ANDMELEHT

1. Üldandmed

Projekti kokkuvõte: vt 1. lisa (kui kohaldub)

Projekti number: 2026-1-EE01-KA131-HED-000437609

Projekti nimi: -

Taotlusvoor: Taotlusvooru kutse 2026 - EAC/A12/2025 Erasmus+ programm

Meetme liik: Kõrghariduse üliõpilaste ja töötajate õpiränded, mida toetatakse sisepoliitika

vahenditest (KA131-HED)

Toetuse andja: EE01 - Haridus- ja Noorteamet (Harno)

Projekti alguskuupäev: 01.06.2026

Projekti lõppkuupäev: 31.07.2028

Projekti kestus: 26 kuud

Vastavalt toetuslepingu artiklile 7 ettenähtud konsortsiumikokkulepe: ei

Kohaldatavad Erasmus+ kvaliteedistandardid:

https://erasmus-plus.ec.europa.eu/sites/default/files/2021-09/Erasmus-ECHE-certificat_vert-

ET.pdf

nagu on selgitatud järgmises dokumendis:

https://erasmus-plus.ec.europa.eu/sites/default/files/charter-annotated-guidelines-

feb2020_en.pdf

2. Osalevad üksused

Osalevate üksuste loetelu: vt 1. lisa.

3. Toetus

Eraldatud maksimaalne toetussumma: 27 704,00 eurot

Toetuse vorm: eelarvepõhine mitmeliigiline: ühikuhinna alusel antav toetus ja tegelikud

kulud

Toetuse liik: meetmetoetus

Ühikuhinna alusel antaval toetusel põhinevad eelarvekategooriad:

- õpirändekorraldustoetus

- põimitud intensiivprogrammi korraldustoetus

- elamiskulude toetus

- reistoetus

Programmi Erasmus+ 2026. aasta toetusleping

Projekt number: 2026-1-EE01-KA131-HED-000437609, Leping number: 2026-KA131-09

2

- kaasamistoetus organisatsioonidele

Tegelikel kuludel ja vastavatel rahastamismääradel põhinevad eelarvekategooriad:

- erakorralised kulud suurte reisikulude katmiseks: 80%

- ettemaksetagatisega seotud erakorralised kulud: 80%

- kaasamistoetus osalejatele: 100%

- käibemaks: jah – kui see ei ole mahaarvatav või ei kuulu tagastamisele

Eelarve paindlikkus: jah (paindlikkus teatavatel tingimustel, vt 5. lisa artikkel 2).

4. Aruandlus, maksed ja sissenõudmine

4.1 Edusammude aruandlus (artikkel 21)

Eduaruanne nõutav: ei

4.2 Perioodiline aruandlus ja maksed

Aruandlus- ja maksegraafik (artiklid 21, 22):

Aruandlus Maksed

Aruandeperioodid Väljundi

liik

Lõpptähtaeg Väljundi

liik

Tähtaeg (maksetähtaeg)

Aruande-

perioodi nr

Kuupäev

alates

Kuupäev

kuni

Ettemakse

30 päeva alates lepingu

jõustumisest või

ettemaksetagatise

saamisest, olenevalt sellest,

kumb kuupäev on hilisem

1 01.06.2026 15.09.2027 Perioodiline

aruanne

30 päeva pärast

aruandeperioodi

lõppu

Teine

ettemakse

60 päeva alates

perioodilise aruande

laekumisest

2 01.06.2026 31.07.2028 Lõpparuanne

60 päeva pärast

aruandeperioodi

lõppu

Lõppmakse 60 päeva jooksul pärast

lõpparuande laekumist

Programmi Erasmus+ 2026. aasta toetusleping

Projekt number: 2026-1-EE01-KA131-HED-000437609, Leping number: 2026-KA131-09

3

Ettemaksed ja tagatised:

Ettemakse Ettemaksetagatis

Väljundi liik Summa Tagatissumma*

1. ettemakse22 163,20 ; 80% 0

2. ettemakse5 540,80 ; 20% 0

* Ettemaksetagatise summa peab olema sama suur kui ettemakse summa.

Aruandlus- ja maksekord (artiklid 21, 22):

Kasumi taotlemise keeld: ei kohaldata

Viivis: EKP + 3,5%

Pangakonto omaniku nimi: Rahandusministeerium

Pangakonto andmed:

AS SEB Pank, EEUHEE2X, EE891010220034796011 ja viitenumber 2800082844

Ümberarvestamine eurodesse: topeltkonverteerimine 1

Aruandekeel: kõik maksetaotlused ja aruanded tuleb esitada eesti ja/või inglise keeles

4.3 Tõend finantsaruannete kohta (artikkel 24)

Ei kohaldata.

4.4 Sissenõudmine (artikkel 22)

Esmane vastutus sissenõudmiste eest:

Toetusesaaja osalemise lõppemine: asjaomane toetusesaaja

1 Toetusesaajad, kelle üldist raamatupidamisarvestust peetakse muus vääringus kui euro, peavad oma

raamatupidamisarvestuses kajastatud muus vääringus kantud kulud konverteerima eurodesse Euroopa Liidu

Teataja C–seerias avaldatud tegelike päevakursside keskmise alusel (EKP veebisaidil), mis on arvutatud

asjaomase aruandeperioodi suhtes.

Kui Euroopa Liidu Teatajas ei ole avaldatud euro päevast vahetuskurssi asjaomase vääringu suhtes, siis

konverteeritakse Euroopa Komisjoni veebisaidil (InforEuro) avaldatud kuu raamatupidamise keskmise

vahetuskursi alusel, mis on arvutatud asjaomase aruandeperioodi suhtes.

Toetusesaajad, kelle üldist raamatupidamisarvestust peetakse eurodes, peavad arvestama muus vääringus

tekkinud kulud eurodesse ümber oma tavapärase raamatupidamistava kohaselt.

Programmi Erasmus+ 2026. aasta toetusleping

Projekt number: 2026-1-EE01-KA131-HED-000437609, Leping number: 2026-KA131-09

4

Lõppmakse: koordinaator

Pärast lõppmakse tegemist: asjaomased toetusesaajad

Solidaarne vastutus täitmisele pööratud nõuete eest (maksete tasumata jätmise korral):

Iga toetusesaaja vastutab teiste toetusesaajate võlgnetavate summade eest ainult oma

toetussumma piires (teiste toetusesaajate piiratud solidaarvastutus)

5. Nõuete täitmata jätmise tagajärjed, kohaldatav õigus ja vaidluste lahendamise

foorum

Kohaldatav õigus (artikkel 43):

ELi toetusesaajad: üldjuhul kohaldatav õigus: ELi õigus + toetuse andja liikmesriigi õigus.

ELi-välised toetusesaajad: erijuhul kohaldatav õigus: ELi õigus + toetuse andja liikmesriigi

õigus + rahvusvaheliste organisatsioonide õiguse üldpõhimõtted ja rahvusvahelise õiguse

üldnormid

Vaidluste lahendamise foorum (artikkel 43):

Kõik ELi toetusesaajad: toetuse andja riigi pädevad kohtud

6. Muu

Erieeskirjad: täpsustatud 5. lisas

Tavapärased tähtajad pärast projekti lõppu 2 :

konfidentsiaalsus: 5 aastat pärast lõppmakse tegemist

dokumentide säilitamine: 5 aastat (või 3 aastat toetuste puhul, mis ei ületa 60 000 eurot)

pärast lõppmakse tegemist

hindamine: 5 aastat (või 3 aastat toetuste puhul, mis ei ületa 60 000 eurot) pärast lõppmakse

tegemist

auditid: 5 aastat (või 3 aastat toetuste puhul, mis ei ületa 60 000 eurot) pärast lõppmakse

tegemist.

muudest toetustest saadud tulemuste laiendamine käesolevale toetusele: kuni 5 aastat (või

kuni 3 aastat kuni 60 000 euro suuruste toetuste puhul) pärast lõppmakse tegemist.

2 Kooskõlas siseriikliku õigusega võib maksimaalset ajavahemikku kohandada, kui see on pikem kui viis aastat.

ERASMUS+ PROGRAMMI 1 TOETUSLEPING

Projekt 2026-1-EE01-KA131-HED-000437609

Leping number 2026-KA131-09

DHS reg. nr: 16.1-2/26/869

Otsus nr: 1.1-11/26/29

PREAMBUL

Käesolev leping (edaspidi „leping“) on sõlmitud järgmiste lepinguosaliste vahel:

ühelt poolt

riiklik büroo (edaspidi „riiklik büroo“) (edaspidi „toetuse andja“),

Haridus- ja Noorteamet

valitsusasutus

77001292

A. H. Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn, Eesti Vabariik

Kontaktisik: Kaja Kruusamägi, [email protected]

EE102280760,

keda käesolevale lepingule allakirjutamisel esindab Haridus- ja Noorteameti Noorte ja

rahvusvahelistumise osakonna juht Rait Toompere Erasmus+ ja Euroopa

Solidaarsuskorpuse Agentuuri juhataja ülesannetes,

ning

teiselt poolt

koordinaator:

Kaitseväe Akadeemia / Kaitsevägi

OID E10053449

Riia 12, 51010 Tartu, Tartu maakond, Eesti

Kaitseministeeriumi hallatav riigiasutus

70008641

Kontaktisik: Anabel Selgis, [email protected]

EE101272342

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2021. aasta määrus (EL) 2021/817, millega luuakse liidu haridus- ja koolitus-,

noorte- ning spordiprogramm Erasmus+ ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1288/2013, ELT L 189, 28.5.2021,

lk 1–33, EL: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/817/oj (Erasmus+ määrus).

Programmi Erasmus+ 2026. aasta toetusleping

Projekt number: 2026-1-EE01-KA131-HED-000437609, Leping number: 2026-KA131-09

2

Erasmuse kood: EE TARTU08,

keda käesolevale lepingule allakirjutamisel esindab Kaitseväe Akadeemia ülem-rektor

Johan-Elias Seljamaa.

Kui ei ole määratud teisiti, hõlmab viide toetusesaajale, toetusesaajatele või

kaastoetusesaajatele koordinaatorit.

Kui lepingule kirjutab alla ainult üks toetusesaaja (edaspidi „ühe toetusesaajaga

toetusleping“), käsitatakse kõiki viiteid koordinaatorile või toetusesaajatele mutatis

mutandis viidetena sellele toetusesaajale.

Eespool nimetatud lepinguosalised on sõlminud käesoleva lepingu.

Allkirjastades lepingu ja ühinemisdokumendid, võtavad toetusesaajad toetuse vastu ja

nõustuvad projekti rakendama enda vastutusel ja vastavalt lepingule, täites kõiki lepingus

sätestatud kohustusi ja tingimusi.

Lepingu osad:

Preambul

Tingimused

Andmeleht

1. lisa Projekti kirjeldus, hinnanguline eelarve ja osalevad üksused

2. lisa Kulude ja ühikuhindade rahastamiskõlblikkusele kohalduvad eeskirjad

3. lisa Kohaldatavad määrad

4. lisa Kaastoetusesaajate ühinemisvorm ja kirjalik kinnitus (kui kohaldatakse)

5. lisa Erieeskirjad

6. lisa Toetusesaajate ja osalejate vahel sõlmitavate lepingute vormid

(avaldatakse https://eeagentuur.ee/opirandeprojektide-toetusesaajale-kh/)

Programmi Erasmus+ 2026. aasta toetusleping

Projekt number: 2026-1-EE01-KA131-HED-000437609, Leping number: 2026-KA131-09

3

SISUKORD

1. PEATÜKK ÜLDSÄTTED .................................................................................................................... 7 ARTIKKEL 1. LEPINGU ESE ................................................................................................... 7 ARTIKKEL 2. MÕISTED........................................................................................................... 7

2. PEATÜKK PROJEKT .......................................................................................................................... 8 ARTIKKEL 3. projekt ................................................................................................................. 8 ARTIKKEL 4. KESTUS JA ALGUSKUUPÄEV ....................................................................... 9

3. PEATÜKK TOETUS ............................................................................................................................ 9 ARTIKKEL 5. TOETUS ............................................................................................................. 9

5.1 Toetuse vorm ........................................................................................................... 9 5.2 Maksimaalne eraldatud toetus .................................................................................. 9 5.3 Rahastamismäär ....................................................................................................... 9 5.4 Hinnanguline projekti eelarve, eelarvekategooriad ja rahastamisvormid ................ 9 5.5 Eelarve paindlikkus .................................................................................................. 9

ARTIKKEL 6. RAHASTAMISKÕLBLIKUD JA -KÕLBMATUD KULUD JA

MAKSED .............................................................................................................. 10 6.1 Rahastamiskõlblikkuse üldtingimused ................................................................... 10 6.2 Iga eelarvekategooria rahastamiskõlblikkuse eritingimused .................................. 10 6.3 Rahastamiskõlbmatud kulud ja maksed ................................................................. 11 6.4 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed ......................................................................... 12

4. PEATÜKK TOETUSE RAKENDAMINE ........................................................................................ 12 1. JAGU KONSORTSIUM: TOETUSESAAJAD, SEOTUD ÜKSUSED, MUUD

OSALEVAD ÜKSUSED JA OSALEJAD ........................................................................ 12 ARTIKKEL 7. TOETUSESAAJAD ......................................................................................... 12 ARTIKKEL 8. SEOTUD ÜKSUSED ....................................................................................... 14 ARTIKKEL 9. MUUD projekti KAASATUD OSALEVAD ÜKSUSED ................................ 14

9.1 Assotsieerunud partnerid ....................................................................................... 14 9.2 Kolmandad isikud, kes panustavad projekti mitterahalise osalusega ..................... 14 9.3 Alltöövõtjad ........................................................................................................... 14 9.4 Osalejad ................................................................................................................. 15

ARTIKKEL 10. ERISTAATUSEGA OSALEVAD ÜKSUSED .............................................. 15 10.1 ELi-välised osalevad üksused ................................................................................ 15 10.2 Osalevad üksused, mis on rahvusvahelised organisatsioonid ................................ 15

2. JAGU PROJEKTI RAKENDAMISE EESKIRJAD ..................................................................... 15 ARTIKKEL 11. projekti NÕUETEKOHANE RAKENDAMINE ............................................ 15

11.1 Kohustus rakendada projekti nõuetekohaselt ......................................................... 15 11.2 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed ......................................................................... 15

ARTIKKEL 12. HUVIDE KONFLIKT .................................................................................... 16 12.1 Huvide konflikt ...................................................................................................... 16 12.2 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed ......................................................................... 16

ARTIKKEL 13. KONFIDENTSIAALSUS JA TURVALISUS ............................................... 16 13.1 Tundlik teave ......................................................................................................... 16 13.2 Salastatud teave ...................................................................................................... 17 13.3 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed ......................................................................... 17

ARTIKKEL 14. EETIKA JA VÄÄRTUSED ........................................................................... 17 14.1 Eetika ..................................................................................................................... 17

Programmi Erasmus+ 2026. aasta toetusleping

Projekt number: 2026-1-EE01-KA131-HED-000437609, Leping number: 2026-KA131-09

4

14.2 Väärtused ............................................................................................................... 17 14.3 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed ......................................................................... 17

ARTIKKEL 15. ANDMEKAITSE............................................................................................ 17 15.1 Andmete töötlemine toetuse andja poolt ................................................................ 17 15.2 Andmete töötlemine toetusesaajate poolt ............................................................... 18 15.3 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed ......................................................................... 18

ARTIKKEL 16. INTELLEKTUAALOMANDI ÕIGUSED – TAUSTTEAVE JA

TULEMUSED – JUURDEPÄÄSU- JA KASUTUSÕIGUSED ............................ 19 16.1 Taustteave ja taustteabele juurdepääsu õigus ......................................................... 19 16.2 Tulemuste omandiõigus ......................................................................................... 19 16.3 Toetuse andja õigused kasutada saadud materjale, dokumente ja teavet

poliitika, teabe esitamise, teavitamise, levitamise ja avaldamise eesmärgil .......... 19 16.4 Erieeskirjad intellektuaalomandi õiguste, tulemuste ja taustteabe kohta ............... 20 16.5 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed ......................................................................... 20

ARTIKKEL 17. TEAVITAMINE, LEVITAMINE JA NÄHTAVUS ...................................... 20 17.1 Teavitamine – levitamine – projekti reklaamimine ................................................ 20 17.2 Nähtavus – ELi lipp ja märge rahastamise päritolu kohta ...................................... 21 17.3 Teabe kvaliteet – vastutuse välistamine ................................................................. 22 17.4 Teavitamist, levitamist ja nähtavust käsitlevad erieeskirjad .................................. 22 17.5 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed ......................................................................... 22

ARTIKKEL 18. porjekti RAKENDAMISE ERIEESKIRJAD ................................................. 22 18.1 Projekti rakendamise erieeskirjad .......................................................................... 22 18.2 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed ......................................................................... 22

3. JAGU TOETUSE HALDAMINE ................................................................................................. 22 ARTIKKEL19. ÜLDINE TEABE ESITAMISEKOHUSTUS .................................................. 22

19.1 Teabenõuded .......................................................................................................... 22 19.2 Andmete ajakohastamine programmi Erasmus+ aruandlus- ja

haldamisvahendis ................................................................................................... 22 19.3 Teave projekti mõjutavate sündmuste ja asjaolude kohta ...................................... 23 19.4 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed ......................................................................... 23

ARTIKKEL 20. ANDMETE SÄILITAMINE .......................................................................... 23 20.1 Andmete ja tõendavate dokumentide säilitamine................................................... 23 20.2 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed ......................................................................... 24

ARTIKKEL 21. ARUANDLUS ................................................................................................ 24 21.1 Eduaruanded .......................................................................................................... 24 21.2 Perioodiline ja lõpparuanne ................................................................................... 24 21.3 Finantsaruannetes kasutatav vääring ja konverteerimine eurodesse ...................... 25 21.4 Aruande keel .......................................................................................................... 25 21.5 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed ......................................................................... 25

ARTIKKEL 22. MAKSED JA SISSENÕUDMISED. TASUMISELE KUULUVATE

SUMMADE ARVUTAMINE ............................................................................... 26 22.1 Maksed ja maksete tegemise kord ......................................................................... 26 22.2 Sissenõudmine ....................................................................................................... 26 22.3 Tasumisele kuuluvad summad .................................................................................. 26 22.4 Täitmisele pööratud nõue ....................................................................................... 30 22.5 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed ......................................................................... 30

ARTIKKEL 23. TAGATISED .................................................................................................. 31

Programmi Erasmus+ 2026. aasta toetusleping

Projekt number: 2026-1-EE01-KA131-HED-000437609, Leping number: 2026-KA131-09

5

23.1 Ettemaksetagatis .................................................................................................... 31 23.2 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed ......................................................................... 32

ARTIKKEL 24. TÕEND finantsaruannete kohta ...................................................................... 32 ARTIKKEL 25. KONTROLLID, HINDAMISED, AUDITID JA UURIMISED.

TULEMUSTE PÕHJAL JÄRELDUSTE TEGEMINE ......................................... 32 25.1 Toetuse andja kontrollid, hindamised ja auditid .................................................... 32 25.2 Euroopa Komisjoni kontrollid, hindamised ja auditid teiste toetuse andjate

toetuste puhul ......................................................................................................... 33 25.3 Juurdepääs dokumentidele lihtsustatud rahastamisvormide hindamiseks .............. 33 25.4 Euroopa Pettustevastase Ameti, Euroopa Prokuratuuri ja Euroopa

Kontrollikoja auditid ja uurimised ......................................................................... 34 25.5 Kontrollide, hindamiste, auditite ja uurimiste tagajärjed. Tulemuste põhjal

järelduste tegemine ................................................................................................ 34 25.6 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed ......................................................................... 36

ARTIKKEL 26. MÕJU HINDAMISED ................................................................................... 36 5. PEATÜKK NÕUETE TÄITMATA JÄTMISE TAGAJÄRJED ..................................................... 36

1. JAGU TAGASILÜKKAMINE JA TOETUSE VÄHENDAMINE .............................................. 36 ARTIKKEL 27. KULUDE JA MAKSETE TAGASILÜKKAMINE ....................................... 36

27.1 Tingimused ............................................................................................................ 36 27.2 Menetlus ................................................................................................................ 36 27.3 Mõju ....................................................................................................................... 36

ARTIKKEL 28. TOETUSE VÄHENDAMINE ........................................................................ 36 28.1 Tingimused ............................................................................................................ 36 28.2 Menetlus ................................................................................................................ 37 28.3 Mõju ....................................................................................................................... 37

2. JAGU PEATAMINE JA LÕPETAMINE ..................................................................................... 37 ARTIKKEL 29. MAKSETÄHTAJA ARVESTAMISE PEATAMINE .................................... 37

29.1 Tingimused ............................................................................................................ 37 29.2 Menetlus ................................................................................................................ 38

ARTIKKEL 30. MAKSETE PEATAMINE.............................................................................. 38 30.1 Tingimused ............................................................................................................ 38 30.2 Menetlus ................................................................................................................ 39

ARTIKKEL 31. TOETUSLEPINGU PEATAMINE ................................................................ 39 31.1 Toetuslepingu peatamine konsortsiumi taotlusel ................................................... 39 31.2 Toetuslepingu täitmise peatamine toetuse andja algatusel ..................................... 40

ARTIKKEL 32. TOETUSLEPINGU LÕPETAMINE VÕI TOETUSESAAJA

OSALEMISE LÕPETAMINE ............................................................................... 41 32.1 Toetuslepingu lõpetamine konsortsiumi taotlusel .................................................. 41 32.2 Toetusesaaja osalemise lõpetamine konsortsiumi taotlusel ................................... 42 32.3 Toetuslepingu lõpetamine või toetusesaaja osalemise lõpetamine toetuse

andja algatusel........................................................................................................ 43 3. JAGU MUUD TAGAJÄRJED: KAHJUTASUD JA HALDUSKARISTUSED .......................... 46

ARTIKKEL 33. KAHJUTASUD .............................................................................................. 46 33.1 Toetuse andja vastutus ........................................................................................... 46 33.2 Toestusesaajate vastutus ........................................................................................ 47

ARTIKKEL 34. HALDUSKARISTUSED JA MUUD MEETMED ........................................ 47 4. JAGU VÄÄRAMATU JÕUD ....................................................................................................... 47

ARTIKKEL 35. VÄÄRAMATU JÕUD ................................................................................... 47

Programmi Erasmus+ 2026. aasta toetusleping

Projekt number: 2026-1-EE01-KA131-HED-000437609, Leping number: 2026-KA131-09

6

6. PEATÜKK LÕPPSÄTTED ................................................................................................................ 47 ARTIKKEL 36. LEPINGUOSALISTE TEABEVAHETUS .................................................... 47

36.1 Teabevahetuse vormid ja -vahendid. Elektrooniline haldamine ............................ 47 36.2 Teate kuupäev ........................................................................................................ 48

ARTIKKEL 37. LEPINGU TÕLGENDAMINE ...................................................................... 48 ARTIKKEL 38. PERIOODIDE JA TÄHTAEGADE ARVUTAMINE ................................... 48 ARTIKKEL 39. MUUDATUSED ............................................................................................ 48

39.1 Tingimused ............................................................................................................ 48 39.2 Menetlus ................................................................................................................ 48

ARTIKKEL 40. ÜHINEMINE JA UUTE TOETUSESAAJATE LISAMINE ......................... 49 40.1 Preambulis nimetatud toetusesaajate ühinemine .................................................... 49 40.2 Uute toetusesaajate lisamine .................................................................................. 49

ARTIKKEL 41. LEPINGU LOOVUTAMINE ......................................................................... 49 ARTIKKEL 42. TOETUSE ANDJA VASTU OLEVATE MAKSENÕUETE

LOOVUTAMINE .................................................................................................. 49 ARTIKKEL 43. KOHALDATAV ÕIGUS JA VAIDLUSTE LAHENDAMINE .................... 49

43.1 Kohaldatav õigus ................................................................................................... 49 43.2 Vaidluste lahendamine ........................................................................................... 50

ARTIKKEL 44. JÕUSTUMINE ............................................................................................... 50

Programmi Erasmus+ 2026. aasta toetusleping

Projekt number: 2026-1-EE01-KA131-HED-000437609, Leping number: 2026-KA131-09

7

TINGIMUSED

1. PEATÜKK ÜLDSÄTTED

ARTIKKEL 1. LEPINGU ESE

Käesolevas lepingus on sätestatud õigused, kohustused ja tingimused, mida kohaldatakse

2. peatükis sätestatud projekti rakendamiseks antava toetuse suhtes.

ARTIKKEL 2. MÕISTED

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

„projekt“ – tegevus, mida rahastatakse käesoleva lepingu alusel antava toetusega;

„toetus“ – käesoleva lepingu alusel antav rahaline toetus annetuse vormis projektikonkursi

tulemusel valitud projektile;

„projektikonkurss/taotlusvooru kutse“ – taotlusvooru kutse, mis on välja toodud andmelehel

ja avaldatud programmi „Erasmus+“ 2026. aasta juhendis 2 , kus on sätestatud

käesoleva projekti osalemise ja rahastamise tingimused;

„osalevad üksused“ – üksused, kes osalevad projektis toetusesaajatena, seotud üksustena,

assotsieerunud partneritena, mitterahalise osalusega kolmandate isikutena,

alltöövõtjatena või kolmandatele isikutele mõeldud rahalise toetuse saajatena;

„osalejad“ – projekti tegevustes osalevad üksikisikud, kellele on selle toetuslepingu raames

ette nähtud rahaline või muu toetus;

„toetusesaajad“ – kõik käesolevale allakirjutanud: otse või ühinemisdokumendi kaudu

(edaspidi ka „kaastoetusesaajad“);

„assotsieerunud partnerid“ – üksused, kes osalevad projektis, kuid kellel puudub õigus nõuda

kulude hüvitamist või maksete tegemist;

„alltöövõtt“ – projektiga seotud ülesannete osaks olevate kaupade, tööde või teenuste

lepingud (vt 1. lisa);

„mitterahaline osalus“ – mitterahaline osalus ELi finantsmääruse 2024/2509 artikli 2

punkti 38 tähenduses, st mitterahalised vahendid, mille kolmandad isikud

teevad tasuta kättesaadavaks.

