Eelnõu kooskõlastamiseks

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Kultuuriministeerium

Rahandusministeerium

Sotsiaalministeerium

Meie: (kuupäev digiallkirjas) nr 1.4- 3/406

Ministri määruste eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Austatud minister

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab kooskõlastamiseks regionaal- ja

põllumajandusministri määruse „Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruste

muutmine“ eelnõu.

Palume kooskõlastust kümne tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. Eelnõu, EN_PostiS_kobarmaarus.pdf;

2. Seletuskiri, SK_PostiS_kobarmaarus.pdf.

Arvamuse avaldamiseks:

AS Eesti Post

Eesti Meediaettevõtete Liit

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Konkurentsiamet

Taavi Kurvits

[email protected]

MÄÄRUS

xx.xx.2026 nr …..

Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruste

muutmine

Määrus kehtestatakse postiseaduse § 4 lõike 13, § 6 lõike 5, § 61 lõike 2, § 7 lõike 7, § 8 lõike

9, § 361 lõike 5 ja § 37 lõike 11 alusel.

§ 1. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. juuni 2006. a määruse nr 57 „Täht- ja

väärtsaadetise universaalse postiteenusena edastamisele esitatavad nõuded“ muutmine

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. juuni 2006. a määruses nr 57 „Täht- ja

väärtsaadetise universaalse postiteenusena edastamisele esitatavad nõuded“ tehakse järgmised

muudatused:

1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„Tähtsaadetise universaalse postiteenusena edastamisele esitatavad nõuded“;

2) määruse tekstis asendatakse läbivalt tekstiosa „täht- ja väärtsaadetis“ sõnaga

„tähtsaadetis“ vastavas käändes;

3) paragrahvi 3 lõigetes 1 ja 3–5 ning § 4 lõigetes 2–4 asendatakse sõna

„väärtsaadetise“ sõnadega „kindlustatud tähtsaadetise“;

4) paragrahvi 5 lõikes 2 asendatakse sõna „postkontorisse“ sõnaga „juurdepääsupunkti“;

5) paragrahvi 6 lõiked 1–4 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kirisaadetis, mis vastab ülemaailmse postikonventsiooni ja selle eeskirjade alusel

sätestatud mõõtmete, kaalu ja sisu nõuetele, toimetatakse kätte saaja elu- või asukohas, kui

saatja või saajaga ei ole eelnevalt teistsugust kokkulepet. Kui saaja ei viibi kättetoimetamise

ajal oma elu- või asukohas, edastatakse saajale teade kirisaadetise väljastamisest tema elu- või

asukohale lähimast juurdepääsupunktist.

(2) Postipakk ja lõikes 1 viidatud mõõtmeid ületav kirisaadetis, mis edastatakse tähtsaadetisena,

toimetatakse kätte saaja elu- või asukohale lähimast juurdepääsupunktist, kui saatja või saajaga

ei ole eelnevalt teistsugust kokkulepet. Saajale edastatakse teade postisaadetise jõudmisest

juurdepääsupunkti hiljemalt postisaadetise saabumise päevale järgneval päeval, vastavalt

universaalse postiteenuse osutamise kvaliteedinõuetele.

EELNÕU

15.06.2026

2

(3) Füüsilisele isikule adresseeritud tähtsaadetis loetakse kättetoimetatuks, kui see on üle antud

saajale, tema eluruumis elavale vähemalt 15-aastasele isikule või saaja poolt selleks volitatud

isikule.

(4) Juriidilisele isikule adresseeritud tähtsaadetis loetakse kättetoimetatuks, kui see on üle antud

tema äriruumis viibivale töötajale, muu lepingu alusel talle püsivalt teenuseid osutavale isikule

või saaja poolt selleks volitatud isikule.“;

6) paragrahvi 6 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 6 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:

„(6)Tähtsaadetise kättetoimetamisel peab saadetise vastu võtnud isik esitama isikut tõendava

dokumendi või tõendama saadetise saamise õigust. Tähtsaadetise võib vastu võtta ka isik, keda

saaja on selleks volitanud ja kellel on tähtsaadetise kättesaamiseks automatiseeritud

juurepääsupunkti kaudu vajalikud andmed.“;

8) paragrahvi 6 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Tähtsaadetise vastu võtnud isik kinnitab saadetise vastuvõtmist allkirjaga, märkides ära

oma ees- ja perekonnanime, või muu saadetise vastu võtnud isiku tuvastamist võimaldava

tunnusega.“;

9) paragrahvi 6 lõige 9 sõnastatakse järgmiselt:

„(9) Vigastatud pakendiga või kaaluvahega tähtsaadetis avatakse saaja nõudmisel saadetise

kättetoimetamisel. Avamine ja võimalik saadetise sisu puudujääk fikseeritakse universaalse

postiteenuse osutaja poolt kehtestatud korras.“;

10) paragrahvi 8 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kindlustatud tähtsaadetise kaotsimineku korral hüvitatakse saatjale tähtsaadetise avaldatud

väärtus ja teenuse osutamise eest makstud tasu, välja arvatud kindlustustasu. Kindlustustasu on

tähtsaadetise vastuvõtmisel saatja poolt tähtsaadetise edastamise eest makstava tasu osa.

(2) Kindlustatud tähtsaadetise kahjustamise korral hüvitatakse saatjale tekitatud kahju, kuid

mitte rohkem kui saadetise avaldatud väärtus.“;

11) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 11 järgmiselt:

„(11) Saatja taotluse alusel makstakse kindlustatud tähtsaadetise kahjustamise või kaotsimineku

korral hüvitist saadetise avaldatud väärtuse ulatuses, kui saadetise eest on tasutud

kindlustustasu.“;

12) paragrahvi 9 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.

