Detailplaneeringu kooskõlastamine märkustega

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kiili Vallavalitsus

[email protected]

Nabala tee 2a

75401, Harju maakond, Kiili vald,

Kiili alev

Teie 14.05.2026 nr 8-1/2539-39

Meie 17.06.2026 nr 7.2-2/26/844-14

Kiili vald, Vaela küla, Hansu, Aidamehe ja

Vaela tee 59 kinnistute detailplaneeringu

kooskõlastamine märkustega

Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Kiili vald, Vaela küla, Hansu (katastritunnus

30401:001:0369), Aidamehe (katastritunnus 30401:001:1166) ja Vaela tee 59 (katastritunnus

30501:001:0607) kinnistute detailplaneeringule (edaspidi planeering). Planeeringuga soovitakse

luua eeldused äri-ja tootmishoonete püstitamiseks ning seotud taristu rajamiseks,

planeeringulahendusega kavandatakse kohalikku teedevõrku.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame Plannum OÜ

töö nr 22003824 „Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering“ järgmiste

märkustega lahenduses arvestamiseks.

1. Planeeringu seletuskirjas käsitletakse planeeringualale projekteeritavat kogujatee

funktsioonis olevat kohalikku teed (pos 2 krunt) kui riigitee 11506 Vaela tee pikendust.

Tegemist on kohalikku liiklust teenindava teega. Palume seletuskirjas planeeritavat

kogujateed käsitleda avaliku teena, millel riigihuvi puudub. Riigiteelt 11506 Vaela teel ja

kavandataval kogujateel puuduvad riigitee tunnused. Peale ringristmiku välja ehitamist ja

Vaela tee rekonstrueerimist palume teedevõrku korrastada nii, et ringristmiku

läänesuunaline haru jääb munitsipaalomandisse. Teemat on käsitletud Kiili vallavalitsuse

ja Transpordiameti 26.03.2025 koosolekul (memo 26.03.2025).

2. Palume seletuskirjas korrigeerida juurdepääsu Vaela tee 59 kinnistule, mis on ette nähtud

kavandatavalt avaliku kasutusega kogujateelt (mitte riigiteelt 11506 Vaela tee).

3. Seletuskirjas viidatakse lisale 6 (millega on tehtud ettepanek muuta tee liiki), kuid lisa 6 ei

ole leitav planeeringumaterjalide hulgas. Palume täpsustada.

4. Seletuskiri on vastuolus põhijoonisega. Seletuskirjas viidatakse Pos 5 krundile (lk 16, 22

jne), mida ei ole kantud põhijoonisele. Palume lahendust täpsustada.

5. Seletuskirjas punkt 3 (lk 11) viidatakse kogujatee äärsele kavandatavale kergliiklusteele,

„mis pikendab olemasolevat kergliiklustaristut ja suurendab elanike liikumisvõimalusi“,

kuid põhijoonisel on planeeringuala pos 2 lõigus kergliiklustee katkestatud, teeületusrada

viib haljasalale.

Kergliiklustee kavandamata jätmine kogujatee äärde planeeringuala lõigus on vastuolus

Harju maakonna 2030+ planeeringus toodud kergliiklustee kavandamise põhimõtetega,

2 (3)

mille kohaselt „kergliiklustee planeerimisel on esmatähtsaks turvalisus, loogilisus, ühtlus

ja pidevus“. Samuti on kergliiklustee katkestus vastuolus koostamisel oleva Kiili valla

üldplaneeringuga, mis näeb kohaliku liiklust teenindava tee äärde kergliiklustee.

6. Palume täpsustada, miks on parkimiskohtade arv normatiivist 10 korda väiksem, normatiiv

näeb ette 360 parkimiskohta, kuid kavandatud on 32. Viidatakse praeguses etapis teada

olevale tegelikule kasutajate arvule, kui tegelik kasutajate arv selgub alles planeeringu ellu

viimisel.

7. Sademevee lahenduse kavandamsiel jääb ebaselgeks krundi 1 tiigist ülevoolu suunamine

sademeveetorudega „võimalikku kraavi“, mis paikneb perspektiivse kogujatee ääres.

Palume täpsustada kohustuste joonistel ja seletuskirjas elluviimise kavas, kas võimalik

kraav (mis rajatakse piki Tillupõllu (30401:001:1949) katastriüksusele rajatava

kogujateega paralleelselt kulgeva kraavina) kuni Sausti peakraavini rajatakse käesoleva

planeeringu mahus või kuhu tiigi ülevool suunatakse kuni kraavi välja ehitamiseni. Lisada

selgitavale skeemile sademeevee juhtimise suunad, tähistada kraavid tingmärkides ning

täpsustada riigitee truubi asukohta joonisel ja seletuskirjas koos truubi läbimõõduga.

Palume lisada selgitus, millal truubi läbilaskvus arvutatakse ning vajadusel tuleb truup

asendada.

8. Planeeringu joonisest 7- ligipääsud ja kohustused on välja jäetud olemasolevate

juurdepääsudega ühendamine. Palume lisada teeprojektiga muudetavate ristmike

kokkuviimine (vt väljavõte joonisest 7 allpool tooduna) arendaja poolt väljaehitatavate

teede mahtu. Samuti palume lisada kohustuste joonisele, et peale ringristmiku ehitamist

tuleb füüsiliselt sulgeda riigitee 11506 olemasolev liiklusohtlik ristmik.

9. Palume arvestada, et ringristmiku rajamine on eelduseks mistahes hoonele ehitusloa

saamiseks.

10. Palume selguse huvides joonistele kanda kõik tingmärgid.

Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.

- Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb

esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS

§ 99 lg 3 alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.

- Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel

või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit

menetlusse.

- Transpordiamet osaleb riigitee ümberehituse projekteerimises ja ehituses huvitatud isiku

või kohaliku omavalitsusega (vastavalt PlanS § 131 lg 1 kohasele halduslepingule)

sõlmitud koostöökokkuleppe alusel. Kokkuleppe järgi kohustub huvitatud isik või

kohalik omavalitsus korraldama ja finantseerima planeeringuala juurdepääsutee,

ristumiskoha ning sellega seotud tehnovõrkude ja –rajatiste projekteerimise ja ehitusega

seotud kulud. Leping sõlmitakse hiljemalt enne ehitusloakohustuslikele ehitistele

ehitusloa väljastamist.

3 (3)

- Transpordiamet ei võta kohustusi planeeringuga seotud rajatiste välja ehitamiseks ja

rajatiste hooldamiseks.

- Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole

selleks ajaks kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile

lähteseisukohtade uuendamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisad: seletuskiri, põhijoonis, tehnovõrkude joonis

Krista Einama

58627026, [email protected]

53 .1053

.2 0

53 .3053 .4 0

53 .5053 .6053 .7053

.8053 .9054 .0054. 1054.2 054.3 054.4 054.5 054.6 054.7 054.8 054.9 055.0 055.1 055.2 055.3 0

52.20

52.30

52.40

52.50

52.60

52.70

52.80

52.9 0

53. 00

53 .10

52.60

52.70

52.80

52.90

53.00

52.10

52.10

52.20

52.20

52.20

52.30

52.30

52.30

52.40 52.50

52.30

52.40

52.50

52.60

52.70

52.80

52.90

53.00

52.50

52.60

52.70

51.8 0 51.9

0 52.

00

52. 10 52.

20 52.

30

52. 40 52.

50

52.50

52.50

52.60

52.60

52.70 52.70

52.70

52.80

52.90

53.00 53.10 53.20 53.30 53.40 53.50 53.60 53.70

53.80 53.90

52 .3052.4

052.5 052.6

0 52.

70 52 .80

52 .90

52.50

53.10

53.20

53.30

52.60 52.70 52.80 52.90 53.00

52.00

52.40

HD

P10

P10

P10

P10

P10

P10

P10

P4

P5

R12

P12

R3

P28

P11

P8

R2

P2

R2

R2

R1

R10

105

105

15 25

60

60

tee kaitsevöönd 30 m

tee kaitsevöönd 30 m

Peeter Suure merekindluse ringtee ääres olev rooduvarjendi süvend (nn katlavaan)

Peeter Suure merekindluse rooduvarjendi Kiili Betooni kontorihoone taga asuv süvend (nn katlavaan)

Peeter Suure merekindluse jaovarjendi asukoht ning jaovarjend

riigim aantee kõrvalm

aantee 11506 Opm ani tee

riigimaantee põhimaantee 11 Tallinna ringtee

11863 Vaelasilla kergliiklustee

3040054 Kangru - Vaela kergliiklustee

PRK0004911 50

Lõige 1-1´

plan. jalakäijate juurdepääs (persp. sõiduautode juurdepääs)

jalgrattaparkla, 10 kohta

jalgrattaparkla, 10 kohta

jalgrattaparkla, 4 kohta

tee kaitsevöönd 50 m

valvuriputka

1

2

3 4

101 196 m² 20 m

3k

Ä ja/või T 0-100

4 50 000 m²

5746 m² 0 m 0k

L100

0 0 m²

P112 R32

6856 m² 0 m 0k

LT 100

0 0 m²

P0 R0

3275 m² 0 m 0k

LT 100

0 0 m²

P0 R0

4

13.5

13.5

103.4

79

4

13.5

4

7

3

2.5

17.5 3 3

7

7

3

3

3

4

4

4

3.5

Vaela tee 57 30501:001:0541 Tootmismaa 100% Pindala: 9265 m²

Vaela tee 57a 30501:001:0542 Tootmismaa 100%

Vaela tee 55 30501:001:0540 Tootmismaa 100% Pindala: 2764 m²

Hansu 30401:001:0369 Maatulundusmaa 100% Pindala: 50059.0 m²

Aidamehe 30401:001:1166 Maatulundusmaa 100% Pindala: 39991.0 m²

Tillupõllu 30401:001:1949 Maatulundusmaa 100% Pindala: 39692.0 m²

Tootsi 30401:001:1165 Maatulundusmaa 100%

Vikmari 30401:001:0943 Elamumaa 100%

Magnoolia tee 11 30501:001:0334 Elamumaa 100%

Vaela tee 47 30401:001:1019 Maatulundusmaa 100%

Vaela tee 53 30401:001:0195 Elamumaa 100%

Vaela tee 51 30401:001:1022 Elamumaa 100%

Kergliiklustee T32 30401:001:1702 Transpordimaa 1 0% Pindala: 410.0 m²

11 Tallinna ringtee 30401:001:2020 Transpordimaa 100%

11115 Kurna-Tuhala tee 30401:003:0228 Transpordimaa 100%

11 Tallinna ringtee 30401:001:1646 Transpordimaa 100%

11 Tallinna ringtee 30401:001:1950 Transpordimaa 100%

Magnoolia tee T2 30501:001:0333 Transpordimaa 100%

Magnoolia tee T1 30501:001:0328 Transpordimaa 100%

Ringi 30401:001:1511 Maatulundusmaa 100%

Jalgtee 30401:001:2027 Transpordimaa 100%

Saare 30501:001:0063 Maatulundusmaa 100%

Tominga 30401:001:1121 Maatulundusmaa 100%

Kergliiklustee T34 30501:001:0064 Transpordimaa 100%

Kergliiklustee T33 30401:001:1722 Transpordimaa 100%

11 Tallinna ringtee 30401:001:2021 Transpordimaa 100%

Vaela tee 44 30401:001:2876 Elamumaa 100%

Vaela tee 43a 30401:001:2523 Maatulundusmaa 100%

Minna 30401:001:1692 Maatulundusmaa 100%

Vaela tee 49 30401:001:1021 Elamumaa 100%

Vaela tee 45 30401:001:0049 Elamumaa 100%

Vaela tee 43 30401:001:1295 Elamumaa 100%

Pärna tee 2 30401:001:1304 Üldkasutatav maa 100%

Vaela tee 40 30401:001:2026 Maatulundusmaa 100%

11115 Kurna-Tuhala tee 65301:001:3110 Transpordimaa 100%

Vaela tee 42 30401:001:2875 Elamumaa 100%

Vaela tee 59 30401:001:2019 Maatulundusmaa 100% Pindala: 16 912 m²

autojuhtide puhkehoone ja tualettruum

4

4

11115 Kurna-Tuhala tee 30401:001:1946 Transpordimaa 100%

Pärnaõie tee 30501:001:0522 Transpordimaa 100%

11115 Kurna-Tuhala tee 65301:001:3119 Transpordimaa 100%

Kurna tee 65301:001:3118 Transpordimaa 100%

Rebase 65301:001:2835 Maatulundusmaa 100%

Plan. kogujatee lõige 1-1´

kõ nn

ite e

sõiduteekr un

di p

iir

kr un

di p

iir

4 7 3 2.5 3.5

Märkused: 1) joonisel näidatud hoonete, parklate, juurdepääsuteede ja kõrghaljastuse paiknemine on illustratiivne. Täpne lahendus antakse ehitusprojekti koostamise käigus. Juurdepääsuteed peavad olema enne välja ehitatud, kui antakse ehitusõigus hoonetele; 2) geodeetilise alusplaani koostas Geodeesia24 OÜ 28.01.2025, töö nr 5908-22. Alusplaani koordinaadid on esitatud L-EST´97 ja kõrgused EH2000 Amsterdami süsteemis. Katastriüksuste piirid saadud Maa-ametist seisuga 02.2025; 3) joonisele on kantud Teedeprojekt OÜ töö nr T02022 "Riigitee 11115 km 2,196 - 4,556" eskiislahendus, seisuga 27.09.2022; 4) planeeringu joonistel on võimaliku lahendusena näidatud perspektiivne ühendus Tallinna ringteega, et tagada piirkonna pikaajaline liiklusvõrgu sidusus ja arenduspotentsiaal. Tallinna ringteega ühendava täiendava ligipääsu rajamise kohustus on seotud tulevaste arendustegevustega ning selle rajamine lahendatakse vastavate tulevaste detailplaneeringute või projekteerimistingimuste koostamise käigus. Täiendava ligipääsu rajamine Tallinna ringteele (11) on järgnevate detailplaneeringute elluviimise tingimus.

N

E

S

WPÕHIJOONIS

Plannum OÜ

Kuupäev:

Töö nr: Mõõtkava

Joonise nr:

Joonise nimetus:

Planeeringu koostamisest huvitatud isik:

Planeeringu koostamise korraldaja:Projektijuht/planeerija:

Koordinaator:

Evely Ehrpas

Jaanus Aavik

Asukoht: Põhijoonis

M 1:100022003824

06.05.2026 4GreenLadu Project 1 OÜ

Kiili Vallavalitsus

Kiili valdwww.plannum.ee// Tartu mnt 84a, Tallinn

Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering

katastriüksuse tunnus

kinnistu piir planeeringuala piir

kinnistu aadress

LEGEND

maakasutuse sihtotstarve

plan. krundi piir

tee kaitsevöönd

plan. kohustuslik kõrghaljastusega puhverala

puurkaev PRK0004911 ja selle san. kaitsetsoon R= 50 m

plan. piirdeaed

plan. kõrghaljastusega puhverala orient. asukoht (täpne asukoht antakse projektiga)

ajutise krundi piir

Krundi sihtotstarve ja osakaal (%) katastriüksuse liikide kaupa

hoonete arv krundil

suurim ehitisealune pind (m²)

krundi plan. suurus m²

suurim hoonete kõrgus (m)

suurim korruselisus

Pos nr

Pn Rn

plan. juurdepääs krundile

plan. hoonestusala

plan. krundi ehitusõigus

ol.olev sõidutee

ol.olev naaberhoone

plan. tee ja parkla orient. asukoht

plan. hoone orient. asukoht

säiliv haljasala

plan. sõiduautode parkimiskohtade arv (n- kohtade arv)

plan. veoautode parkimiskohtade arv (n- kohtade arv)

võimalik jäätmemaja/ -konteineriteala ja jalgrattaparkla

plan. tee peatumisnähtavus

plan. tee liitumisnähtavus

plan. kõnnitee orient. asukoht

perspektiivse kogujatee võimalik kulgemine (väljaehitamine ei ole käesolevast planeeringust huvitatud isiku kohustus)

Hansu 30401:001:0369

Maatulundusmaa 100%

ol.olev veekogu

plan. sademeveetiik

53 .1053

.2 0

53 .3053 .4 0

53 .5053 .6053 .7053

.8053 .9054. 0054. 1054.2 054.3 054.4 054.5 054.6 054.7 054.8 054.9 055.0 055.1 055.2 055.3 0

52.20

52.30

52.40

52.50

52.60

52.70

52.80

52.9 0

53. 00

53 .10

52.60

52.70

52.80

52.90

53.00

52.10

52.10

52.20

52.20

52.20

52.30

52.30

52.30

52.40 52.50

52.30

52.40

52.50

52.60

52.70

52.80

52.90

53.00

52.50

52.60

52.70

51.8 0 51.9

0 52.

00 52.

10 52.

20 52.

30

52. 40 52.5

0

52.50

52.50

52.60

52.60

52.70 52.70

52.70

52.80

52.90

53.00 53.10 53.20 53.30 53.40 53.50 53.60 53.70 53.80

53.90

52 .3052.4

052.5 0

52.6 0

52. 70

52 .80

52 .90

52.50

53.10

53.20

53.30

52.60 52.70 52.80 52.90 53.00

52.00

52.40

HD

AJ 7960

F52S70_K05

094K12

tee kaitsevöönd 30 m

tee kaitsevöönd 30 m

persp.veetoru kuni Sausti kraavi ääres

kulgeva olemasoleva veetoruni

2

2

256

tee kaitsevöönd 50 m

1

2

3 4

101 196 m² 20 m

3k

Ä ja/või T 0-100

4 50 000 m²

5746 m² 0 m 0k

L100

0 0 m²

P112 R32

6856 m² 0 m 0k

LT 100

0 0 m²

P0 R0

3275 m² 0 m 0k

LT 100

0 0 m²

P0 R0

Vaela tee 57 30501:001:0541 Tootmismaa 100% Pindala: 9265 m²

Vaela tee 57a 30501:001:0542 Tootmismaa 100%

Vaela tee 55 30501:001:0540 Tootmismaa 100% Pindala: 2764 m²

Hansu 30401:001:0369 Maatulundusmaa 100% Pindala: 50059.0 m²

Aidamehe 30401:001:1166 Maatulundusmaa 100% Pindala: 39991.0 m²

Tillupõllu 30401:001:1949 Maatulundusmaa 100% Pindala: 39692.0 m²

Tootsi 30401:001:1165 Maatulundusmaa 100%

Vikmari 30401:001:0943 Elamumaa 100%

Magnoolia tee 11 30501:001:0334 Elamumaa 100%

Vaela tee 47 30401:001:1019 Maatulundusmaa 100%

Vaela tee 53 30401:001:0195 Elamumaa 100%

Vaela tee 51 30401:001:1022 Elamumaa 100%

Kergliiklustee T32 30401:001:1702 Transpordimaa 1 0% Pindala: 410.0 m²

11 Tallinna ringtee 30401:001:2020 Transpordimaa 100%

11115 Kurna-Tuhala tee 30401:003:0228 Transpordimaa 100%

11 Tallinna ringtee 30401:001:1646 Transpordimaa 100%

11 Tallinna ringtee 30401:001:1950 Transpordimaa 100%

Magnoolia tee T2 30501:001:0333 Transpordimaa 100%

Magnoolia tee T1 30501:001:0328 Transpordimaa 100%

Ringi 30401:001:1511 Maatulundusmaa 100%

Jalgtee 30401:001:2027 Transpordimaa 100%

Saare 30501:001:0063 Maatulundusmaa 100%

Tominga 30401:001:1121 Maatulundusmaa 100%

Kergliiklustee T34 30501:001:0064 Transpordimaa 100%

Kergliiklustee T33 30401:001:1722 Transpordimaa 100%

11 Tallinna ringtee 30401:001:2021 Transpordimaa 100%

Vaela tee 44 30401:001:2876 Elamumaa 100%

Vaela tee 43a 30401:001:2523 Maatulundusmaa 100%

Minna 30401:001:1692 Maatulundusmaa 100%

Vaela tee 49 30401:001:1021 Elamumaa 100%

Vaela tee 45 30401:001:0049 Elamumaa 100%

Vaela tee 43 30401:001:1295 Elamumaa 100%

Pärna tee 2 30401:001:1304 Üldkasutatav maa 100%

Vaela tee 40 30401:001:2026 Maatulundusmaa 100%

11115 Kurna-Tuhala tee 65301:001:3110 Transpordimaa 100%

Vaela tee 42 30401:001:2875 Elamumaa 100%

Vaela tee 59 30401:001:2019 Maatulundusmaa 100% Pindala: 16 912 m²

võimalik sademeveetoru Sausti kraavini,

rajamiseks vajalik maaomanike nõusolek

plan. 20 kV elektri maakaabelliin olemasolevast alajaamast 7960:(Saue) plan. alajaamani

liitumispunkt plan. sidekanalisatsiooniga (Telia-lahendus)

liitumispunkt plan. sidekanalisatsiooniga (Enefit-lahendus)

plan. kanalisatsioonitoru ühendus ol.oleva reoveetoruga kaevus 400/315

liitumispunkt plan. küttegaasitoruga

plan. hüdrant

plan. veetoru liitumispunkt ol.oleva toruga

võimalik sademetoru

võimalik sademetoru

võimalik sademetoru

plan. sadem eveetiik

plan. liitumis-jaotuskilp

plan. tänavavalgustuse kilp

võimalik valgustus hoone küljes

võimalik truup

plan. tänavavalgustuse võimalik asukoht

plan. tänavavalgustuse võimalik asukoht

11115 Kurna-Tuhala tee 30401:001:1946 Transpordimaa 100%

Pärnaõie tee 30501:001:0522 Transpordimaa 100%

11115 Kurna-Tuhala tee 65301:001:3119 Transpordimaa 100%

53 .1053

.2053 .3 0

53 .4 053 .5053 .6053 .7053 .8053.

9054.0 054.1

054.2 054.3 054.4 054.5 054.6

054.7 054.8

054.9 055.0

055.1 055.2 055.3 0

52.20

52.3 0

52.40

52.50

52.60

52.70

52.8 0

52.9 0

53 .00

53 .10

52.60

52.70

52.80

52.90

53.00

52.10

52.1 0

52.20

52.20

52.20

52.3 0

52.30

52.30

52.40 52.50

52.30

52.40

52.50

52.60

52.70

52.80

52.90

53.00

52.50

52.60

52.70

51. 80

51.9 0

52 .00

52.1 0 52.2

0 52.3

0

52 .40

52 .50

52.50

52.50

52.60

52.60

52.70

52.70

52.70

52.80

52.90

53.00 53.10

53.20 53.30

53.40

53.50 53.60

53.70 53.80 53.90

52. 3052.4

052.5 052.

60

52 .70

52. 80

52 .90

52.50

53.10

53.20

53.30

52.60 52.70 52.80 52.90 53.00

52.00

52.40

Küttimi tee T4 30501:001:0322 Transpordimaa 100%

Kaasiku tänav T2 30501:001:0103 Transpordimaa 100%

planeeringuala piir

Tööde ala alates Kaasiku tänav T2 truubist kuni Küttimi tee T4 truubini, truubid kaasarvatud, kus huvitatud isik teostab Sausti peakraavi puhastamise ja rekonstrueerimise tööd peale käesoleva detailplaneeringu kehtestamist otsuses kokkulepitud aja jooksul. Antud lõigus Sausti peakraavi puhastustööde teostamiseks koostatakse rekonstrueerimisprojekt, mis kooskõlastatakse kõigi asjassepuutuvate isikutega, sh koostatakse vajalikud alusuuringud (geodeetiline mõõdistus ning välitööd), mis on vajalikud puhastus- ja rekonstrueerimisprojekti koostamiseks (skeemil märgitud sinise joonega Sausti peakraavi ca 832 m pikkusel lõigul).

