(EIS) algatatud kooskõlastamine

EELNÕU 10.06.2026

MINISTRI KÄSKKIRI

Tallinn nr

Kultuuriministri 26. jaanuari 2023. a

käskkirja nr 24 „Kohalike omavalitsuste

toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise

teenuste pakkumisel“ muutmine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise

seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 ning Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2022. a määruse nr 62

„Kultuuriministeeriumi põhimäärus“ § 5 lõike 2 punkti 9 alusel:

Teen kultuuriministri 26. jaanuari 2023. a käskkirjas nr 24 „Kohalike omavalitsuste toetamine

lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel“ (edaspidi TAT) järgnevad muudatused:

1) asendan tabeli TAT-i punktis 6 järgneva tabeliga:

Jrk Finantsallikas Summa (eurodes) Osakaal

1.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 4 101 32670,00%

sealhulgas Tartu linn (2023-2029) 385 000

Tallinna linn (2023-2029) 910 000

Rakvere linn (2023-2028) 204 575

Saaremaa vald (2023-2028) 254 072

Pärnu linn (2024-2028) 261 501,1

Jõhvi vald (2025-2027) 177 382,1

Haapsalu linn (2024-2027) 215508,3

Kohtla-Järve linn (2025-2028) 250 376

1.2 Riiklik kaasfinantseering 1 757 711 30,00%

sealhulgas Tartu linn (2023-2029) 165 000

Tallinna linn (2023-2029) 390 000

Rakvere linn (2023-2028) 87 675

Saaremaa vald (2023-2028) 108 888

Pärnu linn (2024-2028) 112 071,9

Jõhvi vald (2025-2027) 76 020,9

Haapsalu linn (2024-2027) 92360,7

Kohtla-Järve linn (2025-2028) 107 304

1.3 Omafinantseering 0 0%

KOKKU 5 859 037

2) muudan TAT-i lisa 5 ja sõnastan selle siinsele käskkirjale lisatu järgi.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

1

Kultuuriministri 26. jaanuari 2023.a käskkirja nr 24 „Kohalike omavalitsuste toetamine

lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel“ muutmise käskkirja eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

Käskkirja eelnõuga muudetakse kultuuriministri 26. jaanuari 2023.a käskkirja nr 24 „Kohalike

omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel“ (edaspidi TAT)

perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise

seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ning Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2022. a määruse nr 62

„Kultuuriministeeriumi põhimäärus“ § 5 lõike 2 punkti 9 alusel.

Käskkirja eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi finantsosakonna

välisvahendite nõunik Margit Tilk (e-post [email protected], telefon 628 2358), kultuurilise

mitmekesisuse osakonna nõunik Anni Tetsmann (e-post [email protected], telefon 5887

9581) ning juriidilise ekspertiisi tegi õiguse- ja haldusosakonna õigusnõunik Kadri Kilvet (e-post

[email protected], telefon 628 2224).

TATi muutmine on tingitud vajadusest pikendada partnerluslepinguid kolme partneriga (Haapsalu

linn, Kohtla-Järve linn ja Jõhvi vald) ning teha tõsteid eelarveridade vahel.

Seletuskiri kirjeldab muudatusi võrreldes kultuuriministri 26. jaanuari 2023. a käskkirjaga nr 24

kehtestatud TAT-iga (muudetud kultuuriministri 2. juuni 2023. a käskkirjaga nr 137, 26. oktoobri

2023. a käskkirjaga nr 223, 12. jaanuari 2024. a käskkirjaga nr 12, 19. detsembri 2024. a

käskkirjaga nr 214 ja 3. oktoobri 2025. a käskkirjaga nr 141).

2. Käskkirja eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Käskkirja eelnõu punktiga 1 muudetakse eelarvetabelit, sest elluviija on teinud ettepanku

pikendada partnerluslepinguid kolme partneriga (Haapsalu linn, Kohtla-Järve linn ja Jõhvi vald).

Elluviija soovib jätkata koostööd seniste partneritega sh kohalike võrgustike ja sihtrühmadega ning

piloteerida arendatavaid teenuseid erinevate suurustega kohalikes omavalitsustes, kus sihtrühmade

liikmete arv erineb nii rahvuse kui mahu poolest. Partnerluslepingud Haapsalu linna ja Jõhvi

vallaga kestavad kuni 31.12.2027 ning Kohtla-Järve linnaga kuni 31.12.2028. Jõhvi valla ning

Kohtla-Järve linna partnerluslepingute summad ei muutu, Haapsalu linna partnerluslepingu

summa suureneb 3711 euro võrra (selgitus käskkirja eelnõu punktis 2).

Nimetatud partneritega on kujunenud tõhus ja usaldusväärne koostöösuhe. Partnerid on olnud

aktiivsed ja motiveeritud ning loonud nii elluviija kui ka sihtrühmaga sujuva ja usaldusliku

suhtluse, mis toetab tegevuste tulemuslikku elluviimist. Lisaks iseloomustab partnereid hea

sisuline pädevus ning põhjalik arusaam TAT-i eesmärgist ja sihtrühma vajadustest, mis tagab

tegevuste järjepidevuse ja kvaliteedi. Selline koostöökogemus vähendab oluliselt riske ning

välistab vajaduse alustada uute partneritega nullist.

