Pärnu linnas Viire tn 2 kinnistu detailplaneering

ANNE STRATI ARHITEKTUURIBÜROO

A.VAISMAARHITEKT

reg.kood 11101661/ reg. nr. EEP 000266/ tel. 52 15 490

M 1:500

ASUKOHASKEEM

JOONIS-1

juuni 2026

632-25

www.maa-amet.ee

PLANEERINGUALA

DETAILPLANEERING

PÄRNU LINNAS VIIRE TN 2 KINNISTU

ARHITEKTUURIBÜROO ANNE STRATI

ARHITEKT A.VAISMA

reg.kood 11101661/ reg. nr. EEP 000266/ tel. 52 15 490

ILLUSTRATSIOON

PÄRNU LINNAS VIIRE TN 2 KINNISTU

Joonis 4

632-25 juuni 2026

DETAILPLANEERING

ARHITEKTUURIBÜROO ANNE STRATI

ARHITEKT A.VAISMA

reg.kood 11101661/ reg. nr. EEP 000266/ tel. 52 15 490

INSOLATSIOONIANALÜÜS

PÄRNU LINNAS VIIRE TN 2 KINNISTU

Joonis 5

632-25 juuni 2026

DETAILPLANEERING

22 aprill kell 10.00

22 aprill kell 12.00

22 aprill kell 14.00

22 aprill kell 16.00

22 aprill kell 18.00

V

I

I

R

E

2

2

2

2

2

A.H.Tammsaare pst 35

võimalik hoonestus

V

I

I

R

E

V

I

I

R

E

V

I

I

R

E

V

I

I

R

E

A.H.Tammsaare pst 35

võimalik hoonestus

A.H.Tammsaare pst 35

võimalik hoonestus

A.H.Tammsaare pst 35

võimalik hoonestus

A.H.Tammsaare pst 35

võimalik hoonestus

Insolatsiooni kestus peab olema tagatud ajavahemikus 22. aprillist kuni 22. augustini. Skeemidel on kujutatud

varjude liikumist 22. aprillil. Viire tn 2 planeeritud maht ja A.H.Tammsaare pst 35 määratud hoonestusõigus

ei takista insolatsiooninõuete täitmist naaberkruntidel.

V

i i r e t n

V

i

i

r

e

t

n

1

1

0

P

E

Villa tänav T3

Viire tänav T1

A. H. Tammsaare pst 35

62512:049:0001

62512:049:0012

Villa tn 1

62512:049:0030

Villa tn 3

62512:049:0013

62512:049:0010

62512:049:0014

62512:049:0011

62512:049:0034

Viire tn 2

ANNE STRATI ARHITEKTUURIBÜROO

A.VAISMAARHITEKT reg.kood 11101661/ reg. nr. EEP 000266/ tel. 52 15 490

M 1:500

PÕHIJOONIS

DETAILPLANEERING

JOONIS-3

juuni 2026

632-25

PÄRNU LINNAS VIIRE TN 2 KINNISTU

Villa tn 5

Viire tn 4

TINGMÄRGID:

PLANEERINGUALA PIIR

KINNISTU PIIR

HOONESTUSALA

lubatud sihtotstarve suurim lubatud kõrgus

suurim lubatud hoonealune pind

lubatud hoonete arv

SÄILITATAV PUU

LIIKUMISSUUND

HALJASALA

KIVISILLUTIS

ISTUTATAV PUU

RAJATAV MITMERINDELINE HALJASTUS

MÄNGUVÄLJAK

JÄÄTMEKONTEINERID

VÕIMALIKUD TERRASSID

OLEMASOLEV VEETRASS

OLEMASOLEV KANALISATSIOON

OLEMASOLEV SADEMEVEEKANALISATSIOON

OLEMASOLEV KAUGKÜTTETRASS

OLEMASOLEV SIDETRASS

OLEMASOLEV DRENAAŽ OLEMASOLEV MADALPINGE MAAKAABEL

100% EV

12 m 342 m

2

-1/ 2+

katusekorrus

PLANEERITAV EHITUSÕIGUS

planeeritav krundi kasutamise sihtotstarve

(olemasolevast keskmisest maapinnast)

krundi suurus 1145 m2

korterelamumaa 100% EK

suurim lubatud hoonete arv 1 hoonestusala suurus 363 m2

suurim lubatud ehitisealune pind 344 m ehk 30%2

suurim lubatud hoonestuskõrgus 12,0 m (m abs +15,3)

krundi aadress Viire tn 2

suurim lubatud korterite arv 9

ARHITEKTUURSED JA KUJUNDUSLIKUD TINGIMUSED

katusekalle maa-aluseid korruseid 1, maapealseid 2 + katusekorrus 0 - 5

suurim lubatud korruselisus

välisviimistlus Kasutada kõrge kvaliteediga materjale. Hoone arhitektuur peab olema kaasaegne ja kõrgetasemeline.

haljastuse osakaal Vähemalt 30% ehk 344 m

PLANEERITAV SIDEKANALISATSIOON

2

ASFALTKATE

PLANEERITAV KAUGKÜTTETRASS

üldplaneeringu kohane juhtotstarve väikeelamute maa-ala 100% Ev

(nõuded katusekorrusele vt seletuskiri p 3.5.2)

suurim lubatud korruselisus

1

100% Ä

9 m 540 m

2

2

1

100% EV

9 m 370 m

2

2

1

100% EV

9 m 256 m

2

2

1

100% Ek

13 m 686 m

2

4

1

90-100% ÄM

16 m 7000 m - maa-alune

2

-1

5

0-10% ÄK

9000 m - maapealne

2

-1 korrust

-1 / 4 korrust

kohustuslik ehitusjoon, millel peab paiknema 2 / 3 põhimahust

4

1

4

. 0

4

2 6 . 0

1 5 . 1

1

2

. 4

4

Pärnu linnas Viire tn 2 kinnistu detailplaneering töö nr 632-25

Koostaja: Anne Strati Arhitektuuribüroo OÜ

Anne Vaisma; [email protected]

