Arvamus korrakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta

Endla 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee

Registrikood 70003218

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

Suur-Ameerika 1

10122, Tallinn

18.06.2026 nr 2-2/2026/0711

Arvamus korrakaitseseaduse muutmise ja

sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõu kohta

Austatud minister

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) soovib esitada arvamuse korrakaitseseaduse

(KorS) muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta.

TTJA toetab eelnõu üldist eesmärki korrastada ja kaasajastada riikliku järelevalve norme ning

muuta KorS erimeetmete süsteem selgemaks. Samuti toetame KorS § 30 kavandatavat täiendust,

millega täpsustatakse korrakaitseorgani õigust nõuda lisaks dokumentidele ka muus vormis teavet.

TTJA järelevalvepraktikas on selline muudatus vajalik, kuivõrd digitaalses keskkonnas võib

menetluses vajalik teave esineda muu hulgas ekraanipiltide, fotode, videote, e-kirjade,

tellimuskinnituste, makseandmete, veebilehe väljavõtete või muude elektrooniliste andmetena.

Samas peab TTJA vajalikuks esitada märkused eelnõu kontrolltehingut puudutava osa kohta.

Eelnõuga kavandatakse tunnistada kehtetuks tarbijakaitseseaduse (TKS) § 63 ja toote nõuetele

vastavuse seaduse (TNVS) § 56¹ ning asendada senised valdkondlikud kontrolltehingu alused

viitega uuele KorS §-le 53¹. TTJA hinnangul ei taga kavandatud lahendus tarbijakaitse ja toodete

turujärelevalve valdkonnas kontrolltehingu kui järelevalvemeetme tõhusat kasutatavust. Seetõttu

palume eelnõu muuta selliselt, et TKS-is ja TNVS-is säiliksid TTJA valdkondlikust

järelevalvevajadusest tulenevad erisused.

1. Kontrolltehingu seostamine olulise või kõrgendatud ohuga piirab ebaproportsionaalselt

TTJA järelevalvevõimekust

Eelnõuga lisatava KorS § 53¹ lg 1 kohaselt võib kontrolltehingut teha olulise või kõrgendatud ohu

väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks, kui see ei ole muude

riikliku järelevalve meetmetega võimalik või on ebamõistlikult raske.

TTJA hinnangul ei sobi oluline või kõrgendatud oht üldiseks eelduseks tarbijakaitse ja toodete

turujärelevalve kontrolltehingutele. Kehtiva TKS § 63 ja TNVS § 56¹ kohaselt on kontrolltehingu

tegemise eelduseks see, et järelevalve eesmärki ei ole muude meetmetega võimalik saavutada või

on see oluliselt raskendatud. Selline lähenemine vastab tarbijakaitse ja turujärelevalve olemusele,

2 (4)

sest kontrolltehingu eesmärk ei ole üksnes kõrge ohutasemega olukordade lahendamine, vaid

eelkõige tegeliku turukäitumise kontrollimine olukorras, kus avatud järelevalvemeetmed ei anna

või tõenäoliselt ei anna usaldusväärset tulemust.

E-kaubanduses võib rikkumine olla süsteemne ka juhul, kui üksiku ostu väärtus on väike. Näiteks

võib kaupleja kuvada ebaõiget tarneaega, lisada ostuprotsessi käigus tarbijale täiendavaid tasusid,

kasutada eksitavaid või agressiivseid kauplemisvõtteid, jätta tarbijale enne lepingu sõlmimist

olulise teabe esitamata või viivitada lepingust taganemisel tasutud summade tagastamisega.

Selliseid asjaolusid ei ole võimalik usaldusväärselt kontrollida ilma kontrollostuta.

Samuti võib kontrolltehing olla vajalik selleks, et tuvastada, milline ettevõtja tegelikult veebilehel

kaubandustegevust läbi viib, kes väljastab arve, kellele kantakse raha või kes on tarbija tegelik

lepingupartner. Veebilehel avaldatud andmed ei pruugi olla piisavad, eriti olukorras, kus

kasutatakse maksevahendajaid või erinevaid müügiplatvorme. Need asjaolud võivad selguda alles

pärast tellimuse esitamist või makse tegemist.

Kui kontrolltehingu eelduseks on alati oluline või kõrgendatud oht KorS § 5 tähenduses, jääks

märkimisväärne osa TTJA tavapärastest ja vajalikest kontrollostudest õigusliku aluseta. See

puudutab eelkõige e-kaubandust, kuid sama probleem võib esineda ka muudes valdkondades,

näiteks turismiteenuste järelevalves, kui on vaja kontrollida, kas isik pakub pakettreise või seotud

reisikorraldusteenuseid kehtestatud nõudeid täitmata.

TTJA teeb ettepaneku säilitada TKS-s ja TNVS-s kontrolltehingu kohaldamise erisus, mille järgi

võib TTJA teha kontrolltehingu juhul, kui tarbijakaitse, tarbijate huve kaitsvatest Euroopa Liidu

õigusaktidest tulenevate nõuete või toodete nõuetele vastavuse üle järelevalve tegemine või

korrarikkumise väljaselgitamine ei ole muude meetmetega võimalik või on oluliselt raskendatud.

