Otsus

<

OTSUS

Vaidlustusasja number

114-26/308490

Otsuse kuupäev 17.06.2026

Vaidlustuskomisjoni liige Taivo Kivistik

Vaidlustus Division OÜ ja Trendmark OÜvaidlustus Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutuse riigihankes „E-residentsuse

programmi turundusteenus 2026-2029“ (viitenumber

308490) riigihanke alusdokumentidele

Menetlusosalised

Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, Division OÜ ja Trendmark OÜ, esindaja

vandeadvokaat Marit Toom

Hankija, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, esindaja

Siret Suurväli

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

RHS § 197 lg 1 p-i 4 ja § 198 lg 3 alusel

1. Jätta rahuldamata Division OÜ ja Trendmark OÜ vaidlustus Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutuse riigihankes „E-residentsuse programmi turundusteenus 2026-2029“ (viitenumber

308490).

2. Jätta Division OÜ ja Trendmark OÜ vaidlustusmenetluses kantud kulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 29.04.2026 avaldas Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi ka Hankija või EIS)

avatud hankemenetlusega riigihanke „E-residentsuse programmi turundusteenus 2026-

2 (14)

2029“ (viitenumber 308490) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud

riigihanke alusdokumendid (edaspidi koos nimetatult RHAD), sh RHAD Lisa 1 – Raamlepingu

eseme tehniline kirjeldus (edaspidi RHAD Lisa 1) ja RHAD Lisa 3 CV vormid – Projektijuht

(edaspidi Vorm Projektijuht).

Riigihanke tulemusena sõlmitakse raamleping ühe pakkujaga.

2. 22.05.2026 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)

Division OÜ ja Trendmark OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus RHAD-ile.

Vaidlustaja palub kohustada Hankijat viima RHAD-i vastavusse õigusaktidega ettenähtud

nõuetega, jättes RHAD lisast 1 välja p-i 6.4.3 ning Vormist Projektijuht osa, mis näeb ette info

esitamise kogemuse kohta RHAD lisa 1 p-i 6.4.3 täitmiseks.

3. Vaidlustuskomisjon teatas 28.05.2026 kirjaga nr 12.2-10/114 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 02.06.2026 ja neile vastamiseks 05.06.2026. Vaidlustuskomisjoni

määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha ja menetluskulude nimekirja

Vaidlustaja. Teiseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha Hankija.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Vaidlustaja, Division OÜ ja Trendmark OÜ, põhjendab vaidlustust järgmiselt.

4.1. RHAD lisa 1 p 6.4 sätestab: Meeskonda peab kuuluma vähemalt üks (1) projektijuht, kellel

on:

6.4.1. viimase 60 kuu jooksul riigihanke algamisest tagasiulatuvalt vähemalt 36 kuud

töökogemust turunduse projektide projektijuhina;

6.4.2. viimase 36 kuu jooksul riigihanke algamisest tagasiulatuvalt vähemalt ühe

rahvusvahelise digiturunduskampaania (vastavalt RHAD Lisa 1 p-ile 2.1.7) läbiviimise (s.t

kampaania peab olema lõppenud viimase 36 kuu jooksul riigihanke algamisest tagasiulatuvalt)

kogemus projektijuhina;

6.4.3. viimase 36 kuu jooksul riigihanke algamisest tagasiulatuvalt vähemalt ühe taskuhäälingu

(ingl podcast) (vastavalt RHAD Lisa 1 p-ile 2.1.18) projekti koordineerimise kogemus

projektijuhina, sealhulgas erinevate osapoolte (vähemalt produktsioon, külalised, saatejuhid,

klient ja digitiim) töö koordineerimine;

6.4.4. tõendamiseks tuleb esitada andmed RHAD lisa 3 vormil „CV-projektijuht“.

Vorm Projektijuht näeb mh ette info esitamise RHAD lisa 1 p-i 6.4.3 täitmiseks.

4.2. E-residentsuse programmi turundusteenuse eelmiseks perioodis (aastateks 2024-2026)

hankis EIS riigihanke „E-residentsuse programmi turundusteenus 2024-2026“ (viitenumber

275876) (edaspidi riigihange 275676) raames. Riigihanke 275676 esemeks oli e-residentsuse

programmi eesmärkide saavutamiseks vajalike erinevate turundustegevuste elluviimine

sihtriikides, kasutades integreeritud turundus-kommunikatsiooni. Riigihankega 275676

hangitud teenuste kirjeldus on sama, mis praeguse Riigihankega hangitavate teenuste kirjeldus.

Riigihanke 275676 projektijuhi ülesanded on samad, kui praeguse Riigihanke projektijuhi

ülesanded (RHAD lisa 1 p 6.3.1). Võrreldes riigihankega 275676 on projektijuhi ülesannetena

uues Riigihankes toodud üks täiendav ülesanne – taskuhäälingu projekti koordineerimine, sh

erinevate osapoolte töö koordineerimine (RHAD lisa 1 p 6.3.1.9).

Riigihanke 275676 projektijuhi pädevusnõuded on samad, mis Riigihankes (RHAD lisa 1 p

6.4). Võrreldes riigihankega 275676 on Riigihankega lisandunud üks täiendav

vastavustingimus – projektijuhil peab olema viimase 36 kuu jooksul riigihanke algamisest

tagasiulatuvalt vähemalt ühe taskuhäälingu (ingl podcast) (vastavalt RHAD Lisa 1 p-ile 2.1.18)

3 (14)

projekti koordineerimise kogemus projektijuhina, sh erinevate osapoolte (vähemalt

produktsioon, külalised, saatejuhid, klient ja digitiim) töö koordineerimine.

4.3. Eeltoodust nähtub, et EIS hankis riigihanke 275876 raames täpselt samasugust teenust nagu

Riigihankega. Riigihanke 275676 tulemusena sõlmiti hankeleping Sweep.agency. OÜ-ga.

Hankelepingu täitmise käigus on Sweep.agency. OÜ loonud rahvusvaheline podcast’i

„Winning Friends“, mille tootmist ja arendamist plaanitakse jätkata. Seega kuigi riigihanke

275876 raames ei olnud projektijuhi ülesannetena märgitud taskuhäälingu projekti

koordineerimist, sh erinevate osapoolte töö koordineerimist, tellis EIS sellist teenust ning

Sweep.agency. OÜ projektijuht täitis neid ülesandeid. Teenust oli võimalik pakkuda ka ilma

sellise kogemuseta.

4.4. Hankija nõue, et projektijuhil peab olema spetsiifiline taskuhäälingu projekti juhtimise

kogemus, ei ole Hankija vajaduste täitmiseks objektiivselt vajalik. Nõue pole proportsionaalne,

piirab pakkujate juurdepääsu hankemenetlusele ning kahjustab konkurentsi. Seega on RHAD

lisa 1 p 6.4.3 ning Vorm Projektijuht osas, mis näeb ette andmete esitamise RHAD lisa 1 p-i

6.4.3 täitmiseks, vastuolus RHS § 88 lg-ga 6 (või RHS §-iga 98) ning RHS §-iga 3.

4.5. Hankija on projektijuhile esitatavad nõuded (RHAD lisa 1 p 6.4) kehtestanud

vastavustingimustena. Olemuselt on need nõuded kvalifitseerimise tingimused. Samas isegi,

kui vaidlustatud RHAD punktid on vastavustingimused, on need siiski RHS-iga vastuolus.

