Otsus

OTSUS

Vaidlustusasja number

119-26/307719

Otsuse kuupäev 17.06.2026

Vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk

Vaidlustus AS-i G4S Eesti vaidlustus Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi

riigihanke „Tehnohooldusteenuse tellimine Pärnu maakonna

(Paikuse) objektidele (2026)“ (viitenumber 307719) osas 2

AS-i G4S Eesti pakkumuse läbi vaatamata jätmise ning

aktsiaseltsi Pristis pakkumuse edukaks tunnistamise

otsustele

Menetlusosalised

Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, AS G4S Eesti, esindaja vandeadvokaat Kaarel

Berg

Hankija, Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, esindaja Alo Pikk

Kolmas isik, aktsiaselts Pristis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

RHS § 197 lg 1 p 4 ja RHS § 198 lg 3 alusel

1. Jätta vaidlustus rahuldamata.

2. Jätta AS-i G4S Eesti vaidlustusmenetluse kulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 18.03.2026 avaldas Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris

avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Tehnohooldusteenuse tellimine Pärnu

maakonna (Paikuse) objektidele (2026)“ (viitenumber 307719) (edaspidi Riigihange) hanketeate

2 (9)

ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid (edaspidi RHAD), sh Pakkumuse

esitamise ettepanek (edaspidi Ettepanek).

Riigihange on jagatud kaheks osaks:

- Osa 1 - OSA I Üldine tehnohooldus

- Osa 2 - OSA II Nõrkvoolusüsteemide tehnohooldus (edaspidi Osa II).

Pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitati 8 pakkumust, sh esitasid Osas II pakkumuse 5 pakkujat,

nende hulgas AS G4S Eesti ja aktsiaselts Pristis.

2. 19.05.2026 otsusega jättis Hankija Osas II AS-i G4S Eesti pakkumuse läbi vaatamata ning

tunnistas vastavaks ning edukaks aktsiaseltsi Pristis pakkumuse (edaspidi Otsus).

3. 29.05.2026 laekus vaidlustuskomisjonile AS-i G4S Eesti (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus

Vaidlustaja pakkumuse läbi vaatamata jätmise ning aktsiaseltsi Pristis (edaspidi ka Kolmas isik)

pakkumuse edukaks tunnistamise otsustele Riigihanke Osas II.

Järgnevalt käsitleb vaidlustuskomisjon üksnes Riigihanke Osa II.

4. Vaidlustuskomisjon teatas 04.06.2026 kirjaga nr 12.2-10/119 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult

teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni

09.06.2026 ja neile vastamiseks 12.06.2026. Vaidlustuskomisjoni määratud esimeseks

tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha ja menetluskulude taotluse Vaidlustaja. Teiseks

tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha Hankija.

Kolmas isik oma seisukohti vaidlustusmenetluses ei esitanud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Vaidlustaja, AS G4S Eesti, põhjendab vaidlustust järgmiselt.

5.1. Hankija viib läbi Riigihanget tehnohooldusteenuse hankimiseks Sisekaitseakadeemia Paikuse

objektile kuni 72 kuuks, eeldusliku algusajaga 01.11.2026. EVS 807 koodide 281, 282, 283, 284,

248 osas, st nõrkvoolusüsteemide hooldus.

Riigihanke objektiks on Sisekaitseakadeemia Paikuse õppekeskus, kus Vaidlustaja osutab

käesoleval ajal Stell Eesti AS-iga (edaspidi Stell) sõlmitud lepingute alusel erinevate

nõrkvoolusüsteemide hooldusteenust, olles need sinna varasemalt ise paigaldanud:

- 30.05.2023 allkirjastati Vaidlustaja ja Stelli vahel lepingu nr B-22/6126 muudatus

(edaspidi Stelli Leping I), mille alusel osutab Vaidlustaja Stellile Paikuse õppekeskuses

automaatse tulekahjusignalisatsiooni ja mehaanilise suitsueemaldussüsteemi hooldust.

Leping kehtib kuni 31.10.2026. Stell osutab Riigi Kinnisvara AS-ile mh Paikuse

õppekeskuse tehnohoolduse teenust, mille aluseks on Vaidlustajale teadaolevalt

riigihankes nr 252417 sõlmitud raamleping nr HAl-13/2022-1901;

- 28.09.2022 on Vaidlustaja ja Stelli vahel sõlmitud ka leping nr B-22/6127 (edaspidi Stelli

Leping II), mille aluse osutab Vaidlustaja Stellile Paikuse õppekeskuses ka

valveseadmestiku hooldusteenust ja läbipääsusüsteemide plaanilise hoolduse teenust.

