MAJK protokoll nr 200 9.06.2026

Dokumendiregister	Riigikogu
Viit
Registreeritud	16.06.2026
Sünkroonitud	18.06.2026
Liik	Protokoll
Funktsioon
Sari
Toimik	Komisjoni istung teisipäeval, 9.06.2026 kell 14.00
Juurdepääsupiirang	Avalik
Adressaat
Saabumis/saatmisviis
Vastutaja
Originaal	Ava uues aknas

Failid

KV_eksperdikogu_tutvustus_majanduskomisjonile_0906_Esitlus.pdf

MAJK_protokoll_nr_200_9.06.2026.asice

MAJK_protokoll_nr_200_9.06.2026.pdf

asendus_09.06.2025_Randpere.docx

asendus_09.06.2026_Randpere.asice

asendus_09.06.2025_Randpere.docx

KV_eksperdikogu_tutvustus_majanduskomisjonile_0906_Esitlus.pdf

Kuupäev Nimi

Eesti majanduse olukord ja väljavaated Konkurentsivõime eksperdikogu raport Riigikogule

09/06/2026 Kadri Männasoo, Mari Rell, Olavi Miller, Tea Danilov

Konkurentsivõimest analüütiliselt ja tõenduspõhiselt

Liikmed

• Kadri Männasoo (Tallinna Tehnikaülikool)

• Urmas Varblane (Tartu Ülikool)

• Uku Varblane (Arenguseire Keskus)

• Ülo Kaasik (Eesti Pank)

Kaasatud eksperdid

• Martti Randveer, Mari Pärnamäe, Mari Rell, Kaspar Oja,

Liina Kulu (Eesti Pank)

• Einari Kisel, Hannes Agabus, Hakan Berber, Iskandar

Mammadzada, Helena Rozeik, Kaire Holts, Mari-Klara

Stein (Tallinna Tehnikaülikool)

• Priit Vahter, Jaan Masso, Maaja Vadi, Amaresh Tiwari,

Anastassiia Pustovalova, Liis Roosaar, Merle Erikson

(Tartu Ülikool)

• Tauri Tuvikene (Tallinna Ülikool)

• Annika Rosin (Turu Ülikool)

• Erkki Raasuke (EIS)

• Anne Sulling

• Olavi Miller, Tea Danilov (Arenguseire Keskus)

Konkurentsivõime ei ole eesmärk omaette, vaid vahend jätkusuutliku kasvu ja elatustaseme parandamiseks

Allikas: NCPC Ireland

SKP kasv ≈ tootlikkuse kasv + hõive kasv

74% 75%

72% 73% 75% 77% 78%

82% 84%

81% 78% 77% 77%

Eesmärk 2035: 110%

-8%

-4%

12%

60%

70%

80%

90%

100%

110%

120%

2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025

Tööjõu tootlikkuse osatähtsus EL-i keskmises, % Tootlikkuse taseme eesmärk 2035 Tööjõu tootlikkuse aastane kasvumäär, %

Allikas: Eurostat, tabel nama_10_lp_ulc

Tööjõu tootlikkuse konvergents EL keskmise suhtes on peatunud

Selle aasta raporti teemad:

1. Eesti ekspordi areng, turuosa, hinna- ja kulukonkurents

2. Balti riikide majandusolukorra võrdlus

3. Välisühenduste mõju Eesti elektriturule

4. Energiapoliitika makromajanduslik mõju

5. Juhtimise roll tehnoloogia rakendamisel tootlikkuse kasvuks

6. Platvormimajanduse olukord ja tulevikuväljavaated Eestis

7. Kaitsetööstuse roll Eesti ekspordi ja lisandväärtuse mootorina

8. Finantsinstrumendid ettevõtete kasvu ja investeeringute rahastamisel

9. Ülevaade rahvusvaheliste organisatsioonide soovitustest Eestile

Pilk maailmas toimuvale: tegevuskeskkond ja trendid

Uku Varblane (Arenguseire Keskus)

Iraani konflikt süvendab maailmamajanduse seniseid riske

• Viimaste aastate tegevuskeskkonda tervikuna

iseloomustab äärmiselt suur volatiilsus.

• Hetkel aktuaalsed julgeoleku ja energiaga seotud

riskid ei asenda varasemaid pikema mõjuga

suundumusi, vaid pigem võimendavad neid.

• Iraani kriisi mõjukanalid maailmamajandusele:

1.Energiaturgude šokk -> kõrgemad tootmis-,

transpordi- ja sisendkulud

2.Väetise- ja toiduhindade tõus -> toiduinflatsioon ja

leibkondade ostujõu vähenemine

3.Ettevõtete kindlustunde ja investeeringute langus

4.Maailmakaubanduse edasine killustumine ja

protektsionismi kasv

Kaubaveo mahud Hormuzi väinas

Allikas: OECD

Euroopal tuleb toime tulla kolme suure ülesandega

• Energiajulgeolek vajab korraga lühiajalist varustuskindlust ja impordisõltuvuse vähendamist.

• Euroopa kaitsevõime vajab tugevdamist ja selleks vajaliku rahastuse loomist.

• Tootlikkus peab kasvama. Euroopa pikaajalise kasvuvõime taastamiseks ei piisa ainult investeeringute mahu suurendamisest, see peab tõstma tootlikkust.

Euroalal oodatakse 2026. aastaks üsna tagasihoidlikku 0,8-0,9 protsendist SKP kasvu, mis võiks kiireneda 2027. aastal 1,2-1,3 protsendini

Allikas: Euroopa Komisjon

Euroopa Liidu riikide tööjõukulude ja

tootlikkuse prognoos

Eesti majanduse väljavaade sõltub geopoliitilistest arengutest

THI kasv Majanduskasv

Allikas: Eesti Pank

10%

2025 2026 2027 2028

alusstsenaarium

nafta 90 USD/brl

nafta 120 USD/brl

nafta 150 USD/brl

nafta 200 USD/brl

-2%

-1%

2025 2026 2027 2028

alusstsenaarium

Konkurentsivõimet toetab ettevõtete jaoks etteaimatav regulatiivne keskkond

• Tugevdada pikaajaliste seaduste ja arengukavade poliitikaülest toetust

• Hoida suuremat sõnumidistsipliini välis- ja majanduspoliitilises avalikus suhtluses

Eesti ekspordi areng, turuosa, hinna- ja kulukonkurents

Mari Rell (Eesti Pank)

Eesti on viimastel aastatel maailmamajanduses aset leidnud arengutele mõnevõrra alla jäänud

Allikas: Eurostat

• Eesti oli 2025.

aastal SKP ostujõu

pariteedi (PPP)

alusel võrrelduna

ehk suhteliselt

rikkuselt ELis 20.

kohal.

• Võrreldes aasta

varasemaga on

Eesti libisenud koha

võrra tahapoole:

meist kõrgemale

liikus Poola

SKP inimese kohta (ostujõu pariteedi alusel, % EL27-st)

Kesk-Euroopa on lähiaastatel kõige suurema potentsiaaliga ekspordi sihtturg

Allikas: Statistikaamet, Eesti Pank

• Eesti ekspordi turuosa kahanes aastatel

2023–2024 märkimisväärselt. Möödunud

aastal olime ilmselt mõnevõrra plusspoolel

(täpseid andmeid pole veel ilmunud).

• 2025. aastal toetasid ekspordi kasvu nii

tsüklilised kui ka struktuursed tegurid.

Tsükliline tugi tuli kaubanduspartnerite

nõudluse kasvust ja parandas ennekõike

töötleva tööstuse eksporti. Viimasel aastal

oleme kasvatanud ekspordi turuosa just

Kesk-Euroopas – Saksamaal, Poolas ning

ka Leedu suunal. Sealsed turud on võitnud

tarneahelate muutusest, eriti Poola.

• Struktuurse muutusena näeme teenuste

ekspordi tähtsustumist väliskaubanduses.

Teenuste ekspordi stabiilne kasv on toonud

kaasa teenuste osakaalu suurenemise

koguekspordis. Kui 2019. aastal

moodustasid teenused 35% koguekspordist,

siis 2025. aastal oli see 45%.

Eesti kaupade ja teenuste ekspordi

mahu aastane muutus ning kaupade

ja teenuste panus sellesse

Eesti kaubanduspartnerite välisnõudluse

ning ekspordi mahu muutus

Eestis, Lätis ja Leedus on konkurentsivõimet halvendanud ennekõike tööjõukulude kiirem kasv

Ühtlustatud konkurentsivõime indeks on arvutatud

tootjahindade põhjal, 2020_01 = 100

• Tööjõukulude kasvu surve on küll

leevenenud, kuid Eestis, Lätis ja

Leedus on tööjõukulude kiirem kasv

siiski konkurentsivõimet kõige enam

pärssinud

• Toormete ja tootmissisendite hindade

kasvu surve möödunud aastal taandus

ning meie töötleva tööstuse

konkurentsivõime mõnevõrra paranes

• 2025. aastal suurendasid USA tariifid

Euroopa tootjate kulusurvet mitte ainult

otseselt, vaid ka kursimuutuste kaudu:

kui tariifidest tingitud ebakindluse

taustal dollar tugevnes, kallinesid

dollarites hinnastatud energia, toormed

ja vahetooted euroala tootjatele, mis

võimendas sisendikulude kasvu ja

pärssis täiendavalt konkurentsivõimet.

Nominaalne tööjõu ühikukulu töötaja kohta aastatel

2022–2025, aastane muutus (%)

Allikas: Eurostat

Elektriühenduste mõju mittejuhitava taastuvelektri optimaalsele mahule ja hinnale Eestis

Kadri Männasoo (Tallinna Tehnikaülikool)

Põhja-Balti elektriturg: võimalused ja piirangud Kadri Männasoo ja Hakan Berber

▪ Enamik regiooni hinnapiirkondi ühendatud vähemalt kolme teise piirkonnaga. Erandiks Eesti ja Läti kus välisühendused on vaid põhja-lõuna suunalised.

▪ Regioonis tervikuna taastuva või madala süsinikheitmega tootmise osakaal ligi 80%. Fossiilenergiat enim Poolas ja Balti riikides. Balti riikidest omakorda Eestis.

▪ Eesti positsioneerub regioonis elektrikaubanduse vahendajana, meil puudub nii otse ligipääs odavale Põhja-Rootsi ja Norra energiale kui ka juurdepääs

Kesk- Euroopa nõudlusele.

▪ Eesti ja Leedu on regiooni juhtivad päikeseenergia-riigid – ülejääk liigub Soome madala hinnaga, sest korrelatsioon Soome nõudlusega on negatiivne.