2 Programmi „Erasmus+“ 2026. aasta programmijuhend on programmi „Erasmus+“ 2026. aasta

projektikonkursi lahutamatu osa, milles sätestatakse taotlusvoorus osalemise ja rahastamise tingimused

kooskõlas programmi „Erasmus+“ 2026. aasta tööprogrammi ja programmi „Erasmus+“ määrusega.

Avaldatud aadressil https://erasmus-plus.ec.europa.eu/erasmus-programme-guide.

Programmi Erasmus+ 2026. aasta toetusleping

Projekt number: 2026-1-EE01-KA131-HED-000437609, Leping number: 2026-KA131-09

8

„pettus“ – pettus ELi direktiivi 2017/1371 3 artikli 3 ja nõukogu 26. juuli 1995. aasta aktiga

4

koostatud Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni artikli 1

tähenduses, samuti mis tahes muu ebaseaduslik või kriminaalne tegevus,

mille eesmärk on saada rahalist või isiklikku kasu;

„eeskirjade eiramine“ – mis tahes liiki rikkumine (seaduse või lepingu rikkumine), mis võib

mõjutada ELi finantshuve, sealhulgas eeskirjade eiramine määruse (EL)

nr 2988/95 5 artikli 1 lõike 2 tähenduses;

„tõsine ametialane rikkumine“ – mis tahes vastuvõetamatu või sobimatu käitumine oma

kutsealal, eelkõige töötajate poolt, sealhulgas tõsine ametialane rikkumine ELi

finantsmääruse 2024/2509 6 artikli 138 lõike 1 punkti c tähenduses;

„kohaldatav ELi, rahvusvaheline ja siseriiklik õigus“ – kõik asjaomases valdkonnas

kohaldatavad õigusaktid või muud (siduvad või mittesiduvad) eeskirjad ja

suunised.

„Erasmus+ ja Euroopa solidaarsuskorpuse platvorm“ – ühtne juurdepääsupunkt kõikidele

IT-süsteemidele, mida Euroopa Komisjon pakub riiklikule büroole,

taotlejatele, toetusesaajatele ja teistele Erasmus+ tegutsevatele osapooltele.

Kättesaadav aadressil: https://webgate.ec.europa.eu/erasmus-esc/index/.

„programmi Erasmus+ aruandlus- ja haldamisvahend“ – programmi Erasmus+ ja Euroopa

solidaarsuskorpuse platvormi toetusesaajate moodul (Beneficiary Module),

mis võimaldab toetusesaajatel pääseda juurde projektiteabele, kaardistada

tegevusi ja osalejaid, anda aru rahaliste vahendite kasutamise kohta, nõuda

osalejatelt aruandeid ja esitada lõpparuandeid oma riiklikele büroodele

kooskõlas käesolevast lepingust tulenevate aruandluskohustustega.

2. PEATÜKK PROJEKT

ARTIKKEL 3. PROJEKT

Toetus antakse andmelehel esitatud projekti jaoks (vt punkt 1), nagu on kirjeldatud 1. lisas.

3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu

finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29). 4 EÜT C 316, 27.11.1995, lk 48.

5 Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide

kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1). 6 „Ametialane rikkumine“ hõlmab eelkõige järgmist: kutseala eetikanormide rikkumine; väärkäitumine, mis

mõjutab ametialast usaldusväärsust; üldtunnustatud kutse-eetikanormide rikkumine; valeandmete

esitamine/teabe moonutamine; osalemine kartellis või muus konkurentsi moonutavas kokkuleppes;

intellektuaalomandiõiguste rikkumine; püüd mõjutada otsustusprotsesse, kasutades valeandmete esitamise

teel ära huvide konflikti, või saada riigiasutustelt konfidentsiaalset teavet eelise saamiseks;

diskrimineerimisele, vihkamisele, vägivallale või muule ELi väärtustega vastuolus olevale tegevusele

õhutamine, kui see mõjutab negatiivselt või võib mõjutada juriidilise kohustuse täitmist.

Programmi Erasmus+ 2026. aasta toetusleping

Projekt number: 2026-1-EE01-KA131-HED-000437609, Leping number: 2026-KA131-09

9

ARTIKKEL 4. KESTUS JA ALGUSKUUPÄEV

Projekti kestus ja alguskuupäev on esitatud andmelehel (vt punkt 1).

3. PEATÜKK TOETUS

ARTIKKEL 5. TOETUS

5.1 Toetuse vorm

Toetus on meetmetoetus 7 , mida antakse eelarvepõhise mitmeliigilise toetusena (st toetus

põhineb ühikuhinna alusel antaval toetusel, kuid sisaldab ka tegelikke kulusid).

5.2 Maksimaalne eraldatud toetus

Maksimaalne eraldatud toetus on esitatud andmelehel (vt punkt 3) ja see vastab projekti

hinnangulise eelarve alusel heakskiidetud eelarvele (1. lisa).

5.3 Rahastamismäär

Tegelike kulude rahastamismäär on esitatud andmelehel (vt punkt 3).

Ühikuhinna alusel antavate toetuste suhtes rahastamismäärasid ei kohaldata.

5.4 Hinnanguline projekti eelarve, eelarvekategooriad ja rahastamisvormid

Projekti hinnanguline eelarve on esitatud 1. lisas.

See sisaldab projekti hinnangulisi rahastamiskõlblikke kulusid ja ühikuhinna alusel antavaid

toetusi osalevate üksuste ja eelarvekategooriate kaupa.

1. lisas on esitatud ka iga eelarvekategooria puhul kasutatavad kulu- ja makseliigid

(rahastamisvormid) 8 .

Ühikuhinna alusel antavate toetuste arvutamise üksikasju on selgitatud 2. lisas.

5.5 Eelarve paindlikkus

Eelarve jaotust võib - ilma lepingu muudatuseta (vt artikkel 39) - korrigeerida

ümberpaigutustega (eelarvekategooriate vahel), kui see ei too kaasa sisulisi või olulisi

muudatusi 1. lisas esitatud projekti kirjelduses.

Kuid:

- muud muudatused nõuavad muutmist või lihtsustatud heakskiitmist, kui see on 5.

lisas konkreetselt sätestatud.

7 Vt ELi finantsmääruse 2024/2509 artikli 183 lõike 2 punktis a esitatud määratlus: „meetmetoetus“ – ELi

toetus sellise meetme rahastamiseks, „mis on kavandatud selleks, et aidata saavutada liidu

poliitikaeesmärki“. 8 Vt ELi finantsmääruse 2024/2509 artikkel 125.

Programmi Erasmus+ 2026. aasta toetusleping

Projekt number: 2026-1-EE01-KA131-HED-000437609, Leping number: 2026-KA131-09

10

ARTIKKEL 6. RAHASTAMISKÕLBLIKUD JA -KÕLBMATUD KULUD JA

MAKSED

Et kulud ja maksed oleksid rahastamiskõlblikud, peavad need vastama käesolevas artiklis

sätestatud rahastamiskõlblikkuse tingimustele.

6.1 Rahastamiskõlblikkuse üldtingimused

Rahastamiskõlblikkuse üldtingimused on järgmised:

(a) tegelikud kulud (kui neid on):

(i) peavad olema toetusesaajal tegelikult kantud;

(ii) peavad olema kantud artiklis 4 osutatud perioodi jooksul;

(iii) tuleb deklareerida ühe 1. ja 2. lisas sätestatud eelarvekategooria alusel;

(iv) peavad olema tekkinud seoses 1. lisas kirjeldatud projektiga ja on selle

rakendamiseks vajalikud;

(v) peavad olema tuvastatavad ja kontrollitavad ning eelkõige peavad need

olema kajastatud toetusesaaja raamatupidamisarvestuses vastavalt

toetusesaaja asukohariigis kohaldatavatele raamatupidamisstandarditele ja

toetusesaaja tavapärasele kuluarvestustavale;

(vi) peavad olema kooskõlas riigis kohaldatavate maksu-, töö- ja

sotsiaalkindlustusseadustega ning

(vii) peavad olema mõistlikud, põhjendatud ja kooskõlas finantsjuhtimise

põhimõttega, eelkõige ökonoomsuse ja tõhususe seisukohast;

(b) ühikuhinna alusel antavad toetused:

(i) tuleb deklareerida ühe 1. ja 2. lisas sätestatud eelarvekategooria alusel;

(ii) ühikud peavad:

- olema toetusesaaja poolt artiklis 4 osutatud perioodil tegelikult

kasutatud või toodetud;

- olema vajalikud projekti rakendamiseks või selle käigus toodetud ja

(iii) ühikute arv peab olema tuvastatav ja kontrollitav ning eelkõige peavad seda

toetama andmed ja dokumendid (vt artikkel 20);

Kaudsed kulud

Kaudsed kulud hüvitatakse andmelehel täpsustatud kindla määra alusel (vt punkt 3), kui

projektikonkursi tingimused seda lubavad.

6.2 Iga eelarvekategooria rahastamiskõlblikkuse eritingimused

Iga eelarvekategooria rahastamiskõlblikkuse eritingimused on esitatud 2. lisas.

Programmi Erasmus+ 2026. aasta toetusleping

Projekt number: 2026-1-EE01-KA131-HED-000437609, Leping number: 2026-KA131-09

11

6.3 Rahastamiskõlbmatud kulud ja maksed

Rahastamiskõlbmatud on järgmised kulud või maksed:

(a) kulud või maksed, mis ei vasta eespool sätestatud tingimustele (artikli 6 punktid 6.1

ja 6.2), eelkõige:

(i) toetusesaaja kapitalitasuvusega seotud kulud või tema makstavad

dividendid;

(ii) võlg ja võla teenindamise kulud;

(iii) reservid võimalikeks edaspidisteks kahjudeks või võlgadeks;

(iv) tasumisele kuuluvad intressid;

(v) valuutakursikahjum;

(vi) pangakulud, mida toetusesaaja pank nõuab toetuse andja poolt tehtud

ülekannete eest;

(vii) ülemäärased või põhjendamatud kulud;

(viii) mahaarvatav või tagastatav käibemaks (sealhulgas ametiasutusena

tegutsevate avalik-õiguslike asutuste makstud käibemaks);

(ix) toetuslepingu peatamise ajal rakendatud tegevusega seotud kulud või

maksed (vt artikkel 31);

(x) kolmandate isikute mitterahaline osalus;

(b) kulud või maksed, mis on deklareeritud muude ELi toetuste (või ELi liikmesriigi,

ELi-välise riigi või ELi eelarvet täitva muu asutuse antud toetuste) alusel, välja

arvatud järgmistel juhtudel:

(i) kui meetmetoetust kombineeritakse samal ajavahemikul antava

tegevustoetusega 9 ja toetusesaaja suudab tõendada, et tegevustoetus ei kata

mingeid meetmetoetusega seotud (otseseid või kaudseid) kulusid;

(c) riiklike ametiasutuste (või piirkondlike/kohalike omavalitsuste) töötajate kulud

seoses tegevusega, mis on osa ametiasutuse tavapärasest tegevusest (st toetusest

sõltumata tegevus);

(d) ELi institutsioonide, organite ja asutuste töötajatega seotud kulud või maksed

(eelkõige reisi- ja elamiskulud);

(e) muu:

9 Vt ELi finantsmääruse 2024/2509 artikli 183 lõike 2 punktis b esitatud määratlus: „tegevustoetus“ – ELi

toetus, mille abil rahastatakse „mõne sellise asutuse toimimist, kes tegutseb liidu üldistes huvides või kellel

on liidu poliitika osaks olev ja seda toetav eesmärk“.

Programmi Erasmus+ 2026. aasta toetusleping

Projekt number: 2026-1-EE01-KA131-HED-000437609, Leping number: 2026-KA131-09

12

(i) taotlusvooru kutse/projektikonkursi tingimuste kohaselt konkreetselt

rahastamiskõlbmatuks tunnistatud kulud või maksed.

6.4 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed

Kui toetusesaaja deklareerib kulud või maksed, mis ei ole rahastamiskõlblikud, lükatakse

need tagasi (vt artikkel 27).

Võidakse rakendada ka muid 5. peatükis kirjeldatud meetmeid.

4. PEATÜKK TOETUSE RAKENDAMINE

1. JAGU KONSORTSIUM: TOETUSESAAJAD, SEOTUD ÜKSUSED, MUUD

OSALEVAD ÜKSUSED JA OSALEJAD

ARTIKKEL 7. TOETUSESAAJAD

Toetusesaajad, kes on lepingule alla kirjutanud, vastutavad täielikult toetuse andja ees

lepingu rakendamise ja kõigi selle kohustuste täitmise eest.

Nad peavad rakendama lepingut oma parimate võimete kohaselt, heas usus ning vastavalt

kõigile lepingus sätestatud kohustustele ja tingimustele.

Neil peavad olema asjakohased vahendid projekti rakendamiseks omal vastutusel ja

kooskõlas artikliga 11. Kui nad toetuvad teistele osalevatele üksustele (vt artiklid 8 ja 9),

jäävad nad toetuse andja ja teiste toetusesaajate ees ainuvastutajaks.

Nad vastutavad ühiselt projekti tehnilise rakendamise eest. Kui üks toetusesaaja ei rakenda

oma osa projektist, peavad teised toetusesaajad tagama, et seda osa rakendab keegi teine

(ilma et eraldatud maksimaalset toetussummat suurendataks või muudetaks; vt artikkel 39).

Iga toetusesaaja finantsvastutus sissenõudmiste korral on sätestatud artiklis 22.

Toetusesaajad (ja nende projekt) peavad jääma kogu projekti kestuse ajaks

rahastamiskõlblikuks selle ELi programmi alusel, millest toetust rahastatakse. Kulud ja

maksed on rahastamiskõlblikud üksnes juhul, kui toetusesaaja ja projekt on

rahastamiskõlblikud.

Toetusesaajate ülesanded ja vastutus jaotuvad järgmiselt.

(a) Iga toetusesaaja peab:

(i) ajakohastama programmi Erasmus+ aruandlus- ja haldamisvahendis

säilitatavat teavet (vt artikkel 19);

(ii) andma toetuse andjale (ja teistele toetusesaajatele) viivitamata teada kõigist

sündmustest või asjaoludest, mis võivad märkimisväärselt mõjutada projekti

rakendamist või põhjustada sellega seoses viivitusi (vt artikkel 19);

(iii) esitama koordinaatorile aegsasti

- ettemaksetagatised (kui nõutakse, vt artikkel 23);

- finantsaruanded;

Programmi Erasmus+ 2026. aasta toetusleping

Projekt number: 2026-1-EE01-KA131-HED-000437609, Leping number: 2026-KA131-09

13

- panuse tulemustesse ja tehnilistesse aruannetesse (vt artikkel 21);

- mis tahes muud dokumendid või teabe, mida toetuse andja lepingu

alusel nõuab.

(b) Koordinaator peab:

(i) teostama järelevalvet projekti korrektse rakendamise üle (vt artikkel 11);

(ii) vahendama kogu suhtlust konsortsiumi ja toetuse andja vahel, välja arvatud

juhul, kui lepingus on sätestatud või toetuse andja on määranud teisiti, ja

eelkõige tegema järgmist:

- esitama toetuse andjale ettemaksetagatised (kui see on kohaldatav);

- nõudma vajalikke dokumente ja teavet, need läbi vaatama ja

veenduma enne nende toetuse andjale esitamist nende kvaliteedis ja

täielikkuses;

- esitama toetuse andjale tulemused ja aruanded;

- teavitama toetuse andjat teistele toetusesaajatele tehtud maksetest

(maksete jaotuse aruanne; vajaduse korral, vt artiklid 22 ja 32);

(iii) jagama toetuse andjalt saadud maksed põhjendamatu viivituseta teistele

toetusesaajatele (vt artikkel 22).

Koordinaator ei tohi ülalnimetatud ülesandeid („koordinaatori ülesanded“) delegeerida ega

edastada neid allhankelepinguga ühelegi teisele toetusesaajale või kolmandale isikule

(sealhulgas seotud üksused).

Ametiasutustest koordinaatorid võivad siiski delegeerida eespool punkti b alapunkti ii

viimases taandes ja alapunktis iii sätestatud ülesanded haldusvolitusega üksustele, mille nad

on loonud või mida nad kontrollivad. Sel juhul vastutab koordinaator ainuisikuliselt maksete

ja lepingus sätestatud kohustuste täitmise eest.

Peale selle võivad koordinaatorid, kes on ainsad toetusesaajad 10

, delegeerida eespool

punkti b alapunktides i–iii sätestatud ülesanded ühele oma liikmetest. Koordinaator vastutab

ainuisikuliselt lepingus sätestatud kohustuste täitmise eest.

Toetusesaajad peavad projekti korrektse rakendamise tagamiseks sõlmima omavahelised

kokkulepped töökorralduse ja koordineerimise kohta.

Kui toetuse andja seda nõuab (vt andmelehe punkt 1), tuleb see kord sätestada

toetusesaajatevahelises kirjalikus konsortsiumilepingus, mis hõlmab näiteks järgmist:

- konsortsiumi sisekorraldus;

10 Vt ELi finantsmääruse 2024/2509 artikli 190 lõikes 2 esitatud määratlus: „[k]ui mitu üksust täidavad

toetuse saamise kriteeriume ja moodustavad koos ühe üksuse, võib seda üksust käsitada ainsa

toetusesaajana, sealhulgas juhul, kui üksus on moodustatud konkreetselt selle meetme jaoks, millele

toetust antakse.“

Programmi Erasmus+ 2026. aasta toetusleping

Projekt number: 2026-1-EE01-KA131-HED-000437609, Leping number: 2026-KA131-09

14

- programmi Erasmus+ aruandlus- ja haldamisvahendile juurdepääsu haldamine;

- erinevad maksete jaotamise põhimõtted ja finantsvastutus sissenõudmise korral (kui

see on kohaldatav);

- täiendavad eeskirjad taustteabe ja tulemustega seotud õiguste ja kohustuste kohta

(vt artikkel 16);

- sisevaidluste lahendamise kord;

- vastutust, kahjude hüvitamist ja konfidentsiaalsust käsitlevad kokkulepped

toetusesaajate vahel.

Omavahelised kokkulepped ei tohi sisaldada ühtegi käesoleva lepinguga vastuolus olevat

sätet.

ARTIKKEL 8. SEOTUD ÜKSUSED

Ei kohaldata.

ARTIKKEL 9. MUUD PROJEKTI KAASATUD OSALEVAD ÜKSUSED

9.1 Assotsieerunud partnerid

Ei kohaldata.

9.2 Kolmandad isikud, kes panustavad projekti mitterahalise osalusega

Muud kolmandad isikud võivad panustada projekti mitterahalise osalusega (st töötajad,

seadmed, muud kaubad, tööd ja teenused jne, mis on tasuta), kui see on projekti

rakendamiseks vajalik.

Mitterahalise osalusega panustavad kolmandad isikud ei täida projekti ülesandeid. Nad ei

või nõuda projektiga seotud kulude hüvitamist ega toetust ning mitterahalise osaluse kulud

ei ole rahastamiskõlblikud.

Kolmandad isikud ja nende mitterahaline osalus peavad olema nimetatud 1. lisas.

9.3 Alltöövõtjad

Alltöövõtjad võivad projektis osaleda, kui see on projekti rakendamiseks vajalik.

Alltöövõtjad peavad täitma projektiga seotud ülesandeid vastavalt artiklile 11.

Toetusesaajate allhankekulud loetakse täielikult kaetuks ühikuhinna alusel antavate

toetustega (olenemata tegelikest kantud alltöövõtukuludest, kui neid on).

Toetusesaajad peavad tagama, et nende artikli 11 (nõuetekohane rakendamine), artikli 12

(huvide konflikt), artikli 13 (konfidentsiaalsus ja turvalisus), artikli 14 (eetika), artikli 17

punkti 17.2 (nähtavus), artikli 18 (erieeskirjad projekti rakendamiseks), artikli 19 (teabe

esitamine) ja artikli 20 (andmete säilitamine) kohaseid lepingulisi kohustusi kohaldatakse ka

alltöövõtjate suhtes.

Toetusesaajad peavad tagama, et artiklis 25 nimetatud asutused (nt toetuse andja, OLAF,

kontrollikoda jne) saavad kasutada oma õigusi ka alltöövõtjate suhtes.

Programmi Erasmus+ 2026. aasta toetusleping

Projekt number: 2026-1-EE01-KA131-HED-000437609, Leping number: 2026-KA131-09

15

9.4 Osalejad

Kui toetusesaaja toetab osalejaid projekti rakendamisel, peab ta seda tegema vastavalt

käesoleva lepingu 1., 2., 3., 5. ja 6 11

. lisas ette nähtud tingimustele.

ARTIKKEL 10. ERISTAATUSEGA OSALEVAD ÜKSUSED

10.1 ELi-välised osalevad üksused

Osalevad üksused, mille asukoht on kolmandas riigis (kui selliseid üksusi on), kohustuvad

täitma neile lepingust tulenevaid kohustusi ja:

- järgima üldpõhimõtteid (sh põhiõigusi ja -väärtusi ning eetikapõhimõtteid,

keskkonna- ja tööstandardeid, salastatud teavet käsitlevad reegleid,

intellektuaalomandi õigusi, rahastamise nähtavuse põhimõtet ja isikuandmete

kaitset);

- kasutama artikli 24 kohaste sertifikaatide esitamisel kvalifitseeritud välisaudiitoreid,

kes on sõltumatud ja vastavad ELi direktiivis 2006/43/EÜ12 sätestatutega

võrreldavatele standarditele;

- võimaldama artikli 25 kohaste kontrollide puhul viia selles artiklis nimetatud

asutustel (nt toetuse andja, OLAF, kontrollikoda jne) läbi kontrolle, hindamisi,

auditeid ja uurimisi (sealhulgas kohapealseid kontrolle, külaskäike ja

inspekteerimisi).

Vaidluste lahendamise suhtes kohaldatakse erieeskirju (vt andmelehe punkt 5).

10.2 Osalevad üksused, mis on rahvusvahelised organisatsioonid

Ei kohaldata.

2. JAGU PROJEKTI RAKENDAMISE EESKIRJAD

ARTIKKEL 11. PROJEKTI NÕUETEKOHANE RAKENDAMINE

11.1 Kohustus rakendada projekti nõuetekohaselt

Toetusesaajad peavad projekti rakendama vastavalt 1. lisas kirjeldatule ning kooskõlas

lepingu sätetega, taotlusvooru kutse tingimustega, kohaldatavate kvaliteedistandarditega,

andmelehel loetletud akrediteerimisstandarditega ning samuti kõigist kohaldatavatest ELi,

rahvusvahelistest ja siseriiklikest õigusaktidest tulenevate õiguslike kohustustega.

11.2 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed

Kui toetusesaaja ei täida käesolevast artiklist tulenevaid kohustusi, võib toetust vähendada

(vt artikkel 28).

11 Kui kohaldatakse.

12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiiv 2006/43/EÜ, mis käsitleb raamatupidamise

aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit (ELT L 157, 9.6.2006, lk 87).

Programmi Erasmus+ 2026. aasta toetusleping

Projekt number: 2026-1-EE01-KA131-HED-000437609, Leping number: 2026-KA131-09

16

Selliste rikkumiste tagajärjel võidakse rakendada ka muid 5. peatükis kirjeldatud meetmeid.

ARTIKKEL 12. HUVIDE KONFLIKT

12.1 Huvide konflikt

Toetusesaajad peavad võtma kõik meetmed, mis aitavad ennetada olukorda, kus lepingu

erapooletut ja objektiivset rakendamist ohustavad perekonna- või emotsionaalsete sidemete,

poliitiliste, rahvuslike või majanduslike huvide või muu otsese või kaudse huviga seotud

põhjused (edaspidi „huvide konflikt“).

Nad peavad teavitama viivitamata toetuse andjat ametlikult olukorrast, mis kujutab endast

huvide konflikti või võib seda tõenäoliselt põhjustada, ning võtma kohe kõik vajalikud

meetmed sellise olukorra parandamiseks.

Toetuse andja võib kontrollida võetud meetmete sobivust ja nõuda, et kindlaksmääratud

tähtajaks võetakse kasutusele lisameetmeid.

12.2 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed

Kui toetusesaaja ei täida mõnd käesolevast artiklist tulenevat kohustust, võib toetust

vähendada (vt artikkel 28) ning toetuse maksmise või toetusesaaja osalemise lõpetada

(vt artikkel 32).

Selliste rikkumiste tagajärjel võidakse rakendada ka muid 5. peatükis kirjeldatud meetmeid.

ARTIKKEL 13. KONFIDENTSIAALSUS JA TURVALISUS

13.1 Tundlik teave

Lepinguosalised peavad hoidma konfidentsiaalsena mis tahes andmeid, dokumente või

muud materjali (mis tahes vormis), mis on kirjalikult määratletud tundliku teabena (edaspidi

„tundlik teave“), projekti rakendamise ajal ja vähemalt kuni andmelehel sätestatud tähtajani

(vt punkt 6).

Toetusesaaja taotlusel võib toetuse andja nõustuda hoidma sellist teavet konfidentsiaalsena

pikema aja jooksul.

Lepinguosalised võivad kasutada tundlikku teavet üksnes lepingu täitmiseks, kui nad ei ole

kokku leppinud teisiti.

Toetusesaajad võivad avaldada tundliku teabe oma töötajatele või teistele projektis

osalevatele üksustele ainult juhul, kui nad

(a) vajavad seda teavet lepingu rakendamiseks ja

(b) on kohustatud järgima konfidentsiaalsuskohustust.

Toetuse andja võib avaldada tundliku teabe oma töötajatele ning teistele ELi

institutsioonidele ja asutustele.

Lisaks võib ta avaldada tundlikku teavet kolmandatele isikutele, kui

(a) see on vajalik lepingu täitmiseks või ELi finantshuvide kaitseks ja

Programmi Erasmus+ 2026. aasta toetusleping

Projekt number: 2026-1-EE01-KA131-HED-000437609, Leping number: 2026-KA131-09

17

(b) teabe saajad on kohustatud järgima konfidentsiaalsuskohustust.

