Geoloogilise uuringu loa esmataotlus T-L.MU/1033861

1. Geoloogilise uuringu loa taotlus

Maardlad ja maavarad

Maardla nimetus Kalda

Maardla osa nimetus

Maardla registrikaardi number 28

Maavara Muu maavara

Uuritava maavara võimalikud kasutusvaldkonnad

Hinnanguline maavara kogus, arvestades kaevandamiskadusid

Hinnangulise maavara ühik

Liiv, ehitusliiv teedeehitus ja üldehitus 800 tuh m³

Liiv, täitepinnas teedeehitus ja üldehitus 800 tuh m³

Kruus, täitepinnas teedeehitus ja üldehitus 800 tuh m³

Kruus, ehituskruus

teedeehitus ja üldehitus 800 tuh m³

Loa taotleja

Ärinimi / Nimi aktsiaselts KIIRKANDUR

Registrikood / Isikukood 10111516

Taotluse koostaja kontaktisik Helen Männamets

Tööde teostaja andmed

Ärinimi / Nimi Inseneribüroo STEIGER OÜ

Registrikood / Isikukood 11206437

Postiaadress Männiku tee 104/1, Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju maakond

Loa kehtivus

Loa kehtivus aastates 3

Käitise tegevuse algusaeg

Uuringuruumi andmed

Nimetus Kalda IV

Tüüp Maismaa

Veekogu liik

Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, ha 27.06

Uuringuala ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Uuringuruumil paiknevad kohalikud omavalitsused Kohaliku omavalitsuse EHAK Kohaliku omavalitsuse nimetus 0725 Saue vald

Uuringu/uurimistöö iseloom ja maht

Maavara uuringu eesmärk Tarbevaru uuring

Uurimissügavus, m 15

Puuraukude arv 30

Uuringukaeveõõnte arv 30

Hüdrogeoloogilised katsetööd Veetaseme mõõtmine

Muu hüdrogeoloogiline katsetöö

Geofüüsikalised tööd: elektromeetria, km

Geofüüsikalised tööd: gravimeetria, km

Muud sihtotstarbelised tööd terastikulise koostise määramine, kruusa purunemiskindluse määramine, uuringuruumi teenindusala topograafiline mõõdistamine

Kas tekib jäätmeid Ei

Ajutiste ehitiste loetelu

Lisad

Seletuskiri Lisa 1: Seletuskiri__Kalda_IV_GU_.asice

Uuringuruumi teenindusala plaan Lisa 2: Plaan__Kalda_IV_GULT_.asice

Muud lisad Lisa 3: Kalda_IV_UA_piir.dgn

Kalda IV uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse seletuskiri 1. Geoloogilise uuringu eesmärk AS KIIRKANDUR taotleb geoloogilise uuringu luba liiva ja kruusa uuringuks Kalda IV uuringuruumis pindalaga 27,06 ha. Taotletav uuringuruum paikneb Harju maakonnas Saue vallas Ellamaa külas riigiomandis olevatel kinnistutel Mäepealse (tunnus 51801:001:0281) ja Anni- Jaani (51801:001:0518) ning munitsipaalomandis oleval kinnistul Vana kooli tee L2 (51801:001:0499). Uuringuruumi piiresse jääb ka Mäepealse kruusakarjäär, kus AS KIIRKANDUR kaevandab praegu ehituskruusa. Ettevõtte eesmärk on uurida ehitusmaavara levikut nii olemasoleva Mäepealse karjääri alal sügavuti kui ka pindalaliselt väljaspool praegust mäeeraldist. Uuringu vajadus tuleneb soovist hinnata Kalda kruusamaardla edasist kaevandamispotentsiaali ning kavandada maavara kasutamist säästlikumalt ja pikemaajaliselt. Varasemate geoloogiliste uuringute tulemused viitavad sellele, et taotletaval alal võivad jätkuda maavarale vastavad purdsetted nii sügavuti kui pindalaliselt laiemalt kui seni uuritud, mistõttu on alust eeldada maavara levikut ka seni uurimata aladel ja sügavusvahemikes. Kavandatava geoloogilise uuringu eesmärk on selgitada uuringuruumi geoloogiline ehitus, kasuliku kihi levik, paksus ja kvaliteet ning hinnata maavara kaevandamistingimusi. Uuringu tulemuste põhjal soovitakse määrata maavara kogus ja kvaliteet aktiivse tarbevaru tasemel ning hinnata võimalusi olemasoleva kaevandamistegevuse laiendamiseks. Positiivsete uuringutulemuste korral on ettevõttel kavas taotleda uuringuruumi alale keskkonnaluba maavara kaevandamiseks. Geoloogilise uuringu viib läbi OÜ Inseneribüroo STEIGER. Töödega alustatakse pärast geoloogilise uuringu loa väljastamist ning need lõpetatakse uuringuloa kehtivusaja jooksul. Uuring hõlmab välitöid, proovivõttu, laboratoorseid analüüse ning geoloogiliste andmete töötlemist ja tõlgendamist, mille tulemused esitatakse geoloogilise uuringu aruandes. 2. Uuringuruumi ja selle teenindusala iseloomustus ning geoloogiline kirjeldus 2.1 Uuringuruumi teenindusala ja selle lähiümbruse üldiseloomustus Taotletava Kalda IV uuringuruumi teenindusala, kogupindalaga 27,06 ha, asub Harju maakonnas Saue vallas, Ellamaa külas riigiomandisse kuuluvatel kinnistutel Mäepealse (tunnus 51801:001:0281) ja Anni-Jaani (51801:001:0518) ning munitsipaalomandisse kuuluva kinnistul Vana kooli tee L2 (51801:001:0499). Kinnistud on vastavalt sihtotstarbelt 100% mäetööstusmaa, 100% maatulundusmaa ja 100% transpordimaa. Riigiomandisse kuuluvate kinnistute riigivara valitsejaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutus Maa- ja Ruumiamet. Lähimad asulad on uuringuruumist ~5 km kaugusel kirde suunas Turba alevik ja Risti alevik ~8 km kaugusel edela suunas. Taotletav uuringuruum on ümbritsetud järgmiste kinnistutega: Kalda kruusakarjäär (51801:001:0140), Kooli (51801:001:0122), Kloostri metskond 202 (51801:001:0716), Kortmanni (51801:001:0315), Halliku (51801:001:0343), Anni-Jüri (51801:001:0264), Anni- Jüri (51801:001:0265), Kloostri metskond 28 (51801:001:0425). Lähimad majapidamised

