Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni tegevuse aruanne (juuli 2025 - juuli 2026)

Riigieelarve kontrolli

RIIGIKOGU enkomisjon

Lauri Hussar

Riigikogu esimees 47 .06.2026

Riigikogu 27. aprilli 2023. aasta otsuse ,,Riigieelarve kontrolli erikomisjoni moodustamine” alusel annab komisjon ule Riigikogule ,,Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni tegevuse aruanne (juuli 2025 —juuli 2026)”.

Lugupidamisega

Urmas Reinsalu

esimees

Lisa: Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni tegevuse aruanne (juuli 2025 — juuli 2026)

REKkomriigikopu.ee 631 6476

RIIOKOOU Lossi plats Ia, ‘F. +372 631 6331 riigikogu.ee

15165, Tallinn F. +372 631 6334

RJIGIKOGU RIIGIEELARVE KONTROLLI ERIKOMISJONI TEGEVUSE ARUANNE

(juuli 2025 —juuni 2026)

27. aprillhil 2023. aastal moodustas XV Riigikogu oma otsusega Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni. Selle aruande esitarnise ajal oh komisjoni koosseisjargmine: Urmas Reinsalu (esimees), Kristo Enn Vaga (aseesimees), Evelin Poolamets, Anti Alias, Toomas Jarveoja, Diana Ingerainen, Tanei Tein ja Vadim Beiobrovtsev.

Loppeval aruandeperioodii on toimunud 49 istungit, sh 2 erakorrahist istungit ja 2 Uhist istungit. Komisjon on menetiusse vOtnud 16 uut kontroihiaruannet (sh ulevaated). Komisjoni menetiuses oinud uute kontroihiaruannete ja nende menetlemise tulemuste Ulevaade on esitatud aruande lisas.

KOikidei komisjoni istungitei toimunud arutehudei osahesid Riigikontrohli esindajad. Hea tava kohaseit on istungitele kutsutud vaicikonnaga seotud ministrid, vajaduse korrai ka ministeeriumide kantsherid, asekantsierid ja teised ametiisikud.

Peale kontrohhiaruannete on komisjon tegelenud mitme kaudselt vOi otseseit nendega seotud teemaga.

Komisjonis kasitietud oluhisemate teemade Ulevaade

1. Komisjon arutas sagedusreservide turu toimimist ja sehlega kaasnevaid kulusid. Aruteluh osalesid Khiimaministeeriumi, Ehering AS-i, Eesti Energia AS-i, Baltic Energy Partners OU, Konkurentsiameti ja Riigikontrolli esindajad. Arutehul todeti, et 2025. aasta veebruaris kaivitunud sagedusreservide vOimsusturg on toonud kaasa prognoositust suuremad kulud ja hinnatouse. Elering AS selgitas, et kulude kasvu uks pOhjus oh Lati hUdroelektrijaamade oodatust vaiksem osalemine turul, kuid turule on hisandumas uusi pakkujaid ja saivestushahendusi. Komisjonis juhiti tahelepanu turn labipaistvuse, hkviidsuse ja jarehevalve tohususe kusimustehe ning voimalusele, et sagedusreservide ja bilansienergia kulude kasv kandub edasi ehektritarbijate hindadesse. Eesti Energia AS röhutas vajadust suurendada paindhike vOimsuste osahemist turul ning huua investoritele kindlam raamistik. Konkurentsiamet selgitas, et jarelevalve toimub Euroopa Liidu Oigusraamistiku ahusel fling esitatud kahthused on menethusse vôetud. Komisjon pidas vajalikuks taiendavat Ulevaadet kulude kujunemisest ning palus Konkurentsiametil ja Elering AS-il edastada andmed sagedusreservide vOimsusturu kogukulu ja bihansienergia kuhude dUnaamika kohta.

Komisjon jatkab teema kasitlemist.

2. Komisjon kasitles 2025. aasta riigieelarve tuhude ja kulude kujunemist fling eeharvepositsiooni muutusi. Arutehul osahesid riigikontroior, Eesti Tooandjate Keskliidu tegevjuht ning Maksu- ja Tohliameti esindaja. Arutelul märgiti, et 2025. aasta eeharvepositsioon on paranenud ligikaudu —3%-It umbes —1%- ni SKP-st, peamiseht suuremate maksulaekumiste ja edasi IUkatud kuhude tOttu. Samas rohutati, et tegemist ei ohe püsiva paranemisega ning 2026. aastaks prognoositakse higikaudu -

4% puudujaaki.

RIIOIKOC,U

RIlGIK000 2

3. Riigikontrolli kontrolliaruande ,,Riigi 2024. aasta raamatupidamise aastaaruande Oigsus ja tehingute seaduslikkus (Kaitseministeeriumi osa)” arutelul osalesid Kaitseministeeriumi, Kaitsevae, Riigikontrolli j a Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse esindajad. Riigikontroll tOi aruandes esile puudused varude arvestuses, ettemaksete tegemises ja sisekontrollis, markides, et mitmed probleemid on korduvad, kuigi inventuuride holmavus on paranenud. Kaitseministeerium kinnitas, et ligikaudu 95% varadest on inventeeritud fling algatatud on taiendavad kontrollid, sealhulgas ettemaksete inventuur. Samuti on loodud sisekontrolli osakond ja tugevdatud auditeerimist. Komisjon pidas vajalikuks taiendavat selgust Riigikontrolli varasemate markuste lahendamise ja toOkorralduslike probleemide osas. Komisjon palus Kaitseministeeriumilt kirj alikku ulevaadet sisekontrolli meetmetest Riigikontrolli markuste alusel, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse inventuuri aluseks olevaid dokumente ja tulemusi, ajakohastatud vastuseid Riigikontrolli 2024. aastajuulis viidatud probleemkohtade lahendamise kohta fling jubtirnisinfot tookorralduslike probleemide ja nende lahendamise kohta. Jatkuarutelul andis Kaitseministeerium komisjonile ulevaate edasisest toOkavast. Eraldi arutati Riigikontrolli kontrolliaruarmet ,,Riigi 2024. aasta raamatupidamise aastaaruande Oigsus ja tehingute seaduslikkus” laiemalt koos 2025. aasta riigi kulude ja tulude teemaga. Istungil osales ka rahandusminister. Arutelul keskenduti eelkôige eelarvevahendite ulekandmisele fling selle Oigusparasusele. Riigikontroll leidis, et monel juhul ei ole jargitud sihtotstarbe nOuet, samas kui Rahandusministeerium rohutas, et Ulekanded on eelarvepraktikas vajalikud ning probleemid tulenevad osaliselt eelarvestruktuuri muutusest. Kasitleti ka 2024. aasta eelarvejaaki (2,15 miljardit eurot), millest 1,7 miljardit kanti tile 2025. aastasse. Komisjon vöttis info teadmiseks fling otsustas paluda Rahandusministeeriumilt täpsustusi muu hulgas 3,3 miljoni euro kasutamise ja tegevuskulude kasvu arvestuse kohta.

