KC Energy OÜ _avaldus

1

Õiguskantsleri Kantselei

[email protected]

18.06.2026

Teabenõue kohalike omavalitsuste menetluspraktika ning nende üle teostatavate

järelevalvemehhanismide kohta energeetikaprojektide menetlemisel

Lugupeetud õiguskantsler

Pöördume Teie poole seoses probleemiga, mis on viimastel aastatel muutunud üha aktuaalsemaks

taastuvenergia- ja teiste energeetikaprojektide arendamisel kohalikes omavalitsustes.

Praktikas esineb juhtumeid, kus kohaliku omavalitsuse üksused viivitavad põhjendamatult

planeeringute, projekteerimistingimuste, ehituslubade või kasutuslubade menetlemisega. Mitmel

juhul on menetluste kestus oluliselt ületanud mõistlikku aega vaatamata sellele, et arendaja on

esitanud kõik nõutavad dokumendid ning täitnud kõik õigusaktidest tulenevad kohustused.

Lisaks tavapärastele menetlusviivitustele on arendajate hinnangul esinenud olukordi, kus menetlusi

viiakse läbi viisil, mida võib käsitleda arendajate suhtes menetlusliku ebavõrdsuse, hea halduse

põhimõtte rikkumise või halduskiusuna. Sellistes olukordades kasutatakse menetluslikke võimalusi

pahatahtlikul viisil, mille eesmärk või tagajärg on arendusprojekti põhjendamatu takistamine,

venimine, kohaliku kasu mudeli raames ebarealistlikke soovide esitamine arendajale koos

survestamise ning finantskohustuste lisandumisega või investorile majanduslikel põhjustel täiendava

surve avaldamine.

Kuivõrd kohalike omavalitsuste tegevus mõjutab otseselt Eesti energiajulgeolekut, taastuvenergia

eesmärkide saavutamist, investeerimiskindlust ning oluliste era- ja avaliku sektori investeeringute

realiseerumist, soovime saada Teie hinnangut järgmistele küsimustele:

1. Milline riigiasutus või järelevalveorgan teostab Eestis sisulist ja tõhusat järelevalvet kohalike

omavalitsuste tegevuse üle olukordades, kus esineb põhjendatud kahtlus menetlusliku

ebavõrdsuse, hea halduse põhimõtte rikkumise või põhjendamatu menetlusviivituse suhtes?

2. Kas õiguskantsleri hinnangul on kehtivas õiguses olemas piisavad ja tõhusad

õiguskaitsevahendid olukorras kus kohaliku omavalitsuse tegevus või tegevusetus põhjustab

olulisi viivitusi investeerimis- või arendusprojektide elluviimisel ning sellest tulenevalt

puudujääke ka riiklike eesmärkide täitmisel?

3. Kas õiguskantsleri hinnangul võib üksnes kohtumenetlust pidada piisavaks

õiguskaitsevahendiks olukorras, kus kohtuvaidlus kestab aastaid ning selle tulemusena võivad

arendaja investeeringud, projekti majanduslik tasuvus või projekti realiseerimise võimalused

pöördumatult kahjustuda?

2

4. Kas õiguskantsleri praktikas on käsitletud juhtumeid, kus kohaliku omavalitsuse tegevus on

kvalifitseerunud hea halduse tava rikkumiseks seoses põhjendamatu menetlusviivituse,

menetlusliku ebavõrdsuse või ebavõrdse kohtlemisega? Kui jah, siis milliseid järeldusi on

nendest juhtumitest võimalik teha?

5. Kas õiguskantsler peab vajalikuks täiendavate järelevalve- või õiguskaitsemehhanismide

loomist olukordades, kus kohaliku omavalitsuse tegevus või tegevusetus võib takistada

riiklikult oluliste energia-, taristu- või muude strateegiliste investeerimisprojektide

elluviimist?

6. Kas õiguskantsleri hinnangul on kooskõlas põhiseadusest tulenevate hea halduse,

õiguskindluse, õiguspärase ootuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega olukord, kus arendajale

kaasnevad rahalised sanktsioonid, õiguste kaotus või muud negatiivsed õiguslikud tagajärjed

põhjusel, et kohaliku omavalitsuse või muu pädeva haldusorgani menetlus on põhjendamatult

viibinud, kuigi ettevõtja on täitnud kõik õigusaktidest tulenevad nõuded ning viivitus ei ole

tingitud tema tegevusest või tegevusetusest?

Pöördumise ajendiks on muu hulgas ka erinevad käimaolevad seadusandlikud arutelud nii

ministeeriumi kui ka Riigikoguga, mille eesmärk on tagada, et arendajatele ei kaasneks negatiivseid

õiguslikke ega majanduslikke tagajärgi olukordades, kus projektide tähtaegade ületamine tuleneb

kohaliku omavalitsuse või muu pädeva haldusorgani põhjendamatust menetlusviivitusest, mitte

arendaja tegevusest.

Leiame, et õiguskindluse, ettevõtlusvabaduse ning hea halduse põhimõtte seisukohalt on oluline saada

selgus, kas olemasolevad järelevalve- ja õiguskaitsemehhanismid võimaldavad selliseid olukordi

tõhusalt lahendada või vajavad need seadusandja poolt täiendamist. Enne Teiepoolse ametliku

seisukoha kujundamist oleme valmis Teiega võimalusel kohtuma ning lähemalt tekkinud probleemist

rääkima ning ka täpsemaid näiteid tooma.