§ 2. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 14. märtsi 2009. a määruse nr 19 „Avaliku

konkursi läbiviimise tingimused universaalse postiteenuse osutaja

määramiseks“ muutmine

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 14. märtsi 2009. a määruses nr 19 „Avaliku konkursi

läbiviimise tingimused universaalse postiteenuse osutaja määramiseks“ tehakse järgmised

muudatused:

1) paragrahvi 2 lõike 2 punktis 5 asendatakse sõnad „taskukohane tasu“ sõnadega „põhjendatud

tasu“;

3

2) paragrahvi 4 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „kirjalikult, kinnises pakendis ja“ sõnaga

„elektrooniliselt“;

3) paragrahvi 4 lõiked 4 ja 7 tunnistatakse kehtetuks.

4) paragrahvi 6 punktis 1 asendatakse sõnad „äriregistri või isikukood“ sõnaga „registrikood“;

5) paragrahvi 6 punkt 8 sõnastatakse järgmiselt:

„8) pakkumise tegemise aastale vahetult eelnenud majandusaasta aruanne, kui see ei ole

äriregistrist kättesaadav.“;

6) paragrahvi 7 lõikes 3 asendatakse sõnad „äriregistri või isikukoodid“ sõnaga

„registrikoodid“;

7) paragrahvi 9 lõike 3 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 11 lõike 2 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks.

§ 3. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. juuli 2006. a määruse nr 67 „Nõuded

universaalse postiteenuse osutamiseks kasutatavatele juurdepääsupunktidele ja nende

paiknemisele“ muutmine

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. juuli 2006. a määruses nr 67 „Nõuded universaalse

postiteenuse osutamiseks kasutatavatele juurdepääsupunktidele ja nende paiknemisele“ tehakse

järgmised muudatused:

1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„Nõuded universaalse postiteenuse osutamisele“;

2) määruse preambulit täiendatakse pärast tekstiosa „§ 7 lõike 7” tekstiosaga „§ 8 lõike 9, § 361

lõike 5 ja § 37 lõike 11“;

3) paragrahvi 1 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„Määrusega kehtestatakse:

1) nõuded perioodiliste väljaannete edastamisele;

2) nõuded postkastile ja selle paigutamisele;

3) nõuded universaalse postiteenuse juurdepääsupunktidele ja nende paiknemisele;

4) nõuded universaalse postiteenuse osutamise kvaliteedinõuded ja neist lubatud erandid.“;

4) määrust täiendatakse §-dega 11–13 järgmises sõnastuses:

„§ 11. Nõuded postiteenuse kvaliteedile

(1) Vähemalt 90 protsenti lihtsaadetisena edastatavatest kirisaadetistest, mis on riigisisese

postiteenuse osutamiseks universaalse postiteenuse osutajale juurdepääsupunkti kaudu üle

antud, tuleb saajale kätte toimetada mitte hiljem kui üleandmise päevale järgneval kolmandal

tööpäeval.

(2) Kokkuleppel postiteenuse kasutajaga on universaalse postiteenuse osutajal õigus pakkuda

lõikes 1 sätestatust erinevat postisaadetise kättetoimetamise aega.

4

(3) Vähemalt 90 protsenti lihtsaadetisena edastatavatest kirisaadetistest, mille kättetoimetamise

aeg on kokkuleppel postiteenuse kasutajaga pikem kui saadetise üleandmise päevale järgneva

kolme tööpäeva jooksul ja mis on riigisisese postiteenuse osutamiseks universaalse

postiteenuse osutajale juurdepääsupunkti kaudu üle antud, tuleb saajale kätte toimetada

hiljemalt saadetise üleandmise päevale järgneval viiendal tööpäeval.

(4) Kui kirisaadetis antakse universaalse postiteenuse osutajale üle pärast ettenähtud hiliseimat

kirjakasti tühjendusaega, loetakse saadetise üleandmise päevaks järgmine päev, millal toimub

kirisaadetiste kogumine.

§ 12. Postiteenuse osutamise kvaliteedinõuded ja neist lubatud erandid

(1) Rahvus- ja riigipüha korral edastatakse saadetised rahvus- või riigipühale järgneval

tööpäeval.

(2) Saarele, millega puudub ettenähtud sagedusega postisaadetise edastamist võimaldav

regulaarne praami-, laeva- või lennuühendus, edastab universaalse postiteenuse osutaja

postisaadetised sellise sagedusega ja viisil, mis vastab praami-, laeva- või lennuliikluse

tegelikule toimumisele.

(3) Saarele, millega on regulaarne praami-, laeva- või lennuühendus, kuid ühendus on katkenud,

edastab universaalse postiteenuse osutaja postisaadetised sellise sagedusega ja viisil, mis vastab

praami-, laeva- või lennuliikluse tegelikule toimumisele.

(4) Lõigetes 2 ja 3 nimetatud erandit ei kohaldata sellise postisaadetise edastamisel, mille saatja

ja saaja asuvad sama saare territooriumil, millel paikneb vähemalt üks juurdepääsupunkt.

§ 13. Perioodilise väljaande edastamine

Postiseaduse § 36¹ lõikes 5 sätestatud nõude täitmisel peab tagama perioodilise väljaande

edastamise laupäeval.“;

5) paragrahvi 2 lõige 2¹ tunnistatakse kehtetuks;

6) määrust täiendatakse §-ga 53 järgmises sõnastuses:

„§ 53. Nõuded postkastile ja selle paigutamisele

(1) Postkastile märgitakse korteri või maja number või talu nimi. Juriidilise isiku postkastile

märgitakse lisaks juriidilise isiku nimi.