4.6. Hankijal on lai kaalutlusruum määratlemaks tehnilises kirjelduses need nõuded, mis on

vajalikud soovitud tulemuse saavutamiseks täita. Samas peab hankija kaalutlusõigust teostades

järgima teatavaid piire, st lähtuma lisaks eriregulatsioonile (RHS § 88 lg 7) ka riigihanke

korraldamise üldpõhimõtetest (RHS § 3). Hankijal tuleb ettevõtjaid kohelda ka võrdselt ja

mittediskrimineerivalt ning tegutseda läbipaistvalt ja proportsionaalselt (RHS § 2 lg 1 ja § 3

p 1). Tehniline kirjeldus peab avama riigihanke konkurentsile ning tuleb koostada nii, et see ei

vähendaks kunstlikult konkurentsi mõnda ettevõtjat soosivate nõuetega. Tehnilises kirjeldus

toodud nõuded piiravad konkurentsi ebaproportsionaalselt, kui hankijal ei ole sellise nõude

kehtestamiseks põhjendust. Põhjenduseks peab olema mingi vajadus, mida nõue teenib. Kui

tingimusele ei ole objektiivset põhjendust, siis see on diskrimineeriv ja vastuolus RHS § 88

lg-ga 7. Kui mõne eelduslikult konkurentsi piirava tingimuse puudumine ei mõjuta riigihanke

eesmärgi saavutamise kvaliteeti, puudub sellel objektiivne põhjendatus. Tehnilise kirjelduse

tingimused, mis lähevad kaugemale, kui hankijal on objektiivselt konkreetse riigihanke

korraldamise eesmärgi saavutamiseks vajalik, ei ole proportsionaalsed.

4.7. Nõue, et pakkuja meeskonda kuuluval projektijuhil peab olema taskuhäälingu projekti

juhtimise kogemus, ei ole Hankija eesmärkide saavutamiseks objektiivselt vajalik ega

proportsionaalne.

Praeguses Riigihankes on projektijuhi ülesanded seoses taskuhäälingu projekti juhtimisega

isegi lihtsamad, kuna jätkatakse olemasoleva taskuhäälingu tootmist ja arendamist. See

tähendab, et taskuhäälinguga seonduvaid tegevusi ei pea kõike enam nullist looma ning juba

loodut saab ära kasutada. Kuna taskuhääling on juba n-ö käima lükatud, on fookuses

tootmistsükli sujuvuse tagamine, kvaliteedi hoidmine, erinevate osapoolte sünkroniseerimine

ja kanali kasvu toetamine. Kuna EIS sai riigihankega 275876 oma vajadustele vastava

taskuhäälingu projekti juhtimise teenuse ilma vastavusnõudeta, siis ei saa see nõue olla EIS-i

vajadustest lähtuva teenuse tellimiseks objektiivselt vajalik.

4.8. Riigihanke ese ei ole kitsalt taskuhäälingu tootmine, vaid laia integreeritud turundusteenuse

partneri leidmine. Lisaks sellele on EIS-il juba olemas toimiv taskuhäälingu formaat. Seetõttu

ei saa ühe kitsalt spetsiifilise formaadi varasem kogemus olla kogu projektijuhi vastavust

määrav eeltingimus.

4 (14)

4.9. Taskuhäälingu projekti juhtimine ei erine muude turundustegevuse projektide juhtimisest

sellisel määral, et RHAD lisa 1 p-ides 6.4.1 ja 6.4.2 kogemust omav projektijuht ei saaks

taskuhäälingu projekti juhtimisega hakkama.

Projektijuht on lüli kõikide taskuhäälinguga seotud inimeste vahel, kelle ülesanne on tagada, et

info liiguks ja asjad saaksid tehtud õigeks ajaks. Projektijuht on taskuhäälingu „mootor“, kes

hoolitseb selle eest, et saatejuht saaks särada, tehniline tiim teaks oma ülesandeid ja tähtaegu

ning kuulajani/vaatajani jõuaks stabiilselt kvaliteetne sisu.

Projektijuhi ülesannetes pole midagi niivõrd spetsiifilist, mida ei suudaks teha projektijuht,

kellel on vähemalt 36 kuud töökogemust turunduse projektide projektijuhina (RHAD lisa 1 p

6.4.1) ja kelle on vähemalt ühe rahvusvahelise digiturunduskampaania (vastavalt RHAD Lisa

1 p-ile 2.1.7) läbiviimise kogemus projektijuhina (RHAD lisa 1 p 6.4.2). Agentuuritaustaga

projektijuhi igapäevatöö kattub suures osas nende funktsioonidega, mida nõuab ühe toimiva ja

professionaalse taskuhäälingu projekti juhtimine. Taskuhäälingu projekti juhtimine ei erine

muust sisuloome projekti juhtimisest. See ei vaja spetsiifilist kompetentsi.

4.10. Vaidlusalune tingimus annab põhjendamatu eelise Hankija praegusele lepingupartnerile.

See, kas pakkuja meeskonna projektijuhil on olemas spetsiifiliselt taskuhäälingu projekti

juhtimise kogemus, sõltub suuresti sellest, kas niisugust teenust on mõni klient pakkujalt varem

tellinud. Taskuhääling on selline sisuloome vorm, mis eeldab, et taskuhäälingut tellival kliendil

on vajadus ja võimalus edastada oma teenuse kohta või sellega seoses infot. Taskuhäälingu

mõte on regulaarselt midagi huvitavat rääkida. Nt mingit konkreetset toodet turustav klient ei

vaja eraldi tema jaoks loodud taskuhäälingut, sest sellest ühest tootest ei ole midagi huvitavat

avalikkusele regulaarselt rääkida. Sellist tüüpi turundust vajavaid kliente, on Eestis vähe ning

suurem osa neist, kes taskuhäälinguid teevad, korraldavad selle oma sisemise meeskonnaga (st

ilma agentuuri regulaarse abita). Eeltoodu tähendab, et enamikel potentsiaalsetel pakkujatel ei

ole tõenäoliselt meeskonnas ka sellist projektijuhti, kes vastaks samaaegselt nii RHAD lisa 1

p-idele 6.4.1 ja 6.4.2 kui ka p-ile 6.4.3 (taskuhäälingu projekti kogemus). Küll aga on vastav

kogemus olemas Hankija praegusel lepingupartneril. Seetõttu loob RHAD lisa 1 p-is 6.4.3

sätestatud vastavustingimus põhjendamatu konkurentsieelise EIS-i praegusele

lepingupartneritele ning diskrimineerib teisi võimalikke pakkujaid, piirates nende juurdepääsu

hankemenetlusele. Kitsendades sellisel viisil võimalike pädevate pakkujate juurdepääsu

hankemenetlusele, rikub Hankija RHS §-is 3 sätestatud riigihanke üldpõhimõtteid.

4.11. Eeltoodust tulenevalt ei ole RHAD lisa 1 p-is 6.4.3 sätestatud nõue Riigihanke eesmärgi

saavutamiseks objektiivselt vajalik, see ei ole proportsionaalne, diskrimineerib teisi võimalikke

pakkujaid, piirab õigusvastaselt konkurentsi ning tekitab põhjendamatuid takistusi pakkumuse

esitamiseks. Seetõttu on RHAD lisa 1 p 6.4.3 ning Vorm Projektijuht osas, mis sisaldab andmeid

RHAD lisa 1 p-i 6.4.3 täitmiseks, vastuolus RHS-iga.

4.12. 02.06.2026 esitas Vaidlustaja täiendavad seisukohad.

4.12.1. EIS hankis riigihankega 275876 täpselt sama teenust, mida ta hangib praegu ning selle

teenuse hankimiseks ja osutamiseks ei olnud vajalik taskuhäälingu projekti juhtimise varasem

kogemus.

4.12.2. Asjaolu, et riigihankes 275876 hankedokumentides ei olnud taskuhäälingu tootmise

teenust ette nähtud, ei muuda eeltoodud järeldusi. Ka praeguses Riigihankes ei ole hangitava

teenuse kirjelduse juures (RHAD lisa 1 p 4) taskuhäälingu tootmist nimetatud. Taskuhäälingu

tootmine riigihanke 275876 tulemusena sõlmitud hankelepingu alusel telliti ja seda teenust oli

võimalik osutada ilma, et projektijuhilt nõutaks varasemat kogemust taskuhäälingu projekti

juhtimisel.

5 (14)

4.12.3. Hankija seisukohad ei lükka ümber Vaidlustaja väidet, et projektijuht, kelle on olemas

RHAD lisa 1 p-ides 6.4.1 ja 6.4.2 sätestatud kogemus, saab hakkama ka taskuhäälingu tootmise

projekti juhtimisega, ning objektiivselt ei ole vajalik takistada nende pakkujate juurdepääsu

hankemenetlusele, kellel varasem taskuhäälingu projekti juhtimise kogemus puudub.