Rekonstrueeritavast lõigust allavoolu jääval osal (Küttimi tee T4 truubist kuni Vääna jõeni) hinnatakse Sausti peakraavi olemasolev olukord visuaalse vaatluse teel, mille tulemusena antakse antud lõigu probleemide kirjeldus (koos fotodega) ning hinnang vajalike tegevuste kohta. Tööde käigus ei töötata läbi kogu kuivendusvõrgu lahendust, sh ei teostata geodeetilisi mõõdistusi ega mistahes hüdrotehnilisi arvutusi, sh modelleerimist, skeemil oranži joonega kuni Vääna jõeni ca 2,33 km pikkusel lõigul).

võimalik sademeveetoru

võimalik kraav

võimalik truup

plan. sademeveetiik

Märkused: 1) joonisel näidatud hoonete, parklate, juurdepääsuteede ja kõrghaljastuse paiknemine on illustratiivne. Täpne lahendus antakse ehitusprojekti koostamise käigus. Juurdepääsuteed peavad olema enne välja ehitatud, kui antakse ehitusõigus hoonetele; 2) joonisel näidatud tehnovõrkude lahendused on illustratiivsed. Täpsed võrkude kulgemised ja lahendused antakse ehitusprojeki koostamise käigus; 3) geodeetilise alusplaani koostas Geodeesia24 OÜ 28.01.2025, töö nr 5908-22. Alusplaani koordinaadid on esitatud L-EST´97 ja kõrgused EH2000 Amsterdami süsteemis. Katastriüksuste piirid saadud Maa-ametist seisuga 02.2025.

N

E

S

WTEHNOVÕRKUDE KOONDPLAAN

Plannum OÜ

Kuupäev:

Töö nr: Mõõtkava

Joonise nr:

Joonise nimetus:

Planeeringu koostamisest huvitatud isik:

Planeeringu koostamise korraldaja:Projektijuht/planeerija:

Koordinaator:

Evely Ehrpas

Jaanus Aavik

Asukoht: Tehnovõrkude koondplaan

M 1:100022003824

06.05.2026 6GreenLadu Project 1 OÜ

Kiili Vallavalitsus

Kiili valdwww.plannum.ee// Tartu mnt 84a, Tallinn

Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering

katastriüksuse tunnus

kinnistu piir planeeringuala piir

kinnistu aadress

LEGEND

maakasutuse sihtotstarve

plan. krundi piir

tee kaitsevöönd

plan. kohustuslik kõrghaljastusega puhverala

puurkaev PRK0004911 ja selle san. kaitsetsoon R= 50 m

HD

persp. veetoru (täpne toru asukoht antakse ehitusprojekti käigus kooskõlastatult kinnistu omanikuga, kelle maale toru rajatakse)

plan. kõrghaljastusega puhverala orient. asukoht (täpne asukoht antakse projektiga)

ajutise krundi piir

Krundi sihtotstarve ja osakaal (%) katastriüksuse liikide kaupa

hoonete arv krundil

suurim ehitisealune pind (m²)

krundi plan. suurus m²

suurim hoonete kõrgus (m)

suurim korruselisus

Pos nr

Pn Rn

plan. juurdepääs krundile

plan. hoonestusala

plan. krundi ehitusõigus

ol.olev sõidutee

ol.olev veekogu

ol.olev naaberhoone

plan. tee ja parkla orient. asukoht

plan. hoone orient. asukoht

säiliv haljasala

ol.olev kõnnitee

plan. 20 kV elektri maakaabelliin

plan. 0,4 kV elektri maakaabelliin

plan. veetoru

plan. liitumis- ja/või jaotuskilp

ol.olev tuletõrje hüdrant

plan. kanalisatsioonitoru

plan. sidekanalisatsioon

plan. komplektalajaam

plan. tehnovõrgu servituudi vajadusega ala

võimalik sademevee kanalisatsioonitoru

plan. tuletõrje hüdrant

plan. tuletõrje veemahuti võimalik asukoht

plan. küttegaasitoru

plan. sõiduautode parkimiskohtade arv (n- kohtade arv)

plan. veoautode parkimiskohtade arv (n- kohtade arv)

võimalik jäätmemaja/ -konteineriteala ja jalgrattaparkla

plan. kõnnitee orient. asukoht

perspektiivse kogujatee võimalik kulgemine (väljaehitamine ei ole käesolevast planeeringust huvitatud isiku kohustus)

Hansu 30401:001:0369

Maatulundusmaa 100%

plan. sademeveetiik

võimalik kraav

PLANEERINGUALA SADEMEVEESKEEM M 1:8000

persp.plan. tänavalgustuse kaabelliin ja valgustuspost (täpne lahendus antakse projektiga)

Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering

Versiooni kuupäev: 06.05.2026

Huvitatud isik

GreenLadu Project 1 OÜ

Registrikood: 16389709

Detailplaneeringu koostamise korraldaja

Kiili Vallavalitsus

Nabala tee 2a, Kiili alev, 75401 Harjumaa

Planeerija/projektijuht

Evely Ehrpas

[email protected]

Koordinaator

Jaanus Aavik

[email protected]

Plannum OÜ

www.plannum.ee

Tartu mnt 84a, Tallinn

Töö number 22003824

Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering 3

SISUKORD

1 – SELETUSKIRI ..........................................................................................................................................5 1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED ..........................................................................................5

1.1.1. Kehtivad õigusaktid ............................................................................................................................. 5 1.1.2. Arengukavad ja -strateegiad ................................................................................................................ 5 1.1.3. Detailplaneeringu koostamisel tehtud uuringud (nt. ehitusgeoloogilised uurimistööd, mürauuringud) ................................................................................................................................................ 5 1.1.4. Muud detailplaneeringu aluseks olevad dokumendid ........................................................................ 5 1.1.5. Eesti Standardid ................................................................................................................................... 6

2. PLANEERITAVA MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS ....................................................................................6 2.1. Seadusjärgsed kitsendused ......................................................................................................................... 8 2.1.1. Maxima Logistikakeskuse ohtlik ala ................................................................................................... 8 2.2. Planeeritava maa-ala olemasoleva olukorra kirjeldus ................................................................................ 9

3. PLANEERITAVA MAA-ALA KONTAKTVÖÖNDI AVALIKU RUUMI FUNKTSIONAALSETE SEOSTE ANALÜÜS

...................................................................................................................................................................10 4. PLANEERINGUALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDE KIRJELDUS .......................................................11

4.1. Planeeringu eesmärk algatamisel.............................................................................................................. 11 4.2. Planeeringu eesmärkide vastavus kehtivale üldplaneeringule ................................................................ 12 4.3. Planeeringu eesmärgid kehtestamisel ...................................................................................................... 14

5. PLANEERINGUALA LAHENDUS ...............................................................................................................14 5.1. Planeeringuala tehnilised näitajad ............................................................................................................. 14 5.2. Planeeringuala krundijaotus ....................................................................................................................... 14 5.3. Planeeringuala ehitusalade kavandamise põhimõtted ............................................................................ 15 5.4. Krundi ehitusõigus ...................................................................................................................................... 15 5.5. Arhitektuurse lahenduse hindamine .......................................................................................................... 17 5.5.1. Ehitiste olulisemad arhitektuurinõuded ............................................................................................19 5.6. Avaliku ruumi nõuded ................................................................................................................................. 19 5.7. Ehitusprojekti koostamise ja ehitamise nõuded ....................................................................................... 20 5.8. Miljööväärtuslikud alad ............................................................................................................................... 21 5.9. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus ...................................................................................... 21 5.10. Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad ...................................................................................................... 23 5.10.1. Veevarustus .....................................................................................................................................23 5.10.2. Kanalisatsioonivarustus ..................................................................................................................24 5.10.3. Päikesepaneelide paigalduse tingimused .......................................................................................24 5.10.4. Elektrivarustus .................................................................................................................................24 5.10.5. Sidevarustus ....................................................................................................................................25 5.10.6. Soojavarustus ..................................................................................................................................26 5.11. Kruntide haljastuse ja heakorra põhimõtted ........................................................................................... 27 5.11.1. Jäätmed ...........................................................................................................................................28 5.12. Vertikaalplaneerimine, sademe- ja drenaaživeed ................................................................................... 28 5.13. Kaitsealused objektid ............................................................................................................................... 32 5.14. Keskkonnatingimused .............................................................................................................................. 32 5.14.1. Mürahinnang ....................................................................................................................................33 5.14.2. Põhjavesi ..........................................................................................................................................34 5.15. Tuleohutuse tagamine .............................................................................................................................. 34 5.16. Servituutide vajaduse määramine ........................................................................................................... 35

6. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED ...........................................................35 7. VÕIMALIKUD MAJANDUSLIKUD, SOTSIAALSED JA KULTUURILISED MÕJUD NING MÕJU

LOODUSKESKKONNALE .............................................................................................................................36 8. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISE VÕIMALUSED.................................................................................36 9. KOOSTÖÖ JA KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL ...................................................................................40 2 – JOONISED ............................................................................................................................................43 3 – TEHNILISED TINGIMUSED JA KOOSTATUD UURINGUD ........................................................................45

Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering 5

1 – SELETUSKIRI

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED

1.1.1. Kehtivad õigusaktid

◼ „Planeerimisseadus“, jõustumine 01.07.2015;

◼ Ehitusseadustik, jõustumine 01.07.2015;

◼ Siseministri 30.03.2017.a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje

veevarustusele“;

◼ Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad

nõuded“;

◼ Siseministri määrus 18.02.2021 nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu,

tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“;

◼ Kiili Vallavalitsuse poolt 22.11.2022 määrusega nr 4 vastu võetud „Kiili valla detailplaneeringukohaste ja

planeeringlahenduse elluviimiseks vajalike ja sellega seotud rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega

seotud kulude kandmise kokkuleppimise kord“.

◼ Kiili Vallavalitsuse 12.09.2023 määrus nr 5 „Detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning

vormistamise nõuded“;

◼ Kiili Vallavalitsuse 16.01.2024 korraldus nr 18 „Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59

detailplaneeringu koostamise algatamine“ ja lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks.

1.1.2. Arengukavad ja -strateegiad

◼ Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 kehtestatud „Kiili valla üldplaneering“;

◼ Kiili Vallavolikogu 19.04.2018 otsusega nr 10 algatatud „Kiili valla üldplaneering“;

◼ Kiili valla arengukava 2024-2035 (Kiili Vallavolikogu 19.10.2023 määrus nr 11).

1.1.3. Detailplaneeringu koostamisel tehtud uuringud (nt. ehitusgeoloogilised

uurimistööd, mürauuringud)

◼ Geodeetiline alusplaan täpsusastmega 1:500, koostas 16.02.2022 Geodeesia24 OÜ, töö nr 5908-22.

Alusplaani koordinaadid on esitatud L-EST´97 ja kõrgused EH2000 süsteemis;

◼ Geodeetiline alusplaan täpsusastmega 1:500 Vaela tee 55 katastriüksuse osas, koostas 28.01.2025

Geodeesia24 OÜ, töö nr 10211-25. Alusplaani koordinaadid on esitatud L-EST´97 ja kõrgused EH2000

süsteemis;

◼ Aidamehe, Hansu ja Vaela tee 59 kinnistu detailplaneeringu sademevee puhverdamise eksperthinnang,

Kobras OÜ töö nr 2025-034 04.02.2025;

◼ Liiklusmüra hinnang, logistikahooned, Vaela küla detailplaneering, Kajaja Acoustics OÜ töö nr 25035-01;

◼ Sirin arenduse liiklusskeem, Vaela küla, Kiili vald, Harjumaa, Teedeprojekt OÜ 26.02.2025 töö nr T00125.

1.1.4. Muud detailplaneeringu aluseks olevad dokumendid

◼ Kiili Vallavolikogu 19.04.2012 määrus nr 5 „Kiili valla jäätmehoolduseeskiri“;

◼ „Tuleohutuse seadus“, vastu võetud 05.05.2010;

◼ „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“, siseministri 30.03.2017 määrus nr 17;

◼ „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded,

tingimused ja kord“, siseministri 18.02.2021 määrus nr 10;

◼ Transpordiameti 11.03.2022 otsusega nr 1.1-7/22/64 kinnitatud juhend „Ristmike vahekauguste ja

nähtavusalade määramine“;

◼ Transpordiameti juhend MA 2018-015 „ Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“.

6 Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

1.1.5. Eesti Standardid

◼ Eesti Standard EVS 812-6:2012+A1:2013 „Ehitiste tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus“;

◼ Eesti Standard EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1:

Linnaplaneerimine“;

◼ Eesti Standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“.

2. PLANEERITAVA MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS Planeeringuala asub Harjumaal Kiili vallas Vaela külas. Planeeritav ala piirneb põhjast riigimaantee

kõrvalmaanteega 11 Tallinna ringtee (km 15,32-15,34) ja idast riigimaantee kõrvalmaanteega 11506 Vaela tee

km 0,67-0,73. Vaela tee on ühendatud riigiteega 11115 ja Kurna liiklussõlmega läbi T-kujulise lihtristmiku km

4,56. Vaela tee 59 katastriüksusel on olemasolev juurdepääs riigiteelt 11506 km 0,67, mis jääb jalakäijate

viadukti pealesõidule. Aidamehe ja Hansu katastriüksused ei ole seotud teedevõrguga.

Läänest piirneb planeeringuala haritavate põllumaadega, lõunast põllumaaga Aidamehe katastriüksuse

ulatuses ja 02.01.2018 kehtestatud „Mardi detailplaneeringu“ alusel kavandatud elamumaa kruntidega Hansu

katastriüksuse ulatuses, vaata Skeem 1.

Tabel 1. Planeeringuala moodustavad katastriüksused

Katastriüksuse nimi Katastriüksuse tunnus Maakasutuse sihtotstarve Pindala

Hansu 30401:001:0369 Maatulundusmaa 100% 50059.0 m²

Aidamehe 30401:001:1166 Maatulundusmaa 100% 39991.0 m²

Vaela tee 59 30401:001:2019 Maatulundusmaa 100% 16892.0 m²

11 Tallinna ringtee 30401:001:2020 Transpordimaa 100% Planeeringualasse on

katastriüksusest

haaratud 425 m²

suurune osa

Kergliiklustee T32 30401:001:1702 Transpordimaa 100% Planeeringualasse on

katastriüksusest

haaratud 410 m²

suurune osa

Skeem 1. Maa-ja Ruumiameti väljavõte. Planeeringuala on tähistatud roosa piirjoonega.

Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering 7

Katastriüksuse nimi Katastriüksuse tunnus Maakasutuse sihtotstarve Pindala

11115 Kurna-Tuhala

tee

30401:003:0228 Transpordimaa 100% Planeeringualasse on

katastriüksusest

haaratud 5780 m²

suurune osa

Jalgtee 30401:001:2027 Transpordimaa 100% Planeeringualasse on

katastriüksusest

haaratud 1349 m²

suurune osa

Saare 30501:001:0063 Maatulundusmaa 100% Planeeringualasse on

katastriüksusest

haaratud 1441 m²

suurune osa

Tominga 30401:001:1121 Maatulundusmaa 100% Planeeringualasse on

katastriüksusest

haaratud 485 m²

suurune osa

Kergliiklustee T33 30401:001:1722 Transpordimaa 100% Planeeringualasse on

katastriüksusest

haaratud 66 m²

suurune osa

Kergliiklustee T34 30501:001:0064 Transpordimaa 100% Planeeringualasse on

katastriüksusest

haaratud 175 m²

suurune osa

Planeeringuala pindala on ca 12,0 ha.

Tabel 2. Planeeringuala naabrid

Katastriüksuse nimi Katastriüksuse tunnus Maakasutuse sihtotstarve

Tillupõllu 30401:001:1951 Maatulundusmaa 100%

Tillupõllu 30401:001:1949 Maatulundusmaa 100%

11 Tallinna ringtee 30401:001:2020 Transpordimaa 100%

11 Tallinna ringtee 30401:001:1950 Transpordimaa 100%

11 Tallinna ringtee 30401:001:1646 Transpordimaa 100%

Vaela tee 44 30401:001:2876 Elamumaa 100%

Vaela tee 49 30401:001:1021 Elamumaa 100%

Vaela tee 45 30401:001:0049 Elamumaa 100%

Vaela tee 43 30401:001:1295 Elamumaa 100%

Vaela tee 40 30401:001:2026 Maatulundusmaa 100%

Vaela tee 42 30401:001:2875 Elamumaa 100%

11115 Kurna-Tuhala tee 65301:001:3110 Transpordimaa 100%

Tominga 30401:001:1121 Maatulundusmaa 100%

Saare 30501:001:0063 Maatulundusmaa 100%

8 Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

Katastriüksuse nimi Katastriüksuse tunnus Maakasutuse sihtotstarve

Kergliiklustee T34 30501:001:0064 Transpordimaa 100%

Kergliiklustee T33 30401:001:1722 Transpordimaa 100%

Vaela tee 51 30401:001:1022 Elamumaa 100%

Vaela tee 53 30401:001:0195 Elamumaa 100%

Vaela tee 57 30501:001:0606 Tootmismaa 100%

Vaela tee 57a 30501:001:0542 Tootmismaa 100%

Vaela tee 55 30501:001:0540 Tootmismaa 100%

Vaela tee 47 30401:001:1019 Maatulundusmaa 100%

Vaela tee 43a 30401:001:2523 Maatulundusmaa 100%

Magnoolia tee 11 30501:001:0334 Elamumaa 100%

Magnoolia tee T2 30501:001:0333 Transpordimaa 100%

Vikmari 30401:001:0943 Elamumaa 100%

Tootsi 30401:001:1165 Maatulundusmaa 100%

Minna 30401:001:1692 Maatulundusmaa 100%

Ringi 30401:001:1511 Maatulundusmaa 100%

2.1. Seadusjärgsed kitsendused

Planeeringualale ulatuvad või sellel asuvad järgmised seadustest tulenevad piirangud:

Tabel 3. Kitsendused

Kitsenduse mõjuala Ulatus (m²) Seotud kitsendusi põhjustava objekti nähtus

Veehaarde sanitaarkaitseala

R= 50 m

3495 puurkaev PRK0004911

Tee kaitsevöönd 7398 riigimaantee põhimaantee 11 Tallinna ringtee osas 50

m laiune ala ning riigimaantee kõrvalmaantee 11506

Vaela tee osas 30 m laiune ala sõidutee äärmise rea

välisservast mõõdetuna

Elektripaigaldise kaitsevöönd 55 elektri kõrgepinge maakaabelliini kaitsevöönd koridoris

laiusega 2 m

Sideehitise kaitsevöönd 12 sidekaabli kaitsevöönd koridoris laiusega 2 m

Maaparandussüsteemi

reguleeriv võrk

22956 Maaparandusehitise reguleeriv võrk 4109450020100

Saire (ehitamise aasta 1982)

Ohtlik ala (ammoniaak-

mürgistus) R= 1700 m

109 706 C-kategooria ohtliku ettevõtte Maxima Eesti OÜ

Maxima Logistikakeskuse külmhoone

2.1.1. Maxima Logistikakeskuse ohtlik ala

Planeeringuala jääb täies ulatuses C-kategooria ohtliku ettevõtte R= 1700 m ohtliku ala raadiusesse.

Käesolevas peatükis on antud ülevaade Maxima Logistikakeskusele koostatud riskianalüüsist.

Ülevaade ohualadest:

Ammoniaagimahuti lekke korral tekkivad ohualad:

Eriti ohtlik ala – 194 m;

Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering 9

Väga ohtlik ala – 660 m;

Ohtlik ala – 1700 m.

R= 1700 m on tegemist kõige raskema õnnetuse stsenaariumiga, mille esinemistõenäosust on hinnatatud

klassile „Väike“ kuuluvaks (esinemistõenäosus ühe aasta jooksul: >0,05% kuni 0,5%). Hinnangu andmisel

esinemistõenäosusele on arvesse võetud järgmised objektiivsed asjaolud:

◼ arvutuse objektiks olev ammoniaagimahuti paikneb hoones sees;

◼ normaalsetel tingimustel ammoniaagimahuti hoiukoha uks on suletud ja lukus;

◼ arvutuse aluseks on mahuti hermeetilisuse kadu olulisel määral (tegemist ei ole pihkumise

stsenaariumiga, vaid aine väljavooluga);

◼ arvutuse aluseks olev ammoniaagi kogus on maksimaalne võimalik kogus, mida süsteemi töö ajal

mahutis ei esine (aine esineb arvestatavas koguses süsteemi torustikus. Võimaliku õnnetuse korral

torustiku automaatselt isoleeritakse mahutist, vähendades sellega lekkiva aine kogust ning seega ka

ohualade ulatust).

Vaadeldud R= 1700 m ohualaga õnnetuse tekkimiseks on vajalik mitme eelduse täitmine (mahuti peab

kaotama oma hermeetilisust olulisel määral, õnnetuse toimumise hetkel peab mahutis olema maksimaalselt

võimalik aine kogus ning mahuti hoiukoha uks peab jääma avatuks jaks, mil aine väljub mahutist. Kui kasvõi

üks nimetatud eeldustest ei täitu või täitub osaliselt, siis vaadeldud õnnetust arvutatud ohualadega ei toimu

või kui toimub, siis väiksemate ohualadega.

Ülevaade Maxima Logistikakeskuse ohust teavitamise süsteemist:

Ohust teavitamiseks Õlleköögi tee 24 (65301:001:2822) kinnistul on rajatud varajase hoiatamise süsteem.

2.2. Planeeritava maa-ala olemasoleva olukorra kirjeldus

Planeeringuala hõlmab tervenisti või osaliselt Aidamehe (30401:001:1166), Hansu (30401:001:0369), Vaela tee

59 (30401:001:2019), 11115 Kurna-Tuhala tee (30401:003:0228), 11 Tallinna ringtee (30401:001:2020),

Kergliiklustee T32 (30401:001:1702), Kergliiklustee T34 (30501:001:0064), Kergliiklustee T33 (30401:001:1722),

Saare (30501:001:0063), Tominga (30401:001:1121) ning Jalgtee (30401:001:2027) katastriüksuseid.

Aidamehe katastriüksuse läänepoolne osa jääb 4109450020100 Saire maaparandusehitise reguleeriva võrgu

alale. Katastriüksuse maakasutuse sihtotstarve on maatulundusmaa, kõlvikuline koosseis Maa-ja Ruumiameti

andmetel on: haritav maa 39506.0 m², muu maa 485.0 m².

Hansu katastriüksuse maakasutuse sihtotstarve on samuti maatulundusmaa, kõlvikuline koosseis Maa-ja

Ruumiameti andmetel on: haritav maa 48003.0 m², muu maa 455.0 m², metsamaa 1601.0 m².

Vaela tee 59 katastriüksuse maakasutuse sihtotstarve on samuti maatulundusmaa, kõlvikuline koosseis Maa-

ja Ruumiameti andmetel on: haritav maa 4957.0 m², muu maa 3774.0 m², metsamaa 535.0 m², looduslik

rohumaa 7626.0 m².

