Vastus pöördumisele


Lugupeetud Rahandusministeerium

17.06.2026.a

Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda (edaspidi EKMK) tänab võimaluse eest esitada seisukoht tegelike kasusaajate andmete kättesaadavust käsitleva määruse muutmise eelnõu kohta.

EKMK juhatusele jõudis info Teie poolt 15. juunil 2026 ministeeriumide ühishoones korraldatud TEKSA infotunnist, et tegelike kasusaajate andmetele juurdepääsu võimaldamisel nähakse kohustatud isikute puhul ette kasutajate autentimine ja identifitseerimine infosüsteemi kaudu. Selline lahendus aitab tagada andmetele juurdepääsu kontrollitavuse ning andmekasutuse jälgitavuse. Samas soovime juhtida tähelepanu laiemale regulatiivsele küsimusele, mis puudutab kinnisvaravahendajaid kui rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) tähenduses kohustatud isikuid.

Euroopa Liidu rahapesu tõkestamise õigusraamistikust tulenevad kohustused ning nendega seotud õigused laienevad kinnisvaravahendajatele sisuliselt samadel alustel nagu teistele kohustatud isikutele. Käesolev määruse muutmise eelnõu on järjekordne näide sellest, kus Euroopa Liidu õigusest tulenevad nõuded võetakse Eesti õiguses üle ning nende täitmisel nähakse kinnisvaravahendajatele ette oluline roll. Samas puudub Eestis jätkuvalt kinnisvaramaakleri kutsetegevust reguleeriv eriseadus, kohustuslik tegevusloa süsteem või riiklik register, mis mis võimaldaks kinnisvaramaaklerina tegutsevaid isikuid üheselt tuvastada ning lihtsustaks kohustatud isikute määratlemist RahaPTS kohaldamisel.

Lisaks soovime tähelepanu juhtida asjaolule, et kavandatava regulatsiooni üheks eesmärgiks on tagada tegelike kasusaajate andmete kättesaadavus üksnes nendele isikutele, kellel on seadusest tulenev õigustatud vajadus nimetatud andmeid töödelda. Kinnisvaravahendajate puhul eeldab see praktikas võimalust üheselt tuvastada, kes on tegelikult RahaPTS tähenduses kohustatud isikuna tegutsev kinnisvaramaakler. Eestis puudub aga tänaseni süsteem, mis võimaldaks kinnisvaramaaklerina tegutsevaid isikuid usaldusväärselt identifitseerida, kuna puudub nii tegevusloa kohustus kui ka riiklik register. Olukorras, kus iga ettevõtja võib end nimetada kinnisvaramaakleriks, tekib küsimus, kuidas tagatakse praktikas, et juurdepääs tegelike kasusaajate andmetele antakse üksnes nendele isikutele, kes tegutsevad kinnisvaravahendajatena RahaPTS tähenduses ning kellel on seadusest tulenev alus nimetatud andmete töötlemiseks. Seetõttu ei puuduta kinnisvaravahenduse valdkonna regulatiivse raamistiku korrastamise vajadus üksnes turu läbipaistvust ja teenuse kvaliteeti, vaid on otseselt seotud ka Euroopa Liidu rahapesu tõkestamise õigusest tulenevate eesmärkide sisulise saavutamisega.


Seetõttu tekib küsimus, kas olukord, kus kinnisvaravahendajatele laienevad Euroopa Liidu õigusest tulenevad kohustused täies ulatuses, kuid kutsetegevuse korraldus ja staatuse määratlus on jäetud täielikult üldise ettevõtlusvabaduse raamidesse, tagab pikaajaliselt piisava õigusselguse nii ettevõtjatele, järelevalveasutustele kui ka registripidajatele.

EKMK leiab, et määruse muutmise eelnõu tõstatab taas küsimuse kinnisvaravahenduse valdkonna regulatiivse raamistiku terviklikkusest. Mida enam Euroopa Liidu õigusest tulenevaid kohustusi kinnisvaravahendajatele seatakse ning mida suurem roll antakse neile rahapesu tõkestamise süsteemis, seda olulisemaks muutub küsimus, kas kehtiv õiguslik raamistik on selleks piisav.

Palume eelnõu edasises menetluses ning laiemalt rahapesu tõkestamise regulatsiooni arendamisel hinnata, kas kinnisvaravahendajate kui kohustatud isikute staatuse ning tegevuse õiguslik raamistik vajab täiendavat korrastamist, et tagada suurem õigusselgus, õiguskindlus ja regulatiivne järjepidevus. EKMK on valmis osalema edasistes aruteludes ning panustama valdkonda puudutavate lahenduste väljatöötamisse.