Hankija jätab tähelepanuta, et RHAD lisa 1 p-i 6.3 kohaselt on projektijuhi ülesandeks

koordineerida erinevate osapoolte tegevust, mitte sisuliselt osutada kogu hangitavat teenust

taskuhäälingu tootmisel. Projektijuhi koordineeriv roll ei erine taskuhäälingu tootmisel sellest,

mida projektijuht teeb muude turundusteenuste osutamise koordineerimisel. Projektijuhi roll on

suhelda, planeerida, koordineerida, vahendada, administreerida infot. Projektijuht ei tooda ise

taskuhäälingut, ei loo seda formaati, ei disaini seda ega vastuta selle sisu eest, vaid üksnes aitab

sisuloome eest vastutavatel meeskonna liikmetel oma tööd teha ning korraldab sisuloomeks

vajaliku suhtluse ning tehnilise toe.

4.12.4. Koordineeriva rolli täitmine taskuhäälingu tootmisel ei vaja varasemat kokkupuudet

taskuhäälingu tootmisega. Projektijuhi ülesannete vaatest ei erine taskuhäälingu tootmine

muudest turundustegevuse projektide juhtimisest. Projektijuht, kellel on RHAD lisa 1 p-ides

6.4.1 ja 6.4.2 nimetatud kogemus, ongi juhtinud kompleksseid sisuloome- ja

produktsiooniprotsesse, mis eeldavad mitme osapoole koordineerimist ning teadmisi erinevate

sisuloome formaatide loogikast, etappidest ja sisu levitamise praktikast.

4.12.5. Hankija vastuses viidatud uue hooaja kampaania ülesehitus on tegelikult loovjuhi ja

digiturunduse strateegi ülesanne (RHAD lisa 1 p 6.3.3 „loovlahenduse väljatöötamine ja

vormistamine“, RHAD lisa 1 p 6.3.6 „digiturunduse strateegia väljatöötamine“).

Hankija väidab, et taskuhäälingu tootmine eeldab saate struktuuri ja kuulamiskogemuse

mõistmist ning episoodipõhiste formaatide arendust ja analüüsi tervikliku seriaalina. Samas on

loovlahenduse ja formaadi väljatöötamine RHAD lisa 1 p-i 6.3.3 kohaselt loovjuhi ülesanne

(loovlahenduse väljatöötamine ja vormistamine, loomingulise protsessi juhtimine ja

lõppkvaliteedi eest vastutamine).

Hankija väidab, et taskuhäälingu tootmine eeldab teadmisi heliformaatide tehnilistest ja

sisulistest nõuetest. Samas on video- ja helitöötlus RHAD lisa 1 p-i 6.3.4 kohaselt disaineri

ülesanne (videote monteerimine koos töötlemisega (sh heli- ja värvitöötlus)).

Hankija väidab, et taskuhäälingu tootmine eeldab teadmisi platvormide eripärast ja sisu

levitamisest (Spotify, Apple Podcasts, YouTube) ning mõõdikute ja kaasatuse analüüsi. Samas

on digikanalites levitamine, mõõtmine, monitoorimine ja analüüs RHAD lisa 1 p-ide 6.3.2 ja

6.3.6 kohaselt digiturunduse spetsialisti ja digiturunduse strateegi ülesanded.

Hankija väidab, et tema eesmärk on kvaliteetne ja mõjus audio- ja videosisu sari ning sõnumite

sisu. Samas on sõnumite ja tekstide väljatöötamine RHAD lisa 1 p-i 6.3.5 kohaselt loovkirjutaja

ülesanne ning eesmärkidest lähtuva loovlahenduse väljatöötamine ja vormistamine on RHAD

lisa 1 p-i 6.3.3 kohaselt loovjuhi ülesanne.

Ükski eelkirjeldatud ülesannetest ei ole RHAD lisa 1 p-i 6.3.1 kohaselt projektijuhi funktsioon,

vaid neid täidavad RHAD lisa 1 p-i 6.3 kohaselt teised pakkuja meeskonna liikmed. Seetõttu

ei saa olla objektiivselt põhjendatud nõuda projektijuhilt vastavat pädevust. Hankija on

sisuliselt võtnud terve meeskonna kollektiivse kompetentsi ja üritab sellega põhjendada

projektijuhile esitatavat kogemusnõuet.

4.12.6. Hankija vastuses toodud ülesannetest seonduvad projektijuhi rolliga vaid

salvestus/tehnilise partneri leidmine, saatejuhtide ja külaliste leidmine ning külaliste ja

saatejuhtidega suhtlemine. Nende ülesannete täitmine ei eelda varasemat taskuhäälingu projekti

juhtimise kogemust ning on hõlmatud RHAD lisa 1 p-ides 6.4.1 ja 6.4.2 sätestatud kogemusega.

Taskuhäälingu salvestuse tehnilise poole korraldamine ei erine nt reklaami või saatesarja

salvestuse tehnilise poole korraldamisest. EIS-i praegune lepingupartner salvestas

taskuhäälingu enda kontori ruumides. Saatejuhtidega ja külaliste leidmine ei erine mistahes

muu esineja või talendi värbamisest, mida turunduse projektijuht teeb. Hankija ei ole

6 (14)

tõendanud, et ilma taskuhäälingu projekti juhtimise kogemuseta käivad vastavad ülesanded

RHAD lisa 1 p-ides 6.4.1 ja 6.4.2 sätestatud kogemust omavale projektijuhile üle jõu.

4.12.7. Projektijuhi pädevus seisneb projekti juhtimise oskuses (ajastus, eelarve, osapoolte

haldus), mitte iga koordineeritava valdkonna isiklikus teostuskogemuses. Vastupidine seisukoht

tähendaks, et turundusprojekti juht peaks omama ühtaegu isiklikku kogemust disainerina,

loovkirjutajana ja analüütikuna. See on põhjendamatu ja vastuolus Hankija enda rollijaotusega.

4.12.8. RHAD lisa 1 p-i 6.14 kohaselt peavad pakkumuses esitatud meeskonnaliikmed ise

täitma vastava meeskonnaliikme ülesandeid ning tegevusi ei ole lubatud delegeerida teistele

isikutele. Seega näevad RHAD lisa 1 tingimused ette, et projektijuht ei tohigi täita teiste

meeskonnaliikmete ülesandeid. Hankija on seega projektijuhi rolli teadlikult ja sõnaselgelt

eristanud sisulistest ja tehnilistest rollidest (loovjuht, disainer, loovkirjutaja). Hankija ei saa

ühelt poolt keelata projektijuhil täita loov- või produktsioonirolli ning teiselt poolt nõuda just

temalt sisulist taskuhäälingu loome- ja tootmiskogemust.

4.12.9. Hankija viide veebilehele podcast’id.ee ei tõenda pädevuse laia levikut. Nimetatud

kataloog tõendab üksnes seda, et Eestis tehakse taskuhäälinguid, mitte seda, et

turundusagentuuride meeskondades on projektijuhte, kellel on RHAD lisa 1 p-is 6.4.3 nõutud

kogemus.

4.12.10. Hankija möönab ka ise, et osa ettevõtteid haldab taskuhäälinguid sisemiselt, oma

meeskonnaga. See kinnitab Vaidlustaja väidet, et kuna taskuhäälinguid hallatakse valdavalt

majasiseselt, on vastav kogemus just turundusagentuuride turul (kus paiknevad käesoleva

hanke potentsiaalsed pakkujad) harv. Hankija kõrgendatud vastavustingimustele vastavate

agentuuride ring on Eestis suhteliselt kitsas ning pakkumused esitatakse sageli ühispakkujatena

(loovagentuur koos meediaagentuuriga). Sellises piiratud pakkujate ringis ei ole RHAD lisa 1

p-ile 6.4.3 vastav projektijuhi kogemus agentuuride meeskonna hulgas tavapärane.

