Kiri

Dokumendiregister	Transpordiamet
Viit	7.1-2/26/9103-2
Registreeritud	17.06.2026
Sünkroonitud	19.06.2026
Liik	Valjaminev kiri
Funktsioon	7.1 Teetaristuga seotud õiguste andmine
Sari	7.1-2 Väliste isikute ehitiste ja lubade kooskõlastamise dokumendid
Toimik	7.1-2/2026
Juurdepääsupiirang	Avalik
Adressaat	Viimsi Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis	Viimsi Vallavalitsus
Vastutaja	Jana Prost (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus)
Originaal	Ava uues aknas

Failid

7.1-2269103-2 17.06.2026 Valjaminev kiri.asice

Lisa 1. 060326AL_EP_AA-1-02_DP-seletuskiri.pdf

Lisa 2. 060326AL_EP_AA-1-01_DP-pohijoonis.pdf

Lisa 3. 060326AL_EP_AA-3-01_seletuskiri.pdf

Lisa 4. 060326AL_EP_AS-4-01_asendiplaan.pdf

Lisa 5. 170526_PP_VK-3-01_seletuskiri.pdf

Lisa 6. 170526_PP_VK-4-01_ap.pdf

Rohuneeme tee 93c kinnistu ehitusloa eelnou kooskolastamine markustega.pdf

Lisa 1. 060326AL_EP_AA-1-02_DP-seletuskiri.pdf

P00nsi k0la Taimela maa0ksuse detailplaneering AS NORD PROJEKT projekt 00030

SELETUSKJRI

0 ULDANDMED

01 Planeeringu objekt ja asukoht

Objekt Piii.insi kiila Taimela maaiiksuse detailplaneering

Asukoht Viimsi vald, Pililnsi killa,Taimela maauksus

00030dpl

Tellija

Anne Teenus

Projekteerija

AS NORD PROJEKT reg. nr. 10056556 Kaluri tee 5, 74001 Haabneeme Litsents EE-2468/612/1514 Tel+ 372 6 306 240 Faks+ 372 6 306 241 E-mail: info@nordprojekt. ee

Detailplaneeringu koostamisel osalesid:

Arhitektid

lnsenerid

Meeli Truu V iire Ernesaks

Peedu Toom Villu Kiviorg Hendo Tamre

Püünsi küla Taimela maaüksuse detailplaneering AS NORD PROJEKT projekt 00030.

131

132

(00030dpi

ASENDIPLAAN

Sissejuhatus

Püünsi küla Taimela maaüksuse detailplaneeringu projekti koostamise aluseks on

Anne Teenuse avaldus Viimsi Vallavalitsusele 7. mail 1998.a., ViimsiVallavolikogu otsus 9. detsember 1997.a. nr. 291 ja lähteülesanne detailplaneeringu projekti

koostamiseks (töö nr. 395-98).

Lähteandmed

Planeeritud maa-ala asub Püünsi külas Viimsi-Rohuneeme T-251 autotee ääres (piir

idapoolsel küljel). Läänepool on meri.

Krundil on kivist elamu, 4 abihoonet, kaev ja 2 kasvuhoonet. Maa-alal on üksikuid

puid. Geodeetiline alusplaan on koostatud Rakendusgeodeesia ja Ehituegeoloogia

Inseneribüroo poolt 1998.a. (töö nr. 0368). Koordinaadid L-EST 92 süsteemis.

Kõrgused Balti süsteemis. Maapind on ida-läänesuunalise kaldega. Kõrgusarvud on

vahemikus 2.50-0.80.

Arhitektuur-planeerimislahendus

Olemasolev maakasutus

Kodanik Sinaida Taimelale on õueaiamaa eraldatud S.M. Kirovi nim. NKK juhatuse

otsusega nr. 3, 28.02.91.a. suurusega 0,9 ha. Viimsi Vallavolikogu otsusega nr.291

09. detsember 1997.a. on Anne Teenusel ette nähtud erastada 047 ha maad.

Planeeritud maa-ala asub endisel Kepsu 30 talu maadel, mis on tunnistatud subjektiks.

Detailplaneering

Vastavalt planeeringu tellija soovile on koostatud detailplaneering 3 krundi piiri

määramiseks, vastavalt Viimsi valla üldplaneeringule on planeeritud maa-alal koos

ehitusõiguse näitamisega väikeelamumaa ja haljasmaa.

Planeeritud territooriumile on ette nähtud 2 väikeeramutja 1 ridaeramu.

Olemasolevad hooned lammutatakse.

Andmed kruntide ehitusõiguse kohta: ehituskeelualad, lubatav krundi täisehituse

protsent ja ehitusalune pindala on antud joonisel AP-4.

Ehituskeelualad on antud arvestades hoone tulepüsivuse klassiks TP-3. Konkreetse

hoone projekteerimiseks tuleb Viimsi Valla Ehitusametisse esitada projekt ja taotleda

ehitusluba.

Krundi piire võib olla puidust või võrkpiire. Piire tuleb täiendavalt kooskõlastada

Viimsi Valla Ehitusametiga.

Planeeritud territooriumi maakasutuse sihtotstarbed on järgmised:

- väikeelamumaa - EE

- haljasmaa -H

- transpordimaa- LT (Viimsi-Rohuneeme tee maa-ala)

(Juurdepääsu tee maa-ala)

Püünsi küla Taimela maaüksuse detailplaneering

AS NORD PROJEKT projekt 00030

(000304pi

Teed ja liiklus

Juurdepääs krundile on Viimsi-Rohuneeme T-251 autoteelt. Harju Teedevalitsuse

projektigrupi poolt on koostatud nimetatud autotee rekonstrueerimisprojekt ja

Haabneeme aleviku — Rohuneeme jalgrattatee projekt. Antud detailplaneeringuga on

arvestatud eelpool nimetatud projektidega.

Vertikaalplaneerimine

Vertikaalplaneerimise aluseks on olemasolevad maapinna kõrgusarvud ja Viimsi-

Rohuneeme T-251 autotee projekti — kõrgused. Planeeritava hoone +0.00 on

vahemikus 1.80-2.00. Sadeveed juhitakse hoonest eemale haljasaladele.

Haljastus

Planeeritud maa-alal on üksikpuid ja puudegruppe: valdavalt kased. Perspektiivis

tuleb täiendavalt rajada kõrghaljastust Viimsi-Rohuneeme autotee poolsele küljele.

Keskkonnakaitse

Planeeritud maa-ala keskkonnakaitselised abinõud on järgmised:

- - territooriumil on üksikpuid ja puudegruppe

- - perspektiivis täiendavalt rajada kõrghaljastust

- = majandus-fekaalvete kogumine “Fertil” tüüpi kogumiskevu V = 10 m?, vedu Pringi puhastusseadmetesse (ajutine lahendus).

- Prügi kogumine konteineritesse

- - Viimsi-Rohuneeme autotee on tolmuvaba — asfaltbetoonkattega.

Tuleohutusabinõud

Krundile on märgitud ehituskeelualad. Ehitiste minimaalne kaugus krundi piiridest on

5,0 m. Tuletõrjevee hüdrandid on aiandusühistu Kalur-5detailplaneeringuga ettenähtud Viimsi-Rohuneeme mnt, Järve tee ning Viimsi-Rohuneeme mnt —Kooli tee ristmikule.

INSENERVARUSTUS

Veevarustus

Veega varustamiseks on planeeritud maa-alal sahtkaev. Perspektiivis on ette nähtud

ühendada AS Tamult kuuluva Pringi tootmistsoonis oleva veesüsteemiga.

Kanalisatsioon

Planeeritud maa-ala läheduses puudub praegu majandus-fekaalvete kanalisatsioon.

Projekteeritavatele elamutele on ajutiselt ette nähtud kogumismahuti V = 10 m. Soovitav on kasutada plastmass-mahutit Fertil 10 m. Perspektiivselt vastavalt Viimsi valla üldplaneeringule rajatakse majandus-fekaalvete

kanalisatsioon. Aiandusühistu Kalur-2 detailplaneeringus on näidatud perspektiivse

ülepumpla asukoht Viimsi-Rohuneeme autotee ääres.

Püünsi küla Taimela maaüksuse detailplaneering

AS NORD PROJEKT projekt 00030

(00030dpI

Elektrivarustus

Viimsi valla Pringi külas lahe ja Rohuneeme tee vahelisel alal endise Taimela

maaüksuse perspektiivse hoonestuse elektrivarustuse lahendamisel on aluseks võetud

AS Viimsi Elekter tehnilised eeltingimused nr. 3-00 05. jaanuarist 2000.a.

Detailplaneeritaval alal paikneb üks olemasolev amortiseerunud eramu, mis

planeeringuga kuulub lammutamisele. Taimela maaüksusele planeeritakse ehitada

kaks uut eramut ning üks ridaelamu kuue korteriga. Hoonete küte on ette nähtud

individuaalsete katlamajadega kas gaasküttel või vedelküttel.

Vastavalt EEI 12:21995 arvutusmetoodikale on projektiga haaratava ala eeldatav

arvutuslik tarbimiskoormus 95 kW.

Planeeritavate hoonete elektritoiteks on ette nähtud paigaldada mastalajaam

160 (250) kVA trafoga. Alajaam paigaldatakse Rohuneeme teeltkvartalisse mahasõidu kõrvale tee tsooni.

Mastalajaama 10 kV toide võetakse olevalt Aegna fiidrilt Järvetee alajaama kõrvalt

SAX-tüüpi õhuliiniga puitpostidel. Planeeritav 10 kV õhuliin paigaldatakse Järve tee

ning Rohuneeme tee tsoonidesse väljapoole erakruntide piire.

10 kV õhuliini trassina kasutatakse osaliselt ära olevat 0,4 kV liini trassi piki

Rohuneeme teed, asendades kaks masti alates Järve teest Rohuneeme suunas.

Olemasolev 0,4 kV paljasjuhtmetega õhuliin asendatakse nendel mastidel AMKA

õhukaablitega. Taimela maaüksuse olevat eramut ning eramute gruppi piki

Rohuneeme teed (kahele poole Järve teed) toitev 0,4 KV õhuliin demonteeritakse

alates ristumismastist Suurevälja bussipeatuse taga. Piki Rohuneeme teedolevatele eramutele tagatakse uus toide planeeritavast mastalajaamast üle Rohuneeme tee

kaabliga AMKA. Nende koormuse lisandumise tõttu oleks vaja valida planeeritava

alajaama trafo võimsusega 250 kVA. Juhul kui AS Viimsi Elekter realiseerib

osaliselt Kalur-2 detailplaneeringuga ette nähtud 0,4 kV võrgu rekonstrueerimise, mille käigus osa nimetatud Rohuneeme tee äärseid eramuid viiakse Järveotsa tee

250 kVA mastalajaama toitele, siis piisaks ka 160 kVA võimsusega uuest alajaamast. 0,4 kV jaotusvõrk Taimela maaüksusel teostatakse AXMK-tüüpi kaablitega pinnases,

kusjuures jaotuskapid paigaldatakse sissesõidutee äärde väljapoole eramute krunte.

Jaotuskappidena kasutatakse välja paigaldatavaid ühildatud (eraldi lukustatavad

elektri- ja sideosa) kappe, soovitavalt firmadelt Kabeldon, Harju Elekter või Elero.

Jaotuskappidesse paigaldatakse igale eramule (ridaelamu boksile)

kaitseautomaatlülitid vabastiga 25A ning energiaarvestid. Iga hoone sisestusel peab

olema välja ehitatud maandusseade.

AS Rito Elekter poolt on projekteeritud ning väljaehitamisel välisvalgustus piki

Rohuneeme teed kogu detailplaneeritava ala ulatuses, täiendavat tänavavalgustust

käesoleva projekti mahus ei ole kavandatud.

Põhimõtteline elektrivõrkude lahendus ning trafoalajaama paigutus on näidatud projekti koosseisus oleval insenervõrkude koondplaanil.

Alajaama asukoht Rohuneeme tee tsoonis on eelnevalt kooskõlastatud Harju

Teedevalitsuses 17. veebruaril 2000.a.

Sidevarustus

Detailplaneeritava ala sidevarustuse lahendamisel on aluseks võetud Eesti Telefoni

Teleteenuste tehnilised tingimused nr. 22053-2/21 (013) 11. jaanuarist 2000.a.

Käesoleval ajal on antud maaüksusel olemasolevasse eramusse paigaldatud sidekaabel

VMOHBU 3x2x0,5, samuti on välja ehitatud sidekanalisatsioon piki Rohuneeme teed

ning selle ristumine Rohuneeme teega vahetult detailplaneeritava ala naabruses.

Püünsi küla Taimela maaüksuse detailplaneering

AS NORD PROJEKT projekt 00030.

(000304pi

Planeeritaval maaüksusel on ette nähtud välja ehitada sidekanalisatsioon UPOTEL-

tüüpi plasttorudest (9100 mm (piki Rohuneeme teed alates olevast tee üleminekust)

või 950 mm (hargnemised projekteeritavatesse eramutesse ja ridaelamusse).

Hargnemised põhitrassist teostatakse sadulharudega. Rohuneeme tee äärde ülemineku

juurde paigaldatakse väikest tüüpi r/b karpkaev.

Detailplaneeritava ala tarbijad kuuluvad ehitatava telefonijaama DLU MLL

teeninduspiirkonda, vajaliku mahuga sidekaablite paigaldamiseks koostatakseeraldi tööprojekt. Igale eramule (ridaelamu boksile) arvestatakse 3x2 mahuga sidekaablite

paigaldus.

Kõik sidekaablid otsastatakse KRONE tüüpi otsastusseadmetega.

Põhimõtteline sidevõrgu lahendus on näidatud projekti koosseisus oleval

insenervõrkude koondplaanil.

Tulekaitse

Planeerimisel on arvestatud hoonete vahelise vajaliku ehituskeelualaga. Vajalik

tuletõrjevesi saadakse Järve tee algusesse varemplaneeritud tuletõrje hüdrandist.

Lisa 2. 060326AL_EP_AA-1-01_DP-pohijoonis.pdf

TINGMÄRGID:

70 AMANDA ü MÄRKUSED : O==mmmmi) — PLANEERITUD KRUNDI PIIR e = — Hu 0 Sa KR

TTT a -|-1- = ÕIGUSLIKU ALUSEGA MAAKASUTUSE PIIR N ' A M IS a 1. GEODEETILINE ALUSPLAAN ON KOOSTATUD RAKENDUSGEODEESIA JA EHITUSGEOLOOGIA ( ÕUEAIAMAA PIIR )

(7 «PRS INSENERIBUROO POOLT 1998 A. ( TÖÖ NR. TT- 0368 )N A = ——-- KINNISOMANDI PIIRID SEISUGA 1940 A.

W E Ü 30 Hi NE < il 1200 | 2 2. KOORDINAADID ON L-EST 92 SÜSTEEMIS, KÕRGUSED ON BALTI SÜSTEEMIS. pa SOOVITUD PLANEERITAVA MAA=ALA PIIR

“ N — 2

i OSNNNSSA, kl 3. VIIMSI — ROHUNEEME T-251 AUTOTEE REKONSTRUEERIMISPROJEKT ( PROJ. 990601 ) TASA TEE MAA-ALA PIIR S 20 [4] > KK EE JA HAABNEEME — ROHUNEEME JALGRATTATEE PROJEKT (PROJ. 990706 ) ON KOOSTATUD

AO" SNŠ > SN /L1/1. 1200 | 2 HARJU TEEDEVALITSUSE PROJEKTGRUPI POOLT. [ze] OLEMASOLEV HOONE ( ELAMU ) / LAHMUTATAV

n . KRUNTIDE POSTIAADRESSID ANTAKSE HILJEM. OLEMASOLEV. PIIRE

. KRUNTIDE PIIRIDE MÕÕDUD JA PINDALAD TÄPSUSTATAKSE KATASTRI MÕÕDISTAMISEL. AA OLEMASOLEV ASFALTKATTEGA TEE

- HOONETE PROJ. TULEPÜSIVUSKLASS OL.OLEVATEL TP 3. EHITUSKEELUALAD (TULETÖRJE- EE SIHTOTSTARVE,

Soome laht KUJAD PIIRINI ) 5 M. PROJEKTEERITUD HOONETE TULEPÜSIVUS— Zi 1200 | 2 |. — SUURIM KORRUSELISUS/EHITUSALUNE PIND/HOONETE ARV KLASSI MADALAMAKS MUUTMISEL , MUUTUVAD VASTAVALT KA KUJAD, MIS 31 2 12 | TULEPÜSIVUSASTE = / PARKIMISKOHTADE ARV

FIKSEERITAKSE KONKREETSETES HOONESTUSPROJEKTIDES. KINNITAN (MIN. ) NORM /PLAN. Viimsi Val i IT -

ööga omi alo EE / EER VÄIKEELAMUMAA / RIDAELAMUMAA 22. GS. 2000. Ar Ao? - (7: da, see viaal a. HALJASMAA « 2 Ja a

7 Ni a Koostakaptalad: Ž NI kr s ag ohus TRANSPORDIMAA —

j 185 +5: egykloeo (71-Eklirep, (7.08, Aab

ÄSS m ALAR VALGE 5 f PRÜGIKONTEINERITE ASUKOHT krdi 4 | —1 e HARJUMAA PÄAPISTUENERB EHITUSKEELUALA (A. TEENUS/F Ta nii PE INSPEKTI

[ 2 “ / F * A - pe AJUTISED KINNISTUD KRUNDI MOODUSTAMIS LIKVIDEERITAV 0.4 KV ELEKTRILIIN

L LY | Ai [200 | 2 '

1 1%," na 1e-3 2 | 2 (2) KRUNDI NUMBER kura mil PER, E AIA 7 i ' KEPSU 30 L võlikogu odd PROJ. VIIMSI — ROHUNEEME AUTOTEE (PROJ.990601)

RIIGIMAA alal k titt ' | «|< | +4 | SUUET BAN jk kaa PROJ. HAABNEEME-ROHUNEEME JALGRATTATEE

" " kaemsla lähil Jüeoliselipmrga Liaaimetab: ( PROJ. 990706 ) ANDMED KRUNTIDE MOODUSTAMISEKS 1 mamm —- L ta ala EHITUSKEELUTSOON

AS Eesti Telefon Tolevõrkldega — VALLAVALITSUSE 18 AAK E MAATULUNDUS |

a t (1) meik EE TOEKAS ' JA ELAMUMAA 02 .22002a. 02»421.4 7) € oekekvor jur] 7 lelud 004 e 08: TÄIMELA 1 A LUMME A

«Solladaapii de prropeteleerimiineka TÄPSUSTATAKSE KIRSTUCB) +250.0 tank arr kaotlda ET. poolt korbaeebse VALLA SALITSUSE EE/Ü 1280.0 UK. t ama TT sa

2 £ s n k e E L TINGU ÜLT + 1030.0 JA ELAMUMAA tehhitgrd A A pall , TAIMELA 2 TAAR EN NM JOONISE NIMETUS MÕÕTKAVA

= NNISTU +260.0

2 .Tööjoonised kooskõlastada TASA ITSASE kehst 3 + 4065.0 MAATULUNDUS at Bas miisi MN TAIMELA MAAÜKSUSE 1:1000 täiendavalt (3) ib EER/Ü 5765.0 UKAEG APES AMOGE pm P2 DETAILPLANEERING DETAILPLANEERING VOLDEMAR KOMMER TA A | USL. ALUSEL + 1440.0 JA ELAMUMAA JELENA TOMASOVA / Tehnilise dokumentatsigofii ME 1UAMAA rm all A Viimsi vald, Püünsi küla grupi nr.1 insener A/AA TRANSPORDI RAK " MAATULUNDUS DIREK: ORI ASETÄITJA lead AT TN —

(4) MAA-ALA L 360.0 AJAKS L! 360.0 JA ELAMUMAA / | AS NORD PROJEKT P.T. 27.01.2000 eskiis.dwg Reg.nr.10056556 Litsents EE-2468/612[romus

KD 74001 Haabneeme Kaluri tee 5 i MT. kl 0444,Fax.(37 22)6306241 [9 tä SE ken| Ri 161.(37 22)790444,Fax.(37 22)63062 00030 c 004

Lisa 3. 060326AL_EP_AA-3-01_seletuskiri.pdf

Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla, Viimsi vald, Harju maakond Üksikelamu projekt.

________________________________________________________________1/38

____________________________________________________________________ Solpro OÜ 2. aprill 2026 Väike-Paala tn 2, 11415 Tallinn Töö nr. 060326AL tel. +372 56 649 659 Töö staadium: EP e-mail: [email protected]

1. ÜLDOSA.............................................................................................................................................2

2. ASENDIPLAAN .................................................................................................................................. 4

3. ARHITEKTUUR................................................................................................................................ 12

4. KONSTRUKTSIOONID....................................................................................................................16

5. TULEOHUTUS................................................................................................................................. 18

6. KÜTE JA VENTILATSIOON. ............................................................................................................22

7. KESKKONNA- JA TERVISEKAITSE. .............................................................................................. 26

8. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON. ........................................................................................29

9. SADEMEVEEKANALISATSIOON. .................................................................................................. 32

10. EHITUSE ORGANISEERIMISE LAHENDUS. ...............................................................................32

11. ELEKTRI- JA SIDEVARUSTUS..................................................................................................... 32

12. ENERGIATÕHUSUS. .....................................................................................................................38

Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla, Viimsi vald, Harju maakond Üksikelamu projekt.

________________________________________________________________2/38

1. ÜLDOSA 1.1 Seletuskirja ülesehitus Käesolev seletuskiri on koostatud Viimsi vallas, Püünsi külas, Rohuneeme tee 93c krundil üksikelamu projekti jaoks ning koosneb asjakohastest peatükkidest. Seletuskiri sisaldab andmeid, mis hõlmavad arhitektuuri ja mida on otstarbekas ja võimalik määrata. Projekt on koostatud vastavalt tellija ülesandele, soovidele, kooskõlas Eesti Vabariigis kehtivate projekteerimisnormide ja standarditega ning Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 a. RT I, 26.02.2021, 7 määrusega nr. 97 – Nõuded ehitusprojektile. Projekti koostamise aluseks on kehtiv detailplaneering.

