Riigikogu seisukoht Eesti seisukohtadele ebaseadusliku tulirelvakaubanduse ja muude tulirelvadega seotud kuritegude vastu võitlemist käsitleva direktiivi eelnõu kohta - COM(2026) 102

VÄLJAVÕTE

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni

istungi protokoll nr 167

Tallinn, Toompea Esmaspäev, 8. juuni 2026

Algus 13.30, lõpp 14.33

Juhataja: Peeter Tali (esimees)

Protokollija: Roosmarii Kukk (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Enn Eesmaa, Katrin Kuusemäe,

Tarmo Tamm, Urve Tiidus

Komisjoni ametnikud: Teele Vares (nõunik-sekretariaadijuhataja), Teele Taklaja (nõunik),

Getter Kristen Treumuth (nõunik)

Puudusid: Arvo Aller, Rain Epler, Tiit Maran, Anti Poolamets, Maido Ruusmann, Aivar

Sõerd, Kadri Tali, Kristo Enn Vaga ja Luisa Värk

Kutsutud: Euroopa Parlamendi liige Riho Terras ja meedianõunik Lennart Käämer (2.

päevakorrapunkt); Justiits- ja Digiministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja

menetluse talituse nõunik Steven Andrekson ning ELi asjade nõunik Reet Kase,

Siseministeeriumi nõunik Riita Proosa (3. päevakorrapunkt); Riigikantselei Euroopa Liidu

sekretariaadi nõunik Ülle Hanson (3. päevakorrapunkt)

Päevakord:

3. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb tulirelvadega

ebaseadusliku kauplemise ja muude tulirelvadega seotud kuritegude vastast võitlust ning

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1260 – COM(2026)

102

3. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb

tulirelvadega ebaseadusliku kauplemise ja muude tulirelvadega seotud kuritegude

vastast võitlust ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL)

2024/1260 – COM(2026) 102

Steven Andrekson andis ülevaate Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist, mis käsitleb

tulirelvadega ebaseadusliku kauplemise ja muude tulirelvadega seotud kuritegude vastast

võitlust ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1260 –

COM(2026) 102. Justiits- ja Digiministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja

menetluse talituse nõunik sõnas, et on valmimas direktiiv, mille eesmärk on tugevdada Euroopa

Liidus võitlust ebaseadusliku tulirelvakaubanduse ja muude tulirelvadega seotud kuritegude

vastu. Eelnõuga ühtlustatakse tulirelvadega seotud kuriteokoosseisud ja karistusmeetmed, et

vähendada relvastatud kuritegevust ning parandada sisejulgeolekut nii liikmesriikides kui ka

VÄLJAVÕTE

Euroopa Liidu tasandil laiemalt. Euroopa Komisjoni hinnangul tuleneb sekkumisvajadus

eelkõige kolmest asjaolust. Esiteks on ebaseaduslike tulirelvade levik kasvanud ning see

soodustab raskeid kuritegusid, sealhulgas organiseeritud kuritegevust, uimastiäri ja

inimkaubandust. Riski suurendavad omakorda tehnoloogilised arengud, näiteks 3D-printimine,

ning geopoliitilised tegurid, sealhulgas Venemaa agressioonisõda Ukrainas. Teiseks puudub

Euroopa Liidu tasandil eraldiseisev õigusraamistik, mis käsitleks konkreetselt tulirelvadega

seotud kuritegusid. Lähimaks aluseks on seni ÜRO tulirelvade protokoll. Kolmandaks on

liikmesriikide kriminaalõiguslikud regulatsioonid killustunud, mistõttu erinevad nii kuritegude

määratlused kui ka karistusmäärad, mis raskendab piiriülest koostööd ja menetlusi. Eelnõu

kohaselt kriminaliseeritakse muu hulgas tulirelvade oluliste osade ja laskemoona ebaseaduslik

valmistamine, ebaseaduslik kaubandus, import ja eksport, märgistuste võltsimine või

eemaldamine ning tulirelvade, nende osade või laskemoona loata omamine. Uue elemendina

hõlmatakse ka relvade või laskemoona valmistamist võimaldava digitaalse tehnilise

dokumentatsiooni koostamine, omandamine, levitamine ja jagamine. Samuti ühtlustatakse