Olulised alused ja esimesed tulemused on koostöös partneritega juba loodud. Partnerid on

käivitanud osaluskogude töö, kaardistanud rahvusgruppide võrgustikud, loonud

koostöövõrgustikud sidusrühmadega ning viinud läbi sihtrühma-uuringud. Samuti on alustatud

sihtrühmale suunatud teenuste pakkumisega. Käesoleva aasta fookuses on sihtrühma-persoonadel

põhineva lähenemise rakendamine kohanemisteekondade kujundamisel kohaliku omavalitsuse

tasandil, kohaliku kohanemismooduli väljatöötamine, piloteerimine ja arendamine ning kohalike

omavalitsuste töötajatele suunatud juhendmaterjali väljatöötamine, piloteerimine ja

edasiarendamine. Partnerluse jätkamine on vajalik, et tagada alustatud tegevuste järjepidev

arendamine, tulemuste kinnistamine ning kavandatud lahenduste tulemuslik rakendamine.

2

Lisaks arendustegevustele kaasavad partneromavalitsused sihtrühma oma korraldatud

sündmustesse, kus osalemine ei sõltu sihtrühma esindaja rahvastikuregistrijärgsest elukohast.

Sündmuste raames pakutakse vajaduse korral ka nõustamisteenust. Juhtudel, kui nõustamise

käigus ilmneb sihtrühma esindaja vajadus konkreetsete kohaliku omavalitsuse teenuste järele,

suunatakse isik edasiseks toe saamiseks tema elukohajärgse kohaliku omavalitsuse poole.

Partnerid tegutsevad piirkondades, kus elab palju sihtrühma inimesi. Haapsalu on oluline partner,

pakkudes väikese linna kontekstis toimivat kogukonnapõhist koostöömudelit, mis loob

täiendavaid võimalusi piirkondlikuks koostööks ning tugevdab TAT-i tegevuste tervikpilti. Samuti

on Jõhvi ja Kohtla-Järve keskse tähtsusega partnerid, esindades Ida-Virumaa eripära, kus

sihtrühmade vajadused on olemas, kuid lahendused eeldavad paindlikku ja kohalikku konteksti

arvestavat lähenemist.

Partnerluslepingute lõpetamine või partnerite vahetamine ohustaks seniseid tööprotsesse ja

saavutatud tulemusi. Uute partnerite leidmine ja ettevalmistamine oleks ajamahukas ning eeldaks

täiendavate ressursside kaasamist. Lühiajalised lepingud või sagedased partnerivahetused

takistaksid TAT-i tegevuste stabiilset elluviimist. Seetõttu on seniste partneritega koostöö

jätkamine ja lepingute pikendamine vajalik, et tagada tegevuste järjepidevus, kvaliteet ning riskide

maandamine.

Käskkirja eelnõu punktiga 2 muudetakse toetatava tegevuse detailset eelarve tabelit lisa 5.

Tehakse tõsteid eelarveridade vahel. Toetatava tegevuse kogueelarve ei muutu.

TAT tegevuste elluviimise tõhustamiseks tehakse muudatusi eelarveridade jaotuses, et suunata

ressursid suurema sisulise mõjuga tegevustesse.

Vähendatakse eelarve rida „1.1.3.2 „Lõimumis-, sealhulgas kohanemisteekondade väljatöötamine

ja rakendamine KOV-ides“. 48 000 euro võrra ning lisatakse 48 000 eurot eelarve reale „1.1.1

„Otsesed personalikulud (elluviija töötajad)“. Lõimumis-, sealhulgas kohanemisteekondade

tegevuse elluviimiseks palgati elluviija juurde 2024. aasta lõpus koordinaator-teenusdisainer,

kellega on elluviija sõlminud töölepingu ja kes on kahe aasta jooksul omandanud valdkonna

teadlikkuse. Algselt oli planeeritud teenusdisaini protsess lepinguga sisse osta (realt 1.1.3.2), kuid

otstarbekam oli palgata koordinaator-teenusdisainer elluviija juurde. KOV partnerite

võimestamiseks ja toetamiseks on vajalik tema tegevustes jätkamine ka järgnevatel aastatel, kuna

protsessi juhtimine toimub läbi teenusdisaini, mille lõpptulemusel on väljatöötatud koostöös

partneritega sihtrühmade toetamiseks KOV-is vajalikud teenused.

Vähendatakse eelarve rida „1.1.3.1 „KOV-ide tegevusplaanide koostamine ja sisutegevuste

toetamine“ 3 711 euro võrra ning suurendatakse vastavalt eelarve rida „1.1.3.1.7 „Haapsalu linn“

ehk Haapsalu partnerluslepingu summat. Haapsalu linn on oma tegevustes lähtunud

kogukonnapõhisest lähenemisest sihtrühma kaasamisel ja läbiviidud tegevused on olnud

tulemuslikud. Lisarahastus suurendab Haapsalu võimekust viia ellu sisulisi ja pikaajalise mõjuga

tegevusi, millel on vahetu mõju sihtrühmade toimetulekule ja lõimumisele. Eelarverida „1.1.3.1

„KOV-ide tegevusplaanide koostamine ja sisutegevuste toetamine“ on partnerluslepinguteks

ettenähtud, sellelt realt ei teki elluviijal otseseid kulusid. Elluviija jätkab KOVidele suunatud

kommunikatsiooni tõhustamist ning kohalike omavalitsuste ametnike ja töötajate võimekuse

arendamist sihtrühmaga töötamisel. Nimetatud tegevused tuginevad lõimumis- ja

kohanemisteekondade väljatöötamisel loodud materjalidele ning toetavad nende rakendamist

kohaliku tasandi teenuste arendamisel.

3. Käskkirja eelnõu vastavus ELi õigusele

Käskkiri eelnõu vastab järgmistele ELi määrustele:

3

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase

Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende

ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja

viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid;

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa

Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013.

4. Käskkirja eelnõu mõjud

TATi sisseviidavad muudatused aitavad elluviijal paremini täita TATi eesmärki, sest pikendatakse

partnerluselepinguid kolme olemasoleva partneriga.