(2) Linnas, alevis ja alevikus paigutatakse postkast eramu või ridaelamu esist piirava aia külge

või kortermaja esimese korruse eesruumi. Kui eramul või ridaelamul puudub aed, paigutatakse

postkast maja tänavapoolse külje lähedusse valgustatud kohta.

(3) Külas paigutatakse postkast selle omaniku ja universaalse postiteenuse osutaja vahelise

kokkuleppe kohaselt isiku elu- või asukohast mõistlikul kaugusel asuvasse ja

transpordivahendiga aasta ringi ligipääsetavasse kohta.

(4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikele 2 ja 3 võib postkast selle omaniku ja universaalse

postiteenuse osutaja vahelise kokkuleppe kohaselt asuda ka muus asukohas, kui tegemist on

personaalse nutipostkasti.“;

5

7) määruse lisa 1 tunnistatakse kehtetuks.

§ 4. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. veebruari 2009. a määruse nr 8

„Kasutajalt universaalse postiteenuse eest võetav taskukohane tasu“ muutmine

1) paragrahvi 1 lõike 1 punkt 2 ja lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.

2) paragrahvi 1 lõigetes 2, 4 ja 8 asendatakse sõna „väärtsaadetise“ sõnadega „kindlustatud

tähtsaadetise“;

3) paragrahvi 1 lõikes 9 asendatakse tekstiosa „2, 3, 4 ja 8“ tekstiosaga „3, 4 ja 8“.

4) määruse lisa 2 tunnistatakse kehtetuks.

§ 5. Määruse jõustumine

(1) Määrus jõustub 10. augustil 2026. a.

(2) Määruse § 2 punkt 1 jõustub 1. jaanuaril 2027. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Kõrgmaa

Kantsler

1

SELETUSKIRI

regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Majandus- ja

kommunikatsiooniministri määruste muutmine“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Regionaal- ja põllumajandusministri määrus „Majandus- ja kommunikatsiooniministri

määruste muutmine“ eelnõu (edaspidi eelnõu) kehtestatakse postiseaduse (edaspidi PostiS) § 4

lõike 13, § 6 lõike 5, § 61 lõike 2, § 7 lõike 7, § 8 lõike 9, § 361 lõike 5 ja § 37 lõike 11 alusel.

Eelnõuga tehakse muudatused neljas määruses:

• majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.06.2006. a määrus nr 57 „Täht- ja

väärtsaadetise universaalse postiteenusena edastamisele esitatavad nõuded“ (edaspidi

määrus nr 57), RT I, 26.11.2014, 8;

• majandus- ja kommunikatsiooniministri 04.03.2009. a määrus nr 19 „Avaliku konkursi

läbiviimise tingimused universaalse postiteenuse osutaja määramiseks“ (edaspidi

määrus nr 19), RT I, 29.12.2010, 39;

• majandus- ja kommunikatsiooniministri 10.07.2006. a määrus nr 67 „Nõuded

universaalse postiteenuse osutamiseks kasutatavatele juurdepääsupunktidele ja nende

paiknemisele“ (edaspidi määrus nr 67), RT I, 21.01.2022, 14;

• majandus- ja kommunikatsiooniministri 10.02.2029.a määruse nr 8 „Kasutajalt

universaalse postiteenuse eest võetav taskukohane tasu“ (edaspidi määrus nr 8), RT

I,12.12.2025,6.

Määruses nr 57 viiakse selles sätestatud nõuded kooskõlla muudetud PostiS-s sätestatuga.

Muudatuste raames eemaldatakse väärtsaadetis eraldi teenuse liigina, laiendatakse tähtsaadetise

edastamise võimalusi ning sarnaselt PostiS-ga viidatakse kirisaadetise ja postipakkide puhul

ülemaailmse postikonventsiooni ja selle eeskirjades sätestatud mõõtmete, kaalu ja sisu

nõuetele.

Määruses nr 19 asendatakse sõnad „taskukohane tasu“ sõnadega „põhjendatud tasu“.

Muudatusega viiakse määrus nr 19 kooskõlla PostiS muudatustega. Samuti muudetakse avaliku

konkursi korraldamise reegleid selliselt, et need oleksid eesmärgipärased ja asjakohased ning

võimalikult lihtsasti rakendatavad nii pakkujale kui ka konkursi korraldajale.

Määruse nr 67 muudatused on seotud PostiS muutmisega. Edaspidi sätestatakse nõuded

postiteenuse kvaliteedile, perioodilise väljaande edastamisele ning postkastide ja nende

paigaldamisele kõnealuses määruses.

Määruse nr 8 muutmisega tunnistatakse kehtetuks siseriikliku postipaki edastamise taskukohase

tasu reguleerivad sätted, kuna seonduvalt PostiS tehtud muudatusega ei kuulu siseriikliku

postipaki edastamise teenus enam universaalse postiteenuse (UPT) koosseisu.

Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

regionaalpoliitika osakonna nõunik Taavi Kurvits (5669 5450, [email protected]).

Juriidilise ekspertiisi määruse eelnõule tegi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

õigusosakonna nõunik Elis-Ketter Müürsepp (5304 5154, [email protected]).

Keeleliselt on eelnõu toimetanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna

peaspetsialist Leeni Kohal (5698 3427, [email protected]).

2

Eelnõu on seotud postiseaduse, konkurentsiseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse

eelnõuga1 . Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamise ega aabariigi aalitsuse

tegevusprogrammiga.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eenõu koosneb viiest paragrahvist.

Eelnõu § 1-ga muudetakse määrust nr 57.