11115 Kurna-Tuhala tee planeeringualasse jääval osalkulgeb olemasolev kaherealine ja kahesuunalise

liiklusegakõrvalmaantee 11506 Vaela tee.

11 Tallinna ringtee planeeringualasse jääval osalkulgeb olemasolev avaliku kasutusega 11863 Vaelasilla

kergliiklustee.

Kergliiklustee T32 planeeringualasse jääval osalkulgeb olemasolev avaliku kasutusega 3040054 Kangru - Vaela

kergliiklustee ning mitteavalik 3040415 Pärna tee lõik 1 juurdepääsutee.

Kergliiklustee T33 ja Kergliiklustee T34 planeeringualasse jääval osalkulgeb olemasolev avaliku kasutusega

3040054 Kangru - Vaela kergliiklustee.

Saare ja Tominga katastriüksuste planeeringualasse jäävad osad on hoonestamata põllumaa, kuid kuhu on

koostamisel veekeskuse rajamiseks detailplaneering.

Vaela tee 59 katastriüksuse kagunurka lõikab seda läbiv sidemaakaabel. Katastriüksust kitsendavad

olemasoleva sidekaabli ja kõrgepinge elektimaakaabelliini kaitsevööndid koridoris laiusega 2 m, avalikult

kasutatava tee kaitsevööndi 30 m ja 50 m tsoonid ning Vaela tee 57 katastriüksusel asuva puurkaev-pumpla

PRK0004911 R= 50 m sanitaarkaitsetsoon. Hansu katastriüksuse idanurka koormab Vaela tee 57

10 Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

katastriüksusel kulgeva sidemaakaabli kaitsevöönd koridoris laiusega 2 m. Aidamahe katastriüksusel

kulgevad olemasolevad maaparandussüsteemi kuivendusvõrgu drenaazitorud.

„Harju maakonnaplaneering 2030+“, mis on kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-

4/78, järgi jääb planeeringuala „väärtuslikule põllumaale“. Maakonnaplaneeringuga on kavandatud üldised

põhimõtted väärtuslike põllumajandusmaade (VPM) kasutamiseks ja säilitamiseks ning kajastatud esialgse

informatiivse andmekihina väärtuslike põllumajandusmaade paiknemist Harju maakonnas.

Üldised põhimõtted väärtuslike põllumajandusmaade kasutamiseks ja üldplaneeringute koostamiseks:

◼ Väärtuslikku põllumajandusmaad kasutatakse üldjuhul üksnes põllumajanduslikuks tegevuseks.

◼ Üldplaneeringuga võib määrata täiendavalt väärtuslikke põllumajandusmaid. Üldplaneeringute raames

tuleb täpsustada väärtuslike põllumajandusmaade kaitse- ja kasutustingimusi ning alade piire (nt arvata

väärtuslikud põllumajanduslikud maad välja linnalise asustuse aladelt, kehtivate ja taotletavate

mäeeraldiste teenindusmaadelt ning maanteede planeeritavatest trassikoridoridest).

Kehtivas „Kiili valla üldplaneeringus“ on planeeringualale jääv osa määratud rajatavale tootmis- ja/või

ärihoonete maale.

Maapind planeeringualal on tasane, langedes maantee suunas, absoluutkõrgused jäävad vahemikku 47,01 m

Aidamehe katastriüksuse loodenurgas kuni 52,84 m Vaela tee 59 katastriüksuse lõunaosas.

3. PLANEERITAVA MAA-ALA KONTAKTVÖÖNDI AVALIKU RUUMI FUNKTSIONAALSETE SEOSTE ANALÜÜS

Planeeringualasse jäävast Vaela tee 59 katastriüksusest lõunasse jäävad olemasolevad tootmismaad- Vaela

tee 57 (30501:001:0606) aadressil tegutseb OÜ Kiili Betoon, mis tegeleb betoonist valmistatud aia- ja

linnadisaini väikeelementide, infrastruktuuri- ja ehitusdetailide tootmisega. Samal aadressil tegutseb ka

treilerirent. Vaela tee 57a katastriüksusel asub samuti tootmishoone.

Planeeritavatest äri- ja tootmishoonetest ca 150 m kaugusele itta riigimaantee kõrvalmaantee 11506 Vaela tee

äärde jäävad enamasti 2-korruseliste üksikelamute ja neid teenindavate abihoonetega hoonestatud

elamumaa krundid. Itta jäävad lisaks 04.10.2005 kehtestatud „Pärna mü detailplaneeringu“ alusel

moodustatud elamukrundid, mis tänaseks on osaliselt hoonestatud. Planeeringualast kagusse jäävad

15.11.2007 kehtestatud „Karla kinnistu detailplaneeringu“ alusel moodustatud ja tänaseks hoonestamata

elamumaa krundid, planeeringualast lõunasse, teisele poole Opmani teed jäävad 15.09.2011 kehtestatud

„Arise kinnistu detailplaneeringu“ alusel moodustatud ja tänaseks osaliselt hoonestatud elamumaa krundid.

Alast lõunasse jäävad 02.01.2018 kehtestatud „Mardi detailplaneeringu“ alusel kavandatud elamumaa

krundid, mis tänaseks on osaliselt hoonestatud. Planeeringualast ca 130 m kaugusele edelasse jäävad

olemasolevad Pikkaru, Pikavälja ja Opmani tee äärsed üksik-, kaksik- ja ridaelamutega hoonestatud

elamukrundid, mis on moodustatud 26.06.2008 kehtestatud „Väljaääre, Ääre, Lagemaa, Nurga, Pikavälja,

Lepiku II detailplaneeringu“ alusel ning 12.02.2009 kehtestatud „Ilba I kinnistu detailplaneeringu“ alusel

moodustatud elamumaa krundid, mis tänaseks on realiseerimata. Viimastest põhjapoole jäävad haritavad

põllumaad.

Planeeringuala ümbritsevate kehtestatud detailplaneeringute alusel on avaliku ruumina kavandatud sõidu- ja

kõnniteed, osaliselt on planeeritud kõrghaljastatud üldkasutatavaid alasid.

Käesoleva planeeringuga kavandatava hoonestuse mahuline analüüs lähtuvalt kontaktvööndi hoonestuse

eripärast ja keskkonnast:

◼ Eelistatud asukoht ja puhvertsoonid- uute hoonete ja rajatiste paigutamisel on need viidud võimalikult

kaugele olemasolevatest elamutest, planeeritud on kõrghaljastatud puhvertsoonid, et vähendadad

võimalikku müra, saastet ja visuaalset mõju.

Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering 11

◼ Hoone suurus ja kuju- planeeritud hoone(d) jäävad olemasolevatest elamupiirkondadest põhjasuunda ehk

riigimaantee kõrvalmaantee 11 Tallinna ringtee äärde. Planeeritavad hooned omavad mürasummutavat

efekti, mis on positiivseks tulemuseks olemasolevatele elamutele.

Riigimaantee kõrvalmaantee 11 Tallinna ringtee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus planeeringualaga

piirnevas lõigus km 15,104 kuni km 18,707 on 2024. aasta loenduse andmete alusel 20 834 sõidukit, millest

sõidu- ja pakiautod moodustasid 87% ehk 17 974 sõidukit, veoautod ja autobussid 4% ehk 930 sõidukit ning

autorongid 9% ehk 1930 sõidukit. Kiirusepiirang planeeringualaga piirnevas lõigus on mõlemal sõidusuunal

suvisel perioodil 120 km/h, talvisel 90 km/h.

Riigimaantee kõrvalmaantee 11506 Vaela tee ööpäeva keskmine liiklussagedus 2024.aasta loenduse andmete

alusel on 162 sõidukit, millest sõidu- ja pakiautod olid 86% (139), veoautod ja autobussid 11% (18), autorongid

3% (5). Kiirusepiirang planeeringualaga piirnevas lõigus on mõlemal sõidusuunal 50 km/h. Piirkonna teed on

kõvakattega ja avaliku kasutusega.

Lähimad bussipeatused jäävad planeeringualast ca 500 m kaugusele itta riigimaantee kõrvalmaantee 11502

Kurna tee äärde, peatused „Kurna tee“.

Juurdepääs planeeringualale on kavandatud mahasõiduga olemasolevalt riigimaantee kõrvalmaanteelt 11506

Vaela tee lähtuvalt Teedeprojekt OÜ poolt 26.02.2025 koostatud tööst nr T00125. Tee-eskiisi järgi on

riigimaantee kõrvalmaantee 11 Tallinna ringtee äärde kavandatud uus kogujatee, selle kõrvale on ette nähtud

kergliiklustee.

4. PLANEERINGUALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDE KIRJELDUS

4.1. Planeeringu eesmärk algatamisel

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Vaela külas Aidamehe (30401:001:1166), Hansu

(30401:001:0369), Vaela tee 59 (30401:001:2019), 11115 Kurna-Tuhala tee (30401:003:0228), 11 Tallinna ringtee

(30401:001:2020), Kergliiklustee T32 (30401:001:1702), Kergliiklustee T34 (30501:001:0064), Kergliiklustee T33

(30401:001:1722), Saare (30501:001:0063), Tominga (30401:001:1121) ning Jalgtee (30401:001:2027)

katastriüksuste osaline jagamine/liitmine ja moodustatud hoonestatavatele kruntidele ehitusõiguse

määramine.

Detailplaneeringuga moodustatakse 1 äri- ja/või tootmismaa krunt, 1 tootmismaa krunt ja 3 transpordimaa

krunti. Äri- ja/või tootmismaa krundile tohib ehitada min ühe kuni 3-korruselise hoone kõrgusega kuni 20,0 m

ning ehitisealuse pinnaga kuni 50 000 m² (hoonestustihedus kuni 1,23, krundi täisehituse protsent kuni 61%).

Plan. krundi pos 1 minimaalne haljastuse protsent on 20%, millest minimaalselt 60% peab olema

kõrghaljastatud ala. Kruntide arv ja suurus võivad täpsustuda detailplaneeringu koostamise käigus (kruntide

arvu suurenemisel ehitusõigus ei suurene). Parkimisvajadused tuleb lahendada krundi piires. Arendajal tuleb

esitada vähemalt 3 alternatiivset piisavalt erinevat eskiislahendust. Kiili vald ja huvitatud isik moodustatavad

komisjoni eskiislahenduste arutamiseks ja asukohta paremini sobiva eskiisi leidmiseks. Tundlike alade

eraldamiseks ja kaitseks müra, tolmu, reostuse vms eest, on vajalik kavandada piisava laiusega

kõrghaljastatud puhvervöönd või rajada häiringu levikut takistav piire. Kaitsev piire või puhverala rajada

häiringut põhjustava objekti territooriumile.

Detailplaneeringu ligipääsu lahenduse aluseks tuleb võtta Teedeprojekt OÜ poolt koostatud Riigitee nr 11115

Kurna–Tuhala km 2,196–4,556 ja riigitee nr 11507 Kangrumetsa tee km 0,000–0,550 eskiisprojekt. Täpsem

lahendus on esitatud punktis 3.3.5 (Ristumine riigiteega nr 11502 Kurna tee). Vaela külas Hansu, Aidamehe ja

Vaela tee 59 detailplaneeringust huvitatud isiku kohustus on välja ehitada ringristmik vastavalt eelpool

mainitud Teedeprojekt OÜ eskiisprojektile.

12 Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

Lisaks lahendatakse planeeringuala heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimine ja

tehnovõrkudega varustamine. Planeeringulahenduse koostamisse peab olema kaasatud teedeehituse ala

spetsialist, maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist ja maastikuarhitekt.

Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

Detailplaneeringuga lahendatakse lisaks kruntide varustamine tehnovõrkudega ning antakse maa-ala

haljastuse ja liikluskorralduse põhimõtteline lahendus.

4.2. Planeeringu eesmärkide vastavus kehtivale üldplaneeringule

Planeeringuala asub kehtiva „Kiili valla üldplaneeringu“ (kehtestatud Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega

nr 26) kohaselt tootmismaal, mille kõrvalotstarbeks on määratud kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa

(vaata Skeem 2), Hansu katastriüksuse lõunaosa jääb vähesel määral võimalikule EV- väikeelamumaa

arengualale. Üldplaneeringuga nähakse ette maakasutuse juhtotstarve ja võimalikud maakasutuse

kõrvalotstarbed juhtotstarbe juurde. Vastava maakasutuse juhtotstarbega alal ei või kõrvalotstarbed ületada

40% kogu kaardil piiritletud ala mahust. Planeeringuga nähakse ette maakasutuse juhtotstarve ja võimalikud

maakasutuse kõrvalotstarbed juhtotstarbe juurde. Vastava maakasutuse juhtotstarbega alal ei või

kõrvalotstarbed ületada 40% kogu kaardil piiritletud ala mahust. Seega näiteks elamualal peab maakasutuse

sihtotstarve – elamumaa olema 60% või enam.

Üldplaneeringu seletuskirja ptk 2.2.4.3 „Planeeritav maakasutus“, tootmismaa (T):

◼ Maakasutuse juhtotstarve on tootmishoonete maa (T). Lubatud on maakastuse kõrvalotstarve – ärimaa

(Ä) – juhul, kui krundil on lahendatud sellega seotud parkimisvajadused.

◼ Tootmistehnoloogia korraldada selliselt, et tootmismaa piiril jääks saastetaseme piirväärtus allapoole

lubatud määra. Perspektiivis muuta kõigi vallas paiknevate tootmisettevõtete tehnoloogia keskkonda

mittehäirivaks.

◼ Tootmisettevõtte territooriumist tuleb 20% haljastada. Haljastusest 60% arvestada kõrghaljastusena.

Üldplaneeringu seletuskirja ptk 2.2.4.3 „Planeeritav maakasutus“, kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete

maa (B):

◼ Maakasutuse juhtotstarve on kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa (B).

Skeem 2. Väljavõte kehtivast „Kiili valla üldplaneeringust“. Planeeringuala on tähistatud punase kontuuriga.

Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering 13

Skeem 3. EV- väikeelamumaa võimalik arenguala (roosa viirutus) ja Hansu kinnistule jääva EV-ala (helesinine täisvärv).

◼ Äriga seotud parkimisvajadused tuleb lahendada oma krundi piirides või ühisparklatena.

◼ Ärihoonete ümbrused kujundada heakorrastatud haljasalaks.

◼ Kuna valla arengu huvides pole otstarbekas haljastusega alasid kinni ehitada ärihoonetega, määrata

sellistele aladele täpsustatud juhtotstarve haljastatud kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa (BH).

◼ Haljastatud ja elanikele avalikus kasutuses vajalikel puhkeväärtuslikel aladel on võimalik vastavalt

detailsemale krundi plaanile lubada puhkemajandust teenindavaid ehitisi (sh väike- ja ajut isi ehitisi), mis

kuuluvad antud üldplaneeringu põhimõtete järgi büroo-, teenindus ja ärihoonete maa alla.

◼ Juba haljastatud aladel ehitamiseks kehtestatakse eritingimused: nt 20% krundist on ehitusala, 80%

hoonete juurde kuuluv haljastatud ala hoonet ümbritseva haljasalana.

Üldplaneeringu seletuskirja ptk 2.2.4.3 „Planeeritav maakasutus“, väikeelamumaa (EV):

◼ Maakasutuse valdav sihtotstarve on väikeelamumaa (EV). Lubatud on elufunktsiooni teenindav teemaa

(LT), soovitav koos tänavahaljastusega ning haljasala maa (HP).

◼ Elamualal peab maakasutuse sihtotstarve – elamumaa olema 60% või enam.

◼ Elamuala tähendab ala, mille peamiseks maakasutuse viisiks on elamumaa ja sellega seonduvad

kasutusviisid: äri, liiklus, haljastus jne.

Hansu katastriüksuse lõunaosa jääb kehtiva üldplaneeringuga määratud EV- väikeelamumaa võimalikule

arengualale, mille pindala on 134 179 m² (Skeemil 3 markeeritud roosa viirutusega). Vastavalt üldplaneeringule

peab väikeelamumaa juhtotstarve moodustama minimaalselt 60% ja kõrvalsihtotstarve võib moodustada kuni

40%. Hansu katastriüksuse osale jääva EV-ala suurus on 18 790 m² (Skeemil 3 markeeritud helesinise

täisvärviga), mis moodustab 14% kõrvalsihtotstarvet kogu EV-alast ehk üldplaneeringu nõudega on käesoleva

planeeringu puhul arvestatud.

Planeeritava ala näol on tegemist maateeäärse alaga, kus lähiümbruses asuvad kinnistud on juba suures

ulatuses äri- ja/või tootmismaa funktsiooniga. Arvestades planeeritava ala lähiümbruse olemasolevat

maakasutust ja juba eksisteerivaid mõjusid, sobib planeeritav ala hoonestamiseks. Planeeritava ala

lähiümbrus on juba mõjutatud riigimaantee lähedusest ja piirkonnas eksisteerivast äri-tootmistegevusest ning

neist tulenevast liikluskoormusest ja visuaalsest mõjust, valgusreostusest, saasteainetest ja mürast.

14 Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

Detailplaneeringu elluviimine ei suurenda neid mõjusid määral, mida saaks planeeritava ala paiknemist

arvestades pidada eelduslikult oluliseks.

Eelnevale tuginevalt on käesolev detailplaneering kehtiva üldplaneeringu kohane.

4.3. Planeeringu eesmärgid kehtestamisel

Detailplaneeringu koostamise käigus täpsustusid ja osaliselt muutusid planeeringu eesmärgid võrreldes

algatamisel sõnastatud lähteülesandega. Muudatused puudutavad planeeringuala ligipääsulahendust ja

liikluskorralduse põhimõtteid, mis täienesid menetluse käigus läbiviidud uuringute ning asjakohaste

spetsialistide hinnangute tulemusel.

Planeeringu algatamisel oli eesmärgiks kavandada planeeringualale juurdepääs lähtudes Teedeprojekt OÜ töö

nr T02022 „Riigitee nr 11115 Kurna-Tuhala km 2,196-4,556 ja riigitee nr 11507 Kangrumetsa tee km 0,000-

0,550“ eskiislahendusest. Menetluse käigus selgus, et algselt kavandatud ligipääsulahenduse realiseerimine

ostuks keeruliseks ning puudutaks mitmeid eraomanikke ning planeeringu kehtestamise järgsesse

realiseerimise ajaaknasse kõik vajalikud tegevused uue tee rajamiseks ei mahuks.

Ligipääsulahenduse muutmise vajadus tulenes eelkõige järgmistest asjaoludest:

◼ täpsustunud liikluskoormuse prognoosidest ja liiklusmõjude hindamisest, mille kohaselt oleks algne

lahendus suunanud suure osa raskeveokite liiklusest elamualade lähedusse ning üle eraomandis olevate

eramute;

◼ Transpordiameti ning teedeprojekteerimise eriala spetsialistide seisukohtadest, mille kohaselt on vajalik

lahendada planeeringuala teenindamine tervikliku kogujatee süsteemi kaudu, arvestades riigimaantee

ohutusnõudeid ja ristmike vahekaugusi;

◼ vajadusest viia planeeringulahendus kooskõlla piirkonna pikaajaliste liikuvuse arengusuundadega,

sealhulgas kergliikluse sidususe ja liiklusohutuse parandamisega;

◼ avaliku huvi kaalutlustest tulenevast eesmärgist vähendada planeeringu elluviimisest tulenevat

negatiivset mõju olemasolevatele eramutele.

Seetõttu kujunes detailplaneeringu kehtestamisel eesmärgiks mitte üksnes hoonestusõiguse määramine, vaid

ka piirkonna liikluskorralduse ja ligipääsude terviklik ümbermõtestamine, mille tulemusel kavandatakse

planeeringualale uus kogujatee, mis suunab raskeveokite liikluse eemale Opmani tee elamupiirkonnast ning

kasutab planeeringualale ligipääsuks olemasolevat, raskeliikluse jaoks sobilikku Vaela teed.

Muudatused planeeringu eesmärkides ei muuda detailplaneeringu põhisisu ega selle vastavust kehtivale

üldplaneeringule, vaid täpsustavad ja parandavad lahendust selliselt, et planeeringu elluviimine oleks

pikaajaliselt toimiv, ohutu ja ümbritsevasse keskkonda sobituv.

5. PLANEERINGUALA LAHENDUS

5.1. Planeeringuala tehnilised näitajad

Planeeritud maa-ala suurus- 12 ha.

Kavandatud kruntide arv- 4.

Krunditud maa bilanss- Ä ja/või T 101 196 m² (86%), L 100% 15 877 m² (14%).

5.2. Planeeringuala krundijaotus

Planeeringulahendusega nähakse ette Aidamehe (30401:001:1166), Hansu (30401:001:0369), Vaela tee 59

(30401:001:2019), 11115 Kurna-Tuhala tee (30401:003:0228), 11 Tallinna ringtee (30401:001:2020),

Kergliiklustee T32 (30401:001:1702), Kergliiklustee T34 (30501:001:0064), Kergliiklustee T33 (30401:001:1722),

Saare (30501:001:0063), Tominga (30401:001:1121) ning Jalgtee (30401:001:2027) katastriüksuste piiri,

suuruse ja sihtotstarbe osaline muutmine. 1115 Kurna-Tuhala tee (30401:003:0228), 11 Tallinna ringtee

Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering 15

(30401:001:2020), Kergliiklustee T32 (30401:001:1702), Kergliiklustee T34 (30501:001:0064), Kergliiklustee T33

(30401:001:1722) katastriüksuste lõikudest on ette nähtud moodustada transpordimaa krunt pos 3, Saare

(30501:001:0063), Tominga (30401:001:1121) ning Jalgtee (30401:001:2027) katastriüksuste lõikudest

moodustatakse plan. transpordimaa krunt pos 4.

Planeeringualas olevatest katastriüksustest on ette nähtud moodustada 4 uut krunti:

Pos 1 krunt- sihtotstarve äri- ja/või tootmismaa, pindala 101 196 m²;

Pos 2 krunt- sihtotstarve transpordimaa, pindala 5746 m²;

Pos 3 krunt- sihtotstarve transpordimaa, pindala 6856 m²;

Pos 4 krunt- sihtotstarve transpordimaa, pindala 3275 m².

Planeeritav krundijaotus on tabelina ja graafiliselt kujutatud joonisel 4- Põhijoonis.

5.3. Planeeringuala ehitusalade kavandamise põhimõtted

Plan. krundi pos 1 hoonestusala on kavandatud 4 m kaugusele planeeritud krundi piirist Vaela ee 57 ja 57a,

Vaela tee 47 ning Tootsi kinnituga piirnevas lõigus, Ringi ja Tillupõllu kinnistuga piirnevas osas on

hoonestusala kavandatud plan. krundi piirile (selle osas on võetud kinnistu omaniku nõusolek, vt kooskõlastus

6), Vaela tee 43a, Magnoolia tee 11, Vikmari kinnistutest on plan. hoonestusala kavandatud 13,5 m kaugusele.

13,5 m tsoon on ette nähtud kohustusliku kõrghaljastusega puhveralaks, mis eraldab kavandatava

äri/tootmisala planeeringualast lõunas asuvast elamualast. Puhveralal ei ole lubatud hoonete ega

parkimisalade rajamine ning see tuleb kujundada mitmerindelise kõrghaljastusena.