Konfidentsiaalsuskohustuse kohaldamine lõpetatakse, kui

(a) teavet avaldav lepinguosaline nõustub teise osalise sellest kohustusest vabastama;

(b) teave muutub avalikult kättesaadavaks konfidentsiaalsuskohustust rikkumata;

(c) tundliku teabe avaldamist nõutakse ELi, rahvusvaheliste või riigi õigusnormidega.

Konfidentsiaalsust käsitlevad erieeskirjad (kui neid on) on esitatud 5. lisas.

13.2 Salastatud teave

Ei kohaldata.

13.3 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed

Kui toetusesaaja ei täida käesolevast artiklist tulenevaid kohustusi, võib toetust vähendada

(vt artikkel 28).

Selliste rikkumiste tagajärjel võidakse rakendada ka muid 5. peatükis kirjeldatud meetmeid.

ARTIKKEL 14. EETIKA JA VÄÄRTUSED

14.1 Eetika

Projekt tuleb ellu viia kooskõlas rangeimate eetikanormidega ning kohaldatavate

eetikapõhimõtteid käsitlevate ELi, rahvusvaheliste ja siseriiklike õigusaktidega.

14.2 Väärtused

Toetusesaajad kohustuvad juhinduma ELi põhiväärtustest (nagu inimväärikuse austamine,

vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõigused, sealhulgas vähemuste õigused)

ning tagama nende austamise.

14.3 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed

Kui toetusesaaja ei täida käesolevast artiklist tulenevaid kohustusi, võib toetust vähendada

(vt artikkel 28).

Selliste rikkumiste tagajärjel võidakse rakendada ka muid 5. peatükis kirjeldatud meetmeid.

ARTIKKEL 15. ANDMEKAITSE

15.1 Andmete töötlemine toetuse andja poolt

Lepinguga hõlmatud isikuandmeid töödeldakse isikuandmete kaitse avalduses (kättesaadav

aadressil https://ec.europa.eu/erasmus-esc-personal-data) märgitud vastutava töötleja

vastutusel kooskõlas kohaldatavate andmekaitsealaste õigusaktidega, eelkõige määrusega

Programmi Erasmus+ 2026. aasta toetusleping

Projekt number: 2026-1-EE01-KA131-HED-000437609, Leping number: 2026-KA131-09

18

2018/172513 ja sellega seotud riiklike andmekaitsealaste õigusaktidega ning eesmärkidel,

mis on sätestatud isikuandmete kaitse avalduses aadressil.

15.2 Andmete töötlemine toetusesaajate poolt

Toetusesaajad töötlevad lepingukohaseid isikuandmeid kooskõlas kohaldatavate ELi,

rahvusvaheliste ja riiklike andmekaitsealaste õigusaktidega (eelkõige määrusega (EL)

2016/679 14

ja määrusega (EL) 2018/1725). Toetusesaajad on töötlemistegevuses volitatud

töötlejad.

Nad peavad tagama, et:

- isikuandmete töötlemine on seaduslik, õiglane ja andmesubjektidele läbipaistev;

- isikuandmeid kogutakse täpselt ja selgelt kindlaksmääratud ning õiguspärastel

eesmärkidel ning neid ei töödelda hiljem viisil, mis on nende eesmärkidega

vastuolus;

- isikuandmed on asjakohased, olulised ja piiratud sellega, mis on vajalik nende

töötlemise otstarbe seisukohalt;

- isikuandmed on täpsed ja vajaduse korral ajakohastatud;

- isikuandmeid säilitatakse kujul, mis võimaldab andmesubjekte tuvastada ainult seni,

kuni see on vajalik andmete töötlemise eesmärkidel, ja

- isikuandmeid töödeldakse viisil, mis tagab andmete piisava turvalisuse.

Toetusesaajad võivad anda oma töötajatele juurdepääsu ainult neile isikuandmetele, mis on

lepingu rakendamiseks, haldamiseks ja järelevalveks rangelt vajalikud. Toetusesaajad

peavad tagama, et töötajatel on konfidentsiaalsuskohustus.

Toetusesaajad peavad teavitama isikuid, kelle andmed esitatakse toetuse andjale, ja esitama

neile isikuandmete kaitse avalduse, mis on kättesaadav aadressil

https://ec.europa.eu/erasmus-esc-personal-data.

15.3 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed

Kui toetusesaaja ei täida käesolevast artiklist tulenevaid kohustusi, võib toetust vähendada

(vt artikkel 28).

Selliste rikkumiste tagajärjel võidakse rakendada ka muid 5. peatükis kirjeldatud meetmeid.

13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste

isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete

vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ

(ELT L 295, 21.11.2018, lk 39). 14

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta

isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks

tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

Programmi Erasmus+ 2026. aasta toetusleping

Projekt number: 2026-1-EE01-KA131-HED-000437609, Leping number: 2026-KA131-09

19

ARTIKKEL 16. INTELLEKTUAALOMANDI ÕIGUSED – TAUSTTEAVE JA

TULEMUSED – JUURDEPÄÄSU- JA KASUTUSÕIGUSED

16.1 Taustteave ja taustteabele juurdepääsu õigus

Toetusesaajad peavad andma üksteisele ja teistele osalevatele üksustele juurdepääsu

taustteabele, mis on projekti rakendamiseks vajalik, kui 5. lisas sätestatud erieeskirjadest ei

tulene teisiti.

„Taustteave“ – kõik andmed, oskusteave või teave, olenemata selle vormist või laadist

(materiaalne või immateriaalne), sh sellised õigused nagu intellektuaalomandiõigus, mis

(a) oli toetusesaajate valduses enne nende ühinemist lepinguga ja

(a) on vajalik projekti rakendamiseks või tulemuste kasutamiseks.

Kui taustteabe suhtes kohaldatakse kolmanda isiku õigusi, peab asjaomane toetusesaaja

tagama, et suudab täita lepingust tulenevaid kohustusi.

16.2 Tulemuste omandiõigus

Toetuse andja ei saa projekti raames saadud tulemuste suhtes omandiõigust.

„Tulemused“ – projekti materiaalne või immateriaalne tulemus, näiteks andmed, oskusteave

või teave, olenemata selle vormist või laadist, selle kaitsmise võimalikkusest või

võimatusest, samuti sellega kaasnevad õigused, sealhulgas intellektuaalomandiõigused.

16.3 Toetuse andja õigused kasutada saadud materjale, dokumente ja teavet

poliitika, teabe esitamise, teavitamise, levitamise ja avaldamise eesmärgil

Toetuse andjal ja Euroopa Komisjonil on õigus kasutada projektiga seotud mittetundlikku

teavet ning toetusesaajatelt saadud materjale ja dokumente (eelkõige avaldamiseks mõeldud

kokkuvõtteid, tulemusi ja mis tahes muud materjali, näiteks pilte või audiovisuaalset

materjali, paberkandjal või elektrooniliselt) poliitika, teabe esitamise, teavitamise,

levitamise ja avaldamise eesmärgil nii projekti rakendamise ajal kui ka pärast seda.

Õigus kasutada toetusesaajate materjale, dokumente ja teavet antakse kasutustasuta,

mittevälistava ja tagasivõtmatu litsentsina, mis hõlmab järgmisi õigusi:

(a) kasutamine enda tarbeks (eelkõige tehes need kättesaadavaks toetuse andja või

Euroopa Komisjoni heaks töötavatele isikutele või mis tahes muule ELi teenistusele

(sh institutsioonid, organid, asutused jne) või teise liikmesriigi institutsioonile või

organile; nende kopeerimine või taasesitamine kas tervikuna või osaliselt piiramatul

arvul ja edastamine pressitalituste kaudu);

(b) levitamine üldsusele (eelkõige avaldamine paberkandjal ning elektrooniliselt või

digitaalselt, avaldamine internetis allalaaditava või mitteallalaaditava failina,

levitamine ringhäälingukanalite kaudu, avalik väljapanek või esitlemine, levitamine

pressitalituste kaudu või kandmine avalikesse andmebaasidesse või registritesse);

(c) toimetamine või ümbersõnastamine (sh lühendamine, kokkuvõtete tegemine,

muude elementide (nt metaandmed, selgitused, muud graafilised, visuaalsed, audio-

Programmi Erasmus+ 2026. aasta toetusleping

Projekt number: 2026-1-EE01-KA131-HED-000437609, Leping number: 2026-KA131-09

20

või tekstielemendid) lisamine, väljavõtete (nt audio- või videofailid) tegemine,

osadeks jaotamine, kogumikus kasutamine);

(d) tõlkimine;

(e) säilitamine paberkandjal, elektrooniliselt või muul kujul;

(f) arhiveerimine kooskõlas kohaldatavate dokumendihalduse eeskirjadega;

(g) õigus lubada kolmandatel isikutel tegutseda tema nimel või anda punktides b, c, d

ja f sätestatud kasutusviiside jaoks all-litsentse kolmandatele isikutele, kui see on

vajalik toetuse andja teabeesitamis-, teavitamis- ja avaldamistegevuseks;

(h) saadud materjalide, dokumentide ja teabe töötlemine, analüüsimine, koondamine

ning tuletatud teoste koostamine.

Kasutusõigused antakse kogu asjaomaste tööstus- või intellektuaalomandi õiguste

kehtivusajaks.

Kui materjalide või dokumentide suhtes kehtivad isiklikud õigused või kolmandate isikute

õigused (sealhulgas intellektuaalomandi õigused või füüsiliste isikute õigused oma

kujutisele ja häälele), peavad toetusesaajad tagama, et täidavad käesolevast lepingust

tulenevaid kohustusi (eelkõige hangivad vajalikud litsentsid ja load asjaomastelt õiguste

omajatelt).

Vajaduse korral lisab toetuse andja järgmise teabe:

„© – [aasta] – [autoriõiguse omaniku nimi]. Kõik õigused kaitstud. Litsents on teatavatel tingimustel

antud [toetuse andja nimi][Euroopa Komisjonile].“

16.4 Erieeskirjad intellektuaalomandi õiguste, tulemuste ja taustteabe kohta

Intellektuaalomandi õigusi, tulemusi ja taustteavet käsitlevad erieeskirjad (kui neid on) on

esitatud 5. lisas.

16.5 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed

Kui toetusesaaja ei täida käesolevast artiklist tulenevaid kohustusi, võib toetust vähendada

(vt artikkel 28).

Sellise rikkumise puhul võidakse võtta ka muid 5. peatükis kirjeldatud meetmeid.

ARTIKKEL 17. TEAVITAMINE, LEVITAMINE JA NÄHTAVUS

17.1 Teavitamine – levitamine – projekti reklaamimine

Kui toetuse andjaga pole kokku lepitud teisiti, peavad toetusesaajad projekti ja selle tulemusi

reklaamima ning esitama selleks eri sihtrühmadele (sh meedia ja üldsus) strateegiliselt ja

tõhusalt sihtotstarbelist teavet kooskõlas 1. lisaga.

Toetusesaajad peavad enne sellise teavitamis- või levitamistegevuse alustamist, millel on

eeldatavasti suur meediamõju, teavitama projektist toetuse andjat.

Programmi Erasmus+ 2026. aasta toetusleping

Projekt number: 2026-1-EE01-KA131-HED-000437609, Leping number: 2026-KA131-09

21

17.2 Nähtavus – ELi lipp ja märge rahastamise päritolu kohta

Kui toetuse andjaga ei ole teisiti kokku lepitud, tuleb toetusesaajate projektiga seotud

teavitamise (sh meediasuhted, konverentsid, seminarid, teabematerjalid, näiteks brošüürid,

teabelehed, plakatid, esitlused jne, mida esitatakse elektrooniliselt, traditsioonilise või

sotsiaalmeedia kaudu jne) ja levitamise korral ning toetusega rahastatud mis tahes taristu,

seadmete, sõidukite, tarvikute või oluliste tulemuste puhul mainida ELi toetust ning kujutada

Euroopa Liidu lippu (embleemi), samuti esitada märge rahastamise päritolu kohta (mis

vajaduse korral tõlgitakse kohalikesse keeltesse):

embleem peab jääma eristatavaks ja eraldiseisvaks ning seda ei või muuta muude visuaalsete

märkide, kaubamärkide või teksti lisamisega.

Peale embleemi ei tohi ELi toetuse esiletõstmiseks kasutada ühtki muud visuaalset identiteeti

ega logo.

Kui embleem esitatakse koos teiste logodega (nt toetusesaajate või sponsorite logod), peab

see olema esitatud vähemalt sama silmatorkavalt ja nähtavalt kui teised logod.

Toetusesaajad võivad käesolevast artiklist tulenevate kohustuste täitmisel kasutada

embleemi toetuse andjalt eelnevalt heakskiitu saamata. See ei anna neile siiski embleemi

kasutamise ainuõigust. Lisaks ei tohi nad embleemi või samalaadset kaubamärki või logo

omastada kas registreerimise kaudu ega muul viisil.

Programmi Erasmus+ 2026. aasta toetusleping

Projekt number: 2026-1-EE01-KA131-HED-000437609, Leping number: 2026-KA131-09

22

17.3 Teabe kvaliteet – vastutuse välistamine

Projektiga seotud teavitamis- või levitamistegevuses tuleb kasutada faktiliselt täpset teavet.

Lisaks tuleb märkida järgmine vastutuse välistamise klausel (tõlgituna kohalikesse keeltesse,

kui see on asjakohane).

„Rahastanud Euroopa Liit. Avaldatud seisukohad ja arvamused on siiski ainult autori(te) omad ega

pruugi kajastada Euroopa Liidu või [toetuse andja nimi] seisukohti ja arvamusi. Euroopa Liit ega

toetuse andja nende eest ei vastuta.“

17.4 Teavitamist, levitamist ja nähtavust käsitlevad erieeskirjad

Teavitamist, levitamist ja nähtavust käsitlevad erieeskirjad (kui neid on) on esitatud 5. lisas.

17.5 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed

Kui toetusesaaja ei täida käesolevast artiklist tulenevaid kohustusi, võib toetust vähendada

(vt artikkel 28).

Selliste rikkumiste tagajärjel võidakse rakendada ka muid 5. peatükis kirjeldatud meetmeid.

ARTIKKEL 18. PORJEKTI RAKENDAMISE ERIEESKIRJAD

18.1 Projekti rakendamise erieeskirjad

Projekti rakendamise erieeskirjad (kui neid on) on esitatud 5. lisas.

18.2 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed

Kui toetusesaaja ei täida käesolevast artiklist tulenevaid kohustusi, võib toetust vähendada

(vt artikkel 28).

Sellise rikkumise puhul võidakse võtta ka muid 5. peatükis kirjeldatud meetmeid.

3. JAGU TOETUSE HALDAMINE

ARTIKKEL19. ÜLDINE TEABE ESITAMISEKOHUSTUS

19.1 Teabenõuded

Toetusesaajad peavad esitama – nii projekti rakendamise ajal kui ka pärast seda kooskõlas

artikliga 7 – kogu teabe, mida taotletakse deklareeritud kulude või maksete rahastamise

kõlblikkuse, projekti nõuetekohase rakendamise ja lepingust tulenevate mis tahes muude

kohustuste täitmise kontrollimiseks.

Esitatav teave peab olema tõene, täpne ja täielik ning see tuleb esitada nõutud vormingus,

sealhulgas elektrooniliselt.

19.2 Andmete ajakohastamine programmi Erasmus+ aruandlus- ja

haldamisvahendis

Toetusesaajad peavad kogu aeg, st nii projekti rakendamise ajal kui ka pärast seda,

ajakohastama programmi Erasmus+ aruandlus- ja haldamisvahendis säilitatavat teavet,

eelkõige oma nime, aadressi ning andmeid seaduslike esindajate, õigusliku vormi ja

Programmi Erasmus+ 2026. aasta toetusleping

Projekt number: 2026-1-EE01-KA131-HED-000437609, Leping number: 2026-KA131-09

23

organisatsiooni liigi kohta.

19.3 Teave projekti mõjutavate sündmuste ja asjaolude kohta

Toetusesaaja peab viivitamata teavitama toetuse andjat (ja teisi toetusesaajaid) järgmisest:

(a) sündmused, mis võivad tõenäoliselt mõjutada projekti rakendamist või ELi

finantshuve või põhjustada projekti rakendamisel viivitusi, eelkõige

(i) muutused oma õiguslikus, rahalises, tehnilises, organisatsioonilises või

omandiõigusega seotud olukorras (sealhulgas muudatused, mis on seotud

mõne enne toetuse allkirjastamist allkirjastatud kirjalikus kinnituses

loetletud menetlusest kõrvalejätmise alusega);

b) asjaolud, mis mõjutavad:

(ii) toetuse andmise otsust või

(iii) lepingust tulenevate nõuete täitmist.

19.4 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed

Kui toetusesaaja ei täida käesolevast artiklist tulenevaid kohustusi, võib toetust vähendada

(vt artikkel 28).

Selliste rikkumiste tagajärjel võidakse rakendada ka muid 5. peatükis kirjeldatud meetmeid.

ARTIKKEL 20. ANDMETE SÄILITAMINE

20.1 Andmete ja tõendavate dokumentide säilitamine

Toetusesaajad peavad vähemalt kuni andmelehel sätestatud tähtajani (vt punkt 6) säilitama

andmeid ja tõendavaid dokumente, mis tõendavad projekti nõuetekohast rakendamist

kooskõlas vastava valdkonna heakskiidetud standarditega (kui neid on).

Lisaks peavad toetusesaajad sama ajavahemiku kohta säilitama deklareeritud summade

põhjendamiseks järgmised dokumendid:

(a) tegelikud kulud: deklareeritud kulusid tõendavad piisavad andmed ja

tõendusdokumendid, näiteks lepingud, alltöövõtulepingud, arved ja

raamatupidamisdokumendid. Lisaks peavad toetusesaaja tavapärane

raamatupidamisarvestus ja sisekontrollikord võimaldama otseselt võrrelda

deklareeritud summasid, nende raamatupidamisarvestuses kajastatud summasid ja

tõendavates dokumentides sisalduvaid summasid;

(b) ühikuhinnad: toetusesaajad ei pea säilitama konkreetseid andmeid tegelike kulude

kohta, vaid peavad säilitama piisavad andmed ja muud täiendavad dokumendid

deklareeritud ühikute arvu tõendamiseks.

Andmed ja tõendusdokumendid tuleb teha taotluse korral kättesaadavaks (vt artikkel 19) või

esitada need kontrolli, hindamise, auditi või uurimise eesmärgil (vt artikkel 25).

Programmi Erasmus+ 2026. aasta toetusleping

Projekt number: 2026-1-EE01-KA131-HED-000437609, Leping number: 2026-KA131-09

24

Poolelioleva kontrolli, auditi, uurimise, kohtuvaidluse või muu lepingust tulenevate nõuete

menetlemise korral peavad toetusesaajad säilitama need andmed ja tõendusdokumendid

nimetatud menetluste lõpuni.

Toetusesaajad peavad säilitama algdokumendid. Digitaalseid või digitaliseeritud dokumente

käsitatakse algdokumentidena, kui need on kohaldatavate riigi õigusaktide kohaselt lubatud.

Toetuse andja võib heaks kiita muud dokumendid peale algdokumentide, kui need tagavad

samaväärse kindlusastme.

20.2 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed

Kui toetusesaaja ei täida käesolevast artiklist tulenevaid kohustusi, käsitatakse ebapiisavalt

põhjendatud kulusid või makseid rahastamiskõlbmatuna (vt artikkel 6) ja need lükatakse

tagasi (vt artikkel 27) ning toetust võidakse vähendada (vt artikkel 28).

Selliste rikkumiste tagajärjel võidakse rakendada ka muid 5. peatükis kirjeldatud meetmeid.

ARTIKKEL 21. ARUANDLUS

21.1 Eduaruanded

Olukorrast olenevalt peab koordinaator esitama eduaruande vastavalt andmelehel sätestatud

ajakavale (vt punkt 4.2) ja 5. lisas sätestatud tingimustele.

21.2 Perioodiline ja lõpparuanne

Lisaks peavad toetusesaajad esitama aruande maksete taotlemiseks vastavalt andmelehel

esitatud ajakavale ja maksekorrale (vt punkt 4.2).

- täiendavate ettemaksete (kui need on ette nähtud) taotlemiseks: perioodiline

aruanne

- lõppmakse taotlemiseks: lõpparuanne.

Aruanded sisaldavad tehnilist osa ja finantsosa ning see koostatakse riikliku büroo ette

nähtud või programmi Erasmus+ aruandlus- ja haldusvahendis esitatud vormi kasutades 15

.

Tehniline osa hõlmab sisulist ülevaadet projekti elluviimisest.

Finantsosa hõlmab järgmist:

– aruanne eelmise ettemakse kasutamise kohta (kui taotletakse täiendavat

ettemakset);

– finantsaruanded (iga toetusesaaja kohta eraldi ja koondaruanne kõigi toetusesaajate

kohta ning seotud üksuste kohta, kui neid on);

– selgitus vahendite kasutamise kohta (või üksikasjalik kuluaruannete tabel, kui seda

nõutakse).

15 Vt 5. lisa „Erieeskirjad“.

Programmi Erasmus+ 2026. aasta toetusleping

Projekt number: 2026-1-EE01-KA131-HED-000437609, Leping number: 2026-KA131-09

25

Finantsaruannetes tuleb üksikasjalikult kirjeldada aruandeperioodil rakendatud

rahastamiskõlblikke ühikuhinna alusel antud toetusi ja kulusid.

Toetuse andja ei võta arvesse finantsaruandes deklareerimata jäetud, ühikuhinna alusel

antavaid toetusi.

Allkirjastades kirjaliku kinnituse, mis lisatakse perioodilisele aruandele (programmi

Erasmus+ aruandlus- ja haldamisvahendis) kinnitab toetusesaaja, et:

– esitatud teave on täielik, usaldusväärne ja tõene;

– deklareeritud kulud ja ühikuhinna alusel antavad toetused on rahastamiskõlblikud

(vt artikkel 6);

– toetusi on võimalik põhjendada piisavate andmete ja tõendatavate dokumentidega

(vt artikkel 20 ja 2. lisa), mis esitatakse taotluse korral (vt artikkel 19) või kontrolli,

hindamise, auditi ja uurimise käigus (vt artikkel 25).

21.3 Finantsaruannetes kasutatav vääring ja konverteerimine eurodesse

Finantsaruanded tuleb koostada eurodes.

Toetusesaajad, kelle üldine raamatupidamisarvestus toimub muus vääringus kui euro,

peavad oma raamatupidamisarvestuses kajastatud muus vääringus kantud kulud

konverteerima eurodesse Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud päevakursside

keskmise alusel (EKP kodulehel 16

), mis on arvutatud asjaomase aruandeperioodi suhtes.

Kui Euroopa Liidu Teatajas ei ole avaldatud euro päevast vahetuskurssi asjaomase vääringu

suhtes, siis konverteeritakse see Euroopa Komisjoni veebisaidil (InforEuro) avaldatud kuu

raamatupidamise keskmise vahetuskursi alusel, mis on arvutatud asjaomase aruandeperioodi

suhtes.

Toetusesaajad, kelle üldist raamatupidamisarvestust peetakse eurodes, peavad arvestama

muus vääringus tekkinud kulud eurodesse ümber oma tavapärase raamatupidamistava

kohaselt.

21.4 Aruande keel

Aruanded peavad olema lepingu keeles, kui toetuse andjaga ei ole kokku lepitud teisiti

(vt andmeleht, punkt 4.2).

21.5 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed

Kui esitatud aruanne ei ole käesoleva artikliga kooskõlas, võib toetuse andja maksetähtaja

arvestamise peatada (vt artikkel 29) ja kohaldada muid 5. peatükis kirjeldatud meetmeid.

Kui koordinaator ei täida oma aruandluskohustusi, võib toetuse andja toetuse andmise või

koordinaatori osalemise lõpetada (vt artikkel 32) või kohaldada muid 5. peatükis kirjeldatud

meetmeid.

16 http://www.ecb.europa.eu/stats/exchange/eurofxref/html/index.en.html

Programmi Erasmus+ 2026. aasta toetusleping

Projekt number: 2026-1-EE01-KA131-HED-000437609, Leping number: 2026-KA131-09

26

ARTIKKEL 22. MAKSED JA SISSENÕUDMISED. TASUMISELE KUULUVATE

SUMMADE ARVUTAMINE

22.1 Maksed ja maksete tegemise kord

Maksed tehakse vastavalt andmelehel esitatud ajakavale ja maksekorrale (vt punkt 4.2).

Need makstakse eurodes koordinaatori näidatud pangakontole (vt andmelehe punkt 4.2) ja

need tuleb jaotada põhjendamatu viivituseta (esialgse ettemakse jaotamise suhtes võidakse

kohaldada piiranguid; vt andmelehe punkt 4.2).

Kõnealusele pangakontole tehtavad maksed vabastavad toetuse andja maksekohustusest.

Ülekandekulud tasutakse järgmiselt:

- toetuse andja maksab oma panga küsitud ülekandetasu;

- toetusesaaja maksab oma panga küsitud ülekandetasu;

- korduva ülekande põhjustanud lepinguosaline maksab kõik korduva ülekande kulud.

Toetuse andja maksed loetakse teostatuks kuupäeval, mil need tema kontolt debiteeritakse.

22.2 Sissenõudmine

Sissenõudmisi tehakse juhul, kui toetusesaaja osalemise lõpetamise korral, lõppmakse

tegemise ajal või pärast seda selgub, et toetuse andja on maksnud liiga palju ja peab alusetult

makstud summad tagasi nõudma.

Sissenõudmiste üldine vastutuskord (esmane vastutus) on järgmine. Lõppmakse tegemisel

vastutab sissenõudmiste eest täielikult koordinaator, isegi kui ta ei ole olnud alusetult

makstud summade lõppsaaja. Toetusesaaja osalemise lõpetamisel või pärast lõppmakse

tegemist nõutakse summad sisse otse asjaomastelt toetusesaajatelt.

