Vastus

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 7000423

Lp Tiina Uudeberg

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

Teie 12.05.2026 nr 10-4/1340-2 Meie 18.06.2026 nr 2.1.-4/25/308-1228-14

Hoiatus ja järelevalvemenetluse lõpetamine

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) alustas 21.04.2025 järelevalvemenetluse seoses isikuandmete

kaitse nõuete täitmisega e-äriregistris ja e-kinnistusraamatus. Äriregistri vastutav töötleja on

äriregistri seaduse (ÄRS) § 5 lg 3 kohaselt Justiits- ja Digiministeerium. Kinnistusraamatu

vastutav töötleja on kinnistusraamatuseaduse § 2 järgi samuti Justiits- ja Digiministeerium.

Ülevaade menetlusest

Menetlus oli ajendatud mitmetest inimeste pöördumistest, kes polnud rahul oma isikuandmete

töötlemisega nendes andmekogudes. Menetlus hõlmas probleemidena äriregistris välismaiste

isikukoodide üldsusele avaldamist, äriregistris isikuandmete tähtajatut üldsusele avaldamist,

äriregistris olevate isikuandmete indekseerimist, äriregistri avalikes toimikutes (näiteks

korteriühistu üldkoosoleku protokollides) isikuandmete vajalikumast suuremas mahus avaldamist,

äriregistri veebilehel küpsiste kasutamist. Seoses kinnistusraamatuga oli probleemiks sisemiste

tegevuste kohta logide puudumine ja testkeskkonnas testimise küsimus.

Menetluses tegi AKI ministeeriumile kaks ettepanekut isikuandmete kaitse nõuete täitmiseks.

Kinnistusraamatu osas andis ministeerium ammendavad selgitused, kuid kuna ministeeriumi

vastused mõlemale ettepanekule ei sisaldanud endas ammendavaid selgitusi selle kohta, kas ja

kuidas kavatsetakse äriregistriga seotud nõuded täita, andis AKI 20.02.2026 ministeeriumile

korralduse viia isikuandmete töötlemise toimingud e-äriregistris kooskõlla isikuandmete kaitse

üldmääruse nõuetega. Selleks ootas AKI ministeeriumilt tegevuskava, millal ja kuidas

kavatsetakse menetluses kirjeldatud äriregistriga seotud probleemid lahendada.

Ministeerium jättis osaliselt AKI-le konkreetse tegevuskava esitamata, põhjendades, et kiirkorras

ei saa lahendada küsimust, kas ja millised dokumendid äriregistrist eemaldada või millistele

dokumentidele ligipääsu piirata, sest tegemist on äriregistri senise avalikustamise režiimi

põhimõttelise muutmisega, milleks on kindlasti vaja huvigruppe laiemalt kaasata. Ministeeriumil

on võimalik esitada suuremat ühiskondlikku kokkulepet nõudvatel teemadel äriregistri seaduse

muutmise seaduse eelnõu kooskõlastusringile 2027. aasta kevadel pärast uue Riigikogu ametisse

asumist. Teatud ettepanekupunktide osas on aga ministeerium juba sammu olukorra

lahendamiseks astunud, mh on Vabariigi Valitsusele esitatud äriregistris olevate välismaiste

isikukoodide regulatsiooni muudatused (osana suurematest muudatustest ühinguõiguses).

AKI lõpetab küll käesoleva järelevalvemenetluse, kuid isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM)

art 58 lg 2 p-i a alusel hoiatab, et juhul kui Justiits- ja Digiministeerium jätab allpool välja toodud

probleemidele lahendused leidmata, võib tõenäoliselt edasine andmetöötlus rikkuda isikuandmete

2 (6)

kaitse üldmääruse nõudeid. Eelkõige võib e-äriregistris isikuandmete vajalikust enamas ulatuses

avaldamine rikkuda IKÜM art 5 lg 1 p-s a sätestatud seaduslikkuse ja art 5 lg 1 p-s c sätestatud

minimaalsuse põhimõtet.

Lahendus tuleb leida äriregistris välismaiste isikukoodide ajaloo andmetes avaldamisele,

isikuandmete tähtajatule avaldamisele ja isikuandmete vajalikust määrast ulatuslikumale

avaldamisele avalike toimikute dokumentides.

Välismaiste isikukoodide avaldamine

1. Äriregister on andmekogu, mis koondab kõiki Eestis asutatud juriidiliste isikute andmeid. Selle

eesmärk on tagada läbipaistvus ja õiguskindlus äritegevuses – et igaüks saaks kontrollida ettevõtte

olemasolu, juhtorganite koosseisu, nende esindusõigust, otsuste vastuvõtmist ja muid olulisi

andmeid. Kuna iga juriidilise isiku tegevus on seotud inimestega ja toimub nende kaudu, koondab

äriregister vältimatult märkimisväärses mahus isikuandmeid: nimesid, isikukoode, sünniaegu, aga

ka tegevusega seotud dokumente. Nii tulebki tõdeda, et kuigi äriregister on juriidiliste isikute ja

ettevõtjate tegevuses õiguskindluse ja läbipaistvuse tagamiseks oluline, toob selle avatus kaasa

vastutuse kaitsta inimese õigust isikuandmete kaitsele. Leida tuleb tasakaal ettevõtlusega seotud

läbipaistvuse ja inimeste privaatsuse vahel, et viimane neist liigselt riivatud ei saaks.

2. Äriregistris avaldatakse juriidiliste isikutega seotud füüsiliste isikute välismaiseid isikukoode.

AKI on saanud mitmeid kaebusi välismaist isikukoodi omavatelt inimestelt seoses nende

isikukoodi avaldamisega piiramatule isikute ringile. ÄRS § 10 lg-te 1 ja 2 kohaselt peab

registripidajale esitama Eesti isikukoodi, selle puudumisel välismaise isikukoodi ja sünnipäeva, -

kuu ja -aasta. Omakorda selle puudumisel peab registripidajale esitama isikukoodi asendava muu

tunnuse, kui see on olemas, ning sünnipäeva, - kuu ja -aasta. Juriidilise isiku registrikaardile

kantakse ÄRS § 12 p 7 kohaselt juhatuse liikme nimi ja isikukood. Seega peab juhatuse liikme

isikukoodi kandma äriregistri registrikaardile ka välismaise isiku puhul.

3. AKI-ni jõudnud kaebustes toodi välja, et teatud riigi isikukoodi teadmisega või seda

kombineerides isiku nime ja aadressiga on võimalik pääseda ligi eriliiki isikuandmetele, viia läbi

identiteedivargusi, sõlmida lepinguid ja ka muud moodi põhjustada isikule märkimisväärset kahju.

Mitmed riigid on probleemi lahendanud eelkõige isikukoodi avaldamist piirates. Välismaise

isikukoodi avaldamise probleemistikku on analüüsitud põhjalikumalt Justiits- ja

Digiministeeriumi tellitud analüüsi „Isikuandmete avalikustamine äriregistris“ ptk-s 3.2.3.1 Ka

analüüsis on jõutud ettepanekuni asendada teise riigi isikukoodid äriregistri avalikus vaates

sünniajaga kõikide välismaiste isikukoodide puhul või hinnata välismaiseid isikukoode nende

tundlikkuse vaatest ning asendada teise riigi isikukoodid äriregistri avalikus vaates sünniajaga vaid

nende riikide isikukoodide puhul, kus see on selgelt tundlik ja selle avalikustamine võib tekitada

andmesubjektile olulist kahju.