Planeeringuga on plan. krundile pos 1 ette nähtud võimalus rajada kuni ühekorruseline valvurihoone krundi

peamise juurdepääsu ja kogujateelt mahasõidu vahetusse lähedusse. Valvurihoone eesmärk on tagada

territooriumi ligipääsukontroll ning suurendada turvalisust ja tööprotsesside sujuvust. Valvurihoonele on ette

nähtud hoonestusala, mis on kavandatud 4 m kaugusele Tillupõllu kinnistust, muus osas on hoonestusala

paigutamisel ja suurusel arvestatud kogujateelt mahasõidu ruumivajadusega.

Autojuhtide puhkehoone hoonestusala on kavandatud, lähtudes veoautode parkimisvajaduse maa-ala

suurusest.

Kõik plan. hoonestusalad on kavandatud, arvestades riigitee kaitsevööndeid.

Plan. hoonestusalad on graafiliselt kajastatud joonisel 4- Põhijoonis.

5.4. Krundi ehitusõigus

Ehitusõiguse tabel on kajastatud joonisel 4- Põhijoonis.

Ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust

mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa.

Plan. krundile pos 1 uuelt kogujateelt mahasõidu juurde on kavandatud 1-korruseline valvurihoone ning

veoautode parkla juurde autojuhtidele mõeldud puhkeruumid.

Käesoleva planeeringuga on soovituslik alale rajada kaasaegsetele nõuetele vastavad äri- ja/või

tootmishooned, milles kasutakse keskkonnasõbralikke lahendusi: hooned omavad tulevikus BREEAM

(Building Research Establishment's Environmental Assessment Method) sertifikaati. BREEAM-sertifikaat on

maailma juhtiv teaduspõhine kinnisvara jätkusuutlikkuse standard, mis tugineb hoone keskkonnasäästlikkuse

standardiseeritud hindamissüsteemil. Keskkonnasäästlik ehitustegevus ja BREEAM-sertifikaat võimaldavad

vähendada planeeritud hoonete halduskulusid.

Planeeringuga on alale lubatud rajada järgmised äri- ja/või tootmistegevused: e-kaubandus, postiteenused,

kergetööstus, hulgimüük, transport ja logistika, jaekaubandus vm keskkonda mittehäiriv tegevus. Elamualade

läheduses on keelatud äri- ja tootmistegevused, mis tekitavad normatiivset taset ületavat müra, õhu- ja

veesaastet, vibratsiooni, lõhnu või muid häiringuid, mis võivad häirida elamukvaliteeti.

16 Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

Võimaliku tootmistegevuse tehnoloogiline kirjeldus

Alljärgnevalt on kirjeldatud võimalikku tootmistegevuse tehnoloogiat, mis sobib planeeringus lubatud

tegevustega eeldusel, et tegemist on keskkonda mittehäiriva, kaasaegse ja energiatõhusa tootmistegevusega

(BREEAMi või sarnaste keskkonnastandardite kontekstis). Täpne tehnoloogiline kirjeldus antakse projekti

koostamise käigus.

E-kaubanduse ja jaekaubanduse logistikatehnoloogia:

◼ Automatiseeritud lao- ja komplekteerimissüsteemid: Kauba liikumist juhivad konveierliinid,

robottõstukid ja skaneerimissüsteemid.

◼ Tarkvarapõhine laohaldus (WMS), mis võimaldab reaalajas jälgida kaupade liikumist, optimeerida lao

täituvust ja vähendada raiskamist.

◼ Tellimuste pakendamine ja sorteerimine toimub robotiseeritud töökohtades, vähendades manuaalset

tööd ja vigade tekkimise riski.

◼ Energiatõhus valgustus ja küttelahendused (nt LED, kaugjuhitav ventilatsioon, päikesepaneelide

integreeritus katusele).

Posti- ja kullerteenused:

◼ Sorteerimisliinid ja skaneerimisseadmed, mis tuvastavad pakke ning suunavad need õigesse kanali.

◼ Elektrooniline siltide printimine ja automaatne paki mõõtmine, et kiirendada postiprotsessi ja

vähendada inimlikku eksimust.

◼ Vajadusel elektrisõidukite laadimistaristu, kui teenust osutatakse keskkonnasõbralike sõidukitega.

Kergetööstuse tootmine (nt elektroonika, mööbel, pakendid):

◼ CNC-töötlusseadmed, laserlõikurid või 3D-printerid toodete täpseks valmistamiseks väikse

keskkonnamõjuga.

◼ Komplekteerimisliinid väikemoodulite või osade ühendamiseks.

◼ Kasutatakse madala mürataseme ja heitgaasivabade tehnoloogiate kombinatsiooni (nt

vaakumhaardega manipulaatorid, tolmukogurid, vähesaastavad liimimis- või keevitusseadmed).

◼ Jääkainete kogumissüsteemid ja nende taaskasutus vastavalt ringmajanduse põhimõtetele.

Hulgimüük ja tootmisega seotud ladustamine:

◼ Külm- või soojalaod sõltuvalt toodete iseloomust (toidud, elektroonika, rõivad jms).

◼ Automatiseeritud riiul- ja korvisüsteemid kõrguse ja pinna optimeerimiseks.

◼ Transporditeede planeerimine ohutu ja efektiivse liikumise tagamiseks (sh tõstukite ja inimeste

liikumise eraldatus).

Transport ja logistika:

◼ Digitaalselt juhitud laoterminalid, kus andurite ja kaamerate abil juhitakse kaupade laadimist ja

mahalaadimist.

◼ Optimeeritud sõidukite parkimisskeemid, laadimisbokside integreerimine ja veokite kütusekulu

juhtimine.

◼ Logistikapargi energiatõhus küte, valgustus ja hooneautomaatika, nt BMS-süsteemid.

Planeeringuga ei ole alale lubatud järgmised tegevused:

◼ Suuremahuline tootmine, mis tekitab olulist õhu- või mürasaastet (nt metallurgia, keemia- või

puidutööstus, plastitööstus);

◼ Loomakasvatus, kalatööstus;

◼ Tegevused, mis tekitavad ohtlikke jäätmeid (nt akude tootmine, keemilised laborid).

Plan. krunt pos 3, pos 4 ja pos 5 on kavandatud persp. kogujamaantee aluseks avalikult kasutatavaks maaks.

Kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrged hooned

Kui hoone on ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrge, tuleb selle krundile ehitamisel ja materjalide

valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist (põhihoone puudumisel tuleb arvestada piirkonna

arhitektuurse stiiliga) ja detailplaneeringus määratud hoonestusalast. Projekteeritava hoone juurde kuuluvad

väikevormid tuleb lahendada hoonetega stiililt harmoneeruvalt ja looduskeskkonna eripära arvestavalt.

Planeeritavate kruntide ehitusõiguse hulka on arvestatud kõik hooned (k.a abihooned), kaasa arvatud kuni

Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering 17

20 m² ehitisealuse pinnaga väikeehitised. Ehitisealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa

kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa. Keelatud on

hoonete, sh ka alla 20 m² ja alla 5 m kõrgete ehitiste, püstitamine teekaitsevööndisse. Erandina võib hooneid

ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrge ehitada naaberkruntidega ühisel piiril väljaspool

hoonestusala naabrite vastastikuse kirjaliku kokkuleppe alusel. Kirjalikus kokkuleppes peab olema fikseeritud

asjaolu, et naaberkinnistu omanik on teadlik temale seatud kitsendustest. Rajatav hoone peab vastama

kõikidele kehtivatele nõuetele, normidele ja eeskirjadele.

Rajatised

Ehitis on inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi, mille kasutamise

otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab seda eristada teistest asjadest. Ehitis on hoone või

rajatis. Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Rajatis on

ehitis, mis ei ole hoone.

Ilma detailplaneeringuta võib krundile rajada kuni kaks kuni 20 m² suuruse ehitisealuse pinnaga rajatist.

Rajatise ehitamisel tuleb selle krundile ehitamisel ja materjalide valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest

stiilist (põhihoone puudumisel tuleb arvestada piirkonna arhitektuurse stiiliga) ja detailplaneeringus määratud

hoonestusalast. Rajatise juurde kuuluvad väikevormid tuleb lahendada hoonetega stiililt harmoneeruvalt ja

looduskeskkonna eripära arvestavalt. Rajatiste asukoht tuleb kooskõlastada Kiili Vallavalitsusega. Erandina

võib rajatisi ehitada naaberkruntidega ühisel piiril väljaspool hoonestusala naabrite vastastikuse kirjaliku

kokkuleppe alusel. Kirjalikus kokkuleppes peab olema fikseeritud asjaolu, et naaberkinnistu omanik on teadlik

tema seatud kitsendustest. Rajatis peab vastama kõikidele kehtivatele nõuetele, normidele ja eeskirjadele.

5.5. Arhitektuurse lahenduse hindamine Käesolevas peatükis on analüüsitud, kuidas planeerimise käigus tagada, et tehtavad otsused ei kahjustaks

olemasolevate naaberkinnistute omanike õigusi ega põhjustaks neile püsivat negatiivset mõju.

1. Elukeskkonna parendamise aspektid

Elukeskkonna parandamine toimub terviklikult ja mitmetasandiliselt:

◼ Loodus- ja rohealad: rohealade integreerimine keskkonnas tõstab ruumikvaliteeti, vähendab

planeeringuala soojussaare efekti ja pakub puhkevõimalusi. Planeeringuga on ette nähtud kohustusliku

13,5 m laiuse kõrghaljastatud puhverala rajamine Hansu katastriüksuse lõuna- ja idaossa, et vähendada

plan. äri- ja tootmishoonetest tulenevat võimalikku häiringut. Planeeritavad kõrghaljastatud alad pakuvad

lisaks puhkevõimalusi plan. hoonetes töötavatele inimestele ning sademevee kohapealset immutamist.

◼ Liikuvuskeskkond: jalakäijate ja ratturite jaoks atraktiivne, ohutu ja loogiline liikumisvõrgustik aitab

suurendada keskkonna sidusust ja terviklikkust. Käesoleva planeeringuga on ette nähtud riigimaantee

kõrvalmaanteede 11502 Kurna tee ja 11115 Kurna-Tuhala tee ristmiku ümberehitamine ning ühendustee

rajamine riigimaantee kõrvalmaanteega 11506 Vaela tee. Lisaks on kavandatud uue kogujatee kulgemine

riigimaantee kõrvalmaanteega 11 Tallinna ringtee paraleelselt. Uus liikluslahendus vastab tänapäevastele

normidele, on ohutu ja tulevikku vaatav, arvestab planeeringust lisanduva liikluskoormusega ning viib

liikluse Opmani tee äärsetest elamutest eemale.

Kuna liikluskoormus piirkonnas planeeringu elluviimisel suureneb, on planeeringuga ette nähtud

alljärgnevad leevendusmeetmed, et vältida piirkonna elanikele tõusvast liiklussagedusest põhjustatud

kahju tekitamist:

• Kavandatavad teed ja parklad on ette nähtud tolmuvastaste pinnakatetega, et vähendada õhusaaste

tekkimist.

• Planeering teeb ettepaneku vähendada Vaela tee planeeringualas olevas lõigus kiirusepiirang

30 km/h-ni, mis vähendaks müra, vibratsiooni ja liiklusohtlikkust.

• Planeeringuga kavandatud uue kogujatee äärde on ette nähtud kergliiklustee, mis pikendab

olemasolevat kergliiklustaristut ning suurendab elanike liikuvusvõimalusi.

• Tee-eskiisiga on ettenähtud ülekäigurajad vajalikesse kohtadesse, mis võimaldavad jalakäijate

ohutumat liikumist ning toimivad lisaks liiklustrahustava meetmena.

18 Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

• Liiklusmüra hinnangu tulemusel on keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva

müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud II

kategooria piirväärtuse nõuded planeeringuala mõjualas olevatel lähimatel müratundlikel hoonetel

tagatud. Vaela tee 44 katastriüksusel asuva eluhoone fassaadidele mõjuvad kõrged müratasemed on

tingitud kõrge liikluskoormusega Tallinna ringteest. Vaadeldud võimalikud hoonestuse alternatiivid

lähimatele müratundlikele hoonetele mõjuvaid müratasemeid ei mõjutanud. Planeeringuala peamine

mõju lähimatele hoonetele on tingitud logistikahooneid teenindava transpordi poolt põhjustatud Vaela

tee liikluskoormuse kasvust.

Liikluse suurenemine iseenesest ei pruugi tingimata kaasa tuua elukeskkonna halvenemist, kui

liikluskorraldus on kavandatud inimmõõtmeliselt ning leevendusmeetmeid rakendatakse sihipäraselt.

◼ Kliimatingimused ja energiatõhusus- uute hoonete rajamisel on oluline lähtuda energiaefektiivsuse ja

kestlikkuse aspektidest, misläbi on võimalik parandada hoonete energiatõhustust ja vähendada nende

jalajälge. Käesoleva planeeringuga on soovituslik alale rajada kaasaegsetele nõuetele vastavad äri- ja/või

tootmishooned, milles kasutakse keskkonnasõbralikke lahendusi: hooned omavad tulevikus BREEAM

(Building Research Establishment's Environmental Assessment Method) sertifikaati. BREEAM-sertifikaat on

maailma juhtiv teaduspõhine kinnisvara jätkusuutlikkuse standard, mis tugineb hoone

keskkonnasäästlikkuse standardiseeritud hindamissüsteemil. Keskkonnasäästlik ehitustegevus ja

BREEAM-sertifikaat võimaldavad vähendada planeeritud hoonete halduskulusid.

◼ Müra- uued rajatavad hooned peavad vastama sotsiaalministri 01.07.2002 määrusele nr 42 „Müra

normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise

meetodid“, Eesti Standardile EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”. Vastavalt

Kajaja Acoustics OÜ poolt koostatud tööle nr 25035-01 „Liiklusmüra hinnang. Logistikahooned, Vaela küla

detailplaneering” ei mõjuta planeeringuga kavandatud hooned ega liikluslahendus lähimate müratundlike

hoonete tänaseid müratasemeid.

◼ Töökohtade loomine- planeeringuga kavandatu realiseerimise järgselt rajatavad hooned loovad piirkonda

uusi ja kaasaegsetele tingimustele vastavaid töökohti.

2. Ruumilise keskkonna harmooniline kujundamine ja ruumikvaliteet

◼ Inimmõõtmelisus ja ruumikvaliteet: Avaliku ruumi ja hoonestuse mõõtkava peab sobima piirkonna

iseloomuga. Plan. äri- ja/või tootmishoonete välimus ja disain peavad olema omavahel harmoonias.

Maanteepoolsed hoonefrondid on valla visuaalseks visiitkaardiks, mistõttu tuleb nende rajamisel tagada

kõrge arhitektuurne kvaliteet. Plan. hooned on kavandatud madalad (kuni 3-korruselised), mistõttu

sobituvad nad harmooniliselt ümbritsevasse keskkonda.

◼ Valguse ja privaatsuse säilitamine: Plan. hooned on olemasolevatest eluhoonetest läänepool ning

piisavalt kaugel, et need ei mõjuta eluhoonete insolatsiooni. Hansu katastiüksuse lõuna- ja idaossa on

kavandatud kohustusliku kõrghaljastuse rajamise ala, mis pakub visuaalset eraldatust Magnoolia tänava

elamuarendusest, Vaela tee äärseid elamuid eraldab planeeringualast olemasolev kõrghaljastatud ala,

mis säilitab arenduse ja olemasoleva hoonestuse vahelise privaatsuse.

3. Hoonete ja rajatiste alternatiivne paigutamine

◼ Tagasihoidlikum maht või kõrgus: Planeeringu koostamise käigus on analüüsitud ning arvestatud

naabruses paiknevate hoonete mahtudega ning kavandatud kuni 3-korruseline hoonemaht sobitub

harmooniliselt ümbritsevasse keskkonda ega tekita naaberhoonetele varjutust, vaadete sulgemist ega

tugevat kontrasti olemasoleva hoonestusega.

◼ Hoonete nihutamine või pööramine: Kavandatud hoonete paigutamisel on arvestatud, et need ei

halvendaks elamute insolatsiooni ega riivaks privaatsust. Planeeritud hooned jäävad olemasolevatest

elamupiirkondadest põhjasuunda ehk riigimaantee kõrvalmaantee 11 Tallinna ringtee äärde. Planeeritavad

hooned omavad mürasummutavat efekti, mis on positiivseks tulemuseks olemasolevatele elamutele.

◼ Funktsioonide diferentseerimine: Mürarikaste funktsioonide (nt laadimine) paigutamisel on arvestatud

lähipiirkonnas paiknevaid elamuid- Magnoolia tänava elamuarenduse läheduse tõttu on planeeringuga

keelatud laadimisala kavandamine Hansu katastiüksuse lõunaossa, muudes külgedes on laadimine

lubatud, kuna need jäävad olemasolevatest elamutest piisavalt kaugele või kõrghaljastatud puhverala

taha.

Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering 19

Kokkuvõtte analüüsi tulemustest, lähtudes kuidas ruumilahenduses on saavutatud tasakaal erahuvi ja avaliku

huvi vahel:

◼ Detailplaneeringu lahenduses on saavutatud tasakaalustatud ruumiline tervik, kus on arvestatud nii

arendaja huvi, avalikku huvi (liikuvus, keskkond, töökohtade loomine) kui ka naaberkinnistute omanike

õigusi ja huve.

◼ Planeeringulahendus:

• parandab piirkonna elukeskkonda infrastruktuurielementide kaudu;

• leevendab arendusest tulenevat potentsiaalset negatiivset mõju (sh liiklus, müra, õhusaaste,

privaatsus);

• kehtestab arhitektuursed ja ruumilised nõuded, mis tagavad planeeritud hoonestuse sobivuse

olemasoleva ruumilise keskkonna konteksti;

• seab selged kasutustingimused, nt laadimisala piirangud elamute läheduses, piirdeaedade iseloom,

haljastuslahendused.

5.5.1. Ehitiste olulisemad arhitektuurinõuded

Kavandatavate hoonete arhitektuur peab olema kõrgetasemeline ja keskkonda väärtustav. Plan. krundile

kavandatavate hoonete välisilme peab olema omavahel kooskõlas. Keelatud on hoonete püstitamine

hoonestusalast välja.

Olulisemad arhitektuurinõuded planeeritavatele hoonetele:

◼ Hoonestusviis: lahtine;

◼ Hoonete arv krundil: krundil pos 1 kuni 4 hoonet;

◼ Hoonete korruselisus: krundil pos 1 kuni 3 korrust;

◼ Hoone suurim lubatud kõrgus plan. maapinnast: krundil pos 1 kuni 20 m;

◼ Viimistlusmaterjalidest on eelistatud kvaliteetsed ja kaasaegsed materjalid (näiteks: laudis, krohv, klaas,

kivi, betoon, metall, tellis, fassaadiplaat, plekk jne), lubatud on päikesepaneelide paigaldamine hoonete

seintele, katustele. Alevike sissesõitudel ja maantee ääres paiknevad tootmisalad on valla visuaalseks

visiitkaardiks, mistõttu tuleb nende ehitiste rajamisel tagada kõrge arhitektuurne kvaliteet;

◼ Rajada planeeringualale maksimaalselt sobituvad ja ümbruskonna elukeskkonda esteetiliselt ja

visuaalselt väärtustavad hooned. Hoonete projekteerimisel arvestada kõrgemate nõuetega. Ehitusprojekti

staadiumis esitada arendajal vähemalt kolm eskiislahenduse tööd, seejuures vähemalt kahelt erinevalt

arhitektilt;

◼ Katusekalle 0º-30º. Katusekattematerjal: plekk, rullmaterjal vms;

◼ Piirdeaed on lubatud rajada plan. krundi pos 1 piirile. Piirde suurim kõrgus: 2 m, piirde liik: metall-võrkaed,

paneelaed. Läbipaistmatute plankpiirete rajamine on keelatud.

Põhjendus arhitektuurinõuete seadmisele:

◼ Arhitektuurinõuded on seatud tagamaks, et:

• planeeringualale kavandatav hoonestus oleks visuaalselt kooskõlas ümbritseva keskkonnaga;

• maanteede äärsed hooned oleksid valla visuaalne visiitkaart ja avalikkusele esteetiliselt

vastuvõetavad;

• uusehitiste arhitektuur ei domineeriks ümbritsevate hoonete üle, vaid looks tervikliku ja

inimmõõtmelise ruumi.

◼ Kohustuslik kõrghaljastus, piiratud korruselisus ja kvaliteetsed viimistlusmaterjalid tagavad, et plan.

hoonestus sobitub olemasolevasse keskkonda ega põhjusta kontrasti, visuaalset või akustilist häiringut.

5.6. Avaliku ruumi nõuded

Käesoleva detailplaneeringuga on plan. krundile pos 1 ette nähtud suletud territooriumiga logistikakeskus ning

avaliku kasutusega uus kogujatee ning ringristmik.

20 Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

Kvaliteetse uue kogujatee/tänava loomine avaliku ruumina on oluline, et edendada säästvat ja terviklikku

elukeskkonda. Avalik ruum ei ole üksnes liikumiseks. See on olemisruum, mille terviklikust toimimisest sõltub

ühiskonna sidusus ja elukeskkonna kvaliteet. Tänav/tee ei ole mitte ainult liiklemise koht, vaid ka ruum, kus

inimesed suhtlevad ja puhkavad. Järgnevalt on esitatud põhimõtted ja suunised kvaliteetse tänava kui avaliku

ruumi loomiseks:

◼ Inimkesksed disainipõhimõtted- rõhutada inimeste mugavust ja heaolu, et tänav oleks kergesti jalutatav

ja ligipääsetav. Arvestada erinevate kasutajate vajadustega.

◼ Rohealad ja haljastus- integreerida tänavaruumi haljasalasid, et luua meeldiv keskkond. Roheline

infrastruktuur aitab parandada õhukvaliteeti ja vähendada müra. Selleks kasutada kohalikke taime- ja

puuliike, et soodustada elurikkust ning luua meelitav ja esteetiliselt nauditav tänavaruum.

◼ Jalgrattateed ja kõnniteed- rajada jalgratta- ja kõnniteed, et soodustada inimeste liikumist.

Maastikuarhitekt Liina Ollema esitas järgnevad soovitused (töö on leitav ptk 3- Tehnilised tingimused ja

koostatud uuringud, dokument 4):

◼ Haljasaladel kasutada mitmerindelist haljastust, sh nii leht- kui okaspuuliike ning põõsaste liike, püsikuid,

lilli jm. Soovituslikult kasutada vabakujulist lahendust. Eelistada kodumaiseid liike, sh rohurinde loomisel.

◼ Elurikkuse suurendamiseks luua võimalusel minimaalselt hooldust vajavaid alasid, mida niidetakse kaks

korda aastas – kevadel ja sügisel (sügisene niide viia alalt ära).

◼ Planeeritav haljastus peab jääma väljaspoole ristmike külgnähtavusala ja tagatud peab olema nõutud

nähtavus ristmikel;

◼ Haljastus- ja kujunduslahendus tuleb anda ehitusprojekti mahus. Haljasalad tuleb rajada koos hoonete

ehitamisega.

◼ Olme- ja kontorihoone juurde kujundada töötajatele n-ö rohelised puhkenurgad.

◼ Planeeritava ala idaosas, puurkaevu kaitsetsoonis ja olemasoleva veega täitunud süvendi ümber, säilitada

olemasolev kõrghaljastus.