Stelli Lepingutes I ja II on küll objektiks nimetatud vaid Kooli tee 12, kuid tegelikult

hõlmavad need lepingud kõiki Paikuse õppekeskuse hooneid (Kooli tee 12, Kooli tee 12/1,

Kooli tee 12/2, Kooli tee 12/4, Kooli tee 12/7, Kooli tee 12/8 ja Kooli tee 13);

- 16.10.2024 allkirjastasid Hankija ja Vaidlustaja töövõtulepingu nr AET-6/2024-628, mille

objektiks olid automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi juurdeehitustööd õppehoone

sööklas Kooli tee 12/3 ja õppekorpuses 2 Kooli tee 12/7. Vaidlustaja on varasemalt

paigaldanud ka Kooli tee 13 õppehoonesse automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi.

5.2. Vaidlustaja esitas Riigihankes parima hinnaga pakkumuse, kuid Otsusega jättis Hankija

3 (9)

Vaidlustaja pakkumuse läbi vaatamata, tunnistas ülejäänud neli pakkumust vastavaks ning

Kolmanda isiku pakkumuse edukaks.

Hankija põhjendab Vaidlustaja pakkumuse läbi vaatamata jätmist sellega, et Vaidlustaja ei täitnud

hanketeate p-is 2.1.4 ja Ettepaneku p-is 6 sätestatud hankelepingu täitmise kohaga tutvumise

kohustust, kuna Vaidlustaja esindaja ei ole objektidega tutvunud ega kohapeal aktile allkirja

andnud.

5.3. Ettepaneku p-ides 6.3-6.5 on sätestatud, et hankelepingu täitmise kohaga tutvumine on

kohustuslik ning pakkumuse saab esitada üksnes objektiga tutvumise korral, millise kohustuse

täitmata jätmise korral jäetakse pakkumus RHS § 111 lg 7 alusel läbi vaatamata.

Tutvumisnõude eesmärk on anda pakkujale hankelepingu eseme kohta teavet, et võimaldada

koostada pakkumus adekvaatse teabe alusel. Vaidlustaja on selle täitnud.

5.3.1. Vaidlustajal puudus objektiga tutvumiseks sisuline vajadus, kuna Vaidlustaja on teenuse

osutamise objektiga igakülgselt tuttav (Vaidlustaja osutab Stellile Lepingute I ja II alusel Paikuse

õppekeskuses automaatse tulekahjusignalisatsiooni, mehaanilise suitsueemaldussüsteemi,

valveseadmestiku ning ligipääsusüsteemi hooldusteenust ning on varasemalt need süsteemid

sinna ise paigaldanud).

5.3.2. Vaidlustaja töötajad käisid ka eraldi objektiga tutvumas.

Ettepaneku p-is 6.2 oli objektiga tutvumiseks ette nähtud kaks alternatiivset kuupäeva ja

kellaaega: 17.04.2026 kell 10.00 ja 29.04.2026 kell 14.00.

Vaidlustaja hooldusjuht K. S. ja tehniline spetsialist T. V. käisid 17.04.2026 ajavahemikul kell

10.30–11.00 objektiga ka eraldi tutvumas. Objektile juurdepääsu andis neile Paikuse õppekeskuse

valvelauas töötanud päevnik I. H. Kuigi see ei toimunud konkreetselt Ettepaneku p-is 6.2

nimetatud kellaajal ning Ettepaneku p-is 6.4 nimetatud akti ei allkirjastatud, käisid Vaidlustaja

töötajad ka tegelikkuses objektiga tutvumas.

5.4. Hankija kohaldas RHS § 111 lg-id 6 ja 7 ebaõigesti, mistõttu on Otsus Vaidlustaja pakkumuse

läbi vaatamata jätmise kohta õigusvastane.

Vaidlustaja pakkumus oleks tulnud tunnistada edukaks kui madalaima hinnaga pakkumus,

mistõttu rikub Vaidlustaja õigusi ka Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine.

5.5. 19.05.2026 esitas Vaidlustaja täiendava seisukoha.

5.5.1. Tutvumiskohustus tuleb lugeda täidetuks.

5.5.1.1. Vaidlustaja ei ole väitnud ega leia, et Hankija ei peaks Ettepaneku p-te 6.3–6.5 järgima

ning neid tuleks ebaõigesti tõlgendada. Küll aga ei nõustu Vaidlustaja sellega, et hankelepingu

täitmise kohaga tutvumise kohustuse saab lugeda täidetuks üksnes viisil, nagu leiab Hankija.