Eelnõu § 1 punktidega 1–3 ja 10–11 muudetakse sätteid, mis sätestasid senini väärtsaadetistele

eraldi nõuded. Tegemist on muudatusega, mis on otseselt seotud PostiS planeeritud

muudatusega, mille tulemusena ei käsitle PostiS tulevikus väärtsaadetist eraldi teenuse liigina,

vaid edaspidi loetakse kindlustamist üheks lisateenuseks. Sellest tulenevalt ei ole asjakohane

sätestada ka määruses nr 57 eraldi nõudeid väärtsaadetisele, vaid sätestada need nõuded

asjakohastel juhtudel kindlustatud tähtsaadetistele.

Eelnõu § 1 punktis 4 asendatakse sõna „postkontorisse“ sõnaga „juurdepääsupunkti“.

Sarnaselt eelmisele punktile on tegemist PostiS-st tuleneva muudatusega, mille kohaselt

võrdsustatakse edaspidi kõik juurdepääsupunktid ning seega ei ole asjakohane enam sätestada

eraldi reegleid saadetistele, mis saabuvad postkontorisse.

Eelnõu § 1 punkti 5 kohaselt lähtutakse edaspidi kirisaadetise ja postipakkide puhul

ülemaailmse postikonventsiooni ja selle eeskirjade alusel sätestatud mõõtmete, kaalu ja sisu

nõuetest. Nimetatud muudatus on kooskõlas PostiS tehtud muudatusega, kus enam ei

reguleerita UPT teenuste mõõtmeid, kaalu ega sisu nõudeid riigisiseses regulatsioonis, vaid

lähtutakse ülemaailmse postikonventsioonis kokku lepitust. Teise muudatusena asendatakse

läbivalt sõna „postkontor“ sõnaga „juurdepääsupunkt“. Nimetatud muudatus tagab, et

postiteenuse osutajal on võimalus toimetada saadetis kätte ka muude juurdepääsupunktide

kaudu (näiteks automatiseeritud juurdepääsupunkti ehk pakiautomaadi kaudu). See suurendab

teenuse kasutajatele paindlikkust võimaldades kasutajatel saada saadetised kätte varasemalt

paindlikumal viisil.

Kolmanda muudatusena täpsustatakse tähtsaadetise kätte toimetamist nii füüsilise kui juriidilise

isiku korral. Füüsilise isiku korral loetakse aadresseeritud tähtsaadetis kättetoimetatuks, kui see

on üle antud kas saajale, tema eluruumis elavale vähemalt viieteistkümne aastasele isikule või

saaja poolt selleks volitatud isikule. Juriidilise isiku puhul täpsustatakse, et lisaks tema

äriruumis viibivale töötajale või muu lepingu alusel talle püsivalt teenuseid osutavale isikule,

loetakse aadresseeritud tähtsaadetis kättetoimetatuks ka juhul, kui see on üle antud saaja poolt

volitatud isikule. Seega lisatakse mõlemal juhul juurde võimalus saadetis üle anda saaja poolt

selleks volitatud isikule. Muudatusega laiendatakse võimalusi ning saadetisi saab üle anda

varasemast rohkematel viisile lähtuvalt saaja enda tahtest. Nimetatu võib olla vajalik näiteks

olukordades, kus juriidiline isik ei oma äriruumi, vaid töötab näiteks koostöötamiskeskuses

ning tagamaks saadetiste kättesaamise, on volitanud enda nimel saadetisi kätte saama kolmanda

isiku, kes ei osuta talle teenuseid ega ole tema töötaja.

1 Postiseaduse, konkurentsiseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus 781 SE

3

Kavandatav tähtsaadetise kättetoimetamise regulatsioon ei kohaldu üldjuhul

menetlusdokumentide kättetoimetamisele. Postiseaduse § 361 lõike 4 kohaselt kohaldatakse

menetlusdokumentide kättetoimetamisele postiseaduses ja postiteenuse osutaja

tüüptingimustes sätestatut üksnes ulatuses, milles see ei ole vastuolus menetlusseadustikes

sätestatud menetlusdokumentide kättetoimetamise regulatsiooniga. Haldusmenetluse seaduse §

26 lõike 3 kohaselt loetakse dokument menetlusosalisele kättetoimetatuks, kui see on kohale

toimetatud menetlusosalise elu- või asukoha aadressil või kui see on menetlusosalisele

postiasutuses allkirja vastu üle antud.

Eelnõu § 1 punktide 7 ja 8 kohaselt täpsustatakse, et tähtsaadetis loetakse kättetoimetatuks ka

olukorras, kus see on üle antud saaja poolt volitatud isikule.

Eelnõu § 1 punktide 6 ja 12 kohaselt tunnistatakse kehtetuks sätted, mis kehtisid ainult

väärtsaadetisele. Arvestades, et väärtsaadetist ei käsitleta enam eraldi teenuse liigina, puudub

vajadus ka nimetatud sätete säilitamiseks.

Eelnõu § 1 punktiga 8 muudetakse tähtsaadetise kättetoimetamise nõuet selliselt, et edaspidi

peab saadetise vastu võtnud isik tõendama saadetise saamise õigust. Seega muudetakse

võimalusi avaramaks. aarasemalt pidi saadetise vastu võtnud isik esitama isikut tõendava

dokumendi. Kõnealuse piirangu säilitamine piiratud kujul ei ole enam asjakohane, kuna

kasutajad eelistavad aina rohkem kasutada automatiseeritud juurdepääsupunkte ning seega

tuleks laiendada võimalusi, kuidas saab tõendada saadetise saamise õigust. Seega on

põhjendatud kui saadetise vastu võtnud isik tõendab saadetise saamise õigust (näiteks omab

vastavat koodi, mis on saadetud konkreetse saadetise kätte saamise õiguse kinnituseks).

