Riigikogu XV koosseisu korruptsioonivastase erikomisjoni tegevuse ülevaade 18. juuni 2025 – 15. juuni 2026

Riigikogu XV koosseisu korruptsioonivastase erikomisjoni

tegevuse ülevaade

18. juuni 2025 – 15. juuni 2026

Tallinn, 15. juuni 2026

Riigikogu XV koosseisu korruptsioonivastane erikomisjon moodustati Riigikogu 27. aprilli

2023 otsusega nr. 35 Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 19 ja korruptsioonivastase

seaduse § 9 alusel neis õigusaktides nimetatud ülesannete täitmiseks. Otsus nägi ette

komisjoni moodustamise koalitsiooni ja opositsiooni võrdse esindatuse printsiibist lähtudes.

Ülevaate koostamise ajal on komisjoni koosseis:

Anastassia Kovalenko-Kõlvart (esimees)

Eerik-Niiles Kross (aseesimees)

Rain Epler

Mario Kadastik

Irja Lutsar

Stig Rästa

Priit Sibul

Riina Sikkut

Vahemikus 18. juuni 2025 – 15. juuni 2026 (kaasa arvatud) on toimunud 25 istungit.

Seejuures on olnud 1 ühine istung - 11. märtsil 2026 koos riigieelarve kontrolli

erikomisjoniga Auvere õlitehase allahindamise käsitlemiseks. Erakorraline istung toimus 15.

aprillil 2026 riigile kuuluva põlevkivi kaevevälja müügi asjaoludega tutvumiseks. Komisjoni

ainus väljasõiduistung toimus 8. juunil 2026 Kaitsepolitseiametisse.

Juhindudes komisjoni 17. märtsil 2025 tehtud konsensuslikust otsusest kuulutada avalikuks

komisjoni kõik järgnevad istungid, välja arvatud need, kui istungi avalikkus ei ole võimalik

tulenevalt isikuandmete, panga-, äri- või riigisaladuse või salastatud välisteabe, käimasoleva

süüteomenetluse kaitseks või muul alusel piiratud juurdepääsuga teabe käsitlemise reeglitest,

toimusid vaadeldaval perioodil 10 istungit tervikuna avalikena ning 2 istungit osaliselt

avalikena.

Korruptsioonivastase seaduse § 9 lg 1 kohaselt kuulub komisjoni pädevusse parlamentaarne

järelevalve korruptsioonivastaste meetmete rakendamise üle. Säte annab komisjonile õiguse

arutada omal algatusel kõrgemate ametiisikute võimalikke korruptsioonijuhtumeid ja anda

nende kohta hinnanguid, teostada järelevalvet Riigikogu liikmete tegevuspiirangutest

kinnipidamise üle, kontrollida oma pädevuse piires huvide deklaratsioone, teavitada

2

Riigikogu ja avalikkust tema pädevuses oleva korruptsioonivastase tegevuse tulemustest ning

täita muid seadusest tulenevaid ülesandeid.

Parlamentaarse järelevalve teostamisel korruptsioonivastaste meetmete rakendamisel

keskendub komisjon eelkõige korruptsiooniennetusele, millel on oluline roll avalike

ülesannete ja avalike vahendite kasutamise protseduurireeglitel ja olukorrateadlikkusel.

Seejuures keskendus komisjon alljärgnevatele teemadele:

1. Korruptsiooni tõkestava õigusloome arengu toetamine

2. Avalike ülesannete protseduurireeglite õiguslik alus ja järgimise läbipaistvus

3. Kõrgete ametiisikute huvide konflikti tunnuseid sisaldavad juhtumid

4. Huvide deklaratsioonide nõustamine ja kontroll, huvide deklareerimise keskkonna

arendamine

5. Isikute pöördumised

Komisjon kogub andmeid ja kohtub valdkonna ekspertide ja otsustajatega nii avalikust kui

erasektorist. Iga-aastaselt annab komisjon videokonverentsi käigus, ja vajadusel hiljem

kirjalikult täiendades, oma panuse Euroopa Komisjoni õigusriigi raporti koostamisse.