1.2 Üldandmed

1.2.1 Ehitise asukoht Aadress: Harjumaa, Viimsi vald, Püünsi küla, Rohuneeme tee 93c Krundi katastritunnus: 89001:003:0567 Kinnistu pindala: 1007 m2

Sihtotstarve: 100% elamumaa

1.2.2 Ehitise lühikirjeldus Kinnistule juurdepääs tagatakse Viimsi-Rohuneeme teelt. Kinnistule on olemasolev asfaltkattega mahasõit, mida käesoleva projektiga laiendatakse. Kinnistu parkimisala ja jalgrajad kaetakse betoonkividest sillutisega. Kinnistu ümber on projekteeritud piirdeaed. Käesoleva projektiga on kinnistule projekteeritud ühekorruseline üksikelamu. Hoone on projekteeritud vastavalt detailplaneeringu nõudmistele ja tingimustele. Projekteeritava hoone kasutamise otstarve on 11101 - üksikelamu.

Ehitise projekteeritud kasutusiga on 50 aastat (projekteeritud kasutusea kategooria 4, EVS- EN 1990:2002). Elektripaigaldise kasutusiga 30 aastat – aluseks evs-iec 60364 „Ehitise elektripaigaldised”. Hoonesiseste tehnosüsteemide arvestatav tööiga on 20 aastat. Välistrasside arvestatav tööiga 20 aastat. Teede ja platside arvestatav tööiga on 10 aastat.

Tehniliste näitajate võrdlustabel: Projekt DP

Max korruselisus 1 1/2 Max ehitusealune pind (m2) 192,8 200 Max hoonete arv 1 2 Min tulepüsivusaste TP-3 TP-3 Parkimiskohtade arv 2 2

Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla, Viimsi vald, Harju maakond Üksikelamu projekt.

________________________________________________________________3/38

Rohuneeme tee 93c kinnistu asukoht:

1.2.3 Projekteerijad Peaprojekteerija: Solpro OÜ (Reg nr 11961323)

MTR EEP001952 Väike-Paala tn 2, 11415 Tallinn tel. +372 56649659 [email protected] Projektijuht: Roman Lebedev

Arhitektuurne osa: Vastutav spetsialist: Aleksandr Bobrov, Diplomeeritud arhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 177560

Konstruktsioonide osa: Vastutav spetsialist: Roman Lebedev, Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 173988

Sisekliima tagamise süsteem: Vastutav spetsialist: Vladimir Krehov, Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 173893

Elektripaigaldise osa: Vastutav spetsialist: Sergey Khashin, Pädevustunnistuse nr EL-421-22

1.3 Alusdokumendid

1.3.1 Lähteandmed Eelprojekti koostamise aluseks on järgnevad lähteandmed: - Tellija lähteülesanne; - Taimela maaüksuse detailplaneering (kehtestatud 15.08.2000).

Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla, Viimsi vald, Harju maakond Üksikelamu projekt.

________________________________________________________________4/38

1.3.2 Ehitusuuringud Käesolev projekt ei käsitle.

1.3.3 Normdokumendid Projekti koostamisel lähtuti Eesti Vabariigis kehtivatest normdokumenditest.

2. ASENDIPLAAN 2.1 Üldandmed

2.1.1 Projekteerimistöö piiritlus Hoone projekteerimisel on lähtutud tellija soovist ning krundi suurusest. Asendiplaani aluseks on geo-mõõdistus, dateeritud juuni 2025.a.

2.1.2 Alusdokumendid 2.1.2.1 Lähteandmed Olemasolev asendiplaan ja katastriskeem jääb samaks. 2.1.2.2 Uuringud, mõõtmised ja prognoosid Geodeetiline alusplaan, töö nr 110/25, Revico Geo OÜ, juuni 2025

2.1.2.3 Normdokumendid - Siseministeeriumi määrus nr.17, 30.03.2017. RT I, 23.02.2021, 13 - Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded. - Majandus- ja taristuministri määrus nr.97, 17.07.2015. RT I, 26.02.2021, 7– Nõuded ehitusprojektile. - EVS 932:2017 – Ehitusprojekt. - EVS 812-2:2014+AC:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid. - EVS 812-3:2018/AC:2018 - Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid. - EVS 812-6:2012+A1:2013+AC:2016+A2:2017 - Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus. - Eesti standard EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest. - Eesti Standard EVS-EN 16798-1:2019+NA:2019: Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 1: Sisekeskkonna lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja akustikast. Moodul M1-6. - Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid; Sotsiaalministri määrus nr. 42, 04.03.2002. RT I, 29.12.2020, 47. - Ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nendele nõuetele vastavuse tõendamise kord nr. 49, 26.07.2013. RT I, 10.11.2020, 12. - Sotsiaalministri määrus nr. 61, 24.09.2019 - Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid. - Jäätmeseadus, vastu võetud 28.01.2004. RT I, 22.10.2021, 16. - Viimsi Vallavolikogu 20.09.2022 vastu võetud määrus nr 15 „Viimsi valla jäätmehoolduseeskiri“. - Viimsi Vallavolikogu 18.03.2025 määrus nr 6 „Viimsi valla heakorraeeskiri“.

Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla, Viimsi vald, Harju maakond Üksikelamu projekt.

________________________________________________________________5/38

2.2 Olemasolev

2.2.1 Paiknemine Käsitletav kinnistu Rohuneeme tee 93c paikneb Püünsi külas, Viimsi vallas, Harju maakonnas.

2.2.2 Olemasolevad hooned ja rajatised Kinnistu on hoonestamata.

2.2.3 Olemasolev refljeef Krundi reljeef on valdavalt tasane.

2.2.4 Olemasolev kõrghaljastus Kinnistul kasvavate puude asukohad on näidatud asendiplaanil. Käesoleva projektiga kõrghaljastust ei likvideerita.

2.2.5 Olemasolevad tänavad, juurdesõiduteed ja kõnniteed Krundi juurdepääs on Viimsi-Rohuneeme teelt. Juurdepääsutee on asfaltkattega. Sissesõit on näidatud joonisel AS-1.

2.2.6 Krundi kitsendused ja kaitsealused objektid. Puuduvad.

2.2.7 Krundi pinnase omadused Käesolev projekt ei käsitle.

2.3 Asendiplaani lahendus 2.3.1 Hoone paigutus Hoone asukoht on valitud vastavalt detailplaneeringuga lubatud hoonestusalale. Projekteeritava hoonestuse kaugus naaberhoonetest on vähemalt 8 meetrit.

2.3.2 Ehitusetapid Ehitusetapid täpsustatakse ehitustööde ettevalmistuse käigus.

2.4 Vertikaalplaneering

2.4.1 Vertikaalplaneerimise lahenduse lähteandmed Vertikaalplaneering on näidatud asendiplaanil (joonis AS-1).

2.4.2 Hoone paiknemiskõrgus Hoone +-0.00 seotakse ABS kõrgusega +2.35m (kõrgused EH-2000 süsteemis). Detailplaneeringuga on lubatud hoone +-0.00 vahemikus 1.80-2.00m (kõrgused Balti süsteemis). Detailplaneeringuga lubatud hoone +-0.00 kõrguse nõudele vastust ei ole võimalik tõendada, kuna detailplaneering on kehtestatud aastal 2000 ning kõrguse määramise süsteem on muutunud. Hoone nurkade projekteeritav maapinna kõrgus on valitud lähtudes olemasoleva maapinna kõrgustest ning naaberkinnistute maapinna kõrgustest. Projekteeritava hoone asukohad

Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla, Viimsi vald, Harju maakond Üksikelamu projekt.

________________________________________________________________6/38

olemasolev keskmine maapinna kõrgus on 2.04m (ABS). Projekteeritav maapinna ABS kõrgus hoone nurkades on 2.20m. Harja kõrgus projekteeritavast maapinnast on 5,8m. Hoone kõrgus keksmisest olemasolevast maapinnast on 5,9m. Hoone ABS kõrguseks on 8m.

2.4.3 Sademevee käitlemine Sademeveed krundi haljasaladelt immutatakse vertikaalplaneerimisega pinnasesse. Betoonkivisillutisega parklast ja hoone katuselt suunatakse sademeveed sademeveekanalisatsiooni kaudu sademevee mahutisse (3m2), kust üleliigne vesi suunatakse imbväljakule. Parklasse on projekteeritud õks restkaev. Täpne lahendus on antud VKV projektiga - Solpro OÜ töö nr 170526. Sademevee juhtimine ja valgumine teemaa-alale on keelatud. Sademevee naaberkruntidele juhtimine ei ole lubatud.

2.5 Krundisisene liikluskorraldus ja parkimine

2.5.1 Liikluskorraldus ja parkimine krundil Parkimine on lahendatud omal krundil. Parkimiskohti on kokku planeeritud 2. Parkimiskohtade arv vastab detailplaneeringu nõuetele. Liikluskorraldus puudub. Mistahes ehitustransport ei tohi transpordimaal oleval sõiduteel, haljasaladel ja teepeenardel ja kergliiklusteel parkida. Veoteekonna määrimisel tuleb kate puhastada kohe. Määrdunud teekatet tuleb puhastada survepesuriga.

2.5.2 Liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimalused Käesolev projekt ei käsitle.

2.5.3 Liikluskorraldusvahendid Käesolev projekt ei käsitle.

2.6 Teed ja platsid Juurdepääs kinnistule on tagatud asfaltkattega Viimsi-Rohuneeme teelt. Mahasõit on projekteeritud asfaltkattega. Kinnistusisene parkla kaetakse betoonkividest sillutisega. Tänavakivid paigaldatakse 30 mm paksusele liivakihile, mille alla on tehtud 200 mm paksune killustikukiht. Tänavakivide eraldamiseks murukatendist kasutatakse kõnnitee äärekivi. Pideva terakoostisega kivimaterjaliseguist killustikalused peavad vastama "Maanteede projekteerimis-normide ja nendega seotud määruste korrektuur" 11.07.2011 tabeli 4.14 nõuetele.

Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla, Viimsi vald, Harju maakond Üksikelamu projekt.

________________________________________________________________7/38

2.7 Haljastus ja heakorrastus 2.7.1 Olemasolev, säilitatav haljastus Kinnistul kasvavate puude asukohad on näidatud asendiplaanil. Käesoleva projektiga kõrghaljastust ei likvideerita. Säilitatava puu ehitusaegne kaitse tagatakse vastavalt EVS 939-3:2020 standardile.

2.7.2 Projekteeritud haljastus Kinnistule on projekteeritud 2 puud - nt. serbia kuusk (võra laius 2-4m, kõrgus 8-10m). Puude asukoht on näidatud asendiplaani joonisel (AS-1). Serbia kuusk on pinnase suhtes vähenõudlik. Okkad on kahevärvilised - pealt tumerohelised, alt valged. Käbikandvus algab noores eas.

Hoonestusest ja teedest platsidest vabale alale rajatakse muru. Ehitustööde käigus taastatakse tänava maa-alal kaevetöödega kahjustatud murupinnad. Murupinna taastamisel tuleb jälgida, et kasvumulla huumusesisaldus peab olema vähemalt 3%. Kasvumuld peab olema mineraalmuld (PH 6,5-7), mis ei sisaldada taimedele kahulikke jäätmeid ning on tihendatav nii, et ei tekkiks vajumisi ja veelohkusid. Ei tohi kasutada külmunud pinnast. Olemasoleva ja taastatava haljasala piir tuleb ühtlustada ja taastada niidukõlbulikuks. Kasvumuld ei tohi sisaldada kive, killustikku jms.

Haljastuse rajamiseks kasutatakse puukoolis kasvatatud puid, mis on ümberistutamise suhtes vastupidavamad. Istik peab olema kasvatatud Eestis või lähiriikides, kaugemalt toodud taim peab olema talvitunud Eestis vähemalt kaks talve.Istutusmaterjal valitakse võimalikult suuremõõtmeline ja kvaliteetne. Ühte kohta istutatakse ühesuurused istikud. Kavandatud istutusmaterjal peab vastama Eesti Standardi EVS 939-2-2020 "Puittaimed haljastuses. Osa 2: Ilupuude ja -põõsaste istikute kvaliteedinõuded’’ nõuetele. Puude istutamisel tuleb arvestada vastavust EVS 843:2016 normidele ning Viimsi valla kaevetööde eeskirjale (Viimsi Vallavolikogu 16.03.2021 määrus nr 40).

Nõuded istutamisele:

 Istutusaugud teha vastavalt kasutatavate istikute mullapalli/juurepalli suurusele nii, et stutusauk on vähemalt 1/3 suurem mulla- või juurepallist. Istutusaugud tuleb täita viljaka kasvumullaga.

 Istutustööd teha aprillis-mais või augustis-septembris.  Enne istutamist tuleb mullapalli korralikult kasta ning valada istutusauku minimaalselt 50 l

vett.  Kui taim on istutusauku paika pandud, tuleb traatvõrk või pakkekangas avada pealt ning

külgedelt, seejuures ei tohi mullapall laguneda. Looduslikust materjalist kanga võib jätta augu põhja. Kunstmaterjalist kangas ja istutusnõu tuleb eemaldada täielikult.

 Vigastatud juured tuleb tagasi lõigata ning jalgida, et juured ei jääks istutusauku keerdus ega otsad ülespidi.

 Puud tuleb istutada nii, et juurekael jääks (parast hilisemat pinnase vajumist) maapinnaga ühele tasandile või sellest 1–2 cm kõrgemale. Istutamisel tuleb kasvumuldkiht-kihilt suruda vastu taime juurestikku. Istutatud puud ei tohi olla viltu.

 Istutamisel lõigata ära kuivanud ja vigastatud oksad.

Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla, Viimsi vald, Harju maakond Üksikelamu projekt.

________________________________________________________________8/38

 Enne multšimist tuleb istutusalad hoolikalt umbrohust puhastada, et takistada nende kasvu läbi multšikihi. Eriti raske on umbrohujuuri eemaldada peenraakanga alt, sest need tungivad peenravaibast läbi ja nende kättesaamine läbi peenravaiba on võimatu.

 Peale istutamist katta põõsaste ja puude istutusala jämedama okaspuu kooremultšiga (fr20-40 mm) 7-10cm paksuselt. Üksikpuudele teha multširing tüve ümber diameetriga ca 1m, et hõlbustada niitmist puude ümber tüve kahjustamata. Istikute juurekael tuleb jätta vabaks 10cm raadiuses. Hea kooremultš on valmistatud purustatud männikorbast, ei sisalda puiduosakesi ning on vähemalt aasta aega seisnud. See on sõelutud ühtlastesse läbimõõduklassidesse (fraktsioonidesse) ning sellele võib olla lisatud ka orgaanilisi väetisi. Kooremultš ei tohi sisaldada mürkkemikaale, mulda ja kive, juurumbrohu osakesi ega umbrohuseemneid.

 Peale istutamist rikkalikult kasta. Edaspidi kastetakse kord nädalas. Taimi tuleb kasta istutusjärgselt regulaarselt vähemalt ühe kasvuperioodi jooksul.

 Istutusmulla ja -aja ning hooldusvõtete asjus konsulteerida haljastusspetsialistiga.

Hooldustöödele esitatavad nõuded: Muru: Muru hoitakse agrotehniliste võtetega parimas võimalikus seisundis. Hooldusabinõusid rakendatakse regulaarselt igaaastaselt ja ennetavalt.

Muru hooldamiseks tehakse järgmised tööd:  muru piiratakse nii sageli, et muruala selged piirjooned oleksid tagatud kogu aeg;  umbrohutõrjet tehakse vajadust mööda;  muru kastetakse, väetatakse, tasandatakse (mulla lisamine, muruseemne külv, rullimine)

ja rullitakse vajadust mööda.

Puud: Puude hooldamiseks tehakse järgmised tööd: 1) kujundus-, hooldus-, harvendus- ja vormilõikust ning raiet tehakse vajaduse ja kasvukoha nõuete järgi; 2) lõigatud oksad korjatakse kokku ja veetakse ära; 3) kastetakse ja väetatakse vajadust mööda; 4) vajaduse kohaselt tehakse taimehaiguste ja -kahjurite tõrjet; 5) kastmis- ja väetamissüsteemid hoitakse nõuetekohaselt korras; 6) multši kiht hoitakse korras ning puhastatakse regulaarselt prahist ja umbrohust; 7) multši lisatakse juurde vajadust mööda. 8) Lehed korjatakse kokku ja viiakse minema.

2.7.3 Väikeehitised ja -vormid Puuduvad.

2.7.4 Piirded ja väravad Kinnistu ida- ja lõunapoolsele küljele on projekteeritud puidust piirdeaed, metallist postidega. Kinnistule juurdepääs on idapoolsel küljel, kuhu on projekteeritud jalgvärav ming liugvärav. Väravad ei tohi avaneda tee poole. Põhja- ja läänepoolsele küljele on projekteeritud metallist võrkpiire.

Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla, Viimsi vald, Harju maakond Üksikelamu projekt.

________________________________________________________________9/38

Piirdeaia kõrgus on planeeritud 1,2m. Läbipaistamatuid plankpiirdeid rajada pole lubatud. Piirdeaia puitlipid on pleneeritud paigaldada 80mm vahedega. Piideaia läbipaistvus on 40%. Piirete asukohad on näidatud Asendiplaanil (joonis AS-1).

Puude ja tehnovõrkude kaitsevööndis tuleb kaevetööd teostada käsitsi!

2.7.5 Prügikonteinerid Prügikonteinerid rajatakse betoonkividest platsile. Konteinerite asukoht on näidatud joonisel AS-1. Jäätmemahutid peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 meetri kaugusel, hoonetest vähemalt 4 meetri kaugusel. Jäätmete sorteeritud kogumise jaoks tuleb konteinerid tähistada vastavalt jäätmete liigile. Jäätmemahutid ja jäätme käitluse korraldamine peab lähtuma Jäätmeseadusest ja Viimsi valla jäätmehoolduseeskirjast. Kinnistu omanik on kohustatud sõlmima teeninduslepingu kohaliku jäätmekäitlus ettevõttega. Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõigile jäätmevaldajatele.

Kinnistule rajatavad jäätmemahutid: - Segaolmejäätmed - Biojäätmed

2.7.6 Jäätmekäitlus Käesoleva hoone ehitamiseks vajalikud ehitustööd ei too endaga kaasa märkimisväärset keskkonna reostust. Tööd tuleb teostada selliselt, et ei kahjustataks ümbritsevat keskkonda. Kahjustatud haljastus tuleb peale tööde lõppu taastada. Jäätmekäitlus tuleb lahendada vastavalt kehtivale, jäätmeseadusele ja Viimsi valla jäätmehoolduseeskirjale.

Jäätmekäitluse üldnõuded: 1) Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest, eeskirjast ja teiste asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõuetest. 2) Iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi, samuti kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale. 3) Jäätmevaldajal peab olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liikidest, hulgast ja päritolust ning jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ja jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale. 4) Jäätmevaldaja peab igas tegevuses vältima ohtlike jäätmete segunemist omavahel või tavajäätmetega. 5) Jäätmete kogumisel ja hoidmisel tuleb jäätmed nende tekkekohas paigutada liikide kaupa eraldi jäätmemahutitesse või selleks ettenähtud kohta. 6) Nii liigiti kogutud kui segunenud jäätmed, mis ei ole kaetud jäätmekäitluslepingutega, tuleb viia tekkekohale võimalikult lähedal asuvasse tehnoloogiliselt sobivasse ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavasse jäätmekäitluskohta või anda need käitlemiseks üle selleks vastavat luba omavale isikule. 7) Jäätmete käitlemine, sh põletamine, väljaspool selleks ettenähtud kohti ja viisidel on keelatud. Küttekolletes võib loata põletada ainult jäätmevaldaja enda tegevuses tekkinud immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või kartongi. 8) Üldkasutatavatesse kohtadesse (nt pargid, parklad, ühissõidukite peatused jms) paigutab

Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla, Viimsi vald, Harju maakond Üksikelamu projekt.

________________________________________________________________10/38

jäätmemahutid vallavalitsus või territooriumi haldaja. Kaupluste, söögikohtade ning teiste asutuste ja ettevõtete sissekäikude juures peab nende lahtioleku ajal olema prügikast, mille tühjendamise ja korrashoiu eest vastutab territooriumi haldaja. 9) Jäätmete jätmine avalike kogumispunktide kõrvale ja nende lähedusse on keelatud. 10) Üldkasutatavatesse kohtadesse paigutatud liigiti kogutud jäätmete üleandmiseks mõeldud jäätmemahutitesse on lubatud panna ainult neid jäätmeliike, mis on jäätmemahutitel oleval infokleebistel või muul andmekandjal välja toodud.

Jäätmekäitluse korraldamine: Jäätmetekitaja ja territooriumi haldaja on erinevad isikud, reguleeritakse nendevaheline kohustuste jaotus jäätmekäitluses vastava lepinguga. Territooriumi haldaja on kohustatud teavitama elanikke ja oma töötajaid eeskirja nõuetest. Jäätmevaldaja peab kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks. Jäätmevaldaja ei tohi sõlmida jäätmekäitluslepingut ega anda jäätmeid üle isikule, kellel puudub vastav keskkonnakaitseluba. Korraldatud jäätmevedu Viimsi vallas teostab AS-iga Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus. (https://www.viimsivald.ee/teenused/keskkond/jaatmemajandus/korraldatud-jaatmevedu).