◼ Parkimine, sh jalgrattaparkla tuleb lahendada katastriüksusel selle siseselt tegelikku vajadust arvestades

(lähtuda nt töötajate arvust). Hoone mahust väljapoole kavandatavad jalgrattakohad näha ette

varjualusega. Minimeerimaks kõvakatteliste alade hulka, mitte kavandada ülenormatiivset parkimist ja

kavandada minimaalne vajalik hulk parkimiskohti. Parkimiskohtade vajaduse suurenemisel on võimalik

kohti juurde rajada (arvestada asendiplaanilise lahenduse välja töötamisel).

◼ Parklate alad liigendada madal- ja kõrghaljastusega ning kombineerida looduslähedaste

sademeveelahendustega.

◼ Kõvakattega pinnad (parkimis- ja manööverdusalad, juurdepääsuteed, teenindusplatsid) peavad olema

minimaalselt vajalikus ulatuses, kuna liigselt suured kõvakattega alad suurendavad kuumasaarte

tekkimise ohtu ning jätavad vähem ruumi võimalikule haljastusele, mis aitab immutada/puhverdada

sademevett ning vältida kuumasaarte teket.

◼ Territooriumi sisene liiklus peab olema turvaline, st vältida tuleb teenindava transpordi, töötajate parkla ja

jalakäigualade ristumisi. Parkla(te) ja hoonete vahelised jalgteed siduda ning eristada sõiduteedest (nt

erinevad pinnakatted ja/või katendi toonid). Parkimiskohtade ala lahendada murukivi või sillutiskiviga vmt

sademevee käitlemist võimaldaval viisil. Kogu alal katendi valikul näha ette võimalusi sademevee

vooluhulga (l/s) piiramiseks ja ühtlustamiseks, kasutades võimalikul määral väikese äravooluteguriga

pinnakatteid.

◼ Hooned tuleb visuaalselt ja ruumiliselt olemasolevasse keskkonda sobitada. Välisilme pehmendamiseks

on soovitav kasutada haljastuselemente (nt vertikaalhaljastus).

◼ Vältida häirivat valgusreostust tekitavaid valgustuslahendusi, pöörates erilist tähelepanu valgusallikatele,

mille mõju võib ulatuda planeeringualast väljapoole. Võimaliku valgusreostuse mõju vähendamiseks

rajada täiendavat kõrghaljastust.

5.7. Ehitusprojekti koostamise ja ehitamise nõuded

◼ Hoonete konstruktiivsete ja tehniliste lahenduste kavandamisel lähtuda energiasäästlike hoonete

kontseptsioonist;

Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering 21

◼ tagada piisav insolatsioon vastavalt kehtivale standardile EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus

hoonetes”;

◼ haljastusprojekt esitada koos hoone ehitusprojektiga; sh projektis näha ette parkimiskohtade ja -alade

hajutamine kõrghaljastusega, et läbi selle või teiste toimingute vähendada soojussaarte tekkimise

võimalust;

◼ kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis,

tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Vastavalt ehitusseadustikule võib tee

ehitusprojekte koostada vaid vastavat pädevust omav isik. Riigiteega liitumise või ristumiskoha

ümberehituse korral annab nõuded projektile Transpordiamet;

◼ planeeringuala piirneb riigiteedega ja sellest tulenevat peab ehitusprojektide koostamisel arvestama

olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste).

Ehitusaegselt tuleb tagada, et müra- ja vibratsioonitasemed ei ületaks ümbruskonnas keskkonnaministri

16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise ja

hindamise meetodid“, sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes

ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“, sotsiaalministri 04.03.2002

määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja

mürataseme mõõtmise meetodid“ ning keskkonnaministri 03.10.2016 määrusega nr 32 “Välisõhus leviva

müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded” määratud norme;

◼ Rae Vallavalitsus 19.02.2024 kirjas nr 6-1/314-1 seab tingimuseks, et Rae valla territooriumil tuleb ette

näha vähemalt 2,5 m laiused sidusad jalgratta- ja/või jalgteed;

◼ Terviseamet 01.08.2023 kirjas nr 9.3-1/23/4438-2 seab tingimusteks, et maksimaalsed helirõhutasemed

müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada KeM määrus nr 71 § 6 lg 2 ja lg 3 välja toodud

normtasemeid; tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need oleksid suunatud müratundlike hoonetega

aladest võimalikult kaugele. Tehnoseadmete müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega aladel ületada

KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtust; ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse

jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset.

Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.

Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00;

◼ Arvestades, et planeeringuala paikneb C-kategooria ohtliku ettevõtte mõjualas, tuleb ehitusprojekti

koostamisel arvestada ohtliku ettevõtte ohualast tulenevate üldiste ohutuspõhimõtetega.

Projekteerimisel tuleb tagada hoonete ja rajatiste vastavus kehtivatele tuleohutus-, tööohutus- ja

evakuatsiooninõuetele ning lahendada hoonete kasutajate ohutus ehitusprojekti koosseisus.

Planeeringuga ei kavandata elamuid ega muid püsivat viibimist nõudvaid tundlikke funktsioone.

Täiendavad ohutusmeetmed, sealhulgas hoonete sisemised korralduslikud ja tehnilised lahendused,

täpsustatakse ehitusprojekti koostamise käigus vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja pädevate asutuste

nõuetele. Käesolev detailplaneering ei sea täiendavaid ehituskeelde ega -piiranguid võrreldes kehtiva

üldplaneeringu ja õigusaktidega.

5.8. Miljööväärtuslikud alad

Planeeringuala ei jää miljööväärtuslikule alale ega piirne sellega.

5.9. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus

Juurdepääs planeeringualale on kavandatud mahasõiduga olemasolevalt riigimaantee kõrvalmaanteelt 11506

Vaela tee, mille ööpäeva keskmine liiklussagedus 2024.aasta loenduse andmete alusel on 162 sõidukit, millest

sõidu- ja pakiautod olid 86% (139), veoautod ja autobussid 11% (18), autorongid 3% (5).

Ruumivajaduse hindamiseks, ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava

projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10) on planeeringu liikluslahenduse koostamisse

kaasatud teedeprojekteerija. Uue kogujatee ja ringristmiku liikluslahendus on koostatud Teedeprojekt OÜ

poolt 26.02.2025 (vt Lisa 10). Esialgne liiklusskeem on kantud joonisele 7- Ligipääsud ja kohustused, täpne

lahendus antakse ehitusprojekti koostamise käigus.

22 Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

Teedeprojekt OÜ poolt on koostatud töö nr T02022 „Riigitee nr 11115 Kurna-Tuhala km 2,196- 4,556 ja riigitee

nr 11507 Kangrumetsa tee km 0,000- 0,550”. Antud töö raames on tehtud ettepanek kavandada planeeringuala

lõunakülge uus kogujatee ning kergliiklustee, ringristmik riigimaantee kõrvalmaantee 11115 Kurna-Tuhala tee

ja 11502 Kurna tee ristmikule ning tehtud ettepanek muuta 11506 Vaela tee tee liiki (vaata Lisa 6). Planeeringu

koostamise käigus on eeltoodud kogujatee eskiislahendust täpsustatud ja muudetud- planeeringuga on plan.

transpordimaa krundile pos 3 ette nähtud uus kogujatee riigimaantee kõrvalmaantee 11506 Vaela tee

pikendusena. Uuelt kogujateelt on ette nähtud mahasõit plan. krundile pos 1. Plan. transpordimaa krunt pos 3

on kavandatud 20 m, sellele planeeritud sõidutee 7 m, sõidutee ja kergliiklustee vaheline haljasriba 3 m ja

kergliiklustee 2,5 m laiusena. Uue ringristmiku Vaela tee poolne haru on kavandatud sarnaste mõõtmetega,

v.a plan. krundi pos 5 laius, mis on kavandatud 17,5 m eesmärgiga koormata võimalikult vähe Saare ja Tominga

erakinnistuid neist transpordimaa krundiks pos 5 äralõigatavate maatükkidega. Plan. transpordimaa krundid

pos 3, pos 4 ja pos 5 on ette nähtud avaliku kasutusega ning pärast valmimist tasuta võõrandada kohalikule

omavalitsusele.

Planeeringujoonistel on võimaliku lahendusena näidatud perspektiivne ühendus Tallinna ringteega, et tagada

piirkonna pikaajaline liiklusvõrgu sidusus ja arenduspotentsiaal. Tallinna ringteega ühendava täiendava

ligipääsu rajamise kohustus on seotud tulevaste arendustegevustega ning selle rajamine lahendatakse

vastavate tulevaste detailplaneeringute või projekteerimistingimuste koostamise käigus. Täiendava ligipääsu

rajamine Tallinna ringteele (11) on järgnevate detailplaneeringute elluviimise tingimus.

Tabel 4. Planeeritavate hoonete normatiivne parkimine vastavalt Eesti Standardile EVS 843:2016 Linnatänavad, tabel 9.1

Pos

nr Ehitise otstarve

Normatiivsete

parkimiskohtade arvutus

Normatiivne

parkimiskohtade arv

Detailplaneeringus

ettenähtud

sõiduautode

parkimiskohtade

arv

1 Asutused 10 000/90= 111 111 112

Tööstusettevõte/ ladu 90 000/250= 360 360 32

Kokku: 471 144

Joonisele 4- Põhijoonis on kantud illustratiivsed parkimiskohad sõidu- ja veoautodele. Parkimiskohtade täpne

paigutus ja arv selgub ehitusprojekti koostamise käigus lähtuvalt ettevõtte tegelikust vajadusest. Planeeritava

lahenduse puhul on plan. krundile pos 1 planeeritava logistikakeskuse näol tegemist suletud territooriumiga,

kus saavad liikuda ja parkida ainult vastavat luba/õigust omavad sõidukid. Parkimiskohti on lubatud rajada

normist vähem või rohkem, kui seda nõuab ehitatavate hoonete tegelik kasutajate arv. Parkimine on

lahendatud planeeringuala siseselt ning riigiteel parkimist ja tagurdamist ei ole ette nähtud. Laadimisala ei

tohi planeerida Hansu katastriüksuse lõunaossa, et vähendada laadimisest tuleneva võimaliku müra levikut

Magnoolia tänava elamutele. Vähendamaks soojussaarte efekti on soovituslik parklate alad liigendada madal-

ja kõrghaljastusega ning kombineerida looduslähedaste sademeveelahendustega.

Liiklusmüra hinnangu tulemusel on keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud II kategooria

piirväärtuse nõuded planeeringuala mõjualas olevatel lähimatel müratundlikel hoonetel tagatud. Vaela tee 44

katastriüksusel asuva eluhoone fassaadidele mõjuvad kõrged müratasemed on tingitud kõrge

liikluskoormusega Tallinna ringteest. Vaadeldud võimalikud hoonestuse alternatiivid lähimatele

müratundlikele hoonetele mõjuvaid müratasemeid ei mõjutanud. Planeeringuala peamine mõju lähimatele

hoonetele on tingitud logistikahooneid teenindava transpordi poolt põhjustatud Vaela tee liikluskoormuse

kasvust.

Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering 23

Ristmikule ja liiklussõlme liitumisalale läheneva sõiduki juht peab õigeaegselt nägema teistelt liituvatelt

teedelt ristmikule lähenevaid liiklejaid, et tagada liiklusohutus. Teeandmise kohustusega ristmikul tagatakse

nii peatumisnähtavus kui ka liitumisnähtavus. Nähtavuse tagamisel lähtutakse järgmisest:

1) nõutud nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust oluliselt piiravaid takistusi, mis takistavad objekti

tuvastamist;

2) kui nõutud nähtavuse tagamist ei võimalda reljeef, kaitsealused objektid või olemasolevad ehitised, võib

määratud nõuetest kõrvale kalduda, rakendades ohutuse tagamiseks muid meetmeid.

Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

Nähtavuskolmnurgad on joonisele 4- Põhijoonis kantud vastavalt kliimaministri poolt 17.11.2023 vastu võetud

määrusele nr 71 „Tee projekteerimise normid“, lisa 1, tabel 18, tabel 19 ja lisa 2, joonis 8:

◼ Teeandmiskohustusega ristmik-

peatee projektkiirus planeeringualaga külgnevas lõigus 50 km/h;

liitumisnähtavus LN2= 15 m (liituva tee liiklussagedus on üle 100 sõiduki ööpäevas);

ristmiku nähtavusala parameetrid: peatumisnähtavus PN1= 60 m, PN2= 25 m, liitumisnähtavus

LN1= 105 m.

Kõik teed ja parklad on ette nähtud rajada kõvakattega aladena. Täpsemaks teeala väljaehitamiseks

koostatakse edasised tööjoonised ja –projektid, kus on oluline juba arvesse võtta täpsemalt projekteeritavate

hoonete asukoht. Üldjuhul tuleb juurdepääsud kavandada avalikena ja universaalse disaini põhimõttest

lähtuvad, teede projekteerimisel arvestada jalg- ja jalgrattateede vajadusega, kui kavandatav äri- või

tootmishoone kasutusotstarve seda eeldab. Kavandada läbimõeldud ja mugav parkimislahendus erinevatele

liikumisvahenditele (sõiduauto, kaubaauto, jalgratas jm) ja liikumisvõimalustega inimestele vastavalt

arendatava ala täpsemale kasutusele. Eelistada keskkonnasõbralikke liikumisviise toetavaid lahendusi.

Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada

ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda

Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestus on kavandatud tee kaitsevööndist väljapoole,

kuna kaitsevööndis puudub väljakujunenud hoonestusjoon.

Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste

väljaehitamiseks. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee

kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

5.10. Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad

5.10.1. Veevarustus

Planeeringuala vee- ja kanalisatsioonilahenduse koostamisel on aluseks OÜ Kiili KVH poolt 18.08.2023

väljastatud tehnilised tingimused nr 1173.

Ehitusprojektis lähtuda OÜ Kiili KVH ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tehnilistest üldtingimustest.

Detailplaneeringuala asub vastavalt Kiili valla ÜVK arendamise kavale AS Tallinna Vesi pinnaveetoitele üle

viidaval alal. Vastavalt Kiili valla ÜVK arendamise kavale teostatakse AS Tallinna Vesi pinnaveetoitele

üleminekuks vajalikud tööd liituja kulul. Enne nimetatud tööde lõpetamist OÜ Kiili KVH detailplaneeringualal

veevarustuse teenuseid ei osuta.

Planeeringuala hinnanguline veetarbimine on 50 m³/kuus. Plan. krundi pos 1 veevarustuse saamiseks on ette

nähtud uue veetoru rajamine, mis ühendatakse ühest otsast transpordimaa katastriüksusel Kurna tee

(65301:001:3118) asuva ning teisest otsast Sausti kraavi ääres kulgeva olemasoleva veetoruga. Täpne

veetoru kulgemine ning väljaehitamise maht antakse ehitusprojekti koostamise käigus. Erakinnistuid uue

veetoru kulgemisega koormates tuleb ehitusprojektis küsida maaomaniku nõusolek.

Liitumispunkt plan. veetoruga on kavandatud plan. krundile pos 1. Majaühenduste maakraanidele peab jääma

vaba juurdepääs avarii korral sulgemiseks.

24 Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

Plan. veetorule on ette nähtud servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 4 m võrguvaldaja kasuks.

Kiili KVH OÜ kooskõlastuse tingimused:

◼ projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada sellega, et nii torustike kui ka andmesidevõrgu

teostusjoonised võivad olla ebatäpsed ja seetõttu tuleb lähtuda sellest, et nende asukohad võivad olla

orienteeruvad ja ehitustööde käigus tuleb rakendada täiendavaid ettevaatusabinõusid Kiili KVH OÜ-le

kuuluvate tehnovõrkude kaitseks;

◼ Kiili KVH OÜ-le kuuluva andmeside võrgu haldaja on Motoral OÜ (tel nr 5655220, [email protected]).

Enne ehitus- ja kaevetööde alustamist sidetrasside kaitsevööndis (sh ristumistel) palume kohale kutsuda

Motoral OÜ esindaja, kellega kooskõlastada tööde teostamise aeg ja koht. Töid võib teostada ainult

andmesidevõrgu omaniku või haldaja esindaja kirjaliku tööloa alusel;

◼ tööde teostamisel tuleb lähtuda tehnorajatiste kaitsevööndis tegutsemise eeskirjast:

https://www.riigiteataja.ee/akt/407122012045;

◼ kaablid tuleb paigaldada Kiili KVH OÜ tehnovõrkudega ristumisel avatud meetodil, väljaarvatud Motoral

OÜ-ga kirjalikult kooskõlastatud juhtudel;

◼ ehitustööde käigus tekkinud Kiili KVH OÜ tehnorajatiste vigastustest tuleb teatada koheselt Kiili KVH

OÜ- d. Andmesidekaablite vigastustest tuleb teavitada nii Kiili KVH OÜ- d kui ka Motoral OÜ-d;

◼ tehnovõrkude kahjustused tuleb taastada samaväärselt kahjustusele eelnevale olukorrale tööde teostaja

poolt vastavalt Kiili valla kaevetööde eeskirja §13 lõikele 2 "Projekti ja teostusjoonise alusel paigaldatud

tehnorajatise vigastamisest teatab kaevaja kohe tehnorajatise omanikule. Vigastus parandatakse kaevaja

kulul." https://www.riigiteataja.ee/akt/407122012045;

◼ kõik hilisemad projektimuudatused peab täiendavalt kirjalikult kooskõlastama tehnovõrkude omanikuga

ja/või haldajaga.

5.10.2. Kanalisatsioonivarustus

Planeeringuala vee- ja kanalisatsioonilahenduse koostamisel on aluseks OÜ Kiili KVH poolt 18.08.2023

väljastatud tehnilised tingimused nr 1173.

Planeeringualal tekkiva reovee hinnanguline kogus on 50 m³/kuus. Planeeringuala reovesi on ette nähtud

juhtida Magnoolia tee T2 (30501:001:0333) katastriüksusel asuvasse isevoolsesse kanalisatsioonikaevu nr

400/315, mille ligikaudsed koordinaadid on x=6577321.5; y=546350.0.

Liitumispunkt plan. kanalisatsioonitoruga on kavandatud plan. krundile pos 1. Plan. kanalisatsioonitorule on

ette nähtud servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 4 m võrguvaldaja kasuks.

5.10.3. Päikesepaneelide paigalduse tingimused

Päikesepaneelide paigalduse tingimused:

◼ Päikesepaneele projekteerides peab kavandama ümbruskonnaga ja hoonega esteetiliselt sobiv lahendus.

Hoonetega integreeritud lahendused peavad olema soliidsed ja arhitektuurse tervikuga haakuvad,

paneelid ei tohi mõjuda eraldiseisva tehnoloogilise elemendina.

◼ Päikesepaneelid soovitavalt paigutada katusega samasse tasapinda hoone arhitektuurse lahendusega

sobivalt. Päikesepaneelid on soovitavalt paigutada katuse vähem vaadeldavale, hoovipoolsele küljele ning

selliselt, et need ei eristu katusepinnast välisilmelt ning on katusega sama kaldenurga all või

katusekattematerjali integreeritud.

◼ Päikesepaneelid ei tohi rikkuda hoonete välimust ega kahjustada väärtuslikke konstruktsioone.

◼ Vaated avalikust ruumist päikesepaneelidele ei tohi rikkuda ümbruskonna esteetilist väljanägemist.

◼ Päikesepaneelide ehitusprojektis esitada vaated avalikust ruumist päikesepaneelidele.

5.10.4. Elektrivarustus

Planeeringu elektrivarustuse lahenduse koostamisel on aluseks Elektrilevi OÜ poolt 15.08.2023 väljastatud

tehnilised tingimused nr 456940.

Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering 25

Planeeritud kruntidele elektriühenduse võimaldamiseks on planeeritud uus komplektalajaam plan. krundile

pos 1. Uue alajaama asukoha valikul on arvestatud, et see oleks koormuskeskme läheduses planeeritava tee

ääres ja et selle teenindamiseks on tagatud ööpäevaringne vaba juurdepääs. Uue alajaama toide on

planeeritud 20 kV maakaabelliiniga alajaamast 7960:(Saue) Vaela tee 57 (30501:001:0541) katastriüksusel.

Uuest planeeritud alajaamast on nähtud ette uutele objektidele välja 0,4 kV maakaabelliinid ja liitumispunkt

Elektrileviga. Objektide elektrivarustuseks on planeeritud krundile 0,4 kV liitumis- ja/või jaotuskilp. Kilbid on

planeeritud tarbijate kruntidele enamjaolt mitmekohalistena teealasse ning on alati vabalt teenindatavad.

Elektritoide liitumiskilbist objektini on ette nähtud maakaabliga.

Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Planeeringu käigus

olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik

taotlus. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus,

sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole.

Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kruntide aadressid.

Planeeritavate tänavatele, kogujateele ja parklatele näha ette tänavavalgustus. Valgustus planeerida

maakaabliga ühendatud metallpostidel LED valgustitega, mis on eelprogrammeeritud DDF2 (ON-21:00 100%,

21:00-23:00 70%, 23:00-05:00 50%, 05:00-07:00 70%, 07:00-OFF 100%) programmiga. Tänavavalgustuse

projekti tegemisel küsida vallast tehnilised tingimused ja kooskõlastada projekt Kiili Vallavalitsusega. Vältida

häirivat valgusreostust tekitavaid valgustuslahendusi, pöörates erilist tähelepanu valgusallikatele, mis

avaldavad mõju olemasolevatele ja rajatavatele elamualadele. Valgusteid on lubatud paigaldada nii postidele

teede/parklate äärde või hoonete külge.

Plan. elektri maakaabelliinidele ja tänavavalgustuskaablile on ette nähtud servituudi vajadusega ala koridoris

laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks.

Ehitusprojektis kooskõlastada tööjoonised täiendavalt.

5.10.5. Sidevarustus

Planeeringu sidevarustuse koostamisel on aluseks Telia Eesti AS poolt 07.09.2023 väljastatud tehnilised

tingimused nr 38227559 ning Enefit AS poolt 29.02.2024 väljastatud tehnilised tingimused nr TT-E-20240229-

011.

Detailplaneeringuga haaratud alal ja selle ääres paiknevad Telia sideehitised: sidekanalisatsioon

sidekaevudega, pinnases paiknevad sidekaablid, sidemast Vaela EMT VS ja ELASA andmesidele kuuluvad

sideehitised.

Planeeringualal on võimalus liituda mõlema teenusepakkujaga.

Telia sidekanalisatsiooniga liitumiseks on planeeritud uus sidekanalisatsioon transpordimaa katastriüksusele

11 Tallinna ringtee (30401:001:2020). Plan. sidekanalisatsiooni liitumine on ette nähtud olemasolevast

sidekaevust F52S70_K05.

Enefit AS kiire internetivõrguga liitumiseks on planeeritud uus sidekaabel algusega olemasolevast 11 Tallinna

ringitee (30401:001:2020) transpordimaa katastriüksusel asuvast ELA SA sidekaevust nr 094K12.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil. Lähtuda

Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

Telia Eesti AS tingimused ehitusprojekti koostamiseks:

◼ Projekteeritav sidetrass peab olema terves ulatuses elektriliselt tuvastatav. Tuvastustraadid peavad

seadmete ühendamiseks olema kaevamisvajaduseta kättesaadavad.

◼ Sidekanalisatsiooni nõutav sügavus pinnases 0,7 m, teekatete all 1 m. Olemasolev sidekanalisatsioon ei

tohi jääda projekteeritud hoonestuse ja rajatiste alla. Sõidutee alla näha ette A kategooria torusid

seinapaksusega 4,8 mm.