4. Seakatku kriisi ja selle mOju riigieelarvele kasitleval arutelul osalesid regionaal- ja pOllumajandusminister fling Regionaal- ja Pollumajandusministeeriumi, Eesti Pollumaj andus Kaubanduskoja, Eesti Tousigade Aretusuhistu, Osauhing KOpsta Seafarmi, Frank Kutter OU, Atria Eesti AS ja Riigikontrolli esindajad. Arutelul todeti, et seakatk on pöhjustanud ulatuslikku kahju: nakatunud on mitu farmi ning hukatud on ligikaudu viiendik Eesti kodusigadest. Sektori esindajad rohutasid, et kriisi keskne probleem on kOrge taudifoon metsas ning metssigade arvukuse kontrolli alla saamine on hadavajalik. Komisjonis juhiti tahelepanu ka toostustele teickinud kahjule, sealhulgas havitatud toodangule ja tootmisseisakutest tulenevatele kuludele. Minister selgitas, et kompensatsioonimehhanismi ja pikaajalise taastekava valjatootamine jatkub ning eesmark on taastada sektori toimimine ja suurendada isevarustatust. Komisjon pidas oluliseks, et kriisi lahendamiseks tehtalcs kiiresti selged otsused . EttevOtjadja organisatsioonid esitavad komisjonile kirjalikud ettepanekud ning Regionaal- ja Pollumajandusministeerium edastab valmiva tegevuskava komisjonile enne selle esitamist Vabariigi Valitsusele.

5. Erihoolekandeteenuste kattesaadavus ja selle peamised kitsaskohad olid samuti komisjoni arutelu teema. Arutelul osalesid sotsiaalminister ja Sotsiaalministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti, Iseseisev Elu MTU, Eesti Puuetega Inimeste Koja, AS Hoolekandeteenused ning Riigikontrolli esindajad. Arutelu tugines Riigikontrolli Ulevaate ,,Erihoolekandeteenuste kattesaadavusest” j areldustele, mule kohaselt on teenuste kattesaadavus jatkuvalt piiratud ning probleemid on ptisinud aastaid. Esile toodi pikad jArjekorrad, eriti autismispektri hairega inimeste oopaevaringsel teenusel, kus ooteaeg ulatub aastatesse. Samal ajal on stisteemis ka täitmata teenuskohti. Sotsiaalminister rohutas, et probleem ei ole ainult rahapuuduses, vaid ka tööjOu ja sobivate teenuskohtade nappuses. Teenuste arendamine eeldab nii investeeringuid kui ka kvalifitseeritud personali, samas kui nende toötajate palgatase ei ole konlcurentsivOimeline.

RIlGIKOGU 3

Toodi esile, et olemasolev rahastus ei kata tegelikke kulusid fling teenusekohtade loomine, eriti keerulisemate sihtruhmade jaoks, on kulukas. Arutelul rohutati vajadust selge tegevuskava jarele, et vahendada jarjekordi ja parandada teenuste korraldust. Sotsiaalministeeriumilt oodatakse kirjalikku ulevaadet konkreetsetest sammudest OOpäevaringse teenuse jarjekordade lUhendamiseks ning Eesti Puuetega Inimeste Kojalt ettepanekuid erihoolekandeteenuste olukorra parandamiseks.

6. Riigikontrolli Ulevaate ,,Kasvuhoonegaaside heite vahendamine riigi osalusega ariuhingutes” arutelul osalesid Kliimaministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Riigi Kinnisvara AS-i ja Riigikontrolli esindajad. Ulevaatest selgus, et riigi ariuhingutes puudub Uhtne lahenemine kasvuhoonegaaside heite vahendamisele ning teadlikkus vastavatest raamistikest on ebauhtlane. Kliimaministeerium ja Rahandusministeerium selgitasid, et riik seab omaniku ootustes uldised keskkonnaeesmargid, kuid konkreetsete eesmarkide määramine on ariuhingute ulesanne. Arutelul kasitleti ka Euroopa Liidu kliimapoliitikat, sealhulgas heitkogustega kauplemise sUsteemi (ETS2) rakendamist ja selle mOju riigieelarvele. Riigi Kinnisvara AS tOi esile, et investeeringud on pusinud stabiilsed, kuid energiatohususe meetmete rahastamine soltub rahastamine soltub COz kvootide mUUgist saadavast tulust.

Arutelu tulemusena edastab Kliimaministeerium komisjonile keskkonnanOukogu alusdokumendid, ulevaate ETS 1 vahendite kasutamisest viimase kumne aasta jooksul ning tapsustused hoonete energianOuete mOju kohta. Riigi Kinnisvara AS edastab amortisatsiooniandmed ning investeeringuobjektide nimekirja.

7. Komisjon arutas riigi eelarvestrateegiat 2026—2029 ja 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnOu. Arutelul osalesid rahandusminister ning Rahandusministeeriumi ja Riigikontrolli esindajad. Margiti, et eelarvepuudujaak suureneb kaitsekulude kasvu tôttu kuni 4,5%-ni SKP-st, kuid pikemas vaates on eesmark seda vahendada. Arutati eelarve labipaistvuse probleeme, kulude kasvu ja tulude prognoose. Jatkuarutelul osalesid Rahandusministeeriumi, eelarvenôukogu, Riigikontrolli ja Eesti Tooandjate Keskliidu esindajad. Jatkuarutelul rOhutati, et puudujaaki suurendavad lisaks kaitsekuludele ka muud poliitilised otsused ning eelarve tasakaalustamine on keeruline. Rohutati kulude ohjeldamise ja stabiilse maksukeskkonna vajadust ning arutati eelarvereeglite muutmist ja pikaajalise eelarvedistsipliini tagamist.

Komisjon vOttis info teadmiseks.

8. Komisjon arutas energiamajanduse arengukava aastani 2035 ja selle mOju riigieelarvele. Arutelul osalesid Kliimaministeeriumi, Eesti Energia AS-i, Eesti ToOandjate Keskliidu, Eesti Teaduste Akadeemia ja Tallinna Tehnikaulikooli esindajad. Arutelul märgiti, et arengukava uus versioon on varasemast parem, kuid selles puudub piisav selgus varustuskindluse, energiajulgeoleku ja investeeringute osas. EelkOige toodi esile vajadus tApsustada juhitavate vOimsuste rolli, energiasUsteemi kogukulu ning mOju elektri lOpphinnale. Samuti rohutati, et energiapoliitika peab tagama konkurentsivOimelise hinnaja investeerimiskindluse ning arvestama nii regionaalse turu arenguid kui ka julgeolekuriske. Kliimaministeerium selgitas, et arengukava keskendub suundadele ning loplikud otsused, sealhulgas investeeringute ja meetmete osas, tehakse parast taiendavaid anaiQuse ja valitsuse heakskiitu. Komisjon vOttis info teadmiseks.

9. Riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnOu (736 SE) arutelul osalesid rahandusminister ning ministeeriumide, Oiguskantsleri Kantselei ja Riigikontrolli esindajad. Arutelul kasitleti riigieelarve baasseaduse muudatusi, sealhulgas Euroopa Liidu eelarvereeglite UlevOtmist, eelarve labipaistvust ja paindlikkust ning toetuste andmise korda.