Jäätmekava: Jäätmekäitlus – jäätmete hinnanguline kogus ja koostis. Jäätmekood Jäätmeliik Hinnanguline

kogus Ühik Tegevuse lühikirjeldus

17 01 01 Betoon ~1,0 m3

Antakse üle taaskasutamiseks keskkonnaluba omavale jäätmekäitlejale, nt Ati Grupp OÜ

17 02 01 Puit ~0,5 m3

Antakse üle taaskasutamiseks keskkonnaluba omavale jäätmekäitlejale, nt Ati Grupp OÜ

17 02 02 Klaas ~0,01 m3

Antakse üle taaskasutamiseks keskkonnaluba omavale jäätmekäitlejale, nt Ati Grupp OÜ

17 04 07 Metallisegud ~0,2 m3 Antakse üle taaskasutamiseks keskkonnaluba omavale jäätmekäitlejale, nt Ati Grupp OÜ

17 04 11 Kaablid ~0,1 m3 Antakse üle taaskasutamiseks keskkonnaluba omavale jäätmekäitlejale, nt Ati Grupp OÜ

20 03 01 Prügi(segaolme jäätmed)

~1,0 m3 Antakse üle keskkonnaluba omavale jäätmekäitlejale, kes selles jäätmeveo piirkonnas hanke korras valitud kohalik omavalitse poolt, nt Ragn-Sells AS või Radix Hooldus OÜ

15 01 06 Segapakendid ~0,1 m3 Tagastatakse pakendiettevõtjale pakendijäätmete ringlusse võtuks või taaskasutusse suunamiseks või antakse üle taaskasutamiseks keskkonnaluba omavale jäätmekäitlejale, nt Ragn-Sells AS

Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla, Viimsi vald, Harju maakond Üksikelamu projekt.

________________________________________________________________11/38

08 01 12 Värvi- ja lakijäätmed

~0,1 m3 Antakse üle taaskasutamiseks keskkonnaluba ning ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale, nt Ati Grupp OÜ

17 09 04 Ehitus-ja lammutuspraht

~2,0 m3 Antakse üle sorteerimiseks keskkonnaluba omavale jäätmekäitlejale, nt Ati Grupp OÜ

17 06 04 Isolatsiooni materjalid

~1,0 m3 Transportida jäätmekäitluspunkti

17 03 02 Bituumenrull materjalid

~0,1 m3 Antakse üle taaskasutamiseks keskkonnaluba ning ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale, nt Ati Grupp OÜ

Kogused on orienteeruvad ning täpsustuvad ehituse käigus.

PINNAS – pinnasetööde mahtude bilanss

Jäätme- kood

Jäätmeliik Hinnanguline kogus

Ühik Tegevuse lühikirjeldus

17 05 04 Kasvupinnas ~110 m3 Ehitisealune pinnas, teede- ja platside all olev pinnas ning tehnovõrkude rajamise kaevised. Kooritakse ja kogutakse eraldi, kasutatakse samal ehitusel haljastuseks. Ülejäävat kasvupinnast antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale, nt Ati Grupp OÜ.

17 05 03* Ohtlikke aineid sisaldavad Kivid ja pinnas

- m3 Eelhinnangu järgi ei teki ehitusobjektil

17 05 04 Kivid ja pinnas ~50 m3 Taaskasutatakse ehitusobjektil täitematerjalina.

Mahtude arvutamisel on arvestatud, et jäätmed on tihedalt, ilma õhkvahedeta kokku pressitud ning nad on tavalise ekspluatatsiooni niiskusega. Jäätmete hulgad on hinnangulised. Tolmlevad jäätmed tuleb kasta märjaks, lendlevad jäätmed tuleb ladustada ja transporitda kaetult, rehvidega tänavale kanduv pori ja muda tuleb pühkida kokku ning ladustada kinnistul, vajadusel tänav puhtaks pesta. Ehitustööde lõpetamise järel vormistatakse jäätmeõiend ning esitatakse Viimsi vallavalitsusele. Ehitusjäätmete käitlemist puudutav dokumentatsioon tuleb säilitada 2 aastat alates käitlemise hetkest (vastavalt Viimsi jäätmehoolduseeskirja §33 lg 2).

2.8 Maa-ala tehnilised andmed Sihtotstarve 100% elamumaa Krundi pind 1007 m2

Ehitisealune pind 192,8 m2

Krundi täisehitusprotsent 19,1% Haljastuse protsent 66,9% Parkimiskohtade arv 2

Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla, Viimsi vald, Harju maakond Üksikelamu projekt.

________________________________________________________________12/38

3. ARHITEKTUUR 3.1 Üldandmed

3.1.1 Projekteerimistöö piiritlus Arhitektuuri osa hõlmab hoone korruse plaani, katuse ja vundamendi plaane, vaateid ja lõiget ning avatäidete spetsifikatsioone.

3.1.2 Alusdokumendid

3.1.2.1 Lähteandmed Lähteandmeteks projekti koostamisel on kehtiv detailplaneering, tellija soov ning kehtivad ehitusnormid ja projekteerimisstandardid.

3.1.2.2 Uuringud, mõõtmised ja prognoosid Puuduvad.

3.1.3 Normdokumendid - Siseministeeriumi määrus nr.17, 30.03.2017. RT I, 23.02.2021, 13 - Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded. - Majandus- ja taristuministri määrus nr.97, 17.07.2015 – RT I, 26.02.2021, 7–Nõuded ehitusprojektile. - EVS 932:2017 – Ehitusprojekt. - EVS 812-2:2014+AC:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid. - EVS 812-3:2018/AC:2018 - Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid. - EVS 812-6:2012+A1:2013+AC:2016+A2:2017 - Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus. - Eesti standard EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest. - Eesti Standard EVS-EN 16798-1:2019+NA:2019: Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 1: Sisekeskkonna lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja akustikast. Moodul M1-6. - Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid; Sotsiaalministri määrus nr. 42, 04.03.2002. RT I, 29.12.2020, 47. - Ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nendele nõuetele vastavuse tõendamise kord nr. 49, 26.07.2013. RT I, 10.11.2020, 12. - Sotsiaalministri määrus nr. 61, 24.09.2019 - Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid.

- Jäätmeseadus, vastu võetud 28.01.2004. RT I, 22.10.2021, 16. - Viimsi Vallavolikogu 20.09.2022 vastu võetud määrus nr 15 „Viimsi valla jäätmehoolduseeskiri“. - Viimsi Vallavolikogu 18.03.2025 määrus nr 6 „Viimsi valla heakorraeeskiri“.

3.2 Olemasolev Puudub.

Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla, Viimsi vald, Harju maakond Üksikelamu projekt.

________________________________________________________________13/38

3.3 Arhitektuuri üldlahendus

3.3.1 Hoone paiknemine, planeeringu piirangud Hoone on paigutatud kinnistule detailplaneeringuga määratud hoonestusala.

3.3.2 Hoone ehitusetapid Täpsustatakse ehitustööde ettevalmistuse staadiumis.

3.3.3 Hoone arhitektuuri üldkontseptsioon Hoone projekteerimisel lähtutakse tellija soovist, krundi suurusest ja maatüki kujust. Projekteeritud hoone vastab detailplaneeringu kõigile nõudmistele ning selle tulemusena hakkab see harmooniliselt sobituma teiste ümbritsevate hoonetega.

Projekteerimisel on ühekorruseline üksikelamu. Hoone välisseinte ehitusmaterjaliks on 200mm kergplokk. Fassaad viimistletakse puitlaudisega.

Hoone maksimummõõdud on 15,3x15,2 m. Lae kõrgus 2,8 m. Elutuba-köögis on lae kõrgus 4,9m. Hoone kõrgus 5,8 m. Suletud netopind 145,9 m2.

3.3.4 Hoone ruumid Plaanilahenduse skeem on lihtne ja võimalikult funktsionaalne. Hoone on 1-korruseline. Sissepääs viib esikusse, kust edasi on pääsud garderoobi, kolme magamistuppa, vannituppa ja elutuba-kööki. Elutoast pääseb veel ühte magamistuppa. Köögist pääseb eesruumi, kust edasi saab minna duširuumi ja leiliruumi. Hoonel on tehnoruum, kuhu on eraldi sissepääs õuest, lisaks pääseb sinna ka vannitoast. Terrassile või võimalik minna elutoast, köögist, ühest magamistoast ja eesruumist.

3.3.5 Välisviimistlus Sokkel - viimistluskrohv - tumehall (nt. Ceresit Tikkurila Mole L487) Välisseinad - laudvooder - helesinine (nt. Tehnos Woodex T3038) Aknad ja uksed - plast - tumehall (nt.RR23) Katus - katusekivid (nt. Benders Carisma Candor) - tumehall Terrass - puidust terrassilaud - hall (nt. Woodex Aqua oil T8037)

3.3.6 Siseviimistlus Siseviimistlusmaterjalid peavad vastama: - EVS 812-7:2018. Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus - “Eesti ehituses kasutusohutuse nõuetele vastavate kahjulikke ühendeid sisaldavate toodete ja materjalide loetelule” (Eesti Ehitusteave ET-2 0110-0322) välja antud märts 2000.a. - Maalritööde RYL2012 esitatud nõuded

Materjalid peavad olema ohutud ja vastama tootja poolt ette nähtud kasutusotstarbele. Viimistletud pinnad peavad vastama heale ehitustavale. Juhinduda tuleb ka sisetööde

Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla, Viimsi vald, Harju maakond Üksikelamu projekt.

________________________________________________________________14/38

RYL2013 Ehitustööde kvaliteedi üldnõuetest (hoone sisetööd) ja toodete paigaldusjuhistest, üldistest tuletõrje- ja tervisekaitse nõuetest.

3.4 Hoone konstruktsioonid ja pinnakatted Ehitustööde maksumuse määramisel lähtuda üheaegselt nii joonistest kui ka tööseletusest. Kui käesolev tööseletus või joonised ei võimalda täpselt määrata mõnda ehituslikku teostatavust või kui nende vahel ilmnevad vastuolud, peab töövõtja enne tööde teostamist hankima täiendavat informatsiooni projekteerijalt või tellijalt. Ehitustööd teostada vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele tulekaitse, tervisekaitse ning ehitustööde teostamise normatiividele. Ehitustööde kvaliteet peab vastama RYL 2000 nõudele. Ehituse käigus tekkivad probleemid lahendatakse eraldi töövõtulepinguga järelvalvetööde käigus koostöös ehitaja, arhitekti ja elamu omanikuga.

Kõikide materjalide ja konstruktsioonide valikul ning ehitamisel tuleb kinni pidada headest ehitustavadest, Eesti Standardikeskuse standarditest, ET-normidest, ehitustööde kvaliteedi üldnõuetest RYL2010, RYL2013, hoone tehnosüsteemide nõuetest RYL2002, maalritööde nõuetest RYL2012 ning materjalide ja seadmete tarnija- ja tootjapoolsetest paigaldusjuhistest ning hooldusnõuetest.

3.4.1 Vundament Hoonele on projekteeritud plaatvundament.

3.4.2 Põrand pinnasel - Põrandakate - Aluskate 3mm - Ehituskile - Monoliitne raudbetoonplaat 100mm põrandaküttetorud armatuurivõrk

- Vahtpoüstürool EPS100 100mm - Vahtpoüstürool EPS100 100mm - Vahtpoüstürool EPS100 100mm - Tihendatud liiv (tagasitäide)

3.4.3 Vertikaalsed ja horisontaalsed kandekonstruktsioonid Hoone välisseinte konstruktsioon koosneb 200mm kergplokkidest. Katuse ja vahelae konstruktsioon puidust fermidel.

3.4.4 Trepid Hoone sissepääsu trepp on projekteeritud monol. raudbetoonist.

3.4.5 Vahelagi - Puistevill 400mm - Katusefermi alumine vöö 50x200mm - Aurutõkkekile - Roovitus 25x100mm (S=400mm)

Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla, Viimsi vald, Harju maakond Üksikelamu projekt.

________________________________________________________________15/38

- 2x kipsplaat 13mm

3.4.6 Katus Katus/KA-1 - Betoonist katusekivi - Roovitus 45mm (S=450mm) - Õhkvahe 35mm - Katuse aluskate - Katusefermi ülemine vöö 50x200mm

Katus/KA-2 - Betoonist katusekivi - Roovitus 45mm (S=450mm) - Õhkvahe 35mm - Katuse aluskate - Sarikad 50x200mm/ soojustus 200mm - Aurutõkkekile - Roovitus 25x100mm (S=400mm) - 2x kipsplaat 13mm

3.4.7 Välisseinad - Voodrilaud 20mm - Distantsliist 25mm - Õhkvahe 35mm - Vahtpolüstürool 200mm EPS60 - Kergplokid Fibo 200mm - Siseviimistlus/krohv

3.4.8 Siseseinad Sisesein /SS-1 - Siseviimistlus/krohv - Kergplokid Fibo 200mm - Siseviimistlus/krohv

Sisesein /SS-2 - Siseviimistlus/krohv - Kergplokid Fibo 100mm - Siseviimistlus/krohv

Sisesein /SS-3 (Leiliruum) - Kergplokk Fibo 100..200mm - Isolatsiooniplaat Finnfoam FF-PIR 30mm - Õhkvahe 20mm - Voodrilaud 12mm

Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla, Viimsi vald, Harju maakond Üksikelamu projekt.

________________________________________________________________16/38

3.4.9 Avatäited Eluruumi igal elu-, töö- ja magamistoal ning köögil peab olema vähemalt üks lahtikäiv aken. Kõik välisseintes olevad aknad on soojustatud plastprofiilidel tumehalli värvi ning klaasitud kolmekordse klaaspaketiga: heliisolatsioon Rw=33dB, u=0,5 W/M*K. Akende U= 0,7 W/(M*K). Kõik välisseintes olevad uksed on soojustatud plastprofiilist tumehalli värvi. Välisuste U= 0,9 W/(m*K)W.

3.5 Hoone tehnilised andmed TEHNILISED NÄITAJAD Ehitisealune pind 192,8 m2

Maapealsete korruste arv 1 Maa-aluste korruste arv 0 Absoluutne kõrgus 8 m Kõrgus 5,8 m Pikkus 15,3 m Laius 15,2 m Sügavus 0 m Suletud netopind 145,9 m2

Suletud brutopind 182,8 m2

Maapealse osa maht 935 m3

Köetav pind 145,9 m2

Eluruumide pind 138,4 m2

Tehnopind 7,5 m2

Üldkasutatav pind 0 m2

Tubade arv 5 Tulepüsivusklass TP-3

4. KONSTRUKTSIOONID 4.1 Üldandmed

4.1.1 Projekteerimistöö piiritlus Selles peatükis määratletud koormused on ligikaudsed ning vajavad täpsustust ehituskonstruktsiivses osas.

4.1.2 Alusdokumendid

4.1.2.1 Lähteandmed Lähteandmeteks oli tellija suuline soov ning projekteerimistinigmused.

4.1.2.2 Ehitusuuringud Käesolev projekt ei käsitle.

Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla, Viimsi vald, Harju maakond Üksikelamu projekt.

________________________________________________________________17/38

4.1.2.3 Normdokumendid Ehituskonstruktsioonide projekteerimisel lähtutakse alljärgnevatest seadustest ja norm- dokumentidest:

 Ehitusseadustik: EVS 932:2017 – Ehitusprojekt.

 Koormused: EVS-EN 1990:2002+NA:2002/AC:2021 Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused. EVS-EN 1991-1-1:2002/AC:2009 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1: Üldkoormused . Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused. EVS-EN 1991-1-2:2004/AC:2013 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-2: Üldkoormused. Tulekahjukoormus. EVS-EN 1991-1-3:2006+A1:2016+NA:2016 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused Osa 1-3: Üldkoormused. Lumekoormus. EVS-EN 1991-1-4:2005/AC:2010 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-4: Üldkoormused. Tuulekoormus. EVS-EN 1993-1-1:2005+A1:2014/NA:2015 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks. EVS-EN 1993-1-2:2006/AC:2009 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-2: Üldeeskirjad. Tulepüsivusarvutus. EVS-EN 1992-1-1:2005+NA:2007/AC:2019 Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonetele EVS-EN 1992-1-2:2005+NA:2008 Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-2: Üldreeglid. Tulepüsivus

 Projekteerimisalal, kus Eesti projekteerimisnormid on mittetäielikud või puuduvad, on kasutatud SNiP ja SP norme.

4.2 Tehnilised põhinõuded hoone kandekonstruktsioonidele

4.2.1 Projekteeritud kasutusiga Kuna ei ole teisiti kokku lepitud, siis loetakse EVS-EN 1990:2002 kohaselt uute kandekonstruktsioonide kasutusea kategooriaks klass 4 (hooned ja muud sarnased kandekonstruktsioonid), planeeritav kasutusiga 50 aastat.

4.2.2 Tagajärgede- ja töökindlusklass Standardi EVS-EN 1990:2002 kohaselt töökindluse eristamise eesmärgil on eluhoone kandekonstruktsioonid määratletud tagajärgede klassiks CC1.

4.2.3 Järelevalve tase Standardi EVS-EN 1990:2002 kohaselt on järelevalve tase IL3 ehk teostatakse suurendatud järelevalvet: kolmanda poole järelevalve.

4.2.4 Koormused 4.2.4.1 Kasuskoormused, tehnoloogilised ja seadmete koormused Vastavalt standardile EVS-EN 1991-1-2:2002 liigitakse uusehitise järgmistele kasutusklassile:

Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla, Viimsi vald, Harju maakond Üksikelamu projekt.

________________________________________________________________18/38

klass A – q ᵏ =2,0 kN/m2, Q

ᵏ =2,0 kN;

Horisontaalse koormuse klassid rinnatisele ja barjäärile on standardi EVS-EN 1991-1-2:2002 põhjal: klass A – q

ᵏ =0,5 kN/m (rinnatisele ja barjäärile kuni 1,2 m kõrguseni);

Koormuse osavarutegur γ G

=1,5.

4.2.4.2 Lumekoormus Normatiivne lumekoormus maapinnal s

ᵏ =1,5 kN/m2. Katuse lumekoormuse kujutegur μ

¹ =0,8.

Lumekoormused ja lumekotid arvutatakse vastavalt standardile EVS-EN 1991-1-3:2006. Koormuse osavarutegur γ

=1,5.

4.2.4.3 Tuulekoormus Tuule põhiline baaskiiruse väärtus on v

ᵇ =21,0 m/s ja keskmine tuule baaskiirusrõhk q

ᵖ =0,618

kN/m2. Maastiku tüüp – II. Välis- ja siseõhutegurid vastavalt standardile EVS-EN 1991-1- 4:2007. Koormuse osavarutegur γ

=1,5.

4.2.4.4 Muud koormused Omakaalukoormused on leitud vastavalt projekteeritud konstruktsioonidele ning tehniliste seadmete kaaludele. Alalise koormuse osavarutegur γ

=1,2.

4.3 Hoone kandeskelett

4.3.1 Kandeelemendid Vundament - plaatvundament Välisseinad - 200mm kergplokid Siseseinad - 200mm kergplokid Katus - puitfermid

Konstruktsioonide ristlõike, kihid ja samm on vajalik täpsustada litsentseeritud erialaspetsialisti arvutustega, eraldi tellitatava konstruktiivse projekti koostamise käigus.

5. TULEOHUTUS 5.1 Üldandmed Tuleohutuse osa hõlmab püstitava hoone konstruktsioonide tuleohutust.

5.2 Alusdokumendid -Ehitusseadustik -Tuleohutuse seadus -Siseministri määrus nr.17, 30.03.2017. RT I, 23.02.2021, 13 - „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ (edasi „määrus nr. 17“) -EVS 932:2017 Ehitusprojekt -EVS 812-1:2017 Ehitiste tuleohutus. Osa 1: Sõnavara -EVS 812-2:2014+AC:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid.

Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla, Viimsi vald, Harju maakond Üksikelamu projekt.

________________________________________________________________19/38

- EVS 812-3:2018/AC:2018 - Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid. -EVS 812-6:2012+A1:2013+AC:2016+A2:2017 - Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus. -EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded

5.3 Tuleohutusklass, kasutusviis ja kasutusotstarve 1. Tulepüsivusklass – TP3 2. Ehitise tuleohutusest tulenev ehitise liigitus – I kasutusviis (eluhoone) 3. Kasutusotstarve - üksikelamu 4. Hoone korruste arv - 1

I kasutusviisi puhul ei ole tuleohuklassi määramine kohustuslik.

5.4 Jagunemine tuletõkkesektsioonideks ning materjalide tuletundlikkus Jagunemine tuletõkkesektsioonideks puudub.

Sisepindade nõutud tuletundlikkus: seinad ja lagi - D-s2,d2 (sisepinna väikseid osi võib katta klassifitseerimata materjalidega) Põrandad - nõudeid ei esitata Soojustussüsteem - D,d0 Välisseina välispind - D,d2 Õhutuspilu välispind - D,d2 Õhutuspilu sisepind - nõudeid ei esitata Katusekate - Broof(t2)

Tehniline ruum: Seinad ja lagi - B-s1,d0 Põrandad - DFL-s1 Katlaruumi põrand - A2FL-s1

Kaablite tuletundlikkuse nõuded: Ehitis üldiselt - Dca-s2,d2,a2 Evakuatsioonitee - Cca-s1,d1,a2 Torupaigaldise tuletuletundlikkus - DL-s3,d0

5.5 Ehitise tuleohutuskuja, tulepüsivusajad ja eripõlemiskoormus Hoonetevaheline kuja 8 meetrit on tagatud. Nõuded kande- ja jäigastavate konstruktsioonide tulepüsivusaegadele puuduvad. Hoone eripõlemiskoormus jääb alla 600MJ/m².

5.6 Evakuatsioonilahendus

5.6.1 Maksimaalne inimeste arv Hoones viibivate inimeste arv on üldjuhul 4.

Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla, Viimsi vald, Harju maakond Üksikelamu projekt.

________________________________________________________________20/38

5.6.2 Evakuatsiooniteed Evakuatsioonipääsude arv: üks - hoone välisuks, ukse mõõtmed 1400x2100mm, millest avatav osa on mõõtmetega 900x2100mm. Väljumistee pikkus evakuatsioonipääsuni ei ületa 30 meetrit.

