Kultuuriministeeriumi poliitikavaldkondades riigisisese projektipõhise toetuse otsustuskorras andmise tingimused ja kord

1

Kultuuriministri määruse „Kultuuriministeeriumi poliitikavaldkondades riigisisese

projektipõhise toetuse otsustuskorras andmise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus ja eesmärk

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 ja lõike 11 alusel.

Kultuuriministri määruse eelnõuga (edaspidi eelnõu) kehtestatakse Kultuuriministeeriumi

poliitikavaldkondades riigisisese projektipõhise toetuse otsustuskorras andmise tingimused ja

kord. Eelnõu on seotud riigieelarve seaduse 2025. aastal jõustunud muudatustega, millega

muuhulgas täpsustati riigisiseste toetuste liigitust ning eristati selgemalt projektipõhiste toetuste

eesmärgid. Riigieelarve seaduse kohaselt tuleb projektipõhiste toetuste andmisel lähtuda

põhimõttest, et toetuse andmine toimub üldjuhul avatud taotlusvoorude kaudu, tagades kõigile

potentsiaalsetele taotlejatele võrdse ja läbipaistva võimaluse toetuse taotlemiseks.

Otsustuskorras toetuse andmine on lubatud üksnes erandlikel ja põhjendatud juhtudel ning see

peab vastama ministri kehtestatud tingimustele ja korrale. Eelnõuga luuaksegi õiguslik

raamistik sellisteks erandlikeks juhtudeks, kus projektipõhise toetuse andmine on vajalik

erakorraliste, arendus-, remondi-, IKT- või investeeringuvajaduste katmiseks olukordades, kus

toetuse andmist ei ole võimalik korraldada avatud taotlusvooru kaudu. Sellega tagatakse

ühtaegu nii paindlikkus erakorraliste ja ajakriitiliste vajaduste lahendamisel kui ka kontrollitud

ja läbipaistev otsustuskorras toetuste andmise süsteem.

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi finantsosakonna osakonnajuhataja

Merju Künnapuu ([email protected], 628 2269) ja sama osakonna nõunikud ning

Kultuuriministeeriumi õigus- ja haldusosakonna õigusnõunik Kadri Kilvet

([email protected], 628 2224), kes tegi ka eelnõu juriidilise ekspertiisi.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kaheksast peatükist ja 21 paragrahvist.

1. peatükk „Üldsätted“

Paragrahviga 1 kehtestatakse eelnõu reguleerimis- ja kohaldamisala.

Lõike 1 kohaselt kehtestatakse eelnõuga Kultuuriministeeriumi poliitikavaldkondades

riigisisese projektipõhise toetuse otsustuskorras andmise tingimused ja kord riigieelarve

seaduse § 53¹ lõigete 1 ja 1¹ alusel. Eelnõu alusel toetuse andmiseks avatud taotlusvooru ei

korraldata, kuna toetuse andmine toimub erandina avatud taotlusvooru põhimõttest üksnes

otsustuskorras ning põhjendatud juhtudel.

Lõike 2 kohaselt kohaldatakse eelnõus reguleerimata küsimustes haldusmenetluse seadust.

Juhul kui toetust antakse riigiabina, kohaldatakse lisaks Euroopa Liidu riigiabi reguleerivaid

õigusakte, sealhulgas asjakohaseid komisjoni määrusi ja otsuseid.

Lõike 3 kohaselt ei kohaldata eelnõud taotlejale, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni või

Euroopa Kohtu varasema otsuse alusel, millega Eesti riigi antud abi on tunnistatud

ebaseaduslikuks või siseturuga kokkusobimatuks, kehtestatud seni täitmata tagasimaksmise

2

kohustus. Säte tagab kooskõla Euroopa Liidu riigiabi reeglitega ning välistab uue abi andmise

olukorras, kus varasem ebaseaduslik abi ei ole tagasi nõutud.

Lõike 4 kohaselt on toetuse andjaks Kultuuriministeerium.

Paragrahviga 2 määratakse kindlaks toetuse andmise eesmärk ning toetuse andmise tulemus.

Lõike 1 kohaselt on toetuse andmise eesmärk tagada Kultuuriministeeriumi

poliitikavaldkondades strateegiliste eesmärkide elluviimine olukordades, kus toetust antakse

otsustuskorras erandina avatud taotlusvooru põhimõttest. Toetust antakse erakorraliste,

arendus-, remondi-, IKT- või investeeringuprojektide elluviimiseks juhtudel, kus vastava

kuluvajaduse katmist ei ole võimalik korraldada avatud taotlusvooru kaudu. Eesmärgi jaotus

kajastab erinevaid toetuse andmise olukordi, sealhulgas erakorraliste ja ajakriitiliste vajaduste

lahendamist, valdkonna arengut soodustavate ühekordsete arendusprojektide elluviimist,

kinnisvara korrashoiu ja säilimise tagamist, digivaldkonna arendamist ning investeeringute

tegemist põhivara soetamiseks või renoveerimiseks.

Lõike 2 kohaselt on toetuse andmise tulemusena saavutatud erakorralistest asjaoludest tingitud

takistuste kõrvaldamine või ajakriitiliste ja ühekordsete kuluvajaduste katmine. Samuti on ellu

viidud valdkonna arengut soodustavad ühekordsed ja piiritletud arendusprojektid, mille

tulemusel on loodud või parendatud valdkonna arenguks vajalikud lahendused, võimekus või

koostöövormid. Lisaks on tagatud hoonete ja rajatiste nõuetekohane seisukord ning teostatud

vajalikud remondi- ja hooldustööd, parandades vara säilimist ja kasutuskõlblikkust.

Digivaldkonna projektide tulemusel on paranenud digiteenuste ja platvormide toimivus,

koostalitusvõime ja kasutajakogemus ning suurenenud teadlikkus ja innovatsioon valdkonnas.

Investeeringuprojektide tulemusel on paranenud vara kasutusvõimalused ning teenuse

osutamise kvaliteet materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamise või renoveerimise kaudu.

Paragrahviga 3 kehtestatakse tingimused, mille täitmisel on võimalik otsustuskorras toetust

anda vastavalt toetuse liigile.

Lõike 1 kohaselt võib toetust anda tegevus- või investeeringukuludeks, sõltuvalt projekti sisust

ja eesmärgist. Säte määratleb üldise kululiigi, millele projektipõhine toetus võib olla suunatud.

Lõike 2 kohaselt toetatakse erakorralisi projekte üksnes juhul, kui on täidetud kumulatiivselt

sätestatud tingimused. Erakorralise projekti puhul peab kuluvajadus olema tekkinud

erakorraliste ja ettenägematute asjaolude tõttu, kulu katmine olema ajakriitiline ning selle

edasilükkamine põhjendamatult välistatud, ning tegemist peab olema ühekordse kuluga. Lisaks

peab projekt olema kooskõlas toetuse andja strateegiliste eesmärkidega ning prioriteetne.

Toetust saab anda üksnes juhul, kui vastavat kulu ei ole võimalik katta avatud taotlusvooru või

muu toetusmeetme kaudu ning kuluvajadus ja selle põhjendatus on piisavalt tõendatud.

Lõike 3 kohaselt toetatakse arendusprojekte, kui tegemist on ühekordse ja selgelt piiritletud

projektiga, mille eesmärk on valdkonna arengut toetava lahenduse, võimekuse või

koostöövormi loomine või parendamine. Projekt peab panustama toetuse andja strateegilistesse

eesmärkidesse ning valdkonna arengusse. Arendusprojekti toetamise eelduseks on, et selle

rahastamiseks puudub asjakohane avatud taotlusvoor ning projekt on teostatav, mõõdetavate

tulemustega ning põhjendatud eelarvega. Samuti peab taotlejal olema piisav administratiivne ja

finantsiline võimekus projekti elluviimiseks. Sõna „piiritletud“ tähendab, et projektil on selge

3

eesmärk, konkreetne ulatus, kindel ajaraam, määratav tulemus. Näiteks ühe digilahenduse

loomine, konkreetse metoodika väljatöötamine, ühekordne rahvusvaheline koostööalgatus jne.

Lõike 4 kohaselt toetatakse remondiprojekte juhul, kui kulu edasilükkamine ei ole põhjendatud

ning remont on vajalik ohu kõrvaldamiseks, teenuse osutamise tagamiseks, töötingimuste

parandamiseks või vara säilimise kindlustamiseks. Remonditööd peavad olema otstarbekad,

pikaajalise mõjuga ning suunatud vara säilitamisele või taastamisele ilma selle sihtotstarvet

muutmata. Lisaks peab remont olema majanduslikult põhjendatud, teostatav ning kooskõlas

toetuse andja strateegiliste eesmärkidega.

Lõike 5 kohaselt toetatakse IKT projekte, kui need panustavad digivaldkonna arendamisse,

sealhulgas teenuste kasutajamugavuse, küberturvalisuse ja andmepõhisuse parandamisse ning

innovatsiooni edendamisse. Projekt peab soodustama platvormide ja lahenduste taaskasutust,

koostalitusvõimet ja standardipõhist lähenemist ning olema teostatav, mõõdetav ja

strateegiliselt põhjendatud. Lisaks peab projekt hõlmama vähemalt ühte sätestatud

tegevusvaldkonda.

Lõike 6 kohaselt toetatakse investeeringuprojekte, kui investeering on kooskõlas strateegiliste

eesmärkidega ning suunatud põhivara soetamisele või renoveerimisele, mis parandab vara

kasutusvõimalusi või teenuse kvaliteeti. Toetust antakse üksnes juhul, kui investeeringut ei ole

võimalik rahastada avatud taotlusvooru kaudu ega lisada kinnisvara juhtimiskava

investeeringukavva. Projekt peab olema teostatav, põhjendatud ning majanduslikult

kuluefektiivne ning taotlejal peab olema piisav võimekus selle elluviimiseks.

Paragrahviga 4 reguleeritakse riigiabi, vähese tähtsusega abi ning grupierandiga hõlmatud

riigiabi andmisel kohaldatavaid nõudeid ning toetuse andja kohustusi riigiabi reeglite järgimisel

ja kontrollimisel.

Lõike 1 kohaselt, kui toetust antakse riigiabina Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107

lõike 1 mõistes, esitab toetuse andja enne abi andmist Euroopa Komisjonile riigiabi teatise,

lähtudes konkurentsiseaduse §-st 34¹. Säte tagab riigiabi eelkontrolli Euroopa Komisjoni

tasandil juhtudel, kui abi andmine ei kuulu ühegi riigiabi erandi alla. Konkurentsiseaduse § 30

lõige 1 sätestab, et riigiabiks loetakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1

sätestatud abi. Riigiabi konkreetset definitsiooni Euroopa Liidu toimimise leping ei anna, kuid

artikli 107 lõike 1 järgi on riigiabi igasugune liikmesriigi või riigi ressurssidest ükskõik millisel

kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud

ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see

kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

Lõike 2 kohaselt, kui toetust antakse vähese tähtsusega abina või grupierandiga hõlmatud

riigiabina, lähtub toetuse andja vastavalt konkurentsiseaduse §-dest 33 ja 342 ning kohaldab

vastavaid Euroopa Liidu riigiabi reegleid, sealhulgas üldise grupierandi määruse ning vähese

tähtsusega abi määruse sätteid.

Lõike 3 kohaselt esitab toetuse andja riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrile andmed antud

abi kohta vastavalt konkurentsiseaduse § 492 lõikele 3, tagades abi andmise läbipaistvuse ja

järelevalve võimalikkuse.

Lõike 4 kohaselt kontrollib toetuse andja vähese tähtsusega abi andmisel, et taotlejale kolme

aasta jooksul antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos taotletava toetusega ei ületaks

4

Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud piirmäära. Kontroll toimub riigiabi ja vähese tähtsusega

abi registri alusel.