Välisühendused ja varustuskindlus

Estlink 3 eeldatavad mõjud (Hannes Agabus): ▪ Suurem ühendatud turg parandab elektrisüsteemi varustuskindlust

❖ Hõlpsam koordineerida, atraktiivsem investoritele

❖ Täiendav süsteemi käivitusvõimsuse lisandumine

❖ Estlink3 ehitamisega kaasneb Eesti sisevõrgu arendamine, eriti Lääne-Eestis avades uusi võimalusi taastuvenergia liitumisteks

❖ Otsese varustuskindluse peavad siiski tagama lokaalsed võimsused

▪ Välisühenduste katkestuste mõju börsihinnale (Kadri Männasoo ja Iskandar Mammadzada)

❖ Ökonomeetriline kausaalne hindamine SDID, LP-DID ja RDiT meetoditega tunnipõhistel turuandmetel

❖ Estlink 2 sabotaaž 25.dets 2024: hind tõusis ~33.5 €/MWh ↑ ❖ Desünkroniseerimise järgne saartalitlusrežiim: hind tõusis täiendavalt ~ 40 €/MWh ↑ ❖ Estlink 2 ühenduse taastamine 20.juuni 2025: hind langes ~ 25 €/MWh ↓

Tarbimise ja tootmise dünaamika: mõju turuosalistele Kadri Männasoo

▪ Sünkroniseerivate tehnoloogiate juurutamisega (salvestus, tarbimise digitaalne juhtimine, tööstuslik elektrifitseerimine jt) tarbimise (eriti päevasisene) volatiilsus langeb ❖ Nii Soomes kui Eestis langes 2024-2025 võrdluses tarbimise standardhälbe-keskmise suhe 4 pp

▪ Tarbimise ja mittejuhitava tootmise korrelatsioon eeldatavalt kasvab ❖ Eestis korrelatsioon 2025: -0.05 (2024: -0.04)

o mittejuhitava taastuvenergia (MJE) lisandudes langeb hind lineaarselt ❖ Soomes 2025: +0.28 (2024: +0.23)

o MJE lisandudes langeb hind mittelineaarselt, sigmoid-funktsioonina (Eriksson et al, 2026)

▪ Tarbimise juhtimisega tõuseb nõudlus madal-hinna-tundidel ❖ täiendav nõudlus päikese- ja tuuleparkide elektritoodangule ❖ taastuvenergia lisandudes ja nõudluse kohandudes (salvestus) langeb tipujaamade töökoormus ja tipuhind ❖ Estlink3 kahandab tipujaamade töökoormust oluliselt

o import juhitav hüdro- ja tuumaenergia tõrjub kohalikud tipujaamad turult välja

▪ ENOMA simuleerib 2 x 4+ stsenaariumit status-quo ja Estlink3-ga erinevatel tarbimise-tootmise dünaamikatel ❖ tugevam tarbimise-tootmise korrelatsioon vähendab päikese- ja tuuleenergia mõju hinnale

Stsenaarium (1): “Status Quo” ja madal dünaamika

▪ Jätkub suuresti senine Eesti hinnarežiim ja

nõudlus ei kohandu oluliselt lisanduvale päikese-

ja tuuleenergiale

❖päikese- ja tuuleenergia lisandudes piisavat

nõudlust madalatele hinnatundidele ei teki ja

börsihind langeb lineaarselt

❖ Päikese- ja tuuleparkide netotulu langeb

proportsioonis hindadega

❖ Hindade langusega tõuseb vajadus tõsta

taastuvenergia toetusi

❖ Tasemel kus päikese- ja tuuleenergia

saavutab 70% tarbimisest toimub järsk

taastuvenergia toetuse tõstmise vajadus

❖ Taastuvenergia lisandumine ja madalad

hinnad vähendavad tipujaamade koormust

ja tulu

❖ Tipujaamade toetusvajadus hindade

langedes küll tõuseb, aga mitte oluliselt,

sest madal tarbimise-tootmise korrelatsioon

jätab ruumi hinnatippudele millelt teenida

❖ Tarbija lõpphind stageerub päikese- ja

tuuleelektri 70% osakaalu tasemel

❖ Väga madala oodatava börsihinna

tingimustes tarbimiskaja väheneb – puuduv

hinnastiimul.

21Stsenaarium (2): Estlink3 ja Soome hinnarežiimi mõju Kadri Männasoo

▪ Valdavaks saab Soome hinnarežiimi mõju ja

aeglustuvad dünaamikad suuremas režiimis

❖ Keskmine turuhind langeb ja läheneb Soome

hinnatasemele

❖ Päikese- ja tuuleparkidel on väiksem mõju

turuhinnale

o börsihind langeb päikese- ja

tuuleenergia lisandudes aeglasemalt

❖ Päikese- ja tuuleparkide netotulu langeb,

toetusvajadus kasvab, kuid mõõduka

kasvudünaamikaga

❖ Taastuvenergia toetuste tõstmise asemel on

optimaalsem lahendus tarbijate suurem

nõudluse juhtimine

❖ Estlink3 vähendab oluliselt Eesti

tipujaamade töökoormust

o Tipujaamade toetusvajadus tõuseb

❖ Suurem tarbimiskaja vähendab tiputarbimist,

vajadust tipujaamade ja nende toetamise

järele.

❖ Tarbija lõpphind muutub MJE kasvades

vähe, dünaamikat pidurdab toetuste tõstmise

vajadus.

Järeldused ja soovitused

▪ Eesti vajab oma elektrituru „mudelit“ o Elektriturg peab toetuma mitmele sambale: eri energiatehnoloogiatele ja –allikatele

▪ Vajalik on arutelu energiatehnoloogiate ja –allikate integratsioonist, mitte vastandamisest o Integreeritud süsteem ei sünni turujõudude nähtamatu käe abil (vt ka Sulling & Raasuke) o Turujõud on päikeseenergia tootmist järsult kasvatanud, tuulenergia arendused on soikunu

▪ Täiendavalt on vaja majandusliku agentsuse vaadet o Kes investeerib? Kes opereerib? o Millised on omatuluväljavaated? Milline on vajadus siirete ja toetuste järele? o Millised on turuosaliste stiimulid ja sellega seotud dünaamikad?

▪ Eestil on vaja nii tuule- kui päikeseelektring ning juhitavaid võimsuseid o Tipujaamadel on oluline roll varustuskindluses:

❖ uued välisühendused tõstavad süsteemi varustuskindlust ja regiooni energiajulgeolekut

o Tipujaamade rajamisel arvestada maksumust ühiskonnale ❖ tarbimise kohandumine muutlikule taastuvenergiale võib tipujaamad jätta tööta, mõelda võimalikele alternatiivsetele

rakendusvõimalustele, ja optimaalsele dimensioneerimisele

o Uued välisühendused toovad kaasa madalama börsihinna, aga ei pruugi langetada oluliselt tarbija lõpphinda, sest toetusvajadus eeskätt varustuskindlust tagavatele tipujaamadele tõuseb

Juhtimise roll tehnoloogia rakendamisel tootlikkuse kasvuks

Priit Vahter (Tartu Ülikool)

Eesmärk ja vahendid

• Eesti soovib tõsta tootlikkust vähemalt 110%ni EL-i keskmisest.

• See nõuab tehnoloogiate (automatiseerimine, digitaliseerimine, tehisaru jt) ja juhtimis- ning töökorralduse uuenduste koosmõju mõistmist.

Tootlikkuse järgmine hüpe tuleb juhtimisest

• Tehnoloogiast üksi ei piisa. Vaja on paremat juhtimiskvaliteeti tehnoloogiate rakendamiseks.

• Automatiseerimise mõju tootlikkusele on eriti tugev, kui seda kasutatakse koos töökorralduse ja juhtimisuuendustega.

• Automatiseerimine eraldi suurendab tootlikkust 6–9%, aga koos organisatsiooniliste uuendustega annab see kasvu kuni 24%.

• Tehisaru rakendamise tegelik mõju avaldub vaid siis, kui tööprotsessid ja otsustamiskultuur on vastavuses tehnoloogia vajadustega.

Kuidas saavutada tootlikkuse hüpe?

Valdkond (kasv %)

Analüüsi fookus

Töötlev tööstus Teadmusmahukad teenused

Automatiseerimine 6,3*** 8,9*

Automatiseerimine koos organisatsiooniinnovatsiooniga

9,3*** 24,8**

Tehisaru rakendamine n.s. n.s.

Tehisaru rakendamine koos organisatsiooniinnovatsiooniga

18,9* 23,2*

Automatiseerimise ja tehisaru mõju tootlikkusele on eriti tugev, kui neid kasutatakse koos töökorralduse ja juhtimisuuendustega

Periood: 2000-2023

Mõjud Eesti ettevõtete tootlikkusele, % kasv

• Edukamad on, kel varasem kogemus tehnoloogia kasutuselevõtus.

• Mineviku investeeringud ja juhtimisvõimekus määravad tänase edu, eriti töötlevas tööstuses, kus rajasõltuvus on tugev.

Kitsaskohad

1. Süvenev tootlikkuslõhe

• Tippude ja mahajääjate lõhe süveneb ilma sihitud sekkumiseta, kuna varasem kogemus ennustab tulevast edu.

• Tippudele on vajalik innovatsioonitugi. Mahajääjatele on esmatähtis baasvõimekuse ja juhtimisoskuste arendamine.

• VKE-de kitsaskohaks eelkõige juhtimis- ja organisatsioonivõimekus.

2. Oskuste kriitiline roll

• Innovatsioon suurendab nõudlust sotsiaalsete ja koostööoskuste järele kõigil tasemetel.

• Paremat palka saavad need, kel on oskused, mis tagavad tegevuste koordineerimise ja kvaliteedi. Töötajad, kel on korraga sotsiaalsed, kognitiivsed ja tehnilised oskused, teenivad kõrgemat palka.

• Madala oskustasemega töötajate sotsiaalsete oskuste arendamine on tõhus viis tootlikkuse ja palkade tõstmiseks.

Sotsiaalsete oskuste võtmevaldkonnad

(top 10)

Automatiseerimine

Vaatlusaastal Pidevalt

viimasel viiel

aastal

Suhtlus kolleegide ja klientidega +32% +37%

Kokkulepete sõlmimine ja haldamine +38% +42%

Erialaste kontaktide loomine ja arendamine +44% +48%

Koostöö ja loovus +28% +29%

Juhiste andmine ja ülesannete selgitamine +32% +39%

Töötamine meeskonnas +23% +24%

Tagasiside kuulamine ja omaksvõtt +26% +27%

Õpetamine ning juhendamine +37% +43%

Kolleegide aitamine ja toetamine +35% +39%

Murede ja kaebuste lahendamine +49% +62%

Innovatsioon suurendab nõudlust sotsiaalsete ja koostööoskuste järele kõigil tasemetel

Periood: 2011-2023

Oskuste palgapreemia automatiseerimisse investeerivates Eesti ettevõtetes

Soovitused

• Toetada konkreetseid sekkumisi (nt koolitused, innovatsiooniarenduse nõustamine, rahastusskeemid), mis aitavad ettevõtetel arendada organisatsiooniinnovatsiooni oskusi ning suurendavad juhtkonna ja töötajate valmisolekut neid rakendada.

• Oskuste arendamisel tuleks rõhku panna täiend- ja ümberõppele (mikrokraadid, modulaarkursused, ettevõtete–haridusasutuste koostöö).

• Tagada toetusmeetmete kättesaadavus väljaspool suuremaid keskusi asuvatele ettevõtetele nende lähedal, kasutades maakondlike arenduskeskuste ja KOVide ettevõtlusnõunike võrgustikke.

• Edendada ettevõtete vahelist kogemuste ja parimate praktikate jagamist (nt koostöövõrgustikud, mentorlus, klastrid). Eesmärk on leevendada rajasõltuvuse mõju ja kiirendada mahajääjate tootlikkuse kasvu.

Platvormimajanduse olukord ja tulevikuväljavaated Eestis

Olavi Miller (Arenguseire Keskus)

*Arenguseire Keskuse ja Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi poolt tellitud

ning ministeeriumi ja Eesti Teadusagentuuri

poolt rahastatud platvormitöö uuring

„Platvormitöö mõjud ja tulevikusuunad

Eestis“.

Uuringut viivad läbi TalTech, Tartu Ülikool ja

Tallinna Ülikool. Uuring on jätk Arenguseire

Keskuse tuleviku töö uurimissuunale, mille

raames kaardistati platvormitööd Eestis

aastail 2018 ja 2021.