Toetusesaajad vastutavad täielikult endaga seotud üksuste võlgade tagasimaksmise eest.

Täitmisele pööratud nõuete korral (vt artikli 22 punkt 22.4) kohaldatakse andmelehel punktis

4.4 sätestatud vastutuskorda.

22.3 Tasumisele kuuluvad summad

22.3.1 Ettemaksed

Ettemakse eesmärk on anda toetusesaajatele käibevahendeid.

See summa jääb lõppmakse tegemiseni ELi varaks.

Esimese ettemakse (kui see on ette nähtud) puhul on maksmisele kuuluv summa, ajakava

ja maksekord sätestatud andmelehel (vt punkt 4.2).

Täiendavate ettemaksete (kui need on ette nähtud) puhul on tasumisele kuuluv summa,

ajakava ja maksekord samuti sätestatud andmelehel (vt punkt 4.2). Kui aga eelmise

ettemakse kasutamise aruandest nähtub, et sellest kasutati vähem kui 70%, vähendatakse

andmelehel esitatud summat 70% künnise ja kasutatud summa vahe võrra.

Programmi Erasmus+ 2026. aasta toetusleping

Projekt number: 2026-1-EE01-KA131-HED-000437609, Leping number: 2026-KA131-09

27

Ettemakseid (või nende osi) võib tasaarveldada (ilma toetusesaajate nõusolekuta)

summadega, mille toetusesaaja võlgneb toetuse andjale, kuni summani, mis tuleb

kõnealusele toetusesaajale maksta.

Makseid ei tehta, kui maksetähtaja arvestamine või maksed on peatatud (vt artiklid 29 ja 30).

22.3.2 Toetusesaaja osalemise lõpetamise korral võlgnetav summa. Sissenõudmine

Toetusesaaja osalemise lõpetamise korral määrab toetuse andja kindlaks asjaomasele

toetusesaajale makstava esialgse summa. Maksed (kui neid on) tehakse järgmise

lõppmaksega.

Tasumisele kuuluv summa arvutatakse asjaomasele toetusesaajale antud heakskiidetud

toetuse alusel.

Toetuse andja arvutab esmalt toetusesaaja „rahastamiskõlbliku toetuse“, kuni selle

lõpetamiseni, liites rahastamiskõlbliku ühikuhinna alusel antava toetuse ja

rahastamiskõlblikud tegelikud kulud (mis määratakse kindlaks rahastamismäära

kohaldamisega), kui neid on.

Seejärel arvab toetuse andja maha kõik toetuse vähendamised (kui neid on). Saadud summa

on toetusesaaja „heakskiidetud toetus“.

Seejärel arvutatakse lõppsaldo, arvates asjaomasele toetussaajale heakskiidetud toetusest

maha saadud maksed (kui neid on; vt artiklis 32 esitatud maksete jaotuse aruanne):

{ {heakskiidetud toetus toetusesaajale},

millest arvatakse maha

{toetusesaaja saadud maksed (kui neid on)}}.

Kui lõppsaldo on positiivne, lisatakse see summa konsortsiumile tehtava järgmise

lõppmakse hulka.

Kui lõppsaldo on negatiivne, nõutakse see sisse järgmise menetluse kohaselt:

toetuse andja saadab asjaomasele toetusesaajale eelteate,

- milles teatab ametlikult sissenõudmiskavatsusest, võlgnetava summa, sissenõutava

summa ja sissenõudmise põhjused ning

- palub esitada võimalikud märkused 30 päeva jooksul alates teate saamisest.

Kui märkusi ei esitata (või toetuse andja otsustab esitatud märkustele vaatamata

sissenõudmist jätkata), kinnitab ta sissenõutava summa ja palub see summa koordinaatorile

maksta (kinnituskiri).

22.3.3 Vahemaksed

Ei kohaldata.

22.3.4 Lõppmakse – Heakskiidetud toetus – Sissenõudmine

Programmi Erasmus+ 2026. aasta toetusleping

Projekt number: 2026-1-EE01-KA131-HED-000437609, Leping number: 2026-KA131-09

28

Lõppmaksega (jääkmaksega) hüvitatakse projekti rakendamiseks taotletud

rahastamiskõlblike kulude ja maksete (kui selliseid on) ülejäänud osa kuni heakskiidetud

toetuse suuruseni..

Lõppmakse tehakse vastavalt andmelehel esitatud kavale ja üksikasjadele (vt punkt 4.2).

Lõppmakse sõltub lõpparuande heakskiitmisest. Aruande heakskiitmine ei tähenda, et

sellega tunnistatakse selle sisu nõuetele vastavaks, usaldusväärseks, täielikuks või tõeseks.

Projekti heakskiidetud toetus arvutatakse järgmiselt:

Toetuse andja arvutab esmalt „rahastamiskõlbliku toetuse“ kogu projektiperioodi kohta,

liites heakskiidetud tegevuste rahastamiskõlblikud toetused ja kulud ning kuluartiklid pärast

korrektsioone (kui neid on).

Seejärel arvab toetuse andja rahastamiskõlblikust toetusest maha kõik toetuse vähendamised

(kui neid on). Saadud summa on „heakskiidetud toetus“.

Kui heakskiidetud toetus on suurem kui artikli 5 punktis 5.2 sätestatud eraldatud toetus,

piirdub heakskiidetud toetus eraldatud toetuse summaga.

Seejärel arvutatakse lõppsaldo (lõppmakse), arvates heakskiidetud toetusest maha juba

tehtud ettevahemakse(te) (kui ettemakse(d) on tehtud) kogusumma:

{heakskiidetud toetus

millest arvatakse maha

tehtud ettemakse(d) (kui neid on)}.

Kui lõppsaldo on positiivne, makstakse see koordinaatorile välja.

Lõppmakset (või selle osa) võib tasaarveldada (ilma toetusesaajate nõusolekuta)

summadega, mille toetusesaaja võlgneb toetuse andjale, kuni summani, mis tuleb

kõnealusele toetusesaajale maksta.

Makseid ei tehta, kui maksetähtaja arvestamine või maksed on peatatud (vt artiklid 29 ja 30).

Kui lõppsaldo on negatiivne, nõutakse see sisse järgmise menetluse kohaselt:

toetuse andja saadab koordinaatorile eelteate,

- milles teatab ametlikult sissenõudmiskavatsusest ja esitatakse heakskiidetud toetus,

sissenõutav summa ja sissenõudmise põhjused ning

- palub esitada võimalikud märkused 30 päeva jooksul alates teate saamisest.

Kui märkusi ei esitata (või toetuse andja otsustab esitatud märkustele vaatamata

sissenõudmist jätkata), kinnitab ta sissenõutava summa (kinnituskiri) ning võlateate makse

tingimuste ja kuupäeva kohta.

Kui makset ei ole võlateates ettenähtud kuupäevaks tehtud, pöörab toetuse andja nõude

täitmisele vastavalt artikli 22 punktile 22.4.

Programmi Erasmus+ 2026. aasta toetusleping

Projekt number: 2026-1-EE01-KA131-HED-000437609, Leping number: 2026-KA131-09

29

22.3.5 Lõppmaksele järgnev audit – Toetuse muutmine – Sissenõudmine

Kui toetuse andja pärast lõppmakse tegemist (eelkõige pärast kontrolle, hindamisi, auditeid

või uurimisi; vt artikkel 25) lükkab kulud või maksed tagasi (vt artikkel 27) või vähendab

toetust (vt artikkel 28), arvutab ta muudetud toetuse.

Projekti muudetud toetus arvutatakse kogu projektiperioodi kohta, liites heakskiidetud

tegevuste muudetud rahastamiskõlblikud maksed ja kulud ning kuluartiklid pärast

korrektsioone (kui neid on) ning arvates maha kõik toetuse vähendamised (kui neid on).

Kui muudetud toetus on väiksem kui heakskiidetud toetus, nõutakse vahe sisse.

Mitme toetusesaajaga projektide puhul nõutakse pärast lõppmakse tegemist summad sisse

asjaomaselt toetusesaajalt ja asjaomase toetusesaaja puhul on vaja arvutada muudetud

toetus 17

.

Seejärel arvutatakse asjaomase toetusesaaja muudetud toetus, muutes tema

rahastamiskõlblikku toetust (liites heakskiidetud tegevuste rahastamiskõlblikud toetused ja

kulud ning kuluartiklid pärast korrektsioone (kui neid on)) ning arvates maha kõik toetuse

vähendamised (kui neid on).

Kui asjaomase toetusesaaja muudetud toetus on väiksem kui tema osa heakskiidetud toetus,

nõutakse vahe sisse.

Toetusesaajalt sissenõutav summa arvutatakse järgmiselt:

{toetusesaaja osa heakskiidetud toetusest}

millest arvatakse maha

{toetusesaajale antavmuudetud toetus}.

Eespool esitatud arvutuse jaoks tuleb toetusesaaja osa 18

heakskiidetud toetusest arvutada

järgmiselt:

{{toetusesaaja rahastamiskõlblik toetus 19

mis jagatakse

projekti rahastamiskõlblik toetus 20

}

mis korrutatakse

heakskiidetud toetusega}.

Sissenõudmismenetlus

17 St toetusesaaja, keda auditeeriti

18 Toetusesaaja osa heakskiidetud toetusest ei pruugi olla võrdne koordinaatorilt saadud rahaga. Sissenõutava

summa arvutamisel kasutatakse toetusesaaja tinglikku osa heakskiidetud toetusest, olenemata

koordinaatorilt saadud summast. 19

Kohaldades artikli 22.3.2 kohast arvutust. 20

Kohaldades artikli 22.3.4 kohast arvutust.

Programmi Erasmus+ 2026. aasta toetusleping

Projekt number: 2026-1-EE01-KA131-HED-000437609, Leping number: 2026-KA131-09

30

Toetuse andja saadab asjaomasele toetusesaajale eelteate,

- milles teatab ametlikult sissenõudmiskavatsusest, sissenõutava summa ja

sissenõudmise põhjused ning

- palub esitada võimalikud märkused 30 päeva jooksul alates teate saamisest.

Kui märkusi ei esitata (või toetuse andja otsustab saadud märkustele vaatamata

sissenõudmist jätkata), kinnitab ta sissenõutava summa (kinnituskiri) ning võlateate makse

tingimuste ja kuupäeva kohta.

Seotud üksuste vastu (kui neid on) suunatud sissenõudmisi menetletakse toetusesaajate

kaudu.

Kui makset ei ole võlateates ettenähtud kuupäevaks tehtud, pöörab toetuse andja nõude

täitmisele vastavalt artikli 22 punktile 22.4.

22.4 Täitmisele pööratud nõue

Kui makset ei ole võlateates ette nähtud kuupäevaks tehtud, nõutakse tasumisele kuuluv

summa sisse,

(a) tasaarveldades selle (ilma koordinaatori või toetusesaaja nõusolekuta) mis tahes

summaga, mis toetuse andja võlgneb koordinaatorile või toetusesaajale.

Erandjuhul võib summa ELi finantshuvide kaitseks tasaarveldades enne võlateates

märgitud maksetähtaega.

(b) kasutades finantstagatist/-tagatisi (kui see on kohaldatav);

(c) pidades teisi toetusesaajaid solidaarselt vastutavaks (kui teisi toetusesaajaid on; vt

andmelehe punkt 4.4);

(d) andes asja kohtusse (vt artikkel 43).

Sissenõutav summa suureneb artikli 22 punktis 22.5 sätestatud viivise võrra alates võlateates

esitatud maksekuupäevale järgnevast päevast kuni selle kuupäevani (k.a), kui kogu summa

on tasutud.

Osamaksete arvutamisel võetakse kõigepealt arvesse kulud, tasud ja viivisintress ning alles

seejärel põhisumma.

Sissenõudmismenetluse käigus tasutavad pangakulud katab toetusesaaja, välja arvatud juhul,

kui kohaldatakse direktiivi (EL) 2015/2366 21

.

22.5 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed

22.5.1 Kui toetuse andja ei pea maksetähtajast kinni (vt eespool), on toetusesaajatel õigus

saada viivist vastavalt Euroopa Keskpanga (EKP) eurodes toimuvate põhiliste

21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta

siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010

muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35).

Programmi Erasmus+ 2026. aasta toetusleping

Projekt number: 2026-1-EE01-KA131-HED-000437609, Leping number: 2026-KA131-09

31

refinantseerimistehingute puhul kohaldatavale viiteintressimäärale, millele lisandub

andmelehel nimetatud määr (punkt 4.2). EKP viiteintressimäär on viimase maksekuu

esimesel päeval kehtiv määr, mis on avaldatud Euroopa Liidu Teataja C-seerias.

Kui viivis on kuni 200 eurot, makstakse see koordinaatorile üksnes juhul, kui asjaomane

taotlus esitatakse kahe kuu jooksul pärast hilinenud makse kättesaamist.

Viivist ei tule maksta, kui kõik toetusesaajad on ELi liikmesriigid (sealhulgas piirkondliku

ja kohaliku omavalitsuse asutused või muud avaliku sektori asutused, kes tegutsevad

käesoleva lepingu kohaldamisel liikmesriigi nimel).

Maksetähtaja arvestamise või maksete peatamist (vt artiklid 29 ja 30) ei käsitata hilinenud

maksena.

Viivis hõlmab ajavahemikku makse tähtpäevale järgnevast päevast (vt eespool) kuni makse

kuupäevani (k.a).

Viivist ei võeta heakskiidetud toetuse arvutamisel arvesse.

22.5.2 Kui koordinaator ei täida mõnd käesolevast artiklist tulenevat kohustust, võib toetust

vähendada (vt artikkel 28) ning toetuse maksmise või koordinaatori osalemise võib lõpetada

(vt artikkel 32).

Selliste rikkumiste tagajärjel võidakse rakendada ka muid 5. peatükis kirjeldatud meetmeid.

ARTIKKEL 23. TAGATISED

23.1 Ettemaksetagatis

Kui toetuse andja seda nõuab (vt andmelehe punkt 4.2), peavad toetusesaajad esitama

ettemaksetagatise/finantstagatise (ühe või mitu) vastavalt andmelehel esitatud ajakavale ja

summadele.

Koordinaator peab esitama need toetuse andjale aegsasti enne ettemakset, millega need on

seotud.

Tagatis peab vastama järgmistele tingimustele:

(a) tagatise peab esitama ELis asuv pank või tunnustatud finantseerimisasutus või –

koordinaatori taotlusel ja toetuse andja nõusolekul – samaväärset tagatist pakkuv

kolmas isik või pank või finantseerimisasutus väljaspool ELi;

(b) tagatise andja vastutab kui esimesel nõudmisel väljamakstava tagatise andja ega

nõua, et toetuse andja esitaks nõuded põhivõlgniku (st asjaomane toetusesaaja) vastu,

ning

(c) tagatis jääb sõnaselgelt jõusse kuni lõppmakse tegemiseni, või kui lõppmakse asemel

toimub sissenõudmine, siis ajani, kui toetusesaaja võlateatest teavitamisest on

möödunud viis kuud.

Tagatis vabastatakse järgmise kuu jooksul.

Programmi Erasmus+ 2026. aasta toetusleping

Projekt number: 2026-1-EE01-KA131-HED-000437609, Leping number: 2026-KA131-09

32

23.2 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed

Kui toetusesaajad ei täida oma kohustust esitada ettemaksetagatis, siis ettemakset ei tehta.

Selliste rikkumiste tagajärjel võidakse rakendada ka muid 5. peatükis kirjeldatud meetmeid.

ARTIKKEL 24. TÕEND FINANTSARUANNETE KOHTA

Ei kohaldata.

ARTIKKEL 25. KONTROLLID, HINDAMISED, AUDITID JA UURIMISED.

TULEMUSTE PÕHJAL JÄRELDUSTE TEGEMINE

25.1 Toetuse andja kontrollid, hindamised ja auditid

25.1.1 Sisekontroll

Toetuse andja võib projekti rakendamise ajal või pärast seda kontrollida projekti

nõuetekohast rakendamist ja lepingust tulenevate kohustuste täitmist, hinnates muu hulgas

kulusid ja makseid, tulemusi ja aruandeid.

25.1.2 Projektide hindamine

Toetuse andja võib hinnata projekti nõuetekohast rakendamist ja lepingust tulenevate

kohustuste täitmist (projekti üld- või erihindamised).

Projekti võib hakata hindama projekti rakendamise ajal ja teha seda kuni andmelehel

sätestatud tähtajani (vt punkt 6). Hindamisest teatatakse ametlikult koordinaatorile või

asjaomasele toetusesaajale ning selle alguskuupäevana käsitatakse teate saamise kuupäeva.

Vajaduse korral võivad toetuse andjat abistada sõltumatud väliseksperdid. Kui toetuse andja

kasutab väliseksperte, teavitatakse sellest koordinaatorit või asjaomast toetusesaajat, kellel

on õigus esitada vastuväiteid, viidates ärisaladusele või huvide konfliktile.

Koordinaator või asjaomane toetusesaaja peab tegema igakülgset koostööd ning esitama

kindlaksmääratud tähtaja jooksul kogu teabe ja andmed lisaks juba esitatud tulemustele ja

aruannetele (sh teabe vahendite kasutamise kohta). Toetuse andja võib nõuda toetusesaajatelt

sellise teabe esitamist vahetult talle. Tundlikku teavet ja dokumente käsitletakse vastavalt

artiklile 13.

Koordinaatorit või asjaomast toetusesaajat võidakse kutsuda kohtumistele, sealhulgas

kohtumistele välisekspertidega.

Kohapealse kontrollkäigu korral peab toetusesaaja võimaldama juurdepääsu

(sh välisekspertidele) oma valdustesse ja ruumidesse ning tagama, et nõutud teave on

hõlpsasti kättesaadav.

Esitatav teave peab olema tõene, täpne ja täielik ning see tuleb esitada nõutud vormingus,

sealhulgas elektrooniliselt.

Hindamistulemuste põhjal koostatakse projekti hindamise aruanne.

Toetuse andja esitab projekti hindamise aruande koordinaatorile või asjaomasele

toetusesaajale, kellel on teate kättesaamisest alates märkuste esitamiseks aega 30 päeva.

Programmi Erasmus+ 2026. aasta toetusleping

Projekt number: 2026-1-EE01-KA131-HED-000437609, Leping number: 2026-KA131-09

33

Projekti hinnatakse (ja hindamisaruanded koostatakse) lepingus kasutatud keeles.

25.1.3 Auditid

Toetuse andja võib teha auditeid, et kontrollida projekti nõuetekohast rakendamist ja

lepingust tulenevate kohustuste täitmist.

Selliseid auditeid võib alustada projekti rakendamise ajal ja kuni andmelehel sätestatud

tähtajani (vt punkt 6). Neist teatatakse ametlikult asjaomasele toetusesaajale ning nende

alguskuupäevana käsitatakse teatamise kuupäeva.

Toetuse andja võib kasutada oma audititalitust, delegeerida auditeid kesksele talitusele või

kasutada väliseid audiitorühinguid. Kui toetuse andja kasutab välist audiitorühingut,

teavitatakse sellest asjaomast toetusesaajat ja tal on õigus esitada vastuväiteid, viidates

ärisaladusele või huvide konfliktile.

Asjaomane toetusesaaja peab tegema igakülgset koostööd ja esitama kindlaksmääratud

tähtaja jooksul kogu teabe (sh täielikud raamatupidamisaruanded, individuaalsed

palgatõendid või muu isiklik teave), mis on lepingu täitmise kontrollimiseks vajalik.

Tundlikku teavet ja dokumente käsitletakse vastavalt artiklile 13.

Kohapealse kontrollkäigu korral peab asjaomane toetusesaaja võimaldama pääsu (sh

välisaudiitoritele) oma valdustesse ja ruumidesse ning tagama, et nõutud teave on hõlpsasti

kättesaadav.

Esitatav teave peab olema tõene, täpne ja täielik ning see tuleb esitada nõutud vormingus,

sealhulgas elektrooniliselt.

Auditileidude põhjal koostatakse auditiaruande kavand.

Audiitorid edastavad ametliku auditiaruande kavandi asjaomasele toetusesaajale, kellel on

teate kättesaamisest alates märkuste esitamiseks aega 30 päeva (ärakuulamisega

auditimenetlus).

Lõplikus auditiaruandes võetakse arvesse asjaomase toetusesaaja märkusi ja sellest

teatatakse neile ametlikult.

Auditid (sh auditiaruanded) peavad olema lepingu keeles, välja arvatud siis, kui toetuse

andjaga ei ole kokku lepitud teisiti (vt andmelehe punkt 4.2).

25.2 Euroopa Komisjoni kontrollid, hindamised ja auditid teiste toetuse andjate

toetuste puhul

Euroopa Komisjonil on samad kontrolli-, hindamis- ja auditeerimisõigused kui toetuse

andjal.

25.3 Juurdepääs dokumentidele lihtsustatud rahastamisvormide hindamiseks

Toetusesaajad peavad andma Euroopa Komisjonile juurdepääsu oma kohustuslikele

dokumentidele, et korrapäraselt hinnata ELi programmides kasutatavaid lihtsustatud

rahastamisvorme.

Programmi Erasmus+ 2026. aasta toetusleping

Projekt number: 2026-1-EE01-KA131-HED-000437609, Leping number: 2026-KA131-09

34

25.4 Euroopa Pettustevastase Ameti, Euroopa Prokuratuuri ja Euroopa

Kontrollikoja auditid ja uurimised

Projekti rakendamise ajal või pärast seda võivad kontrollimisi, hindamisi, auditeid ja

uurimisi teha ka järgmised asutused:

- Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) määruste nr 883/2013 22

ja nr 2185/96 23

alusel;

- Euroopa Prokuratuur (EPPO) määruse (EL) 2017/1939 alusel;

- Euroopa Kontrollikoda vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 ja

ELi finantsmääruse 2024/2509 artiklile 263.

Nende asutuste taotluse korral peab asjaomane toetusesaaja esitama nõutud vormis täieliku,

täpse ja tervikliku teabe (sh täielikud raamatupidamisaruanded, individuaalsed palgatõendid

või muud isikuandmed, sh elektroonilised andmed) ning võimaldama pääsu oma valdustesse

ja ruumidesse kohapealseteks kontrollkäikudeks või inspekteerimiseks, nagu on sätestatud

kõnealustes määrustes.

Selleks peab asjaomane toetusesaaja säilitama kogu projektiga seotud asjakohast teavet

vähemalt kuni andmelehel (punkt 6) sätestatud tähtaja lõpuni ning igal juhul kuni

pooleliolevate kontrollide, hindamiste, auditite, uurimiste, kohtuvaidluste või nõuete muu

menetlemise lõpule viimiseni.

25.5 Kontrollide, hindamiste, auditite ja uurimiste tagajärjed. Tulemuste põhjal

järelduste tegemine

25.5.1 Kontrollide, hindamiste, auditite ja uurimiste tagajärjed käesoleva toetuse

puhul

Käesoleva toetusega seoses tehtud kontrollide, hindamiste, auditite või uurimiste tulemuste

põhjal võidakse toetus tagasi lükata (vt artikkel 27), toetust vähendada (vt artikkel 28) või

kohaldada 5. peatükis kirjeldatud muid meetmeid.

Kui toetus lükatakse tagasi või toetust vähendatakse pärast lõppmakse tegemist, muudetakse

selle tulemusel toetust (vt artikkel 22).

Projekti rakendamise ajal tehtud kontrollide, hindamiste, auditite või uurimiste tulemuste

põhjal võidakse esitada muutmistaotlus (vt artikkel 39), et muuta 1. lisas esitatud projekti

kirjeldust.

Kui kontrollide, hindamiste, auditite või uurimiste käigus avastatakse mis tahes ELi toetuse

puhul süsteemseid või korduvaid vigu, õigusnormi rikkumine, pettus või kohustuste täitmata

22 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis

käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999

(ELT L 248, 18.9.2013, lk 1). 23 Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat

kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse

muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

Programmi Erasmus+ 2026. aasta toetusleping

Projekt number: 2026-1-EE01-KA131-HED-000437609, Leping number: 2026-KA131-09

35

jätmine, võivad sellel olla tagajärjed muudele samadel tingimustel antud ELi toetustele

(edaspidi „laiendamine muudele toetustele“).

Lisaks võivad OLAFi või EPPO uurimise tulemused kaasa tuua kriminaalvastutusele

võtmise siseriiklike õigusnormide alusel.

25.5.2 Laiendamine muudele toetustele

Muude toetustega seotud kontrollide, hindamiste, auditite või uurimiste tulemusi võib

laiendada käesoleva toetuse suhtes, kui:

(a) leitakse, et asjaomane toetusesaaja on muude sarnastel tingimustel antud ELi

toetuste puhul teinud süsteemseid või korduvaid vigu, eiranud eeskirju, pannud

toime pettuse või jätnud kohustused täitmata nii, et see avaldab käesolevale

toetusele suurt mõju, ja

(b) nendest tulemustest on asjaomast toetusesaajat ametlikult teavitatud – ja lisatud

neist tulemustest mõjutatud toetuste loetelu – andmelehel audititele kehtestatud

tähtaja jooksul (vt punkt 6).

Toetuse andja teatab asjaomasele toetusesaajale ametlikult kavatsusest tulemusi laiendada ja

esitab tulemustest mõjutatud toetuste loetelu.

Kui laiendamine puudutab kulude või maksete tagasilükkamist, peab teade sisaldama

järgmist:

(a) ettepanekut esitada märkused tulemustest mõjutatud toetuste loetelu kohta;

(b) nõue esitada kõigi mõjutatud toetuste kohta muudetud finantsaruanded;

(c) ekstrapoleerimise korrektsiooni määr, mis on määratud kindlaks süsteemsete või

korduvate vigade alusel selliste summade arvutamiseks, mis tuleb tagasi lükata,

kui asjaomane toetusesaaja:

(i) leiab, et muudetud finantsaruannete esitamine ei ole võimalik või

teostatav, või

(ii) ei esita muudetud finantsaruandeid.

