| Dokumendiregister | Õiguskantsleri Kantselei |
| Viit | 7-9/261004/2605216 |
| Registreeritud | 18.06.2026 |
| Sünkroonitud | 19.06.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 7 Järelevalve põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle |
| Sari | 7-9 Omaalgatuslik muu riigist alamalseisva avalik-õigusliku juriidilise isiku või asutuse või avalikke ülesandeid täitva eraisiku, organi või asutuse tegevuse kontroll |
| Toimik | 7-9/261004 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Elora Keila Haigla AS |
| Saabumis/saatmisviis | Elora Keila Haigla AS |
| Vastutaja | Helen Ojamaa-Muru (Õiguskantsleri Kantselei, Kontrollkäikude osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Merle Vaher
juhatuse liige
Elora Keila Haigla AS
Teie nr
Meie 18.06.2026 nr 7-9/261004/2605216
Kontrollkäik Elora Keila Haigla AS-i hooldekodusse
Lugupeetud Merle Vaher
Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid 26. märtsil 2026 Elora Keila Haigla AS-i ööpäevaringset
üldhooldusteenust osutava hooldekodu (edaspidi: hooldekodu) tegevust ja hoolealuste
elamistingimusi. Kontrollkäigust ette ei teatatud.
Õiguskantsleri nõunikega oli kontrollkäigul kaasas peremeditsiini eriarst (edaspidi:
tervishoiuekspert). Nõunikud ja tervishoiuekspert tegid ringkäigu hooldekodu 1.˗4. korruse
ruumides, 5.˗6. korrusel tegevustubades, tutvusid valikuliselt dokumentidega ning vestlesid
hooldusjuhi, töötajate ja hoolealustega.
Hooldekodu pakub tegevusloa kohaselt ööpäevaringset üldhooldusteenust kuni 420 inimesele.
Kontrollkäigu ajal elas hooldekodus 390 inimest. Samas hoones asub ka õendushaigla.
Hooldekodu asub kuuekorruselises hoones ja on jagatud 17 osakonnaks. Liikumise
hõlbustamiseks on majas liftid. Magamistoad on ühe- kuni neljakohalised. Mehed ja naised on
paigutatud eraldi tubadesse, abielupaaridel võimaldatakse soovi korral olla ühes toas.
Kontrollkäigu ajal oli hooldekodu töötajate nimekirjas kokku 94 hooldajat ja abihooldajat
(edaspidi koos: hooldaja). Ühes osakonnas töötab päevasel ajal kaks hooldajat ning öösel üks
hooldaja. Lisaks töötab igal korrusel tööpäeviti abihooldaja, kelle ülesanne on hoolealuseid pesta.
Raske dementsusega inimesi hooldavates osakondades töötab ööpäev läbi üks hooldaja.
Tunnustan hooldekodu, et inimeste vaba aja veetmiseks on leitud mitmekesiseid võimalusi ja
korraldatakse üritusi.
Hea on see, et hooldusplaani vorm on hästi struktureeritud, nii et sellelt leiab olulise info hõlpsalt
üles. Hooldusplaanid tuleb regulaarselt üle vaadata ja neid uuendada seadusega sätestatud tähtaja
jooksul.
Hea on ka see, et mitmed magamistoad olid muudetud hubasemaks. Seda tuleks teha kõigis
magamistubades. Magamistubade uksi peab olema võimalik seestpoolt võtmeta lukustada.
2
Hoolealuseid tuleks pesta vähemalt kord nädalas. Oluline on pöörata tähelepanu suuhooldusele ja
seda toetada. Inimese rõivad peaks olema vaid tema enda kasutuses.
Jälgima peaks, et toitu jätkuks kõigile ja seda ei jääks puudu.
Töötajate arvu kavandades tuleb silmas pidada hooldekodu ja hooldatavate eripära.
Majandustegevuse registris kajastuvaid töötajate andmeid tuleks järjepidevalt ajakohastada.
Hooldajad peavad aitama lamajatel regulaarselt kehaasendit muuta.