Juuni 2026 Lk 1 / 12

1. SISUKORD

1. SISUKORD ..................................................................................................................................................... 1

2. PLANEERINGU KOOSSEIS .............................................................................................................................. 2

3. SELETUSKIRI .................................................................................................................................................. 3

3.1 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED ................................................................................................................ 3

3.2 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANDED .......................................................................................................... 3

3.3 KASUTATUD ABIMATERJALID JA DOKUMENDID .............................................................................................. 3

3.4 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ....................................................................................................................... 3

3.4.1 Planeeritava ala asukoht ....................................................................................................................... 3

3.4.2 Planeeritava ala ja selle kontaktvööndi üldine iseloomustus ................................................................ 4

3.4.3 Maakasutus ja hoonestus ...................................................................................................................... 4

3.4.4 Haljastus ................................................................................................................................................ 4

3.4.5 Tehnovõrgud .......................................................................................................................................... 4

3.4.6 Kehtivate arengudokumentide kohane piirkonna areng ....................................................................... 4

3.5 DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV ...................................................................................................................... 5

3.5.1 Planeeritav ehitusõigus ......................................................................................................................... 5

3.5.2 Arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused ......................................................................................... 5

3.5.3 Insolatsioon ........................................................................................................................................... 6

3.5.4 Ligipääsetavus ....................................................................................................................................... 6

3.5.5 Haljastus ja väikevormid ........................................................................................................................ 7

3.5.6 Liikluskorraldus ja parkimine ................................................................................................................. 7

3.5.7 Vertikaalplaneerimine ........................................................................................................................... 8

3.5.8 Tehnovõrgud .......................................................................................................................................... 8

3.5.9 Tehnoseadmed ...................................................................................................................................... 8

3.5.10 Tuleohutus ........................................................................................................................................ 9

3.5.11 Kuritegevusriskide vähendamine ...................................................................................................... 9

3.5.12 Keskkonnatingimused ..................................................................................................................... 10

3.5.13 Kliimamõju leevendavad meetmed ................................................................................................. 11

3.5.14 Kaitsevöönid ja servituudid ............................................................................................................. 11

3.5.15 Detailplaneeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ...................................................................... 11

3.5.16 Detailplaneeringu realiseerimisest tulenevate võimalike kahjude hüvitamine .............................. 12

Pärnu linnas Viire tn 2 kinnistu detailplaneering töö nr 632-25

Koostaja: Anne Strati Arhitektuuribüroo OÜ

Anne Vaisma; [email protected]

Juuni 2026 Lk 2 / 12

2. PLANEERINGU KOOSSEIS

Tekstiline osa Tiitelleht

Sisukord

Seletuskiri 10.06.2026

Joonised Joonis 1 Asukohaskeem 10.06.2026

Joonis 2 Tugijoonis 10.06.2026

Joonis 3 Põhijoonis 10.06.2026

Joonis 4 Illustratsioon 10.06.2026

Joonis 5 Insolatsioonianalüüs 10.06.2026

Pärnu linnas Viire tn 2 kinnistu detailplaneering töö nr 632-25

Koostaja: Anne Strati Arhitektuuribüroo OÜ

Anne Vaisma; [email protected]

Juuni 2026 Lk 3 / 12

3. SELETUSKIRI

3.1 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED

Detailplaneering hõlmab Pärnu linnas Viire tn 2 kinnistut. Planeeringuala suurus on 1145 m2.

Detailplaneeringu koostamise aluseks on Pärnu Linnavalitsuse korraldus nr 739 (17.11.2025)

algatada Pärnu linnas Viire tn 2 kinnistu detailplaneering. Lisaks on aluseks võetud OÜ

Kinnisvara Ekspert poolt koostatud topogeodeetiline maa-ala plaan (töö nr 10328). Arvestatud

on Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu 2025+.

3.2 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANDED

Detailplaneeringu eesmärk on krundi kasutamise sihtotstarbeks määrata korterelamumaa

eesmärgiga püstitada krundile väiksem korterelamu. Kinnistule kavandatakse väikeelamute maa-

ala juhtfunktsioonile (Ev) vastavad, üldplaneeringuga kooskõlas olevad üldised kasutus- ja

arhitektuursed- ning ehitustingimused. Krundipiiride muutmist ei kavandata.

3.3 KASUTATUD ABIMATERJALID JA DOKUMENDID

 Planeerimisseadus (väljandja Riigikogu, vastu võetud 28.01.2015)

 Ehitusseadustik (väljandja Riigikogu, vastu võetud 11.02.2015)

 Tuleohutuse seadus (väljaandja Riigikogu, vastu võetud 05.05.2010)

 Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu 2025+ (kehtestatud Pärnu Linnavolikogu

20.05.2011 otsusega nr 21)

 Siseministri määrus nr 10 18.02.2021 "Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,

korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord".

 Siseministri määrus nr 8 16.02.2021 "Tuletõrje veevõtukoha ehitusprojektile esitatavad

nõuded".

