Regionaalministri ning regionaal- ja põllumajandusministri määruste muutmine

MÄÄRUS

(kuupäev digiallkirjas) nr …

Regionaalministri ning regionaal- ja

põllumajandusministri määruste muutmine

Määrus kehtestatakse kalandusturu korraldamise seaduse § 41 lõike 4, § 42 lõike 1, § 47

lõigete 3 ja 8 ning § 52 lõike 3 alusel.

§ 1. Regionaalministri 21. juuni 2024. a määruse nr 41 „Perioodi 2021–2027 kalade

kudemistingimuste parendamise toetus“ muutmine

Regionaalministri 21. juuni 2024. a määruses nr 41 „Perioodi 2021–2027 kalade

kudemistingimuste parendamise toetus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõiget 7 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Kaudset kulu ei hüvitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 53

sätestatud muus vormis.“;

2) paragrahvi 4 lõike 9 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 4 lõike 9 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:

„4) sularahamakse, lepingu sõlmimisega või kindlustamisega seotud kulu, intress, leppetrahv

ja viivis, tagatismakse ning finantsteenusega seotud muu kulu;“;

4) paragrahvi 4 lõike 9 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt:

„7) riigilõiv, rahatrahv ja rahaline karistus ning vaide- ja kohtumenetluse korral

menetluskulud;“;

5) paragrahvi 8 lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „tagab“ tekstiosaga „Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 65 lõikes 1 sätestatud tegevuse korral“;

6) paragrahvi 8 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „maksedokumentidest“ tekstiosaga „,

kui kulu hüvitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõike 1

punkti a alusel“;

EELNÕU

16.06.2026

2

7) paragrahvi 8 lõike 3 punktis 3 asendatakse tekstiosa „lõikes 2“ tekstiosaga „lõigetes 2 ja 3“;

8) paragrahvi 9 lõike 4 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:

„Kui kulud on tekkinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 53

lõike 1 punkti a alusel, esitab toetuse saaja koos lõikes 3 nimetatud maksetaotlusega järgmised

dokumendid:“;

9) paragrahvi 9 lõike 4 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Toetuse saaja esitab koos lõikes 3 nimetatud maksetaotlusega hanke viitenumbri või

hankedokumendid, kui need ei ole kättesaadavad riigihangete registrist või kui neid ei ole varem

PRIA-le esitatud, ja hankija otsuse pärast pakkumuste läbivaatamist.“.

§ 2. Regionaalministri 23. oktoobri 2023. a määruse nr 71 „Perioodi 2021–2027

kalandusandmete kogumise toetus“ muutmine

Regionaalministri 23. oktoobri 2023. a määruses nr 71 „Perioodi 2021–2027 kalandusandmete

kogumise toetus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõiget 5 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Kaudset kulu ei hüvitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 53

sätestatud muus vormis.“;

2) paragrahvi 3 lõike 7 punktid 3 ja 4 sõnastatakse järgmiselt:

„3) sularahamakse, lepingu sõlmimisega või kindlustamisega seotud kulu, intress, leppetrahv

ja viivis, tagatismakse ning finantsteenusega seotud muu kulu;

4) riigilõiv, rahatrahv ja rahaline karistus ning vaide- ja kohtumenetluse korral menetluskulud;“;

3) paragrahvi 7 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „maksedokumentidest“ tekstiosaga „, kui kulu

hüvitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõike 1 punkti a

alusel“;

4) paragrahvi 7 punkt 8 sõnastatakse järgmiselt:

„8) järgib kalandusturu korraldamise seaduse § 52 lõikes 4 sätestatut ja tagab PRIA-le

riigihangete registris juurdepääsu hankele;“;

5) paragrahvi 7 punkt 9 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 8 lõike 1 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:

„Kui kulud on tekkinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 53

lõike 1 punkti a alusel, esitab toetuse saaja toetuse maksmiseks pärast toetatava tegevuse

täielikku või osadena elluviimist ja selle eest täielikult või osaliselt tasumist PRIA-le

elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu maksetaotluse koos järgmiste

dokumentidega:“;

7) paragrahvi 8 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Toetuse saaja esitab koos lõikes 2 nimetatud maksetaotlusega hanke viitenumbri või

hankedokumendid, kui need ei ole kättesaadavad riigihangete registrist või kui neid ei ole varem

PRIA-le esitatud, ja hankija otsuse pärast pakkumuste läbivaatamist.“.

3

§ 3. Regionaalministri 30. jaanuari 2024. a määruse nr 9 „Perioodi 2021–2027 kalanduse

kontrolli ja järelevalve toetus“ muutmine

Regionaalministri 30. jaanuari 2024. a määruses nr 9 „Perioodi 2021–2027 kalanduse kontrolli

ja järelevalve toetus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõike 2 punkti 6 täiendatakse pärast sõna „tarkvarasse“ tekstiosaga „, sealhulgas tarkvara arendusesse“; 2) paragrahvi 3 lõike 2 punktid 8 ja 9 sõnastatakse järgmiselt: „8) tarkvara või riistvara soetamise kulu;

9) tarkvara arendusega tegeleva töötaja tööjõukulu proportsionaalselt toetatava tegevuse heaks

töötatud ajaga;“;

3) paragrahvi 3 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Paragrahvi 2 lõike 2 punktis 6 sätestatud tarkvara arenduse ja punktis 7 sätestatud toetatava

tegevuse elluviimise käigus tekkinud kaudne kulu hüvitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõike 1 punkti d ja artikli 54 punkti b kohaselt ühtse määra

alusel, mis on § 2 lõike 2 punktis 6 sätestatud tarkvara arenduse elluviimise korral 15 protsenti

§ 3 lõike 2 punktis 9 sätestatud otsesest tööjõukulust ja § 2 lõike 2 punktis 7 sätestatud toetatava

tegevuse elluviimise korral 15 protsenti § 3 lõike 2 punktis 10 sätestatud abikõlblikust otsesest

tööjõukulust. Kaudset kulu ei hüvitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/1060 artiklis 53 sätestatud muus vormis.“;

4) paragrahvi 3 lõike 6 punktid 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:

„1) sularahamakse, lepingu sõlmimisega või kindlustamisega seotud kulu, intress, leppetrahv

ja viivis, tagatismakse ning finantsteenusega seotud muu kulu;

2) riigilõiv, rahatrahv ja rahaline karistus ning vaide- ja kohtumenetluse korral menetluskulud;“;

5) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „Regionaal- ja Põllumajandusministeerium“ tekstiosaga „, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskus“; 6) paragrahvi 7 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „maksedokumentidest“ tekstiosaga „, kui kulu

hüvitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõike 1 punkti a

alusel“;

7) paragrahvi 7 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 7 punkt 9 sõnastatakse järgmiselt:

„9) järgima kalandusturu korraldamise seaduse § 52 lõikes 4 sätestatut ja tagama PRIA-le

riigihangete registris juurdepääsu hankele;“;

9) paragrahvi 8 lõike 2 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:

„Kui kulud on tekkinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 53

lõike 1 punkti a alusel, esitab toetuse saaja toetuse maksmiseks pärast toetatava tegevuse

täielikku või osadena elluviimist ja selle eest täielikult või osaliselt tasumist PRIA-le

elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu maksetaotluse koos järgmiste

dokumentidega:“;

10) paragrahvi 8 lõike 2 punkt 12 tunnistatakse kehtetuks;

4

11) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Toetuse saaja esitab koos lõikes 3 nimetatud maksetaotlusega hanke viitenumbri või

hankedokumendid, kui need ei ole kättesaadavad riigihangete registrist või kui neid ei ole varem

PRIA-le esitatud, ja hankija otsuse pärast pakkumuste läbivaatamist.“.

§ 4. Regionaal- ja põllumajandusministri 21. veebruari 2025. a määruse nr 15 „Perioodi

2021–2027 kalapüügi investeeringutoetus“ muutmine

Regionaal- ja põllumajandusministri 21. veebruari 2025. a määruses nr 15 „Perioodi 2021–

2027 kalapüügi investeeringutoetus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Paragrahvi 4 lõikes 2 sätestatud ettevalmistava töö kulu hüvitatakse Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõike 1 punktis b sätestatud ühikuhinna alusel.

Ettevalmistava töö puhul on toetuse määr 50 protsenti toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest

ja toetuse määraga võrdne ühikuhind on 256 eurot ühe taotluse kohta.“;

2) paragrahvi 5 punktid 7 ja 8 sõnastatakse järgmiselt:

„7) sularahamakse, lepingu sõlmimisega või kindlustamisega seotud kulu, intress, leppetrahv

ja viivis, tagatismakse ning finantsteenusega seotud muu kulu;

8) riigilõiv, rahatrahv ja rahaline karistus ning vaide- ja kohtumenetluse korral menetluskulud;“;

3) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „ostumenetluse“ tekstiosaga „, välja arvatud

§ 4 lõikes 2 sätestatud ettevalmistava töö puhul“;

4) paragrahvi 6 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Hinnapakkumuse küsimisel hoidub toetuse taotleja huvide konfliktist. Huvide konfliktina

käsitatakse olukorda, kus taotlejal või tema nimel tegutseval isikul, sealhulgas töötajal, juhatuse

liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud ostumenetluse ettevalmistamisse või

korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada selle ostumenetluse tulemust, on

finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib käsitada tema erapooletust

ja sõltumatust kahjustavatena.“;

5) paragrahvi 7 lõikes 1 asendatakse arv „60 000“ arvuga „100 000“;

6) paragrahvi 7 lõike 3 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:

„6) punktis 1 sätestatud tingimusi ei tohi muuta ilma täiendavat tähtaega andmata, mis ei või

olla lühem kui vähemalt pool hinnapakkumuste esitamiseks ettenähtud tähtajast, ja parima

hinnapakkumuse valimisel ei tohi neist kõrvale kalduda;“;

7) paragrahvi 8 lõiget 4 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:

„31) taotlejal on tegevuse elluviimiseks vajalik suutlikkus.“;

8) paragrahvi 8 lõike 4 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 12 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Toetuse saaja tagab toetatava tegevuse kestuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2021/1060 artiklis 65 sätestatud tingimustel, sealhulgas säilitab ja kasutab toetuse abil

soetatud või ehitatud vara sihtotstarbeliselt, vähemalt kolm aastat arvates PRIA poolt viimase

toetusosa maksmisest, kui ta on mikro-, väike- või keskmise suurusega ettevõtja, ning vähemalt

viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest, kui ta on suurettevõtja (edaspidi

koos sihipärase kasutamise periood).“;

5

10) paragrahvi 12 lõike 2 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahvi 12 lõike 2 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „maksedokumentidest“ tekstiosaga

„, kui kulu hüvitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 53

lõike 1 punkti a alusel“;

12) paragrahvi 12 lõike 3 punktis 5 asendatakse tekstiosa „2 ja 7“ tekstiosaga „1, 2 ja 7“;

13) paragrahvi 12 lõiget 3 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) täitma § 8 lõike 4 punktides 5 ja 6 sätestatud taotlejale esitatavaid nõudeid kuni viie aasta

möödumiseni PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest.“;

14) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kui kulud on tekkinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) artikli 53 lõike 1

punktis b sätestatud ühikuhinna alusel, ei pea toetuse saaja esitama lõike 1 punktides 3–6

nimetatud dokumente.“;

§ 5. Regionaal- ja põllumajandusministri 10. detsembri 2025. a määruse nr 102 „Perioodi

2021–2027 kalapüügi- ja vesiviljelusettevõtte ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete

töötlemisettevõtte innovatsioonitoetus“ muutmine

Regionaal- ja põllumajandusministri 10. detsembri 2025. a määruses nr 102 „Perioodi 2021–

2027 kalapüügi- ja vesiviljelusettevõtte ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete

töötlemisettevõtte innovatsioonitoetus“tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 punkt 8 sõnastatakse järgmiselt:

„8) sularahamakse, lepingu sõlmimisega või kindlustamisega seotud kulu, intress, leppetrahv

ja viivis, tagatismakse ning finantsteenusega seotud muu kulu;“;

2) paragrahvi 4 punkt 10 sõnastatakse järgmiselt:

„10) riigilõiv, rahatrahv ja rahaline karistus ning vaide- ja kohtumenetluse korral

menetluskulud;“;

3) paragrahvi 4 täiendatakse punktiga 121 järgmises sõnastuses:

„121) erisoodustuselt tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses tasutav maks;“;

4) paragrahvi 5 lõike 5 punktis 8 asendatakse sõna „taotleja“ tekstiosaga „Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 artikli 26 lõike 1 punktis a sätestatud erieesmärki

panustava tegevuse elluviimiseks toetuse taotleja“;

5) paragrahvi 9 lõike 3 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:

„6) punktis 1 sätestatud tingimusi ei tohi muuta ilma täiendavat tähtaega andmata, mis ei või

olla lühem kui vähemalt pool hinnapakkumuste esitamiseks ettenähtud tähtajast, ja parima

hinnapakkumuse valimisel ei tohi neist kõrvale kalduda;“.

§ 6. Regionaalministri 22. märtsi 2024. a määruse nr 21 „Perioodi 2021–2027 kalapüügi-

ja vesiviljelustoodete turuarendustoetus“ muutmine

Regionaalministri 22. märtsi 2024. a määruses nr 21 „Perioodi 2021–2027 kalapüügi- ja

vesiviljelustoodete turuarendustoetus“ tehakse järgmised muudatused:

6

1) paragrahvi 3 lõike 2 punktides 3 ja 5 asendatakse arv „15 000“ arvuga „25 000“;

2) paragrahvi 3 lõike 2 punktis 4 asendatakse arv „250 000“ arvuga „300 000“; 3) paragrahvi 3 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Paragrahvi 4 lõikes 2 sätestatud ettevalmistava töö kulu hüvitatakse Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõike 1 punktis b sätestatud ühikuhinna alusel.

Ettevalmistava töö puhul on toetuse määr 50 protsenti toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest

ja toetuse määraga võrdne ühikuhind on 256 eurot ühe taotluse kohta.“;

4) paragrahvi 3 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 5 punktid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:

„2) sularahamakse, lepingu sõlmimisega või kindlustamisega seotud kulu, intress, leppetrahv

ja viivis, tagatismakse ning finantsteenusega seotud muu kulu;

3) riigilõiv, rahatrahv ja rahaline karistus ning vaide- ja kohtumenetluse korral menetluskulud;“;

6) paragrahvi 5 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 6 lõike 2 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 6 lõike 2 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt:

„7) tema riikliku maksu võlg, sealhulgas maksuhalduri haldusaktiga kindlaks määratud intress,

on väiksem kui 100 eurot või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud;“;

9) paragrahvi 6 lõike 2 punktis 9 asendatakse tekstiosa „või 345“ tekstiosaga „, 345 või 361“;

10) paragrahvi 6 lõiget 2 täiendatakse punktiga 91 järgmises sõnastuses:

„91) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 artikli 26 lõike 1 punktis a

sätestatud erieesmärki panustava tegevuse elluviimiseks toetuse taotleja ja tema üle valitsevat

mõju omav isik, kes tegeleb kalapüügiga merel või siseveekogul või kalapüügi- ja

vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise, turustamise või hulgi- ja jaemüügiga, ei ole toime

pannud karistusseadustiku §-s 357, 358, 364, 365, 3651, 3652, 367, 368, 3681, 3682, 3683, 3684,

3685, 3686, 411, 412 või 4121 sätestatud keskkonnaalast süütegu;“;

11) paragrahvi 9 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „ostumenetluse“ tekstiosaga „, välja arvatud

§ 4 lõikes 2 sätestatud ettevalmistava töö puhul“;

12) paragrahvi 9 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Hinnapakkumuse küsimisel hoidub taotleja huvide konfliktist. Huvide konfliktina

käsitatakse olukorda, kus taotlejal või tema nimel tegutseval isikul, sealhulgas töötajal, juhatuse

liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud ostumenetluse ettevalmistamisse või

korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada selle ostumenetluse tulemust, on

finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib käsitada tema erapooletust

ja sõltumatust kahjustavatena.“;

13) paragrahvi 10 lõikes 1 asendatakse arv „60 000“ arvuga „100 000“;

14) paragrahvi 10 lõike 3 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:

„6) punktis 1 sätestatud tingimusi ei tohi muuta ilma täiendavat tähtaega andmata, mis ei või

olla lühem kui vähemalt pool hinnapakkumuste esitamiseks ettenähtud tähtajast, ja parima

hinnapakkumuse valimisel ei tohi neist kõrvale kalduda;“;

7

15) paragrahvi 11 lõike 3 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:

„Kui kulud on tekkinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 53

lõike 1 punkti a alusel, esitab toetuse saaja koos maksetaotlusega järgmised asjakohased

dokumendid:“;

16) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Toetuse saaja, kes vastab § 6 lõike 2 punktis 1 sätestatud taotlejale esitatavale nõudele,

täidab lõikes 1 nimetatud kohustusi kolme aasta jooksul arvates PRIA poolt viimase toetusosa

maksmisest, välja arvatud § 6 lõike 2 punktides 8–91 sätestatud taotlejale esitatavad nõuded,

mida toetuse saaja täidab kuni viie aasta möödumiseni PRIA poolt viimase toetusosa

maksmisest.“;

17) paragrahvi 13 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „maksedokumentidest“ tekstiosaga

„, kui kulu hüvitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 53

lõike 1 punkti a alusel“;

18) määrust täiendatakse §-ga 14 järgmises sõnastuses: „§ 14. Rakendussäte

Enne 1. augusti 2026 algatatud ostumenetlus viiakse lõpuni kuni 31. juulit 2026 kehtinud alustel

ja korras.“.

§ 7. Regionaal- ja põllumajandusministri 15. novembri 2024. a määruse nr 68 „Perioodi

2021–2027 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisinvesteeringute toetus“ muutmine

Regionaal- ja põllumajandusministri 15. novembri 2024. a määruses nr 68 „Perioodi 2021–

2027 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisinvesteeringute toetus“ tehakse järgmised

muudatused:

1) paragrahvi 5 punkt 12 sõnastatakse järgmiselt:

„12) sularahamakse, lepingu sõlmimisega seotud kulu, intress, leppetrahv ja viivis,

tagatismakse ning finantsteenusega seotud muu kulu;“;

2) paragrahvi 5 punktid 14 ja 15 sõnastatakse järgmiselt:

„14) riigilõiv, rahatrahv ja rahaline karistus ning vaide- ja kohtumenetluse korral

menetluskulud;

15) erisoodustuselt tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses tasutav maks;“;

3) paragrahvi 6 lõike 2 punktis 7 asendatakse sõna „viieks“ sõnaga „kolmeks“;

4) paragrahvi 10 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Hinnapakkumuse küsimisel hoidub taotleja huvide konfliktist. Huvide konfliktina

käsitatakse olukorda, kus taotlejal või tema nimel tegutseval isikul, sealhulgas töötajal, juhatuse

liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud ostumenetluse ettevalmistamisse või

korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada selle ostumenetluse tulemust, on

finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib käsitada tema erapooletust

ja sõltumatust kahjustavatena.“;

5) paragrahvi 11 lõike 4 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:

„6) punktis 1 sätestatud tingimusi ei tohi muuta ilma täiendavat tähtaega andmata, mis ei või

olla lühem kui vähemalt pool hinnapakkumuste esitamiseks ettenähtud tähtajast, ja parima

8

hinnapakkumuse valimisel ei tohi neist kõrvale kalduda;“;

6) paragrahvi 12 lõike 1 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:

„Kui kulud on tekkinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 53

lõike 1 punkti a alusel, esitab toetuse saaja toetuse maksmiseks vähemalt üks kord aastas pärast

toetatava tegevuse täielikku või osadena elluviimist ja selle eest täielikult või osaliselt tasumist

elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu PRIA-le maksetaotluse koos järgmiste

dokumentidega:“;

7) paragrahvi 12 lõike 1 punkt 51 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Paragrahvi 4 lõike 9 punktis 1 nimetatud kulu hüvitamise taotlemise korral esitab toetuse

saaja hiljemalt koos viimase maksetaotlusega taastuvast energiaallikast energia tootmiseks

kasutatava tootmisseadme nõuetekohasust tõendava dokumendi.“;

9) paragrahvi 14 lõike 2 punktis 1 asendatakse tekstiosa „11 ja 12“ tekstiosaga „7, 8, 11 ja 12“;

10) paragrahvi 14 lõike 2 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „maksedokumentidest“ tekstiosaga

„, kui kulu hüvitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 53

lõike 1 punkti a alusel“;

11) paragrahvi 14 lõike 3 punktist 1 jäetakse välja tekstiosa „ja § 4 lõike 9 punktis 1 nimetatud

kulu puhul lisaks tootmisseadme nõuetekohasust tõendava dokumendi“;

12) paragrahvi 14 lõike 3 punktis 2 asendatakse tekstiosa „4 ja 7“ tekstiosaga „3–6“;

13) paragrahvi 14 lõike 3 punktist 11 jäetakse välja tekstiosa „5, 7,“.