Hooldusplaanid
Hooldekodus kasutatav hooldusplaani vorm on hästi struktureeritud ja info on esitatud
ülevaatlikult. Nii leiab sellelt olulise teabe hõlpsalt üles. Hooldajad täidavad iga hooldekodu
elaniku kohta hoolduslehte, kuhu märgivad iga päev nii tehtud hooldustoimingud kui ka
tähelepanekud inimese terviseseisundi, meeleolu, une muutuste jm kohta.
Üks hoolealune rääkis, et ta on avaldanud soovi talle koostatud hooldusplaani ülevaatamisel
osaleda, kuid tema soovi pole arvestatud. Sotsiaalhoolekande seadus (§ 21 lõige 2) näeb ette, et
teenuseosutaja koostab hooldusplaani koostöös teenuse saajaga. Kui teenuse saaja pole kontaktne,
siis palutakse hooldusplaani koostamises osaleda teenuse rahastajal. Soovitan kaasata sellesse
protsessi ka hooldajad, kuna nemad tegelevad hooldatavatega iga päev ja näevad kõige paremini,
millised on iga inimese vajadused.
Hooldusplaanide kontrollimisel leidsid õiguskantsleri nõunikud, et mitmed hooldusplaanid olid
jäänud nõutud tähtaja jooksul üle vaatamata. Näiteks olid uuendamata 2E osakonna hoolealuste
E. A. (koostamise aeg 05.06.2025), T. L. (koostamise aeg 01.07.2025), E. K. (koostamise aeg
17.07.2025), U. K. (koostamise aeg 04.09.2025) ja S. U. (koostamise aeg 19.09.2025)
hooldusplaanid ning 3A osakonna hoolealuste M. T. (koostamise aeg 16.07.2025), A. T.
(koostamise aeg 16.07.2025), A. Z. (koostamise aeg 18.07.2025), T. M. (koostamise aeg
15.08.2025) ja O. Ž. (koostamise aeg 05.09.2025) hooldusplaanid.
Hooldusplaan tuleb üle vaadata vähemalt kord poolaastas (SHS § 21 lg 5). Riigikogu on ette
näinud, et kuna hooldusteenuse saaja abivajadus muutub aja jooksul, peab teenuseosutaja
hooldusplaani üle vaatama vähemalt iga kuue kuu tagant ning vajaduse korral selles muudatused
tegema. Hooldusplaani tuleks võrrelda ka hoolduspäevikus oleva infoga, et näha, milliseid
teenuseid on inimesele tegelikult osutatud.1
Vestlustest selgus, et mõned hooldajad ei tea, kus inimeste hooldusplaanid asuvad ja et hooldajad
saavad neid kasutada. Seetõttu tekkis õiguskantsleri nõunikel kahtlus, et hooldajad tõenäoliselt ei
kasuta hooldusplaane oma igapäevases töös. Õiguskantsler on varem rõhutanud, et hooldusplaanid
peaksid olema hooldajatele pidevalt kättesaadavad, ainult sel juhul on neist kasu.2
Palun hooldekodul tagada, et kõik hooldusplaanid vaadataks üle seadusega nõutud tähtaja jooksul
ja vajaduse korral uuendataks neid. Tuleb jälgida, et hooldajad kasutaksid hooldusplaane
järjepidevalt.
1 Vt sotsiaalhoolekande seaduse eelnõu 98 SE seletuskiri, lk 24. 2 Õiguskantsleri 11.05.2023 kontrollkäik Marta Kodusse, lk 3.
3
Hügieenitingimused ja privaatsus
Igas osakonnas töötab üks abihooldaja, kelle töö on hoolealuste pesemine. Inimesed rääkisid, et
neid pestakse kord nädalas ning samal ajal annavad nad pesemiseks ära riided. Tavaliselt
märgitakse üles kuupäevad, millal inimesi pestakse ning nende voodipesu ja rõivaid vahetatakse.
Hoolduslehtedele selliste ülestähenduste tegemine on hea praktika.
