Kiri

Dokumendiregister	Transpordiamet
Viit	7.1-2/26/9426-2
Registreeritud	17.06.2026
Sünkroonitud	19.06.2026
Liik	Valjaminev kiri
Funktsioon	7.1 Teetaristuga seotud õiguste andmine
Sari	7.1-2 Väliste isikute ehitiste ja lubade kooskõlastamise dokumendid
Toimik	7.1-2/2026
Juurdepääsupiirang	Avalik
Adressaat	Rae Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis	Rae Vallavalitsus
Vastutaja	Jana Prost (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus)
Originaal	Ava uues aknas

Failid

7.1-2269426-2 17.06.2026 Valjaminev kiri.asice

Lisa 1. PIN444_EP_AR-3-02_v03_MN2-seletuskiri.pdf

Lisa 2. PIN444_EP_AS-4-01_MNT2-asendiskeem.pdf

Lisa 3. 025025_PP_TL-3-01_seletus-teeprojekt.pdf

Lisa 4. 025025_PP_TL-4-01_liiklus.pdf

Lisa 5. 025025_PP_TL-4-04_koond.pdf

Maarjanurme tee 2 kinnistu ehitusloa eelnou kooskolastamine markustega.pdf

Lisa 1. PIN444_EP_AR-3-02_v03_MN2-seletuskiri.pdf

TALLINN 2026

Maarjanurme tee 2 ridaelamu EELPROJEKT

Aadress: Maarjanurme tee 2, Rae küla, Rae vald, Harju maakond

Tellija: RETERRA ESTATE OÜ

Jõe tn 4a, Tallinn [email protected]

Esindaja: Krista Koppel

[email protected] Tel. +372 53439551

Projekteerija: PIN Arhitektid OÜ

reg nr:12073665 MTR: EEP002107

Vastutav pädev isik: Neeme Tiimus, Volitatud arhitekt 7

[email protected] Töö nr: 444

15. aprill 2026

Maarjanurme tee 2 ridaelamu PIN Arhitektid OÜ Vastutav pädev isik: Neeme Tiimus Tellija: RETERRA ESTATE OÜ EELPROJEKT, töö nr 444 15. aprill 2026 Dokumendi nimetus: Seletuskiri PIN444_EP_AR-3-01_v03_MN2- seletuskiri.doc

2/29

SISUKORD

1. ÜLDOSA .................................................................................................................................. 5

1.1 PROJEKTI JA SELETUSKIRJA ÜLESEHITUS ................................................................. 5

1.2 ÜLDANDMED ...................................................................................................................... 5

1.2.1 Ehitise asukoht ................................................................................................................ 5

1.2.2 Ehitise lühikirjeldus......................................................................................................... 5

1.2.3 Projekteerija .................................................................................................................... 5

1.3 ALUSDOKUMENDID .......................................................................................................... 7

1.3.1 Lähteandmed ................................................................................................................... 7

1.3.2 Ehitusuuringud ................................................................................................................ 7

1.3.3 Normdokumendid............................................................................................................ 7

STANDARDID: ....................................................................................................................... 7

2. ASENDIPLAAN .................................................................................................................... 10

2.1 ÜLDOSA ............................................................................................................................. 10

2.2 OLEMASOLEV OLUKORD .............................................................................................. 10

2.2.1 Paiknemine .................................................................................................................... 10

2.2.2 Olemasolevad hooned ja rajatised ................................................................................. 10

2.2.3 Olemasolev reljeef......................................................................................................... 10

2.2.4 Olemasolev kõrghaljastus ............................................................................................. 10

2.2.5 Olemasolevad tänavad, juurdesõiduteed ja kõnniteed .................................................. 10

2.3 PLAANILAHENDUS JA LIIKLUSKORRALDUS ........................................................... 11

2.3.1 Hoone(te) ja rajatis(t)e paigutus .................................................................................... 11

2.3.2 Krundisisene liikluskorraldus ja parkimine................................................................... 11

2.3.4 Liikluskorraldusvahendid .............................................................................................. 11

2.3.5 Ehitusetapid ................................................................................................................... 11

2.4 VERTIKAALPLANEERING .............................................................................................. 11

2.4.1 Vertikaalplaneerimise lahenduse lähteandmed .............................................................. 11

2.4.2 Hoone paiknemiskõrgus ................................................................................................ 11

2.4.3 Sademevee käitlemine ................................................................................................... 11

2.5 HALJASTUS JA HEAKORRALDUS ................................................................................ 12

2.5.1 Olemasolev säilitatav haljastus ..................................................................................... 12

2.5.2 Projekteeritud haljastus ................................................................................................. 12

2.5.3 Väikeehitised ja vormid ................................................................................................ 12

2.5.4 Piirded ja väravad .......................................................................................................... 13

2.5.5 Jäätmekäitlus ................................................................................................................. 14

3/29

2.6 VÄLISVALGUSTUS .......................................................................................................... 16

2.7 MAA-ALA TEHNILISED ANDMED ................................................................................ 17

ARHITEKTUUR ........................................................................................................................... 18

3.1 ÜLDANDMED .................................................................................................................... 18

3.1.1 Projekteerimistöö piiritlus ............................................................................................. 18

3.1.2 Normdokumendid.......................................................................................................... 18

3.2 ARHITEKTUURI ÜLDLAHENDUS ................................................................................. 18

3.2.1 Hoone paiknemine, planeeringu piirangud ................................................................... 18

3.2.2 Hoone arhitektuuri üldkontseptsioon ............................................................................ 18

3.2.3 Energiatõhusus ja sisekliima ......................................................................................... 19

3.3 HOONE KONSTRUKTSIOONID JA PINNAKATTED .................................................... 19

3.3.1 Vundament .................................................................................................................... 19

3.3.2 Põrand pinnasel ............................................................................................................. 19

3.3.3 Laed ............................................................................................................................... 20

3.3.4 Katus ja katuslagi .......................................................................................................... 20

3.3.5 Välisseinad .................................................................................................................... 20

3.3.6 Siseseinad ...................................................................................................................... 21

3.3.7 Avatäited ........................................................................................................................ 21

3.3.8 Terrassid ja väliskonstruktsioonid ................................................................................. 22

3.4 HOONE TEHNILISED ANDMED ..................................................................................... 22

3. TEHNOSÜSTEEMID ............................................................................................................ 24

4.1 Veevarustus ja kanalisatsioon .............................................................................................. 24

4.2 Küte, ventilatsioon, jahutus ................................................................................................. 24

4.3 Hoone tugev- ja nõrkvool .................................................................................................... 25

TULEOHUTUS ............................................................................................................................. 26

5.1 ÜLDANDMED .................................................................................................................... 26

5.1.1 Projekteerimistöö Piiritlus ............................................................................................. 26

5.1.2 Alusdokumendid............................................................................................................ 26

5.2 TULEOHUTUSKLASS, KASUTUSVIIS JA KASUTUSOTSTARVE ............................. 26

5.2.1 Tuleohutusklass ............................................................................................................. 26

5.3 TULEOHUTUSE TAGAMISE PÕHIMÕTTED ................................................................ 26

5.3.1 Tuleohutuskujad ............................................................................................................ 26

5.3.2 Kande- ja tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivusajad ja hoone põlemiskoormus ...... 26

5.4 TULETÕKKESEKTSIOONID, TULEPÜSIVUS .............................................................. 27

5.5 SUITSUTSOONID .............................................................................................................. 27

5.6 TULETUNDLIKKUS.......................................................................................................... 27

4/29

5.7 EVAKUATSIOONI LAHENDUS ....................................................................................... 27

5.7.1 Evakuatsiooniteede laiused ja arv ................................................................................. 27

5.7.2 Pääsud keldrisse, pööningule ja katusele ...................................................................... 28

5.8 TULEOHUTUSPAIGALDISED ......................................................................................... 28

5.8.1 Autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur ................................................................ 28

5.8.2 Suitsueemaldamine........................................................................................................ 28

5.9 TEHNOSÜSTEEMIDE TULEOHUTUS ............................................................................ 28

5.9.1 Ventilatsiooniseadmete tuleohutus ................................................................................ 28

5.9.2 Kütteseadmete tuleohutus ............................................................................................. 28

5.9.3 Muude tehnosüsteemide tuleohutus .............................................................................. 28

5.10 TULEOHUTUSNÕUDED PÄIKESEPANEELIDELE .............................................. 28

5.11 PÄÄSTEMEESKONNA JUURDEPÄÄS EHITISELE .................................................... 29

5.12 VÄLINE TULEKUSTUTUSVESI .................................................................................... 29

5/29

1. ÜLDOSA

1.1 PROJEKTI JA SELETUSKIRJA ÜLESEHITUS

Käesolev arhitektuurne eelprojekt on koostatud RETERRA ESTATE OÜ tellimusel. Projekteerimise aluseks on tellija lähteülesanne ja Rae Vallavalitsuse august 15, 2023 korraldusega nr 1640 kehtestatud KIVINUKA KV OÜ poolt koostatud detailplaneering kovID DP1052 Rae küla Raeküla tee äärse elamuala ning kooli detailplaneering. Maarjanurme tee 2 kinnistule projekteeritud ridaelamu ehitusprojekti käesolev osa kajastab arhitektuurset osa. Eriosade lahendus (küte, vesi, ventilatsioon, kanalisatsioon, jahutus, elekter) antakse teiste projekteerijate poolt koostatud eraldi projektiosadena. Ehitusprojekti arhitektuurne osa on koostatud eelprojekti staadiumis ja vastavalt detailplaneeringuga kehtestatud nõuetele.

Projekt on kooskõlas kehtivate normatiivaktidega, vastab tuleohutuse ja keskkonnaohutuse nõuetele ning tagab ohutuse.

1.2 ÜLDANDMED

1.2.1 Ehitise asukoht Käesoleva projekti objektiks on Maarjanurme tee 2 ridaelamu.

Kinnistu Maarjanurme tee 2 asub Harju maakonnas, Rae vallas, Rae külas. Kinnistu katastriüksuse number on: 65301:001:6807.

1.2.2 Ehitise lühikirjeldus Maarjanurme tee 2 projekteeritud ridaelamus on 4 korterit. Hoone on kavandatud 2-korruselisena, lamekatusega. Hoone on projekteeritud kivist välisseinte, õõnespaneelidest vahe- ja katuslagedega. Katusekatteks on ette nähtud rullmaterjal.

1.2.3 Projekteerija

Arhitektuur. PIN Arhitektid OÜ Registrikood 12073665

Tatari 64, Tallinn 10134 Esindaja, vastutav pädev isik: Neeme Tiimus, Volitatud arhitekt 7 Projekteerijad: Jaan Port, Volitatud arhitekt 7, Neeme Tiimus, Volitatud arhitekt 7, Markus Nimik, Volitatud arhitekt 7, Katrin Kaevats, sisearhitekt, Mark Heinrich Lepper, arhitekt. Telefon: +372 56906655 E-mail: [email protected]

Tuleohutus. Tuleohutuse osa eest vastutavad kõik projekti osapooled

Konstruktsioonid. J&O Projekt OÜ Registrikood 12615712 Nurme tn 12a-70, Haapsalu 90505, Läänemaa Esindaja: Olavi Paavo Telefon: 53985342 E-mail: [email protected]

6/29

KVJ, VK. VS Projekt OÜ Registrikood 12883654

Paadi tee 3-235a, Haabneeme alevik Projekteerija: Vadim Samulin Telefon: +372 535 83 137 E-mail: [email protected]

EL, EN. Dimitrel OÜ Registrikood 10432315

Mustamäe tee 139-32, Tallinn Projekteerija: Irina Borohhova Telefon: +372 534 69 550 E-mail: [email protected] Teed ja kinnistu sisesed välisvõrgud. Merindorf OÜ Registrikood 11057500 A.H.Tammsaare tee 47, Tallinn Projekteerija: Raido Mugamäe Telefon: +372 555 41 294 E-mail: [email protected] Energiatõhusus. Narva Ehitusprojekt OÜ Registrikood 11002901 Uusküla tn 23, 20204 Narva Projekteerija: Dmitri Sahharov Telefon: +372 55 29 729 E-mail: [email protected]. TL. ROADCONSULT OÜ Registrikood 12418510 Valukoja tn 8/2, Lasnamäe linnaosa, Tallinn Projekteerija: Aleksei Oništšik Telefon: +372 51 888 13 E-mail: [email protected]. Elektri- ja sidepaigaldised välisvõrk Edites OÜ Registrikood 11532243 Vahtra tee 6-12, Peetri alevik, Rae vald Projekteerija: Jonas Põlluveer Vastutav projekteerija: Silver Knäzev Telefon: +372 5650 0790 E-mail: [email protected]. EN. VAIMAR Engineering OÜ Registrikood 10922781 Laki 16-303, Tallinn Projekteerija: Vaikko Vilsar Telefon: +372 65 63 446 E-mail: [email protected]

7/29

1.3 ALUSDOKUMENDID

1.3.1 Lähteandmed

Tellija lähteülesanne Tellija lähteülesanne on kirjeldatud projekteerijatele suuliselt.

Detailplaneering Detailplaneering:

Käesoleva projekti aluseks on Rae Vallavalitsuse august 15, 2023 korraldusega nr 1640 kehtestatud KIVINUKA KV OÜ poolt koostatud detailplaneering kovID DP1052 Rae küla Raeküla tee äärse elamuala ning kooli detailplaneering.

1.3.2 Ehitusuuringud

Projekti koostamiseks on Aamos Atlas OÜ poolt teostatud kinnistu geodeetiline mõõdistus (töö nr. 123- G-25). Mõõtmine on läbi viidud 14.05.2025-05.06.2025 a.

Geotehniline pinnaseuuring on teostatud Pinnaseuuringud OÜ poolt (töö nr. 2025-06-10). Uuringute teostus aeg juuni 2025.

Radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmisaruanne koostatud Radolab OÜ poolt. Mõõtmine läbi viidud 27.-30.06.2025

1.3.3 Normdokumendid

• Riigikogu 11.02.2015 vastu võetud seadus „Ehitusseadustik“

• Riigikogu 05.05.2010 vastu võetud seadus „Tuleohutuse seadus“

• Sotsiaalministri 12.11.2025 määrus nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid.“

• Ettevõtlus- ja tehnoloogiaministri 11.12.2018 määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“

• Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“

• Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrus nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu.“

• Majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrus nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded.“

• Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile.“

• Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja

arvestamise alused“

• Rae Vallavolikogu 17.11.2020 määrus nr 60 „Rae valla heakorraeeskiri“.

• Rae Vallavolikogu 18.10.2022 määruse nr 11 "Haljastusnõuded projekteerimisel ja ehitamisel Rae vallas"

• Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord.“

STANDARDID:

• EVS 932:2017 Ehitusprojekt

8/29

• EVS 843:2016 Linnatänavad

• EVS 812-7:2018 Ehitise tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded

• EVS-EN 16798-1:2019 Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 1: Sisekeskkonna lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja akustikast. Moodul M1-6

• ET-1 0207-0068 Hea ehitustava

• EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”.

Kvaliteedinõuded:

• MaaRYL 2010 Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoone ehituse pinnasetööd;

• TarindiRYL 2010 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Kande- ja piirdetarindid;

• SisetöödeRYL 2013 Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoone sisetööd

• MaalritöödeRYL 2012 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Maalritööd ja viimistluskombinatsioonid

• InfraRYL I- IV osa;

• RT 29-10769 Ehituse maalritööd. Koormusklassid;

• RT 29-10770 Ehituse maalritööd. Viimistluse välimusklassid;

• RT 21-10750 Sae- ja höövelpuit;

• RT 33-10858 Siseseinte ja lagede tasandamine.

