PPA - Siseministri määruse „Siseministri määruste muutmine seoses e-residentsuse programmi üleminekuga kaardivabale lahendusele“ eelnõu

Pärnu mnt 139 / 15060 Tallinn / [email protected] / www.politsei.ee

Registrikood 70008747

Igor Taro

Siseministeerium

[email protected]

Teie 03.06.2026 nr 1-6/3482-1

Meie 18.06.2026 nr 1.2-4/136-2

Austatud siseminister

Olete 03.06.2026 edastanud Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) kooskõlastamiseks siseministri

määruse „Siseministri määruste muutmine seoses e-residentsuse programmi üleminekuga

kaardivabale lahendusele“ eelnõu. Täname Teid sujuva protsessi ja PPA aktiivse kaasamise eest

juba eelnõu ettevalmistamisel. Olles nimetatud eelnõu läbi töötanud, teeme allolevad

ettepanekud.

1) Eelnõu Punktiga 7 lisatakse viide täiendavale standardile, millele sõrmejäljekujutis peab

vastama. Teeme ettepaneku täiendada standardite loetelu viitega „või uuem“, mis tagab

määrusega kooskõla ka juhul, kui vahepeal on avaldatud uuem standardi versioon.

2) Eelnõu punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 56 § 1 lõige 11, mille kohaselt võib e-

residendi digi-ID taotleja sõrmejäljed võtta dokumendi väljastamisel. Eelnõu seletuskirjas on

öeldud, et e-residendi kaardivabale lahendusele üleminekul annab taotleja oma sõrmejäljed

taotluse esitamisel kaugteel PPA biomeetrilise isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise

rakenduses. Selguse huvides täpsustame, et sõrmejälgi hakkab taotleja kaugteel andma juba

varem, st alates 02.03.2027, kui võtame kasutusele biomeetrilise isiku tuvastamise ja

isikusamasuse kontrollimise rakenduse.

3) Eelnõu seletuskirjas on mainutud, et nii pöidla kui ka väikese sõrme sõrmejäljed on tavaliselt

halvema kvaliteediga, sest sõrmede asend ja kuju võivad takistada kontakti hõiveseadmega ning

seetõttu ei pruugi võrdlustulemused olla piisavalt usaldusväärsed. Peame oluliseks täpsustada,

et see kehtib just kaugteel, st mobiilse seadme kaudu sõrmejälgede andmise (pildistamise)

puhul. Kontaktsete hõiveseadmete puhul saab pöidlalt vastupidi reeglina hea kvaliteediga

sõrmejälje.

4) Seoses üleminekuga kaardivabale lahendusele teeme ettepaneku täiendada siseministri

määruse nr 56 paragrahvi 17, lisades sätte, mille kohaselt „e-residendi digitaalse isikutunnistuse

taotlusele lisatakse dokument taotleja välisriigis kriminaalkorras karistamise või karistuse

puudumise kohta või tõend selle kohta, et sellist dokumenti ei ole taotlejal välisriigist võimalik

saada“. Kuna kaardivaba lahenduse puhul ei pea e-residentsuse taotleja enam reeglina PPA või

välisesinduse väljastuskohta kohale ilmuma, muutub teenuse kuritarvitamine distantsilt

lihtsamaks. Vahetu inimkontakti kadumine võib hajutada ohumärke, mida on vaja

potentsiaalsete pettuste ja väärkasutuse ennetamiseks.

Riski aitaks oluliselt maandada karistusregistri tõendi esitamise kohustuslikkus, nagu seda on

soovitanud ka Riigikontroll juba oma 2020. aasta auditi aruandes. Riigikontroll tuvastas auditi

2 (3)

käigus, et oleme valimisse jäänud perioodil väljastanud e-residendi digi-ID 48-le

kriminaalkorras karistatud Soome kodanikule.Nendest veerandi puhul oli karistuseks määratud

reaalne vanglakaristus ning viiendikul oli karistus majanduskuritegude eest. Seni oleme e-

residenstsuse menetluse käigus küsinud karistusregistri tõendeid vajadus- ehk riskipõhiselt,

kuid täna ei ole enam tegemist tõhusa meetmega. Tehisintellekti areng on muutnud e-

residentsuse taotleja vähem isikupäraseks, mis teeb kuritegelike motiivide (nt maksudest

kõrvalehiilimise, rahapesu) tuvastamise aina keerulisemaks. Potentsiaalseid ohu- ja riskimärke

on digitaalselt esitatavalt taotlusankeedilt aina keerulisem märgata. PPA ei ole valmis

aktsepteerima riski, et ebapiisavate andmete tõttu saavad e-residendiks kriminaalkorras, sh

majanduskuritegude eest süüdi mõistetud isikud. Kuna e-residentsuse menetluse näol on

tegemist haldusmenetlusega, siis ei saa karistuste andmeid kätte ka rahvusvahelise koostöö abil,

kuna paljude riikide, sealhulgas näiteks Soome, siseriiklik õigus ei võimalda seda infot

haldusmenetluse raames jagada.