Hankija tõlgendab Ettepaneku p-te 6.3–6.5 liialt kitsalt ning formaalselt. Hankedokumente tuleks

tõlgendada pakkujale soodsamal ja vähem koormaval viisil ning laiendavalt nii, et tagataks

võimalikult suur konkurents, st võimalikult suurema arvu pakkujate osalemine riigihankes

võimalikult väheste piirangutega (Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-17-1639, p 14).

5.5.1.2. Vaidlustaja ei ole väitnud, et teda tuleks vabastada hankelepingu täitmise kohaga

tutvumise kohustusest. Vaidlustaja on tutvumisnõude eesmärgi, tagada pakkujale teavet

hankelepingu eseme kohta, et viimane saaks adekvaatse teabe alusel pakkumuse koostada, täitnud

(Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-24-3333). Sellest tuleb juhinduda kõnealuste

Ettepaneku punktide tõlgendamisel.

5.5.2. Vaidlustaja täidab juba hankelepingu objektil nõrkvooluseadmete ja läbipääsusüsteemi

hooldamise lepinguid, on sinna automaatse tulekahjusignalisatsiooni seadmed varasemalt ise

4 (9)

paigaldanud ning käis hankelepingu täitmise kohaga ka eraldi tutvumas. Selliste asjaolude põhjal

tuleb lugeda hankelepingu täitmise kohaga tutvumise kohustus täidetuks. Tegemist ei ole

Vaidlustaja teistmoodi kohtlemise, Vaidlustaja vabastamisega tutvumiskohustusest ega viidatud

Ettepaneku punktide ebaõige tõlgendamisega.

5.5.3. Vaidlustaja hankelepingu täitmise kohaga tutvumist tõendab Paikuse õppekeskuse e-kiri:

Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži relvuri politseimajor I. H. 05.06.2026 e-kiri,

milles viimane kinnitab, et 17.04.2026 käisid kaks Vaidlustaja töötajat/tehnikut Paikuse

õppekeskuse hoonetega tutvumas (edaspidi E-kiri).

5.5.4. Hankija väited seoses kaalutlusõiguse teostamisega on põhjendamatud

5.5.4.1. Hankija väidab, et Ettepaneku p-ide 6.3–6.5 sõnastus oli imperatiivne ja ühemõtteline ega

jätnud Hankijale mingit kaalutlusruumi.

Hankija väide kaalutlusõiguse puudumisest oleks asjassepuutuv juhul, kui Vaidlustaja oleks

jätnud tutvumiskohustuse täitmata. Kui lähtuda Hankija väitest, et tal puudub Ettepaneku p-ides

6.3–6.5 sõnastuse põhjal kaalutlusõigus, puudunuks Hankijal sellises olukorras võimalus kaaluda,

kas jätta Vaidlustaja pakkumus läbi vaatamata või mitte. Vaidlustaja täitis tutvumiskohustuse

viisil, mida saab lugeda tutvumiseks. Seega Hankija ei pidanudki hakkama kaaluma Vaidlustaja

kõrvaldamise küsimust.

Jäädes selle juurde, ei nõustu Vaidlustaja ka sisuliselt Hankija väitega kaalutlusõigus puudumise

kohta.

5.5.4.2. Ettepaneku p-is 6.2 oli nimetatud kaks kuupäeva ja kellaaega, millal sai

tutvumiskohustust täita. Sellele vaatamata luges Tallinna Ringkonnakohus otsuses asjas nr 3-24-

3333 tutvumiskohustuse täidetuks sellega, et pakkuja oli muul viisil hankelepingu täitmise kohaga

tuttav.

5.5.4.3. Kui Hankija peab kaalutlusõiguse puudumise alla silmas seda, et Ettepaneku p 6.5

sisaldab sõnastust, et (Hankija) jätab sellise pakkuja pakkumuse läbi vaatamata, mitte näiteks

sõnastust, et võib jätta, siis selle põhjal on ebaõige järeldada, et Ettepaneku p 6.5 välistab Hankija

kaalutlusõiguse. Tingimusi ei saa tõlgendada ainuüksi nende grammatilisele analüüsile tuginedes,

kuna seegi võiks viia tulemuseni, mis on vastuolus hankija taotletava eesmärgi ja/või

hankemenetluse üldiste põhimõtetega (Tartu Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-17-1063, p 18).

5.5.4.4. Ebaõige on tõlgendada Ettepaneku p-te 6.3–6.5 selliselt, et pelgalt grammatilisel

lugemisel tuleb järeldada kaalutlusõiguse puudumist. Punkte tuleb tõlgendada kooskõlas

tutvumiskohustuse eesmärgiga.