5.6.3 Pääsud keldrisse, pööningule ja katusele Kelder puudub. Pööningule pääs tagatud pööninguluugi kaudu, mis asub esiku laes. Pööninguluugi min mõõtmed 800x600mm. Pääs katusele toimub nõjatusredeli abil. Korstnate hooldamiseks paigaldatakse katusele redel ja katusesild.

5.7 Suitsu eemaldamine Suitsueemalduse eesmärk on hoida ruumid suitsuvabad evakuatsiooniks, toetada päästetööde teostamist, kaitsta seadmeid ja sisustust ning vähendada suitsu ja soojuse kahjustusi, temperatuuri mõju konstruktsioonidele. Suitsutõrje toimub avatavate uste ja akende kaudu, loomuliku tõmbega. Suitsutõrje käivitustase on 1 (käsitsi).

5.8 Tuleohutuspaigaldised Autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur: Paigaldatakse vähemalt ühes eluruumis.

Autonoomne vingugaasiandur: Paigaldatakse vähemalt üks.

Andurite paigaldamine toimub järgides tootja juhiseid. Andurite asukohad täpsustada ehituse käigus.

Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem (ATS): hoones ei projekteerita.

Väljapääsutee valgustus: nõue puudub

Automaatne tulekustutussüsteem (AKS): nõue puudub

Piksekaitse: nõue puudub

5.8 Tehnosüsteemide tuleohutus

5.8.1 Kütteseadmete tuleohutus Hoone küttesüsteemide tuleohutus peab vastama standardile EVS 812-3:2018. Hoonel on õhk-vesi soojuspump ja kamin. Kütteseadmed peavad olema paigaldatud, kasutatud ja hooldatud vastavalt tootja juhendile ning omama CE sertifikaadi.

Üksikelamu lisakütteks on kamin, mis asub elutoas. Leiliruumi köetakse puukerisega. Ukseta küttekollete ohutuskuja küttekolde ees paiknevate põlevmaterjalist ehitisosadeni on 1500 mm. Põrand kaitstakse kas tihedalt põranda ja küttekoldega liituva metall-lehega või põlevmaterjalist põrandakate asendatakse mittepõlevaga. Lahtise küttekolde kohal ulatub

Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla, Viimsi vald, Harju maakond Üksikelamu projekt.

________________________________________________________________21/38

ohutuskuja vähemalt 150 mm kolde ava külgedele ja 750 mm selle ette kolde esiservast mõõdetuna. Kerise ohutuskujad projekteeritakse vastavalt kerise tüübile ja kasutus- ja paigaldusjuhendile.

Korstna minimaalne kaugus korstna otsast katuse tasapinnani on 800mm. Korstnad on temperatuuriklassiga T600. Temperatuuriklass peab vastama kütteseadme väljundgaaside maksimaalsele temperatuurile. Korstna minimaalne kaugus katuse puitkonstruktsioonidest vastavalt tootja juhendile. Korsten ja kõik tehaselised kütteseadme osad peavad olema paigaldatud, kasutatud ja hooldatud vastavalt tootja juhendile ning EVS 812-3:2018. Korstna paigaldus ning korstna ühendamine kütteseadmega peab toimuma vastava kompetentse isiku poolt.

Põlevmaterjali ei tohi hoida ehitises, selle all või vahetus läheduses selliselt, et see põhjustaks tuleohu või raskendaks päästetööd. Küttematerjal paigutatakse küttesüsteemist ohutusse kaugusesse. Põlevmaterjali ohutu kaugus küttesüsteemist või muust kuuma välispinnaga seadmest määratakse vastavalt küttesüsteemi või muu seadme või nende komponentide tootja kasutusjuhendile. Põlevmaterjal ladustakse ehitises selliselt, et see ei põhjustaks tuleohtu, ei takistaks evakuatsiooni, ega raskendaks päästetööde teostamise võimalikkust. Juhul, kui korstna tüüp muudetakse, järgida projekteerimisel EVS 812-3:2018 nõudeid!!

5.8.2 Ventilatsioonisüsteemi tuleohutus Hoone ventilatsioonisüsteemi tuleohutus peab vastama standardile EVS 812-3:2018. Ventilatsioonisüsteemi projekteerimisel, paigaldamisel, hooldamisel ja kasutamisel lähtutakse asjakohasest standardist. Ventilatsioonisüsteemi rajamisel kasutatakse materjale, mis vastavad vähemalt A2-s1,d0 tuletundlikkusele. Eluhoone köögi väljatõmbekanal, mis ei ole rajatud šahti, peab olema tulepüsivusega vähemalt EI 15 ja tuletundlikkusega vähemalt A2-s1,d0. Õhupuhasti ja väljatõmbekanali ühendamiseks võib kasutada painduvaid kanaleid.

5.8.3 Päikesepaneelide tuleohutus Hoone katusele paigaldatakse 4 päikesepaneeli. Päikesepnaeelide koguvõimsus on 2 kW (4x500Wh). Päikesepaneelide asukoht on näidatud joonisel A-8 Katuse plaan.

Päikesepaneelide paigaldamisel tuleb arvestada teiste tehnosüsteernide toimimiseks vajaliku ruumiga ning vajadusel juurdepääsuga hooldustööde tegemiseks. Päikesepaneelide tsoonid peavad olema projekteeritud ja paigaldatud nii, et nendele oleks tagatud juurdepääs päästemeeskonnale pääste- ja kustutustööde tegemiseks.

Katusel ja hoone seintel on lubatud moodustada maksimaalselt 300 m2 suuruseid tsoone. Käesolevas projektis ei ületa päikesepaneelide tsoon 300m2. Tsoonide vahel peab olema vahemalt 1 m vaba ruumi. Juurdepaasuteed tsoonis, mis viivad teiste seadmeteni, peavad olema vähemalt 0,8 m laiused.

Päikesepaneelide minimaalsed kaugused suitsueemalduse seadmetest on:

Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla, Viimsi vald, Harju maakond Üksikelamu projekt.

________________________________________________________________22/38

- Suitsuluukidest 1m. Juurdepääsutee laius suitsuluugini peab olema min. 0,8m - Vertikaalse suitsueemalduse väljapuhketoru otsast 1m. - Horisontaalselt paigaldatud väljapuhketoru otsast 5m. Hoonetel, mille katusel on suitsukorstnad, tuleb järgida päikesepaneelide paigaldusel standardis EVS 812-3 (Ehitise tuleohutus Osa 3: Küttesüsteemid) toodud nõudeid ohutuskaugustele ja vajalikku juurdepääsu suitsukorstna puhastamiseks.

Potentsiaalselt (võimalikult) pinge alla jäävad kaablid peavad olema kogu nende kulgemise tee jooksul paigutatud kas kõrisse, renni või kaabliredelisse. Tähistus peab olema tehtud kontrastse (hästi loetava) sildiga (nt. „PV“). Tähistus peab olema olemas kaabliotsas ja ligipääsetavates kohtades korrustel, kui kaabel kulgeb korruste vahel kinnises šahtis, ei ole tähistamine selles osas vajalik.

Päikeseelektri paigaldise projektdokumentatsioon peab asuma peakilbi või inverteri juures.

5.9 Päästemeeskonna juurdepääs ehitisele Päästetehnikaga peab pääsema hoone sisse-, hädaväljapääsude ja päästemeeskonna sisenemistee vahetusse lähedusse. Päästekommando juurdepääs on ette nähtud Viimsi- Rohuneeme teelt. Tänava laius on piisav ühe tuletõrjeauto juurdesõiduks ning ei takista evakuatsiooni. Päästemeeskonna sissepääs hoonesse on tagatud välisukse kaudu.

5.10 Väline tulekustutusvesi Vett väliseks tulekustutuseks tagavad lähimad hüdrandid. Lähima hüdrandi asukoht on näidatud joonisel AS-2 (Situatsiooniskeem). Lähim hüdrant asub Järve teel, Rohuneeme tee 74 kinnistu vahetus läheduses, kaugus projekteeritavast üksikelamust ~150m. Vastab standardile EVS 812-6:2012 - Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus.

6. KÜTE JA VENTILATSIOON. 6.1 Üldandmed

6.1.1 Projekteerimistöö piiritlus Projektis on kirjeldatud Rohuneeme tee 93c kinnistule projekteeritud üksikelamu ehitusprojekti hoonesisese kütte- ja ventilatsioonisüsteemide ehitustööd. Kütte- ja ventilatsioonisüsteemide erinevate elementide tööiga on 15-50 aastat. KV süsteemide elementide tööea määrab tootja.

6.1.2 Normdokumendid - EVS-EN 16798-1:2019 Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 1: Sisekeskkonna lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja akustikast; - EVS 844:2022 Hoonete kütte projekteerimine; - EVS 812-2: 2014 Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid; - EVS-EN 1886:2025 Hoonete ventilatsioon. Õhu töötlemisseadmed. Mehaaniline toimimine; - Soome ehituseeskirjade kogumik D2, 2010 Rakennusten sisäilmasto ja ilmanvaihto

Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla, Viimsi vald, Harju maakond Üksikelamu projekt.

________________________________________________________________23/38

Määräykset ja ohjeet 2010; - EJKÜ soovitus TS1 /2019Soojussõlmed, juhised ja eeskirjad; - LVI 05-10440 en CLASSIFICATION OF INDOOR ENVIRONMENT 2008. Target Values, Design Guidance, and Product Requirements; - EVS 932:2017 Ehitusprojekt - EVS-EN ISO 13789:2017 Thermal performance of buildings - Transmission and ventilation heat transfer coefficients - Calculation method (ISO 13789:2017); - EVS-EN 12831- 1:2017 Hoonete energiatõhusus. Arvutusliku soojuskoormuse arvutusmeetod. Osa 1: Ruumi soojuskoormus, moodul M3-3 D2 Ehitiste sisekliima ja ventilatsioon. Eeskirjad ja juhendid 2012

6.1.3 Siseõhu arvutuslikud parameetrid

6.2 Küttesüsteem Välisõhu arvutuslikud parameetrid Talvine arvutuslik temperatuur : -21 °C

Soojusallikas Eluoas paigaldatakse kamin. Leiliruumi kütteks paigaldatakse puuküttega keris. Hoone küte on lahendatud õhk-vesi soojuspumba abil (näiteks Bosch Compress 3400i AWS või analoog). Hoone varustatakse vesikütte süsteemiga. Hoonele on ette nähtud põrandküte.

Soojuspump peab olema paigaldatud, kasutatud ja hooldatud vastavalt tootja juhendile ning omama kehtivat CE sertifikaadi. Kütteseadmed tuleb ehitada ja paigaldada vastavalt EVS 812-3:2018 nõuetele.

Ruumide optimaalse temperatuuri tagamiseks tuleb paigaldada igasse köetavasse ruumi ruumitermostaat ja põrandakütteringide jaotuskollektorile termoajamid. Hoone sanitaarruumidesse tuleb paigaldada ruumitermostaat koos põranda temperatuurianduriga.

Soojuspumba sisemoodul hakkab paiknema tehnoruumis. Soojuspumba välismoodul hakkab paiknema hoone põhjapoolsel küljel. Välisagregaadi alla paigaldatakse kondensaadi äravoolu alus, mis kogub soojuspumbast tuleva kondensaatvee kokku, mis juhitakse läbi

Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla, Viimsi vald, Harju maakond Üksikelamu projekt.

________________________________________________________________24/38

vesiluku hoone kanalisatsioonisüsteemi. Vajadusel kasutatakse kandilisi õhukanaleid, kus kõrgused ei võimalda kasutada ümaraid kanaleid.

Soojuspumba välisosa paigaldatakse betoonist alusele. Kõik välised tehnilised seadmed peavad olema varjatud. Hoonest eraldi seisvatele välistele seadmetele peab olema rajatud hoone arhitektuuriga sobiv varjestus. Selles projektis on soojuspumba kaitsevarjestus puidust. Soojuspumba välisosa on külgedelt ja pealt kaetud. Puidust kate värvitakse hoone fassaadiga samasse tooni. Värvitoonid on valitud vastavalt hoone toonidele, et sobituda hästi hoone välisviimistlusega ja soojuspumba kaitsevarjestus ei riku maja välisilmet. Soojuspumba kate vähendab seadme tekitatud müra keskkonnale.

Soojuspumba paigutus krundil peab olema valitud nii, et see ei häiriks naabreid. Naaberkinnistule ulatuv müratase ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid" lisas 1 toodud elamumaa alade piirväärtust.

Soojuspumba välisosa kaitsevarjestus (või analoog):

Välispiirete soojusläbivused (U-arvud): - välissein – 0,14 W/m²K - vahelagi - 0,10 W/m²K - katuslagi - 0,20 W/m²K - põrand pinnasel - 0,16 W/m²K - aken - 0,7 W/m²K - välisuks - 0,9 W/m²K

Hoone energiavajadus: 1. Aastane soojustarve kütteks: 9775 kWh 2. Aastane soojatarve sooja tarbevee valmistamiseks: 3648 kWh 3. Aastane soojustarve ventilatsioonile: 438 kWh 4. Aastane soojustarve ruumi jahutuseks: 0 kWh

6.3 Ventilatsioon

Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla, Viimsi vald, Harju maakond Üksikelamu projekt.

________________________________________________________________25/38

Hoone ventilatsioonisüsteem on soojustagastusega (rootor), välja arvatud köögikubu. Süsteemi SFP 1.5 kW/(m3/s) Soojustagastus 80%

Kasutatavate torude materjali valik, ehitus ja seinapaksused peavad vastama EVS 812-2: 2014 nõuetele ja ventilatsioonitorustiku tihedusklass peab olema vähemalt B (vastavalt EVS- EN 1886:2025).

Elu- ja abiruumide ventilatsioon Hoone elu- ja abiruumide ventilatsioon on lahendatud autonoomse täisautomaatse müra isoleerivas korpuses sekundaarsoojuse kasutamisega mehaanilise sissepuhke väljatõmbe agregaadiga SV. Ventilatsiooni agregaat paikneb tehnoruumis. SV1 ventseadet paigaldatakse seina peale. Agregaadi ette tuleb tagada juurdepääsu hooldamiseks. Agregaadi tuleb paigaldada nii, et oleks välditud müra ja vibratsiooni levik teistesse ruumidesse. SV seade võtab värsket õhku läbi välisseina. Agregaadi heitõhk suunatakse läbi välisseina õue. SV ventilatsiooni masin töötab pidevalt, omanikul on võimalus süsteemi välja lülitada või muuta ventilaatorite kiirust. Ventilatsiooni agregaat tarnitakse koos komplektse automaatika ning elektrikilbiga.

Köögi kubu Köögis oleva pliidi kohale on ette nähtud kubu, mille väljatõmbe õhk juhitakse läbi omaette kanali otse õue. Süsteemi sisse- või väljalülitamine toimub vastavalt käsitsi.

Ventilatsiooniagregaadid Ventilatsiooni masinate sissepuhke-väljatõmbe osad on isoleeritud kestas komplektsed agregaadid. Ventilatsiooniagregaadid on varustatud õhuvõtu ja heitõhu klappidega. Ventilatsiooni masin SV1 on varustatud rootorsoojustagastitega. Õhu järelsoojenduseks on ette nähtud elektrilised küttekalorifeerid. Ventilaatorid varustatakse sagedusmuunduritega, mis võimaldavad hõlpsamat seadistamist ja filtrite rõhulangu muutuse kompenseerimist. Kõik ventilatsiooni masinad tarnitakse koos komplektse automaatika- ning elektrikilbiga.

Ventilatsiooni masin SV1 on seinapealne. Müra sattumine ümbritsevatesse ruumidesse välditakse arhitektuur-ehituslike meetmetega ning samuti ka ventilatsiooni kanalitele paigaldatavate mürasummutajate abil.

Õhukanalid Õhukanalid valmistatakse tsingitud plekist. Õhutorud paigutatakse pööningul (isoleeritud). Ventilatsioonitorustik tuleb teha tsinkplekist spiraalvaltsiga ümartorudest. Vajadusel kasutatakse kandilise ristlõikega torustikku, ning painduva torustikku (kubudest). Kasutatavate torude materjali valik, ehitus ja seinapaksused peavad vastama EVS 812-2: 2014 nõuetele.

Mürasummutus Mürasummutid ja ventilatsioonitorustiku lahendus tuleb valida nii, et ventilatsioonitorustikus leviv ventilatsiooniseadmete poolt tekitatud müra ei põhjustaks teenindavates ruumides ja seadme suhtes ümbritsevas keskkonnas lubatust suuremat mürataset ning

Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla, Viimsi vald, Harju maakond Üksikelamu projekt.

________________________________________________________________26/38

ventilatsioonisüsteem ei halvendaks piirdekonstruktsioonide minimaalset vajalikku mürapidavust. Mürasummutitena tuleb kasutada tehases valmistatud ja sertifitseeritud müra summuteid. Kasutatakse nii ümara ristlõikega torumürasummuteid kui ka kandilisi plaatmürasummuteid. Mürasummutid peavad olema tehtud mittepõlevatest materjalidest. Mürasummutid peavad olema puhastatavad, ning summutusmaterjal ei tohi eraldada osakesi.

Kõik müra ning vibratsiooni tekitavad seadmed tuleb paigaldada vibratsiooni alustele. Aluse ja seadmete vaheline kontakt teostada kummipuksidega. Ventilatsiooniseadmete ruumide piirete (laed, seinad, põrandad) õhumüra isolatsiooniindeks peab olema vähemalt Rw ≥ 65 dB.

7. KESKKONNA- JA TERVISEKAITSE. Ehitustööde käigus tuleb järgida Viimsi Vallavolikogu 18.03.2025 määruses nr 6 „Viimsi valla heakorraeeskiri“ §9 „Ehitustöö tegija kohustused heakorra tagamisel“ toodut. Tekkivad jäätmed on valdavalt olmejäätmed ja ehitusjäätmed. Taaskasutatavad jäätmed tuleb koguda liigiti ning üle anda avalikesse kogumispunktidesse või teistesse nõuetekohastesse jäätmekäitluskohtadesse. Lisaks valla veebilehele on elanikele abiks ka Eesti tootjavastutusorganisatsioonide koostöös valminud kaardirakendus „Kuhu viia“ (https://kuhuviia.ee/).

Jäätmevaldaja on kohustatud jäätmekäitlust dokumenteerima ja esitama järelevalveametniku nõudmisel talle ehitusjäätmete käitlemist puudutav dokumentatsioon. Ehitusjäätmete käitlemist puudutav dokumentatsioon tuleb säilitada kaks aastat alates käitlemise hetkest. Ehitusloa või ehitusteatise kohustusliku ehitise ehitus- ja lammutustegevuse lõppedes esitatakse vallavalitsusele jäätmeõiend tõendamaks ehitusjäätmete nõuetekohast käitlemist kas läbi ehitisregistri või edastades õiend vallavalitsusele vähemalt 1 tööpäev enne kasutusloa või -teatise esitamist ehitisregistris.

Hoone ehitamisel ja kasutamisel tuleb järgida keskkonnasäästlikkuse põhimõtteid. Ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine peab olema võimalikult keskkonnasäästlik, sealhulgas tuleb ehitamisel säästlikult kasutada loodusvarasid. Lähtuvalt keskkonnaseadusest ja keskkonnamõjude hindamise kriteeriumitest, ei kaasne projekteeritava hoone ekspluateerimisega ega ka kavandatavate ehitustöödega ümbritsevale keskkonnale reostusohtu. Katustelt tulev sadevesi juhitakse sajuveekanalisatsiooni ning reoveed suunatakse ühisvõrkudesse.

Mistahes ehitustransport ei tohi transpordimaal oleval haljasaladel, kergliiklusteel ega teepeenardel parkida. Ehitustööde käigus ei tohi lõhkuda ega määrida transpordimaal olevat katet ja veoteekonda. Juhul kui kate lõhutakse, tuleb taastamine teostada vastavalt Viimsi valla kaevetööde eeskirjale ja kutsuda enne kasutusloa taotlemist teede seisukorda kontrollima Viimsi Vallavalitsuse teede vanemspetsialist. Veoteekonna määrimisel tuleb kate puhastada kohe. Määrdunud teekatet tuleb puhastada survepesuriga. Uue ja olemasoleva teekatendi

Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla, Viimsi vald, Harju maakond Üksikelamu projekt.

________________________________________________________________27/38

kokkuviimine näha ette võimalikult sujuv ning ilma astmeta. Ehitustööde käigus kannatada saanud haljasala taastatakse kasvumullaga (h= 15 cm), millele külvatakse muruseemet.

Akustika: Alusdokumendid: - EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ - Keskkonnaministri 30.05.2021 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõdistamise määramise ja hindamise meetod“

Tehnoseadmete müra: Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 sätestatu kohaselt rakendatakse tehnoseadmete tekitatava müra piirväärtusena tööstusmüra sihtväärtust. Kinnistu asub II müra kategooria alas, kus kehtib päeval piirväärtus 50 dB ja öösel 40 dB. Majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrus nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“ kohaselt väljastpool eluruumi paiknevast allikast lähtuva müra helirõhu tase eluruumis ei tohi päeval ületada 40 dB ja öösel ületada 30 dB taset.

Valida tuleb õhk-vesi soojuspump, mis ei ületakse müra normtasemeid. Õhk-vesi soojuspumba mürataseme vähendamiseks paigaldatakse välisagregaat betoonist alusele. Soojuspumba ümber paigaldatakse puidust kate. Õhksoojuspumbast tuleneva vibratsiooni minimeerimiseks näha ette välisagregaadi kinnistustele ilmastikukindlad kummipuksid. Vajadusel rakendada täiendavaid meetmeid müra vähendamiseks.