asuvad uuringuruumist vahetus läheduses kirde suunas Halliku kinnistul (51801:001:0343) ja ~60 m kaugusel loode suunas Anni-Jüri kinnistul (51801:001:0263). Taotletavast uuringuruumist ~30 m kaugusele jääb põhimaantee Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee (nr 9), uuringuruumi läbib kesk-lääneosas avalikus kasutuses olev Vana kooli tee (nr 5180376) ja lõunapiiri vahetus läheduses kulgeb täitmata kruusakattega tee (ETAK ID 4589229). Uuringupunkte tee vahetus lähedusse ei rajata ning tee kaitsevööndi laius sh maavaravaru arvele võtmine kooskõlastatakse uuringu käigus tee valdajatega. Taotletava uuringuruumi keskosa läbib edela-kirdesuunaliselt 220 - 330 kV Harku - Rehemäe kõrgepingeliin (vid L503), 35 - 110kV Risti-Riisipere kõrgepingeliin (vid L109) ja loodeosa edela-kirdesuunaliselt 1-20 kV AH-50 keskpingeliin (vid 273166288). Elektriliini kaitsevööndisse uuringupunkte ei rajata ja maavaravaru arvele võtmine kooskõlastatakse uuringu käigus liinide valdajaga ELERING AS-ga ja Elektrilevi OÜ-ga. Maapinna reljeef uuringuruumi piires on muutlik, abs kõrgused muutuvad vahemikus 47 - 58 m. Uuringuruum kattub ~11 ha ulatuses Kalda kruusamaardla (registrikaart 28) ehituskruusa aktiivse reservvaru plokiga 1 ja ~0,3 ha ulatuses ehituskruusa aktiivse tarbevaru plokiga 10. Ploki 1 aT pindala on 10,93 ha ja ehituskruusa varu selles on ~286 tuh m3, kasuliku kihi keskmine paksus 3,79 m. Ploki 10 aT pindala on 0,57 ha ja ehituskruusa varu selles on 19,4 tuh m3, kasuliku kihi keskmine paksus 3,9 m. Uuringuruum kattub 10,93 ha ulatuses Mäepealse karjääriga (luba HARM-071). Kalda kruusamaardla pindala on 43,08 ha ja maavarade registri põhjal on seisuga 31.03.2026. a arvel ehituskruusa aktiivset tarbevaru ~1120 tuh m3, passiivset tarbevaru 15 tuh m3 ja ehitusliiva aktiivset tarbevaru ~38 tuh m3. Kalda kruusamaardlas on kolm kehtivat mäeeraldist: - Mäepealse karjäär, mäeeraldise pindala 10,93 ha (loa nr HARM-071; loa omaja AS

KIIRKANDUR; loa kehtivusaeg 25.11.2005 - 24.10.2035); - Kalda karjäär, mäeeraldise pindala 14,14 ha (loa nr HRAM-024; loa omaja AS

KIIRKANDUR; loa kehtivusaeg 05.05.2011 - 26.09.2029); - Kalda III kruusakarjäär, mäeeraldise pindala 14,52 ha (loa nr KL-509179; loa omaja AS

KIIRKANDUR; loa kehtivusaeg 02.10.2020 - 02.10.2035). 2.2 Uuringuruumi varasem uuritus. Uuritava maavara eeldatavad kvaliteedinäitajad ja

lasumistingimuste ülevaade (sealhulgas kasuliku kihi ning katendi paksuse piir- väärtused). Uuritava maavara kõigi eeldatavate kasutusvaldkondade loetelu