§ 8. Regionaal- ja põllumajandusministri 18. detsembri 2024. a määruse nr 89 „Perioodi

2021–2027 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete välisturgude avamise toetus“ muutmine

Regionaal- ja põllumajandusministri 18. detsembri 2024. a määruses nr 89 „Perioodi 2021–

2027 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete välisturgude avamise toetus“ tehakse järgmised

muudatused:

1) paragrahvi 3 lõiget 5 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Kaudset kulu ei hüvitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 53

sätestatud muus vormis.“;

2) paragrahvi 4 lõike 4 punktid 3 ja 4 sõnastatakse järgmiselt:

„3) sularahamakse, lepingu sõlmimisega või kindlustamisega seotud kulu, intress, leppetrahv

ja viivis, tagatismakse ning finantsteenusega seotud muu kulu;

4) riigilõiv, rahatrahv ja rahaline karistus ning vaide- ja kohtumenetluse korral menetluskulud;“;

3) paragrahvi 8 lõike 1 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:

„Kui kulud on tekkinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 53

lõike 1 punkti a alusel, esitab toetuse saaja pärast toetatava tegevuse täielikku või osadena

elluviimist ja selle eest täielikult või osaliselt tasumist PRIA-le elektrooniliselt PRIA e-teenuse

keskkonna kaudu pärast iga kvartali lõppu järgmise kuu 15. kuupäevaks maksetaotluse koos

järgmiste dokumentidega:“;

9

4) paragrahvi 10 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „maksedokumentidest“ tekstiosaga „, kui

kulu hüvitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõike 1

punkti a alusel“.

§ 9. Regionaal- ja põllumajandusministri 2. juuni 2025. a määruse nr 52 „Perioodi 2021–

2027 kalasadamate investeeringutoetus“ muutmine

Regionaal- ja põllumajandusministri 2. juuni 2025. a määruses nr 52 „Perioodi 2021–2027

kalasadamate investeeringutoetus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 punktid 11 ja 12 sõnastatakse järgmiselt:

„11) sularahamakse, lepingu sõlmimisega või kindlustamisega seotud kulu, intress, leppetrahv

ja viivis, tagatismakse ning finantsteenusega seotud muu kulu;

12) riigilõiv, rahatrahv ja rahaline karistus ning vaide- ja kohtumenetluse korral

menetluskulud;“;

2) paragrahvi 6 lõike 4 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks:

3) paragrahvi 6 lõike 4 punktis 11 asendatakse sõnad „viieks aastaks arvates PRIA poolt viimase

toetusosa maksmisest“ tekstiosaga „kolmeks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa

maksmisest, kui taotleja on mikro-, väike- või keskmise suurusega ettevõtja, ning vähemalt

viieks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest, kui taotleja on suurettevõtja“;

4) paragrahvi 6 lõike 4 punktis 13 asendatakse sõnad „viis aastat arvates PRIA poolt viimase

toetusosa maksmisest“ tekstiosaga „kolm aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa

maksmisest, kui taotleja on mikro-, väike- või keskmise suurusega ettevõtja, ning vähemalt viis

aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest, kui taotleja on suurettevõtja“;

5) paragrahvi 7 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Hinnapakkumuse küsimisel hoidub taotleja huvide konfliktist. Huvide konfliktina

käsitatakse olukorda, kus taotlejal või tema nimel tegutseval isikul, sealhulgas töötajal, juhatuse

liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud ostumenetluse ettevalmistamisse või

korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada selle ostumenetluse tulemust, on

finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib käsitada tema erapooletust

ja sõltumatust kahjustavatena.“;

6) paragrahvi 8 lõike 4 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:

„6) punktis 1 sätestatud tingimusi ei tohi muuta ilma täiendavat tähtaega andmata, mis ei või

olla lühem kui vähemalt pool hinnapakkumuste esitamiseks ettenähtud tähtajast, ja parima

hinnapakkumuse valimisel ei tohi neist kõrvale kalduda;“;

7) paragrahvi 12 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Toetuse saaja tagab toetatava tegevuse kestuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2021/1060 artiklis 65 sätestatud tingimustel, sealhulgas säilitab ja kasutab toetuse abil

soetatud või ehitatud vara sihtotstarbeliselt, vähemalt kolm aastat arvates PRIA poolt viimase

toetusosa maksmisest, kui ta on mikro-, väike- või keskmise suurusega ettevõtja, ning vähemalt

viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest, kui ta on suurettevõtja (edaspidi

koos sihipärase kasutamise periood).“;

8) paragrahvi 12 lõike 2 punktis 1 asendatakse tekstiosa „3, 6–8 ja 10“ tekstiosaga „11 ja 13“;

9) paragrahvi 12 lõike 2 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „maksedokumentidest“ tekstiosaga

10

„, kui kulu hüvitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 53

lõike 1 punkti a alusel“;

10) paragrahvi 12 lõike 3 punktist 1 jäetakse välja tekstiosa „ja § 4 lõike 6 punktis 1 nimetatud

taastuvast energiaallikast tootmiseks kasutatava seadme projekteerimise, soetamise ja

paigaldamise kulude puhul lisaks tootmisseadme nõuetekohasust tõendava dokumendi“;

11) paragrahvi 12 lõike 3 punktis 3 asendatakse tekstiosa „1–2“ tekstiosaga „1–3“;

12) paragrahvi 12 lõiget 3 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:

„31) täitma § 6 lõike 4 punktides 7 ja 8 sätestatud taotlejale esitatavaid nõudeid kuni viie aasta

möödumiseni PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest;“;

13) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kui kulud on tekkinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) artikli 53 lõike 1

punktis b sätestatud ühikuhinna alusel, ei pea toetuse saaja esitama lõike 1 punktides 3–6

nimetatud dokumente.“.

§ 10. Regionaalministri 18. oktoobri 2023. a määruse nr 69 „Perioodi 2021–2027

kogukonna juhitud kohaliku arengu toetus“ muutmine

Regionaalministri 18. oktoobri 2023. a määruses nr 69 „Perioodi 2021–2027 kogukonna

juhitud kohaliku arengu toetus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 punktis 10 asendatakse sõna „hääletamisel“ sõnaga „üldkoosolekul“;

2) paragrahvi 12 punkt 5 ja § 20 lõike 1 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 26 lõikes 13 asendatakse tekstiosa „(EMTAK, jagu F, alajagu 41101)“ tekstiosaga

„(EMTAK, jagu M, alajagu 68121)“;

4) paragrahvi 27 lõiget 8 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:

„41) taotlejal on toetatava tegevuse elluviimiseks vajalik suutlikkus;“;

5) paragrahvi 27 lõike 8 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 27 lõike 8 punktis 6 asendatakse tekstiosa „EMKVF-i“ tekstiosaga „Euroopa

Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi“;

7) paragrahvi 27 lõike 8 punktis 7 asendatakse tekstiosa „või 345“ tekstiosaga „, 345 või 361“;

8) paragrahvi 27 lõike 8 punktis 8 asendatakse sõnad „viieks aastaks arvates PRIA poolt viimase

toetusosa maksmisest“ tekstiosaga „kolmeks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa

maksmisest, kui taotleja on mikro-, väike- või keskmise suurusega ettevõtja, ning vähemalt

viieks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest, kui taotleja on suurettevõtja“;

9) paragrahvi 27 lõike 8 punktis 9 asendatakse sõnad „viis aastat arvates PRIA poolt viimase

toetusosa maksmisest“ tekstiosaga „kolm aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa

maksmisest, kui taotleja on mikro-, väike- või keskmise suurusega ettevõtja, ning vähemalt viis

aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest, kui taotleja on suurettevõtja“;

10) paragrahvi 27 lõike 8 punkt 10 sõnastatakse järgmiselt:

11

„10) taotleja riikliku maksu võlg, sealhulgas maksuhalduri haldusaktiga kindlaks määratud

intress, on väiksem kui 100 eurot või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud.“;

11) paragrahvi 28 lõiget 5 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) kliimakindluse tagamise hindamine.“;

12) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Lõikes 6 sätestatud energiaauditi teeb asjakohase pädevusega füüsiline isik, kellel on

nõukogu 22. mai 2017. aasta soovituse, milles käsitletakse elukestva õppe Euroopa

kvalifikatsiooniraamistikku ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja

nõukogu 23. aprilli 2008. aasta soovitus Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku loomise kohta

elukestva õppe valdkonnas (ELT C 189, 15.06.2017, lk 15–28), II lisas sätestatud Euroopa

kvalifikatsiooniraamistiku kaheksanda taseme kutsetunnistus energiatõhususe valdkonnas.“;

13) paragrahvi 29 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

14) paragrahvi 29 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 artikli 13 punktides b, g, h, i, k,

l ja m nimetatud kulud;“;

15) paragrahvi 29 punkt 15 sõnastatakse järgmiselt:

„15) sularahamakse, lepingu sõlmimisega või kindlustamisega seotud kulu, intress, leppetrahv

ja viivis, tagatismakse ning finantsteenusega seotud muu kulu;“;

16) paragrahvi 29 punktid 18 ja 19 sõnastatakse järgmiselt:

„18) riigilõiv, rahatrahv ja rahaline karistus ning vaide- ja kohtumenetluse korral

menetluskulud;

19) erisoodustuselt tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses tasutav maks;“;

17) paragrahvi 29 punkt 22 tunnistatakse kehtetuks;

18) paragrahvi 29 punktis 25 asendatakse sõnad „kohalik omavalitsus või kohaliku

omavalitsuse üksus“ tekstiosaga „kohaliku omavalitsuse üksus, kohaliku omavalitsuse üksuse

asutus või kohaliku omavalitsuse üksuse asutatud mittetulundusühing või sihtasutus“;

19) paragrahvi 30 lõike 1 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:

„Projektitoetuse saaja, välja arvatud kohaliku omavalitsuse üksus, kohaliku omavalitsuse

üksuse asutus ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutatud mittetulundusühing või sihtasutus, võib

programmiperioodi jooksul saada projektitoetust kokku kuni 400 000 eurot.“;

20) paragrahvi 30 lõige 11 sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Paragrahvi 28 lõike 4 punktis 1 sätestatud päikeseenergia kasutuselevõtmisega seotud

tegevuse elluviimise korral on projektitoetuse määr 50 protsenti toetatava tegevuse

abikõlblikest kuludest. Projektitoetuse määraga võrdne ühikuhind ühe kilovati kohta on

järgmine:

1) tootmisseade, mille tootmisvõimsus on alla 16 kilovati – 560 eurot;

2) tootmisseade, mille tootmisvõimsus on vähemalt 16 kilovatti, kuid alla 50 kilovati –

516 eurot;

3) tootmisseade, mille tootmisvõimsus on vähemalt 50 kilovatti, kuid alla 200 kilovati –

497 eurot;

4) tootmisseade, mille tootmisvõimsus on vähemalt 200 kilovatti – 475 eurot.“;

12

21) paragrahvi 30 lõikes 12 asendatakse teine lause teise ja kolmanda lausega järgmises

sõnastuses: „Paragrahvi 28 lõike 5 punktis 1 sätestatud ettevalmistava töö puhul on toetuse määr

50 protsenti toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest. Toetuse määraga võrdne ühikuhind on

256 eurot ühe taotluse kohta.“;

22) paragrahvi 30 lõige 14 tunnistatakse kehtetuks;

23) paragrahvi 31 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „ostumenetluse“ tekstiosaga „, välja arvatud

§ 28 lõike 4 punktis 1 nimetatud päikeseenergia kasutuselevõtmisega seotud kulu ning lõike 5

punktis 1 sätestatud kulu korral“;

24) paragrahvi 31 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Hinnapakkumuse küsimisel hoidub projektitoetuse taotleja huvide konfliktist. Huvide

konfliktina käsitatakse olukorda, kus taotlejal või tema nimel tegutseval isikul, sealhulgas

töötajal, juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud ostumenetluse

ettevalmistamisse või korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada selle ostumenetluse

tulemust, on finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib käsitada tema

erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena.“;

25) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:

„(10) Lõigetes 1–9 sätestatut ei kohaldata, kui projektitoetuse taotleja on hankija riigihangete

seaduse § 5 tähenduses, kes peab hanke korraldamisel järgima riigihangete seadust. Kui taotleja

korraldab riigihanke pärast taotluse esitamist, teeb ta enne taotluse esitamist turu-uuringu

riigihangete seaduse kohaselt.“;

26) paragrahvi 32 lõikes 1 asendatakse arv „60 000“ arvuga „100 000“;

27) paragrahvi 32 lõike 4 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:

„6) punktis 1 sätestatud tingimusi ei tohi muuta ilma täiendavat tähtaega andmata, mis ei või

olla lühem kui vähemalt pool hinnapakkumuste esitamiseks ettenähtud tähtajast, ja parima

hinnapakkumuse valimisel ei tohi neist kõrvale kalduda;“;

28) paragrahvi 33 lõike 1 punkti 11 täiendatakse pärast tekstiosa „ärakiri,“ tekstiosaga

„vajaduse korral väljavõte ehitise põhiprojekti joonistest, kus muu hulgas kajastuvad

kavandatava ehitise asendiplaan ning arhitektuuri, tehnosüsteemide ja välisvõrkude

lahendused, ning väljavõte projekti seletuskirjast koos kooskõlastustega,“;

29) paragrahvi 33 lõiget 1 täiendatakse punktidega 12–14 järgmises sõnastuses:

„12) paragrahvi 28 lõike 4 punktis 1 sätestatud taastuva energiaallika kasutuselevõtmise korral

selle ettevõtte elektri omatarbimist tõendav dokument, kus kavandatakse taastuv energiaallikas

kasutusele võtta;

13) vajaduse korral § 28 lõike 4 punktis 1 sätestatud taastuva energiaallika kasutuselevõtmise

korral energiaauditi aruanne;

14) vajaduse korral Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 73 lõike 2

punkti j kohane hinnang selle kohta, et on tagatud sellise taristuinvesteeringu kliimakindlus,

mille kestvus on vähemalt viis aastat.“;

30) paragrahvi 36 lõige 1 loetakse lõikeks 11 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 1 järgmises

sõnastuses:

„(1) Projektitoetuse saaja tagab toetatava tegevuse kestuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/1060 artiklis 65 sätestatud tingimustel, sealhulgas säilitab ja kasutab toetuse

13

abil soetatud või ehitatud vara sihtotstarbeliselt, vähemalt kolm aastat arvates PRIA poolt

viimase toetusosa maksmisest, kui ta on mikro-, väike- või keskmise suurusega ettevõtja, ning

vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest, kui ta on suurettevõtja

(edaspidi koos sihipärase kasutamise periood).“;

31) paragrahvi 36 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Projektitoetuse saaja täidab sihipärase kasutamise perioodi lõpuni järgmiseid kohustusi:

1) täidab § 27 lõike 8 punktides 8 ja 9 sätestatud projektitoetuse taotlejale esitatavaid nõudeid;

2) määruses sätestatud juhul esitab teabe toetuse saamise ja kasutamise kohta ning aruanded

ettenähtud tähtaja jooksul;

3) eristab selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid

kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest, kui kulu

hüvitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõike 1 punkti a

alusel;

4) võimaldab teha auditit, teostada järelevalvet või teha muud toetuse saamisega seotud

kontrolli ning osutab selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldab viibida toetuse saaja

kinnisasjal, ehitises ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja vara kohapeal;

5) esitab auditi tegemiseks, järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud

andmed ja dokumendid määratud tähtaja jooksul;

6) näitab, et tegemist on EMKVF-i toetuse abil elluviidava tegevusega, kasutades selleks

regionaalministri 24. juuli 2023. a määruses nr 45 „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027 toetuse objekti tähistamise ning Euroopa Liidu

osalusele viitamise tingimused ja kord“ ettenähtud sümboleid ja teavitustegevusi;

7) teavitab taotluse rahuldamise otsuse teinud asutust taotluses esitatud või tegevusega seotud

andmete muutumisest või tegevuse elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas tegevusega

seotud vara üleandmisest teisele isikule.

(2) Lisaks lõikes 11 sätestatule peab projektitoetuse saaja:

1) viima ellu toetatava tegevuse, sealhulgas esitama kõik selle tegevusega seotud

kuludokumendid, taotluse rahuldamise otsuses nimetatud tähtpäevaks, kuid hiljemalt kahe aasta

pärast arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest;

2) täitma § 27 lõike 8 punktides 2–4 ja 10 sätestatud projektitoetuse taotlejale esitatavaid

nõudeid kuni PRIA poolt viimase toetusosa maksmiseni;

3) täitma § 27 lõike 8 punktides 6 ja 7 sätestatud projektitoetuse taotlejale esitatavaid nõudeid

kuni viie aasta möödumiseni PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest;

4) tagama PRIA-le riigihangete registris juurdepääsu ostumenetlusele või riigihankele;

5) tagama, et hiljemalt esimese maksetaotluse esitamise ajaks on ehitusluba või ehitusteatis

ehitisregistrist kättesaadav, kui see on nõutud ehitusseadustiku kohaselt;

6) tagama, et hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajaks on ehitise kasutusluba või

kasutusteatis ehitisregistrist kättesaadav, kui see on nõutud ehitusseadustiku kohaselt;

7) tagama, et hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajaks on talle antud tegevusluba või ta

on esitanud majandustegevusteate.“;

32) paragrahvi 39 lõiget 8 täiendatakse pärast sõna „lõpetatud“ sõnadega „ja nende eest peab

olema tasutud“;

33) paragrahvi 39 lõike 9 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:

„Kui kulud on tekkinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 53

lõike 1 punkti a alusel, esitab projektitoetuse saaja projektitoetuse maksmiseks pärast tegevuse

täielikku või osadena elluviimist ja selle eest täielikult või osadena tasumist PRIA-le

elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu lisas 8 „Projektitoetuse saaja maksetaotluse

sisunõuded“ nimetatud andmeid sisaldava maksetaotluse ning kui see on asjakohane, siis

14

järgmiste dokumentide ärakirjad:“;

34) paragrahvi 39 täiendatakse lõikega 91 järgmises sõnastuses:

„(91) Paragrahvi 28 lõike 4 punktis 1 sätestatud kulu hüvitamise taotlemise korral esitab toetuse

saaja hiljemalt koos viimase maksetaotlusega taastuvast energiaallikast energia tootmiseks

kasutatava tootmisseadme nõuetekohasust tõendava dokumendi.“;

35) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3)Enne 1. augusti 2026 algatatud ostumenetlus viiakse lõpuni kuni 31. juulit 2026 kehtinud

alustel ja korras.“.

§ 11. Regionaalministri 13. mai 2024. a määruse nr 31 „Perioodi 2021–2027 püügivahendi

parendamise toetus“ muutmine

Regionaalministri 13. mai 2024. a määruses nr 31 „Perioodi 2021–2027 püügivahendi

parendamise toetus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 3 lõike 3 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:

„Paragrahvi 2 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud tegevuste elluviimise korral on toetuse määr

80 protsenti toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest. Toetuse määraga võrdne ühikuhind ühe

püügivahendi kohta on järgmine:“;

3) paragrahvi 5 punktid 6 ja 7 sõnastatakse järgmiselt:

„6) sularahamakse, lepingu sõlmimisega või kindlustamisega seotud kulu, intress, leppetrahv

ja viivis, tagatismakse ning finantsteenusega seotud muu kulu;

7) riigilõiv, rahatrahv ja rahaline karistus ning vaide- ja kohtumenetluse korral menetluskulud;“;

4) paragrahvi 6 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Hinnapakkumuse küsimisel hoidub toetuse taotleja huvide konfliktist. Huvide konfliktina

käsitatakse olukorda, kus taotlejal või tema nimel tegutseval isikul, sealhulgas töötajal, juhatuse

liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud ostumenetluse ettevalmistamisse või

korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada selle ostumenetluse tulemust, on

finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib käsitada tema erapooletust

ja sõltumatust kahjustavatena.“;

5) paragrahvi 7 lõike 3 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:

„6) punktis 1 sätestatud tingimusi ei tohi muuta ilma täiendavat tähtaega andmata, mis ei või

olla lühem kui vähemalt pool hinnapakkumuste esitamiseks ettenähtud tähtajast, ja parima

hinnapakkumuse valimisel ei tohi neist kõrvale kalduda;“;

6) paragrahvi 8 lõike 2 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 8 lõike 2 punktis 6 asendatakse tekstiosa „või 345“ tekstiosaga „, 345 või 361“;

8) paragrahvi 8 lõike 2 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt:

„7) taotleja riikliku maksu võlg, sealhulgas maksuhalduri haldusaktiga kindlaks määratud

intress, on väiksem kui 100 eurot või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud;“;

9) paragrahvi 11 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Toetuse saaja tagab toetatava tegevuse kestuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

15

(EL) 2021/1060 artiklis 65 sätestatud tingimustel, sealhulgas säilitab ja kasutab toetuse abil

soetatud või ehitatud vara sihtotstarbeliselt, vähemalt kolm aastat arvates PRIA poolt viimase

toetusosa maksmisest, kui ta on mikro-, väike- või keskmise suurusega ettevõtja, ning vähemalt

viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest, kui ta on suurettevõtja (edaspidi

koos sihipärase kasutamise periood).“;

10) paragrahvi 11 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) täidab § 8 lõike 2 punktis 8 sätestatud taotlejale esitatavat nõuet;“;

11) paragrahvi 11 lõike 3 punktis 3 asendatakse tekstiosa „2, 7 ja 9“ tekstiosaga „2 ja 7“;

12) paragrahvi 11 lõiget 3 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) täitma § 8 lõike 2 punktides 5 ja 6 sätestatud taotlejale esitatavaid nõudeid kuni viie aasta

möödumiseni PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest.“.