6. Hankija, Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, vaidleb vaidlustusele vastu.

6.1. Hankija jättis Otsusega Vaidlustaja pakkumuse läbi vaatamata põhjusel, et Vaidlustaja ei

täitnud RHAD-is sätestatud kohustust tutvuda hankelepingu täitmise kohaga.

6.2. Hankija on seotud RHAD-is sätestatud tingimustega. Hankija ei tohi pärast pakkumuste

esitamise tähtaja möödumist RHAD-is sätestatud tingimusi ümber tõlgendada ega ühe pakkuja

suhtes nendest kõrvale kalduda, kuna see rikuks teiste pakkujate õigusi ja võrdse kohtlemise

põhimõtet.

Ettepaneku p-is 6.3 on sätestatud, et hankelepingu täitmise kohaga tutvumine on kohustuslik ning

pakkumuse saab esitada üksnes objektiga tutvumise korral.

Ettepaneku p-is 6.4 on tutvumise tõendusena ette nähtud akti allkirjastamine kohapeal. Samuti on

sätestatud, et juhul, kui pakkuja esindaja tutvub objekti(de)ga iseseisvalt väljaspool Hankija poolt

tutvumiseks määratud aega ja ilma objekti kontaktisiku osavõtuta, loetakse, et pakkuja ei ole

5 (9)

hankelepingu täitmise kohaga tutvunud.

Ettepaneku p-is 6.5 on sätestatud, et pakkujal, kes ei ole käinud objektiga tutvumas ja kelle

esindaja ei ole objektiga tutvumise aktile allkirja andnud, puudub pakkumuse esitamise õigus ning

tuginedes RHS § 111 lg-le 7 jätab Hankija sellise pakkuja pakkumuse läbi vaatamata.

6.3. Vaidlustaja ei ole täitnud RHAD-is sätestatud eeldust pakkumuse esitamiseks.

Vaidlus puudub, et Vaidlustaja ei tutvunud objektiga ettenähtud ajal koos Hankija esindajaga ja ei

ole allkirjastanud Ettepaneku p-is 6.4 nõutud akti.

6.4. Vaidlustaja põhiväide on, et ta on objektiga varasemate lepingute kaudu tuttav. See asjaolu ei

tähenda, et Hankija saaks Vaidlustajat objektiga tutvumisel kuidagi teistmoodi kohelda kui

RHAD-is sätestatud tingimused seda ette näevad. Tutvumisnõude eesmärk on tagada kõigile

pakkujatele ühetaoline teave hankelepingu eseme kohta võrreldavate pakkumuste koostamiseks.

Kui Hankija oleks ühe pakkuja vabastanud kohustusest, mille täitmist ta teistelt pakkujatelt

nõudis, viitega sellele, et kõnealune pakkuja juba osutab objektil teenust, asetaks see ülejäänud

pakkujad ebavõrdsesse olukorda ja rikuks RHS §-is 3 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet.

6.5. Vaidlustaja ei ole tõendanud, et ta on objektiga tuttav.

6.5.1. Vaidlustaja ei teavitanud enne pakkumuse esitamist Hankijat oma soovist ettenähtud korrast

kõrvale kalduda ega esitanud pakkumuses ühtegi tõendit ega selgitust väidetava tutvumise kohta,

mistõttu puudus Hankijal alus lugeda tutvumiskohustus täidetuks.

6.5.2. Väidetavalt on Vaidlustaja esindajad käinud iseseisvalt objektiga tutvumas. Ka see fakt on

Vaidlustaja poolt tõendamata, samuti ei vasta selline tutvumine RHAD-ile.

6.6. Hankija ei pea praeguse vaidluse puhul oluliseks seda, kas Vaidlustaja hooldab

Sisekaitseakadeemia Paikuse objekti hooneid ja kas Vaidlustaja esindajad käisid iseseisvalt

objektiga tutvumas. Fakt on see, et Vaidlustaja ei ole tutvunud objektiga ettenähtud korras.

6.7. Hankijal puudub kaalutlusõigus lugeda Vaidlustaja objektiga tutvunuks

Ettepaneku p-ides 6.3–6.5 sätestatud tingimuse sõnastus ei jäta Hankijale kaalutlusõigust -

sõnastus on imperatiivne ja ühemõtteline (tutvumine on kohustuslik, pakkumuse saab esitada

üksnes objektiga tutvumise korral koos Hankija esindajaga ning tutvumise aktile allkirja andes).

Tingimuse täitmata jätmise korral jäetakse pakkumus läbi vaatamata

6.8. 12.06.2026 esitas Hankija täiendava seisukoha.

6.8.1. Täiendavas seisukohas kordab Vaidlustaja sisuliselt samu argumente, millele Hankija on

juba vastanud.