Lõike 5 kohaselt ei kohaldata eelnõud juhtudel, mis on välistatud Euroopa Komisjoni määruse

(EL) nr 651/2014 (grupierandi määrus) artikli 1 lõigetes 2-5 ning Euroopa Komisjoni määruse

(EL) nr 2023/2831 (vähese tähtsusega abi määrus) artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel. Lõige

5 piirab eelnõu kohaldamist kalandus- ja vesiviljelusvaldkonnas antava abi suhtes,

põllumajandustoodete esmatootmise sektorile antava abi suhtes, põllumajandustoodete

töötlemise ja turustamise sektoris juhul, kui abisumma määratakse kindlaks esmatootjatelt

ostetud või kõnealuste ettevõtjate poolt turule lastud toodete hinna või koguse alusel või kui abi

antakse tingimusel, et osa abist või kogu abi antakse edasi esmatootjatele. Samuti ei saa eelnõu

kohaldada abile, mida antakse tegevuseks, mis on seotud ekspordiga kolmandatesse riikidesse

või liikmesriikidesse, täpsemalt sellisele abile, mis on vahetult seotud eksporditavate koguste,

turustusvõrgu loomise ja toimimise või muude eksportimisest tulenevate jooksvate kuludega,

ning abile, mille tingimuseks on kodumaiste toodete kasutamine importtoodete asemel.

Samuti ei kohaldata eelnõu raskustes olevatele ettevõtjatele. Taotlejale on nõue, et ta ei tohi

olla Euroopa Liidu õiguse kohaselt raskustes. Raskuses oleva ettevõtja definitsioon on toodud

grupierandi määruse artikli 2 punktis 18. Taotleja ei tohi vastata järgmistele tunnustele:

1. Tegemist on piiratud vastutusega äriühinguga (v.a alla kolme aasta tegutsenud

väikese/keskmise suurusega ettevõtja (edaspidi VKE)), kes on akumuleeritud kahjumi tõttu

kaotanud üle poole oma märgitud osa- või aktsiakapitalist. Nii on see juhul, kui akumuleeritud

kahjumi mahaarvamine reservidest (ning kõikidest muudest elementidest, mida üldiselt

peetakse äriühingu omavahendite osaks) annab negatiivse tulemuse, mis ületab poole märgitud

osa- või aktsiakapitalist. Piiratud vastutusega äriühinguteks loetakse osaühing, millel on

osadeks jaotatud osakapital ja aktsiaselts, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital.

2. Tegemist on äriühinguga (v.a alla kolme aasta tegutsenud VKE), kus vähemalt mõnel liikmel

on piiramatu vastutus äriühingu võlgade eest ja kes on kaotanud kogunenud kahjumi tõttu üle

poole oma arvetel olevast kapitalist.

3. Asjaomase ettevõtja suhtes on võlausaldajate soovil algatatud kõiki võlakohustusi hõlmav

maksejõuetusmenetlus või ettevõtja vastab riigisisese õiguse kohaselt kõiki võlakohustusi

hõlmava maksejõuetusmenetluse kohaldamise kriteeriumidele. Maksejõuetus on nähtus, mis

iseloomustab ettevõtte majanduslikku seisundit, kuid ei tähenda iseenesest veel isiku pankrotti

(mida reguleerib pankrotiseadus). Maksejõuetuse põhitunnus on, et võlgnik ei suuda rahuldada

võlausaldaja nõudeid ning see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema

kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Maksejõuetuse kontrollimisel tuleb lähtuda ettevõtte majandusaasta aruandest (bilansist).

4. Ettevõtja on saanud päästmisabi ning ei ole veel laenu tagasi maksnud või garantiid lõpetanud

või on saanud ümberkorraldusabi ning tema suhtes kohaldatakse endiselt

ümberkorraldamiskava. Riigid võivad anda kahte sorti riigiabi: päästmisabi ja

restruktureerimisabi. Neid antakse raskuses olevale ettevõttele selleks, et ta raskustest välja

tuua. Abi võib anda kümne aasta jooksul ühe korra. Restruktureerimisabi on

ümberkorraldusabi.

5. Ettevõtja puhul, kes ei ole VKE, kui viimase kahe aasta jooksul: 1) on ettevõtja arvestuslik

finantsvõimendus olnud suurem kui 7,5 ja 2) on ettevõtja EBITDA suhe intressimaksete

kattevarasse olnud alla 1,0.

Lõike 6 kohaselt määratakse grupierandiga hõlmatud riigiabi puhul projekti omafinantseeringu

minimaalne osakaal vastavalt asjakohasele grupierandi määruse sättele. Omafinantseering peab

5

olema kaetud vahenditest, mis ei ole riigi, kohaliku omavalitsuse ega Euroopa Liidu

institutsioonide või fondide poolt antud abi. Toetuse osakaalu arvestamisel võetakse arvesse

kogu avaliku sektori panus kokku.

Lõike 7 kohaselt loetakse vähese tähtsusega abi andmisel üheks ettevõtjaks isikud, kes on

omavahel seotud vastavalt VTA määruse artikli 2 lõikele 2. Ühe ettevõtja mõiste eesmärk on

vältida vähese tähtsusega abi piirmäära kunstlikku jagamist omavahel seotud ettevõtjate vahel.

VTA määruse kohaselt hõlmab „üks ettevõtja“ kõiki ettevõtjaid, kelle vahel esineb vähemalt

üks järgmistest seostest:

1. ettevõtjal on teises ettevõtjas aktsionäride või osanike häälteenamus;

2. ettevõtjal on õigus nimetada või tagasi kutsuda enamik teise ettevõtja haldus-, juht- või

järelevalveorgani liikmetest;

3. ettevõtjal on õigus avaldada teise ettevõtja üle valitsevat mõju lepingu või põhikirja alusel;

4. ettevõtja kontrollib kokkuleppe alusel teiste aktsionäride või osanikega üksi teise ettevõtja

häälteenamust.

Üheks ettevõtjaks loetakse ka ettevõtjad, kes on nimetatud viisil seotud ühe või mitme teise

ettevõtja kaudu. Vähese tähtsusega abi ülemmäära arvestamisel võetakse arvesse kogu ühe

ettevõtja poolt saadud vähese tähtsusega abi.

Euroopa Komisjoni praktika kohaselt käsitatakse ettevõtjana iga üksust, kes tegeleb

majandustegevusega, sõltumata selle õiguslikust vormist või rahastamisviisist. Samuti on

Euroopa Liidu Kohus selgitanud, et ühe ettevõtjana tuleb käsitada kõiki üksusi, mis on

õiguslikult või faktiliselt sama kontrolli all.

Samuti arvestatakse abi kumuleerimise reegleid nii vähese tähtsusega abi kui ka grupierandiga

hõlmatud riigiabi andmisel vastavalt Euroopa Liidu õigusaktidele.

Lõike 8 kohaselt võib grupierandiga hõlmatud riigiabi puhul, millele kohaldub ergutava mõju

nõue, projekti abikõlblikkuse periood alata taotluse esitamise kuupäevast või taotluses märgitud

hilisemast kuupäevast. Säte tagab, et projekt ei oleks alustatud enne abitaotluse esitamist, kui

see on nõutav Euroopa Liidu riigiabi reeglite kohaselt.

Lõike 9 kohaselt säilitatakse vähese tähtsusega abi ja grupierandiga hõlmatud riigiabi andmist

ja saamist käsitlevaid dokumente kümme aastat abi andmisest arvates. Dokumentide säilitamise

kohustus lasub nii toetuse andjal kui ka toetuse saajal. Dokumentide säilitamise eesmärk on

tagada võimalus kontrollida abi andmise õiguspärasust ning Euroopa Liidu riigiabi reeglite

järgimist kogu säilitamistähtaja jooksul. Säilitamisele kuuluvad muu hulgas abi andmise

otsused, taotlused, aruanded, kuludokumendid, vähese tähtsusega abi arvestusega seotud

andmed ning muud abi andmise ja kasutamisega seotud tõendid. Säilitamistähtaega

arvestatakse abi andmise otsuse tegemisest ehk toetuse määramisest arvates.

2. peatükk „Toetuse taotlemine ning nõuded taotlejale ja taotlusele“

Paragrahviga 5 reguleeritakse toetuse taotlemise algatamist ning haldusmenetluse alustamise

viise sõltuvalt projekti liigist.

Lõike 1 kohaselt algab erakorraliste, arendus- ja investeeringuprojektide puhul haldusmenetlus

taotleja algatusel taotluse esitamisega. Tegemist on juhtudega, kus toetuse vajadus lähtub

konkreetse taotleja tuvastatud vajadusest või projektist.

Lõike 2 kohaselt algatab remondi- ja IKT projektide puhul haldusmenetluse toetuse andja.

Sellisel juhul teavitab toetuse andja võimalikke taotlejaid toetuse taotlemise võimalusest ning

6

määrab kindlaks taotluse esitamise tingimused. Säte lähtub asjaolust, et remondi- ja IKT

projektid on sageli seotud toetuse andja strateegiliste prioriteetide, valitsemisala ülesannete või

keskse arendusvajadusega.

Lõike 3 kohaselt esitab taotleja lõikes 2 nimetatud juhtudel taotluse toetuse andja ettepaneku

alusel ja selles määratud tähtaja jooksul ning vastavalt eelnõus sätestatud nõuetele. Säte tagab,

et ka toetuse andja algatatud menetluse puhul toimub toetuse andmine taotluse ja nõuetekohase

menetluse alusel.

Paragrahviga 6 kehtestatakse nõuded toetuse taotlejale.

Lõike 1 kohaselt võib taotlejaks olla Eestis registreeritud toetuse andja poliitikavaldkonnas

tegutsev juriidiline isik või asutus ning füüsilisest isikust ettevõtja. Säte määratleb toetuse

saamiseks õigustatud isikute ringi ning võimaldab toetust taotleda erinevatel valdkonnas

tegutsevatel organisatsioonidel ja ettevõtjatel.

Lõike 2 kohaselt peab taotleja vastama eelnõus sätestatud usaldusväärsuse ja nõuetekohase

tegutsemise tingimustele.

Punktis 1 sätestatakse, et taotlejal ei tohi taotluse esitamise päeva seisuga olla maksu- või

maksevõlga riigi ees või peab see olema ajatatud ja tasutud ajakava kohaselt. Nõude eesmärk

on tagada, et toetust antakse taotlejale, kes täidab korrektselt oma rahalisi kohustusi riigi ees.

Kui maksuvõlg on ajatatud ning makseid tehakse nõuetekohaselt, loetakse tingimus täidetuks.

Punktis 2 sätestatakse, et taotlejal ei tohi taotluse esitamise päeva seisuga olla majandusaasta

aruande ega maksudeklaratsioonide esitamise võlga. Nõude eesmärk on tagada, et taotleja

täidab õigusaktidest tulenevaid aruandlus- ja deklareerimiskohustusi. Tingimus loetakse

täidetuks ka juhul, kui vajalikud aruanded või deklaratsioonid on esitatud hilinenult, kuid enne

taotluse esitamist.

Punktis 3 sätestatakse, et taotlejal ei tohi taotluse esitamise päeva seisuga olla tähtajaks täitmata

kohustusi toetuse andja ees. Sellisteks kohustusteks võivad olla näiteks varasema toetuse

kasutamise aruande esitamine, toetuse tagasimaksmise kohustuse täitmine või

kontrollimenetluses nõutud dokumentide esitamine. Nõude eesmärk on tagada, et toetuse saaja

on varasemates toetussuhetes tegutsenud nõuetekohaselt.

Punktis 4 sätestatakse, et taotleja ega tema üle valitsevat mõju omav isik ei või olla pankrotis,

likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning nende suhtes ei tohi olla kehtivat äriregistrist

kustutamise hoiatust. Nõude eesmärk on tagada, et taotlejal on projekti elluviimiseks vajalik

õiguslik, halduslik ja finantsiline suutlikkus. Vastavat teavet kontrollitakse äriregistri andmete

alusel.

Paragrahviga 7 kehtestatakse taotluses esitatavad andmed ja dokumendid ning taotluse

esitamise viis.

Lõike 1 kohaselt peab taotlus sisaldama vähemalt eelnõus nimetatud andmeid ja dokumente,

mis on vajalikud projekti ja taotleja hindamiseks ning toetuse andmise otsustamiseks. Tegemist

on taotluse kohustusliku miinimumsisuga. Täpsemad andmed, dokumendid ja võimalikud lisad

määratakse kindlaks taotlusvormis, arvestades projekti liiki ja toetatava tegevuse eripära.

7

Punkti 1 kohaselt esitatakse taotleja üldandmed. Nende andmete eesmärk on võimaldada

tuvastada taotleja ning kontrollida tema vastavust eelnõus sätestatud nõuetele.