Üks efektiivseimaid korruptsiooniennetamise meetmeid on kõigi toimingute läbipaistvus,

millest tulenevalt on korruptsioonivastase erikomisjoni fookuses olnud ressursimahukad

projektid. Avalike vahendite kasutuse läbipaistvuse osas konsulteerib komisjon sageli

Riigikontrolliga. 2025-2026. aastal jätkas komisjon regiooni suurima taristuprojekti Rail

Baltic’u arengu jälgimisega, sh koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Rail

Baltic Estonia OÜ, Läti Parlamendi Seimi Rail Baltic’u uurimiskomisjoni toonase juhi ja Läti

tänase peaministri Andris Kulbergsiga. Samuti jätkus Ida-Viru Õiglase Ülemineku Fondi

toetusmeetmete rakendamise käsitlemine nii kaasusepõhiselt kui ka menetluse põhimõtete

osas.

Läbipaistva energiajulgeoleku tagamise raames uuris komisjon Eesti Energia AS erikontrolli

järeldusi, elektribörsi reeglite kujunemist, samuti Enefit Green AS börsil kaubeldavate

aktsiate osas ülevõtmispakkumise otsuse kujunemise ning otsuse teatatavaks tegemise käiku,

Auvere õlitehase alahindamist. Riigile kuuluva Uus-Kiviõli kaevevälja müüki käsitleti kahel

istungil.

Komisjon kohtus korduvalt Konkurentsiametiga arutamaks lisaks elektribörsi reeglite

kujunemist ja rakendamist, sh manipuleerimise riskide maandamise meetmed ja järelevalvet.

Samuti käsitles komisjon Konkurentsiametiga ka kütuseturu hinnakujunduse läbipaistvust ja

konkurentsi toimimise arengut.

Korruptsioonivastase tegevuse siseriiklik koordinaator on Justiits- ja Digiministeerium ning

ministri ja ministeeriumi esindajatega on käsitletud nii korruptsioonivastase tegevuskava

arengut, kui ka korruptsioonivastase seaduse muudatuste väljatöötamist, samuti huvide

deklareerimise sisulist ja tehnilist arengut. Justiits- ja Digiministeeriumi ja Erakondade

Rahastamise Järelevalve Komisjoniga arutati komisjonis 2025. a kohalike omavalitsuste

volikogude valimiste aruandeid ja vahetult enne valimisi jõustunud Euroopa Komisjoni

poliitreklaami läbipaistvuse määruse mõju.

Komisjon käsitles kohalike omavalitsuste võimalusi valida koostööpartnereid ajendatuna

Tallinna, Maardu ja Ida-Viru kohalike omavalitsuste varasemast koostööst Kaitsepolitseiameti

3

poolt riigivastases kuriteos kahtlustatavana kinnipeetud O. Bessediniga. Juhtumist ajendatuna

kohtus komisjon sel teemal ka Kaitsepolitseiametiga, kellega komisjon kohtub ka regulaarselt.

Kuivõrd korruptsioonikuriteod haakuvad ka Rahapesu Andmebüroo valdkonnaga, sai

komisjon 2025. a novembris ülevaate Rahapesu Andmebüroo praktikatest ning plaanidest.

Osa komisjoni tööst on kontrollida huvide deklaratsioone ning käsitleda kaasusepõhiselt

huvide konflikti tunnuseid sisaldavaid juhtumeid. Seejuures ilmnesid erisused Riigikogu

liikme kuluhüvitiste kasutamise praktika ja täidesaatva võimu esindajate huvide

deklareerimise praktika osas, mis ühel juhul viis riigihange tühistamiseni. Komisjon ootab

huvide deklaratsioonide uue registri käivitumist käesoleva aasta suvel ning uurib huvide

deklaratsioonide esitamise kohustuse kehtestamise ühetaolist rakendamist täidesaatva võimu

poolt eelkõige riigile kuuluvate ettevõtete võtmeisikute osas. Avalike vahendite kasutamise

järelevalve osas käsitles komisjon ka Tervisekassa ülesannete täitmise ja vahendite

kasutamise läbipaistvust.

Kuigi korruptsiooni tõkestavate seaduseelnõude menetlemine kuulub valdavalt

põhiseaduskomisjoni pädevusse, on komisjon algatamas pöörduste efektist tulenevate riskide

maandamiseks seadusandlike muudatusi ning tõdenud lobireeglite arendamise vajadust

mitmete komisjoni käsitletud teemade raames.

Isikud pöörduvad komisjoni poole väga erinevate küsimustega ning juhivad tähelepanu

mitmesugustele probleemidele. Vastamiseks kogub komisjon teavet ning annab selgitusi või

suunab pöördumised edasi lahendamiseks pädevatele asutustele.