Kui laiendamine on seotud toetuste vähendamisega, peab teade sisaldama järgmist:

(a) ettepanek esitada märkused tulemustest mõjutatud toetuste loetelu kohta ja

(b) ekstrapoleerimise korrektsiooni määr, mis on määratud kindlaks süsteemsete

või korduvate vigade ja proportsionaalsuse põhimõtte alusel.

Asjaomasel toetusesaajal on märkuste ja muudetud finantsaruannete esitamiseks või

nõuetekohaselt põhjendatud alternatiivse parandusmeetodi/-määra väljapakkumiseks

aega 60 päeva pärast teate kättesaamist.

Selle põhjal analüüsib toetuse andja mõju ja teeb otsuse rakendamise kohta (st alustab

tagasilükkamis- või toetuse vähendamise menetlusi kas muudetud finantsaruannete või

teatatud/alternatiivse meetodi/määra või nende kombinatsiooni alusel; vt artiklid 27 ja 28).

Programmi Erasmus+ 2026. aasta toetusleping

Projekt number: 2026-1-EE01-KA131-HED-000437609, Leping number: 2026-KA131-09

36

25.6 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed

Kui toetusesaaja ei täida käesolevast artiklist tulenevaid kohustusi, käsitatakse ebapiisavalt

põhjendatud kulusid või makseid rahastamiskõlbmatuna (vt artikkel 6) ja need lükatakse

tagasi (vt artikkel 27) ning toetust võidakse vähendada (vt artikkel 28).

Selliste rikkumiste tagajärjel võidakse rakendada ka muid 5. peatükis kirjeldatud meetmeid.

ARTIKKEL 26. MÕJU HINDAMISED

Ei kohaldata.

5. PEATÜKK NÕUETE TÄITMATA JÄTMISE TAGAJÄRJED

1. JAGU TAGASILÜKKAMINE JA TOETUSE VÄHENDAMINE

ARTIKKEL 27. KULUDE JA MAKSETE TAGASILÜKKAMINE

27.1 Tingimused

Toetuse andja lükkab toetusesaaja osalemise lõpetamise või lõppmakse tegemise ajal või

pärast seda tagasi kõik rahastamiskõlbmatud kindlasummalised maksed (vt artikkel 6),

eelkõige pärast kontrolle, hindamisi, auditeid või uurimisi (vt artikkel 25).

Tagasilükkamise põhjus võib olla ka muude toetuste kohta saadud tulemuste laiendamine

käesolevale toetusele (vt artikkel 25).

Rahastamiskõlbmatud kulud või maksed lükatakse tagasi.

27.2 Menetlus

Kui tagasilükkamine ei too kaasa sissenõudmist, teavitab toetuse andja koordinaatorit või

asjaomast toetusesaajat ametlikult tagasilükkamisest, vähendatavast summast ja selle

põhjustest. Koordinaator või asjaomane toetusesaaja võib 30 päeva jooksul pärast teate

saamist esitada oma märkused, kui ta tagasilükkamisega ei nõustu (maksete läbivaatamise

menetlus).

Kui tagasilükkamine toob kaasa sissenõudmise, järgib toetuse andja artiklis 22 sätestatud

eelteatega ärakuulamismenetlust.

27.3 Mõju

Kui toetuse andja lükkab kulud või maksed tagasi, arvab ta need deklareeritud kuludest või

maksetest maha ja arvutab seejärel välja tasumisele kuuluva summa (ning vajaduse korral

nõuab vajaliku summa sisse; vt artikkel 22).

ARTIKKEL 28. TOETUSE VÄHENDAMINE

28.1 Tingimused

Toetuse andja võib toetusesaaja osalemise lõpetamise korral või lõppmakse tegemise ajal

või pärast seda toetusesaaja toetust vähendada, kui

Programmi Erasmus+ 2026. aasta toetusleping

Projekt number: 2026-1-EE01-KA131-HED-000437609, Leping number: 2026-KA131-09

37

(a) toetusesaaja (või esindus-, otsustamis- või kontrollivolitustega isik või toetuse

andmise/rakendamise seisukohast oluline isik) on teinud järgmist:

(i) teinud olulisi vigu, eiranud eeskirju või pannud toime pettuse või

(ii) lepingu täitmise või toetuse andmise menetluse ajal oma kohustusi tõsiselt

rikkunud (sh projekti ebakorrektse rakendamisega, taotlusvooru tingimuste

täitmata jätmisega, valeandmete esitamisega, nõutava teabe esitamata

jätmisega, eetika- või turvaeeskirjade rikkumisega (kui see on asjakohane)

jne) või

(b) tulemuste põhjal järelduste tegemine: toetusesaaja (või esindus-, otsustamis- või

kontrollivolitustega isik või toetuse andmise/rakendamise seisukohast oluline isik)

on muude sarnastel tingimustel antud ELi toetuste puhul teinud süsteemseid või

korduvaid vigu, rikkunud õigusnorme, pannud toime pettuse või jätnud olulisel

määral täitmata kohustused, millel on käesolevale toetusele oluline mõju (tulemuste

põhjal järelduste tegemine; vt artikkel 25.5).

Vähendamissumma arvutatakse iga asjaomase toetusesaaja kohta proportsionaalselt vigade,

eeskirjade rikkumiste, pettuste või kohustuste täitmata jätmise tõsiduse ja kestusega,

kohaldades rahastamiskõlblikku toetuse suhtes individuaalset vähendusmäära.

28.2 Menetlus

Kui toetuse vähendamine ei too kaasa sissenõudmist, teavitab toetuse andja koordinaatorit

või asjaomast toetusesaajat ametlikult vähendamisest, vähendatavast summast ja

vähendamise põhjustest. Koordinaator või asjaomane toetusesaaja võib 30 päeva jooksul

pärast teate saamist esitada oma märkused, kui ta vähendamisega ei nõustu (maksete

läbivaatamise menetlus).

Kui toetuse vähendamine toob kaasa sissenõudmise, järgib toetuse andja artiklis 22

sätestatud eelteatega ärakuulamismenetlust.

28.3 Mõju

Kui toetuse andja vähendab toetust, arvab ta vähendussumma toetusest maha ja arvutab

seejärel välja tasumisele kuuluva summa (ning vajaduse korral nõuab vajaliku summa sisse,

vt artikkel 22).

2. JAGU PEATAMINE JA LÕPETAMINE

ARTIKKEL 29. MAKSETÄHTAJA ARVESTAMISE PEATAMINE

29.1 Tingimused

Toetuse andja võib igal ajal peatada maksetähtaja arvestamise, kui makset ei saa töödelda,

sest

(a) nõutud aruannet (vt artikkel 21) ei ole esitatud või see on puudulik või on vaja

täiendavat teavet,

(b) on kahtlusi makstava summa suhtes (nt on käimas tulemuste põhjal järelduste

tegemise menetlus, on küsitavusi seoses rahastamiskõlblikkusega, on tekkinud

Programmi Erasmus+ 2026. aasta toetusleping

Projekt number: 2026-1-EE01-KA131-HED-000437609, Leping number: 2026-KA131-09

38

toetuse vähendamise vajadus jne) ning on vaja täiendavaid kontrolle, hindamisi,

auditeid või uurimisi või

(c) on muid küsimusi, mis mõjutavad ELi finantshuve.

29.2 Menetlus

Toetuse andja teatab koordinaatorile ametlikult peatamisest ja selle põhjustest.

Peatamine jõustub teate saatmise päeval.

Kui maksetähtaja arvestamise peatamise tingimused ei ole enam täidetud, siis peatamine

lõpetatakse ja järelejäänud makseperioodi taasalustatakse (vt andmelehe punkt 4.2).

Kui peatamine kestab üle kahe kuu, võib koordinaator küsida toetuse andjalt kinnitust selle

kohta, kas peatamine kestab edasi.

Kui maksetähtaja arvestamise peatamise põhjuseks on aruande mittevastavus nõuetele ja

muudetud aruannet pole esitatud (või see esitati, kuid lükati samuti tagasi), võib toetuse

andja ka lepingu lõpetada või lõpetada koordinaatori osalemise (vt artikkel 32).

ARTIKKEL 30. MAKSETE PEATAMINE

30.1 Tingimused

Toetuse andja võib igal ajal kas täielikult või osaliselt peatada ühele või mitmele

toetusesaajale tehtavad maksed, kui

(a) toetusesaaja (või esindus-, otsustamis- või kontrollivolitustega isik või toetuse

andmise/rakendamise seisukohast oluline isik) on teinud järgmist või on kahtlus, et

ta on teinud järgmist:

(i) teinud olulisi vigu, eiranud eeskirju või pannud toime pettuse või

(ii) käesoleva lepingu täitmise või toetuse andmise menetluse ajal oma

kohustusi tõsiselt rikkunud (sh projekti ebakorrektse rakendamisega,

projektikonkursi tingimuste täitmata jätmisega, valeandmete esitamisega,

nõutava teabe esitamata jätmisega, eetika- või turvaeeskirjade rikkumisega

(kui see on asjakohane) või ei ole teinud koostööd kontrollide, hindamiste,

auditite ja uurimise jne puhul) või

(b) tulemuste põhjal järelduste tegemine: toetusesaaja (või esindus-, otsustamis- või

kontrollivolitustega isik või toetuse andmise/rakendamise seisukohast oluline isik)

on muude sarnastel tingimustel antud ELi toetuste puhul teinud süsteemseid või

korduvaid vigu, rikkunud õigusnorme, pannud toime pettuse või jätnud olulisel

määral täitmata kohustused, millel on käesolevale toetusele oluline mõju (tulemuste

põhjal järelduste tegemine; vt artikkel 25.5).

Kui ühe või mitme toetusesaaja maksed on peatatud, teeb toetuse andja osalise(d) makse(d)

selle osa (nende osade) kohta, mis ei ole peatatud. Kui peatamine hõlmab lõppmakset, siis

käsitatakse pärast peatamise lõpetamist ülejäänud summa(de) tasumist (või sissenõudmist)

projekti lõpetava lõppmakse tasumisena.

Programmi Erasmus+ 2026. aasta toetusleping

Projekt number: 2026-1-EE01-KA131-HED-000437609, Leping number: 2026-KA131-09

39

30.2 Menetlus

Enne maksete peatamist saadab toetuse andja asjaomasele toetusesaajale eelteate,

- milles teatab ametlikult maksete peatamise kavatsusest ja selle põhjustest ning

- palub esitada võimalikud märkused 30 päeva jooksul alates teate saamisest.

Kui toetuse andjale märkusi ei esitata või kui ta otsustab esitatud märkustele vaatamata

menetlust jätkata, kinnitab ta peatamise (kinnituskiri). Muudel juhtudel edastab ta ametliku

teate selle kohta, et menetlus lõpetatakse.

Toetuse andja teavitab pärast peatamismenetluse lõppu ka koordinaatorit.

Peatamine jõustub kinnitusteate saatmisele järgneval päeval.

Kui maksete jätkamise tingimused on täidetud, siis peatamine lõpetatakse. Toetuse andja

teavitab ametlikult asjaomast toetusesaajat (ja koordinaatorit) ja määrab kindlaks peatamise

lõpetamise kuupäeva.

Peatamise ajal asjaomastele toetusesaajatele ettemakseid ei tehta.

ARTIKKEL 31. TOETUSLEPINGU PEATAMINE

31.1 Toetuslepingu peatamine konsortsiumi taotlusel

31.1.1 Tingimused ja kord

Toetusesaajad võivad taotleda toetuse või selle mis tahes osa rakendamise peatamist, kui

erakordsed asjaolud – eelkõige vääramatu jõud (vt artikkel 35) – muudavad selle

rakendamise võimatuks või erakordselt raskeks.

Koordinaator peab esitama muutmistaotluse (vt artikkel 39), mis sisaldab järgmist teavet:

- muutmise põhjused;

- peatamise jõustumise kuupäev (see kuupäev võib olla varasem kui muutmistaotluse

esitamise kuupäev) ja

- projekti rakendamise jätkamise eeldatav kuupäev.

Lõpetamine jõustub muutmistaotluses nimetatud kuupäeval.

Kui olukord võimaldab projekti rakendamist jätkata, peab koordinaator kohe taotlema

lepingu muutmist, et määrata kindlaks peatamise lõpetamise kuupäev ja projekti jätkamise

kuupäev (üks päev pärast peatamise lõpetamise kuupäeva), pikendada projekti kestust ja teha

muid muudatusi, mis on vajalikud projekti kohandamiseks uue olukorraga (vt artikkel 39),

välja arvatud juhul, kui toetus on lõpetatud (vt artikkel 32). Peatamine lõpetatakse

muutmistaotluses sätestatud peatamise lõpetamise kuupäeval. See kuupäev peab olema

varasem kui muutmistaotluse esitamise kuupäev.

Peatamise ajal ettemakseid ei tehta. Samuti ei tohi siis teha ühikuhinnas sisalduvaid kulutusi.

Kulutuste tegemine tuleb peatada ja uusi kulutusi ei või teha. Toetuse peatamise ajal

Programmi Erasmus+ 2026. aasta toetusleping

Projekt number: 2026-1-EE01-KA131-HED-000437609, Leping number: 2026-KA131-09

40

rakendatud tegevustega seotud kulud või maksed ei ole rahastamiskõlblikud (vt artikli 6

punkt 6.3).

31.2 Toetuslepingu täitmise peatamine toetuse andja algatusel

31.2.1 Tingimused

Toetuse andja võib toetuse või selle mis tahes osa peatada, kui

(a) toetusesaaja (või esindus-, otsustamis- või kontrollivolitustega isik või toetuse

andmise/rakendamise seisukohast oluline isik) on teinud järgmist või on kahtlus, et

ta on teinud järgmist:

(i) teinud olulisi vigu, eiranud eeskirju või pannud toime pettuse või

(ii) käesoleva lepingu täitmise või toetuse andmise menetluse ajal oma

kohustusi tõsiselt rikkunud (sh projekti ebakorrektse rakendamisega,

projektikonkursi tingimuste täitmata jätmisega, valeandmete esitamisega,

nõutava teabe esitamata jätmisega, eetika- või turvaeeskirjade

rikkumisega (kui see on asjakohane) või ei ole teinud koostööd

kontrollide, hindamiste, auditite ja uurimise jne puhul) või

(b) tulemuste põhjal järelduste tegemine: toetusesaaja (või esindus-, otsustamis- või

kontrollivolitustega isik või toetuse andmise/rakendamise seisukohast oluline isik)

on muude sarnastel tingimustel antud ELi toetuste puhul teinud süsteemseid või

korduvaid vigu, rikkunud õigusnorme, pannud toime pettuse või jätnud olulisel

määral täitmata kohustused, millel on käesolevale toetusele oluline mõju (tulemuste

põhjal järelduste tegemine; vt artikkel 25.5).

31.2.2 Menetlus

Enne toetuse peatamist saadab toetuse andja koordinaatorile eelteate,

- milles teatab ametlikult toetuse peatamise kavatsusest ja selle põhjustest ning

- palub esitada võimalikud märkused 30 päeva jooksul alates teate saamisest.

Kui toetuse andjale märkusi ei esitata või kui ta otsustab esitatud märkustele vaatamata

menetlust jätkata, kinnitab ta peatamise (kinnituskiri). Muudel juhtudel edastab ta ametliku

teate selle kohta, et menetlus lõpetatakse.

Peatamine jõustub päeval pärast seda, kui kinnituskiri on saadetud (või teates osutatud

hilisemal kuupäeval).

Kui projekti rakendamise jätkamise tingimused on täidetud, teavitab toetuse andja

koordinaatorit sellest ametlikult peatamise lõpetamise kirjaga, milles ta määrab kindlaks

peatamise lõpetamise kuupäeva ja palub koordinaatoril taotleda lepingu muutmist, et

määrata kindlaks jätkamise kuupäev (üks päev pärast peatamise lõpetamise kuupäeva),

pikendada projekti kestust ja teha muid muudatusi, mis on vajalikud projekti kohandamiseks

uue olukorraga (vt artikkel 39), välja arvatud juhul, kui toetus on lõpetatud (vt artikkel 32).

Peatamine lõpetatakse peatamise lõpetamise kirjas kindlaks määratud peatamise lõpetamise

kuupäeval. See kuupäev võib olla varasem kirja saatmise kuupäevast.

Programmi Erasmus+ 2026. aasta toetusleping

Projekt number: 2026-1-EE01-KA131-HED-000437609, Leping number: 2026-KA131-09

41

Peatamise ajal ettemakseid ei tehta. Peale selle ei tohi teha ühikuhinnas sisalduvaid kulutusi,

selliste kulutuste tegemine tuleb peatada ja uusi kulutusi ei või teha. Peatamise ajal

rakendatud tegevusega seotud kulud või maksed ei ole rahastamiskõlblikud (vt artikli 6

punkt 6.3).

Toetusesaajad ei või nõuda toetuse andja poolt algatatud lõpetamisest tulenevate kahjude

hüvitamist (vt artikkel 33).

Toetuse peatamine ei mõjuta toetuse andja õigust lõpetada toetuse andmine või toetusesaaja

osalemine (vt artikkel 32) või toetust vähendada (vt artikkel 28).

ARTIKKEL 32. TOETUSLEPINGU LÕPETAMINE VÕI TOETUSESAAJA

OSALEMISE LÕPETAMINE

32.1 Toetuslepingu lõpetamine konsortsiumi taotlusel

32.1.1 Tingimused ja kord

Toetusesaajad võivad taotleda toetuse lõpetamist.

Koordinaator peab esitama muutmistaotluse (vt artikkel 39), mis sisaldab järgmist teavet:

- muutmise põhjused;

- kuupäev, mil konsortsium lõpetab projektiga seotud töö (töö lõpetamise kuupäev), ja

- lõpetamise jõustumise kuupäev (lõpetamiskuupäev); see kuupäev peab olema

hilisem kui muutmistaotluse esitamise kuupäev.

Lõpetamine jõustub muutmistaotluses nimetatud lõpetamiskuupäeval.

Kui põhjendusi ei esitata või kui toetuse andja leiab, et põhjused lõpetamist ei õigusta, võib

ta asuda seisukohale, et toetus on lõpetatud ebakorrektselt.

32.1.2 Mõju

Koordinaator peab 60 päeva jooksul pärast lõpetamise jõustumist esitama lõpparuande

(viimase poolelioleva aruandeperioodi kohta kuni lõpetamiseni).

Toetuse andja arvutab heakskiidetud toetuse ja lõppmakse esitatud aruande alusel, võttes

arvesse enne töö lõpetamise kuupäeva rakendatud tegevustega seoses tekkinud kulusid ja

tehtud makseid (vt artikkel 22). Alles pärast lõpetamist täitmisele kuuluvate lepingutega

seotud kulud ei ole rahastamiskõlblikud.

Kui toetuse andja ei saa aruannet ettenähtud tähtaja jooksul, võetakse arvesse ainult

heakskiidetud perioodilises aruandes sisalduvaid kulusid ja makseid (kui ühtegi perioodilist

aruannet ei ole heaks kiidetud, siis kulusid arvesse ei võeta / makseid ei tehta).

Ebakorrektne lõpetamine võib tuua kaasa toetuse vähendamise (vt artikkel 28).

Toetusesaajate kohustused (eelkõige artikkel 13 (konfidentsiaalsus ja turvalisus), artikkel 16

(intellektuaalomandi õigused), artikkel 17 (teavitamine, levitamine ja nähtavus), artikkel 21

(aruandlus), artikkel 25 (kontrollid, hindamised, auditid ja uurimised), artikkel 27

Programmi Erasmus+ 2026. aasta toetusleping

Projekt number: 2026-1-EE01-KA131-HED-000437609, Leping number: 2026-KA131-09

42

(tagasilükkamine), artikkel 28 (toetuse vähendamine) ja artikkel 42 (nõuete loovutamine))

kehtivad ka pärast lõpetamist.

32.2 Toetusesaaja osalemise lõpetamine konsortsiumi taotlusel

32.2.1 Tingimused ja kord

Koordinaator võib taotleda ühe või mitme toetusesaaja osalemise lõpetamist asjaomase

toetusesaaja taotlusel või teiste toetusesaajate nimel.

Koordinaator peab esitama muutmistaotluse (vt artikkel 39), mis sisaldab järgmist teavet:

- muutmise põhjused;

- asjaomase toetusesaaja arvamus (või tõend selle kohta, et tema arvamust on

kirjalikult küsitud);

- kuupäev, mil toetusesaaja lõpetab projektiga seotud töö (töö lõpetamise kuupäev);

- lõpetamise jõustumise kuupäev (lõpetamiskuupäev); see kuupäev peab olema

hilisem kui muutmistaotluse esitamise kuupäev.

Kui lõpetamine puudutab koordinaatorit ja seda tehakse tema nõusolekuta, peab taotluse

tegema teine toetusesaaja (tegutsedes konsortsiumi nimel).

Lõpetamine jõustub muutmistaotluses nimetatud lõpetamiskuupäeval.

Kui teavet ei esitata või kui toetuse andja leiab, et põhjused lõpetamist ei õigusta, võib ta

pidada toetusesaaja osalemise lõpetamist ebakorrektseks.

32.2.2 Mõju

Koordinaator peab 60 päeva jooksul pärast lõpetamise jõustumist esitama:

(i) aruande asjaomasele toetusesaajale tehtud maksete kohta;

(ii) asjaomase toetusesaaja esitatud lõpetamisaruande poolelioleva aruandeperioodi

kohta kuni lõpetamiseni, mis sisaldab ülevaadet töö edenemisest, finantsaruannet

ja selgitust vahendite kasutamise kohta;

(iii) teise muutmistaotluse (vt artikkel 39) koos muude vajalike muudatustega (nt

osalemise lõpetanud toetusesaaja ülesannete ja hinnangulise eelarve

ümberjaotamine; uue toetusesaaja lisamine osalemise lõpetanud toetusesaaja

asendamiseks; koordinaatori vahetamine jne).

Toetuse andja arvutab toetusesaajale makstava summa esitatud aruande alusel, võttes arvesse

enne töö lõpetamise kuupäeva rakendatud tegevusega seoses tekkinud kulusid ja tehtud

makseid (vt artikkel 22). Alles pärast lõpetamist täitmisele kuuluvate lepingutega seotud

kulud ei ole rahastamiskõlblikud.

Lõpetamisaruandes esitatud teave peab olema lisatud ka järgmise aruandeperioodi

perioodilisse aruandesse (vt artikkel 21).

Programmi Erasmus+ 2026. aasta toetusleping

Projekt number: 2026-1-EE01-KA131-HED-000437609, Leping number: 2026-KA131-09

43

Kui toetuse andja ei saa lõpetamisaruannet ettenähtud tähtaja jooksul, võetakse arvesse

ainult heakskiidetud perioodilises aruandes sisalduvaid kulusid ja makseid (kui ühtegi

perioodilist aruannet ei ole heaks kiidetud, siis kulusid arvesse ei võeta / makseid ei tehta).

Kui toetuse andja ei saa maksete jaotust puudutavat aruannet ettenähtud tähtaja jooksul,

järeldab ta, et:

- koordinaator ei teinud asjaomasele toetusesaajale ühtegi makset ja et

- asjaomane toetusesaaja ei pea koordinaatorile midagi tagasi maksma.

Kui toetuse andja kiidab teise muutmistaotluse heaks, muudetakse lepingut ja viiakse sisse

vajalikud muudatused (vt artikkel 39).

Kui toetuse andja lükkab teise muutmistaotluse tagasi seetõttu, et see seab kahtluse alla

toetuse andmise otsuse või rikuksid taotlejate võrdse kohtlemise põhimõtet, võib toetuse

andmise lõpetada (vt artikkel 32).

Ebakorrektse lõpetamise tõttu võidakse toetust vähendada (vt artikkel 31) või toetuse

andmine lõpetada (vt artikkel 32).

Asjaomase toetusesaaja kohustused (eelkõige artikkel 13 (konfidentsiaalsus ja turvalisus),

artikkel 16 (intellektuaalomandi õigused), artikkel 17 (teavitamine, levitamine ja nähtavus),

artikkel 21 (aruandlus), artikkel 25 (kontrollid, hindamised, auditid ja uurimised),

artikkel 27 (tagasilükkamine), artikkel 28 (toetuse vähendamine) ja artikkel 42 (nõuete

loovutamine)) kehtivad ka pärast lõpetamist.