§ 12. Regionaal- ja põllumajandusministri 1. oktoobri 2024. a määruse nr 63 „Perioodi

2021–2027 ranna- ja sisevete kalalaeva energiatõhususe parendamise toetus“ muutmine

Regionaal- ja põllumajandusministri 1. oktoobri 2024. a määruses nr 63 „Perioodi 2021–2027

ranna- ja sisevete kalalaeva energiatõhususe parendamise toetus“ tehakse järgmised

muudatused:

1) paragrahvi 4 punktid 6 ja 7 sõnastatakse järgmiselt:

„6) sularahamakse, lepingu sõlmimisega või kindlustamisega seotud kulu, intress, leppetrahv

ja viivis, tagatismakse ning finantsteenusega seotud muu kulu;

7) riigilõiv, rahatrahv ja rahaline karistus ning vaide- ja kohtumenetluse korral menetluskulud;“;

2) paragrahvi 5 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Hinnapakkumuse küsimisel hoidub toetuse taotleja huvide konfliktist. Huvide konfliktina

käsitatakse olukorda, kus taotlejal või tema nimel tegutseval isikul, sealhulgas töötajal, juhatuse

liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud ostumenetluse ettevalmistamisse või

korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada selle ostumenetluse tulemust, on

finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib käsitada tema erapooletust

ja sõltumatust kahjustavatena.“;

3) paragrahvi 6 lõikes 1 asendatakse arv „60 000“ arvuga „100 000“;

4) paragrahvi 6 lõike 3 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:

„6) punktis 1 sätestatud tingimusi ei tohi muuta ilma täiendavat tähtaega andmata, mis ei või

olla lühem kui vähemalt pool hinnapakkumuste esitamiseks ettenähtud tähtajast, ja parima

hinnapakkumuse valimisel ei tohi neist kõrvale kalduda;“;

5) paragrahvi 7 lõiget 2 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:

„31) taotlejal on toetatava tegevuse elluviimiseks vajalik suutlikkus;“;

6) paragrahvi 7 lõike 2 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 7 lõike 2 punktis 6 asendatakse tekstiosa „või 345“ tekstiosaga „, 345 või 361“;

8) paragrahvi 7 lõike 2 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt:

„7) taotleja riikliku maksu võlg, sealhulgas maksuhalduri haldusaktiga kindlaks määratud

intress, on väiksem kui 100 eurot või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud;“;

16

9) paragrahvi 8 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „veebilehel“ tekstiosaga „arvestusega, et teate

avaldamise ja taotluse esitamise tähtaja alguse vahele jääks vähemalt 14 kalendripäeva.“;

10) paragrahvi 8 lõike 4 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt:

„7) toetuse abil soetatava kalalaeva mootori võimsus kilovattides;“;

11) paragrahvi 8 lõike 4 punktist 8 jäetakse välja tekstiosa „paragrahvi 6 lõikes 2 nimetatud“;

12) paragrahvi 10 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Toetuse saaja tagab toetatava tegevuse kestuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2021/1060 artiklis 65 sätestatud tingimustel, sealhulgas säilitab ja kasutab toetuse abil

soetatud või ehitatud vara sihtotstarbeliselt, vähemalt kolm aastat arvates PRIA poolt viimase

toetusosa maksmisest, kui ta on mikro-, väike- või keskmise suurusega ettevõtja, ning vähemalt

viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest, kui ta on suurettevõtja (edaspidi

koos sihipärase kasutamise periood).“;

13) paragrahvi 10 lõike 2 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

14) paragrahvi 10 lõike 3 punktis 3 asendatakse tekstiosa „2, 7 ja 8“ tekstiosaga „1–3 ja 7“;

15) paragrahvi 10 lõiget 3 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) täitma § 7 lõike 2 punktides 5 ja 6 sätestatud taotlejale esitatavaid nõudeid kuni viie aasta

möödumiseni PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest.“;

16) määrust täiendatakse §-ga 12 järgmises sõnastuses: „§ 12. Rakendussäte

Enne 1. augusti 2026 algatatud ostumenetlus viiakse lõpuni kuni 31. juulit 2026 kehtinud alustel

ja korras.“.

§ 13. Regionaal- ja põllumajandusministri 31. märtsi 2025. a määruse nr 30 „Perioodi

2021–2027 riikliku uuringute programmi rakendamise toetus“ muutmine

Regionaal- ja põllumajandusministri 31. märtsi 2025. a määruses nr 30 „Perioodi 2021–2027

riikliku uuringute programmi rakendamise toetus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Toetuse maksimaalne suurus taotleja ühe taotluse kohta taotlusvoorus on:

1) paragrahvi 2 lõike 2 punktides 1–3 sätestatud iga tegevuse puhul eraldi kuni 200 000 eurot;

2) paragrahvi 2 lõikes 3 sätestatud tegevuse puhul kuni 500 000 eurot.“;

2) paragrahvi 3 lõiget 6 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Kaudset kulu ei hüvitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 53

sätestatud muus vormis.“;

3) paragrahvi 4 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 4 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt: „7) sularahamakse, lepingu sõlmimisega või kindlustamisega seotud kulu, intress, leppetrahv ja viivis, tagatismakse ning finantsteenusega seotud muu kulu;“;

17

5) paragrahvi 4 punkt 10 sõnastatakse järgmiselt:

„10) riigilõiv, rahatrahv ja rahaline karistus ning vaide- ja kohtumenetluse korral

menetluskulud;“;

6) paragrahvi 9 lõike 1 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) viib ellu toetatava tegevuse, sealhulgas esitab kõik tegevusega seotud kuludokumendid,

kahe aasta jooksul arvates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kui toetust taotleti § 2 lõike 2

punktis 1, 2 või 3 sätestatud tegevuste elluviimiseks, ja 30 kuu jooksul arvates taotluse

rahuldamise otsuse tegemisest, kui toetust taotleti § 2 lõikes 3 sätestatud tegevuse

elluviimiseks;“;

7) paragrahvi 9 lõike 1 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „maksedokumentidest“ tekstiosaga „,

kui kulu hüvitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõike 1

punkti a alusel;“;

8) paragrahvi 10 lõike 2 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:

„Kui kulud on tekkinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 53

lõike 1 punkti a alusel, esitab toetuse saaja koos lõikes 1 nimetatud maksetaotlusega järgmised

dokumendid:“;

9) paragrahvi 10 lõike 2 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „vara“ tekstiosaga „, ja töötasu

maksmist tõendav dokument“.

§ 14. Regionaalministri 21. septembri 2023. a määruse nr 61 „Perioodi 2021–2027

tootmis- ja turustamiskavade toetus“ muutmine

Regionaalministri 21. septembri 2023. a määruses nr 61 „Perioodi 2021–2027 tootmis- ja

turustamiskavade toetus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Taotleja vastab järgmistele nõuetele:

1) taotlejal on toetatava tegevuse elluviimise kalendriaasta kohta Maaeluministeeriumi või

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi poolt kalandusturu korraldamise seaduse § 15

lõike 4 alusel heakskiidetud tootmis- ja turustamiskava;

2) taotleja on riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest saadud ja

tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise

ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud summas;

3) taotleja ei ole saanud taotluses sisalduva sama kulu kohta toetust riigieelarvelistest või

muudest Euroopa Liidu või välisabi vahenditest ega muud tagastamatut riigiabi;

4) taotleja suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole nimetatud pankrotiseaduse kohaselt

ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või algatatud

sundlõpetamist ja tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust;

5) taotleja riikliku maksu võlg, sealhulgas maksuhalduri haldusaktiga kindlaks määratud

intress, on väiksem kui 100 eurot või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud;

6) taotleja ja tema üle valitsevat mõju omav isik, kes tegeleb kalapüügiga merel või

siseveekogul või kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise, turustamise või hulgi-

ja jaemüügiga, ei ole taotluse esitamise kuule vahetult eelnenud 36 kuu jooksul või Euroopa

Liidu õigusaktides sätestatud tähtaja jooksul toime pannud kalapüügiseaduse § 75 lõikes 2

või 3, §-s 76, 77, 78 või 781, § 79 lõikes 2 või 3 või §-s 81, 85, 87 või 88 või karistusseadustiku

§-s 279, 344, 345 või 361 sätestatud süütegu, mida käsitatakse kalapüüginõude tõsise

rikkumisena kalapüügiseaduse § 71 lõike 1 punkti 1 tähenduses;

7) taotleja ja tema üle valitsevat mõju omav isik, kes tegeleb kalapüügiga merel või

18

siseveekogul või kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise, turustamise või hulgi-

ja jaemüügiga, ei ole toime pannud karistusseadustiku §-s 209, 2091, 210, 3891, 391 või 393

sätestatud süütegu, mis on seotud Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi või Euroopa

Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi toetusega seotud rikkumisega.“;

2) paragrahvi 5 lõike 2 punktides 1–3 asendatakse sõnad „toetuse taotleja“ sõnaga „taotleja“;

3) paragrahvi 5 lõike 2 punkt 9 sõnastatakse järgmiselt:

„9) Euroopa Liidu ja riigisisene tulemusnäitaja;

4) paragrahvi 5 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Lõike 2 punktis 9 sätestatud tulemusnäitajad on järgmised:

1) Euroopa Liidu tulemusnäitaja on edendus- ja teavitustegevusest kasu saavate ettevõtete arv,

mille kohta esitab taotleja tootmis- ja turustamiskava elluviimisesse panustavate ettevõtete

prognoositava arvu;

2) riigisisene tulemusnäitaja on taotleja müügitulu, mille kohta esitab taotleja tulundusühistu

prognoositava müügitulu.“;

5) paragrahvi 7 punktis 2 asendatakse tekstiosa „6 ja 7 toetuse taotleja“ tekstiosaga „2, 3 ja 5

taotleja“;

6) paragrahvi 7 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

„21) täitma § 4 lõike 2 punktides 6 ja 7 sätestatud taotlejale esitatavaid nõudeid kuni viie aasta

möödumiseni PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest;“;

7) paragrahvi 7 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) esitama § 5 lõikes 3 nimetatud tulemusnäitajate tegelikud tulemused pärast toetatava

tegevuse elluviimist.“.

§ 15. Määruse jõustumine

(1) Määruse § 6 punktid 12–14 ja 18, § 10 punktid 24–27 ja 35 ning § 12 punktid 2–4 ja 16

jõustuvad 1. augustil 2026. a.

(2) Määruse § 4 jõustub 1. jaanuaril 2027. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Kõrgmaa

Kantsler

SELETUSKIRI

Regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Regionaalministri ning regionaal- ja

põllumajandusministri määruste muutmine“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse kalandusturu korraldamise seaduse § 41 lõike 4, § 42 lõike 1, § 47 lõigete

3 ja 8 ning § 52 lõike 3 alusel.

Määruse eelnõuga muudetakse järgmiseid regionaal- ja põllumajandusministri määruseid:

1. Regionaalministri 21. juuni 2024. a määrus nr 41 „Perioodi 2021 – 2027 kalade

kudemistingimuste parendamise toetus“ (edaspidi määrus nr 41).

2. Regionaalministri 23. oktoobri 2023.a määrus nr 71 „Perioodi 2021 – 2027

kalandusandmete kogumise toetus“ (edaspidi määrus nr 71).

3. Regionaalministri 30. jaanuari 2024. a määrus nr 9 „Perioodi 2021 – 2027 kalanduse

kontrolli ja järelevalve toetus“ (edaspidi määrus nr 9).

4. Regionaal- ja põllumajandusministri 21. veebruari 2025. a määruse nr 15 „Perioodi 2021

– 2027 kalapüügi investeeringutoetus“ (edaspidi määrus nr 15).

5. Regionaal- ja põllumajandusministri 10. detsembri 2025. a määruse nr 102 „Perioodi

2021-2027 kalapüügi- ja vesiviljelusettevõtte ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete

töötlemisettevõtte innovatsioonitoetus“ muutmine.

6. Regionaalministri 22. märtsi 2024. a määruse nr 21 „Perioodi 2021 – 2027 kalapüügi ja

vesiviljelustoodete turuarendustoetus“ (edaspidi määrus nr 21).

7. Regionaal- ja põllumajandusministri 15. novembri 2024. a määrus nr 68 „perioodi 2021

– 2027 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisinvesteeringute toetus“ (edaspidi

määrus nr 68).

8. Regionaal- ja põllumajandusministri 18. detsembri 2024. a määruse nr 89 „Perioodi 2021

– 2027 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete välisturgude avamise toetus“ (edaspidi määrus

nr 89).

9. Regionaal- ja põllumajandusministri 2. juuni 2025. a määrus nr 52 „Perioodi 2021 – 2027

kalasadamate investeeringutoetus“ (edaspidi määrus nr 52).

10. Regionaalministri 18. oktoobri 2023. a määrus nr 69 „Perioodi 2021 – 2027 kogukonna

juhitud kohaliku arengu toetus“ (edaspidi määrus nr 69).

11. Regionaalministri 13. mai 2024. a määrus nr 31 „Perioodi 2021 – 2027 püügivahendi

parendamise toetus“ (edaspidi määrus nr 31).

12. Regionaal- ja põllumajandusministri 1. oktoobri 2024. a määrus nr 63 „Perioodi 2021 –

2027 ranna- ja sisevete kalalaeva energiatõhusise parendamise toetus“ (edaspidi määrus

nr 63).

13. Regionaal- ja põllumajandusministri 31. märtsi 2025. a määrus nr 30 „Perioodi 2021 –

2027 riikliku uuringute programmi rakendamise toetus“ (edaspidi määrus nr 30).

14. Regionaalministri 21. septembri 2023. a määrus nr 61 „Perioodi 2021 – 2027 tootmis- ja

turustamiskavade toetus“ (edaspidi määrus nr 61).

KAVAND: 16.06.2026

2021. aastal Vabariigi Valitsuse poolt heakskiidetud „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna

arengukava aastani 2030“ (PõKa 2030),1 seab kalandussektori eesmärkideks näiteks selle, et

kalavarude keskkonnateadliku ja jätkusuutliku majandamise kaudu on kalavarud heas seisus,

kalandussektor on jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline ning kalandussektori toodang on

kvaliteetne, kõrge lisandväärtuse ja suure ekspordipotentsiaaliga. Selleks, et nimetatud eesmärke

saavutada, on võimalik Eestil kasutada ka Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi

(EMKVF) 2021–2027 rahalisi vahendid, mis on kinnitatud EMKVF Eesti rakendauskavaga.

Rakenduskava eesmärk on rakendada EMKVF raames meetmeid ja tegevusi, mis toetavad Eesti

kalandussektori peamiste eesmärkide saavutamist Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika

rakendamisel. Selleks on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium töötanud välja mitmeid

perioodi 2021-2027 õigusakte, läbi mille nimetatud eesmärkide saavutamist toetada. Selleks, et

EMKVF rakendamine oleks Eestis sujuvam on plaanis ühtlustada EMKVF korraldamist

reguleeritavate õigusaktide sõnastusi ning vähendada nii taotleja kui ka vahendusasutusele

kehtestatud nõudeid.

Määruse eelnõuga vähendatakse läbivalt toetuse taotlejatele kehtestatavaid kohustusi ning

vähendatakse halduskoormust, nii toetuste taotlemisel kui ka hilisemal projektide elluviimisel,

läbivalt täpsustatakse määruse muudatuse eelnõus abikõlbmatute kulude määratlust.

Leevendatakse ka ostumenetlusele kehtestatavaid nõudeid, näiteks tõstetakse riigihangete

registris tehtava ostumenetluse piirmäära senise 60 000 euro tasemelt 100 000 euroni. Määruste

muudatustega kehtestatakse mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtjale lühem, kolme

aastane investeeringu sihipärase kasutamise periood. Olulise muudatusena muudetakse määruses

nr 69 hääletamise nõudeid kalanduse kohaliku tegevusrühma üldkoosolekul, mis olulisel määral

lihtsustab kalanduse kohalike tegevusrühmade tegevust projektitoetuste jagamisel. Määruses nr

63 eemaldatakse meetme määrusest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/1628

tulenev nõue esitada tüübikinnitus alla 12 meetrise laeva mootorile toetuse taotlemisel, sest

PRIA-l on võimalik tüübikinnitusest tulenevat informatsiooni saada muudest allikatest.

Toetuse taotlejatele halduskoormust lisavaid tegureid on suhteliselt vähe, näiteks lisatakse

määrusesse nr 69 nõue koostada nende investeeringute puhul, mille kestvus on üle viie aasta

kliimakindluse aruanne. Nõue tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060

artikli 73 lõike 2 punktist j, mille kohaselt tuleb tagada selliste taristuinvesteeringute

kliimakindlus, mille kestvus on vähemalt viis aastat. Leevendava meetmena on kliimakindluse

aruande koostamine lisatud ettevalmistavate tööde nimistusse, millele on võimalik taotleda

toetust.

Ülejäänud muudatused määrustes tehakse parema õigusselguse saavutamiseks ja uusi kohutusi

toetuse taotlejatele ei panda. Lisaks on oluline märkida, et kõik toetuse saamiseks sätestatud

kohustused on tasakaalus saadava hüvega ning on toetuse saamiseks vältimatult vajalikud.

Määrus nr 41 muudatuse eelnõu puudutab Riigimetsa Majandamise Keskust (RMK). Määruse

muudatuse eelnõuga täpsustatakse abikõlbmatute kulude sõnastust, täpsustatakse toetuse saajale

kehtestatud kohustusi ning täpsustatakse, milliseid dokumente on vaja esitada maksetaotlusega.

Määrus nr 71 muudatuse eelnõu puudutab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumit. Määruse

muudatuse eelnõuga täpsustatakse abikõlbmatute kulude sõnastust, täpsustatakse toetuse saajale

kehtestatud kohustusi, samuti täpsustakse, milliseid dokumente on vaja esitada maksetaotlusega.

Määrus nr 9 muudatuse eelnõu puudutab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumit,

Keskkonnaametit ning Põllumajandus- ja Toiduametit. Määruse muudatuse eelnõuga

täpsustatakse abikõlbmatute kulude sõnastust, täpsustatakse toetuse saajale kehtestatud

1 PõKa 2030 www.agri.ee/poka-2030

kohustusi, täpsustatakse, milliseid dokumente tuleb esitada maksetaotlusega ning kuidas tuleb

kajastada raamatupidamises kuludokumente, täpsustatakse abikõlblike taotlejate nimistut.

Määruse nr 15 muudatuse eelnõu puudutab ca 1400 kutselist ranna- ja sisevete kalurit, kes

püüavad kala kaluri kalapüügiloa alusel. 12 traalpüügiettevõtet ja 3 kaugpüügiettevõtet, kes

püüvad kala kalalaeva kalapüügiloa alusel ning PRIA-t. Määruse muudatuse eelnõuga

täpsustatakse abikõlbmatute kulutuste nimistut ja tõstetakse riigihangete registris tehtava

ostumenetluse piirmäära 60 tuhandelt eurolt 100 tuhande euroni, samuti täpsustakse

ostumenetluse läbiviimise tingimusi. Määruse muudatusega kehtestatakse mikro-, väikese- ja

keskmise suurusega ettevõtjale lühem, kolme aastane investeeringu sihipärase kasutamise

periood. Muudatused lihtsustavad taotlejatele toetuse taotlemist, samuti väheneb PRIA

halduskoormus taotluste menetlemisel ja hilisemate kontrollitoimingute läbiviimisel.

Määrus nr 102 muudatuse eelnõu puudutab ettevõtjaid (füüsilisest isikust ettevõtjad ja

äriühingud), kes tegelevad kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise ning kalapüügi- ja

vesiviljelustoodete töötlemisega. Määruse muudatusega täpsustatakse abikõlbmatute kulutuste

nimistut, samuti täpsustatakse nõudeid ostumenetlusele.

Määrus nr 21 muudatuse eelnõu puudutab kalandusturu korraldamise seaduse mõistes

kalapüügi- või vesiviljelussektori tootjaorganisatsioone või tootjaorganisatsioonide liitu ning

mittetulundusühinguid, äriühinguid või füüsilisest isikust ettevõtjaid, kelle põhikirjaline eesmärk

on seotud kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise ja turustamise edendamisega.

Määruse muudatusega täpsustatakse abikõlbmatuste kulude nimistut, suurendatakse maksimaalse

toetuse piirmäärasid, täpsustatakse ostumenetluse tingimusi ning lühendatakse toetuse sihipärase

kasutamise tähtaegasid.

Määrus nr 68 muudatuse eelnõu puudutab kokku ca 140 ettevõtjat, kes on väga erinevad nii

suuruse, tegevussuundade, mahtude kui ekspordivõimekuse poolest. Kalapüügi- ja

vesiviljelustoodete töötlemisega on Eestis hõivatud ca 1400 isikut. Kalapüügi- ja

vesiviljelustoodete töötlemisettevõtete konkurentsivõime mõjutab kaudselt omakorda nii jae- ja

hulgikaubanduse-, logistika-, turismi-, majutuse-, toitlustuse- jne sektoreid. Samuti puudutab

muudatuse eelnõu kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega tegelevad ettevõtjad, kes

tegelevad kalapüügitoodete või vesiviljelustoodete töötlemisega, kas siis ühega neist või

mõlemaga korraga. Muudatuse eelnõuga täpsustatakse meetme abikõlbmatute kulude sõnastust,

samuti täpsustatakse toetuse saajale esitatavaid nõudeid ning nõudeid ostumenetluse

läbiviimisele. Täpsustatakse, milliseid dokumente tuleb esitada koos maksetaotlusega ning kuidas

tuleb kajastada kuludokumente toetuse saaja raamatupidamises.

Määrus nr 89 muudatuse eelnõu puudutab Põllumajandus- ja Toiduametit (PTA). Määruse

muudatuse eelnõuga täpsustatakse abikõlbmatute kulude sõnastust, täpsustatakse toetuse saajale

kehtestatud kohustusi, hangetele kehtestatavaid nõudeid ning nõudeid, kuidas tuleb

kuludokumente kajastada toetuse saaja raamatupidamises.