5. Käskkirja eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise

eeldatavad tulud

Käskkirja eelnõu rakendamisega ei kaasne tulusid ega kulusid. Tõsted eelarve ridade vahel on

olemasoleva projekti eelarve piirides.

6. Käskkirja eelnõu jõustumine

Käskkirja eelnõu jõustub allkirjastamisest.

7. Käskkirja eelnõu kooskõlastamine

Käskkirja eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemis korraldusasutusele,

Rahandusministeeriumile ning rakendusasutustele, kes nõustavad riigi pikaajalises

arengustrateegias kinnitatud strateegilistesse sihtidesse ja aluspõhimõtetesse panustamist oma

vastutusvaldkonna alusel. Samuti esitatakse eelnõu arvamuse avaldamiseks elluviijale Eesti

Linnade ja Valdade Liidule ning partneritele Tartu linnale, Tallinna linnale, Pärnu linnale, Rakvere

linnale, Saaremaa vallale, Jõhvi vallale, Haapsalu linnale ja Kohtla-Järve linnale. Lisaks

saadetakse eelnõu kommenteerimiseks ÜKP seirekomisjonile ning Euroopa Komisjonile.

1

EELNÕU 10.06.2026

MINISTRI KÄSKKIRI

„Kohalike omavalitsuste toetamine

lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste

pakkumisel“

1 Reguleerimis- ja kohaldamisala

1.1 Toetuse andmise tingimuste käskkiri (edaspidi TAT) kehtestatakse perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse

(edaspidi ÜSS) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.

1.2 TAT-iga reguleeritakse toetuse andmist ja kasutamist ÜSS-i § 1 lõike 1 punktis 1

nimetatud rakenduskava poliitikaeesmärgi 4 „Sotsiaalsem Eesti“ erieesmärgi (h)

„Soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, diskrimineerimis-

keeldu ja aktiivset osalemist, ning parandada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate

rühmade tööalast konkurentsivõimet“ ja ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027

meetmete nimekirjaga kinnitatud meetme 21.4.7.5 „Lõimumist, sealhulgas kohanemist

toetav Eesti“ sekkumise nr 21.4.7.56 „Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise,

sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel“ (edaspidi toetatav tegevus) raames.

1.3 Toetatav tegevus panustab Riigikogu otsuse „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti

2035“1 heakskiitmine“ sihi „Arukas, tegus ja tervist hoidev inimene“ alasihti „Tegus

inimene“, valdkondliku arengukava „Sidus Eesti 2021–2030“2 alaeesmärki „Kohanemist

ja lõimumist toetav Eesti“, tulemusvaldkonna „Sidus ühiskond“ programmi „Lõimumis-,

sealhulgas kohanemisprogramm“ meetme „Lõimumist, sealhulgas kohanemist toetav

Eesti“ tegevuse „Lõimumis-, sealhulgas kohanemispoliitika kujundamine ja

rakendamine“ teenusesse „Kohaliku tasandi toetamine ja sektoriüleste partnerlussuhete

arendamine“.

1.4 Toetuse andmise eesmärk on suurendada kohalike omavalitsuste (edaspidi KOV)

suutlikkust pakkuda tulemuslikult lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuseid

uussisserändajatele, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimestele ja tagasipöördujatele.

1.5 Toetatava tegevuse elluviimisega seotud kulude hüvitamine ei ole riigiabi Euroopa Liidu

toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 mõistes.

1.6 Toetatav tegevus on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, lähtudes Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike

investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT

L 198, 22.6.2020, lk 13–43) artikkel 17 tähenduses.

1.7 Toetatava tegevuse kavandamisel ja elluviimisel järgitakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja

arengustrateegias „Eesti 2035“ nimetatud aluspõhimõtteid. Toetatava tegevuse panust

regionaalselt tasakaalustatud arengusse mõõdetakse „Eesti 2035“ näitajaga „Tööjõus

1 Eesti riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ (https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-

planeering/strateegia) 2 Sidusa Eesti arengukava 2021–2030 (https://www.kul.ee/siduseesti2030)

2

osalemise määr 15–74 a“, panust soolise võrdõiguslikkuse edendamisse näitajaga

„Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, panust võrdsete võimaluste edendamisse näitajaga

„Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ja panust ligipääsetavuse tagamisse näitajaga

„Ligipääsetavuse näitaja“.

1.8 Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus-

ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ (edaspidi

teavitamise määrus) tähenduses on projekti pealkiri „Kohalike omavalitsuste toetamine

lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel“.

2 Terminid

2.1 Uussisserändaja on vähem kui viis aastat Eestis seaduslikult elanud:

2.1.1 välismaalane, kellele on antud Eesti tähtajaline elamisluba välismaalaste seaduses või

välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud alustel;

2.1.2 Euroopa Liidu kodanik, kes on omandanud Eestis tähtajalise elamisõiguse Euroopa

Liidu kodaniku seaduses sätestatud alusel;

2.1.3 Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliige, kellele on antud Eestis tähtajaline elamisõigus

Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud alusel.

2.2 Erineva keele- ja kultuuritaustaga inimene on üle viie aasta Eestis seaduslikul alusel

viibiv isik, kes on saanud Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras, on määratlemata

või muu riigi kodakondsusega.

2.3 Tagasipöörduja on Eesti kodakondsust omav täiskasvanud isik, kes on Eestisse püsivalt

naasnud viimase kaheksa kuu jooksul ja oma elukoha registreerinud Eesti

rahvastikuregistris.

2.4 Sidusrühm on lõimumis-, sealhulgas kohanemisteenuse pakkuja, poliitikakujundaja,

valdkondlik ekspert, tööandja, nõustaja, organisatsiooni esindaja, ülikool ja asutus, mis

tegutseb rände-, lõimumis-, sealhulgas kohanemisvaldkonnas.