Ülejäänud eriosade projekteerimisel kasutatakse vastavasisulistes õigusaktides ja standardites kehtestatud nõudeid.

Kõikide materjalide ja konstruktsioonide valikul ja ehitamisel tuleb kinni pidada headest ehitustavadest, Ehitusseadustikust, Eesti Standardikeskuse standarditest, kvaliteedinõuetest RYL ning materjalide ja seadmete tarnija- ja tootjapoolsetest paigaldusjuhistest ning hooldusnõuetest. Eelprojekti koostamisel on lisaks õigusaktides sätestatule Majandus- ja taristuministri määrus nr 97 17.07.2015 „Nõuded ehitusprojektile“ järgitud Eesti standardites EVS 932:2017 Ehitusprojekt kajastatud eelprojekti koosseisu, sisu ja detailsust.

Normdokumendid, mida on järgitud eelprojekti osade koostamisel ja projektlahenduste kavandamisel, on esitatud ehituskirjelduse vastavates peatükkides. Üldreeglina on juhindutud 2019 kehtivatest Eesti standarditest.

Alljärgnevalt on toodud olulisemate hooneosade, ehitustööde ja konstruktsioonide kohta käivad kvaliteedinõuded:

-Aknad peavad vastama standardile SFS 3304 ja standardile SFS 4433. Akende õhu- ja veepidavus ning vastupidavus tuulekoormisele peavad vastama RT 41-10027 (SFS 3304) klassi 1 nõuetele.

-Klaaspaketid peavad vastama standardile SFS 4704 või E0332, pr EN 1279. Ülejäänud küsimustes akende osas on aluseks Tarindi RYL 2010 p 1242 „Aknad“.

-Uksed peavad vastama standarditele SFS 4434 ja SFS 4487. Ülejäänud küsimustes akende osas on aluseks Tarindi RYL 2010 p 1243 „Välisuksed ja Viimistlus“.

9/29

-Uste ja akende paigaldamisel lähtuda Tarindi RYL 2010 p 731 „Akende ja uste paigaldamine“ ja p 911 „Soojustamine“ toodud nõuetest.

-Krohvimistööde tegemisel tuleb jälgida Tarindi RYL 2010 p 1011 „Krohvitööd“ toodud nõudeid.

-Sademete ärajuhtimise inventar valmistada ja paigaldada vastavalt RT juhendkaardile RT 85-10596 ning tagada Tarindi RYL 2010 p 1261 „Katusetarindid“, p 1262 „Räästatarindid“, p 1264 „Katuse varustus“ toodud nõuete täitmine.

-Kiviplokkidest vaheseinte ladumisel juhinduda Tarindi RYL 2010 p 513 „Plokkmüüritööd“ toodud nõuetest. Tellismüüritöödel tuleb juhinduda Tarindi RYL 2010 p 511 „Tellismüüritööd“ toodud nõuetest.

-Metallkarkassil kipsplaadist vaheseinte ehitamisel jälgida Tarindi RYL 2010 p 611 „Metalltarindtööd“ ja p 741 „Karkassitarindite plaaditööd“ toodud nõudeid.

-Katusetöödel jälgida Tarindi RYL 2010 p 921 „Piirdetarindite hüdroisolatsioonitööd“ toodud nõudeid ja RT juhendkaardil RT 85-10851.

-Soojustamisel järgida Tarindi RYL 2010 p 911 „Soojustamine“ toodud nõudeid.

-Helisummutustööde teostamisel lähtuda Tarindi RYL 2010 p 912 „Heliisolatsioonitööd“ toodud nõuetest.

-Hüdroisolatsioonitööde teostamisel lähtuda Tarindi RYL 2010 p 921 „Piirdetarindite hüdroisolatsioonitööd“ toodud nõuetest.

-Maalritööd tuleb teostada silmas pidades Maalritööde RYL 2012 toodud nõudeid.

-Plaatimistööd tuleb teostada vastavuses Sisetööde RYL 2013 p 54 toodud nõuetest.

-Põrandate paigaldamisel jälgida Sisetööde RYL 2013 p 104 toodud nõudeid.

Üldised nõuded ehitustöödele

Ehituse peatöövõtja peab tajuma käesoleva hoone terviklikkust ja oma tegevuse loogilisust, et garanteerida ehituse kvaliteet. Projekti joonised, ehituskirjeldus ja spetsifikatsioonid moodustavad terviku ja neid tuleb käsitleda koos. Käesolevat arhitektuurse osa köidet tuleb käsitleda ka koos teiste antud objekti ehitusprojekti osadega. Ehitaja peab tagama projektis kirjeldatud hoone valmimise ilma komplikatsioonideta. Kõikidest tekkivatest küsimustest ja ehituslikest konfliktidest peab ehitaja koheselt teavitama arhitekti juhise saamiseks.

Täpsustused antakse põhiprojektiga ning tööjoonistes, tootejoonised kooskõlastada arhitekti ja tellijaga projekti järelevalve käigus. Kui tööseletus või joonised ei võimalda täpselt määratleda tööliigi ulatust, või ehituslikku teostatavust, või kui nende vahel ilmnevad vastuolud, peab töövõtja enne tööde teostamist hankima täiendavalt informatsiooni projekteerijalt või tellijalt.

Kõikide materjalide ja konstruktsioonide kasutamisel peab ehitaja kursis olema vastavate paigaldus- ja käsitlusjuhenditega. Tehtavad tööd ja kasutatavad materjalid peavad vastama toote valmistaja poolt toote paigaldamiseks antud juhistele. Need tuleb vajadusel hankida materjalide ja konstruktsioonide tootjatelt või müüjatelt.

Toodete ja materjalide näidised kooskõlastada arhitekti ja tellijaga. Projekti koostamisel on arvestatud ehituskirjelduses nimetatud toodetega; tooteid võib asendada analoogiga kui see on esteetiliselt ja kvaliteedilt sama või parema klassi toode; toote muutus toob kaasa projekti muudatuse ja tuleb kooskõlastada arhitekti ja tellijaga projekti järelevalve käigus.

Käesolevas projektis määratud materjale võib asendada tehniliste ja visuaalsete omaduste poolest võrdväärsetega, kui see ei vähenda tehnilisi, esteetilisi või muulaadseid kvaliteediomadusi. Kõik valitud materjalide asendused kooskõlastada tellija ja arhitekti/projekteerijaga.

10/29

Hoone ehitusel kasutatavad materjalid peavad vastama projektis neile esitatud kvaliteedinõuetele. Kasutatavatel materjalidel, nende pakenditel või saatedokumentidel peab olema märge, mille materjalide kvaliteet on tõdetav või tuleb need andmed teatada muul viisil ehitajale. Töötingimusi ja muid töötegemist mõjutavaid asjaolusid tuleb enne tööde alustamist hästi kontrollida ja vajadusel turvata.

Hoone ehituskulude määramisel ja ehitustöödel lähtuda käesolevast ehituskirjeldusest ja joonistest, samuti käesoleva objekti teiste projekti osade joonistest, spetsifikatsioonidest ja ehituskirjeldustest. Vastuolude ilmnemisel käesoleva ehituskirjelduse ja arhitektuurse või mistahes muu projekti osa jooniste ja spetsifikatsioonide vahel tuleb viivitamatult teavitada sellest projekteerijat ja projekteerimise projektijuhti. Käesoleva hoone ehituse kvaliteedile esitatavate nõuete aluseks on Soome Standardiseerimisliidu (SFS) ehitusstandardid, Soome Ehitusteabe Fondi poolt koostatud Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded RYL ja RT juhendkaardid.

Lisaks eeltoodule on tööde teostamisel kohustus täita kõigi ehitusmaterjalide ja konstruktsioonide tootjate kirjalikke juhiseid, sh paigaldusjuhiseid. Kui eelpool loetletud juhised lähevad vastuollu RYL nõuetega, on viimased ülimuslikud.

Vastavalt Ehitusseadustikule peavad tehtavad ehitustööd vastama Heale Ehitustavale.

NB! Kõikidest nähtavatest materjalidest ja värvitoonidest teha enne lõplikku materjali/toote tootmist ja paigaldamist näidised. Suuremate pindade näidised koos kõrvuti asetsevate materjalidega ja minimaalses suuruses 1m2.

2. ASENDIPLAAN

2.1 ÜLDOSA

Asendiplaani välisvõrgud lahendatakse eraldi projektiosadena eriosade projekteerija poolt.

2.2 OLEMASOLEV OLUKORD

2.2.1 Paiknemine

Projektiga haaratud kinnistu, Maarjanurme tee 2, asub Harju maakonnas, Rae vallas, Rae külas.

Maarjanurme tee 2 kinnistu piirneb läänest Kivinuki tee 47 kinnistuga ja idast Maarjanurme teega. Põhjast Raeküla teega ja lõunast Kivinuki teega.

2.2.2 Olemasolevad hooned ja rajatised

Kinnistul olemasolev hoonestus ja rajatised puuduvad.

2.2.3 Olemasolev reljeef

Maarjanurme tee 2 kinnistu reljeef on suhteliselt tasane.

Kinnistu kõrgusmärgid jäävad vahemikku +42,01... +42,78.

2.2.4 Olemasolev kõrghaljastus

Kinnistul olemasolev kõrghaljastus puudub. Krundil kasvavad mõningad isetekkelised põõsad.

2.2.5 Olemasolevad tänavad, juurdesõiduteed ja kõnniteed

Olemasolevad sissesõidu- ja kõnniteed puuduvad. Lähim olemasolev tänav asub kinnistu lääne küljes, ca. 6 m laiune Raeküla tee tee. Puudub tänavavalgustus ja eraldi kõnniteed.

11/29

Projektis käsitletud Maarjanurme tee 2 kinnistule on ette nähtud rajada mahasõit rajatavalt Maarajanurme tänavalt –sissesõit on ette nähtud kinnistu idaküljelt.

2.3 PLAANILAHENDUS JA LIIKLUSKORRALDUS

2.3.1 Hoone(te) ja rajatis(t)e paigutus

Detailplaneeringuga on määratletud kinnistu hoonestusala. Hoonestusala paikneb kinnistu ida-, lõuna-, ja lääne küljest 4 m kaugusel. Põhja küljest jääb ehitusala 16,5 m kaugusele.

Hoone asub kinnistupiiridest enam kui 4 m kaugusel. Hoone asub kõrvalkrundi Kivinuki tee 47 kinnistu peale projekteeritavast hoonest enam kui 17 m kaugusel.

Hoone on kinnistule paigutatud ilmakaari arvestades. Hoone paiknemisega on tagatud parim võimalik päevavalgus, jättes korteritele nii palju privaatsust kui antud situatsioon seda võimaldab.

Jäätmekäitluseks on ette nähtud prügiaedikut, mis on projekteeritud kinnistu idapoolsesse osasse. Aedik prügikonteineritele asub projekteeritud sissesõidu tee ääres.

2.3.2 Krundisisene liikluskorraldus ja parkimine

Maarjanurme tee 2 kinnistule toimub sissesõit kinnistu idaküljelt, rajatavalt Maarjanurme tänavalt. Sissesõidutee viib kinnistu idaküljel asuvasse parklasse, kus on ette nähtud 8 parkimiskohta. Elanike jaoks on ette nähtud 8 parkimiskohta.

Sissesõidutee laius on 3,5 m ja parkimiskohtadeni jõudes laieneb 7 m laiuseks.

Parkimiskohad on ette nähtud 5 m pikad ja 2,7 m laiad vastavalt EVS 843:2016 peatükk 9.4.2 lg 14 ja joonis 9.4. Igale korterile on ette nähtud 2 parkimiskohta.

Elektriautode laadimine parklas: ette nähtud elektri kaitsetorude rajamine, võimaldamaks toite loomist läbi liitumispunkti otse.

2.3.4 Liikluskorraldusvahendid

Liiklust reguleerivaid märke kinnistule ei planeerita.

2.3.5 Ehitusetapid

Ehitus on planeeritud ühe etapina.

2.4 VERTIKAALPLANEERING

2.4.1 Vertikaalplaneerimise lahenduse lähteandmed

Vertikaalplaneerimise lähteandmeteks on olemasolev reljeef. Kinnistu pinnase kihti tõstetakse tehnosüsteemide rajamiseks ja sadevee kinnistusiseseks ärajuhtimiseks. Hoone paiknemiskõrgus valitakse selliselt, et vältida sademevete poolset hoone konstruktsioonide kahjustumist. Täpsemalt saab vertikaal projekti vaadata tehnovõrkude projektist.

2.4.2 Hoone paiknemiskõrgus

Hoone paiknemiskõrgus: ±0.00 = + 43,00

Hoone absoluutkõrgus + 50,2 m

2.4.3 Sademevee käitlemine Sadeveed hoone katustelt immutatakse kinnistul ja parkimisalalt immutatakse pinnasesse. Naaber kinnistule sadevee juhtimine on keelatud.

12/29

Vastavalt EhS § 72 lg 1 p 5 ja § 70 lg 2 p 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Sademevee juhtimine riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse on keelatud.

2.5 HALJASTUS JA HEAKORRALDUS

2.5.1 Olemasolev säilitatav haljastus

Olemasolev kõrghaljastus puudub. Madalhaljastus eemaldatakse kinnistult

2.5.2 Projekteeritud haljastus

Haljastuslahenduse kontseptsiooni kandvaks ideeks on elamurajooni roheluse ja loodusliku ilme saavutamine.

Detailplaneeringuga on ette nähtud krundi iga 300 m² kohta näha ette kõrghaljastuse puu. Täpne uue haljastuse asukoht lahendatakse põhiprojekti staadiumis. Krundi pindala on 2401 m² Krundi iga 300 m² kohta on vaja ette näha puu, seega krundile tuleb istutada 2401 m² / 300 m² = 8 puud. Puude kogus ja paigutus täpsustatakse edasises projekti staadiumis haljastusprojektiga.

Parkla talvise hoolduse käigus koristatud lumi on ette nähtud ladustada oma kinnistu haljasaladel. Parkimise korraldamine lumekoristuse ajal toimub vastavalt ühistu sisesele kokkuleppele ja põhikirjale.

Vastavalt Rae Vallavolikogu 18.10.2022 määruse nr 11 "Haljastusnõuded projekteerimisel ja ehitamisel Rae vallas" § 3 lg 5-6 :

Hoonestusest ja teedest platsidest vabale alale rajatakse muru. Muruseemne valikul arvestada külvamis kohaga asukohaga. Muruseeme peab olema universaalselt kastutav. Peale külvi pinnas tihendada õrnalt. Murupinna rajamisel ning taastamisel tuleb jälgida, et kasvumulla paksus oleks vähemalt 100mm, huumusesisaldus peab olema vähemalt 3%. Kasvumuld peab olema mineraalmuld (PH 6,5-7), mis ei sisaldada taimedele kahjulikke jäätmeid ning on tihendatav nii, et ei tekkiks vajumisi ja veelohkusid. Ei tohi kasutada külmunud pinnast. Kasvumuld ei tohi sisaldada kive, klaasikilde jms.