Karistusregistri tõendi esitamise kohustuslikkus on PPA hinnangul äärmiselt vajalik meede,

mida tuleb rakendada üleminekul kontaktivabale lahendusele. See aitab taastada osa „füüsilise

kontrolli“ kihist, luues täiendava objektiivse ja kontrollitava signaali inimese tausta kohta.

5) Isikut tõendavate dokumentide andmekogu põhimääruse § 17 lg 21 sätestab, et logiandmeid

säilitatakse kümme aastat toimingu tegemisest arvates. Tulenevalt eIDAS auditi tulemustest

teeme ettepaneku muuta logiandmete säilitamise tähtaega – kümne aasta asemel kaksteist

aastat.

eIDAS auditi leiu taust ja muudatuse vajadus

2026. aasta mai lõpus toimunud eIDAS auditi käigus tõi audiitor leiuna välja, et sündmuste

logid ja tõendid sertifikaatide kasutustingimustega nõustumise kinnituse kohta peavad olema

kättesaadavad ka 10-12 aasta pärast. eIDAS audiitori hinnangul tuleb arvestada asjaoluga, et

tarkvara areneb iga paari aasta tagant, muutes rakendustaseme logid süsteemi migreerimise ajal

vananenuks. Audiitor näeb siin õiguslikku riski, mistõttu on vaja logide säilitamist pikendada

10-lt aastalt 12-le aastale. See toimiks nii-öelda turvapuhvrina lisaks tavapärasele 10-aastasele

piirangule, et katta tsiviilvastutust, seadusejärgseid aegumistähtaegu ja menetlusaega.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS § 146 lg 4) kohaselt on tahtliku rikkumise korral nõuete

aegumistähtaeg 10 aastat. Kuna vaidlused võivad tekkida vahetult enne ja selle tähtaja piiril ja

neile lisandub menetlusaeg, tagab 12-aastane logide puhver selle, et vajalikud tõendid ja logid

(sertifikaatide kehtivusajad, sertifikaatide kasutustingimuste logid) on kohtuvaidluste tarbeks

kättesaadavad. 12-aastane säilitustähtaeg tagab eIDAS määruse nõuetele vastavuse. See katab

tahtliku rikkumise 10-aastase aegumistähtaja TsÜS alusel ning lisab 2-aastase puhvri

võimalikeks kohtuvaidlusteks. Samal ajal maandatakse isikuandme kaitse riske, sest andmeid

töödeldakse spetsiifiliselt õigusnõuete täitmiseks. Isikuandmete kaitse ja GDPR vaates saab

andmete säilitamise õiguslikuks aluseks spetsiifiline juriidiline kohustus, mis välistab andmete

kasutamise tavapäraseks äritegevuseks. Andmete algne kogumise eesmärk ehk teenuse

osutamine lõpeb. eIDAS vaates tagab tehingute ja digitaalsete allkirjade tõendusväärtuse

säilimine kogu vaidluse võimaliku elukaare vältel.

Õiguslik alus

Vaatavalt ETSI EN 319 411-1 (punkt OVR-6.4.6-01-) tuleb sertifikaatidega seotud sündmusi

logida vähemalt 7 aastat pärast sertifikaadi kehtivuse lõppu. Kvalifitseeritud sertifikaadi

maksimaalne kehtivusaeg on kuni 5 aastat. 7 aastat (nõutav logide säilitus) + 5 aastat

3 (3)

(sertifikaadi kehtivus) = 12 aastat mis tagab tõendite olemasolu sertifikaadi elutsükli lõpuni

ning katab võimaliku kohtuvaidluse perioodi.

eIDAS audiitor tugineb pikema säilitusperioodi (12 aastat) nõude kehtestamisel

otsekohalduvale eIDAS määrusele (Artikkel 24) ja selle aluseks olevale ETSI standardile

(ETSI EN 319 411-1, OVR-6.4.6-01 ja REG-6.3.4-17), mis nõuab, et kasutustingimustega

nõustumise logisid ja sertifikaadi andmeid säilitakse piisavalt kaua, et tagada teenuse vastavus

ja toetada hilisemalt võimalikke juriidilisi vaidlusi. Kuigi ETSI EN 319 411-1 REG- 6.3.4-17

ja eIDAS konkreetset aastate arvu ei dikteeri, vaid nõuab vastavust kohalikule seadusandlusele,

tuleneb see tavaliselt siseriiklikkust tsiviilõigusest ja lepingute aegumistähtaegadest.

Siseriikliku õiguse kohandamisel toetutakse eIDAS-e üldisele nõudele säilitada infot nii kaua,

kuni see on vajalik tõendite esitamiseks kohtus.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anita Preinvalts

arendusosakond, identiteedi ja staatuste büroo

teenuse omanik büroojuhi ülesannetes