2. TKS-s tuleks säilitada viide tarbijate huve kaitsvatele Euroopa Liidu õigusaktidele

Kehtiv TKS § 63 võimaldab kontrolltehingut teha nii TKS-st kui ka tarbijate huve kaitsvatest

Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise kontrollimiseks. TTJA hinnangul tuleks

selline expressis verbis alus säilitada.

Tarbijakaitsealase koostöö määruse (EL) 2017/2394 art. 9 lg 3 punkt d näeb pädevatele asutustele

ette õiguse teha vajaduse korral testoste varjatud identiteedi all, et avastada nimetatud määrusega

hõlmatud rikkumisi ja koguda tõendeid. Sama säte hõlmab ka õigust ostetud kaupa või teenust

kontrollida, uurida, demonteerida või testida. Seetõttu on oluline, et riigisisene õigus ei piiraks

TTJA võimalust kasutada kontrolltehingut Euroopa Liidu tarbijakaitsenormide tõhusaks

rakendamiseks.

TTJA palub eelnõu täiendada selliselt, et TKS-s säiliks sõnaselge viide tarbijate huve kaitsvatest

Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise kontrollimisele.

3. Säilitada tuleks keskmise tarbija ja keskmise lõppkasutaja standard

Kehtivates TKS §-s 63 ja TNVS §-s 56¹ on sätestatud oluline menetluslik põhimõte, et ametnik

käitub kontrolltehingut tehes kui keskmine tarbija või keskmine lõppkasutaja. TTJA hinnangul

tuleks ka see põhimõte säilitada.

Tarbijakaitse ja toodete turujärelevalve eesmärk on kontrollida seda, mida tavaline tarbija või

lõppkasutaja tegelikult saab, mitte seda, mida ettevõtja näitab järelevalveasutusele n-ö avatud

menetluse käigus. Kui kontrolltehingu regulatsioon ei võimalda ametnikul käituda tavapärase

tarbija või lõppkasutajana, võib kontrollsituatsioon kaotada oma tõendusliku ja praktilise väärtuse.

TTJA teeb ettepaneku sätestada TKS-s ja TNVS-s, et kontrolltehingut tehes käitub ametnik

vastavalt kontrolli eesmärgile kui keskmine tarbija või keskmine lõppkasutaja.

3 (4)

4. Säilitada tuleks väljamõeldud nime ja kolmanda isiku kaasamise võimalus

Kehtiv TKS § 63 ja TNVS § 56¹ võimaldavad vajaduse korral kasutada väljamõeldud nime ning

kaasata kontrolltehingusse avaliku korra eest mittevastutava isiku tema nõusolekul. Eelnõuga

kavandatav KorS § 53¹ regulatsioon neid võimalusi ei säilita ning välistab kontrolltehingu

tegemisse korrakaitseorganiväliste isikute kaasamise.

TTJA hinnangul kitsendaks selline muudatus oluliselt kontrolltehingu praktilist kasutatavust. E-

kaubanduses, teenuste müügiprotsessides ja muudes tarbijasuhetes võib ametniku tegeliku

identiteedi kasutamine muuta kontrolltehingu ebausutavaks või võimaldada järelevalvesubjektil

ametnikku ära tunda. Sellisel juhul ei peegelda kontrolltehing enam tavalist tarbimissituatsiooni

ega võimalda usaldusväärselt tuvastada, kuidas ettevõtja tegelikult tarbijate suhtes käitub.

Väljamõeldud nime kasutamine ja vajaduse korral vabatahtliku või muu avaliku korra eest

mittevastutava isiku kaasamine ei ole TTJA hinnangul samastatav jälitustegevusega. Tegemist on

tarbijakaitse ja turujärelevalve eripärast tuleneva piiratud menetlusliku võimalusega, mille

eesmärk on simuleerida tavapärast tarbimisolukorda ning koguda tõendeid nõuete tegeliku täitmise

kohta.

TTJA teeb ettepaneku säilitada TKS-s ja TNVS-s võimalus kasutada kontrolltehingu tegemisel

vajaduse korral väljamõeldud nime ning kaasata kontrolltehingusse avaliku korra eest

mittevastutav isik tema nõusolekul.

5. Säilitada tuleks teavitamise edasilükkamise võimalus

Kehtiv TKS § 63 ja TNVS § 56¹ võimaldavad kontrolltehingust teavitamist edasi lükata kuni

kolmeks kuuks, kui see on vajalik sama isiku tegevusega seotud järelevalve jätkamiseks või teiste

isikute samalaadsete tehingute nõuete järgimise kontrollimiseks. Eelnõu järgi tuleks isikut

teavitada viivitamata pärast kontrolltehingu eesmärgi saavutamist.

TTJA hinnangul võib viivitamatu teavitamise kohustus takistada süsteemseid järelevalveprojekte.

