Rahandusministeerium Teie 03.06.2026 nr 1.1-10.1/2400-1
[email protected]
[email protected] Meie 18.06.2026 nr 4/117
Arvamuse esitamine rahandusministri 6. aprilli 2023. a määruse nr 22 „Tegelike kasusaajate andmekogu asutamine ja põhimäärus“ muutmise eelnõu kohta
Lugupeetud Jürgen Ligi!
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Rahandusministeeriumit võimaluse eest avaldada arvamust rahandusministri 6. aprilli 2023. a määruse nr 22 „Tegelike kasusaajate andmekogu asutamine ja põhimäärus“ muutmise eelnõu kohta, millega muutuvad tegelike kasusaajate andmekogus olevad andmed kättesaadavaks ainult juurdepääsuõigust omavatele isikutele.
Kaubanduskoda peab äriliste andmete läbipaistvust oluliseks ning hindab andmete kättesaadavuse piiramise põhjendused adekvaatseteks. Kuna ligipääs jääb tagatuks õigustatud huviga isikutele, ei näe Kaubanduskoda eelnõus otsest probleemi ega ohtu ärikeskkonnale.
Järgnevalt esitame oma detailsemad kommentaarid ja ettepanekud eelnõu kohta.
1. Andmetele ligipääsu periood
Eelnõu § 1 punktiga 8 muudetakse määruse § 10. Seletuskirja (lk 6) kohaselt antakse § 10 lõikes 10 nimetatud õigustatud huvi alusel taotletud juurdepääs andmetele kuni kolmeks aastaks ning taotlejal on võimalik taotluse esitamisel valida endale sobilik juurdepääsu periood kuni kolmeks aastaks. Eelnõu § 1 punkt 8 ei sisalda aga lõiget 10, mis tähendab, et kolmeaastast juurdepääsu perioodi ei ole eelnõu tasandil reguleeritud, vaid see tuleneb üksnes seletuskirjast.
Kaubanduskoda juhib tähelepanu, et eelnõu ja seletuskiri peavad olema omavahel kooskõlas. Praegusel kujul jääb ettevõtjatele ebaselgeks, kas seletuskirjas nimetatud kolmeaastane juurdepääsu periood ja perioodi valiku võimalus hakkaks tegelikult kehtima või mitte.
Kaubanduskoja ettepanek:
Palume eelnõu ja seletuskirja omavahel kooskõlla viia.
2. Õigustatud huvi kriteeriumid
Eelnõu § 1 punktiga 9 lisatakse määrusesse § 101, mille kohaselt hindab vastutav töötleja õigustatud huvi olemasolu ning keeldub juurdepääsust muu hulgas siis, kui õigustatud huvi ei ole tõendatud või esineb põhjendatud kahtlus, et andmeid ei kasutata taotluses märgitud eesmärgil.
Samas ei ole eelnõus välja toodud kriteeriume, mille alusel saavad ettevõtjad hinnata, kas neil on õigustatud huvi või mitte. Õigustatud huvi on osaliselt avatud üksnes seletuskirjas (lk 7), mille kohaselt ei saa õigustatud huvi eeldada taotleja üldise huvi, majandusliku huvi ega uudishimu põhjal ning taotleja peab tõendama oma seost konkreetsete taotletavate andmetega.
Kaubanduskoja hinnangul jätab praegune sõnastus vastutavale töötlejale juurdepääsu üle otsustamisel liiga laia otsustusruumi. Kuna eelnõust ei nähtu, millist seost taotleja ja taotletava üksuse vahel nõutakse, millised dokumendid loetakse piisavaks ning millal on huvi käsitatav pelgalt üldise või majanduslikuna, ei ole ettevõtjatel võimalik enne taotluse esitamist hinnata, kas tema huvi loetakse õigustatuks. See on probleem eelkõige nendele ettevõtjatele, kellel on äriline vajadus andmetele juurde pääseda, kuid kelle jaoks muutub taotluse ettevalmistamine ja juurdepääsu kasutamise planeerimine ebakindlaks, kui juurdepääsu saamine sõltub suuresti vastutava töötleja tõlgendusest. Meie jaoks on seejuures oluline, et kriteeriumide täpsustamine ei tooks kaasa juurdepääsu põhjendamatut kitsendamist, vaid tagaks, et kõik ettevõtjad, kellel on tegelik vajadus, pääseksid andmetele ka takistusteta ligi.
Kaubanduskoja ettepanek:
Palume täpsustada õigustatud huvi hindamise kriteeriume eelnõus vähemalt selles osas, millist seost taotleja ja taotletava üksuse vahel nõutakse, millised dokumendid loetakse piisavaks ning millal on huvi käsitatav üldise või majanduslikuna, tagades samal ajal, et tegeliku vajadusega ettevõtjad pääsevad andmetele juurde.
Loodame, et peate võimalikuks Kaubanduskoja kommentaare ja ettepanekuid arvesse võtta.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Mait Palts
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor
Sandra Melani Mellikov
[email protected] 6040071