3 Toetatav tegevus, rakendusüksus ja rakendusasutus, elluviija ja partner

3.1 Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste

pakkumisel.

3.2 Rakendusüksus ja rakendusasutus.

3.2.1 Toetatava tegevuse rakendusasutus on Kultuuriministeerium (edaspidi

rakendusasutus).

3.2.2 Toetatava tegevuse rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi

rakendusüksus).

3.3 Elluviija ja partnerid.

3.3.1 Toetatava tegevuse elluviija on Eesti Linnade ja Valdade Liit (edaspidi elluviija).

3.3.2 Elluviija partnerid on Tartu linn, Tallinna linn, Pärnu linn, Rakvere linn, Saaremaa vald,

Jõhvi vald, Haapsalu linn ja Kohtla-Järve linn.

3.4 Toetatava tegevuse tulemusena on suurenenud KOV-ide võimekus pakkuda ja arendada

lõimumis-, sealhulgas kohanemisteenuseid punktis 3.5.4 nimetatud sihtrühmale.

3.5 Tegevused, sihtrühm ja elluviimise aeg.

3.5.1 Elluviija tegevused.

3.5.1.1 KOV-ide tegevusplaanide koostamine ja sisutegevuste toetamine.

3.5.1.2 Lõimumis-, sealhulgas kohanemisteekondade väljatöötamine ja rakendamine

KOV-ides.

3.5.1.3 Tõhusa kommunikatsiooni tagamine KOV-idele.

3.5.1.3.1 Valdkondliku info kogumine ning analüüsimine.

3.5.1.3.2 KOV-ide nõustamine.

3.5.1.3.3 Koordinaatorite võrgustiku arendamine.

3

3.5.1.3.4 Koostöö koordineerimine KOV-ide ja sidusrühmade vahel.

3.5.1.4 KOV ametnike ja töötajate sihtrühmaga töötamise võimekuse tõstmine.

3.5.1.4.1 KOV ametnike ja töötajate koolitusvajaduse väljaselgitamine ja analüüsimine.

3.5.1.4.2 Koolituste, töövarjupäevade, õppereiside ja kogemuskohtumiste korraldamine.

3.5.1.4.3 Juhendmaterjalide koostamine ja levitamine.

3.5.2 Partnerite tegevused.

3.5.2.1 Sihtrühmale teenuste arendamine ja pakkumine KOV piirkonnas.

3.5.2.1.1 KOV-s elava sihtrühma kaasamine punktis 1.4 nimetatud eesmärki toetavasse

tegevusse.

3.5.2.1.2 Vajaduspõhise tugiteenuse pakkumine sihtrühmale.

3.5.2.1.3 Tõhusa kommunikatsiooni tagamine sihtrühmale.

3.5.2.1.4 Kohalike koostöövõrgustike arendamine ja koostöö koordineerimine KOV-i

ja sidusrühmade vahel.

3.5.2.1.5 Koostöös elluviijaga lõimumis-, sealhulgas kohanemisteekondade

väljatöötamine ja rakendamine.

3.5.3 Tegevuste elluviimise aeg on 01.01.2023–31.10.2029.

3.5.4 Toetatava tegevuse sihtrühm on vähemalt 18-aastased uussisserändajad, erineva keele-

ja kultuuritaustaga inimesed ja tagasipöördujad.

4 Seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad

4.1 Toetatava tegevuse seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad

Näitaja

nimetus ja

mõõtühik

Alg-

tase Aasta Vahesihttase

(2024)

Sihttase

(2029) Selgitav teave

Meetmete

nimekirja

näitaja

Välj

undn

äitaj

a

KOV

koordinaatorite

arv

Mõõtühik: arv

0 Ei

kohaldu

5 7 Näitaja mõõdab

täiskohaga

töötavate

KOV-ide

koordinaatorite

arvu, kes

koordineerivad

KOV-ides

lõimumist,

sealhulgas

kohanemist

toetavate

tegevuste

pakkumist (punkt 3.5.1.1)

TAT

spetsiifilised

näitajad

Välj

und-

näita

ja

KOV-ide

osaluskogude

arv

Mõõtühik: arv

0 Ei

kohaldu

2 7 Näitaja mõõdab

kohalikul

tasandil

käivitatud

sihtrühmade

osaluskogude

arvu (punkt

3.5.2.1.1).

TAT

spetsiifilised

näitajad

Välj

und-

näita

ja

Kohaliku

tasandi

koostöövõrgus-

tike arv

Mõõtühik: arv

0 Ei

kohaldu

2 7 Näitaja mõõdab

kohalikul

tasandil

tegutsevate ja

toimivate

koostöövõrgust

ike arvu, kuhu

4

Näitaja

nimetus ja

mõõtühik

Alg-

tase Aasta Vahesihttase

(2024)

Sihttase

(2029) Selgitav teave

kuuluvad

valdkondlike

sidusrühmade

esindajad (punkt

3.5.2.1.4).

TAT

spetsiifilised

näitajad

Välj

und-

näita

ja

KOV-ide arv,

kus on

rakendatud

lõimumis- ja

kohanemistee-

kondade

mudelit

Mõõtühik: arv

0 Ei

kohaldu

0 7 Näitaja mõõdab

KOV-ide arvu,

kus on

kasutusele

võetud välja

töötatud

kohanemis-

ja/või

lõimumistee-

konnad (punkt

3.5.1.2).

TAT

spetsiifilised

näitajad

Välj

und-

näita

ja

Koolitustel,

kogemuskohtu-

mistel,

õppevisiitidel

osalenud

KOV-ide arv

Mõõtühik:

osaluskord

0 Ei

kohaldu

20 45 Eestis on 2022.

aasta oktoobri

seisuga 79

KOV-i. Näitaja

mõõdab, mitme

KOV-i

esindajad on

osalenud

punktis 3.5.1.4

toodud

tegevustes.