Määruse nr 52 muudatuse eelnõu puudutab ca 12 Eesti olulisemate traalpüügisadamate haldajat

või omanikku. Määruse muudatuse eelnõuga täpsustatakse abikõlbmatute kulude sõnastust ning

kehtestatakse mikro, väikese ja keskmise suurusega ettevõtjale lühem kolme aastane

investeeringu sihipärase kasutamise periood, kehtestatakse uued nõuded ostumenetluse

läbiviimisele samuti sätestatakse nõuded kuidas tuleb kajastada kuludokumente toetuse saaja

raamatupidamises.

Määruse nr 69 muudatuse eelnõu puudutab ca 1400 kutselist ranna- ja sisevete kalurit, kes

püüavad kala kaluri kalapüügiloa alusel, Eesti rannapiirkondade kohalike omavalitsusi (38

omavalitsusüksust) ning arvukalt kalanduspiirkondade kodanikuühendusi. Olulisemate

muudatustena täpsustatakse hääletamise nõudeid kalanduse kohaliku tegevusrühma

üldkoosolekul. Lisatakse kalapüügi tõsiste nõuete rikkumise loetelusse karistusseadustiku

keskkonnavastane süütegu § 361, mis on loodusliku loomastiku kahjustamine. Lisatakse

kohustus toetuse taotlejal suuremate investeeringute tegemisel koostada investeeringu

kliimakindluse analüüs. Tõstetakse riigihangete registris tehtava ostumenetluse piirmäära 60

tuhandelt eurolt 100 tuhande euroni, samuti täpsustakse ostumenetluse läbiviimise tingimusi ja

täpsustatakse mitteabikõlblike kulude nimistut. Määruse muudatusega kehtestatakse mikro-,

väikese ja keskmise suurusega ettevõtjale lühem kolme aastane investeeringu sihipärase

kasutamise periood. Muudatused lihtsustavad taotlejatele toetuse taotlemist ja hilisemat

elluviimist, samuti väheneb PRIA halduskoormus taotluste menetlemisel ja hilisemate

kontrollitoimingute läbiviimisel.

Määruse nr 31 muudatuse eelnõu puudutab ca 1400 kutselist ranna- ja sisevete kalurit, kes

püüavad kala kaluri kalapüügiloa alusel ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametit.

Eelnõuga lisatakse kalapüügi tõsiste nõuete rikkumise loetelusse karistusseadustiku

keskkonnavastane süütegu § 361, mis on loodusliku loomastiku kahjustamine. Määruse

muudatusega kehtestatakse mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtjale lühem kolme

aastane investeeringu sihipärase kasutamise periood. Muudatused lihtsustavad taotlejatele toetuse

taotlemist, samuti väheneb PRIA halduskoormus taotluste menetlemisel ja hilisemate

kontrollitoimingute läbiviimisel.

Määruse nr 63 muudatuse eelnõu puudutab ca 1400 kutselist ranna- ja sisevete kalurit, kes

püüavad kala kaluri kalapüügiloa alusel ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametit.

Eelnõuga täpsustatakse meetme määruse abikõlbmatute kulutuste nimistut ja tõstetakse

riigihangete registris tehtava ostumenetluse piirmäära 60 tuhandelt eurolt 100 tuhande euroni.

Lisatakse kalapüügi tõsiste nõuete rikkumise loetelusse karistusseadustiku keskkonnavastane

süütegu § 361, mis on loodusliku loomastiku kahjustamine. Meetme määrusest eemaldatakse

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/1628 tulenev nõue esitada tüübikinnitus

alla 12 meetrise laeva mootorile. Määruse muudatusega kehtestatakse mikro-, väikese ja

keskmise suurusega ettevõtjale lühem, kolme aastane investeeringu sihipärase kasutamise

periood. Muudatused lihtsustavad taotlejatele toetuse taotlemist, samuti väheneb PRIA

halduskoormus taotluste menetlemisel ja hilisemate kontrollitoimingute läbiviimisel.

Määruse nr 30 muudatuse eelnõu puudutabteadus- ja arendusasutusi. Määruse muudatuse

eelnõuga täpsustatakse abikõlbmatuste kulude sõnastust, täpsustatakse toetuse saajale kehtestatud

kohustusi, täpsustatakse, milliseid dokumente tuleb esitada koos maksetaotlusega ning kuidas

tuleb kajastada kuludokumente toetuse saaja raamatupidamises.

Määrus nr 61 muudatuse eelnõu puudutab KTKS-i alusel tunnustatud järgmiseid kalapüügi- ja

vesiviljelussektoris tegutsevaid tootjaorganisatsioone:

1) tulundusühistu Eesti Kalapüügiühistu;

2) tulundusühistu Eesti Traalpüügi Ühistu;

3) tulundusühistu Eesti Kutseliste Kalurite Ühistu;

4) tulundusühistu Peipsi Kalandusühistu;

5) tulundusühistu Eesti Avamere Vesiviljelejate Ühistu.

Määruse muudatusega täpsustatakse toetuse taotlejale esitatavaid nõudeid.

Määruse eelnõu ja seletuskirja valmistas ette Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

kalanduspoliitika osakonna kalandusturu valdkonna valdkonnajuht Eduard Koitmaa (tel 625 6233

[email protected]). Kalandusturu valdkonna nõunikud Margus Medell (tel 625 6239

[email protected]), Kairi Šljaiteris (tel 567 78 301 [email protected]), Annika Teino

(tel 625 6525 [email protected]) ja kalandusturu valdkonna peaspetsialistid Laura Freivald-

Heapost (tel 585 88 561 [email protected]) ning Signe Soomann (tel 625 6240

[email protected]). Kalanduspoliitika osakonna nõunik Juhani Papp (tel 625 6265

[email protected]). Juriidilise ekspertiisi määruse eelnõule tegi Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Karina Torop (tel 625 6520

[email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Laura Ojava (tel 625 6523

[email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu §-s 1 muudetakse määrust nr 41

Paragrahv 1 punktiga 1 täpsustatakse § 4 lõike 7 sõnastust. Sätestatakse, et juhul kui kulu

hüvitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 54 punktis b

nimetatud ühtse määra alusel ei ole sama kulu hüvitamine sama määruse artiklis 53 sätestatud

kulumeetodi alusel lubatud. Näiteks, projekti käigus deklareeritakse raamatupidamiskulusid

ühtse määra alusel 15% ulatuses, siis sama kulu deklareerimine tegelikult tekkinud kulude alusel

ei ole lubatud.

Paragrahv 1 punktidega 2, 3 ja 4 täpsustatakse § 4 lõike 9 punkte 3, 4, ja 7.Täpsustatakse

mitteabikõlblike kulude nimistut. Muudatus vähendab bürokraatiat ja lihtsustab projektide

elluviimist.

Paragrahv 1 punktiga 5 täpsustatakse § 8 lõike 1 punkti 1 sõnastust. Sätestatakse, et Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 65 lõikes 1 nimetatud tähtaega, mis on

viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest, ning mida tuleb täita juhul kui

toetavaks tegevuseks on investeeringud taristusse. Kui projekti tegevusteks on määruse § 3 lõige

1 punktis 1 sätestatud tegevus, kalade rändeteede avamine või punktis 2 nimetatud tegevus,

kalade elupaikade ja koelmualade taastamine ning rajamine, peab määruse (EL) 2021/1060

artikli 65 lõikes 1 viie aastast tähtaega jälgima. Näiteks, kui tegevuste raames rajatakse kalapääs,

kalalift, ehitatakse paisusid, tamme, lüüsisid vms. Tähtaega ei pea jälgima kui tegemist ei ole

tarituinvesteeringuga, näiteks kõrvaldatakse kopratamm, paigaldatakse kudejõe põhja kruusa,

puhastatakse jõesängi vms.

Paragrahv 1 punktiga 6 täpsustakse, et toetuse saaja peab eristama selgelt oma

raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja

maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest, juhul kui kulu hüvitatakse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikkel 53 lõige 1 punktis a nimetatud tegelikult

tekkinud kulude alusel. Kui kulu hüvitatakse samas artiklis nimetatud lihtsustatud kulumeetodite

alusel ei ole kulude eristamine toetuse saaja raamatupidamises kohutuslik.

Paragrahv 1 punktiga 7 täpsustatakse § 8 lõike 3 punkti 3. Täpsustatakse, milliseid toetuse

taotlejale kehtestatud nõudeid peab toetuse saaja täita kuni PRIA poolt viimase toetusosa

maksmiseni, ehk siis kogu projekti elluviimise perioodi jooksul.

Paragrahv 1 punktiga 8 täpsustatakse § 9 lõike 4 sissejuhatavat lauseosa. Muudatusega

sätestatakse, et kuludokumendid tuleb esitada vaid juhul, kui kulud tekivad määruse (EL)

2021/1060 artiklis 53 lõikes 1 punktis a sätestatud alustel ehk tegelikult tekkinud kulude alusel.

Kui kulud on tekkinud lihtsustatud kulude alusel või kaudse kulu alusel ei ole vaja kõiki

kuludokumente esitada.

Paragrahv 1 punktiga 9 tunnistatakse kehtetuks § 9 lõike 4 punkt 7, sest säte on täpsustava

sõnastusega lisatud § 9 lõikesse 41.

Paragrahv 1 punktiga 10 täiendatakse § 9 lõikega 41. Muudatusega sätestatakse, et juhul kui

hankedokumendid ei ole saadaval riigihangete registris, või ei ole neid varem PRIAle esitatud,

tuleb hankedokumendid esitada koos maksetaotlusega.

Eelnõu §-s 2 muudetakse määrust nr 71

Paragrahv 2 punktiga 1 täpsustatakse § 3 lõike 5 sõnastust.Sätestatakse, et juhul kui kulu

hüvitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 54 nimetatud

kaudse kulu alusel ei ole sama kulu hüvitamine mõne teise sama määruse artiklis 53 sätestatud

kulumeetodi alusel lubatud. Näiteks, projekti käigus deklareeritakse raamatupidamiskulusid

artiklis 54 sätestatud ühtse määra alusel, siis sama kulu deklareerimine artiklis 53 punktides a-f

tekkinud kulude alusel ei ole lubatud.

Paragrahv 2 punktiga 2 täpsustatakse § 3 lõike 7 punkte 3 ja 4.Täpsustataksemitteabikõlblike

kulude nimistut. Muudatus vähendab bürokraatiat ja lihtsustab projektide elluviimist.

Paragrahv 2 punktiga 3 täpsustakse § 7 punkti 5. Muudatusega sätestatakse, et toetuse saaja

peab eristama selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid

kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest, juhul kui kulu

hüvitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikkel 53 lõige 1 punktis

a nimetatud tegelikult tekkinud kulude alusel. Kui kulu hüvitatakse artikli 53 punktides b-f

nimetatud lihtsustatud kulumeetodi või artiklis 54 ühtesete määrade alusel ei ole kulude

eristamine toetuse saaja raamatupidamises kohutuslik.

Paragrahv 5 punktidega 4 ja 5 täpsustatakse § 7 punktide 8 ja 9 sõnastust. Sätestatakse, et

toetuse taotleja peab tagama PRIA-le ligipääsu riigihangete registrile. Paragrahvi 7 punkt 9

tunnistatakse kehtetuks, sest punkti mõte on avatud §-is 7 punktis 8.

Paragrahv 2 punktiga 6 täpsustatakse § 8 lõike 1 sissejuhatava lauseosa sõnastust. Muudatusega

sätestatakse, et kuludokumendid tuleb esitada vaid juhul, kui kulud tekivad määruse (EL)

2021/1060 artiklis 53 lõikes 1 punktis a sätestatud alustel ehk tegelikult tekkinud kulude alusel.

Kui kulud on tekkinud lihtsustatud kulude alusel või kaudse kulu alusel ei ole vaja kõiki

kuludokumente esitada.

Paragrahv 2 punktiga 7 ja 8 täpsustatakse § 8 lõike 1 punkti 4 sõnastust. Tunnistatakse

kehtetuks § 8 lõike 1 punkt 4, sest säte on täpsustava sõnastusega lisatud § 8 lõikesse 21.

Eelnõu §-s 3 muudetakse määrust nr 9

Paragrahv 3 punktiga 1 täpsustatakse § 2 lõike 2 punkti 6. Muudatusega sätestatakse õiguslik

alus tarkvaraarendusega seotud kulude abikõlblikuseks ehk investeeringud infotehnoloogiasse

hõlmavad eneses ka arenduskulusid.

Paragrahv 3 punktiga 2 muudetakse § 3 lõike 2 punkte 8 ja 9. Punktiga 8 sätestatakse, et lisaks

riistvarale on abikõlblik ka tarkvaraliste lahenduste soetamise kulu. Punktiga 9 sätestatakse, et

tarkvara arendusega seotud tegevuse puhul on abikõlblik töötaja tööjõukulu ulatuses, milles

töötaja panustab projekti elluviimisse. See võimaldab kasutada toetuse vahendeid juhul, kui

tarkvara arendatakse taotleja enda töötajate poolt, mitte ainult väliselt sisse ostetud teenusena.

Säte näeb ette, et tööjõukulu hüvitatakse proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga.

Paragrahv 3 punktiga 3 täiendatakse § 3 lõike 4 sõnastust. Muudatusega laiendatakse kaudsete

kulude hüvitamise regulatsiooni tarkvara arendusega seotud tegevustele ning tarkvaraarendusega

tegeleva töötaja tööjõukulule. Kaudsed kulud hüvitatakse ühtse määra alusel 15 protsenti

abikõlblikust otsesest tööjõukulust ning sätestatakse, et kaudseid kulusid ei hüvitata sama

tegevuse puhul mõnes muus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 53

ette nähtud vormis, vältides seeläbi topelthüvitamise riski.

Paragrahv 3 punktiga 4 täpsustatakse § 3 lõike 6 punkte 1 ja 2.Täpsustataksemitteabikõlblike

kulude nimistut. Muudatus vähendab bürokraatiat ja lihtsustab projektide elluviimist.

Paragrahv 3 punktiga 5 täpsustatakse § 4 lõiget 1. Täpsustusega lisatakse uus abikõlblik toetuse

taotleja, kes on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskus (REMITK)

Paragrahv 3 punktiga 6 täpsustakse § 7 punkt 5 sõnastust. Täpsustakse, et toetuse saaja peab

eristama selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad

kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest, juhul kui kulu hüvitatakse

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikkel 53 lõige 1 punktis a nimetatud

tegelikult tekkinud kulude alusel. Kui kulu hüvitatakse artikli 53 punktides b-f nimetatud

lihtsustatud kulumeetodi või artiklis 54 ühtsete määrade alusel ei ole kulude eristamine toetuse

saaja raamatupidamises kohutuslik.

Paragrahv 3 punktidega 7 ja 8 täpsustatakse § 7 punkt 9 sõnastust. Tunnistatakse kehtetuks §

7 punkt 8, sest punkti sisu on kajastatud juba punktis 9. Punktiga 9 sätestatakse, et kui EMKVF-

i toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse tähenduses, peab ta toetatava tegevusega seotud

hangete korraldamisel järgima riigihangete seaduses sätestatud nõudeid. Samuti tuleb toetuse

saajal tagada PRIA-le ligipääs hankele riigihangete registris.

Paragrahv 3 punktiga 9 täpsustatakse § 8 lõike 2 sissejuhatava lauseosa sõnastust. Muudatusega

sätestatakse, et kuludokumendid tuleb esitada vaid juhul, kui kulud tekivad määruse (EL)

2021/1060 artiklis 53 lõikes 1 punktis a sätestatud alustel ehk tegelikult tekkinud kulude alusel.

Kui kulud on tekkinud lihtsustatud kulude alusel või kaudse kulu alusel, ei ole vaja kõiki

kuludokumente esitada.

Paragrahv 3 punktidega 10 ja 11 täpsustatakse § 8 lõike 2 punkti 12 sõnastust. Tunnistatakse

kehtetuks § 8 lõike 2 punkt 12, sest säte on täpsustava sõnastusega lisatud § 8 lõikesse 31.

Eelnõu §-s 4 muudetakse määrust nr 15

Paragrahv 4 punktiga 1 muudetakse § 3 lõike 2 sõnastust. Uue sõnastusega täpsustatakse, et

ühikuhinna arvutamisel on juba arvesse võetud toetuse määr, mis on 50 protsenti. Toetuse saajale

makstakse ettevalmistava töö puhul dokumentide koostamise eest ühikuhinnana välja 256 eurot

ühe taotluse kohta.

Paragrahv 4 punktiga 2 täpsustatakse § 5 punktis 7 ja 8 sätestatudmitteabikõlblike kulude

nimistut. Muudatus vähendab bürokraatiat ja lihtsustab projektide elluviimist.

Paragrahv 4 punktiga 3 täpsustatakse § 6 lõike 1 sõnastust. Muudatusega sätestatakse, et § 4

lõikes 2 nimetatud ettevalmistava töö (taotlusdokumentide ettevalmistamine) korral ei ole vaja

korraldada ostumenetlust, sest taotlusdokumentide ettevalmistamist toetatakse ühikuhinna alusel.

Paragrahv 4 punktiga 4 täpsustatakse § 6 lõike 5 sõnastust. Sätestatakse, et toetuse taotleja

hoidub ostumenetluse läbiviimisel huvide konfliktist.

Paragrahv 4 punktiga 5 muudetakse § 7 lõike 1 sõnastust, mille kohaselt tõstetakse riigihangete

registris läbiviidavate ostude eeldatava abikõlbliku maksumuse piirmäära, mis on 100 000 eurot

või sellest suurem. Piirmäära suurenemine on tingitud üldisest majanduses toimuvast kiirest

hinnatõust kui ka kiirest inflatsioonist. Analoogselt on lähenetud ka näiteks perioodi 2021—2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite

andmise ja kasutamise üldistes tingimustes. Seega kui toetatava tegevuse raames tellitava töö või

teenuse või soetatava vara eeldatav käibemaksuta maksumus on 100 000 eurot või sellest suurem,

peab taotleja korraldama ostumenetluse riigihangete registris.

Paragrahv 4 punktiga 6 täpsustatakse § 7 lõike 3 punkti 6 sõnastust. Sätestatakse, et juhul kui

muudetakse ostumenetluse tingimusi, siis ei või olla uus hinnapakkumuste esitamise tähtaeg olla

lühem kui pool esialgsest tähtajast. Muudatusega tagatakse ostumenetluse läbipaistvus ning

tagatakse, et kõik hinnapakkujad, kes on huvitatud konkreetsest ostumenetlusest jõuaksid soovi

korral teha muudatused oma pakkumustes.

Paragrahv 4 punktiga 7 täiendatakse § 8 lõiget 4 punktiga 31. Muudatusega sätestatakse, et

toetuse taotlejal peab olema projekti tegevuste elluviimiseks vajalik suutlikkus. Juhendid, kuidas

tuvastada raskustes ettevõtjat ja hinnata ettevõtja suutlikkust leiab Euroopa Komisjoni teatisest

(2014/C 249/01) „Suunised raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja

ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta“.2

Paragrahv 4 punktiga 8 tunnistatakse kehtetuks § 8 lõige 4 punkt 4. Muudatusega ühtlustatakse

nõudeid toetuse taotlejale teiste määrustega, sest kehtinud nõue on liigne bürokraatia.

Paragrahv 4 punktiga 9 muudetakse § 12 lõike 1 sõnastust, mille kohaselt lühendatakse

sihipärase kasutusperioodi aega viielt aastalt kolmele aastale mikro-, väikese- või keskmise

suurusega ettevõtetele. Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060

artikli 65 lõikest 1 võib liikmesriik lühendada taristuinvesteeringu või tootlikku investeeringu

sihipärase kasutamise perioodi tähtaega kolme aastani, kui tegu on mikro-, väikese- või keskmise

suurusega (VKE) ettevõtjate investeeringute või nende loodud töökohtade säilitamisega. Kõikide

teiste toetuse taotlejatele kehtib investeeringu sihipärase kasutamise periood 5 aastat peale PRIA

poolt viimase toetusosa maksmist. Muudatuse tulemusel väheneb Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti (PRIA) halduskoormus täiendavate kontrollide läbiviimisel toetuse saajate

juures.

Paragrahv 4 punktiga 10 tunnistatakse kehtetuks § 12 lõike 2 punkt 1, punki mõte on sätestatud

määruse § 12 lõikes 3 punkris 5.

Paragrahv 4 punktiga 11 täpsustakse, et toetuse saaja peab eristama selgelt oma

raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja

maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest, juhul kui kulu hüvitatakse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikkel 53 lõige 1 punktis a nimetatud tegelikult

tekkinud kulude alusel. Kui kulu hüvitatakse sama artiklis nimetatud lihtsustatud kulumeetodite

alusel ei ole kulude eristamine toetuse saaja raamatupidamises kohutuslik.

Paragrahv 4 punktiga 12 muudetakse § 12 lõike 3 punktis 5 nimetatud nõudeid, mida toetuse

saaja on kohustatud täitma viimase toetusosa maksmiseni.

Paragrahv 4 punktiga 13 lisatakse § 12 lõikele 3 punkt 6. Muudatusega sätestatakse, et kõik

toetuse saajad peavad täitma nõudeid, mis on nimetatud määruse § 8 lõikes 4 punktides 5 ja 6.

Rikkumised, mis on seotud Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi või Euroopa Merendus-,

Kalandus- ja Vesiviljelusfondi toetusega seotud rikkumisega ja tõsiste rikkumistega

kalapüügiseaduse § 71 lõike 1 punkt 1 tähenduses, peab toetuse saaja täitma alates toetuse

määramise otsuse saamisest, kuni 5 aasta jooksul arvates PRIA viimase toetusosa maksmisest.

Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 artiklis 11 lõikes 2

sätestatust tuleb raskete rikkumistega seotud nõudeid täita vähemalt 5 aastat arvates viimase

toetussosa maksmisest PRIA poolt.

Paragrahv 4 punktiga 14 täiendatakse § 13 lõikega 11. Muudatusega sätestatakse, et

kuludokumendid tuleb esitada vaid juhul kui kulud tekivad määruse (EL) 2021/1060 artiklis 53

lõikes 1 punktis a sätestatud alustel ehk tegelikult tekkinud kulude alusel. Kui kulud on tekkinud

lihtsustatud kulude alusel või kaudse kulu alusel ei ole vaja kõiki kuludokumente esitada.

2 Suunised raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta

(2014/C 249/01) https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52014XC0731(01)2.

Eelnõu §-s 5 muudetakse määrust nr 102

Paragrahv 5 punktidega 1 ja 2 täpsustatakse § 4 punktides 8 ja 10 sätestatudmitteabikõlblike

kulude nimistut. Muudatus vähendab bürokraatiat ja lihtsustab projektide elluviimist.

Paragrahv 5 punktiga 3 lisatakse § 4 punkt 121, millega sätestatakse, et mitteabikõlblik kulu on

erisoodustuselt tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses tasutav maks, mis on igasugune kaup,

teenus, boonustasu või rahaliselt hinnatav soodustus, mida antakse lõikes 3 nimetatud isikule

seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga

või pikaajalise lepingulise suhtega, olenemata erisoodustuse andmise ajast.

Paragrahv 5 punktiga 4 muudetakse § 5 lõike 5 punkti 8. Muudatusega täpsustatakse, et § 5

lõikes 5 punktis 8 nimetatud keskkonnalased süüteod laienevad vaid nendele taotlejatele, kes

viivad toetuse taotlusega ellu tegevusi, mis panustavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2021/1139 artikli 26 lõike 1 punktis a nimetatud erieesmärki. Määruse nr 2021/1139 artikli

26 lõike 1 punktis a nimetatud erieesmärk on „Säästva vesiviljelustegevuse edendamine, eelkõige

vesiviljelustootmise konkurentsivõime tugevdamine, tagades samal ajal, et tegevused on pikas

perspektiivis keskkonnasäästlikud“.

Paragrahv 5 punktiga 5 täpsustatakse § 9 lõike 3 punkti 6 sõnastust. Sätestatakse, et juhul kui

muudetakse ostumenetluse tingimusi, siis ei või olla uus hinnapakkumuste esitamise tähtaeg olla

lühem kui pool esialgsest tähtajast. Muudatusega tagatakse ostumenetluse läbipaistvus ning

tagatakse, et kõik hinnapakkujad, kes on huvitatud konkreetsest ostumenetlusest jõuaksid soovi

korral teha muudatused oma pakkumustes.

Eelnõu §-s 6 muudetakse määrust nr 21

Paragrahv 6 punktidega 1 ja 2 muudetakse § 3 lõike 2 punktide 3-5 sõnastust. Sätestatakse

toetuse maksimaalne suurus taotleja ühe taotluse kohta taotlusvoorus regionaalministri 22. märtsi

2024. a määruses nr 21 ,,Perioodi 2021–2027 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete

turuarendustoetus’’. Messil eksponendina osalemisel, nii ettevõtjana iseseisvalt või

esindusorganisatsiooni poolt korraldatud ühisstendil ning messi külastamisel suurendatakse

toetuse maksimaalset suurust taotleja ühe taotluse kohta taotlusvoorus, sest tegevuste elluviimine

on inflatsiooni tõttu kallinenud. Kehtiv toetuse suurus (ettevõtja messil eksponendina 15 000

eurot, messi külastamine 15 000 eurot, messil eksponendina ühisstendil 250 000 eurot) oli

arvutatud EMKF 2014-2020 samalaadsete tegevuste toetamise andmete põhjal.

Tarbijahinnaindeks on aastal 2025 võrreldes aastaga 2014 tõusnud Statistikaameti andmeil

60,7%. Toetuse maksimaalne suurus tõuseb ettevõtja messil osalemisel eksponendina ning messi

külastamisel ligi 67% ning messil osalemisel eksponendina ühisstendil 20%.

Paragrahv 6 punktidega 3 ja 4 muudetakse § 3 lõike 4 sõnastust. Uue sõnastusega täpsustatakse,

et ühikuhinna arvutamisel on juba arvesse võetud toetuse määr, mis on 50 protsenti. Toetuse

saajale makstakse ettevalmistava töö puhul dokumentide koostamise eest välja 256 eurot ühe

taotluse kohta. Paragrahvi 3 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks, sest lõike sisu on kirjeldatud uues

lõikes 4.

Paragrahv 6 punktiga 5 ja 6 täpsustatakse § 5 punkte 2, 3 ja 5.Täpsustataksemitteabikõlblike

kulude nimistut. Muudatus vähendab bürokraatiat ja lihtsustab projektide elluviimist.

Paragrahv 6 punktiga 7 tunnistatakse kehtetuks § 6 lõike 2 punkt 6. Muudatusega ühtlustatakse

nõudeid toetuse taotlejale teiste määrustega, sest kehtinud nõue on liigne bürokraatia.

Paragrahv 6 punktiga 8 täpsustatakse § 6 lõige 2 punkt 7 sõnastust. Muudatusega ühtlustatakse

nõudeid toetuse taotlejale teiste määrustega.

Paragrahv 6 punktiga 9 täiendatakse § 6 lõike 2 punkti 9 sõnastust. Loetellu lisatakse

karistusseadustiku § 361, mis on loodusliku loomastiku kahjustamisega seotud süüteod ja mida

käsitatakse kalapüüginõude tõsise rikkumisena kalapüügiseaduse § 71 lõike 1 punkti 1

tähenduses.

Paragrahv 6 punktiga 10 täiendatakse § 6 lõiget 2 punktiga 91. Muudatusega täpsustatakse, et §

6 lõikes 2 punktis 91 nimetatud keskkonnalased süüteod laienevad vaid nendele taotlejatele, kes

viivad toetuse taotlusega ellu tegevusi, mis panustavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2021/1139 artikli 26 lõike 1 punktis a nimetatud erieesmärki. Määruse nr 2021/1139 artikli

26 lõike 1 punktis a nimetatud erieesmärk on „Säästva vesiviljelustegevuse edendamine, eelkõige

vesiviljelustootmise konkurentsivõime tugevdamine, tagades samal ajal, et tegevused on pikas

perspektiivis keskkonnasäästlikud“.

Paragrahv 6 punktiga 11 täpsustatakse § 9 lõike 1 sõnastust. Muudatusega sätestatakse, et

ostumenetlust ei ole vaja korraldada juhul kui kulu hüvitatakse lihtsustatud kulumeetodite alusel.

Paragrahv 6 punktiga 12 täpsustatakse, § 9 lõike 5 sõnastust. Muudatusega sätestatakse, et

toetuse taotleja hoidub ostumenetluse läbiviimisel huvide konfliktist.

Paragrahv 6 punktiga 13 muudetakse § 10 lõike 1 sõnastust, mille kohaselt tõstetakse

riigihangete registris läbiviidavate ostude eeldatava abikõlbliku maksumuse piirmäära, mis on

100 000 eurot või sellest suurem. Piirmäära suurenemine on tingitud üldisest majanduses

toimuvast kiirest hinnatõust kui ka kiirest inflatsioonist. Analoogselt on lähenetud ka näiteks

perioodi 2021—2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldistes tingimustes. Seega kui toetatava

tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara eeldatav käibemaksuta maksumus on

100 000 eurot või sellest suurem, peab taotleja korraldama ostumenetluse riigihangete registris.

Paragrahv 6 punktiga 14 täpsustatakse § 10 lõike 3 punkti 6 sõnastust. Sätestatakse, et juhul kui

muudetakse ostumenetluse tingimusi, siis ei või uus hinnapakkumuste esitamise tähtaeg olla

lühem kui pool esialgsest tähtajast. Muudatusega tagatakse ostumenetluse läbipaistvus ning

tagatakse, et kõik hinnapakkujad, kes on huvitatud konkreetsest ostumenetlusest, jõuaksid soovi

korral teha muudatused oma pakkumustes.

Paragrahv 6 punktiga 15 täpsustatakse § 11 lõike 3 sissejuhatava lauseosa sõnastust.

Muudatusega sätestatakse, et kulude puhul, mida hüvitatakse lihtsustatud kulumeetodite alusel,

ei ole vaja esitada arveid ega muid kuludokumente.

Paragrahv 6 punktiga 16 täiendatakse § 13 lõikega 11, millega sätestatakse, et äriühingust

taotleja, kes on mikro-, väikene või keskmise suurusega ettevõtja (VKE,) täidab 6 lõikes 2 punktis

1 sätestatud nõudeid 3 aasta jooksul.

Paragrahv 6 punktiga 17 täpsustakse § 13 lõike 1 punkti 2. Sätestatakse, et toetuse saaja peab

eristama selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad

kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest, juhul kui kulu hüvitatakse

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikkel 53 lõige 1 punktis a nimetatud

tegelikult tekkinud kulude alusel. Kui kulu hüvitatakse sama artiklis nimetatud lihtsustatud

kulumeetodite alusel ei ole kulude eristamine toetuse saaja raamatupidamises kohutuslik.

Paragrahv 6 punktiga 18 täiendatakse määrust rakendussätte §-iga 14. Paragrahviga 14

sätestatakse tingimused ostumenetluse riigihangete registris korraldamiseks taotlejatele, kes on

esitanud taotlused enne käesoleva eelnõu jõustumist.

Eelnõu §-s 7 muudetakse määrust nr 68

Paragrahv 7 punktidega 1 ja 2 täpsustatakse § 5 punkte 12, 14 ja 15.Täpsustatakse

mitteabikõlblike kulude nimistut. Muudatus vähendab bürokraatiat ja lihtsustab projektide

elluviimist.

Paragrahv 7 punktiga 3 täpsustatakse § 6 lõike 2 punkti 7. Muudatusega täpsustatakse, et

hoonestusõiguse lepingu tähtaeg on vähemalt kolm aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa

maksmisest.

Paragrahv 7 punktiga 4 täpsustatakse, § 10 lõike 7 sõnastust. Muudatusega sätestatakse, et

toetuse taotleja hoidub ostumenetluse läbiviimisel huvide konfliktist.

Paragrahv 7 punktiga 5 täpsustatakse § 11 lõike 4 punkti 6 sõnastust. Sätestatakse, et juhul kui

muudetakse ostumenetluse tingimusi, siis ei või uus hinnapakkumuste esitamise tähtaeg olla

lühem kui pool esialgsest tähtajast. Muudatusega tagatakse ostumenetluse läbipaistvus ning

tagatakse, et kõik hinnapakkujad, kes on huvitatud konkreetsest ostumenetlusest, jõuaksid soovi

korral teha muudatused oma pakkumustes.

Paragrahv 7 punktiga 6 täpsustatakse § 12 lõike 1 sissejuhatava osa sõnastust. Muudatusega

sätestatakse, et kuludokumendid tuleb esitada vaid juhul kui kulud tekivad määruse (EL)

2021/1060 artiklis 53 lõikes 1 punktis a sätestatud alustel ehk tegelikult tekkinud kulude alusel.

Kui kulud on tekkinud lihtsustatud kulude alusel või kaudse kulu alusel ei ole vaja kõiki

kuludokumente esitada.

Paragrahv 7 punktiga 7 tunnistatakse kehtetuks § 12 lõike 1 punkt 51. Punkti senine mõte on

kirjeldatud § 12 lõikes 4.

Paragrahv 7 punktiga 8 täiendatakse § 12 lõikega 4, millega sätestatakse, et § 9 lõike 9 punktis

1nimetatud kulu hüvitamise korral, mis on tootmisseadme projekteerimine, soetamine ja

paigaldamine elluviimisel, esitab toetuse saaja hiljemalt koos viimase maksetaotlusega

tootmisseadme nõuetekohasust tõendava dokumendi.

Paragrahv 7 punktiga 9 muudetakse § 14 lõike 2 punkti 1 sõnastust. Muudatusega sätestatakse

tingimused, mida toetuse saaja peab täitma sihipärase kasutamise perioodi lõpuni.

Paragrahv 7 punktiga 10 täpsustakse § 14 lõike 2 punkti 2 sõnastust. Muudatusega sätestatakse,

et toetuse saaja peab eristama selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud

ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest, juhul kui

kulu hüvitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikkel 53 lõige 1

punktis a nimetatud tegelikult tekkinud kulude alusel. Kui kulu hüvitatakse sama artiklis

nimetatud lihtsustatud kulumeetodite alusel ei ole kulude eristamine toetuse saaja

raamatupidamises kohutuslik.

Paragrahv 7 punktiga 11 täpsustatakse § 14 lõike 3 punkti 1 sõnastust. Punktist välja jäetud

tootmisseadme nõuetekohasust tõendav dokument tuleb esitada § 12 lõike 4 alusel.

Paragrahv 7 punktiga 12 täpsustatakse § 14 lõike 3 punkti 2. Muudatusega sätestatakse toetuse

saaja kohutused, mida ta peab täitma viimase toetusosa maksmiseni PRIA poolt.

Paragrahv 7 punktiga 13 täpsustakse § 14 lõike 3 punkti 11 sõnastust. Muudatusega

sätestatakse, et toetuse saaja peab täitma § 6 lõikes 2 punktides 9 ja10 sätestatud nõudeid viie

aasta jooksul arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmiseni. Paragrahv 6 lõikes 2 punktides

9 ja 10 sätestatakse rikkumised mis on seotud kalapüügiga.

Eelnõu §-s 8 muudetakse määrust nr 89

Paragrahv 8 punktiga 1 täpsustatakse § 3 lõike 5 sõnastust. Sätestatakse, et juhul kui kulu

hüvitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 54 punktis b ja

artikli 53 lõike 1 punktis d nimetatud ühtse määra alusel, ei ole sama kulu hüvitamine mõne teise

samas määruses sätestatud kulumeetodi alusel lubatud. Näiteks, projekti käigus deklareeritakse

raamatupidamiskulusid ühtse määra alusel 6% ulatuses, siis sama kulu deklareerimine tegelikult

tekkinud kulude alusel ei ole lubatud.

Paragrahv 8 punktiga 2 täpsustatakse § 4 lõike 4 punkte 3 ja 4.Täpsustataksemitteabikõlblike

kulude nimistut. Muudatus vähendab bürokraatiat ja lihtsustab projektide elluviimist.

Paragrahv 8 punktiga 3 täpsustatakse § 8 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa. Muudatusega

sätestatakse, et kuludokumendid tuleb esitada vaid juhul kui kulud tekivad määruse (EL)

2021/1060 artiklis 53 lõikes 1 punktis a sätestatud alustel ehk tegelikult tekkinud kulude alusel.

Kui kulud on tekkinud lihtsustatud kulude alusel või kaudse kulu alusel, ei ole vaja kõiki

kuludokumente esitada.

Paragrahv 8 punktiga 4 täpsustakse, et toetuse saaja peab eristama selgelt oma

raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja

maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest, juhul kui kulu hüvitatakse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikkel 53 lõige 1 punktis a nimetatud tegelikult

tekkinud kulude alusel. Kui kulu hüvitatakse sama artiklis nimetatud lihtsustatud kulumeetodite

alusel või kaudse kulu alusel ei ole kulude eristamine toetuse saaja raamatupidamises kohutuslik.

Eelnõu §-s 9 muudetakse määrust nr 52

Paragrahv 9 punktiga 1 täpsustatakse § 5 punkte 11 ja 12.Täpsustataksemitteabikõlblike

kulude nimistut. Muudatus vähendab bürokraatiat ja lihtsustab projektide elluviimist.

Paragrahv 9 punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks § 6 lõige 4 punkt 6. Muudatusega ühtlustatakse

nõudeid toetuse taotlejale teiste määrustega, sest kehtinud nõue on liigne bürokraatia.

Paragrahv 9 punktiga 3 muudetakse § 6 lõike 4 punkti 11 sõnastust. Muudatusega sätestatakse,

et juhul kui toetuse saaja on suurettevõtja, peab ehitise ehitamise korral ehitis ja sellealune maa

taotleja omandis või on ehitisealusele maale taotleja kasuks seatud hoonestusõigus vähemalt

viieks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest. Kui toetuse taotleja on mikro-,

väike- või keskmise suurusega ettevõtja, siis võib hoonestusõigus olla seatud vähemalt 3 aastaks,

arvates PRIA poolse viimase toetusosa maksmisest.

Paragrahv 9 punktiga 4 muudetakse § 6 lõike 4 punkti 13 sõnastust. Muudatusega sätestatakse,

et juhul kui toetuse saaja on suurettevõtja, ning kui soetatav seade või vahend paigaldatakse

ehitisse, kinnisasjale või mootorsõidukisse või seda kasutatakse ehitises, kinnisasjal või

mootorsõidukis, peab see ehitis, kinnisasi või mootorsõiduk olema taotleja otseses valduses

asjaõiguslikul või võlaõiguslikul alusel vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa

maksmisest. Kui toetuse taotleja on mikro-, väike- või keskmise suurusega ettevõtja, siis võib

asjaõiguslikult või võlaõiguslikul alusel sõlmitud leping olla seatud vähemalt 3 aastaks arvates

PRIA poolse viimase toetusosa maksmisest.

Paragrahv 9 punktiga 5 täpsustatakse § 7 lõike 6 sõnastust. Sätestatakse, et toetuse taotleja

hoidub ostumenetluse läbiviimisel huvide konfliktist.

Paragrahv 9 punktiga 6 täpsustatakse § 8 lõike 4 punkti 6 sõnastust. Sätestatakse, et juhul kui

muudetakse ostumenetluse tingimusi, siis ei või uus hinnapakkumuste esitamise tähtaeg olla

lühem kui pool esialgsest tähtajast. Muudatusega tagatakse ostumenetluse läbipaistvus ning

tagatakse, et kõik hinnapakkujad, kes on huvitatud konkreetsest ostumenetlusest, jõuaksid soovi

korral teha muudatused oma pakkumustes.

Paragrahv 9 punktiga 7 muudetakse § 12 lõike 1 sõnastust, mille kohaselt lühendatakse

sihipärase kasutusperioodi aega viielt aastalt kolmele aastale mikro-, väikese- või keskmise

suurusega ettevõtetele. Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060

artikli 65 lõikest 1 võib liikmesriik lühendada taristuinvesteeringu või tootlikku investeeringu

sihipärase kasutamise perioodi tähtaega kolme aastani, kui tegu on mikro-, väikese- või keskmise

suurusega (VKE) ettevõtjate investeeringute või nende loodud töökohtade säilitamisega. Kõikide

teiste toetuse taotlejatele kehtib investeeringu sihipärase kasutamise periood 5 aastat peale PRIA

poolt viimase toetusosa maksmist. Muudatuse tulemusel väheneb Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti (PRIA) halduskoormus täiendavate kontrollide läbiviimisel toetuse saajate

juures.

Paragrahv 9 punktiga 8 muudetakse § 12 lõike 2 punktis 1 nimetatud nõudeid, mida toetuse

saaja on kohustatud täitma sihipärase perioodi lõpuni.

Paragrahv 9 punktiga 9 täpsustakse § 12 lõiget 2 punkti 2. Sätestatakse, et toetuse saaja peab

eristama selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad

kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest, juhul kui kulu hüvitatakse

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikkel 53 lõige 1 punktis a nimetatud

tegelikult tekkinud kulude alusel. Kui kulu hüvitatakse sama artiklis nimetatud lihtsustatud

kulumeetodite alusel ei ole kulude eristamine toetuse saaja raamatupidamises kohutuslik.

Paragrahv 9 punktiga 10 täpsustatakse § 12 lõike 3 punkti 1 sõnastust. Muudatusega

eemaldatakse punktist nõue esitada tootmisseadme nõuetekohasust tõendav dokument, sest nõue

on sätestatud määruse § 13 lõikes 1 punktis 9.

Paragrahv 9 punktiga 11 muudetakse § 12 lõike 3 punkt 3 sõnastust. Täpsustatakse, milliseid

toetuse taotlejale kehtestatud nõudeid tuleb toetust saajal täita, kuni PRIA poolt viimase toetusosa

maksmiseni.

Paragrahv 9 punktiga 12 lisatakse § 12 lõikele 3 punkt 31, millega sätestatakse, et kõik toetuse

saajad peavad täitma nõudeid, mis on nimetatud määruse § 6 lõikes 4 punktides 7 ja 8. Rikkumisi,

mis on seotud Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi või Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi toetusega seotud rikkumisega ja tõsiste rikkumistega kalapüügiseaduse § 71

lõike 1 punkt 1 tähenduses. Toetuse saaja peab neid nõudeid täitma alates toetuse määramise

otsuse saamisest, kuni 5 aasta jooksul arvates PRIA viimase toetusosa maksmisest. Tulenevalt

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 artiklis 11 lõikes 2 sätestatust tuleb

raskete rikkumistega seotud nõudeid täita vähemalt 5 aastat arvates viimase toetussosa

maksmisest PRIA poolt.

Paragrahv 9 punktiga 13 täiendatakse § 13 lõikega 11, muudatusega sätestatakse, et kulude

puhul, mida hüvitatakse lihtsustatud kulumeetodite alusel, ei ole vaja esitada arveid ega muid

kuludokumente.

Eelnõu §-s 10 muudetakse määrust nr 69.