Eelnõu § 1 punktiga 9 asendatakse tähtsaadetise vastu võtnud isiku kinnitamisel võimalus

kasutada muu isikusamasuse tõendamist võimaldav tunnus, muu saaja tuvastamist võimaldava

tunnusega. Samuti täpsustatakse, et ees- ja perekonnanime küsimine kohaldub ainult olukorras,

kus tähtsaadetise vastu võtnud isik kinnitab saadetise vastuvõtmist allkirjaga. Kehtiva sõnastuse

kohaselt võis jääda mulje, et oluline on tõendada, kas saaja on see, keda ta väidab end olema.

Tagamaks samaväärne käitumine nii UPT kui teiste teenuse osas on oluline sätestada saadetise

vastuvõtja tuvastamine selliselt, et saadetise vastu võtmisel oleks tõendatud saadetise saamise

õigus.

Eelnõu § 2-ga muudetakse määrust nr 19.

Eelnõu § 2 punktiga 1 asendatakse määruse nr 19 § 2 lõikes 5 sõnad „taskukohane tasu“

sõnadega „põhjendatud tasu“ vastavas käändes. Tegemist on PostiS muutmisest tingitud

muudatusega, mille kohaselt rakendatakse Eestis edaspidi taskukohase tasu asemel

põhjendatud tasu.

Eelnõu § 2 punktiga 2 nähakse ette, et edaspidi saab pakkumise esitada elektrooniliselt.

Arvestades tänaseid digitaalseid võimalusi on asjakohane uuendada ka universaalse

postiteenuse osutamise pakkumise võimalusi vastavalt. Elektrooniliselt pakkumiste esitamine

on soodsam, kiirem ja mugavam nii pakkujatele kui konkursi korraldajale.

Eelnõu § 2 punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks sätte, mis reguleeris milliseid pakkumisi

loetakse tähtaegselt esitatuks. Praktikas puudub vajadus reguleerida, mida tehakse peale

tähtaega laekunud pakkumistega, kuna Haldusmenetlusseaduse (HMS) § 14 lg 6 kohaselt

tagastab haldusorgan taotluse läbi vaatamata, kui taotluse esitamise tähtaeg on möödunud ja

4

seda ei ennistata, seega on tegemist tavapärase protsessiga HMS sätestatuga ning eraldi

määruses selle välja toomine ei ole vajalik.

Eelnõu § 2 punktidega 4 ja 6 asendatakse pakkumise nõuetes kohustus esitada äriregistri või

isikukood nõudega esitada registrikood. Konkursil osalev isik saab olla ainult juriidiline isik,

seega on korrektsem küsida juriidilise isiku registrikoodi.

Eelnõu § 2 punktiga 5 täpsustatakse, et kohustus lisada pakkumise juurde eelnenud

majandusaasta aruanne on ainult kohustuslik sellisel juhul, kui majandusaasta aruanne ei ole

registrist kättesaadav. Näiteks juhul, kui avalikule konkursile esitatava pakkumise tähtaeg on

varasem kui äriseaduses sätestatud majandusaasta aruande esitamise tähtaeg ning

majandusaasta aruanne ei ole registrist kättesaadav.

Eelnõu § 2 punktiga 7 tunnistatakse kehtetuks pakkuja kvalifitseerimata jätmise tingimus,

mida ei ole praktikas võimalik enam rakendada, kuna määruse nr 19 § 9 lõike 3 punktis 3

viidatud alused on PostiS tunnistatud kehtetuks.

Eelnõu § 2 punktiga 8 tunnistatakse kehtetuks Konkurentsiameti poolt pakkumiste võrdlemise

aluseks olev kriteerium universaalse postiteenuse osutamise kohustusega kaasnevate

ebamõistlikult koormavate kulude prognoos. Seoses universaalse postiteenuse rahastusmudeli

muutuse ning ebamõistlikult koormavate kulude lõpetamisega, ei ole edaspidi selle prognoosi

arvestamine asjakohane.

Eelnõu § 3-ga muudetakse määrust nr 67.

Eelnõu § 3 punktiga 1 ja 2 muudetakse määruse nr 67 pealkirja ja preambulat. Muudatus on

tingitud asjaolust, et edaspidi reguleeritakse määruses ka nõuded perioodiliste väljaande

edastamisele, postkastidele ja nende paiknemisele ning postiteenuse kvaliteedile seoses

nimetatud nõuete liikumisega PostiS tasandilt määruse tasandile. Muudatuse järgselt on

määruse nr 67 uus pealkiri „Nõuded universaalse postiteenuse osutamiseks“, mille alla

kuuluvad nii senised nõuded, kui käesoleva eelnõuga täiendavalt lisatavad nõuded.

Eelnõu § 3 punktiga 3täpsustatakse, et määrusega kehtestatakse nõuded:

1) perioodilise väljaande edastamisele;

2) postkastile ja selle paigutamisele;

3) universaalse postiteenuse juurdepääsupunktidele ja nende paiknemisele;

4) universaalse postiteenuse osutamise kvaliteedinõuded ja neist lubatud erandid,

aõrreldes varasemaga on lisatud juurde ka nõuded postkastile ja selle paigutamisele,

postiteenuse kvaliteedile ning perioodilise väljaande edastamisele. aarasemalt olid nimetatud

nõuded sätestatud seaduse tasandil. Nimetatud muudatus toetab üldise halduskoormuse

vähendamist.

Eelnõu § 3 punktiga 4 täiendatakse määrust §-dega 11–13, kus sätestatakse varasemalt seaduses

sätestatud nõuded postiteenuse kvaliteedile, postiteenuse osutamise kvaliteedinõuded ja neist

lubatud erandid ning perioodilise väljaande edastamisele sätesatud nõuded.