/digiallkiri/

Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Komisjoni esimees

Riigikogu XV koosseisu korruptsioonivastase erikomisjoni

tegevuse ülevaade

18. juuni 2025 – 15. juuni 2026

Tallinn, 15. juuni 2026

Riigikogu XV koosseisu korruptsioonivastane erikomisjon moodustati Riigikogu 27. aprilli

2023 otsusega nr. 35 Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 19 ja korruptsioonivastase

seaduse § 9 alusel neis õigusaktides nimetatud ülesannete täitmiseks. Otsus nägi ette

komisjoni moodustamise koalitsiooni ja opositsiooni võrdse esindatuse printsiibist lähtudes.

Ülevaate koostamise ajal on komisjoni koosseis:

Anastassia Kovalenko-Kõlvart (esimees)

Eerik-Niiles Kross (aseesimees)

Rain Epler

Mario Kadastik

Irja Lutsar

Stig Rästa

Priit Sibul

Riina Sikkut

Vahemikus 18. juuni 2025 – 15. juuni 2026 (kaasa arvatud) on toimunud 25 istungit.

Seejuures on olnud 1 ühine istung - 11. märtsil 2026 koos riigieelarve kontrolli

erikomisjoniga Auvere õlitehase allahindamise käsitlemiseks. Erakorraline istung toimus 15.

aprillil 2026 riigile kuuluva põlevkivi kaevevälja müügi asjaoludega tutvumiseks. Komisjoni

ainus väljasõiduistung toimus 8. juunil 2026 Kaitsepolitseiametisse.

Juhindudes komisjoni 17. märtsil 2025 tehtud konsensuslikust otsusest kuulutada avalikuks

komisjoni kõik järgnevad istungid, välja arvatud need, kui istungi avalikkus ei ole võimalik

tulenevalt isikuandmete, panga-, äri- või riigisaladuse või salastatud välisteabe, käimasoleva

süüteomenetluse kaitseks või muul alusel piiratud juurdepääsuga teabe käsitlemise reeglitest,

toimusid vaadeldaval perioodil 10 istungit tervikuna avalikena ning 2 istungit osaliselt

avalikena.

Korruptsioonivastase seaduse § 9 lg 1 kohaselt kuulub komisjoni pädevusse parlamentaarne

järelevalve korruptsioonivastaste meetmete rakendamise üle. Säte annab komisjonile õiguse

arutada omal algatusel kõrgemate ametiisikute võimalikke korruptsioonijuhtumeid ja anda

nende kohta hinnanguid, teostada järelevalvet Riigikogu liikmete tegevuspiirangutest

kinnipidamise üle, kontrollida oma pädevuse piires huvide deklaratsioone, teavitada

2

Riigikogu ja avalikkust tema pädevuses oleva korruptsioonivastase tegevuse tulemustest ning

täita muid seadusest tulenevaid ülesandeid.

Parlamentaarse järelevalve teostamisel korruptsioonivastaste meetmete rakendamisel

keskendub komisjon eelkõige korruptsiooniennetusele, millel on oluline roll avalike

ülesannete ja avalike vahendite kasutamise protseduurireeglitel ja olukorrateadlikkusel.

Seejuures keskendus komisjon alljärgnevatele teemadele:

1. Korruptsiooni tõkestava õigusloome arengu toetamine

2. Avalike ülesannete protseduurireeglite õiguslik alus ja järgimise läbipaistvus

3. Kõrgete ametiisikute huvide konflikti tunnuseid sisaldavad juhtumid

4. Huvide deklaratsioonide nõustamine ja kontroll, huvide deklareerimise keskkonna

arendamine

5. Isikute pöördumised

Komisjon kogub andmeid ja kohtub valdkonna ekspertide ja otsustajatega nii avalikust kui

erasektorist. Iga-aastaselt annab komisjon videokonverentsi käigus, ja vajadusel hiljem

kirjalikult täiendades, oma panuse Euroopa Komisjoni õigusriigi raporti koostamisse.