Täname Teid ette vastuse eest ning jääme ootama Teie hinnangut eeltoodud küsimustele.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ketli Lindus

KC Energy OÜ regulaatorsuhete juht

1

Õiguskantsleri Kantselei

[email protected]

18.06.2026

Teabenõue kohalike omavalitsuste menetluspraktika ning nende üle teostatavate

järelevalvemehhanismide kohta energeetikaprojektide menetlemisel

Lugupeetud õiguskantsler

Pöördume Teie poole seoses probleemiga, mis on viimastel aastatel muutunud üha aktuaalsemaks

taastuvenergia- ja teiste energeetikaprojektide arendamisel kohalikes omavalitsustes.

Praktikas esineb juhtumeid, kus kohaliku omavalitsuse üksused viivitavad põhjendamatult

planeeringute, projekteerimistingimuste, ehituslubade või kasutuslubade menetlemisega. Mitmel

juhul on menetluste kestus oluliselt ületanud mõistlikku aega vaatamata sellele, et arendaja on

esitanud kõik nõutavad dokumendid ning täitnud kõik õigusaktidest tulenevad kohustused.

Lisaks tavapärastele menetlusviivitustele on arendajate hinnangul esinenud olukordi, kus menetlusi

viiakse läbi viisil, mida võib käsitleda arendajate suhtes menetlusliku ebavõrdsuse, hea halduse

põhimõtte rikkumise või halduskiusuna. Sellistes olukordades kasutatakse menetluslikke võimalusi

pahatahtlikul viisil, mille eesmärk või tagajärg on arendusprojekti põhjendamatu takistamine,

venimine, kohaliku kasu mudeli raames ebarealistlikke soovide esitamine arendajale koos

survestamise ning finantskohustuste lisandumisega või investorile majanduslikel põhjustel täiendava

surve avaldamine.

Kuivõrd kohalike omavalitsuste tegevus mõjutab otseselt Eesti energiajulgeolekut, taastuvenergia

eesmärkide saavutamist, investeerimiskindlust ning oluliste era- ja avaliku sektori investeeringute

realiseerumist, soovime saada Teie hinnangut järgmistele küsimustele:

1. Milline riigiasutus või järelevalveorgan teostab Eestis sisulist ja tõhusat järelevalvet kohalike

omavalitsuste tegevuse üle olukordades, kus esineb põhjendatud kahtlus menetlusliku

ebavõrdsuse, hea halduse põhimõtte rikkumise või põhjendamatu menetlusviivituse suhtes?

2. Kas õiguskantsleri hinnangul on kehtivas õiguses olemas piisavad ja tõhusad

õiguskaitsevahendid olukorras kus kohaliku omavalitsuse tegevus või tegevusetus põhjustab

olulisi viivitusi investeerimis- või arendusprojektide elluviimisel ning sellest tulenevalt

puudujääke ka riiklike eesmärkide täitmisel?

3. Kas õiguskantsleri hinnangul võib üksnes kohtumenetlust pidada piisavaks

õiguskaitsevahendiks olukorras, kus kohtuvaidlus kestab aastaid ning selle tulemusena võivad

arendaja investeeringud, projekti majanduslik tasuvus või projekti realiseerimise võimalused

pöördumatult kahjustuda?

2

4. Kas õiguskantsleri praktikas on käsitletud juhtumeid, kus kohaliku omavalitsuse tegevus on

kvalifitseerunud hea halduse tava rikkumiseks seoses põhjendamatu menetlusviivituse,

menetlusliku ebavõrdsuse või ebavõrdse kohtlemisega? Kui jah, siis milliseid järeldusi on

nendest juhtumitest võimalik teha?

5. Kas õiguskantsler peab vajalikuks täiendavate järelevalve- või õiguskaitsemehhanismide

loomist olukordades, kus kohaliku omavalitsuse tegevus või tegevusetus võib takistada

riiklikult oluliste energia-, taristu- või muude strateegiliste investeerimisprojektide

elluviimist?

6. Kas õiguskantsleri hinnangul on kooskõlas põhiseadusest tulenevate hea halduse,

õiguskindluse, õiguspärase ootuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega olukord, kus arendajale

kaasnevad rahalised sanktsioonid, õiguste kaotus või muud negatiivsed õiguslikud tagajärjed

põhjusel, et kohaliku omavalitsuse või muu pädeva haldusorgani menetlus on põhjendamatult

viibinud, kuigi ettevõtja on täitnud kõik õigusaktidest tulenevad nõuded ning viivitus ei ole

tingitud tema tegevusest või tegevusetusest?

Pöördumise ajendiks on muu hulgas ka erinevad käimaolevad seadusandlikud arutelud nii

ministeeriumi kui ka Riigikoguga, mille eesmärk on tagada, et arendajatele ei kaasneks negatiivseid

õiguslikke ega majanduslikke tagajärgi olukordades, kus projektide tähtaegade ületamine tuleneb

kohaliku omavalitsuse või muu pädeva haldusorgani põhjendamatust menetlusviivitusest, mitte

arendaja tegevusest.

Leiame, et õiguskindluse, ettevõtlusvabaduse ning hea halduse põhimõtte seisukohalt on oluline saada

selgus, kas olemasolevad järelevalve- ja õiguskaitsemehhanismid võimaldavad selliseid olukordi

tõhusalt lahendada või vajavad need seadusandja poolt täiendamist. Enne Teiepoolse ametliku

seisukoha kujundamist oleme valmis Teiega võimalusel kohtuma ning lähemalt tekkinud probleemist

rääkima ning ka täpsemaid näiteid tooma.

Täname Teid ette vastuse eest ning jääme ootama Teie hinnangut eeltoodud küsimustele.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ketli Lindus

KC Energy OÜ regulaatorsuhete juht