Uue §-ga 11 kehtestatakse nõuded postiteenuse kvaliteedile. aõrreldes varasemaga on

leevendatud kvaliteedinõudeid selliselt, et prioriteetsemad kirisaadetised, mis on riigisisese

postiteenuse osutamiseks universaalse postiteenuse osutajale üle antud, tuleb saajale kätte

5

toimetada varasema ühe tööpäeva (D+1) asemel kolme tööpäeva (D+3) jooksul ning odavamad

kirisaadetised varasema kolme tööpäeva (D+3) jooksul viie tööpäeva (D+5) jooksul. Muudatus

on tingitud teenuse tähtsuse ja mahtude jätkuvast langusest ning alternatiivsete suhtluskanalite

lisandumist kiireloomuliste sõnumite edastamiseks. Läbi kvaliteedinõuete paindlikumaks

muutmise on võimalik UPT hind hoida kasutajatele võimalikult vastuvõetavana. Sarnane

lähenemine on toimunud ka mujal Euroopas. Näiteks Saksamaal on rakendatud D+3 ja D+4,

Soomes D+4 ja D+5 kvaliteedinõudeid.

Uue §-ga 12 kehtestatakse postiteenuse osutamise kvaliteedinõuded ja neist lubatud erandid.

aarasemalt olid postiteenuse kvaliteedinõuetest lubatud erandite kehtestamine UPT osutaja

pädevuses, kuid PostiS muudatusega toodi erandite kehtestamine ministri pädevusse. Sisuliselt

säilivad kehtivad erandid. Lõike 1 kohaselt edastatakse rahvus- ja riigipühal saadetised rahvus-

või riigipühale järgneval tööpäeval. Lõiked 2–4 kohalduvad postiteenuse edastamisel saartele.

Lõike 2 kohaselt edastab saarele, millega puudub ettenähtud sagedusega postisaadetise

edastamist võimaldav regulaarne praami-, laeva- või lennuühendus, universaalse postiteenuse

osutaja postisaadetised sellise sagedusega ja viisil, mis vastab praami-, laeva- või lennuliikluse

tegelikule toimumisele. Sätte eesmärk on arvestada saartega, mille ühendus mandriga ei ole

püsiv ega ette planeeritava sagedusega, mistõttu ei ole võimalik tagada postisaadetiste

edastamist üldiste kvaliteedinõuete kohaselt.

Lõike 3 kohaselt kohaldatakse sama põhimõtet ka juhul, kui saare ja mandri vaheline regulaarne

praami-, laeva- või lennuühendus on ajutiselt katkenud. Sellisel juhul edastatakse

postisaadetised vastavalt ühenduse tegelikule toimumisele, arvestades näiteks ilmastikuoludest,

tehnilistest riketest või muudest ettenägematutest asjaoludest tingitud katkestusi.

Lõige 4 täpsustab lõigetes 2 ja 3 sätestatud erandi kohaldamisala. Erandit ei kohaldata selliste

postisaadetiste edastamisel, mille saatja ja saaja asuvad sama saare territooriumil ning millel

paikneb vähemalt üks juurdepääsupunkt. Sellisel juhul on postisaadetiste edastamine võimalik

saare siseselt ilma meretranspordi või lennuühenduse kasutamiseta ning seetõttu ei ole

põhjendatud teha erandit postiteenuse kvaliteedinõuetest.

Uue §-ga 13 sätestatakse, et postiseaduse § 36¹ lõikes 5 sätestatud kättetoimetamise päevade

nõue tuleb tagada selliselt, et kättetoimetamine toimuks ka laupäeval. Tegemist ei ole võrreldes

kehtiva olukorraga sisulise muudatusega, kuid muudatus reguleerib konkreetse kohustuse UPT

osutajale, et üks kandepäev peab olema laupäev. Olukorras, kus perioodiliste väljaannete

kojukanne on kuni 2028. aasta 1. novembrini (mil jõustub uus postiseaduse redaktsioon ning

perioodiliste väljaannete edastamine liigitub UPT koosseisu) on peamiselt reguleeritud UPT

osutaja ning meediaettevõtete vahelise pikaajalise lepingu tingimustega, annab nimetatud

kohustus täiendava kindluse, et sõltumata muutuvatest oludest on tagatud laupäevase kande

osutamine.

Eelnõu § 3 punktiga 5 tunnistatakse kehtetuks paragrahv 2 lõige 21, kuna muudetud PostiS on

kõigi juurdepääsupunktide loetelu määratud seaduse tasandil.

Eelnõu § 3 punktiga 6 täiendatakse määrust § 53, kus sätestatakse nõuded postkastile ja nende

paigutamisele. Nimetatud nõued olid varasemalt sätestatud seaduse tasandil ning võrreldes seni

kehtinud nõuetega muudatusi siin ei ole. Nõuete eesmärk on tagada postisaadetiste korrektne

ja tõrgeteta kättetoimetamine ning universaalse postiteenuse osutamise praktiline teostatavus.

Lõige 1 sätestab postkasti märgistamise nõuded. Postkastile tuleb märkida korteri või maja

number või talu nimi, et võimaldada postisaadetise üheselt mõistetavat suunamist saajani.

6

Juriidilise isiku puhul tuleb postkastile lisaks märkida juriidilise isiku nimi, mis on vajalik

postisaadetiste korrektseks eristamiseks ning väldib eksitusi sama aadressi kasutavate erinevate

isikute vahel.

Lõige 2 reguleerib postkasti paigutamist linnas, alevis ja alevikus. Postkast paigutatakse eramu

või ridaelamu esist piirava aia külge või kortermaja esimese korruse eesruumi, tagades

postisaadetiste turvalise ja mugava kättetoimetamise. Kui eramul või ridaelamul puudub aed,

nähakse ette postkasti paigutamine maja tänavapoolse külje lähedusse valgustatud kohta, et

tagada postiteenuse osutajale postkastile ligipääs ning piisav nähtavus ka pimedal ajal.