Kalda kruusamaardlat on registrikaardi nr 28 alusel uuritud varasemalt 11 korral: - RPI Eesti Põllumajandusprojekt. Seletuskiri Kalda kruusakarjääri mäeeraldise plaani juurde

(Maantoa, 1967; 6786); - RPI Eesti Põllumajandusprojekt. Haapsalu Teede Remondi ja Ehituse Valitsuse Kalda

kruusakarjääri mäeeralduse laienduse kohta (Maantoa, 1972; EGF 6786); - RPI Eesti Põllumajandusprojekt. Haapsalu Teede Remondi ja Ehituse Valitsuse Kalda

kruusakarjääri mäeeralduse seletuskiri (Rahumäe, 1974; EGF 6786); - Eesti NSV Geoloogia Valitsus. Aruanne 1974.aastal läbi viidud otsingulis-hinnanguliste

tööde kohta karjääride korrastamiseks (Saadre, 1975; EGF 3324); - Eesti NSV Geoloogia Valitsus. Põhja-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnanguliste tööde

aruanne (Sinisalu, 1980; EGF 3729);

- RE Eesti Geoloogiakeskus. Kalda kruusamaardla varu hinnang (ümberarvutus seisuga 01.01.1993 (Sinisalu, 1993; EGF 4643);

- OÜ Eesti Geoloogiakeskus. Kalda kruusamaardla täiendav uuring Harjumaal (Sinisalu, 2004; EGF 7562);

- OÜ Eesti Geoloogiakeskus. Kalda III uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring Harjumaal (varu seisuga 01.04.2011.a.) (Tuuling, 2011; EGF 8302);

- OÜ Eesti Geoloogiakeskus. Kalda II uuringuruumi kruusa ja liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.05.2011.a.) (Tuuling ja Sinisalu, 2011; EGF 8332);

- OÜ Maavarauuringud. Kalda kruusamaardla Mäepealse kruusakarjääri mäeeraldise jääkvaru hinnang Harjumaal (varu seisuga 01.06.2018) (Põldvere, 2018; EGF 8937);

- Seletuskiri Kalda maardla Kalda karjääri jääkvaru kvaliteedi ja mahu täpsustamiseks (seisuga 11.02.2021) (Nezdoli, 2021; EGF 9556).

Kalda IV uuringruumi on Maa- ja Ruumiameti maardlate kaardi järgi osaliselt uuritud 1993. a (Sinisalu, 1993; EGF 4643), 2004. a (Sinisalu, 2004; EGF 7562) ja 2018. a (Põldvere, 2018; EGF 8937) uuringutega. 1993. a (Sinisalu, 1993) tehti Kalda kruusamaardla varu hinnang. Töö tehti 1993. aastal Harju Asfaltbetoonitehase tellimusel eesmärgiga hinnata Kalda kruusamaardla olemasoleva karjääri jääkvaru ning kavandatava laienduse varu. Uuring tugines peamiselt

rfide ja seinapuhastuste laborianalüüsidele. Kasuliku kihi moodustab seletuskirja andmeil kruusalasund, mis koosneb kruusast, veeristest ja munakatest. Jämepurd on valdavalt karbonaatse koostisega. Kruusa lamamiks on liivsavi- või saviliivmoreen. Kattekihi moodustab kruusasegune kasvukiht. Kalda kruusamaardla täiendav uuring tehti 2004. a (Sinisalu, 2004) AS Kiirkandur tellimusel Kalda kruusakarjääri kirdeosas, väljaspool 1993. aastal kinnitatud varuala. Uuringu käigus koostati uuringuala topograafiline plaan mõõtkavas 1 : 2000, rajati 13 kaevandit kogupikkusega 68,3 jm ning laboriuuringuteks võeti 17 proovi. Kaevandite sügavus oli 2,0 - 7,5 m. Uuringuala kasuliku kihi moodustab karbonaatse koostisega veeriseline kruus, milles esineb ka üksikuid tardkivimilisi rahne. Kruusa paksus oli 1,8 - 5,8 m, keskmiselt ligikaudu 3,9 m, ning see paiknes kogu uuringualal pinnasevee tasemest kõrgemal. Kruusa lamamis esines savikat liiva ja aleuriiti, mis maavarana arvelevõtmise nõuetele ei vastanud. Kvaliteediuuringute põhjal sisaldas kruus keskmiselt 72,3% kruusafraktsiooni (>5 mm), 25,8% liiva ja 1,8% savi- ning tolmuosakesi (<0,05 mm). Jämepurd oli valdavalt karbonaatse koostisega ning kruusa liivaosa keskmiseteraline. Materjal vastas ehituskruusa nõuetele ning seda soovitati pärast purustamist ja fraktsioneerimist kasutada teedeehituses ja ehitussegudes. Kruusa lamamis olev liiv ei vastanud maavara nõuetele, kuna sisaldas liiga palju savi- ja tolmuosakesi. Varu arvutati kahe aktiivse tarbevaru plokina. Plokis 1 (9,06 ha) arvutati ehituskruusa varuks 352 tuh m³ ning plokis 2 (1,97 ha) 75 tuh m³. Kokku lisandus Kalda kruusamaardla varubilanssi 427 tuh m³ ehituskruusa aktiivset tarbevaru. Mäepealse kruusakarjääri jääkvaru ümberhindamine tehti 2018. aastal (Põldvere, 2018) eesmärgiga täpsustada AS Kiirkandurile kuuluva Mäepealse kruusakarjääri mäeeraldise ehituskruusa jääkvaru mahtu ning viia varuandmed vastavusse tegeliku kaevandamisolukorraga. Selleks rajati mäeeraldise piiresse 20 kaevandit, millega kontrolliti ehituskruusa vertikaalset ja pindalalist levikut ning selgitati välja ammendunud alad. Uuringu tulemusel tuvastati, et mäeeraldise lõuna- ja kaguosas oli kasulik kiht ammendunud ning need alad jäeti ümberhinnatavast varuplokist välja. Selle tulemusena vähenes mäeeraldise pindala 19,26 hektarilt 10,93 hektarini. Varu ümberhindamisel kasutati lisaks 2018. aasta kaevandite andmetele ka varasemaid uuringuid, eelkõige 2004. aasta Kalda kruusamaardla täiendava uuringu andmeid. Ümberhindamise tulemusena määrati veetasemest kõrgemal paikneva ehituskruusa aktiivse tarbevaru mahuks 414 tuh m³, kusjuures kasuliku kihi keskmine jääkpaksus oli 3,79 m.