Kõik istikud peavad olema liigi-, sordi- või vormiehtsad. Istikute kõrgus, laius ja võrsekasv peavad olema liigi-, sordi- või vormitüüpilised.

Istikutel ei tohi olla: • kuivanud oksatüükaid ja oksi • rebendeid, murdumisi ega muid vigastusi; • kuivamistunnuseid.

Istikud peavad olema nii terved ja tugevad, et nende edasine normaalne kasvamine oleks tagatud. Turustatavad istikud peavad olema liigi-, sordi- või vormiomaselt kujundatud (lõigatud). Istikud peavad olema kas konteineristikud või mullapalliga istikud.

Mullapalliga istikud:

•Istiku juurepalli suurus peab olema tasakaalus maapeale osa mõõtmetega, vastama istiku vanusele ja liigi, sordi või vormi iseärasustele.

Pakkematerjal peab olema selline, et see laguneks mullas vähemalt 1 aasta jooksul. Haljastuses kasutatud puud peavad olema 150-170 cm kõrged. Istik peab olema vähemalt kaks korda ümber istutatud. Tüve läbimõõt peab olema õiges suhtes taime kõrguse ja võra suurusega. Võra peab olema tasakaalus, st igas suunas ühtlane ja hästi arenenud. Istutada tohib vaid eelnevalt koolitatud puid.

13/29

Projektis kasutatavad taimed:

2.5.3 Väikeehitised ja vormid

Väikeehitisi ei ole kinnistule planeeritud. Väikeehitiste juures on peetud silmas alla 60 m2 ehitusaluse pinnaga hooneid, ajamajakesi või rajatisi.

Terrassi taimekastide, piirete, varjestuste ja väikevormide lisamisel elanike poolt tuleb arvestada hoone arhitektuuri. Elemendid peavad olema vertikaalse puitviimistlusega. Toon sama, mis hoonel ja laua laius sama, mis hoonel või kitsam.

Detailplaneeringuga on Maarjanurme tee 2 kinnistule lubatud üks hoone, ehitisealuse pinnaga kokku kuni 480 m².

2.5.4 Piirded ja väravad

Detailplaneeringuga järgi on lubatud, et tänavapoolsed piirded võivad olla, kas puitlattpiire või võrkpiire hekiga. Tänavapoolne piire on kõrgusega 1,5 m maapinnast. Krunte omavahel eraldavad piirded võivad olla võrkpiire või võrkpiire hekiga ja kõrgusega kuni 1,5 m.

Projektis käsitletud kinnistul on tänava poole ette nähtud puitlipp aed kõrgusega 1.2 m ja kinnistute vahele piirata metall-postidele paigaldatava traatvõrgust piirded. Võrkpiirde iga post betoneeritakse eraldi maasse, vt. piirdeaed joonist. Trassidele ja rajatistele peab olema tagatud vaba juurdepääs.

Kinnistu sissesõidutee ei ole piiratud väravaga, piirded paiknevad kinnistu kõigil külgedel.

Piirdeid kõrvuti asetsevate korterite hoovialade on ette nähtud perspektiivsed 1 m võrkpiirded. Kuid peab olema sama tooni ja tüüpi nagu on kinnistute vahelised piirdeaiad.

Võrkpiire on ette nähtud 1,2 m kõrge ja toonilt tumehall (RAL 7016). Piirdetüüp on valitud vastavalt teemaplaneeringule: Võrkpiire on maksimaalselt läbipaistev ja tumehalli tooni tõttu keskkonda

Remmelgas

Bullata

Kõrgus 6-12m

Laius 10 m

Lehed tugevasti läikivad, tumerohelised kuni 10 cm pikkused.

Õitseb 4-6 cm pikkuste urbadega lehtede puhkemise ajal.

Kasvukoht päikeseline kuni poolvarjuline.

Leplik mullastiku suhtes.

Sobib veekogude ja teede äärde, talub hästi linnasaastet.

Valge ristikuga muruseemne-segu

Seemnesegu peab olema universaalse

kasutusega, põua-, külma- ja tallamiskindel.

Koostis:

35% aasnurmikas

60% punane aruhein

5% valge ristik

Külvi meetod: käsikülv

Seemne kogus: 1kg/60-80m2

Saadavus: Tartu Agro AS

14/29

sulanduv. Puitlippaed on ettenähtud 1,2 m kõrge ja toon vastavalt piirdeaia joonisel märgitule. Piire on kujundatud kokku sobima hoonega.

Piirdeaeda ei rajata topelt kui on naaberkinnistuga samal kinnistu piiril piire. Piirdeaia joonisel on näidatud asukohad, kus on naaberkinnistuga ühine piirdeaed.

Piirdeaia või värava projekteerimisel tuleb arvestada olemasolevate tehnovõrkude paiknemisega ja kinnistupiiridega. Kui piirdeaia või värava alla jääb tehnovõrke, siis tuleb ehitusprojekt kooskõlastada vastavate tehnovõrkude valdajatega.

Ehitusteatisekohustuslike piirdeaedade ehitamiseks on tuleb ehitisregistris esitada ehitusteatis koos ehitusprojektiga.

2.5.5 Jäätmekäitlus

Olme- ja ehitusjäätmed tuleb käidelda vastavalt Rae valla 15.06.2021 määrusele nr 73 „Rae valla jäätmehoolduseeskiri“. Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik, jäätmete veoks sõlmitakse eraldi leping teenust osutava ettevõttega.

Prügikonteinerid on ette nähtud paigutada kinnistu loodepoolsesse osasse projekteeritud sissesõidutee äärde rajatavasse aedikusse.

Vastavalt Rae valla jäätmehoolduseeskirjale tuleb ridaelamutes omal kinnistul liigiti koguda ja tagada liigiti kogutud jäätmete äravedu korraldatud jäätmeveo raames vähemalt järgmiste jäätmete puhul:

1) segaolmejäätmed (20 03 01);

2) alates 01.01.2022 biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08), v.a juhul, kui toimub nende nõuetekohane kompostimine omal kinnistul.

Ridaelamutes tekkiv paber ja kartong (20 01 01) ning segapakendid (15 01 06) tuleb omal kinnistul liigiti koguda ja üle anda pakendiettevõtjale, taaskasutusorganisatsioonile või jäätmevedajale või viia selleks ette nähtud avalikesse kogumispunktidesse vastava jäätmeliigi konteinerisse.

Konteinerite suurused valitakse edasise projekteerimise käigus lähtudes prognoositavast jäätmekogusest ning äraveo tihedusest. Konteineritele on tagatud mugav ligipääs rajatavalt Maarjanurme tänavalt.

Jäätmekäitlust ehituse ajal korraldab ehitusettevõtja.

Ehitusjäätmete valdajad on oma tegevuses kohustatud:

1) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohas;

2) korraldama jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule;

3) rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks;

4) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete ladustamisel või paigutamisel konteineritesse või laadimisel veokitele või nende kohapeal taaskasutamisel;

5) valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna jäätmemahutite paigutamiseks;

6) Vallavalitsusega kooskõlastama jäätmemahutite paigutamise avalikult kasutatavatele maa-aladele;

7) tagama, et kinnistul oleksid eraldi märgistatud jäätmemahutid olmejäätmete ja ohtlike jäätmete kogumiseks;

8) teavitama oma töötajaid kehtivatest jäätmehoolduse nõuetest.

15/29

Ehitusjäätmed kogutakse tekkekohas liigiti. Ehitamisel tuleb eraldi koguda ohtlikud jäätmed, vanapaber ja papp, puidujäätmed, metallijäätmed, püsijäätmed ja mineraalsed jäätmed (nt kivid, krohv, betoon, kips jms), plastijäätmed, sh kile, raudbetoon ja betoondetailid ning muud jäätmed. Jäätmemahutid peavad olema tähistatud vastavalt kogutavatele jäätmeliikidele.

Kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus neid liigiti sorteerida tuleb jäätmed anda käitlemiseks üle vastava keskkonnakaitseloaga isikule. Eelistada tuleb isikut, kes tagab jäätmete täielikuma taaskasutamise.

Ehitusjäätmed, mida ei saa materjali või tootena taaskasutada, kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides vastavat keskkonnaluba omavas jäätmekäitluskohas.

Mahukad ehitusjäätmed (nt vannid, pliidid, raudbetoon- ja betoondetailid, palgid, torud, metall- ja puittalad jms), mida kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada mahutisse ja mida ei anta kohe üle jäätmekäitlejale, paigutatakse kinnistu piires selleks eraldatud alale nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta.

Ehitustööde teostamisel tekkivate jäätmete ja prahi käsitlemisel tuleb kasutada vastavat luba omavaid ettevõtteid. Ehituse ajal peab olema välistatud jäätmete lendumine kõrvalkinnistutele. I JÄÄTMEKÄITLUS – jäätmete hinnanguline kogus 1 ridaelamu boksi kohta

II PINNAS – pinnasetööde mahtude bilanss 1 ridaelamu boksi kohta

Jäätmekood Jäätmeliik Hinnanguline kogus tonnides

Ühik Hinnanguline kogus

kuupmeetrites

Ühik

17 09 04 Segaehitusjäätmed 5,6 t 2,4 m³

17 02 01 Puit 0,6 t 1,1 m³

15 01 01 Kartongpakend 0,0033

0,002 m³

15 01 02 Plastpakend 0,005 t 0,05 m³

15 01 10* OJS 0,083 kg 0,0006 m³

20 03 01 Muud olmejäätmed 0,026 t 0,01 m³

Pinnase kood Pinnase liik Hinnanguline kogus kuupmeetrites

Ühik Tegevuse lühikirjeldus

17 05 04 Kasvupinnas 15 m³ Kasutatakse ära objektil, ladustatakse arendusala piires.

17 05 04 Kivid ja pinnas 0,8 m³ Antakse üle sorteerimiseks

vastavat jäätmeluba omavale käitlejale

16/29

*-ohtlikud jäätmed

III SELGITUSED jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil ja jäätmete käitlemistoimingd ja - kohad.

Tabelites esitatud ehitusjäätmete mahud on äärmiselt hinnangulised.

Ehitusjäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses vedav isik peab omama jäätmeluba või teatud juhul registreeritud riigi Keskkonnaametis (Harju kontor Viljandi mnt 16, Tallinn).

Ehitusplatsil jäätmete kogumiseks kasutatakse tähistatud konteinereid vastavalt kogutavatele jäätmeliikidele - 0,6m3 kuni 10m3 mahutid on paigaldatud jäätmevedaja poolt. Mahutite ja kaevise ladustamise asukohad ehitusplatsil kavandab ja kooskõlastab ehituse peatöövõtja vajadusel eraldi. Mahukad ehitusjäätmed, mida kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada mahutisse ja mida ei anta kohe üle jäätmekäitlejale, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta.

Pakendijäätmed tagastatakse pakendiettevõtjale (PAKS § 10 Pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa.) pakendijäätmete taaskasutusse suunamiseks või antakse üle taaskasutamiseks vastava jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale.

Vedelaid ohtlikke jäätmeid kogutakse algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse.

Kui tekib kahtlus, et pinnas võib olla saastunud õliga või teiste ohtlike jäätmetega, võetakse juhiste saamiseks ühendust Keskkonnaametiga. Kui ehitamise käigus tekkivate jäätmete kogus vastab ülaltoodule, tuleb ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele kohustuslikult lisada seletuskiri ning Vallavalitsuses kinnitatud õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta“.

Kui ehitamise käigus tekib 10 m³ ehitusjäätmeid, siis lisatakse ehitise kasutusloa taotluse dokumentide juurde seletuskiri ning Vallavalitsuse poolt kinnitatud õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta.

Vastavalt Rae Vallavolikogu 17.11.2020 määruse nr 60 „Rae valla heakorraeeskiri“ § 7 lg 1 p 5 nõude kohaselt, kooskõlastatakse enne ehitamise alustamist vallavalitsusega meetmed, kuidas tagatakse ehitusobjektilt väljuvate sõidukite rehvide puhtus. § 7 lg 1 p 6 kohaselt peab objektilt jäätmete, ehitusmaterjali, pori, tolmu jms kandumisel sõidu- ja kõnniteele või naaberkinnistule puhastama selle 1 tunni jooksul alates kandumisest. Ehitusobjekti väljuvate teede pind ei tohi olla porine või tolmune, millel saavad sõidukite rattad puhastuda. Ajutiste teede katmiseks kasutatakse freesipuru või killustikku. Kui ehitaja objektilt kandub pori või tolmu sõiduteele, siis see puhastatakse esimesel võimalusel vaakumimuriga või mehhaanilise seadmega. Vajadusel puhastatava pinna eelniisutamine tolmamise vältimiseks.

Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks. Üle jääva kasvupinnase kasutamine tuleb kooskõlastada omavalitsusega või anda üle käitlemiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

Kasutusloa taotluse juurde tuleb lisada jäätmete liigiti kogumist ja nende üleandmist tõendavad materjalid.

2.6 VÄLISVALGUSTUS

Vältida valgusreostust, s.t valgus suunata ainult allapoole. Hoone esist ala valgustab korterite iga sissepääsu kohal laes olevad valgustid, vt. ridaelamu vaadetelt valgustite asukohti. Hoone tagant valgustab terrassi, terrassi kohal varjualuse laes olevad valgustid, vt. ridaelamu vaadetelt valgustite

17 05 03* Ohtlikke aineid sisaldavad kivid ja pinnas

- Hinnangu järgi ei teki ehitusobjektil.

17/29

asukohti. Parkla ja ridaelamu vahelisele alale on vajadusel ette nähtud välisvalgustid: pollarid, mis on maksimaalselt 1,2 m kõrgused. Valgustite kogus, tooted ja täpne asukoht täpsustatakse edasises projekti staadiumis.

2.7 MAA-ALA TEHNILISED ANDMED

Maarjanurme tee 2

Krundi pindala 2401 m2

Krundi sihtotstarve Elamumaa 100%

Ehitisealune pindala 309,9 m²

Täisehitusprotsent 13,4 %

18/29

ARHITEKTUUR

3.1 ÜLDANDMED

3.1.1 Projekteerimistöö piiritlus Käesoleva projektiga käsitletakse Rae valda, Rae küla, Maarjanurme tee 2 kinnistule projekteeritud ridaelamu arhitektuurset osa.

3.1.2 Normdokumendid Projekti koostamise aluseks olnud dokumendid on loetletud käesolevas seletuskirjas punkti 1.3 all.

3.2 ARHITEKTUURI ÜLDLAHENDUS

3.2.1 Hoone paiknemine, planeeringu piirangud

Detailplaneeringuga on määratletud kinnistu hoonestusala. paikneb kinnistu ida-, lõuna- ja lääne küljest 4 m kaugusel. Põhja küljest 16,7 m kaugusel.

Hoone asub kinnistupiiridest enam kui 4 m kaugusel. Hoone asub kõrval krundi Kivinuki tee 38 kinnistu peale projekteeritavast hoonest enam kui 17,2 m kaugusel.

Hoone on kinnistule paigutatud ilmakaari arvestades. Hoone paiknemisega on tagatud parim võimalik päevavalgus, jättes korteritele nii palju privaatsust kui antud situatsioon seda võimaldab.

Jäätmekäitluseks on ette nähtud prügiaedikut, mis on projekteeritud kinnistu idapoolsesse osasse. Aedik prügikonteineritele asub projekteeritud sissesõidu tee ääres.