4. Ministeerium on nõustunud AKI ettepanekuga leida olukorrale lahendus. Vabariigi Valitsusele

on edastatud eelnõu, mille kohaselt Eesti isikukoodi puudumisel avalikustatakse e-äriregistris isiku

sünniaeg.2 Ligipääs välismaistele isikukoodidele jääks alles nendele, kes vajavad teavet õigustatud

huvi alusel, samuti asutustele ja isikutele, kes vajavad seda teavet neile seadusega pandud

ülesannete täitmiseks. Seega on ministeerium AKI ettepaneku selles osas täitnud. Kuni

seadusmuudatus vastu võetakse ja see jõustub, asendab registripidaja e-äriregistri avalikus vaates

juba avalikustatud välismaise isikukoodi isiku sünniajaga ühingu vastavasisulise andmete

muutmise avalduse alusel.

1 Sahk-Labi, J. Isikuandmete avalikustamine äriregistris. Analüüs andmekaitseõiguse vaatest. 2025. – leitav

https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2026-02/Analüüs.pdf. 2 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4463f2cc-c69b-4963-b6fe-04b0fd5ef269

3 (6)

Välismaiste isikukoodide avaldamine ajaloo andmetes

5. Nagu ministeerium selgitas, siis seni, kuni seaduse muudatust vastu pole võetud, võimaldatakse

registripidajale esitatud avalduse aluse avalikus vaates juba avalikustatud välismaise isikukoodi

isiku sünniajaga asendamine. Samas on see lahendus näiline. Nimelt tehakse registripidajale

esitatud avalduse alusel äriregistris uus kanne, millega juhatuse liikme senine välismaine

isikukood asendatakse tema sünniajaga, kuid varem kehtinud kanne jääb ikkagi äriregistris

kättesaadavaks ajaloo alt. Välismaisele isikukoodile ligipääsuks piisab vaid esindusõiguse jaotuses

vajutamast valikule „Kuva ajalugu“. Sama probleem esineb ka juhul, kui juriidiline isik lõpetab

tegevuse. Sellisel juhul jääb lõppenud juriidilise isiku teave koos mh välismaise isikukoodiga ikka

äriregistrist leitavaks. Riive nende mõlema olukorra puhul väheneb isikule vaid seeläbi, et kehtetud

kanded (ajaloo andmed) ei ole enam indekseeritavad ja nad ei ole vaikimisi registrikaardi lehel

kohe nähtavad.

6. Seejuures, kui kehtivate kannete puhul võimaldatakse kavandatava eelnõu kohaselt edaspidi

välismaistele isikukoodidele ligipääs üksnes õigustatud huvi olemasolul või seaduse alusel, siis

vastuseta on jäänud küsimus, kuidas kavatsetakse lahendada probleem, et ajaloo andmetes on

välismaised isikukoodid jätkuvalt kättesaadavad.

7. Ministeerium on 30.09.2025 selgitanud, et seadus ei näe ette erandeid ega menetlusi

juurdepääsu piiramiseks või kehtetuks muutunud ajalooliste andmete muutmiseks. Avalikult

avaldatud andmete muutmine registris on seaduslik ainult juhul, kui on tõendatud, et andmed olid

ebaõiged. Seetõttu ei saa äriregistri ajaloolisi andmeid, mis olid kehtivuse ajal tõesed, tagantjärele

muuta ega nendele juurdepääsu piirata. Täiendavalt on menetluses selgunud, et ajaloolistes

andmetes isikukoodidele ligipääsu piiramine eeldab suuri infotehnoloogilisi muudatusi.

8. AKI on jätkuvalt seisukohal, et kui ministeerium on nõustunud sellega, et teatud välismaised

isikukoodid ei peaks äriregistris üldsusele piiranguteta kättesaadavad olema, mh on esitatud

Vabariigi Valitsusele vastavate muudatustega eelnõu, siis ei ole põhjendust, miks need peaksid

olema kättesaadavad ajaloo andmete alt. Nii kehtivas kandes kui ka kehtetus kandes välismaise

isikukoodi avaldamise näol on tegemist samaväärsete olukordadega ja ka nii kustunud juriidilise

isiku puhul kui ka kehtetus esindusõiguse kandes peab juhatuse liikmel olema õigus sellele, et

tema välismaist isikukoodi ei avaldataks avalikkusele piiramatult ja igavesti. Seejuures ei saa AKI

hinnangul olla põhjenduseks tehnilised piirangud või arenduste puudumine. IKÜM art 5 lg 1 p f

seab andmetöötlejale kohustuse tagada isikuandmete turvalisus, sh nende konfidentsiaalsus,

kasutades selleks asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid. Nii tuleb ministeeriumil

rakendada meetmeid, et isikuandmed oleksid ka e-äriregistris kaitstud. Äriregistris isikuandmete tähtajatu avaldamine

9. Eelnev probleem seoses välismaiste isikukoodide avaldamisega ajaloo andmetes on tegelikult

laiem. Nimelt avaldatakse äriregistris tähtajatult kõikide esindusõiguseta isikute (endiste juhatuse

liikmete, dokumentide hoidjate jt) isikuandmeid (nimi, isikukood, sünniaeg). Kuna

esindusõiguseta isikutel puudub esindusõigus, ei ole ega peaks olema kolmandatel isikutel

vajadust ega õigust tutvuda esindusõiguseta isikute andmetega tähtajatult, s.o teatud juhtudel isegi

kuni mitmekümne aasta taguste isikuandmetega. Küsimus puudutab seega eelkõige lõppenud

juriidiliste isikutega seotud isikute isikuandmete avaldamist (kehtetuid kandeid).

10. AKI juhib tähelepanu sellele, et ministeerium on menetluse jooksul käsitlenud AKI

probleemikirjeldust teisiti, kui AKI seda silmas on pidanud. AKI silmis on peamiseks probleemiks

see, et äriregistris avaldatakse (kuvatakse) tähtajatult kõiki kunagi olemas olnud juriidiliste

isikute (kehtetute kannete) juures esindusõigust omavate isikute isikuandmeid. Näiteks on

võimalik leida inimese kohta teavet, et ta oli korteriühistu juhatuse liige 2007. aastal. Andmete

avaldamisele (kuvamisele) ei ole äriregistris seatud tähtaegu, avaldatakse kõiki andmeid algusest

peale. Selliselt ei tekigi inimesele mitte kunagi õigust „olla unustatud“.

4 (6)

11. Ministeerium on aga asunud oma vastuskirjades rääkima andmete säilitamisest, tuues näiteks

oma 12.05.2026 vastuskirjas välja mitmeid põhjuseid, miks on äriregistris andmete säilitamine

juriidiliste isikute võimaliku tegevuse jätkamise seisukohalt ülioluline. AKI rõhutab, et ei ole oma

ettepanekutes ega korralduses olnud vastu sellele, et teatav äriregistri andmestik vajab säilitamist.