 EVS 843:2016 "Linnatänavad"

 Keskkonnaministri määrus nr 71 16.12.2016 „Välisõhus leviva müranormtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“

 EVS 809-1:2002 "Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur."

 EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“

3.4 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS

3.4.1 Planeeritava ala asukoht

Planeeringuala asub Pärnu linna rannarajoonis, Viire tn, A.H.Tammsaare pst ja Villa tänavate

vahelisel alal. Kinnistu on hoonestamata ja sellel asub tennise väliväljak.

Pärnu linnas Viire tn 2 kinnistu detailplaneering töö nr 632-25

Koostaja: Anne Strati Arhitektuuribüroo OÜ

Anne Vaisma; [email protected]

Juuni 2026 Lk 4 / 12

3.4.2 Planeeritava ala ja selle kontaktvööndi üldine iseloomustus

Planeeringuala kontaktvööndis asub nii ärimaa kasutusega krunte kui elamumaa krunte. A. H.

Tammsaare pst ääres paikneb 4-korruseline kortermaja ning Viire tn 2 taga asub erakliinik

VIVLiving. Planeeringuala vastas, üle Viire tänava paikneb hotell Strand. Alast lõunasse jäävad

korterelamukrundid aadressidega Tiiru tn 1...9, mis on hetkel hoonestamisel ja kuhu

kavandatakse kuni 9-korruselisi korterelamuid. Juurdepääs alale toimub A. H. Tammsaare

puiesteelt, Viire tänava kaudu. Planeeringuala jääb mere võimaliku üleujutusalade

riskipiirkonda, esinemissageduse tõenäosus on väike, 1 kord 1000 aasta jooksul. Sellegipoolest

kavandada eluruumide põrandapind minimaalselt kõrgusele m abs +3,20.

3.4.3 Maakasutus ja hoonestus

Katastrijärgne maakasutussihtotstarve Viire tn 2 kinnistul on 100% ärimaa.

Planeeritava kinnistu andmed:

Aadress Viire tn 2, Pärnu linn

Katastritunnus 62512:049:0010

Olemasolev pindala m2 1145 m2

Kasutamise sihtotstarve ärimaa 100%

3.4.4 Haljastus

Kõrghaljastust on üksikute puude näol krundi piiridel. Säilitamisele kuuluvad kaks mändi ja

kask.

3.4.5 Tehnovõrgud

Planeeringualal on elektrivarustuse, veevarustuse, reovee- ja sademeveekanalisatsiooni liitumine.

3.4.6 Kehtivate arengudokumentide kohane piirkonna areng

Pärnu Linnavolikogu 20.05.2021 otsusega nr 21 kehtestati Pärnu linna asustusüksuse

üldplaneering 2025+ ja selle kohaselt asub planeeringuala väikeelamute maa-alal (Ev), mille

valdav otstarve on üksikelamud, kaksikelamud, ridaelamud ja väikesed korterelamud ja muu

elamuid teenindava rajamiseks ette nähtud alad.

Pärnu linnas Viire tn 2 kinnistu detailplaneering töö nr 632-25

Koostaja: Anne Strati Arhitektuuribüroo OÜ

Anne Vaisma; [email protected]

Juuni 2026 Lk 5 / 12

3.5 DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV

3.5.1 Planeeritav ehitusõigus

Krundi suurus 1145 m2

Üldplaneeringu kohane juhtotstarve Väikeelamute maa-ala 100% Ev

Planeeritav krundi kasutamise sihtotstarve Korterelamumaa 100 % EK

Suurim lubatud hoonete arv 1

Hoonestusala suurus 363 m2

Suurim lubatud ehitisealune pind 344 m2 ehk 30%

Suurim lubatud hoonestuskõrgus

(olemasolevast keskmisest maapinnast)

12,0 m (m abs +15,3)

Suurim lubatud korterite arv 9

Hoone koos oma arhitektuursete detailidega peab jääma hoonestusala piiridesse. Hoonestusala

tänavapoolses osas on kohustuslik ehitusjoon 4 m krundi piirist, millel peab paiknema vähemalt

2/3 hoone põhimahust. Hoonestusalast ja/või kohustuslikust ehitusjoonest võivad üle ulatuda

hoone osad, mida määruse nr 57 § 19 alusel ei arvestata ehitisaluse pinna hulka, tingimusel, et on

tagatud planeeringus määratud haljastuse osakaal ning kõvakattega alade (teed, platsid, terrassid

jms) osakaal ei ületa lubatud piire. Väikesemahulisi rajatisi nagu mänguväljaku atraktsioonid,

jalgrataste varjualune jms võib püstitada ka väljapoole hoonestusala. Ehitised paigutatakse

naaberkinnistust 4 m kaugusele, et tagada tuleohutuseks vajalik kuja võrdsetel alustel ning

põhjendatud juhul võib paigutada ehitise kinnistu piirile, mis eeldab täiendavate tuleohutust

tagavate meetmete kasutusele võtmist.

Elamu kavandamisel tuleb hoone esimesel korrusel ette näha mugavalt kasutatavad abiruumid

jalgrataste, lapsekärude, kelkude jms hoidmiseks, mis reeglina lahendatakse hoone mahus iga

korteri kohta eraldi.

Rajatava hoone puhul tuleb järgida energiatõhususe miinimumnõudeid vastavalt majandus- ja

taristuministri 03.06.2015 määrusele nr 55 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ ja

standardit EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.

Kruntide vertikaalplaneerimise lahendus esitatakse hoonete ehitusprojektide asendiplaanilise

osaga.