Riigitee kaitsevööndis on keelatud EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 nimetatud tegevused, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

Detailplaneeringuga on Maarjanurme tee 2 kinnistule lubatud üks hoone, ehitisealuse pinnaga kuni 480 m².

3.2.2 Hoone arhitektuuri üldkontseptsioon

Maarjanurme tee 2 projekteeritud ridaelamus on 4 korterit.

Hoone on 2-korruseline ja koosneb neljast mahust (iga korter eraldi hooneosa). Iga maht on järgmisega võrreldes lükatud nihkesse. See nihe ja hoonele projekteeritud seinaotsa pikendused tagavad naabrite vahel suurema privaatsuse ja eraldatuse nii maja ees kui maja taga võrreldes klassikalise lahendusega, kus korterid ridaelamus oleksid üksteise kõrval, ilma liigendusteta. Lisaks on seinaotsa pikendused juurde planeeritud külmad panipaigad.

Hoonet esimese korruse maht on puit fassaadiga ja teise korruse maht on osaliselt heleda krohviga.

Esimesele korrusele rajatakse igale korterile avarad terrassid, mis seovad omavahel sise- ja välisruumi. Tänu korterite nihutamisele üksteise suhtes ja väikse seinapikenduse kavandamisega korteritevahelistele seintele on terrassidel tagatud piisav eraldatus kõrvalkorteriga.

Planeeringult on ridaelamusse projekteeritud korterid klassikalise lahendusega, kus alumisel korrusel asuvad panipaigad kuhu osaliselt paigaldatakse ka tehnoseadmed (vent, el.kilp), esik koos sisseehitatud üleriiete kapiga, pesemisruum ning leiliruum, avatud köögi ja trepiga elutuba. Elutoast on pääs hoone edelaküljele projekteeritud terrassile. Terrassile on lisaks planeeritud ka külm panipaik.

19/29

Teisele korrusele on ette nähtud kompaktne trepihall, vannituba ning 4 magamistuba. Hoone otstes asuvad korterid on suuremad.

Akende asetus on põrandani ning 2,3 m kõrgus lisab hoone välisilmele õhulisust ja eluruumidele avarust. Teise korruse pöördavatavad aknad on ohutuse mõttes projekteeritud vahejaotusega, mille avatav osa algab 0,9 m kõrguselt põrandast. Teise korruse pöördvatavad aknaid on võimalik avada alates põrandast.

Hoone keskel eraldi sissepääsuga tehniline ruum, kus on ka veemõõdusõlm.

Kinnistule on ette nähtud paigaldada prügikonteinerid, mis paigutatakse kinnistu idapoolsesse osasse projekteeritud sissesõidutee äärde rajatavasse aedikusse. Aediku kõrgus on 1,2 m ja see asub kõva asfaltbetoon kattega alusel. Täpsemalt vt. Prügiaediku jooniselt.

Kui püstitatakse või rekonstrueeritakse oluliselt hoonet, millele on kehtestatud energiatõhususe nõuded, esitatakse ehitusprojekti energiatõhususe osas energiaarvutuse lähteandmed ja energiaarvutuse tulemused.

Energiatõhususe osas esitatakse tehnilisest, funktsionaalsusest ja majanduslikust teostatavusest lähtuvad soovitused või nõuded kasutada suure energiatõhususega tehnosüsteemi.

3.2.3 Energiatõhusus ja sisekliima

Hoones tagatakse normidele vastav sisekliima.

Energiatõhususe saavutamiseks on arhitektuursete vahenditena kasutatud varjualuseid hoone ees ja taga ,mis ulatuvad põhimahust välja ning optimeerib suvise päikese pääsu hoonesse, samuti on avatäidete puhul kasutatud normi miinimumnõuetest paremate tehniliste näitajatega tooteid.

Hoone piirdekonstruktsioonid on ette nähtud normidest paremate soojustehniliste näitajatega.

Igale korterile paigaldatakse soojustagastusega ventilatsiooniagregaat. Hoone küte on ette nähtud lahendada maakütte soojuspumbaga. Hoones kasutatakse põrandaküttesüsteemi.

Ruumide piisav loomulik valgustus on tagatud akendega, mille valgusava elamu tubades on vähemalt normikohane.

Ridaelamu energiatõhususarv (ETA) on vastavalt arvutustele 118 kWh/(m²·a) ehk klass A, mis tähendab, et projekteeritav hoone vastab energiatõhususe miinimumnõuetele.

3.3 HOONE KONSTRUKTSIOONID JA PINNAKATTED

3.3.1 Vundament

Hoone on ette nähtud raudbetoontaldmikele rajatavale lintvundamendile. Vundament täpsustatakse eraldi konstruktiivse projektiga.

3.3.2 Põrand pinnasel

Hoonele on ette nähtud soojustatud betoonpõrand.

Tihendatud pinnasele paigaldatakse kahes kihis 200 mm EPS Silver soojustust. Soojustuse peale valatakse 80 mm paks betoonplaat. Plaadi sisse paigaldatakse põrandaküttetorustik. Betoonplaat kaetakse põrandakattega, mis olenevalt ruumi kasutusotstarbest on kas parkett või keraamiline plaat.

Betoonplaadi ja soojustuse vahele on ette nähtud kile.

Kuna planeeritav ala on suur, siis teostada täiendav mõõtmine iga konkreetse ehitise kohta enne ehituse algust. Vajadusel arvestada edasisel planeerimisel ja projekteerimisel standardiga EVS 840:2017

20/29

Radooniohutu hoone projekteerimine. Tehakse vajalikud uuringud ja meetmed rakendatakse vastavalt standardile.

Põranda U = 0,11 W/m²K

3.3.3 Laed

Hoonele on ette nähtud betoon-õõnespaneelidest vahelaed. Lagede kandev osa on ette nähtud 220 mm õõnespaneelidest. Paneelide peale on ette nähtud paigaldada 20+20 mm sammumüraisolatsiooni ja 80 mm betoonplaat. Betooni peale paigaldatakse põrandakatted, mis olenevalt ruumi funktsioonist on parkett või keraamilised plaadid.

Elu- ja abiruumide laepaneelidel parandatakse valuvead ja värvitakse valgeks.

3.3.4 Katus ja katuslagi

Hoonele on ette nähtud lamekatus. Katus on 220 mm õõnespaneelidest, mis pealt kaetakse hüdroisolatsiooniga. Katusele on ette nähtud paigaldada vastavalt kalletele minimaalselt 250 mm EPS Silver soojustust. Kallete andmiseks paigaldatakse põhisoojustuse peale üks kiht kaldu lõigatud soojustust (paksus 50...200 mm), mis kaetakse 30 mm tuulutussoontega villaplaadiga. Katusekatteks on ette nähtud 2-kordne SBS-kate.

Katuse U (keskmine) = 0,10 W/m²K

3.3.5 Välisseinad

Välisseinad (VS-02) on projekteeritud 375 mm Bauroc Ecotherm+, mis on kaetud bituumenpaberiga. Selle peale on projekteeritud 2-kordne puidust roovitus tuulutuse tagamiseks (vertikaalne roovitus 21 x 45 mm, mille peal horisontaalne roovitus 18 x 95 mm). Roovituse peale on ette nähtud 21 x 120 mm vertikaalne voodrilaud. Laudis toon vastavalt vaadetele.

U= 0,20 W/m²K

Hoonele on projekteeritud ka krohvitud välisseinad (VS-01), mis on Baruoc 375 ecoterm plokist ja kaetud õhekrohviga. Toon vastavalt vaadetele.

U= 0,20 W/m²K

Välisseina õhumüra isolatsiooniindeks: ainuüksi Bauroc ecoterm+ 375 mm tagab 47 dB, millele lisandub fassaadikattematerjalide õhumüra isolatsioon.

Lähtudes „Rae vald Rae küla Kivinuki tee 36 ja lähiala detailplaneeringu mürataseme uuringust“: Müratase detailplaneeringu alusel planeeritavate eluhoonete teepoolsel küljel olemasoleva liiklussageduse korral on kuni 58 dB päeval ja 50 dB öösel. Peamine müra pärineb Raeküla tee liiklusest. Tee omanik (Transpordiamet) on projekti koostajat teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ega võta endale kohustusi riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga käsitletaval alal. Seletuskirjas märkida, et kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja.Kõrgemad müratasemed tekivad kõige Raeküla tee poolsemate planeeritavate eluhoonete külgedel. Kõrgeim müratase on DP ala kõige loodepoolsema ridaelamu kinnistu Raeküla tee kontaktvööndis. Olemasolevas olukorras ei ületa Kivinuki tee 36 ja lähiala detailplaneering lähimatel elamualadel II kategooria müra piirväärtust (päeval 60 dB, öösel 55 dB). Persepektiivse liiklussageduse juures jääb müratase detailplaneeringuga planeeritavatel elamualadel kuni 59 dB päeval ja 51 dB öösel. Detailplaneeringuga planeeritavatel elamute välisfassaadil jäävad müratasemed vahemikku kuni 55 päeval ja 50 öösel. Perspektiivses olukorras pole planeeritavatel elamualadel II kategooria sihtväärtust (päeval 60 dB, öösel 55 dB) ületatud. Detailplaneeringu ala lähimatel elamualadel II kategooria müra piirväärtust (päeval 60 dB, öösel 55 dB) perspektiivse liiklussageduse korral ületatud ei ole. Mürauuringu tulemustest on näha,

21/29

et Rae vald Rae küla Kivinuki tee 36 ja lähiala detailplaneeringu elluviimine tõstaks DP alale lähimatel elamualadel mürataset nii päeval kui öösel kuni 1 dB võrra. Müra modelleerimise standard kõrghaljastust standard arvesse ei võta ning seetõttu võib esitatud müra hajumine olla pigem tegelikust veel kiirem.

Vastavalt standardis EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ tabelis 6.3 – „Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüratasemest“ toodule projekteeritakse elamu välispiirete konstruktsioonid minimaalselt selliselt, et mitmest erineva heliisolatsiooniga

elemendist välispiirde ühisisolatsioon oleks R`w +Ctr ≥ 30dB. Sellisel juhul on arvestatud ka võimaliku liiklussageduse tõusuga vastavalt müraprognoosile.

Välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb arvestada, et ventileerimiseks ettenähtud elemendid (tuulutusavad aknakonstruktsioonis või värskeõhuklapid välisseinas) ei vähendaks välispiirde heliisolatsiooni sel määral, et lubatav müratase ruumis oleks ületatud.

3.3.6 Siseseinad

Hoonele projekteeritud kandvad siseseinad, korterite vahelised seinad on ette nähtud 240 mm täisvalatud õõnesplokist, mis krohvitakse ja viimistletakse värviga. Õhumüra isolatsiooniindeks R’w 58dB.

Eluruumide siseseinad on ette nähtud 66 mm metallkarkassile, mis täidetakse min.villaga ning kaetakse mõlemalt poolt erikõva kipsplaatidega, viimistletud värviga. Õhumüra isolatsiooniindeks R’w 43dB . Köögiseintes paigaldatakse kappide kinnitamiseks kipsplaadi taha lisaks 15 mm OSB-plaadid.

Šahtide seinad on ette nähtud 66 mm metallkarkassile, mis täidetakse min.villaga ning kaetakse ühelt poolt kahekordse kipsplaadiga.

Märgades ruumides on ette nähtud kasutada tsementkiudplaate või niiskuskindlaid kipsplaate, mis võõbatakse hüdroisolatsiooniga ning kaetakse keraamiliste plaatidega.

3.3.7 Avatäited

Hoonele on ette nähtud paigaldada 3-kordse klaaspaketiga PVC-aknad.

Kogu akna U = 0,80 W/m²K

Akende avatavad osad avanevad esimesel korrusel nii kald- kui pöördsuunaliselt ning võimaldavad mikrotuulutust, ülemistel korruste akendel on avatavad osad alates 0,9m kõrguselt.

Akende klaaspakettides kasutatakse päikesekaitseklaase g-arvuga vastavalt energiamärgises märgitule.

Korterite välisuksed on soojustatud puituksed.

Välisuste U ≤ 1,4 W/m²K

Korterite siseuksed on ette nähtud sileuksed. Niisketes ja märgades ruumides on ette nähtud kasutada niiskuskindlamaid uksi. Soojapanipaiga siseuks peab olema lävepakuga ja helikindlam.

Hoone siseuksed peavad vastama Majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrusele „Eluruumile esitatavad nõuded“ § 3 nõuetele.

Uste laiused:

Korterite välisuksed: 0,9 m

Korterite siseuksed: 0,8 m

Vannitoa ja tualettruumi uksed: 0,8 m

Leiliruumi uksed: 700 mm

22/29

Uste kõrgused: 2,1 m

3.3.8 Terrassid ja väliskonstruktsioonid

Ridaelamute iga korteri juurde kuulub esimesel korrusel oma terrass. Terrass on projekteeritud puitkonstruktsioonis, pinnaviimistluseks sügavimmutatud, tumepruun puit. Terrassid paigaldatakse pinnapealsete reguleeritava kõrgusega kanduritele.

3.4 HOONE TEHNILISED ANDMED

Kinnistu aadress: Maarjanurme tee 2, Rae küla, Rae vald, Harju maakond

Projekteeritud hoone kasutusotstarve: 11221; Ridaelamu

Ehitisealune pind: 309,9 m²

Maapealse osa alune pind: 309,9 m²

Maapealse osa korruste arv: 2

Maa-aluse osa korruste arv: 0

Absoluutkõrgus: 50,2 m

Kõrgus: 7,2 m

Pikkus: 27,5 m

Laius: 14 m

Suletud netopind: 439,3 m²

Köetav pind: 435,3 m²

Maapealse osa maht: 2104 m³

Üldkasutatav pind: 0 m²

Tehnopind: 3,6 m²

Suletud brutopind: 529,7 m²

Eluruumide pind: 435,7 m²

Hoone tulepüsivusklass: TP-3

Parkimiskohti krundil: 8

Hoone eluiga: Ehituskonstruktsioonidele, sisemisele külmaveevarustusele, kanalisatsioonile, küttele arvestatakse elueaks minimaalselt 50 aastat. Ventilatsioonisüsteemidele 20 aastat. Elektrisüsteeme tuleb kontrollida iga 10 aasta tagant.

23/29

Detailplaneeringu ja projekteeritud lahenduse võrdlus:

Detailplaneering Projekteeritud

Sihtotstarve: EEr 100% EEr 100%

Hoonestusviis: Lahtine Lahtine

Katuste kalded: 0-15° 1:60 (≈ 0,95°)

Kõrgus planeeritavast maapinnast: 8 m 7,2 m

Fassaadide materjalid: Soovitatavalt puit, krohv ja/või kivi Puit ja krohv

Hoonestusala: Põhjast 16,5 m Põhjast 16,5 m Lõunast 4,0 m Lõunast 4,0 m Idast 4,0 m Idast 4,0 m Läänest 4,0 m Läänest 4,0 m

Juurdepääs: Maarjanurme tn. Maarjanurme tn.