4.12.11. Vaidlustatud nõue on ebaproportsionaalne ka hankeobjekti tervikut arvestades.

Projektijuht on RHAD lisa 1 p-i 6.3 kohaselt hankija esimene kontakt ja kogu turundusteenuse

elluviimise keskne juhtfiguur, kes peab täitma ülesandeid isiklikult ega või täita mitut rolli

(RHAD lisa 1 p 6.14). Hankeleping on mahukas raamleping, mille esemeks on lai integreeritud

turunduskommunikatsioon. Taskuhääling on üksnes üks väljund paljude seas. Terve keskse

juhtrolli täitmise sidumine ühe kitsa kanali varasema kogemusega läheb kaugemale, kui

Hankija eesmärgi saavutamiseks vajalik.

4.12.12. Vaidlustatud nõue välistab pädevad projektijuhid, kelle üldine kompetents tagaks mitte

üksnes olemasoleva taskuhäälingu produktsiooni korraldamise, vaid annaks olulist lisaväärtust

kogu ülejäänud hankeobjekti juhtimisele. Nõue seab ühe marginaalse formaadi varasema

kogemuse ettepoole pakkuja üldisest, kogu lepingu täitmise kvaliteeti määravast pädevusest.

5. Hankija, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, vaidleb vaidlustusele vastu ja palub jätta

selle rahuldamata järgmistel põhjustel.

5.1. Hankija on projektijuhile esitatavad nõuded määratlenud vastavustingimustena, kuid

Vaidlustaja hinnangul on nõuded oma olemuselt kvalifitseerimise tingimused. RHS § 101 lg 1

p-i 6 loetelu ei sisalda sõna „kogemus“, mistõttu kvalifitseerimise tingimust isiku kogemusele

ei ole lubatud kehtestada. Kogemuse nõuet ei või spetsialistile esitada ka RHS § 101 lg 1 p-i 3

alusel. Kui hankija soovib esitada nõudeid hankelepingut täitma asuvale meeskonnale, sh

nõudeid meeskonna liikmete isiklikule kogemusele (mida podcast’i projekti koordineerimise

kogemus on), siis on need pakkumusele esitatavad nõuded.

7 (14)

5.2. E-residentsuse programmi turundusteenust on Hankija hankinud ka eelnevalt, mh aastateks

2024-2026 (riigihange 275876). Isegi, kui tegemist on suuresti samalaadse teenusega, ei

kohusta see Hankijat uues hankemenetluses sätestama eelmisega identseid tingimusi. Hankijal

on õigus ise määratleda riigihanke ese ning kujundada selle nõuded ja tingimused vastavalt oma

vajadustele ja eesmärkidele, seejuures silmas pidades tingimuste vajalikkust, proportsionaalsust

ja asjakohasust. Lisaks võivad Hankija vajadused ja ootused ajas muutuda. Asjaolu, et

projektijuhile esitatavad nõuded erinevad riigihankest 275876, ei ole käsitatav õigusvastase

kõrvalekaldumisena, vaid peegeldab Hankija teadlikku ja põhjendatud valikut oma vajaduste

paremaks täitmiseks.

5.3. Vaidlustaja viitab RHS § 88 lg-le 7, mille kohaselt peab tehniline kirjeldus tagama kõigile

ettevõtjatele võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks ega tohi tekitada objektiivselt

põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile. Kuigi vastav põhimõte tuleneb

seadusest, ei saa seda tõlgendada absoluutse kohustusena kujundada hanketingimused selliselt,

et kõik valdkonnas tegutsevad ettevõtjad oleksid võimelised pakkumust esitama. Tehniline

kirjeldus peab lähtuma hankija tegelikust vajadusest. Asjaolu, et kõik valdkonnas tegutsevad

ettevõtjad ei pruugi olla võimelised nimetatud tingimustele vastavat pakkumust esitama, ei

tähenda, et tegemist oleks põhjendamatu konkurentsipiiranguga.

5.4. Vaidlustaja järeldus, et vaidlustatud tingimus ei ole objektiivselt vajalik, sest varasemalt

telliti sama teenust ilma sellise vastavustingimuseta, on ekslik. Riigihankes 275876 ei olnud

podcast’i tegemine algselt eesmärgiks, mistõttu ei sisaldanud ka RHAD midagi podcast’i

tootmise ega vastava kogemuse kohta. Vajadus podcasti järele tõusetus raamlepingu täitmise

käigus tulenevalt Hankija uutest e-residentsuse turundusstrateegilistest eesmärkidest. Podcast’i

„Winning Friends“ eesmärk oli kujundada täiendav ja mõjus turunduskanal, mis toetaks

programmi teadlikkuse suurendamist ning aitaks kaasa kogukonna väärtuse esiletõstmisele ja

tugevdamisele. Podcast’i tootmist ja arendamist plaanitakse RHAD p-i 1.8 kohaselt jätkata.

Seetõttu on oluline, et pakkuja meeskonda kuuluks vastavat kogemust omav projektijuht, kes

suudab tagada podcast’i järjepideva arendamise, kvaliteedi hoidmise ning formaadi

eesmärgipärase edasiarendamise.

5.5. Õige ei ole Vaidlustaja seisukoht, et vastavustingimus, mille kohaselt peab pakkuja

meeskonda kuuluval projektijuhil olema spetsiifiline taskuhäälingu projekti koordineerimise

kogemus, on objektiivselt põhjendamatu ning takistab konkurentsi.

Hankijal on õigus kehtestada hankelepingu esemega seotud ja selle nõuetekohaseks täitmiseks

vajalikud nõuded. Arvestades, et lepingu täitmine hõlmab ka podcast’i projektide

koordineerimist, on nõue vastava kogemuse olemasoluks otseselt seotud hankelepingu esemega

ning vajalik selle kvaliteetseks ja riskivabaks täitmiseks. Seega ei ole tegemist konkurentsi

põhjendamatu piiramisega, vaid proportsionaalse ja eesmärgipärase tingimusega, võimaldades

Hankijal saada teenust, mis on vajalik tema turundusstrateegiliste eesmärkide täitmiseks.

Hankija eesmärk ei ole pelgalt „toota podcast“, vaid toota kvaliteetne ja mõjus audio- ja

videosisu sari. Seetõttu on põhjendatud nõuda projektijuhilt varasemat podcast’i projekti

koordineerimise kogemust. Podcasti tootmine ja elluviimine erineb sisuliselt tavapärastest

turundustegevustest. Tegemist on kompleksse sisuloome- ja produktsiooniprotsessiga, mis

eeldab mitme osapoole koordineerimist ning spetsiifilisi teadmisi nii formaadi loogikast,

tootmise etappidest kui ka sisu levitamise praktikast.

5.6. Podcastiprojektijuhtimise kogemus ei ole erandlik või üksnes piiratud hulgal pakkujatel

olev kompetents. Turul tegutseb arvukalt ettevõtteid ja spetsialiste, kellel on vastav praktiline

kogemus podcasti’de planeerimise, tootmise, levitamise ja arendamisega. Ka Eesti podcasti

maastik on viimastel aastatel kiiresti kasvanud ning muutunud tavapäraseks turundus- ja

kommunikatsioonitegevuse osaks (nt kajastab seda lehekülg https://podcastid.ee/, kust nähtub,

et nii agentuurides, kui ka ettevõtetes on selle kogemusega inimesi).

8 (14)

5.7. Vaidlustaja väitel on projektijuhi ülesanded Riigihankes lihtsamad, kui varem, kuna

podcast on „käima lükatud“ ning tegevusi ei pea kõiki nullist looma samuti ei ole tingimus

vajalik ega proportsionaalne, sest projektijuhi kogemus on tagatud RHAD lisa 1 p-dega 6.4.1

ja 6.4.2. Selline järeldus on ekslik – podcast'i kui turunduskanali väärtus seisneb selle pidevas

arendamises ja sisulises juhtimises, mitte pelgalt olemasoleva formaadi säilitamises ja „käimas

hoidmises“. Suur osa tegevustest tuleb alustada nullist - salvestus/tehniline partner, stuudio,

külaliste ja saatejuhtide leidmine ning nendega suhtlemine, uue hooaja kampaania ülesehitus

jne. Lisaks vajab podcast muutusi, mis on plaanis ellu viia just tulevase raamlepingu partneriga.