Ventilatsiooni agregaat tuleb paigaldada nii, et oleks välditud müra ja vibratsiooni levik eluruumidesse või magamistubadesse. Ventilatsiooni seade paigaldatakse eluruumidest eemal: tehnilises ruumis. Müra sattumine ümbritsevatesse ruumidesse välditakse arhitektuur-ehituslike meetmetega ning samuti ka ventilatsiooni kanalitele paigaldatavate mürasummutajate abil. Välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb arvestada, et ventilatsioonielemendid (tuulutusavad aknakonstruktsioonis või värskeõhuklapid välisseinas) ei vähendaks välispiirde heliisolatsiooni sel määral, et lubatav müratase ruumis oleks ületatud.

Liiklusmüra: Tee omanik (Viimsi vald) on projekti koostajat teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ning ei võta kohustusi rakendada meetmeid kohaliku tee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga käsitletaval alal. Kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab kinnistu omanik.

Liiklusest tulenevad päevased ja öised müratasemed peavad elamualadel vastama keskkonnaministri 30.05.2021 määrusele nr. 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõdistamise määramise ja hindamise meetod” lisas 1 II kategooria alale kehtestatud liiklusmüra sihtväärtusele.

Liiklusmüra normtasemed: päeval 55 LpA,eq,T (dB)

Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla, Viimsi vald, Harju maakond Üksikelamu projekt.

________________________________________________________________28/38

öösel 50 LpA,eq,T (dB)

Liiklusmüra normtasemed hoones tagatakse piirdekontruktsioonidega. Ehitise piirdekonstruktsioonide mürapidavus peab vastama EVS 842:2003 “Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”. Piirdekonstruktsioonidest läbiviigud tihendada nii, et oleks tagatud piirde, kui terviku helisisolatsioon.

Projekteeritavate piirdekonstrutsioonide mürapidavus: Välisseinad Rw ≥50 dB Katuslagi Rw≥50 dB

Heliisolatsiooninõuded sisepiiretele üldjuhul R´w≥43dB. Uksed või ustekompleks R´w≥27 (32) dB. Tualettruumide ja magamisruumide vaheliste seinte ja vahelagede õhumüra isolatsiooniindeks peab olema >49db.

Ehitusaegne müratase: Ehitusaegsed müratasemed ei tohi elamualadel ajavahemikul 21.00-07.00 ületada keskkonnaministri määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud II kategooria tööstusmüra normtaset - päeval 50 dB ja öösel 40 dB. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib teha tööpäevadel kella 7.00–19.00.

Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed: Võimalikeks avariiolukordadeks alal võib olla rike või õnnetus kasutatava tehnikaga või tööõnnetus. Sellised avariiolukorrad on võimalikud igasugusel ehitamisel ning seega on need ennetatavad õigete töövõtetega. Selliste olukordade minimeerimiseks on oluline ehitusperioodil järgida üldisi ohutusnõudeid ning vajalikke eeskirju. Ehitusperioodil vastutab töövõtja keskkonnakaitse eest ehitusobjektil ja seda ümbritseval alal. Tulekahju ennetamiseks peavad ehitised olema varustatud nõuetele vastavate tulekustutusvahenditega. Ehitusaegne töö- ja liikluskorraldus peab välistama avariiolukordade tekkimise. Hoone kasutusperioodil on avariiolukordadeks torustike lekked ja ehitise tulekahju. Peale ehitustööde lõppu ehitusala heakorrastatakse. Iga ehitis peab olema kena, kestev, ohutu ja võimaldama teda kasutada sihtotstarbeliselt. Hoonet tuleb ekspluateerida ja hooldada viisil, et see ei kahjustaks konstruktsioonide püsivust. Hoone peab säilitama oma esteetilisuse ja hea väljanägemise kogu ekspluatatsiooni aja jooksul. Ehitusaegse valve tagab hoonestaja.

Kavandatava tegevusega kaasnevad keskkonnamõjud: Katastriüksusele planeeritav ehitus- ja elutegevus on keskkonda mittehäiriv. Täiendavate keskkonnakaitse tingimuste rakendamine ei ole vajalik. Projekteeritav hoone on piisavalt keskkonnasõbralik ning kasutamisohutu. Hoone kasutajate poolt tajutav müra on tasemel, mis ei ohusta inimese elu ega tervist ning võimaldab rahuldavates tingimustes puhata.

Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla, Viimsi vald, Harju maakond Üksikelamu projekt.

________________________________________________________________29/38

Radoonikaitse: Vastavalt Harjumaa pinnase radooniriski kaardile (2008) projekteeritav hoone asub normaalse (30-50 kBq/m3) radoonisisaldusega piirkonnas. Radoonitõkke meetmeid käesoleva projektiga rakendatud ei ole. Radoonitõkke meetmete rakendamisel lähtutakse Eesti standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“.

8. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON. Vee- ja kanalisatsiooni välisosa on lahendatud VKV projektiga – Solpro OÜ töö nr 170526.

8.1 Hoonesisene veevarustus ja kanalisatsioon Normdokumendid: EVS 932:2017 Ehitusprojekt; EVS 835:2022 Hoone veevärk; EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon; EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk; EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk; EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus Osa 6: Tuletõrjeveevarustus EVS 843:2016 Linnatänavad; EVS 812-6:2012/A1:2013 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje Veevarustus. EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatava tuleohutusnõuded. EVS-EN 1610:2015 Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine EVS-EN 12201:2024 Plastics piping systems for water supply, and for drainage and sewerage under pressure - Polyethylene (PE) - Part 1: General

8.1.1 Veevarustus Veevarustuse üldpõhimõtted Vett tarbitakse projekteeritavas üksikelamus majandus-joogiveeks ja selle tarbimiskohad on vannitoad, abiruumid, köögid. Veeühendused nähakse ette ka pesumasinale.

Projekteeritavate süsteemide loetelu: - külma vee süsteem (KV); - soojavee süsteem koos ringlustorustikuga (SV / SVR).

Joogivee kvaliteet peab vastama Eestis kehtestatud nõuetele (Sotsiaalministri 24.09.2019.a määruse nr. 61 lisa „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“), arvestades võimalusekorral Europa Liidu direktiive ning Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni EFTAmäärusi.

Kõik joogiveega kokku puutuvad ühisveevärgi osad peavad olema projekteeritud ning ehitatud materjalidest ning osadest, mis ei erita vette ohtlikus koguses tervist kahjustavaid ained.

Hoonesse kavandatavate veevarustuse süsteemide eluiga peab olema vähemalt nii pikk kui seda kehtestavad üldtunnustatud ehitusreeglid ehk hea ehitustava. Hoonesse kavandatavate mittevahetatavate süsteemide eluiga peab olema 50 aastat. Veevarustuse süsteemi eluiga tagatakse vastupidavate materjalide valikuga, kvaliteetse ehitustöö ning korraliste hooldustöödega ekspluatatsioonis.

Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla, Viimsi vald, Harju maakond Üksikelamu projekt.

________________________________________________________________30/38

Planeeritud kasutusiga on määratud juhendi KH 90-40016-et „Planeeritavad kasutusead ja normatiivsed korrashoiuperioodid” alusel, mis põhineb heal ehitusja kinnisvarahooldustavadel.

Veevarustusallikas Kinnistu liitumispunktiks on Taimela teele, kinnistu piiri lähedusse paigaldatud maakraan. Hoonele on ette nähtud üks veesisend.

Hoone veemõõdusõlm Pea veemõõdusõlme asukoht on ette nähtud üksikelamu esimesel korrusel selleks ettenähtud tehnilises ruumis. Veemõõdusõlm peab asetama toitetorupoolse väliseina taga ja vastama veemõõdusõlmede ehitamise, kasutamise ja veearvestite paigaldamise eeskirjadele. Veemõõdusõlme ühenduste tegemisel ei või kasutada lahtivõetavaid kiirliitmikke. Hoone sisevõrgule paigaldada tagasilöögiklapp ja arvesti kandur maandada. Ruum peab olema valgustatud, kuiv ning varustatud vee äravooluga.

Veemõõdusõlme paigaldada konsoolile kinnitatud veemõõtja DN15, veemõõtja ette ja taha jätta sirged torulõigud, paigaldada sulgemisarmatuur. Veearvesti peab paigaldama selisesse kohta, et seda oleks keerge lugeda ja vahetada. Arvesti peab kaitstud külma, kuuma ja muude kahjustuste eest. Veemõõdusõlmes paigaldada veearvesti ja hoone poolse kuulkraani vahele kolmik koos tühjenduskraaniga.

Veemõõtja paigaldatakse vastavalt “Veemõõdusõlmede ehitamise, kasutamise ja veearvestite paigaldamise eeskirjadele.”

Kinnistu veemõõtja peab olema plommitud.

Soojaveearvestus Sooja vee süsteem on ette nähtud tsentraliseeritud ja tsirkulatsiooniga. Üldjuhul peab vajaliku temperatuuriga vesi jõudma veevõtupunkti vähemalt 30 sekundiga, kuid vee kokkuhoiu ja mugavuse huvides arvestatakse suurimaks ooteajaks 10 sekundit. Sooja vee allikaks on hoones asuv projekteeritud õhk-vesi soojuspump tarbeveeboileriga. Sooja veega varustatakse kõiki santehnilisi seadmeid, v.a WC-id.

Sooja tarbevee temperatuuri hoitakse 50…55 °C juures. Soojavee jahtumine kestvalt alla 50°C ei ole lubatud. Soojavee soojuskoormus on 8kW.

Sanitaartehnilised seadmed (veevõtuseadmed) Veevõtuseadmed on ette nähtud kasutada tuntud firmade poolt toodetud kaasaegseid kraane/segisteid. Veevõtuseadmed peavad olema püsivad ja kasutuskindlad. Kõikide tarbevee süsteemi ühendatavate veevõtuseadmete töörõhk peab olema vähemalt 10 bar.

Torustikud ja armatuur Kõik torud, toruliitmikud, armatuur peavad vastama standarditele, kasutada võib vaid CE- märgistust kandvaid tooteid.

Torud valida töörõhuga 10.0 bar, maksimaalse töötemperatuuriga 95°. Konstruktsioonidesse jäävad torustikud paigaldada soojustuskihti hülsstorusse 25/20 mm. Torustiku magistraal- ja horisontaalosad tuleb isoleerida.

Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla, Viimsi vald, Harju maakond Üksikelamu projekt.

________________________________________________________________31/38

Torustiku materjaliks magistraalosades ja jaotustorude materjaliks kasutada komposiittorusid (De16...De32). Seadmete ühendustorudena kasutatakse PEXa joogiveetorusid (De12...De16), koos hülsstoruga.

Majandus-joogiveetorustik kuni san.sõlmede jaotustorustikudeni on ette nähtud isoleerida.

Torustikud on kavandatud nii, et nende tehniline seisukord oleks hõlpsasti jälgitav ning nende väljavahetamine ei tingiks konstruktsioonide lõhkumist. Hoone kapitaalsete konstruktsioonide sisse jäävas osas asuv torustik (st mittevahetatav) on ette nähtud monteerida liitmiketa ja kasutada hülsstoru (erandjuhtudel võib kasutada mittelahtivõetavaid liitmikke). Enne seadmete ühendamist tuleb torustikud hoolikalt läbi pesta.

Torustike paigaldamisel järgida tootjapoolseid juhiseid, LVI-RYL 2002 kvaliteedinõudeid.

Ventiilid on ette nähtud paigaldada torustikesse avatavate liitmike või äärikutega kergesti ligipääsetavatesse kohtadesse, et neid oleks hõlbus kasutada, kontrollida, hooldada ja vahetada. Ventiil ei tohi põhjustada häirivat müra.

Manomeeter tuleb paigaldada nii, et seda oleks hõlbus lugeda ja hooldada. Koos manomeetriga tuleb paigaldada hooldamiseks ja vahetamiseks sulgeventiil.

8.1.2 Olmereoveekanalisatsioon Kanalisatsiooni üldpõhimõtted Hoone reovee äravool tagada eluruumidesse ja tehnoruumi paigaldatud veevõtuseadmetest (valamud, WC-potid, dušid/vannid, trapid).

Üksikelamu olmereovesi suunatakse isevoolselt väliskanalisatsiooni.

Hoonesse on ette nähtud järgmised olmekanalisatsiooni süsteemid: - Olmekanalisatsioon K1

Püstikud ja äravoolu torustikud paigaldada varjatult šahtidesse, põranda sisse. Püstikutele näha ette õhutusosad. Nähtavalt monteeritavad kanalisatsioonitorud isoleerida müra tõkestamiseks kivivillkoorik isolatsiooniga. Reoveed püstikutest kogutakse kogumistorudega ja juhitakse reovee õuekanalisatsiooni.

Olmekanalisatsioonile on ettenähtud üks väljundtoru De110 mm.

Eelvool ja kinnistu liitumispunkt Ühiskanalisatsiooniga liitumine on ette nähtud vastavalt AS Viimsi Vesi tehnilistele tingimustele. Kinnistu kanalisatsiooni liitumispunktiks on Kesk-Kaare teele, kinnistu piiri lähedusse paigaldatud kaev. Olmekanalisatsioonile on ettenähtud üks väljund De110 mm hoonest.

Torustikud ja materjalid Hoonesisene olmekanalisatsiooni süsteem lahendatakse õhustatud püstikute ja isevoolsete kogumistorustikega. Kanalisatsioonitorud hoones paigaldada põrandatesse ja korruste ruumide põranda peal.

Kanalisatsioonitorustik on projekteeritud plastmasskanalisatsioonitorudest De50...110mm, lehtservaga ja kummitihenditega.

Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla, Viimsi vald, Harju maakond Üksikelamu projekt.

________________________________________________________________32/38

Kanalisatsioonitorustik lagede all ja šahtides isoleeritakse alumiinium-foolium kattega kivivilla torukoorikuga paksusega 50mm. Välisõhu tingimustes nähtavale jääv olmereoveekanalisatsiooni torustik isoleeritakse alumiinium-foolium kattega kivivilla torukoorikuga paksusega 100mm ja kaetakse PVC kattega.

Kanalisatsioon on tuulutatav läbi õhutuspüstikute, mis on varustatud kas tuulutusotsikuga. Tuulutustoru varustatud katusest läbiviiguga. Õhutuspüstikud viia 0,7m üle katuse pinna.

Juhul kui kanalisatsioonipüstik ventileeritakse läbi teisi kanalisatsioonipüstikute tuleb kanalisatsiooni õhustustorud De110 ühendada kanalisatsioonipüstikutesse 45-se nurga all, et vältida ülemiste korruste reovee voolamist õhustatavatesse torustikesse.

Õhustustoruna kasutada PP torusid De110mm / De75mm (vastavalt püstiku läbimõõdule).

Valmistajatehase poolt antud torude, toruosade ja tarvikute hoidmise, ladustamise jm juhiseid tuleb täpselt täita.

Sanitaartehnilised seadmed Reoveeneelud on ette nähtud ühendada kanalisatsioonitorustikuga läbi haisulukkude. Kui paigaldatakse sanitaarseade, millel puudub oma haisulukk, siis tuleb see kanaliseerida läbi teise reoveeneelu haisuluku.

9. SADEMEVEEKANALISATSIOON. Sademeveed krundi haljasaladelt immutatakse vertikaalplaneerimisega pinnasesse. Betoonkivisillutisega parklast ja hoone katuselt suunatakse sademeveed sademeveekanalisatsiooni kaudu sademevee mahutisse (3m2), kust üleliigne vesi suunatakse imbväljakule. Parklasse on projekteeritud õks restkaev. Täpne lahendus on antud VKV projektiga - Solpro OÜ töö nr 170526. Sademevee juhtimine ja valgumine teemaa-alale on keelatud. Sademevee naaberkruntidele juhtimine ei ole lubatud.

10. EHITUSE ORGANISEERIMISE LAHENDUS. Tööd ehitusplatsil korraldatakse nii, et oleks tagatud ohutu läbipääs elanikele ning keskkonna ohutus. Ehitamise ajaks paigaldada piire ohumärkidega. Paigaldada infoplakat tellija, projekteerija, töövõtja ning omanikujärelevalve esindaja kontaktandmetega. Tööd viiakse läbi ohutustehnika reeglite ja Eesti Vabariigis kehtivate normatiivide järgi.

11. ELEKTRI- JA SIDEVARUSTUS 11.1 Normdokumendid - Ehituseadustik ja sellest tulenevalt kehtestatud nõuded; - Majandus- ja taristuministri määrus nr.97, 17.07.2015. RT I, 26.02.2021, 7– Nõuded ehitusprojektile. - Seadme ohutuse seadus 11.03.2015 ja selle alusel kehtestatud nõuded; - EE 10421629-JV ST 5-6 0,4 – 20 kV võrgustandard; - EVS 932:2017 – Ehitusprojekt;

Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla, Viimsi vald, Harju maakond Üksikelamu projekt.

________________________________________________________________33/38

- EVS-HD 60364-4-41:2017 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse elektrilöögi eest; - EVS-HD 60364-4-42:2011/A1:2015 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-42: Kaitseviisid. Kaitse kuumustoime eest; - EVS-HD 60364-4-43:2010 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-43: Kaitseviisid. Liigvoolukaitse; - EVS-HD 60364-5-54:2011 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-54: Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Maandamine ja kaitsejuhid; - EVS-EN 50110-1:2013 Elektripaigaldiste käit. Osa 1: Üldnõuded; - EVS-EN 12665:2018 Valgus ja valgustus. Põhioskussõnad ja valgustusnõuete valiku alused.

11.2 Üldist Elektrienergiaga varustamine toimub elektrivõrgust allmaaelektrikaabligad – vastavalt Imatra Elekter AS tehnilistele tingimustele NR. TT-34995H. Tehnosüsteemide kavandatav töö- ja kasutusiga on vähemalt 20 aastat.

Nõuded elektritöövõtjale: Elektritöövõtja peab omama tööde teostamisõigust B pädevuspiirkonnas (kuni 1000V nimipingega vahelduvvoolupaigaldis). Elektritöövõtja peab olema registreeritud majandustegevuse registris (MTR) elektritööde ettevõtjana, ta peab omama piisavalt pädevat personali tööde ohutuks ja õigeaegseks läbiviimiseks ja kontrolltoimingute korraldamiseks.

11.3 Välistrassid Tarbimiskoha Viimsi vald, Püünsi küla, Rohuneeme tee 93c liitumiseks Imatra Elekter AS projekteerib ja ehitab välja liitumispunkti liitumiskilbi. Liitumispunkti asukoht määratakse liitumislepinguga. Liitumispunkti asukoht võib muutuda projekteerimise käigus. Käesolevas projektis on näidatud planeeritava liitumispunkti asukoht (vt. asendiplaan).

Imatra Elekter AS poolt ehitatavast liitumispunktist kuni üksikelamu peajaotuskilbini ehitab liituja oma vajadustele vastava liini ja ühendab selle liitumispunkti. Liin tuleb markeerida aadressiga Imatra Elekter AS liitumispunktis. Elektrienergia tarbimise alustamiseks tuleb sõlmida võrguleping ja tõendada oma elektripaigaldise nõuetekohasust auditi või ehitaja kinnituskirjaga vastavalt seadme ohutuse seadusele. Elektrienergia arvestus hakkab toimuma vastavalt liitumislepingule. Liitumiskilpi paigaldatakse arvesti tarbija elektrienergia arvestamiseks.

Liugvärava automaatika elektritoide saadakse hoone peajotuskilbist. Kilbist väravani paigaldatakse maa all kaabel kaitsetoruga, diameetriga 50mm. Kaabli min sügavus 0,7m.

Kaablid paigaldada pinnasesse, sügavusele 0,7m, sõelutud pinnasekihtide vahele. Kaabli alla ja peale paigaldada 0,1 m paksused ehitusliiva kihid. Kaabli paigaldamisel jälgida, et oleksid tagatud minimaalsed vahekaugused: kaablist hoone vundamendini 0,5m, puutüveni 2m. Teiste trasside ristumisel tagada puhas vahekaugus 0,3m.

Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla, Viimsi vald, Harju maakond Üksikelamu projekt.

________________________________________________________________34/38

Kaabli kohale pinnasesse paigaldada kogu pikkuses plastikust värviline hoiatuslint. Paigaldatud kaablist tuleb teha täpne teostusjoonis. Vundamendis tuleb teha mõned reservtorud võimalikele väljas asuvatele elektritarbijatele. Torude asukohad kooskõlastada Tellijaga. Hoonesisene elektripaigaldis ning välisvalgustus lahendatakse eriprojektiga.

11.4 Hoone elektripaigaldis Peajaotuskilp PJK projekteeritakse tehnoruumis. PJK valmistatakse TN-S maandussüsteemile, s.t. neis on nii N-kui ka PE-latt. Alates peajaotuskilbist kasutatakse elamus TN-S juhistiku süsteemi. Kilp tehakse kaitseastmega IP31. Avatud ukse korral kaitseaste on IP20. Keskuse latistus ja aparatuur peab olema vastupidav lühisvoolule vähemalt 6 kA. Väljuvate rühmaliinide kaitseaparatuuriks on kilpides 1-ja 3-faasilised kaitselülitid. Elektritarvitite toiteliinid jagatakse faaside vahel nii, et oleks tagatud faaside koormuste võrdsus. Kilbi toiteliini voolude mõõtmised teostatakse faaside kaupa maksimaalkoormuse ajal ja vajaduse korral (kui koormuste erinevus on üle 10%) tehakse kilbis ümberühendused koormuste ühtlustamiseks. Keskuste siseküljel peab olema keskuse skeem, kõigil aparaatidel peavad olema selgelt loetavad tähised. Hoone installatsioon teha peamiselt hoone konstruktsioonides peidetult. Horisontaalsed kaablid kulgevad lae peal või põrandate betoonivalus. Betoonpõrandates ning betoonlagedes paigaldatakse kaablid kogu ulatuses plasttorusse või kõrisse. Vaheseintes paigaldatakse kaablid peidetuna hoone konstruktsioonidesse. Hoone kõik seadmed maandatakse projekteeritud maanduspaigaldise abil. Maandussüsteem tagab elektri- ja telekommunikatsiooniseadmete ohutu ja katkestusteta töö. Elektrisüsteem on varustatud maandus-, potentsiaaliühtlustus- ja mõnel juhul lisapotentsiaali- ühtlustussüsteemiga. Antud nõuded kehtivad nii elektripaigaldisele kui ka teisaldatavatele ja paiksetele seadmete, mis hoonesse paigaldatakse, olenemata sellest kes nad tarnib. Kaitse- ja neutraaljuhi ühendus teostatakse peakeskuses. Kõik elektriseadmete isoleerimata juhtivad osad maandatakse kaitsejuhiga (PE), mis paikneb kaablis.

