Majanduslike huvide deklaratsioonide kohta

Hr Jürgen Ligi
Rahandusminister

17.juuni 2026.a
KIRJALIK KÜSIMUS


Lugupeetud rahandusminister

Valitsuse seisukoha kohaselt on riigiettevõtete juhtidel õigus tugineda eraelu kaitsele ja sellel alusel mitte avalikustada oma majanduslike huvide deklaratsioone. Selline lähenemine tekitab tõsiseid küsimusi läbipaistvuse ja huvide konflikti vältimise seisukohast.
Riigiettevõtted, nagu Enefit Green, Rail Baltic Estonia, Tallinna Sadam jt, haldavad varasid ja rahalisi ressursse, mis kuuluvad riigile ehk tegelikult maksumaksjatele. Nende ettevõtete juhid teevad otsuseid, mis on seotud mitme miljoniliste ja isegi miljardiliste lepingute, hangete ja investeeringutega.
Kujutagem puhtalt hüpoteetilist olukorda: riigiettevõte korraldab hanke energiataristu objektide ehitamiseks maksumusega sadu miljoneid või isegi miljardeid eurosid. Hanke võidab teatud ettevõte ja formaalselt on kõik protseduurid järgitud. Kuid ilma juhtide majanduslike huvide kohta käiva teabeta puudub ühiskonnal võimalus kontrollida, kas otsustajatel puudus isiklik varaline huvi konkursi võitja kasuks.
Rõhutan, et see näide on puhtalt teoreetiline ega sea kahtluse alla ühegi konkreetse ettevõtte juhtide ausust. Küsimus on läbipaistvuse ja avaliku kontrolli põhimõttes, mitte kahtlustes konkreetsete isikute suhtes.

Seoses sellega palun Teil vastata järgmistele küsimustele:
1. Millistele konkreetsetele õigusnormidele tuginedes peab valitsus lubatavaks riigiettevõtete juhtide majanduslike huvide deklaratsioonide mitte avalikustamist?
2. Kuidas saab valitsuse arvates ühiskond kontrollida huvide konflikti puudumist riigiettevõtete juhtide otsuste tegemisel, kui teave nende majanduslike huvide kohta pole kättesaadav?
3. Kas Rahandusministeerium on analüüsinud korruptsiooniriske, mis tulenevad juurdepääsu piiramisest riigiettevõtete juhtide majanduslike huvide deklaratsioonidele? Kui jah, siis palun esitada selle analüüsi peamised järeldused.
4. Mille poolest erineb valitsuse arvates riigiettevõtte juhi positsioon, kes haldab riigi raha ja vara, põhimõtteliselt ministri, Riigikogu liikme või mõne muu avaliku ametiisiku positsioonist, kes on kohustatud deklareerima oma majanduslikke huve?
5. Kas valitsus on kaalunud võimalust muuta õigusakte, mis tagaksid riigiettevõtete juhtide majanduslike huvide deklaratsioonide avalikkuse? Kui ei, siis millistel põhjustel?

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Aleksandr Tšaplõgin
Riigikogu liige

Hr Jürgen Ligi
Rahandusminister

17.juuni 2026.a
KIRJALIK KÜSIMUS


Lugupeetud rahandusminister

Valitsuse seisukoha kohaselt on riigiettevõtete juhtidel õigus tugineda eraelu kaitsele ja sellel alusel mitte avalikustada oma majanduslike huvide deklaratsioone. Selline lähenemine tekitab tõsiseid küsimusi läbipaistvuse ja huvide konflikti vältimise seisukohast.
Riigiettevõtted, nagu Enefit Green, Rail Baltic Estonia, Tallinna Sadam jt, haldavad varasid ja rahalisi ressursse, mis kuuluvad riigile ehk tegelikult maksumaksjatele. Nende ettevõtete juhid teevad otsuseid, mis on seotud mitme miljoniliste ja isegi miljardiliste lepingute, hangete ja investeeringutega.
Kujutagem puhtalt hüpoteetilist olukorda: riigiettevõte korraldab hanke energiataristu objektide ehitamiseks maksumusega sadu miljoneid või isegi miljardeid eurosid. Hanke võidab teatud ettevõte ja formaalselt on kõik protseduurid järgitud. Kuid ilma juhtide majanduslike huvide kohta käiva teabeta puudub ühiskonnal võimalus kontrollida, kas otsustajatel puudus isiklik varaline huvi konkursi võitja kasuks.
Rõhutan, et see näide on puhtalt teoreetiline ega sea kahtluse alla ühegi konkreetse ettevõtte juhtide ausust. Küsimus on läbipaistvuse ja avaliku kontrolli põhimõttes, mitte kahtlustes konkreetsete isikute suhtes.

Seoses sellega palun Teil vastata järgmistele küsimustele:
1. Millistele konkreetsetele õigusnormidele tuginedes peab valitsus lubatavaks riigiettevõtete juhtide majanduslike huvide deklaratsioonide mitte avalikustamist?
2. Kuidas saab valitsuse arvates ühiskond kontrollida huvide konflikti puudumist riigiettevõtete juhtide otsuste tegemisel, kui teave nende majanduslike huvide kohta pole kättesaadav?
3. Kas Rahandusministeerium on analüüsinud korruptsiooniriske, mis tulenevad juurdepääsu piiramisest riigiettevõtete juhtide majanduslike huvide deklaratsioonidele? Kui jah, siis palun esitada selle analüüsi peamised järeldused.
4. Mille poolest erineb valitsuse arvates riigiettevõtte juhi positsioon, kes haldab riigi raha ja vara, põhimõtteliselt ministri, Riigikogu liikme või mõne muu avaliku ametiisiku positsioonist, kes on kohustatud deklareerima oma majanduslikke huve?
5. Kas valitsus on kaalunud võimalust muuta õigusakte, mis tagaksid riigiettevõtete juhtide majanduslike huvide deklaratsioonide avalikkuse? Kui ei, siis millistel põhjustel?

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Aleksandr Tšaplõgin
Riigikogu liige