RIIOIKOGU 4

Oiguskantsleri Kantselei ja Riigikontroll tostatasid pOhiseadusparasuse ja Riigikogu otsustusôiguse kusimused. Rahandusministeerium rôhutas vajadust tasakaalu jarele labipaistvuse ja paindlikkuse vahel.

10. Riigikontrolor andis komisjonile Ulevaate riigi vara kasutamisest ja sailimisest 2024— 2025. aastal transpordi ja liikuvuse valdkonnas. Istungil osalesid regionaal- ja pollumajandusminister fling Regionaal- ja POllumajandusministeeriumi, Kliimaministeeriumi, Transpordiameti, Riigikontrolli, Eesti Taristuehituse Liidu, Rail Baltic Estonia OU ja MTU AutoettevOtete Liidu esindajad. Margiti, et seatud eesmargid on ambitsioonikad, kuid rahastuse puudujaak on markimisvaame ning ulatub ligikaudu 1,35 miljardi euroni. Puudujaagid puudutavad eelkoige teede arendamist ja hooldust, raudteeinvesteeringuid ning Rail Balticu projekti. Rohutati vajadust seada selged prioriteedid, tagada jatkusuutlik rahastus ning parandada Uhistranspordi kvaliteeti ja kasutatavust. Kasitleti ka investeeringute mahtu, liiklusohutust ja Uhistranspordi korraldust ning tôstatati kusimus ETS2 teenuskohtade loomise mOjust kiltuse hinnale ja majanduse konkurentsivOimele.

11. Riigikontrolli esindajad tutvustasid komisjonile kontrolliaruannet ,,Kesklconnatasude mäaramine ja jarelevalve keskkonnakasutuse tile”. Istungil osalesid Kliimaministeeriumi, Keskkonnaameti, Riigikontrolli, Eesti Turbaliidu ja Vim Keemia Grupi esindajad. Margiti, et kesklconnatasude arvestuses ja jarelevalves on puudusi, eelkOige metoodika uhtsuses ja jarelevalve tohususes. Arutati vajadust metoodikaid tapsustada, tagada Oiglasem keskkonnakahjude htivitamine fling parandada tasude kujundamise labipaistvust.

12. Riigikontrolli ulevaate ,,Riigiasutuste infotehnoloogia investeeringud ja kulud” arutelul osalesid Justiits- ja Digiministeeriumi fling Riigikontrolli esindajad. Arutelul todeti, et IT kulud on kasvanud, kuid arendus on killustunud fling paijud susteemid on vananenud. Rôhutati vajadust parema juhtimise ja investeeringute jarele fling toodi esile toOjOupuudus ja tehisaru kasutuselevotu vOimalik kokkuhoiupotentsiaal. Komisj on tegi Riigikontrollile ettepaneku auditeerida dubleerivaid IT-teenuseid riigi asutustes.

13. Kliimaseaduse eelnOu arutelul osalesid Kliimaministeeriumi, Eesti Tooandjate Keskliidu, Festi Metsa- ja Puidutoostuse Liidu, Viru Keemia Grupi, Besti Toiduainetdostuse Liidu, Eesti Turbaliidu ning Riigikontrolli esindajad. Arutelul todeti, et eelnOu eesmargid ja meetmed ei ole piisavalt selged ning puuduvad terviklikud mojuanalUUsid, sealhulgas majanduslike ja sotsiaalsete mojude kohta. EttevOtjate esindajad tOid esile mure konkurentsivôime, ebapiisava kaasamise j a ebaselge vastutuse pärast ning pidasid probleemseks eesmarkide seadmist ilma selgete rakendusmehhanismideta. Samuti kasitleti rohepoorde maksumuse hinnangu aj akohasust j a rOhutati sektoripOhiste analuuside vajadust. Kliimaministeerium selgitas, et tapseid kogumOjusid ei ole voimalik prognoosida ning otsused peavad tuginema valdkondlikele teekaartidele ja analuusidele. Komisjon otsustas, et Kliimaministeerium esitab taiendavad finantsarvutused rohepoorde maksumuse kohta ning maakasutuse teekaardid. Saadud tagasiside pOhjal vôttis komisjon info teadmiseks.

14. Jaatmereformi arutelul osalesid Kliimaministeeriumi, Eesti Tooandjate Keskliidu, Festi ToiduainetObstuse Liidu, Besti Kaubandus-Toostuskoja, Festi RingmajandusettevOtete Liidu, Eesti Linnade ja Valdade Liidu, Jaatmehoolduskeskuse ning Riigikontrolli esindajad. Arutelul selgitas Kliimaministeerium, et reformi eesmark on suurendada ringlussevottu ja ressursitOhusust ning hoida leibkondade lisakulu ligikaudu 5 euro piires kuus. Samas toid ettevOtjate esindajad esile, et reform vöib suurendada kulusid, halvendada konkurentsiolukorda ja tôsta toiduhindu. Viidati ka puudulikule môjuanaluUsile ja ebaselgetele arvutustele.

RIIGIPCOGU 5

Kohalike omavalitsuste esindajad toetasid omavalitsuskeskset mudelit ja kohtkogumist, rOhutades selle toimivust ja vajadust koostoO jarele. Arutelul kasitleti ka turukonlcurentsi, sisetehingute riske fling jaatmekaitluse korraldust. Komisjonis tOstatati kusimusi reformi tegeliku maksumuse, hinnamojude fling turu toimimise kohta.

Komisjon vOttis info teadmiseks.

15. Riigikontrolli kontrolliaruande ,,Riigieelarve raha kasutamata jäämise pOhjused ja mOju fling raha kasutamine jargmisel eelarveaastal” tutvustusel ja arutelul osalesid rahandusminister, regionaal- ja pollumajandusminister fling Rahandusministeeriumi, Regionaal- ja POllumajandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Riigikontrolli esindajad. Arutelul kasitleti kasutamata jaanud eelarvevahendite mahtu, nende Ulekandmise pOhjuseid ja mOju järgmise aasta eelarvele. Riigikontroll tôi esile, et avalik aruandlus ei voimalda piisava selgusega hinnata, millised tegevused vôi investeeringud j aid tegemata fling kuidas kasutamatajaanud vahendid on seotud eesmirkide ja tulemustega. Rahandusministeerium selgitas, et eelarvejaakide vahendamisega on eelarveprotsessis tegeletud fling kOigi tiksikprojektide keskne kontroll tähendaks suurt halduskoormust. Regionaal- ja Pollumajandusministeerium markis, et tilekantavad vahendid tulenevad peamiselt hooajalistest investeeringumeetmetest.

Otsustati, et Regionaal- ja Pollumajandusministeerium esitab komisjonile eelarvevahendite Ulekandmise kaskkirja fling komisjon jatkab teema käsitlemist.