11.5 Elektritoite ühendussüsteemid Pistikupesad Pistikupesade elektritoide projekteeritakse vastava elektripaigaldise osa piirkonnas olevast jaotuskeskusest. Pistikupesade kaitseastmed vastavalt ruumide keskkonnale. Kuni 16A pistikupesade ahelate puhul kasutada liine, mille kaabli soone ristlõige on vähemalt 2,5 mm². Pistikupesade toiteliinid tuleb kaitsta rikkevoolu kaitselülitiga, mille kaitse rakendusvool on 30 mA. Pistikupesade ühendusliinid on ette nähtud paigaldada süvistatult, juhistikukarbikutes ja sobivates kohtades ka kaablikandekonstruktsioonidel. Pistikupesade paigalduskõrgused täpsustatakse põhiprojektis. Pistikupesade kaabeldus teostada XPJ-HF-D tüüpi halogeenivaba isolatsiooniga kaabliga.

Paigalduskõrgused: - Pistikupesad üldjuhul 0,2m põrandast - Lülitid 1,0m põrandast

Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla, Viimsi vald, Harju maakond Üksikelamu projekt.

________________________________________________________________35/38

Üldvalgustus Üldjuhul ruumide valgustuseks kasutada LED-pirnidega valgusteid. Paigaldatavad valgustid peavad olema projekteeritud valgustitega sarnaste valgustus-, konstruktsiooni- ja korrosioonikaitseomadustega. Valgustite paigaldamisel järgida tootjapoolset juhendit. Valgustid peavad vastama Euroopa Liidu poolt kehtestatud luminofoorlampide liiteseadiste energiatõhususele ja tehnilisele dokumentatsioonile esitatavatele nõuetele. Valgustuse rühmaliinid ehitatakse kaabliga XPJ 1,5mm2. Kaitstakse 10A nimivooluga automaatkaitselülititega. Kõik liinid paigaldatakse paralleelselt ehituskonstruktsioonidega. Lülitite paigalduskõrgus lüliti keskele on 1,0m. Lülitid paigaldatakse ukse käepideme poolsele küljele.

Nõutud valgustite kaitseastmed: • üldjuhul - IP20 • niisketes ruumides ja hoonest väljaspool - IP44

Kaabliteed Kaablite paigaldamisel on vaja järgida valmistajatehase ja standarditega antud juhiseid. Kaablid tuleb tähistada mõlemast otsast. Harukabid tuleb paigaldada nii, et oleks võimalik nende hilisem teenindamine. Harukarbid tuleb tähistada. Hoone sisemine kaabeldus on ette nähtud süvispaigaldusena. Paigaldatud kaablid tuleb tähistatakse jaotuskeskuses selgete ning ümbritsevatele mõjudele vastupidavate kaablimärkidega ning eestikeelsena, vastavalt töövõtja kaabliloetelule, et juhistik oleks kontrollimisel ning hooldamisel äratuntav.

11.6 Jõuseadmete elektrivarustus Ventilatsiooniseadmete, õhk-vesi soojuspumba, köögiseadmete elektrivarustus on ette nähtud hoone jaotuskilbist. Elektritoite ühendusliinid paigaldatakse süvistatult või varjatult seintes, lagedes. Seadmed ühendatakse elektrivõrku vastavalt seadme paigaldusjuhistele.

Elamu köögis asuv elektripliit jm võimsamad seadmed on ette nähtud ühendada elektrivõrku spetsiaalse pistikupesa ühendusega, väiksema võimsusega seadmed pistikupesade kaudu.

Kaabeldus toidete osas kuni seadmete juhtimiskilpideni kuulub elektritöövõttu. Juhtimis- ja reguleerimiskaablid ning ühendused seadmete vahel kuuluvad KVVK töövõttu. Töövõtja peab täpsustama ennem tehnoloogilistele seadmetele (ventilatsiooni agregaadid, ventilaatorid, pumbad) toitekaablite paigaldamist seadmete võimsused ja vajadusel korrigeerima toitekaabli ristlõiget ning kaitseaparatuuri, kõik antud täpsustused kooskõlastada Tellija ja projekteerijaga. Täpsustada ka toitekaabli sisestuskohta seadmesse ja vajadusel lõpetada toide klemmliistuga harukarbis.

11.7 Sidevarustus Käesoleva projektiga sidevarustusega liitumist pole planeeritud. Võimalus on liituda traadita ühenduse abil. Täpne sidevarustuse lahendus töötatakse välja kliendi ja sideteenuse pakkuja vahel.

Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla, Viimsi vald, Harju maakond Üksikelamu projekt.

________________________________________________________________36/38

11.8 Päikeseenergia Normdokumendid: - Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.07.2015 määrus nr 97 “Nõuded ehitusprojektile” - Majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määrus nr 91 „Elektriseadmele esitatavad ohutuse nõuded ning elektriseadmele ja elektripaigaldisele esitatavad elektromagnetilisele ühilduvuse nõuded ja vastavushindamise kord1“ - EVS 932:2017 “Ehitusprojekt” - EVS 812-7:2018 Ehitise tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded -EVS-EN 62109-1:2010 fotoelektrilistes elektrivarustussüsteemides kasutatavate energiamuundurite ohutus Osa 1: Üldnõuded - EVS-EN 50618:2015 Kaablid fotoelektrilistele süsteemidele - EVS-EN 50160:2023/A1:2025 Avalike elektrivõrkude pinge tunnussuurused - EVS-HD 60364-1:2008 - Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 1: Põhialused, üldiseloomustus, määratlused; - EVS-HD 60364-4-41:2017 - Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse elektrilöögi eest; - EVS-HD 60364-4-42:2011 - Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-42: Kaitseviisid. Kaitse kuumustoime eest; - EVS-HD 60364-4-43:2010 - Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-43: Kaitseviisid. Liigvoolukaitse; - EVS-HD 60364-4-444:2010 - Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-444: Kaitseviisid. Kaitse pingehäiringute ja elektromagnetiliste häiringute eest; - EVS-HD 60364-5-51:2009 - Ehitiste elektripaigaldised. Osa 5-51: Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Üldjuhised; - EVS-HD 60364-5-52:2011 - Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-52: Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Juhistikud; - EVS-HD 60364-5-53:2015 - Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-53: Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Lülitusja juhtimisaparaadid; - EVS-HD 60364-5-54:2011 - Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-54: Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Maandamine ja kaitsejuhid; - EVS-HD 60364-7-712:2016 - Ehitiste elektripaigaldised. Osa 7-712: Nõuded eripaigaldistele ja -paikadele. Solaarfotoelektrilised toiteallikad; - EVS-EN 61000-6-4:2007+A1:2012 - Elektromagnetiline ühilduvus. Osa 6-4: Erialased põhistandardid. Tööstuskeskkondade emissioonistandard.

Päikeseelektrijaama rajamine: Päikesepaneelid paigaldatakse üksikelamu katusele. Katusekalle on 22°. Päikesepaneelide planeeritav asukoht on näidatud joonisel A-8 Katuse plaan. Päikesepaneelide paigaldusel jälgida tootjatepoolseid juhendmaterjale. Elektritootmisseade ühendatakse hoone peajaotuskilbiga.

Hoone katusel on lubatud moodustada maksimaalselt 300 m2 tsoone. Tsoonide vahele peab jääma vähemalt 1m vaba ruumi. Juurdepääsuteed tsoonis, mis viivad teiste seadmeteni, peavad olema vähemalt 0,8m laiuse.

Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla, Viimsi vald, Harju maakond Üksikelamu projekt.

________________________________________________________________37/38

Paneelidest saadava alalisvoolu muundamine võrgukvaliteedile vastavaks vahelduvvooluks toimub inverteriga. Inverter paigaldatakse hoone tehnoruumis. Inverterist suunatakse elekter üksikelamu peajaotuskilpi. Päikesepaneelidega toodetud elektrit kasutatakse omatarbeks, ülejääv elektrienergia suunatakse jaotusvõrku. Akupanka esialgu paigaldada ei planeerita. Kõik elektrilised ühendused tuleb teostada vastavalt nõutud IP-astmele.

Elektrivõrguga liitumine toimub vastavalt Imatra Elekter AS tehnilistele tingimustele.

Päikeseelektrijaama üldised parameetrid: Päikesepaneelide koguvõimsus 2 kW (4 paneeli - ühe paneeli võimsus 500kW) Inverter 2kW Päikesepaneelide planeeritud eluiga: 30-50 aastat

Juhtmestik: Kaablite valikul ja paigaldamisel tuleb järgida standardites EVS-HD 60364-1, EVS-HD 60364-5-51, EVS-HD 60364-5-52 ja EVS-EN 50565-1 toodud nõudeid. Samuti tuleb järgida paigalduskaabli tootja paigaldusjuhiseid. Kaablid peavad vastama paigaldustingimustele (UV kindlus, keskkonna temperatuur jne) ning koormusvooludele.

Alalisvoolukaablitena paneelidest kuni inverterini kasutatakse ainult spetsiaalseid UV-kindlaid vähemalt 4mm² ristlõikega vasksoonega kaableid. Alalisvoolu juhtmestiku ühendamiseks kasutada MC4-tüüpi pistikuid, kogu projekti mahus kasutada sama tootja pistikuid. Vahelduvvoolukaablitena kasutada paigalduskeskkonnale sobivaid vask- või alumiiniumsoonelisi kaableid. Alumiiniumsoonelised kaablid on lubatud alates kaabli soone ristlõikepindalast S ≥ 16 mm2.

Maapealne väliselektripaigaldis tuleb rajada materjalidest, mis on selliseks kasutuseks ette nähtud (vastupidavad ilmastikule ja UV kiirgusele). Kaabeldus paigaldada pinnapealsena kaabliredelitele, torudesse, kõridesse või karbikutesse. Kaabliredelite korrosioonikaitse peab vastama keskkonnaklassile, kinnitused tootja juhistele.

PV-paneelide kandekonstruktsioonidele paigaldatavad kaablid kinnitada kohtkindlalt. Otsese päikesekiirguse eest tuleb kaablid kaitsta vajadusel UV-kindla kaitsekõriga. Kõik paigaldatavad kaablid, mille alg- ning lõpppunkt ei ole visuaalselt tuvastatavad, tuleb tähistada mõlemast otsast ning ligipääsetavatest kohtadest selgeltloetavate, keskkonnatingimustele vastavate ning ajas püsivate siltidega. Sildil peab olema välja toodud tähistus „PV“, algus- ning lõpp-punkt, mark, ristlõige ning pikkus.

Inverter: Paneelidest saadava alalisvoolu muundamine võrgukvaliteedile vastavaks vahelduvvooluks toimub inverteriga (vaheldiga). Inverter paigakdatakse hoone tehnoruumi seinale.

Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla, Viimsi vald, Harju maakond Üksikelamu projekt.

________________________________________________________________38/38

Päikesepaneelide täpne lahendus antakse eraldi projektiga, projekteerimise järgmises staadiumis!

12. ENERGIATÕHUSUS. Energiatõhususe arvutustel on lähtutud Eesti Vabariigis kehtivatest seadustest ja määrustest. Andmed on esitatud vastavalt Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrusele nr. 63 Hoone energiatõhususe miinimumnõuded (vastu võetud 11.12.2018).

Energiatõhususe meetmed  hoone paiknemine ilmakaarte suhtes;  soojapidavad välispiirded – U arvud:

- välissein – 0,14 W/m²K - katuslagi - 0,20 W/m²K - aken - 0,7 W/m²K - välisuks - 0,9 W/m²K - põrand pinnasel - 0,16 W/m²K

 hoone soojusenergiaallikaks on õhk-vesi soojuspump (põrandaküte).  hoones on soojustagastusega ventilatsioonisüsteem (rootor).  katusele paigaldatakse päikesepaneelid - kokku 2kW.

Energiatõhususe klass Projekteeritava hoone energiaarvutustel põhinev energiatõhususarv on 118 kWh/m2 kohta aastas. Seega täidab projekteeritud hoone energiatõhususe miinimumnõudeid ning kuulub vastavalt VV määruse „Energiatõhususe miinimnõuded“ p2 §3 alusel klassi A. Energiamärgis koos täpsemate lähteandmete ja tulemustega on antud lisas. Antud energiamärgis on kehtiv 2 aastat. Juhul, kui hoone projektis tehakse edasise projekteerimise või ehitustööde käigus muudatusi, on antud energiamärgis kehtetu.

Lisa 4. 060326AL_EP_AS-4-01_asendiplaan.pdf

Revico Geo OÜ

ROHUNEEME TEE 93C

VIIMSI VALD PÜÜNSI KÜLA

Rohuneeme tee 93c ±0.00=2.35m

KINNISTU TEHNILISED NÄITAJAD Kinnistu sihtotstarve 100% elamumaa Kinnistu pindala 1007 m2 Krundi täisehitusprotsent 19,1% Haljastuse protsent 66,9% Parkimiskohad 2

ÜKSIKELAMU TEHNILISED NÄITAJAD Ehitisealune pind 192,8 m2 Maapealse osa alune pind 192,8 m2 Maapealsete korruste arv 1 Maa-aluste korruste arv 0 Absoluutne kõrgus 8 m Kõrgus 5,8 m Pikkus 15,3 m Laius 15,2 m Sügavus 0 m Suletud netopind 145,9 m2 Suletud brutopind 182,8 m2 Maapealse osa maht 935 m3 Maht 935 m3 Köetav pind 145,9 m2 Eluruumide pind 138,4 m2 Tehnopind 7,5 m2 Üldkasutatav pind 0 m2 Tubade arv 5 Tulepüsivusklass TP-3

TEHNILISTE NÄITAJATE VÕRDLUSTABEL

Projekt. üksikelamu

TINGMÄRGID

Rohuneeme tee 93c kinnistu piir

Naaberkinnistute piirid

Lubatud hoonestusala

Projekt. betoonkivi sillutis

Projekt. parkimiskoht (2 kohta)

Projekt. puidust piire (h=1,2m)

Projekt. metallvõrk piire (h=1,2m)

Sissepääs hoonesse

Sissepääs kinnistule

Konteinerite asukoht (olmejäätmed, biojäätmed)

Ol.olev MPkaabel Ol.olev sidetrass

Ol.olev veetorustik Ol.olev kanalisatsioonitorustik

Projekt. terrass

Ol.olev kõrghaljastus kaitsetsooniga (2m puutüvest)

Projekt. restkaev

Projekt. mahasõidu a/b katend

Ol.olev gaasitrass

Projekt. liugvärav

Projekt. jalgvärav

Projekt. haljasala taastamine (h=15cm)

Tingmärgid VKV projekt Solpro OÜ töö nr 170526:

Joonise nimetus

ASENDIPLAAN

Kuupäev

Mõõtkava

Staadium

Töö nr.

Joonise nr.

SOLPRO OÜ Reg.NR.11961323 EEP001952 Väike-Paala tn 2, 11415 Tallinn [email protected] tel. +372 56 649 659

Vastutav spetsialist

02.04.2025

Aleksandr Bobrov

ÜKSIKELAMU PROJEKT Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla,

Viimsi vald, Harju maakond

Aleksandr Bobrov, diplomeeritud arhitekt, tase 7, kutsetunnistus 177560

Arhitekt 1:500

EP 060325AL

AS-1

X Y 6601011.89 544985.74 6601013.14 544996.33 6601008.06 544996.92 6601008.39 544999.70 6601001.39 545000.53 6601000.70 544994.67 6600997.72 544995.02 6600996.84 544987.51 6600999.81 544987.16 6600999.68 544985.97 6601008.58 544984.92 6601008.72 544986.11

Ol.maapind Pr.maapind 2.12 2.20 1.98 2.20 2.20 2.20 2.20 2.20 1.91 2.20 1.83 2.20 1.83 2.20 1.98 2.20 2.08 2.20 2.08 2.20 2.12 2.20 2.12 2.20

Nr. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

HOONE NURKADE GEODEETILISED ANDMED

Projekt. DP Max korruselisus 1 1/2 Max ehitusealune pind (m2) 192,8 200 Max hoonete arv 1 2 Min tulepüsivusaste TP-3 TP-3 Parkimiskohtade arv 2 2

5.1

5.1 15.2

1.8

15.2 9.1

15.0 15.3 1.5

5.3

5.2

5.0

Projekt. õhk-vesi soojuspumba välisosa

4.0

Projekt. veetorustik Projekt. kanalisatsioonitorustik

Projekt. MPkaabel

Projekt. sademevee kanalisatsioonitorustik

Kinnistule ulatuv kaitsevöönd

4.5

Õhk-vesi soojuspump

1211

10 9

8 7

6 5

3 4

Likvideeritav asfaltkate Taastatav haljasala

Ol.olev veevarustuse liitumispunkt

Ol.olev gaasivarustuse liitumispunkt (käesoleva projektiga ei liituta)

Ol.olev kanalisatsiooni liitumispunkt

Projekt. puu - nt. serbia kuusk (võra laius 2-4m, kõrgus 8-10m)

1.0 4.0

2. 20

2.20

2.40

2.3 02.25

2.20

2.15

2. 15

2.15 2. 15

2. 10

2. 05

2.202.20

2.10 2. 00

1. 9 0

1.8 0

1.7 0

1.70

1.80

1.90

2.10 2.00

1.90

2.10 2.00

1.90

2. 102.2

Planeeritav elektriliitumiskilp

Planeeritav elektriliitumiskilbi asukoht

2.20

2.25

2.20

Projekt. samakõrgusjoon ja -arv

Ol.olev samakõrgusjoon ja -arv

RK21-1 560/500 PE Maapind 2,03 1). 1,10 Ø110 PP setteosa 130 L

Infiltratsioonikasett 9 tk. Pipelife Stormbox 1200x600x300

Lisa 5. 170526_PP_VK-3-01_seletuskiri.pdf

SOLPRO OÜ (reg.nr. 11961323 )

Tallinn, Väike-Paala tn 2, kab. 307

Tel :+ 372 5664 9659

MTR: EEP00195

TÖÖ NR: 170526

________________________________________________

TELLIJA Eraisik

PROJEKTI

NIMETUS ÜKSIKELAMU LIITUMINE

ÜHISVEEVÄRGI- JA

KANALISATSIOONIGA

AADRESS Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla , Viimsi vald,

Harjumaa

OSA Välisvõrgud. Veevarustus ja Kanalisatsioon

STAADIUM Põhiprojekt

__________________________________________________________________

Insener: Andrei Antonov, kutsetunnistus 149386, Diplomeeritud veevarustuse-

ja kanalisatsiooniinsener, tase 7

Kuupäev: 17.05.2026

Muudetud:

Dokumendi nimi

Veevarustuse ja Kanalisatsiooni välisvõrkude seletuskiri

Muudatuse kuupäev

Peatükki nr Tekst Rev

Kuupäev

17.05.2026

Projekti nr.

170526

Vastutav insener

A. Antonov

Lehekülg/Lehekülgede arv

1/ 18

Staadium

PÕHIPROJEKT

ÜKSIKELAMU LIITUMINE ÜHISVEEVÄRGI- JA

KANALISATSIOONIGA

Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla , Viimsi vald, Harjumaa

Sisukord

Sisukord ......................................................................................................................................... 1

VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI VÄLISVÕRK .................................................... 3

1. ÜLDANDMED ............................................................................................................... 3

1.1 Projekteerimistöö piiritlus ............................................................................................... 3

1.2 Alusdokumendid ............................................................................................................. 3

1.2.1 Lähteandmed ........................................................................................................... 3

1.2.2 Normdokumendid .................................................................................................... 4

2. VEEVARUSTUSE VÄLISVÕRK ................................................................................. 5

2.1 Veevarustuse üldnõuded ................................................................................................. 5

2.2 Projekteeritud veevarustus .............................................................................................. 5

2.2.1 Arvutuslikud vooluhulgad ....................................................................................... 5

2.2.2 Veevarustusallikas ja kinnistu liitumispunkt ........................................................... 7

2.2.3 Väline tuletõrjeveevarustus ..................................................................................... 7

2.2.4 Hoone veemõõdusõlm ............................................................................................. 7

2.3 Torustikud ja armatuur .................................................................................................... 8

2.3.1 Torustike materjal ................................................................................................... 8

2.3.2 Armatuur ................................................................................................................. 8

2.3.3 Veetorustike paigaldus ............................................................................................ 8

3. REOVEE KANALISATSIOON ................................................................................... 10

Dokumendi nimi

Veevarustuse ja Kanalisatsiooni välisvõrkude seletuskiri

Muudatuse kuupäev

Peatükki nr Tekst Rev

Kuupäev

17.05.2026

Projekti nr.