Parkimiskohad: 8 8

Piirdeaed: Tänaval 1,5 m Tänaval 1,2 m Kinnistul 1,5 m Kinnistul 1,2 m

Hoonete ±0.00 planeeritavast maapinnast: ±0,30 kuni ±0,50 ±0,20

Servituudid: JAH JAH

Hoonete arv: 1 1

Hoonealune pind kokku: 480 m² 309,9 m²

Hoone korruselisus: 2/0 2/0

Hoone kõrgus: 8,0 m 7,2 m

Hoone suletud brutopind: 960 m² 529,7 m²

24/29

3. TEHNOSÜSTEEMID

Tehnovõrkude ja -rajatiste plaani vt. Merinforf OÜ töö nr. 025025

4.1 Veevarustus ja kanalisatsioon

Veevarustus ja kanalisatsioon lahendatakse eraldi projektiga vastavalt tehnovõrgu valdaja tehnilistele tingimustele. Hoonesse rajatakse majandus-joogivee süsteemi veevõrk külmale ja soojale veele. Veevarustussüsteem ehitatakse välja magistraaltoru põhine. Magistraaltoru pealt jõuab tarbevesi jaotustorudega tarbijani. Igale boksile on ette nähtud eraldi veearvestid. Veemõõdusõlm asub tehnilises ruumis. Veemõõdusõlm on ette nähtud välisvõrgust tuleva külma vee tarbimise mõõtmiseks. Sooja vee mõõtmist eraldi ei teostata. Veemõõtja paigaldab vee-ettevõtja. Veemõõdusõlme ruum peab olema kuiv, soe ja valgustatud ning võimaluse korral varustatud vee äravooluga. Soe tarbevesi valmistada hoone soojussõlmes. Kinnistu olmereovee kanaliseerimine on lahendatud lahkvoolsena. Projekteeritud hoone olmereovesi kanaliseeritakse kinnistusisesesse kanalisatsioonitorustikku. Hoonesisene reoveesüsteem on lahendatud õhustatud püstikute ja isevoolsete kogumistorudega.

Sademevesi hoone katuselt on lahendatud hoonesiseste sademeveekanalisatsiooni püstikutega ja lastakse hoone külgedelt välja. Sadevesi immutatakse oma kinnistul pinnasesse, pidades silmas, et kõrval krundile ei tohi sadevett juhtida.

4.2 Küte, ventilatsioon, jahutus

Küte, ventilatsioon ja jahutus lahendatakse eraldi projektiga.

Hoones küte on lahendatud vesipõrandaküte baasil. Soojussõlm asub tehnoruumis, soojustootjaks on maasoojuspump. Soojuskadu arvutuslikul välisõhutemperatuuril (-21°C) on 14,0 kW. Tehnoruumi paigaldatakse maasoojuspump, küttevee akumulatsioonimahuti 200L, soojaveeboiler 500L, tsirkulatsioonipumbad, kütte- ja tarbeveesüsteemi paisupaagid, sulg-, reguleer- ja ohutusarmatuur. Soojussõlmes toimub kütte soojuskandja temperatuuri reguleerimine vastavalt välisõhu temperatuurile.

Sooja tarbevee temperatuur hoitakse konstantne, näiteks +55 °C. Hoonesse on projekteeritud vesipõrandaküttesüsteem, mis peab tagama ruumiõhu temperatuuri vastavalt normidele. Küttesüsteemi kvalitatiivne reguleerimine toimub soojuspumbas vastavalt välisõhu temperatuurile, kvantitatiivne reguleerimine põrandkütteringidele paigaldatud termostaatiliste reguleerimisventiilide abil. Soojuskandja arvestuslikud parameetrid: vesipõrandaküte 35/30 °C.

Ventilatsioon on igale boksile ette nähtud sissepuhke- ja väljatõmbeventilatsiooniseade, mis paigaldatakse panipaiga seinale. Seadmed on varustatud rootorsoojustagastiga ning nende komplekti kuuluvad klapid, filtrid ja ventilaatorid. Sissepuhke- ja väljatõmbesüsteemide ventilaatorid on muutuva kiirusega, mis võimaldab reguleerida süsteemi tootlikkust vastavalt vajadusele. Pliidikubude väljatõmme juhitakse eraldi kanalitega hoone katusele. Kliendi poolt paigaldatav kubu peab olema varustatud ventilaatori ja tagasilöögiklapiga.

Jahutus on ette nähtud paigaldada 1.korruse elutuppa ning 2.korruse koridori (jahutus tuleb ainult otsaboksides), antud ruumides on projekteeritud jahutussüsteem õhk-õhk soojuspumba baasil, „split“ süsteem ühe välis- ja kahe siseosaga. Vastavalt Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 lisa 1 sätestatu kohaselt kinnistu asub II müra kategooria alas, kus kehtib päeval piirväärtus 50 dB ja öösel 40 dB. Hoone katusele paigaldatakse konditsioneeri välisosad, mille töömüratase jääb (vastavalt seadme mürataseme info juhendmaterjali

25/29

järgi) nii päevasel kui ka öisel ajal alla 40 dB. Analoogse konditsioneeri välisseadme valikul peab selle müratase jääma alla 40 dB.

4.3 Hoone tugev- ja nõrkvool

Hoone tugevvoolu liitumine projekteeritakse eraldi projektiga vastavalt Elektrilevi OÜ poolt ja nõrkvoolu liitumine vastavalt Enefit OÜ poolt. Liitumispunkt Elektrilevi OÜ-ga asub kinnistu vahetusläheduses või kinnistul eraldi alusel asuvas liitumiskilbis ostja toitekaabli kingadel. Ridaelamu peakaitsmete suurus on 3x63A (täpsustatakse põhiprojektis). Hoonesse on ette nähtud operaatorineutraalne sidevõrgu süsteem, eraldi nõrkvoolujaotlaga tehnoruumis. Kinnistu piiri vahetuslähedusse paigaldatakse jaotuskapp, mis ühendatakse üldkasutatava sidevõrguga ja kuhu on tagatud juurdepääsu võimalus erinevatele teenusepakkujatele. Lokaalset elektritootmist ei plaanita. Projeteeritakse perspektiivne valmidus päikesepaneelide paigaldamiseks. Ehitusteatisekohustuslike päikesepaneelide ehitise ehitamiseks on tuleb ehitisregistris esitada ehitusteatis koos ehitusprojektiga.

26/29

TULEOHUTUS

5.1 ÜLDANDMED

5.1.1 Projekteerimistöö Piiritlus Käesolevas töös on käsitletud Rae vallas, Rae külas, Maarjanurme tee 2 kinnistule projekteeritud ridaelamu tuleohutust. Projekt määrab ära tuleohutuse põhimõtted ja normdokumendid.

5.1.2 Alusdokumendid

- Lähteandmed Tellija lähteülesanne

- Normdokumendid _ Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“

_EVS 812-1:2017 Ehitise tuleohutus. Osa 1: Sõnavara

_EVS 812-2:2014/AC: 2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid

_EVS 812-3:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid

_EVS 812-6:2013 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus

_EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded

5.2 TULEOHUTUSKLASS, KASUTUSVIIS JA KASUTUSOTSTARVE

5.2.1 Tuleohutusklass Hoone kasutusviis I kasutusviis

Hoone tulepüsivusklass TP-3

Hoone kasutusotstarve 11221; Ridaelamu

Hoone korruste arv 2

5.3 TULEOHUTUSE TAGAMISE PÕHIMÕTTED

5.3.1 Tuleohutuskujad

Hoone tuleohutuskujad on tagatud. Naaber hooned asuvad kõrval krundi Kivinuki tee 47 kinnistu peale projekteeritavast hoonest enam kui 17,2 m kaugusel.

5.3.2 Kande- ja tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivusajad ja hoone põlemiskoormus

Tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivus EI30.

Vastavalt Siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ jääb üksikelamu põlemiskoormus alla 600 MJ/m2.

27/29

5.4 TULETÕKKESEKTSIOONID, TULEPÜSIVUS

Projekteeritud korterelamus on igast korterist moodustatud omaette tuletõkkesektsioon.

Tehnosüsteemide läbiviigud ei tohi kiirendada tule levikut. Torustike läbiminekutel tuletõkkepiiretest kasutada tuletõkkeklappe, mansette või tihendada tulekindlate mastiksite ja mähistega vastavalt tulekaitse nõuetele.

Ventilatsioonisüsteemid ei tohi ehitises põhjustada tuleohtu ega võimaldada tule ja suitsu levikut. Seepärast rajatakse kõik ventilatsioonisüsteemide elemendid mittepõlevatest või raskestisüttivatest materjalidest. Õhutorude läbimineku kohtadesse tuletõkkesektsiooni piiretset paigaldada tulekaitseklapid, mis omavad samasugust tulepüsivusklassi nagu tuletõkkesektsiooni piiregi. Kõigi tulekaitseklappide juurde, samuti kohtadesse, kuhu võib koguneda tolmu ja kuhu ei pääse muud teed kaudu puhastama, paigaldatakse puhastusluugid. Õhutorude läbiminekul teisest tuletõkkesektsioonist õhutorud isoleeritakse kivivillast võrkmattidega PV-80 AVM vastavalt tuletõkketarindi tulepüsivusastmele.

5.5 SUITSUTSOONID

Iga korter moodustab eraldi sektsiooni. Suits eemaldatakse avatavate akende kaudu.

Elamu igas toas on vähemalt üks avatav aken.

5.6 TULETUNDLIKKUS

Õigusaktidest tulenevalt:

I kasutusviisi ja tulepüsivusklassi TP-3 seinte ja lagede tuletundlikusklass on D-s2,d2 (seinapinna väikseid osi võib katta klassifitseerimata materjaliga),

Põrandad: normidega nõudeid ei esitata Tehniliste ruumide Seinad ja lagi: B-s1,d0 Tehniliste ruumide põrandad: DFL-s1 Panipaiga Seinad ja lagi: B-s1,d0 Panipaiga põrandad: DFL-s1 Soojustussüsteem: D,d0 Välisseina välispind: D,d2 Õhutuspilu välispind: D,d2 Toruisolatsiooni tuletundlikkus: A2-s1,d0 ; A2L-s1,d0 Kaablite tuletundlikus: Dca-s2,d2,a2 Katusekatte väline tuletundlikkus peab olema Broof(t2-t4) Katuse soojustusmaterjal EPS Silver E-klass Katuse soojustusmaterjali pealmine kiht, jäik villaplaat A-klass Fassaadi soojustus Kingspan Therma TW50 E-klass Fassaadi soojustus EPS Silver E-klass

5.7 EVAKUATSIOONI LAHENDUS

5.7.1 Evakuatsiooniteede laiused ja arv Hoone esimeselt korruselt toimub evakuatsioon läbi välisuste ja avatavate akende otse välja, välisõhku.

Teiselt korruselt toimub evakuatsioon mööda sisetreppe esimesele korrusel ning välisuste ja avatavate

28/29

akende kaudu hoonest välja.

5.7.2 Pääsud keldrisse, pööningule ja katusele Pääs katusele toimub teisaldatava redeliga, redelit hoiustatakse eraldiseisvas tehnoruumis.

Hoonel keldrid ja pööningud puuduvad.

5.8 TULEOHUTUSPAIGALDISED

5.8.1 Autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur Elamutes paigaldatakse autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur igasse korterisse.

5.8.2 Suitsueemaldamine

Iga korter moodustab eraldi sektsiooni. Suits eemaldatakse avatavate akende kaudu.

Elamu igas toas on vähemalt üks avatav aken.

5.9 TEHNOSÜSTEEMIDE TULEOHUTUS

Päikesepaneelide paigaldamisel tuleb järgida EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja tootjapoolsetest paigaldusjuhistest.

5.9.1 Ventilatsiooniseadmete tuleohutus

Igasse korterisse paigaldatakse oma ventilatsiooniseade.

Järgida EVS 812-2:2018 „Ehitise tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid“ esitatud nõudeid ja juhiseid.

Läbiviigud tihendatakse selliselt, et nõutav konstruktsiooni tulepüsivus oleks tagatud. Ventilatsioonisüsteemid ei tohi põhjustada tuleohtu ega võimaldada tule ja suitsu levikut. Sellepärast rajatakse kõik ventilatsioonisüsteemide elemendid mittepõlevatest või raskestisüttivatest materjalidest. Kohtadesse, kuhu võib koguneda tolmu ja kuhu ei pääse muud teed kaudu puhastama, paigaldatakse puhastusluugid.

Konkreetne lahendus sõltub sellest, missuguseid tooteid vastava eriosa tegija kasutab. Ventilatsioonisüsteemide tuleohutuse täpsustused vaadata vastava projekti seletuskirjast.

5.9.2 Kütteseadmete tuleohutus

Küttesüsteemid peavad vastama EVS 812-3:2018 „Ehitise tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid“ nõuetele.

Hoonele paigaldatakse maa soojuspump, mis asub tehnoruumis.

Hoone igale korterile on projekteeritud saunad. Leiliruumides kasutatakse elektrikeriseid.

Küttessüsteemide tuleohutuse täpsustused vaadata vastava eriosade projekti seletuskirjast.

5.9.3 Muude tehnosüsteemide tuleohutus Tehnoseadmete läbiviigud ei tohi kiirendada tule levikut. Torustike läbiminekutel tuletõkkepiiretest kasutada tuletõkkeklappe, mansette või tihendada tulekindlate mastiksite ja mähistega vastavalt tulekaitse nõuetele.

5.10 TULEOHUTUSNÕUDED PÄIKESEPANEELIDELE

Päikesepaneelide paigaldamisel tuleb arvestada teiste tehnosüsteemide toimimiseks vajaliku ruumiga ning vajadusel juurdepääsuga hooldustööde tegemiseks. Hetkel päikesepaneele välja ei ehitada, kuid

29/29

projekteeritakse välja võimalused need lisada juhul kui elanikud soovivad seda teha.

Päikesepaneelide minimaalsed kaugused suitsueemalduse seadmetest:

- Juurdepääsutee laius tsooni sees peab olema vähemalt 0,8m

- Vertikaalse suitsueemalduse väljapuhketoru otsast 1m allpool

- Horisontaalselt paigaldatud väljapuhketoru otsast 5m

Päikesepaneelide tsoonid peavad olema projekteeritud ja paigaldatud nii, et nendele oleks tagatud juurdepääs päästemeeskonnale pääste-, ja kustutustööde tegemiseks. Katusele on lubatud maksimaalselt 300m2 suuruseid tsoone moodustada.

5.11 PÄÄSTEMEESKONNA JUURDEPÄÄS EHITISELE

Juurdepääsud hoonetele on tagatud Maarjanurme tänavalt. Selleks on kinnistu idaküljele projekteeritud sissesõit. Päästetehnikaga on tagatud pääsud hoone kirdekülgedele.

5.12 VÄLINE TULEKUSTUTUSVESI

Detailplaneeringus on ette nähtud tänavatele rajada hüdrantide võrgustik. Lähim projekteeritud hüdrant jääb käesoleva projektiga projekteeritud hoonest ca 25 m kaugusele. Hüdrant on projekteeritud Maarjanurme tee ja Kivinuki tee ristmikule, jäädes Maarjanurme tee 2 kinnistu kagunurka. Hüdrantide kohta vt käesoleva projekti asendiskeemilt või taristu projekti asendiplaanilt.

Vastavalt Siseministri määrus nr 10 ,18.02.2021 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“, on kuni 600 m² tuletõkkesektsiooni piirpindalaga hoone ühe tulekahju väliskustutuseks vajalik vooluhulk 10l/s 3 tunni jooksul, kokku 108 m³.