16. Riigikontrolli kontrolliaruande ,,Riigi tegevusvaru moodustamine ja kasutuselevOtt” tutvustusel ja arutelul osalesid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Regionaal- ja POllumajandusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, AS Eesti Varude Keskuse ja Riigikontrolli esindajad. Riigikontroll andis ulevaate tegevusvaru moodustamisest ja kasutuselevotust, tuues esile puudused varude planeerimises, vastutuse jaotuses ning kriisiolukordade lahendamise selguses. AS Eesti Varude Keskus tutvustas oma vaadet auditi jareldustele ja tegevusvarude korraldusele.

Komisjon otsustas edastada Vabariigi Valitsusele kirja järgmiste ettepanekutega: • selgitada riigi vajadus varude soetamiseks ning nende soetamise korraldus; • maaratleda riigi, kohalike omavalitsuste ja teiste osapoolte vastutus

elanikkonnakaitses; • kirjeldada selged kommunikatsiooni- ja protsessiplaanid, sealhulgas olukordadeks, kus

elutahtsad kaubad vOi ravimid ei ole tavaparaselt kattesaadavad.

17. Komisjon arutas hasartmangumaksu seaduse muudatuste mOju, millel osalesid Rahandusministeeriumi, Maksu- ja Tolliameti, Rahapesu Andmeburoo ja Riigikontrolli esindajad. Arutelul keskenduti kaughasartmängumaksu laekumisele, seadusemuudatusest tekkinud ajutisele maksutulu puudumisele ning selle mojule riigieelarvele ja Eesti Kultuurkapitali rahastusele. Rahandusministeerium selgitas, et muudatuse mOju ci kajastatud riigi eelarvestrateegias usaldusvaarse prognoosi puudumise tOttu. Samuti toodi esile, et kaughasartmänguna mLingitavate Onnemangude maksumäara puudumise tOttu jääb riigil hinnanguliselt saamata ligikaudu 2 miljonit eurot kuus. Lisaks käsitleti kaughasartmängudega seotud rahapesuriske, tegevuslubade vaijastamist ja jarelevalve korraldust. Rahapesu AndmebUroo hinnangul on tegemist jätkuvalt korge riskiga valdkonnaga. Otsustati, et Malcsu- ja Tolliamet edastab komisjonile taiendava teabe 2026. aastal valjastatud kaughasartmangude tegevuslubade kohta. Saadud teave vôeti teadmiseks.

RUGIKOGtJ 6

18. Uhisel istungil Euroopa Liidu asjade komisjoni ja rahanduskomisjoniga arutati koos Euroopa Kontrollikoja liikmega Euroopa Kontrollikoja aastaaruannet ,,Euroopa Liidu 2024. aasta eelarve”. Arutelul kasitleti Euroopa Liidu eelarve kasutamist ja täitmist, vahendite aeglast kasutuselevottu fling jargmise mitmeaastase eelarveraamistiku kujundamist. Rôhutati vajadust muuta Euroopa Liidu eelarveraamistik paindlikumaks ja lihtsamaks, et kriisiolukordades oleks vOimalik vahendeid kiiremini umber suunata. Samuti kAsitleti Euroopa Liidu volakoormuse kasvu, taasterahastu rakendamist fling Rail Balticu projekti kallinemist ja ajagraafikut. Arutelul todeti, et jargmise Euroopa Liidu eelarveperioodi keskseteks teemadeks kujunevad konkurentsivOime, julgeolek, energiajulgeolek, digiareng j a Ukraina toetamine.

19. Tutvunud Riigikontrolli kontrolliaruandega ,,Terviseandmete ôigsuse, täpsuse ja ajakohasuse tagamine” ning kuulanud ära sotsiaalministri, Tervisekassa, Terviseameti, Tervise ja Heaolu Infosusteemide Keskuse, Eesti Perearstide Seltsi ja Riigikontrolli esindajad, todes komisjon, et tervise infosusteemi andmete kvaliteet ja dokumenteerimine on ebauhtlane fling koik ravijuhud ei jôua tervise infosusteemi. Arutelul rôhutati vajadust ajakohastada infosusteeme, parandada andmestandardeid ja tugevdada jarelevalvet. Samuti kasitleti e-konsultatsioonide arendamist fling automatiseeritud j a tehisintellektil pohinevate lahenduste kasutuselevottu dokumenteerimise parandamiseks. Lisaks arutati Tervisekassa eelarve ja eriarstiabi kattesaadavuse kUsimusi. Tervisekassa esindajate sOnul jaab eriarstiabi ravijuhtude maht 2026. aastal uldjoontes 2025. aasta tasemele, kuigi vajadus teenuste jarele kasvab.

20. Riigikontrolli kontrolliaruande ,,Riigi teenuste toimimine andmeside katkemise korral” arutelul osalesid justiits- ja digiminister, siseminister ning Justiits- ja Digiministeeriumi, Siseministeeriumi ja Riigikontrolli esindajad.

Komisjon vOttis aruande ja info teadmiseks.

21. Olukorda elektriturul fling mOju riigieelarvele kasitleval arutelul osalesid Kliimaministeeriumi, Eesti Energia, Eesti Teaduste Akadeemia, Tallinna Tehnikaulikooli ja Riigikontrolli esindajad. Arutelul kasitleti jaanuari kOrgeid elektrihindu, varustuskindlust fling juhitavate tootmisvOimsuste vajadust. TOdeti, et hinnatôusu mojutasid külm ilm , suur noudlus, tootmisvOimsuste puudujaak ning Auvere elektrijaama rike. Samuti arutati taastuvenergia tootmise, juhitavate vOimsuste ja ETS-susteemi mOju elektrihinnale ning vOimalikke hinnaleevendus- ja kompensatsioonimeetmeid. Otsustati, et Kliimaministeerium esitab komisjonile ulevaate maismaatuuleparkide vahempakkumise ettevalmistamisest j a ajakavast, voimalikest hinnaleevendus- j a kompensatsioonimeetmetest ETS-ist tulenevate tulude kasutamise voimalustest ja ETS reformi arutelude suundadest. Saanud ministeeriumilt tagasisidet, otsustas komisjon vôtta info teadmiseks.

22. Komisjon arutas kOrghariduse rahastamise olukorda koos Haridus- ja Teadusministeeriumi, Rektorite NOukogu, Tallinna Tehnikaülikooli, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Riigikontrolli esindajatega. Arutelul kasitleti kOrghariduse rahastamise jatkusuutlikkust, halduslepingute solmimise viibimist ning ulikoolide rahastuse ebakindlust aastatel 2027-2028. TOdeti, et varasem halduslepingute perioodiks kokku lepitud 15% tegevustoetuse kasv on loppenud ning kehtiv riigi eelarvestrateegia ei näe ette tegevustoetuse kasvu, lisaks on kavandatud 6 miljoni euro suurune karbe. Ulikoolide esindajad rohutasid, et rahastuse ebakindlus raskendab vastuvOtu ja kogu tegevuse planeerimist ning mOjutab OppejOudude palkade konkurentsivOimet. Samuti kasitleti vajadust tagada tAiendav rahastus kasvava uliOpilaste arvu ja prioriteetsete erialade oppekohtade katmiseks.