Paragrahv 10 punktiga 1 täpsustatakse § 4 punkti 10. Muudetakseüldkoosolekul hääletamise

kvoorumi arvutamise nõuet. Muudatus lahendab kahte probleemi, mis on tekkinud kalanduse

kohalikes tegevusrühmade üldkoosolekutel projektide paremusjärjestuse kinnitamisel. Esimene

probleem seisneb selles, et kalanduse kohalike tegevusrühmade liikmeskonnad on suhteliselt

suured, keskmiselt 92 liiget, ning tihti on keerukas üldkoosolekule saada kogu liikmeskonda

(üldreeglina jääb osalusprotsent 55-60% juurde). Teine probleem on selles, et arvukalt on toetuse

taotlejaid, kes on seotud ühingu liikmelisusega ning kes peavad ennast taandama projektide

paremusjärjestuse kinnitamisest üldkoosolekul. Praegune meetme määruse § 4 punkt 10 sõnastus

muudab projektide paremusjärjestuse kinnitamise kohalike tegevusrühmade üldkoosolekutel

väga keerukaks, eriti nendes tegevusrühmades, kus liikmete arv on keskmisest väiksem, on olnud

ka üksikuid juhuseid, kus on olnud vajadus kokku kutsuda uus üldkoosolek, sest kvoorumi

puudumisel ei ole saanud otsuseid teha. Muudatusega sätestatakse, et strateegia ja selle

muudatusega, projektide hindamiskomisjoni moodustamisega ja projektitoetuste

paremusjärjestuse kinnitamisega seotud üldkoosolekutel osaleb vähemalt 51% tegevusrühma

liikmeskonnast ning eelnimetatud otsused on kinnitatud, kui selle poolt hääletab vähemalt 2/3

hääletusel osalenud tegevusrühma liikmetest. Üldkoosolekul osalejaid võib olla rohkem, kui

hääletusel osalenud isikuid, põhjuseks asjaolu, et osad tegevusrühma koosolekul osalevad

liikmed peavad ennast taandama juhul, kui arutuse all on neid endid puudutav küsimus, näiteks

projektitoetuse paremusjärjestuse kinnitamine. 2/3 poolthäälte arvestamine hääletusel osalenud

isikute arvust on õiglane ning ei võta arvesse neid isikuid, kes nii ehk teisti ei võiks hääletamisest

osa võtta. Muudatus aitab vältida olukordasid, kus kalanduse kohalike tegevusrühmade

üldkoosolekud muutuvad töövõimetuks ja ei saa kvoorumi puudumisel otsuseid langetada.

Paragrahv 10 punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks § 12 punkt 5 ja § 20 lõige 1 punkt 5.

Muudatusega ühtlustatakse nõudeid toetuse taotlejale teiste määrustega, sest kehtinud nõue on

liigne bürokraatia.

Paragrahv 10 punktiga 3 täpsustatakse määruse sõnastust. Määruse § 26 lõige 13 viiakse

kooskõlla „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)“ tehtud muudatustega.

Paragrahv 10 punktiga 4 täiendatakse § 27 lõiget 8 punkti 11, kussätestatakse, et toetuse

taotlejal peab olema tegevuste elluviimiseks vajalik suutlikkus ning toetuse taotleja ei või olla

raskustes ettevõtja kui toetatavad tegevused on riigiabi või vähese tähtsusega abi. Juhendid kuidas

tuvastada raskustes ettevõtja leiab Euroopa Komisjoni teatisest (2014/C 249/01) „Suunised

raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi

kohta“. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52014XC0731(01).

Paragrahv 10 punktiga 5 tunnistatakse kehtetuks § 17 lõige 8 punkt 5. Muudatusega

ühtlustatakse nõudeid toetuse taotlejale teiste määrustega, sest kehtinud nõue on liigne

bürokraatia.

Paragrahv 10 punktiga 6 täpsustatakse § 27 lõike 8 punkti 6. Täpsustuses on lahti kirjutatud

lühend EMKVF (Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond), täpsustus on vajalik

selleks, et määruse lugejal oleks üheselt selge, millist toetusfondi on silmas peetud.

Paragrahv 10 punktiga 7 täiendatakse § 27 lõike 8 punkti 7 sõnastust. Loetellu lisatakse

karistusseadustiku § 361, mis on loodusliku loomastiku kahjustamisega seotud süütegu ja mida

käsitatakse kalapüüginõude tõsise rikkumisena kalapüügiseaduse § 71 lõike 1 punkti 1

tähenduses.

Paragrahv 10 punktiga 8 muudetakse § 27 lõike 8 punkti sõnastust. Muudatusega sätestatakse,

et juhul kui toetuse saaja on suurettevõtja peab ehitise ehitamise korral ehitis ja sellealune maa

taotleja omandis või on ehitisealusele maale taotleja kasuks seatud hoonestusõigus vähemalt

viieks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest. Kui toetuse taotleja on mikro-,

väike- või keskmise suurusega ettevõtja, siis võib hoonestusõigus olla seatud vähemalt 3 aastaks

arvates PRIA poolse viimase toetusosa maksmisest.

Paragrahv 10 punktiga 9 muudetakse § 27 lõike 8 punkti 9 sõnastust. Muudatusega sätestatakse,

et juhul kui toetuse saaja on suurettevõtja, ning kui soetatav seade või vahend paigaldatakse

ehitisse, kinnisasjale või mootorsõidukisse või seda kasutatakse ehitises, kinnisasjal või

mootorsõidukis, peab see ehitis, kinnisasi või mootorsõiduk olema taotleja otseses valduses

asjaõiguslikul või võlaõiguslikul alusel vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa

maksmisest. Kui toetuse taotleja on mikro-, väike- või keskmise suurusega ettevõtja, siis võib

asjaõiguslikult või võlaõiguslikul alusel sõlmitud leping olla seatud vähemalt 3 aastaks arvates

PRIA poolse viimase toetusosa maksmisest.

Paragrahv 10 punktiga 10 viiakse määruse § 27 lõike 8 punkti 10 sõnastus kooskõlla teiste

õigusaktidega.

Paragrahv 10 punktiga 11 täiendatakse § 28 lõiget 5 punktiga 5. Lõikesse lisatakse punkt 5,

milles sätestatakse, et ettevalmistava tööna on abikõlblik kliimakindluse tagamise hindamise

aruande koostamine. Võrreldes näiteks EMKF 2014–2020 rahastamisperioodiga, tuleb

korraldusasutusel tegevuste valimisel tagada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/1060 artikli 73 lõike 2 punkti j kohaselt selliste taristuinvesteeringute kliimakindlus, mille

kestvus on vähemalt viis aastat. Kliimakindluse tagamise hindamiseks on Euroopa Komisjon

2021. aastal kehtestanud teatise „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks

2021–2027“.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 2 punkti 42 kohaselt on

„kliimakindluse tagamine“ protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele

pikaajalistele kliimamõjudele, tagades energiatõhususe põhimõtte esikohale seadmise ja selle, et

projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks saavutatava

kliimaneutraalsuse eesmärgiga. Taristuprojektide puhul on vaja arvestada energiatõhususe

esikohale seadmise põhimõttega, mis tähendab, et taristuprojektide puhul on oluline suurendada

energiatõhusust, et seeläbi kokku hoida energiakulult ning toetada kliima- ja

keskkonnaeesmärkide saavutamist.

Kliimakindluse hindamine vastavalt Euroopa Komisjoni juhendile on kohustuslik EL-i

vahenditest rahastatavate, sh EMKVF 2021–2027, taristuobjektide puhul vastavalt juhendis

sätestatud tingimustele. Positiivne rahastamisotsus on võimalik langetada üksnes nende

kliimakindluse hindamise kohustusega taristuobjektide suhtes, mille puhul on kliimakindlus

tagatud ning see on hinnatud ja dokumenteeritud vastavalt Euroopa Komisjoni juhendis antud

suunistele.

Hinnangu saab tellida teenusena vastavalt pädevalt organisatsioonilt või koostada ise, kuid sellele

peab olema lisatud pädeva organisatsiooni ametlik kinnitus kasutatud metoodika kohta. Kui on

läbi viidud keskkonnamõjude hinnang (KMH), mille käigus on hinnatud ka mõju kliimamuutuste

leevendamisele ning kliimamuutustega kohanemisele, siis ei ole vajalik täiendavalt

kliimakindluse tagamist hinnata. Sellisel juhul saab kliimakindluse hindamise aruande asemel

esitada KMH aruande ning lisada lühikese selgituse kliimakindluse tagamise järelduste kohta,

tuues välja asjakohased viited KMH aruande osadele. Kui on hinnatud kliimakindlust osaliselt,

siis tuleb läbi viia kliimakindluse hindamine vaid puuduolevas osas. Kliimakindluse tagamise

hindamise juhendi ja lisa abimaterjalid on leitavad ka PRIA koduleheküljel.

Paragrahv 10 punktiga 12 täiendatakse § 28 lõikega 7. Muudatusega sätestatakse nõuded

isikule, kes võib koostada energiaauditit. Energiaauditi teevad asjakohase pädevusega füüsilised

isikud, kellest vähemalt üks omab Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku kaheksanda taseme

kutsetunnistust energiatõhususe valdkonnas. Kaheksanda taseme kutsetunnistuse saanud

energiatõhususe spetsialisti nimetatakse volitatud energiatõhususe spetsialistiks. Sellise

kutsetunnistusega spetsialist väljastab hoonete energiamärgiseid ja teeb hoonete ning ettevõtete

energiaauditeid piiranguteta. Lisaks teeb kaheksanda taseme energiatõhususe spetsialist

ettevõtete ressursitõhususe auditeid.

Paragrahv 10 punktiga 13 tunnistatakse kehtetuks § 29 punkt 1, sest Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 64 lõikes 1 nimetatud mitteabikõlblikud kulud on

automaatselt ülevõetavad.

Paragrahv 10 punktiga 14 täpsustakse § 29 lõike 2 sõnastust ning viidatakse täpsemalt neile

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 artiklis 13 nimetatud

mitteabikõlblikele kuludele, mis on olulised käesoleva määruse kontekstis. Mitteabikõlblikud

kulud artikli 13 mõistes on: punkt b – selliste seadmete soetamine, mis suurendavad kalalaeva

võimekust leida kala, punkt g – ettevõtte omandi üleandmine, h – varude otsene taasasustamine,

välja arvatud juhul kui see on liidu õigusaktides sõnaselgelt sätestatud uuesti loodusesse laskmise

meetmena või muu kaitsemeetmena või kui on tegemist eksperimentaalse taasasustamisega,

punkt i – uute sadamate või oksjonihoonete ehitamine, välja arvatud uute lossimiskohtade

ehitamine, punkt k – investeeringud kalalaevadesse, et täita taotluse esitamise ajal kehtivate liidu

õigusaktide kohaseid nõudeid,, punkt l – investeeringud kalalaevadesse, mis on toetustaotluse

esitamise aastale eelneva kahe kalendriaasta jooksul tegelenud kalapüügiga vähem kui 60 päeva,

punkt m – kalalaeva pea- või abimootori asendamine või moderniseerimine.

Paragrahv 10 punktiga 15, 16 ja 17 täpsustatakse § 29 punktides 15, 18, 19 ja 22nimetatud

mitteabikõlblike kulude nimistut. Muudatus vähendab bürokraatiat ja lihtsustab projektide

elluviimist.

Paragrahv 10 punktiga 18 täpsustatakse § 29 punktis 25 sätestatud juriidiliste isikute ringi, kes

võivad taotleda toetust kalandus- ja merendustraditsioonide edendamise tegevussuunast

lautrikoha renoveerimiseks või parendamiseks.

Paragrahv 10 punktiga 19 täpsustatakse § 30 lõike 1 sõnastust. Lõikesse lisatakse mõiste

„kohaliku omavalitsuse üksuse asutatud mittetulundusühing või sihtasutus“ sest senine mõiste

kohaliku omavalitsuse üksuse asutus ei kata kohaliku omavalitsuse asutatud MTÜ-sid ja SA-sid.

Paragrahv 10 punktiga 20 täpsustatakse § 30 lõike 11 sõnastust. Sätestatakse, et päikeseenergia

kasutuselevõtmise seotud tegevuste korral (päikeseparkide rajamine) punktides 1-4 nimetatud

toetussummade hulka arvutatud toetus 50% ning punktides 1-4 nimetatud summad makstakse

toetuse saajale välja.

Paragrahv 10 punktiga 21 täpsustatakse § 30 lõike 12 sõnastust. Sätestatakse, et

taotlusdokumentide koostamise korral toetatakse tegevust ühikuhinna alusel ning toetus 256 eurot

ühe taotluse kohta makstakse toetuse saajale välja.

Paragrahv 10 punktiga 22 tunnistatakse § 30 lõige 14 kehtetuks, sest lõikes sätestatud nõue on

kirjeldatud muudatusena § 30 lõikes 11.

Paragrahv 10 punktiga 23 täpsustatakse § 31 lõiget 1. Sätestatakse, et ühikuhinnaga

hüvitatavate tegevuste puhul (päikeseparkide rajamine ja taotlusdokumentide ettevalmistamine)

ei ole vaja korraldada ostumenetlust.

Paragrahv 10 punktiga 24 täpsustatakse § 31 lõige 7 sõnastust. Sätestatakse, et toetuse taotleja

hoidub ostumenetluse läbiviimisel huvide konfliktist.

Paragrahv 10 punktiga 25 täiendatakse § 31 lõikega 10. Muudatusega sätestatakse, et

taotlejatele, kes peavad korraldama riigihanke, ei laiene § 30 lõiked 1 – 9, need taotlejad peavad

järgima riigihangete seaduse § 5 nõudeid.

Paragrahv 10 punktiga 26 muudetakse § 32 lõike 1 sõnastust, mille kohaselt tõstetakse

riigihangete registris läbiviidavate ostude eeldatava abikõlbliku maksumuse piirmäära, mis on

100 000 eurot või sellest suurem. Piirmäära suurenemine on tingitud üldisest majanduses

toimuvast kiirest hinnatõust kui ka kiirest inflatsioonist. Analoogselt on lähenetud ka näiteks

perioodi 2021—2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldistes tingimustes. Seega kui toetatava

tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara eeldatav käibemaksuta maksumus on

100 000 eurot või sellest suurem, peab taotleja korraldama ostumenetluse riigihangete registris.

Paragrahv 10 punktiga 27 täpsustatakse § 32 lõike 4 punkti 6 sõnastust. Sätestatakse, et juhul

kui muudetakse ostumenetluse tingimusi siis ei või olla uus hinnapakkumuste esitamise tähtaeg

olla lühem kui pool esialgsest tähtajast. Muudatusega tagatakse ostumenetluse läbipaistvus ning

tagatakse, et kõik hinnapakkujad, kes on huvitatud konkreetsest ostumenetlusest jõuaksid soovi

korral teha muudatused oma pakkumustes.

Paragrahv 10 punktiga 28 täpsustatakse § 33 lõikes 1 punktis 11 nimetatud ehitusprojektile

kehtestatud tingimusi.

Paragrahv 10 punktiga 29 täiendatakse määruse § 33 lõiget 1 punktiga 12-14, millega

sätestatakse:

12) juhul kui projekti tegevusteks on taastuva energiaallika kasutuselevõtmine esitatakse elektri

omatarbimist tõendav dokument.

13) juhul kui projekti tegevusteks on taastuva energiaallika kasutuselevõtmine esitatakse

vajadusel energiaauditi aruanne.

14) vajadusel tuleb esitada hinnang kliimakindluse kohta juhul kui tegemist on sellise

taristuinvesteeringuga, mille kestvus on vähemalt 5 aastat.

Paragrahv 10 punktiga 30 täiendatakse § 36 lõiget 1 punktiga 1, millega sätestatakse sihipärase

kasutamise periood. Lühendatakse sihipärase kasutusperioodi aega kolmele aastale mikro-,

väikese- või keskmise suurusega ettevõtetele. Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/1060 artikli 65 lõikest 1 võib liikmesriik lühendada taristuinvesteeringu või

tootlikku investeeringu sihipärase kasutamise perioodi tähtaega kolme aastani, kui tegu on mikro-

, väikese- või keskmise suurusega (VKE) ettevõtjate investeeringute või nende loodud töökohtade

säilitamisega. Kõikide teiste toetuse taotlejatele kehtib investeeringu sihipärase kasutamise

periood 5 aastat peale PRIA poolt viimase toetusosa maksmist. Muudatuse tulemusel väheneb

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) halduskoormus täiendavate

kontrollide läbiviimisel toetuse saajate juures.

Paragrahv 10 punktiga 31 muudetakse § 36 lõigete 1 ja 2 sõnastust. Sätestatakse nõuded toetuse

saajale, muudatustega viiakse nõuded toetuse saajale kooskõlla teiste määrustega ning

parandatakse paragrahvi struktuuri.

Paragrahv 10 punktiga 32 täpsustatakse § 39 lõiget 8. Lisatakse tekstiosa, mis sätestab, et

ettevalmistavate tööde eest peab olema ka tasutud enne projektitoetuse taotluse esitamist.

Paragrahv 10 punktiga 33 täpsustatakse § 39 lõike 9 sissejuhatavat lauseosa. Muudatusega

sätestatakse, et juhul kui kulu hüvitatakse lihtsustatud kulumeetodil ei ole vaja esitada

kuludokumente.

Paragrahv 10 punktiga 34 täiendatakse § 39 lõikega 91. Muudatusega sätestatakse, et kui

paigaldatakse taastuvast energiaallikast energia tootmiseks kasutatavad seadmed, tuleb koos

viimase maksetaotlusega esitada tootmisseadme nõuetekohasetut tõendavad dokumendid.

Paragrahv 10 punktiga 35 täiendatakse määruse § 40 lõikega 3, millega sätestatakse tingimused

ostumenetluse ja ostumenetluse riigihangete registris korraldamiseks taotlejatele, kes on esitanud

taotlused enne käesoleva eelnõu jõustumist.

Eelnõu §-s 11 muudetakse määrust nr 31.

Paragrahv 11 lõikega 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks § 3 lõige 2, sest lõike sisu on sätestatud

muudatusega § 3 lõikes 3. Lõikes 3 täpsustusega sätestatakse, et § 3 lõikes 3 punktides 1-6

sätestatud toetus makstakse toetuse saajale välja.

Paragrahv 11 punktiga 3 täpsustatakse § 5 punktides 6 ja 7nimetatudmitteabikõlblike kulude

nimistut. Muudatus vähendab bürokraatiat ja lihtsustab projektide elluviimist.

Paragrahv 11 punktiga 4 täpsustatakse § 6 lõike 5 sõnastust. Muudatusega sätestatakse, et

toetuse taotleja hoidub ostumenetluse läbiviimisel huvide konfliktist.

Paragrahv 11 punktiga 5 täpsustatakse § 7 lõike 3 punkti 6 sõnastust. Sätestatakse, et juhul kui

muudetakse ostumenetluse tingimusi, siis ei või olla uus hinnapakkumuste esitamise tähtaeg olla

lühem kui pool esialgsest tähtajast. Muudatusega tagatakse ostumenetluse läbipaistvus ning

tagatakse, et kõik hinnapakkujad, kes on huvitatud konkreetsest ostumenetlusest jõuaksid soovi

korral teha muudatused oma pakkumustes.

Paragrahv 11 punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks § 8 lõige 2 punkt 4. Muudatusega ühtlustatakse

nõudeid toetuse taotlejale teiste määrustega, sest kehtinud nõue on liigne bürokraatia.

Paragrahv 11 punktiga 7 täiendatakse § 8 lõike 2 punkti 6 sõnastust. Loetellu lisatakse

karistusseadustiku § 361, mis on loodusliku loomastiku kahjustamisega seotud süüteod ja mida

käsitatakse kalapüüginõude tõsise rikkumisena kalapüügiseaduse § 71 lõike 1 punkti 1

tähenduses.

Paragrahv 11 punktiga 8 täpsustakse § 8 lõike 2 punkt 7 sõnastust, muudatusega viiakse

määruse nõue kooskõlla teiste õigusaktidega.

Paragrahv 11 punktiga 9 muudetakse § 11 lõike 1 sõnastust, mille kohaselt lühendatakse

sihipärase kasutusperioodi aega viielt aastalt kolmele aastale mikro-, väikese- või keskmise

suurusega ettevõtetele. Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060

artikli 65 lõikest 1 võib liikmesriik lühendada taristuinvesteeringu või tootlikku investeeringu

sihipärase kasutamise perioodi tähtaega kolme aastani, kui tegu on mikro-, väikese- või keskmise

suurusega (VKE) ettevõtjate investeeringute või nende loodud töökohtade säilitamisega. Kõikide

teiste toetuse taotlejatele kehtib investeeringu sihipärase kasutamise periood 5 aastat peale PRIA

poolt viimase toetusosa maksmist. Muudatuse tulemusel väheneb Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti (PRIA) halduskoormus täiendavate kontrollide läbiviimisel toetuse saajate

juures.

Paragrahv 11 punktiga 10 muudetakse § 11 lõike 2 punktis 1 nimetatud nõudeid, mida toetuse

saaja on kohustatud täitma sihipärase perioodi lõpuni.

Paragrahv 11 punktiga 11 muudetakse § 11 lõikes 3 punktis 3 sätestatud nõudeid, mida toetuse

saaja peab täitma kuni PRIA poolt viimase toetusosa maksmiseni.