6.8.2. Vaidlustaja esitas täiendavates seisukohtades e-kirja eesmärgiga tõendada, et ta on

hankelepingu täitmise objektiga tutvunud. E-kiri ei tõenda Ettepaneku p-ides 6.3–6.5 sätestatud

tutvumiskohustuse täitmist.

Isegi kui e-kirjaga on võimalik tõendada, et Vaidlustaja esindajad viibisid mingil ajal Paikuse

objektil, ei tähenda see Ettepaneku tingimuste täitmist. Ettepaneku p-is 6.3 on selgelt sätestatud,

et tutvumine peab toimuma Hankija määratud ajal koos Hankija esindajaga, Ettepaneku p-is 6.4

on tutvumise tõendusena ette nähtud akti allkirjastamine kohapeal. Vaidlustaja ei allkirjastanud

akti ega käinud objektil Hankija esindajaga.

Tutvumiskohustuse eesmärk ei ole üksnes tagada, et pakkujal on objekti kohta üldised teadmised,

vaid ka tagada, et kõik pakkujad saavad täpselt sama teabe Hankija esindaja juuresolekul. Ainult

selline ühetaoline tutvumine tagab RHS § 3 p-is 3 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtte

järgimise pakkumuste koostamisel. Vaidlustaja varasemad kogemused objektil - olgu need pärit

6 (9)

kehtivatest lepingutest või iseseisvalt korraldatud külastustest - ei asenda seda eesmärki ega täida

Ettepanekus sätestatud nõudeid. Lisaks ei ole Vaidlustaja teavitanud Hankijat enne pakkumuse

esitamist oma soovist täita tutvumiskohustus alternatiivsel viisil ega esitanud pakkumuse

koosseisus ühtegi tõendit ega selgitust väidetava tutvumise kohta. E-kiri on esitatud alles

vaidlustusmenetluse käigus.

6.8.3. Vaidlustaja viidatud kohtupraktika ei toeta Vaidlustaja seisukohti.

Tallinna Ringkonnakohtu otsuses asjas nr 3-24-3333 kinnitas ringkonnakohus üksnes hankija

õigust teha kaalutlusotsus lubada sisulist tutvumist, kusjuures kõnealuses asjas oli hankija ise

aktiivselt otsustanud aktsepteerida alternatiivset tutvumisviisi. Ringkonnakohus ei kohustanud

Hankijat sellist kaalutlust tegema. Käesolevas asjas on Ettepaneku p-ide 6.3–6.5 sõnastus

imperatiivne ja Hankija ei ole jätnud endale ega pakkujatele võimalust tutvumiskohustuse täitmise

viisi osas kaaluda. Asjaolu, et mõnes teises riigihankes on hankijale jäetud kaalutlusõigus, ei

tähenda, et sama peab kehtima Riigihankes.

Hankija ei ole takistanud Vaidlustajal tutvumast objektiga ettenähtud ajal. Tutvumiskäigud olid

kõigile soovijatele teada ja kättesaadavad. Vaidlustaja otsustas mitte osaleda.

6.8.4. Ettepaneku p-ide 6.3–6.5 sõnastus välistab kaalutlusõiguse. Hankija nõustub, et

hanketingimusi tuleb tõlgendada eesmärgipäraselt, mitte pelgalt grammatiliselt, kuid

eesmärgipärane tõlgendamine ei tähenda tingimuste muutmist pakkujale sobival viisil. Vaidlustaja

väide, et hankedokumente tuleks tõlgendada pakkujale soodsamal ja vähem koormaval viisil ning

konkurentsi soodustavalt, puudutavad eelkõige olukorda, kus tingimuse sisu on ebaselge ning kus

on vaja valida mitme võrdse tõlgenduse vahel. Ettepaneku p-ide 6.3–6.5 sisu ei ole ebaselge.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

7. RHS § 111 lg 6 p 1 sätestab, et ettevõtjal ei ole õigust esitada pakkumust, kui hankija on

riigihanke alusdokumentides sätestanud, et pakkumuse saab esitada üksnes pärast hankelepingu

täitmise kohaga tutvumist või riigihanke alusdokumente selgitavate dokumentide kohapeal

kontrollimist ja ettevõtja ei ole seda hankija määratud ajal teinud.

RHS § 111 lg 7 sätestab, et: hankija jätab käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud pakkumuse

läbi vaatamata ja teeb selle kohta põhjendatud kirjaliku otsuse. Ettevõtja, kelle pakkumus jäetakse

läbi vaatamata, ei osale edasises hankemenetluses.