RI 101 KOGU

23. Komisjon arutas Rail Balticu rahastamise olukorda koos Euroopa Kontrollikoja, Lati Seimi Rail Balticu uurimiskomisjoni, Lati Transpordiministeeriumi, Eesti Kliimaministeeriumi, Rail Baltic Estonia OU fling Riigikontrolli esindajatega. Arutelul kasitleti Rail Balticu projekti rahastuse puudujaaki, valmimise ajakava fling Balti riikide koostood. Todeti, et projekti maksumus on oluliselt kasvanud fling Eesti osa lopuni viimiseks on vaja taiendavaid rahastusotsuseid. Samuti kasitleti Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi rahastusvOimalusi, Lati lôigu valmimisega seotud riske ning moju projekti uldisele ajakavale. Kliimaministeeriumi ja Rail Baltic Estonia esindajad kinnitasid, et Eesti eesmark on rajada Rail Balticu pohitrass kuni Iklani 2030. aastaks, kuid kogu perioodi rahastus ci ole veel taielikult tagatud. Riigikontroll tOi esile, et projekti ajakava soltub olulisel ma&al Euroopa Liidu taiendavast rahastusest fling Lati edenemisest.

24. Uhisel istungil korruptsioonivastase erikomisjoniga arutati Auvere Olitehase väärtuse allahindamise kusimust. Arutelul osalesid rahandusminister Jurgen Ligi, Kliimaministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja Eesti Energia esindajad ning Eesti Energia endised juhid ja nOukogu esimees. Arutelul kasitleti Auvere Olitehase investeerimisotsuse tausta, projekti majanduslikke riske fling vara väärtuse allahindluse pObjuseid. Toodi esile, et allahindlus tulenes peamiselt muutunud turutingimustest, sealhulgas CO2 kvoodi hinnatOusust, madalamatest Oh hinnaprognoosidest, projekti kallinemisest ja venimisest. Eesti Energia esindajate sOnul on tegemist audiitorite kontrollitud raamatupidamisliku otsusega ning ettevOtte eesmark on investeering tulevikus tagasi teeflida. Saniuti arutati pOlevkivienergeetika rolli energiajulgeolekuja varustuskindluse tagamisel ning riigi omaniku ootusi Eesti Energia suhtes.

25. 2025. aasta riigieelarve Ulekantavate vahendite, 2026. aasta riigieelarve tulude laekumise ja täitmise fling riigi eelarvestrateegia 2026—2029 elluviimise arutelul osalesid rahandusminister ja Rahandusministeeriumi esindajad. Arutelul keskenduti riigieelarve taitmisele, eelarvejaakide kujunemisele ja maksulaekumiste seisule. Toodi esile, et 2025. aastal laekus riigieelarvesse tulusid planceritust rohkem, samas jai osa vahendeid kasutamata peamiselt tuludest sOltuvate kulude ja piirmäärata eelarve tOttu. Samuti arutati mootorsoidukimaksuja registreerimistasu oodatust vaiksemat laekumist ning energiakandjate aktsiisitOusu ärajätmise mOju riigieelarvele. Lisaks räägiti Rail Balticu rahastamisest ja riigi eelarvestrateegias kavandatud kokkuhoiumeetmetest. Toodi esile, et valitsuse eesmark on hoida eelarvepuudujaak alla 4,5% SKP-st.

26. Tutvunud Riigikontrolli kontrolliaruandega ,,Riigi tegevus inseneride jarelkasvu tagamisel” ja kuulanud ära Haridus- ja Teadusministeeriumi, Haridus- ja Noorteameti, Tallinna TehnikaUlikooli. Eesti Inseneride Liidu ning Riigikontrolli esindajad, tOdes komisjon, et inseneride jarelkasvu probleem algab juba uld- ja huvihariduses fling vajab terviklikku ja pikaajalist lahenemist. Arutelul rOhutati reaal- ja loodusteaduste Opetamise kvaliteedi, Opetajate jarelkasvu ning huvihariduse rolli tahtsust. Samuti toodi esile vajadus tagada inseneriakadeemia jatkusuutlik rahastus ning tugevam koostöO riigi, kOrgkoolide ja tooandjate vahel.

27. Kutusekriisi ning selle mOju majandusele ja riigieelarvele kasitleval arutelul osalesid Kliimaministeeriumi. Rahandusministeeriumi, AS Eesti Varude Keskuse ja Eesti POllumajandus-Kaubanduskoja esindajad ning majandusekspert. Komisjonis märgiti, et kutusehindade tOus mojutab negatiivselt rnajanduskasvu, kiirendab inflatsiooni fling suurendab survet riigieelarvele. Arutelul rOhutati, et Eestis on vedelktituse osas varustuskindlus tagatud fling strateegilised varud katavad koos kommertsvarudega vahemalt 90 päeva tarbimise. Sarnuti märgiti, et nafta ja gaasihindade edasine tOus voib suurendada inflatsiooni, vahendada tarbimist fling halvendada ettevOtete konkurentsivOimet.

RIIOIKOGU 8

28. Tutvunud Riigikontrolli kontrolliaruandega ,,KOrgvererOhktOve kui kroonilise haigusega patsientide ravi ja jalgimine” fling kuulanud ära sotsiaalministri ja Sotsiaalministeeriumi, Tervisekassa, Tervise Arengu Instituudi ja Riigikontrolli esindajad, markis komisjon, et korgvererohktOve patsientide ravi ja jalgimine ei ole Eestis piisavalt uhtlane ega sUsteemne. Arutelul toodi esile, et probleemid on seotud puuduliku andmevahetuse, perearstisUsteemi ebauhtlase kvaliteedi ja piiratud ressurssidega. Samuti rohutati vajadust paranclada patsientide ravij ärgimust, arendada digilahendusi fling suunata ressursid enam kôrgema riskiga patsientide jalgimisse. Komisjon vôttis aruande ja info teadmiseks.

29. Rahandusministeerium tutvustas komisj onile 2026. aasta kevadist majandusprognoosi, keskendudes Eesti majanduse valjavaadetele, riigirahanduse seisule ja peamistele riskidele. Arutelul kasitleti muu hulgas eelarvepuudujaagi kasvu, Rail Balticu rahastamist, kaitsekulude môju majandusele fling Eesti maksukoormuse ja riigivOla arengut.

30. Eestikeelsele Oppele ulemineku eelarvevahendite kasutamise arutelul osalesid Haridus-ja Teadusministeeriumi, Keeleameti ja Tallinna linna esindajad, sealhulgas Tallinna linnapea, fling Riigikontrolli esindajad. Arutelul kasitleti eestikeelsele oppele ulemineku senist edenemist, Opetajate keeleoskust ja metoodilist valmisolekut ning uleminekuga seotud rahastust ja toetusmeetmeid. Arutelul märgiti, et uleminek kulgeb uldjoontes plaaniparaselt, kuid jatkuvalt valmistab probleeme Opetajate ja tugispetsialistide puudus, Opetaj ate tegelik keeleoskus ning vajadus tugevdada loimitud aine- ja keeleôppe metoodilist tuge. Samuti kasitleti Tallinna lisarahastust Opetajate toetamiseks, Oppematerj alide arendamist, Oppekvaliteedi seiret fling vaj adust parandada ulevaadet eestikeelsele Oppele uleminekuks eraldatud vahendite kasutamisest.

31. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tutvustas komisjonis platvormitoO direktiivi ulevOtmise ettevalmistusi fling selgitas, et peamised muudatused puudutavad algoritmide kasutamise Iabipaistvust ja tUOtajate Oiguste paremat kaitset. Arutelul kasitleti platvormitoo mOju tooturule, sotsiaalsetele garantiidele j a maksutuludele ning riigiettevOtete praktikaid teenuste sisseostmisel ja platvormilahenduste kasutamisel. Kutsutud olid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Tooinspektsiooni, Riigimetsa Majandamise Keskuse, AS Eesti Posti (Onmiva), Eesti Ametiuhingute Keskliidu, Rahandusministeeriumi, Bolti ja Riigikontrolli esindajad. Arutelul märgiti, et platvormitoo osakaal Eestis kasvab fling sellega kaasnevad nii paindlikkuse eelised kui ka riskid toötajate sotsiaalsele kaitsele ja riigi maksulaekumistele. Komisjon otsustas paluda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil esitada prognoos platvormitOO môju kohta tOOturule, toovormide leviku ja maksutulude kohta fling ulevaade vastavatest trendidest.

32. Riigikontrolli ülevaate ,,Tehisintellekti lahenduste loomisest avaliku sektori asutustes” arutelul kasitleti tehisintellekti rakendamist avalikus sektoris, tegevuskava elluviimist fling riigi digivoimekuse arendamist. Kutsutud olid riigikontrolUr ning Justiits- ja Digiministeeriumi, Riigikantselei ja Riigikontrolli esindajad. Arutelul margiti, et Eesti on tehisintellekti kasutuselevötul rahvusvahelises vordluses heal positsioonil , kuid laiemat rakendamist takistavad jatkuvalt killustunud IKT-juhtimine, kompetentsipuudus, andmekvaliteedi probleemid fling ebaselgus vastutuse ja koordineerimise osas. Samuti rOhutati vajadust siduda tehisintellekti arendamine tihedamalt riigi digi- ja haldusreformiga ning parandada avaliku sektori vôimekust uusi lahendusi turvaliselt ja tohusalt rakendada. Lisaks kasitleti tehisintellekti tegevuskava rahastamist, Euroopa Liidu vahendite kasutamist fling vajadust suurendada koostööd avaliku ja erasektori vahel.

33. Elering AS-i gaasijaamade hanice j a energeetika tegevuste arutelul käsitleti Eesti elektrisusteemi varustuskindlust, kavandatavat gaasijaamade hanget fling selle mOju energiaturule ja tarbijatele. Arutelul osalesid Kliimaministeeriumi, Eleringi, Eesti Energia,

RIIGIKOGU 9

Fermi Energia, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti ToOandjate Keskliidu ja Riigikontrolli esindajad fling majandusekspert Raivo Vare. Arutelul märgiti, et kavandatavate gaasijaamade eesmark on tugevdada elektrisUsteemi taaskaivitusvOimekustja kriisikindlust olukordades, kus olemasolevad lahendused ci pruugi olla piisavad. Samas tOstatati kusimus, kas kuni 900 MW ulatuses juhitavate gaasivOimsuste rajamine on pikaajaliselt pOhjendatud fling milline oleks selle mOju elektri hinnale, kliimaeesmarkidele ja tarbijate kuludele. Elering selgitas, et gaasijaamad oleksid mOeldud eelkOige reservvOimsuseks kriisiolulcordades, kuid vOiksid korge hinnaga tundidel osaleda ka elektriturul. Arutelul kasitleti ka investeeringu voimalikicu maksumust, pikaajalisi toetuskulusid fling vajadust hinnata energiapoliitika tervikmOju ja tarbijatele kaasnevat koormust

34. Hormuzi kriisi möju majandusele kasitleval arutelul osalesid ministeeriumide, Eesti Varude Keskuse, Ettevotluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse fling ettevotlus- ja erialaliitude esindajad. Arutelul kasitleti kriisi mOju energiahindadele, transpordile, tarneahelateleja ettevOtete konkurentsivOimele. Arutelul mArgiti, et Hormuzi kriis on suurendanud energia-, transpordi- ja tootmiskulusid fling mOju on jôudnud juba mitmesse majandussektorisse, scaihulgas transpordi-, ehitus- ja toidutoostusesse. EttevOtjate esindajad rohutasid vajadust paindlikumate hangete ja hinna indekseerimise mehhanismide jarele. Majandus- ja Kommunikatsiooniministecrium ning Ettevotluse ja Innovatsiooni Sihtasutus selgitasid, et olukorda jalgitakse pidevalt ning vajadusel ollakse valmis rakendama ettevotetele taiendavaid toetusmeetmeid. Kliimaministeerium ja Eesti Varude Keskus kirmitasid, et Eestis ci ole praegu probiceme gaasi- ega kutusevarustusega fling vajalikud varud Ofi olemas.

35. Kaitseinvesteeringute olukorra ja kaitsetoostuse arutelul osalesid Kaitseministeeriumi, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse, Kaitsevae, Eesti Kaitse- ja KosmosetoOstuse Liidu fling Riigikontrolli esindajad. Arutelul kasitleti kaitsehangete seisu, kaitsevoime arendamist ja Eesti kaitsetuostuse kasvuvOimalusi, Arutelul märgiti, et kaitsehangete elluviimine kulgeb uldjoontes plaaniparaselt, kuid riske pobjustavad rahvusvahelised tarneviivituscd. Samuti kasitleti otsust loobuda uutestjalavae lahingumasinatest fling suunata osa vahendeid drooni-, mobiilsus- ja suvaloogivOime arendamisse. KaitsetOostuse esindajad rohutasid vajadust suurendada Ecstis tootmis- ja hooldusvOimekust ning arutati ka Area Defence’i moonatehase projekti ja Eesti tööstusc suuremat kaasamist kaitsehangetesse. Komisjon otsustas, et Kaitseministeerium edastab komisjonile lisamaterj ale kaitsehangete prioriteetide muutmise, voimearenduse otsuste, moonatootmise projektide ning järgmiste aastate hangete ja Ecsti toostusosaluse kohta. Jatkuarutelul andis Kaitseministeerium ulevaate lisamaterjalidcst.

36. Riigikontrolli kontrolliaruandc ,,Regionaalarengu juhtiminc Kagu-Ecsti naitel” arutelul kasitleti Kagu-Eesti tegevuskavade mOju, regionaalpoliitika tOhustamist ning invcstceringute suunamist vaijapoole Harjurnaad. Arutelul todeti, et senised tegevuskavad ci ole olnud piisavalt mojusad fling piirkondiike arengulOhede vahendamiseks on vaja tugevamat valdkondadeUlest koordineerimist ja kohapohist lahenemist. Lisaks arutati Onmiva voimalikku erastamist fling selle mOju universaalse postiteenuse ja perioodika kojukande tulevikule. Komisjon otsustas paluda Regionaal- ja Pollumajandusministeeriumil saata idapiirialade raporti ja regionaalpoliitika rahastamise materjalid ning Omniva teenuste tulevikku puudutavad analuusid.