Punkti 2 kohaselt tuleb esitada projekti põhiandmed, sealhulgas projekti nimi, eesmärk,

oodatavad tulemused ja mõju, projekti elluviimise koht ning projekti eelarve. Samuti tuleb

esitada projekti üldmaksumus, taotletava toetuse summa ning omafinantseeringu olemasolul

selle suurus ja rahastusallikad. Nõude eesmärk on võimaldada hinnata projekti põhjendatust,

realistlikkust, rahastamisstruktuuri ja vastavust toetuse andmise eesmärkidele.

Punkti 3 kohaselt tuleb esitada projekti tegevus- ja ajakava. Selle eesmärk on võimaldada

hinnata projekti elluviimise teostatavust ning tegevuste ja kulude ajastatust.

Punkti 4 kohaselt peab taotleja kirjeldama projekti vastavust eelnõu §-s 3 sätestatud toetuse

andmise eeldustele. Kirjelduse eesmärk on võimaldada hinnata, kas projekt vastab vastava

projektiliigi toetamise tingimustele.

Punkti 5 kohaselt tuleb esitada volikiri juhul, kui taotleja nimel tegutseb volitatud isik ning

vastav volitus ei ole antud e-keskkonna kaudu. Nõude eesmärk on tagada esindusõiguse

kontrollitavus.

Lõike 2 kohaselt tuleb taotlus esitada e-keskkonna kaudu ning taotluse peab esitama taotleja

esindusõiguslik isik. Säte tagab taotluste ühtse menetlemise ning esindusõiguse kontrollimise

võimaluse.

3. peatükk „Kulude abikõlblikkus ja projekti abikõlblikkuse periood“

Paragrahviga 8 sätestatakse kulude abikõlblikkuse üldpõhimõtted ning mitteabikõlblike kulude

loetelu.

Lõike 1 kohaselt on kulu abikõlblik, kui see on projekti elluviimiseks sobiv, vajalik,

põhjendatud ja tõhus, tekib abikõlblikkuse perioodil tehtavate toetatavate tegevuste käigus ning

on kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisisese õigusega. Tegemist on kulude abikõlblikkuse

üldpõhimõttega. Kulu peab olema tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil ning selle peab

olema tasunud toetuse saaja. Lisaks peab kulu olema tõendatud algdokumendiga, tasutud

toetuse saaja arvelduskontolt, tehtud riigihangete seaduse põhimõtteid järgides ning selgelt

eristatavalt kajastatud raamatupidamises kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Kuna

eelnõu ei reguleeri ammendavalt kõiki kulude abikõlblikkuse tingimusi, tuleb toetuse

kasutamisel arvestada ka teiste kohalduvate õigusaktidega, sealhulgas raamatupidamise,

maksustamise ja riigihangete valdkonna nõuetega.

Kulu on põhjendatud, kui see on sobiv, vajalik ja tõhus projekti eesmärkide ja tulemuste

saavutamiseks ning tekib toetatavate tegevuste käigus. Põhjendatuse hindamisel peab olema

tuvastatav põhjuslik seos projekti tegevuste ja tehtud kulu vahel. Kulu on sobiv, kui see aitab

kaasa projekti eesmärkide saavutamisele. Kulu on vajalik, kui sama tulemust ei ole võimalik

saavutada muu vähemalt sama tõhusa kuluga. Kulu on tõhus, kui kasutatud vahendite ja

saavutatud tulemuste vahel on parim võimalik suhe.

Lõike 2 kohaselt ei ole abikõlblikud kulud muu hulgas käibemaks juhul, kui see on

käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav, rahatrahvid ja rahalised karistused, sularahas tasutud

kulud, kohtumenetlusega seotud kulud, teistest meetmetest hüvitatud kulud ning mitterahalised

8

kulud. Mitteabikõlblike kulude välistamise eesmärk on tagada, et toetust kasutatakse üksnes

projekti eesmärkide saavutamiseks vajalike ja põhjendatud kulude katmiseks. Lisaks on

mitteabikõlblik kulu see, mis ei vasta lõikes 1 sätestatud abikõlblikkuse tingimustele.

Paragrahviga 9 reguleeritakse projekti abikõlblikkuse perioodi kestust ning selle pikendamise

tingimusi ja korda.

Lõike 1 kohaselt algab projekti abikõlblikkuse periood toetuse kavandatava kasutusaasta 1.

jaanuarist või taotluses märgitud hilisemast kuupäevast. Projekti abikõlblikkuse periood ei või

olla pikem kui toetuse kavandatavale kasutusaastale järgneva teise kalendriaasta 31. detsember.

Säte võimaldab vajaduse korral ellu viia ka mitmeaastaseid projekte, arvestades eelkõige

investeeringu-, remondi-, arendus- ja IKT projektide ajamahukust.

Lõike 2 kohaselt on projekti abikõlblikkuse periood taotluses määratud ajavahemik, millal

projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti elluviimiseks vajalikud kulud tekivad.

Projekti elluviimise perioodi kavandamisel peab taotleja lähtuma eelnõus sätestatud

abikõlblikkuse perioodi tingimustest ning märkima taotluses projekti algus- ja lõppkuupäeva.

Kui taotleja alustab projekti elluviimist enne taotluse rahuldamise otsuse tegemist, kannab ta

riski, et toetust ei määrata ning tehtud kulusid ei hüvitata. Projekti abikõlblikkuse periood

kinnitatakse taotluse rahuldamise otsuses.

Lõike 3 kohaselt võib toetuse saaja taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist juhul,

kui projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud erakordsed või ettenägematud

asjaolud. Pikendamise taotlus tuleb esitada enne projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu ning

abikõlblikkuse periood ei või ületada lõikes 1 sätestatud tähtpäeva. Sätte eesmärk on

võimaldada paindlikkust olukordades, kus projekti õigeaegset elluviimist takistavad toetuse

saajast sõltumatud asjaolud, säilitades samas abikõlblikkuse perioodi maksimaalse kestuse.

Lõike 4 kohaselt tuleb projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotlus esitada e-

keskkonna kaudu ning selle peab esitama toetuse saaja esindusõiguslik isik.

Lõike 5 kohaselt teavitab toetuse andja toetuse saajat projekti abikõlblikkuse perioodi

pikendamise taotluse rahuldamisest või rahuldamata jätmisest kümne tööpäeva jooksul taotluse

esitamisest arvates.

Lõike 6 kohaselt loetakse taotluse rahuldamise korral projekti abikõlblikkuse perioodi

lõpptähtajaks muudatustaotluses määratud kuupäev.

4. peatükk „Taotluste menetlemine“

Paragrahviga 10 kehtestatakse taotluste menetlemise kord.

Lõike 1 kohaselt on taotluse menetlemise tähtaeg kuni 90 tööpäeva alates taotluse esitamisest

või eelnõu § 5 lõikes 2 nimetatud juhul menetlusosalise teavitamisest. Tegemist on

maksimaalse menetlustähtajaga, mis tagab piisava aja keerukamate taotluste hindamiseks ning

vajaduse korral täiendavate selgituste, ekspertiiside või kooskõlastuste kogumiseks.

Haldusorgan lähtub menetluse läbiviimisel haldusmenetluse üldpõhimõtetest ning viib

menetluse läbi võimalikult kiiresti ja efektiivselt, kui asjaolud seda võimaldavad.

9

Lõike 2 kohaselt on toetuse andjal õigus nõuda taotlejalt selgitusi, lisateavet ning taotluse

täiendamist või muutmist juhul, kui esitatud andmed ei ole piisavad taotluse hindamiseks või

kui taotlus sisaldab puudusi. Säte tagab, et otsustamine põhineb täielikul ja kontrollitud teabel

ning võimaldab vältida olukordi, kus taotlus jäetakse formaalsete puuduste tõttu sisuliselt

hindamata.

Lõike 3 kohaselt võib toetuse andja anda taotlejale puuduste kõrvaldamiseks kuni viis tööpäeva.

Selle aja jooksul menetluse tähtaeg peatub. Kui taotleja ei kõrvalda puudusi ettenähtud tähtaja

jooksul, jäetakse taotlus läbi vaatamata ja sisuliselt hindamata. Säte tagab menetluse

efektiivsuse ning välistab põhjendamatu menetluse venimise. Puuduste kõrvaldamise korral

loetakse vastav nõue täidetuks.

Lõike 4 kohaselt võib toetuse andja teha taotlejale ettepaneku muuta taotluse eelarvet ja

kavandatud tegevusi, tingimusel et projekti eesmärgid ei muutu. Sätte eesmärk on võimaldada

paindlikkust taotluse sisulisel täpsustamisel menetluse käigus ning tagada avalike vahendite

kasutamise suurem tõhusus ja eesmärgipärasus. Praktikas võib taotluse menetlemise käigus

ilmneda, et esitatud eelarve ja kavandatud tegevuskava ei ole optimaalselt kooskõlas taotletava

eesmärgi saavutamisega. Näiteks võib teatud kululiikide osakaal olla ebaproportsionaalselt suur

võrreldes projekti sisulise vajadusega või võib esineda tegevusi, mis ei panusta otseselt

tulemuse saavutamisse või on võimalik ellu viia kulutõhusamalt. Sellises olukorras võimaldab

säte toetuse andjal teha taotlejale ettepaneku eelarve ümberkujundamiseks, näiteks: vähendada

dubleerivaid või kattuvaid tegevusi; suunata vahendeid suurema mõjuga tegevustesse (nt

sisutegevustelt tulemuste mõõtmise või arendustegevuse tugevdamisele); asendada kululiigid

tõhusamate lahendustega (nt väliste teenuste asemel sisemiste kompetentside kasutamine või

vastupidi, kui see on kuluefektiivsem); kohandada ajakava või tegevuste järjestust, kui see

parandab projekti teostatavust. Oluline on, et sellised muudatused ei tohi muuta projekti algset

eesmärki ega selle olemust, vaid peavad jääma sama tulemuse saavutamise raamidesse. Seeläbi

säilib taotleja algse algatuse sisuline sisu, kuid suureneb toetuse kasutamise tõhusus ning

väheneb risk, et avalik raha suunatakse ebaotstarbekatesse kuludesse.

Lõike 5 kohaselt tunnistab toetuse andja taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on

täidetud eelnõu §-des 6 ja 7 sätestatud nõuded. Nõuetele vastavuse kontroll on menetluse

eeltingimus, mille eesmärk on tagada, et sisulisele hindamisele suunatakse üksnes need

taotlused, mis vastavad nii taotlejale kui ka taotlusele esitatud formaalsetele nõuetele.

Paragrahviga 11 reguleeritakse nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste hindamist.

Lõike 1 kohaselt hindab nõuetele vastavaks tunnistatud taotlust kultuuriministri moodustatud

komisjon. Komisjoni ülesanne on tagada taotluste sisuline ja objektiivne hindamine enne

toetuse andmise otsuse tegemist. Komisjoni koosseisu ja töökorra kehtestab minister

käskkirjaga ning komisjoni koosseis võib sõltuvalt projekti liigist ja hindamise eripärast olla

erinevate projektide puhul erinev.

Lõike 2 kohaselt hindab komisjon taotluse vastavust eelnõu §-s 3 sätestatud toetuse andmise

eeldustele ning esitatud kulude põhjendatust. Hindamisel analüüsitakse eelkõige, kas projekt

vastab eelnõus sätestatud sisulistele tingimustele, sealhulgas projekti eesmärgipärasusele,

vajalikkusele ning kulude seotusele kavandatavate tegevustega. Samuti hinnatakse, kas

taotluses esitatud kulud on põhjendatu, realistlikud ja kooskõlas projekti eesmärkide

saavutamisega.

10

Lõike 3 kohaselt võib komisjon vajaduse korral kaasata hindamisprotsessi täiendavaid

hääleõiguseta eksperte. Ekspertide kaasamise eesmärk on tagada vajaliku erialase kompetentsi

olemasolu juhtudel, kui taotluse hindamine eeldab spetsiifilisi teadmisi või täiendavat tehnilist

või valdkondlikku analüüsi. Eksperdid lähtuvad hindamisel kehtestatud hindamismetoodikast.

Eksperdi hinnang on komisjonile abistava iseloomuga ning ei ole iseseisvalt otsustav.

Ekspertide isikustatud hinnanguid taotlejale ega toetuse saajale ei avalikustata.

Lõike 4 kohaselt peavad komisjoni liikmed ja kaasatud eksperdid kinnitama oma erapooletust

ja sõltumatust vastavalt korruptsioonivastase seaduse ja haldusmenetluse seaduse nõuetele.