peamised mõisted, sealhulgas tulirelv, oluline osa, laskemoon ja tehniline dokumentatsioon,

tuginedes suuresti 2021. aasta tulirelvadirektiivile. Lisaks näeb eelnõu ette karistused

füüsilistele ja juriidilistele isikutele, raskendavad asjaolud, uurimisvahendite kasutamise

võimalused ning riiklike tulirelvade kontaktpunktide loomise piiriülese koostöö ja statistika

kogumise toetamiseks. S. Andrekson rõhutas, et eelnõu keskendub üksnes ebaseaduslikule

tegevusele ega muuda seadusliku relvaomandi, relvakäibe ega õiguspärase ettevõtluse reegleid.

Eesti hinnangul on direktiivi eesmärk legitiimne ja põhjendatud, kuid osa kavandatud

meetmetest on ebaproportsionaalsed, liiga jäigad ega arvesta piisavalt liikmesriikide

õigussüsteemide eripära. Seetõttu lähtub Eesti läbirääkimistel põhimõttest, et direktiiv peab

tugevdama sisejulgeolekut, jäädes samal ajal kooskõlla karistusõiguse, proportsionaalsuse ja

õigusselguse nõuetega. S. Andrekson lisas, et läbirääkimiste käigus on peamiselt teiste

liikmesriikide ettepanekute põhjal valminud direktiivi uus versioon, mis on valdavas osas

kooskõlas Eesti seisukohtadega. Muudatused annavad liikmesriikidele suurema paindlikkuse

karistusmäärade ja lisakaristuste kujundamisel nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute puhul.

Samuti on loobutud aegumistähtaegade detailsest reguleerimisest. Direktiivi esialgses

versioonis sisaldunud hooletusest toimepandud tehnilise dokumentatsiooni teadliku ja

kuritegeliku levitamise käsitlus osutus vastuoluliseks nii Eesti kui ka mitme teise liikmesriigi

hinnangul ning on seetõttu uuest versioonist välja jäetud.

Lea Danilson-Järg andis ülevaate õiguskomisjoni arvamusest ja arutelust ning märkis, et

komisjon otsustas toetada Vabariigi Valitsuse esitatud Eesti seisukohti. Komisjoni otsus oli

konsensuslik.

Urve Tiidus küsis, kas direktiiv käsitleb ka piirikontrolli ning koostööd Euroopa Piiri- ja

Rannikuvalve Ametiga (edaspidi Frontex), arvestades relvade suhteliselt lihtsat piiriülest

liikumist. Lisaks küsis U. Tiidus, millises ulatuses käsitletakse direktiivis relvakaubanduse

seoseid narkoäriga, arvestades nende tihedat põimumist.

Steven Andrekson vastas, et piirikontrolli ja Frontexiga tehtava koostöö osas ei sisalda

direktiiv eriregulatsiooni, vaid lähtub üldistest liikmesriikide ja Euroopa Liidu institutsioonide

vahelise koostöö põhimõtetest. Tulirelvade seoseid narkoäriga käsitletakse organiseeritud

kuritegevuse raamistikus. Lisaks on kavandatud eraldi andmebaas ebaseaduslikult

konfiskeeritud tulirelvade kohta, et parandada teabevahetust ja toetada Euroopa Liidu

õiguskaitseasutuste võimekust ohupildi seirel ja analüüsimisel.

VÄLJAVÕTE

Riita Proosa lisas, et on eraldi direktiiv, mis käsitleb sanktsioneerimist ja vastavaid

kuriteoliike. Impordi ja ekspordi küsimusi reguleerib eraldi Euroopa Liidu õigusakt ehk

impordi ja ekspordi määrus. Seega võimaldab regulatsioon määratleda ka ebaseadusliku

käitlemisega seotud sanktsioonid.

Peeter Tali tegi ettepaneku toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti kooskõlas

õiguskomisjoni arvamusega.

Otsustati:

3.1. Toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti kooskõlas õiguskomisjoni arvamusega

(konsensus: Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Enn Eesmaa, Katrin Kuusemäe, Peeter Tali,

Tarmo Tamm, Urve Tiidus).