Seega tuleneb RHS § 111 lg-test 6 ja 7, et hankija võib riigihanke alusdokumentides sätestada, et

pakkumuse saab esitada üksnes pärast hankelepingu täitmise kohaga tutvumist ning selle nõude

täitmata jätnud pakkujal ei ole õigust pakkumust esitada.

8. Hankija on RHS § 77 lg 4 p-is 10 sätestatud kohustuse Riigihankes pakkujatele kehtestanud

(Ettepaneku p 6 ja selle alapunktid 6.1-6.6) ja RHS § 111 lg 6 p-i 1 kohaselt õiguse pakkumust

esitada ära võtnud, sh on Ettepaneku p-is 6.5 rõhutatud, et [h]ankelepingu täitmise kohaga

tutvumine on kohustuslik ja kehtestatud selgelt arusaadavalt kohustuse nõuetekohase täitmata

jätmise tagajärg (Hankija jätab sellise pakkuja pakkumuse läbi vaatamata).

Hankelepingu täitmise kohaga tutvumise kohustus ja selle kohustuse rikkumise tagajärg oli

kõikidele pakkujatele Riigihankes teada ja nad said seda oma tegevustes arvesse võtta.

9. Käesoleval juhul pidi pakkuja tutvuma hankelepingu täitmise kohaga Hankija määratud viisil,

kohal ja ajal. Puudub vaidlus, et Vaidlustaja Ettepaneku p-is 6.1 sätestatud Hankija kontaktisikuga

ühendust ei võtnud ja Ettepaneku p-is 6.2 sätestatud ajal hankelepingu täitmise kohtadega

tutvumas ei käinud.

Vaidlustajal on Ettepanekus sätestatud hankelepingu täitmise kohaga tutvumise kohustuse

rikkumise õigustamiseks kokkuvõtlikult kaks argumenti:

1) tutvumise kohustust ei ole rikutud, kuna Vaidlustaja täitis tutvumise kohustuse ilma

7 (9)

Hankija esindajata teisel ajal;

2) Vaidlustaja juba osutab objektil Lepingute I ja II alusel teenust ja tal puudus vajadus

hankelepingu täitmise kohaga tutvuda.

9.1. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustaja väitega, et tutvumise kohustuse täitmine oli

võimalik ka iseseisvalt (talle sobival ajal) ja selle kohustuse täitmine on E-kirjaga tõendatud.

9.1.1. Ettepaneku p-i 6.7 teine lause reguleerib just sellist olukorda: Juhul, kui pakkuja esindaja

tutvub objekti(de)ga iseseisvalt väljaspool hankija poolt tutvumiseks määratud aega ja ilma

objekti kontaktisiku osavõtuta, loetakse, et pakkuja ei ole hankelepingu täitmise kohaga tutvunud.

Seega Vaidlustaja pidi Ettepanekust aru saama, et iseseisev tutvumine väljaspool Hankija

määratud aega ja ilma Hankija kontaktisikuta, hankelepingu täitmise kohaga tutvumise nõuet

RHAD-is ei täida. Kui Vaidlustaja otsustas seda ignoreerida, pidid ta arvestama, et isegi kui tal on

võimalus objektil viibida muul ajal ja ilma Hankija esindajata, ei saa ta hiljem nõuda, et Hankija

rikuks enda kehtestatud reegleid Vaidlustaja huvides ja loeks kohustuse täidetuks vaatamata

sellele, et Ettepanekus on sõnaselgelt välistatud hankelepingu täitmise kohaga tutvumise

kohustuse täitmine iseseisvalt.

9.1.2. Vaidlustaja esitatud E-kiri ei saa tõendada hankelepingu kohaga tutvumise nõude täitmist

ka faktiliselt.

Vaidlustaja on ise vaidlustuses kinnitanud, et Objektile juurdepääsu andis neile Paikuse

õppekeskuse valvelauas töötanud päevnik. Arvestades, et päevnik andis vaid juurdepääsu ega

lahkunud koos Vaidlustaja töötajatega valvelauast, ei saa päevnik teada, mida Vaidlustaja töötajad

objektil tegelikult tegid, rääkimata sellest, et ta saaks kinnitada Paikuse õppekeskuses hoonetega

tutvumist. Seega vaidlustuskomisjon on seisukohal, et esitatud E-kiri saab tõendada Vaidlustaja

töötajate viibimist 17.04.2026 objektil (kuna päevnik oli andnud neile juurdepääsu), kuid mitte

seda, mis eesmärgil nad seal viibisid või mida tegelikult tegid. Selleks eesmärgiks võis olla ka

Stelli Lepingutega I või II seotud kohustuste täitmine, sealjuures on võimalik, et päevnik andiski

juurdepääsu objektile Vaidlustaja töötajatele vaid põhjusel, et Vaidlustaja täidab seal lepinguid, ja

samaväärset juurdepääsu objektile ei oleks küsimise peale võimaldatud teistele Riigihankes

osalemisest huvitatud isikutele.