Küsimus on andmete tähtajatus avalikkusele avaldamises (kuvamises). Tuleb eristada, kas

- andmed säilitatakse äriregistri portaalis ja neid ka kuvatakse üldsusele tähtajatult või

- neid küll säilitatakse alaliselt, kuid teatud aja jooksul lõpetatakse nende üldsusele

piiranguteta avaldamine (kuvamine).

12. AKI ettepanekud ja korraldus on olnud menetluse jooksul suunatud üksnes sellele, et neid

andmeid ei avaldataks (kuvataks) piiranguteta ja tähtajatult üldsusele igavesest ajast igavesti, vaid

et isikuandmete üldsusele avaldamisele (kuvamisele) seataks mingi tähtaeg (eelmises punktis

mainitud teine variant). Võimalus on kaaluda ka varianti, kus teatud aastate möödudes juriidilise

isiku tegevuse lõppemisest avaldatakse (kuvatakse) temaga seotud andmeid vaid äriregistrisse

sisse loginud kasutajatele, mitte aga piiranguteta üldsusele.

13. Ministeerium on märkinud selle küsimuse ära kui ühiskondlikku kokkulepet nõudva teema,

mille puhul ei saa kiirkorras lahendada küsimust, kas ja millised dokumendid äriregistrist

eemaldada või millistele dokumentidele ligipääsu piirata, sest tegemist on äriregistri senise

avalikustamise režiimi põhimõttelise muutmisega. Seda on võimalik lahendada alles 2027. aasta

kevadel uue Riigikogu koosseisu ametisse asumisel. Samas on ministeerium öelnud, et kavas on

kehtestada tähtaeg (5 kuni 10 aasta pikkune aeg alates andmete kehtetuks muutmisest või

juriidilise isiku registrist kustutamisest), mille möödumisel nii registrikanded kui ka avaliku

toimiku dokumendid muutuvad andmestikuks, millega tutvumiseks on vaja n-ö sisse logida ja

tutvumise juhud fikseeritakse andmejälgijas.

14. AKI hinnangul on oluline, et nimetatud küsimus leiaks oma lahenduse ega jääks ootama vaid

Riigikogu valimisi. Kui vajalik on algatada huvigruppide kaasamine ja arutelud, siis seda on

võimalik asuda tegema ka sõltumata valimistest. Isikuandmeid ei tuleks tähtajatult igavesest ajast

igavesti internetis kõikidele avalikuna kuvada. Samale järeldusele on jõutud ka ministeeriumi

tellitud analüüsis.3 Mingist momendist alates peaks inimesel olema õigus „olla unustatud“ ja seda

mh ka seoses oma ettevõtlustegevusega. Äriregistri avalikes toimikutes olevates dokumentides isikuandmete avaldamine

15. Äriregistri seaduse § 25 lõike 1 kohaselt avalikustatakse registrikaardi andmete kõrval ka

muud andmed ja dokumendid, mille juriidiline isik on registripidajale esitanud. Need moodustavad

avaliku toimiku, milles sisalduvad muu hulgas juriidilise isiku kande aluseks olevad organi otsused

koos koosolekute protokollidega või hääletusprotokollidega või protokolli väljavõtetega (§ 26 lg

1 p 12). Avaliku toimiku andmetega saab tutvuda igaüks (§ 30). Äriregistri seaduse § 26 lg 2

kohaselt tehakse füüsiliste isikute kohta avalikus toimikus kättesaadavaks nimi ja isikukood.

Samas AKI hinnangul viimast nõuet ei järgita, kuivõrd eelkõige korteriühistute, aga ka näiteks

ametiühingute, mittetulundusühingute jt sarnaste juriidiliste isikute puhul on saanud võimalikuks

füüsiliste isikute kontaktandmete ja muude isikuandmete vajalikust määrast suuremas ulatuses

avaldamine.

16. AKI on toonud menetluses näiteid, mis osa avalikes toimikutes olevate dokumentide

avalikustamisel probleemne on. Näiteks kui juhatuse liige saadab kõikidele korteriühistu

liikmetele e-kirja, milles teavitab oma tagasiastumisest, eeldab registriosakond, et see teavitus

esitatakse äriregistrile kandeavalduse aluseks oleva tõendava dokumendina. See e-kirja teel tehtud

teavitus avaldatakse hiljem avalikult äriregistris. Nii võib äriregistris korteriühistute avalikke

dokumente vaadeldes leida korteriühistu kõikide liikmete, kellest tõenäoliselt üsna suures osas on

füüsilised isikud, e-posti aadressid, mida võib-olla kuskilt mujalt ei leiaks.

3 Sahk-Labi, J. Äriregistri analüüs, p 3.1.2.

5 (6)

17. Sarnaselt avaldatakse üldkoosoleku protokollide juures ka volikirjad. Volikirjades tuuakse

sageli välja korteriomanikust füüsilise isiku nimi, isikukood ja talle kuuluv korteriomand ning

volitatav isik ja isikukood. AKI-ni on jõudnud needki näited, kus üldkoosoleku protokolli on

lisatud osalejate kontaktandmed, näiteks telefoninumbrid. Protokollid võivad sisaldada muidki

tundlikke andmeid, mida koosolekul mõne konkreetse isiku tõstatatud küsimusena võidakse

arutada. Lõppastmes võib selliselt äriregistris olevate korteriühistu dokumentide põhjal võimalik

kokku panna, kes, kus elab ja mis on tema kontaktandmed. Kui sellistes dokumentides on ka muid

isikuandmeid, võimaldavad need teha isikute eraelu kohta väga kaugeleulatuvaid järeldusi.

18. AKI-le on tehtud ka pöördumine, milles on pöörduja öelnud, et inimesed esitavad riigile

(äriregistrile) omakäelise allkirjaga dokumente usalduses ja teadmises, et need on asutusesiseseks

kasutamiseks, mitte internetis avaldamiseks. See viitab sellele, et äriregistris puuduvad meetmed,

mis teavitaksid või hoiataksid dokumentide esitajat selle eest, et selles ei oleks isikuandmeid. 19. Äriregistri abiinfo kohaselt on kogu isikuandmete avalikustamisega seotud vastutus seatud

kandemuudatusi algatavatele isikutele, s.o eelkõige juriidilisele isikule. Nii on juhistes

korteriühistusse puutuvalt öeldud, et korteriühistu juhatus peab üle vaatama, et esitatavad

dokumendid ei sisaldaks liikmete isikuandmeid ja muid tundlikke omavahelisi arutelusid.4 20. Ministeerium on toonud välja, et äriregistri abiinfos (AKI poolt eelnevalt viidatud) on esitatud

teave selle kohta, et avaldusele lisatud dokumendid on avalikud ja lisatud soovitus esitada

protokolli tervikteksti asemel protokolli väljavõte asjakohasest otsusest. Lisaks on Justiits- ja

Digiministeerium saatnud vastavasisulise kirja Korteriühistute Liidule. Tehniliselt on loodud

äriregistri avalikku toimikusse võimalus märkida dokumendid asutusesiseseks kasutamiseks. Seda

võimalust saab kasutada registripidaja omal algatusel, kui avaldusele on lisatud

juurdepääsupiirangut vajavaid dokument. Täiendavalt on ministeerium märkinud, et käsitsi

kõikide äriregistris olevate dokumentide üle vaatamine ja vajadusel neile või nendes olevatele