Erapooletuse nõue laieneb kõigile hindamises osalevatele isikutele, eesmärgiga vältida huvide

konflikti ning tagada hindamisprotsessi usaldusväärsus ja objektiivsus. Seotuse või muu asjaolu

ilmnemisel, mis võib mõjutada hindaja erapooletust, on hindaja kohustatud end taandama

haldusmenetluse seaduse § 10 kohaselt. Taandamise fakt kajastatakse komisjoni protokollis.

Erapooletuse ja sõltumatuse kinnitamine toimub kirjalikult enne hindamisprotsessis osalemist.

Lõike 5 kohaselt teeb komisjon kultuuriministrile ettepaneku taotluse rahuldamise, osalise

rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. Ettepanek on aluseks ministri haldusotsuse

tegemisel ning peab olema piisavalt põhjendatud, tuginedes hindamise tulemustele ja eelnõus

sätestatud eeldustele.

Paragrahviga 12 nähakse ette taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise ja rahuldamata jätmise

tingimused ja kord.

Lõike 1 kohaselt teeb taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse

komisjoni ettepanekul kultuuriminister.

Lõike 2 kohaselt rahuldatakse taotlus juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad eelnõus sätestatud

nõuetele ning taotlus kuulub komisjoni hindamistulemuse põhjal rahuldamisele. Rahuldamise

eelduseks on nii formaalsete nõuete täitmine kui ka sisuline positiivne hinnang projektile.

Lõike 3 kohaselt võib taotluse rahuldada osaliselt. Osaline rahuldamine tähendab, et taotlust ei

toetata täies ulatuses kas eelarveliste piirangute tõttu või seetõttu, et taotletud tegevuste maht

või sisu ei ole täielikult põhjendatud või vajalik eesmärgi saavutamiseks. Sellisel juhul võib

vähendada toetuse summat ja/või kohandada kavandatud tegevusi, tingimusel et projekti

eesmärk jääb saavutatavaks.

Lõike 4 kohaselt võib taotluse rahuldamise otsuse teha haldusmenetluse seaduse § 53

tähenduses kõrvaltingimusega. Kõrvaltingimuse rakendamine on põhjendatud juhtudel, kui

otsuse tegemise ajal ei ole mõni toetuse andmise eelduseks olev asjaolu veel täielikult täidetud,

kuid selle täitmine on tõenäoline ja see ei takista toetuse eesmärgi saavutamist. Sellisel juhul

määratakse otsuses selgelt, milline tingimus tuleb täita ning millise tähtaja jooksul.

Kõrvaltingimuse täitmisel täiendatakse taotluse rahuldamise otsust vastava teabega.

Tingimuslik rahuldamine ei anna iseenesest õigust toetuse väljamaksetele enne tingimuse

täitmise tuvastamist, välja arvatud juhul, kui vajalik teave on toetuse andjale kättesaadav

registritest või muudest andmeallikatest.

Lõike 5 kohaselt tekib toetuse saajal õigus toetuse maksele üksnes pärast kõrvaltingimuse

täitmise või saabumise tuvastamist toetuse andja poolt, välja arvatud juhul, kui see on võimalik

kontrollida muude andmeallikate kaudu ilma täiendava esitamiskohustuseta. Säte tagab, et

avalikke vahendeid ei maksta välja enne, kui toetuse andmise tingimused on täielikult täidetud.

11

Lõike 6 kohaselt tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus juhul, kui esineb vähemalt üks

eelnõus sätestatud keeldumise alus, sealhulgas nõuetele mittevastavus, ebaaus mõju

menetlusele, kontrollivõimaluse puudumine, negatiivne hindamistulemus, eelarveline võimetus

projekti rahastada või taotleja mittenõustumine osalise rahuldamise tingimustega. Rahuldamata

jätmise otsus peab olema põhjendatud ning tuginema haldusmenetluse seaduse nõuetele.

Lõike 7 kohaselt on rahuldamata jätmise aluseks ka olukord, kus taotluse menetlemisel kogutud

teabe põhjal ilmneb, et projekti eesmärgid on saavutatavad ilma toetuse andmiseta. Sellisel

juhul hinnatakse, kas avaliku raha kasutamine on vajalik ja põhjendatud või on eesmärgid

saavutatavad alternatiivsete vahenditega.

Lõike 8 kohaselt edastatakse taotlejale tema kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu.

Elektrooniline teavitamine tagab menetluse efektiivsuse ning otsuste kiire ja dokumenteeritud

kättesaadavuse.

5. peatükk „Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine“

Paragrahviga 13 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmise tingimused ja kord,

sealhulgas muutmise algatamise alused ning muutmise otsustamise pädevus. Säte loob

paindliku, kuid kontrollitud raamistiku, mis võimaldab projekti elluviimise käigus tekkivate

põhjendatud muudatuste arvestamist ilma projekti eesmärki või tulemusi moonutamata.

Lõikes 1 sätestatakse, millistel tingimustel on võimalik taotluse rahuldamise otsust muuta ning

kelle algatusel muudatusi menetletakse. Muudatused võivad lähtuda nii toetuse saaja kui ka

toetuse andja algatusest. Toetuse saaja algatusel toimuvad muudatused on praktikas tavapärased

olukordades, kus projekti elluviimise käigus selgub vajadus kohandada tegevuskava, eelarvet

või tegevuste ajastust. Näiteks võib osutuda vajalikuks asendada kavandatud tegevus teise,

samaväärse mõjuga tegevusega või korrigeerida eelarveridu tulenevalt turuhindade muutusest.

Toetuse andja algatusel võib muutmine olla vajalik eelkõige järelevalve tulemusel või juhul,

kui ilmneb vajadus tagada toetuse sihipärasem ja tulemuslikum kasutamine. Iga esitatud teavet

hinnatakse sisuliselt, sõltumata selle vormilisest pealkirjast, ning vajaduse korral käsitatakse

seda taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldusena.

Muutmise võimalus on vajalik, kuna projekti elluviimise etapis ei ole alati võimalik kõiki

asjaolusid täpselt ette näha. Samas on selgelt piiritletud, et muudatusega ei tohi kaasneda

projekti eesmärgi ega oodatava tulemuse muutumist. Kui muutus puudutab eesmärki või

tulemust, ei ole tegemist enam olemasoleva projekti kohandamisega, vaid sisuliselt uue

projektiga, mis vajab uut taotlust ja hindamist.

Lõikes 2 sätestatakse ajapiirangud taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks. Otsust saab muuta

üksnes kuni selle kehtivuse lõppemiseni ning üldjuhul kuni projekti abikõlblikkuse perioodi

lõpuni. Pärast projekti tegevuste lõppemist ei ole otsuse muutmine enam võimalik, kuna projekt

on sisuliselt realiseeritud ning muudatustel puuduks tegelik mõju projekti elluviimisele või

tulemustele.

Lõikes 3 sätestatakse alused, millal toetuse andja võib keelduda taotluse rahuldamise otsuse

muutmisest. Keeldumine on põhjendatud eelkõige juhtudel, kui kavandatud muudatuse

tulemusel ei oleks projekt enam kooskõlas eelnõus sätestatud tingimustega, kui muutuse tõttu

ei ole projekti eesmärkide või tulemuste saavutamine enam usaldusväärselt tagatud või kui

12

projekti elluviimine kavandatud ajaraamis ei ole realistlik. Sellisel juhul ei ole võimalik projekti

jätkamine muudetud kujul ning vajaduse korral tuleb kaaluda otsuse osalist või täielikku

kehtetuks tunnistamist.

Lõikes 4 reguleeritakse otsuse muutmise menetluslikku korraldust, sealhulgas avalduse

läbivaatamise ja otsuse jõustumise põhimõtteid. Toetuse saajal lasub kohustus teavitada toetuse

andjat muudatustest viivitamata. Muudatusi on võimalik jõustada ka tagasiulatuvalt, kui see on

põhjendatud projekti katkematu elluviimise tagamiseks ning ei kahjusta õiguskindlust. Samas

on selgelt piiratud tagasiulatuva jõustamise võimalus ehk see ei saa olla varasem kui muutmise

avalduse esitamise kuupäev. Sellega tagatakse, et muudatused ei toimuks tagasiulatuvalt

kontrollimatult, vaid jääksid selgelt menetluslikult piiritletuks.

Paragrahviga 14 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse täieliku või osalise kehtetuks

tunnistamise alused ning kehtetuks tunnistamise õiguslikud tagajärjed. Säte täpsustab

olukorrad, millal juba tehtud haldusotsus ei saa edasi kehtida, ning eristab kehtetuks

tunnistamist toetuse tagasinõudmisest.

Lõikes 1 sätestatakse juhtumid, mil taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või

täielikult kehtetuks. Kehtetuks tunnistamine on kohaldatav eelkõige olukordades, kus ilmneb,

et otsuse tegemise aluseks olnud asjaolud ei vasta tegelikkusele või on hiljem muutunud

selliselt, et toetuse andmise alused langevad ära. Nii tuleb otsus kehtetuks tunnistada näiteks

juhul, kui selgub, et taotlust ei oleks pidanud rahuldama või oleks seda tulnud teha üksnes

osaliselt, kui taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud valeandmeid või jäetud

olulised andmed esitamata, kui kõrvaltingimusega otsuse puhul ei saabu kõrvaltingimus või

seda ei täideta, või kui toetuse saaja ise loobub toetusest ja esitab vastava avalduse. Samuti

tunnistatakse otsus kehtetuks olukorras, kus toetuse tagasinõudmise otsus muudab varasema

rahuldamise otsuse õiguslikult alusetuks.

Kehtetuks tunnistamisel tuleb järgida haldusmenetluse üldpõhimõtteid, sealhulgas

proportsionaalsuse ja ärakuulamise nõudeid. Samas tuleb arvestada, et juhul kui ilmneb tahtlik

valeandmete esitamine või muu teadlikult eksitav käitumine, ei ole kaalutlusruumi ning

kehtetuks tunnistamine on vältimatu, kuna toetuse andmise alused on sellisel juhul algusest

peale puudulikud.

Kehtetuks tunnistamise ja toetuse tagasinõudmise vahe seisneb nende õiguslikus aluses ja

ajastus. Kehtetuks tunnistamine puudutab olukordi, kus selgub, et toetuse andmise otsus ei saa

või ei oleks tohtinud kehtida kas osaliselt või tervikuna, sealhulgas juhul, kui projekt ei jätku

või selle elluviimine muutub sisuliselt võimatuks või ebavajalikuks. Tagasinõudmine seevastu

on seotud juba antud toetuse kasutamise tingimuste rikkumisega projekti elluviimise käigus.

Praktikas võib mõlema tagajärg olla sarnane, kuna toetust võidakse vähendada kuni nullini,

kuid õiguslik konstruktsioon erineb. Kui selgub, et toetust ei kasutata algselt kavandatud mahus,

on üldjuhul otstarbekas lahendada olukord taotluse rahuldamise otsuse muutmise teel. Samas

võib teatud juhtudel olla põhjendatud ka osaline kehtetuks tunnistamine, eriti kui projektiosa

sisuliselt langeb ära.

Lõikes 2 sätestatakse, et kehtetuks tunnistamise tulemusel tekib toetuse saajal kohustus

tagastada toetus ulatuses, milles see on välja makstud õigusliku aluseta. Sellega tagatakse

avalike vahendite kasutamise õiguspärasus ning välditakse olukorda, kus toetust säilitatakse

ilma kehtiva õigusliku aluseta.

13

6. peatükk „Toetuse maksmine ja aruande esitamine“

Paragrahviga 15 sätestatakse toetuse maksmise tingimused ja kord, sealhulgas toetuse

väljamaksmise ajaraam ning kõrvaltingimusega otsuse korral makse tegemise erisus. Säte tagab

toetuse saajale selge ja ettenähtava rahavoogude korralduse, sidudes toetuse väljamakse

taotluse rahuldamise otsuse õigusliku kehtivuse ja võimalike kõrvaltingimuste täitmisega.