9.1.3. Kui Vaidlustaja siiski möönis, et hankelepingu täitmise kohaga tutvumine on Riigihankes

kehtestatud tingimuste täitmiseks (pakkumuse esitamise õiguse tekkimiseks) vajalik, tulnuks seda

teha RHAD-is sätestatud reeglite kohaselt ja Vaidlustaja iseseisev viibimine objektil seda

kohustust ei täitnud.

9.2. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustajaga, et Otsus on vale ka põhjusel, et Vaidlustajal

puudus vajadus hankelepingu täitmise kohaga tutvumiseks.

9.2.1. Sisuliselt väidab Vaidlustaja, et Ettepaneku p 6 (koos alapunktidega) tema kohta ei

kehtinud, kuna ta osutab Lepingutega I ja II praegu objektidel teenust (on ise ka seadmeid

paigaldanud), mistõttu on ta Riigihankes RHAD-i tingimustele vastava pakkumuse esitamiseks

hankelepingu täitmise kohaga piisavalt tuttav. See seisukoht võiks tähtsust omada juhul, kui

pakkumuse läbi vaatamata jätmise tagajärg saaks saabuda vaid põhjuslikus seoses mittevastava

pakkumuse esitamisega, kuid Ettepaneku p-is 6.5 sätestatud tagajärje saabumiseks see nii ei ole

(Hankija ei pea tõendama, et kohustuse täitmata jätmise tulemusel on esitatud ka RHS § 114 lg 2

mõttes mittevastav pakkumus).

9.2.2. Vaidlustuskomisjon kordab, et Ettepaneku p-is 6.5 on Hankija rõhutanud (jämedas kirjas),

et hankelepingu täitmise kohaga tutvumine on Riigihankes kohustuslikja märkinud, et kohustuse

täitmata jätmisel on tagajärg: Hankija jätab sellise pakkuja pakkumuse läbi vaatamata. Seega

Otsuse tegemise hetkel ei saa Otsus olla vale põhjusel, et Vaidlustaja võiks varasema kogemuse

8 (9)

pinnalt suuta esitada nõuetekohase pakkumuse ka ilma, et ta kohustuslikus korras hankelepingu

täitmise kohaga koos Hankijaga tutvuks. Seega Vaidlustaja varasem võimalik seotus hankelepingu

täitmise kohaga ei andud talle mistahes õigust Ettepanekus sätestatud viisil hankelepingu täitmise

kohaga tutvumise tingimuste täitmata jätmiseks.

9.2.3. RHAD-is ei ole kehtestatud mingeid eriregulatsioone ega välistusi, millal võib pakkuja jätta

hankelepingu kohaga tutvumise kohustuse täitmata ja kõik Riigihankes osalemisest huvitatud

isikud olid pandud samasse olukorda: hankelepingu täitmise kohaga tutvumine oli Riigihankes

pakkumuse esitamise õiguse tekkimiseks kohustuslik.

Antud juhul on Vaidlustajaga tegevuse/tegevusetusega seonduvalt pakkumuse läbi vaatamata

jätmise otsuse tegemiseks RHS-is ja RHAD-is sätestatud koosseis täidetud.

10. Vaidlustaja on iseseisvalt otsustanud rikkuda RHAD-is kehtestatud Riigihanke reegleid ja

peab kandma ka sellega seotud tagajärgi. Vaidlustaja ei saa Otsuse vaidlustamise kaudu nõuda, et

Hankija RHAD-is kehtestatud tingimusi tema suhtes ei kohaldaks või kohaldaks tema suhtes

reegleid, mis on selges vastuolus RHAD-is kehtestatud reeglitega.

10.1. Asjaolu, et Euroopa Liidu õigus ei näe ette, et tutvumisnõude täitmata jätmise korral lasuks

hankijal keeld sõlmida pakkujaga hankeleping või et tutvumisnõude täitmata jätmine peaks kaasa

tooma selle, et pakkujal oleks keelatud edasises menetluses osaleda, ei ole Riigihankes asjasse

puutuv – kõik reeglid, mis kohalduvad Riigihankes seoses hankelepingu täitmise kohaga

tutvumisega ja kohustuse täitmata jätmisega on Hankija selgelt ja üheselt mõistetavalt kehtestanud

RHAD-is ja need sätted on kooskõlas RHS § 77 lg 4 p-iga 10 ning RHS § 111 lg-dega 6 ja 7.