/allkirjastatud digitaalselt/

Lisa 2. PIN444_EP_AS-4-01_MNT2-asendiskeem.pdf

GSPublisherVersion 1362.6754574907985921.0.100

TINGMÄRGID

- Projektis käsitletav kinnistu

- Lähim planeeritav hüdrant ca 25m

25 m

Maarjanurme tee 2

A 3

05.03.2026

RETERRA TELLIJA

STAADIUMJ O O N I S E N I M I

Asendiskeem

Harju maakond, Rae vald, Rae küla

KUUPÄEV

PROJEKTI AUTORIDOBJEKTI NIMI JA AADRESS

PROJ. NR.

444 EP

º Hilisema kuupäevaga joonis tühistab varasema, enne töösse andmist kontrollida uuema joonise olemasolu º Enne avatäidete ja monteeritavate osade tellimist teostada mõõtmised kohapeal º Vastuolude ilmnemisel kontakteeruda arhitektiga. Joonis on kaitstud autoriõigusega ja selle kopeerimine, levitamine või selles muudatuste tegemine ilma õiguse valdaja loata on keelatud

PIN ARHITEKTID OÜ º TATARI 64 º TALLINN 10134 º E-MAIL : [email protected] º MTR: EEP002107 º REG. NR. 12073665

LEHE NR.

AR-4-01 MÕÕTKAVA

KOOSTAJAVASTUTAV SPETSIALIST

Mark H. Lepper Neeme Tiimus PROJ. OSA

EESNIMI PEREKNIMI NEEME TIIMUS

MARKUS NIMIK KATRIN KAEVATS

JAAN PORT

MARK HEINRICH LEPPER

Lisa 3. 025025_PP_TL-3-01_seletus-teeprojekt.pdf

RIDAELAMU JA KAHE KORTERIGA

ELAMU TÜÜPPROJEKT

TEEPROJEKT. III ETAPP

PÕHIPROJEKT

Töö nr: T25001/3

Tellija: Merindorf OÜ

Objekti aadress: Harju maakond, Rae vald, Rae küla, Maarjanurme

tee 1, 2, 3, 5, 6, 7, 8, 10; Kivinuki tee 36, 37, 38, 39,

40, 41, 42, 43, 44, 45, 46, 47

Projektijuht: Raido Mugamäe (Merindorf OÜ)

Koostas: Aleksei Oništšik

(tel. 51 888 13, [email protected])

Majandustegevusteated:

EPE001054

ELK000043

EEP003346

17.04.2026, Tallinn

// allkirjastatud digitaalselt //

RIDAELAMU JA KAHE KORTERIGA ELAMU TÜÜPPROJEKT ROADCONSULT OÜ

III ETAPP PÕHIPROJEKT

17.04.2026, T25001/3 2/11

I KÖITE SISUKORD

1 ÜLDOSA ................................................................................................................. 3 1.1 PROJEKTEERIMISEL KASUTATUD NORMDOKUMENDID JA JUHENDID ..... 3 1.2 LÄHTEANDMED JA UURINGUD ....................................................................... 4 1.3 SEOTUD PROJEKTID ........................................................................................ 4

2 OLEMASOLEV OLUKORD ..................................................................................... 4 3 PROJEKTLAHEDUS ............................................................................................... 4

3.1 PLAANILAHENDUS ............................................................................................ 4 3.2 VERTIKAALPLANEERING .................................................................................. 5 3.3 KONSTRUKTSIOONID ....................................................................................... 5 3.4 LIIKLUSKORRALDUS- JA OHUTUSVAHENDID ................................................ 6 3.5 TEHNOVÕRGUD ................................................................................................ 7 3.6 KESKKONNAKAITSE JA MAASTIKUKUJUNDUSTÖÖD ................................... 7

4 TÖÖDE TEOSTAMINE ............................................................................................ 8 4.1 ETTEVALMISTUSTÖÖD ..................................................................................... 8 4.2 EHITUSTÖÖD .................................................................................................... 9

5 KVALITEEDINÕUDED ............................................................................................. 9 6 TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS .................................................................... 10 7 HOOLDUSJUHEND.............................................................................................. 10

II SELETUSKIRI

III JOONISED

1. Asendiplaan ja liikluskorraldus TL-4-01

2. Vertikaalplaneering TL-4-03

3. Tehnovõrkude koondplaan TL-4-04

4. Lõige A – A TL-4-05

RIDAELAMU JA KAHE KORTERIGA ELAMU TÜÜPPROJEKT ROADCONSULT OÜ

III ETAPP PÕHIPROJEKT

17.04.2026, T25001/3 3/11

II SELETUSKIRI

1ÜLDOSA

Käesolev teeprojekt on koostatud RoadConsult OÜ poolt Merindorf OÜ tellimusel.

Objekti nimetus: Maarjanurme ja Kivinuki tee tehnovõrkude ja teede projekt.

Objekti asukoht: Harju maakond, Rae vald, Rae küla, Maarjanurme tee 1, 2, 3, 5, 6, 7, 8,

10; Kivinuki tee 36, 37, 38, 39, 40, 41, 42, 43, 44, 45, 46, 47.

Projektiga seotud kinnistud: Maarjanurme tee 1, 2, 3, 5, 6, 7, 8, 10; Kivinuki tee 36, 37,

38, 39, 40, 41, 42, 43, 44, 45, 46, 47

Teeprojekti koostamiseks on aluseks võetud kehtiv detailplaneering, koostatud Kivinuka

KV OÜ poolt, töö nr. 466 ning Aamos Atlas OÜ poolt teostatud mõõdistus tööd nr. 123-

G-25 (2025).

Projekti tegemisel pole teada muude kolmandate isikute kehtestatud tingimusi ja/või

nõudmisi tehtavale tööle.

1.1PROJEKTEERIMISEL KASUTATUD NORMDOKUMENDID JA

JUHENDID

Projekti koostamisel on lähtutud ja ehitustööde teostamisel tuleb juhinduda

järgmistest õigusaktidest. Aluseks võtta seaduste ja määruste kehtiv

redaktsioon:

1 Ehitusseadustik (vastu võetud 11.02.2015)

2 Nõuded ehitusprojektile (vastu võetud 17.07.2015 nr 97)

3 Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded (Vastu võetud 09.01.2020 nr 2)

4 Tee projekteerimise normid (Vastu võetud 17.11.2023 nr 71)

5 Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi

tähistusele esitatavad nõuded (Vastu võetud 25.06.2015 nr 73)

6 EVS 613:2023 Liiklusmärgid ja nende kasutamine

7 EVS 614:2022 Teemärgised ja nende kasutamine

8 EVS 843:2016 Linnatänavad

9 EVS 901-1:2020 Tee-ehitus Osa 1: Asfaltsegude ja pindamiskihtide täitematerjalid

10 EVS 901-2:2016 Tee-ehitus Osa 2: Bituumensideained

11 EVS 901-3:2021 Tee-ehitus Osa 3: Asfaltsegud

12 EVS-EN 1340:2003+AC:2006/AC:2014 Betoonist äärekivid. Nõuded ja

kaitsemeetodid

13 EVS-EN 1343:2012: 2012 Looduskivist äärekivid välissillutiseks. Nõuded ja

katsemeetodid

14 EVS-EN 13242:2006+A1:2008 Ehitustöödel ja Tee-ehituses kasutatavad sidumata ja

hüdrauliliselt seotud täitematerjalid

15 Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis (TA 2021)

16 Killustikust katendikihtide ehitamise juhis (MA 2016-012)

17 Elastsete teekatendite projekteerimise juhend (MA 2017-003)

RIDAELAMU JA KAHE KORTERIGA ELAMU TÜÜPPROJEKT ROADCONSULT OÜ

III ETAPP PÕHIPROJEKT

17.04.2026, T25001/3 4/11

18 Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis (2016)

19 Muldkeha pinnaste tihendamise ja tiheduse kontrolli juhend (2006-41)

20 Rae valla kaevetööde eeskiri (Vastu võetud 30.11.2010 nr 41)

21 Rae valla heakorraeeskiri (Vastu võetud 17.11.2020 nr 60)

22 Rae valla jäätmehoolduseeskiri (Vastu võetud 15.06.2021 nr 73)

23 Teekatendi- ja kaevukonstruktsioonide projekteerimisele, rajamisele ja remondile

esitatavad nõuded (Vastu võetud 18.09.2019 nr 27)

24 Teetööde tehnilised kirjeldused (MA 2019)

25 MaaRYL 2010 ja selle juhenditeatmikud RT 89-10620-et, RT 89-10639-et.

Tööde tegemisel järgida lisaks eeltoodud dokumentidele alljärgnevaid:

26 Omanikujärelevalve tegemise kord (vastu võetud 02.07.2015 nr 80)

27 Tee ehitamise kvaliteedinõuded (vastu võetud 03.08.2015 nr 101)

28 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele (Vastu võetud 13.07.2018 nr 43)

29 Rae valla jäätmehoolduseeskiri (Vastu võetud 15.06.2021 nr 73)

1.2LÄHTEANDMED JA UURINGUD

Asendiplaani aluseks on kasutatud Aamos Atlas OÜ poolt teostatud mõõdistus tööd nr.

123-G-25 (2025).

Koordinaadid süsteemis L-EST97, kõrgused EH2000 süsteemis.

Geoloogiline uuring teostatud Pinnaseuuringud OÜ poolt, töö nr. 2025-06-10.

Projekti tegemisel pole teada muude kolmandate isikute kehtestatud tingimusi ja/või

nõudmisi tehtavale tööle.

1.3SEOTUD PROJEKTID

Edites OÜ, töö nr. 2532K1, 2532K2, 2532K3 – sidevarustus ja tänavavalgustus. Merindorf OÜ, töö nr. 025022, 025024, 025025 – veevarustus ja kanalisatsioon.

2OLEMASOLEV OLUKORD

Objekt asub Rae külas, Rae vallas, Raemõisa tee kinnistul.

Käsitletav ala on nõrgalt lainja reljeefiga moreenitasandik, mis on olnud kasutusel

põllumaana. Maapind on absoluutkõrgusel 40÷44 m ja madaldub kagusse.

11334 Raeküla tee km 0,91-1,30 aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 2017. a

andmetel 687 autot/ööp, Kivinuki tee ristmikuga külgnevas lõigus 1816 autot/ööp.

Olemasolevad teed ja liiklus puuduvad.

3PROJEKTLAHEDUS

3.1PLAANILAHENDUS

Tänavavõrgu planeerimisel on lähtutud Rae valla üldplaneeringu (kehtestatud Rae

Vallavolikogu 21.mai 2013.a. nr 462); liikluskorralduse lahendustest, olemasolevast

teede võrgustikust ja koostatud detailplaneeringute liikluslahendustest ning kehtivast

RIDAELAMU JA KAHE KORTERIGA ELAMU TÜÜPPROJEKT ROADCONSULT OÜ

III ETAPP PÕHIPROJEKT

17.04.2026, T25001/3 5/11

Rae vald Rae küla Raeküla tee äärse elamuala ning kooli detailplaneering, Kivinuka KV

OÜ, töö nr. 466.

Riigiteelt Raeküla tee 11334 põhja lõuna suunas saab alguse varem projekteeritud tee,

mis jätkub edasi Kivinuki teele ja viib uutele tekkinud kruntidele.

Riigiteelt joonistele on näidatud 30 m tee kaitsevöönd. Ristmikul riigiteega näidatud

vajalikud nähtavuskolmnurgad sõiduteele ning jalg- ja jalgrattateele.

Riigitee kaitsevööndis on keelatud EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 nimetatud tegevused, sh on

keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest

piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

Tee omanik (Transpordiamet) on projekti koostajat teavitanud liiklusest põhjustatud

häiringutest ega võta endale kohustusi riigitee liiklusest põhjustatud häiringute

leevendamiseks projektiga käsitletaval alal. Kõik leevendusmeetmetega seotud kulud

kannab arendaja.

Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

Horisontaalselt on projekteeritavad objektid seotud krundi piiridega. Sõidutee alad

kaetakse asfaltkattega ja murukividega, jalgteed – sillutiskividega, betoonplaatidega.

Plaanilahendus iga kinnistu kohta näidatud täpsemalt joonisel TL-4-01 „Asendiplaan ja

liikluskorraldus“.

3.2VERTIKAALPLANEERING

Maastik kruntidel on üsna keeruline, suured kõrguste erinevused.

Vertikaalplaneeringu koostamisel jälgitud, et sajuvesi ei voolaks naaberkinnistutele.

Selleks kinnistu piiride lähedal ettenähtud rajada 0,3 m sügavusega madalkohad.

Vertikaalplaneering näidatud täpsemalt joonisel TL-4-03 „Vertikaalplaneering“.

3.3KONSTRUKTSIOONID

Katendite konstrueerimisel on lähtutud projekteerimisnormidest.

Projekteeritud katendikonstruktsioonid:

3.3.1Sõidutee 1-kihiline asfaltkatend

- AC 12 surf, jämetäitematerjal: 45% tardkivikillustik h=6 cm

- Killustikalus fr. 16/32, kiilutud fr. 8/12+12/16 (Ev2=117 Mpa, E=170 Mpa) h=10 cm

- Killustikalus fr. 32/63 (Ev2=117 Mpa, E=170 Mpa) h=15 cm

- Keskliivalus (Kf>1,0; Ev2=57 Mpa, E= 65 Mpa) h=25 cm

3.3.2Sõidutee murukivikatend

- Murukivi muruvuugiga h=8 cm

- Paigaldusliiv h=3 cm

RIDAELAMU JA KAHE KORTERIGA ELAMU TÜÜPPROJEKT ROADCONSULT OÜ

III ETAPP PÕHIPROJEKT

17.04.2026, T25001/3 6/11

- Killustikalus fr. 16/32, kiilutud fr. 8/12+12/16 (Ev2=117 Mpa, E=170 Mpa) h=10 cm

- Killustikalus fr. 32/63 (Ev2=117 Mpa, E=170 Mpa) h=15 cm

- Keskliivalus (Kf>1,0; Ev2=57 Mpa, E= 65 Mpa) h=25 cm

3.3.3Jalgtee betoonkivikatend

- Betoonkivi, betoonplaat h=6 cm

- Paigaldusliiv h=3 cm

- Killustikalus fr. 16/32, kiilutud fr. 8/12 (Ev2=103 Mpa, E=140 Mpa) h=20 cm

- Keskliivalus (Kf>1,0; Ev2=55 Mpa, E= 65 Mpa) h=20 cm

3.3.4Haljasalade murukate

- Kasvumuld + murukülv h=15 cm

MÄRKUSED:

Sõidutee katend peab vastama järgnevatele nõuetele:

AC 12 surf (h=6 cm): C100/0, LA30, AN14, FNaCl4, f2, AbrA40; WTSAIR0,30

Killustikalus: Gc80/20; C=90/3; LA=30; F4; Fl=20; f2

Jalgtee katend peab vastama järgnevatele nõuetele:

Killustikalus: Gc80/20; C=50/30; LA=35; Fl=35; f4; F4

Haljastatav maapind tuleb eelnevalt planeerida, vajadusel täita ehitusobjektilt saadava

pinnasega, katta kasvumulla kihiga (h=15 cm) ning külvata muruseeme. Kasvumuld

peab olema mineraalmuld (pH 6,5...7,0) huumuse sisaldusega min 3%, muld ei tohi

sisaldada taimedele kahjulikke jäätmeid, kive, killustikku jms. Muld tihendada nii, et ei

tekiks vajumisi ega veelohkusid, ei tohi kasutada külmunud pinnast. Olemasoleva ja

rajatava haljasala piir ühtlustada ja tasandada niitmiskõlbulikuks.