5.8. Kuigi podcasti projekti juhtimisel esineb mitmeid üldiseid sisuloome projektijuhtimise

elemente, on sellel siiski spetsiifilised eripärad, mis eeldavad valdkondlikku kogemust. Nende

hulka kuuluvad saate struktuuri ja kuulamiskogemuse mõistmine, platvormide eripära ja nendel

sisu levitamine (Spotify, Apple Podcasts, YouTube), heli formaatide tehnilised ja sisulised

nõuded, järjepidevus avaldamises, taskuhäälingutele omaste mõõdikute ja kaasatuse analüüs ja

episoodipõhiste formaatide arendus ja analüüs tervikliku seriaalina. Seetõttu ei ole podcasti

projektijuhtimise kogemus täiel määral võrreldav muu sisuloome projektiga.

5.9. Asjakohane ei ole Vaidlustaja väide, et vaidlustatud tingimus piirab õigusvastaselt

konkurentsi ning loob alusetu eelise EIS-i praegusele lepingupartnerile. Tõsiasi, et riigihanke

275876 tulemusel sõlmitud hankelepingu partneril on nõutav kogemus, ei tähenda iseenesest

konkurentsieelise loomist ega seda, et tingimus oleks kujundatud konkreetse pakkuja

eelistamiseks. Tingimus on seotud hankelepingu eesmärgiga ning tuleneb vajadusest tagada

teenuse nõuetekohane ja kvaliteetne osutamine.

5.10. Põhjendatud ei ole Vaidlustaja väide, et nõutav kogemus on vähestel ning sõltub peamiselt

sellest, kas kliendid on varasemalt vastavat teenust tellinud. Hankija ei ole kohustatud

kujundama nõudeid lähtudes sellest, milliseid teenuseid konkreetselt Vaidlustajalt on

varasemalt tellitud või milline on tema senine ärifookus.

5.11. Nõustuda ei saa väitega, et podcast’i kui turundus- ja kommunikatsioonivormi kasutus on

Eestis marginaalne või harvaesinev. Tegemist on laialt levinud ja kasvava sisuloome

formaadiga, mida kasutavad nii avaliku kui erasektori ettevõtted. Asjaolu, et osa ettevõtteid

haldab podcast’i sisemiselt, ei välista ega vähenda vajadust vastava teenuse hankimiseks ega

turupõhise pädevuse olemasolu. See, et kõik valdkonnas tegutsevad ettevõtjad ei ole varasemalt

podcast’ide loomise teenust pakkunud, ei muuda nõuet õigusvastaseks ega

ebaproportsionaalseks.

5.12. 05.06.2026 esitas Hankija täiendavad seisukohad.

5.12.1. Vaidlustaja seisukoht, et RHAD lisa 1 p 6.4.3 ei ole objektiivselt põhjendatud, on

eksitav. Podcast „Winning Friends“ loodi varasema lepingu raames eesmärgiga kujundada

täiendav ja mõjus turunduskanal, mis aitaks Hankijal ellu viia uusi e-residentsuse

turundusstrateegilisi eesmärke. Loodud podcast’i tootmist ja arendamist plaanitakse jätkata,

mistõttu on oluline, et pakkuja meeskonda kuuluks vastavat kogemust omav projektijuht.

5.12.2. Vaidlustatud vastavustingimus on objektiivselt põhjendatud ning Hankija eesmärkide

saavutamiseks vajalik. Podcast’i arendamine ei ole võrreldav tavapärase turundustegevusega,

vaid eeldab spetsiifilisi teadmisi ja praktilist kogemust nii formaadi toimivuse, levikanalite

eripärade, kui ka kuulajaskonna kaasamise osas. Tegemist on järjestikuse ja pikaajalise

sisutootega, mille edukus sõltub terviklikust ja teadlikult juhitud arendusprotsessist. Nõutud

kogemuseta projektijuhiga suureneb oluliselt risk, et podcast ei täida seatud strateegilisi

eesmärke. Selliste riskide maandamine on Hankija jaoks vältimatu.

9 (14)

5.12.3. Hankija eesmärki ei ole võimalik saavutada samaväärselt leebemate nõuetega (nt üldise

turundusprojektide juhtimise kogemusega projektijuhi abil), kuna selline lähenemine ei taga

vajalikku valdkondlikku pädevust ega võimalda hinnata podcast’i formaadispetsiifilisi riske.

Seetõttu ei täidaks leebem nõue Hankija eesmärki ega tagaks soovitud tulemust.

5.12.4. Seoses Vaidlustaja seisukohaga, et teenust oli eelmises lepingus võimalik osutada ilma,

et projektijuhilt oleks nõutud varasemat kogemust taskuhäälingu (st podcast’i) projekti

juhtimisel, selgitab Hankija, et lepingupartneril oli olemas varasem kogemus podcast’i

käivitamise ja arendamise valdkonnas ning just sellest tulenevalt kujunes lepingu täitmise

käigus välja võimalus luua täiendav turunduskanal podcast „Winning Friends“ näol. Kui

lepingupartneril selline kogemus puudunuks, ei oleks ka podcast’i loodud. Podcast’i loomine

ei olnud varasema lepingu algne eesmärk, vaid sai teoks jooksva ideena just tänu

lepingupartneri vastavale kogemusele. Seega on Vaidlustaja väide, et podcast loodi ilma

vastava kogemuseta lepingupartneri poolt väär ja eksitav.

5.12.5. Vaidlustajal puudub pädevus ümber hinnata Hankija vajadusi ning otsustada, millised

nõuded on vajalikud Riigihanke eesmärkide täitmiseks. Vaidlustaja seisukohad tuginevad

üldistavatele väidetele ega arvesta Hankija sisulisi vajadusi. Hankija eesmärk on leida partner,

kes suudab kogemusest tulenevalt mõista Hankija vajadusi ning hinnata nendega seotud riske.

5.12.6. Kuigi podcast’i projekti juhtimisel esineb mitmeid üldiseid sisuloome projektijuhtimise

elemente, on sellel siiski spetsiifilised eripärad. Nende hulka kuuluvad saate struktuuri ja

kuulamiskogemuse mõistmine, platvormide eripära ja nendel sisu levitamine (Spotify, Apple

Podcasts, YouTube), heli formaatide tehnilised ja sisulised nõuded, järjepidevus avaldamises,

taskuhäälingutele omaste mõõdikute ja kaasatuse analüüs ja episoodipõhiste formaatide

arendus ja analüüs tervikliku seriaalina. Nende aspektide eiramine suurendab oluliselt riski, et

projekt ei saavuta soovitud tulemust. Just varasem praktiline kogemus võimaldab neid riske

adekvaatselt hinnata ja maandada.

Vaidlustaja väide, et antud turundustegevused ei erine millegi poolest, on liiga absoluutne. Isegi

kui tehnilise produktsiooni põhialused võivad kattuda, on erinevatel sisuformaatidel

spetsiifilised tehnilised nõuded, töövood ja väljundid, mis eeldavad erinevaid teadmisi ja

kompetentse. Seetõttu ei ole põhjendatud käsitleda podcast’i tootmist, reklaami tootmist ja

saatesarjade tootmist täielikult samaväärsete teenustena.