32.3 Toetuslepingu lõpetamine või toetusesaaja osalemise lõpetamine toetuse andja

algatusel

32.3.1 Tingimused

Toetuse andja võib toetuslepingu või ühe või mitme toetusesaaja osalemise lõpetada, kui

(a) üks või mitu toetusesaajat ei ühine lepinguga (vt artikkel 40);

(b) muudatus projektis või toetusesaaja õiguslikus, rahalises, tehnilises,

organisatsioonilises või omandiõigusega seotud olukorras mõjutab tõenäoliselt

oluliselt projekti rakendamist või seab kahtluse alla toetuse andmise otsuse

(sealhulgas muudatused, mis on seotud ühega kirjalikus kinnituses loetletud

menetlusest kõrvalejätmise alustest);

(c) pärast ühe või mitme toetusesaaja osalemise lõpetamist seaksid lepingusse tehtavad

vajalikud muudatused (ja nende mõju projektile) kahtluse alla toetuse andmise otsuse

või rikuksid taotlejate võrdse kohtlemise põhimõtet;

(d) projekti rakendamine on muutunud võimatuks või selle jätkamiseks vajalikud

muudatused seaksid kahtluse alla toetuse andmise otsuse või rikuksid taotlejate

võrdse kohtlemise põhimõtet;

(e) toetusesaaja (või tema võlgade eest piiramatut vastutust kandva isiku) suhtes on

algatatud pankrotimenetlus vms (sealhulgas maksejõuetusmenetlus, likvideerimine,

Programmi Erasmus+ 2026. aasta toetusleping

Projekt number: 2026-1-EE01-KA131-HED-000437609, Leping number: 2026-KA131-09

44

likvideerija või kohtupoolne haldamine, kokkulepe võlausaldajatega, äritegevuse

peatamine jne);

(f) toetusesaaja (või tema võlgade eest piiramatut vastutust kandev isik) rikub

sotsiaalkindlustus- või maksukohustusi;

(g) toetusesaaja (või esindus-, otsustus- või kontrollivolitustega isik või toetuse

andmise/rakendamise seisukohast oluline isik) on tunnistatud süüdi tõsises

ametialases rikkumises;

(h) toetusesaaja (või esindus-, otsustamis- või kontrollivolitustega isik või toetuse

andmise/rakendamise seisukohast oluline isik) on pannud toime pettuse või

korruptiivse teo või on seotud kuritegeliku organisatsiooniga, rahapesuga,

terrorismiga seotud kuritegudega (sealhulgas terrorismi rahastamine), lapstööjõu

kasutamisega või inimkaubandusega;

(i) toetusesaaja (või esindus-, otsustamis- või kontrollivolitustega isik või toetuse

andmise/rakendamise seisukohast oluline isik) on loodud teises jurisdiktsioonis

kavatsusega hoida kõrvale maksu-, sotsiaal- või muudest juriidilistest kohustustest

päritoluriigis (või selleks on loodud muu üksus);

(j) toetusesaaja (või esindus-, otsustamis- või kontrollivolitustega isik või toetuse

andmise/rakendamise seisukohast oluline isik) on teinud järgmist:

(i) teinud olulisi vigu, eiranud eeskirju või pannud toime pettuse või

(ii) lepingu täitmise või toetuse andmise menetluse ajal oma kohustusi tõsiselt

rikkunud (sh projekti ebakorrektse rakendamisega, projektikonkursi

tingimuste täitmata jätmisega, valeandmete esitamisega, nõutava teabe

esitamata jätmisega, eetika- või turvaeeskirjade rikkumisega (kui see on

asjakohane), ei ole teinud koostööd kontrollide, hindamiste, auditite ja

uurimiste jne puhul);

(k) tulemuste põhjal järelduste tegemine: toetusesaaja (või esindus-, otsustamis- või

kontrollivolitustega isik või toetuse andmise/rakendamise seisukohast oluline isik)

on muude sarnastel tingimustel antud ELi toetuste puhul teinud süsteemseid või

korduvaid vigu, rikkunud õigusnormi, pannud toime pettuse või jätnud olulisel

määral täitmata kohustused, millel on käesolevale toetusele oluline mõju (tulemuste

põhjal järelduste tegemine, vt artikkel 25.5);

(l) hoolimata toetuse andja konkreetsest nõudest ei taotle toetusesaaja koordinaatori

kaudu lepingu muutmist, et lõpetada mõne temaga seotud üksuse või assotsieerunud

partneri osalemine, kes on mõnes punktides (d), (f), (e), (g), (h), (i) või (j) nimetatud

olukorras, ja jaotada oma ülesandeid ümber.

32.3.2 Menetlus

Enne toetuse või ühe või mitme toetusesaaja osalemise lõpetamist saadab toetuse andja

koordinaatorile või asjaomasele toetusesaajale eelteate,

- milles teatab ametlikult lõpetamiskavatsusest ja selle põhjustest ning

Programmi Erasmus+ 2026. aasta toetusleping

Projekt number: 2026-1-EE01-KA131-HED-000437609, Leping number: 2026-KA131-09

45

- palub esitada võimalikud märkused 30 päeva jooksul alates teate saamisest.

Kui toetuse andjale märkusi ei esitata või kui ta otsustab esitatud märkustele vaatamata

menetlust jätkata, kinnitab ta lõpetamise ja selle jõustumise kuupäeva (kinnituskiri).

Muudel juhtudel edastab ta ametliku teate selle kohta, et menetlus lõpetatakse.

Toetusesaaja osalemise lõpetamise korral teavitab toetuse andja menetluse lõpus ka

koordinaatorit.

Lõpetamine jõustub kinnitusteate saatmisele järgneval päeval (või teates osutatud hilisemal

kuupäeval; „lõpetamiskuupäev“).

32.3.3 Mõju

(a) Toetuslepingu lõpetamise korral:

Koordinaator peab 60 päeva jooksul pärast lõpetamise jõustumist esitama

lõpparuande (poolelioleva aruandeperioodi kohta kuni lõpetamiseni).

Toetuse andja arvutab heakskiidetud toetuse ja lõppmakse esitatud aruande alusel,

võttes arvesse enne lõpetamise jõustumist rakendatud tegevusega seoses tekkinud

kulusid ja tehtud makseid (vt artikkel 22). Alles pärast lõpetamist täitmisele

kuuluvate lepingutega seotud kulud ei ole rahastamiskõlblikud.

Kui leping lõpetatakse aruandluskohustuse täitmata jätmise tõttu, ei või koordinaator

pärast lõpetamist enam ühtegi aruannet esitada.

Kui toetuse andja ei saa aruannet ettenähtud tähtaja jooksul, võetakse arvesse ainult

heakskiidetud perioodilises aruandes sisalduvaid kulusid ja makseid (kui ühtegi

perioodilist aruannet ei ole heaks kiidetud, siis kulusid arvesse ei võeta / makseid ei

tehta).

Lõpetamine ei mõjuta toetuse andja õigust toetust vähendada (vt artikkel 28) või

haldussanktsioone kehtestada (artikkel 34).

Toetusesaajad ei või nõuda toetuse andja poolt algatatud lõpetamisest tulenevate

kahjude hüvitamist (vt artikkel 33).

Toetusesaajate kohustused (eelkõige artikkel 13 (konfidentsiaalsus ja turvalisus),

artikkel 16 (intellektuaalomandi õigused), artikkel 17 (teavitamine, levitamine ja

nähtavus), artikkel 21 (aruandlus), artikkel 25 (kontrollid, hindamised, auditid ja

uurimised), artikkel 26 (mõju hindamine), artikkel 27 (tagasilükkamine), artikkel 28

(toetuse vähendamine) ja artikkel 42 (nõuete loovutamine)) kehtivad ka pärast

lõpetamist.

(b) Toetusesaaja osalemise lõpetamine

Koordinaator peab 60 päeva jooksul pärast lõpetamise jõustumist esitama:

(i) aruande asjaomasele toetusesaajale tehtud maksete kohta;

Programmi Erasmus+ 2026. aasta toetusleping

Projekt number: 2026-1-EE01-KA131-HED-000437609, Leping number: 2026-KA131-09

46

(ii) asjaomase toetusesaaja esitatud lõpparuande poolelioleva

aruandeperioodi kohta kuni lõpetamiseni, mis sisaldab ülevaadet töö

edenemisest, finantsaruannet ja selgitust vahendite kasutamise kohta;

(iii) muutmistaotluse (vt artikkel 39) koos vajalike muudatustega (nt

osalemise lõpetanud toetusesaaja ülesannete ja hinnangulise eelarve

ümberjaotamine; uue toetusesaaja lisamine osalemise lõpetanud

toetusesaaja asendamiseks; koordinaatori vahetamine jne).

Toetuse andja arvutab toetusesaajale makstava summa esitatud aruande alusel, võttes

arvesse enne lõpetamise jõustumist rakendatud tegevusega seoses tekkinud kulusid

ja tehtud makseid (vt artikkel 22). Alles pärast lõpetamist täitmisele kuuluvate

lepingutega seotud kulud ei ole rahastamiskõlblikud.

Lõpetamisaruandes esitatud teave peab olema lisatud ka järgmise aruandeperioodi

perioodilisse aruandesse (vt artikkel 21).

Kui toetuse andja ei saa lõpetamisaruannet ettenähtud tähtaja jooksul, võetakse

arvesse ainult heakskiidetud perioodilises aruandes sisalduvaid kulusid ja makseid

(kui ühtegi perioodilist aruannet ei ole heaks kiidetud, siis kulusid arvesse ei võeta /

makseid ei tehta).

Kui toetuse andja ei saa maksete jaotust puudutavat aruannet ettenähtud tähtaja

jooksul, järeldab ta, et:

- koordinaator ei teinud asjaomasele toetusesaajale ühtegi makset ja et

- asjaomane toetusesaaja ei pea koordinaatorile midagi tagasi maksma.

Kui toetuse andja kiidab muutmistaotluse heaks, muudetakse lepingut, et viia sinna

sisse vajalikud muudatused (vt artikkel 39).

Kui toetuse andja lükkab muutmistaotluse tagasi seetõttu, et see seab kahtluse alla

toetuse andmise otsuse või rikub toetuse taotlejate võrdse kohtlemise põhimõtet,

võib toetuse andmise lõpetada (vt artikkel 32).

Asjaomase toetusesaaja kohustused (eelkõige artikkel 13 (konfidentsiaalsus ja

turvalisus), artikkel 16 (intellektuaalomandi õigused), artikkel 17 (teavitamine,

levitamine ja nähtavus), artikkel 21 (aruandlus), artikkel 25 (kontrollid, hindamised,

auditid ja uurimised), artikkel 26 (mõju hindamine), artikkel 27 (tagasilükkamine),

artikkel 28 (toetuse vähendamine) ja artikkel 42 (nõuete loovutamine)) kehtivad ka

pärast lõpetamist.

3. JAGU MUUD TAGAJÄRJED: KAHJUTASUD JA HALDUSKARISTUSED

ARTIKKEL 33. KAHJUTASUD

33.1 Toetuse andja vastutus

Toetuse andja ei vastuta toetusesaajatele või kolmandatele isikutele käesoleva lepingu

rakendamise, sealhulgas raske hooletuse tagajärjel tekitatud kahju eest.

Programmi Erasmus+ 2026. aasta toetusleping

Projekt number: 2026-1-EE01-KA131-HED-000437609, Leping number: 2026-KA131-09

47

Toetuse andja ei vastuta toetusesaajate või teiste projektis osalevate üksuste poolt käesoleva

lepingu rakendamise tagajärjel tekitatud kahju eest.

33.2 Toestusesaajate vastutus

Toetusesaajad peavad hüvitama toetuse andjale kogu kahju, mis on talle tekkinud projekti

rakendamise tagajärjel või põhjusel, et projekti ei rakendatud täielikus kooskõlas lepinguga,

kui kahju põhjus oli raske hooletus või tahtlik tegevus.

Vastutus ei laiene kaudsele kahjule ega kaudsega samalaadsele kahjule (näiteks saamata

jäänud kasum, tulu või leping), kui kahju põhjus ei olnud tahtlik tegevus või

konfidentsiaalsuse rikkumine.

ARTIKKEL 34. HALDUSKARISTUSED JA MUUD MEETMED

Lisaks käesolevas lepingus sätestatud lepingulistele meetmetele või nende alternatiivina

võib määrata halduskaristusi (st ELi toetuse andmise menetlusest kõrvalejätmine ja/või

rahalised karistused) või muid avalik-õiguslikke meetmeid (vt näiteks ELi finantsmääruse

2024/2509 artiklid 137–148 ning määruse 2988/95 artiklid 4 ja 7).

4. JAGU VÄÄRAMATU JÕUD

ARTIKKEL 35. VÄÄRAMATU JÕUD

Lepinguosalist, kellel vääramatu jõud takistas lepingust tulenevate kohustuste täitmist, ei

loeta oma kohustusi mittetäitnuks.

„Vääramatu jõud“ on igasugune olukord või sündmus, mis:

- takistab kummalgi lepinguosalisel täita lepingust tulenevaid kohustusi,

- on ettenägematu, erandlik olukord ja lepinguosalistest olenematud,

- ei olnud põhjustatud nendepoolsest (ega projekti kaasatud muude osalevate üksuste

poolsest) veast ega hooletusest ning

- osutub vältimatuks hoolimata nõuetekohasest hoolsusest.

Igast olukorrast, mille puhul on tegemist vääramatu jõuga, tuleb teisele lepinguosalisele

ametlikult viivitamata teatada, nimetades selle iseloomu, tõenäolise kestuse ja eeldatavad

mõjud.

Lepinguosalised peavad kohe võtma kõik vajalikud sammud vääramatust jõust tuleneva

kahju piiramiseks ja andma oma parima, et jätkata projekti rakendamist nii kiiresti kui

võimalik.

6. PEATÜKK LÕPPSÄTTED

ARTIKKEL 36. LEPINGUOSALISTE TEABEVAHETUS

36.1 Teabevahetuse vormid ja -vahendid. Elektrooniline haldamine

Kohaldatakse 5. lisas sätestatud erieeskirju.

Programmi Erasmus+ 2026. aasta toetusleping

Projekt number: 2026-1-EE01-KA131-HED-000437609, Leping number: 2026-KA131-09

48

36.2 Teate kuupäev

Kohaldatakse 5. lisas sätestatud erieeskirju.

ARTIKKEL 37. LEPINGU TÕLGENDAMINE

Andmelehe sätted on lepingu ülejäänud tingimuste suhtes ülimuslikud.

5. lisa on Tingimuste suhtes ülimuslik; Tingimused on ülimuslikud muude lisade kui 5. lisa

suhtes.

Projekti hinnanguline eelarve on 1. lisas esitatud projekti kirjelduse suhtes ülimuslik.

ARTIKKEL 38. PERIOODIDE JA TÄHTAEGADE ARVUTAMINE

Vastavalt määrusele nr 1182/7124 arvutatakse päevades, kuudes või aastates väljendatud

ajavahemikke alates neid alustava sündmuse toimumise hetkest.

Sündmuse toimumise päeva ei loeta perioodi sisse.

„Päeva“ all mõistetakse kalendri-, mitte tööpäeva.

ARTIKKEL 39. MUUDATUSED

39.1 Tingimused

Lepingut võib muuta, v.a juhul, kui muudatus põhjustab lepingu sellise muutmise, mis seaks

kahtluse alla toetuse andmise otsuse või rikuks taotlejate võrdse kohtlemise põhimõtet.

Muudatuste tegemist võivad taotleda kõik lepinguosalised.

39.2 Menetlus

Muudatust taotlev lepinguosaline peab esitama muutmistaotluse (vt 5. lisa).

Toetusesaajate nimel esitab ja võtab muutmistaotlused vastu koordinaator (vt 4. lisa). Kui

taotletakse koordinaatori muutmist tema nõusolekuta, peab taotluse tegema teine

toetusesaaja (tegutsedes teiste toetusesaajate nimel).

Muutmistaotluses tuleb esitada:

- muutmise põhjused;

- asjakohased tõendusdokumendid ning

- koordinaatori muutmiseks ilma tema nõusolekuta: koordinaatori arvamus (või tõend

selle kohta, et tema arvamust on kirjalikult küsitud).

Toetuse andja võib nõuda lisateavet.

Kui taotluse saanud lepinguosaline nõustub, peab ta allkirjastama muudatuse 45 päeva

jooksul pärast teate (või muu lisateabe, mida toetuse andja on nõudnud) saamist. Kui ta ei

24 Nõukogu 3. juuni 1971. aasta määrus (EMÜ, Euratom) nr 1182/71, millega määratakse kindlaks

ajavahemike, kuupäevade ja tähtaegade suhtes kohaldatavad eeskirjad (EÜT L 124, 8.6.1971, lk 1).

Programmi Erasmus+ 2026. aasta toetusleping

Projekt number: 2026-1-EE01-KA131-HED-000437609, Leping number: 2026-KA131-09

49

nõustu, peab ta oma mittenõustumisest ametlikult teatama samaks tähtajaks. Tähtaega võib

pikendada, kui see on taotluse hindamiseks vajalik. Kui teadet tähtajaks ei saada, loetakse

taotlus tagasilükatuks.

Muudatus jõustub päeval, mil vastuvõttev lepinguosaline selle allkirjastab.

Muudatus hakkab kehtima selle jõustumise kuupäeval või mõnel muul muudatuses

märgitud kuupäeval.

ARTIKKEL 40. ÜHINEMINE JA UUTE TOETUSESAAJATE LISAMINE

40.1 Preambulis nimetatud toetusesaajate ühinemine

Toetusesaaja, kes ei ole koordinaator, ühineb toetuslepinguga ühinemisdokumendi

allkirjastamisega (vt 4. lisa).

Nad võtavad endale lepingujärgsed õigused ja kohustused alates selle jõustumiskuupäevast

(vt artikkel 44).

40.2 Uute toetusesaajate lisamine

Põhjendatud juhtudel võivad toetusesaajad taotleda uue toetusesaaja lisamist.

Selleks peab koordinaator esitama muutmistaotluse vastavalt artiklile 39. Taotlusele tuleb

lisada uue toetusesaaja allkirjastatud ühinemisdokument (vt 4. lisa).

Uute toetusesaajate suhtes kehtivad kõik lepingujärgsed õigused ja kohustused alates nende

ühinemisdokumentides (vt 4. lisa) nimetatud ühinemiskuupäevast.

ARTIKKEL 41. LEPINGU LOOVUTAMINE

Ei kohaldata.

ARTIKKEL 42. TOETUSE ANDJA VASTU OLEVATE MAKSENÕUETE

LOOVUTAMINE

Toetusesaajad ei või toetuse andja vastu olevaid maksenõudeid loovutada ühelegi

kolmandale isikule, välja arvatud juhul, kui toetuse andja on koordinaatori poolt asjaomase

toetusesaaja nimel esitatud kirjaliku põhjendatud taotluse alusel selle sõnaselgelt kirjalikult

heaks kiitnud.

Kui toetuse andja ei ole loovutamist heaks kiitnud või kui selle tingimusi ei järgita, ei ole

loovutamisel talle mingisugust mõju.

Mingil juhul ei vabasta loovutamine toetusesaajaid kohustustest, mis neil on toetuse andja

suhtes.

ARTIKKEL 43. KOHALDATAV ÕIGUS JA VAIDLUSTE LAHENDAMINE

43.1 Kohaldatav õigus

Lepingu suhtes kohaldatakse ELi õigust, millele vajaduse korral lisandub toetuse andja riigi

õigus.

Programmi Erasmus+ 2026. aasta toetusleping

Projekt number: 2026-1-EE01-KA131-HED-000437609, Leping number: 2026-KA131-09

50

43.2 Vaidluste lahendamine

Kui vaidlus puudutab käesoleva lepingu tõlgendamist, kohaldamist või kehtivust, peavad

lepinguosalised esitama hagi toetuse andja riigi pädevale kohtule.

ARTIKKEL 44. JÕUSTUMINE

Leping jõustub päeval, mil selle viimasena allkirjastab toetuse andja.

KÄESOLEVA LEPINGU JA KÕIKIDE SELLE OSADE JA LISADE HEAKSKIITMIST

KINNITAVAD ALLKIRJAD

ALLKIRJAD

Toetusesaaja nimel Toetuse andja nimel

Johan-Elias Seljamaa Rait Toompere

(digitaalselt allkirjastatud 25

) (digitaalselt allkirjastatud)

25 Kvalifitseeritud e-allkiri (QES) või e-allkirja liik, mida toetuse andja riigi õiguse kohaselt tunnustatakse

omakäelise allkirjaga samaväärsena

Projekt: 2026-1-EE01-KA131-HED-000437609 Projekti andmed

Projekti number 2026-1-EE01-KA131-HED-000437609

Taotlusvormi ID number KA131-HED-2D490823

Taotluse esitamise ID number 1769184

Programm Erasmus+

Põhimeede KA1 - Õpiränne

Tegevus KA131-HED - Kõrghariduse üliõpilaste ja töötajate õpiränded, mida toetatakse sisepoliitika vahenditest

Projekti alguskuupäev 01/06/2026

Projekti kestus 26 kuu(d)

Projekti lõppkuupäev 31/07/2028

Riiklik agentuur EE01

Keel eesti keel

Eraldatud toetus 27 704,00 

Toetusesaaja viib eespool nimetatud taotluse ID-ga projekti ellu kooskõlas Erasmuse kõrghariduse harta põhimõtetega.

Lisa 1 - KA1 - Projekt number: 2026-1-EE01-KA131-HED-000437609 Kuupäev: 2026-06-08 Eelarve versiooni number: 0003

1 / 5

Projektitoetuse kokkuvõte

Toetusesaaja viib järgmised tegevused ellu kooskõlas Erasmus kõrgharidusharta põhimõtetega

Osalejate arv Toetus Õpirännete toetus 16 21 304,00  Õpirännete korraldustoetus 16 6 400,00 

Kursuste arv Põimitud intensiivkursuste korraldustoetus 0 0,00  Finantsgarantiiga seotud erikulud 0,00  Kokku 27 704,00 

Lisa 1 - KA1 - Projekt number: 2026-1-EE01-KA131-HED-000437609 Kuupäev: 2026-06-08 Eelarve versiooni number: 0003

2 / 5

Õpirännete toetus

Tegevuse tüüp Osalejate arv Toetus Üilõpilaste õppimine välisriigis 2 2 084,00  Üliõpilaste praktika välisriigis 10 10 420,00  Õpetamine välisriigis 4 8 800,00  Üliõpilaste õpirännete kogusumma 12 12 504,00  Töötajate õpirännete kogusumma 4 8 800,00  Kokku 16 21 304,00 

Õpirännete toetus: reisi- ja elamiskulude toetus

Tegevuse tüüp Osalejate arv Toetus Üliõpilaste praktika välisriigis 10 10 420,00  Õpetamine välisriigis 4 8 800,00  Üilõpilaste õppimine välisriigis 2 2 084,00  Üliõpilaste õpirännete kogusumma 12 12 504,00  Töötajate õpirännete kogusumma 4 8 800,00  Kokku 16 21 304,00 

Õpirännete toetus: kaasamistoetus ja erikulud Kaasamistoetus osalejatele

Tegevuse tüüp Osalejate arv Toetus

Erakorraline toetus suurteks reisikuludeks

Lisa 1 - KA1 - Projekt number: 2026-1-EE01-KA131-HED-000437609 Kuupäev: 2026-06-08 Eelarve versiooni number: 0003

3 / 5

Tegevuse tüüp Osalejate arv Toetus

Korraldustoetus

Toetus Osalejate arv Toetus Õpirännete korraldustoetus 16 6 400,00  Kaasamistoetus organisatsioonile 0 0,00  Total 16 6 400,00 

Toetus Toetus Finantsgarantiiga seotud erikulud 0,00 

Põimitud intensiivkursuste korraldustoetus

Põimitud intensiivkursuse tunnus Osalejate arv Toetus

Euroopast välja suunaga õpiränded

Hinnanguline osa projekti eelarvest/toetusest, mida kavatsete kasutada rahvusvahelise õpirände jaoks (st ELi liikmesriikidest ja programmiga assotsieerunud kolmandatest riikidest pärit üliõpilaste ja töötajate õpiränded programmiga mitteseotud kolmandatesse riikidesse).

Euroopast välja suunaga õpirännete toetuse osa projekti kogutoetusest 0%

Vähemate võimalustega osalejad

Tegevuse tüüp Osalejate arv Vähemate võimalustega osalejate arv Üliõpilaste õpirännete kogusumma 0 0 Töötajate õpirännete kogusumma 0 0 Kokku 0 0

Lisa 1 - KA1 - Projekt number: 2026-1-EE01-KA131-HED-000437609 Kuupäev: 2026-06-08 Eelarve versiooni number: 0003

4 / 5

Osalev(ad) organisatsioon(id) Kaitsevägi

Organisatsiooni ID number (OID) E10053449

Juriidiline nimi (päritolu keeles) Kaitsevägi

Organisatsiooni roll Taotlev organsiatsioon

Registrikood 70008641

KMKR nr (kui on) EE101272342

Juriidiline vorm Teadmata

Aadress Riia 12 51010 Tartu

Riik Eesti

Erasmus ID EE TARTU08

Organisatsiooni liik Kõrgkool

Lisa 1 - KA1 - Projekt number: 2026-1-EE01-KA131-HED-000437609 Kuupäev: 2026-06-08 Eelarve versiooni number: 0003

5 / 5

1

2. LISA – KULUDE JA ÜHIKUHINDADE RAHASTAMISKÕLBLIKKUSELE

KOHALDUVAD EESKIRJAD

1. ÜHIKUHINNA ALUSEL ANTAV TOETUS

1.1 Reisitoetus

Päritolukoht: lähetava organisatsiooni asukoht.

Säästvad transpordivahendid: jalgratas, buss, autode ühiskasutus ja rong. Laevaga sõitmist

käsitatakse keskkonnasäästliku reisimisena, kui seda kombineeritakse reisimisega, mis toimub

muude vähese heitega transpordivahenditega. Riiklik büroo võib tunnistada muud

transpordivahendid säästvaks, tuginedes väljakujunenud tavadele ja lähtudes eraldi igast

üksikjuhtumist.

Ühikuhinna alusel antav reisitoetussäästvate transpordivahenditega reisimiseks

(keskkonnasäästlik reisimine) on rahastamiskõlblik, kui vähemalt pool edasi-tagasi reisist (läbitud

vahemaa kilomeetrites) tehakse säästvaid transpordivahendeid kasutades.

Ühikuhinna alusel antav toetus vahemaa kohta: lähte- ja sihtkoha vahelise edasi-tagasi reisi

eest makstud summa.

Toimumiskoht: vastuvõtva organisatsiooni asukoht. Kui märgitakse erinev päritolu- või

toimumiskoht, peab toetusesaaja seda erinevust põhjendama.

Reisimisele kuluvat aega ei võeta arvesse selleks, et teha kindlaks vastavus programmijuhendis

sätestatud õpirännete minimaalsele rahastamiskõlblikule kestusele.

a) Ühikuhindade alusel antava toetuse kogusumma arvutamine

Ühikuhindade alusel antava reisitoetuse kogusumma arvutamisel korrutatakse osalejatearv

läbitava vahemaa kohta asjaomase vahemaa ja reisiliigi (tavapärane või keskkonnasäästlik) puhul

kehtiva ühikuhinnaga, nagu on sätestatud lepingu 3. lisas.

Sobiva vahemaa kindlakstegemiseks peab toetusesaaja märkima ühesuunalise reisi kauguse,

kasutades selleks veebipõhist vahemaa kalkulaatorit, mis asub komisjoni veebilehel

http://ec.europa.eu/programmes/erasmus-plus/tools/distance_en.htm.