Lõike 1 kohaselt makstakse toetus toetuse saajale üldjuhul 14 tööpäeva jooksul pärast taotluse

rahuldamise otsuse tegemist. Tegemist on standardse tähtajaga, mis loob nii toetuse saajale kui

ka toetuse andjale selguse toetuse laekumise aja osas. Samas on sätestatud paindlikkus, mille

kohaselt võib taotluse rahuldamise otsuses ette näha ka teistsuguse maksmise korra, kui see on

põhjendatud projekti iseloomu või rahastamise eripäraga. Näiteks võib suuremahuliste

investeeringuprojektide puhul olla otstarbekas siduda maksmine etapiviisilise elluviimise või

konkreetsete vahe-eesmärkide täitmisega.

Lõike 2 kohaselt ei tehta toetuse väljamakset enne, kui kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise

otsuses sätestatud tingimus on saabunud või täidetud. Kõrvaltingimus võib puudutada näiteks

olukordi, kus toetuse andmine sõltub täiendava loa, kooskõlastuse või muu eeltingimuse

täitmisest. Sellisel juhul tagatakse, et avalik raha ei välju enne, kui toetuse andmise õiguslikud

ja sisulised eeldused on täielikult täidetud. Alles pärast kõrvaltingimuse täitmise tuvastamist

saab tekkida alus toetuse väljamaksmiseks.

Paragrahviga 16 sätestatakse toetuse kasutamisega seotud aruande esitamise, menetlemise ning

aruande kinnitamise tingimused ja kord. Säte tagab toetuse kasutamise läbipaistvuse ning

võimaldab toetuse andjal hinnata, kas toetust on kasutatud sihipäraselt, eesmärgipäraselt ja

kooskõlas taotluse rahuldamise otsusega.

Lõike 1 kohaselt esitab toetuse saaja aruande toetuse kasutamise kohta e-keskkonna kaudu

toetuse andja kinnitatud vormil. Aruanne tuleb esitada taotluse rahuldamise otsuses sätestatud

tingimustel ja tähtajaks. Nõue tagab aruandluse ühtsuse ning võimaldab toetuse andjal saada

võrreldavat ja struktureeritud teavet toetatud projektide elluviimise kohta. Aruande esitamise

kohustus on osa toetuse saaja üldisest vastutusest toetuse eesmärgipärase kasutamise eest.

Lõike 2 kohaselt menetleb toetuse andja aruannet kuni 90 tööpäeva jooksul selle esitamisest

arvates. Tähtaeg on maksimaalne menetlusaeg, mis võimaldab vajaduse korral hinnata aruande

sisu, kontrollida esitatud andmeid ning vajaduse korral koguda täiendavat teavet. Menetluse

kestus võib olla lühem, kui aruanne on selge, terviklik ja ei vaja täiendavaid selgitusi või

kontrollitoiminguid.

Lõike 3 kohaselt on toetuse saajal võimalik põhjendatud juhtudel taotleda aruande esitamise

tähtaja pikendamist. Tähtaja pikendamine on lubatav üksnes juhul, kui vastav avaldus on

esitatud enne esialgse tähtaja saabumist. Säte tagab, et aruandlusprotsess on paindlik, kuid

samas kontrollitav ning väldib tagantjärele põhjendamata viivitusi.

Lõike 4 kohaselt võib toetuse andja anda toetuse saajale kuni kümme tööpäeva puuduste

kõrvaldamiseks juhul, kui esitatud aruandes esinevad vead, puudulikud andmed või muu

täpsustamist vajav teave. Sellisel juhul peatub aruande menetlemise tähtaeg kuni puuduste

kõrvaldamiseni. Puuduste kõrvaldamise võimalus tagab, et aruannet ei jäeta tagasi lükkamata

üksnes formaalsete vigade tõttu, vaid toetuse saajale antakse võimalus esitada korrektne ja

täielik teave.

14

Lõike 5 kohaselt kinnitab toetuse andja aruande juhul, kui toetuse saaja on puudused tähtajaks

kõrvaldanud, toetuse andja ei ole tuvastanud toetuse kasutamisel rikkumisi ning toetuse saaja

on tagastanud kasutamata jäänud toetuse osa. Nõue tagab, et toetuse lõppkasutus on kontrollitud

ning avalikud vahendid, mida ei ole sihipäraselt kasutatud, on tagastatud enne aruande

kinnitamist. Sellega lõpetatakse toetussuhte arvestuslik ja sisuline kontrolltsükkel.

7. peatükk „Toetuse tagasinõudmine“

Paragrahviga 17 sätestatakse toetuse tagasinõudmise ja -maksmise alused ning viidatakse

riigieelarve seaduses ja Euroopa Liidu riigiabi reeglitest tulenevale regulatsioonile, mille alusel

eelnõu kohane toetuse tagasinõudmine toimub. Säte koondab nii riigisisese toetuse kui ka

riigiabi reeglite alusel antud toetuse tagasinõudmise erisused.

Lõikes 1 on sätestatud, et eelnõu alusel antud toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine toimub

riigieelarve seaduse § 55 lõike 2 või § 55¹ alusel ning nendes sätetes kehtestatud korras. Seega

rakendub eelnõu üksnes täpsustava regulatsioonina ning tagasinõudmise materiaalõiguslik alus

tuleneb seadusest. Tagasinõudmine võib seonduda nii toetuse osalise kasutamata jäägi

tagastamisega kui ka toetuse ebaõige kasutamise või muude toetuse andmise tingimuste

rikkumisega.

Lõikes 2 sätestatakse täiendavad alused toetuse osaliseks või täielikuks tagasinõudmiseks

juhtudel, kui tagasinõudmise otsus tehakse riigieelarve seaduse § 55¹ alusel. Nende aluste

eesmärk on täpsustada olukorrad, kus toetuse kasutamine ei vasta eelnõu eesmärgile või

abikõlblikkuse tingimustele. Nii on tagasinõudmise aluseks muu hulgas mitteabikõlblike

kulude hüvitamine, abikõlblike kulude vähenemine võrreldes kavandatuga, kuludokumentide

ebaõige kasutamine ning aruande tähtaegselt esitamata jätmine.

Lisaks riigisisesele regulatsioonile tuleb arvestada, et kui toetust antakse vähese tähtsusega

abina või grupierandiga hõlmatud riigiabina, kohaldatakse tagasinõudmisel Euroopa Liidu

riigiabi reegleid ning konkurentsiseadusest tulenevaid erisusi.

Vähese tähtsusega abi puhul toimub tagasinõudmine eelkõige juhul, kui abi andmine on

toimunud lubatud piirmäära ületades või kui abi andmisel ei ole järgitud vähese tähtsusega abi

määrusest tulenevaid kumuleerimis- ja arvestusreegleid. Sellisel juhul tuleb tagada, et

ettevõtjale antud vähese tähtsusega abi kogusumma ei ületaks kolme majandusaasta jooksul

kehtivat piirmäära ning vajaduse korral tuleb ülemäärane abi tagasi nõuda. Grupierandiga

hõlmatud riigiabi puhul on tagasinõudmise aluseks eelkõige Euroopa Komisjoni määruse (EL)

nr 651/2014 nõuete rikkumine, sealhulgas abi kasutamine mittesihipäraselt või tingimuste

täitmata jätmine. Sellisel juhul on toetuse tagasinõudmine kohustuslik ulatuses, milles abi ei

vasta grupierandi tingimustele või on kasutatud eesmärgivastaselt.

Oluline erisus riigiabi puhul seisneb selles, et ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi

tagasinõudmine toimub konkurentsiseaduse ja Euroopa Liidu riigiabi menetlusreeglite alusel

ning selle eesmärk on taastada olukord, kus turul ei ole konkurentsimoonutust tekkinud.

Seetõttu ei kohaldata sellisel juhul üksnes riigieelarve seaduse üldist tagasinõudmise

regulatsiooni, vaid lähtutakse ka Euroopa Komisjoni otsustest ja otsekohalduvast EL õigusest.

15

Seega on riigiabi juhtudel tagasinõudmise regulatsioon erirežiimiga ning selle eesmärk ei ole

üksnes toetuse sihipärase kasutamise tagamine riigisisese eelarveõiguse mõttes, vaid ka

konkurentsi moonutamise vältimine siseturul.

8. peatükk „Toetuse saaja ja toetuse andja õigused ja kohustused“

Paragrahviga 18 kehtestatakse toetuse saaja kohustused, mis rakenduvad alates taotluse

rahuldamise otsuse jõustumisest. Toetuse saaja peab tagama eelnõus sätestatud kohustuste

täitmise ja eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses ja eelnõus fikseeritud tähtaegade ja

tingimuste kohaselt. Toetuse saaja kohustuste tagamine tähendab, et kohustuse peab olema

täitnud tema ise. Toetuse saaja kohustuste täidetusest sõltub, kas toetus makstakse välja täies

mahus või vaid täitmisele vastavas mahus. Seega tuleb toetuse saajal täita kohustusi väga

hoolikalt.

Punkti 1 kohaselt peab toetuse saaja kasutama toetust üksnes vastavalt taotluses, taotluse

rahuldamise otsuses ja eelnõus sätestatud tingimustele. See tähendab, et toetust võib kasutada

ainult nende tegevuste ja eesmärkide elluviimiseks, mis on eelnevalt hinnatud ja heaks kiidetud.

Toetuse kasutamine muul otstarbel ei ole lubatud. Nõude eesmärk on tagada toetuse sihipärane

kasutamine ning vältida toetuse eesmärgi moonutamist projekti elluviimise käigus.

Punkti 2 kohaselt peab toetuse saaja tagama nõutud ulatuses omafinantseeringu olemasolu

juhul, kui tegemist on riigiabi projektiga. Omafinantseeringu nõue tähendab, et toetuse saaja

peab panustama projekti elluviimisse ka oma vahenditega või muude lubatud allikate kaudu.

Nõude eesmärk on tagada kooskõla riigiabi reeglitega, projekti rahaline tasakaal ning

vähendada täielikku sõltuvust avalikest vahenditest.

Punkti 3 kohaselt on toetuse saaja kohustatud esitama toetuse andjale tähtaegselt kogu nõutud

teabe ja aruanded. See hõlmab nii sisulist kui finantsilist aruandlust ning vajadusel täiendavaid

selgitusi. Nõude eesmärk on tagada toetuse kasutamise läbipaistvus ning võimaldada toetuse

andjal hinnata projekti edenemist ja tulemuste saavutamist.

Punkti 4 kohaselt peab riigihangete seaduse tähenduses hankijaks olev toetuse saaja järgima

riigihangete seaduses ning oma hankekorras sätestatud nõudeid. See tagab avaliku raha

kasutamisel läbipaistvuse, konkurentsi ja kuluefektiivsuse ning välistab põhjendamatud või

läbipaistmatud hankemenetlused.

Punkti 5 kohaselt peab toetuse saaja, kes ei ole riigihangete seaduse tähenduses hankija, küsima

vähemalt kaks sõltumatut hinnapakkumist juhul, kui üheliigiliste teenuste või kaupade

maksumus ilma käibemaksuta on 20 000 eurot või suurem. Nõue tagab, et suurema

maksumusega ostud tehakse turutingimustel ning põhjendatud hinnaga. Kui mitme pakkumise

võtmine ei ole võimalik või kui valitakse kallim pakkumine, tuleb seda põhjendada.

Punkti 6 kohaselt peab toetuse saaja järgima kõiki riigiabi andmist reguleerivaid õigusakte, kui

toetus kvalifitseerub riigiabina Euroopa Liidu õiguse tähenduses. See hõlmab eelkõige abi

lubatavuse, kumuleerimise, aruandluse ja muude riigiabi tingimuste järgimist.

Punkti 7 kohaselt peab toetuse saaja säilitama kõik toetuse kasutamist ja kulude abikõlblikkust

tõendavad dokumendid raamatupidamise seaduses sätestatud korras ja tähtaegadel, välja

arvatud juhtudel, kui riigiabi reeglid näevad ette teistsuguse korra. Nõude eesmärk on tagada

hilisem kontrollivõimalus ning toetuse kasutamise õiguspärasuse tõendamine.

16

Punkti 8 kohaselt peab toetuse saaja esitama toetuse andjale nõutud selgitused ja andmed

seitsme tööpäeva jooksul. See hõlmab ka raamatupidamisandmeid, pangakonto väljavõtteid ja

muid dokumente, mis võimaldavad kontrollida toetuse kasutamist. Nõude eesmärk on tagada

kiire ja tõhus järelevalve.