Platvormitöö uuring kestab 2026. aasta

oktoobrini.

Platvormitöö tegijate arv pigem väheneb

Enamik proovib platvormitööd ajutiselt või kõrvaltööna.

Platvormitöö on koondunud Harjumaale ja linnadesse, kuid maapiirkondade osakaal kasvab.

Vähenenud on kullerteenuste ja lihtsa IT- töö osakaal.

• sõidujagamine

• tasustatud sisuloome

• isiku- ja majapidamisteenused

Kasvanud on:

• kasvab 35–54-aastaste ja pensioniealiste osakaal

• veebipõhine töö on levinud pigem kõrgema haridusega, kohapõhine madalama haridusega töötajate seas.

Platvormitöö ei ole ainult “noorte töö”:

Platvormiettevõtete osakaal Eesti majanduses on veel väike

Osakaal on platvormiettevõtete käive/maksud/töötajad

suhtena IKT sektori omale.Osakaal on % kogu käibest/maksudest/töötajatest.

Andmetest on näha, et IKT sektor kasvab selgelt kiiremini kui platvormiettevõtete sektor.

• kohapõhisel platvormitööl keskmiselt ~100 tundi kuus

• veerand kulleritest ja taksojuhtidest töötab 50h nädalas või rohkem.

Sissetulekud on valdavalt madalad ja seotud töötundide arvuga

Sotsiaalkaitse on lünklik, eriti neil, kellel platvormitöö on ainus sissetulek.

Paljud näevad platvormitööd ajutise tööna, mitte karjäärina.

0 100000 200000 300000 400000 500000 600000

Stemy OÜ PocketPro OÜ

Mobe OÜ CareMate OÜ

Promoty Marketing OÜ Majandus kokku

Testlio OÜ Wolt Eesti OÜ

IKT sektor HUGO OÜ

Forus Taxi OÜ Bolt

GoWorkaBit Estonia OÜ Duuabl Works OÜ

Tööjõukulud töötaja kohta Käive töötaja kohta

Platvormiettevõtete käive töötaja kohta on pigem kõrge

• Käive töötaja kohta on

platvormiettevõtete seas

2023/2024 olnud pigem kõrge,

kuigi leidub ka keskmisest

madalama näitajaga ettevõtteid.

• Tööjõukulud töötaja kohta

ületavad majanduse keskmist

Platvormiettevõtete keskmine palgatase on kõrge

2021. aasta languse põhjus pole üheselt selge. See võib olla

covid-kriisi lõppemise efekt, mil platvormimajanduse eelis

konkurentide ees vähenes, kuid languse ulatus on kahtlaselt

suur. PL valim koosneb 17 ettevõttest, seega võivad üksikud

ettevõtted põhjustada suuri muutusi.

Tulevik – trendid & tegurid

• Suur tehisaruga (AI) seotud määramatus – platvormiettevõtted on enamasti ka tehnoloogiaettevõtted ja oodatakse, et tehisarul saab olema suur mõju. Aga kas positiivne või negatiivne, pole selge. AI kui konkurendi reguleerimiseks pakutakse nn „robotimaksu“, analoogselt tööjõumaksule.

• Võimalik konsolideerumine ja mitteplatvormide sisenemine turule – platvormide ja mitteplatvormide sarnasemaks muutumine ehk platvormide turueelis aja jooksul kaob.

• Ühiskonna vananemine kui võimalus – platvormiettevõtted näevad, et tegusad pensionärid on kõige kiiremini kasvav iseseisva teenuseosutaja (freelancerite) segment.

• Keskkonnateemad kui võimalus - autostumise piiramine linnades avab turgu näiteks rattakulleritele.

• Platvormitöö tegijate sotsiaalkaitse vajadust mõistetakse, kuid lahendusteks pakutakse nö Leedu varianti, kus kõik tööjõumaksud on töötaja kanda, või Inglismaa varianti, kus kehtib vahepealne töötaja kategooria (worker), kellel on tavapärase töötajaga (employee) võrreldes piiratud õigused näiteks vallandamise ja koondamise puhul, kuid kes saavad tasustatud puhkust ja koguvad pensioni.

Kaitsetööstuse roll Eesti ekspordi ja lisandväärtuse mootorina

Olavi Miller (Arenguseire Keskus)

Euroopa julgeoleku uus ajastu

Allikas: autori joonis NATO andmetel

1,35 triljonilt aastas 2,83 triljonile aastas

Allikas: autori arvutus

• NATO eelarve kasv tuleb kahest

komponendist:

1) reaalne SKP kasv 1-2% aastas

(IMF’i WEO ‘25 oktoobri hinnang)

2) lineaarne lähenemine 5% SKPst

eesmärgile

• Euroopas oleks vastav 10 a

summeeritud lisandus 3,35 triljonit ja

USAs 2,90 triljonit eurot.

• Sellisel juhul on kümne aasta

keskmine eelarve juurdekasv

Euroopas 335 miljardit eurot

aastas.

• Kõik numbrid on 2025. aasta

väärtuses ehk ilma inflatsiooni

arvestamata.

0,0

0,5

1,0

1,5

2,0

2,5

3,0

2025e 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035

tr ilj

o n

it e

u ro

NATO kaitsekulud, projektsioon 5% SKPst 2035

Euroopa US Kanada

Kuidas kaitsekulud jaotuvad?

Allikas: autori joonis NATO andmetel

Lähtudes Euroopa kolme suurima riigi

kaitsekulude senisest jaotusest

lisanduks seega kümne aastaga

• personalile 1,1 triljonit eurot,

• varustusele 0,98 triljonit eurot,

• infrastruktuurile 0,11 triljonit eurot

• muudele kulutustele 1,15 triljonit

eurot,

• kõik numbrid 2025 väärtuses.

• Draghi raporti sõnul läheb USA

kaitsekuludest 16%

innovatsiooni ja arendusse,

samal ajal kui Euroopas on see

näitaja ainult 4,5%.

10%

15%

20%

25%

30%

35%

40%

45%

Varustus Persnoalikulu Infrastruktuur Muu

NATO kulude struktuur, 2025

DE,UK,FR US

NATO kaitsekulude eesmärk 5% SKP-st aastaks 2035 → NATO aasta-eelarve kahekordistub.

Järgmise 10 aasta jooksul investeerib Euroopa täiendavalt ~1-1,3 triljonit € kaitsevarustusse.

Euroopa Liidu strateegiline eesmärk vähendada sõltuvust USA relvastusest vähemalt 50%le →

EL-sisene varustuse turunõudlus kasvab 49–80 mld € aastas.

Tekib suur, kiiresti kasvav ja pikaajaline turg, kuhu ka Eesti ettevõtetel on reaalne sisenemisvõimalus

Euroopa julgeolekukriis kasvatab kaitsekulusid

Eesti tugevused:

• Küberkaitse

• Autonoomsed maismaa- ja õhusüsteemid

• Kahesuguse kasutusega tehnoloogiad

• Kui Eesti suudab säilitada praeguse 0,44- protsendilise osakaalu Euroopa Liidu riikide varustuskuludes, lisanduks Eesti kaitsetööstusele igal aastal umbes 217 miljonit eurot käivet.

• Ambitsioonikamal eeldusel, et Eesti turuosa kasvab 1%-ni, lisanduks igal aastal umbes 804 miljonit eurot käivet ja 269 miljonit eurot lisandväärtust.

• Eeldaks investeeringumahtu 80 kuni 300 mln aastas.

stsenaarium

konservatiivne ambitsioonikas

NATO eesmärk SKP'st 5% 5%

Varustuse osakaal kogu

kaitsekuludes 29,40% 40%

Euroopa

impordikalduvus 50% 40%

Eesti turuosa varustuse

kuludest 0,44% 1,0%

Lisandväärtus/käive 33,50% 33,50%

Perioodi keskmine

lisandväärtus töötaja

kohta aastas, eurot

60604 60604

Perioodi keskmine

lisanduvate töötajate

arv aastas

1200 4500

Sektori käive 2030, mld

eur 1,81 4,75

Sektori käive 2035, mld

eur 2,90 8,77

Sektori osa SKP'st 2030 1,35% 3,53%

Sektori osa SKP'st 2030 1,98% 5,99%

Kaitsekulude majanduslik mõju: struktuur loeb.

Kaitsekulutustel on üldjuhul positiivne mõju SKP-le, kuid mõju suurus sõltub sellest, kuidas ja kuhu raha kulutatakse ning ka majandustsükli faasist.

Lihtne import ei tekita majanduskasvu – sisemaised investeeringud ja innovatsioon tekitavad multiplikaatori.

Kirjanduses kaitsekulud kordajad 0.9 kuni 3. Tulemus oleneb impordikalduvusest. Personalikulude kasvul on kõige madalam mõju.

Euroopa multiplikaatorid on kõrgemad kui USAs.

• Riik on julge esimene klient.

• Riik on ka osanik kaitseettevõtetes,

st otseselt huvitatud kiirest

arendustsüklist ja edust.

• Kogukonnad võidavad, kui teevad

koostööd.

• Kaasata potentsiaalsed sithriigid

investeeringusse ja arendusse.

• Leida kohapealsed partnerid,

kellega koostööd teha.

• Lihtsustada laiemat kapitali

kaasamist läbi ühise

kaitsetööstusfondi.

Lahendused

Ajakava

• Ettevõtlusliitudega kohtumine 16.06 kl 14:30

• Peatükkide arendamine ja kujundamine juuni - september

• Raporti lõppversioon koos septembri algus

• Raportit tutvustav majanduskonverents Riigikogus 30.09

• Järgnevad tutvustused meediale, ministeeriumidele ja riigiasutustele jt

Aitäh!

MAJK_protokoll_nr_200_9.06.2026.pdf

Riigikogu majanduskomisjoni

istungi protokoll nr 200

Tallinn, Toompea ja videosild Teisipäev, 9. juuni 2026

Algus 14.00, lõpp 16.30

Juhataja: Marek Reinaas (esimees)

Protokollija: Kiia Väli (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Aleksei Jevgrafov, Mario Kadastik, Rene Kokk, Mart Maastik, Tõnis

Mölder, Reili Rand, Valdo Randpere (Urve Tiidus asendusliige 1.-2. päevakorrapunktid),

Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi

Komisjoni ametnikud: Eve-Ly Kübard (nõunik-sekretariaadijuhataja), Mari Tänav (nõunik)

Puudusid: Jaak Aab ja Õnne Pillak

Kutsutud: Kliimaministeeriumi keskkonnakorralduse ja kiirguse osakonna kiirguse ja

tuumaohutuse valdkonna juht Marily Jaska ja õigusosakonna jurist Rene Lauk (1.

päevakorrapunkt); Riigikogu liige Valdo Randpere, Kliimaministeeriumi liikuvuse

asekantsler Sander Salmu, teede- ja raudteeosakonna veondus- ja liiklusvaldkonna juht

Margus Tähepõld ning Siseministeeriumi korrakaitse ja süüteomenetluse osakonna juhataja

Indrek Link (2. päevakorrapunkt); taristuminister Kuldar Leis ja ministri nõunik Mikk Järv (3.

päevakorrapunkt); Kliimaministeeriumi asekantsleri kohusetäitja Kerli Kiili ja

kliimaosakonna nõunik Annika Varik (4. päevakorrapunkt); Arenguseire Keskuse juhataja

Tea Danilov ja ekspert Olavi Miller, Tallinna Tehnikaülikooli rakendusliku

mikroökonomeetria professor Kadri Männasoo ja Eesti Panga ökonomist Mari Rell (5.

päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Vabariigi Valitsuse algatatud tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu (856 SE) teise

lugemise ettevalmistamise jätkamine

2. Riigikogu liikmete Valdo Randpere, Madis Timpsoni ja Marek Reinaasi algatatud

liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (835 SE) teise lugemise ettevalmistamine

3. Ülevaade riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimisest taristuministri

valdkonnas

4. Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamuse andmine: Euroopa Komisjoni

rakendusmääruse eelnõu, millega määratakse kindlaks võrdlusaluse muudetud väärtused

LHÜde tasuta eraldamiseks ajavahemikul 2026–2030 vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artikli

10a lõikele 2

5. Konkurentsivõime eksperdikogu ülevaade 2026. a konkurentsivõime raporti vahearuandest

6. Info ja muud küsimused

1. Vabariigi Valitsuse algatatud tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu (856 SE) teise

lugemise ettevalmistamise jätkamine

Marek Reinaas tegi ettepaneku täiendada komisjoni istungi päevakorda ja käsitleda esimese

päevakorrapunktina tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu (856 SE). Komisjoni eelmisel

istungil jäi üles küsimus muudatusettepaneku (ME) nr 3 osas.