Varasemate uuringute andmetel on kruusakihi paksus uuringuala piirkonnas 1,8 - 5,8 m, keskmiselt ligikaudu 3,8 m. Materjal paikneb valdavalt põhjaveetasemest kõrgemal. Kvaliteediuuringute põhjal sisaldab kruus keskmiselt 72% kruusafraktsiooni (>5 mm), 26% liiva ning alla 2% savi- ja tolmuosakesi. Jämepurd on valdavalt karbonaatse koostisega ning materjal vastab ehituskruusa nõuetele. Füüsikalis-mehaaniliste omaduste järgi sobib maavara kasutamiseks teedeehituses, ehitussegudes ning muudel ehitustöödel. Varasemate uuringute kvaliteedinäitajad ei vasta hetkel kehtivale uuringukorral, seega oleks vaja uuringruumis kindlasti võtta uued proovid ja neid laboris analüüsida. Kalda IV uuringuruumi pindala on 27,06 ha. Arvestades piirkonna varasemate uuringute tulemusi ja eeldades, et kasulik kiht levib suuremal osal uuringuruumist keskmise paksusega ligikaudu 3 m, võib uuringuruumis lasuva maavara hinnanguliseks mahuks olla suurusjärgus 800 tuh m³. Tegelik maavara kogus, levik, kvaliteet ning kasutusalad selguvad geoloogilise uuringu käigus. Taotletavas Kalda IV uuringuruumis lasuva maavara kasutusala sõltub materjali kvaliteedist. Varasemate uuringute põhjal võib eeldada, et valdav osa materjalist vastab ehituskruusa ja ehitusliiva nõuetele ning sobib kasutamiseks teedeehituses ja üldehituses. Maavara täpsem kvaliteet, füüsikalis-mehaanilised omadused ning kasutusalad määratakse geoloogilise uuringu käigus laboratoorsete analüüside alusel. 3. Geoloogilise uuringu ning uurimismeetodite kirjeldus Geoloogilise uuringu tegemisel lähtutakse keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52

fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvele Geoloogiline uuring peab välja selgitama kaevandamisväärse maavara olemasolu uuringu- ruumis ja piiritlema selle leviku, tegema kindlaks maavaralasundi peamised lasumistingimused, sh kasuliku kihi ja katendi paksuse ning selle koostise, hüdrogeoloogilised ja keskkonna- kaitselised ning samuti mäetehnilised tingimused. Geoloogilise uuringu läbiviimiseks on kavandatud kasutada nii ekskavaatoriga rajatavaid kaevandeid kui ka puurmasinaga rajatavaid puurauke. Kuna uuringu eesmärk on muu hulgas selgitada maavara levikut senise Mäepealse karjääri lamamist sügavamal, on uuringu koosseisu planeeritud ka puurimistööd. Võimaluse korral kasutatakse uuringu planeerimisel ja geoloogilise ehituse tõlgendamisel varasemate uuringute andmeid, kuid maavara kvaliteedi hindamiseks võetakse proovid vastavalt kehtivale uuringukorrale. Seetõttu rajatakse uuringuruumi eesmärgi saavutamiseks vajalik arv uusi uuringupunkte. Uuringuvõrgu tihedus ja paigutus määratakse vastavalt maavaralasundi ehitusele ning kvaliteedi muutlikkusele. Tarbevaru määramisel ei ületa uuringupunktide vahekaugus 200 m. Uuringupunktid planeeritakse võimalikult ühtlase võrguna üle kogu uuringuruumi. Kokku on kavandatud rajada kuni 30 puurauku ja/või kaevandit. Uuringupunktid läbitakse kasuliku kihi lamamini või uuringuloaga lubatud maksimaalse uurimissügavuseni (kuni 15 m). Planeeritavates uuringupunktides määratakse kasuliku kihi paksus, kirjeldatakse maavara ja selle lamami setteid. Kogu kasuliku kihi ulatuses võetakse proovid laboratoorseteks määranguteks. Proovid võetakse litoloogiliste erimite kaupa, millest tehakse katsed ja analüüsid vastavalt