5.12.7. Vaidlustaja keskne eeldus, et projektijuht täidab üksnes koordineerivat rolli, on ekslik.

Koordineerimine ei ole pelgalt administratiivne tegevus, vaid eeldab sisulist arusaama juhitava

projekti olemusest. Ilma valdkondliku pädevuseta ei ole projektijuhil võimalik teha

informeeritud otsuseid ega hinnata erinevate osapoolte tegevuste mõju lõpptulemusele. On

arusaamatu väide, et projektijuht ei vastuta sisu eest. Kuigi projektijuht ei pruugi sisu ise luua,

vastutab ta tervikprotsessi juhtimise ja tulemuse saavutamise eest. Vaidlustaja väide, et RHAD

Lisa 1 p-i 6.3.1 kohaselt on projektijuht vaid esimene kontakt, on ekslik. Projektijuhi roll on

lisaks suhtlemisele, planeerimisele, koordineerimisele, vahendamisele, info

administreerimisele ka tööplaanide elluviimine, tööde juhtimine ja järelevalve, tööde jälgimine

vastavalt kinnitatud meediaplaanile, tööde kvaliteedi tagamine ja kontroll, puudustest kohene

teavitamine (RHAD Lisa 1 p-id 6.3.1.1 kuni 6.3.1.9). See hõlmab ka sisuliste otsuste suunamist,

mida ei ole võimalik teha ilma vastava valdkondliku kogemuseta.

5.12.8. Asjaolu, et loovjuht, disainer või digiturunduse spetsialist täidavad konkreetseid sisulisi

funktsioone, ei välista vajadust projektijuhi valdkondliku pädevuse järele. Vastupidi - mida

komplekssem on meeskond ja rollijaotus, seda suurem on vajadus projektijuhil mõista

koordineeritavate tegevuste sisu, et tagada nende omavaheline sidusus ja eesmärgipärasus. See

ei tähenda, et projektijuht peaks täitma teiste meeskonnaliikmete ülesandeid, küll aga seda, et

projektijuht võtab teadliku vastutuse selle eest, et turundustegevuste kvaliteet ja edukas

10 (14)

elluviimine oleks meeskonna poolt tagatud.

5.12.9. Vaidlustaja lähtub ekslikust eeldusest, et vajaliku pädevuse määrab üksnes formaalne

ülesannete jaotus. Tegelikkuses ei tulene projektijuhi pädevusvajadus mitte üksikute ülesannete

loetelust, vaid vastutusest kogu projekti edukuse eest. Selline vastutus eeldab võimet hinnata

ka neid tegevusi, mida projektijuht ise vahetult ei teosta.

5.12.10. Vaidlustaja väide, et Hankija tugineb meeskonna kollektiivsele kompetentsile, ei ole

asjakohane. Projektijuhi ülesanne ei ole üksnes kompetentse „kokku tuua“, vaid neid juhtida,

suunata ja hinnata. Ilma arusaamata valdkonnast ei ole tal võimalik seda rolli sisuliselt täita.

Kokkuvõttes taandab Vaidlustaja käsitlus projektijuhi rolli põhjendamatult pelgaks

administratiivseks funktsiooniks ega arvesta tema tegelikku vastutust projekti tulemuse

saavutamisel. Selline lähenemine ei ole õige ega anna alust järeldada, et spetsiifilise

valdkondliku kogemuse nõue oleks ebavajalik.

5.12.11. Väide, et vaidlustatud tingimus annab põhjendamatu eelise Hankija varasemale

lepingupartnerile, on spekulatiivne. Vaidlustaja pole tõendanud, et turul puuduksid tingimusele

vastavad pakkujad.

5.12.12. Vaidlustaja käsitleb ekslikult tõendamiskoormust ainuüksi Hankija kohustusena. Kuigi

Hankijal lasub kohustus põhjendada hanketingimuste seaduspärasust ja proportsionaalsust, ei

vabasta see Vaidlustajat kohustusest oma väiteid tõendada, st kui Vaidlustaja väidab, et tingimus

piirab konkurentsi, tuleb esitada selle kohta ka konkreetsed tõendid, mitte oletusi turu olukorra

kohta. Vaidlustaja pole esitanud ühtegi objektiivset analüüsi ega andmestikku, mis kinnitaks, et

vastava kogemusega projektijuhtide olemasolu turul oleks piiratud sellisel määral, mis takistaks

reaalse konkurentsi teket. Samuti ei ole nad näidanud, et potentsiaalsete pakkujate ring oleks

vaidlustatud tingimuse tõttu põhjendamatult kitsendatud. Pelgalt subjektiivne hinnang turu

olukorrale ei ole piisav alus järeldamaks, et Hankija seatud tingimus oleks diskrimineeriv või

konkurentsi õigusvastaselt piirav.

5.12.13. Vaidlustaja kriitika veebilehele podcastid.ee viitamise osas ei oma määravat tähtsust.

Hankija ei ole tuginenud üksnes sellele allikale, vaid laiemale turupraktikale. Isegi kui osa

podcast’e toodetakse majasiseselt, kinnitab see üksnes seda, et vastav kompetents on reaalselt

olemas.

5.12.14. Väide, et podcast on Riigihanke esemest marginaalne osa, ei ole asjakohane. Tegemist

on Hankija strateegilise kommunikatsioonikanali arendamisega, millel on oluline roll

e-residentsuse turunduses. Seetõttu on ka põhjendatud, et keskse koordinatsioonifunktsiooniga

isikul, nagu projektijuht, on vastav valdkondlik pädevus. Samuti ei ole Vaidlustaja hinnang

podcast’ile, kui marginaalsele formaadile kooskõlas Hankija eesmärkidega. Tegemist ei ole

kõrvalise väljundiga, vaid teadlikult arendatava kommunikatsioonikanaliga. Õigus määratleda,

millised osad Riigihanke esemest on Hankija jaoks strateegilise tähtsusega, jääb Hankijale.

Vaidlustatud tingimus on otseselt seotud hankelepingu esemega ning tuleneb Hankija

vajadusest tagada lepingu nõuetekohane täitmine. Arvestades hankelepingu olemust ja sellega

seotud riske, kujutab nõutav kogemus endast minimaalset vajalikku lävendit, mitte

põhjendamatut piirangut, ning leebemad tingimused ei võimaldaks neid eesmärke samaväärselt

saavutada.

5.12.15. Hankijale teadaolevalt on turul mitmeid ettevõtjaid, kes vastavad nõutavale

kogemusele, mistõttu on tagatud tegelik konkurents ning tingimus ei too kaasa konkurentsi

põhjendamatut kitsendamist, vaid on proportsionaalne ja vajalik hankelepinguga taotletavate

eesmärkide saavutamiseks.

11 (14)

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

6. Vaidlustaja on seisukohal, et RHAD-ist tuleb välja jätta RHAD lisa 1 p 6.4.3, mis kehtestab

nõude, et pakkuja meeskonda kuuluval projektijuhil peab olema ka vähemalt ühe taskuhäälingu

(ingl podcast) projekti koordineerimise kogemus projektijuhina.

Eelnevaga seoses leiab Vaidlustaja, et välja tuleb jätta ka Vormi Projektijuht osa, mis näeb ette

andmete esitamise RHAD lisa 1 p-i 6.4.3 täitmiseks (Kogemus vastavalt RHAD Lisa 1 punkti

6.4.3. täitmiseks).

Vaidlustuskomisjon leiab, et vaidluse põhisisuks on RHAD lisa 1 p-i 6.4.3 õiguspärasus. Kui

RHAD lisa 1 p 6.4.3 on õiguspärane, on vaidlustatud osas õiguspärane ka Vorm Projektijuht.

Kui RHAD lisa 1 p-i 6.4.3 vaidlusalune osa tuleb välja jätta, tuleb välja jätta ka Vormi

Projektijuht osa (Kogemus vastavalt RHAD Lisa 1 punkti 6.4.3. täitmiseks).

7. RHAD lisa 1 p 6.4 on sõnastatud järgmiselt:

6.4. Meeskonda peab kuuluma vähemalt üks (1) projektijuht, kellel on:

6.4.1. viimase 60 kuu jooksul riigihanke algamisest tagasiulatuvalt vähemalt 36 kuud

töökogemust turunduse projektide projektijuhina;

6.4.2. viimase 36 kuu jooksul riigihanke algamisest tagasiulatuvalt vähemalt ühe

rahvusvahelise digiturunduskampaania (vastavalt RHAD Lisa 1 punktile 2.1.7) läbiviimise (s.t

kampaania peab olema lõppenud viimase 36 kuu jooksul riigihanke algamisest tagasiulatuvalt)

kogemus projektijuhina;

6.4.3. viimase 36 kuu jooksul riigihanke algamisest tagasiulatuvalt vähemalt ühe

taskuhäälingu (ingl podcast) (vastavalt RHAD Lisa 1 punktile 2.1.18) projekti koordineerimise

kogemus projektijuhina, sealhulgas erinevate osapoolte (vähemalt produktsioon, külalised,

saatejuhid, klient ja digitiim) töö koordineerimine;

6.4.4. tõendamiseks tuleb esitada andmed RHAD lisa 3 vormil „CV-projektijuht“.