üksikutele andmetele juurdepääsu piiramine ei ole ainult inimtööjõu abil võimalik, arvestades

dokumentide suurt hulka (üle 17 miljoni). Selleks, et rakendada dokumentide sisu kontrollimisel

masinõpet või tehisintellekti, on vajalik infotehnoloogiline arendus, mis ei pruugi ka täielikult kõik

isikuandmeid aidata leida ja eemaldada. 22.05.2026 kohtumisel tõi ministeerium välja võimaluse

luua korteriühistu protokollidele tüüpvorm, et liiasusega andmeid äriregistrile ei esitataks. Samuti

kaalutakse dokumentide esitamise lehele täiendavate hoiatuste lisamist, et dokumentide esitaja

vaataks isikuandmete osa enne avaldamist üle. Lisaks on registripidaja seadnud eesmärgiks

kontrollida järelevalve korras üle ametiühingute esitatud dokumendid ning vajadusel piirata neile

juurdepääsu. Töö valmimise tähtajaks on planeeritud 2026. aasta lõpp.

21. Eraldiseisvalt toob AKI välja, et ministeeriumil on kavas töötada välja äriregistri seaduse

muudatused, mis võimaldaksid piirata teatud dokumentide seaduse alusel ligipääsetavust

äriregistris nii, et andmekaitse vaatest n-ö tundlikumad dokumendid nagu ametiühingute ja

korteriühistute koosolekute protokollid viiakse avalikus toimikus mitteavalikku alajaotusesse

(millele saab ligipääsu ainult õigustatud huvi alusel, lisaks andmejälgija rakendamine). Samas, nii

nagu ka punktis 13 välja toodud, on tegemist laiema ühiskondlikku kokkulepet eeldava teemaga,

mida ei saa ministeeriumi sõnul lahendada kiirkorras.

22. AKI jääb oma menetluses esitatud seisukoha juurde, et kogu isikuandmete avaldamise

vastutust ei saa seada juriidilise isiku esindajale ehk andmete äriregistrile esitajale. Ka äriregister

ise isikuandmeid vastu võttes ja neid üldsusele piiranguteta kättesaadavaks tehes peab tagama

kaitsemeetmete olemasolu, et avaldamisele (kuvamisele) ei kuuluks isikuandmed, mis ei ole

eesmärgi täitmiseks vajalikud. AKI hinnangul on asjakohane, et ministeerium äriregistri vastutava

töötlejana ja veebiplatvormi pidajana pakub omalt poolt vastavalt IKÜM art 32 lg-le 1 tehnilisi ja

korralduslikke meetmeid selleks. Pakutud lahendused ja kavandatavad muudatused on samm õiges

suunas ning need ja vajadusel enamgi veel tuleb rakendada, et inimesed ei esitaks äriregistrile

otsustes või protokollides sisalduvaid isikuandmeid, mille puhul nad ei pruugi teada või arvata, et

4 https://abiinfo.rik.ee/avalduste-esitamine/juriidilise-isiku-andmete-muutmine/korteriuhistute-avalikes-toimikutes

6 (6)

need hiljem üldsusele avaldatakse. Mõelda tuleb ka sellele, kuidas tagada, et juba olemasolevates

avalikes dokumentides isikuandmete avaldamine üle vaadataks. Kui üheks variandiks võib olla

tehisintellekti kasutamine, siis variant on ka avalik üleskutse, et iga juriidiline isik (korteriühistu,

ametiühing, mittetulundusühing vms) vaataks ise kriitilise pilguga üle, milliseid andmed nad

registripidajale esitanud on ja mida registripidaja omakorda avalikustanud on.

Äriregistris olevate isikuandmete indekseerimine

23. Äriregistri registrikaardi andmed on kõigile avalikud ja indekseeritavad (st otsingumootoritest

leitavad). AKI küsis ministeeriumilt selgitusi, millised isikuandmed indekseeritavad on ja miks

selline kaalutlus tehtud on. Ministeerium tõi välja, et otsingumootorites indekseeritavad tohivad

olla üksnes kehtivad registrikaardi andmed. Need võivad sisaldada näiteks juhatuse liikme,

kontaktisiku, likvideerija, dokumentide hoidja, FIE jt isikuandmeid. Kehtivate registrikaardi

andmete indekseerimine on vajalik, et toetada Eesti ettevõtluskeskkonna läbipaistvust ja

usaldusväärsust.

24. AKI juhib tähelepanu ministeeriumi tellitud analüüsi järeldusele, mille kohaselt ei ole

ettevõttega seotud isikute nimede indekseerimine veebiotsingutes proportsionaalne äriregistri

eesmärkide vaates, sest äriregistri pidamise eesmärk on anda avalikkusele infot konkreetse

äriühinguga seotud isikute ja nende volituste kohta ning selle informatsiooni saab igaüks avalikult

kätte äriregistri otsingus ettevõtte andmeid otsides. Analüüsis tehti ministeeriumile ettepanek,

mille kohaselt tuleks ettevõttega seotud isiku nime avalikustada kehtivates kannetes läbi äriregistri

avaliku veebilehe selliselt, et see ei oleks otsingumootoritele indekseeritav. Arvestades ka AKI

21.04.2025 ettepaneku p-des 16–19 käsitletut tuleb ministeeriumil kaaluda indekseerimise reeglite

muutmist viisil, et isikuandmete kaitse oleks enamal määral tagatud.

Kokkuvõte

25. AKI lõpetab järelevalvemenetluse ja arvestab seejuures, et ministeerium on astunud mitmeid

samme olukorra parandamiseks. Ministeerium on teinud AKI-ga menetluse jooksul koostööd ja

andnud omapoolsed selgitused, miks teatud muudatusi ei ole võimalik kohe ellu viia. Muuhulgas

tuleb arvestada sellega, et need eeldavad seadusmuudatusi. Samas hoiatab AKI, et muudatused ei

peaks jääma sõltuma üksnes Riigikogu valimistest ja uue koosseisu ametisse asumisest. Enne

võimaliku eelnõu Riigikogusse jõudmist on ministeeriumil endal võimalik ja vajalik vajalikud

ettevalmistused (kaasamine, arutelud jms) ära teha. Ka ministeeriumi enda tellitud äriregistri

analüüs toob mitmete teemade puhul esile vajaduse viia ellu muudatusi, mis arvestaks enam

inimeste privaatsusvajadusega. Nagu mainitud, tuleb leida tasakaal äriregistris õiguskäibe jaoks

juriidiliste isikute kohta usaldusväärse info andmisel ja läbipaistvuse tagamisel ning inimeste

privaatsusõiguse vahel. Järjest suurenev pettuste ja kelmuste hulk ning järjest suurem võimalus

inimesi profileerida seab eelduse, et mitte kõik ei peaks enam inimeste kohta internetist leitav

olema.