määruses nr 52 ettenähtud nõuetele (terastikulise koostise määramine, purunemiskindluse määramine). Laboratoorsete tööde maht kujuneb välja uuringu käigus. Laborikatsed tehakse akrediteeritud laboratooriumis. Hüdrogeoloogiliste tingimuste selgitamiseks mõõdetakse puuraukudes/kaevandites põhjavee tasemed. Rajatud puuraukude/kaevandite suudmete kõrgused mõõdetakse instrumentaalselt ning uuringuruumi teenindusala ja seda ümbritseva 40 m laiuse maa-ala kohta koostatakse instrumentaalmõõdistamise alusel topograafiline plaan sobivad mõõtkavas. Kameraaltöödest tehakse andmetöötlus ja koostatakse geoloogilise uuringu aruanne koos graafiliste lisadega. 4. Geoloogilise uuringuga kaasneda võivate keskkonnahäiringute kirjeldus ja nende

vähendamise meetmed Taotletava uuringuruumi teenindusala ei kattu looduskaitsealade ega Natura 2000 võrgustiku aladega. Geoloogilise uuringu tegemisega ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju. Uuringu läbiviimisel järgitakse keskkonnakaitse- ja tööohutusnõudeid ning geoloogiliste välitööde head tava. Tööde käigus ei kasutata keskkonda reostavaid materjale ega keskkonnaohtlikke aineid. Uuringuga ei kaasne põhjavee võtmist ega reostamist ning ei tekitata normatiive ületavat müra, vibratsiooni ega tolmu. Töödel kasutatakse tehniliselt korras seadmeid ja masinaid, mis on läbinud ettenähtud tehnilised kontrollid. Geoloogilised välitööd on lühiajalised ning toimuvad päevases ajal, mistõttu ei häiri need oluliselt kohalikke elanikke. Elektriõhuliinide kaitsevöönditesse ega teede vahetusse lähedusse uuringupunkte ei rajata. Kavandatav uuring viiakse läbi masinate ja seadmetega, mille kasutamine ei põhjusta olulist keskkonnakoormust. Uuringupunktide rajamisel ei teki ohtlike ainete heidet pinnasesse, pinna- ega põhjavette ning puudub oluline heide välisõhku. Samuti ei kaasne geoloogilise uuringuga olulist müra-, vibratsiooni-, valgus-, soojus-, kiirgus- ega lõhnahäiringut. Välitöödel kasutatavad masinad tekitavad tavapärast tööprotsessiga kaasnevat müra, mis on võrreldav põllumajandusmasinate või karjäärides töötavate masinate müraga. Müra ja vibratsioon esinevad üksnes välitööde ajal ning on ajutise iseloomuga. Puuraugud ja kaevandid likvideeritakse pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist, mõõdistamist ja proovide võtmist väljatõstetud materjaliga. Likvideerimise kohta koostatakse vastavasisuline akt. Uuringu käigus veeproove ei võeta. Pärast tööde lõpetamist korrastatakse uuringupunktide ümbrus ning taastatakse võimalikult uuringueelne seisukord. Uuringu käigus ei teki jäätmeid. Võimalike avariiolukordade vältimiseks järgitakse uuringu tegemisel kõiki tööohutus- ja keskkonnakaitsenõudeid. Kasutatakse tehniliselt korras masinaid ja seadmeid ning töid teostavad vastava kvalifikatsiooni ja kogemusega spetsialistid. Tööde käigus on tagatud valmisolek võimaliku avariireostuse kiireks lokaliseerimiseks ja likvideerimiseks. Seetõttu on tegevusega kaasnevate avariiolukordade tõenäosus väga väike ning uuringuga ei kaasne olulist suurõnnetuste ega keskkonnakatastroofide riski. 5. Geoloogilise uuringuga rikutud maa korrastamise kirjeldus. Ülevaade kaevandamis-

