Vastus selgitustaotlusele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Sille Allikmets

[email protected]

Teie 05.06.2026 Meie 18.06.2026 nr 2.2-9/26/2355-2

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise seoses küsimusega, kas isikuandmete

volitatud töötleja tegevus on kooskõlas isikuandmete kaitse nõuetega olukorras, kus avalikust

registrist saadud andmeid kasutatakse lisaks konkreetsele tellitud uuringule ka uuringu läbiviija

enda ärihuve teeniva eesmärgi saavutamiseks.

Esmalt selgitan, et AKI ei saa selgitustaotlusele vastates anda konkreetsele

andmetöötlusprotsessile siduvat õiguslikku hinnangut, see on võimalik ainult

järelevalvemenetluses. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise

esitamise seaduse §-st 3 tulenevalt on AKI-l kohustus anda õigusalaseid selgitusi asutuse

tegevuse aluseks olevate õigusaktide ning asutuse pädevuse kohta. Seetõttu anname Teile

järgnevalt üldised selgitused.

Isikuandmete töötlemisel tuleb alati järgida isikuandmete kaitse üldmäärusest (IKÜM)

tulenevaid põhimõtteid, sh eesmärgipärasuse, läbipaistvuse ja minimaalsuse põhimõtteid.

Isikuandmeid võib koguda ja kasutada üksnes kindlaksmääratud eesmärkidel ning andmete

edasine töötlemine ei tohi olla nende eesmärkidega vastuolus.

Kui isikuandmed on saadud rahvastikuregistrist konkreetse uuringu läbiviimiseks, tuleb andmete

saajal kasutada neid andmeid eelkõige selleks eesmärgiks, milleks andmed väljastati. Nagu olete

ise selgitustaotluses õigesti viidanud, näeb rahvastikuregistri seadus samuti ette, et registrist

saadud andmeid kasutatakse üksnes taotletud eesmärgil, järgides seejuures IKÜM-i nõudeid. See

tähendab, et iga täiendav andmetöötlus peab olema kas algse eesmärgiga kooskõlas või omama

eraldiseisvat õiguslikku alust.

Juhul kui uuringu käigus esitatakse andmesubjektile lisaküsimus, mille eesmärk ei ole enam

otseselt seotud algse uuringuga, tuleb hinnata, kas tegemist on algse eesmärgiga kooskõlas oleva

töötlemisega või eraldi eesmärgiga. Kui lisaküsimuse eesmärk on näiteks uurimisettevõtte enda

andmebaasi laiendamine tulevasteks uuringuteks, võib see kujutada endast eraldi eesmärki.

Sellisel juhul eeldab isikuandmete edasine töötlemine üldjuhul ka eraldi õiguslikku alust.

Praktikas tähendab see enamasti andmesubjekti nõusolekut, mis peab olema vabatahtlik,

selgesõnaline ja teadlik ning andmesubjektil peab olema tegelik võimalus sellest keelduda ilma,

et see mõjutaks põhiuuringus osalemist.

Lisaks tuleb arvestada läbipaistvuse põhimõtet. Andmesubjekt peab mõistma, millal lõpeb

konkreetne uuring ja millal algab muu eesmärgiga seotud tegevus. Kui need tegevused ei ole

selgelt eristatud, võib see tekitada andmesubjektis eksitust selle osas, millisel õiguslikul alusel

2 (2)

tema andmeid töödeldakse. Samuti peab andmesubjektile olema arusaadavalt selgitatud, milleks

eraldi nõusoleku alusel kogutud andmeid edaspidi kasutatakse.

Pean vajalikuks rõhutada, et iga olukorda tuleb hinnata konkreetsete asjaolude alusel, mh see,

kuidas vastav küsimus oli esitatud, kas see oli uuringu põhiosast selgelt eristatud ning milline

info andmesubjektile anti. Samuti on oluline, kas andmesubjekt võis mõistlikult eeldada sellist

andmetöötlust olukorras, kus tema andmed saadi avalikust registrist konkreetse uuringu

läbiviimiseks.

Kui isikul tekib kahtlus, et tema isikuandmeid on töödeldud vastuolus kehtivate nõuetega, on

mõistlik pöörduda andmetöötleja poole täiendavate selgituste saamiseks ning vajadusel oma

IKÜM-ist tulenevate õiguste teostamiseks.

Loodame, et meie selgitustest on abi.

Lugupidamisega

Irina Meldjuk

jurist

peadirektori volitusel