Kiili Vallavalitsus_Märgukiri

Marek Vainola

vallavanem

Kiili Vallavalitsus

[email protected]

Meie 18.06.2026 nr 7-5/261465/2605209

Märgukiri sotsiaalse infrastruktuuri tasu nõudmise kohta Kiili vallas

Austatud vallavanem

Õiguskantsleri poole pöörduti põhjusel, et Kiili vald nõuab detailplaneeringu menetluses

halduslepingu sõlmimist, mille kohaselt peab planeeringust huvitatud isik maksma vallale muu

hulgas sotsiaalse infrastruktuuri tasu 6384 eurot iga elamuühiku1 kohta. Tasu nõudes toetub vald

Kiili Vallavolikogu 21. jaanuari 2021. a otsusele nr 4, mida vallavolikogu muutis 15. septembril

2022 otsusega nr 25.

Leian, et valla selline tegevus ei vasta hea halduse tavale. Vald peab haldusmenetluses (sealhulgas

halduslepingu tingimusi esitades) lähtuma kehtivatest õigusaktidest, seejuures tuleb arvesse võtta

ka kohtute antud suuniseid. Kiili vald tugineb oma nõudmistes kohtu poolt tühistatud otsusele ega

järgi ka Riigikohtu poolt antud suuniseid.

Asjakohane kohtupraktika on kujunenud eeskätt Kiili vallaga seotud kohtuasjade põhjal ega saa

seetõttu olla vallale teadmata. Paraku ei ole vald teinud kohtupraktikast õigeid järeldusi ega

järginud kohtute suuniseid.

Tühistatud vallavolikogu otsus

Tallinna Halduskohus tühistas 8. novembri 2021. aastal oma otsusega (haldusasjas nr 3-21-1051)

Kiili Vallavolikogu 21. jaanuari 2021. aasta otsuse nr 4 „Sotsiaalse infrastruktuuri tasu

kehtestamine“. Tallinna Ringkonnakohus jättis 2022. aasta 20. detsembril halduskohtu otsuse

selles osas muutmata (3-21-1051/30).

Kohtud leidsid, et Kiili vallal puudub seaduslik alus kehtestada planeeringust huvitatud isikutele

üldist sotsiaalse infrastruktuuri tasu. Kohus tühistas kõnealuse vallavolikogu otsuse. Õiguskord ei

ole muutunud ja vallal pole endiselt seaduslikku alust sellist avalik-õiguslikku tasu (maksu)

kehtestada.

Kui valla kehtestatud õigusakt on kohtulahendiga tühistatud, ei saa vald sellele aktile edaspidi

tugineda. Kiili Vallavolikogu muutis oma 21. jaanuari 2021. aasta otsust nr 4 15. septembri 2022.

aasta otsusega nr 25. Volikogu muutis uue otsusega tasu suurust: kui enne nõudis vald

planeeringust huvitatud isikult sotsiaalse infrastruktuuri tasu ühe elamuühiku kohta 5000 eurot,

siis uue otsuse kohaselt nõutakse 6384 eurot.

1 Elamuühik on Kiili Vallavolikogu otsustes määratletud kui üksikelamu, paarismaja korter, kortermaja korter või

ridaelamu korter.

2

Kui muudetav õigusakt on tühistatud, ei saa kehtiv olla ka selle muutmise otsus. Samuti ei saa

tühistatud akti muutmise otsus olla samasuguse tasu nõudmise alus.

Vallavolikogu ei saa kehtestada ka uut samasisulist otsust. Argumendid, mille tõttu halduskohus

tühistas Kiili Vallavolikogu 21. jaanuari 2021 otsuse nr 4, on endiselt asjakohased. Õiguslik

olukord pole muutunud.

Ka Riigikohus on andnud põhimõttelise hinnangu: „Kiili valla soov seada detailplaneeringu

algatamise eelduseks konkreetse planeeringuga sidumata tasu on sisuliselt suunatud maksu

kehtestamisele. Sellist kohustust saab põhiseaduse kohaselt kehtestada üksnes seaduse alusel“

(RKPJKo 19.06.2025, 5-24-34, p 62). Sellist seadust ei ole kehtestatud.