Lõige 3 käsitleb postkasti paigutamist külas, kus asustus on hajusam ning postkastide asukohad

võivad olla erinevad. Sellisel juhul paigutatakse postkast selle omaniku ja universaalse

postiteenuse osutaja vahelise kokkuleppe kohaselt, arvestades isiku elu- või asukohta ning

vajadust tagada postkastile mõistlik ja aastaringne ligipääs transpordivahendiga. Sätte eesmärk

on võimaldada paindlikke lahendusi, mis arvestavad kohalikke olusid ning samal ajal tagavad

postiteenuse kvaliteetse osutamise.

Lõige 4 kohaselt võib postkastina käsitleda ka nutipostkasti, mis võib asetseda postkasti

omaniku ja univerasaalse postiteeenuse osutaja vahelise kokkuleppe kohaselt ka muus

asukohas, kui eelnevates lõigetes nimetatud asukohtades. Praktikas tähendab see seda, et

nutipostkast võib asetseda näiteks välisukse kõrval, aia ees või kogukonnakeskuses.

Konkreetne asukoht lepitakse kokku kahepoolselt postkasti omaniku ja universaalse

postiteenuse osutaja vahel. Nutipostkasti ehk automatiseeritud juurdepääsupunkti, all

mõeldakse postkasti, mis koosneb rohkem kui ühest erineva suurusega lahtrist, kuhu saab panna

nii kirisaadetised kui postipakid.

Eelnõu § 3 punktiga 7 tunnistatakse kehtetuks määruse lisa 1. Praktikas ei sisalda lisa

kvaliteedi- ega kättesaadavusnõudeid. Sama valdkonda reguleerivad juba seaduse põhisätted ja

muud konkreetsed kvaliteedinõuded, mis on kehtestatud postiseaduse alusel kehtestatud

õigusaktidega.

Eelnõu § 4-ga muudetakse määrust nr 8.

Eelnõu § 4 punktidega 1, 3 ja 4 muudetakse või tunnistatakse kehtetuks sätted, mis

reguleerisid siseriikliku postipaki taskukohast tasu. PostiS tehtavate muudatuste tulemusena ei

ole edaspidi siseriiklik postipakk enam UPT koosseissu kuuluv teenus ning seega ei ole põhjust

nimetatud sätete säilitamiseks. Põhimõtteline muudatus, mitte hõlmata UPT koosseisu enam

siseriikliku postipaki edastamise tenust on tingitud teenuse kättesaadavusest ning üldisest

põhimõttest riigi poolsest sekkumisest turule. Kui teenuse osutajaid on turul palju, ning

riigisisese pakiteenuse osas see nii on, siis riigi poolne sekkumine turu toimimisse peaks olema

minimaalne. aiimasel aastal on toimunud UPT raames edastatavate riigisiseste postipakkide

mahus neljakordne langus (2023 vs 2024). UPT raames edastatavate riigisiseste postipakkide

kogused on olnud läbi aastate languses ja nende osakaal kogu postipakkide edastamise

teenusest marginaalne. Antud teenus konkureerib tihedalt pakiautomaaditeenusega, mis suudab

pakkuda paremat kättesaadavust ning soodsamat hinda. Seetõttu ei ole mõistlik seda teenust

enam osutada UPTna, vaid teenus on tarbijatele kättesaadav vabaturu põhimõttel.

Eelnõu § 4 punktiga 2 muudetakse sätteid, mis sätestasid senini väärtsaadetistele eraldi

nõuded. Tegemist on muudatusega, mis on otseselt seotud PostiS planeeritud muudatusega,

mille tulemusena ei käsitle PostiS tulevikus väärtsaadetist eraldi teenuse liigina, vaid edaspidi

7

loetakse kindlustamist üheks lisateenuseks. Sellest tulenevalt ei ole asjakohane sätestada ka

määruses nr 8 eraldi nõudeid väärtsaadetisele, vaid sätestada need nõuded asjakohastel juhtudel

kindlustatud tähtsaadetistele.

Eelnõu §-ga 5 sätestatakse määruse jõustumise aeg. Määrus jõustub kooskõlas PostiS

muutmisega 2026. aasta 10. augustil, välja arvatud § 2 punkt 1, mis jõustub 2027. aasta 1.

jaanuaril kooskõlas taskukohaselt tasult põhjendatud tasule üleminekuga.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Määruse muutmise eelnõu on vastavuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga

2008/6/EÜ, millega muudetakse direktiivi 97/67/EÜ seoses ühenduse postiteenuste siseturu

rajamise lõpuleviimisega (ELT L 52, 27.2.2008, lk 3–20).

4. Määruse mõjud

Eelnõus tehtavad muudatused põhinevad suuresti PostiS tehtud muudatustel, seega on põhjalik

mõjuanalüüs kirjeldatud muudetud PostiS seletuskirjas1. Kõikide muudatuste puhul on otseseks

sihtgrupiks UPT osutaja ning UPT kasutajad. aähesel määral ka Konkurentsiamet (eelkõige

määruse nr 19 valguses).

Peamiselt kasutavad UPT teenust eraisikud ja mikroettevõtted. Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi poolt tellitud uuringu 2 kohaselt on UPT-d kasutades saatnud

kirisaadetise viimase 12 kuu jooksul 25% Eesti elanikest ning perioodilisi väljaandeid koju

tellinud ca 34% Eesti elanikest. Arvestades juurde isikud, kes ise ei ole saadetisi saatnud, aga

on neid saanud, võib hinnata UPT kasutajate (sh perioodiliste väljaannete tellijate) sihtgrupiks

hinnanguliselt kolmandiku Eesti elanikest. See teeb sihtgrupis hinnanguliselt 456 tuhat inimest.