(…)

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Tali

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Roosmarii Kukk

protokollija

Väljavõte õige

Roosmarii Kukk

Euroopa Liidu asjade komisjoni konsultant

VÄLJAVÕTE

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni

istungi protokoll nr 167

Tallinn, Toompea Esmaspäev, 8. juuni 2026

Algus 13.30, lõpp 14.33

Juhataja: Peeter Tali (esimees)

Protokollija: Roosmarii Kukk (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Enn Eesmaa, Katrin Kuusemäe,

Tarmo Tamm, Urve Tiidus

Komisjoni ametnikud: Teele Vares (nõunik-sekretariaadijuhataja), Teele Taklaja (nõunik),

Getter Kristen Treumuth (nõunik)

Puudusid: Arvo Aller, Rain Epler, Tiit Maran, Anti Poolamets, Maido Ruusmann, Aivar

Sõerd, Kadri Tali, Kristo Enn Vaga ja Luisa Värk

Kutsutud: Euroopa Parlamendi liige Riho Terras ja meedianõunik Lennart Käämer (2.

päevakorrapunkt); Justiits- ja Digiministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja

menetluse talituse nõunik Steven Andrekson ning ELi asjade nõunik Reet Kase,

Siseministeeriumi nõunik Riita Proosa (3. päevakorrapunkt); Riigikantselei Euroopa Liidu

sekretariaadi nõunik Ülle Hanson (3. päevakorrapunkt)

Päevakord:

3. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb tulirelvadega

ebaseadusliku kauplemise ja muude tulirelvadega seotud kuritegude vastast võitlust ning

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1260 – COM(2026)

102

3. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb

tulirelvadega ebaseadusliku kauplemise ja muude tulirelvadega seotud kuritegude

vastast võitlust ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL)

2024/1260 – COM(2026) 102

Steven Andrekson andis ülevaate Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist, mis käsitleb

tulirelvadega ebaseadusliku kauplemise ja muude tulirelvadega seotud kuritegude vastast

võitlust ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1260 –

COM(2026) 102. Justiits- ja Digiministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja

menetluse talituse nõunik sõnas, et on valmimas direktiiv, mille eesmärk on tugevdada Euroopa

Liidus võitlust ebaseadusliku tulirelvakaubanduse ja muude tulirelvadega seotud kuritegude

vastu. Eelnõuga ühtlustatakse tulirelvadega seotud kuriteokoosseisud ja karistusmeetmed, et

vähendada relvastatud kuritegevust ning parandada sisejulgeolekut nii liikmesriikides kui ka

VÄLJAVÕTE

Euroopa Liidu tasandil laiemalt. Euroopa Komisjoni hinnangul tuleneb sekkumisvajadus

eelkõige kolmest asjaolust. Esiteks on ebaseaduslike tulirelvade levik kasvanud ning see

soodustab raskeid kuritegusid, sealhulgas organiseeritud kuritegevust, uimastiäri ja

inimkaubandust. Riski suurendavad omakorda tehnoloogilised arengud, näiteks 3D-printimine,

ning geopoliitilised tegurid, sealhulgas Venemaa agressioonisõda Ukrainas. Teiseks puudub

Euroopa Liidu tasandil eraldiseisev õigusraamistik, mis käsitleks konkreetselt tulirelvadega

seotud kuritegusid. Lähimaks aluseks on seni ÜRO tulirelvade protokoll. Kolmandaks on

liikmesriikide kriminaalõiguslikud regulatsioonid killustunud, mistõttu erinevad nii kuritegude

määratlused kui ka karistusmäärad, mis raskendab piiriülest koostööd ja menetlusi. Eelnõu

kohaselt kriminaliseeritakse muu hulgas tulirelvade oluliste osade ja laskemoona ebaseaduslik

valmistamine, ebaseaduslik kaubandus, import ja eksport, märgistuste võltsimine või

eemaldamine ning tulirelvade, nende osade või laskemoona loata omamine. Uue elemendina

hõlmatakse ka relvade või laskemoona valmistamist võimaldava digitaalse tehnilise

dokumentatsiooni koostamine, omandamine, levitamine ja jagamine. Samuti ühtlustatakse

peamised mõisted, sealhulgas tulirelv, oluline osa, laskemoon ja tehniline dokumentatsioon,

tuginedes suuresti 2021. aasta tulirelvadirektiivile. Lisaks näeb eelnõu ette karistused

füüsilistele ja juriidilistele isikutele, raskendavad asjaolud, uurimisvahendite kasutamise

võimalused ning riiklike tulirelvade kontaktpunktide loomise piiriülese koostöö ja statistika

kogumise toetamiseks. S. Andrekson rõhutas, et eelnõu keskendub üksnes ebaseaduslikule

tegevusele ega muuda seadusliku relvaomandi, relvakäibe ega õiguspärase ettevõtluse reegleid.