3.5.2 Arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused

Katusekalle 0o - 5o

Suurim lubatud korruselisus Maa-aluseid korruseid 1, maapealseid 2 + katusekorrus,

kusjuures katusekorruse maht peab olema hoone eelmise

täiskorruse mahust vähemalt 50% väiksem ja vähemalt

kahest küljest min 2m ulatuses perimeetrist tagasiastega.

Välisviimistlus

Kasutada kõrge kvaliteediga materjale. Hoone arhitektuur

peab olema kaasaegne ja kõrgetasemeline.

Pärnu linnas Viire tn 2 kinnistu detailplaneering töö nr 632-25

Koostaja: Anne Strati Arhitektuuribüroo OÜ

Anne Vaisma; [email protected]

Juuni 2026 Lk 6 / 12

Planeeritav hoone peab olema kooskõlas hea ehitustavaga ja arvestama avaliku ning kaasatavate

huvidega. Tuleb arvestada olemasoleva keskkonnaga ning järgida piirkonnale omaseid

kujunduslikke, ehituslikke ja arhitektuurseid põhimõtteid. Planeeritavad ehitised (hooned,

rajatised, piirded jms) peavad sobituma ümbritsevasse keskkonda, arvestama kontaktvööndis

olemasoleva või kavandatud hoonestusega ja harmoneeruma omavahel proportsioonide, mahtude

ning välisviimistlusmaterjalide poolest. Hoonestuse arhitektuurne lahendus peab olema

kõrgetasemeline ja väärtustama ümbritsevat linnaruumi, oluline on kasutada väärikaid materjale,

mis on omased piirkonna ehitustraditsioonidele.

Lubatud suurim korterite arv on 9, mis teeb ühe korteri kohta 127 m2 krundi pinda

(üldplaneeringujärgne vahemik 100-150 m2). Üheksa korteri puhul on võimalik tagada

nõuetekohane parkimine ja haljastuse osakaal. Korterelamu kavandamisel ette näha erineva

suurusega kortereid.

Arvestades peresõbraliku linnaruumi kavandamise põhimõtet, kus on soositud suurte ja

peresõbralike korterite kavandamine. Elamu kavandamisel tuleb ette näha mugavalt kasutatavad

abiruumid jalgrataste, lapsekärude, kelkude jms hoidmiseks, mis reeglina lahendatakse hoone

mahus iga korteri kohta eraldi.Tagada tuleb juurdepääs liikumis- ja nägemispuudega inimestele

vähemalt esimese korruse ulatuses.

Elamu tänavafassaadidele ei ole lubatud paigaldada hoonet teenindavaid tehnilisi seadmeid.

Tehnilistele seadmetele tuleb valida tänavalt mitte vaadeldav ja naabreid mitte häiriv,

arhitektuurselt sobiv asukoht (vt seletuskirja p 3.5.7).

Enne ehitusprojekti esitamist ehitusloa saamiseks esitada soovituslikult hoone eskiis

planeerimisosakonna arhitektidele arvamuse andmiseks.

3.5.3 Insolatsioon

Insolatsiooninõuete puhul lähtuda standardist EVS-EN 17037:2019 "Päevavalgus hoonetes".

Käesoleva planeeringu raames on koostatud esmane insolatsioonianalüüs (joonis -5), mis näitab,

et planeeritud maht ei takista naaberkruntidel insolatsiooninõuete täitmist. Samuti on

planeeritavas hoones võimalik tagada normidekohane päikesevalguse kestvus arvestades

ümberkaudsete kruntide hoonestusõigust.

3.5.4 Ligipääsetavus

Hoone ja õueala projekteerimisel tuleb tagada ligipääsetavuse nõuded kõigile

kasutajagruppidele. Krundile näha ette vähemalt üks parkimiskoht liikumispuudega inimese

sõidukile. Peamiste liikumisteede vaba laius peab olema vähemalt 1,5 m. Liikumisteede pind

peab olema tasane, kõva ja libisemiskindel (asfalt, siledad betoonkivid). Kruus või murukivi ei

ole lubatud. Korterelamu sissepääsud, fonolukud, üldkasutatavad ruumid ning koridorid kuni

korteri ukseni välja peavad olema disainitud kõigile kasutatavaks (piisava pöörderaadiusega

ratastoolis liiklejale, kergesti avatavad uksed ja arusaadav teavitussüsteem kuulmis- või

nägemispuudega inimestele). Korterelamu rajamisel peab vähemalt 10% korteritest olema

ehitatud nii, et need on erivajadusega inimesele kergesti kohandatavad.

Pärnu linnas Viire tn 2 kinnistu detailplaneering töö nr 632-25

Koostaja: Anne Strati Arhitektuuribüroo OÜ

Anne Vaisma; [email protected]

Juuni 2026 Lk 7 / 12

3.5.5 Haljastus ja väikevormid

Haljastuse osakaal Vähemalt 30% ehk 344 m2

Likvideeritav haljastus mitmeharuline lehtpuu/põõsas krundi lõunaosas

Istutatav haljastus Vähemalt üks lehtpuu täiskasvu kõrgusega 10 m,

mitmerindeline madalam haljastus krundi piiride

äärde.

Vältida ulatuslikke kõvakattega pindu ja kuumasaarte teket. Murukivi ei arvestata haljastuse

osakaalu sisse. Kõvakattega platside ja teede osakaal ei tohi ületada haljastatud pindade

osakaalu. Kinnistutele tuleb ette näha terviklik ja kvaliteetne väliala lahendus. Uushaljastus,

väikevormid ja nende asukohad ning planeeringuala üldine heakorrastus lahendatakse hoone

ehitusprojekti koostamise käigus või eraldi haljastusprojektiga.