Enamik riigiasutusi ja ettevõtteid kasutavad ärikirja teenust, mis ei kuulu UPT koosseisu.

Perioodiliste väljaannete tellijaid on hinnanguliselt kuni 200 000, kellest ca pooled on

maapiirkondade elanikud.

Eelnõu ei oma mõju järgmistele valdkondadele: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, mõju

haridusele, kultuurile ja spordile, keskkonnamõju, mõju infotehnoloogiale ja infoühiskonnale,

mõju siseturvalisusele. Eelnõuga ei lisandu täiendavat halduskoormust kodanikele ega

ettevõtetele, kuid väheneb mõju töö- ja halduskoormuse osas nii tänastele kui tulevastele UPT

osutajatele kui Konkurentsiametile. Eelnõu omab vähesel määral majandusliku, sotsiaalset ning

regionaalset mõju, sh mõju maa- ja rannapiirkondadele.

Mõju UPT osutajale

Mõju UPT osutajale on positiivne, eelkõige läbi majandusliku mõju. Kooskõlas tehtavate

muudatustega (väärtsaadetiste eemaldamine) saab UPT osutaja ühtlustada oma teenuste

portfelli väljaspool UPT-d pakutavate teenustega. Muudetud kvaliteedinõuete muudatuse

tulemusena on UPT osutajal võimalik muuta kanderingid paindlikumaks, mis vähendab teenuse

osutamise kulu. Juurdepääsupunktide võrdsustamise kaudu saab UPT osutaja osutada teenust

1 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/9280a178-d478-46e5-a9b8-47fa016bb176/postiseaduse-

konkurentsiseaduse-ja-riigiloivuseaduse-muutmise-seadus/ 2 https://www.agri.ee/sites/default/files/documents/2024-11/uuring-2024-universaalne-postiteenus.pdf

8

varasemalt mugavamalt, ühtlustades kanderinge teiste pakutavate teenustega. Avaliku

konkurssi korraldamises tehtavad muudatused vähendavad positiivselt UPT konkursil osalevate

postiteenuse osutajate halduskoormust.

Mõju UPT kasutajale

UPT kasutaja peamine positiivne mõju on see, et pakutavate teenuste ulatus ühtlustub turul

pakutavate teenustega. Negatiivse mõjuna võib väljendada olukorda, et saadetiste kätte

toimetamine võib edaspidi võtta rohkem aega. Samas seda negatiivset mõju tasakaalustab

kvaliteedinõuete muutmisest tingitud vähenev mõju UPT hinnasurvele. Ehk teisisõnu

kvaliteedinõuete leevendamine aitab hoida UPT hinnataseme vastuvõetaval tasemel olukorras,

kus mahud vähenevad ning kasutajate arv langeb. UPT vaates muutub aina tähtsamaks teenuse

usaldusväärsus, mis kaalub üle teenuse kiiruse. Kiireloomuliste saadetiste edastamiseks on

alternatiivseid teenusemudelid (nt kullerpost).

Juurdepääsupunktide võrdsustamine loob võimaluse saadetiste paindlikumaks saatmiseks ja

kätte toimetamiseks, mille kaudu saavad kasutajad saadetisi kätte endale sobival viisil ja ajal.

Nimetatud muudatus omab eelkõige positiivset mõju regionaalse aspekti läbi, kuna

automatiseeritud juurdepääsupunktidega kaetus on olulisem parem kui traditsiooniliste

mehitatud juurdepääsupunktidega. Seejuures on lähiaastatel plaanis paigutada tänasel UPT

osutajal täiendavaid (kogukonna) pakiautomaate maapiirkonda. Samuti säilib personaalse

postiteenuse kasutamise võimalus, mis tagab teenuse osutamise seal, kus puuduvad muud

juurdepääsupunktid. Kuna UPT teenust ei kasutata ajakriitiliste saadetiste saatmisel, on

kvaliteedinõuete leevendamise osas tegemist väikese mõjuga muudatusega. Samuti on

ajakriitiliste saadetiste osas turul olemas alternatiivsed lahendused.

Regionaalse mõju osas saab välja tuua ka perioodiliste väljaannete kättetoimetamise kohustuse

laupäeval. Eelnõuga sätestatakse, et lisaks seaduses kehtestatud viiepäevasele kandele peab

perioodiliste väljaannete osas olema tagatud ka laupäevane kanne. Kuigi see on juba praktikas

kehtiv olukord, tagab konkreetse sätte lisamine õiguskindluse kõikidele kasutajatele, kes täna

seda teenust kasutavad.

Mõju riigiasutustele (Konkurentsiamet)

Eelnõu omab positiivset mõju avaliku konkurssi korraldajale ehk Konkurentsiametile, kes saab

kasutada edaspidi digitaalseid lahendusi konkurssi pakkumiste kogumiseks ning neile

vastamiseks. Arvestades, et kõnealune konkurss toimub kord viie aasta jooksul, on mõju

Konkurentsiameti töökoormusele siiski kokkuvõttes marginaalne.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulu ega -tulu.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 2026. aasta 10. augustil, välja arvatud § 2 punkt 1, mis jõustub 2027. aasta 1.

jaanuaril.

9

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu kooskõlastatakse Rahandusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi ja

Sotsiaalministeeriumiga eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ning esitatakse AS-le Eesti Post,

Eesti Linnade ja aaldade Liidule, Eesti Meediaettevõtete Liidule ja Konkurentsiametile

arvamuse avaldamiseks.