Paragrahv 11 punktiga 12 täiendatakse § 11 lõige 3 punktiga 5. Muudatusega sätestatakse, et

kõik toetuse saajad peavad täitma nõudeid, mis on nimetatud määruse § 8 lõikes 2 punktides 5

ja 6. Rikkumised, mis on seotud Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi või Euroopa Merendus-

, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi toetusega seotud rikkumisega ja tõsiste rikkumistega

kalapüügiseaduse § 71 lõike 1 punkt 1 tähenduses, peab toetuse saaja täitma alates toetuse

määramise otsuse saamisest, kuni 5 aasta jooksul arvates PRIA viimase toetusosa maksmisest.

Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 artiklis 11 lõikes 2

sätestatust tuleb raskete rikkumistega seotud nõudeid täita vähemalt 5 aastat arvates viimase

toetussosa maksmisest PRIA poolt.

Eelnõu §-s 12 muudetakse määrust nr 63

Paragrahv 12 punktidega 1 täpsustatakse § 6 punktides 6 ja 7 sätestatudmitteabikõlblike

kulude nimistut. Muudatus vähendab bürokraatiat ja lihtsustab projektide elluviimist.

Paragrahv 12 punktiga 2 täpsustatakse § 5 lõike 5 sõnastust. Muudatusega sätestatakse, et

toetuse taotleja hoidub ostumenetluse läbiviimisel huvide konfliktist.

Paragrahv 12 punktiga 3 muudetakse § 6 lõike 1 sõnastust, mille kohaselt tõstetakse

riigihangete registris läbiviidavate ostude eeldatava abikõlbliku maksumuse piirmäära, mis on

100 000 eurot või sellest suurem. Piirmäära suurenemine on tingitud üldisest majanduses

toimuvast kiirest hinnatõust kui ka kiirest inflatsioonist. Analoogselt on lähenetud ka näiteks

perioodi 2021—2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldistes tingimustes. Seega, kui toetatava

tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara eeldatav käibemaksuta maksumus on

100 000 eurot või sellest suurem, peab taotleja korraldama ostumenetluse riigihangete registris.

Paragrahv 12 punktiga 4 täpsustatakse § 6 lõike 3 punkti 6 sõnastust. Sätestatakse, et juhul kui

muudetakse ostumenetluse tingimusi, siis ei või uus hinnapakkumuste esitamise tähtaeg olla

lühem kui pool esialgsest tähtajast. Muudatusega tagatakse ostumenetluse läbipaistvus ning

tagatakse, et kõik hinnapakkujad, kes on huvitatud konkreetsest ostumenetlusest, jõuaksid soovi

korral teha muudatused oma pakkumustes.

Paragrahv 12 punktiga 5 lisatakse § 7 lõikesse 2 punkt 31. Muudatusegasätestatakse, et toetuse

taotlejal peab olema tegevuste elluviimiseks vajalik suutlikkus ning toetuse taotleja ei või olla

raskustes ettevõtja kui toetatavad tegevused on riigiabi või vähese tähtsusega abi. Juhendid kuidas

tuvastada raskustes ettevõtja leiab Euroopa Komisjoni teatisest (2014/C 249/01) „Suunised

raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi

kohta“. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52014XC0731(01)

Paragrahv 2 punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks § 7 lõige 2 punkt 4. Muudatusega ühtlustatakse

nõudeid toetuse taotlejale teiste määrustega, sest kehtinud nõue on liigne bürokraatia.

Paragrahv 12 punktiga 7 täiendatakse § 7 lõike 2 punkti 6 sõnastust. Loetellu lisatakse

karistusseadustiku § 361, mis on loodusliku loomastiku kahjustamisega seotud süüteod ja mida

käsitletakse kalapüüginõude tõsise rikkumisena kalapüügiseaduse § 71 lõike 1 punkti 1

tähenduses.

Paragrahv 12 punktiga 8 täpsustatakse § 7 lõike 2 punkti 7. Täpsustusega viiakse määruse punkt

kooskõlla teiste määrustega.

Paragrahv 12 punktiga 9 täiendatakse § 8 lõiget 2 mõistega, et ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded ja PRIA veebilehel tuleb asjaomase aasta taotlusvoor välja kuulutada arvestusega, et

taotlusvooru avamise teate ja reaalse taotluste vastuvõtmise alguse vahele jääks vähemalt 14

kalendripäeva.

Paragrahv 12 punktiga 10 kustutatakse meetme määruse § 8 lõike 4 punktist 7 nõue esitada

koos toetuse taotlusega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1628 kohane

tüübikinnitus. Tüübikinnituse esitamine on toetust taotlejale liigne halduskoormus, sest vajalikud

andmed (mootori võimsus) on PRIA-l võimalik saada ka teiste moodustega. Määruse

muudatusega sätestatakse, et toetuse taotlemisel tuleb taotlejal PRIA e-teeninduse keskkonnas

sisestada soetatava mootori võimsus KW-des. PRIA saab kontrollida, kas soetatav mootor on

sama või väiksema võimusega kalalaevaregistrist. Vajalikud sertifikaadid või mootori passid

esitatakse maksetaotluse faasis.

Paragrahv 12 punktida 11 täpsustatakse määruse § 8 lõike 4 punkti 8. Sätestatakse, et toetuse

taotleja peab alati koos hinnapakkumusega esitama ka pakkumiskutsed. Määruse muudatus tagab

selgema arusaamise pakkumiskutsete esitamise nõuetest.

Paragrahv 12 punktiga 12 muudetakse § 10 lõike 1 sõnastust, mille kohaselt lühendatakse

sihipärase kasutusperioodi aega viielt aastalt kolmele aastale mikro-, väikese- või keskmise

suurusega ettevõtetele. Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060

artikli 65 lõikest 1 võib liikmesriik lühendada taristuinvesteeringu või tootlikku investeeringu

sihipärase kasutamise perioodi tähtaega kolme aastani, kui tegu on mikro-, väikese- või keskmise

suurusega (VKE) ettevõtjate investeeringute või nende loodud töökohtade säilitamisega. Kõikide

teiste toetuse taotlejatele kehtib investeeringu sihipärase kasutamise periood 5 aastat peale PRIA

poolt viimase toetusosa maksmist. Muudatuse tulemusel väheneb Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti (PRIA) halduskoormus täiendavate kontrollide läbiviimisel toetuse saajate

juures.

Paragrahv 12 punktiga 13 tunnistatakse kehtetuks § 10 lõike 2 punkt 1.

Paragrahv 12 punktiga 14 muudetakse § 10 lõike 3 punkti 3 sõnastust. Muudatusega

täpsustatakse, milliseid toetuse taotlejale kehtestatud nõudeid tuleb toetuse saajal täita, kuni PRIA

poolt viimase toetusosa maksmiseni.

Paragrahv 12 punktiga 15 täiendatakse § 10 lõiget 3 täiendatakse punktiga 4. Muudatusega

sätestatakse, et kõik toetuse saajad peavad täitma nõudeid, mis on nimetatud määruse § 7 lõikes

2 punktides 5 ja 6. Rikkumised mis on seotud Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi või Euroopa

Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi toetusega seotud rikkumisega ja tõsiste rikkumistega

kalapüügiseaduse § 71 lõike 1 punkt 1 tähenduses peab toetuse saaja täitma alates toetuse

määramise otsuse saamisest, kuni 5 aasta jooksul arvates PRIA viimase toetusosa maksmisest.

Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 artiklis 11 lõikes 2

sätestatust tuleb raskete rikkumistega seotud nõudeid täita vähemalt 5 aastat arvates viimase

toetussosa maksmisest PRIA poolt.

Paragrahv 12 punktiga 16 täiendatakse määrust § 12. Paragrahviga 12 sätestatakse tingimused

ostumenetluse korraldamiseks riigihangete registris neile taotlejatele, kes on esitanud taotlused

enne käesoleva eelnõu jõustumist.

Eelnõu §-s 13 muudetakse määrust nr 30.

Paragrahv 12 punktiga 1 täiendatakse § 3 lõikega 21. Muudatusega sätestatakse toetuse

maksimaalne suurus ühe taotluse kohta ühes taotlusvoorus ehk kalapüügi-, vesiviljeluse- ja vee-

elusressursside väärindamise uuringu toetuse maksimaalne suurus on kuni 200 000 eurot ja

keskkonnaalase uuringu toetuse maksimaalne suurus kuni 500 000 eurot. Keskkonnaalase

uuringu toetuse ülempiir on kõrgem, kuna need uuringud on üldjuhul mahukamad ja ajaliselt

pikema kestusega kui sektori- või tegevuspõhised uuringud. Nende uuringute eesmärk on

parandada teadmisi kalavarude seisundist ning keskkonna- ja kliimamuutuste mõjust

kalavarudele, mis eeldab sageli pikaajalist andmete kogumist, mis omakorda suurendab kulusid

(nt korduvad välitööd, proovivõtud, laborianalüüsid, andmestike haldus ja analüüs, metoodikate

ühtlustamine ning tulemuste valideerimine). Toetuse ülempiiri kehtestamine aitab tagada meetme

eelarve tõhusa ja sihipärase kasutamise, suurendada toetuse kättesaadavust suuremale hulgale

taotlejatele ning võimaldab jaotada olemasolevad vahendid tasakaalustatult, vältides olukorda,

kus üksikud suuremahulised projektid seovad ebaproportsionaalselt suure osa taotlusvooru

eelarvest.

Paragrahv 12 punktiga 2 täpsustatakse § 3 lõike 6 sõnastust. Sätestatakse, et juhul kui kulu

hüvitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 54 punktis b ja

artikli 53 lõike 1 punktis d nimetatud ühtse määra alusel ei ole sama kulu hüvitamine mõne teise

kulumeetodi alusel lubatud. Näiteks, projekti käigus deklareeritakse raamatupidamiskulusid

ühtse määra alusel 15% ulatuses, siis sama kulu deklareerimine tegelikult tekkinud kulude alusel

ei ole lubatud.

Paragrahv 12 punktidega 3, 4 ja 5 täpsustatakse § 4 punkte 4, 7 ja 10.Täpsustatakse

mitteabikõlblike kulude nimistut. Muudatus vähendab bürokraatiat ja lihtsustab projektide

elluviimist.

Paragrahv 12 punktiga 6 reguleeritakse § 9 lõikes 1 punktis 1 toetatava tegevuse elluviimise

aega. Kalapüügi-, vesiviljeluse- ja vee-elusressursside väärindamise uuringu elluviimise tähtaeg

on kuni kaks aastat ning keskkonnaalase uuringu elluviimise tähtaeg kuni 30 kuud, kuid mõlemal

juhul mitte hiljem kui 30.06.2029. Seega, kui toetuse andmise otsuse tegemise hetkeks jääb

perioodi lõpuni vähem kui kaks aastat või 30 kuud, lüheneb tegevuse elluviimise tähtaeg

vastavalt.

Paragrahv 12 punktiga 7 täpsustakse § 9 lõike 1 punkti 3. Sätestatakse, et toetuse saaja peab

eristama selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad

kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest, juhul kui kulu hüvitatakse

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikkel 53 lõige 1 punktis a nimetatud

tegelikult tekkinud kulude alusel. Kui kulu hüvitatakse sama artiklis nimetatud lihtsustatud

kulumeetodite alusel ei ole kulude eristamine toetuse saaja raamatupidamises kohutuslik

Paragrahv 12 punktiga 8 täpsustatakse § 10 lõike 2 sissejuhatava lause sõnastust, muudatusega

sätestatakse, et kulude puhul mida hüvitatakse lihtsustatud või kaudsete kulude meetodite alusel

ei ole vaja esitada arveid ega muid kuludokumente.

Paragrahv 12 punktiga 9 lisatakse § 10 lõike 2 puntki 3 pärast sõna „vara“ tekstiosaga „ ja

töötasu maksmist tõendav dokument;“. Sätestatakse nõue esitada lisaks varaga seotud andmetele

ja dokumentidele ka töötasu väljamaksmist tõendav dokument.

Eelnõu §-s 14 muudetakse määrust nr 61.

Paragrahv 14 punktiga 1 täpsustatakse § 4 lõike 2 toetuse taotlejale esitatavate nõuete sõnastust.

Punktide sõnastus viiakse kooskõlla teiste õigusaktidega.

Paragrahv 14 punktiga 2 täpsustatakse § 5 lõike 2 punktide 1-3 sõnastust.

Paragrahv 14 punktiga 3 muudetakse § 5 lõike 2 punkt 9 sõnastust. Muudatusega täpsustatakse,

et tegemist on Euroopa Liidu ja riigisiseste prognoositavate tulemus- ja seirenäitajatega.

Paragrahv 14 punktiga 4 täpsustatakse § 5 lõike 3 sõnastust. Muudatusega täpsustatakse,

millised on konkreetsed Euroopa Liidu ja riigisisesed tulemusnäitajad.

Paragrahv 14 punktiga 5 täpsustakse § 7 punkti 2. Muudatusega sätestatakse need § 4 lõikes 2

nimetatud toetuse taotlejale kehtestatud nõudeid, mida toetuse saaja peab täitma toetatava

tegevuse elluviimise jooksul.

Paragrahv 14 punktiga 6 lisatakse § 7 punkt 21, millega sätestatakse toetuse taotlejale

kehtestatud nõuded, mida toetuse saaja teab täitma arvates toetusotsuses saamisest kuni viie aasta

möödumiseni arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest. Paragrahvis 4 lõikes 2 punktides

6 ja 7 on kirjeldatud rikkumised mis on seotud Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi või Euroopa

Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi toetusega seotud rikkumisega ja tõsiste rikkumistega

kalapüügiseaduse § 71 lõike 1 punkt 1 tähenduses. Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/1139 artiklis 11 lõikes 2 sätestatust tuleb raskete rikkumistega seotud nõudeid

täita vähemalt 5 aastat arvates viimase toetussosa maksmisest PRIA poolt.

Paragrahv 14 punktiga 7 täiendatakse § 7 punktiga 7, millega sätestatakse, et toetus saaja peab

§ 5 lõigetes 3 nimetatud tegelikud tulemus- ja seirenäitajad esitama peale toetatava tegevuse

elluviimist.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu väljatöötamisel võeti aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060,

millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid

ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1139 millega luuakse Euroopa

Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond ja muudetakse määrust (EL) 2017/1004.

4. Määruse mõjud

Määrusel on oluline sotsiaalmajanduslik mõju, hõlmates regionaalarengut ja läbi meetmete

rakendamise ka riigi (toidu)julgeolekut kohaliku toiduga varustatuse tagamise kaudu. Eelnõuga

tehtavate muudatuste jõustumisel taotleja ega toetuse saaja halduskoormus ei suurene ja PRIA

töökoormus jääb samaks nii toetuse taotluste kui ka toetuse maksetaotluste menetlemisel. Samas

väheneb muudatuste jõustumisel sihipärase kasutusperioodi kontrollimise aeg PRIA-le, seeläbi

väheneb ka bürokraatia, mis kaasneb sihipärase kasutusperioodi jooksul läbi viidud kontrollidega.

Toetuse taotleja vaates muutub toetatavate tegevuste ellu viimine senisest rohkem paindlikumaks

aidates paremini määruse eesmärke saavutada.

Määruste muudatuste suurem sihtrühm ehk toetuse taotlejad on üldjuhul ettevõtjad, kelle

põhitegevusala või põhikirjaline eesmärk on seotud kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise või

töötlemisega. Lisaks neile puudutab eelnõu ka neid taotlejaid, kes otseselt nimetatud

majandusvaldkonnaga ei tegele, aga läbi nende igapäevategevuse aidatakse kaasa kalandussektori

toimimisele, siia kuuluvad näiteks riigiasutused ning teadus- ja arendusasutused. Eelnõus

tehtavad muudatused on kooskõlas PõKa 2030 kestliku kalanduse programmiga.

Eelnõul ei esine otseseid mõjusid riigi julgeolekule ja välissuhetele ega riigiasutuste ja kohaliku

omavalitsuse korraldusele. Samas on julgeoleku seisukohast toidutootmine strateegiline sektor,

mille konkurentsivõimet eelnõu muudatused pigem soodustavad. Eelnõu võib omada mõningast

mõju riigiasutustele ning ka kohalikele omavalitsutele, kui soovitakse näiteks eelnõus nimetatud

õigusaktide alusel EMKVF rahalisi vahendeid kalandussektori konkurentsivõime edendamise

eesmärgil kasutada.

Eelnõu § 1 mõjud

Määruse rakendamine vähendab bürokraatiat. Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 46

„Mõjude määratlemise kontrollküsimustiku“ tähenduses ei esine mõjusid riigi julgeolekule ja

välissuhetele ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.

Muudatuse eelnõu puudutab Riigimetsa Majandamise Keskust (RMK).

Olulisemate muudatustena täpsustatakse mitteabikõlblike kulude nimistust, mis võimaldab

paindlikumalt ellu viia tegevusi, samuti täpsustatakse toetuse taotlejale kehtestatud nõudeid.

Muudatused lihtsustavad toetuse saajale tegevuste elluviimist, samuti väheneb PRIA

halduskoormus maksetaotluste menetlemisel ja hilisemate kontrollitoimingute läbiviimisel.

Eelnõul puudub mõju riigikaitsele ja välissuhetele, siseturvalisusele, kohaliku omavalitsuse

korraldusele, elukeskkonnale ja infoühiskonnale, haridusele, kultuurile ja spordile. Eelnimetatud

mõju ulatus, sagedus ja ebasoovitava mõju avaldumise risk on väike.

Eelnõu § 2 mõjud nr

Määruse rakendamine vähendab bürokraatiat. Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 46

„Mõjude määratlemise kontrollküsimustiku“ tähenduses ei esine mõjusid riigi julgeolekule ja

välissuhetele ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.

Muudatuse eelnõu puudutab Regionaal- ja põllumajandusministeeriumit.

Olulisemate muudatustena täpsustatakse mitteabikõlblike kulude nimistust, mis võimaldab

paindlikumalt ellu viia tegevusi, samuti täpsustatakse toetuse taotlejale kehtestatud nõudeid.

Muudatused lihtsustavad toetuse saajale tegevuste elluviimist, samuti väheneb PRIA

halduskoormus maksetaotluste menetlemisel ja hilisemate kontrollitoimingute läbiviimisel.

Eelnõul puudub mõju riigikaitsele ja välissuhetele, siseturvalisusele, kohaliku omavalitsuse

korraldusele, elukeskkonnale ja infoühiskonnale, haridusele, kultuurile ja spordile. Eelnimetatud

mõju ulatus, sagedus ja ebasoovitava mõju avaldumise risk on väike.

Eelnõu § 3 mõjud

Määruse rakendamine vähendab bürokraatiat. Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 46

„Mõjude määratlemise kontrollküsimustiku“ tähenduses ei esine mõjusid riigi julgeolekule ja

välissuhetele ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.

Muudatuse eelnõu puudutab Regionaal- ja põllumajandusministeeriumit, Keskkonnaametit,

Põllumajandus- ja Toiduametit ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametit.

Olulisemate muudatustena täpsustatakse mitteabikõlblike kulude nimistust, mis võimaldab

paindlikumalt ellu viia tegevusi, samuti täpsustatakse toetuse taotlejale kehtestatud nõudeid.

Muudatused lihtsustavad toetuse saajale tegevuste elluviimist, samuti väheneb PRIA

halduskoormus maksetaotluste menetlemisel ja hilisemate kontrollitoimingute läbiviimisel.

Eelnõul puudub mõju riigikaitsele ja välissuhetele, siseturvalisusele, kohaliku omavalitsuse

korraldusele, elukeskkonnale ja infoühiskonnale, haridusele, kultuurile ja spordile. Eelnimetatud

mõju ulatus, sagedus ja ebasoovitava mõju avaldumise risk on väike.

Eelnõu § 4 mõjud

Määruse rakendamisel on positiivne mõju majandusele, keskkonnale ning selle kaudu ka maa- ja

rannapiirkondade arengule. Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 46 „Mõjude määratlemise

kontrollküsimustiku“ tähenduses ei esine mõjusid riigi julgeolekule ja välissuhetele ega

riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.

Muudatuse eelnõu puudutab ca 1400 kutselist ranna- ja sisevete kalurit, kes püüavad kala kaluri

kalapüügiloa alusel. 12 traalpüügiettevõtet ja 3 kaugpüügiettevõtet, kes püüvad kala kalalaeva

kalapüügiloa alusel ning PRIA-t.

Eelnõu omab positiivset mõju maapiirkondade konkurentsivõimele, sest sihtrühma ettevõtjad

paiknevad olulises osas maapiirkondades, samuti tegutseb oluline osa sihtrühmast väljapool

Harjumaad, mis võimendab maapiirkondade regionaalset mõju veelgi.

Olulisemate muudatustena tõstetakse eelnõuga riigihangete registris tehtava ostumenetluse

piirmäära 60 tuhandelt eurolt 100 tuhande euroni. Täpsustakse ostumenetlust, mida ei ole vaja

läbi viia juhul kui elluviidavad tegevused puudutavad investeeringuid, mida kompenseeritakse

toetuse saajale ühikuhinna alusel. Määruse muudatusega kehtestatakse mikro-, väikese ja

keskmise suurusega ettevõtjale lühem kolmeaastane investeeringu sihipärase kasutamise periood.

Muudatused lihtsustavad taotlejatele toetuse taotlemist, samuti väheneb PRIA halduskoormus

taotluste menetlemisel ja hilisemate kontrollitoimingute läbiviimisel.

Eelnõul puudub mõju riigikaitsele ja välissuhetele, siseturvalisusele, kohaliku omavalitsuse

korraldusele, elukeskkonnale ja infoühiskonnale, haridusele, kultuurile ja spordile. Eelnimetatud

mõju ulatus, sagedus ja ebasoovitava mõju avaldumise risk on väike.