TAT

spetsiifilised

näitajad

Välj

und-

näita

ja

Korraldatud

infopäevade arv

0 Ei

kohaldu

3 12 Näitaja mõõdab

KOV-ide

töötajatele

korraldatud

temaatiliste

infopäevade

arvu (punkt 3.

5.1.3).

TAT

spetsiifilised

näitajad

Välj

und-

näita

ja

Korraldatud

üle-eestiliste

koolituste arv

Mõõtühik: arv

0 Ei

kohaldu

3 12 Näitaja mõõdab

töötajatele ja

ametnikele

korraldatud

koolituste arvu

(punkt 3.5.1.4).

5 Toetatava tegevuse abikõlblikkuse periood

5.1 Toetatava tegevuse abikõlblikkuse periood on 01.01.2023–31.10.2029.

6 Toetatava tegevuse eelarve

Jrk Finantsallikas Summa (eurodes) Osakaal

1.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 4 101 32670,00%

sealhulgas Tartu linn (2023-2029) 385 000

Tallinna linn (2023-2029) 910 000

Rakvere linn (2023-2028) 204 575

Saaremaa vald (2023-2028) 254 072

Pärnu linn (2024-2028) 261 501,1

5

Jõhvi vald (2025-2027) 177 382,1

Haapsalu linn (2024-2027) 215508,3

Kohtla-Järve linn (2025-2028) 250 376

1.2 Riiklik kaasfinantseering 1 757 711 30,00%

sealhulgas Tartu linn (2023-2029) 165 000

Tallinna linn (2023-2029) 390 000

Rakvere linn (2023-2028) 87 675

Saaremaa vald (2023-2028) 108 888

Pärnu linn (2024-2028) 112 071,9

Jõhvi vald (2025-2027) 76 020,9

Haapsalu linn (2024-2027) 92360,7

Kohtla-Järve linn (2025-2028) 107 304

1.3 Omafinantseering 0 0%

KOKKU 5 859 037

Toetatava tegevuse koguperioodi detailne eelarve on toodud lisas 5.

7 Kulude abikõlblikkus

7.1 Abikõlblike kulude määratlemisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse

nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi

ÜM) §-st 15 ja TAT-is sätestatud tingimustest.

7.2 Abikõlblikud kulud jagunevad otsesteks ja kaudseteks kuludeks.

7.2.1 Kaudsed kulud on ÜM-i § 21 lõikes 5 nimetatud üldkulud ja ÜM-i § 21 lõikes 6

nimetatud tegevustega seotud § 16 lõikes 1 nimetatud personalikulud.

7.2.1.1 Kaudseid kulusid hüvitatakse elluviijale ühtse määra alusel, milleks on 7% toetatava

tegevuse otsestest kuludest.

7.2.2 Otseseid kulusid hüvitatakse elluviijale ja partneritele tegelike kulude alusel.

7.3 Lisaks ÜM-i §-s 16 nimetatud abikõlblikele personalikuludele ning punktis 7.2.1

nimetatud kaudsele kulule on abikõlblikud järgmised kulud:

7.3.1 teavitamiskulu, mis on kooskõlas teavitamise määruse §-s 2 sätestatud kohustuste

täitmisega;

7.3.2 ligipääsetavuse tagamise kulu koolitustel, töövarjupäevadel, kogemuskohtumistel,

kommunikatsioonis, infomaterjalides, õppevahendites ja -materjalides ning

nõustamises ja teistes vajaduspõhistes tugiteenustes;

7.3.3 uuringute, küsitluste ja analüüside tellimise ja korraldamise kulu;

7.3.4 tõlkekulu;

7.3.5 kommunikatsiooni kulu sealhulgas infomaterjali koostamise ja trükkimise kulu;

7.3.6 teenusdisaini ja konsultatsiooni kulu;

7.3.7 majutuskulu, sealhulgas sihtrühma, KOV ametnike ja töötajate ning tegevustesse

kaasatud isikute kulu 3.5.1.3.3 ja 3.5.1.4.2, 3.5.2.1.1 nimetatud tegevuste puhul, kui

tegemist on mitmepäevase sündmusega;

7.3.8 infotehnoloogiliste arenduste ja hoolduse kulu punktides 3.5.1.2, 3.5.1.3, 3.5.1.4.3 ja

3.5.2.1 nimetatud tegevuste puhul;

7.3.9 transpordikulu, sealhulgas sihtrühma, KOV ametnike ja töötajate ning tegevustesse

kaasatud isikute kulu punktides 3.5.1.3.3, 3.5.1.3.4, 3.5.1.4.2 ja 3.5.2.1 nimetatud

tegevuste puhul;

7.3.10 ruumi rendi, inventari rendi ja toitlustuskulu punktides 3.5.1.3.2, 3.5.1.2, 3.5.1.3.3,

6

3.5.1.3.4, 3.5.1.4.2 ja 3.5.2.1 nimetatud tegevuste puhul;

7.3.11 esineja tasu punktides 3.5.1.3.3, 3.5.1.4.2 ja 3.5.2.1 nimetatud tegevuste puhul;

7.3.12 õppevahendite ja -materjalide kulu punktides 3.5.2.1.1 nimetatud tegevuse puhul;

7.3.13 Euroopa Liidu riikidesse KOV ametnike ja töötajate õppereisi kulu punktis 3.5.1.4.2

nimetatud tegevuse puhul;

7.3.14 KOV ametnike ja töötajate koolituse, töövarjupäeva ja kogemuskohtumise kulu punktis

3.5.1.4.2 nimetatud tegevuse puhul;

7.3.15 sihtrühmale nõustamise- ja teiste vajaduspõhiste tugiteenuste pakkumise kulu punktis

3.5.2.1.2 nimetatud tegevuse puhul.