Punkti 9 kohaselt peab toetuse saaja võimaldama toetuse andjal teostada kohapealset kontrolli

ning osutama selleks igakülgset abi. See võimaldab kontrollida toetuse kasutamist ka tegelikus

keskkonnas ning võrrelda dokumentaalseid andmeid tegeliku olukorraga.

Punkti 10 kohaselt peab toetuse saaja pidama eraldi arvestust abikõlblike ja mitteabikõlblike

kulude ning tulude kohta. Nõude eesmärk on tagada finantsandmete selgus ja eristatavus ning

võimaldada toetuse korrektset arvestust ja kontrolli.

Punkti 11 kohaselt peab toetuse saaja teavitama toetuse andjat viivitamata kõigist olulistest

muudatustest, mis võivad mõjutada projekti elluviimist või toetuse andmise tingimusi. See

hõlmab muu hulgas pankroti- või likvideerimismenetluse algatamist, vara üleandmist või muid

olulisi muutusi. Nõude eesmärk on tagada, et toetuse andjal oleks ajakohane ülevaade projekti

seisust ning vajadusel saaks teha vastavad muudatused otsuses.

Punkti 12 kohaselt on toetuse saaja kohustatud tagastama toetuse kasutamata jäägi. See

tähendab, et kasutamata jäänud toetuse osa ei kuulu toetuse saajale ning tuleb tagastada toetuse

andjale.

Punkti 13 kohaselt peab toetuse saaja tagastama toetuse juhul, kui toetuse andja esitab

tagasinõude. See hõlmab nii olukordi, kus toetus on kasutatud mitteabikõlblike kulude katteks,

kui ka muid määruses või seaduses sätestatud tagasinõude aluseid. Nõude eesmärk on tagada,

et avalikke vahendeid kasutatakse üksnes õiguspäraselt, sihipäraselt ja vastavalt toetuse

andmise tingimustele.

Paragrahviga 19 sätestatakse toetuse saaja põhiõigused toetuse menetluses ja kasutamisel.

Õiguste eesmärk on tagada menetluse läbipaistvus, õiglane haldus ning toetuse saaja võimalus

oma huve kaitsta.

Punkti 1 kohaselt on toetuse saajal õigus saada toetuse andjalt teavet ja nõuandeid toetuse

kasutamise tingimuste ja kohustuste kohta. Nõue tagab õigusselguse ning aitab vältida

rikkumisi.

Punkti 2 kohaselt on toetuse saajal õigus esitada oma seisukohad puuduste kõrvaldamise

menetluses ning ärakuulamise käigus. See tagab menetlusliku kaitse ja HMS-st tuleneva

ärakuulamisõiguse realiseerimise.

Punkti 3 kohaselt on toetuse saajal õigus tutvuda tema kohta koostatud dokumentidega avaliku

teabe seaduses sätestatud korras. See tagab läbipaistvuse ning võimaldab kontrollida

haldusotsuste aluseks olevat teavet.

Punkti 4 kohaselt on toetuse saajal õigus toetusest loobuda või toetus tagastada igal ajal täies

ulatuses. See võimaldab toetuse saajal hinnata projekti jätkamise otstarbekust ning vähendada

võimalikke kohustusi juhul, kui projekti elluviimine ei ole enam põhjendatud või võimalik.

17

Paragrahviga 20 sätestatakse toetuse andja peamised kohustused toetuse andmise menetluses ja

järelevalves. Kohustuste eesmärk on tagada menetluse õiguspärasus, läbipaistvus ning toetuse

kasutamise tõhus kontroll.

Punkti 1 kohaselt peab toetuse andja edastama taotlejale ja toetuse saajale otsused määruses

sätestatud tähtaegade jooksul. Nõude eesmärk on tagada haldusmenetluse operatiivsus ning

õiguskindlus taotlejale ja toetuse saajale.

Punkti 2 kohaselt on toetuse andjal kohustus säilitada toetuse andmise, taotlemise ja muude

menetlusega seotud dokumendid õigusaktides sätestatud tähtaegade jooksul. See tagab

kontrollitavuse ning võimaldab vajaduse korral hilisemat järelevalvet ja auditeerimist.

Punkti 3 kohaselt peab toetuse andja kontrollima projekti elluviimist. Kontroll hõlmab nii

dokumentaalset kui vajaduse korral kohapealset järelevalvet ning selle eesmärk on tagada

toetuse sihipärane ja õiguspärane kasutamine.

Punkti 4 kohaselt peab toetuse andja tegema taotlus- ja aruandevormid ning juhendmaterjalid

kättesaadavaks e-keskkonnas. Nõude eesmärk on tagada ühtne ja selge taotlemise ning

aruandluse kord ning vähendada halduskoormust.

Punkti 5 kohaselt on toetuse andja kohustatud teavitama toetuse saajat viivitamata määruse ja

muude asjakohaste õigusaktide muudatustest. See tagab, et toetuse saaja on teadlik kehtivatest

nõuetest kogu toetuse kasutamise perioodi vältel.

Punkti 6 kohaselt peab toetuse andja tegema ka muud määrusest ja kohaldatavatest

õigusaktidest tulenevad toimingud. Tegemist on üldnormiga, mis hõlmab kõiki täiendavaid

haldusülesandeid, mis võivad tuleneda nii käesolevast määrusest kui ka muudest rakenduvatest

õigusaktidest.

Paragrahviga 21 sätestatakse toetuse andja õigused toetuse menetlemisel, kasutamise

kontrollimisel ja rikkumistele reageerimisel. Õiguste eesmärk on tagada avalike vahendite

sihipärane kasutamine ning võimaldada tõhus järelevalve.

Punkti 1 kohaselt on toetuse andjal õigus kontrollida toetuse saaja tegevust, sealhulgas

kuludokumente ja projekti elluviimist. Kontroll võib toimuda nii kohapeal kui ka dokumentide

alusel ning selle eesmärk on hinnata toetuse kasutamise vastavust määrusele ja taotluse

rahuldamise otsusele.

Punkti 2 kohaselt on toetuse andjal õigus nõuda lisaandmeid ja -dokumente, mis on vajalikud

projekti elluviimise ja kulude põhjendatuse kontrollimiseks. Nõue tagab, et toetuse andjal on

piisav teave otsuste tegemiseks ning järelevalveks.

Punkti 3 kohaselt võib toetuse andja kontrollida taotluse menetlemisel taotleja suutlikkust katta

mitteabikõlblikke kulusid. Selle eesmärk on hinnata projekti finantsilist jätkusuutlikkust ning

vältida olukordi, kus projekt ei ole tegelikult elluviidav.

Punkti 4 kohaselt on toetuse andjal õigus jätta toetus välja maksmata või nõuda selle osalist või

täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub määruses või rahuldamise otsuses sätestatud

tingimusi. Tegemist on peamise õiguskaitsevahendiga toetuse väärkasutuse või nõuete

rikkumise korral.

18

Punkti 5 kohaselt võib toetuse andja keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja

majanduslik olukord on halvenenud sellisel määral, et projekti elluviimine on ohustatud. Nõude

eesmärk on vähendada riski, et toetus makstakse välja olukorras, kus selle eesmärgipärane

kasutamine ei ole tõenäoline.

Punkti 6 kohaselt võib toetuse andja keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saajal on

tasumata ja ajatamata maksu- või maksevõlg riigi ees. Selline tingimus tagab avaliku raha

vastutustundliku kasutamise ning vähendab finantsriskide realiseerumist.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.

4. Eelnõu mõju

Eelnõu peamine mõju seisneb selles, et toetuste andmine toimub edaspidi selgel õiguslikul

alusel ning eelnevalt kehtestatud tingimuste ja menetluskorra järgi. Eelnõu eesmärk on tagada,

et otsustuskorras üksiktoetuste andmine ei toimuks kaalutlusõiguse alusel piiramata või

üksikjuhtumipõhiselt ilma eelnevalt kindlaks määratud reegliteta. Selleks sätestatakse ühtsed

nõuded toetuse taotlemisele, taotlejale, taotluse menetlemisele, hindamisele, toetuse

kasutamisele ning kontrollile. Eelnõu suurendab õigusselgust, läbipaistvust ja kontrollitavust

avalike vahendite kasutamisel. Samuti aitab see tagada taotlejate võrdse kohtlemise ning

vähendab õigusvaidluste ja meelevaldsete otsuste tegemise riski. Lisaks loob eelnõu selgema

aluse järelevalve teostamiseks ning toetuse tagasinõudmiseks olukorras, kus toetust ei kasutata

sihipäraselt või rikutakse toetuse andmise tingimusi.

Mõju muudele valdkondadele ega ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne.

5. Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulutused

Eelnõu rakendamisega täiendavaid kulusid ei kaasne.

6. Eelnõu rakendamine ja jõustumine

Eelnõu jõustub üldises korras ehk kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine

Eelnõu kooskõlastatakse õigusaktide kooskõlastamise infosüsteemi EIS kaudu

Rahandusministeeriumiga.

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Rahandusministeerium

[email protected] 17.06.2026 nr 1-12/683-1

Kultuuriministri määruse eelnõu

kooskõlastamiseks esitamine

Kultuuriministeerium esitab Rahandusministeeriumile kooskõlastamiseks kultuuriministri

määruse „Kultuuriministeeriumi poliitikavaldkondades riigisisese projektipõhise toetuse

otsustuskorras andmise tingimused ja kord“ eelnõu.

Palume eelnõu kooskõlastada ja arvamust avaldada 15 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

minister

Lisad: 1. Eelnõu 10 lehel

2. Seletuskiri 18 lehel

Kadri Kilvet 628 2224

[email protected]

EELNÕU

08.06.2026

Kultuuriministeeriumi poliitikavaldkondades riigisisese projektipõhise

toetuse otsustuskorras andmise tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 53¹ lõike 1 ja lõike 1¹ alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala

(1) Määrusega kehtestatakse Kultuuriministeeriumi poliitikavaldkondades riigisisese

projektipõhise toetuse otsustuskorras andmise tingimused ja kord vastavalt riigieelarve

seaduse § 53¹ lõigetele 1 ja 1¹. Määruse alusel toetuse andmiseks avatud taotlusvooru ei

korraldata.

(2) Määruses reguleerimata küsimustele kohaldatakse haldusmenetluse seadust ning toetuse

andmisel riigiabina Euroopa Liidu vastavaid õigusakte.

(3) Määrust ei kohaldata taotlejale, kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu eelneva

otsuse alusel, millega Eesti riigi poolt antud abi on tunnistatud ebaseaduslikuks või

väärkasutatuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi

tagasi maksta.

(4) Toetuse andja on Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja).

§ 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

(1) Toetuse andmise eesmärk on:

1) tagada toetuse andja poliitikavaldkondades strateegiliste eesmärkide täitmine olukorras, kus

erakorraliste asjaolude tõttu on tekkinud ajakriitiline ja ühekordne kuluvajadus ning selle

katmist ei ole võimalik korraldada avatud taotlusvooru kaudu (edaspidi erakorralised

projektid) või

2) ellu viia toetuse andja poliitikavaldkondades valdkonna arengut soodustavaid ühekordseid

ja piiritletud arendusprojekte, mille rahastamist ei ole võimalik korraldada avatud

taotlusvooru kaudu (edaspidi arendusprojektid) või

3) tagada toetuse andja valitsemis- ja haldusalasse kuuluvate riigiasutuste, riigi asutatud

sihtasutuste ja avalik-õiguslike isikute omandis oleva kinnisvara korrashoid ning

nõuetekohane seisukord, sealhulgas vajalike remondi- ja hooldustööde teostamine (edaspidi

remondiprojektid) või

4) parendada toetuse andja poliitikavaldkondades digivaldkonna taristut ja teenuseid, tõsta

teadlikkust digitehnoloogia võimalustest ja riskidest, edendada platvormide taaskasutust,

koostalitusvõimet ja standardipõhist lähenemist ning soodustada valdkonna innovatsiooni

(edaspidi IKT projektid) või

5) tagada toetuse andja poliitikavaldkondades strateegiliste eesmärkide täitmiseks vajalike

investeeringute elluviimine, mille puhul materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamise

või renoveerimise kuluvajaduse rahastamist ei ole võimalik korraldada avatud taotlusvooru

kaudu või kinnisvara juhtimiskava investeeringukava alusel (edaspidi

investeeringuprojektid).