170526

Vastutav insener

A. Antonov

Lehekülg/Lehekülgede arv

2/ 18

Staadium

PÕHIPROJEKT

ÜKSIKELAMU LIITUMINE ÜHISVEEVÄRGI- JA

KANALISATSIOONIGA

Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla , Viimsi vald, Harjumaa

3.1 Olemasolev ................................................................................................................... 10

3.2 Kanalisatsiooni üldnõuded ............................................................................................ 10

3.3 Projekteeritud kanalisatsioon ........................................................................................ 11

3.3.1 Arvutuslik vooluhulk .............................................................................................. 11

3.3.2 Eelvool ja liitumispunkt ......................................................................................... 11

3.3.3 Kohtpuhastid ......................................................................................................... 12

3.4 Torustikud ja kaevud ..................................................................................................... 12

3.4.1 Torustike materjal ................................................................................................. 12

3.4.2 Kaevud ................................................................................................................... 12

4. SADEMEVEE KANALISATSIOONIVÕRK JA DRENAAŽ .................................... 13

4.1 Olemasolev ................................................................................................................... 13

4.2 Arvutusäravool .............................................................................................................. 14

4.3 Eelvool.. ........................................................................................................................ 14

4.4 Sademeveemahuti ......................................................................................................... 14

4.5 Imbsüsteem ................................................................................................................... 15

4.6 Torustikud ja kaevud ..................................................................................................... 16

4.6.1 Torustike materjal ................................................................................................. 16

4.6.2 Kaevud ................................................................................................................... 17

4.7 Projekteeritud drenaaž................................................................................................... 17

Dokumendi nimi

Veevarustuse ja Kanalisatsiooni välisvõrkude seletuskiri

Muudatuse kuupäev

Peatükki nr Tekst Rev

Kuupäev

17.05.2026

Projekti nr.

170526

Vastutav insener

A. Antonov

Lehekülg/Lehekülgede arv

3/ 18

Staadium

PÕHIPROJEKT

ÜKSIKELAMU LIITUMINE ÜHISVEEVÄRGI- JA

KANALISATSIOONIGA

Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla , Viimsi vald, Harjumaa

VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI VÄLISVÕRK

1. ÜLDANDMED

1.1 Projekteerimistöö piiritlus

Käesoleva tööga on koostatud Harju maakonna, Viimsi valla, Rohuneeme tee 93c

kinnistule projekteeritud üksikelamu veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrkude

liitumislahendus (kirjeldus) põhiprojekti mahus vastavuses Eesti Vabariigi

kehtivatele normidele ja eeskirjadele, hoone arhitektuur-ehituslike osade

lahendustele ning võrguvaldajate tehnilistele lähteandmetele.

Käesolevas projektis on kirjeldatud järgmisi väliseid veevarustuse ja

kanalisatsiooni süsteeme:

• Veevarustus (ol.ol. maakraanist kuni hoone veemõõdusõlmeni)

• Reovesi (hoone väljaviigudest kuni ol.ol. kaevuni)

• Sademevesi (lahendatakse krundisiseselt, imbväljak)

Enne torustike ehitustöödega alustamist tuleb kontrollida olemasolevate torustike

ja kaablite asukohti ja paigaldussügavusi ning tähistada nende asukohad.

1.2 Alusdokumendid

1.2.1 Lähteandmed

Käesoleva põhiprojekti koostamise aluseks on järgnevad lähteandmed:

• OÜ Solpro arhitektuurilised joonised, ning asendiplaan

• Tellija lähteülesanne

• AS Viimsi Vesi tehnilised tingimused (13. märts 2026)

• Revico Geo OÜ geodeetiline alusplaan, töö nr. 110-25, 06.2025

Dokumendi nimi

Veevarustuse ja Kanalisatsiooni välisvõrkude seletuskiri

Muudatuse kuupäev

Peatükki nr Tekst Rev

Kuupäev

17.05.2026

Projekti nr.

170526

Vastutav insener

A. Antonov

Lehekülg/Lehekülgede arv

4/ 18

Staadium

PÕHIPROJEKT

ÜKSIKELAMU LIITUMINE ÜHISVEEVÄRGI- JA

KANALISATSIOONIGA

Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla , Viimsi vald, Harjumaa

1.2.2 Normdokumendid

1) EVS 932:2017 Ehitusprojekt

2) EVS 835:2022 Hoone veevärk

3) EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon

4) EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk

5) EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk

6) EVS 843:2016 Linnatänavad.

7) Hoone tehnosüsteemide RYL2002. Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded

8) EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje Veevarustus

9) EVS-EN 1610:2015 Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine

ja katsetamine

10) RIL77-2013 Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud.

Paigaldusjuhend

11) Maa RYL2002 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded I osa

12) Ifra RYL2006 Infraehituse üldised kvaliteedinõuded

13) EVS-EN 12201-1:2024 Plastics piping systems for water supply, and for

drainage and sewerage under pressure -

Polyethylene (PE) - Part 1: General

Ehitustööde teostajale on kohustuslik järgida ka muid asjakohaseid kehtivaid eeskirju,

norme, standardeid, milliste järgimine tagab rajatavate torustike pikaajalise kestva

häireteta töö koos madalatehoolduskuludega.

Dokumendi nimi

Veevarustuse ja Kanalisatsiooni välisvõrkude seletuskiri

Muudatuse kuupäev

Peatükki nr Tekst Rev

Kuupäev

17.05.2026

Projekti nr.

170526

Vastutav insener

A. Antonov

Lehekülg/Lehekülgede arv

5/ 18

Staadium

PÕHIPROJEKT

ÜKSIKELAMU LIITUMINE ÜHISVEEVÄRGI- JA

KANALISATSIOONIGA

Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla , Viimsi vald, Harjumaa

2. VEEVARUSTUSE VÄLISVÕRK

2.1 Veevarustuse üldnõuded

Joogivee kvaliteet peab vastama Eestis kehtestatud nõuetele (Sotsiaalministri

24.09.2019.a määruse nr. 61 lisa „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja

analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“), arvestades võimaluse

korral Europa Liidu direktiive ning Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni

EFTA määrusi. Kõik joogiveega kokku puutuvad ühisveevärgi osad peavad olema

projekteeritud ning ehitatud materjalidest ning osadest, mis ei erita vette ohtlikus

koguses tervist kahjustavaid ained. Projekteerimisel on arvestatud tehnoseadmete

planeeritavaks kasutuseaks:

Kanalisatsioonikaevud ja vihmaveekaevud, liivapüüdurid, õlipüüdurid

rasvapüüdurid 40 aastat

Torustikud 50 aastat

Kaitseseadmed ja –ventiilid 10 aastat

Planeeritud kasutusiga on määratud juhendi KH 90-40016-et „ Planeeritavad

kasutusead ja normatiivsed korrashoiuperioodid” alusel, mis põhineb heal ehitus-

ja kinnisvarahooldustavadel. Kinnistusiseste VK rajatiste (sh veemõõdusõlme)

ehitamisel pidada kinni AS Viimsi Vesi nõuetest.

2.2 Projekteeritud veevarustus

2.2.1 Arvutuslikud vooluhulgad

Majandus-joogivee tarbimine

Arvutusvooluhulk,

Qa, l/s

max

tunnivooluhulk

Qhmax, m³/h

ööpäevane vooluhulk Qd,

m³/d

Üksikelamu 0,55 0,15 0,3 (9,0 m³/kuus)

Arvutuse aluseks on võetud järgmised veenormid ja andmed:

Dokumendi nimi

Veevarustuse ja Kanalisatsiooni välisvõrkude seletuskiri

Muudatuse kuupäev

Peatükki nr Tekst Rev

Kuupäev

17.05.2026

Projekti nr.

170526

Vastutav insener

A. Antonov

Lehekülg/Lehekülgede arv

6/ 18

Staadium

PÕHIPROJEKT

ÜKSIKELAMU LIITUMINE ÜHISVEEVÄRGI- JA

KANALISATSIOONIGA

Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla , Viimsi vald, Harjumaa

Dokumendi nimi

Veevarustuse ja Kanalisatsiooni välisvõrkude seletuskiri

Muudatuse kuupäev

Peatükki nr Tekst Rev

Kuupäev

17.05.2026

Projekti nr.

170526

Vastutav insener

A. Antonov

Lehekülg/Lehekülgede arv

7/ 18

Staadium

PÕHIPROJEKT

ÜKSIKELAMU LIITUMINE ÜHISVEEVÄRGI- JA

KANALISATSIOONIGA

Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla , Viimsi vald, Harjumaa

2.2.2 Veevarustusallikas ja kinnistu liitumispunkt

Kinnistule planeeritava eramu veevärgi liitumispunktiks on kinnistu piirile

paigaldatud maakraan Dn25mm (joonisel tähistatud VLP1). Aed peab jääma

liitumispunktidest vähemalt 1m kaugusele, kinnistu sisse.

Hoonele on ette nähtud üks veesisend De32x3,0 mm PE PN10.

2.2.3 Väline tuletõrjeveevarustus

Tagatav tuletõrjeveevarustus on 10l/s. Lähim tuletõrjehüdrant paikneb Pilliroo tee

1 juures.

2.2.4 Hoone veemõõdusõlm

Pea veemõõdusõlme asukoht on ette nähtud üksikelamu esimesel korrusel selleks

ettenähtud tehnilises ruumis. Veemõõdusõlm peab asetama toitetorupoolse

väliseina taga ja vastama veemõõdusõlmede ehitamise, kasutamise ja veearvestite

paigaldamise eeskirjadele. Veemõõdusõlme ühenduste tegemisel ei või kasutada

lahtivõetavaid kiirliitmikke. Hoone sisevõrgule paigaldada tagasilöögiklapp ja

arvesti kandur maandada. Ruum peab olema valgustatud, kuiv ning varustatud vee

äravooluga.

Veemõõdusõlme paigaldada konsoolile kinnitatud veemõõtja DN15, veemõõtja

ette ja taha jätta sirged torulõigud, paigaldada sulgemisarmatuur. Veearvesti peab

paigaldama selisesse kohta, et seda oleks keerge lugeda ja vahetada. Arvesti peab

kaitstud külma, kuuma ja muude kahjustuste eest. Veemõõdusõlmes paigaldada

veearvesti ja hoone poolse kuulkraani vahele kolmik koos tühjenduskraaniga.

Veemõõtja paigaldatakse vastavalt “Veemõõdusõlmede ehitamise, kasutamise ja

veearvestite paigaldamise eeskirjadele.”

Kinnistu veemõõtja peab olema plommitud.

Dokumendi nimi

Veevarustuse ja Kanalisatsiooni välisvõrkude seletuskiri

Muudatuse kuupäev

Peatükki nr Tekst Rev

Kuupäev

17.05.2026

Projekti nr.

170526

Vastutav insener

A. Antonov

Lehekülg/Lehekülgede arv

8/ 18

Staadium

PÕHIPROJEKT

ÜKSIKELAMU LIITUMINE ÜHISVEEVÄRGI- JA

KANALISATSIOONIGA

Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla , Viimsi vald, Harjumaa

2.3 Torustikud ja armatuur

2.3.1 Torustike materjal

Hoonele projekteeritakse veesisendiks üks veetoru PE De32×3,0 PN10. Torude

vastavus järgmisele standardile peab olema sertifitseeritud: PE torud: EN12201.

PE torude ühendamisel kasutada põkk- või muhvkeevisliiteid, vältida mehaanilisi

liitmikke. Elekterkeevismuhvide surveklass peab olema vähemalt võrdne torude

surveklassiga.

Elekterkeevisühendusliitmike kuumutusniit peab paiknema liitmiku polüetüleenist

seina sees, mitte sisepinnal.

Kasutatavad poldid, seibid ja mutrid peavad olema valmistatud roostevabast

terasest ja kinnistamiseks tuleb kasutada tootja poolt ette nähtud määret.

Plasttorustike paigaldustöödel järgida RIL 77-2013 ja materjalide tootjate

ettekirjutusi.

2.3.2 Armatuur

Sulgarmatuurid ( siibrid, maa-kraanid) varustada pikendatud spindlitega, millised

lõpetada maapinnal ventiilikübaraga ja kaanega (malm, 25t).

Kasutatavad poldid, seibid ja mutrid peavad olema valmistatud roostevabast

terasest ja kinnistamiseks tuleb kasutada tootja poolt ette nähtud määret.

2.3.3 Veetorustike paigaldus

Enne torude paigaldamist kontrollida, et torudel ja tarvikutel ei oleks kahjustusi.

Kaeviku ristlõike kuju ja suurus teha vastavalt sellesse paigaldavate torude ning

pinnaseuuringutest saadud pinnaseomaduste põhjal. Kaevik teha võimalikult

kitsas, võttes arvesse võimalike tugitarindite jaoks vajalikku laiust, töötamisruumi

ja seda, et torustiku ümber paiknevat algtäidet saaks nõuete kohaselt tihendada.

Dokumendi nimi

Veevarustuse ja Kanalisatsiooni välisvõrkude seletuskiri

Muudatuse kuupäev

Peatükki nr Tekst Rev

Kuupäev

17.05.2026

Projekti nr.

170526

Vastutav insener

A. Antonov

Lehekülg/Lehekülgede arv

9/ 18

Staadium

PÕHIPROJEKT

ÜKSIKELAMU LIITUMINE ÜHISVEEVÄRGI- JA

KANALISATSIOONIGA

Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla , Viimsi vald, Harjumaa

Toestamata kaeviku põhja laius on 1,2m ja vähemalt 0,4m laiem toru

läbimõõdust.

Kaevikuseina nõlvus ja toestamistarve määratakse vajaduspõhiselt või

tööohutusnõuete järgi. Kaeviku kaevamisel anda nõlvale kasvõi minimaalne kalle

nõlvade püsimise parandamiseks. Vajadusel kasutada teisi meetmeid kaeviku

kaitseks.

Veetorustik paigaldatakse nii, et torustik kulgeks horisontaalsuunas vähemalt 200

mm kaugusel teistest torudest, kaevudest ja muudest konstruktsioonidest, muhvi

kohti arvestamata. Vertikaalsuunaline kaugus ristuvast torust peab olema

vähemalt 100 mm, kui projektis pole antud väiksemat mõõtu.

Veetorustiku rajamissügavus on minimaalselt 1,8m maapinnast toru peale.

Torustiku kohale (30-40cm toru laest) on ette nähtud paigaldada hoiatuslint

(sinine ja tekstiga “VESI“) signaalkaabliga (ristlõikega minimaalselt 2,5mm²).

Veetorustikud, mis paigaldatakse maapinnale lähemale kui 1,8 m tuleb soojustada.

Hoone veevarustuse allikast liitumiskohani ehitatakse toru ilma liitmiketa. Hoone

välisseina tehnoruumi läbiv toru paigaldatakse veetoru plastikhülssi De75. Hülss

jääb tühjaks ja isoleeritakse veetihedalt.

Veetorustike läbiminekud tuletõkketarinditest ei tohi vähendada tarindi

tulepüsivust – selleks kasutada tuletõkkevahtu puuravades. Vahu tuletõkke

kasutamisel tuleb lähtuda valmistaja ettekirjutustest. Veetorustiku läbiminekud

tuletõkketsoonide piiridest tuleb varustada spetsiaalsete tuletõkkemähistega

selliselt, et ei väheneks tarindi tuletõkkevõime.

Torustikke pinnases ei isoleerita. Liitmikeks kasutada mittelahtivõetavaid

torutootja pressliitmikke.

Paigaldamise juures järgitakse torude ja tarvikute valmistajate juhiseid. Kui

paigalduskohas on õhutemperatuur madalam torustike või tarvikute valmistajate

poolt soovitatavast minimaalsest paigaldustemperatuurist, siis paigaldustöid ei

tehta.

Dokumendi nimi

Veevarustuse ja Kanalisatsiooni välisvõrkude seletuskiri

Muudatuse kuupäev

Peatükki nr Tekst Rev

Kuupäev

17.05.2026

Projekti nr.

170526

Vastutav insener

A. Antonov

Lehekülg/Lehekülgede arv

10/ 18

Staadium

PÕHIPROJEKT

ÜKSIKELAMU LIITUMINE ÜHISVEEVÄRGI- JA

KANALISATSIOONIGA

Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla , Viimsi vald, Harjumaa

Enne paigaldamist kontrollitakse, et torustiku alus, so. tasanduskiht on projektile

vastav. Torusid ei tohi paigaldada jäätunud tasanduskihile. Torud asetatakse

tasanduskihile nii, et nad toetuksid tasanduskihile ühtlaselt terves pikkuses.

Paigaldamistööde ajaks tuleb veetorude otsad sulgeda tihedate kaitsekorkidega, et

vältida mustuse ja võõrkehade sattumist torusse.

3. REOVEE KANALISATSIOON

3.1 Olemasolev

Piirkonna kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne. Sademevee, drenaaživee ning

muu pinnase- ja pinnavee juhtimine ühiskanalisatsiooni on keelatud.

3.2 Kanalisatsiooni üldnõuded

Kanalisatsiooni projekteerimisel ja ehitamisel tuleb järgida kehtivaid seadusi ja

normides esitatud nõudeid.

Kinnistukanalisatsioon tuleb projekteerida ja paigaldada nii, et oleks tagatud kogu

juurdevoolava reovee kohene äravool ja torustiku isepuhastus. Kanalisatsioon

tuleb projekteerida ja paigaldada ning seda tuleb hooldada nii, et normaalsel

kasutamisel ei oleks see ohtlik, ei levitaks halba lõhna ega ohustaks kinnisvara

(hoone konstruktsiooni, teisi tehnovõrke või seadmeid).

Ühiskanalisatsiooni juhitava reovee temperatuur ei tohi olla kõrgem kui +40°C ja

pH peab olema 6, 5…8,5. Reovee vooluhulgad ja äravoolurežiim tuleb

kooskõlastada ühiskanalisatsiooni valdajaga, ehk Viimsi Vesi AS-iga.

Kanalisatsiooni paisutuskõrguseks on maapinna kõrgusarv kanalisatsiooni

liitumiskaevu juures +10 cm. Nimetatud kõrgusarvust allpool asuvate

sanitaarseadmete äravoolud tuleb ette näha üle pumbata või kaitsta uputuse

vältimiseks töökindla tagasilöögiklapi või siibriga.

Paisutustasemest allpool asuvate projekteeritud kinnistusiseste kaevuluukide

juurde näha ette klambrid fiksaatoriga.

Dokumendi nimi

Veevarustuse ja Kanalisatsiooni välisvõrkude seletuskiri

Muudatuse kuupäev

Peatükki nr Tekst Rev

Kuupäev

17.05.2026

Projekti nr.

170526

Vastutav insener

A. Antonov

Lehekülg/Lehekülgede arv

11/ 18

Staadium

PÕHIPROJEKT

ÜKSIKELAMU LIITUMINE ÜHISVEEVÄRGI- JA

KANALISATSIOONIGA

Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla , Viimsi vald, Harjumaa

3.3 Projekteeritud kanalisatsioon

3.3.1 Arvutuslik vooluhulk

Arvutuslik olmekanalisatsiooni heitvee vooluhulk:

Olmekanalisatsioon

arvutusvooluhulk

Qa, l/s

ööpäevane vooluhulk

Qd, m³/d

Üksikelamu 2,0 0,3

Arvutused on teostatud vastavalt EVS 846:2021 nõuetele.

3.3.2 Eelvool ja liitumispunkt

Vaakumkanalisatsiooniga liitumine on ette nähtud vastavalt AS Viimsi Vesi

tehnilistele tingimustele.

Kinnistu kanalisatsiooni ja reovee ühiskanalisatsiooni liitumispunkti asukoht on

toodud liitumistingimuste lisaks oleval teostusjoonise väljavõttel (joonisel

tähistatud KLP1).

Kanaliseerida on lubatud ainult olmereovett.

Kanalisatsiooni paisutuskõrguseks loetakse kinnistu poolt esimese

ühiskanalisatsiooni juurde kuuluva kanalisatsioonikaevu kaane kõrgusest 10 cm

võrra kõrgem tase.

Kinnistu kanalisatsioonil peavad olema allpool ühiskanalisatsiooni paisutustaset

paiknevatel reo- ja sademeveeneeludel äravoolul kaitseseadmed uputuse ja

tagasivoolu vältimiseks.

Olmekanalisatsioonile on ettenähtud üks väljund De110 mm hoonest.

Dokumendi nimi

Veevarustuse ja Kanalisatsiooni välisvõrkude seletuskiri

Muudatuse kuupäev

Peatükki nr Tekst Rev

Kuupäev

17.05.2026

Projekti nr.

170526

Vastutav insener

A. Antonov

Lehekülg/Lehekülgede arv

12/ 18

Staadium

PÕHIPROJEKT

ÜKSIKELAMU LIITUMINE ÜHISVEEVÄRGI- JA

KANALISATSIOONIGA

Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla , Viimsi vald, Harjumaa

3.3.3 Kohtpuhastid

Olmereoveekanalisatsiooni jaoks kohtpuhastid ei ole ette nähtud.

3.4 Torustikud ja kaevud

3.4.1 Torustike materjal

Isevoolse kanalisatsioonitorustikuna kasutatavad polüvinüülkloriidtorud peavad

vastama standardile EN1401 ja polüpropüleentorud standardile EN1852 või

EN13476. Kasutatavad torud peavad olema sertifitseeritud ja Töövõtja peab

hankima Tarnijalt sertifikaadid kinnitamaks toru kvaliteeti.

Reoveekanalisatsioon rajada PVC-U isevoolsetest kanalisatsioonitorudest De110

SN8, mis vastavad standardile EVS-EN 1401. Võib kasutada ka PP- või PE

struktuurse seinaga kanalisatsioonitorusid (tüüp B) De110 SN8, mis vastavad

standardile EVS-EN13476-3 ja on ette nähtud kasutada

reoveekanalisatsioonisüsteemides.

Kõikide torude rõngasjäikus peab olema SN8. Kui torustiku lae ning maapinna

vahele jääb vähem kui 1,0 m tuleb kasutada torustikku rõngasjäikusega SN16.

Projekteeritud kanalisatsioonitorustik, mille peale jääb pinnast vähem kui 1,2 m

toru peale tuleb soojustada. Soojustusplaat peab olema niiskuskindel ning ette

nähtud sõiduteealuse paigaldusega ja vastavalt tootja juhistele.

3.4.2 Kaevud

Kontrollkaevudena kinnistul kasutada teleskoopseid plastkaeve läbimõõduga

D400/315 mm. Reoveekanalisatsioonikaevud on ette nähtud torustiku suuna-,

kaldemuutus- ja torustike ühinemiskohtadesse.