◼ Tagada normatiivsed sügavused ja vahekaugused, kaablikaevude luugid peavad jääma teekattega

(kõnniteega) ühele tasapinnale. Telia sideehitiste võimalik väljakanne, abinõude rakendamine sideehitiste

26 Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

kaitseks ja isikliku kasutusõiguse lepingute sõlmimine väljakantavatele osadele toimuvad Tellija kulul,

vastavalt "Asjaõigusseaduse Rakendusseadusele §15”.

◼ Hoonete püstitamiseks tehtavale ehitusprojektile tuleb taotleda uued tehnilised tingimused.

◼ Hoone sisevõrk projekteerida ja ehitada Tellija vahenditest;

◼ Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada sideehitise

ohutus ja säilimine vastavalt EhS §70 ja §78 nõuetele;

◼ Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest

nr 73 (25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi

tähistusele esitatavad nõuded“, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja

nõuetest: https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale-maaomanikule/juhendid;

◼ Tööde teostamisel tuleb lähtuda sideehitise kaitsevööndis tegutsemise Eeskirjast;

◼ Tööde teostamiseks planeeritud piirkonnas on vaja täiendavalt esitada tööjoonised;

◼ Tegevuse jätkamiseks on vajalik tellida Telia täiendavad tehnilised tingimused;

◼ Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada

sideehitist.

Enefit AS tingimused ehitusprojekti koostamiseks:

◼ Detailplaneeringu alal näha ette sidekaabel sarnaselt elektrivõrguga. Ehitatava jaotuskapi asukoht näha

ette võimalikult koormuskeskme lähedusse, planeeritava tee äärde, selle teenindamiseks peab jääma

ööpäevaringne vaba juurdepääs.

◼ Kinnistu sideliitumise punktid planeerida elektriliitumise kilpi. Täpsem tehnorajatise paiknemine pannakse

paika liitumislepinguga.

◼ Sidevõrgu planeerimisel juhinduda Side planeerimise põhimõtetest, leitav aadressilt https://public-

docs.energia.ee/partnerile/side-planeerimise-pohimotted.pdf

◼ Projekteeritud tehnovõrgule näha ette servituudialad. Sidevõrgu elementidele eraldi katastriüksust mitte

moodustada. Võimalusel rajada planeeritav side -ja elektrivõrk ühisesse kasutusalasse.

HOONE SISESE SIDEVÕRGU PLANEERIMINE

◼ Hoonete sisese sidevõrgu planeerimisel juhinduda järgnevast juhendist:

https://publicdocs.energia.ee/partnerile/hoone-sisese-sidevorgu-lahenduse-soovituslikud-materjalid.pdf

◼ Kehtestatud planeeringu olemasolul sideühenduse väljaehitamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida

liitumisleping ja tasuda liitumistasu.

◼ Liitumislepingu sõlmimiseks pöörduda Enefit AS poole meiliaadressil [email protected].

◼ Pärast liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist teostab Enefit AS projekteerimis- ja ehitustööd.

◼ Kliendi soovil võib operaatorineutraalse sideliitumise projekteerimis- ja ehitustöid korraldada liituja ise.

Selleks tuleb Enefit AS-le esitada vabas vormis kirjalik avaldus aadressile [email protected].

◼ Enefit AS väljastab lähteülesande projekteerimiseks. Projekteerimiseks ja ehitamiseks sõlmitakse liituja

valitud töövõtja ning Enefit AS vahel kolmepoolne koostööleping. Kolmepoolse lepingu korral tuleb ennem

ehitamist Enefit AS-le esitada projekt kooskõlastamiseks EPP keskkonna kaudu. Järgnevalt koostab Enefit

AS ehitajale vajalikud kiuskeemid optiliste ühenduste tegemiseks. Kolmepoolse lepingu korral tuleb

kasutada ainult Enefit AS poolt heaks kiidetud materjale.

◼ Ehituse valmimisel tuleb vajalik ehitus dokumentatsioon üle anda EPP keskkonna kaudu Enefit ASle.

◼ Peale ehitustegevuste lõppu haldab ja hooldab sidevõrku Enefit AS.

Plan. sidekanalisatsioonile on ette nähtud servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja

kasuks.

5.10.6. Soojavarustus

Planeeringu küttevarustuse lahenduse koostamisel on aluseks Esmar Gaas OÜ poolt 03.06.2024 väljastatud

tehnilised tingimused.

Plan. krundi pos 1 küttegaasivarustus lahendatakse Opmani tee T2 (30501:001:0244) katastriüksusele rajatud

Ø200mm B-kategooria küttegaasi jaotustorustiku baasil. Plan. küttegaasitoru kulgeb piki transpordimaa

katastriüksuseid Magnoolia tee T1 ja Magnoolia tee T2 ning plan. transpordimaa krundil pos 3. Liitumispunkt

Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering 27

plan. gaasiküttetoruga on planeeritud plan. krundile pos 3. Plan. krundile pos 1 planeeritava valvurihoone

kütmine lahendatakse lokaalselt näiteks maaküttesüsteemi või soojuspumba baasil.

Täpne soojusvarustus määratakse hoone ehitusprojektis, arvestades keskkonnanõudeid.

Esmar Gaas OÜ tingimused ehitusprojekti koostamiseks:

◼ Kinnistute küttegaasiga varustamise võib ette näha nii B-kategooria torustiku baasil (sellise lahenduse

korral tuleb liitumispunktidesse ette näha lokaalsed tarbija rõhuregulaatorid, jaotusvõrk liitumispunktideni

B-kategooria gaasipaigaldis) kui ka A-kategooria torustiku baasil (näha ette jaotusvõrgu osana

planeeringuala teenindav rõhuregulaatorkapp, jaotusvõrk liitumispunktideni A-kategooria gaasipaigaldis).

◼ Kõik planeeritavad gaasitorustikud projekteerida plasttorudest. Gaasitorustike läbimõõdud määrata

tööprojektide koostamisel, kui on täpsustunud konkreetsed gaasitarbed.

◼ Gaasitorustike planeeringulahenduse koostamisel lähtuda „Seadme ohutuse seadusest“ ning vastavatest

Eesti Vabariigis kehtivatest normatiividokumentidest ning tunnustatud juhendmaterjalidest.

◼ planeeringualale kavandatava hoonestuse küttegaasiga varustamiseks tuleb gaasipaigaldiste

ehitusprojektide koostamiseks võtta täpsustavad tehnilised tingimused gaasijaotusvõrgu valdajalt;

◼ planeeritud torustike asukohad täpsustada ehitusprojektide koostamisel;

◼ planeeringu alale kavandatava hoonestuse küttegaasiga varustamise teenuse osutamiseks tuleb sõlmida

kinnistu omaniku ja gaasijaotusvõrgu valdaja vahel gaasijaotusvõrguga liitumise leping;

◼ detailplaneeringu lahenduse realiseerimiseks ning küttegaasi jaotusvõrguga liitumiseks tuleb seada

kõigile kinnistutele, millistele on planeeritud ühisvõrgu osana rajatavaid torustike, kaitsevööndi ulatuses

kasutusõigus võrguvaldaja kasuks;

◼ kõik kooskõlastatud lahenduse muudatused tuleb täiendavalt kooskõlastada Esmar Gaas OÜ-ga.

5.11. Kruntide haljastuse ja heakorra põhimõtted

Planeeringualal leidub kõrghaljastust vähe. Ala on kasutusel haritava põllumaana (taliraps allakülvita).

Vastavalt Keskkonnaregistri andmetele ei asu planeeringualal kaitstavaid loodusobjekte.

Planeeringuala lõuna- ja idakülge kavandatakse 13,5 m laiune kohustuslik kõrghaljastuse puhver, et

vähendada võimalikke häiringuid (müra, valgusreostus, õhusaaste) kõrvalaladele. Planeeringus on arvestatud

üldplaneeringu nõudega, et plan. krundi minimaalne haljastuse protsent on 20%, millest minimaalselt 60%

peab olema kõrghaljastatud ala.

Planeeringualale on ette nähtud istutada täiendavat kõrg- ja madalhaljastust, mille täpne lahendus antakse

ehitusprojekti koostamise käigus. Ehitusprojekti raames koostada detailplaneeringuga moodustatud

kruntidele haljastusprojekt.

Planeeringu koostamisse on kaasatud maastikuarhitekt (töö on leitav ptk 3- Tehnilised tingimused ja

koostatud uuringud, dokument 4), kes on andnud järgmised omapoolsed soovitused:

◼ Haljasaladel kasutada mitmerindelist haljastust, sh nii leht- kui okaspuuliike ning põõsaste liike, püsikuid,

lilli jm. Soovituslikult kasutada vabakujulist lahendust. Eelistada kodumaiseid liike, sh rohurinde loomisel.

◼ Elurikkuse suurendamiseks luua võimalusel minimaalselt hooldust vajavaid alasid, mida niidetakse kaks

korda aastas – kevadel ja sügisel (sügisene niide viia alalt ära).

◼ Planeeritav haljastus peab jääma väljaspoole ristmike külgnähtavusala ja ristmikel peab olema tagatud

nõutud nähtavus;

◼ Haljastus- ja kujunduslahendus tuleb anda ehitusprojekti mahus. Haljasalad tuleb rajada koos hoonete

ehitamisega.

◼ Olme- ja kontorihoone juurde kujundada töötajatele n-ö rohelised puhkenurgad.

◼ Planeeritava ala idaosas, puurkaevu kaitsetsoonis ja olemasoleva veega täitunud süvendi ümber säilitada

olemasolev kõrghaljastus.

◼ Parkimine, sh jalgrattaparkla tuleb lahendada katastriüksusel selle siseselt tegelikku vajadust arvestades

(lähtuda nt töötajate arvust). Hoone mahust väljapoole kavandatavad jalgrattakohad näha ette

varjualusega. Minimeerimaks kõvakatteliste alade hulka, mitte kavandada ülenormatiivset parkimist ja

28 Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

kavandada minimaalne vajalik hulk parkimiskohti. Parkimiskohtade vajaduse suurenemisel on võimalik

kohti juurde rajada (arvestada asendiplaanilise lahenduse välja töötamisel).

◼ Parklate alad liigendada madal- ja kõrghaljastusega ning kombineerida looduslähedaste

sademeveelahendustega.

◼ Kõvakattega pinnad (parkimis- ja manööverdusalad, juurdepääsuteed, teenindusplatsid) peavad olema

minimaalselt vajalikus ulatuses, kuna liigselt suured kõvakattega alad suurendavad kuumasaarte

tekkimise ohtu ning jätavad vähem ruumi võimalikule haljastusele, mis aitab immutada/puhverdada

sademevett ning vältida kuumasaarte teket.

◼ Territooriumi sisene liiklus peab olema turvaline, st vältida tuleb teenindava transpordi, töötajate parkla ja

jalakäigualade ristumisi. Parkla(te) ja hoonete vahelised jalgteed siduda ning eristada sõiduteedest (nt

erinevad pinnakatted ja/või katendi toonid). Parkimiskohtade ala lahendada murukivi või sillutiskiviga vmt

sademevee käitlemist võimaldaval viisil. Kogu alal katendi valikul näha ette võimalusi sademevee

vooluhulga (l/s) piiramiseks ja ühtlustamiseks, kasutades võimalikul määral väikese äravooluteguriga

pinnakatteid.

◼ Hooned tuleb visuaalselt ja ruumiliselt olemasolevasse keskkonda sobitada. Välisilme pehmendamiseks

on soovitav kasutada haljastuselemente (nt vertikaalhaljastus).

◼ Vältida häirivat valgusreostust tekitavaid valgustuslahendusi, pöörates erilist tähelepanu valgusallikatele,

mille mõju võib ulatuda planeeringualast väljapoole. Võimaliku valgusreostuse mõju vähendamiseks

rajada täiendavat kõrghaljastust.

Prügikonteinerid on ette nähtud plan. krundile pos 1. Prügikonteinerid on lubatud paigutada hoovi või hoone

mahtu. Nende täpne asukoht lahendatakse hooneprojekti koosseisus. Jäätmete kogumine tuleb korraldada

kooskõlas „Kiili valla jäätmehoolduseeskirjale“. Peale ehitustöid peab planeeringuala korrastama ning ehituse

käigus tekkinud jäätmed käitlema vastavalt jäätmeseadusele ja „Kiili valla jäätmehoolduseeskirjale“.

Plan. krundi pos 1 perimeetrile on lubatud kuni 2 m kõrge piirdeaia (paneelaed, võrkaed vms) rajamine

planeeritava logistikakeskuse piiramiseks.

Täpsem heakorrastuse lahendus ja haljastuskava antakse projekteerimise staadiumis.

5.11.1. Jäätmed

Jäätmete kogumine toimub plan. äri- ja tootmismaa krundil individuaalselt ja liigiti vastavalt jäätmeseadusele

ja „Kiili valla jäätmehoolduseeskirjale“. Prügikonteinerite tühjendamiseks on tagatud teenindussõiduki

juurdepääs. Täpne konteinerite paiknemine antakse ehitusprojekti koostamise staadiumis. Ehitustegevuse

käigus tekkivad jäätmed kogutakse kokku, sorteeritakse ja antakse üle nõuetekohasele jäätmekäitlejale.

Olmejäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale seadusandlusele. Jäätmete kogumise, veo, hoidmise,

taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldus, nende tegevustega seotud tehnilised nõuded ning jäätmetest

tervisele ja keskkonnale põhjustatava ohu vältimise või vähendamise meetmed on sätestatud

jäätmeseaduses ning „Kiili valla jäätmehoolduseeskirjas“.

5.12. Vertikaalplaneerimine, sademe- ja drenaaživeed

Detailplaneeringuga haaratud ala paikneb osaliselt maaparandusehitise SAIRE (maaparandussüsteemi/

ehitise kood 4109450020100/003) maa-alal. Maaparandussüsteemi maa-alade maakasutuse muutmisel

tuleb läbi töötada kogu kuivendusvõrgu uus lahendus. Detailplaneeringu koostamisse on kaasatud

maaparanduse/veemajanduse ala spetsialist. Kuna maaparandus on maa kuivendamine ja niisutamine ning

maa veerežiimi kahepoolne reguleerimine maatulundusmaa sihtotstarbega maa viljelusväärtuse

suurendamiseks ja keskkonnakaitseks (MaaParS § 2), siis Aidamehe (30401:001:1166) katastriüksuselt

maaparandussüsteemi kasutusotstarbe lõpetamine on võimalik vaid maaomaniku avalduse alusel (MaaParS

§ 54 lg 2) pärast detailplaneeringu kehtestamist maaüksuse sihtotstarbe muutmisel.

Planeeringu sademeveelahenduse koostamisse on kaasatud ekspert, kelle poolt on koostatud töö “Aidamehe,

Hansu ja Vaela tee 59 kinnistu detailplaneeringu sademevee puhverdamise eksperthinnang“, Kobras OÜ töö

nr 2025-034, 04.02.2025, vaata Lisa 8.

Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering 29

Eksperthinnanguga on leitud sademevee puhverdamiseks mahutite/torustike maksimaalne maht erinevate

äravoolu vooluhulkade korral. Uuritud on puhvermahuti maksimaalset mahtu erinevate äravoolu vooluhulkade

korral- 17, 20, 25 ja 30 l/s. Kokkuvõtvalt tuuakse hinnangus välja, et sademevett on kinnistusiseselt võimalik

puhverdada erinevate meetmetega, näiteks sademevee torustike üledimensioneerimisega, mahutite

paigaldamisega või avatud sängi rajamisega (tiigid/kraavid). Erinevaid lahendusi võib projekteerimise etapis

omavahel kombineerida.

Joonisele 6- Tehnovõrkude koondplaan on näidatud võimaliku sademeveetiigi ja sademeveetoru esialgne

asukoht. Ehitusprojekti staadiumis, kui on selge rajatava sademevee juhtimise lahendus, kooskõlastada

lahendus puudutatud maaomanikega, kelle kinnistut sademeveerajatistega kitsendatakse. Sademevete

juhtimisel Sausti kraavi tuleb projektis teostada riigitee aluse truubi vooluhulkade läbilaskmisarvutused.

Parklate alad peavad olema varustatud I-klassi õlipüüdjatega. Katuste sademeveed võib suunata eelvoolu

suunata ilma puhastamata.

Olemasolevat maapinda võib vajadusel tõsta, kuid mitte kõrgemale naaberkinnistute pinnast. Sadevesi

kogutakse parklatest ja platsidelt (varustatud õlipüüduriga) drenaažitorustiku abil kokku ja juhitakse

olemasolevatesse ja/või planeeritavatesse sadevee kogumiskraavidesse. Lisaks imbub sadevesi osaliselt ka

pinnasesse. Sadevett ei tohi juhtida naaberkinnistutele. Täpsem vertikaalplaneerimine antakse ehitusprojekti

koostamise käigus.

Sade- ja pinnavee juhtimine ühiskanalisatsiooni on keelatud. Planeeringualal tekkivad sadeveed on ette nähtud

osaliselt immutada oma krundi piires. Planeeritavalt hoonetelt ja kõvakattega pindadelt kogutav vihmavesi ei

tohi valguda naaberaladele. Sademevee immutamisel tuleb lähtuda veeseaduse § 129.Võimalusel koguda ja

taaskasutada sademevett. Välistatud peab olema sademevee imbumine naaberaladele.

Planeering teeb ettepaneku kasutada alal lisaks looduslähedasi sademeveesüsteeme.

Looduslähedased ehk säästlikud sademeveesüsteemid (SUDS) on sademevee ärajuhtimisel looduslikke

ökosüsteeme jäljendavad rajatised, mis võimaldavad sademevett tõhusalt ja keskkonnasõbralikult käidelda.

Selliste lahenduste peamine eesmärk on sademevett võimalikult palju tekkekohas hajutada ja immutada.

Selleks kasutatakse mitmesuguseid lahendusi, näiteks immutusribasid, kraave, nõvasid, vett läbilaskvaid

kõnniteid ja parklaid ning rohekatuseid ja -seinu.

SUDSi projekteerimise juures arvestatakse harva esinevate äärmuslike sadudega ja pakutakse välja lahendusi,

kuhu liigvesi ajutiselt juhtida, et vältida laialdasi üleujutusi linnalises keskkonnas, sealhulgas eelkõige hoonete

vundamentide ja teede üleujutamist. Selliste puhveraladena kasutatakse näiteks puhkealasid, mida saju korral

ei kasutata ja kuhu saab mahutada suurema hulga vett. SUDSi kaudu võib parandada arendusalade

elukvaliteeti, muutes need rohelisemaks ja suurendades elurikkust, luues ehitatud keskkonda meeldivaid

puhkealasid ja nähtavaid sademevee liikumisteid, parandades õhukvaliteeti, reguleerides temperatuuri ja

vähendades müra. Hästi kavandatud ja arenduse terviklahendusse lõimitud looduslähedased

sademeveesüsteemid võivad soodustada turismi ja investeeringuid ning suurendada kinnisvara väärtust,

toetades seega piirkonna majanduskasvu. SUDSi saab kujundada sobivaks kõigi arenduste ja

taristuprojektidega, kuna tänu laiale võimaluste valikule võib projekteerida süsteemi konkreetse ala

vajadustest, võimalustest ja piirangutest lähtudes, olgu tegu siis uue projekti või olemasoleva arendus- või

linnapiirkonnaga.

Eesti tingimustesse sobivad looduslähedased sademeveelahendused

Sademevee esmase käitlemise lahendused tekkeallika juures:

◼ Rohekatus ehk haljaskatus (ka pinnas- või taimkatus) on hoone katus, mis on osaliselt või täielikult kaetud

taimkattega. Rohekatuse laialdasem kasutamine linnas võimaldab energiakuludelt kokku hoida,

parandada ruumilise keskkonna kvaliteeti ning tuua keskkonnale üldisemat kasu. Rohekatus seob ja

puhverdab sademevett, vähendades selle kiiret äravoolu ja vooluhulga järsu suurenemise riski. Taimestik

peab toime tulema vihmasadudega, mis vahelduvad kuumade ja kuivade perioodidega. Taimed peavad

taluma tugevat tuult ja madalaid talviseid temperatuure, mida ei leevenda tavaoludes maapinnas

salvestunud soojus;

◼ Rohesein ehk haljassein on taimedega kaetud sein, kus taimed kasvavad seinale paigaldatud

konstruktsioonidel väikestes konteinerites või seina jalamile rajatud kasvualal. Roheseinal on kasulikke

30 Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

omadusi: see vähendab soojussaare efekti, seob/puhverdab vihmavett, soojustab/jahutab hoonet ja

puhastab linnakeskkonna õhku.

◼ Sademevee kogumine ja kasutamine- lahendus sobib olukorras, kus sademevee edasisuunamise

võimalused on piiratud, sademevee juhtimine torustikku maksustatud või tekkinud vajadus vett kasutada

(näiteks kastmiseks või tualetis loputusveena). See on hea valik ka kohas, kus puudub

sademeveekanalisatsioon ning äärmuslikumate sadude korral jõuab äravoolav vesi

reoveekanalisatsiooni. Sademevee kogumine võib olla alternatiiv näiteks maaomanikele, kelle krundi

lähedal puuduvad sademevee kuivendussüsteemid, sademeveetorustik, kraavid või veekogud. Tuleb siiski

meeles pidada, et kui äravooluvee kogus on suur, ei saa sademevee kogumine ja kasutamine olla ainus

lahendus, sest mahutid täituvad veega kiiresti ja tühjendamine kestab kauem. Kogumislahenduse juures

tuleb arvestada ülevoolu võimalusega. Juhul kui ülevool puudub, tuleb hinnata, kas piirkonna pinnase

filtratsioonimoodul võimaldab vajaduse korral immutada piisavas koguses sademevett. Kogutava

sademevee kasutamine sõltub ka reostuse sisaldusest sademevees ja süsteemi puhastusvõimekusest

enne vee kasutamist.

◼ Kasvukast aitab vähendada äravoolava vee mahtu ja voolukiirust ning puhastab seda taimede abil ja läbi

pinnase immutades saastest. Kasvukasti lahendus võib olla pinnasesse süvistatud või asuda maapinnal.

Kasvukast ja vihmapeenar on atraktiivsed maastikuelemendid, mis loovad elupaiku ja bioloogilist

mitmekesisust ning jahutavad aurumise kaudu kohalikku mikrokliimat. Neisse saab istutada ka puid,

seega võib neid hõlpsasti siduda tänavapuude pesadega.

◼ Imbkaev on poorse materjaliga (killustiku või kividega) või immutusplokkidega täidetud maa-alune ruum

või mahuti, mis võtab sinna juhitud sademevett kiiresti vastu, mahutab seda ajutiselt ning laseb sel

aeglaselt pinnasesse imbuda. Imbkaev aitab vältida lompide teket vet mitteläbilaskvatel pindadel,

puhastab äravoolavat vett, suurendab pinnase niiskustaset ja taastoodab põhjavett.