Kontrollitud hoolduslehtede põhjal selgus, et märtsikuus oli mitut hooldatavat pestud harvemini
kui kord nädalas. Näiteks 1A osakonnas oli kaht hoolealust (A. L. ja E. K.) pestud 10-päevase
ajavahega. 2E osakonnas oli kahe inimese (H. S. ja U. K.) pesemiskordade vahele jäänud samuti
10 päeva ning H. J. puhul 13 päeva. 3A osakonnas oli üht hoolealust (R. G.) pestud 11 päeva tagant
ja teist (V. M.) 12 päeva tagant.
Palun hoolitsege, et kõiki hoolealuseid pestaks vähemalt kord nädalas, nagu näeb ette
sotsiaalkaitseministri määrus. Selline kord tuleks tagada ka siis, kui on riigipühad, pesemise eest
vastutavad abihooldajad puhkavad või on mõnel muul põhjusel töölt eemal. Kui inimest pesta või
voodipesu vahetada ei saa (nt inimene seda ei soovi), siis tuleks lühidalt kirja panna põhjus.
Selliselt saab hooldekodu säilitada täpse ülevaate hooldustoimingute tegemisest.
Esimese korruse elanike pesemisgraafikus oli ekslikult sõnastatud märge, et kord nädalas on
soovituslik pesemissagedus. See ei ole õige – sotsiaalkaitseministri määrus kohustab kõiki
hoolealuseid vähemalt kord nädalas pesema. Ka kontrollkäigul osalenud tervishoiuekspert märkis,
et arvestades eakate ja abivajavate hooldatavate üldist terviseseisundit ning nahaprobleemide,
infektsioonide ja ebamugavustunde tekkimise ohtu, tuleb inimesi pesta vähemalt kord nädalas. Nii
on võimalik tagada vajalik hügieen, vältida nahakahjustusi ja parandada ka inimeste üldist heaolu.
Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa
Komitee (European Committee for the Prevention of Torture and Inhuman or Degrading
Treatment or Punishment ‒ CPT) hinnangul tuleb ka hoolealuste voodipesu vahetada vähemalt
kord nädalas.3
Hoolduslehti kontrollides hakkas silma, et sageli ei olnud neis ühtki märkust suuhügieeni kohta.
Hoolduslehe vormil on selle kohta eraldi rida, kuid seda enamasti ei täideta.
Suuhooldus on oluline osa igapäevasest hügieenist. Üldhooldusteenusele esitatavate nõuete
kohaselt tuleb hoolealuseid aidata ja juhendada ka hammaste pesemisel ja hambaproteeside
puhastamisel vähemalt üks kord ööpäevas. Ka CPT on soovitanud hoolekandeasutustel inimesi
igakülgselt toetada, et suuhügieen oleks regulaarne.4 Seega palub õiguskantsler hooldekodul
jälgida ja kirja panna, kas hoolealused puhastavad hambaid ja hambaproteese, ning vajadusel neid
selles toetada.
Mitmed hoolealused kasutasid potitoole. Toas nr 116 oli kontrollkäigu ajal mitme tunni vältel
jäänud potitool tühjendamata. Nii nagu tualeti kasutamine, peab ka potitooli kasutamine olema
hügieeniline (vt sotsiaalministri määrust). Selleks tuleks potitool pärast kasutamist viivitamata
tühjendada ja puhastada. Inimese väärikust alandab see, kui ta peab viibima ruumis, kus on
väljaheidete hais.
3 CPT 2022. a Itaalia visiit, p 248. 4 CPT 2023. a Albaania visiit, p 220.
4
Palun hoolitsege, et inimesi pestaks vähemalt kord nädalas. Palun pöörake tähelepanu ka
suuhoolduse jälgimisele ja toetage selles hoolealuseid. Potitooli kasutamine peab olema
hügieeniline.
Olme
Hea on see, et mitmeid hooldekodu magamistube on püütud hubasemaks muuta. Selleks on
värvitud toaseintele mustreid ning toodud tuppa toataimi. Paljud magamistoad nägid siiski välja
askeetlikud, ka dementsusega inimeste hooldamisele spetsialiseerunud osakondades.