Ühiskanalisatsiooni torustiku vahele paigaldatav teleskoopsed polüetüleenkaevud

(PE) peavad vastama standardile SFS3468, EVS-EN 13598-2, EVS 1610,

InfraRYL 2006 II osa nõuetele. Kaped ja kaevuluugid peavad vastama EVS-EN

124:2015 „Restkaevude päised ja hoolduskaevude päised sõiduteede ja jalakäijate

aladele“ nõuetele.

Dokumendi nimi

Veevarustuse ja Kanalisatsiooni välisvõrkude seletuskiri

Muudatuse kuupäev

Peatükki nr Tekst Rev

Kuupäev

17.05.2026

Projekti nr.

170526

Vastutav insener

A. Antonov

Lehekülg/Lehekülgede arv

13/ 18

Staadium

PÕHIPROJEKT

ÜKSIKELAMU LIITUMINE ÜHISVEEVÄRGI- JA

KANALISATSIOONIGA

Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla , Viimsi vald, Harjumaa

Asfalteeritud ja pindadel tuleb kasutada ainult ujuvat tüüpi, tihendita ja

eeltöödeldud kontaktpindadega mittekõlksuvaid kaevuluuke ning kapesid.

Kiviparketi korral kasutada mitteujuvaid luuke. Poltkinnitustega luukide

kasutamine ei ole lubatud.

Kasutada võib ainult voolurenniga täispõhjaga kaevusid. Kanalisatsioonikaevu

põhi peab olema selline, et sinna ei koguneks setteid. Reovee ja sademevee

kanalisatsiooni kaevu põhjad peavad olema seest rennpõhjad, väljast

siledapõhjalised.

Kanalisatsiooni plastkaevudes kus kukkumine on kõrgemal kui uks toruläbimõõdu

kõrgust tuleb lahendada 45 kraadi allapöördega.

Hoonevälised reovee ja sademevee kanalisatsioonikaevud peavad omama Nordic

Poly Mark sertifikaati.

Reovee kanalisatsiooni hooldus- ja kontrollkaevude läbimõõdud on ette nähtud

Ø400/315,

Kaev peab olema kaetud malmluukidega tugevusklass C250 ja D400 (EVS-

EN124), mille valik oleneb asukohast.

Malmluugid vastavalt asukohale 25t (haljasala) või 40t (liiklusmaa).

Paigaldatavate kaevude luukidel peab olema sissevalatud tekst “KANAL”.

Kanalisatsioonikaevude rõngasjäikus peab olema SN2. Kaevu ehitatakse kõrguse

poolest sellisena, et kaevukaant oleks võimalik paigaldada vastavalt projektis

antud maapinna kõrgusele ja kaldega.

4. SADEMEVEE KANALISATSIOONIVÕRK JA DRENAAŽ

4.1 Olemasolev

Projekteeritud sademeveekanalisatsiooni on ette nähtud juhtida sademeveed

katustelt ja parklast (imbväljak). Kinnistult sademe- ja pinnavee ärajuhtimine

lahendada vastavalt Viimsi valla ehitus- ja kommunaalosakonna nõuetele.

Sademeveed koguda kokku ja kasutada kastmiseks (sademevee mahuti).

Dokumendi nimi

Veevarustuse ja Kanalisatsiooni välisvõrkude seletuskiri

Muudatuse kuupäev

Peatükki nr Tekst Rev

Kuupäev

17.05.2026

Projekti nr.

170526

Vastutav insener

A. Antonov

Lehekülg/Lehekülgede arv

14/ 18

Staadium

PÕHIPROJEKT

ÜKSIKELAMU LIITUMINE ÜHISVEEVÄRGI- JA

KANALISATSIOONIGA

Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla , Viimsi vald, Harjumaa

4.2 Arvutusäravool

Sademevee arvutusäravoolud

Arvutuslik pind

A, m2

arvutusäravool

Qa, l/s

KATUS 180 2,9

PLATS 100 1,6

4,5

Arvutuse aluseks on standardi EVS 846:2021 „Hoone kanalisatsioon“ ja EVS

848:2021 „Väliskanalisatsioonivõrk“ olevad andmed.

- Sademevee intensiivsus: q= 163,7 l/s*ha (Tallinn)

- Arvutuslik kanal.uputus 3 aastat /30%

- Vihma kestus 15 min (pikaajaline)

4.3 Eelvool

Kinnistul kogutavad sajuveed on ette nähtud käitleda krundi piires. Selleks

projekteeritakse imbväljak.

Kinnistu loode poolsesse külge on ette nähtud rajada imbväljak. Imbväljaku

suurus tuleb 3,6 m x 1.8 m x 0,6m.

Maapinna kalded korrigeeritakse nii, et sademeveed ei valguks naaberkinnistutele

ega teemaa alale.

4.4 Sademeveemahuti

Sademeveemahuti kujutab endast pumbaga on varustatud 3 m3 paaki. Pumbas

asub kontroller, mis jälgib rõhku torustikus, seega pole vajadust hüdrofoori ja

lisaautomaatika järgi. Mahuti tühjenemisel lülitab ujuklüliti pumba automaatselt

välja. Mahuti saab varustada ka signaalseadmega, mis annab läbi hoones asetseva

kontrollploki teada mahuti tühjenemisest. Pump on varustatud lisaujukiga, mis

Dokumendi nimi

Veevarustuse ja Kanalisatsiooni välisvõrkude seletuskiri

Muudatuse kuupäev

Peatükki nr Tekst Rev

Kuupäev

17.05.2026

Projekti nr.

170526

Vastutav insener

A. Antonov

Lehekülg/Lehekülgede arv

15/ 18

Staadium

PÕHIPROJEKT

ÜKSIKELAMU LIITUMINE ÜHISVEEVÄRGI- JA

KANALISATSIOONIGA

Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla , Viimsi vald, Harjumaa

hoiab põhjast eemal imisõela, välistades sellega mahuti põhja kogunenud sademe

sattumise survetorusse. Mahutist väljuv survetoru ühendatakse kastmissüsteemiga.

4.5 Imbsüsteem

Imbväljaku suurus tuleb 3,6 m x 1.8 m x 0,6m.

Sademeveetorud ühendavad kaevus (Jaotuskaev). Jaotuskaevust väljuvad 3 torud

läbimõõduga 110 mm, ning jõuavad imbväljakusse (Stormbox plokkid). Vaata

joonis 170526_PP_VK-7-03_imbsysteem.

Imbväljaku jaotuskaevu paigaldamine

Jaotuskaev on varustatud vooluregulaatoritega, mille abil saab reguleerida vee

ühtlast jaotumist imbtorudesse. Ühtlane vee jaotumine suurendab imbsüsteemi

puhastusvõimet ja pikendab eluiga. Jaotuskaevu kasutatakse ka trassi

kontrollkaevuna. Rant kaevu põhjas tagab talle iseankurduvuse. Asetakse

jaotuskaev horisontaalsele tihendatud liivapadjale ja toesta ta külgedelt liivaga.

Ühendatakse jaotuskaev jaotustorudega. Jaotustorude kalle peaks olema 5-10

mm/m. Kui paigas on ka imbtorustik, siis täitakse jaotuskaevu ümbrus 15 mm

tagasitäite kihtide kaupa, neid pidevalt tihendades kuni projektkõrguseni.

Lõigatakse maast väljaulatuv kaevu ots maaga tasapinnas maha ja kinnitatakse

kaevukaane tugivõru.

Imbsüsteemi rajamine

Kassetide paigaldamiseks kaevatakse auk, mille mõõtmed peavad olema kasseti

mõõtmetes 40cm võrra suuremad. Augu põhjale puistatakse 30 cm paksune

kruusakiht. Infiltratsioonikassetti lõigatakse sobivale kõrgusele ava sisendtoru

jaoks. Infiltratsioonikasseti külge paigaldatakse sisendtoru. Geotekstiil

paigaldatakse killustikupadja peale ja selle peale paigaldatakse

infiltratsioonikassetid. Infiltratsioonikassetid mähitakse geotekstiili ülekattega

vähemalt 15 cm. Auk puistatakse igast küljest kruusaga kinni (ei tohi kasutada

teravate servadega kruusa).

Juhul, kui imbkraavi sügavus jääb alla 800 mm, tuleb iifiltratsioonikassett katta

soojustusplaatidega. Soojustamine kaitseb imbväljakut läbikülmumise eest ja

parandab tema puhastusvõimet. Täitatakse imbkraavid täitepinnasega.

Dokumendi nimi

Veevarustuse ja Kanalisatsiooni välisvõrkude seletuskiri

Muudatuse kuupäev

Peatükki nr Tekst Rev

Kuupäev

17.05.2026

Projekti nr.

170526

Vastutav insener

A. Antonov

Lehekülg/Lehekülgede arv

16/ 18

Staadium

PÕHIPROJEKT

ÜKSIKELAMU LIITUMINE ÜHISVEEVÄRGI- JA

KANALISATSIOONIGA

Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla , Viimsi vald, Harjumaa

Imbsüsteemi hooldus

Kord aastas tuleb kontrollida jaotuskaevus vee jaotumist imbtorudesse. Kui

jaotumine on ebaühtlane, tuleb seda reguleerida vooluregulaatoritega. Kui

jaotuskaevu on kogunenud setet, tuleb ta puhastada. Veeimendumist pinnasesse

saab kontrollida õhutustorudest ja jaotuskaevust. Kui läbi õhutustoru paistab vesi,

on imbtoru täis kasvanud või pinnase imamisvõime on oluliselt vähenenud.

Imbtorusid on vajalik puhastada kord kümne aasta jooksul.Vältida tuleb

suurejuureliste taimede istutamist imbväljaku peale. Talvel tuleb jälgida, et

õhutustorud ei mattuks lume alla. Imbväljaku pealt lume koristamine pole

soovitatav.

4.6 Torustikud ja kaevud

4.6.1 Torustike materjal

Sademeveetorustik paigaldada muhvtorust nt Pipelife PP Stark, Ø110–Ø160 või

analoog. Sademeveetorustik PP peab vastama standardile EN 13476-3. Suurema

läbimõõduga torud paigaldada muhvtorudest nt Pipelife ID PRAGMA SN8 või

analoog (EN 13476-2).

Kasutatavad torud peavad olema sertifitseeritud ja Töövõtja peab hankima

Tarnijalt sertifikaadid kinnitamaks toru kvaliteeti.

Kõikide torude rõngasjäikus peab olema SN8. Liiklusaladel kui torustiku lae ning

maapinna vahele jääb vähem kui 1,0 m tuleb kasutada torustikku rõngasjäikusega

SN16.

Ühendused ja liitmikud peavad olema samast kvaliteediklassist kui torudki. Tootja

peab olema selgelt näidatud. STARK PP puhul kasutada PRAGMA liitmikke, mis

on varustatud EPDM kummist tihendiga. Õliste sademevete juhtimiseks

kasutatavad torustikuosadel tuleb tihend vahetada õlikindlate (NBR kumm)

tihendite vastu, mis vastavad standardile EVS-EN 681-1 ja 2.

Kõik kanalisatsioonitorustiku pöörangud ja kõrguse muutused projektis on ette

nähtud teostada kaevus sees. Kaevust-kaevu peab torustik olema sirge.

Käänikute kasutamisel võib maksimaalne kääniku nurk olla 15°.

Dokumendi nimi

Veevarustuse ja Kanalisatsiooni välisvõrkude seletuskiri

Muudatuse kuupäev

Peatükki nr Tekst Rev

Kuupäev

17.05.2026

Projekti nr.

170526

Vastutav insener

A. Antonov

Lehekülg/Lehekülgede arv

17/ 18

Staadium

PÕHIPROJEKT

ÜKSIKELAMU LIITUMINE ÜHISVEEVÄRGI- JA

KANALISATSIOONIGA

Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla , Viimsi vald, Harjumaa

Kanalisatsioonitorustikele on lubatud paigaldada üksnes tööstuslikult toodetud

plastkaeve. Kõik paigaldatavad kaevud peavad olema veetihedad.

Materjali transpordil ja ladustamisel jälgida vastava tootjafirma ettekirjutusi.

Kanalisatsioonitorustik rajada lähtudes asendiplaanidest ja pikiprofiilidest.

Kõigile ühiskanalisatsiooni lepingulistele klientidele tuleb tagada ühendus

ühiskanalisatsiooniga pärast ehitustööde lõpetamist.

Ehitustööde ajal tuleb peale valguv reovesi pumbata rajatavast torustiku lõigust

mööda või ära vedada.

4.6.2 Kaevud

Sademeveekanalisatsiooni PE hooldus- ja kontrollkaevude läbimõõdud on ette

nähtud järgmised – Ø400/315. Kaevud on ette nähtud teleskoopsed.

Sademeveekanalisatsioonikaevud on ette nähtud torustiku suuna-, kaldemuutus- ja

torustike ühinemiskohtadesse.

Sademevee kanalisatsioonikaevude rõngasjäikus peab olema SN2.

Kaev peab olema varustatud malmist kaanega. Kaevu ehitatakse kõrguse poolest

sellisena, et kaevukaant oleks võimalik paigaldada vastavalt projektis antud

maapinna kõrgusele ja kaldega.

Sõiduteealuse paigaldusega kaevukaante koormustaluvus peab olema vähemalt 40

t ning kõnniteealuse paigaldusega kaevukaante koormustaluvus vähemalt 25 t.

4.7 Projekteeritud drenaaž

Ei ole ette nähtud.

Lisa 6. 170526_PP_VK-4-01_ap.pdf

R o h u n e e m

e t e e 9

3 c

± 0 .0

0 = 2 .3

5 m

TEHNILISTE NÄITAJATE VÕRDLUSTABEL

Projekt. üksikelamu

TINGMÄRGID

Rohuneeme tee 93c kinnistu piir

Naaberkinnistute piirid

Lubatud hoonestusala

Projekt. betoonkivi sillutis

Projekt. parkimiskoht (2 kohta)

Sissepääs hoonesse

Sissepääs kinnistule

Projekt. terrass

Projekt. mahasõidu a/b katend

Projekt. haljasala taastamine (h=15cm)

Ol.maapind Pr.maapind 2.12 2.20 1.98 2.20 2.20 2.20 2.20 2.20 1.91 2.20 1.83 2.20 1.83 2.20 1.98 2.20 2.08 2.20 2.08 2.20 2.12 2.20 2.12 2.20

Nr. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

HOONE NURKADE GEODEETILISED ANDMED

Projekt. Max korruselisus 1 Max ehitusealune pind (m2) 192,8 Max hoonete arv 1 Min tulepüsivusaste TP-3 Parkimiskohtade arv 2

5 . 1

1 5 . 2

1 . 8

1 5 . 2

9 . 1

1 5 .0

1 5 .3

1 .5

. 3

5 . 2

4 . 5

1211

10 9

8 7

6 5

3 4

. 2

2 . 1 5

2 . 1 0

2 . 0 5

. 2

. 1

. 0

. 9

0 1

. 1

. 0

. 1

. 0

. 9

Planeeritav elektriliitumiskilp

KLP-1

Maapind 1,97

1). 0,67 Ø110 PVC

Liitumispunkt

K11-1 400/315 PE

Maapind 2,10

1). 0,73 Ø110 PVC

2). 0,73 Ø110 PVC

RK21-1 560/500 PE

Maapind 2,03

1). 1,10 Ø110 PP

setteosa 130 L

Infiltratsioonikasett

9 tk.

Pipelife Stormbox

1200x600x300

K21-2 400/315 PE

Maapind 2,00

1).1,02 Ø110 PP

2).1,02 Ø110 PP

K21-3 400/315 PE

Maapind 2,10

1).0,90 Ø110 PP

2-4). 0,90 Ø110 PP

K21-5 560/500PE

Maapind 1,95

1). 0,80 Ø110 PP

2-4).0,80 Ø110PP

Jaotuskaev

K21-4 400/315 PE

Maapind 2,05

1).1,06 Ø110 PP

2-3). 1,06 Ø110 PP

KINNISTU TEHNILISED NÄITAJAD Kinnistu sihtotstarve 100% elamumaa Kinnistu pindala 1007 m2 Krundi täisehitusprotsent 19,1% Haljastuse protsent 66,9% Parkimiskohad 2

TEHNILISTE NÄITAJATE VÕRDLUSTABEL

Projekt. üksikelamu

TINGMÄRGID

Rohuneeme tee 93c kinnistu piir

Naaberkinnistute piirid

Lubatud hoonestusala

Projekt. betoonkivi sillutis

Projekt. parkimiskoht (2 kohta)

Projekt. puidust piire (h=1,2m)

Projekt. metallvõrk piire (h=1,2m)

Sissepääs hoonesse

Sissepääs kinnistule

Konteinerite asukoht (olmejäätmed, biojäätmed)

Ol.olev MPkaabel Ol.olev sidetrass

Ol.olev veetorustik Ol.olev kanalisatsioonitorustik

Projekt. terrass

Ol.olev kõrghaljastus kaitsetsooniga (2m puutüvest)

Projekt. restkaev

Projekt. mahasõidu a/b katend

Ol.olev gaasitrass Projekt. haljasala taastamine (h=15cm)

Ol.maapind Pr.maapind 2.12 2.20 1.98 2.20 2.20 2.20 2.20 2.20 1.91 2.20 1.83 2.20 1.83 2.20 1.98 2.20 2.08 2.20 2.08 2.20 2.12 2.20 2.12 2.20

Nr. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

HOONE NURKADE GEODEETILISED ANDMED

Projekt. DP Max korruselisus 1 1/2 Max ehitusealune pind (m2) 192,8 200 Max hoonete arv 1 2 Min tulepüsivusaste TP-3 TP-3 Parkimiskohtade arv 2 2

Projekt. õhk-vesi soojuspumba välisosa

Projekt. veetorustik Projekt. kanalisatsioonitorustik

Proje t. MPkaabel

Projekt. sademevee kanalisatsioonitorustik

Kinnistule ulatuv kaitsevöönd

Projekt. puu - nt. serbia kuusk (võra laius 2-4m, kõrgus 8-10m)

Planeeritav elektriliitumiskilbi asukoht

2 .20

2.25

2.20

Projekt. samakõrgusjoon ja -arv

Ol.olev samakõrgusjoon ja -arv

Joonise nimetus

Kuupäev

Mõõtkava

Staadium

Töö nr.

Joonise nr.

1:250

170526

SOLPRO OÜ

Reg.NR.11961323 EEP001952

Väike-Paala tn 2, 11415 Tallinn

[email protected]

tel. +372 56 649 659

Tellija

Projektijuht Roman Lebedev

Vk-Projekteerija

Andrei Antonov, kutsetunnistus

149386

17.05.2026

Veevarustus ja kanalisatsioon.

Välisvõrkude plaan

VK-4-01

Rohuneeme tee 93c, Püünsi küla , Viimsi vald,

Harjumaa

Eraisik

ÜKSIKELAMU LIITUMINE ÜHISVEEVÄRGI JA

KANALISATSIOONIGA

Rohuneeme tee 93c kinnistu ehitusloa eelnou kooskolastamine markustega.pdf

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Viimsi Vallavalitsus

[email protected]

Nelgi tee 1

74001, Harju maakond, Viimsi vald,

Viimsi alevik

Teie 26.05.2026 nr 550401

Meie 17.06.2026 nr 7.1-2/26/9103-2

Rohuneeme tee 93c kinnistu ehitusloa

eelnõu kooskõlastamine märkustega

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Harju maakonna Viimsi valla Püünsi küla

Rohuneeme tee 93c kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 550401).

Kinnistu (katastritunnus 89001:003:0567) asub riigitee nr 11251 Viimsi-Rohuneeme tee (edaspidi

riigitee) km 5,21-5,24 kaitsevööndis.

Ehitusluba antakse üksikelamu (EHR kood 121454303) ja piirdeaia ning väravate (EHR kood

221507459) ehitamiseks.

Ehitusloa aluseks on Osaühing Solpro koostatud „Üksikelamu projekt. Eelprojekt. Töö nr

060326AL“ ja eriosa projekt Osaühing Solpro koostatud „Üksikelamu liitumine ühisveevärgi- ja

kanalisatsiooniga. Osa: Välisvõrgud. Veevarustus ja kanalisatsioon. Põhiprojekt. Töö nr 170526“.

Alal kehtib Viimsi Vallavolikogu 15.08.2000 otsusega nr 163 kehtestatud „Taimela maaüksuse

detailplaneering“ (koostaja AS Nord Projekt).

Lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 3 kooskõlastame ehitusloa eelnõu ja anname nõusoleku

teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks vastavalt ehitusloa aluseks olevale

projektile.

Ehitamisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega.

1. Piirdeaed tuleb kavandada tervikuna huvitatud isiku kinnisasjale ning riigitee aluse maa

kasutamine selliseks otstarbeks ei ole lubatav.

2. Piirdeaed ei tohi takistada nähtavust kinnistult väljasõidul riigiteele.

3. Materjalide veod korraldada olemasoleva juurdepääsutee kaudu riigitee km 5,23.

Materjalide ladustamine riigitee servas ja/või riigitee alusel maal ei ole lubatud.

4. Vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid

leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist.

5. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

6. Kooskõlastame ainult eelnõus (menetlus nr 550401) nimetatud ehitiste ehitusload. Teistele

projektis sisalduvatele ehitistele kooskõlastus ei laiene.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks

välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse.

2 (2)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jana Prost

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: - Lisa 1. 060326AL_EP_AA-1-02_DP-seletuskiri - Lisa 2. 060326AL_EP_AA-1-01_DP-pohijoonis - Lisa 3. 060326AL_EP_AA-3-01_seletuskiri - Lisa 4. 060326AL_EP_AS-4-01_asendiplaan - Lisa 5. 170526_PP_VK-3-01_seletuskiri - Lisa 6. 170526_PP_VK-4-01_ap

Jana Prost

5792 4753, [email protected]

Seosed

Nimi	K.p.	Δ	Viit	Tüüp	Org	Osapooled

Kiri

Failid

Digiallkirjad

Seosed