Lugupidamisega,


Katrin Kuusma
Juhatuse esimees
Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda MTÜ


Lugupeetud Rahandusministeerium

17.06.2026.a

Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda (edaspidi EKMK) tänab võimaluse eest esitada seisukoht tegelike kasusaajate andmete kättesaadavust käsitleva määruse muutmise eelnõu kohta.

EKMK juhatusele jõudis info Teie poolt 15. juunil 2026 ministeeriumide ühishoones korraldatud TEKSA infotunnist, et tegelike kasusaajate andmetele juurdepääsu võimaldamisel nähakse kohustatud isikute puhul ette kasutajate autentimine ja identifitseerimine infosüsteemi kaudu. Selline lahendus aitab tagada andmetele juurdepääsu kontrollitavuse ning andmekasutuse jälgitavuse. Samas soovime juhtida tähelepanu laiemale regulatiivsele küsimusele, mis puudutab kinnisvaravahendajaid kui rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) tähenduses kohustatud isikuid.

Euroopa Liidu rahapesu tõkestamise õigusraamistikust tulenevad kohustused ning nendega seotud õigused laienevad kinnisvaravahendajatele sisuliselt samadel alustel nagu teistele kohustatud isikutele. Käesolev määruse muutmise eelnõu on järjekordne näide sellest, kus Euroopa Liidu õigusest tulenevad nõuded võetakse Eesti õiguses üle ning nende täitmisel nähakse kinnisvaravahendajatele ette oluline roll. Samas puudub Eestis jätkuvalt kinnisvaramaakleri kutsetegevust reguleeriv eriseadus, kohustuslik tegevusloa süsteem või riiklik register, mis mis võimaldaks kinnisvaramaaklerina tegutsevaid isikuid üheselt tuvastada ning lihtsustaks kohustatud isikute määratlemist RahaPTS kohaldamisel.

Lisaks soovime tähelepanu juhtida asjaolule, et kavandatava regulatsiooni üheks eesmärgiks on tagada tegelike kasusaajate andmete kättesaadavus üksnes nendele isikutele, kellel on seadusest tulenev õigustatud vajadus nimetatud andmeid töödelda. Kinnisvaravahendajate puhul eeldab see praktikas võimalust üheselt tuvastada, kes on tegelikult RahaPTS tähenduses kohustatud isikuna tegutsev kinnisvaramaakler. Eestis puudub aga tänaseni süsteem, mis võimaldaks kinnisvaramaaklerina tegutsevaid isikuid usaldusväärselt identifitseerida, kuna puudub nii tegevusloa kohustus kui ka riiklik register. Olukorras, kus iga ettevõtja võib end nimetada kinnisvaramaakleriks, tekib küsimus, kuidas tagatakse praktikas, et juurdepääs tegelike kasusaajate andmetele antakse üksnes nendele isikutele, kes tegutsevad kinnisvaravahendajatena RahaPTS tähenduses ning kellel on seadusest tulenev alus nimetatud andmete töötlemiseks. Seetõttu ei puuduta kinnisvaravahenduse valdkonna regulatiivse raamistiku korrastamise vajadus üksnes turu läbipaistvust ja teenuse kvaliteeti, vaid on otseselt seotud ka Euroopa Liidu rahapesu tõkestamise õigusest tulenevate eesmärkide sisulise saavutamisega.


Seetõttu tekib küsimus, kas olukord, kus kinnisvaravahendajatele laienevad Euroopa Liidu õigusest tulenevad kohustused täies ulatuses, kuid kutsetegevuse korraldus ja staatuse määratlus on jäetud täielikult üldise ettevõtlusvabaduse raamidesse, tagab pikaajaliselt piisava õigusselguse nii ettevõtjatele, järelevalveasutustele kui ka registripidajatele.

EKMK leiab, et määruse muutmise eelnõu tõstatab taas küsimuse kinnisvaravahenduse valdkonna regulatiivse raamistiku terviklikkusest. Mida enam Euroopa Liidu õigusest tulenevaid kohustusi kinnisvaravahendajatele seatakse ning mida suurem roll antakse neile rahapesu tõkestamise süsteemis, seda olulisemaks muutub küsimus, kas kehtiv õiguslik raamistik on selleks piisav.

Palume eelnõu edasises menetluses ning laiemalt rahapesu tõkestamise regulatsiooni arendamisel hinnata, kas kinnisvaravahendajate kui kohustatud isikute staatuse ning tegevuse õiguslik raamistik vajab täiendavat korrastamist, et tagada suurem õigusselgus, õiguskindlus ja regulatiivne järjepidevus. EKMK on valmis osalema edasistes aruteludes ning panustama valdkonda puudutavate lahenduste väljatöötamisse.

Lugupidamisega,


Katrin Kuusma
Juhatuse esimees
Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda MTÜ