Järgnevalt asuti ME-de tutvustamise ja seisukohtade kujundamise juurde.

3. Teha eelnõus järgmised muudatused:

3.1. Muuta eelnõu § 1 lõike 1 sissejuhatav lauseosa ja sõnastada see järgmiselt:

„(1) Käesoleva seadusega reguleeritakse tsiviilotstarbelist:“.

Selgitus: Muudatusega täpsustatakse seaduse reguleerimis- ja kohaldamisala ning

sätestatakse, et seadust kohaldatakse üksnes tuumaenergia ja tuumarajatiste

tsiviilotstarbelisele kasutamisele. Täpsustus on kooskõlas tuumaohutuse direktiivi

kohaldamisalaga ning välistab tõlgenduse, et seadus reguleeriks riigikaitselise või sõjalise

otstarbega tuumategevust.

3.2. Muuta eelnõu § 9 lõige 1 ja sõnastada see järgmiselt:

„(1) Keelatud on mis tahes tegevus, mis on suunatud tuumarelva, tuumalõhkeseadme või

radioaktiivset materjali laiali paiskava vahendi loomisele, arendamisele, valmistamisele,

hankimisele, omamisele, kasutamisele või nendele tegevustele kaasaaitamisele, samuti

tuumamaterjali või muu radioaktiivse materjali kasutamine nimetatud eesmärkidel.“.

Selgitus: Muudatusega täpsustatakse keelatud tegevuste sõnastust. Senine sõnastus

„tuumamaterjali või muu radioaktiivse materjali mis tahes mitterahumeelne kasutamine“

asendatakse kitsama ja õigusselgema sõnastusega, mille kohaselt on keelatud tuumamaterjali

või muu radioaktiivse materjali kasutamine nimetatud eesmärkidel (s.o tuumarelva,

tuumalõhkeseadme või radioaktiivset materjali laiali paiskava vahendi loomise, arendamise,

valmistamise, hankimise, omamise või kasutamise eesmärgil). Muudatus ei kitsenda

tuumarelva leviku tõkestamise lepingu ega muude rahvusvaheliste kohustuste täitmist, vaid

täpsustab, et tuumaenergia ja -ohutuse seaduse (TEOS) § 9 reguleerib tsiviilotstarbelise

tuumaenergia ja tuumamaterjali kasutamise raamistikus tuuma- ja radioaktiivse materjali

kõrvalesuunamise keeldu relvastusega seotud eesmärkidel. Muudatus väldib tõlgendust, nagu

reguleeriks TEOS üldiselt riigikaitselist või liitlaste kaitsekoostööd, mis ei ole käesoleva

seaduse reguleerimisese.

Paragrahvi 9 lõige 1 seega ei reguleeri sõjalist kasutust, vaid on vajalik tsiviilkäibes oleva

tuuma- või radioaktiivse materjali pahatahtliku väärkasutuse vältimiseks. Norm sulgeb

võimaliku lünga olukorras, kus tsiviilkasutuses olnud allikat või materjali püütakse kasutada

tuumarelva, tuumalõhkeseadme või radioaktiivset materjali laiali paiskava vahendi

eesmärgil. „Kaasaaitamise“ eraldi nimetamine on põhjendatud tuumajulgeoleku vaatest, sest

sellise sündmuse risk võib realiseeruda mitte ainult lõppteo toimepanija kaudu, vaid ka isiku

kaudu, kes võimaldab ligipääsu, edastab tundlikku teavet, annab tehnilist abi, varjab tegevust

või muul viisil loob tingimused keelatud teo toimepanemiseks. Sarnane lähenemine on ka

keskkonnakuritegude direktiivis (EL) 2024/1203, mille artikkel 5 kohustab liikmesriike

tagama, et keskkonnakuritegudele kihutamine (sh kiirgusallikatega seonduv) ja nende

toimepanemisele kaasaaitamine oleks karistatav.

3.3. Jätta välja eelnõu § 10 lõige 1, muutes vastavalt järgmiste lõigete numeratsiooni.

Väljajäetav tekst:

„(1) Tuumaenergiat ja tuumamaterjali tohib kasutada ainult rahumeelsetel eesmärkidel

vastavuses rahvusvaheliste lepingutega, mille Eesti Vabariik on ratifitseerinud või heaks

kiitnud.“.

Selgitus: Seaduse reguleerimis- ja kohaldamisalas tehtud muudatus on piisav viitamaks

seaduse tsiviilotstarbelisele eesmärgile ning § 10 lõige 1 täpsustus rahvusvaheliste lepingute

osas ei vaja eraldi rõhutamist.

Majanduskomisjon

Rene Kokk küsis, kas ettepanekut arutati ka Eesti Kaitseväega.

Marily Jaska vastas, et ettepaneku sõnastust arutati Kaitseministeeriumiga, kes sõnastuse

oma valitsemisalas kooskõlastas.

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Aleksei Jevgrafov, Mario

Kadastik, Rene Kokk, Mart Maastik, Tõnis Mölder, Reili Rand, Valdo Randpere, Marek

Reinaas, Kristina Šmigun-Vähi).

7. Teha eelnõus järgmised muudatused:

7.1. Täiendada eelnõu § 20 lõiget 5 teise lausega järgmises sõnastuses:

„Tähtaeg peatub käesoleva seaduse § 21 lõikes 5 nimetatud Riigikogu otsuse menetlemise

ajaks.“.

7.2. Muuta eelnõu § 21 lõige 3 ja sõnastada see järgmiselt:

„(3) Kui pädev asutus on menetluse tulemusel veendunud, et võimalik on teha positiivne

eelhinnangu otsus, siis ta esitab eelhinnangu otsuse eelnõu Vabariigi Valitsusele .“.

7.3. Täiendada eelnõu § 21 lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

„(4) Vabariigi Valitsus esitab Riigikogule käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsuse

eelnõu kohta seisukoha Riigikogu otsuse eelnõuna 60 päeva jooksul eelhinnangu otsuse

eelnõu saamisest arvates.

(5) Riigikogu võtab vastu otsuse Vabariigi Valitsuse seisukoha heakskiitmise või heaks

kiitmata jätmise kohta.“.

7.4. Jätta välja eelnõu § 22 lõike 1 punktist 8 lauseosa „ja Vabariigi Valitsus on andnud

seisukoha“.

7.5. Täiendada eelnõu § 22 lõiget 1 punktiga 9, muutes vastavalt järgmise punkti

numeratsiooni, järgmises sõnastuses:

„9) Riigikogu on otsusega Vabariigi Valitsuse seisukoha eelhinnangu otsuse eelnõu kohta

heaks kiitnud;“.

7.6. Täiendada eelnõu § 23 lõiget 1 punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) Riigikogu jätab heaks kiitmata Vabariigi Valitsuse seisukoha eelhinnangu otsuse eelnõu

kohta.“.

Selgitus: Paragrahvi 20 lõiget 5 täiendatakse selliselt, et eelhinnangu otsuse tegemiseks ette

nähtud tähtaja kulgemine peatub Riigikogu menetluse ajaks. Muudatus on vajalik seoses

Riigikogu kaasamisega eelhinnangu menetlusse. Kuna positiivse eelhinnangu andmise üheks

eelduseks on Riigikogu heakskiitev otsus, ei ole pädeval asutusel võimalik teha lõplikku

eelhinnangu otsust enne Riigikogu menetluse lõppemist. Tähtaja kulgemise peatamine väldib

olukorda, kus pädevale asutusele kehtestatud menetlustähtaeg sõltuks asjaoludest, mis ei ole

tema kontrolli all.

Paragrahvi 21 lõikes 3 sätestatakse pädeva asutuse kohustus esitada eelhinnangu otsuse

eelnõu Vabariigi Valitsusele üksnes juhul, kui pädev asutus on menetluse tulemusel jõudnud

järeldusele, et eelhinnangu otsuse eelnõu võib olla positiivne. Sätte eesmärk on eristada

olukordi, kus otsustuspädevus jääb pädevale asutusele, olukordadest, kus otsustusse

kaasatakse Vabariigi Valitsus ja Riigikogu. Kui pädev asutus jõuab menetluses järeldusele, et

positiivse eelhinnangu andmise eeldused ei ole täidetud, teeb pädev asutus negatiivse otsuse

kehtiva pädevusjaotuse kohaselt ise ning sellist otsust ei ole põhjendatud esitada Vabariigi

Valitsusele ega Riigikogule. Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu kaasamine on seega ette nähtud

üksnes sellises menetlusetapis, kus pädeva asutuse erialase hinnangu kohaselt ei esine

välistavaid asjaolusid ning küsimus on positiivse eelhinnangu andmise võimalikkuses.

Paragrahvi 21 lõikes 4 sätestatakse Vabariigi Valitsuse roll pädeva asutuse eelhinnangu

otsuse eelnõu alusel seisukoha kujundamisel. Vabariigi Valitsus ei tegutse üksnes pädeva

asutuse eelnõu edastajana, vaid kujundab pädeva asutuse esitatud eelhinnangu otsuse eelnõu

ja selle põhjenduste alusel oma seisukoha. Vabariigi Valitsuse seisukoht vormistatakse

Riigikogule esitatava Riigikogu otsuse eelnõuna. Selline sõnastus tagab menetluse selguse:

pädev asutus koostab eelhinnangu otsuse eelnõu, Vabariigi Valitsus kujundab selle alusel

poliitilis-valitsusliku seisukoha ning Riigikogu otsustab Vabariigi Valitsuse seisukoha

heakskiitmise või heaks kiitmata jätmise. Lõikes sätestatakse ka 60-päevane tähtaeg, mille

jooksul Vabariigi Valitsus peab esitama Riigikogule vastava otsuse eelnõu. Tähtaja

kehtestamise eesmärk on vältida menetluse põhjendamatut venimist ning tagada õigusselgus

nii pädevale asutusele, arendajale kui ka teistele menetlusosalistele.