Euroopa Liidu kohtupraktikast tuleneb Hankija kohustus oma reeglitest rangelt kinni pidada (nt

C-496/99 p 115, C-336/12 p 40, C-42/13 p-id 42 ja 43).

Seega isegi kui direktiiv RHS § 111 lg-dega 6 ja 7 sarnast regulatsiooni ei sisalda, sisaldub see

RHS-is ja RHAD-is ja Hankija on Riigihankes enda kehtestatud tingimustega rangelt seotud.

10.2. Läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõte nõuab, et kõik hankemenetluse tingimused ja

eeskirjad peavad olema hanketeates või alusdokumentides esitatud selgelt, täpselt ja

ühemõtteliselt nii, et esiteks saaksid kõik piisavalt informeeritud ja tavapäraselt hoolsad pakkujad

aru nende täpsest tähendusest ja tõlgendaksid neid ühtmoodi ning teiseks oleks hankijal võimalik

kontrollida, kas esitatud pakkumused vastavad kõnealuse lepingu suhtes kohaldatavatele

kriteeriumidele (C-496/99 p 111). Antud juhul ei ole kahtlust, et Ettepaneku p-id 6.1-6.6 olid

selged ja kõik Riigihankes osalemisest huvitatud isikud pidid nendest ühte moodi aru saama.

Olukorras, kus tingimuste selgus ja arusaadavus ei ole kahtluse all, ei saa Hankija asuda neid

rikkuma selleks, et Riigihankes saaks osalemist jätkata ka Vaidlustaja.

Kui Vaidlustaja arvates peaksid talle Riigihankes kehtima teistsugused reegleid, tulnuks neid enne

pakkumuste esitamise tähtaja saabumist Hankijalt küsida ja/või vajadusel RHAD vaidlustada.

Vaidlustaja seda ei teinud. Ühelgi juhul ei ole Vaidlustaja pädevuses Riigihankes reegleid ise

kehtestada.

10.3. Ringkonnakohus tunnustas haldusasjas 3-24-3333 hankija õigust kaaluda riigihanke

alusdokumentide alusel kolmanda isiku pakkumuse tagasilükkamist teenuse osutamise kohaga

tutvumata jätmisel, kuna hankija oli sellised reeglid endale riigihanke alusdokumentides ise ette

näinud (viidatud otsuse p-i 16 kohaselt: Küsimus on, mis on selle kohustuse täitmata jätmise

õiguslikuks tagajärjeks, kas kolmanda isiku pakkumuse läbi vaatamata jätmine RHS § 111 lg 6 p

1 ja lg 7 alusel ilma hankija kaalumisvõimaluseta või hankija õigus RHAD-i vaidlusaluse punkti

alusel otsustada pakkumuse tagasilükkamise üle). Kohus otsustas, et tolles lihthankemenetlusena

läbiviidavas riigihankes oli hankijal õigus otsustada pakkumuse tagasilükkamise üle.

Vaidlusaluses Riigihankes ei ole tegemist võrreldava olukorraga – Hankija ei ole hankelepingu

täitmise kohaga tutvumist ja selle rikkumise tagajärge sätestanud tagasilükkamise alusena ega

õigusena otsustada kohustuse rikkumisel pakkumuse tagasilükkamise üle, mistõttu avatud

9 (9)

hankemenetlusena läbiviidavas Riigihankes ei laiene Otsuse tegemisele Ettepaneku p-is 6

sätestatud kohustuse rikkumisel RHS § 114 lg-st 2 tulenev kaalutlusõigus otsustada mittesisuliste

puuduste esinemisel pakkumuses pakkumuse puudustega vastavaks tunnistamise või

tagasilükkamise üle.

10.4. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija Otsus on õige ja

selle kehtetuks tunnistamiseks alused puuduvad.

11. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus on vaidlustatud põhjusel, et kui

Vaidlustajal oleks lastud Riigihankes jätkata, oleks tema pakkumus tulnud tunnistada vastavaks

ja edukaks. Kuna vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija Otsus Vaidlustaja pakkumuse läbi

vaatamata jätmiseks on kooskõlas RHS-i ja RHAD-ga, siis tuleb jätta rahuldamata ka vaidlustus

Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsusele.

12. Vaidlustusmenetluse kulud

Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuulub

vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 3.

Hankija ei taotlenud kulude väljamõistmist. Kolmas isik vaidlustusmenetluses oma seisukohti ei

esitanud, mistõttu tal hüvitatavaid kulusid ei tekkinud.

Vaidlustaja kulud jäävad tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Angelika Timusk