Ühikuhindade alusel antava reisitoetuse kogusumma arvutab toetusesaaja programmi Erasmus+

aruandlus- ja haldamisvahendis kohaldatavate ühikuhindade alusel.

2

b) Toetuse saamise tingimus

Reisitoetus on rahastamiskõlblik ainult juhul, kui osaleja on tegevuse tegelikult ellu viinud.

c) Tõendusdokumendid

Töötajate tõendusdokumendid: kirjalik kinnitus, mille on allkirjastanud vastuvõttev organisatsioon

ja mis hõlmab põimitud õpirände puhul ka virtuaalseid komponente ja millel on märgitud osaleja

nimi, tegevuse eesmärk ning füüsilise õpirände kinnitatud algus- ja lõppkuupäev;

Üliõpilaste tõendusdokumendid: vastuvõtva organisatsiooni väljastatud dokumentaalsed tõendid,

mis hõlmavad põimitud õpirände puhul ka virtuaalseid komponente ning millel on märgitud

üliõpilase nimi ning füüsilise õpirände kinnitatud algus- ja lõppkuupäev järgmises vormingus:

- õpirände korral hinneteleht (või sellele lisatud kinnitus (osalemistõend));

- praktikaga seotud õpirände korral praktikatunnistus (või sellele lisatud kinnitus

(osalemistõend)).

Säästvate transpordivahendite kasutamise korral (keskkonnasäästlik reisimine) tuleb eespool

osutatud tõendusdokumentidele lisaks esitada: tõendusdokumendina reisitoetust saava isiku

allkirjastatud kirjalik kinnitus.

Kui reisi alguspunkt on päritolukohast erinev või kui lõpp-punkt erineb toimumiskohast, peab

toetusesaaja esitama selle erinevuse põhjuse. Kui reisi ei toimunud või reisi rahastati muudest

allikatest kui programm Erasmus+, märgib toetusesaaja oma aruandes, et reisimiseks ei ole rahalist

toetust vaja.

1.2 Elamiskulude toetus

a) Ühikuhindade alusel antava toetuse kogusumma arvutamine

Ühikuhindade alusel antava toetuse kogusumma arvutamiseks korrutatakse üliõpilase füüsilise

kohalviibimise päevade/kuude arv päeva/kuu ühikuhinnaga, mida kohaldatakse asjaomase

vastuvõtva riigi suhtes vastavalt lepingu 3. lisale. Rahastatud reisipäevi võib lisada, kui see on

konkreetse tegevuse puhul asjakohane, nagu on ette nähtud 3. lisas.

Kui pikaajalise õpirände korral on tegu mittetäielike kalendrikuudega, arvutatakse ühikuhindade

alusel antava toetuse kogusumma, korrutades pooliku kuu päevade arv 1/30ga ühe kuu

ühikuhinnast, sh lisatoetuse summad.

Õpirändes osalevad üliõpilased ja hiljuti kõrgkooli lõpetanud, kellel on vähem võimalusi, peavad

elamiskulude toetusena saama vähemate võimalustega isikutele ette nähtud lisatoetust, kui nad

vastavad riiklikul tasandil kehtestatud rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidele.

3

Praktika eesmärgil toimuva üliõpilaste pikaajalise õpirände korral ELi liikmesriikide ja

programmiga ühinenud kolmandate riikide vahel ning programmiga ühinemata 13. ja 14. piirkonna

kolmandatesse riikidesse, peavad üliõpilased ja hiljuti kõrgkooli lõpetanud saama elamiskulude

toetusena praktika eest igakuist lisatoetust.

Praktika ja vähemate võimaluste jaoks ette nähtud lisasummad on kumulatiivsed üliõpilaste

pikaajalise õpirände puhul ELi liikmesriikide ja programmiga ühinenud kolmandate riikide vahel

ning programmiga ühinemata 13. ja 14. piirkonna kolmandatesse riikidesse.

Elamiskulude toetuse arvutamisel kasutatavat algus- ja lõppkuupäeva arvestatakse

järgmiselt:

• alguskuupäev on esimene päev, mil üliõpilane peab olema füüsiliselt kohal vastuvõtvas

organisatsioonis (esimene kursus / esimene tööpäev / tervitusürituse või keele- ja

kultuuridevaheliste kursuste esimene päev);

• lõppkuupäev on viimane päev, mil üliõpilane peab olema füüsiliselt kohal vastuvõtvas

organisatsioonis (eksamisessiooni / kursuse / tööülesannete täitmise /

kohalviibimisperioodi viimane päev).

Töötajad: ühikuhindade alusel antava toetuse kogusumma arvutamiseks korrutatakse osaleja

füüsilise kohalviibimise päevade arv päeva ühikuhinnaga, mida kohaldatakse asjaomase

vastuvõtva riigi suhtes vastavalt lepingu 3. lisale. Rahastatud reisipäevi võib lisada, kui see on

konkreetse tegevuse puhul asjakohane, nagu on ette nähtud 3. lisas.

Osaliselt nulltoetusega kõrgharidusega seotud õpirände korral peavad osalejad saama füüsilise

õpirände miinimumkestuse jooksul individuaalset elamiskulude toetust, välja arvatud täielikult

rahastamata õpirände („nulltoetusega õpiränne“) korral.

Muudatused üliõpilaste ja töötajate kohalviibimise ajas:

kui eeldatav kohalviibimise aeg on osaleja toetuslepingus märgitust pikem, teeb toetusesaaja

osaleja taotlusel järgmist:

• kas muudab õpirände perioodil osaleja toetuslepingut, et võtta arvesse pikemat kestust,

juhul kui järelejäänud toetussumma seda võimaldab, või

• lepib õpirände perioodil osalejaga kokku, et lisanduvaid päevi arvestatakse nulltoetuse

perioodina (rahastamata ajavahemik).

Toetuse summat ei saa pärast õpirände lõppemist suurendada.

Kui kinnitatud kohalviibimise aeg on pikem kui osaleja toetuslepingus märgitud ja lepingut

ei ole pikendatud kestuse lisamiseks muudetud, loetakse lisapäevi nulltoetuse perioodina.

4

Üliõpilaste pikaajaline õpiränne: piiramata õpirände rahastamiskõlblikku miinimumkestust, kui

kinnitatud kohalviibimise aeg on toetuslepingus märgitust lühem, tuleb toetusesaajal:

• juhul, kui erinevus kinnitatud ja toetuslepingus märgitust on rohkem kui viis päeva, see

programmi Erasmus+ aruandlus- ja haldamisvahendi kaudu ajakohastada koos viitega

kinnitatud ajavahemikule (alguskuupäev ja lõppkuupäev, mis on kantud hinnetelehele või

praktikatunnistusele) ja toetus arvutatakse ümber;

• kui aga erinevus on viis päeva või väiksem, tuleb toetusesaajal see veebiplatvormis

programmi Erasmus+ aruandlus- ja haldamisvahendi jätta selliseks, nagu see on sätestatud

toetuslepingus (st toetust ei arvutata ümber).

Kui kohalviibimine katkeb, ei võeta katkestusaega elamiskulude toetuse arvutamisel arvesse. Kui

kohalviibimine katkeb vääramatu jõu tõttu, peab osalejal olema lubatud tegevust pärast

katkestusaega jätkata (käesolevas lepingus sätestatud tingimustel).

Kui osaleja lõpetab toetusesaajaga lepingu vääramatu jõu tõttu, on tal õigus saada toetuse summa,

mis vastab õpirände perioodi tegelikule kestusele. Ülejäänud vahendid tuleb toetusesaajale tagasi

maksta, välja arvatud juhul, kui pooled on omavahel teisiti kokku leppinud.

b) Toetuse saamise tingimus

Elamiskulude toetust antakse juhul, kui osaleja on tegevuse ettenähtud ajal tegelikult ellu viinud.

c) Tõendusdokumendid

Samad tõendusdokumendid, mis on nõutud reisitoetuse puhul (vt punkt 1.1.c).

Põimitud õpirände ja põimitud intensiivprogrammides osalemise tõendusdokumendid: kasutada

tuleb punktis 1.1.c nimetatud tavapäraseid dokumente.

Tõendusdokumendid vähemate võimaluste jaoks ette nähtud lisatoetuse summade kohta: tõend

ühe siseriikliku kriteeriumi täitmise kohta (nt enda kinnitus, kui see on siseriiklike kriteeriumide

kohaselt tõendusdokumendina lubatud).

d) Aruandlus

Osalejadpeavad täitma Euroopa Komisjoni koostatud standardse veebipõhise küsimustiku

(osaleja aruanne) ja andma tagasisidet faktiliste asjaolude kohta ning hindama õpirännet, selle

ettevalmistamist ja järelmeetmeid.

5

1.3 Korraldustoetus

a) Ühikuhindade alusel antava toetuse kogusumma arvutamine

Ühikuhindade alusel antava toetuse kogusumma arvutamiseks korrutatakse õpirännete koguarv

lepingu 3. lisa kohaselt kehtiva ühikuhinnaga.

Korraldustoetuse arvutamisel arvestatakse õpirännete koguarvu hulka kõikide projektis rahastatud

üliõpilaste ja töötajate õpiränne, sh programmi Erasmus+ ELi vahenditest nulltoetusega osalemine

kogu õpirände perioodi vältel ja ettevõtetest kutsutud töötajate õpiränne. Korraldustoetust saavate

isikute koguarvu sisse ei arvestata tegevuses osalejaid saatvaid isikuid.

Põimitud intensiivprogrammide puhul arvutatakse ühikuhindade alusel antava toetuse

kogusumma, korrutades õppetöö või töötajakoolitusega seotud õpirände kaudu, mida rahastatakse

sisepoliitika vahenditest, põimitud intensiivprogrammis osalejate (liikuvad õppijad) koguarv

lepingu 3. lisa kohaselt kehtiva ühikuhinnaga.

b) Toetuse saamise tingimus

Korraldustoetust antakse ainult juhul, kui osaleja on tegevuse tegelikult ellu viinud. Põimitud

intensiivprogrammide puhul makstakse ühikuhinna alusel antavat toetust, kui tegevus on toimunud

ja selle on kinnitanud riiklik büroo.

c) Tõendusdokumendid

Samad tõendusdokumendid, mis on nõutud elamiskulude toetuse puhul, sealhulgas põimitud

intensiivprogrammide puhul.

d) Aruandlus

Toetusesaaja peab esitama aruande õpirändes osalejate tegeliku arvu kohta.

Kui lõpparuande etapis on aruande kohaselt rakendatud õpirännete koguarv 10% väiksem või

väiksem kui lepingu 1. lisas esitatud õpirännete arv, ei tohi korraldustoetust vähendada.

Kui lõpparuande etapis on aruande kohaselt rakendatud õpirännete koguarv suurem kui lepingu 1.

lisas esitatud arv, piirdub korraldustoetus lepingu 1. lisas sätestatud maksimumsummaga.

Põimitud intensiivprogrammide puhul ei tohi põimitud intensiivprogrammi korraldustoetust

vähendada juhul, kui lõpparuande etapis on aruande kohaselt rakendatud õpirännete koguarv 10%

või vähem lepingu 1. lisas esitatud õpirännetest.

Kui lõpparuande etapis on aruande kohaselt rakendatud õpirännete koguarv suurem kui lepingu 1.

lisas esitatud arv, piirdub põimitud intensiivprogrammi korraldustoetus lepingu 1. lisas sätestatud

maksimumsummaga.

6

1.4 Projektijuhtimise kulud

Ei kohaldata.

1.5 Juhendamiskulud

Ei kohaldata.

1.6 Täiendav rahastamine noorte osalustegevusega seotud projektide raames füüsiliselt

toimuvatele üritustele (noorte osalustegevusega seotud ürituste toetamine)

Ei kohaldata.

1.7 Kaasamistoetus organisatsioonidele

a) Ühikuhindade alusel antava toetuse kogusumma arvutamine

Ühikuhindade alusel antava toetuse kogusumma arvutamiseks korrutatakse õpirändesosalejate

koguarv lepingu 3. lisas kindlaksmääratud kaasamistoetuse ühikuhinnaga.

b) Toetuse saamise tingimus

Kaasamistoetust antakse ainult juhul, kui osaleja on tegevuse tegelikult ellu viinud ja osalejatele

mõeldud kaasamistoetust saanud.

c) Tõendusdokumendid

Tõendusdokumendiks on kirjalik kinnitus, mille on allkirjastanud vastuvõttev organisatsioon ja

osaleja ning millel on märgitud osaleja nimi, tegevuse eesmärk ning algus- ja lõppkuupäev ja

millele on lisatud kõik dokumendid, mis tõendavad kaasamistoetuse maksmist osalejatele, nagu

on täpsustatud käesoleva lisa punktis 2.1.

1.8 Keeleõppetoetus

Ei kohaldata.

1.9 Kursusetasud

Ei kohaldata.

1.10 Ettevalmistavad kohtumised

Ei kohaldata.

7

2. TEGELIKUD KULUD

2.1 Kaasamistoetus osalejatele

a) Toetuse arvutamine

Toetusega hüvitatakse 100% tegelikest rahastamiskõlblikest kuludest.

b) Rahastamiskõlblikud kulud

Lisakulud, mis on otseselt seotud vähemate võimalustega osalejate ja neid saatvate isikutega.

Eelkõige on need kulud ette nähtud selleks, et tagada täiendav rahaline toetus füüsilise haiguse,

vaimse tervise häire või muude terviseprobleemidega isikutele, et nad saaksid osaleda õpirändes

ja ettevalmistavatel kohtumistel.

Saatvate isikute rahastamine esimese 60 päeva jooksul põhineb töötajate õpirände ühikukuludel

(reisitoetus, elamiskulude toetus).

Nagu ka osalejate puhul, võib juhul, kui reisitoetuse ühikuhinna kulud ei kata vähemalt 70% saatva

isiku tegelikest reisikuludest, kohaldada suurte reisikulude katmiseks tehtud erakorralisi kulusid

käsitlevaid eeskirju.

Kui välismaal viibitakse kauem kui 60 päeva, arvutatakse toetuse osa eelarvekategooriast

„Kaasamistoetus osalejatele“ tegelike elamiskulude alusel pärast 60. päeva.

Kui osalejad on välja valitud, võib osalejate kaasamistoetuse vahendid teha kättesaadavaks kahel

viisil. Toetusesaaja võib esitada rahastamistaotluse riiklikule büroole või teha eelarveülekande

vastavalt lepingu 5. lisale.

c) Tõendusdokumendid

Dokumendid, milles põhjendatakse osalejale kaasamistoetuse andmise vajadust ja millele on alla

kirjutanud vastuvõttev või saatev organisatsioon ning millel on märgitud osaleja nimi, tegevuse

eesmärk ning algus- ja lõppkuupäev, kavandatud tegelike kulude dokumenteerimine ja nende

kulude heakskiitmine riikliku büroo poolt ning seonduvate kulude tasumise tõend arvena, millel

on märgitud arve väljastanud asutuse nimi ja aadress, summa ja vääring, arve kuupäev ning, kui

see on asjakohane, vastuvõtva organisatsiooni allkirjastatud dokumendid, milles on märgitud

saatva isiku riigis viibimise kinnitatud algus- ja lõppkuupäev.

d) Aruandlus

Toetusesaaja peab iga selle eelarvekategooria kuluartikli puhul märkima kulude liigi ja kantud

kulude tegeliku summa.

8

2.2 Erakorralised kulud

a) Toetuse arvutamine

Toetusega hüvitatakse järgmised tegelikult kantud rahastamiskõlblikud kulud, kui allpool ei ole

sätestatud teisiti.

b) Rahastamiskõlblikud kulud

(i) Ettemaksetagatis: 80% toetusesaaja esitatud ettemaksetagatise kuludest, kui sellist tagatist

nõuab riiklik büroo, nagu on sätestatud andmelehel (vt punkt 4).

(ii) Suured reisikulud: 80% kõige säästlikumal ja tõhusamal viisil toimunud reisi kulud, kui

ühikuhindade alusel makstav toetus ei kata vähemalt 70% reisikuludest. Erakorralised

suured reisikulud asendavad reisitoetuse.

Kui osalejad on välja valitud, võib toetusesaaja esitada riiklikule büroole rahastamistaotluse

suurte reisikulude katmiseks erakorraliste kuludena või teha eelarveülekande vastavalt

lepingu 5. lisale. Erakorralised suured reisikulud asendavad reisitoetuse.

c) Tõendusdokumendid

Ettemaksetagatis: finantstagatise maksumuse tõend, kus on märgitud finantstagatise andnud

asutuse nimi ja aadress, tagatise summa ja vääring, selle väljastamise kuupäev ning tagatise andnud

asutuse seadusliku esindaja allkiri.

Suured reisikulud:tasumise tõend ja sellega seotud tõendid seotud kulude tasumise kohta arvete

alusel, milles on märgitud arve väljastanud asutuse nimi ja aadress, summa ja vääring, arve

kuupäev ning reisimarsruut.

Lisaks: dokumendid, milles põhjendatakse osalejale selle toetuse andmise vajadust ja millele on

allkirjastanud saatev organisatsioon või vastuvõttev organisatsioon ning milles on märgitud osaleja

nimi, tegevuse eesmärk ning selle tegelik algus- ja lõppkuupäev, dokumendid kavandatud tegelike

kulude kohta ja nende heaks kiitmine riikliku büroo poolt.

3. LISA. KOHALDATAVAD MÄÄRAD

1. Põhimeede. KÕRGHARIDUSE ÕPIRÄNNE

1. Reisitoetus

Reisi pikkus Keskkonnasäästlik reisimine –

summa Tavapärane reisimine – summa

10–99 km 56 eurot osaleja kohta 28 eurot osaleja kohta

100–499 km 285 eurot osaleja kohta 211 eurot osaleja kohta

500–1 999 km 417 eurot osaleja kohta 309 eurot osaleja kohta

2 000–2 999 km 535 eurot osaleja kohta 395 eurot osaleja kohta

3 000–3 999 km 785 eurot osaleja kohta 580 eurot osaleja kohta

4 000–7 999 km 1 188 eurot osaleja kohta 1 188 eurot osaleja kohta

8 000 km või enam 1 735 eurot osaleja kohta 1 735 eurot osaleja kohta

„Reisi pikkus“ tähendab vahemaad, mis jääb päritolukoha ja toimumiskoha vahele, ning

„summa“ katab nii toimumiskohta kui ka sealt tagasi sõidu kulud.

2. Elamiskulude toetus füüsilise õpirände korral

Töötajate õpiränne

Töötajad ELi liikmesriikidest ja

programmiga liitunud kolmandatest

riikidest

Töötajad programmivälistest

kolmandatest riikidest ja

ettevõtetest kutsutud töötajad

Vastuvõttev riik

Miinimumsumma –

maksimumsumma (päevas) Summa (päevas)

A1.1 A1.2

Austria, Belgia, Iirimaa,

Itaalia, Island,

Liechtenstein,

Luksemburg,

Madalmaad, Norra,

Prantsusmaa, Rootsi,

Saksamaa, Soome, Taani

190 € 190 €

Programmivälised

kolmandad riigid 13. ja

14. piirkonnast

190 €

Ei ole rahastamiskõlblik

Küpros, Tšehhi, Eesti,

Kreeka, Läti, Malta,

Portugal, Slovakkia,

Sloveenia, Hispaania

170 €

170 €

Bulgaaria, Horvaatia,

Leedu, Põhja-

Makedoonia, Poola,

Rumeenia, Serbia, Türgi

148 €

148 €

1.-3. (v.a Valgevene) ja

5.–12. piirkonda

kuuluvad

programmivälised

kolmandad riigid

190 € Ei ole rahastamiskõlblik

Need määrad, mille kehtestab riiklik büroo või kõrgharidusasutused ise (kindlaksmääratud

vahemikus), kehtivad kogu õpirände projekti kohta.

Summa päevas arvutatakse järgmiselt:

kuni tegevuse kestuse 14. päevani: summa päevas osaleja kohta vastavalt eespool esitatud tabelile

+

tegevuse kestuse 15.–60. päeval + rahastatud reisipäevad: 70% summast päevas osaleja kohta

vastavalt eespool esitatud tabelile. Maksmisele kuuluvad määrad ümardatakse lähima täis euroni.

Vajaduse korral on rahastamiskõlblik tegevusele eelneval ja järgneval päeval reisimisel tekkinud

elamiskulu kattev individuaalne toetus maksimaalselt 2 reisipäeva ulatuses, kui osalejad ja saatvad

isikud saavad tavapärase reisimise toetust, ja maksimaalselt 6 lisapäeva ulatuses

keskkonnasäästliku reisimise toetuse korral.

Üliõpilaste õpiränne

Lühiajaline füüsiline õpiränne

• Mistahes riigis lühiajalisel füüsilisel õpirändel osalevatele üliõpilastele ja hiljuti kõrgkooli

lõpetanutele on ette nähtud baassumma 79 eurot päevas kuni tegevuse kestuse 14. päevani

ja 56 eurot päevas tegevuse 15.–30 päevani, millele lisandub rahaline toetus reisipäevade

eest.

• Lühiajalisel füüsilisel õpirändel osalevatele vähemate võimalustega üliõpilastele ja

hiljuti kõrgkooli lõpetanutele on lisaks individuaalse toetuse baassummale ette nähtud

lisasumma 100 eurot 5–14 päeva kestva füüsilise õpirände korral ning 150 eurot 15–

30 päeva kestva füüsilise õpirände korral.

• Lühiajalises õpirändes osalevate üliõpilaste ja hiljuti kõrgkooli lõpetanute suhtes praktika

lisasummat ei kohaldata.

Pikaajaline füüsiline õpiränne

• Õpingute ja praktika eesmärgil ELi liikmesriikidesse ja programmiga liitunud

kolmandatesse riikidesse või 13. või 14. piirkonda kuuluvatesse programmivälistesse

kolmandatesse riikidesse toimuva üliõpilaste pikaajalise õpirände baassumma, välja

arvatud äärepoolseimates piirkondades ning ülemeremaades ja -territooriumidel asuvate

kõrgharidusasutustes õppivad üliõpilased.

Vastuvõttev riik

Summa kuu kohta

1. rühm

Suurema

elukallidusega

riigid

Austria, Belgia, Iirimaa, Itaalia,

Island, Liechtenstein, Luksemburg,

Madalmaad, Norra, Prantsusmaa,

Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani

Programmivälised kolmandad riigid

13. ja 14. piirkonnast

674 €

2. rühm

Keskmise

elukallidusega

riigid

Küpros, Tšehhi, Eesti, Kreeka, Läti,

Malta, Portugal, Slovakkia,

Sloveenia, Hispaania

606 €

3. rühm

Väiksema

elukallidusega

riigid

Bulgaaria, Horvaatia, Ungari,

Leedu, Põhja-Makedoonia, Poola,

Rumeenia, Serbia, Türgi

550 €

Need määrad, mille kehtestab riiklik büroo või kõrgharidusasutused/toetusesaajad ise

(kindlaksmääratud vahemikus), kehtivad kogu õpirände projekti kohta.

• Õpingute ja praktika eesmärgil toimuva üliõpilaste pikaajalise õpirände baassumma

äärepoolseimates piirkondades ning ülemeremaades ja -territooriumidel asuvates

kõrgharidusasutustes õppivatele üliõpilastele.

Õpiränne alates Vastuvõttev riik

Summa

Äärepoolseimad piirkonnad ning

ülemeremaad ja -territooriumid

ELi liikmesriigid, programmiga

liitunud kolmandad riigid ning 13. ja

14. piirkonda kuuluvad

programmivälised kolmandad riigid.

786 eurot kuus

• Õpingute ja praktika eesmärgil 1.–12. piirkonda kuuluvatesse programmivälistesse

kolmandatesse riikidesse ja sealt toimuva üliõpilaste pikaajalise õpirände baassumma, v. a

äärepoolseimates piirkondades ning ülemeremaades ja -territooriumidel asuvates

kõrgharidusasutustes õppivad üliõpilased.

Õpiränne saatvast riigist Vastuvõttev riik Summa

ELi liikmesriigid ja programmiga

liitunud kolmandad riigid

1. –3. (v.a Valgevene), 5.–12. piirkonda

kuuluvad programmivälised kolmandad riigid

700 eurot kuus

1.–12. piirkonda kuuluvad

programmivälised kolmandad

riigid

1. rühma kuuluvad ELi liikmesriigid ja

programmiga liitunud kolmandad riigid

900 eurot kuus

2. rühma kuuluvad ELi liikmesriigid ja

programmiga liitunud kolmandad riigid

850 eurot kuus

3. rühma kuuluvad ELi liikmesriigid ja

programmiga liitunud kolmandad riigid

800 eurot kuus

Sel juhul kuulub maksmisele vähemate võimalustega üliõpilastele ja hiljuti kõrgkooli lõpetanutele

ette nähtud lisasumma.

Praktika jaoks ette nähtud lisasumma kuulub maksmisele üksnes juhul, kui õpiränne toimub 13. ja

14. piirkonda kuuluvasse programmivälisesse kolmandasse riiki.

ELi liikmesriigid ja programmiga liitunud kolmandad riigid hõlmavad äärepoolsemaid piirkondi

ning ülemeremaid ja -territooriume.

• Praktika eesmärgil toimuv üliõpilaste pikaajaline õpiränne ELi liikmesriikidesse,

programmiga liitunud kolmandatesse riikidesse või 13. või 14. piirkonda kuuluvatesse

programmivälistesse kolmandatesse riikidesse:elamiskulude toetuse baassummale lisaks

150 eurot kuus. Praktikal osalevatel vähemate võimalustega üliõpilastel ja hiljuti

kõrgkooli lõpetanutel on õigus saada nii vähemate võimalustega üliõpilastele ja hiljuti

kõrgkooli lõpetanutele ette nähtud lisasumma kui ka praktika jaoks ette nähtud lisasumma.

• Vähemate võimalustega üliõpilaste ja hiljuti kõrgkooli lõpetanute pikaajaline

õpiränne: elamiskulude toetuse baassummale lisaks 250 eurot kuus.