Paragrahvi 21 lõikes 5 sätestatakse Riigikogu pädevus võtta vastu otsus Vabariigi Valitsuse

seisukoha heakskiitmise või heaks kiitmata jätmise kohta. Riigikogu otsus ei asenda pädeva

asutuse tehtavat erialast, tehnilist, ohutuslikku ega keskkonnaalast hindamist. Need

kriteeriumid hinnatakse läbi pädeva asutuse menetluses. Riigikogu roll on anda Vabariigi

Valitsuse seisukohale poliitilise tasandi hinnang. Riigikogu ei hinda uuesti pädeva asutuse

poolt juba tuvastatud asjaolusid, vaid otsustab, kas Vabariigi Valitsuse kujundatud seisukoht

on laiemast riiklikust ja poliitilisest vaatest aktsepteeritav. Eelkõige võiks Riigikogu lähtuda

energia-, julgeoleku- või keskkonnapoliitika kaalutlustest. Energiapoliitilised kaalutlused

võivad puudutada näiteks riigi pikaajalist energiavarustuskindlust, energiasüsteemi

arengusuundi ja tuumaenergia kasutamisega seotud strateegilisi valikuid.

Julgeolekupoliitilised kaalutlused võivad puudutada riigi julgeoleku, toimepidevuse,

kriisikindluse ja strateegilise taristu kaitsega seotud aspekte. Keskkonnapoliitilised

kaalutlused võivad puudutada eelkõige lõppladustuspaiga rajamise ja pikaajalise

kasutamisega seotud laiemaid keskkonnapoliitilisi valikuid, arvestades, et konkreetne

keskkonnaalane ja ohutusalane hindamine toimub pädeva asutuse menetluses.

Paragrahvi 22 lõike 1 punktiga 9 sätestatakse pädeva asutuse positiivse eelhinnangu ühe

tingimusena, et Riigikogu on Vabariigi Valitsuse seisukoha eelhinnangu otsuse eelnõu kohta

heaks kiitnud. Juhul, kui Riigikogu oma otsusega otsustab Vabariigi Valitsuse seisukoha

eelhinnangu otsuse eelnõu kohta jätta heaks kiitmata, siis pädev asutus positiivset

eelhinnangut anda ei saa.

Paragrahvi 23 lõike 1 punktiga 4 sätestatakse, et pädeva asutuse poolt positiivse eelhinnangu

andmisest keeldumise aluseks on muuhulgas see, kui Riigikogu jätab heaks kiitmata Vabariigi

Valitsuse seisukoha eelhinnangu otsuse eelnõu kohta.

Majanduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Aleksei Jevgrafov, Mario

Kadastik, Rene Kokk, Mart Maastik, Tõnis Mölder, Reili Rand, Valdo Randpere, Marek

Reinaas, Kristina Šmigun-Vähi).

2. Riigikogu liikmete Valdo Randpere, Madis Timpsoni ja Marek Reinaasi algatatud

liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (835 SE) teise lugemise ettevalmistamine

Marek Reinaas sõnas, et Riigikogu liikmed Valdo Randpere, Madis Timpson ja Marek

Reinaas algatasid eelnõu 835 SE 26. veebruaril 2026. a. Vabariigi Valitsus arutas eelnõu 2.

aprillil toimunud istungil ning otsustas eelnõu toetada. Majanduskomisjon arutas eelnõu enda

21. aprillil toimunud istungil. Eelnõu kohta esitasid arvamuse mitmed huvirühmad, kellest

osad toetasid eelnõu ja osad ei toetanud. Eelnõu esimene lugemine toimus 6. mail. Eelnõule

esitatud ettepanekute ja arvamuste arutamiseks toimus majanduskomisjoni töörühma koosolek

1. juunil, kus osalesid eelnõu algataja esindaja ja Kliimaministeeriumi (KLIM),

Siseministeeriumi (SiM), Transpordiameti ning Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) esindajad.

Järgnevalt asuti ME-de tutvustamise ja seisukohtade kujundamise juurde.

1. Teha eelnõus järgmised muudatused:

1.1. Muuta eelnõu pealkiri ja sõnastada see järgmiselt:

„Liiklusseaduse täiendamise seadus“.

Selgitus: Eelnõu viiakse kooskõlla Riigikogus menetletavate eelnõude normitehnika eeskirja

§ 35 lõikega 4, mille kohaselt pealkirjastatakse eelnõu seaduse täiendamise seadusena, kui

tehtav muudatus seisneb üksnes seaduse täiendamises.

1.2. Täiendada eelnõu §-ga 1 ja sissejuhatava lauseosaga ning sõnastada need järgmiselt:

„§ 1. Liiklusseaduse täiendamine

Liiklusseaduse § 199 täiendatakse lõigetega 13-15 järgmises sõnastuses:“.

Selgitus: Kuna eelnõuga nähakse ette seaduse jõustumise aeg lisatakse eelnõusse § 1 (ME nr

1.2), millega täiendatakse liiklusseadust ning § 2 (ME nr 2) seaduse jõustumise aja

sätestamiseks.

Liiklusseaduse § 199 täiendatakse ka uue lõikega 15 (vt ME nr 1.3).

1.3. Muuta eelnõu tekst ja sõnastada see järgmiselt:

„Liiklusseaduse § 199 täiendatakse lõigetega 13-15 järgmises sõnastuses:

(13) Teisaldatava automaatse liiklusjärelevalve süsteemi kasutamisel sõidukiiruse mõõtmiseks

paigaldab liiklusjärelevalve teostaja enne kiirusmõõturi asukohta _____ automaatkontrolli

osutusmärgi:

1) väljaspool asulat 300 kuni 500 meetri kaugusele _____;

2) asulas 150 kuni 300 meetri kaugusele _____.

(14) Kui automaatse liiklusjärelevalve süsteemi kasutamisel sõidukiiruse mõõtmiseks on

rikutud käesoleva paragrahvi lõikes 13 sätestatud nõudeid, on kiirusemõõtmise tulemus

kehtetu.

(15) Käesoleva paragrahvi lõikes 13 nimetatud osutusmärgi paigaldamise täpsemad nõuded

kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.“.

Selgitus: Liiklusseaduse § 199 lisatava lõike 13 sõnastust täpsustatakse ning lisatakse

täiendus, mille kohaselt kohaldatakse sätet teisaldatava automaatse liiklusjärelevalve

süsteemi kasutamisel. Eelnõuga ei muudeta statsionaarsete kiirusmõõturite automaatkontrolli

osutusmärkidega seonduvat.

Lisaks muudetakse lõike 13 sõnastust ning võetakse sättest välja sõnad „liiklejatele selgelt

nähtav“. Automaatkontrolli osutusmärk on liiklusmärk, liiklusmärgid paigaldatakse viisil, et

need oleksid liiklejatele nähtavad. Seepärast puudub vajadus seaduses liiklusmärgi nähtavuse

küsimust reguleerida.

Eelnõuga lisatakse liiklusseaduse § 199 lõige 15, mis sätestab Vabariigi Valitsusele

volitusnormi osutusmärgi paigaldamise täpsemate nõuete kehtestamiseks. Liiklusseaduse

§ 199 lõike 7 alusel on Vabariigi Valitsuse 16.06.2011. a määrusega nr 78 kehtestatud

nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste

töötlemisele. Lähtudes § 199 lõigete 13 ja 14 sõnastusest, täiendatakse lõike 15 alusel

nimetatud valitsuse määruse § 3 (Sõidukiiruse mõõtmise üldnõuded) selliselt, et kehtestatakse

nõuded teisaldatava automaatse liiklusjärelevalve süsteemiga kiiruse mõõtmisel liiklusmärgi

559b paigalduskaugustele. Samuti täiendatakse määruse § 14 (Mõõtekoha valik ning seadme

paigaldamine ja mõõtmiseks ettevalmistamine) kohustusega märkida mõõtesüsteemi

paigaldamise protokolli liiklusmärgi 559b asukoha koordinaadid.

Majanduskomisjon

Tõnis Mölder märkis, et tavapärane praktika on, et kui seaduse muutmisega käib kaasas ka

mõne määruse muutmine, siis on võimalik sellega tutvuda. Praegusel juhul toimub

seadusemuudatuse menetlemine kiiremini, kui määruse muutmine, siis ehkki see on

komisjonil istungite vaba periood, palus ta määruse kavandi valmimisel edastada see ka

komisjoni liikmetele tutvumiseks ja vajadusel täiendamiseks.

Indrek Link sõnas, et peale komisjoni töörühma koosolekut tegi SiM ettepaneku sõnastada

liiklusseaduses täpsemalt see, et liiklusjärelevalve paigaldaja võib osutusmärki paigaldada.

Kehtivas liiklusseaduses puudub selge volitus PPA-le liiklusmärkide paigaldamiseks.

Liiklusmärki võib paigaldada teeomanik, tee ehitamisel tee-ehitaja või teatud juhtudel eratee

omanik.

Tõnis Mölder palus eelnevalt öeldut täpsustada – nt ajutisi liikluspiiranguid puudutavaid

märke peaks PPA saama paigaldada.

Indrek Link sõnas, et küsimus toodi esile õigusselguse tagamise eesmärgil. Osadel juhtudel

on märke paigaldatud. Üldiste liikluspiirangute kontekstis tellib PPA teenuse sisse. Samuti

tegutsetakse korrakaitseseaduse alusel. Nt puhumisreidid põhinevad ohuprognoosidel, kus

kasutatakse erinevaid meetmeid. Käesoleval juhul on tegemist liiklusjärelevalvega, mille

puhul peab teatud juhtudel osutusmärke paigaldama. Kui ühes seaduses on vastav volitus ette

nähtud, siis teises see puudub. SiM ei oleks seda küsimust tõstatanud, kui praktikud ise poleks

sellele tähelepanu juhtinud. Soovitakse vältida olukorda, kus norm küll kehtestatakse, kuid

seejärel tekivad vaidlused selle üle, millisel õiguslikul alusel PPA osutusmärgi paigaldas.

Valdo Randpere lausus, et ühest küljest on eelnevalt viidatud murekoht arusaadav, aga

aastatel 2019–2022 oli PPA-l võimalus märke paigaldada. Peale seda perioodi ei ole seadust

muudetud.

Tõnis Mölder toetas V. Randpere põhimõtet, aga märkis, et seadusandja saab alati seadusi

täpsustada. Kui SiM-i esindaja toodud ettepanek tagaks täies mahus õigusselguse ja kindluse

osutusmärkide paigaldamise kohta, siis tasuks täiendus seadusesse lisada.

Eve-Ly Kübard küsis, kui valitsusele antakse pädevus täpsustada osutusmärgi paigaldamise

nõudeid, siis kas täpsustus tasuks lisada valitsuse määrusesse. Tekib küsimus, et kui sätestada

märgi paigaldajana ainult PPA, siis kas tekib vastuolu juhtudel, kui tee omanik on kohalik

omavalitsus (KOV).

Indrek Link vastas, et ettepanek on ME-d täpsustada mõistega „liiklusjärelevalve teostaja“.

Teatud juhtudel teostab liiklusjärelevalvet ka KOV, nt automaatsete kaamerate paigaldamisel.

Täiendus looks õigusselguse.

Arutelu tulemusel otsustati täiendada ME nr 1.3. osa „(13) Teisaldatava automaatse

liiklusjärelevalve süsteemi kasutamisel sõidukiiruse mõõtmiseks paigaldatakse enne

kiirusmõõturi asukohta _____ automaatkontrolli osutusmärk:“ järgnevalt: „(13) Teisaldatava

automaatse liiklusjärelevalve süsteemi kasutamisel sõidukiiruse mõõtmiseks paigaldab

liiklusjärelevalve teostaja enne kiirusmõõturi asukohta _____ automaatkontrolli

osutusmärgi:“.

Kristina Šmigun-Vähi küsis, kuidas muuta inimeste suhtumist nii, et PPA-d nähakse

suunajana, mitte karistajana.