jäätmete tekkimisest uurimistöö või uuringu käigus Uuringuaugud rajatakse tehniliselt korras seadmetega ning likvideeritakse vastavalt keskkonna- ministri 07.04.2017. a määruse nr 12 nõuete kohaselt. Uuringuruumi teenindusala korrastamiseks rajatud puuraugud/kaevandid likvideeritakse vastavalt nõuetele. Likvideerimiseks kasutatakse samast kohast väljatõstetud materjali pärast

seda, kui uuringuks vajalikud tööd (geoloogilise läbilõike kirjeldamine, proovide võtmine, vee- taseme fikseerimine jne) on tehtud. Väljatõstetud materjali kobestumisest tingitud võimaliku ruumalade erinevuste puhul materjal tihendatakse mehaaniliselt. Vajadusel tuuakse täiendavat materjali uuringupunktide täitmiseks. Maapinna looduslik situatsioon taastatakse võimalikult täpselt ning viiakse ligilähedasse geoloogiliste tööde eelsesse seisundisse. Uuringuaukude likvideerimise kohta koostatakse nõuetekohane akt, mis allkirjastatakse likvideerija, uuringuloa valdaja ja maaomaniku poolt ning kooskõlastatakse keskkonnaametiga. Vastavalt maapõueseaduse § 28 lõikele 5 tuleb uuringuloa taotlusele lisada kaevandamisjäätme- kava juhul, kui uuringu käigus tekib kaevandamisjäätmeid ning jäätmete ladestamiskoht ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses. Jäätmeseaduse alusel käsitletakse kaevandamis- jäätmetena muuhulgas maavarade uuringute töö (sh proovivõtmine, puurimine ja kaevamine) tulemusena tekkivaid jäätmeid. Kaevandamisjäätmekava eesmärk on vältida või vähendada jäätmete tekitamist ja nende ohtlikkust ning soodustada nende ringlusesse võtmist, korduv- kasutamist või taaskasutamist, kui see on keskkonnaohutu ja võimalik. Kinnitame, et planeeritava uuringu käigus ei teki kaevandamisjäätmeid. Uuringupunktidesse rajatakse puuraugud/kaevandid ning määratakse katendi ja kasuliku kihi paksus ning omadused. Uuringuaukudest eraldatakse kasuliku kihi ulatuses proovid koguses, mis on vajalik laboratoorsete tööde läbiviimiseks. 6. Töö ajakava - Uuringu ettevalmistamine 1 nädal; - Välitööde (uuringuaukude rajamine, topograafiline mõõdistamine) teostamine 2 nädalat; - Välimaterjalide töötlemine ja ettevalmistamine 1 nädal; - Laboratoorsed tööd 1 kuu; - Väli- ja laboriandmete, uuringuaruande ja jooniste koostamine 2 kuud; - Uuringuaruande kinnitamine 2 kuud; KOKKU 6 kuud Tööd teostatakse geoloogilise uuringu loa väljastamise järgselt 36 kuu jooksul.

Seletuskiri koostatud 12.06.2026 Seletuskirja koostas: OÜ Inseneribüroo STEIGER Kadri Mikkelsaar /allkirjastatud digitaalselt/ Geoloogiainsener