Paljudes valdkondades on vajalik teha lühikese aja jooksul mitu kontrolltehingut, et võrrelda

ettevõtjate tegelikku turukäitumist või tuvastada sama kaupleja korduv või süsteemne rikkumine.

Kui ettevõtjat tuleb teavitada kohe pärast esimest kontrolltehingut, võib teave kontrollostude

tegemisest levida ning edasised kontrollid ei näita enam tavapärast turukäitumist.

TTJA teeb ettepaneku säilitada TKS-s ja TNVS-s teavitamise edasilükkamise võimalus kuni

kolmeks kuuks põhjendatud juhtudel.

6. Säilitada tuleks kontrolltehinguga omandatud asja uurimise, demonteerimise ja

katsetamise õigus

Kehtiv TKS § 63 ja TNVS § 56¹ annavad TTJA-le sõnaselge õiguse kontrolltehingu käigus

omandatud vallasasja uurida, demonteerida ja katsetada ning jälgida teenuse osutamist. KorS § 53¹

kavandatav üldregulatsioon sellist sõnaselget alust ei sisalda.

Toodete turujärelevalves on kontrolltehingu eesmärk sageli just kontrollida tarbijale tegelikult

saadetud toote nõuetele vastavust. Ettevõtja võib järelevalveasutusele esitada korrektseid andmeid,

fotosid-dokumente ja muid tõendeid, kuid tarbijale võib jõuda teistsuguse märgistuse, puudulike

ohutusjuhiste või muul viisil mittevastav toode. Sellise olukorra tuvastamiseks peab TTJA-l olema

selge õigus kontrolltehinguga omandatud toodet uurida, demonteerida, katsetada ja kasutada seda

järelevalvemenetluses (asi)tõendina.

TTJA teeb ettepaneku säilitada TKS-s ja TNVS-s sõnaselge õigus kontrolltehinguga omandatud

asja uurida, demonteerida ja katsetada ning jälgida teenuse osutamist.

7. Kontrolltehingu otsustamise õiguse delegeerimine vajab täpsustamist

4 (4)

Eelnõu kohaselt otsustab kontrolltehingu tegemise korrakaitseorgani juht. TTJA puhul tähendaks

see peadirektorit. TTJA hinnangul võib selline lahendus muuta igapäevase järelevalvetöö

ebamõistlikult kohmakaks, eriti olukorras, kus kontrolltehinguid tehakse riskipõhiselt,

kampaaniapõhiselt või e-kaubanduse järelevalve raames suuremas mahus.

TTJA teeb ettepaneku täpsustada, et korrakaitseorgani juht võib kontrolltehingu tegemise

otsustamise õiguse delegeerida volitatud ametiisikule või kinnitada järelevalveplaani, mille alusel

volitatud ametiisikud saavad teha üksikuid kontrolltehinguid. Selline lahendus säilitaks

juhtimistasandi kontrolli, kuid ei piiraks tõhusat järelevalvet.

8. Ettepanekud eelnõu muutmiseks

Eeltoodust lähtudes teeb TTJA ettepaneku muuta eelnõu järgmiselt.

Esiteks palume mitte tunnistada TKS § 63 ja TNVS § 56¹ kehtetuks selliselt, et kõik valdkondlikud

erisused kaovad. Kui kontrolltehingu üldregulatsioon soovitakse tuua KorS-i, tuleb TKS-s ja

TNVS-s säilitada TTJA valdkondlikud erisused KorS § 53¹ suhtes.

Teiseks palume sätestada TKS-s ja TNVS-s, et TTJA võib teha kontrolltehingu ka juhul, kui

järelevalve eesmärki ei ole muude meetmetega võimalik saavutada või see on oluliselt

raskendatud, ilma et oleks vaja tõendada olulise või kõrgendatud ohu esinemist.

Kolmandaks palume säilitada TKS-s viide tarbijate huve kaitsvatest Euroopa Liidu õigusaktidest

tulenevate nõuete täitmise kontrollimisele.

Neljandaks palume säilitada TKS-s ja TNVS-s kontrolltehingu tegemise menetluslikud erisused:

keskmise tarbija või keskmise lõppkasutajana käitumine, vajaduse korral väljamõeldud nime

kasutamine, avaliku korra eest mittevastutava isiku kaasamine tema nõusolekul, teavitamise

edasilükkamise võimalus kuni kolmeks kuuks ning kontrolltehinguga omandatud asja uurimise,

demonteerimise ja katsetamise õigus.

Viiendaks palume täpsustada kontrolltehingu otsustamise õiguse delegeerimise võimalust.

TTJA hinnangul on eelnõu eesmärk korrastada kontrolltehingu regulatsiooni mõistetav ja toetatav,

kuid kavandatud kujul vähendaks eelnõu TTJA võimekust teha tõhusat järelevalvet tarbijakaitse

ja toodete valdkonnas. Seetõttu palume eelnõu kontrolltehingut puudutavat osa muuta enne selle

edasist menetlemist.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristi Talving

peadirektor

Lisaadressaadid: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Martti Kangur 6201904

[email protected]