Roheala on kavandatud krundi perimeetrile, suuremas mahus lõunapoolsesse ossa.

Mitmerindelise haljastuse loomiseks sobivad madalakasvulised ja/või püramiidvormid

kombineerituna madalakasvuliste ilupõõsaste või hekitaimedega. Haljastuse kavandamisel tuleb

arvestada maa-aluste tehnokommunikatsioonidega.

Prügikonteinerid paigutada kinnistu sissesõidu lähedale ja varjata need tänavapoolsest küljest

haljastusega.

Krundipiirile on eelistatud rajada haljaspiire või turvalisuse kaalutlusel madal piire (1m). Piirete

rajamisel arvestada piirkonnale omaste lahendustega. Piirete kavandamisel lähtuda piirkonnas

enamlevinud piirete tüübist ja materjalist, läbipaistvusest, arvestada naaberkinnistute piirete

kõrgustega. Kinnistutele piirete kavandamisel sh kujunduse ja kõrguse kavandamisel lähtuda

kehtivatest õigusaktidest nt ehitamist reguleerivatest seadusandlusest, planeeringutest,

projektidest või miljööle omasest piirkonnas enamlevinud piirdetüübist. Piirdeväravad ei tohi

avaneda tänava poole. Piirdeaed naaberkinnistute vahel kavandada naabrite omavahelisel

kokkuleppel (naabreid mittehäirival viisil) lähtudes samuti piirkonda sobivusest. Ehitusprojekti

koosseisus tuleb esitada kinnistu tänavaäärse piirdeaia lahendus joonisena, piirete lahendus

naaberkinnistute vahel kirjeldatakse projekti seletuskirjas või esitada joonisena.

3.5.6 Liikluskorraldus ja parkimine

Mahasõit krundile on kavandatud Viire tänavalt. Mahasõit lahendada hoone projekti raames.

Sõidukite parkimine toimib omal krundil. Igale korterile näha ette vähemalt 1 parkimiskoht,

lisaks 1 koht külalistele, kokku 10 parkimiskohta. Osaliselt lahendada parkimine hoone mahus.

Jalgrataste parkimiseks luuakse kohad kas autoparkla juures või hoone sissepääsu

vahetusläheduses (lahendatakse täpsemalt koos hoone projektiga). Täiendavalt luua rataste

hoidmiseks hoonesisesed võimalused: igale korterile kavandada piisava suurusega panipaik, et

seal oleks võimalik hoida ka jalgratast ja lapsevankrit.

Pärnu linnas Viire tn 2 kinnistu detailplaneering töö nr 632-25

Koostaja: Anne Strati Arhitektuuribüroo OÜ

Anne Vaisma; [email protected]

Juuni 2026 Lk 8 / 12

3.5.7 Vertikaalplaneerimine

Kinnistu paikneb üleujutusalal. Hoone eluruumide põrandakõrgus peab vastama vähemalt

absoluutkõrgusele +3,20. Maapinna planeerimisel tuleb arvestada naaberkinnistute ja Viire

tänava kõrgusega. Sademevee juhtimine kõrvalkinnistulele ei ole lubatud.

3.5.8 Tehnovõrgud

Kinnistu on liitunud ühiveevärgiga. Varasemalt rajatud liitumispunkti koordinaadid on

6470434.37, 530606.66. Ühendustorustiku läbimõõt De40.

Ühisreoveekanalisatsiooniga liitumine on olemas. Selleks on varasemalt rajatud rajatud

liitumiskaev nr 227, koordinaadid 6470458.63, 530617.78. Torustiku läbimõõt De160.

Sademeveekanalisatsiooni liitumispunktiks on kaev nr 219 koordinaadid 6470409.04,

530610.29. Ühendustorustiku läbimõõt De 250. Sademevett ja lund kinnistult ega hoone katuselt

ei ole lubatud juhtida naaberkinnistutele ega linnatänava maale. Planeeritavalt hoonestuselt ja

hooneümbruse maapinnalt kogutav vihmavesi ei tohi valguda naaberkinnistutele.

Viire tn 2 krundil on elektri liitumine. Liitumispunkt asub olemasolevas liitumiskilbis

LK178942. Võimsus 40 A.

Sidevarustusega liitumiseks planeerida sidekanalisatsiooni/multitorustiku põhitrassi ehitus

lähtuvana sidekaevust KLL-2295. Vastavalt vajadusele kasutada KKS tüüpi sidekaevusid.

Sidetrassi nõutav sügavus pinnases 0,7m, teekatte all 1m. Planeeritavad sidekaevud ei tohi

jääda planeeritava sõidutee alale. Näha ette kõik meetmed ja tööd olemasolevate Telia Eesti

liinirajatiste kaitseks, tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus.Tööprojekti koostamiseks

taotleda täiendavad tehnilised tingimused.

Kaugkütte torustik kulgeb piki Viire tänavat vahetult krundi piiri ääres. Kaugküttega liitumiseks

teeb huvitatud isik avalduse, misjärel võrguettevõtja projekteerib ja ehitab kaugküttetrassi

sisendini hoone esimese korruse välisseinaga piirnevas tehnoruumis.