Indrek Link vastas, et tema hinnangul keskendutakse praegu võib-olla liigselt kitsalt

kiiruskaamerate temaatikale, mille käsitluses võib jääda mulje, justkui oleks PPA ainult

karistaja rollis. Usaldusväärsuse uuringud näitavad, et PPA on Eestis üks enim usaldatud

institutsioone. Varasematel aruteludel on PPA esindaja selgitanud nii ameti tegevusi kui ka

taktika muutusi. Suundumus on liikumas karistusmeetmetelt suurema rõhu asetamisele

noomimisele ja hoiatamisele. Rakendatud on erinevaid meetmeid ning viimase aasta

kogemuse põhjal on viidatud ka liiklusolukorra paranemisele. Ühe võimaliku lahendusena on

toodud sekkumiskünnise tõstmist. Sel teemal seisavad arutelud ees. Nt kui enamik

kiiruseületamisi jääb vahemikku 3–5 km/h, on arutelukoht, et kas sekkumiskünnist tasuks

tõsta alates 6 km/h-le.

Tõnis Mölder palus täpsustada, mis hetkel võidakse jõuda sekkumiskünnise muutmiseni.

Indrek Link vastas, et SiM on teemat KLIM-iga arutanud. Tehtud on ettepanek arutada

teemat järgmisel nädalal Vabariigi Valitsuse liikluskomisjonis, kuhu kuuluvad erinevad

osapooled. Ühe mõttekohana on esile kerkinud see, et sekkumiskünnist ei tasuks võib-olla

tõsta ühtlaselt kõigis liikluskeskkondades. Nt linnakeskustes, nagu nt Tallinnas, kus on teada,

et iga täiendav km/h kiiruseületamine suurendab oluliselt fataalsete tagajärgede riski, ei

pruugi see olla asjakohane. Teisalt tõstatub küsimus, miks nt Liivalaia tänaval on kehtestatud

kiiruspiirang 40 km/h, kuid praktikas aktsepteeritakse suuremat kiirust. Seega on erinevaid

arutelukohti, mis vajavad mõtestamist.

Marek Reinaas sõnas, et tema hinnangul on majanduskomisjoni mitmed liikmed valmis

andma edasistele aruteludele kaasa soovituse suurendada sekkumiskünnis 6 km/h peale.

Marek Reinaas soovitas ühtlustada kiirusepiirangud. Nt Tallinna linnavalitsus arutab

piirkiiruse suurendamist Pirita teel 70 km/h. Loodetavasti toetab seda ettepanekut ka SiM.

Reili Rand märkis, et kuna ta ei toeta arutatavat eelnõu, mistõttu ei soovi ta osaleda ka

eelnõule esitatud ME-de hääletamisel.

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (muudatusettepaneku poolt 8: Aleksei

Jevgrafov, Mario Kadastik, Rene Kokk, Mart Maastik, Tõnis Mölder, Valdo Randpere, Marek

Reinaas, Kristina Šmigun-Vähi; vastu 0; erapooletuid 0; ei hääletanud 1: Reili Rand).

2. Täiendada eelnõu §-ga 2 ja sõnastada see järgmiselt:

„§ 2. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. augustil.“

Selgitus: Seaduse jõustumisnormi kavandamisel on arvestatud vajadusega täiendada

Vabariigi Valitsuse 16.06.2011. a määrust nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja

kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“. Üleminekuaeg

on vajalik ka Politsei- ja Piirivalveameti infosüsteemis muudatuste tegemiseks. Selleks, et

lisaks kiiruskaamera asukohale saaks hoiatusmenetluse infosüsteemi HIS kanda ka

osutusmärgi asukoha (koordinaadid), mis kantakse edasi trahviteatele, on vaja teha

infosüsteemi arendused.

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse hinnangul kujuneb arendustööde

maksumuseks kuni 47 000 eurot.

Majanduskomisjon

Tõnis Mölder küsis, kas eelnõu algatajad kaalusid seadusemuudatuse jõustumist varasemal

ajahetkel.

Valdo Randpere vastas, et kaaluti seaduse jõustumist ka tavapärases korras, mis tähendaks

jõustumist u juuli keskel. Siiski leiti, et Vabariigi Valitsuse määruse koostamiseks on vaja

aega arvestada, mistõttu otsustati määrata, et seadus jõustub selle aasta 1. augustil.

Tõnis Mölder palus selgitada, mida täpselt olemasolevas määruses muudetakse, et selle

ettevalmistamine kestab ligi poolteist kuud.

Indrek Link selgitas, et arutatavate muudatuste vaates ei ole vaja määrust palju muuta.

Määrusesse peab lisama, kuhu ja kuidas saab PPA osutusmärke paigaldada. Oluline on

arvestada, et muudetud määruse kooskõlastamisring kestab kümme tööpäeva, peale mida peab

seda käsitlema enda istungil ka valitsus. Lisaks tasuks arvestada ka seda, et tegemist on SiM-i

ja PPA jaoks planeerimata ülesandega, mida peab täitma olemasoleva ressursiga muude

ülesannete kõrvalt. Peale komisjoni töörühma koosolekut palus SiM muudatuste jõustumiseks

pikemat tähtaega, kuna sel juhul oleks võimalik teha andmebaaside arendused, mis

võimaldaksid infosüsteemidesse kanda osutusmärgi asukoha koordinaadid. Sel juhul

kanduksid koordinaadid trahviteatele.

Mart Maastik palus selgitada plaanitava infosüsteemide arendustööde suurt maksumust.

Indrek Link vastas, et tegemist on SiM-i infotehnoloogia- ja arenduskeskuse esialgse

kalkulatsiooniga, mis on indikatiivne. Arendustööd puudutavad rohkem seda, et osutusmärgi

asukoha koordinaadid kanduksid automaatselt trahviteatele.

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (muudatusettepaneku poolt 8: Aleksei

Jevgrafov, Mario Kadastik, Rene Kokk, Mart Maastik, Tõnis Mölder, Valdo Randpere, Marek

Reinaas, Kristina Šmigun-Vähi; vastu 0; erapooletuid 0; ei hääletanud 1: Reili Rand).

Otsustati:

2.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 15.06.2026 (konsensus: Aleksei

Jevgrafov, Mario Kadastik, Rene Kokk, Mart Maastik, Tõnis Mölder, Reili Rand, Valdo

Randpere, Marek Reinaas, Kristina Šmigun-Vähi).

2.2. Teha ettepanek teine lugemine lõpetada (poolt 8: Aleksei Jevgrafov, Mario Kadastik,

Rene Kokk, Mart Maastik, Tõnis Mölder, Valdo Randpere, Marek Reinaas, Kristina

Šmigun-Vähi; vastu 1: Reili Rand; erapooletuid 0).

2.3. Kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia

läbi lõpphääletus 17.06.2026 (konsensus: Aleksei Jevgrafov, Mario Kadastik, Rene Kokk,

Mart Maastik, Tõnis Mölder, Reili Rand, Valdo Randpere, Marek Reinaas, Kristina

Šmigun-Vähi).

3. Ülevaade riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimisest taristuministri

valdkonnas

Kuldar Leis andis ülevaate riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimisest

taristuministri valdkonnas. Ta tõi välja kaheksa valdkonda: Rail Balticu projekt,

investeeringud teedeehitusse, jäätmereform, kortermajade renoveerimine ja eluasemelaenude

kättesaadavus, investeeringud olemasolevatesse raudteelõikudesse ja nende elektri-

fitseerimine, väis- ja siseriiklikud lennuühendused, merendus (laevanduse pakett koos

laevaregistrite reformiga, laevade ümberehituse meede, viienda parvlaeva ehitamine

suursaarte vahelisele liinile) ning veeteenuse hind ja investeeringute vajadus toimiva

veesüsteemi tagamiseks.

Mart Maastik sõnas, et Kuressaare-Tallinna lennuliinil tõsteti hiljuti oluliselt piletihindu,

mille tulemusel vähenes reisijate arv. Sellest ei võida riik midagi, mistõttu küsis ta, kas on

arutatud piletihindu langetada, et rohkem inimesed kasutaksid teenust. Lisaks palus M.

Maastik selgitada, mis mahus teid plaanitakse Saaremaal mustkate alla viia.

Kuldar Leis vastas, et lennupiletite teema kuulub Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

haldusalasse. Tema hinnangul tasuks siiski küsimust regionaal-ja põllumajandusministriga

käsitleda ja ehk tasuks piletite vallas teha erisus kohalikele inimestele. K. Leis ei osanud

konkreetselt Saaremaa kohta täpset teemahtu välja tuua, aga riigiteede teehoiukavas

2026–2029 on maakondade kaupa leitav info, mis mahus ja tüüpi teedel ehitustöid tehakse.

Teede arendamine sõltub erinevatest teguritest, nagu nt teel ööpäevas liikuvate sõidukite

arvust.

Urve Tiidus palus selgitada, mis mehhanismide kaudu plaanitakse toetada korterelamute

renoveerimist piirkondades, mis ei asu Tallinnas, Pärnus ega Tartus.

Kuldar Leis vastas, et küsimusele ei ole ühte lühidat vastust. Üldine arengutrend on, et

inimesed kolivad suurematesse keskustesse. Tänaseks on Tallinn suures osas juba välja

arendatud ning uute elamute rajamise võimalused on piiratud. Samas on Tallinnas

planeerimisprotsessid ajamahukad – sageli võivad need kesta ligikaudu kaheksa aastat –, mis

omakorda pidurdab ehitustegevust. Ministeerium on seda arutanud arendajate ja ehitajatega.

Nende hinnangul on oluline erinevus, kas planeeringuprotsess kestab kaks või kaheksa aastat,

ning see kajastub lõpphinnas. Suuremates linnades kujunebki probleemiks kõrge hinnatase,

mida mõjutavad aeglased ja bürokraatlikud menetlused. Samas ei liigu inimesed reeglina

kaugematesse piirkondadesse, vaid jäävad linna kuldsesse ringi. See omakorda tekitab

liikuvusprobleeme eeskätt seetõttu, et omavalitsustevaheline koostöö ei ole alati piisavalt

tõhus ning tipptundidel ületab pendelränne olemasoleva taristu läbilaskevõime. Seetõttu peab

ministeerium vajalikuks rakendada meetmeid, mis soodustaksid elamuarendust ühtlasemalt

kogu Eestis. Ühe pikaajalise lahendusena nähakse koostööd Euroopa Investeerimispangaga,

kellel on kogemus üürielamuprojektide rahastamisel mitmes Euroopa riigis. Sellise mudeli

puhul ei jää rahastamise ega korraldamise roll riigile ega kohalikele omavalitsustele, vaid

pank pakub arendajatele pikaajalist ja soodsat finantseerimist. Seeläbi toetatakse üüripindade

rajamist nt maakonnakeskustesse, kus täna valitseb just üüripindade puudus. Hetkel on käimas

analüüsifaas, mille käigus selgitatakse välja Eesti jaoks kõige sobivam lahendus.

Urve Tiidus sõnas, et tekkimas on juba hõbedase ringi termin, kus intensiivne investeerimine

ja ehitamine on laienenud, nagu nt Keila piirkonnas. U. Tiidus, küsis kas on paika pandud

numbriline eesmärk, et kui palju uusi kortermaju ehitatakse väljapoole Tallinna, Tartut ja

Pärnut.

Kuldar Leis vastas, et sellist numbrilist eesmärki ei ole seatud, aga sellise eesmärgi seadmine

on hea mõte. Tõenäoliselt tasuks piirkonniti seada erinevad eesmärgid, kuna piirkonniti on

juba praegu olukord erinev.

Rene Kokk küsis, kas ministeerium plaanib keelata ühisveevärgita majade müümise.