CPT on rõhutanud, et hoolekandeasutuses tuleb inimesi julgustada ja toetada oma eluruumi
kujundamisel ja kaunistamisel. Hubane elukeskkond mõjub rahustavalt ja teraapiliselt.5 Kuivõrd
hooldekodu mitmes osakonnas hooldatakse dementsusega inimesi, tuleks eriti seal rohkem
tähelepanu pöörata koduse elukeskkonna kujundamisele. See aitab inimestel tunda end turvaliselt.6
Magamistoauksi sai mõlemalt poolt avada ainult võtmega. Selline lahendus ei vasta kehtivatele
nõuetele. Sotsiaalministri määruse kohaselt peab olema võimalik magamistoa ust seestpoolt
lukustada ka ilma võtmeta, kuid töötaja peab saama vajaduse korral väljastpoolt ukse lukust lahti
teha. Palun tagage, et need nõuded oleksid täidetud.
Palun pöörake rohkem tähelepanu magamistubades kodusema tunde loomisele.
Hoolekandeasutuses elaval inimesel peab olema võimalik oma magamistoa ust ise soovi korral
lukustada.
Toit
Hooldekodus pakutakse süüa kindlatel kellaaegadel: hommikusööki kella 8.30‒9.30, lõunasööki
kella 12.00‒13.30 ja õhtusööki kella 17.00‒18.30. Lisaks pakutakse õhtuoodet, mida serveeritakse
koos õhtusöögiga. Mõni inimene arvas, et pärast kella 17 süüa ei pakutagi. Jäi mulje, et kõik
inimesed ei teadnud arvestada sellega, et nad võiksid õhtuooteks pakutud toitu süüa ka hiljem,
pärast õhtusööki.
Toit valmistatakse Elora Keila Haigla AS-i köögis. Diabeetikutele, gluteeni- või
laktoositalumatusega hooldatavatele tehakse eritoitu. Enda toitu saavad inimesed hoida ühisruumi
külmkapis. Hooldajad abistavad inimesi, kes ise ei tule söömisega toime. Hoolealused olid
pakutava toidu kogusega üldiselt rahul. Mitu inimest siiski kurtis, et toidu maitse võiks olla parem.
Esimesel korrusel tõstavad toidu taldrikutele hooldajad. Töötajad rääkisid, et sageli seal kõigile
inimestele toitu ei jätku ja seda tuleb köögist juurde küsida. Jäi mulje, et teistel korrustel toodi toit
osakondadesse portsjoniteks jaotatuna. Selline korraldus lihtsustaks ka esimese korruse hooldajate
tööd.
Palun leidke võimalusi, et toit vastaks rohkem inimeste söömisharjumustele, ja jälgige, et
jagatavast toidust ei tuleks puudu.
5 CPT 2022. a Portugali visiit, p 80; CPT 2020. a Moldova visiit, p 114. 6 Dementsuse Kompetentsikeskus, 2025. „Vabalt ja väärikalt. Praktiline käsiraamat vältimaks füüsilist ja ravimitega
sekkumist“, lk 31-33 (kättesaadav veebis).
5
Rõivad
Hoolealused rääkisid, et nad kannavad nii oma kui ka hooldekodu pakutud rõivaid. Töötajad
selgitasid, et neile, kellel enda rõivaid ei ole, pakub riided hooldekodu. Hooldekodu rõivad on
osakonna märgistusega. Inimesed arvasid, et need riided ei ole nende ainukasutuses.
Hoolealused saavad pärast riiete pesemist enamasti oma rõivad tagasi. Mitu hoolealust rääkis
siiski, et nende rõivad on pesus kaotsi läinud. Kui rõivad ei ole nimega tähistatud, siis on keeruline
tagada, et need jõuavad pärast pesemist tagasi sama inimese kätte. CPT on rõhutanud, et
hoolekandeasutustes tuleks vältida rõivaste ühiskasutust. Iga riideese peaks olema ühe inimese
kasutuses.7
Palun hoolitsege selle eest, et iga hoolealune saaks kanda talle mõeldud rõivaid.
Vaba aja veetmine ja aktiveerivad tegevused
Hea on see, et hooldekodus on tööpäeviti tööl kaks tegevusjuhendajat ja et päevakavasse on
planeeritud mitmesuguseid tegevusi inimeste aktiivsuse suurendamiseks. Hooldekodus käib ka
hingehoidja.