3.5.9 Tehnoseadmed

Pärnu linna üldplaneeringu kohaselt tuleb vältida tehnoseadmete (elektrikapid,

õhksoojuspumbad, ventilaatorid jms) paigutamist hoonete fassaadidele või kohtadesse, mis

risustavad või mõjutavad tänavaruumi. Tehnoseadmed tuleb kavandada terviklikult, integreerida

hoone mahtu või paigutada ja lahendada selliselt, et neid ei ole avalikust ruumist näha või ei

mõjuks häirivalt (ÜP p 3.1). Hoone toimimiseks vajalik tehniline taristu, sealhulgas

jahutusseadmed, tuleb lahendada kogu hoone osas kompaktselt toimiva terviklahenduse alusel,

tagada tuleb kehtivatele müranõuetele vastavus.

Hoone katusel tuleb tehn.seadmed k.a päikesepaneelid sh seadmeid teenindav taristu paigaldada

hoone välisperimeetrist kaugemale, selliselt et need oleksid avalikust ruumist vähem

Pärnu linnas Viire tn 2 kinnistu detailplaneering töö nr 632-25

Koostaja: Anne Strati Arhitektuuribüroo OÜ

Anne Vaisma; [email protected]

Juuni 2026 Lk 9 / 12

märgatavad, vajadusel varjestada arhitektuurselt sobivalt või värvida tumedaks. Kaldkatustele on

lubatud päikesepaneele paigaldada katusekallet järgivana, lamekatustel välisperimeetrist

tagasiastega.

Põhjendatud juhul kui ehitamisel tehnilisi seadmeid kohe paigaldada ei kavandata tuleb

seadmetele projekteerida võimalikud asukohad  ning ehitamisel tagada seadmete paigaldamiseks

vajalik taristu, et vältida hoone ekspluatatsiooni käigus fassaadide risustamist, konstruktsioonide

kahjustamist jm häiringuid.

Soojuspumba välisosa tuleb paigaldada maapinnale, eraldiseisvale metallraamile. Seda põhjusel,

et fassaadile paigaldatud seadmest tilkuv kondensaatvesi võib hakata fassaadi ja hiljem ka

konstruktsiooni kahjustama (nt niiskus- ja külmakahjustused). Samuti mõjub pidev vibratsioon

konstruktsioonidele halvasti (nt puistesoojustuse vajumine, praod krohvis jt) ning võib tõsta

mürataset. Ka maapealse raami puhul tuleb jälgida, et kondensaatvesi oleks juhitud hoonest

eemale.

Soojuspumba välisosa tuleb varjestada puidust ribilise (et õhk käiks läbi) varjestuskastiga, mis

on hoonega sobivat värvitooni.

Tehnilistel seadmetel tuleb tagada müranõuetele (keskkonnaministri määrus nr 71/16.12.2016 ja

sotsiaalministri määrus nr 42/04.03.2002) vastav lahendus, vajadusel tagada müra leevendavate

meetmete rakendamine. Seadmete paigaldamine peab vastama seadmetele ettenähtud tehnilistele

lahendustele.

3.5.10 Tuleohutus

Planeeritava hoonestuse tulepüsivusklass määratakse ehitusprojektiga. Kasutusviis on I –

eluhooned.

Hoonestusala kaugus naaberkinnistutest on vähemalt 4 m ja naaberkruntide hoonestusaladest

vähemalt 8 m.

Rasketehnika juurdepääs planeeritavale hoonele on võimalik Viire tänavalt ja kinnistule

planeeritud kõvakattega alalt.

Lähimad hüdrandid:

• hüdrant nr 631, sõlmes 525, Tiiru tn 1 vahetus läheduses, koordinaadid 6470342.77,

530567.72, vooluhulk 17.00 l/s,

• hüdrant nr 323, sõlmes 506, Tammsaare pst 35 läheduses, koordinaadid

6470502.10, 530495.40, vooluhulk 48.80 l/s.

• hüdrant nr 236, sõlmes 510, Tammsaare pst 46 läheduses, koordinaadid

6470540.60, 530619.20, vooluhulk 44.70 l/s.

3.5.11 Kuritegevusriskide vähendamine

Planeeringuala paikneb segahoonestusega piirkonnas, kus on nii ärihooneid, majutust ja

eluhooneid. Viire tänaval on toimiv tänavavalgustus. Turvalisuse tõhustamiseks näha ette

planeeritava hoone välialavalgustus. Võimalusel kasutada arhitektuurselt sobitav krundipiiret.

Kuritegevuse riske vähendavate tingimuste osas lähtuda standardist EVS 809-1:2002

Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur.

Pärnu linnas Viire tn 2 kinnistu detailplaneering töö nr 632-25

Koostaja: Anne Strati Arhitektuuribüroo OÜ

Anne Vaisma; [email protected]

Juuni 2026 Lk 10 / 12

3.5.12 Keskkonnatingimused

Detailplaneeringuga kavandatud tegevused ei tohi põhjustada ülenormatiivseid häiringuid

ümbritsevas ruumis ja naaberkinnistutel.

Planeeringu rakendamisega ei kaasne negatiivset mõju ümbritsevale keskkonnale. Elukeskkonna

mõningane tihendamine arvestab piirkonna olustikuga ja sobitub üldplaneeringuga ettenähtud

eesmärkide ning piirkonda varem koostatud planeeringute kontseptsiooniga ning ei muuda juba

olemasolevat ja planeeritavat elukeskkonda halvemaks.

Detailplaneeringu alale ei kavandata ehitisi, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia

keskkonnamõju hindamine või riskianalüüs. Lisanduv liikluskoormus ei ole märkimisväärne.

Müra tasemed on normeeritud standardis EVS 842, „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra

eest“ ja sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal,

elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“. Mürataseme

mõõtmisel rakendada määruses kirjeldatud mõõtmise meetodeid.