3.3.5Äärekivid

Äärekivid 15x30 paigaldatakse tihendatud killustikalusele (E=140 Mpa) ja 5 cm

paksusele ühtlasele betoonist sängituskihile C12/15.

Betoonkivi- betoonplaat- ja murukivikate piirlemiseks kasutatakse Linefix plastist serv või

samaväärne analoog. Kui äärekivid on paigaldatud, siis tuleb nad toestada betooniga ka

külgedelt. Äärekivide välisküljele pannakse reeglina betooni kuni poole äärekivini, mis

vajutatakse jalaga kinni. Siseküljele läheb betooni vähem.

Äärekivide vahelised vuugid 2–3 mm.

Äärekivid peavad vastama EVS-EN 1340 standardile, klass 3.

3.4LIIKLUSKORRALDUS- JA OHUTUSVAHENDID

Asfaltkatte märgistamiseks kasutatakse värv: valge, materjal: termovaluplastik.

Projekteeritud teekattemärgistus on projekteeritud ja tuleb paigaldada vastavalt EVS

614:2022 „Teemärgised ja nende kasutamine“.

Olemasolev teekattemärgistus tuleb taastada vastavalt EVS 614:2022 „Teemärgised ja

nende kasutamine“.

RIDAELAMU JA KAHE KORTERIGA ELAMU TÜÜPPROJEKT ROADCONSULT OÜ

III ETAPP PÕHIPROJEKT

17.04.2026, T25001/3 7/11

Projekteeritud liiklusmärgid ja teemärgistus on näidatud täpsemalt joonisel TL-4-01

„Asendiplaan ja liikluskorraldus“.

3.5TEHNOVÕRGUD

Lahendatud eraldi projektidega.

Edites OÜ, töö nr. 2532K1, 2532K2, 2532K3 – sidevarustus ja tänavavalgustus. Merindorf OÜ, töö nr. 025022, 025024, 025025 – veevarustus ja kanalisatsioon.

3.6KESKKONNAKAITSE JA MAASTIKUKUJUNDUSTÖÖD

3.6.1Jäätmekäitlus

Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega

vahetult piirnevail aladel Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning Tellija

poolt esitatud juhistele vastavalt. Tähelepanu tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate

jäätmete käitlusele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle

anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Ehituse käigus tekkivad

ehitusjäätmed kõrvaldatakse vastavalt keskkonnaorganite ettekirjutustele ja

ladustuskoha kasutuseeskirjadele.

Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine tuleb kooskõlastada Rae vallaga.

Asfaltbetooni murdu ja üle jäävat pinnast äravedav ettevõtte peab omama jäätmeluba

või olema registreeritud Rae vallas, üle jääva kasvupinnase edasine kasutamine

kooskõlastada sama ametiga.

Ehitustööde lõppemise järel vormistada jäätmeõiend, kinnitada see Rae vallas ning

lisada rajatise ülevaatuse dokumentidele.

Pinnasereostuse ilmnemisel ettevalmistus- või ehitustööde tegemise ajal teatada sellest

koheselt Rae valda.

Kaevetöödel kaevandatavad pinnased tuleb vedada seadusega lubatud kohtadesse.

NB! Jäätmekavas toodud ehitusjäätmete kogused ja kaeviku tagasitäiteks vajalikke

materjalide kogused on liigikaudsed ning on arvutatud sõltuvalt projekteeritava torustiku

paigaldussügavusest kaeviku nõlva arvutusliku kaldega 3:1.

3.6.2Haljastus

Haljastatav maapind tuleb eelnevalt planeerida (õiged kalded), vajadusel täiendada

täitepinnasega, katta kasvumulla kihiga (h=15 cm) ning külvata muruseeme. Aluspinnad

peavad olema järelevalve poolt heaks kiidetud ja vastu võetud.

Kasvualune pind tuleb kujundada nii, et sellesse ei jääks vett koguvaid vajumeid.

Kasvualustel ja pinnal ei tohi olla seisvat vett.

Kasvumuld peab olema mineraalmuld (pH 6,5...7,0), muld ei tohi sisaldada taimedele

kahjulikke jäätmeid, kive, killustikku jms. Muld tihendada nii, et ei tekiks vajumisi ega

veelohkusid. Olemasoleva ja rajatava haljasala piir ühtlustada ja tasandada

niitmiskõlbulikuks.

Ehitusjärelevalve poolt heaks kiidetud muruseemne valik tuleb ühtlaselt külvata

kulunormiga vähemalt 2,5 kg/100m2, seeme tuleb kergelt mulda rehitseda. Muruseeme

peab olema varustatud sertifikaadiga. Eelistada Eesti tootjate segusid.

Muruklass: Muru A3

Muru alus kasvualuse tasasus enne siirdmuru paigaldust peab olema Muru A3 (Tarbe ja

loodusmuru) korral olema +/- 40mm. Pinna suurim lubatud 3m rihtlatiga mõõdetud

hälve on hooldusklassil A3 +/- 40mm.

Soovitatav muru seemnesegu:

RIDAELAMU JA KAHE KORTERIGA ELAMU TÜÜPPROJEKT ROADCONSULT OÜ

III ETAPP PÕHIPROJEKT

17.04.2026, T25001/3 8/11

Puhmikuline punane aruhein Festuca rubra commutata 20%,

Võsundiline punane aruhein Festuca rubra rubra 50%,

Karjamaa raihein Lolium perenne 25%

Valge ristik Trifolium repens 5%

Peale muruseemne külvamist tuleb mullapind tihendada mururulliga rullides.

Ehitustööde teostamisel tuleb arvestada ka mehhanismidega töötamisel ümbritseval alal

rikutava murukatte taastamisega.

4TÖÖDE TEOSTAMINE

Alltoodav tööde tehnoloogia kirjeldus on täpsustava/informatiivse iseloomuga, et juhtida

Töövõtja tähelepanu mõningaile nüanssidele. Tööde tegemisel ja kvaliteedi tagamisel

lähtuda kehtestatud juhenditest, normatiivdokumentidest ja standarditest (vt. ka p.3.2).

Enne ehitustööde alustamist tuleb Töövõtjal teavitada kohalikku omavalitsust ja teisi

asjasse puutuvaid ametkondi. Töövõtjal tuleb koostada ajutine liikluskorraldusskeem,

see kooskõlastada ning teetööde piirkond tähistada vastavalt kehtivale korrale („Nõuded

ajutisele liikluskorraldusele“, vastu võetud 13.07.2018 nr 43).

Enne kaevetööde alustamist on vajalik trassivaldajate teavitamine Töövõtja poolt ja

vajalike kaevelubade hankimine. Samuti raietööde kooskõlastamine asjasse puutuvate

ametkondadega ja töölubade hankimine.

Ettenägematute asjaolude ilmnemisel peab Töövõtja koheselt teavitama Tellijat ja

Projekteerijat.

Ehitustööde teostamisel olemasolevate säilivate tehnovõrkude piirkonnas tagada nende

puutumatus.

4.1ETTEVALMISTUSTÖÖD

Vähemalt üks nädal enne kaevetööde algust taotleda kaevetööde luba, vajadusel tee

sulgemise luba. Tee sulgemise teavitus tuleb saata kõigile puudutatud isikutele.

Tee-ehitustööd peavad toimuma vähemalt Teedeinsener tase 6 omava

omanikujärelevalve all.

Enne põhiliste ehitustööde algust tuleb objekt (piirded) digitaalselt välja märkida.

Digitaalselt tuleb ehituse käigus välja märkida kõik projektsed tee-elemendid nt.

äärekivid, valgustus, kaevud jne. Väljamärgitud punktid tuleb looduses kindlustada ning

vastavalt vajadusele ka taastada v. uuesti välja märkida.

Kavandatavatest töödest informeerida asjast huvitatud osapooli sh. vajadusel ka

piirinaabreid, märkides nende juuresolekul välja ehitusaegseks säilitamiseks piiritähised.

Kaevetööde teostamiseks tehnovõrkude kaitsevööndis, teavitada sellest eelnevalt trassi

valdajaid ning vajadusel võtta temalt selleks täiendav töödeluba ja märkida välja

töötsooni jäävad maa-alused kommunikatsioonid. Vajadusel täpsustada tehnovõrkude

täpne asukoht surfimise teel. Paigaldada vajalikud kaitse/reservtorud või teostada muud

ette nähtud kaitsemeetmed.

Kõik tööde korrektseks teostamiseks vajalikud ajutised laoplatsid kuuluvad lahutamatu

osana iga konkreetse tööetapi juurde. Ajutiste laoplatside asukohad on töövõtja

kohustatud ise enne tööde algust leidma ning vajadusel sõlmima nende kasutamiseks

vajaliku kokkulepped. Vajadusel tuleb ajutiste laoplatside asukohad täpsustada ja/või

kooskõlastada täiendavalt Tellija või omavalitsusega enne ehitustööde algust.

Planeeritava ehitusaluse maa-ala ulatuses eemaldatakse laienduste alt kasvupinnas ning

kaevatakse välja projektikohane süvend. Kasvupinnas ladustatakse selleks ette nähtud

laoplatsile, mida saab hiljem kasutada projektis ette nähtud nõlvakindlustuste ja

haljasalade rajamiseks. Kaevamisel ja ladustamisel tuleb jälgida, et säiliks mulla kvaliteet

(ei tohi seguneda teiste pinnastega).

RIDAELAMU JA KAHE KORTERIGA ELAMU TÜÜPPROJEKT ROADCONSULT OÜ

III ETAPP PÕHIPROJEKT

17.04.2026, T25001/3 9/11

Kõlbmatu pinnas jm. taaskasutamiseks kõlbmatu ehituspraht tuleb utiliseerima vastavalt

Jäätmeseaduses (Vastu võetud 28.01.2004) ja Maapõueseaduses (Vastu võetud

27.10.2016) toodule. Täpsemad võimalused ja veokohad täpsustada kohaliku

omavalitsusega enne ehitustööde algust.

4.2EHITUSTÖÖD

Rajatakse projekteeritud tehnovõrgud, täidetakse kaevikud.

Ehitakse välja keskliivast alus.

Liiva filtratsioonimoodul peab olema 1 m/ööp või enam. Kasutatavate pinnaste

filtratsioonimoodulid tuleb määrata vastavalt standardile EVS 901-20:2013 Tee-ehitus

Katsemeetodid Osa 20: Filtratsioonimooduli määramine. Olemasolevate teede

muldkehast väljakaevatud taaskasutatavat materjali võib kasutada objektil

täitematerjaliks, enne peab omadused määrama laboratoorsete katsetega.

Peale liivaluse välja ehitamist paigaldatakse ehitatakse välja killustikalus.

Kontrollitakse ja reguleeritakse olemasolevad kaevud, vajadusel tihendatakse alus.

Välja ehitatud ja tihendatud killustikalusele rajatakse projekteeritud katted.

Enne asfaldikatte ja sillutiskivikate ehitamist tuleb paigaldada selleks ettenähtud

kohtadesse äärekivid ja plastikust servad. Sõidutee äärekivid 15x30 on ettenähtud

paigaldada betoonalusele C12/15 paksusega h = 5 cm.

Planeeritakse ja korrastatakse (vajadusel haljastatakse) ehitustööde käigus rikutud tee

maa-ala.

Töödega haaratud teemaa-ala heakorrastatakse selliselt, et oleks võimalik maa-ala

hooldus sõidukitele paigaldatud mehhanismidega.

Markeeritakse teekate. Ehitustööde lõpetamisel tuleb likvideerida (lammutada või ülesse kaevata) kõik ajutised

rajatised, lammutustöödel tekkivad jäätmed tuleb objektilt teisaldada. Kogu ehituspraht

tuleb kokku korjata ja ära vedada konteinerites või muul kindlal transpordivahendil

selleks ettenähtud kohta. Ehitusjäätmete matmine või põletamine on rangelt keelatud.

5KVALITEEDINÕUDED

Tee pikaajalisuse tagab ehitusel kasutatud kvaliteetne tehnoloogia ja sertifitseeritud

ehitusmaterjalide kasutamine. Tööde kvaliteet tagatakse ehituse järelevalvega vastavalt

Omanikujärelevalve tegemise kord (Vastu võetud 02.07.2015 nr 80).

Kõik kattekonstruktsioonikihid peavad vastama kehtivatele normidele ja eeskirjadele.

Asfaltbetoonkattel peab vastama projektile katte projektjoon, katte laius ja tasasus ning

põikkalle. Katte peab vastama „Tee ehitamise kvaliteedi nõutele“.

Paigaldatud asfaltkatte tihendamist hinnatakse tellija ja töö tegija vahelise kokkuleppe

alusel kas tihendusteguri või jäävpoorsuse järgi ja see peab vastama „Tee ehitamise

kvaliteedi nõuded“ lisas 3 toodud nõuetele. Asfaltbetoonsegu kvaliteedi kahtluse korral

on tellijal õigus nõuda nii asfaltbetoonkatte tiheduse kui ka jäävpoorsuse määramist.

Laoturiga laotatud asfaltkatte vuugid peavad pärast tihendamist olema monoliitsed,

tasased ja tihedad. Vuugi kohale ei või moodustuda kühmu ega muud ebatasasust.

Teekonstruktsiooni rajamisel tuleb kõrvaldada olemasolev pinnakatte muld, liivasegune

muld, vanad võimalikud konstruktsioonid ja muu ebasobiv pinnas. Vältima peab

olemasolevate kommunikatsioonide vigastamist.

Kui tööde käigus selgub, et tee kihtkonstruktsioonide alla jääb ebasobiv pinnas, tuleb

kõlbmatu pinnas välja kaevata ja asendada sobiliku pinnasega.

RIDAELAMU JA KAHE KORTERIGA ELAMU TÜÜPPROJEKT ROADCONSULT OÜ

III ETAPP PÕHIPROJEKT

17.04.2026, T25001/3 10/11

Täidete rajamisel tuleb kasutada dreenivat pinnast, mille filtratsioonitegur maksimaalse

tiheduse juures normidekohase tihendamise korral on vähemalt 0,5 m/ööpäevas.

Kõigi teedeehituslike tööde tehnoloogia ja kasutatavad materjalid peavad vastama

Maanteeameti poolt esitatud nõuetele ja materjalid peavad olema tõendatavad.

6TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS

Ehitustöödel peab ehitaja jälgima ja täitma kõiki nõudeid, mis on esitatud Vabariigi

Valitsuse 8. detsembri 1999.a. määruses nr. 377 “Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded

ehituses“. Ehitaja peab ehitustööde alustamisest teatama Tööinspektsiooni kohalikule asutusele

vähemalt 3 päeva enne töödega alustamist. Ehitustööde ajal ei tohi ehitusel viibida

kõrvalisi isikuid ja ehitustööd ei tohi ohustada ehituse mõjupiirkonnas viibijaid.

Kaevamistöid võib alustada vastavate lubade olemasolul ning tööde teostamine peab

olema kooskõlas kohaliku valitsuse Ehitusmäärustega. Tööde teostamisel tehnovõrkude

kaitsetsoonis tuleb kinni pidada kehtestatud ohutustehnilistest nõuetest.

Kommunikatsioonide tsoonis tuleb kaevata käsitsi.

Ehitaja peab tagama, et ehitusfirma ja ehitusega seotud töötajad oleksid kindlustatud.