7.4 Lisaks ÜM-i §-s 17 loetletud abikõlbmatutele kuludele on abikõlbmatud järgmised kulud:

7.4.1 liiklusvahendi ostmise kulu;

7.4.2 esinduskulu ja kingitused;

7.4.3 täienduskoolituse kulu, kui koolituse korraldamisel ei ole arvestatud täiskasvanute

koolituse seaduse § 15 lõike 2 nõuetega koos lõigetes 3 ja 4 toodud erisustega;

7.4.4 päevaraha, majutuskulu ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab õigusaktides

kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära;

7.4.5 partneritele kontorimööbli ning tehniliste vahendite, sealhulgas sülearvutite ja

tahvelarvutite soetamise ja rentimise kulu, litsentsitasu, sidekulu ning partneri tegevusi

koordineeriva töötaja töökohaga seotud rendi kulu;

7.4.6 kõik toetatava tegevuse elluviimisega otseselt sidumata kulud.

8 Toetuse maksmise tingimused ja kord

8.1 Toetuse maksmine toimub tegelike kulude alusel ÜM-i § 27 lõike 1 punkti 1 kohaselt.

Ühtse määra alusel lihtsustatud kulude maksmine toimub ÜM-i § 28 lõike 3 kohaselt.

Toetuse maksmise üldtingimused on sätestatud ÜM-i §-s 26.

8.2 Maksetaotluse esitamise, menetlemise ja toetuse maksmise tingimused on sätestatud

ÜM-i §-des 24, 25 ja 33.

8.3 Elluviijal on õigus taotleda ja rakendusüksusel on õigus teha ettemakseid ÜSS-i § 14 ja

ÜM-i § 30 kohaselt.

8.3.1 Ettemakse kasutamise periood on kuni 90 kalendripäeva ettemakse laekumisest.

8.4 Toetus makstakse elluviijale e-toetuse keskkonna kaudu rakendusüksusele esitatud

maksetaotluse alusel.

8.5 Maksetaotluseid võib elluviija esitada punktis 9.3.3 nimetatud maksete prognoosi alusel

mitte harvem kui kord kvartalis ja mitte tihedamini kui kord kuus.

8.6 Enne esimese maksetaotluse esitamist või koos sellega peab elluviija esitama

rakendusüksusele:

8.6.1 väljavõtte raamatupidamistoimingutest, mille järgi on võimalik veenduda, et otsesed

kulud (nii abikõlblikud kui ka abikõlbmatud) on selgelt eristatavad elluviija teistest

kuludest;

8.6.2 koopia elluviija hankemenetluse korrast või viide veebilehele, kus kord on avalikult

kättesaadav;

8.6.3 allkirjaõigusliku isiku edasivolitatud õiguste korral volituste koopiad.

8.7 Esimesele tegelike kulude alusel esitatud maksetaotlusele lisatakse tasumist tõendavate

dokumentide koopiad. Edaspidi tuleb abikõlblike kulude tekkimist ja nende tasumist

tõendavate dokumentide koopiad esitada rakendusüksuse nõudmisel.

8.8 TAT-i punktis 7.2.1.1 nimetatud ühtse määra alusel tehakse makse tegelike otseste kulude

kohaselt.

8.8.1 Ühtse määra alusel makse tegemisel kulu tegelikku maksumust ei tõendata ega

kontrollita.

8.9 Elluviija esitab läbiviidud riigihangete korraldamisega seotud dokumendid

7

rakendusüksusele kontrolliks hiljemalt koos maksetaotlusega.

8.10 Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos toetatava tegevuse elluviimise

lõpparuandega. Viimane makse tehakse tasutud kuludokumentide alusel pärast seda, kui

rakendusasutus on lõpparuande kinnitanud.

9 Elluviija kohustused

9.1 Elluviijale kohalduvad kõik ÜSS-is ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale

sätestatud kohustused.

9.2 Elluviija peab kasutama toetust sihtotstarbeliselt abikõlblike kulude katteks, mis on

vajalikud TAT-is kirjeldatud eesmärgi ja tulemuse saavutamiseks, ning viima toetatava

tegevuse ellu punktis 9.3.1 nimetatud rakendusasutuse kinnitatud eelarve ja tegevuskava

kohaselt.

9.3 Lisaks ÜM-i § 10 lõikes 1 ja §-s 11 toodule on elluviija kohustatud:

9.3.1 esitama käimasoleva aasta 1. novembriks rakendusasutusele kinnitamiseks järgneva

aasta tegevuskava (lisa 1) ja eelarve (lisa 2). Esimese aasta eelarve ja tegevuskava esitab

elluviija kümne tööpäeva jooksul pärast TAT-i kinnitamist. Kinnitatud tegevuskava ja

eelarve edastab rakendusüksusele rakendusasutus;

9.3.1.1 kui kinnitatud eelarvet muudetakse ühe kalendriaasta jooksul kuni 10% ulatuses,

kooskõlastab elluviija eelarve muutmise enne rakendusüksusega kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis ja rakendusasutus muudatust kinnitama ei pea;

9.3.1.2 punkti 9.3.1.1 kohaselt muudetud eelarve esitab elluviija rakendusasutusele

teadmiseks koos rakendusüksuse kooskõlastusega viie tööpäeva jooksul

rakendusüksuse kooskõlastuse saamisest.