HEL1

HEL1

PRK0001361

PRK0074714

PRK0071985

PRK0071985

Paneeli tn 2c

78401:101:3301

Plokk 5 P

Plokk 11 aT

1 aT

4 aT

7 aT 8 aT

1 aT

10 aT

6 aT 9 aT12 pT

Pa 2

K 3 K 4

Pa 5

K 6

K 7

K 8

Pa 9

Pa 10

Pa 11

K 13

K 14

Pa 15 K 19

K 20

Pa 21

K 25

K 2

Pa 3 Pa 4

Pa 5

Pa 22

Pa 23

K 27

K-1

K-2

K-3

K-4

K-5

K-6

K-7

K-8

K-9

K-10

K-11

K-12

K-13

K-14 K-15

K-16

K-17

K-18

K-19

K-20

15

16

23

30

31

32

33 34

35

36 37

38

39

40

41

42

S-1

S-3

786

17

8

Kavandatav kaevand/puurauk

1

2

3

4 5

7

8

9

10

11 12

13

14

15

16

17 18

19

20

21

22

23 24

25 26

27

28

29

30

32

EGF 8937

K-1 6544170.86 509692.08 51.40 0.0 0.0

K-2 6544129.87 509730.67 50.00 0.0 0.0

K-3 6544084.72 509785.96 48.51 0.0 0.0

K-4 6544009.40 509878.61 48.48 0.0 0.0

K-5 6544101.32 509646.11 50.28 0.0 0.0

K-6 6544141.73 509671.54 50.79 0.0 0.0

K-7 6544250.95 509758.91 51.00 0.0 0.0

K-8 6544318.02 509815.53 51.02 0.0 0.8

K-9 6544296.63 509826.08 50.54 0.0 0.0

K-10 6544378.13 509862.79 51.01 0.0 0.0

K-11 6544255.70 510071.24 49.05 0.0 0.2

K-12 6544342.88 510118.18 51.00 0.0 2.1

K-13 6544376.37 510070.40 54.67 0.0 5.4

K-14 6544401.07 509996.99 54.87 0.0 5.1

K-15 6544435.69 509908.82 54.11 0.0 3.3

K-16 6544513.97 509996.71 54.71 0.4 3.6

K-17 6544457.05 510059.28 55.37 0.3 5.3

K-18 6544634.44 510121.23 55.05 0.3 4.7

K-19 6544587.20 510212.05 53.10 0.4 3.9

K-20 6544517.91 510232.05 49.68 0.3 0.4

EGF 8332

Pa 2 6544044.57 509783.10 48.71 0.0 4.4

K 3 6544006.96 509874.05 48.32 0.0 3.7

K 4 6543995.88 509902.77 48.10 0.0 3.5

Pa 5 6543874.61 509821.66 47.01 0.0 0.0

K 6 6543880.93 509788.10 47.69 0.0 3.7

K 7 6543960.52 509704.76 48.34 0.0 2.9

K 8 6543921.28 509661.05 47.51 0.0 1.6

Pa 9 6543944.00 509620.02 48.98 0.0 1.9

Pa 10 6543989.45 509568.79 49.69 0.4 4.6

Pa 11 6543951.53 509600.02 48.84 0.0 4.0

K 13 6543802.00 509592.22 46.72 0.0 1.6

K 14 6543762.12 509676.00 46.70 0.0 3.2

Pa 15 6543750.25 509710.45 47.01 2.2 1.6

K 19 6543739.10 509495.66 48.15 0.0 1.7

K 20 6543781.57 509449.46 48.19 0.0 3.0

Pa 21 6543735.90 509445.52 49.04 0.0 3.8

K 25 6543846.44 509560.41 47.42 0.0 2.2

EGF 8302

K 2 6543792.63 509404.72 53.96 0.2 4.7

Pa 3 6543923.66 509465.81 54.90 0.3 6.7

Pa 4 6543909.28 509349.99 53.66 0.3 6.7

Pa 5 6543806.46 509260.83 53.60 0.5 6.5

Pa 22 6543981.16 509532.64 54.39 0.4 6.6

Pa 23 6544018.57 509444.77 53.73 0.4 6.6

K 27 6543868.57 509402.32 54.72 0.4 4.5

EGF 7562

30 6544445.95 510096.14 54.70 0.4 6.6

31 6544657.00 510145.00 54.70 0.4 6.0

32 6544518.00 510232.00 51.30 0.5 5.3

33 6544419.02 510155.82 52.30 0.4 4.4

34 6544402.00 510207.00 47.50 0.0 0.0

35 6544484.90 509966.67 54.50 0.4 7.1

36 6544411.79 509882.44 53.90 0.4 7.1

37 6544407.00 510181.00 49.30 0.5 1.5

38 6544112.01 509544.60 52.40 0.3 3.6

39 6544011.32 509461.77 53.80 0.4 3.6

40 6544254.93 509608.26 53.80 0.4 3.5

41 6544602.00 510261.00 51.50 0.4 2.7

42 6544306.47 509768.04 54.80 0.0 4.1

enne 2000.a rajatud puuraugud

S-1 6543981.03 509532.66 54.30 0.4 3.1

S-3 6544254.00 509851.00 55.50 0.5 5.0

8 6543889.11 509530.57 54.62 0.5 6.5

17 6544083.10 509686.63 55.52 0.5 7.0

15 6544051.00 509577.00 54.00 0.4 3.9

16 6544117.23 509588.84 54.30 0.4 7.1

23 6544283.31 509729.99 55.90 0.5 5.0

786 6544301.21 510044.42 54.40 0.0 0.0

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mõõtkava

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

Koostas

Kinnitas Töö nr

Kuupäev

+372 668 1011, [email protected]

Loa omanik

[email protected]

/Allkirjastatud digitaalselt/

/Allkirjastatud digitaalselt/

/Allkirjastatud digitaalselt/

Männiku tee 104/1, 11216 Tallinn

Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus

1 Uuringuruumi piir, piiripunkt ja piiripunkti number

Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru)

Mäeeraldise piir

Mäeeraldise teenindusmaa piir

Geodeetiline märk

puurkaevu asukoht ja kood

Veehaarde sanitaarkaitseala,

Kalda kruusamaardla piir (asendiplaanil)

2018. a rajatud kaevand (EGF 8937)

2003. a rajatud kaevand (EGF 7562)

2008. a rajatud puurauk / kaevand (EGF 8332)

2008. a rajatud puurauk / kaevand (EGF 8302)

enne 2000. a rajatud puurauk

0 200 m100

Elektripaigaldise kaitsevöönd

Sideehitise kaitsevöönd

Maaparandussüsteemi maa-ala

Tee kaitsevöönd

Kalda piiranguvöönd koos eesvoolu kaitsevööndiga

Prognoosvaru ploki piir (P)

4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).