37. Rahandusminister ning Rahandusministceriuini esindajad tutvustasid 2026. aasta lisaeelarvet ja riigirahanduse olukorda. Arutelul kasitleti eelarvepositsiooni parandamist, investeeringute edasiluklcamist, tehisaru puudutavat lisarahastust, idapiiri valjaehitamist ning Kultuurkapitali rahastust.

RIIOIKOGU 10

Arutelul mArgiti, et lisaeelarve paranclab eelarvetasakaalu ligikaudu 15 miljoni euro vOrra, kuigi samal ajal nahalcse ette lisaraha idapiiri valjaehitamiseks, AI-arendusteksja Kultuurkapitallle. Rohutati, et lisakulud kaetakse peamiselt investeeringute ja kulude edasi lukkamise abil fling järgmiste aastate eelarvepositsiooni parandamiseks tuleb teha taiendavaid otsuseid.

38. Riigikontrolli tilevaate ,,Asutuste york ja kinnisvara kohalikes omavalitsustes pärast haldusterritoriaalset reformi” arutelul kasitleti haldusreformi mOju omavalitsuste teenusvOrgule, hoonefondile ja investeeringuvajadustele. Arutelul osalesid regionaal- j a pollumajandusminister fling Regionaal- ja Pollumajandusministeeriumi, kohalike omavalitsuste, Linnade ja Valdade Liidu fling Riigikontrolli esindajad. Arutelul margiti, et teenuste kattesaadavus on valdavalt sailinud ning omavalitsused on suutnud juhtimist ja kinnisvara haldamist tohustada, kuid investeeringuvajadus pusib suur. Samuti kasitleti kliimaseadusest tulenevaici voimalikke kohustusi kohalikele omavalitsustele. Komisjon otsustas, et Regionaal- ja Pollumajandusministeerium esitab ulevaate kohaiike omavalitsuste kliimakavade regulatsioonist, sealhulgas omavalitsustele kaasnevatest kohustustest, autonoomiast ja vOimalikust mOjust finantsvOimekusele.

39. Komisjon arutas kliimakindla majanduse seaduse eelnOu. Arutelul osalesid Kliimaministeeriumi, ettevotlus- ja erialaliitude, Eestimaa Looduse Fondi ning Riigikoritrolli esindajad. Kliimaministeerium tutvustas seaduse eesmarke j a kliimaneutraalsuse saavutamise vahe eesmarke. EttevOtjate esindajad leidsid, et eelnOu ei anna piisavat investeerimiskindlust ega sisalda selgeid Oiguslikke lahendusi. Keskkonnaorganisatsioonid rohutasid kliimarnuutustega kaasnevaid majanduslikke riske fling vajadust siduva kliimapoliitika jarele. Riigikoritroll juhtis tahelepanu eelnou vahesele regulatiivsele sisule fling puudulikule kulude ja tulude arialuusile. Arutelus kasitleti kliimaseaduse mOju investeerimiskeskkonnale, selle rakendamise maksumust, teekaartide rolli ning kliimapoliitika mOju Eesti majandusele. Klümaministeerium lubas komisjonile kirjalikult esitada tAiendava teabe valitsusliikmete asnetiautode ning Euroopa Liidu rohepoorde ja Oiglase ulemineku vahendite kasutamise kohta Eestis.

40. Rahandusministeeriumi valisvahendite talituse esindajad andsid komisjonile ulevaate Euroopa Liidu valisvahendite kasutamisest kaimasoleval eelarveperioodil fling järgmise eelarveperioodi (2028—2034) ettevalmistamisest. Arutati toetuste kasutamise seisu, valjamaksete tempot, regionaalse tasakaalustatuse pOhimotteid, valisvahendite mOju majanduskasvule fling järgmise perioodi prioriteete. Samuti kasitleti Euroopa Liidu vahendite vOimalikku rolli Eesti majanduse konkurentsivOime, regionaalarengu, julgeoleku, hariduse ja ettevOtluse toetamisel. Komisjon palus taiendavalt edastada ulevaate toetuste regionaalsest jaotusest fling meetmete lOikes kasutatud yahenditest.

41. Rail Balticu hetkeseisu, rahastamise ja tulevikuperspektiivide arutelul osalesid RB Rail AS-i noukogu esimees, Kliimaministeeriumi liikuvuse asekantsler, Rail Baltic Estonia OU juhatuse esimees ning riigikontrolor. Arutelul keskenduti Rail Balticu valmimise valjavaadetele, rahastamisele fling eelkOige Läti osa edenemisele. Kliimaministeeriumi ja Rail Baltic Estonia esindajad kinnitasid, et Eesti lahtub jatkuvalt eesmärgist viia oma osa projektist lOpule 2030. aastaks fling senised rahastusotsused vOimaldavad ehitusega kavalcohaselt jatkata, Samas rOhutati, et projekti lOpuleviimiseks on vaja taiendavaid Euroopa Liidu ja riigieelarvelisi vahendeid. RB Rail AS-i nOukogu esimees juhtis tahelepanu Lati osa markimisvaarsele rahastamispuudujaagile ning vajadusele teha kiireid otsuseid, et 2030. aasta eesmarki oleks

RIIGIKOGU

voimalik saavutada. Arutati ka vOimalikke alternatiivseid rahastuslahendusi, sealhulgas avaliku ja erasektori koostoo (PPP) mudeleid. Riigikontrolor markis, et Lati mahajaamus kujutab endast tOsist riski kogu projekti ajakavale. Tema hinnangul ei ole praeguse seisu juures realistlik eeldada, et Lati osa valmib 2030. aastaks, fling voimalik hilinemine tooks Eestile kaasa taiendavaid kulusid. Samuti rôhutas ta vajadust hinnata erinevaid tegevusstsenaariume juhuks, kui projekt tervikuna tahtajaks ei valmi. Arutelus käsitleti ka Balti riikide omavahelisi kohustusi, Euroopa Komisjoni seatud tahtaegu ning voimaliklce tagajärgi juhul, kui Rail Baltic 2030. aastaks ei valmi. Komisjoni liikmed rohutasid vajadust saada selgem ulevaade projekti tegelikest riskidest, rahastamisvajadusest ja altematiivsetest stsenaariumidest.