Taristutasu nõude võimalik õiguslik alus

Eelnev ei tähenda siiski, et detailplaneeringu menetluses ei tohi sotsiaalse taristu kulusid kunagi

arvesse võtta ega arendajalt nende kandmist nõuda. Riigikohus selgitas kohtuasjas nr 5-24-34 (p

46 jj) tehtud otsuses, kuidas vallal on võimalik arendajalt sotsiaalse taristu arendamiseks tasu

nõuda.

Kohtupraktikast järeldub, et kui vald peab konkreetses planeerimismenetluses vajalikuks

arvestada sotsiaalse taristu rajamise kulusid, tuleb esitada põhjalik kuluarvestus, põhjendada uue

taristu rajamise vajadust ning näidata selle seost konkreetse planeeringulahendusega (RKPJKo

18.12.2025, 5-25-6, p 42; RKPJKo 19.06.2025, 5-24-34, p-d 39–43). See tähendab, et need

põhjendused peavad käima konkreetse lahenduse kohta ega saa olla üldaktiga määratud.

Kohus selgitas, et samadel tingimustel, mis võiksid õigustada detailplaneeringu algatamata või

kehtestamata jätmist, võib kohalik omavalitsus kaaluda ka detailplaneeringule kõrvaltingimuse

seadmist. Samuti võib vald sõlmida huvitatud isikuga halduslepingu, millega huvitatud isik võtab

põhjendatud ulatuses enda kanda sotsiaalse taristu rajamise või selle kulude kandmise. See ei anna

siiski alust nõuda igalt arendajalt ühetaolist tasu. Huvitatud isikule pandav kohustus peab olema

põhjuslikus seoses planeeringulahendusega ning olema proportsionaalne, õiglane, läbipaistev,

arusaadav ja kontrollitav. Ei piisa üldisest eeldusest, et planeeringu elluviimise korral võib valla

elanike arv suureneda ja vald peab tegema kulutusi sotsiaalse taristu arendamiseks. Arvesse tuleb

võtta planeeringu majanduslikku mõju nii vallale kui ka arendajale, sealhulgas kinnisasja väärtuse

kasvu, lisanduvat elanike arvu ning detailplaneeringu elluviimisega kaasnevat valla tulude kasvu.

Vald on võtnud sotsiaalse infrastruktuuri tasu määramisel aluseks analüüsi, mis põhineb ainult

tulumaksu laekumisel. See analüüs on tehtud lihtsustatud metoodika põhjal ja seetõttu võib selle

järeldus olla vaieldav. Analüüsis lähtuti tasu suuruse väljaselgitamisel sellest, et üks elamuühik

toob kaasa kahe täiskasvanud ja 1,5 lapse lisandumise ning laps tähendab vallale kohustust tagada

lasteaia- ja koolikoha olemasolu 14 aasta jooksul.

Arvestada tuleks siiski kõiki vallale laekuvaid tulusid ja valla kulusid ning nende seost arendusega,

samuti nende ajalist perspektiivi. Ei pruugi olla piisav, et tuluna arvestatakse üksnes füüsilise isiku

tulumaksu. Elamuarenduse tulemusel võivad suureneda ka muud kohaliku omavalitsuse tulud,

näiteks maamaks. Ka ei arvesta analüüsi mudel elamuühiku suurust ehk seda, kui suur võiks olla

arendusalale lisanduvate elanike arv. Arvestada tuleb ka seda, kas ja kui palju on vallal vabu kohti

lasteaedades ja koolides. Uute elanike lisandumisel ei pea vald alati tingimata hakkama ehitama

uusi lasteaedu või koole. Lasteaia- ja koolikohti vabaneb igal aastal, sest osa lapsi liigub lasteaiast

kooli ja osa lõpetab kooli.

3

Vallavolikogu 15. septembri 2022. aasta otsusele lisatud analüüsis oligi mainitud ka seda, et kui

planeeringualale elama asuvate inimeste teenindamiseks saab kasutada olemasolevat sotsiaalset

taristut, siis toob planeering vallale hoopis tulu, mistõttu oleks sotsiaalse taristu tasu nõudmine

põhjendamatu.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Ago Pelisaar 693 8407

[email protected]