◼ Vett läbilaskev katend on suure veejuhtivusega tehislik pinnakate, mis koosneb pealmisest vett

läbilaskvast kattest (näiteks poorne asfalt või vett läbilaskev kivisillutis) ja selle aluskihtidest. Erinevalt

tavalisest asfalt-, betoon-, kivi- vms katendist jäljendab vett läbilaskev katend looduslikku vee liikumist,

ehk vesi imbub katendist läbi sarnasel moel, nagu imbuks looduses maasse. Kui olemasolev pinnas ei

võimalda vett suures koguses immutada, saab pealmise vet läbilaskva katte all olevaid kihte kasutada ka

vee ajutiseks kogumiseks. Kui immutada sademevett läbi katendi pinnasesse või koguda seda katendi

alumistesse kihtidesse, väheneb äravoolava vee kogus ja äravoolu kiirus ning samas ei ole tarvis

täiendavat maad sademeveesüsteemide ehitamiseks. Lisaks võib sellisel katendil masinaga liikuda ning

seda saab kasutada kergliiklust- ja kõnniteena.

◼ Puhverriba on väikese ühtlase kaldega muru või muu tiheda taimestusega riba, mis on ette nähtud

külgnevatelt vet mitteläbilaskvatelt aladelt äravoolava sademevee puhastamiseks, soodustades settimist,

filtreerimist ja infiltratsiooni, kus pinnase tüüp seda võimaldab. Puhverriba kasutatakse sageli

eelpuhastuslahendusena enne teisi looduslähedase sademeveesüsteemi osi lahenduste eluea

pikendamiseks. Selleks, et vesi puhastuks efektiivselt, peab äravool olema kavandatud voolama ühtse

„kardinana“ piisavalt väikese kiirusega üle puhverriba. Tihti asub puhverriba vett mitteläbilaskva pinna

(näiteks tee või parkla) ja loodusliku veekogu või järgneva sademeveesüsteemi osa vahel. Puhverriba

puhastab väikese kuni mõõduka kiirusega äravoolavat sademevett taimse filtreerimise teel: taimed

püüavad kinni setteid, toitaineid, tahkeid osakesi ja muid saasteaineid ning soodustavad aeglustunud

äravoolu imbumist pinnasesse, kus vesi puhastub pinnase ja juurte keskkonnas mikroorganismide abil.

◼ Imbkraav on madal kruusa või muu poorse materjaliga täidetud süvend, mis mahutab ajutiselt äravoolavat

sademevett ja immutab seda oma põhja ja külgseinte kaudu pinnasesse. Suurema veehulga puhuks

paigaldatakse poorse materjali sisse drenaažitoru ning juhitakse vesi edasi järgmisse

sademeveesüsteemi komponenti.

◼ Nõva ehk viibekraav on üks enamkasutatavaid looduslähedasi sademeveelahendusi, mis juhib ja puhastab

sademevett pinnase ja taimestiku füüsikalisi, keemilisi ja bioloogilisi omadusi ning protsesse ära

kasutades. Sademevesi juhitakse ühtlase veekihina taimestatud nõlvu pidi nõvasse, mis koosneb erineva

veeläbilaskvusega filterkihtidest: taimedega orgaanilisest kihist, kasvupinnasest, liivast või killustikust

ning vajaduse korral dreenitorust. Linnalistel aladel nõva kasutades saab suurendada loodusmaastiku

osakaalu, elurikkust ja esteetilist väärtust. Nõva sobib kergliiklusteede, sõiduteede või parklate

sademeveelahenduseks ning võib asendada traditsioonilist sademeveetorustikku.

Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering 31

◼ Imbväljak ehk immutusala on lameda põhjaga madal nõgu, mida kasutatakse äravoolava sademevee

ajutiseks kogumiseks ja pinnasesse immutamiseks ning vee kvaliteedi parandamiseks. Kuna imbväljak

hõlmab ulatusliku ala, võimaldab see korraga käidelda suurt hulka äravoolavat vett. Vee kvaliteet on

seejuures väga tähtis, et saastunud vesi ei satuks põhjavette. Mõningates piirkondades võib vajalikuks

osutuda vee eelpuhastus enne pinnasesse immutamist. Sadudevahelisel ajal on imbväljak kuiv ja seda

saab kasutada muul moel, kuid siiski tuleks arvestada ajutiste üleujutustega. Imbväljaku ala sobib hästi

mänguväljakuks, puhkealaks või muuks avalikuks ruumiks. Haljastades selle puude, põõsaste ja muude

ajutist üleujutust taluvate taimedega, saab luua puhkealasid inimestele ja elupaiku elusloodusele.

◼ Viibetiik ehk kuivtiik on haljastatud reljeefi madalam ala, mis on tavaliselt kuiv, välja arvatud suuremate

sadude ajal ja vahetult pärast neid.

Käesoleva planeeringuga on lubatud alljärgnevad sademeveelahendused:

◼ Tekkivad sadeveed on ette nähtud immutada plan. haljasaladel, kasutada looduslähedasi

sademeveelahendusi ning sademevett kohapeal taaskasutada. Uus kuivendussüsteemi lahendus ja

sademeveelahendus ei tohi halvendada ei riigi ega ka teiste mõjutatud kinnitute niiskusrežiimi. Vastavalt

EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi muutust

põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist.

◼ Sademevesi on ette nähtud puhverdada sademeveetiigis ning ülevool suunatakse sademeveetoruga

Sausti kraavi läbi Ringi (30401:001:1511) katastriüksuse (vt kooskõlastus 6).

◼ Sademevesi on ette nähtud puhverdada sademeveetiigis ning ülevool suunatakse sademeveetoruga

Sausti kraavi piki Tillupõllu (30401:001:1949) katastriüksusele rajatavat uue kogujateega paralleelselt

kulgevat kraavi pidi (vt kooskõlastus 6).

Sademevee eesvooluks oleva kraavi osalise rekonstrueerimise koos vajalike ehitusprojektidega alates Kaasiku

tänav T2 (30501:001:0103) kuni Küttimi tee T4 (30501:001:0322) on arendaja kui huvitatud isiku kohustus, kes

realiseerib selle väljaehitamise enne, kui antakse ehitusõigus hoonetele. Uus kuivendussüsteemi lahendus ja

sademeveelahendus ei tohi halvendada ei riigi ega ka teiste mõjutatud kinnitute niiskusrežiimi. Tööde ala

alates Kaasiku tänav T2 truubist kuni Küttimi tee T4 truubini, truubid kaasarvatud, kus huvitatud isik teostab

Sausti peakraavi puhastamise ja rekonstrueerimise tööd peale käesoleva detailplaneeringu kehtestamist

otsuses kokkulepitud aja jooksul. Antud lõigus Sausti peakraavi puhastustööde teostamiseks koostatakse

rekonstrueerimisprojekt, mis kooskõlastatakse kõigi asjassepuutuvate isikutega, sh koostatakse vajalikud

alusuuringud (geodeetiline mõõdistus ning välitööd), mis on vajalikud puhastus- ja rekonstrueerimisprojekti

koostamiseks (skeemil märgitud sinise joonega Sausti peakraavi ca 832 m pikkusel lõigul).

Rekonstrueeritavast lõigust allavoolu jääval osal (Küttimi tee T4 truubist kuni Vääna jõeni) hinnatakse Sausti

peakraavi olemasolev olukord visuaalse vaatluse teel, mille tulemusena antakse antud lõigu probleemide

kirjeldus (koos fotodega) ning hinnang vajalike tegevuste kohta. Tööde käigus ei töötata läbi kogu

kuivendusvõrgu lahendust, sh ei teostata geodeetilisi mõõdistusi ega mistahes hüdrotehnilisi arvutusi, sh

modelleerimist, skeemil oranži joonega kuni Vääna jõeni ca 2,33 km pikkusel lõigul).

32 Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

Skeem 4. Planeeringuala sademeveelahendus.

5.13. Kaitsealused objektid

Planeeringualal ja selle naabruses kaitsealused objektid puuduvad, mis seaksid piiranguid või tingimusi

planeeringulahenduse koostamisele.

5.14. Keskkonnatingimused

◼ Planeeringuala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas. Kõikide tegevuste kavandamisel ja

läbiviimisel tuleb vältida põhjavee reostuse tekitamist;

◼ Äri- ja tootmishoonete rajamisel tuleb tagada nende keskkonnanõuetele vastavus ja põhjavee

reostuskaitse. Uute tootmisettevõtete puhul tuleb jälgida nende keskkonnaloa või kompleksloa

kohuslaseks olemist. Tagada tuleb, et keskkonnaloa kohustusega ettevõtted ka vastavaid lube omaks

ning lubades sätestatud tingimusi täidaks. Õhusaasteloa kohustusega paikse heiteallika käitaja peab

enne vastava heiteallika ehitusloa taotlemist omama õigusakti kohast õhusaasteluba;

◼ tagada radooniohutu keskkond hoonete siseruumides, rakendades vastavaid standardi EVS 840:2017

„Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ meetmeid, kuna

planeeritav ala paikneb kõrge radoonisisaldusega (100-150 kBq/m³) pinnasega alal. Tulenevalt asjaolust,

et radoon ei ole pinnases ühtlaselt jaotunud, siis selliste ruumide rajamisel, kus inimesed viibivad pikemat

aega, on vajalik ehitusprojektis teostada radoonitaseme mõõtmised;

◼ Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning

kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras;

◼ Planeeritavalt hoonelt ja kõvakattega pindadelt kogutav vihmavesi ei tohi valguda naaberaladele;

◼ Planeeringualal peab ära koristama ja jäätmed käitlema vastavalt jäätmeseadusele ja „Kiili valla

jäätmehoolduseeskirjale“;

◼ Valgustuse projekteerimisel võtta tarvitusele meetmed valgusreostuse ärahoidmiseks ja tähistaeva

vaadeldavuse säilitamiseks. Tänavavalgustus lahendada pigem madalate postidega, kasutada

Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering 33

valgusvihke suunavaid lambivarje, mis on pealt kaetud. Kasutada ökonoomseid LED lampe, mis on

valgustemperatuuriga 3000-4000 K. Vältida sinist tooni valgusallikaid. Kasutada võimalusel valguse

reguleerimiseks näiteks liikumis- ja valgustugevuse andureid.

◼ Ehitusaegselt tuleb tagada, et müra- ja vibratsioonitasemed ei ületaks ümbruskonnas keskkonnaministri

16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise ja

hindamise meetodid“, sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes

ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“, sotsiaalministri 04.03.2002

määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja

mürataseme mõõtmise meetodid“ ning keskkonnaministri 03.10.2016 määrusega nr 32 “Välisõhus leviva

müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded” määratud norme;

◼ Arvestada, et ka maksimaalsed helirõhutasemed müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada KeM

määrus nr 71 § 6 lg 2 ja lg 3 välja toodud normtasemeid;

◼ Tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need oleksid suunatud müratundlike hoonetega aladest

võimalikult kaugele. Tehnoseadmete müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega aladel ületada KeM

määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtust;

◼ Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00- 07.00 ületada KeM

määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase

mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella

07.00-19.00.

Võimalike soojussaarte tekkimist vähendavad meetmed (täpsed meetmed antakse projekti koostamise

käigus):

◼ Rohekatused: Katused, mis on kaetud taimestikuga, aitavad vähendada katuse temperatuuri ja ümbritseva

õhu soojenemist. Lisaks pakuvad need ka isolatsiooni, mis võib vähendada hoone jahutuskulusid.

◼ Heledad katusematerjalid: Tumeda katuse asemel heledate, peegeldavate („cool roof“) materjalide

kasutamine aitab päikeseenergiat tagasi peegeldada, vähendades katuse pinna temperatuuri ja

ümbritseva õhu soojenemist.

◼ Hajutatud hoonestus ja tuulekoridorid: Soovitatav on planeerida hoonete paigutus nii, et võimaldatakse

looduslikku ventilatsiooni ja jahutust.

◼ Rohealade ja puude istutamine: Kõrghaljastuse ja rohealade rajamine aitab varju pakkuda, vett aurustada

ja õhku jahutada. Eriti oluline on see parkimisalade ja teiste kõvakattega alade läheduses.

◼ Vettläbilaskvad pinnakatted: Asfaldi ja betooni asemel on soovitav vettläbilaskvate materjalide

kasutamine, mis vähendab vee äravoolu ja võimaldab vee aurustumist, seeläbi jahutades ümbritsevat

õhku.

◼ Energiatõhusad jahutussüsteemid: Energiatõhusate jahutussüsteemide kasutamine vähendab

energiatarbimist ja heitgaase, mis võivad kaasa aidata soojussaare efektile. Näiteks on võimalik kasutada

geotermilist või päikeseenergiaga jahutust.

◼ Valgustuse optimeerimine: LED-valgustuse kasutamine ja valgustuse intensiivsuse reguleerimine aitab

vähendada energiatarbimist ja soojuse tootmist.

◼ Soojuskiirguse vähendamine materjalide valikul: Ehitusmaterjalide valikul tuleks eelistada neid, millel on

madal soojuskiirgus.

5.14.1. Mürahinnang

Planeeringu koostamise käigus on koostatud kavandatava tegevuse kohta mürahinnang. Hinnangu

tervikdokumenti vaata Lisa 9- Liiklusmüra hinnang, 09.02.2025.

Liiklusmüra olukorra välja selgitamiseks käsitletaval alal teostati autoliiklusest põhjustatud müratasemete

arvutused. Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud II kategooria piirväärtuse nõuded on

projektiala mõjualas olevatel lähimatel müratundlikel hoonetel tagatud. Vaela tee 44 kinnistul asuva eluhoone

fassaadidele mõjuvad kõrged müratasemed on tingitud kõrge liikluskoormusega Tallinna ringteest.

Projekteeritavate logistikahoonete välispiirete konstruktsioonid tuleb valida minimaalselt selliselt, et tänava

poole jäävate mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist välispiirete ühisisolatsioon oleks vähemalt

34 Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

R’tr,s,w+Ctr ≥ 35…40 dB, olenevalt projekteeritava hoone ruumide otstarbest, lubatud liiklusmüratasemest

siseruumides ja välispiirdele mõjuvast liiklusmüratasemest.

Vaadeldud võimalikud projektala hoonestuse alternatiivid lähimatele müratundlikele hoonetele mõjuvaid

müratasemeid ei mõjutanud. Projektala peamine mõju lähimatele hoonetele on tingitud logistikahooneid

teenindava transpordi poolt põhjustatud Vaela tee liikluskoormuse kasvust.

Vastavalt Tellija käest saadud andmetele kavandatakse uue algatatud planeeringu lahendusega Vikmari Ja

Hansu kinnistu piirile 13,5 m laiune kõrghaljastatud haljasala, millel on ka mõningane müravähendav efekt

Vikmari kinnistu elanikele.

Tööstusmüra eraldi ei uuritud, kuna lähim tehnoseade võib asuda vähemalt 70 m kaugusel ja 16 m kõrgusel

lähimast elamumaa kinnistust. Seetõttu ei ole tõenäoline tööstusmüra levik elamualadele.

5.14.2. Põhjavesi

Vastavalt Maa-ja Ruumiameti põhjavee loodusliku kaitstuse kaardirakenduse andmetele jääb planeeringuala

maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes põhiliselt looduslikult nõrgalt kaitstud põhjaveega alale,

mistõttu tuleb eriti suurt tähelepanu pöörata potentsiaalsete põhjavee reostuskollete ohutuks muutmisele.

Ehitustegevuse käigus tuleb järjepidevalt kontrollida seadmete korrasolekut ning ehitustegevuse

planeerimisel valida keskkonda vähimal võimalikul viisil mõjutavad lahendused. Õnnetuste vältimiseks tuleb

kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis

tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb kohaselt hooldada, et vältida

võimalikku keskkonnareostust (nt lekete tekkimist). Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja

teadmistega.

5.15. Tuleohutuse tagamine

Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud siseministri 30.03.2017 a määrusega nr 17 „Ehitisele

esitatavad tuleohutusnõuded“, siseministri 18.02.2021 määrusega nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,

kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ ja Eesti standardiga

EVS 812-6:2012+A1:2013 „Ehitiste tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus“.

Minimaalseks tuleohutusklassiks on planeeritud TP2, mis ei keela kõrgema tuleohutusklassiga hoonete

rajamist. Tuleohutuse täpsem lahendus määratakse hoone projektiga.

Planeeritud äri- ja tootmishoonete (V ja VI kasutusviis) arvestuslik tulekahju kestvus Eesti Standardi

EVS 812-6:2012+A1:2013 „Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ tabel 1 kohaselt on 3 tundi ja

tulekustutusvee arvestuslik vooluhulk on 30 l/s. Täpne tulepüsivusklass, arvestuslik tulekahju kestvus ja

vajalik tulekustutusvee vooluhulk selgub ehitusprojekti koostamise staadiumis.

Planeeritud hoonete tulekustutusvesi lahendatakse plan. hüdrandist, mis saab toite plan. veetorust, või plan.

tuletõrje veemahutist. Tuletõrje hüdrant ja/või tuletõrje veemahuti on kavandatud plan. krundile pos 1.

Hüdrandi tootlikkus selgub peale selle rajamist ja vastavalt sellele valitakse tuletõrjeveemahuti suurus.

Hüdrandi ja mahuti täpne asukoht antakse ehitusprojekti koostamise käigus.

Vastavalt määrusele „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ peab vältima tule levimist teisele ehitisele, välja

arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna

ohutus. Selle täitmiseks peab hoonetevaheline kuja olema vähemalt 8 m. Kui hoonetevaheline kuja on vähem

kui 8 m, tuleb piirata tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis

võimaldab tule levikut. Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole

meetri pikkuseid eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast.

Projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada kehtivate normide ja nõuetega, sh tuleb arvestada nõuetega

EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ ja siseministri määrusega

Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering 35

nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded,

tingimused ning kord“. Hooned tuleb projekteerida vastavalt standardile EVS 812-6:2012+A1:2013 „Ehitiste

tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“.

5.16. Servituutide vajaduse määramine

Planeeringulahendusega tehakse järgmised servituutide/ kaitsevööndite seadmise ettepanekud:

◼ Plan. krundile pos 1 tehakse tehnovõrgu servituudi seadmise ettepanek koridoris laiusega 2 m plan. elektri

maakaabelliinile võrguvaldaja kasuks;

◼ Plan. krundile pos 1 tehakse kaitsevööndi seadmise ettepanek plan. jaotus-liitumiskilbile 2 m laiuse alana

plan. kilbi seinast mõõdetuna;

◼ Plan. krundile pos 1 tehakse kaitsevööndi seadmise ettepanek plan. alajaamale 2 m laiuse alana plan.

alajaama seinast mõõdetuna;

◼ Plan. krundile pos 1 tehakse tehnovõrgu servituudi seadmise ettepanek koridoris laiusega 2 m plan. elektri

maakaabelliinile võrguvaldaja kasuks;

◼ Plan. krundile pos 1 tehakse tehnovõrgu servituudi seadmise ettepanek koridoris laiusega 2 m plan.

sidekanalisatsioonile võrguvaldaja kasuks;

◼ Plan. krundile pos 1 tehakse servituudi seadmise ettepanek plan. küttegaasitorustikule koridoris laiusega

2 m võrguvalda kasuks;

◼ Plan. krundile pos 2 tehakse servituudi seadmise ettepanek plan. tänavavalgustuskaablile koridoris

laiusega 2 m võrguvalda kasuks;

◼ Plan. krundile pos 3 tehakse servituudi seadmise ettepanek plan. tänavavalgustuskaablile koridoris

laiusega 2 m võrguvalda kasuks;

◼ Plan. krundile pos 4 tehakse servituudi seadmise ettepanek plan. tänavavalgustuskaablile koridoris

laiusega 2 m võrguvalda kasuks;

◼ Opmani tee T2 (30501:001:0244) katastriüksusele tehakse servituudi seadmise ettepanek plan.

küttegaasitorustikule koridoris laiusega 2 m võrguvalda kasuks;

◼ Magnoolia tee T2 (30501:001:0333) katastriüksusele tehakse servituudi seadmise ettepanek plan.

küttegaasitorustikule koridoris laiusega 2 m võrguvalda kasuks;

◼ Magnoolia tee T1 (30501:001:0328) katastriüksusele tehakse servituudi seadmise ettepanek plan.

küttegaasitorustikule koridoris laiusega 2 m võrguvalda kasuks;

Planeeringuala väliselt teeb käesolev detailplaneering ettepaneku plan. sidekanalisatsioonile servituudi

vajadusega ala seadmiseks koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks katastriüksusele 11 Tallinna ringtee

(30401:001:2020).

6. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED Kuritegevuse riskide vähendamist reguleerib standard EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine.

Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“.

Kuritegevuse riske vähendab kõrvaliste isikute alale juurdepääsu piiramine. Planeeringuga on ala kavandatud

suletud territooriumiks, lubatud on piirdeaia rajamine plan. krundi pos 1 perimeetrile. Tagada piirete

korrashoid.

Projekteerimisel tuleb ette näha sissepääsude (krundile, hoonesse) valgustatus, hoone lahenduses mitte

kavandada nö pimedaid nurki. Ehituses kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad,

lukud). Hoone kasutamise ajal hoida oma territoorium alati korras ja teostada kiired parandustööd.

Pideva korrashoiu ja puhtuse hoidmise olulisust ei saa kunagi ületähtsustada. See peab olema koordineeritud

ja püsiv. Prügi ja graffiti peab kiiresti eemaldama, parandustöödel peab kasutama algsega sarnanevaid

materjale. Koha korrasolek ja puhtus mõjutavad meie hoiakuid ja tundeid. Tõendamist on leidnud, et

korrashoiu kvaliteedi ja kordategemise kiiruse kasvades väheneb paiga tahtlik kahjustamine ja

36 Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

hooletussejätmine. Puudulikult korrashoitud või mahajäetud paigad võivad luua mulje ohust, sest hõivatuse

puudumine võib olla sotsiaalselt korraldamata naabruskonna tunnuseks.

7. VÕIMALIKUD MAJANDUSLIKUD, SOTSIAALSED JA KULTUURILISED MÕJUD NING MÕJU LOODUSKESKKONNALE Planeeringu realiseerudes kasvab liikluskoormus olemasolevale tänavavõrgule. Juurdepääs planeeringualale

on kavandatud mahasõiduga olemasolevalt riigimaantee kõrvalmaanteelt 11506 Vaela tee. Seoses

raskeliikluse lisandumisega olemasolevale riigiteele, on planeeringuga ette nähtud riigimaantee

kõrvalmaantee 11506 Vaela tee osaline ümberehitamine. Riigitee mahasõit plan. krundile pos 2 on kavandatud

sujuvamaks ning toodud allapoole, kergliiklustee on ette nähtud teisele poole sõiduteed, et tagada jalakäijate

turvalisus ristmikel. Planeeringuga on ette nähtud ka ringristmiku väljaehitamine huvitatud isiku poolt

vastavalt lisas 10 olevale Teedeprojekt OÜ eskiisprojektile.

Planeeringu realiseerumisel lisandub piirkonda uusi töökohti ning muudetakse liikluskorraldust, mis omavad

majanduslikult ja liikluskorralduslikult positiivset mõju. Suurenevast liiklussagedusest tulenevate negatiivsete

mõjude leevendusmeetmete kohta on antud ülevaade ptk-is 5.5.

Planeeringu elluviimine muudab olemasolevat looduskeskkonda. Planeeringula on täna haritav põllumaa,

kuhu planeeringu realiseerumisel rajatakse logistikakeskus ja seda teenindavad teed ning parkimisalad.