42. Riigieelarve kontrolli erikomisjon arutas koos Vim Keemia Grupi, Eesti Transpordikutuste Uhingu ja Neste Eesti esindajatega Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise susteemide ETSI ja ETS2 reformi fling nende mOju Eestile. ETS1 puhul kasitleti Euroopa Komisjoni kavandatavaid muudatusi ning nende vOimalikku mOju Eesti toOstuse konkurentsivOimele ja energiajulgeolekule. Arutelu keskmes oh siiski ETS2, mis hakkab holmama hoonetes kasutatavaid kutuseid ja maanteetranspordi kutuseid. Arutati Eesti valmisolekut sUsteemi rakendamiseks, selle vOimalikku moju kutuse- ja kuttekuludele ning Euroopa Liidu Sotsiaalse Kliimafondi kasutamist. EttevOtjate esindajad rohutasid vajadust suurema selguse jarele ETS2 rakendamise, mOjuanaltiUside ja leevendusmeetmete osas. Komisjon leidis, et Kliimaministeeriumilt on vaja taiendavat teavet Eesti seisukohtade, ettevalmistuste, mOjuanalUuside ja rakenduskava kohta fling pidas vajalikuks jatkata teema kasitlemist taiendaval komisjoni istungil.

r Urmas Reinsalu Riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees

‘1/. juuni 2026

Lisa: Ulevaade riigieelarve kontrolli erikomisjoni menetluses olnud uutest ulevaadetestja kontrolliaruannetest ning nende menetlemise tulemustest

RIiGKOGU 12

Lisa

Ulevaade riigieelarve kontrolli erikomisjoni menetluses olnud uutest ulevaadetest ja kontrolliaruannetest fling nende menetlemise tulemustest

juuli 2025 —juuni 2026

Nr Kontrolliaruanne/analüüs Esitamise Arutelu Arutelu tulemus

aeg aeg

Ulevaade tehisintellekti lahenduste loomisest avaliku sektori asutustes

1 nr 2-1/80157/5 30.05.2025 15-04.2026 nr 149 Ulevaade voetud teadmiseks. Ulevaate “Kasvuhoonegaaside heite Kuulanud ära Kliimaministeeriumi. Rahandusministeeriumi, vahendamine riigi osalusega Riigi Kinnisvara AS-i ja Riigikontrolli esindajad ning saanud

uriuhingutes” taiendavaid dokumente, otsustas komisjon vötta aruande 2 nr 2-1/80148/6 1.08.2025 24.09.2025 nr 121 teadmiseks.

Kuulanud ära Kliimaministeeriumi, Keskkormaameti, Pesti Keskkonnatasude mAäramine ja Turbaliidu, Vim Keemia Gmpi ja Rilgikontrolli esindajad fling

jarelevalve keskkonnakasutuse tile saanud taiendavaid andmeid, otsustas komisjon vötta aruande 3 nr2-1/80136/8 22.08.2025 5.11.2025 nr 128 teadmiseks

Kuulanud ära kaitseministri, rahandusministri ning

Riigi 2024. aasta raamatupidamise Kaitseministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Kaitsevae, aastaaruande Oigsus ja tehingute 10.09.2025 nr 117 Kaitseinvesteeringute Keskuse, Riigi Tugiteenuste Keskuseja seaduslikkus 15.09.2025 nr 1 18 Riigikontrolli esindajad fling saanud taiendavaid dokumente,

4 nr 2-1/80151/24 28.08.2025 22.10.2025 nr 126 otsustas komisjon vôtta aruande teadmiseks. Kuulanud ära sotsiaalministri ja Sotsiaahninisteeriumi, Sotsiaalkindlustusameti. lseseisev Elu MTU, Festi Puuetega

Ulevaade erihoolekandeteenuste Inimeste Koja, AS Hoolekandeteenused fling Riigikontrolli kättesaadavusest esindajad ning saanud taiendavaid dokumente, otsustas

5 nr 2-1/80144/6 5.09.2025 22.09.2025 nr 120 komisjon vOtta ülevaate teadmiseks. Ulevaade “Riigiasutuste infotehnoloogia investeeringud ja Kuulanud ära Justiits- ja Digiministeeriumi ja Riigikontrolli

kulud” esindajad, otsustas komisjon teha Riigikontrollile ettepaneku 6 nr 2-1/80158/5 22.09.2025 10.11.2025 nr 129 auditeerida dubleerivaid teenuseid IT-majades ja asutustes.

RIIOIKOGU 13

Uhistranspordi korraldamine (maakondliku Uhistranspordi j arelaudit)

7 nr 2-1/80143/5 14.10.2025 15.10.2025 nr 125 Aruanne voetud teadmiseks. Riigikontrolli aastaaruanne 2024—2025 “Transpordi ja liikuvuse valdkonna eesmargid ja tegelikkus”

8 nr 2-1/80161/11 3.11.2025 3.11.2025 nr 127 Aruanne vOetud teadmiseks. Terviseandmete Oigsuse, täpsuse ja ajakohasuse tagamine

9 ir 2-1/80147/8 8.12.2025 28.01.2026 nr 135 Aruanne voetud teadmiseks. Kuulanud an regionaal- ja pollumajandusministri ning

Riigieelarve raha kasutamatajaamise Rahandusministeeriumi, Regionaal-ja pOhjusedja mOju ning raha Pollumajandusministeeriumi, Majandus-ja kasutamine jargmisel eelarveaastal Kommunikatsiooniministeeriumi ja Riigikontrolli esindajad,

10 nr 2-1/80163/6 11.12.2025 12.01.2026 nr 132 otsustas komisjonjatkata teema kasitlemist ka edaspidi. Kuulanud ära regionaal-ja pollumajandusministri ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi,

Riigi tegevusvaru moodustamine ja Sotsisaalministeeriumi, AS Eesti Varude Keskuse ning kasutuselevOtt Riigikontrolli esindajad, otsustas komisjon saata Vabariigi

11 nr 2-1/80141/6 9.01.2026 19.01.2026 nr 133 Valitsusele margukiri.

Riigi teenuste toimimine andmeside Kuulanud ära justiits- ja digiministri, siseministri fling Justiits katkemise korral ja Digiministeeriumi, Siseministeeriumi ning Riigikontrolli

12 nr 2-1/80164/24 23.01.2026 1 1.02.2026 nr 137 esindajad, otsustas komisjon vOtta aruande teadmiseks. Riigi tegevus inseneride jarelkasvu tagamisel

13 nr 2-1/80154/6 6.03.2026 18.03.2026 nr 143 Aruanne vöetud teadmiseks.

KOrgvererOhktOve kui kroonilise haigusega patsientide ravi jajalgimine

14 nr 2-1/80165/7 18.03.2026 25.03.2026 nr 145 Aruanne vãetud teadmiseks.

RIIGIKOGU 14

Regionaalarengu juhtimine Kagu-Eesti naitel

15 nr 2-1/80171/7 23.04.2026 13.05.2026 nr 153 Aruanne vбetud teadmiseks. Kuulanud ara regionaal- ja pбllumajandusministri ning

Ulevaade "Asutuste vбrk ja kinnisvara Regionaal- ja Pбllumajandusministeeriumi, Eesti Linnade ja kohalikes omavalitsustes parast Valdade Liidu, Alutaguse Vallavalitsuse ja Mulgi haldusterritoriaalset reforrni" Vallavalitsuse esindajad, otsustas komisjon vбtta aruande

16 nr 2-1/80170/4 5.05.2026 20.05.2026 nr 155 teadmiseks.