9.3.2 taotlema enne kinnitatud eelarvest erinevate kulude tegemist rakendusasutuselt eelarve

muutmist juhul, kui vajalikud muudatused on punktis 9.3.1.1 sätestatud mahust

suuremad. Kinnitatud eelarvemuudatused edastab rakendusüksusele rakendusasutus;

9.3.3 esitama rakendusüksusele järgneva aasta maksete prognoosikümne tööpäeva jooksul

pärast seda, kui rakendusasutus on eelarve ja tegevuskava kinnitanud. Maksete

prognoos esitatakse e-toetuse keskkonnas;

9.3.3.1 esitama rakendusüksusele korrigeeritud maksete prognoosi, kui makse erineb

esitatud prognoosist rohkem kui 25% võrra;

9.3.4 esitama rakendusasutusele ja rakendusüksusele teadmiseks eelneva aasta korrigeeritud

eelarve ühe kalendrikuu jooksul alates vastava aasta viimase makse algatamisest

rakendusüksuse poolt;

9.3.5 esitama rakendusasutuse või rakendusüksuse päringule vastused kümne tööpäeva

jooksul vastava päringu saamisest arvates;

9.3.6 esitama rakendusasutusele teadmiseks hiljemalt 14 tööpäeva enne riigihanke

väljakuulutamist riigihanke tehnilise kirjelduse riigihangete puhul maksumusega üle

riigihanke piirmäära riigihangete seaduse mõistes;

9.3.7 elluviija võib rakendusüksuselt taotleda riigihangete nõustamist rakendusüksuse

riigihangete eelnõustamise protseduuride kohaselt;

9.3.8 teavitama rakendusasutust, kui toetatava tegevusega samalaadsetele tegevusele on

taotletud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest;

9.3.9 tagama toetavate tegevuste partneritega partnerluslepingu sõlmimise, milles

kirjeldatakse partneri täpsed ülesanded, õigused ja kohustused tegevuste elluviimisel;

9.3.10 koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks;

9.3.11 moodustama koostöös rakendusasutusega eksperdigrupi, mille ülesanne on elluviija

nõustamine punktides 3.5.1 ja 3.5.2 toodud tegevuste planeerimisel;

9.3.11.1 korraldama eksperdigrupi koosoleku vähemalt kord poolaastas sealhulgas

kooskõlastama eksperdigrupiga punktis 9.3.1 nimetatud järgneva aasta tegevuskava

8

ja eelarve enne rakendusasutusele esitamist;

9.3.12 tagama sihtrühmale suunatud sündmustele ligipääsetavuse füüsilises ja virtuaalses

keskkonnas;

9.3.13 täitma teavitamisega seotud kohustusi teavitamise määruse kohaselt;

9.3.14 viivitamata teavitama rakendusasutust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis:

9.3.14.1 asjaoludest, mis takistavad elluviija ülesandeid täitmast;

9.3.14.2 TAT-i muutmise vajalikkusest;

9.3.14.3 toetatava tegevuse elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada

tulemuse saavutamist.

9.3.15 osalema „Sidusa Eesti arengukava 2021-2030“ lõimumis-, sh kohanemisvaldkonna

juhtrühma koosolekutel.

10 Partnerite kohustused

10.1 Partnerid peavad täitma ÜM-i § 10 lõigetes 2 ja 3 nimetatud kohustusi.

10.2 Lisaks ÜM-i § 10 lõigetes 2 ja 3 nimetatud kohustustele on partnerid kohustatud tagama

elluviijaga partnerluslepingute sõlmimise ja sihtrühmale suunatud sündmustele

ligipääsetavuse.

11 Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise kord

11.1 Toetuse kasutamisega seotud aruanded jagunevad vahe- ja lõpparuanneteks (edaspidi

koos seirearuanne). Seirearuannetes annab elluviija kumulatiivselt ülevaate toetatava

tegevuse elluviimisest, eelarve täitmisest, näitajate saavutamisest ning mõjust strateegia

„Eesti 2035“ sihti ja näitajatesse ning ellu viidud tegevuste panusest horisontaalsetesse

põhimõtetesse.

11.2 Elluviija esitab rakendusüksusele vahearuande e-toetuse keskkonna kaudu iga aasta

20. jaanuariks, rakendusüksuse nõudmisel tihedamini.

11.3 Elluviija esitab rakendusüksusele lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu 30

kalendripäeva jooksul toetatava tegevuse abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast

arvates.

11.4 Juhul, kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud,

esitatakse ainult lõpparuanne.

11.5 Rakendusüksus kontrollib 20 tööpäeva jooksul seirearuande laekumisest aruande

vormikohasust ja nõuetekohast täidetust.

11.5.1 Juhul, kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus vahearuande.

11.5.2 Juhul, kui lõpparuandes puudusi ei esine, kooskõlastab rakendusüksus lõpparuande ja

edastab selle viie tööpäeva jooksul rakendusasutusele kinnitamiseks. Kui

rakendusasutus on lõpparuande kinnitanud, teavitab ta sellest rakendusüksust kolme

tööpäeva jooksul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

11.6 Kui vahearuandes esineb puudusi, annab rakendusüksus elluviijale kuni kümne tööpäeva

puuduste kõrvaldamiseks. Pärast puuduste kõrvaldamist kinnitab rakendusüksus

vahearuande viie tööpäeva jooksul.

11.7 Kui lõpparuandes esineb puudusi, annab rakendusüksus elluviijale kuni kümme tööpäeva

puuduste kõrvaldamiseks ning edastab aruande viie tööpäeva jooksul pärast puuduste

kõrvaldamist rakendusasutusele kinnitamiseks.

11.8 Kui rakendusasutusele esitatud lõpparuandes esineb puudusi, teavitab rakendusasutus

sellest rakendusüksust ning lõpparuannet menetletakse edasi TAT-i punkti 11.7 kohaselt.