Kõrghaljastuse puhverala on kavandatud planeeringuala lõunaossa. Planeeringualal olevates looduslikes

kooslustes toimub teatud muutusi, ehitiste asukohas hävitatakse enamjaolt olemasolevad kooslused-

taimestik, loomastik, mõningal määral muudetakse veerežiimi, suureneb inimese mõju looduskeskkonnale

jms). Lähtudes suhteliselt väikesest pindalast võib eeldada, et kavandatav tegevus ei mõjuta oluliselt

negatiivselt elupaikade, liikide ja ökosüsteemi seisundit ning säilimist. Täiendavate (kõrg)haljastatud alade

rajamine aitab vähendada realiseeritud planeeringust tulenevaid tõenäolisi keskkonnahäiringuid ja

mitmekesistab looduskooslusi piirkonnas. Ala ei asu rohevõrgustiku tuumalal, toetuskõlbulikul põllumaal,

inventeeritud vääriselupaigal ega alal ei ole tuvastatud looduskaitsealuseid taime- ja linnuliike. Seega ei ole

planeeritava näol tegemist olulise keskkonnamõjuga.

Käesoleva detailplaneeringu elluviimine ei avalda kultuurilist mõju, sest alal ja selle mõjualas puuduvad

väärtustatud hooned, miljööalad ja väärtuslikud maastikud.

8. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISE VÕIMALUSED Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele

maakorralduslikele, ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringualal edaspidi koostatavad

ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele, määrustele,

projekteerimisnormidele ja standarditele.

Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne Kiili Vallavalitsusele kohustust detailplaneeringukohaste teede ja

sellega seonduvate rajatiste väljaehitamiseks ega vastavate kulude kandmiseks. Kõik rahalised kohustused

on käesoleva detailplaneeringu elluviija (edaspidi Arendaja) kanda.

Projekteerimise käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus või likvideerimine toimub huvitatud isiku kulul,

mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus.

Planeeringujoonistel on võimaliku lahendusena näidatud perspektiivne ühendus Tallinna ringteega, et tagada

piirkonna pikaajaline liiklusvõrgu sidusus ja arenduspotentsiaal. Tallinna ringteega ühendava täiendava

ligipääsu rajamise kohustus on seotud tulevaste arendustegevustega ning selle rajamine lahendatakse

vastavate tulevaste detailplaneeringute või projekteerimistingimuste koostamise käigus. Täiendava ligipääsu

rajamine Tallinna ringteele (11) on järgnevate detailplaneeringute elluviimise tingimus.

Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering 37

Avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ja avalikes huvides

olevate tehnovõrkude ja -rajatiste väljaehitamine:

◼ Käesoleva detailplaneeringu Arendaja ehitab omal kulul detailplaneeringu järgsed avalikult kasutatavad

teed ja nendega seonduvad rajatised, madal- ja kõrghaljastuse, välisvalgustuse, avalikes huvides olevad

tehnovõrgud ja – rajatised või tagab nende väljaehitamise kolmandate isikute poolt;

◼ Kiili Vallavalitsus osaleb teede ja nendega seonduvad rajatiste projekteerimises ja ehituses vaid

Arendajaga sõlmitud eraldi kokkuleppe alusel;

◼ Arendaja ei nõua detailplaneeringus ettenähtud avalikult kasutatava transpordimaa tasulist võõrandamist

Valla poolt ning Arendajal ei ole õigust nõuda Vallalt tasu avalikult kasutatavate teede ja teedega

seonduvate rajatiste ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude ja –rajatiste väljaehitamise eest;

◼ Detailplaneeringu järgse avalikult kasutatava tee valmimisel määratakse tee avalikuks kasutuseks ja

nähakse ette transpordimaa tasuta võõrandamine Vallale. Detailplaneeringuga määratud avalikult

kasutatavatelt teedelt peab olema tagatud tasuta juurdepääs avalikule teele. Kohalikul omavalitsusel on

asjaõiguse omandamiseks õigus taotleda sundvalduse seadmist;

◼ Detailplaneeringu järgsed avalikult kasutatavad teed ja nendega seonduvad rajatised, madal- ja

kõrghaljastus, välisvalgustus, avalikes huvides olevad tehnovõrgud ja – rajatised peavad vastama

seaduses esitatud kvaliteedinõuetele;

◼ Kui Arendaja esitab Vallale hoonete püstitamiseks ehitusloa taotluse enne, kui Detailplaneeringujärgseid

krunte teenindavad avalikult kasutatavad teed ja teedega seonduvad rajatised, välisvalgustus ning

avalikes huvides olevad tehnovõrgud ja – rajatised (juurdepääsutee, elektri-, side-, veevarustuse-,

vihmaveekanalisatsiooni-, reoveekanalisatsioonitorustik jne) on Arendaja poolt valmis ehitatud, siis tekib

Vallal õigus nõuda hüpoteegi või pangagarantii seadmist Valla kasuks;

◼ Planeeritavate kruntide ehitusõiguse hulka (ehitisealune pind) on arvestatud kõik hooned (äri- ja/või

tootmishoone, abihoone ja väikeehitis). Ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa

kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa;

◼ Põhjendatud juhul on Kiili Vallavalitsusel õigus nõuda avalikult kasutatava teega piirnevate kinnistute

omanikelt avalikult kasutatava tee hoolduskulude kompenseerimist. Kompenseerimise tingimused

lepitakse kokku selleks sõlmitud eraldi kokkuleppes;

◼ Kõik tee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Kiili

Vallavalitsusele nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda ehitusseadustiku § 99 lg 3

alusel Kiili Vallavalitsuselt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.

Planeeritava krundi pos 1 igakordne omanik on kohustatud ehitised välja ehitama ehitusprojekti ja ehitusloa

alusel. Projekteerimise käigus tuleb täpsustada hoonete asukoht, juurdepääsuteed ja parkimisalad,

haljastuslahendus ning tehnovõrkude täpne paiknemine. Ehitusprojekti koostamise korraldab ja tasub plan.

krundi pos 1 omanik(ud). Kokkuleppel tehnovõrke haldava ettevõttega rajab omanik vastavalt hoonete täpsele

paigutusele hoonestusalas ühendused tehnovõrkudega.

Detailplaneeringu kehtestamisele järgnevate toimingute ja tegevuste järjekord

Planeering realiseeritakse kahes etapis: esimeses etapis rajatakse juurdepääsuteed, tehnovõrgud ja tuletõrje

veevõtukoht; teises etapis rajatakse hooned.

Detailplaneeringu kehtestamisele järgnevate toimingute ja tegevuste järjekord:

1. Planeeringujärgsete kruntide moodustamine koos vajalike servituutide seadmisega;

2. Avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste, üldkasutatavate alade ning avalikes huvides

olevate tehnovõrkude, -rajatiste (vesi, kanalisatsioon, vihmaveekanalisatsioon, drenaaž, elekter, side,

kaugküte jne) projekteerimine ning nendele ehituslubade taotlemine, sh 11115 Kurna-Tuhala tee

ringristmik:

2.1. Sademevee eesvooluks oleva kraavi osalise rekonstrueerimise koos vajalike ehitusprojektidega

alates Kaasiku tänav T2 (30501:001:0103) kuni Küttimi tee T4 (30501:001:0322) on Arendaja kui

huvitatud isiku kohustus, kes realiseerib selle väljaehitamise enne, kui antakse ehitusõigus hoonetele.

Uus kuivendussüsteemi- ja sademeveelahendus ei tohi halvendada ei riigi ega ka teiste mõjutatud

kinnitute niiskusrežiimi. Tööde ala alates Kaasiku tänav T2 truubist kuni Küttimi tee T4 truubini,

truubid kaasarvatud, kus Arendaja teostab Sausti peakraavi puhastamise ja rekonstrueerimise tööd

38 Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

peale käesoleva detailplaneeringu kehtestamist otsuses kokkulepitud aja jooksul. Antud lõigus

Sausti peakraavi puhastustööde teostamiseks koostatakse rekonstrueerimisprojekt, mis

kooskõlastatakse kõigi asjassepuutuvate isikutega, sh koostatakse vajalikud alusuuringud

(geodeetiline mõõdistus ning välitööd), mis on vajalikud puhastus- ja rekonstrueerimisprojekti

koostamiseks (skeemil märgitud sinise joonega Sausti peakraavi ca 832 m pikkusel lõigul).

Rekonstrueeritavast lõigust allavoolu jääval osal (Küttimi tee T4 truubist kuni Vääna jõeni) hinnatakse

Sausti peakraavi olemasolev olukord visuaalse vaatluse teel, mille tulemusena antakse antud lõigu

probleemide kirjeldus (koos fotodega) ning hinnang vajalike tegevuste kohta. Tööde käigus ei töötata

läbi kogu kuivendusvõrgu lahendust, sh ei teostata geodeetilisi mõõdistusi ega mistahes

hüdrotehnilisi arvutusi, sh modelleerimist, skeemil oranži joonega kuni Vääna jõeni ca 2,33 km

pikkusel lõigul).

3. Ehituslubade väljastamine Kiili Vallavalitsuse poolt avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate

rajatiste, üldkasutatavate alade ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste (vesi,

kanalisatsioon, vihmaveekanalisatsioon, drenaaž, elekter, side, kaugküte jne) ehitamiseks;

4. Avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste, üldkasutatavate alade ning avalikes huvides

olevate tehnovõrkude, -rajatiste (vesi, kanalisatsioon, vihmaveekanalisatsioon, drenaaž, elekter, side,

kaugküte jne) ehitamine;

5. Uute avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste (vesi, kanalisatsioon, vihmaveekanalisatsioon,

drenaaž, elekter, side, kaugküte jne) ehitamise lõpetamine ja vastavate kasutuslubade väljastamine ning

avalikes huvides olevate tehnovõrkude ja -rajatiste (vesi, kanalisatsioon, vihmaveekanalisatsioon, drenaaž,

elekter, side, kaugküte jne) üleandmine võrguettevõtjatele;

6. Avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste ja üldkasutatavate alade ehitamise

lõpetamine ja vastavate kasutuslubade väljastamine;

7. Planeeringujärgsete hoonete projekteerimine, ehituslubade taotlemine ning ehitamine. Hoonete

ehituslubade väljastamise tingimuseks on, et Arendaja poolt on (100%) valmis ehitatud/lepingud sõlmitud:

7.1. ligipääsuga seotud avalikult kasutatavad teed koos mahasõitudega (sh 11115 Kurna-Tuhala tee

ringristmik) ja teedega seonduvate rajatised ning avalikes huvides olevate tehnovõrgud (vesi,

kanalisatsioon, vihmaveekanalisatsioon, drenaaž, elekter, side, kaugküte jne);

7.2. uus kuivendussüsteem. Uus sademeveelahendus ei tohi halvendada teiste mõjutatud kinnistute

niiskusrežiimi ning samas tuleb tagada väljaspool planeeritavat ala olemas oleva maaparandus

süsteemide toimimine;

7.3. liitumisleping kohaliku vee-ettevõtjaga.

8. Valmisehitatud avalikult kasutatavate teede ja avalikult kasutatavate alade üleandmine kohalikule

omavalitsusele;

9. Planeeringujärgsete hoonete ehitamise lõpetamine ja vastavate kasutuslubade väljastamine.

Kasutuslubade väljastamise tingimuseks on, et:

9.1. on väljastatud kasutusload neid teenindavate avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste ning

avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatistele;

9.2. kõik üldkasutatavad alad peavad olema valmis ehitatud ja lõpetatud vastavalt detailplaneeringus

ettenähtud tingimustele;

9.3. avalikult kasutatavate teed ja teedega seonduvad rajatised ning üldkasutatavad alad peavad olema

Valla omandis;

9.4. uue kuivendussüsteemi lahendus.

Transpordiameti nõuded planeeringu elluviimisel

◼ Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada

Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel

Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks. Kui kohalik omavalitsus annab

planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel, tuleb Transpordiamet kaasata menetlusse kui

kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis;

◼ Transpordiamet osaleb riigitee ümberehituse projekteerimises ja ehituses huvitatud isikuga sõlmitud

kokkuleppe alusel, milles huvitatud isik kohustub korraldama ja finantseerima planeeringuala

Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering 39

juurdepääsutee uue ristumiskoha ja sellega seotud tehnovõrkude ja –rajatiste projekteerimise ja

ehitusega seotud kulud.

Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise alused

1. Arendaja on kohustatud ehitama välja hiljemalt kümne (10) aasta jooksul alates detailplaneeringu

kehtestamisest omal kulul ja kehtivate ehituslubade alusel detailplaneeringuga ette nähtud

detailplaneeringu ala teenindava tehnilise infrastruktuuri, s.h arendusetegevusega seotud avalikult

kasutatavate teede (k.a. pos 3) ja teedega seonduvate rajatiste ning avalikes huvides olevate

tehnorajatiste (vee-, kanalisatsiooni-, vihmaveekanalisatsiooni, elektri-, sidevarustuse jne) ja

välisvalgustuse ehitamise. Tagatud peab olema, et planeeringualalt oleks tasuta juurdepääs avalikult

kasutatavale teele ning, et muid avalikes huvides olevaid tehnorajatisi oleks võimalik nende otstarbe

kohaselt kasutada. Sealhulgas peab olema tagatud ühendus ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga;

2. Vald võib tunnistada detailplaneeringu kehtetuks, kui detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud

vähemalt kümme aastat ja detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima. Elluviimise all saab mõista

detailplaneeringu alusel toimingute tegemist alates detailplaneeringu ala teenindava tehnilise

infrastruktuuri ehituslubade väljastamisest. Katastriüksuste jagamine ning kõik teised tegevused, mis

eelnevad detailplaneeringu ala teenindava tehnilise infrastruktuuri ehituslubade väljastamisele, ei loeta

käesolevas detailplaneeringus detailplaneeringu elluviimise alustamiseks. Arendajal ei ole õigust nõuda

Vallalt tasu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisega kaasnevate tehtud otseste ja/või kaudsete

kulutuste eest;

3. Vald võib tunnistada detailplaneeringu kehtetuks, kui on tuvastatud, et detailplaneeringuga põhjustatakse

kahjusid kolmandatele osapooltele või kahjustatakse avalikku huvi ning kahju tekitanud krundi omanik ei

ole nõus kahjusid hüvitama. Kahju tekitanud ja/või tekitavate kahjude krundi omanikul ei ole õigust nõuda

Vallalt tasu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisega kaasnevate tulevaste tehtud otseste ja/või

kaudsete kulutuste eest;

4. Planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest

loobuda.

Planeeringu realiseerimisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustata ka avalikku huvi. Tuleb

tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks

naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Samuti ei tohi tekitata

naaberkinnistu omanikele täiendavaid kitsendusi. Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju

kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik.

40 Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

9. KOOSTÖÖ JA KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL

Jr

k

Kooskõlastaj

a Kuupäev, nr Kooskõlastuse täielik ärakiri

Kooskõlastus

e originaali

asukoht

Projekteerija

märkused

kooskõlastaj

a tingimuste

täitmise

kohta

1. Telia Eesti AS

(Dmitri

Kirsanov)

15.04.2024,

nr

38804622

Projekt kooskõlastatakse märkustega:

◼ Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste

planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel

tagada sideehitise ohutus ja säilimine

vastavalt EhS §70 ja §78 nõuetele;

◼ Tööde teostamisel sideehitise

kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9

esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 73

(25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi ulatus,

kaitsevööndis tegutsemise kord ja

kaitsevööndi tähistusele esitatavad

nõuded“, kohaldatavatest standarditest

ning sideehitise omaniku juhenditest ja

nõuetest:

https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale-

maaomanikule/juhendid;

◼ Tööde teostamisel tuleb lähtuda sideehitise

kaitsevööndis tegutsemise Eeskirjast;

◼ Tööde teostamiseks planeeritud piirkonnas

on vaja täiendavalt esitada tööjoonised;

◼ Tegevuse jätkamiseks on vajalik tellida

Telia täiendavad tehnilised tingimused;

◼ Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise

omaniku loata keelatud igasugune tegevus,

mis võib ohustada sideehitist.

Antud kooskõlastus ei ole tegutsemisluba Telia

sideehitise kaitsevööndis tegutsemiseks.

Digitaalne

kooskõlastus.

Tingimused

lisatud

seletuskirja

ptk 6.5.

2. Elektrilevi OÜ

(Yulia Kolnes)

16.04.2024,

nr

701586958

9

Kooskõlastatud tingimustel:

Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.

Digitaalne

kooskõlastus.

Tingimus

lisatud

seletuskirja

ptk 6.4.

3. Enefit AS

(Janno

Järvpõld)

23.04.2024 Detailplaneering kooskõlastatud. E-kiri. Tingimused

puuduvad.

4. Kiili KVH OÜ

(Silver Parri)

14.05.2024 Kiili KVH OÜ kooskõlastuse tingimused:

1) projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada

sellega, et nii torustike kui ka andmesidevõrgu

teostusjoonised võivad olla ebatäpsed ja

seetõttu tuleb lähtuda sellest, et nende

asukohad võivad olla orienteeruvad ja

ehitustööde käigus tuleb rakendada täiendavaid

ettevaatusabinõusid Kiili KVH OÜ-le kuuluvate

tehnovõrkude kaitseks;

2) Kiili KVH OÜ-le kuuluva andmeside võrgu

haldaja on Motoral OÜ (tel nr 5655220,

[email protected]

<mailto:[email protected]> ). Enne ehitus- ja

Digitaalne

kooskõlastus.

Tingimus

lisatud

seletuskirja

ptk 6.1.

Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering 41

kaevetööde alustamist sidetrasside

kaitsevööndis (sh ristumistel) palume kohale

kutsuda Motoral OÜ esindaja, kellega

kooskõlastada tööde teostamise aeg ja koht.

Töid võib teostada ainult andmesidevõrgu

omaniku või haldaja esindaja kirjaliku tööloa

alusel;

3) tööde teostamisel tuleb lähtuda

tehnorajatiste kaitsevööndis tegutsemise

eeskirjast:

https://www.riigiteataja.ee/akt/407122012045

4) kaablid tuleb paigaldada Kiili KVH OÜ

tehnovõrkudega ristumisel avatud meetodil,

väljaarvatud Motoral OÜ-ga kirjalikult

kooskõlastatud juhtudel;

5) ehitustööde käigus tekkinud Kiili KVH OÜ

tehnorajatiste vigastustest tuleb teatada

koheselt Kiili KVH OÜ-d. Andmesidekaablite

vigastustest tuleb teavitada nii Kiili KVH OÜ- d

kui ka Motoral OÜ-d;

6) tehnovõrkude kahjustused tuleb taastada

samaväärselt kahjustusele eelnevale olukorrale

tööde teostaja poolt vastavalt Kiili valla

kaevetööde eeskirja §13 lõikele 2 "Projekti ja

teostusjoonise alusel paigaldatud tehnorajatise

vigastamisest teatab kaevaja kohe tehnorajatise

omanikule. Vigastus parandatakse kaevaja

kulul."

<https://www.riigiteataja.ee/akt/40712201204

5> .

7) kõik hilisemad projektimuudatused peab

täiendavalt kirjalikult kooskõlastama

tehnovõrkude omanikuga ja/või haldajaga.

5. Esmar Gaas

(Indrek Olesk)

Nr 1321-EG

12.06.2024

Olles tutvunud läbivaatamiseks ja seisukoha

võtmiseks esitatud „Vaela külas Hansu,

Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering.”

(koostaja Plannum OÜ, töö nr. 22003824),

kooskõlastab Esmar Gaas OÜ detailplaneeringu

lahenduse, järgmistel tingimustel:

1) planeeringu alale kavandatava hoonestuse

küttegaasiga varustamiseks tuleb

gaasipaigaldiste ehitusprojektide koostamiseks

võtta täpsustavad tehnilised tingimused

gaasijaotusvõrgu valdajalt;

2) planeeritud torustike asukohad täpsustada

ehitusprojektide koostamisel;

3) planeeringu alale kavandatava hoonestuse

küttegaasiga varustamise teenuse osutamiseks

tuleb sõlmida kinnistu omaniku ja

gaasijaotusvõrgu valdaja vahel

gaasijaotusvõrguga liitumise leping;

4) detailplaneeringu lahenduse realiseerimiseks

ning küttegaasi jaotusvõrguga liitumiseks tuleb

seada kõigile kinnistutele, millistele on

planeeritud ühisvõrgu osana rajatavaid

torustike, kaitsevööndi ulatuses kasutusõigus

võrguvaldaja kasuks;

Digitaalne

kooskõlastus.

Tingimus

lisatud

seletuskirja

ptk 5.10.5.

42 Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

5) kõik kooskõlastatud lahenduse muudatused

tuleb täiendavalt kooskõlastada Esmar Gaas

OÜ-ga.

Kooskõlastatud lahendus ei vähenda

projekteerija vastutust lahenduse vastavuse

osas tehnilistele ja normdokumentide nõuetele.

6. OÜ Nõges

Vara (juhatuse

liige Arvo

Nõges)

21.02.2025 Käesolevaga kinnitan enda nõustumist juurde

lisatud põhijoonisel v2 näidatud alternatiivse

kogujatee ja sademekanalisatsiooni

paiknemisega. Kõikides muudes joonisel

kajastamist leidnud lahendustes ei oma

seisukohta ega anna nõusolekut.

Digitaalne

kooskõlastus.

Tingimused

puuduvad.

Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering 43

2 – JOONISED

Joonis 1- Asukohaskeem

Joonis 2- Ruumilise keskkonna analüüs M 1:4000

Joonis 3- Tugiplaan M 1:1000

Joonis 4- Põhijoonis M 1:1000

Joonis 5- Krundijaotus M 1:2000

Joonis 6- Tehnovõrkude koondplaan M 1:1000

Joonis 7- Ligipääsud ja kohustused M 1:3000

Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering 45

3 – TEHNILISED TINGIMUSED JA KOOSTATUD UURINGUD

Lisa 1. OÜ Kiili KVH poolt 18.08.2023 väljastatud tehnilised tingimused nr 1173;

Lisa 2. Telia Eesti AS poolt 07.09.2023 väljastatud tehnilised tingimused nr 38227559;

Lisa 3. Enefit AS poolt 29.02.2027 väljastatud tehnilised tingimused nr TT-E.20240229-011;

Lisa 4. Maastikuarhitektuursed soovitused Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering, Kiili vald, Harjumaa.

Koostaja maastikuarhitekt Liina Ollema, 07.03.2024;

Lisa 5. Teedeprojekt OÜ töö nr T02022 „Riigitee nr 11115 Kurna-Tuhala km 2,196-4,556 ja riigitee nr 11507

Kangrumetsa tee km 0,000-0,550“ eskiis;

Lisa 6. Esmar Gaas OÜ poolt 03.06.2024 väljastatud tehnilised tingimused;

Lisa 7. Elektrilevi OÜ poolt 17.12.2024 väljastatud tehnilised tingimused nr 486990;

Lisa 8. Aidamehe, Hansu ja Vaela tee 59 kinnistu detailplaneeringu sademevee puhverdamise eksperthinnang,

Kobras OÜ töö nr 2025-034, 04.02.2025;

Lisa 9. Liiklusmüra hinnang. Logistikahooned, Vaela küla detailplaneering. Kajaja Acoustics OÜ töö nr 25035-01,

09.02.2025;

Lisa 10. Sirin arenduse liiklusskeem, Teedeprojekt OÜ 26.02.2025 töö nr T00125;

Lisa 11. Inseneribüroo Statum töö nr 2024-T136 „Tee 11115 ja 11502 ristmiku liiklusuuring“.