Kuldar Leis vastas, et küsimus põrkub ajakirjanikele suunatud tutvustusüritusest, mille

põhjal ilmus ajalehes Postimees artikkel, kus pealkirjas märgiti, et selliste majade müük

piiratakse. Üritusel tutvustati väljatöötamiskavatsust, mis koondab erinevaid ideid ja

võimalikke meetmeid. Selle eesmärk on koguda eri osapooltelt tagasisidet, et hinnata

kavandatavate lahenduste mõju ning otsustada, milliste sammudega on põhjendatud edasi

liikuda. Teema tõstatumine on seotud eelkõige olukorraga maapiirkondades, kus on rajatud

ühisveevärgi taristu, kuid liitumisaktiivsus on madal. Nt 50 elamuga piirkonnas on liitunud

vähem kui pooled. Tekib olukord, kus liitunud tarbijad katavad ka nende osa kuludest, kelle

jaoks süsteem algselt rajati, kuid kes ei ole sellega liitunud. Sellest tulenevalt otsitakse

lahendusi, mis soodustaksid ühisveevärgiga liitumist nende kinnistute puhul, mille vahetus

läheduses taristu olemas on. Ühe võimaliku lahendusena on arutelu käigus tõstatatud

ettepanek, et kinnisvara omaniku vahetumise korral tekiks uuel omanikul kohustus süsteemiga

liituda. Tegemist on üksnes ühe võimaliku käsitlusega väljatöötamiskavatsuse raames ning

lõplikud lahendused alles selguvad. Eesmärk on tagada, et piirkondades, kuhu on

toetusvahendite abil loodud liitumisvõimekus, võetaks see ka tegelikkuses kasutusele.

Aleksei Jevgrafov märkis, et riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ tutvustamisel

tasuks kasutada nt ettekannet, kuna sel juhul on lihtsam jälgida teemasid, mida

arengustrateegia edendamisel olulisteks peetakse. A. Jevgrafov palus täpsustada öeldut, et kui

Rail Balticu projektis teised riigid muudavad oma plaane, siis ka Eesti saab teha muudatusi.

Samas kuidas see võimalik on, kui ehitus juba toimub ja lepingud on sõlmitud.

Kuldar Leis vastas, et Eestil on sõlmitud kaks alliansslepingut. Tallinn–Pärnu lõigul on

ehitus edenenud kiires tempos. Ehitustegevust on korraldatud suunaga põhjast lõunasse.

Esimeses pooles ei ole ette nähtud muudatusi, kuna projekt on jõudnud juba ehitusetappi.

Teine allianssleping hõlmab Pärnust lõunasse jäävat lõiku, kus hetkel käib projekteerimisfaas.

Selles etapis on võimalik tööde tempot kohandada, sh vajadusel seda aeglustada. Sellist otsust

ei ole tehtud, vaid edasised sammud sõltuvad Läti ametlikust seisukohast, eelkõige seoses

projekti tähtaegadega. Eesti vaates on olukord hea – olemas on võimalus Pärnust lõunasse

jääva lõigu ajakava vajadusel ümber hinnata, kuid käesoleval hetkel ei ole selleks muudatusi

algatatud.

Aleksei Jevgrafov küsis Ida-Virumaa kontekstis eluasemefondi renoveerimise kohta, et 10%

suuruse omafinantseeringu korral on inimesed siiski olnud pigem ettevaatlikud

laenukohustuse võtmise suhtes – milliseid lahendusi oleks võimalik pakkuda, et suurendada

elanike kindlustunnet ja toetada nende valmisolekut renoveerimisotsuste tegemisel.

Kuldar Leis vastas, et kui ülejäänud Eestis on eluasemete renoveerimise toetusmäär jäänud

üldjuhul 30–50% vahele, siis Ida-Virumaal on pakutud oluliselt kõrgemat toetust, kuid sellest

hoolimata ei ole renoveerimisaktiivsus olnud suur. Võimalike lahendustena võib esile tuua

kaks suunda. Esiteks on varasemates aruteludes tõstatatud, et Narva linn võiks võtta tööle

nõustaja, kes tegeleks järjepidevalt korteriühistute juhtide nõustamise ja toetamisega. Osades

piirkondades täidavad sellist rolli erafirmad, kes külastavad korteriühistuid ja nõustavad neid

renoveerimise vallas. Teiseks on arutatud kogemusõpet ja parimate praktikate vahetamist.

Korteriühistute juhid külastaksid teisi omavalitsusi, kus renoveerimisprotsess on olnud

edukas, ja saaksid õppida nende kogemustest.

4. Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamuse andmine: Euroopa Komisjoni

rakendusmääruse eelnõu, millega määratakse kindlaks võrdlusaluse muudetud

väärtused LHÜde tasuta eraldamiseks ajavahemikul 2026–2030 vastavalt direktiivi

2003/87/EÜ artikli 10a lõikele 2

Kerli Kiili sõnas, et Euroopa Komisjon (EK) esitas Euroopa Liidu (EL) heitkogustega

kauplemise süsteemi (HKS) kuuluvatele käitistele tasuta eraldatavate lubatud heitkoguste

ühikute jaotuse ajakohastamise ettepaneku aastateks 2026–2030. Tegemist ei ole uue

aspektiga, vaid HKS-i direktiivist tuleneva korralise võrdlusaluste ülevaatamisega. Praegu ei

muudeta HKS-i direktiivi ennast, vaid EK teeb otsuse direktiivi alusel antava rakendus-

määrusega. HKS-i ülevaatamine algatatakse eraldi protsessina 2026. a suvel. Hetkel arutatava

punkti osas on Eesti seisukohal, et oluline on ettevõtete toetamine. Praegu kavandatav tasuta

ühikute koguste vähendamise tempo on mitmes sektoris võib-olla liiga kiire. Vajalik on

arvestada maailmas toimuvaid kriise. Oluline on tagada dekarboniseerimise elluviimine, kuid

samavõrd tähtis on, et ettevõtetel säiliks piisav võimekus investeeringute tegemiseks, et

tagada enda konkurentsivõime. Seega on siinkohal oluline laia pildi hindamine. K. Kiili lisas,

et hetkel ei ole teada, kas ettevõtetele on võimalik arutatava rakendusmääruse kaudu teha

täiendavaid leevendusi, mida Eesti iseenesest toetab. Kui ei tulda välja täiendavate

leevendustega, siis Eesti leiab, et EK peaks tegema avalduse, et HKS-i direktiivi suvise

ülevaatamise käigus tegeletakse selle küsimusega. Aruteludes on märku antud, et EK tasandil

on probleemi teadvustatud. Tuuakse välja, et rakendusmäärus on vahelahendus, et tasuta

ühikute eraldamine saaks jätkuda ka edaspidi kindlaks määratud ajaperioodil. Kui kokkulepet

ei saavutata, siis protsess lükkub edasi, aga ettevõtted on huvitatud tasuta ühikute saamisest.

Sel teemal on Eesti koos Prantsusmaa, Saksamaa ja Hispaaniaga esitanud ka ühise

pöördumise.

Urve Tiidus sõnas, et HKS-i on palju kritiseeritud. U. Tiidus palus selgitada, mida ühikute

eraldamise protsessi leevendamine praktikas tähendab.

Annika Varik selgitas, et EK president on tasuta ühikute eraldamise leevendamise vallas

öelnud, et kui kehtiv ettepanek näeb ette ettevõtetele jagatavate tasuta ühikute vähenemist

alates 2026. aastast, siis ollakse valmis vähendamise tempot üle vaatama. Kui küsimus

puudutab HKS-i leevendamist, siis selles osas näib valitsevat üksmeel, et ühiku hind peaks

olema paremini prognoositav, vältimaks olukordi, kus hind tõuseb järsult väga kõrgele

tasemele ning mõjutab seejärel oluliselt turuhindu, kuna ettevõtted kannavad selle kulu

osaliselt edasi lõpptoodete hindadesse. Loodetavasti leitakse tee lihtsustamise suunas.

Ettevõtetele tekitab süsteem halduskoormust. Kuigi esimeses kauplemissüsteemis määratletud

käitised on toonud välja, et nad on süsteemiga valdavalt kohanenud, siis nenditakse, et on

võimalusi aruandluse lihtsustamiseks ja protsesside muutmiseks nende jaoks vähem

koormavaks.

Kerli Kiili lisas, et leevenduste aspekt puudutas tasuta ühikuid ja EK tasandil on toodud välja,

et ühikute arvutusskeem vaadatakse üle.

Mart Maastik märkis, et tundub, et ei ole lootust, et EL oleks valmis HKS-i kiireid

muudatusi sisse viima. See kõik mõjutab EL-i ettevõtete konkurentsivõimet. M. Maastik palus

selgitada tasuta ühikute eraldamise süsteemi.

Annika Varik vastas, et HKS toimib selliselt, et EL-i tasandil määratakse igaks konkreetseks

aastaks kindel kogus ühikuid ehk lubatud CO₂ heite maht. Need ühikud jagunevad kaheks.

Ligikaudu 43% neist eraldatakse tasuta. Tasuta ühikute eesmärk on eelkõige toetada neid

sektoreid, kus esineb süsinikulekke risk, ehk olukordi, kus tootmine viiakse EL-ist välja ning

heitkogused ei vähene, vaid tekivad mujal samas või isegi suuremas mahus. Selle vältimiseks

antakse paiksetele käitistele ja lennundussektorile osa ühikuid tasuta, et vähendada survet

tegevuse ümberpaigutamiseks. Kui ettevõtte tegelik heitkogus on võrdne või väiksem talle

eraldatud tasuta ühikute hulgast, on ta süsteemis neutraalses positsioonis. Kui heide ületab

tasuta ühikute mahu, tuleb puudujääv osa soetada turult. Samas on märkimisväärne hulk

ettevõtteid, kes saavad tasuta ühikuid rohkem, võrreldes nende tekkiva heitkogusega. Hetkel

lõpetati lennundussektoris tasuta ühikute eraldamine alates 2026. aastast, kuid paiksete

käitiste puhul rakendub see süsteem jätkuvalt, aga tasuta ühikute eraldamise aluseid

vaadatakse üle iga viie aasta järel. See toimub EL-is ühtse metoodika alusel. Arvutused

põhinevad tootmismahul ja toodangu iseloomul. Mudelites võetakse võrdluse aluseks sektori

10% kõige tõhusamate ettevõtete andmed, mille alusel arvutatakse võrdlusalused teistele

ettevõtetele tasuta eraldatavate ühikute hulga määramiseks. Käesoleval istungil arutatakse

ettepanekut võrdlusaluste kohta.

Mart Maastik märkis, et saaks justkui öelda, et ettevõtetele, kes viitavad võimalusele oma

tegevus EL-ist välja viia, nähakse ette toetusmeede. Samas need, kes jätkavad oma tegevust

EL-is, peavad maksma ühikute eest.

Annika Varik sõnas, et valdkonnad, kus esineb kahtlus, et ettevõtete tegevus võidakse EL-ist

välja viia, ei ole määratletud ettevõttepõhiselt, vaid valdkonnapõhiselt. See tähendab, et

ühtsed võrdlusalused kehtivad kõigile sama valdkonna ettevõtetele üle EL-i.

Mart Maastik küsis, kas on analüüsitud, mis kasu on liikmesriigid ja laiemalt EL saanud

HKS-ist.