Hoone ehitusprojekti koostamisel tuleb arvestada seatud nõuetega. Hoonetest väljapoole jäävad

tehnoseadmed (nt ventilatsiooniseadmed, generaator või küttesüsteemid) paigutada selliselt, et

oleks tagatud nende tekitatava müranivoo jäämine lubatud piiridesse või kasutada täiendavaid

meetmeid mürasummutamiseks, vältida mürarikkaid tegevusi tavapärase tööaja välisel ajal.

Hoonestuse rajamisel tuleb tagada, et siseruumide müratasemed ei ületaks kehtestatud

liiklusmüra normtasemeid.

A.H.Tammsaare pst 35 detailplaneeringuga on kehtestatud meetmed tehnosüsteemidest tuleneva

mürahäiringu vähendamiseks: müra tekitavad tehnoseadmed paigaldada hoone mahtu eraldi

tehnoruumi nii, et need oleks võimalikult varjatud, ei risustaks hoone fassaadi ning nende poolt

põhjustatavad häiringud (müra ja lõhnad) ei oleks suunatud elamute poole. Katusele on

ventilatsioonikorstnate jms tehnoloogilise inventari paigaldamine lubatud.

A.H. Tammsaare pst 35 kinnistu detailplaneeringus on antud üldised tingimused selleks, et

vältida planeeritava hoone tehnoseadmete müra kandumist naabruses olevate elamualade poole

ja samuti visuaalse reostuse vältimiseks. Piirkonnas on võimalik, et kumulatiivne helirõhk (dB)

koos naaberhoonete tehnoseadmetega ületab teatud juhtudel normatiivset helirõhu taset

elamualal, sel juhul tuleb vajaduse ilmnemisel paigaldada müraallikate juurde või võtta

kasutusele müraallikatele müra levikut takistavaid kaitsemeetmeid (müratõkkebarjäärid,

summutid vms). Vajaduse hindamiseks on vajalik sõltumatu mürahinnang, millega selgitatakse

välja ülenormatiivse müra põhiline allikas.

Samuti on määratud, et Viire tänava poole jäävasse hoonemahtu ei ole lubatud liigset müra

põhjustavate funktsioonide paigutamine (nt ööklubi).

Eesti Geoloogiakeskuse Eesti esialgse radooniriski levilate kaardi (2004) kohaselt jääb

planeeringuala piirkonda, kus radoonisisaldus pinnases on minimaalne ja ei nõue täiendavate

meetmete rakendamist.

Pärnu linnas Viire tn 2 kinnistu detailplaneering töö nr 632-25

Koostaja: Anne Strati Arhitektuuribüroo OÜ

Anne Vaisma; [email protected]

Juuni 2026 Lk 11 / 12

Planeeritava kinnistu reoveed suunatakse ühiskanalisatsiooni. Sademeveed hoone katuselt ja

kõvakattega alalt sademeveekanalisatsiooni.

Olmejäätmed sorteeritakse ja neid hoiustatakse varjatud konteinerites kuni äraveoni, mis toimub

vastavalt omavalitsuse eeskirjadele.

3.5.13 Kliimamõju leevendavad meetmed

Vastavalt riiklikule kliimakavale on üheks kliimamõju leevendamise meetmeks kuumasaarte

vältimine. Antud planeeringuga on määratud krundi minimaalne haljastuse osakaal, mis on 30 %

ehk 344m2 krundi pinnast. Seda on soovitav ehitusprojekti raames veelgi suurendada kasutades

erinevaid arhitektuurseid võtteid ja katendeid. Sademevesi tuleb immutada omal krundil või

suunata sademeveekanalisatsiooni.

3.5.14 Kaitsevöönid ja servituudid

Planeeringuala läbib naaberkinnistut teenindav madalpinge maakaabel, sademeveekanalisatsioon

ja drenaaž. Krundi läänepoolse piiri vahetuslähedusse jäävad tänava-äärsed kommunikatsioonid

ja nende kaitsevööndid.

3.5.15 Detailplaneeringu elluviimiseks vajalikud tegevused

Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele. Vajalike tehnovõrkude

rajamine toimub vastavalt huvitatud osapoole ja võrguvaldajate kokkulepetele. Planeering on

kavandatud ellu viia ühes ehitusetapis.

Planeerimisseaduse § 131 lõike 1 kohaselt on planeeringu koostamise korraldajal kohustus omal

kulul välja ehitada detailplaneeringukohased avalikuks kasutamiseks ettenähtud tee ja sellega

seonduvad rajatised, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatised (edaspidi

detailplaneeringukohased rajatised), kui planeeringu koostamise korraldaja ja detailplaneeringust

huvitatud isik ei ole kokku leppinud teisiti.

Kõnesoleva detailplaneeringu alusel ei ole Pärnu Linnavalitsusel kohustust välja ehitada

detailplaneeringukohaseid rajatisi sealhulgas avalikuks kasutamiseks ettenähtud teed ja sellega

seonduvaid rajatisi, haljastust, välisvalgustust ning tehnorajatisi.

Kinnistu võõrandamisel on võõrandaja kohustatud võõrandamislepingu alusel omandajale üle

andma detailplaneeringukohaste rajatiste omal kulul väljaehitamise kohustuse, millega kinnistu

omandaja asub rajatiste väljaehitajana kinnistu võõrandaja asemele.

Väljaehitamise kokkuleppe mittesaavutamisel ehitab Pärnu linn detailplaneeringukohased

rajatised välja siis, kui ehitamine on sätestatud Pärnu linna eelarvestrateegias ja Pärnu linna

arengukavas.