Määruse § 5 mõjud

Määruse rakendamisel on positiivne mõju majandusele, keskkonnale ning selle kaudu ka maa- ja

rannapiirkondade arengule, samuti on muudatustel vähene mõju riigi julgeolekule ja

siseturvalisusele. Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 46 „Mõjude määratlemise

kontrollküsimustiku“ tähenduses ei esine mõjusid välissuhetele ega riigiasutuste ja kohaliku

omavalitsuse korraldusele.

muudatuse eelnõu puudutab ettevõtjaid (füüsilisest isukust ettevõtjad ja äriühingud), kes

tegelevad kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete

töötlemisega. Määruse muudatusega täpsustatakse abikõlbmatute kulutuste nimistut, samuti

täpsustatakse nõudeid ostumenetlusele.

Eelnõul puudub mõju välissuhetele, kohaliku omavalitsuse korraldusele, elukeskkonnale ja

infoühiskonnale, haridusele, kultuurile ja spordile. Eelnimetatud mõju ulatus, sagedus ja

ebasoovitava mõju avaldumise risk on väike.

Eelnõu § 6 mõjud

Määruse rakendamisel on positiivne mõju majandusele, keskkonnale ning selle kaudu ka maa- ja

rannapiirkondade arengule, samuti on muudatustel vähene mõju riigi julgeolekule ja

siseturvalisusele. Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 46 „Mõjude määratlemise

kontrollküsimustiku“ tähenduses ei esine mõjusid välissuhetele ega riigiasutuste ja kohaliku

omavalitsuse korraldusele.

Muudatuse eelnõu puudutab kokku ca 140 ettevõtjat, kes on väga erinevad nii suuruse,

tegevussuundade, mahtude kui ekspordivõimekuse poolest. Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete

töötlemisega on Eestis hõivatud ca 1400 isikut. Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete

töötlemisettevõtete konkurentsivõime mõjutab kaudselt omakorda nii jae- ja hulgikaubanduse-,

logistika-, turismi-, majutuse-, toitlustuse- jne sektoreid. Toetuse taotlemisel on antud määruse

kohaselt sihtrühmaks kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega tegelevad ettevõtjad, kes

tegelevad kalapüügitoodete või vesiviljelustoodete töötlemisega, kas siis ühega neist või

mõlemaga korraga. Peamiselt esindab töötlemisega tegelevaid ettevõtjaid Eesti Kalaliit,

rahvusvahelistes vetes tegutsevaid kalapüügiettevõtjaid esindab Eesti Kaugpüüdjate Liit ning

Läänemerel tegutsevaid kalapüügiettevõtjaid esindab Eesti Kalurite Liit.

Meede võimaldab teha turu-uuringuid, et paremini mõista nii kohalikke kui välisriigis toimuvaid

protsesse ja tarbijate ootusi. Meede võimaldab osaleda kohalikel ja rahvusvahelistel

teemakohastel messidel eksponendina või äridelegatsioonina. Meede võimaldab läbida oma

tegevuse hindamine kõrgemate kestlikkuse- või kvaliteedinõuetele vastamist tõendavate

sertifikaatide ja märgiste saamiseks oma toodetele, et tulla vastu tarbijate ootustele ja püsida

konkurentsivõimeline sihtturgudel. Tegevuste elluviimisel piirkondlikud piirangud puuduvad

ning tegevusi võib ellu viia kogu Eesti territooriumil ning välisriikides.

Olulisemate muudatustega täpsustatakse eelnõuga abikõlbmatuste kulude sõnastust,

täpsustatakse toetuse saaja kohustusi ning täpsustatakse nõudeid ostumenetlusele.

Eelnõul puudub mõju välissuhetele, kohaliku omavalitsuse korraldusele, elukeskkonnale ja

infoühiskonnale, haridusele, kultuurile ja spordile. Eelnimetatud mõju ulatus, sagedus ja

ebasoovitava mõju avaldumise risk on väike.

Määruse nr 7 mõjud

Määruse rakendamisel on positiivne mõju majandusele, keskkonnale ning selle kaudu ka maa- ja

rannapiirkondade arengule, samuti on muudatustel vähene mõju riigi julgeolekule ja

siseturvalisusele. Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 46 „Mõjude määratlemise

kontrollküsimustiku“ tähenduses ei esine mõjusid välissuhetele ega riigiasutuste ja kohaliku

omavalitsuse korraldusele.

Muudatuse eelnõu puudutab kokku ca 140 ettevõtjat, kes on väga erinevad nii suuruse,

tegevussuundade, mahtude kui ekspordivõimekuse poolest. Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete

töötlemisega on Eestis hõivatud ca 1400 isikut. Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete

töötlemisettevõtete konkurentsivõime mõjutab kaudselt omakorda nii jae- ja hulgikaubanduse-,

logistika-, turismi-, majutuse-, toitlustuse- jne sektoreid. Toetuse taotlemisel on antud määruse

kohaselt sihtrühmaks kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega tegelevad ettevõtjad, kes

tegelevad kalapüügitoodete või vesiviljelustoodete töötlemisega, kas siis ühega neist või

mõlemaga korraga. Peamiselt esindab töötlemisega tegelevaid ettevõtjaid Eesti Kalaliit,

rahvusvahelistes vetes tegutsevaid kalapüügiettevõtjaid esindab Eesti Kaugpüüdjate Liit ning

Läänemerel tegutsevaid kalapüügiettevõtjaid esindab Eesti Kalurite Liit.

Meede võimaldab teha turu-uuringuid, et paremini mõista nii kohalikke kui välisriigis toimuvaid

protsesse ja tarbijate ootusi. Meede võimaldab osaleda kohalikel ja rahvusvahelistel

teemakohastel messidel eksponendina või äridelegatsioonina. Meede võimaldab läbida oma

tegevuse hindamine kõrgemate kestlikkuse- või kvaliteedinõuetele vastamist tõendavate

sertifikaatide ja märgiste saamiseks oma toodetele, et tulla vastu tarbijate ootustele ja püsida

konkurentsivõimeline sihtturgudel. Tegevuste elluviimisel piirkondlikud piirangud puuduvad

ning tegevusi võib ellu viia kogu Eesti territooriumil ning välisriikides.

Olulisemate muudatustega täpsustatakse eelnõuga abikõlbmatuste kulude sõnastust,

täpsustatakse toetuse saaja kohustusi ning täpsustatakse nõudeid ostumenetlusele.

Eelnõul puudub mõju välissuhetele, kohaliku omavalitsuse korraldusele, elukeskkonnale ja

infoühiskonnale, haridusele, kultuurile ja spordile. Eelnimetatud mõju ulatus, sagedus ja

ebasoovitava mõju avaldumise risk on väike.

Määruse § 8 mõjud

Määruse rakendamisel on positiivne mõju majandusele, keskkonnale ning selle kaudu ka maa- ja

rannapiirkondade arengule, samuti on muudatustel vähene mõju riigi julgeolekule ja

siseturvalisusele ja välissuhtlusele. Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 46 „Mõjude

määratlemise kontrollküsimustiku“ tähenduses kohaliku omavalitsuse korraldusele.

Muudatuse eelnõu puudutab otseselt Põllumajandus- ja Toiduametit (PTA). Meetme eesmärk on

võimestada Põllumajandus- ja Toiduametit tegevusteks, mis loovad võimalusi uutele

välisturgudele sisenemiseks ning hoiavad avatuna juurdepääsu olemasolevatele välisturgudele.

Seega väheneb kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevate

ettevõtjate sõltuvus üksikutest välisturgudest. Meetmest mõjutatud sihtrühm on kalapüügi- ja

vesiviljelustoodete töötlemise ja turustamisega tegelevad ettevõtjad ning kalapüügi- ja

vesiviljelustoodete tootjad ehk kalapüügi ja vesiviljelusega tegelevad ettevõtjad, sealhulgas

tootjaorganisatsioonid. Kalapüük, vesiviljelustoodete tootmine ja kalapüügi- ja

vesiviljelustoodete töötlemine ja turustamine on osa Eesti toidutootmisest. Kalapüügi- ja

vesiviljelustoodetele välisriikide turgude avamine ja avatuna hoidmine on oluline sektori

majandusliku konkurentsivõime säilitamiseks ja toiduga kindlustatuse tagamiseks, kuna sektor

toodab rohkem, kui Eestis tarbitakse. Julgeoleku seisukohast on toidutootmine strateegiline

sektor.

Olulisemate muudatustega täpsustatakse eelnõuga abikõlbmatuste kulude sõnastust ja

täpsustatakse toetuse saaja kohustusi.

Eelnõul puudub mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele, elukeskkonnale ja infoühiskonnale,

haridusele, kultuurile ja spordile. Eelnimetatud mõju ulatus, sagedus ja ebasoovitava mõju

avaldumise risk on väike.

Eelnõu § 9 mõjud

Määruse rakendamisel on positiivne mõju majandusele, keskkonnale ning selle kaudu ka maa- ja

rannapiirkondade arengule, samuti on muudatustel vähene mõju riigi julgeolekule ja

siseturvalisusele. Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 46 „Mõjude määratlemise

kontrollküsimustiku“ tähenduses ei esine mõjusid välissuhetele ega riigiasutuste ja kohaliku

omavalitsuse korraldusele.

Muudatuse eelnõu puudutab ca 12 Eesti olulisemate traalpüügisadamate haldajat või omanikku.

Eelnõu omab positiivset mõju maapiirkondade konkurentsivõimele, sest sihtrühma ettevõtjad või

muud taotlejad asuvad olulises osas maapiirkondades, samuti tegutseb oluline osa sihtrühmast

väljapool Harjumaad, mis võimendab maapiirkondade regionaalset mõju veelgi. Samuti

võimaldab meede arendada kohalikel omavalitustel oma territooriumil merelisi tegevusi. Eelnõul

on vähene mõju riigi kaitsele, sest sadamad milles on võimalik investeeringuid teha omavad ka

mõningast riigikaitselist tähtsust. Positiivsed otsesed mõjud on meetmel siseturvalisusele

(eelkõige turvalisele meresõidule), kõik sadamad asuvad suhteliselt tihedalt kasutatavate

laevateede läheduses ning investeeringud sadamatesse suurendavad võimalusi varjuda vajadusel

turvalistese sadamatesse, samuti paranevad merepääste sealhulgas vabatahtliku merepääste

tegutsemisvõimalusi.

Olulisemate muudatustega täpsustatakse eelnõuga abikõlbmatuste kulude sõnastust ning

kehtestatakse mikro, väikese ja keskmise suurusega ettevõtjale lühem kolmeaastane

investeeringu sihipärase kasutamise periood ning täpsustatakse ostumenetluse läbiviimise

tingimusi.

Eelnõul puudub mõju välissuhetele, kohaliku omavalitsuse korraldusele, elukeskkonnale ja

infoühiskonnale, haridusele, kultuurile ja spordile. Eelnimetatud mõju ulatus, sagedus ja

ebasoovitava mõju avaldumise risk on väike.

Eelnõu § 10 mõjud

Määruse rakendamisel on positiivne mõju majandusele, keskkonnale ning selle kaudu ka maa- ja

rannapiirkondade arengule. Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 46 „Mõjude määratlemise

kontrollküsimustiku“ tähenduses ei esine mõjusid riigi julgeolekule ja välissuhetele ega

riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.

Muudatuse eelnõu puudutab ca 1400 kutselist ranna- ja sisevete kalurit, kes püüavad kala kaluri

kalapüügiloa alusel, Eesti rannapiirkondade kohalike omavalitsusi (38 omavalitsusüksust) ning

arvukalt kalanduspiirkondade kodanikuühendusi. Samuti puudutavad muudatused kalanduse

kohalikke tegevusrühmasid (8 tegevusrühma).

Eelnõu omab positiivset mõju maapiirkondade konkurentsivõimele, sest sihtrühma ettevõtjad ja

kodanikuühendused paiknevad olulises osas maapiirkondades, samuti tegutseb oluline osa

sihtrühmast väljapool Harjumaad, mis võimendab maapiirkondade regionaalset mõju veelgi.

EMKVF meetme „perioodi 2021-2027 kogukonna juhitud kohaliku arengu toetus“ hõlmab väga

laia tegevuste spektrit ja suurt potentsiaalsete taotlejate ringi. Kalanduspiirkondade arendamisel

ja toetustaotluste hindamisel on oluline roll kohalikel tegevusrühmadel, mis omakorda suurendab

mõju regionaalsele arengule veelgi.

Olulisemate muudatusena muudetakse kvoorumi arvutamise põhimõtteid kalanduse kohaliku

tegevusrühma üldkoosolekul. Olulisemate muudatustena lisatakse kalapüügi tõsiste nõuete

rikkumise loetelusse karistusseadustiku keskkonnavastane süütegu § 361 mis on loodusliku

loomastiku kahjustamine. Lisatakse kohustus toetuse taotlejal suuremate investeeringute

tegemisel koostada investeeringu kliimakindluse analüüs. Tõstetakse riigihangete registris

tehtava ostumenetluse piirmäära 60 tuhandelt eurolt 100 tuhande euroni, samuti täpsustakse

ostumenetluse läbiviimise tingimusi. Määruse muudatusega kehtestatakse mikro, väikese ja

keskmise suurusega ettevõtjale lühem kolme aastane investeeringu sihipärase kasutamise

periood. Muudatused lihtsustavad taotlejatele toetuse taotlemist ja hilisemat elluviimist, samuti

väheneb PRIA halduskoormus taotluste menetlemisel ja hilisemate kontrollitoimingute

läbiviimisel.

Eelnõul puudub mõju riigikaitsele ja välissuhetele, siseturvalisusele, kohaliku omavalitsuse

korraldusele, elukeskkonnale ja infoühiskonnale, haridusele, kultuurile ja spordile. Eelnimetatud

mõju ulatus, sagedus ja ebasoovitava mõju avaldumise risk on väike.

Eelnõu § 11 mõjud

Määruse rakendamisel on positiivne mõju majandusele, keskkonnale ning selle kaudu ka maa- ja

rannapiirkondade arengule. Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 46 „Mõjude määratlemise

kontrollküsimustiku“ tähenduses ei esine mõjusid riigi julgeolekule ja välissuhetele ega

riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.

Muudatuse eelnõu puudutab ca 1400 kutselist ranna- ja sisevete kalurit, kes püüavad kala kaluri

kalapüügiloa alusel ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametit (edaspidi PRIA).

Eelnõu omab positiivset mõju maapiirkondade konkurentsivõimele, sest sihtrühma ettevõtjad

paiknevad olulises osas maapiirkondades, samuti tegutseb oluline osa sihtrühmast väljapool

Harjumaad, mis võimendab maapiirkondade regionaalset mõju veelgi.

Olulisemate muudatustena kehtestatakse mikro, väikese ja keskmise suurusega ettevõtjale lühem

kolmeaastane investeeringu sihipärase kasutamise periood. Muudatused lihtsustavad taotlejatele

toetuse taotlemist, samuti väheneb PRIA halduskoormus taotluste menetlemisel ja hilisemate

kontrollitoimingute läbiviimisel.

Eelnõul puudub mõju riigikaitsele ja välissuhetele, siseturvalisusele, kohaliku omavalitsuse

korraldusele, elukeskkonnale ja infoühiskonnale, haridusele, kultuurile ja spordile. Eelnimetatud

mõju ulatus, sagedus ja ebasoovitava mõju avaldumise risk on väike.

Eelnõu § 12 mõjud

Määruse rakendamisel on positiivne mõju majandusele, keskkonnale ning selle kaudu ka maa- ja

rannapiirkondade arengule. Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 46 „Mõjude määratlemise

kontrollküsimustiku“ tähenduses ei esine mõjusid riigi julgeolekule ja välissuhetele ega

riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.

Muudatuse eelnõu puudutab ca 1400 kutselist ranna- ja sisevete kalurit, kes püüavad kala kaluri

kalapüügiloa alusel ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametit (edaspidi PRIA).

Eelnõu omab positiivset mõju maapiirkondade konkurentsivõimele, sest sihtrühma ettevõtjad

paiknevad olulises osas maapiirkondades, samuti tegutseb oluline osa sihtrühmast väljapool

Harjumaad, mis võimendab maapiirkondade regionaalset mõju veelgi.

Olulisemate muudatustena tõstetakse riigihangete registris tehtava ostumenetluse piirmäära 60

tuhandelt eurolt 100 tuhande euroni. Meetme määrusest eemaldatakse nõue esitada Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/1628 tulenev nõue esitada tüübikinnitus alla 12

meetrise laeva mootorile, mis olulisel määral vähendab tarbetut bürokraatiat toetuse taotlemisel.

Määruse muudatusega kehtestatakse mikro, väikese ja keskmise suurusega ettevõtjale lühem

kolme aastane investeeringu sihipärase kasutamise periood. Muudatused lihtsustavad taotlejatele

toetuse taotlemist, samuti väheneb PRIA halduskoormus taotluste menetlemisel ja hilisemate

kontrollitoimingute läbiviimisel.

Eelnõul puudub mõju riigikaitsele ja välissuhetele, siseturvalisusele, kohaliku omavalitsuse

korraldusele, elukeskkonnale ja infoühiskonnale, haridusele, kultuurile ja spordile. Eelnimetatud

mõju ulatus, sagedus ja ebasoovitava mõju avaldumise risk on väike.

Eelnõu § 13 mõjud

Määruse rakendamine vähendab bürokraatiat. Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 46

„Mõjude määratlemise kontrollküsimustiku“ tähenduses ei esine mõjusid riigi julgeolekule ja

välissuhetele ega riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.

Muudatuse eelnõu puudutab teadus- ja arendusasutusi ning Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ametit.

Olulisemate muudatustena täpsustatakse mitteabikõlblike kulude nimistust, mis võimaldab

paindlikumalt ellu viia tegevusi, samuti täpsustatakse toetuse taotlejale kehtestatud nõudeid.

Muudatused lihtsustavad toetuse saajale tegevuste elluviimist, samuti väheneb PRIA

halduskoormus maksetaotluste menetlemisel ja hilisemate kontrollitoimingute läbiviimisel.

Eelnõul puudub mõju riigikaitsele ja välissuhetele, siseturvalisusele, kohaliku omavalitsuse

korraldusele, elukeskkonnale ja infoühiskonnale, haridusele, kultuurile ja spordile. Eelnimetatud

mõju ulatus, sagedus ja ebasoovitava mõju avaldumise risk on väike.

Eelnõu § 14 mõjud

Määruse rakendamine täpsustab õigusakti sõnastust. Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja §

46 „Mõjude määratlemise kontrollküsimustiku“ tähenduses ei esine mõjusid riigi julgeolekule ja

välissuhetele ega riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.

Muudatuse eelnõu puudutab KTKS-i alusel tunnustatud järgmiseid kalapüügi- ja

vesiviljelussektoris tegutsevaid tootjaorganisatsioone:

1) tulundusühistu Eesti Kalapüügiühistu Audrus (viis liiget);

2) tulundusühistu Eesti Traalpüügi Ühistu Harjumaal (viis liiget);

3) tulundusühistu Eesti Kutseliste Kalurite Ühistu Haapsalus (seitse liiget);

4) tulundusühistu Peipsi Kalandusühistu Peipsi alamvesikonna piirkonnas (seitse liiget);

5) tulundusühistu Eesti Avamere Vesiviljelejate Ühistu Hiiumaal (seitse liiget).

Olulisemate muudatusega täpsustatakse toetuse taotlejale esitatavaid nõudeid, nõuete sisu ei

muutu, kuid sõnatus viiakse kooskõlla teiste õigusaktidega.

Eelnõul puudub mõju riigikaitsele ja välissuhetele, siseturvalisusele, kohaliku omavalitsuse

korraldusele, elukeskkonnale ja infoühiskonnale, haridusele, kultuurile ja spordile. Eelnimetatud

mõju ulatus, sagedus ja ebasoovitava mõju avaldumise risk on väike.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse

rakendamise eeldatavad tulud

Eelnõuga tehtavad muudatused puudutavad varem väljatöötatud toetusmeetmeid, seega ei kaasne

sellega menetlusprotsessi, tööjõudu ega IT-arendustegevusi puudutavaid lisakulusid.

Meetmeid rahastatakse rakenduskavas kirjeldatud tavapärase korra alusel, mil meetme eelarvest

70% kaetakse Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondist ning 30% Eesti Vabariigi

eelarvest. Rakendamisega seotud kulud planeeritakse tavapäraselt Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi eelarve biomajanduse programmis.

6. Määruse jõustumine

Määruse § 6 punktid 12–14 ja 18, § 10 punktid 24–27 ja 35 ning § 12 punktid 2–4 ja 16

jõustuvad 1. augustil 2026. a.

Määruse § 4 jõustub 1. jaanuaril 2027. a.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile ning Kliimaministeeriumile õigusaktide eelnõude

infosüsteemi EIS kaudu. Eelnõu saadetakse arvamuse saamiseks PRIA-le ja konsulteerimiseks

kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise ning töötlemisega tegelevate ettevõtjate

esindusorganisatsioonidele sh ka kalanduse kohalikele tegevusrühmadele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Kõrgmaa

Kantsler

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Kliimaministeerium

Rahandusministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Meie: (kuupäev digiallkirjas) nr 1.4- 3/417

Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Austatud minister

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks regionaal- ja

põllumajandusministri määruse „Regionaalministri ning regionaal- ja põllumajandusministri

määruste muutmine“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. Määruse eelnõu, kobarmuudatus_2026_EN_16_06_26.pdf

2. Määruse eelnõu seletuskiri, kobarmuudatus_2026_SK_16_06_26.pdf

Margus Medell, [email protected], 625 6239