Üks efektiivseimaid korruptsiooniennetamise meetmeid on kõigi toimingute läbipaistvus,

millest tulenevalt on korruptsioonivastase erikomisjoni fookuses olnud ressursimahukad

projektid. Avalike vahendite kasutuse läbipaistvuse osas konsulteerib komisjon sageli

Riigikontrolliga. 2025-2026. aastal jätkas komisjon regiooni suurima taristuprojekti Rail

Baltic’u arengu jälgimisega, sh koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Rail

Baltic Estonia OÜ, Läti Parlamendi Seimi Rail Baltic’u uurimiskomisjoni toonase juhi ja Läti

tänase peaministri Andris Kulbergsiga. Samuti jätkus Ida-Viru Õiglase Ülemineku Fondi

toetusmeetmete rakendamise käsitlemine nii kaasusepõhiselt kui ka menetluse põhimõtete

osas.

Läbipaistva energiajulgeoleku tagamise raames uuris komisjon Eesti Energia AS erikontrolli

järeldusi, elektribörsi reeglite kujunemist, samuti Enefit Green AS börsil kaubeldavate

aktsiate osas ülevõtmispakkumise otsuse kujunemise ning otsuse teatatavaks tegemise käiku,

Auvere õlitehase alahindamist. Riigile kuuluva Uus-Kiviõli kaevevälja müüki käsitleti kahel

istungil.

Komisjon kohtus korduvalt Konkurentsiametiga arutamaks lisaks elektribörsi reeglite

kujunemist ja rakendamist, sh manipuleerimise riskide maandamise meetmed ja järelevalvet.

Samuti käsitles komisjon Konkurentsiametiga ka kütuseturu hinnakujunduse läbipaistvust ja

konkurentsi toimimise arengut.

Korruptsioonivastase tegevuse siseriiklik koordinaator on Justiits- ja Digiministeerium ning

ministri ja ministeeriumi esindajatega on käsitletud nii korruptsioonivastase tegevuskava

arengut, kui ka korruptsioonivastase seaduse muudatuste väljatöötamist, samuti huvide

deklareerimise sisulist ja tehnilist arengut. Justiits- ja Digiministeeriumi ja Erakondade

Rahastamise Järelevalve Komisjoniga arutati komisjonis 2025. a kohalike omavalitsuste

volikogude valimiste aruandeid ja vahetult enne valimisi jõustunud Euroopa Komisjoni

poliitreklaami läbipaistvuse määruse mõju.

Komisjon käsitles kohalike omavalitsuste võimalusi valida koostööpartnereid ajendatuna

Tallinna, Maardu ja Ida-Viru kohalike omavalitsuste varasemast koostööst Kaitsepolitseiameti

3

poolt riigivastases kuriteos kahtlustatavana kinnipeetud O. Bessediniga. Juhtumist ajendatuna

kohtus komisjon sel teemal ka Kaitsepolitseiametiga, kellega komisjon kohtub ka regulaarselt.

Kuivõrd korruptsioonikuriteod haakuvad ka Rahapesu Andmebüroo valdkonnaga, sai

komisjon 2025. a novembris ülevaate Rahapesu Andmebüroo praktikatest ning plaanidest.

Osa komisjoni tööst on kontrollida huvide deklaratsioone ning käsitleda kaasusepõhiselt

huvide konflikti tunnuseid sisaldavaid juhtumeid. Seejuures ilmnesid erisused Riigikogu

liikme kuluhüvitiste kasutamise praktika ja täidesaatva võimu esindajate huvide

deklareerimise praktika osas, mis ühel juhul viis riigihange tühistamiseni. Komisjon ootab

huvide deklaratsioonide uue registri käivitumist käesoleva aasta suvel ning uurib huvide

deklaratsioonide esitamise kohustuse kehtestamise ühetaolist rakendamist täidesaatva võimu

poolt eelkõige riigile kuuluvate ettevõtete võtmeisikute osas. Avalike vahendite kasutamise

järelevalve osas käsitles komisjon ka Tervisekassa ülesannete täitmise ja vahendite

kasutamise läbipaistvust.

Kuigi korruptsiooni tõkestavate seaduseelnõude menetlemine kuulub valdavalt

põhiseaduskomisjoni pädevusse, on komisjon algatamas pöörduste efektist tulenevate riskide

maandamiseks seadusandlike muudatusi ning tõdenud lobireeglite arendamise vajadust

mitmete komisjoni käsitletud teemade raames.

Isikud pöörduvad komisjoni poole väga erinevate küsimustega ning juhivad tähelepanu

mitmesugustele probleemidele. Vastamiseks kogub komisjon teavet ning annab selgitusi või

suunab pöördumised edasi lahendamiseks pädevatele asutustele.

/digiallkiri/

Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Komisjoni esimees