Eesti hinnangul on direktiivi eesmärk legitiimne ja põhjendatud, kuid osa kavandatud

meetmetest on ebaproportsionaalsed, liiga jäigad ega arvesta piisavalt liikmesriikide

õigussüsteemide eripära. Seetõttu lähtub Eesti läbirääkimistel põhimõttest, et direktiiv peab

tugevdama sisejulgeolekut, jäädes samal ajal kooskõlla karistusõiguse, proportsionaalsuse ja

õigusselguse nõuetega. S. Andrekson lisas, et läbirääkimiste käigus on peamiselt teiste

liikmesriikide ettepanekute põhjal valminud direktiivi uus versioon, mis on valdavas osas

kooskõlas Eesti seisukohtadega. Muudatused annavad liikmesriikidele suurema paindlikkuse

karistusmäärade ja lisakaristuste kujundamisel nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute puhul.

Samuti on loobutud aegumistähtaegade detailsest reguleerimisest. Direktiivi esialgses

versioonis sisaldunud hooletusest toimepandud tehnilise dokumentatsiooni teadliku ja

kuritegeliku levitamise käsitlus osutus vastuoluliseks nii Eesti kui ka mitme teise liikmesriigi

hinnangul ning on seetõttu uuest versioonist välja jäetud.

Lea Danilson-Järg andis ülevaate õiguskomisjoni arvamusest ja arutelust ning märkis, et

komisjon otsustas toetada Vabariigi Valitsuse esitatud Eesti seisukohti. Komisjoni otsus oli

konsensuslik.

Urve Tiidus küsis, kas direktiiv käsitleb ka piirikontrolli ning koostööd Euroopa Piiri- ja

Rannikuvalve Ametiga (edaspidi Frontex), arvestades relvade suhteliselt lihtsat piiriülest

liikumist. Lisaks küsis U. Tiidus, millises ulatuses käsitletakse direktiivis relvakaubanduse

seoseid narkoäriga, arvestades nende tihedat põimumist.

Steven Andrekson vastas, et piirikontrolli ja Frontexiga tehtava koostöö osas ei sisalda

direktiiv eriregulatsiooni, vaid lähtub üldistest liikmesriikide ja Euroopa Liidu institutsioonide

vahelise koostöö põhimõtetest. Tulirelvade seoseid narkoäriga käsitletakse organiseeritud

kuritegevuse raamistikus. Lisaks on kavandatud eraldi andmebaas ebaseaduslikult

konfiskeeritud tulirelvade kohta, et parandada teabevahetust ja toetada Euroopa Liidu

õiguskaitseasutuste võimekust ohupildi seirel ja analüüsimisel.

VÄLJAVÕTE

Riita Proosa lisas, et on eraldi direktiiv, mis käsitleb sanktsioneerimist ja vastavaid

kuriteoliike. Impordi ja ekspordi küsimusi reguleerib eraldi Euroopa Liidu õigusakt ehk

impordi ja ekspordi määrus. Seega võimaldab regulatsioon määratleda ka ebaseadusliku

käitlemisega seotud sanktsioonid.

Peeter Tali tegi ettepaneku toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti kooskõlas

õiguskomisjoni arvamusega.

Otsustati:

3.1. Toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti kooskõlas õiguskomisjoni arvamusega

(konsensus: Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Enn Eesmaa, Katrin Kuusemäe, Peeter Tali,

Tarmo Tamm, Urve Tiidus).

(…)

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Tali

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Roosmarii Kukk

protokollija

Väljavõte õige

Roosmarii Kukk

Euroopa Liidu asjade komisjoni konsultant