Seega peab pakkuja meeskonda kuuluval projektijuhil olema viimase 36 kuu jooksul riigihanke

algamisest tagasiulatuvalt vähemalt ühe taskuhäälingu (podcast)1 (vastavalt RHAD lisa 1 p-ile

2.1.18) projekti koordineerimise kogemus projektijuhina, sealhulgas erinevate osapoolte

(vähemalt produktsioon, külalised, saatejuhid, klient ja digitiim) töö koordineerimise kogemus.

Puudub vaidlus, et nõuded projektijuhile on Hankija kehtestanud vastavustingimusena (vt ka

Vastavustingimused vastavustingimus Projektijuht). Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et

tulenevalt RHS § 101 lg 1 p-ist 6 ei saa nõudeid vastutavate isikute kogemusele kehtestada

kvalifitseerimise tingimustena.

8. Kokkuvõtlikult leiab Vaidlustaja, et RHAD lisa 1 p 6.4.3 on vastuolus RHS § 88 lg-ga 7 ja

RHS §-is 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega, mille kohaselt peab hankija

kohtlema isikuid mittediskrimineerivalt ning tegutsema läbipaistvalt ja proportsionaalselt.

Vaidlustaja arvates ei ole nõue taskuhäälingu kogemusele Hankija eesmärkide saavutamiseks

objektiivselt vajalik ega proportsionaalne, kuna:

1) selline nõue puudus riigihanke 275876 riigihanke alusdokumentides, kuigi riigihanke

275876 tulemusel loodi Hankijale taskuhääling;

2) projektijuhi ülesannetes ka seoses taskuhäälinguga pole midagi niivõrd spetsiifilist,

mida ei suudaks teha projektijuht, kellel on vähemalt 36 kuud töökogemust turunduse

projektide projektijuhina ja kelle on vähemalt ühe rahvusvahelise digiturunduskampaania

läbiviimise kogemus projektijuhina;

3) nõue annab põhjendamatu eelise Hankija praegusele lepingupartnerile.

9. Nagu ka kohtupraktika on korduvalt kinnitanud, on hankijal põhimõtteline õigus iseseisvalt

otsustada, millist teenust ta soovib tellida ning milliseid nõudeid ja tingimusi soovitu

saavutamiseks kehtestada (nt Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-15-809, p 12; Tallinna

1Alljärgnevalt kasutab vaidlustuskomisjon üksnes mõistet taskuhääling, kui sõna podcast ei ole osa tsitaadist.

12 (14)

Halduskohtu otsus asjas nr 3-17-491, p 14). Seega on Hankijal RHAD-i tingimuste

kindlaksmääramisel avar kaalutlusruum, millesse vaidlustuskomisjon saab sekkuda vaid juhul,

kui kehtestatud tingimused on ilmselgelt asjakohatud või meelevaldsed. Hankija peab

arvestama RHS §-is 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega, sh kandma hoolt, et

ükski tingimus ei oleks asjakohatu või meelevaldne (vt Tallinna Halduskohtu otsus asjas nr

3-20-582, p 10), vaidluse tekkimisel peab hankija olema suuteline põhjendama, miks on tema

kehtestatud tingimused põhjendatud ja vajalikud. Praegusel juhul taandub vaidlus sisuliselt

sellele, kas Hankija on suutnud küllaldaselt põhjendada, kas ja miks õigustab hangitav teenus,

nii nagu seda on RHAD-is kirjeldatud, nõuet, et pakkuja meeskonda kuuluval projektijuhil peab

olema mh ka taskuhäälingu projekti koordineerimise kogemus projektijuhina.

10. Esmalt märgib vaidlustuskomisjon, et vaidluses ei ole asjakohased Vaidlustaja argumendid

sellest, millised olid või ei olnud riigihanke 275876 tingimused. Kohtu- ja vaidlustuskomisjoni

pikaajalise praktika kohaselt tuleb iga riigihanget vaadelda eraldi ning hankija ei ole hilisemas

riigihankes seotud varasemates riigihangete koostatud riigihanke alusdokumentidega ja

otsustega või tõlgendusega nendest. Ka ei pea hankija tagama, et tema läbiviidavates

riigihangetes, isegi kui nad oleksid sisult analoogsed, kehtiksid samasugused tingimused.

Hankijal on seadusega lubatavates piirides täielik vabadus iga riigihanke puhul otsustada,

milliseid hanketingimusi kehtestada (vt nt Tartu Halduskohtu otsus asjas nr 3-18-977, p 18;

Tallinna Halduskohtu otsus asjas nr 3-21-1809, p 16). Nii tuleb ka praegusel juhul hinnata

vaidlustatud vastavustingimuste õiguspärasust üksnes vaidlusaluse Riigihanke asjaolude

valguses, võtmata arvesse, kuidas on või ei ole sama Hankija varem toiminud. Hankepraktika

muutmine Hankija poolt ei ole iseenesest õigusvastane.

Siiski märgib vaidlustuskomisjon, et kuna EIS ei olnud riigihanke 275876 esemena sätestanud

taskuhäälingu loomist ega selle projekti koordineerimist, ei saanud ka mõistlikult eeldada, et

riigihankes 275876 nõutava projektijuhi kogemuste hulgas oleks olnud nõue kogemusele seoses

taskuhäälinguga. Seega erines olukord riigihanke 275876 puhul vaidlusaluse Riigihanke puhul

esinevast olukorrast.

11. RHAD lisa 1 p 1.8 kohaselt: E-residentsusel on olemas rahvusvaheline podcast „Winning

Friends“ (link), mille tootmist ja arendamist plaanitakse jätkata. Podcasti formaadi ja sellega

seotud õiguste omanik on hankija ning pakkuja meeskonda kuuluva projektijuhi peamiste

ülesannete hulka kuulub mh taskuhäälingu projekti koordineerimine, sh erinevate osapoolte töö

koordineerimine (RHAD lisa 1 p 6.3.1.9).

Seega ei saa vaidlust olla, et Riigihanke alustamise ajaks oli olemas taskuhääling „Winning

Friends“, mille õiguste omanik on EIS ja mille tootmist ja arendamist plaanib Hankija sõlmitava

raamlepingu perioodil jätkata. Samuti ei saa olla vaidlust, et RHAD-i kohaselt on projektijuhi

ülesandeks mh ka taskuhäälingu projekti koordineerimine. Ühegi teise pakkuja meeskonda

kuuluva spetsialisti tööülesannete hulgas ei ole taskuhäälinguga seotud ülesandeid otseselt välja

toodud (vt RHAD lisa 1 p-id 5.3.2-6.3.6).

12. Vaidlustaja leiab, et RHAD lisa 1 p 6.4.3 on vastuolus RHS § 3 p-is 1 sätestatud riigihanke

korraldamise üldpõhimõttega, mille kohaselt on hankija kohustatud tegutsema riigihanke

korraldamisel läbipaistval ja proportsionaalselt ning RHAD lisa 1 p 6.4.3 ei ole ka objektiivselt

vajalik.

Vaidlustaja arvates ei ole nõue proportsionaalne ega vajalik, kuna taskuhäälingu tootmine on

vaid väike osa Riigihanke esemest ning taskuhäälingu sisu loomine ei ole projektijuhi

ülesandeks vaid jaguneb meeskonna teiste liikmete vahel. Projektijuhi koordineeriva rolli

täitmine taskuhäälingu tootmisel ei eelda varasemat kokkupuudet taskuhäälingu tootmisega.