26. Äriregistrit puudutavate analoogsete kaebuste kordumisel on AKI-l õigus algatada uus

järelevalvemenetlus ja isikuandmete kaitse nõuete rikkumisel teha andmetöötlejale ettekirjutus

andmetöötluse peatamiseks, kuni see nõuetega kooskõlla viiakse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Agnes Järvela

jurist

peadirektori volitusel

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 7000423

Lp Tiina Uudeberg

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

Teie 12.05.2026 nr 10-4/1340-2 Meie 18.06.2026 nr 2.1.-4/25/308-1228-14

Hoiatus ja järelevalvemenetluse lõpetamine

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) alustas 21.04.2025 järelevalvemenetluse seoses isikuandmete

kaitse nõuete täitmisega e-äriregistris ja e-kinnistusraamatus. Äriregistri vastutav töötleja on

äriregistri seaduse (ÄRS) § 5 lg 3 kohaselt Justiits- ja Digiministeerium. Kinnistusraamatu

vastutav töötleja on kinnistusraamatuseaduse § 2 järgi samuti Justiits- ja Digiministeerium.

Ülevaade menetlusest

Menetlus oli ajendatud mitmetest inimeste pöördumistest, kes polnud rahul oma isikuandmete

töötlemisega nendes andmekogudes. Menetlus hõlmas probleemidena äriregistris välismaiste

isikukoodide üldsusele avaldamist, äriregistris isikuandmete tähtajatut üldsusele avaldamist,

äriregistris olevate isikuandmete indekseerimist, äriregistri avalikes toimikutes (näiteks

korteriühistu üldkoosoleku protokollides) isikuandmete vajalikumast suuremas mahus avaldamist,

äriregistri veebilehel küpsiste kasutamist. Seoses kinnistusraamatuga oli probleemiks sisemiste

tegevuste kohta logide puudumine ja testkeskkonnas testimise küsimus.

Menetluses tegi AKI ministeeriumile kaks ettepanekut isikuandmete kaitse nõuete täitmiseks.

Kinnistusraamatu osas andis ministeerium ammendavad selgitused, kuid kuna ministeeriumi

vastused mõlemale ettepanekule ei sisaldanud endas ammendavaid selgitusi selle kohta, kas ja

kuidas kavatsetakse äriregistriga seotud nõuded täita, andis AKI 20.02.2026 ministeeriumile

korralduse viia isikuandmete töötlemise toimingud e-äriregistris kooskõlla isikuandmete kaitse

üldmääruse nõuetega. Selleks ootas AKI ministeeriumilt tegevuskava, millal ja kuidas

kavatsetakse menetluses kirjeldatud äriregistriga seotud probleemid lahendada.

Ministeerium jättis osaliselt AKI-le konkreetse tegevuskava esitamata, põhjendades, et kiirkorras

ei saa lahendada küsimust, kas ja millised dokumendid äriregistrist eemaldada või millistele

dokumentidele ligipääsu piirata, sest tegemist on äriregistri senise avalikustamise režiimi

põhimõttelise muutmisega, milleks on kindlasti vaja huvigruppe laiemalt kaasata. Ministeeriumil

on võimalik esitada suuremat ühiskondlikku kokkulepet nõudvatel teemadel äriregistri seaduse

muutmise seaduse eelnõu kooskõlastusringile 2027. aasta kevadel pärast uue Riigikogu ametisse

asumist. Teatud ettepanekupunktide osas on aga ministeerium juba sammu olukorra

lahendamiseks astunud, mh on Vabariigi Valitsusele esitatud äriregistris olevate välismaiste

isikukoodide regulatsiooni muudatused (osana suurematest muudatustest ühinguõiguses).

AKI lõpetab küll käesoleva järelevalvemenetluse, kuid isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM)

art 58 lg 2 p-i a alusel hoiatab, et juhul kui Justiits- ja Digiministeerium jätab allpool välja toodud

probleemidele lahendused leidmata, võib tõenäoliselt edasine andmetöötlus rikkuda isikuandmete

2 (6)

kaitse üldmääruse nõudeid. Eelkõige võib e-äriregistris isikuandmete vajalikust enamas ulatuses

avaldamine rikkuda IKÜM art 5 lg 1 p-s a sätestatud seaduslikkuse ja art 5 lg 1 p-s c sätestatud

minimaalsuse põhimõtet.

Lahendus tuleb leida äriregistris välismaiste isikukoodide ajaloo andmetes avaldamisele,

isikuandmete tähtajatule avaldamisele ja isikuandmete vajalikust määrast ulatuslikumale

avaldamisele avalike toimikute dokumentides.

Välismaiste isikukoodide avaldamine

1. Äriregister on andmekogu, mis koondab kõiki Eestis asutatud juriidiliste isikute andmeid. Selle

eesmärk on tagada läbipaistvus ja õiguskindlus äritegevuses – et igaüks saaks kontrollida ettevõtte

olemasolu, juhtorganite koosseisu, nende esindusõigust, otsuste vastuvõtmist ja muid olulisi

andmeid. Kuna iga juriidilise isiku tegevus on seotud inimestega ja toimub nende kaudu, koondab

äriregister vältimatult märkimisväärses mahus isikuandmeid: nimesid, isikukoode, sünniaegu, aga

ka tegevusega seotud dokumente. Nii tulebki tõdeda, et kuigi äriregister on juriidiliste isikute ja

ettevõtjate tegevuses õiguskindluse ja läbipaistvuse tagamiseks oluline, toob selle avatus kaasa

vastutuse kaitsta inimese õigust isikuandmete kaitsele. Leida tuleb tasakaal ettevõtlusega seotud

läbipaistvuse ja inimeste privaatsuse vahel, et viimane neist liigselt riivatud ei saaks.

2. Äriregistris avaldatakse juriidiliste isikutega seotud füüsiliste isikute välismaiseid isikukoode.

AKI on saanud mitmeid kaebusi välismaist isikukoodi omavatelt inimestelt seoses nende

isikukoodi avaldamisega piiramatule isikute ringile. ÄRS § 10 lg-te 1 ja 2 kohaselt peab

registripidajale esitama Eesti isikukoodi, selle puudumisel välismaise isikukoodi ja sünnipäeva, -

kuu ja -aasta. Omakorda selle puudumisel peab registripidajale esitama isikukoodi asendava muu

tunnuse, kui see on olemas, ning sünnipäeva, - kuu ja -aasta. Juriidilise isiku registrikaardile

kantakse ÄRS § 12 p 7 kohaselt juhatuse liikme nimi ja isikukood. Seega peab juhatuse liikme

isikukoodi kandma äriregistri registrikaardile ka välismaise isiku puhul.

3. AKI-ni jõudnud kaebustes toodi välja, et teatud riigi isikukoodi teadmisega või seda

kombineerides isiku nime ja aadressiga on võimalik pääseda ligi eriliiki isikuandmetele, viia läbi

identiteedivargusi, sõlmida lepinguid ja ka muud moodi põhjustada isikule märkimisväärset kahju.

Mitmed riigid on probleemi lahendanud eelkõige isikukoodi avaldamist piirates. Välismaise

isikukoodi avaldamise probleemistikku on analüüsitud põhjalikumalt Justiits- ja

Digiministeeriumi tellitud analüüsi „Isikuandmete avalikustamine äriregistris“ ptk-s 3.2.3.1 Ka

analüüsis on jõutud ettepanekuni asendada teise riigi isikukoodid äriregistri avalikus vaates

sünniajaga kõikide välismaiste isikukoodide puhul või hinnata välismaiseid isikukoode nende

tundlikkuse vaatest ning asendada teise riigi isikukoodid äriregistri avalikus vaates sünniajaga vaid

nende riikide isikukoodide puhul, kus see on selgelt tundlik ja selle avalikustamine võib tekitada

andmesubjektile olulist kahju.