(2) Toetuse andmise tulemusena on:

1) kõrvaldatud erakorralistest asjaoludest tingitud takistus või kaetud erakorralistest

asjaoludest tingitud ajakriitiline ja ühekordne kuluvajadus või

2) ellu viidud valdkonna arengut soodustav ühekordne ja piiritletud arendusprojekt ning

seeläbi loodud või parendatud valdkonna arenguks vajalikud lahendused, võimekus või

koostöövormid või

3) tagatud hoonete ja rajatiste nõuetekohane seisukord, sealhulgas prioriteetsuse alusel

teostatud remondi- ja hooldustööd või

4) tagatud digivaldkonna arendusvajadused ning platvormide ja lahenduste taaskasutus ja

koostalitusvõime, paranenud kasutajakogemus ning teadlikkus ja innovatsioon suurenenud

või

5) materiaalse või immateriaalse põhivara soetamise või renoveerimise kaudu paranenud vara

kasutusvõimalused ja teenuse osutamise kvaliteet.

§ 3. Toetuse andmise eeldused

(1) Toetust võib anda tegevus- või investeeringukuludeks.

(2) Erakorralist projekti toetatakse, kui projekt vastab järgmistele tingimustele:

1) kuluvajadus on tekkinud erakorraliste ja ettenägematute asjaolude tõttu;

2) kulu katmine on ajakriitiline ning selle edasilükkamine ei ole põhjendatud;

3) tegemist on ühekordse kuluga;

4) toetatav tegevus on kooskõlas toetuse andja strateegiliste eesmärkidega ja on prioriteetne;

5) kulu katmiseks ei ole võimalik taotleda vahendeid avatud taotlusvoorust või muust

toetusmeetmest;

6) kulu ja selle katmise vajadus on piisavalt põhjendatud.

(3) Arendusprojekti toetatakse, kui projekt vastab järgmistele tingimustele:

1) projekt on ühekordne, selgelt piiritletud ning suunatud valdkonna arengut toetava

lahenduse, võimekuse või koostöövormi loomisele või parendamisele;

2) projekt panustab toetuse andja strateegiliste eesmärkide täitmisse ja valdkonna arengusse;

3) projekti rahastamiseks puudub asjakohane avatud taotlusvoor;

4) projektiplaan ja tegevused on realistlikud, teostatavad ning tulemused mõõdetavad;

5) projekti eelarve on põhjendatud, realistlik ja kuluefektiivne;

6) taotlejal on projekti elluviimiseks vajalik administratiivne ja finantsiline võimekus.

(4) Remondiprojekti toetatakse, kui projekt vastab järgmistele tingimustele:

1) kulu katmise edasilükkamine ei ole põhjendatud, kuna on vajalik kõrvaldada oht elule või

vara säilimisele, tagada teenuse osutamine, kõrvaldada häirivad töötingimused, parandada

või asendada häiriv tehnosüsteem, saavutada majanduslikku kokkuhoidu või täita

esinduslik ja muu esteetiline nõudmine;

2) toetatav tegevus on kooskõlas toetuse andja strateegiliste eesmärkidega ja on prioriteetne;

3) remonttöö on otstarbekas ja teostatav, sealhulgas selle tulemus kestab ning hilisemate

muudatuste vajadus on väike, erinevate tööde ühildamise võimalus on suur ja kasutamise

ajahorisont on piisav;

4) taotlejal on administratiivne võimekus remonttööde planeerimiseks ja teostamiseks ning

vajadusel remonttöödeks täiendavade finantseerimisallikate leidmiseks;

5) remonttöödega tagatakse ehitise või selle osa, sealhulgas konstruktsioonide ja

tehnosüsteemide, eesmärgipärane toimimine, vara kaitsmine täieliku või osalise hävimise

eest ning kõrvaldatakse füüsiline vananemine;

6) remonttööd taastavad või säilitavad vara esialgse väärtuse, ilma ehitise sihtotstarvet või

suurust muutmata;

7) remonttööde eelarve on põhjendatud, realistlik ja kuluefektiivne.

(5) IKT projekti toetatakse, kui projekt vastab järgmistele tingimustele:

1) projekt panustab digivaldkonna arendusvajaduste rahuldamisse ning digiteenuste

kasutajamugavuse, küberturvalisuse või andmepõhisuse parandamisse;

2) projekt tõstab teadlikkust digitehnoloogia võimalustest ja riskidest ning soodustab

valdkonna innovatsiooni;

3) projekt edendab platvormide ja lahenduste taaskasutust, koostalitusvõimet ning

standardipõhist lähenemist;

4) projektiplaan ja tegevused on realistlikud, teostatavad ning tulemused mõõdetavad;

5) projekt vastab toetuse andja strateegilistele prioriteetidele ning panustab valdkonna

arengusse;

6) projekt hõlmab vähemalt ühte järgmistest tegevusaladest:

a) digiteenuste, digitaristu ja kasutajakogemuse arendamine;

b) andmed, andmehaldus ja analüütika;

c) küberturvalisus ja andmekaitse;

d) teadlikkuse tõstmine ja innovatsiooni toetamine;

e) valdkondliku arendusvajaduste elluviimisega seotud tegevused.

(6) Investeeringuprojekti toetatakse, kui projekt vastab järgmistele tingimustele:

1) toetatav investeering on kooskõlas toetuse andja strateegiliste eesmärkidega ja on

prioriteetne;

2) põhivara soetamise või renoveerimise vajadus on põhjendatud ning investeering aitab

parandada vara kasutusvõimalusi või teenuse osutamise kvaliteeti;

3) kulu katmiseks ei ole võimalik taotleda vahendeid avatud taotlusvoorust ning projekti ei ole

võimalik lisada kinnisvara juhtimiskava investeeringukavva;

4) projektiplaan ja tegevused on realistlikud ja teostatavad;

5) põhivara soetamise või renoveerimise eelarve on põhjendatud, realistlik ja kuluefektiivne;

6) taotlejal on investeeringu elluviimiseks vajalik administratiivne ja finantsiline võimekus.

§ 4. Riigiabi reeglite järgimine

(1) Kui toetust antakse riigiabina Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 mõistes,

peab toetuse andja enne abi andmist esitama Euroopa Komisjonile riigiabi teatise, lähtudes

konkurentsiseaduse §-st 341.

(2) Kui toetust antakse vähese tähtsusega abina või grupierandiga hõlmatud riigiabina, lähtub

toetuse andja vastavalt konkurentsiseaduse §-st 33 või 342.

(3) Toetuse andja esitab enda antud abi kohta andmed riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrile

vastavalt konkurentsiseaduse § 492 lõikele 3.

(4) Kui toetus loetakse vähese tähtsusega abiks, kontrollib toetuse andja riigiabi ja vähese

tähtsusega abi registrist, et taotletava toetuse andmise korral ei ületaks taotlejale eraldatud

vähese tähtsusega abi koos määruse alusel eraldatava toetusega kolme aasta pikkuse

ajavahemiku jooksul 300 000 eurot.

(5) Kui toetus loetakse grupierandiga hõlmatud riigiabiks või vähese tähtsusega abiks ei

kohaldata määrust Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu toimimise

lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse

siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi grupierandi

määrus), artikli 1 lõigetes 2-5 sätestatud juhtudel ning Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr

2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) (edaspidi VTA

määrus), artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

(6) Kui toetus loetakse grupierandiga hõlmatud riigiabiks, määratakse projekti

omafinantseeringu minimaalne osakaal vastavalt grupierandi määruse asjakohasele

artiklile. Omafinantseering peab olema kaetud vahenditest, mis ei ole riigi, kohalike

omavalitsuste või muude Euroopa Liidu institutsioonide või fondide poolt antud tagastatav

või tagastamatu toetus. Toetuse osakaalu arvestamisel võetakse arvesse kogu avaliku sektori

panust kokku.

(7) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes

on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. Lisaks võetakse vähese

tähtsusega abi andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud erinevateks

eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid ning grupierandiga

hõlmatud riigiabi andmisel grupierandi määruse artiklis 8 sätestatud kumuleerimisreegleid.

(8) Kui toetus loetakse grupierandiga hõlmatud riigiabiks ja toetusele kohaldub grupierandi

määruse artiklis 6 sätestatud ergutava mõju nõue, võib projekti abikõlblikkuse periood alata

taotluse esitamise kuupäevast või taotluses märgitud hilisemast kuupäevast.

(9) Vähese tähtsusega abi ja grupierandiga hõlmatud riigiabi andmist ja saamist käsitlevaid

dokumente säilitatakse kümme aastat abi andmisest arvates.

2. peatükk

Toetuse taotlemine ning nõuded taotlejale ja taotlusele

§ 5. Toetuse taotlemine

(1) Erakorraliste, arendus- ja investeeringuprojektide puhul algab haldusmenetlus taotleja poolt

taotluse esitamisega.

(2) Remondi- ja IKT projektide puhul algatab haldusmenetluse toetuse andja, teavitades

taotlejaid toetuse taotlemise võimalusest ning taotluse esitamise tingimustest.

(3) Lõikes 2 nimetatud juhul esitab taotleja taotluse toetuse andja ettepanekus määratud tähtaja

jooksul ning käesolevas määruses sätestatud nõuete kohaselt.

§ 6. Nõuded taotlejale

(1) Taotlejaks võib olla Eestis registreeritud toetuse andja poliitikavaldkonnas tegutsev

juriidiline isik või asutus ning füüsilisest isikust ettevõtja.

(2) Taotleja peab vastama järgmistele tingimustele:

1) tal ei ole taotluse esitamise päeva seisuga maksu- või maksevõlga riigi ees või see on

ajatatud ja tasutud ajakava kohaselt;

2) tal ei ole taotluse esitamise päeva seisuga majandusaasta aruande ega

maksudeklaratsioonide esitamise võlga;

3) tal ei ole taotluse esitamise päeva seisuga tähtajaks täitmata kohustusi toetuse andja ees;

4) tema või tema üle valitsevat mõju omav isik ei ole taotluse esitamise päeva seisuga

pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning neil ei ole kehtivat äriregistrist

kustutamise hoiatust.

§ 7. Nõuded taotlusele

(1) Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid ja dokumente:

1) üldandmed taotleja kohta;

2) andmed projekti kohta, sealhulgas projekti nimi, eesmärk, oodatavad tulemused ning mõju,

projekti elluviimise koht, eelarve tegevuste ja rahastusallikate lõikes, projekti

üldmaksumus, taotletava toetuse summa, omafinantseeringu summa erinevate rahastajate

ja rahastusallikate lõikes, kui projektis on ettenähtud omafinantseering;

3) projekti tegevus- ja ajakava;

4) paragrahvis 3 sätestatud eeldustele vastamise kirjeldus;

5) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel ja volitus ei ole antud

Kultuuriministeeriumi toetuste taotlemise e-keskkonna (edaspidi e-keskkond) kaudu.

(2) Taotluse peab esitama esindusõiguslik isik e-keskkonna kaudu.

3. peatükk

Kulude abikõlblikkus ja projekti abikõlblikkuse periood

§ 8. Kulude abikõlblikkus

(1) Kulu on abikõlblik, kui see on projekti elluviimiseks sobiv, vajalik, põhjendatud ja tõhus,

tekib abikõlblikkuse perioodil tehtavate toetatavate tegevuste käigus ning on kooskõlas

õigusaktidega, sealhulgas on:

1) tasutud toetuse saaja arvelduskontolt;

2) tõendatud algdokumendiga;

3) tehtud riigihangete seaduse põhimõtteid järgides;

4) selgelt eristatavalt kirjendatud raamatupidamises ja vastab Eesti finantsaruandluse

standardile.

(2) Mitteabikõlblik kulu on:

1) käibemaks, välja arvatud juhul, kui seda ei saa käibemaksuseaduse alusel tagasi;

2) rahatrahv ja rahaline karistus;

3) sularahas tasutud kulu;

4) kohtumenetluse kulu, sealhulgas vastaspoole ja kolmanda isiku menetluskulu;

5) toetuse saajale teistest meetmetest hüvitatud kulu;

6) mitterahaline kulu.

§ 9. Projekti abikõlblikkuse periood

(1) Projekti abikõlblikkuse periood algab toetuse kavandatava kasutusaasta 1. jaanuarist või

taotluses märgitud hilisemast kuupäevast ning ei või olla pikem kui toetuse kavandatavale

kasutusaastale järgneva teise kalendriaasta 31. detsember.