Hooldekodu 5. ja 6. korrusel paiknevad tegevustoad, kuhu inimesed võivad minna terve päeva
jooksul. Hommikupoolikuti teevad tegevusjuhendajad seal koos hoolealustega harjutusi,
motoorikaülesandeid ja mängivad bingot. Reedeti vaadatakse koos Eesti filmiklassikat ja juuakse
kohvi. Iga kuu toimub hooldekodus mõni üritus, tähistatakse tähtpäevi, sealhulgas hoolealuste
sünnipäevi. Meeldiv oli kuulda, et suuremate ürituste ajal katab hooldekodu osalejatele
suupistelauad.
Pärastlõunal tegelevad tegevusjuhendajad hoolealustega individuaalselt. Tegevusjuhendajad
käivad läbi kõik korrused ja vestlevad inimestega ning proovivad välja selgitada, milliseid tegevusi
või abi nad vajavad. Siiski rääkisid mõned hooldatavad õiguskantsleri nõunikele, et nad ei tea
ajaveetmise võimalustest midagi, ning neile ei meenunud, et keegi oleks käinud nendega vestlemas
või aega veetmas. Soovitan leida võimalusi, kuidas anda inimestele paremini teada ajaveetmise
võimalustest.
Osakondades olid lugemiseks välja pandud värsked ajalehed. Mõni hoolealune rääkis, et soovi
korral võivad nad tellida lugemiseks raamatuid. Mitmel korrusel olid raamatud ka riiulitel
kättesaadavad.
Hea on ka see, et hooldajad viivad inimesi õue. Hooldekodu kinnitas, et sel aastal saab valmis
sisehoov, nii et inimestel on veelgi paremad võimalused õues viibida.
Tunnustan hooldekodu, et inimestele pakutakse mitmekesiseid võimalusi vaba aja veetmiseks.
Palun pöörake rohkem tähelepanu ka passiivsemate inimeste kaasamisele. Kindlasti tuleks jätkata
ka tava viia inimesi regulaarselt õue.
7 CPT 2015. a Moldova visiit, p 179.
6
Töötajad
Hooldekodu kontrollib, ega tööle asuval hooldajal ei ole kehtivat karistust tahtlikult toimepandud
kuriteo eest. Hooldekodu selgituste kohaselt kontrollitakse hooldajate tausta tööle asumisel ja ka
edaspidi.
Kontrollkäigu ajal olid majandustegevuse registris üldhooldusteenuse osutaja andmed osaliselt
vananenud. Hooldekodu kinnitusel töötab majas 94 hooldajat, kuid registrisse olid kantud 77
töötaja andmed. Viimased registrikanded töötajate kohta olid tehtud 2024. aasta mais.
Teenuseosutaja peab tagama, et majandustegevuse üldandmete muutumisel uuendataks ka registri
andmeid ning et uued andmed esitataks registripidajale viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva
jooksul (majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 30 lg 5). Palun esitage registrisse
ajakohased andmed.
Hooldekodu selgitas, et enamik abihooldajatest oskab eesti keelt A2-tasemel. 24-tunnises
vahetuses töötavalt hooldajalt nõuab hooldekodu B1-tasemel eesti keele oskust. Vabariigi
Valitsuse määrusega on kehtestatud nõue, et isikuhooldustöötajad ja sotsiaalhoolekandeasutuse
abipersonal peavad oskama eesti keelt vähemalt B1-tasemel.
Õiguskantsleri nõunikel tekkis kahtlus, et paljud hooldajad siiski ei valda piisaval tasemel eesti
keelt. Mõned hoolealused avaldasid arvamust, et keelebarjääri tõttu on mitmete hooldajatega
keeruline suhelda.
Puuduliku keeleoskuse tõttu ei pruugi hooldaja ja hooldatav üksteisest aru saada ning hooldaja ei
pruugi mõista seda, mis on kirjas inimese hooldusplaanis. Nii võib inimese seisundist arusaamine
ja olulise info edastamine osutuda keeruliseks, mistõttu võib hooldatav jääda õigeaegse abita.