4. Ministeerium on nõustunud AKI ettepanekuga leida olukorrale lahendus. Vabariigi Valitsusele

on edastatud eelnõu, mille kohaselt Eesti isikukoodi puudumisel avalikustatakse e-äriregistris isiku

sünniaeg.2 Ligipääs välismaistele isikukoodidele jääks alles nendele, kes vajavad teavet õigustatud

huvi alusel, samuti asutustele ja isikutele, kes vajavad seda teavet neile seadusega pandud

ülesannete täitmiseks. Seega on ministeerium AKI ettepaneku selles osas täitnud. Kuni

seadusmuudatus vastu võetakse ja see jõustub, asendab registripidaja e-äriregistri avalikus vaates

juba avalikustatud välismaise isikukoodi isiku sünniajaga ühingu vastavasisulise andmete

muutmise avalduse alusel.

1 Sahk-Labi, J. Isikuandmete avalikustamine äriregistris. Analüüs andmekaitseõiguse vaatest. 2025. – leitav

https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2026-02/Analüüs.pdf. 2 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4463f2cc-c69b-4963-b6fe-04b0fd5ef269

3 (6)

Välismaiste isikukoodide avaldamine ajaloo andmetes

5. Nagu ministeerium selgitas, siis seni, kuni seaduse muudatust vastu pole võetud, võimaldatakse

registripidajale esitatud avalduse aluse avalikus vaates juba avalikustatud välismaise isikukoodi

isiku sünniajaga asendamine. Samas on see lahendus näiline. Nimelt tehakse registripidajale

esitatud avalduse alusel äriregistris uus kanne, millega juhatuse liikme senine välismaine

isikukood asendatakse tema sünniajaga, kuid varem kehtinud kanne jääb ikkagi äriregistris

kättesaadavaks ajaloo alt. Välismaisele isikukoodile ligipääsuks piisab vaid esindusõiguse jaotuses

vajutamast valikule „Kuva ajalugu“. Sama probleem esineb ka juhul, kui juriidiline isik lõpetab

tegevuse. Sellisel juhul jääb lõppenud juriidilise isiku teave koos mh välismaise isikukoodiga ikka

äriregistrist leitavaks. Riive nende mõlema olukorra puhul väheneb isikule vaid seeläbi, et kehtetud

kanded (ajaloo andmed) ei ole enam indekseeritavad ja nad ei ole vaikimisi registrikaardi lehel

kohe nähtavad.

6. Seejuures, kui kehtivate kannete puhul võimaldatakse kavandatava eelnõu kohaselt edaspidi

välismaistele isikukoodidele ligipääs üksnes õigustatud huvi olemasolul või seaduse alusel, siis

vastuseta on jäänud küsimus, kuidas kavatsetakse lahendada probleem, et ajaloo andmetes on

välismaised isikukoodid jätkuvalt kättesaadavad.

7. Ministeerium on 30.09.2025 selgitanud, et seadus ei näe ette erandeid ega menetlusi

juurdepääsu piiramiseks või kehtetuks muutunud ajalooliste andmete muutmiseks. Avalikult

avaldatud andmete muutmine registris on seaduslik ainult juhul, kui on tõendatud, et andmed olid

ebaõiged. Seetõttu ei saa äriregistri ajaloolisi andmeid, mis olid kehtivuse ajal tõesed, tagantjärele

muuta ega nendele juurdepääsu piirata. Täiendavalt on menetluses selgunud, et ajaloolistes

andmetes isikukoodidele ligipääsu piiramine eeldab suuri infotehnoloogilisi muudatusi.

8. AKI on jätkuvalt seisukohal, et kui ministeerium on nõustunud sellega, et teatud välismaised

isikukoodid ei peaks äriregistris üldsusele piiranguteta kättesaadavad olema, mh on esitatud

Vabariigi Valitsusele vastavate muudatustega eelnõu, siis ei ole põhjendust, miks need peaksid

olema kättesaadavad ajaloo andmete alt. Nii kehtivas kandes kui ka kehtetus kandes välismaise

isikukoodi avaldamise näol on tegemist samaväärsete olukordadega ja ka nii kustunud juriidilise

isiku puhul kui ka kehtetus esindusõiguse kandes peab juhatuse liikmel olema õigus sellele, et

tema välismaist isikukoodi ei avaldataks avalikkusele piiramatult ja igavesti. Seejuures ei saa AKI

hinnangul olla põhjenduseks tehnilised piirangud või arenduste puudumine. IKÜM art 5 lg 1 p f

seab andmetöötlejale kohustuse tagada isikuandmete turvalisus, sh nende konfidentsiaalsus,

kasutades selleks asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid. Nii tuleb ministeeriumil

rakendada meetmeid, et isikuandmed oleksid ka e-äriregistris kaitstud. Äriregistris isikuandmete tähtajatu avaldamine

9. Eelnev probleem seoses välismaiste isikukoodide avaldamisega ajaloo andmetes on tegelikult

laiem. Nimelt avaldatakse äriregistris tähtajatult kõikide esindusõiguseta isikute (endiste juhatuse

liikmete, dokumentide hoidjate jt) isikuandmeid (nimi, isikukood, sünniaeg). Kuna

esindusõiguseta isikutel puudub esindusõigus, ei ole ega peaks olema kolmandatel isikutel

vajadust ega õigust tutvuda esindusõiguseta isikute andmetega tähtajatult, s.o teatud juhtudel isegi

kuni mitmekümne aasta taguste isikuandmetega. Küsimus puudutab seega eelkõige lõppenud

juriidiliste isikutega seotud isikute isikuandmete avaldamist (kehtetuid kandeid).

10. AKI juhib tähelepanu sellele, et ministeerium on menetluse jooksul käsitlenud AKI

probleemikirjeldust teisiti, kui AKI seda silmas on pidanud. AKI silmis on peamiseks probleemiks

see, et äriregistris avaldatakse (kuvatakse) tähtajatult kõiki kunagi olemas olnud juriidiliste

isikute (kehtetute kannete) juures esindusõigust omavate isikute isikuandmeid. Näiteks on

võimalik leida inimese kohta teavet, et ta oli korteriühistu juhatuse liige 2007. aastal. Andmete

avaldamisele (kuvamisele) ei ole äriregistris seatud tähtaegu, avaldatakse kõiki andmeid algusest

peale. Selliselt ei tekigi inimesele mitte kunagi õigust „olla unustatud“.

4 (6)

11. Ministeerium on aga asunud oma vastuskirjades rääkima andmete säilitamisest, tuues näiteks

oma 12.05.2026 vastuskirjas välja mitmeid põhjuseid, miks on äriregistris andmete säilitamine

juriidiliste isikute võimaliku tegevuse jätkamise seisukohalt ülioluline. AKI rõhutab, et ei ole oma

ettepanekutes ega korralduses olnud vastu sellele, et teatav äriregistri andmestik vajab säilitamist.