- Kalda kruusamaardla täiendav uuring Harjumaal (varu seisuga 01.01.2004). (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2004, EGF 7562).

- Kalda III uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring Harjumaal (varu seisuga 01.04.2011. a.). (Eesti Geoloogiakeskus, 2011, EGF 8302);

- Kalda II uuringuruumi kruusa ja liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.05.2011. a.). (Eesti Geoloogiakeskus, 2011, EGF 8332);

- Kalda kruusamaardla Mäepealse kruusakarjääri mäeeraldise jääkvaru hinnang Harjumaal (varu seisuga 01.06.2018). (Maavarauuringud OÜ, 2018, EGF 8937);

- Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 29.05.2026);

- Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 29.05.2026);

- Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid ja kitsenduste andmeid (seisuga 29.05.2026);

3. Plaani koostamisel on kasutatud:

2. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus.

1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

Märkused:

Kaardileht nr 6313 Märjamaa

plaan

Uuringuruumi teenindusala

Graafiline lisa 1/1

1 : 5000

09.06.2026

26/5540

Saue vald, Harju maakond

Kalda kruusamaardla

Kalda IV uuringuruum

AS KIIRKANDUR

Harku vald, Harkujärve küla, Järvekalda tee 1, 76912 Tiit Ploom

Kaja Paat

Kadri Mikkelsaar

72601:001:1139

51801:001:0765

51801:001:0267

51801:001:0518

51801:001:0716

51801:001:0461

51801:001:0122

72601:001:0729

51801:001:0499

51801:001:0425

72601:001:0413

51801:001:0398

51801:001:0596

51801:001:0315

51801:001:0550

51801:001:0317 51801:001:0281

51801:001:0713

51801:001:0140

51801:001:0589

51801:001:0207

5 1 8 0 1 :0 0 1 :0 5 0 1

51801:001:0234

51801:001:0263

72601:001:0730

51801:001:0265

5 1 8 0 1 :0 0 1 :0 0 4 8

51801:001:0330

Väike-Laasi

Kivi

Anni-Jüri

Anni-Jaani

Kloostri metskond 202

Nõmme

Kooli

Kortmanni

Vana kooli tee L2

Kloostri metskond 28

Vana-Pakita

Anni-Uno

Kuivati

Kortmanni

Laasi

Lepiku-Kustase Mäepealse

Kustiserva

Kalda kruusakarjäär

Pulli

Anni-Gustase

V a n a k o o li te e L 4

Anni-Toomani

Anni-Jüri

Päikesejaama

Anni-Jüri

9 Ä ä sm

ä e -H a a p sa lu -R

o h u kü la t e e

Muntsi

1.

2. 3.

4.

5. 6.

7.

8.

9.

10.

11.

51801:001:0741

51801:001:0795

51801:001:0264

51801:001:0720

51801:001:0030

72601:001:0776

51801:001:0590

51801:001:0592

51801:001:0031

Väikse-Kivi

Tera tee

Anni-Jüri

Laudataguse

Anni alajaam

Tera pumbamaja

Kaalu

Kartuli

Sigala alajaam

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

51801:001:0343 Halliku10.

Munsimasti51801:001:043111.

kruusakarjäär

Kalda III

kruusakarjäär

Kalda

kruusakarjäär

Mäepealse

5 0 9 5 0 0

5 1 0 0

0 0

5 1 0 5

0 0

6 544 000

6 544 500

X Y

Suudme

abs, kõr-Pa nr

Katendi

paksus,

m

Kasuliku

kihi pak-

sus, mgus, m

koordinaadid

Uuringuruumi piiripunktide

Pindala 27,06 ha

Nr X Y

1 6 544 018,57 509 444,77

2 6 544 096,18 509 509,98

3 6 544 180,97 509 565,34

4 6 544 259,99 509 598,14

5 6 544 274,72 509 720,75

6 6 544 298,23 509 746,00

7 6 544 305,00 509 732,69

8 6 544 357,66 509 629,15

9 6 544 414,32 509 642,33

10 6 544 481,56 509 652,99

11 6 544 421,03 509 874,38

12 6 544 419,55 509 879,43

13 6 544 510,63 509 978,96

14 6 544 518,00 509 981,13

15 6 544 554,00 510 015,19

16 6 544 597,00 510 082,50

17 6 544 650,56 510 131,72

18 6 544 622,02 510 202,85

19 6 544 609,62 510 227,19

20 6 544 517,90 510 232,01

21 6 544 472,12 510 306,32

22 6 544 151,13 510 066,93

23 6 543 985,62 509 942,10

24 6 543 981,81 509 939,93

25 6 544 003,65 509 882,12

26 6 544 027,44 509 824,93

27 6 544 104,01 509 639,63

28 6 543 973,03 509 551,38

29 6 543 861,98 509 404,45

30 6 543 868,57 509 402,32

31 6 543 981,16 509 532,64

32 6 544 011,31 509 461,76

Nr X Y

N