Mõne olukorra aitaks lahendada automaatsete tõlkevahendite kasutamine. Siiski peaks igas
vahetuses tööl olema vähemalt üks riigikeelt piisavalt heal tasemel valdav töötaja.
Registrisse kantud andmed teenuseosutaja kohta peavad olema ajakohased. Hooldekodul tuleb
tagada, et hooldajad oskaksid piisavalt eesti keelt, et nad hoolealustest aru saaksid.
Töökorraldus
Meeldiv oli kuulda töötajate arvamust, et töö on hästi organiseeritud.
Kontrollkäigul selgus, et mõnede töö hõlbustamiseks kasutatavate vahendite seisukord võiks olla
parem. Töötajad rääkisid, et hooldatavate tõstmiseks mõeldud tõstuk on sageli katki. Eriti kitsamas
ruumis, näiteks tualetis, võib inimese tõstmine olla keeruline ülesanne. Sellisel puhul on tõstukist
töötajatele palju abi. Palun hoolitsege, et abivahendid oleks töökorras ja hooldajatele alati
kättesaadavad.
Hooldekodu 3. korruse parema tiiva märtsi- ja aprillikuu töögraafikutest ilmnes, et sel ajal töötasid
kõik hooldajad tavalisest suurema koormusega. Näiteks märtsikuus pidanuks töötunde olema 176,
aga kuna koormus jagunes nelja hooldaja vahel, ulatus nende inimeste tööaeg enam kui 200
tunnini. Oli mitmeid päevi, mil hooldajad töötasid mitu vahetust järjest.
Tööandja ja töötaja saavad kokku leppida summeeritud tööaja rakendamises, mille puhul
töökoormus jaotub ebaühtlaselt ja võibki periooditi suurem olla. Juhul kui töötajaid on vähe, ei ole
7
võimalik töökoormust hajutada ja kõigi töötajate töökoormus on pidevalt liiga suur. Lisaks tuleb
arvestada, et kui mõni töötaja haigestub, on puhkusel või muul põhjusel töölt eemal, suurendab
see veelgi teiste töötajate töökoormust.
Üldhooldekodu hoolealuste toimetulek ja inimväärne elu sõltub paljuski nendega vahetult
tegelevatest hooldekodu töötajatest. Hooldajaid peab olema piisavalt ning nende kvalifikatsioon
ja koormus peavad võimaldama neil hoolitseda inimeste eest nii, nagu on kindlaks määratud
hooldusteenust saavate inimeste hooldusplaanis (SHS § 22 lg 1).
Hooldamisel kasutatavad abivahendid peaksid olema töökorras. Töötajate arvu kavandades tuleb
silmas pidada, kui palju on hooldekodus hoolealuseid, kui palju nad vajavad abi ja järelevalvet
ning millised on hoone ja territooriumi eripärad.
Terviseseisundist sõltuvad toimingud ja ravimid
Hooldekodus töötab kaks meditsiiniõde. Õed töötavad argipäeviti. Öösel ja nädalavahetusel nad
majas ei viibi. Sel ajal saavad hooldajad vajadusel konsulteerida samas Keila Haigla majas asuvate
õendushooldusteenuse osakonna valveõdedega.
Meditsiiniõe tööülesandeks on tegeleda hoolealuste tervisemuredega, vajadusel konsulteerida
arstidega, tellida ja käidelda ravimeid ning teha mitmeid protseduure (näiteks vereproovide
võtmine, lihtsamad sidumised jms). Keerulisemaid sidumisi ning näiteks depooravimite süstimist
käivad tegemas õendushooldusteenuse osakonna õed. Oma tegevused dokumenteeritakse vastavas
arvutiprogrammis. Sealt on võimalik infot edastada ka tervise infosüsteemi.
Meditsiiniõele teatavad klientide tervisemuredest hooldajad või hooldusjuht. Infot antakse edasi
ka osakonna infovihikus. Hommikuti vahetatakse infot valvevahetuse üleandmisel.
Tervishoiuekspert soovitas täpsustada õdede töökorraldust, et nad saaksid hoolealuste tervise
kohta vajalikku infot ka tagantjärele.