Küsimus on andmete tähtajatus avalikkusele avaldamises (kuvamises). Tuleb eristada, kas

- andmed säilitatakse äriregistri portaalis ja neid ka kuvatakse üldsusele tähtajatult või

- neid küll säilitatakse alaliselt, kuid teatud aja jooksul lõpetatakse nende üldsusele

piiranguteta avaldamine (kuvamine).

12. AKI ettepanekud ja korraldus on olnud menetluse jooksul suunatud üksnes sellele, et neid

andmeid ei avaldataks (kuvataks) piiranguteta ja tähtajatult üldsusele igavesest ajast igavesti, vaid

et isikuandmete üldsusele avaldamisele (kuvamisele) seataks mingi tähtaeg (eelmises punktis

mainitud teine variant). Võimalus on kaaluda ka varianti, kus teatud aastate möödudes juriidilise

isiku tegevuse lõppemisest avaldatakse (kuvatakse) temaga seotud andmeid vaid äriregistrisse

sisse loginud kasutajatele, mitte aga piiranguteta üldsusele.

13. Ministeerium on märkinud selle küsimuse ära kui ühiskondlikku kokkulepet nõudva teema,

mille puhul ei saa kiirkorras lahendada küsimust, kas ja millised dokumendid äriregistrist

eemaldada või millistele dokumentidele ligipääsu piirata, sest tegemist on äriregistri senise

avalikustamise režiimi põhimõttelise muutmisega. Seda on võimalik lahendada alles 2027. aasta

kevadel uue Riigikogu koosseisu ametisse asumisel. Samas on ministeerium öelnud, et kavas on

kehtestada tähtaeg (5 kuni 10 aasta pikkune aeg alates andmete kehtetuks muutmisest või

juriidilise isiku registrist kustutamisest), mille möödumisel nii registrikanded kui ka avaliku

toimiku dokumendid muutuvad andmestikuks, millega tutvumiseks on vaja n-ö sisse logida ja

tutvumise juhud fikseeritakse andmejälgijas.

14. AKI hinnangul on oluline, et nimetatud küsimus leiaks oma lahenduse ega jääks ootama vaid

Riigikogu valimisi. Kui vajalik on algatada huvigruppide kaasamine ja arutelud, siis seda on

võimalik asuda tegema ka sõltumata valimistest. Isikuandmeid ei tuleks tähtajatult igavesest ajast

igavesti internetis kõikidele avalikuna kuvada. Samale järeldusele on jõutud ka ministeeriumi

tellitud analüüsis.3 Mingist momendist alates peaks inimesel olema õigus „olla unustatud“ ja seda

mh ka seoses oma ettevõtlustegevusega. Äriregistri avalikes toimikutes olevates dokumentides isikuandmete avaldamine

15. Äriregistri seaduse § 25 lõike 1 kohaselt avalikustatakse registrikaardi andmete kõrval ka

muud andmed ja dokumendid, mille juriidiline isik on registripidajale esitanud. Need moodustavad

avaliku toimiku, milles sisalduvad muu hulgas juriidilise isiku kande aluseks olevad organi otsused

koos koosolekute protokollidega või hääletusprotokollidega või protokolli väljavõtetega (§ 26 lg

1 p 12). Avaliku toimiku andmetega saab tutvuda igaüks (§ 30). Äriregistri seaduse § 26 lg 2

kohaselt tehakse füüsiliste isikute kohta avalikus toimikus kättesaadavaks nimi ja isikukood.

Samas AKI hinnangul viimast nõuet ei järgita, kuivõrd eelkõige korteriühistute, aga ka näiteks

ametiühingute, mittetulundusühingute jt sarnaste juriidiliste isikute puhul on saanud võimalikuks

füüsiliste isikute kontaktandmete ja muude isikuandmete vajalikust määrast suuremas ulatuses

avaldamine.

16. AKI on toonud menetluses näiteid, mis osa avalikes toimikutes olevate dokumentide

avalikustamisel probleemne on. Näiteks kui juhatuse liige saadab kõikidele korteriühistu

liikmetele e-kirja, milles teavitab oma tagasiastumisest, eeldab registriosakond, et see teavitus

esitatakse äriregistrile kandeavalduse aluseks oleva tõendava dokumendina. See e-kirja teel tehtud

teavitus avaldatakse hiljem avalikult äriregistris. Nii võib äriregistris korteriühistute avalikke

dokumente vaadeldes leida korteriühistu kõikide liikmete, kellest tõenäoliselt üsna suures osas on

füüsilised isikud, e-posti aadressid, mida võib-olla kuskilt mujalt ei leiaks.

3 Sahk-Labi, J. Äriregistri analüüs, p 3.1.2.

5 (6)

17. Sarnaselt avaldatakse üldkoosoleku protokollide juures ka volikirjad. Volikirjades tuuakse

sageli välja korteriomanikust füüsilise isiku nimi, isikukood ja talle kuuluv korteriomand ning

volitatav isik ja isikukood. AKI-ni on jõudnud needki näited, kus üldkoosoleku protokolli on

lisatud osalejate kontaktandmed, näiteks telefoninumbrid. Protokollid võivad sisaldada muidki

tundlikke andmeid, mida koosolekul mõne konkreetse isiku tõstatatud küsimusena võidakse

arutada. Lõppastmes võib selliselt äriregistris olevate korteriühistu dokumentide põhjal võimalik

kokku panna, kes, kus elab ja mis on tema kontaktandmed. Kui sellistes dokumentides on ka muid

isikuandmeid, võimaldavad need teha isikute eraelu kohta väga kaugeleulatuvaid järeldusi.

18. AKI-le on tehtud ka pöördumine, milles on pöörduja öelnud, et inimesed esitavad riigile

(äriregistrile) omakäelise allkirjaga dokumente usalduses ja teadmises, et need on asutusesiseseks

kasutamiseks, mitte internetis avaldamiseks. See viitab sellele, et äriregistris puuduvad meetmed,

mis teavitaksid või hoiataksid dokumentide esitajat selle eest, et selles ei oleks isikuandmeid. 19. Äriregistri abiinfo kohaselt on kogu isikuandmete avalikustamisega seotud vastutus seatud

kandemuudatusi algatavatele isikutele, s.o eelkõige juriidilisele isikule. Nii on juhistes

korteriühistusse puutuvalt öeldud, et korteriühistu juhatus peab üle vaatama, et esitatavad

dokumendid ei sisaldaks liikmete isikuandmeid ja muid tundlikke omavahelisi arutelusid.4 20. Ministeerium on toonud välja, et äriregistri abiinfos (AKI poolt eelnevalt viidatud) on esitatud

teave selle kohta, et avaldusele lisatud dokumendid on avalikud ja lisatud soovitus esitada

protokolli tervikteksti asemel protokolli väljavõte asjakohasest otsusest. Lisaks on Justiits- ja

Digiministeerium saatnud vastavasisulise kirja Korteriühistute Liidule. Tehniliselt on loodud

äriregistri avalikku toimikusse võimalus märkida dokumendid asutusesiseseks kasutamiseks. Seda

võimalust saab kasutada registripidaja omal algatusel, kui avaldusele on lisatud

juurdepääsupiirangut vajavaid dokument. Täiendavalt on ministeerium märkinud, et käsitsi

kõikide äriregistris olevate dokumentide üle vaatamine ja vajadusel neile või nendes olevatele