Ehitamine peab olema ohutu. Ehitusseadustiku § 8 sätestab, et ehitis, ehitamine ja ehitise

kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus on ohutu, kui see ei põhjusta ohtu inimesele,

Pärnu linnas Viire tn 2 kinnistu detailplaneering töö nr 632-25

Koostaja: Anne Strati Arhitektuuribüroo OÜ

Anne Vaisma; [email protected]

Juuni 2026 Lk 12 / 12

varale või keskkonnale. Ehitusseaduse §3 lg1 kohaselt peab ehitis olema projekteeritud ja

ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ega või

tekitada ohtu inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale.

3.5.16 Detailplaneeringu realiseerimisest tulenevate võimalike kahjude hüvitamine

Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb

tagada, et püstitatavad hooned ja rajatised ei kahjustaks naaberkatastriüksuste kasutamise

võimalusi ei ehitamise ega kasutamise käigus. Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse

kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne

omanik.

V

i i r e t n

V

i

i

r

e

t

n

1

1

0

P

E

Villa tänav T3

Viire tänav T1

A. H. Tammsaare pst 35

62512:049:0001

62512:049:0012

Villa tn 1

62512:049:0030

Villa tn 3

62512:049:0013

62512:049:0010

62512:049:0014

62512:049:0011

62512:049:0034

Viire tn 2

TINGMÄRGID:

PLANEERINGUALA PIIR

KINNISTU AADRESS KATASTRITUNNUS PINDALA SIHTOTSTARVE

2155 m

2

ärimaa 100%

ANNE STRATI ARHITEKTUURIBÜROO

A.VAISMAARHITEKT reg.kood 11101661/ reg. nr. EEP 000266/ tel. 52 15 490

M 1:500

TUGIJOONIS

DETAILPLANEERING

JOONIS-2

juuni 2026

632-25

PÄRNU LINNAS VIIRE TN 2 KINNISTU

Villa tn 5

1852 m

2

elamumaa 100%

Viire tn 4

1022 m

2

elamumaa 100%

3350 m

2

transpordimaa 100%

22213m

2

ärimaa 100%

479 m

2

transpordimaa 100%

2748 m

2

elamumaa 95%

ärimaa 5%

1145 m

2

ärimaa 100%

KINNISTUT LÄBIVA TRASSI KAITSEVÖÖND

KRUNDI PIIR

Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu, Pärnu linn 444 8200 [email protected] www.parnu.ee

Päästeamet Lääne päästekeskus

[email protected]

18.06.2026 nr 8-4/9485-6

Pärnu linnas Viire tn 2 kinnistu detailplaneering

Pärnu Linnavalitsuse menetleb Pärnu linnas Viire tn 2 kinnistu detailplaneeringut (Anne Strati

Arhitektuuribüroo OÜ, Töö nr 632-25).

Detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi

detailplaneering käsitleb (§ 127 lõige 1). Detailplaneering esitatakse Teile kooskõlastamiseks

vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt 17.12.2015 vastu võetud määrusele nr 133 „Planeeringute

koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“.

Detailplaneeringuala moodustab 1145 m2 suurune ärimaa sihtotstarbega Viire tn 2 kinnistu (kat

tunnus 62512:049:0010), mis asub Pärnu linna rannarajoonis, Viire tn, A.H.Tammsaare pst ja

Villa tänavate vahelisel alal. Kinnistu on hoonestamata ja sellel asuvad tennise väliväljakud.

A. H. Tammsaare pst ääres paikneb 4- korruseline kortermaja ning Viire tn 2 taga asub erakliinik

Villa Medica. Planeeringuala vastas, üle Viire tänava paikneb hotell Strand. Alast lõunasse

jäävad korterelamukrundid aadressidega Tiiru tn 1…9, mis on hetkel hoonestamisel ja kuhu

kavandatakse kuni 9-korruselisi korterelamuid. Juurdepääs alale on toimub A. H. Tammsaare

puiesteelt, Viire tänava kaudu.

Planeeringuala jääb mere võimaliku üleujutusalade riskipiirkonda.

Detailplaneeringu eesmärk on krundi kasutamise sihtotstarbeks määrata korterelamumaa

eesmärgiga püstitada krundile väiksem korterelamu. Kinnistule kavandatakse väikeelamute maa-

ala juhtfunktsioonile (Ev) vastavad, üldplaneeringuga kooskõlas olevad üldised kasutus- ja

arhitektuursed- ning ehitustingimused. Detailplaneering koostatakse Pärnu linna üldplaneeringu

kohasena.

Lähtuvalt planeerimisseaduse § 133 lõikest 1 esitame Teile Viire tn 2 kinnistu detailplaneeringu

kooskõlastamiseks, enne selle seadusekohast vastuvõtmist.

Kui kooskõlastaja ei ole 30 päeva jooksul detailplaneeringu saamisest arvates kooskõlastamisest

keeldunud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse detailplaneering kooskõlastaja poolt

vaikimisi kooskõlastatuks, kui seadus ei sätesta teisiti.

Kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule õigusaktiga või üldplaneeringuga, loetakse

detailplaneering kooskõlastatuks.

2

Detailplaneeringu materjal digikonteinerina on kirjale juurde lisatud.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Siim Orav

ruumi- ja arhitektuuriosakond

linnaarhitekt

Lisa : Pärnu linnas Viire tn 2 kinnistu detailplaneeringu digikonteiner

Ülle Tuulik

527 4205, [email protected]