Kerli Kiili ei osanud hetkel konkreetseid numbreid välja tuua. Eestis on olulisi

investeeringuid tehtud hoonete energiatõhususe parandamiseks ja rahastatud on ka nt Rail

Balticu rajamist. Seetõttu ei ole alust väita, et HKS ei oleks Eestile kasu toonud. Samuti on

ettevõtted hinnanud HKS-i positiivselt. Samas on esitatud kriitikat süsteemi kulutõhususe

kohta. Just sellest tulenevalt on ette nähtud tasuta ühikute mehhanism, mille eesmärk on

toetada ettevõtteid keskkonnasäästlikemate lahenduste kasutuselevõtu üleminekul ja

võimaldada neil teha vajalikke investeeringuid. Viimaste aastate kriiside kontekstis on siiski

tekkinud vajadus süsteemi kohandada. EK on andnud mõista, et ühikute vähendamise tempo

ei pruugi olla jätkusuutlik. Seetõttu on arutluse all nii arvutus- kui ka võrdlusaluste

ülevaatamine.

Annika Varik lisas, et HKS-i sektor on kasvuhoonegaaside inventuuris eraldi vaatluse all ja

andmed näitavad, et CO2 heide on sektoris püsivalt vähenenud.

Mart Maastik märkis, et väites, et Rail Balticut on saanud tänu HKS-ile ehitada, siis

sisuliselt tähendab see, et on loodud kunstlik maks, mida riik kogub HKS-i kaudu. Tegemist

ei ole „väljastpoolt“ tekkiva rahaga, vaid mehhanismiga, mille kaudu kogutakse rahalisi

vahendeid ettevõtetelt.

Otsustati:

4.1. Toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti (poolt 5: Mario Kadastik, Reili Rand,

Valdo Randpere, Marek Reinaas, Kristina Šmigun-Vähi; vastu 2: Aleksei Jevgrafov, Mart

Maastik; erapooletuid 0).

5. Konkurentsivõime eksperdikogu ülevaade 2026. a konkurentsivõime raporti

vahearuandest

Konkurentsivõime eksperdikogu liikmed andsid ülevaate konkurentsivõime raporti

vahearuandest (lisa). Tutvustati 2026. a konkurentsivõime raporti teemasid. Täpsemalt

selgitati viimasel aastal toimunud Eesti ekspordi arenguid, turuosa ning hinna- ja

kulukonkurentsi rahvusvahelises kontekstis. Samuti käsitleti elektriühenduste mõju

mittejuhitava taastuvelektri optimaalsele mahule ja hinnale Eestis. Lisaks selgitati raporti

koostamise edasist ajakava.

Kristina Šmigun-Vähi palus selgitada, miks on Eesti lähinaabritel läinud võrreldes Eestiga

tootluse poole pealt paremini.

Mari Rell selgitas, et raportis on osavõrdlus Eesti, Läti ja Leedu vahel. Oluline on asjaolu, et

nt Leedul on võrreldes Eestiga ekspordi vaates kaubanduspartnerite hulk teistsugune. Eestil

on tugevalt esindatud Soome, Rootsi ja Norra. Aastatel 2023–2024 oli Põhjamaades nõudluse

olukord kehv, mis selgelt mõjutas ka Eesti eksporti. Lätit mõjutas see ka, aga Lätil moodustab

Põhjamaade osakaal kaubanduspartnerite hulgas väiksema osa.

Mart Maastik küsis, kas analüüsiti ka Eesti-Läti neljanda elektriühenduse potentsiaalset

mõju. Reeglina kehtib asjaolu, et kui loodi Läti ühendus, kallinesid Eestis energiahinnad. Kui

loodi Soome ühendus, siis hinnad odavnesid.

Kadri Männasoo vastas, et üldiselt käsitletakse Balti riikide regiooni ühe paketina. EstLink 3

ühendust peetakse hetkel transiidi võimaluseks. Üldiselt on nii, et kõik Balti turud on

praktiliselt samasuguse elektrihinnaga enamikel tundidel.

Mario Kadastik sõnas, et ettekandes toodud välisühenduste mõju puudutav teine stsenaarium

eeldab, et Soome elektrihind püsib madalal tasemel. Tegelikkuses on Soome EstLink 3

rajamise edasi lükanud just põhjusel, et soovitakse liitumine ajastada perioodi, mil riik ise

liigub märkimisväärsesse elektridefitsiiti. Juba praegu on Soome olukord piiripealne ja

hinnanguliselt ligikaudu 2035. aasta paiku tekib neil puudujääk, mille tulemusel on nad

netotarbija positsioonil. Sellest tulenevalt on tõenäoline, et EstLink 3 valmimisel hakkab Eesti

elektrihinda olulisel määral kujundama Soome turg. See on loogiline, kuna liitutakse suurema

süsteemiga, aga tõenäoliselt hind kasvab. EstLink 3 rajamise positiivseks mõjuks on laiem

müügiturg tootjatele. Samas ei ole alust eeldada, et see suurendaks märkimisväärselt

impordivõimalusi Soomest. M. Kadastik lisas, et ettekandes toodi välja, et EstLink3 vähendab

oluliselt Eesti tipujaamade töökoormust. Juba praegused andmed näitavad, et jaanuaris ja

veebruaris, mil Eesti defitsiit on suurim, on ka Soomes defitsiit. Kui Soome defitsiit

prognoositult süveneb, hakkavad Eesti tipujaamad katma üha enam ka Soome puudujääki. See

avaldab tugevat hinnasurvet mõlemal pool piiri. Seega praeguses kontekstis ei too EstLink 3

hinnalangust. Oluline on, et valmivas raportis oleksid need aspektid adekvaatselt kajastatud.

Samuti prognoosib nt Kliimaministeeriumi tellitud Taani uuring Soome puudujäägi kasvu

alates 2035ndatest.

Kadri Männasoo lausus, et mudeli loogika sellest ei muutu ja võimalik on mittelineaarsuse

faktoreid muuta. Samuti on koostatud stsenaarium, kus hind kerib aja jooksul ülespoole.

Marek Reinaas märkis, et Eesti ühendusi Soome ja Lätiga peaks tõenäoliselt vaatama

komplektina. Seetõttu annaks üldpildile väärtust juurde Läti ühenduse arvestamine.

Kadri Männasoo lausus, et esimese ja teise stsenaariumi erinevus seisneb selles, et luues

välisühendus Soomega, siis tõenäoliselt ei pea Eestis nii palju taastuvenergia toetusi tõstma,

kuna uue turu kaudu tekib taastuvenergiaallikatele uut tarbimist. Soomega ühenduse loomisel

hüpet taastuvenergia toetamise vajaduses ei teki, samas tipukoormuse jaamade töötundide arv

võib ikkagi langeda ja toetusvajadus tõusta. Mudel võtab arvesse (enamasti ilmastikust

tingitud) hinnarežiimi, mil defitsiit Soomes toob kaasa kõrged hinnad ja ekspordi Soome.

Olavi Miller selgitas kaitsetööstuse rolli Eesti ekspordi ja lisandvääruse mootorina.

Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) eesmärk on suurendada liikmesriikide

kaitsekulud 5% SKP-st, mis tähendab suurt nõudluse kasvu kaitsetööstussektoris. Eesti võiks

enda tehnoloogia teadlikkusega sektoris turgu võita.

Marek Reinaas sõnas, et kaitsetööstust puudutavat võiks komisjoni mõnel sügisesel istungil

detailsemalt käsitleda. M. Reinaas palus selgitada Eesti kaitsetööstuses arendatava

innovatsiooni poolt.

Olavi Miller selgitas, et Eesti innovatsioonitegevus keskendub valdavalt kõrge

lisandväärtusega tehnoloogiatele, sh robootikale ja mehitamata süsteemidele. Nende

tehnoloogiate täiendav väärtus seisneb nende mitmekülgses kasutatavuses: kuigi

arendustegevus on hetkel suunatud peamiselt kaitsevaldkonnale, on sama tehnoloogia

rakendatav ka tsiviilsektoris, nt seire- ja päästetöödes. Eestil on valdkonnas kindlad

tugevused. Tihedad koostöösuhted Ukrainaga annab Eestile võimaluse testida lahendusi

Ukrainas. Tihedad suhted annavad eelise võrreldes riikidega, kes alles loovad sarnaseid

partnerlussuhteid. Samas esineb ka kitsaskohti. Tuuakse välja protsessionistliku lähenemist

Euroopas. Nt on Eesti ettevõttel keeruline pääseda Saksamaa turule, kui ettevõttel puudub

Saksamaal strateegiline partner. Ühe võimaliku lahendusena võib käsitleda nt Saksamaa

ettevõtete kaasamist arendusprojektidesse kaasinvestoritena. Lisaks võiks kaaluda riigi rolli

laiendamist tellijast arendusprotsessis osalejaks. Riik võiks olla osanik uutes arendus-

ettevõtetes. Sel juhul oleks riik motiveeritud aktiivselt arendustegevusse kaasuma, mis

omakorda soodustaks kiiremat arendustsüklit. Praegune hankemudel, eriti nn vana Euroopa

kontekstis, on ajamahukas – tellimisprotsess võib ise kesta kuni aasta. Selline ajaraam ei ole

kiiresti arenevates tehnoloogiavaldkondades piisavalt efektiivne. Riigi osalus arendustes

võimaldaks tellimis- ja arendustsüklit kiirendada.

Kristina Šmigun-Vähi märkis, et nt Ameerika Ühendriikides loob kaitsetööstus

innovatsiooni, kus loodud arendusi võetakse teistes valdkondades üle. Tõenäoliselt mõjutab

Eestis kontekstis välisinvesteeringute tegemist riigi geograafiline asukoht. Selle peaks enda

kasuks pöörama.

Marek Reinaas küsis, kui palju mõjutab Eesti üldpilti see, et viimased aastad on

tarbijahinnaindeksit ebakorrektselt arvutatud.

Mari Rell vastas, et Statistikaamet avaldab hetkel korrigeeritud metoodikat. Praktikas

kujuneb aastakasvude näitajates korrektne pilt välja ligikaudu ühe aasta jooksul. Samal ajal

avaldatakse ka analüütilist tarbijahinnaindeksit, mis on tagasiulatuvalt korrigeeritud. Ta ei

osanud täpse protsendi kujul välja tuua, kui palju mõjutas aastatel 2021–2022 tehtud

energiahinna korrektsioon üldpilti. Tegemist ei ole siiski suure muutusega, mis oluliselt

suurendaks majanduskasvu näitajaid. Küll aga korrigeerib see teataval määral kasvu

dünaamikat. Lisaks on Statistikaametil kavas sügisel korrigeerida ka 2023. ja 2024. aasta

majanduskasvu näitajaid. Tõenäoliselt parandab see mõnevõrra üldpilti, kuid üldine

dünaamika jääb siiski samaks.

6. Info ja muud küsimused

6.1. Vabariigi Valitsuse algatatud energiaharta lepingu tõlgendamise ja kohaldamise

kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (921 SE) menetluslike otsuste langetamine

Otsustati:

6.1.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 17.06.2026 (poolt 5: Mario Kadastik,

Reili Rand, Valdo Randpere, Marek Reinaas, Kristina Šmigun-Vähi; vastu 3: Aleksei

Jevgrafov, Rene Kokk, Tõnis Mölder; erapooletuid 0).

6.1.2. Teha ettepanek viia läbi eelnõu lõpphääletus (poolt 5: Mario Kadastik, Reili Rand,

Valdo Randpere, Marek Reinaas, Kristina Šmigun-Vähi; vastu 3: Aleksei Jevgrafov, Rene

Kokk, Tõnis Mölder; erapooletuid 0).

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Reinaas

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Kiia Väli

protokollija