üksikutele andmetele juurdepääsu piiramine ei ole ainult inimtööjõu abil võimalik, arvestades

dokumentide suurt hulka (üle 17 miljoni). Selleks, et rakendada dokumentide sisu kontrollimisel

masinõpet või tehisintellekti, on vajalik infotehnoloogiline arendus, mis ei pruugi ka täielikult kõik

isikuandmeid aidata leida ja eemaldada. 22.05.2026 kohtumisel tõi ministeerium välja võimaluse

luua korteriühistu protokollidele tüüpvorm, et liiasusega andmeid äriregistrile ei esitataks. Samuti

kaalutakse dokumentide esitamise lehele täiendavate hoiatuste lisamist, et dokumentide esitaja

vaataks isikuandmete osa enne avaldamist üle. Lisaks on registripidaja seadnud eesmärgiks

kontrollida järelevalve korras üle ametiühingute esitatud dokumendid ning vajadusel piirata neile

juurdepääsu. Töö valmimise tähtajaks on planeeritud 2026. aasta lõpp.

21. Eraldiseisvalt toob AKI välja, et ministeeriumil on kavas töötada välja äriregistri seaduse

muudatused, mis võimaldaksid piirata teatud dokumentide seaduse alusel ligipääsetavust

äriregistris nii, et andmekaitse vaatest n-ö tundlikumad dokumendid nagu ametiühingute ja

korteriühistute koosolekute protokollid viiakse avalikus toimikus mitteavalikku alajaotusesse

(millele saab ligipääsu ainult õigustatud huvi alusel, lisaks andmejälgija rakendamine). Samas, nii

nagu ka punktis 13 välja toodud, on tegemist laiema ühiskondlikku kokkulepet eeldava teemaga,

mida ei saa ministeeriumi sõnul lahendada kiirkorras.

22. AKI jääb oma menetluses esitatud seisukoha juurde, et kogu isikuandmete avaldamise

vastutust ei saa seada juriidilise isiku esindajale ehk andmete äriregistrile esitajale. Ka äriregister

ise isikuandmeid vastu võttes ja neid üldsusele piiranguteta kättesaadavaks tehes peab tagama

kaitsemeetmete olemasolu, et avaldamisele (kuvamisele) ei kuuluks isikuandmed, mis ei ole

eesmärgi täitmiseks vajalikud. AKI hinnangul on asjakohane, et ministeerium äriregistri vastutava

töötlejana ja veebiplatvormi pidajana pakub omalt poolt vastavalt IKÜM art 32 lg-le 1 tehnilisi ja

korralduslikke meetmeid selleks. Pakutud lahendused ja kavandatavad muudatused on samm õiges

suunas ning need ja vajadusel enamgi veel tuleb rakendada, et inimesed ei esitaks äriregistrile

otsustes või protokollides sisalduvaid isikuandmeid, mille puhul nad ei pruugi teada või arvata, et

4 https://abiinfo.rik.ee/avalduste-esitamine/juriidilise-isiku-andmete-muutmine/korteriuhistute-avalikes-toimikutes

6 (6)

need hiljem üldsusele avaldatakse. Mõelda tuleb ka sellele, kuidas tagada, et juba olemasolevates

avalikes dokumentides isikuandmete avaldamine üle vaadataks. Kui üheks variandiks võib olla

tehisintellekti kasutamine, siis variant on ka avalik üleskutse, et iga juriidiline isik (korteriühistu,

ametiühing, mittetulundusühing vms) vaataks ise kriitilise pilguga üle, milliseid andmed nad

registripidajale esitanud on ja mida registripidaja omakorda avalikustanud on.

Äriregistris olevate isikuandmete indekseerimine

23. Äriregistri registrikaardi andmed on kõigile avalikud ja indekseeritavad (st otsingumootoritest

leitavad). AKI küsis ministeeriumilt selgitusi, millised isikuandmed indekseeritavad on ja miks

selline kaalutlus tehtud on. Ministeerium tõi välja, et otsingumootorites indekseeritavad tohivad

olla üksnes kehtivad registrikaardi andmed. Need võivad sisaldada näiteks juhatuse liikme,

kontaktisiku, likvideerija, dokumentide hoidja, FIE jt isikuandmeid. Kehtivate registrikaardi

andmete indekseerimine on vajalik, et toetada Eesti ettevõtluskeskkonna läbipaistvust ja

usaldusväärsust.

24. AKI juhib tähelepanu ministeeriumi tellitud analüüsi järeldusele, mille kohaselt ei ole

ettevõttega seotud isikute nimede indekseerimine veebiotsingutes proportsionaalne äriregistri

eesmärkide vaates, sest äriregistri pidamise eesmärk on anda avalikkusele infot konkreetse

äriühinguga seotud isikute ja nende volituste kohta ning selle informatsiooni saab igaüks avalikult

kätte äriregistri otsingus ettevõtte andmeid otsides. Analüüsis tehti ministeeriumile ettepanek,

mille kohaselt tuleks ettevõttega seotud isiku nime avalikustada kehtivates kannetes läbi äriregistri

avaliku veebilehe selliselt, et see ei oleks otsingumootoritele indekseeritav. Arvestades ka AKI

21.04.2025 ettepaneku p-des 16–19 käsitletut tuleb ministeeriumil kaaluda indekseerimise reeglite

muutmist viisil, et isikuandmete kaitse oleks enamal määral tagatud.

Kokkuvõte

25. AKI lõpetab järelevalvemenetluse ja arvestab seejuures, et ministeerium on astunud mitmeid

samme olukorra parandamiseks. Ministeerium on teinud AKI-ga menetluse jooksul koostööd ja

andnud omapoolsed selgitused, miks teatud muudatusi ei ole võimalik kohe ellu viia. Muuhulgas

tuleb arvestada sellega, et need eeldavad seadusmuudatusi. Samas hoiatab AKI, et muudatused ei

peaks jääma sõltuma üksnes Riigikogu valimistest ja uue koosseisu ametisse asumisest. Enne

võimaliku eelnõu Riigikogusse jõudmist on ministeeriumil endal võimalik ja vajalik vajalikud

ettevalmistused (kaasamine, arutelud jms) ära teha. Ka ministeeriumi enda tellitud äriregistri

analüüs toob mitmete teemade puhul esile vajaduse viia ellu muudatusi, mis arvestaks enam

inimeste privaatsusvajadusega. Nagu mainitud, tuleb leida tasakaal äriregistris õiguskäibe jaoks

juriidiliste isikute kohta usaldusväärse info andmisel ja läbipaistvuse tagamisel ning inimeste

privaatsusõiguse vahel. Järjest suurenev pettuste ja kelmuste hulk ning järjest suurem võimalus

inimesi profileerida seab eelduse, et mitte kõik ei peaks enam inimeste kohta internetist leitav

olema.

26. Äriregistrit puudutavate analoogsete kaebuste kordumisel on AKI-l õigus algatada uus

järelevalvemenetlus ja isikuandmete kaitse nõuete rikkumisel teha andmetöötlejale ettekirjutus

andmetöötluse peatamiseks, kuni see nõuetega kooskõlla viiakse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Agnes Järvela

jurist

peadirektori volitusel