11.9 Kui rakendusasutusele esitatud lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusasutus

lõpparuande ja teavitab rakendusüksust lõpparuande kinnitamisest kolme tööpäeva

9

jooksul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

12 TAT-i muutmine

12.1 Kui ilmneb vajadus toetatavat tegevust, tulemust, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse

perioodi muuta, rakendusüksus on teinud finantskorrektsiooni otsuse või ilmneb muid

asjaolusid, mis mõjutavad toetatava tegevuse elluviimist, esitab elluviija

rakendusasutusele TAT-i muutmise taotluse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

12.2 Rakendusasutus vaatab punktis 12.1 nimetatud taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul taotluse

kättesaamisest arvates ja teeb otsuse TAT-i muutmise algatamise või algatamata jätmise

kohta pärast punktis 12.4 nimetatud rakendusüksuse ettepaneku saamist.

12.3 Puuduste esinemisel annab rakendusasutus elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

Taotluse menetlemise tähtaeg peatub puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.

12.4 Rakendusasutus edastab muutmise taotluse pärast selle läbivaatamist rakendusüksusele

seisukoha saamiseks. Rakendusüksusel on õigus esitada muudatuste kohta ettepanekuid.

Rakendusasutus lepib rakendusüksusega kokku muudatusettepanekute esitamise tähtaja,

mille seadmisel lähtutakse muudatuste sisust ja ulatusest.

12.5 Kehtetu

12.6 Rakendusüksusel on õigus taotleda TAT-i muutmist, kui seirearuannetest või muudest

objektiivsetest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik toetatava tegevuse

edukaks elluviimiseks või tulemuse saavutamiseks. Selleks esitab rakendusüksus

rakendusasutusele muutmise taotluse ning teavitab sellest elluviijat. Rakendusasutus

vaatab taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul muutmise taotluse saamisest arvates ja teeb

otsuse TAT-i muutmise või algatamata jätmise kohta.

12.7 Rakendusasutusel on õigus iseseisvalt algatada TAT-i muutmine, teavitades sellest

rakendusüksust ja elluviijat ette mõistliku aja jooksul. Rakendusasutus algatab TAT-i

muutmise, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik toetatava tegevuse edukaks

elluviimiseks või elluviijal ei ole võimalik toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel

jätkata.

12.8 Rakendusasutusel on õigus toetust suurendada ja vähendada. Toetuse summat võib

suurendada ÜM-i § 13 lõikes 1 toodud tingimuste kohaselt.

12.9 Rakendusasutus esitab TAT-i muutmise eelnõu ÜM-i § 48 lõigete 1–3 kohasele

kooskõlastamisele.

12.10 TAT-i muutmiseks ei loeta punktis 9.3.1 nimetatud järgmise aasta tegevuskava ja eelarve

kinnitamist ja muutmist juhul, kui tegevuskavas kavandatavad tegevused ja nende eelarve

on kooskõlas TAT-is sätestatuga.

12.11 Rakendusasutus edastab muudetud TAT-i kümne tööpäeva jooksul rakendusüksusele,

elluviijale, korraldusasutusele ja Rahandusministeeriumile.

13 Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

13.1 Finantskorrektsiooni alused ja ulatus on sätestatud ÜSS-i §-s 28 ja ÜM-i §-des 34–36.

13.2 Toetuse tagasimaksmine toimub ÜSS-i §-de 29 ja 30 ning ÜM-i §-de 37 ja 38 kohaselt.

13.3 Abikõlbmatuks tunnistatud kulud jäävad elluviija kanda kooskõlas ÜM-i § 37 lõikega 6.

13.4 Kui rikkumise tulemusena tehakse finantskorrektsioon otseste kulude summast, tehakse

finantskorrektsioon proportsionaalselt ka kaudsete kulude summast.

14 Vaiete lahendamine

14.1 Vaidemenetlus toimub ÜSS-i §-de 31 ja 32 kohaselt.

14.2 Kui vaie esitatakse rakendusüksuse otsuse või toimingu peale, lahendab vaide

rakendusüksus.

10

Lisa 1 Toetatava tegevuse tegevuskava vorm

Lisa 2 Toetatava tegevuse eelarve kulukohtade kaupa vorm

Lisa 3 Seirearuande vorm (kehtetu)

Lisa 4 Toetatava tegevuse eelarve täitmine kulukohtade kaupa vorm (kehtetu)

Lisa 5 Toetatava tegevuse koguperioodi detailne eelarve

Lisa 6 Horisontaalsete põhimõtetega arvestamine

Lisa 7 Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooni kontroll-leht

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Rahandusministeerium

[email protected] 17.06.2026 nr 13-1/137-1

Kultuuriministri 26. jaanuari 2023. a

käskkirja nr 24 muutmise eelnõu

kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

esitamine

Edastame korraldusasutusele, Rahandusministeeriumile ja rakendusasutustele kooskõlastamiseks

ning rakendusüksusele, elluviijale ja partneritele arvamuse avaldamiseks kultuuriministri 26.

jaanuari 2023. a käskkirja nr 24 „Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas

kohanemise teenuste pakkumisel“ muutmise eelnõu.

Palume kooskõlastus anda ja arvamus avaldada kümne tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

minister

Lisad: 1. Eelnõu 1 lehel

2. Seletuskiri 3 lehel

4. Käskkirja eelnõu lisa 5 (xlsx-fail)

5. Käskkirja terviktekst muudatustega 10 lehel

Sama:

Riigi Tugiteenuste Keskus

Kliimaministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Tallinna Linnavalitsus

Tartu Linnavalitsus

Pärnu Linnavalitsus

Rakvere Linnavalitsus

Saaremaa Vallavalitsus

Jõhvi Vallavalitsus

Haapsalu Linnavalitsus

Kohtla-Järve Linnavalitsus

Margit Tilk 628 2358;[email protected]