(2) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluses määratud ajavahemik, millal projekti

tegevused algavad ja lõpevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad.

(3) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist järgmistel

tingimustel:

1) projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud erakordsed ja/või

ettenägematud asjaolud;

2) taotluse projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks on esitanud toetuse saaja enne

projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu;

3) abikõlblikkuse periood ei või ületada lõikes 1 sätestatud tähtpäeva.

(4) Taotlus projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks tuleb esitada toetuse saaja

esindusõiguslikul isikul e-keskkonna kaudu.

(5) Projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotluse rahuldamisest või

mitterahuldamisest teavitab toetuse andja toetuse saajat e-keskkonna kaudu kümne

tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates.

(6) Kui projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotlus on rahuldatud, loetakse projekti

abikõlblikkuse perioodi kestuse lõpuks muudatustaotluses sätestatud kuupäev.

4. peatükk

Taotluse menetlemine

§ 10. Taotluse menetlemine

(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 90 tööpäeva alates taotluse esitamisest või § 5 lõikes

2 nimetatud juhul menetlusosalise teavitamisest.

(2) Taotluse menetlemise käigus võib toetuse andja nõuda taotlejalt selgitusi, lisateavet,

taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, selles on

puudusi ja/või taotluses esitatud teabe alusel ei ole võimalik taotlust hinnata.

(3) Lõikes 2 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale kuni viis

tööpäeva, millal taotluse menetlemise aeg peatub. Kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi

kõrvaldanud, jätab toetuse andja taotluse läbi vaatamata ja sisuliselt hindamata. Toetuse

andja teavitab sellest taotlejat e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul alates

käesolevas lõikes toodud tähtaja saabumisest. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse

puudusega seotud nõue täidetuks.

(4) Toetuse andjal on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotluse eelarvet ja kavandatud

tegevusi tingimusel, et tegevuste eesmärgid ei muutu.

(5) Toetuse andja tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik

§-des 6 ja 7 sätestatud nõuded.

§ 11. Taotluse hindamine

(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlust hindab kultuuriministri moodustatud komisjon.

(2) Komisjon hindab taotluse vastavust §-s 3 sätestatud toetuse andmise eeldustele ning esitatud

kulude põhjendatust.

(3) Komisjon kaasab vajaduse korral hindamisprotsessi täiendavaid hääleõiguseta eksperte.

(4) Komisjoni liikmed ja eksperdid peavad kooskõlas korruptsioonivastase seadusega

kinnitama oma erapooletust ning sõltumatust hinnatavast taotlusest ja taotlejast. Seotuse

olemasolu korral on komisjoni liige ja/või ekspert kohustatud ennast haldusmenetluse

seaduse §-s 10 toodud tingimustel ja korras taandama.

(5) Komisjon teeb kultuuriministrile ettepaneku taotluse rahuldamise ja põhjendatud juhtudel

osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.

§ 12. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

(1) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb komisjoni ettepanekul

kultuuriminister.

(2) Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad kõigile määruses

nimetatud nõuetele ning taotlus kuulub komisjoni hindamistulemuse põhjal rahuldamisele.

(3) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole võimalik

eelarve tõttu ja/või kui see ei ole põhjendatud, arvestades määruses toodud nõudeid. Osalise

rahuldamise ettepanek sisaldab ettepanekut taotletud toetuse vähendamiseks ja/või

kavandatud toetatavate tegevuste muutmiseks. Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel,

et taotleja on sellega nõus. Taotleja võib nõustuda taotluse osalise rahuldamisega

tingimusel, et taotluses toodud eesmärk on taotluse osalise rahuldamise korral saavutatav.

(4) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses

kõrvaltingimusega, kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub

või täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ja kõrvaltingimuse

seadmine on mõistlik. Kõrvaltingimuse nõuetekohasel saabumisel või täitmisel lisatakse

sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse juurde.

(5) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse

maksele. See õigus tekib pärast seda, kui toetuse andja on tingimuse saabumise või täitmise

tuvastanud toetuse saaja esitatud teabe põhjal, välja arvatud juhul, kui teavet on võimalik

toetuse andjal tuvastada e-keskkonnast või muust registrist või andmeallikast.

(6) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui:

1) taotleja ja/või taotlus ei vasta §-des 6 ja 7 või teistele määruses nimetatud nõuetele;

2) taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil;

3) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida;

4) komisjoni hindamistulemuse põhjal ei kuulu taotlus rahuldamisele;

5) eelarve tõttu ei ole võimalik projekti toetada;

6) taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või

kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta.

(7) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu.

5. peatükk

Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

§ 13. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse toetuse andja algatusel või toetuse saaja

sellekohase kirjaliku avalduse alusel.

(2) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid

mitte pärast projekti lõppemist, ning tagasiulatuvalt alates muudatustaotluse esitamise

kuupäevast, kui see aitab kaasa tegevuste tulemuste saavutamisele ja muudatus on

põhjendatud.

(3) Toetuse andjal on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui

soovitav muudatus seab kahtluse alla tegevuste eesmärkide ja oodatavate tulemuste

saavutamise või tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.

(4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab toetuse andja 30 tööpäeva jooksul pärast

sellekohase avalduse saamist ja teavitab sellest toetuse saajat e-keskkonna kaudu.

§ 14. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

(1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel

juhtudel:

1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud

osaliselt;

2) taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud valet või ebatäielikku teavet või

teave on jäetud teadlikult esitamata;

3) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või seda ei

suudeta täita;

4) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal

ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;

5) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.

(2) Toetuse saaja peab saadud toetuse taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult

kehtetuks tunnistamise otsuse kohaselt tagastama.

6. peatükk

Toetuse maksmine ja aruande esitamine

§ 15. Toetuse maksmine

(1) Toetus maksatakse toetuse saajale 14 tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse

tegemist, kui taotluse rahuldamise otsuses ei ole sätestatud teisiti.

(2) Kui taotluse rahuldamise otsus tehakse kõrvaltingimusega, makstakse toetus välja pärast

kõrvaltingimuse saabumist või täitmist.

§ 16. Toetuse kasutamisega seotud aruande esitamine

(1) Toetuse saaja esitab e-keskkonna kaudu toetuse andja kinnitatud vormil toetuse kasutamise

kohta aruande taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustel ja tähtajaks.

(2) Toetuse andja menetleb aruannet kuni 90 tööpäeva esitamisest arvates.

(3) Aruande esitamise tähtaega võib põhjendatud juhtudel toetuse saaja avalduse alusel

pikendada tingimusel, et toetuse saaja on esitanud pikendamise taotluse enne lõikes 1

toodud tähtaja saabumist.

(4) Kui aruandes on puudusi, võib toetuse andja anda toetuse saajale kuni kümme tööpäeva

puuduste kõrvaldamiseks, mil peatub lõikes 2 toodud aruande menetlemise aeg.

(5) Toetuse andja kinnitab aruande, kui toetuse saaja on lõike 4 kohase tähtaja jooksul puudused

kõrvaldanud, toetuse andja ei ole tuvastanud toetuse kasutamisega seotud rikkumist ja

toetuse saaja on tagastanud toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi.

7. peatükk

Toetuse tagasinõudmine

§ 17. Toetuse tagasinõudmine ja -maksmine

(1) Määruse alusel antud toetus nõutakse ning makstakse tagasi riigieelarve seaduse § 55 lõike

2 või § 551 alusel ja korras.

(2) Kui toetuse tagasinõudmise otsus tehakse riigieelarve seaduse § 551 alusel, võib toetuse

andja lisaks sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustele, teha otsuse toetuse osalise või

täieliku tagasinõudmise kohta, kui:

1) toetust on kasutatud ja makstud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks;

2) abikõlblike kulude maksumus kujunes planeeritust väiksemaks;

3) kuludokumente on kasutatud muu toetuse kuludokumendina;

4) aruanne ei ole esitatud tähtajaks.

8. peatükk

Toetuse saaja ja andja õigused ja kohustused

§ 18. Toetuse saaja kohustused

Toetuse saaja tagab määruses sätestatud kohustuste täitmise ja tegevuste eduka elluviimise,

sealhulgas:

1) kasutab toetust taotluses, taotluse rahuldamise otsuses ja määruses sätestatu järgi;

2) tagab nõutud ulatuses omafinantseeringu, kui tegemist on riigiabi projektiga;

3) esitab toetuse andjale tähtajaks nõutud teabe ja aruande;

4) riigihangete seaduse tähenduses hankijaks olev toetuse saaja järgib tegevuste elluviimisega

seotud asjade või teenuste ostmisel riigihangete seaduses ja toetuse saaja hankekorras

toodud põhimõtteid;

5) toetuse saaja, kes ei ole riigihangete seaduse tähenduses hankija, võtab vähemalt kaks

võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatult pakkujalt kõikide kulutuste kohta, mille

korral toetuse saaja teeb tegevuste elluviimiseks üheliigiliste teenuste, materiaalsete või

immateriaalsete varade ostutehingu, mille maksumus on ilma käibemaksuta võrdne

20 000 euroga või ületab seda. Kui kahte sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik küsida

või kui odavaimat pakkumist ei valita, tuleb esitada sellekohane põhjendus;

6) järgib riigiabi andmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja nõudeid, kui

need on asjakohased;

7) säilitab toetuse kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid

raamatupidamisseaduses sätestatud tähtaegade järgi, kui tegemist ei ole riigiabi saajaga;

8) annab toetuse andjale tegevuste elluviimise, sealhulgas toetuse kasutamise kohta suulisi ja

kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja

pangakontost seitsme tööpäeva jooksul alates sellekohasest nõudmisest, ning võimaldab

neil teha dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid;

9) võimaldab toetuse andjal kohapeal toetuse kasutamist kontrollida ja osutab selleks

igakülgset abi;

10) peab abikõlblike kulude, mitteabikõlblike kulude ja tulude kohta eraldi

raamatupidamisarvestust;

11) teavitab toetuse andjat viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis taotluses esitatud või tegevustega seotud andmete muutumisest, tegevuste

elluviimist takistavatest asjaoludest, sealhulgas pankrotimenetlusest,

likvideerimismenetlusest ja tegevustega seotud vara üleandmisest teisele isikule või

asutusele;

12) tagastab toetuse kasutamata jäägi;

13) tagastab toetuse, kui toetuse andja esitab toetuse tagasinõude.

§ 19. Toetuse saaja õigused

Toetuse saajal on õigus:

1) saada toetuse andjalt teavet ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides, määruses või taotluse

rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega;

2) esitada oma seisukohad puuduste kõrvaldamise ja ärakuulamise raames;

3) tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva või sellega lahutamatult seotud teabega

avaliku teabe seaduses sätestatud korras;

4) toetusest loobuda või toetus tagastada igal ajal täies ulatuses.

§ 20. Toetuse andja kohustused

Toetuse andja on kohustatud:

1) edastama taotlejale või toetuse saajale määrusega reguleeritud otsused määruses sätestatud

aja jooksul;

2) säilitama toetuse taotlemise, andmise ja muude dokumentide ning teabega seotud tõendeid

vastavalt õigusaktides sätestatud tähtaegadele;

3) kontrollima projekti elluviimist;

4) tegema taotlus- ja aruandevormi ning asjakohased juhendmaterjalid e-keskkonnas

kättesaadavaks;

5) teavitama toetuse saajat viivitamatult määruses ja muudes toetuse kasutamist reguleerivates

õigusaktides tehtud muudatustest;

6) tegema muid määruses ja kohalduvates õigusaktides sätestatud toiminguid.

§ 21. Toetuse andja õigused

Toetuse andjal on õigus:

1) kontrollida toetuse saaja territooriumil projektiga seotud kuludokumente ja projekti

elluviimist, sealhulgas toetuse kasutamise vastavust määrusele ja taotluse rahuldamise

otsusele;

2) nõuda projekti kestuse, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta lisaandmete ja -dokumentide

esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ning toetuse saaja kohustuste

nõuetekohast täitmist;

3) kontrollida taotluse menetlemisel taotleja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust;

4) jätta toetus välja maksmata ja/või nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse

saaja rikub määruses ja/või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi või kaldub

muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses või määruses sätestatust;

5) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on halvenenud sellisel

määral, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud;

6) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saajal on tekkinud maksu- või maksevõlg riigi ees

ja see on ajatamata.