Töötajad peavad olema instrueeritud tööohutusalaselt ja olema varustatud töötamiseks

vajalike kaitsevahenditega.

Ehitusel tuleb jälgida, et ei tekitataks liiklusohtlikke olukordi juurdepääsutee ehitamisel ja

selle vahetus läheduses. Ehitusplats tuleb vastavalt nõuetekohaste viitade ja märkidega

tähistada vastavalt Nõuded ajutisele liikluskorraldusele (Vastu võetud 13.07.2018 nr 43).

Ehitustööde teostaja peab tagama ehitustööde teostamise, ehitusplatsi kontrolli ja

töötervishoiu ning tööohutuse nõuded vastavalt eelmainitud määrusele nr. 377.

Ehitustööde teostajal peavad olemas olema määruses nõutud dokumendid.

7HOOLDUSJUHEND

Teede seisundi tagamisel ja tee korrashoiul, teel liiklemisel, tee kasutamisel ja tegevusel

tee kaitsevööndis juhinduda järgmiste õigusaktidega kehtestatud nõuetest, lähtuda

kehtivast redaktsioonist:

- Ehitusseadustik

- Liiklusseadus

- Tee seisundinõuded.

Projekteeritaval lõigul juhitakse sademe- ja sulavesi ära teepinna põikkallete ning piki

kallete abil ning haljasala kaudu teeäärsesse drenaažisüsteemi.

Lõigul esineb haljasalal madalamaid kohti, kuhu sulamisvesi võib ajutiselt koguneda.

Talvise korrashoiu käigus ei tohi neid madalamaid kohti kasutada lume ladestusalana.

Võimaluse korral tuleb lumi madalamatest kohtadest ära vedada või ümber paigutada

kõrgematele aladele nii, et sulamisvesi saaks takistusteta liikuda drenaažisüsteemi

suunas.

Korrashoiu käigus tuleb tagada drenaaži toimivus: drenaaži väljavoolud, kontrollkaevud

ja võimalikud sissevoolukohad peavad olema lumest ja jääst vabad ning vajadusel

puhastatud, et vähendada jäätumise, vee seisu ja lokaalse üleujutuse riski.

RIDAELAMU JA KAHE KORTERIGA ELAMU TÜÜPPROJEKT ROADCONSULT OÜ

III ETAPP PÕHIPROJEKT

17.04.2026, T25001/3 11/11

NB! Juhul, kui jooniste ja seletuskirja andmed on vastuolus tuleb koheselt teatada

projekteerijale.

Seletuskirja koostas: Ins. Aleksei Oništšik __________________

Lisa 4. 025025_PP_TL-4-01_liiklus.pdf

1 1

2 2

3 3

4 4

1 1

2 2

3 3

4 4

1 1

2 2

3 3

4 4

A A

B B

C C

D D

E EF

G G

H H

1 1

2 2

3 3

4 4

5 5

A A

B B

C C

D D

E EF

G G

H H

A A

B B

E E

G G

D D

C C

F F

A A

B B

E E

G G

D D

C C

F F

A A

B B

E E

G G

D D

C C

F F

24330

13800

24 33

13800

24 33

13800

24 33

13800

40 00

14 98

97 66

16070

27870

16 61

27870

16 61

16610

27 87

27870

16 61

27870 16

61 0

27870

16 61

27 87

5385

21 38

27470

16 61

12972

20 12

27 47

16609

13 03

12721

27470

16 61

7287

16 49

44.11

43.67

43.17

43.36

44.12

42.93

43.30

Drenaažitorustikuservituud

P8 P8

4 5

6 9

10 11

12 13

14 15

16 18

6 7

8 9

9 10

4 5

6 7

8 9

10 11

4 5

6 7

8 9

10 11

4 5

6 7

8 9

10 11

3 2 4

5 6

9 10

11 12

14 15

1 3 2

910

12 1314

15 16

18 8 7

3 2 4

5 6

9 10

11 12

1314

1516

8 7

1 3

5 6

910

11 12

13 14

15 16

1 3

5 6

910

11 12

13 14

15 16

8 7

1 2

3 4 5 6

7 8

9 10

1112

1 2

3 4 5

6 7 8

910

11 12

1 2 3

4 5 6

7 8

910

11 12

2 4

5 6

9 10

1112 1314

1516

18 8

4 5

6 9

10 11

16 18

3 2 4

5 6

9 10

11 12

14 15

2 4

5 6

9 10

1112 1314

1516

18 8

4 5

6 9

10 11

12 13

14 15

16 18

1314

13 14

15 16

1 2

3 4 5

6 7 8

10 12

1314 1516

13 1516

1516

± 0,00 = +44,50 abs.

± 0,00 = +44,65 abs.

± 0,00 = +44,60 abs.

± 0,00 = +44,90 abs.

± 0,00 = +43,60 abs.

± 0,00 = +42,00 abs.

± 0,00 = +42,50 abs.

± 0,00 = +43,00 abs.

± 0,00 = +43,70 abs.

± 0,00 = +44,00 abs.

± 0,00 = +43,80 abs.

± 0,00 = +43,00 abs.

± 0,00 = +43,80 abs.

± 0,00 = +44,95 abs.

± 0,00 = +44,90 abs.

± 0,00 = +45,00 abs.

± 0,00 = +45,20 abs.

± 0,00 = +45,00 abs.

± 0,00 = +42,80 abs.

3.00

4.50

1.50

4.500.50

3.50

3. 00

1. 50 4.

50 0.

4.50

3.50

R1 0.

R10.0

R3.5

R4 .0

R3.5

R6 .0

R10.0

R3 .5

R3.5

R5.0

R5 .0

R3 .5

R3.5

R5.0

4.52

3.50

R3 .5

R3.5

3.00

4.50 1.00 3.00

3. 00

1. 00

4. 50

4.50 1.00 3.00

3. 50

3.503.50

4.50

3. 50

Projekteeritud truup

DN400 plast: L=15,0 m, i=0,5%

Hsv=40.88, Hv=40.80

Truubi ots kindlustatakse munakividega

betoonalusel h = 20 cm

2.00

2. 00

2.0 0

2. 00

3. 00

3. 50

R1 0.0

R10.0

R5 .0

R3.5

R3 .5

R3.5

R3 .5

R3.5

R10.0

R10.0 R3.5

R3.5

R1 0.

R3.5

11334 Raeküla tee (kõrvalmaantee)

Kivinuki tee

M aa

rja nu

rm e

te e

Ki vi

nu ki

te e

M aa

rja nu

rm e

te e

Raemõisa tee

Ristumine 11334 Raeküla tee kõrvalmaanteega

km 1,067

60.00

30.00

25 .0

0 15

,0 0

Kraavi põhi

40.86

A A

Kraavi põhi

40.78

Kraavi puhastamine

Kraavi põhi

40.66

Kraavi puhastamine (Perspektiivne)

11334 Raeküla tee kaitsevöönd(sõiduraja välimisest servast 30m)

B B

C C

D D

2. 70

7.00

2. 70

5. 00

3. 50

8. 73

1. 00

3. 00

2.70

5. 00

7. 00

1. 80

2. 70

7.00

2. 70

3. 00

2. 70

7.00

2. 70

3. 00

5. 00

7. 00

2.50

5. 00

3. 50

8. 73

5. 00

3. 50

8. 73

2.70

5. 00

7. 00

1. 80

2.70

5. 00

7. 00

1. 80

5.00

3.50

8.73

1.00

5. 00

7. 00

2.50

2.70

5. 00

7. 00

2.70

3.00

3.00 2.70 3.00 2.70

7. 00

7.00

2. 70

4.50

2.70 7.00

1. 80

2.70 7.00

2 2

11334 Raeküla tee kaitsevöönd (sõiduraja välimisest servast 30m)

11334 Raeküla tee kaitsevöönd

(sõiduraja välimisest servast 30m)

13 .2

9. 00

30 .0

pr in

te d

17 A

pr il

20 26

1 3:

02 :3

KUUPÄEV TEOSTAS ALLKIRI MUUDATUSE KIRJELDUSMUUDATUS NR. DATE DESIGNED BY SIGNATURE REVISION DESCRIPTIONREV. NR

...... ...

TINGMÄRGID

PROJEKTEERITUD TEEKATTEMÄRGISTUS

PROJEKTEERITUD / TAASTATAV HALJASTUS, h = 15 cm

MÄRKUSED: 1. Kasutatud geodeetline alusplaan Aamos Atlas OÜ, töö nr. 123-G-25 (2025.a.). Koordinaadid süsteemis L-EST97, kõrgused EH2000 süsteemis.

PROJEKTEERITUD JALGTEE ASFALTKATE, h = 5 cm

30 7.00

PERSPEKTIIVSED TEED, TÄNAVAD ROADCONSULT OÜ, töö nr. T25001/1, T25001/2

EDITES OÜ, töö nr. 2532K3

JOONISE NIMETUS / DRAWING NAME:

File: T25001-3_PP_TL-4-01-02-03_liiklus-asend-vert.dwg

TELLIJA / CUSTOMER:

TÖÖ NIMETUS / PROJECT NAME:

OBJEKTI ASUKOHT / LOCATION OF THE OBJECT:

TÖÖ NR / PROJECT NR: LEHT NR / DRAWING NR: STAADIUM / STAGE: MÕÕTKAVA / SCALE:

TL-4-01 KATUSEPAPI 6, 11412 TALLINN

ROADCONSULT OÜ REG. 12418510

TEL. +372 51 888 13 [email protected]

PROJEKTEERIJA / DESIGNER:

Insener / Designer

Kontrollis / Checked 17/04/2026

17/04/2026

www.roadconsult.ee

A. Oništšik

MERINDORF OÜ REG. 11057500

TAMMSAARE TEE 47, 11316 TALLINN TEL. +372 664 56 65

[email protected]

MAARJANURME TEE 1, 2, 3, 5, 6, 7, 8, 10; KIVINUKI TEE 36, 37, 38, 39, 40, 41, 42, 43, 44, 45, 46, 47,

RAE KÜLA, RAE VALD, HARJU MAAKOND

RIDAELAMU JA KAHE KORTERIGA ELAMU TÜÜPPROJEKT III ETAPP

ASENDIPLAAN JA LIIKLUSKORRALDUS

T25001/3 PP 1:500

Projekteeritud sõiduteevalgusti konsooliga mastil (X-fiidri nr; Y-masti nr; H-masti kõrgus; L-konsooli pikkus) Projekteeritud ülekäigurajavavalgusti konsoolita mastil (X-fiidri nr; Y-masti nr; H-masti kõrgus; L-konsooli pikkus)

PROJEKTEERITUD TEEKATTE SERV JA TUGIPEENRA SERV

PROJEKTEERITUD MURUKIVIKATE, h = 8 cm

PROJEKTEERITUD BETOONIST ÄÄREKIVI 30X15, h = 0 cm

PROJEKTEERITUD BETOONIST ÄÄREKIVI 30X15, h = 10 cm

PROJEKTEERITUD PARKLA 1-KIHILINE ASFALTKATE, h = 6 cm

PROJEKTEERITUD BETOONPLAATKATE, h = 6 cm

PROJEKTEERITUD BETOONKIVIKATE, h = 6 cm

PROJEKTEERITUD MADALKOHAD HALJASALADEL, h = 30 cm

LIKVIDEERITAV OBJEKT (põõsad)

NÄHTAVUSKOLMNURGAD 60x25 m, 105x15 m, 25x15 m

PIN ARHITEKTID OÜ, töö nr. 444

- Ridaelamu, Tüüp 1-1

- Kinnistute piirid

- Ridaelamu, Tüüp 2-1

- Paarismaja

- Terrass

- Prügiaedik

- Puitlippaed h=1200 mm

- Võrkaed h=1200 mm

- Ehitusala

- Sissepääs

- Positsioon/nurgapunktid

- Juurdepääs kinnistule

- Jalgvärav

- Kõrghaljastus puud nt. Rabe remmelgas 'Bullata'

- Perspektiivne võrkaed h=1000 mm

- Ridaelamu, Tüüp 2-2

- Tiibvärav

- Ridaelamu, Tüüp 1-2

Maarjanurme tee 2 kinnistu ehitusloa eelnou kooskolastamine markustega.pdf

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Rae Vallavalitsus

[email protected]

Aruküla tee 9

75301, Harju maakond, Rae vald,

Jüri alevik

Teie 01.06.2026 nr 520130

Meie 17.06.2026 nr 7.1-2/26/9426-2

Maarjanurme tee 2 kinnistu ehitusloa

eelnõu kooskõlastamine märkustega

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Harju maakonna Rae valla Rae küla

Maarjanurme tee 2 kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 520130).

Kinnistu (katastritunnus 65301:001:6807) asub riigitee nr 11334 km 1,01-1,06 kaitsevööndis.

Ehitusluba antakse ridaelamu (EHR kood 121447786), piirdeaia (EHR kood 221496404) ja

prügiaediku (EHR kood 221501596) ehitamiseks.

Ehitusloa aluseks on PIN Arhitektid OÜ koostatud „Maarjanurme tee 2 ridaelamu. Eelprojekt. Töö

nr 444“ koos eriosade projektidega.

Alal kehtib Rae Vallavalitsuse 15.08.2023 korraldusega nr 1640 kehtestatud „Rae küla, Raeküla

tee äärse elamumaa ja kooli detailplaneering (DP1052)“ (edaspidi planeering).

Lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 3 ja § 99 lg 3, kooskõlastame ehitusloa eelnõu ja anname

nõusoleku teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks vastavalt ehitusloa

aluseks olevale projektile tingimusel, et eelnõud täiendatakse kõrvaltingimusega haldusaktile:

riigitee nr 11334 Raeküla tee km 1,065 ristumiskoht peab olema välja ehitatud vastavalt

08.01.2026 sõlmitud ristumiskoha ehitamise lepingus nr 7.1-1/25/21491-1 esitatud tingimustel

ning Transpordiametile üle antud tööde üleandmise aktiga enne mistahes hoonele ehitamise

alustamise teatise esitamist.

Ehitamisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega.

1. Piirdeaed tuleb kavandada tervikuna huvitatud isiku kinnisasjale ning riigitee aluse maa

kasutamine selliseks otstarbeks ei ole lubatav.

2. Piirdeaed ei tohi takistada nähtavust Maarjanurme tee kinnistule (65301:001:6799)

kavandatud sõiduteelt väljasõidul riigiteele.

3. Materjalide veod korraldada rajatava juurdepääsutee kaudu. Materjalide ladustamine

riigitee servas ja/või riigitee alusel maal ei ole lubatud.

4. Vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid

leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist.

5. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

6. Kooskõlastame ainult eelnõus (menetlus nr 520130) nimetatud ehitiste ehitusload. Teistele

projektis sisalduvatele ehitistele (nt tehnovõrgud) kooskõlastus ei laiene.

2 (2)

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks

välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jana Prost

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: - Lisa 1. PIN444_EP_AR-3-02_v03_MN2-seletuskiri - Lisa 2. PIN444_EP_AS-4-01_MNT2-asendiskeem - Lisa 3. 025025_PP_TL-3-01_seletus-teeprojekt - Lisa 4. 025025_PP_TL-4-01_liiklus - Lisa 5. 025025_PP_TL-4-04_koond

Jana Prost

5792 4753, [email protected]

Seosed

Nimi	K.p.	Δ	Viit	Tüüp	Org	Osapooled

Kiri

Failid

Digiallkirjad

Seosed