Hooldekodus elab palju inimesi, kes ei suuda ise liikuda ja lamavad voodis. Iga inimese
hoolduslehele on aktiveerivate tegevuste jaoks jäetud rida, kuhu saab märkida, kui inimesel on
aidatud asendit vahetada. Kuigi mõne inimese hooldusplaanis oli kirjas, et ta vajab asendivahetusel
abi, ei olnud hoolduslehele selle kohta märkeid tehtud. Näiteks kolmandal korrusel elava
hoolealuse V. B. kohta oli hooldusplaanis kirjutatud, et inimene on voodihaige ja vajab
lamatisevastast madratsit. Mitmel märtsikuu päeval polnud hoolduslehele tehtud ühtki märget selle
kohta, et inimest oleks abistatud asendivahetusel. Kuna hoolduslehele saab iga päev teha
asendivahetuse kohta ainult ühe märke, jäi selgusetuks selle märke sisuline väärtus.
Mõne inimese asendivahetus registreeritakse veel eraldi lehel. Näiteks kolmanda korruse elaniku
N. P. kohta oli kirja pandud asendivahetused 2‒3 tunni tagant kella 6 ja 23 vahel. Öise pööramise
kohta ülestähendused puudusid.
Voodihaige ei tohi olla kaua ühes asendis. Kui inimene ei suuda ise asendit muuta, siis tuleb teda
ööpäev läbi pöörata vähemalt iga kahe tunni tagant, vajadusel isegi tihedamini.8 Ka
tervishoiuekspert rõhutas, et lamavaid patsiente tuleb pöörata ka öösel iga kahe tunni järel, kuna
surve luulistele kehapiirkondadele (nt ristluu, puusad, kannad) võib juba 1–2 tunni jooksul
põhjustada kudede isheemiat ja lamatisi. Mõnd patsienti, kellel ei ole suurt ohtu lamatiste tekkeks
8 „Hoolides ja hoolitsedes“, e-õpik (2023), peatükk 8.3. Lamatiste ennetamine.
8
(kellel on hea toitumus, kuiv nahk ja lamatisi pole), võib öösiti pöörata ka 3–4 tunni tagant. Sellise
otsuse võib teha ainult pärast lamatiste tekkimise riski hindamist ja dokumenteeritud otsuse alusel.
Inimeste raviskeemid koostab tavaliselt perearst ja inimene tuleb hooldusele koos selle skeemiga.
Ravimite kordusretsepte annab välja ja ravikeemi muudatusi korraldab samuti perearst või eriarst.
Meditsiiniõde hoolitseb selle eest, et info oleks arstile edastatud õigel ajal.
Hoolealuste ravimeid hoitakse originaalkarpides nimelistes korvides, mis asuvad igal korrusel
eraldi lukustatud toas. Nendes tubades jagavad õed ravimeid ka ravimipinalitesse. Ravimipinaleid
hoitakse korrustel lukustatud ruumides. Sealt saavad need võtta hooldajad, kes viivad ravimid
hoolealustele. Selles toas hoitakse ka iga inimese kohta koostatud infovihikut, millesse on kirja
pandud tähtsam info tema tervise kohta ja ka raviskeem. Infovihikust saab vajadusel teavet ka
kiirabi. Iga inimese raviskeem on märgitud ka ravimipinali põhjale.
Valuvaigistite ja muude käsimüügiravimite kasutamine dokumenteeritakse. Narkootilisi ravimeid
(nt fentanüüliplaastreid), hoitakse meditsiiniõdede kabinetis lukustatud seifis ja neid kasutatakse
õdede järelevalve all.
Palun hooldekodul paremini läbi mõelda, kuidas edastada õele hoolealuste tervist puudutavat infot
selle aja kohta, kui ta tööl ei viibi. Suuremat tähelepanu tuleks pöörata lamatiste ennetamisele ja
aidata lamajatel regulaarselt kehaasendit muuta.
Ootan Teie seisukohta võimaluse korral hiljemalt 31. juuliks 2026.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Helen Ojamaa-Muru 6938414