Hankija väitel oli taskuhäälingu „Winning Friends“ loomise ja on selle edasise arendamise

eesmärgiks täiendava ja mõjusa turunduskanali kujundamine, mis toetaks e-residentsuse

programmi teadlikkuse suurendamist. Hankija ei soovi pelgalt sisu tootmist, vaid toota

kvaliteetne ja mõjus audio- ja videosisu sari, milleks on vajalik vastava kogemusega

13 (14)

projektijuht. Taskuhäälingu kui turunduskanali väärtus seisneb selle pidevas arendamises ja

sisulises juhtimises. Hankijal on õigus määrata, millised osad Riigihanke esemest on Hankija

jaoks strateegilise väärtusega. Hankija arvates ei ole asjakohased ka Vaidlustaja väited

meeskonna kollektiivsest kompetentsist. Projektijuhi ülesanne pole üksnes kompetentse „kokku

tuua“ vaid neid juhtida, suunata ja hinnata. Ilma arusaamata valdkonnast pole projektijuhil

võimalik seda rolli täita.

13. Vaidlustuskomisjon leiab, et võttes arvesse Hankija selgitusi ja käsitledes neid RHAD-is

sätestatu valguses, ei ole alust asuda seisukohale, et nõudes pakkuja meeskonna projektijuhilt

mh taskuhäälingu tootmise kogemust oleks Hankija väljunud oma kaalutlusõiguse piiridest või

et nõue ise oleks ilmselt asjakohatu või meelevaldne.

13.1. Vaidlustuskomisjon leiab, et riigihanke alusdokumentide puhul on proportsionaalsuse

põhimõtet järgitud, kui nõue on vajalik hankija soovitavate eesmärkide saavutamiseks.

Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et Hankijal, ning mitte kellelgi teisel, on õigus määrata,

milliseid osi Riigihanke esemest peab Hankija niivõrd olulisteks (strateegilisteks), et nõuab

nende täitmisega seotud pakkuja spetsialistidel asjakohase kogemuse olemasolu. Käesoleval

juhul nähtub nii RHAD-ist, kui Hankija selgitustest vaidlustusmenetluses, et Hankija on

pidanud oluliseks taskuhäälingu arendamist.

Vaidlustaja on õigesti märkinud, et Riigihanke tulemusel sõlmitava raamlepingu esemeks on lai

integreeritud turunduskommunikatsioon, milles taskuhääling on vaid üks väljund paljude seas,

kuid jätnud seejuures tähelepanuta, et RHAD lisa 1 p-is 6.3.1 (p-id 6.3.1.1- 6.3.1.9) on Hankija

projektijuhi ülesannete puhul konkreetsete turunduskommunikatsiooni väljundite puhul välja

toonud üksnes taskuhäälingu projekti koordineerimise (RHAD lisa 1 p-is 6.3.1.9; vt ka

käesoleva otsuse p 11) kohustuse. Seega on Hankija RHAD-is selgelt rõhutanud projektijuhi

rolli just taskuhäälingu projekti puhul, mistõttu on põhjendatud ka see, et Hankija kehtestas

kogemuse nõude nimelt taskuhäälingu projekti koordineerimise osas. Ka vaidlustusmenetluses

on Hankija veenvalt selgitanud, miks taskuhäälingu projekti arendamine on talle oluline.

13.2. Vaidlustusmenetluses on Vaidlustaja väitnud, et seda, et RHAD lisa 1 p-is 6.4.3 nõutud

projektijuhi kogemus ei ole objektiivselt vajalik, tõendab ka asjaolu, et kuigi riigihankes 275876

analoogset nõuet polnud, loodi riigihanke 275876 tulemusel sõlmitud raamlepingu alusel siiski

taskuhääling „Winning Friends“. Vaidlustaja teeb sellest järelduse, et järelikult polnud nõue

projektijuhi sellekohasele kogemusele vajalik.

Vaidlustuskomisjon märgib veelkord, et riigihanke 275876 esemeks ei olnud taskuhäälingu

loomine, arendamine ega töös hoidmine, mistõttu kõnealust nõuet projektijuhi kogemusele selle

riigihanke alusdokumentides olla ei saanudki. Hankija selgituse kohaselt loodi taskuhääling

„Winning Friends“ seetõttu, et lepingupartneril oli vastav kogemus, kuigi seda ei nõutud. Kuna

praegu on taskuhääling olemas ning Hankija peab selle arendamist ja edukat tööd jätkuvalt

vajalikuks, on nõue projektijuhi vastavale kogemusele ka objektiivselt vajalik.

13.3. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et projektijuhi kogemuse nõue, sh RHAD lisa 1 p 6.4.3, on RHS § 3 p-i 1 mõttes läbipaistev, kuna see on arusaadav ja üheselt mõistetav.

13.4. Vaidlustaja leiab, et RHAD lisa 1 p-is 6.4.3 kehtestatud nõue annab põhjendamatu eelise

Hankija praegusele lepingupartnerile ning on vastuolus RHS § 3 p-iga 2, mille kohaselt peab

hankija kohtlema kõiki pakkujad võrdselt.

Vaidlustuskomisjon möönab, et Hankija praegune lepingupartner tõenäoliselt vastab RHAD

lisa 1 p-is 6.4.3 kehtestatud nõudele, kuid see on tingitud objektiivsetest asjaoludest ning

lähtuval sellest, et mõne pakkuja pakkumus tingimusele vastab, ei pea Hankija jätma tema

arvates vajalikku tingimust kehtestamata. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et antud juhul see

nii on. Eestis on arvukalt taskuhäälinguid ning järelikult on tegemist laialt levinud sisuloome

formaadiga. Seega pole loogiline, et vaidlusalusele nõudele vastavate spetsialistide hulk oleks

14 (14)

nii piiratud, et seaks kahtluse alla konkurentsi olemasolu. Võrdse kohtlemise põhimõtte

järgimine ei tähenda, et riigihankes peavad saama osaleda kõik vastavas valdkonnas tegutsevad

isikud. Isikute ebavõrdset kohtlemist ei ole, kui vaidlusalusel vastavustingimusel on objektiivne

õiguspärane eesmärk ning selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased, põhjendatud

ja vajalikud.

13.5. RHS § 3 p-i 3 kohaselt peab hankija tagama konkurentsi efektiivse ärakasutamise

riigihankel. Konkurents ei ole ebaefektiivselt kasutatud ainuüksi seetõttu, et mõne pakkuja

pakkuda soovitav projektijuht mõnd vastavustingimust ei täida ja pakkuja seetõttu riigihankes

konkurentsi pakkuda ei saa.

13.6. Vaidlustuskomisjon märgib, et asjassepuutuv ei ole Vaidlustaja väide, et RHAD lisa 1

p 6.4.3 on vastuolus RHS § 88 lg-ga 7. RHS § 88 lg 7 sätestab nõuded tehnilisele kirjeldusele,

vaidlusalune RHAD lisa 1 p 6.4.3 ei ole aga osa Riigihanke tehnilisest kirjeldusest vaid

vastavustingimus.

14. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et RHAD lisa 1 p-is 6.4.3

kehtestatud nõue projektijuhi töökogemusele on RHAD-is kehtestatud projektijuhi ülesandeid

arvestades vajalik ning ei ole läbipaistmatu ega ebaproportsionaalne. Seega ei ole RHAD lisa 1

p 6.4.3 vastuolus õigusaktidega kehtestatud nõuetega.

15. Kuna vaidlustuskomisjon on seisukohal, et RHAD lisa 1 p 6.4.3 on õiguspärane, on

õiguspärane ka Vormi Projektijuht osa, mis näeb ette andmete esitamise RHAD lisa 1 p-i 6.4.3

täitmiseks (Kogemus vastavalt RHAD Lisa 1 punkti 6.4.3. täitmiseks).

16. Vaidlustusmenetluse kulud

Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuulub

vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 3.

16.1. Hankija ei taotlenud kulude väljamõistmist.

16.2. Vaidlustaja kulud jäävad tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Taivo Kivistik