• Rahastatud reisipäevad (pikaajalise ja lühiajalise õpirände korral): vajaduse korral on

rahastamiskõlblik tegevusele eelneval ja järgneval päeval reisimisel tekkinud elamiskulu

kattev individuaalne toetus maksimaalselt kahe reisipäeva ulatuses, kui osalejad ja saatvad

isikud saavad tavapärase reisimise toetust ja maksimaalselt kuue lisapäeva ulatuses

keskkonnasäästliku reisimise toetuse korral.

3. Korraldustoetus

Õpirändega seotud korraldustoetus

kuni 100. osalejani 400 eurot osaleja kohta

+ alates 101. osalejast: 230 eurot iga täiendava osaleja kohta.

Põimitud intensiivprogrammi korraldustoetus

400 eurot osaleja kohta, vähemalt 10 ja kõige rohkem 20 õpirändes osalejat, kes saavad toetust

programmist „Erasmus+“.

4. Kaasamistoetus organisatsioonidele

125 eurot osaleja kohta, selliste vähemate võimalustega osalejate õpirände tegevuste

korraldamisega seotud kulude puhul, kes saavad tegelikel kuludel põhinevat lisatoetust

eelarvekategooriast „Kaasamistoetus osalejatele“.

1

5. LISA. ERIEESKIRJAD

SISUKORD

5. LISA. ERIEESKIRJAD .............................................................................................................................. 2 1. ERALDATUD MAKSIMAALNE TOETUS (ARTIKLI 5 PUNKT 5.2)................................................. 2

1.1 eraldatud toetuse suurendamine vahendite ümberjaotamise tõttu ........................................................ 2 1.2. eraldatud maksimaalse toetuse vähendamine, mis tuleneb rakendatud õpirännete vähesusest ........... 2 1.3. eraldatud maksimaalse toetuse suurendamine kaasamistoetuse ja erakorraliste kulude katmiseks .... 2

2. EELARVE PAINDLIKKUS (ARTIKLI 5 PUNKT 5.5) ........................................................................... 3 3. ALLTÖÖVÕTJAD (ARTIKLI 9 PUNKT 9.3).......................................................................................... 3 4. TOETUS OSALEJATELE (ARTIKKEL 9.4)........................................................................................... 3 5. KAASAMISTOETUS OSALEJATELE .................................................................................................... 3 6. ANDMEKAITSE (ARTIKKEL 15) ........................................................................................................... 4

6.1 Aruandlus andmekaitsekohustuste täitmise kohta ............................................................................... 4 6.2. Osalejate teavitamine nende isikuandmete töötlemisest ..................................................................... 4

7. INTELLEKTUAALOMANDI ÕIGUSED. TAUSTTEAVE JA TULEMUSED. JUURDEPÄÄSU-

JA KASUTUSÕIGUSED (ARTIKKEL 16) .................................................................... 4 7.1 Taustteabe loetelu ................................................................................................................................ 4 7.2 Õppematerjalid .................................................................................................................................... 4

8. TEAVITAMINE, LEVITAMINE JA NÄHTAVUS (ARTIKLI 17 PUNKT 17.4) ................................. 4 8.1 Programmi Erasmus+ projektitulemuste platvorm .............................................................................. 5

9. MEETME RAKENDAMISE ERIEESKIRJAD (ARTIKKEL 18) ......................................................... 5 9.1 ELi piiravad meetmed .......................................................................................................................... 5 9.2 Kohustuslikud teabeüritused ja koolitus .............................................................................................. 5

10. ARUANDLUS (ARTIKKEL 21) ............................................................................................................... 5 10.1 Programmi Erasmus+ aruandlus- ja haldamisvahend ........................................................................ 5 10.2 Perioodiline aruanne ja eduaruanne ................................................................................................... 5 10.3 Lõpparuanne ...................................................................................................................................... 5 10.4 Lõpparuande hindamine .................................................................................................................... 6

11. TASUMISELE KUULUVAD SUMMAD (ARTIKLI 22 PUNKT 22.3) ................................................ 6 12. KONTROLLID, HINDAMISED, AUDITID JA UURIMISED (ARTIKKEL 25) ............................... 7

12.1 Dokumendikontroll ............................................................................................................................ 7 12.2 Kohapealne kontroll ........................................................................................................................... 7 12.3 Süsteemiaudit ..................................................................................................................................... 8

13. TOETUSE VÄHENDAMINE (ARTIKKEL 28) ..................................................................................... 8 14. LEPINGUOSALISTE TEABEVAHETUS (ARTIKKEL 36) ................................................................ 9 15. AKREDITEERIMISE SEIRE JA KONTORLL .................................................................................. 10 16. VEEBIPÕHINE KEELETUGI (OLS) ................................................................................................... 10 17. OSALEJATE KAITSE JA TURVALISUS ........................................................................................... 10 18. NOORTEPASSI TUNNISTUS ............................................................................................................... 10 19. KONSORTSIUMIKOKKULEPE (ARTIKKEL 7) .............................................................................. 10 20. SISERIIKLIKU ÕIGUSEGA NÕUTAVAD LISASÄTTED ............................................................... 10

2

5. LISA. ERIEESKIRJAD

1. ERALDATUD MAKSIMAALNE TOETUS (ARTIKLI 5 PUNKT 5.2)

1.1 ERALDATUD TOETUSE SUURENDAMINE VAHENDITE ÜMBERJAOTAMISE TÕTTU

Kõrghariduse õpirändega seotud vahendite ümberjaotamise tõttu või juhul, kui riiklikule

büroole muutuvad kättesaadavaks toetusesaajatele (ümber)jaotamiseks ettenähtud täiendavad

vahendid, võib artikli 5 punktis 5.2 osutatud eraldatud maksimaalset toetust artikli 39 kohaselt

lepingu muutmise teel suurendada, tingimusel et:

perioodilise aruande etapis on toimunud või kavatsetakse ellu viia suurem arv õpirändeid või

põimitud intensiivprogramme, suurem arv põimitud intensiivprogrammis osalejaid, kõrgema

maksuvusega või pikema kestusega õpirändeid (sealhulgas vajaduse korral ettevõtetest

kutsutud töötajad). Lisavahendite eraldamise kriteeriumid on järgmised:

• kõrgkool esitab riiklikule büroole taotluse riikliku büroo poolt etteantud vormil ja

määratud tähtajaks õpirände kohtade arvu suurendamiseks (tingimusel, et kõrgkool on

esialgsest projekti 80% ettemaksest 70% ära kasutanud);

• Erasmus+ programmi valikukomisjoni poolt kinnitatud täiendavate kriteeriumite alusel.

1.2. ERALDATUD MAKSIMAALSE TOETUSE VÄHENDAMINE, MIS TULENEB RAKENDATUD

ÕPIRÄNNETE VÄHESUSEST

Kui perioodilisest aruandest või eduaruandest nähtub, et rakendatud on väga väike arv

õpirändeid või põimitud intensiivprogramme on vähem ellu viidud või on põimitud

intensiivprogrammides osalenud väiksem arv osalejaid, mis osutab sellele, et toetusesaajal ei

ole võimalik kogu antud toetust kasutada, võib artikli 5 punktis 5.2 osutatud eraldatud

maksimaalset toetust artikli 39 kohaselt lepingu muutmise teel vähendada.

1.3. ERALDATUD MAKSIMAALSE TOETUSE SUURENDAMINE KAASAMISTOETUSE JA

ERAKORRALISTE KULUDE KATMISEKS

Kuna kaasamistoetust ja erakorralisi kulusid ei saa taotluse esitamise etapis nende

sihtotstarbelise laadi tõttu esialgsesse eelarvesse lisada, võib toetusesaaja taotleda nende

eelarvekategooriate jaoks täiendavat toetust, kui vähemate võimalustega või suuremate

reisikuludega osalejad on kindlaks tehtud. Riiklik büroo võib sellise muudatuse heaks kiita ja

toetust anda oma reservfondist, kui seal on vahendid.

Kui muudatus kiidetakse heaks, teeb riiklik büroo asjaomase makse kiiremas korras, kui see on

vajalik selleks, et toetusesaaja saaks täita osalejatele kaasamistoetuse andmise eeskirju, mis on

sätestatud käesoleva lisa punktis 5.

3

2. EELARVE PAINDLIKKUS (ARTIKLI 5 PUNKT 5.5)

Artikli 5 punktiga 5.5 seoses tuleb teha muudatus, kui tehakse eelarveülekandeid

eelarvekategooriasse „Korraldustoetus“ (õpiränded ja põimitud intensiivprogrammid).

Artikli 5 punktiga 5.5 seoses tuleb teha muudatus, kui eelarveülekanded üliõpilaste õpirände

eelarvekategooriast mis tahes muusse töötajate õpirände eelarvekategooriasse, sealhulgas

tegelike kulude eelarvekategooriatesse, ületavad 10% selle eelarvekategooria koguvahenditest.

3. ALLTÖÖVÕTJAD (ARTIKLI 9 PUNKT 9.3)

Ei kohaldata.

4. TOETUS OSALEJATELE (ARTIKKEL 9.4)

Kui toetusesaaja osutab osalejatele toetust projekti rakendamisel, peab ta seda tegema

kooskõlas käesolevas lisas ning 1., 2., 3. ja 6. 1 lisas sätestatud tingimustega. Toetuse tingimused

tuleb osalejatele eelnevalt selgelt ja mittediskrimineerival viisil kirjalikult teatavaks teha. Kui

on vaja kulusid ühest valuutast teise ümber arvutada, ei tohi see toimuda osaleja kahjuks.

Kui ELi toetust antakse ühikuhindade alusel antava rahalise toetuse vormis, peab toetusesaaja

kasutama ühte järgmistest võimalustest:

a) Otsetoetus: ühikuhindade alusel antava toetuse täielik väljamaksmine osalejale,

kohaldades 3. lisas esitatud ühikuhindade alusel antava toetuse määrasid.

b) Mitterahaline toetus: osalejatele vajalike kaupade ja teenuste (nt reisipiletid,

hotellimajutus) pakkumine, ostes neid osalejate nimel või tagades need muul viisil.

Toetusesaaja peab tagama, et saadud kaubad ja teenused vastavad vajalikele kvaliteedi-

ja ohutusstandarditele. Kui kaupade ja teenuste ostmise kulud on väiksemad vastavast

ühikuhindade alusel antavast toetusest, võib toetusesaaja kasutada järelejäänud

vahendeid muude projektikulude katmiseks, nende väljamaksmiseks osalejale või

täiendavatele osalejate rahastamiseks, järgides samal ajal vajalikke kvaliteedi- ja

ohutusstandardeid ning tagades õiglase ja võrdse kohtlemise.

c) Kombineeritud toetus: osalejate toetamine, kombineerides võimalusi a ja b, andes

otsetoetust mõnede eelarvekategooriate piires ja mitterahalist toetust teiste

eelarvekategooriate piires. Toetusesaajad peavad selle võimaluse kasutamisel tagama

õiglase ja võrdse kohtlemise.

5. KAASAMISTOETUS OSALEJATELE

Vähemate võimalustega osalejatele peab toetusesaaja tagama, et võimaluse korral on

kaasamistoetus või vähemate võimalustega osalejate jaoks ette nähtud lisatoetuseelrahastatud,

et hõlbustada tegevustes osalemist.

1 Kui kohaldatakse 6. lisa.

4

6. ANDMEKAITSE (ARTIKKEL 15)

6.1 ARUANDLUS ANDMEKAITSEKOHUSTUSTE TÄITMISE KOHTA

Toetusesaaja annab lõpparuandes aru meetmetest, mis on kasutusele võetud selleks, et tagada

oma andmetöötlustoimingute vastavus määrusele 2018/1725 kooskõlas artiklis 15 sätestatud

kohustustega, vähemalt järgmistel teemadel: töötlemise turvalisus, töötlemise

konfidentsiaalsus, vastutava töötleja abistamine, andmete säilitamine, audititele, sealhulgas

kontrollidele kaasaaitamine, isikuandmete registri pidamine kõikide vastutava töötleja nimel

tehtavate töötlemistoimingute liikide kohta.

6.2. OSALEJATE TEAVITAMINE NENDE ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEST

Toetusesaajad esitavad osalejatele asjakohase isikuandmete kaitse avalduse, mis käsitleb nende

isikuandmete töötlemist, enne kui need kodeeritakse programmi Erasmus+ õpirännete

haldamise elektroonilistes süsteemides.

7. INTELLEKTUAALOMANDI ÕIGUSED. TAUSTTEAVE JA TULEMUSED.

JUURDEPÄÄSU- JA KASUTUSÕIGUSED (ARTIKKEL 16)

7.1 TAUSTTEABE LOETELU

Kui enne lepingu sõlmimist on olemas tööstus- ja intellektuaalomandi õigused, sealhulgas

kolmandate isikute õigused, peab toetusesaaja koostama selliste olemasolevate tööstus- ja

intellektuaalomandi õiguste loetelu, täpsustades õiguste omanikud.

Koordinaator peab kõnealuse loetelu enne projekti rakendamise algust esitama toetuse andjale.

7.2 ÕPPEMATERJALID

Kui toetusesaajad koostavad projekti raames õppematerjale, tuleb need teha veebis tasuta ja

avatud litsentside alusel kättesaadavaks2. Toetusesaajad peavad tagama, et kasutatav veebisaidi

aadress on kehtiv ja ajakohastatud. Kui veebimajutus lõpetatakse, peab toetusesaaja veebisaidi

eemaldama organisatsioonide registreerimise süsteemist, et vältida ohtu, et keegi võtab

domeeni üle ja kolib selle teistele veebisaitidele.

8. TEAVITAMINE, LEVITAMINE JA NÄHTAVUS (ARTIKLI 17 PUNKT 17.4)

Toetusesaajad peavad teada andma programmi Erasmus+ raames saadud toetusest kõigis

teavitus- ja reklaammaterjalides, sealhulgas veebisaitidel ja sotsiaalmeedias.

Suunised visuaalse identiteedi kohta on toetusesaajale ja muudele kolmandatele isikutele

kättesaadavad aadressil:

https://commission.europa.eu/funding-tenders/managing-your-project/communicating-and-

raising-eu-visibility_et

2 Avatud litsents on vahend, mille abil töö omanik annab teistele loa tööd kasutada. Litsents on seotud konkreetse tööga.

Sõltuvalt antava loa ulatusest või kehtestatavatest piirangutest on olemas erinevaid avatud litsentse. Toetusesaajal on vabadus valida välja

litsents, mida oma töö puhul kohaldada. Avatud litsents tuleb tagada iga valminud töö puhul. Avatud litsents ei tähenda autoriõiguste või intellektuaalomandiõiguste üleandmist.

5

8.1 PROGRAMMI ERASMUS+ PROJEKTITULEMUSTE PLATVORM

Kui projekt on andnud jagatavaid tulemusi, teeb toetusesaaja need kättesaadavaks programmi

Erasmus+ projektitulemuste platvormil, laadides need üles toetusesaaja mooduli (Beneficiary

Module) kaudu vastavalt juhistele (http://ec.europa.eu/programmes/erasmus-plus/projects).

9. MEETME RAKENDAMISE ERIEESKIRJAD (ARTIKKEL 18)

9.1 ELI PIIRAVAD MEETMED

Toetusesaajad peavad tagama, et ELi toetustest ei saa kasu assotsieerunud partnerid,

alltöövõtjad ega kolmandatele isikutele antava rahalise toetuse saajad, kelle suhtes kohaldatakse

Euroopa Liidu lepingu artikli 29 või Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping)

artikli 215 kohaselt vastu võetud piiravaid meetmeid.

9.2 KOHUSTUSLIKUD TEABEÜRITUSED JA KOOLITUS

Toetusesaaja peab osalema teabeüritustel ja koolitustel, mida riiklik büroo peab kohustuslikeks.

10. ARUANDLUS (ARTIKKEL 21)

10.1 PROGRAMMI ERASMUS+ ARUANDLUS- JA HALDAMISVAHEND

Toetusesaaja peab kasutama Euroopa Komisjoni loodud veebipõhist aruandlus- ja

haldamisvahendit, et registreerida kogu teave projekti raames ellu viidud tegevuse kohta

(sealhulgas tegevus, mis ei saa ELi otsest rahalist toetust) ning koostada ja esitada lõpparuanne,

perioodiline aruanne (perioodilised aruanded) ja eduaruanne (eduaruanded) (kui need on

kättesaadavad programmi Erasmus+ aruandlus- ja haldamisvahendis ning artikli 21 punktis

21.2 täpsustatud juhtudel). Tehnilised sammud on üksikasjalikult kirjeldatud toetusesaajate

juhendis, mis on kättesaadav aadressil https://webgate.ec.europa.eu/erasmus-

esc/index/support/beneficiary-guide. Toetusesaaja ei tohi aruandlusülesannet allhanke korras

tellida ega anda toetusesaaja välistele isikutele juurdepääsu aruandlus- ja haldamisvahendile.

Tegevused tuleb sisestada programmi Erasmus+ aruandlus- ja haldamisvahendisse enne nende

alguskuupäeva ning need tuleb ajakohastada, kui vastav tegevus on lõpule viidud.

10.2 PERIOODILINE ARUANNE JA EDUARUANNE

Perioodilised ja eduaruanded peavad sisaldama ülevaadet projekti rakendamisest. Lisaks peab

perioodiline aruanne sisaldama finantsaruannet.

Aruanded tuleb koostada kasutades programmi Erasmus+ aruandlus- ja haldamisvahendis

kättesaadavat vormi või teise võimalusena riikliku büroo esitatud vormi (kui see on olemas).

Aruande allkirjastamisega kinnitavad toetusesaajad, et esitatud teave on täielik, usaldusväärne

ja tõendatud asjakohaste tõendavate dokumentidega, mida on võimalik kontrolli käigus esitada.

10.3 LÕPPARUANNE

Lõpparuanne peab sisaldama projekti rakendamise ülevaadet ja finantsaruannet.

6

Riiklik büroo võib nõuda asjakohaseid tõendavaid dokumente mis tahes tegevuste, kulude ja

toetuste kohta, mida toetusesaaja on lõpparuandes deklareerinud.

10.4 LÕPPARUANDE HINDAMINE

Toetusesaaja peab esitama lõpparuande pärast projekti lõppkuupäeva.

Lõpparuannet hinnatakse koos õpirändes osalejate aruannetega, kasutades ühtseid

kvaliteedikriteeriume, mis keskenduvad järgmisele:

a) mil määral rakendati projekti kooskõlas toetuslepinguga;

b) mil määral rakendati projekti kooskõlas kvaliteedi- ja vastavusnõuetega, mis on

sätestatud Erasmuse kõrgharidushartas ja institutsioonidevahelis(t)es lepingu(te)s;

c) mil määral edastati õpirändes osalejatele määratud toetuse summad neile kooskõlas

toetusesaaja ja osaleja vahel sõlmitud lepingutingimustega, järgides lepingu 6. lisas

esitatud vorme.

Lõpparuandele võidakse anda kokku kuni 100 punkti. Kui riiklik büroo leiab, et projekti

elluviimisel ei ole arvestatud toetusesaaja kvaliteedi tagamise kohustust, võib ta nõuda

toetusesaajalt uue või alternatiivse tegevuskava väljatöötamist ja elluviimist kokkulepitud aja

jooksul, et tagada kohaldatavatest nõuetest kinnipidamine. Kui toetusesaaja ei vii tegevuskava

kokkulepitud tähtajaks rahuldavalt ellu, võib riiklik büroo soovitada Euroopa Komisjonil

toetusesaaja Erasmuse kõrgharidusharta tagasi võtta.

11. TASUMISELE KUULUVAD SUMMAD (ARTIKLI 22 PUNKT 22.3)

Kui andmelehel ei ole ette nähtud täiendavaid ettemakseid, võib toetusesaaja neid siiski taotleda

ilma toetuslepingu muutmist taotlemata. Taotlus peab olema nõuetekohaselt põhjendatud ja

sellele tuleb lisada perioodiline aruanne. Taotlus ei tohi ületada 20% andmelehe punktis 3

täpsustatud eraldatud maksimaalsest toetusest ning seda võib esitada ainult üks kord, kui

vähemalt 70% eelmis(t)e ettemakse(te) summast on kasutatud.

Toetusesaaja peab tagama, et toetust saanud projektitegevus on rahastamiskõlblik vastavalt

Erasmus+ programmijuhendis sätestatud eeskirjadele ja käesolevale lepingule.

Riiklik büroo peab rahastamiskõlbmatuks mis tahes tegevust või kulu, mis ei vasta Erasmus+

programmijuhendis sätestatule. Sellistele tegevustele või kuludele vastavad toetussummad

nõutakse täies ulatuses tagasi.

Toetusesaajal on lubatud kasutada kuni 20% andmelehel (vt punkt 3) osutatud viimasest

eraldatud projektitoetusest üliõpilaste ja töötajate õpirändeks programmiga ühinemata

kolmandatesse välisriikidesse (eelarveosa rahvusvahelise õpirände jaoks). Selles eelarveosas

võetakse arvesse järgmisi eelarvekategooriaid:

- üliõpilaste rahvusvahelise õpirände toetused: elamiskulude toetus ja reisitoetus;

- töötajate riikidevahelise õpirände toetused: elamiskulude toetus ja reisitoetus;

7

- õpirändega seotud korraldustoetus: arvutatakse riikidevahelise õpirändega seotud

tegevuste arvu alusel, kusjuures toetus riikidevahelisele õpirändele on projekti

keskmine õpirände korraldustoetus õpirände kohta;

- kaasamistoetus organisatsioonidele.

Lepingu 1. lisas loetletud tegelike kulude eelarvekategooriaid „Kaasamistoetus osalejatele“ ja

„Erakorralised kulud suurte reisikulude katmiseks“, mida kasutatakse rahvusvahelise

õpirännete jaoks, ei võeta arvesse rahvusvahelise õpirände eelarveosa arvutamisel ei osana

projektitoetuse kogusummast ega rahvusvahelise õpirände jaoks ette nähtud vahenditest.

12. KONTROLLID, HINDAMISED, AUDITID JA UURIMISED (ARTIKKEL 25)

Artiklite 21 ja 25 kohaldamisel peab toetusesaaja või asjaomased toetusesaajad esitama

riiklikule büroole füüsilised või elektroonilised koopiad 2. lisas osutatud

tõendusdokumentidest, kui riiklik büroo ei nõua originaaldokumentide esitamist. Riiklik büroo

tagastab tõendusdokumentide originaalid pärast nende analüüsimist asjaomasele toetusesaajale.

Kui toetusesaajal puudub seaduslik õigus saata originaaldokumente, saadetakse nende asemel

tõendusdokumentide koopiad.

Projekti suhtes võidakse kohaldada sisekontrolle ja projektide läbivaatamist,

dokumendikontrolli, kohapealse kontrolli või süsteemiauditi vormis. Sellega seoses võib riiklik

büroo nõuda, et toetusesaaja esitaks täiendavaid tõendusdokumente või tõendeid (mis ei ole

loetletud 2. lisas), mida seda liiki kontrollide puhul üldiselt nõutakse.

Toetusesaaja peab võimaldama riiklikul bürool kontrollida kõigi projektitegevuste ja osalejate

tegelikkust ja rahastuskõlblikkust tuginedes dokumentaalsetele tõenditele (näiteks tegevuse

käigus tehtud videod ja fotod, intervjuud töötajate ja osalejatega või mis tahes muude

dokumentide abil, mis tõendavad tegevuste tegelikkust), et hoida ära topeltrahastamine või

muude õigusnormide rikkumine.

12.1 DOKUMENDIKONTROLL

Dokumendikontroll on tõendusdokumentide põhjalik kontroll riikliku büroo ruumides, mida

võib teha lõpparuande etapi ajal või järel. Toetusesaaja esitab nõudmise korral riiklikule

büroole tõendusdokumendid kõikide eelarvekategooriate kohta.

12.2 KOHAPEALNE KONTROLL

Kohapealset kontrolli teeb riiklik büroo toetusesaaja ruumides või muudes projekti elluviimise

asjakohastes ruumides. Kohapealse kontrolli käigus peavad toetusesaajad tegema riiklikule

büroole läbivaatamise jaoks kättesaadavaks tõendusdokumentide originaalid ning võimaldama

riiklikule büroole juurdepääsu toetusesaaja raamatupidamisarvestuses sisalduvatele

projektikuludele.

8

Kohapealne kontroll võib toimuda järgmises vormis:

a) kohapealne kontroll projekti elluviimise ajal: tehakse projekti elluviimise ajal, et

riiklik büroo saaks otse kontrollida, et kõik projektitegevused ja osalejad on tegelikult

olemas ning toetuskõlblikud;

b) kohapealne kontroll pärast projekti lõpetamist: tehakse pärast projekti lõpetamist ja

tavaliselt pärast lõpparuande kontrollimist.

12.3 SÜSTEEMIAUDIT

Süsteemiauditi eesmärk on kontrollida süsteemi, mille alusel toetusesaaja esitab programmi

raames korrapäraseid toetusetaotlusi ja selle süsteemi vastavust toetusesaaja akrediteerimise

tulemusel võetud kohustustele. Süsteemiauditi eesmärk on kontrollida, kas toetusesaaja vastab

programmi Erasmus+ raames ettenähtud kohustuslikele rakendusstandarditele.

13. TOETUSE VÄHENDAMINE (ARTIKKEL 28)

Kui projekti ei rakendatud 1. lisas (rakendamiskriteeriumid) kirjeldatud viisil ja/või kooskõlas

toetuslepingus sätestatud kohustustega (kohustuste täitmiste kriteeriumid), võib

rahastamiskõlblikku toetust vähendada vastavalt artiklile 22. Toetuste vähendamist võib

kohaldada kumulatiivselt erinevatel alustel ja lisaks artikli 27 kohaselt tagasilükatud kuludele

ja osamaksetele (kui on).

Vähendamine rakenduskriteeriumide alusel: riiklik büroo võib toetusesaaja esitatud

lõpparuande või mis tahes muu asjakohase allika, sh osalejate aruannete, kontrollkäikude,

akrediteerimisaruannete, dokumendikontrollide või kohapealsete kontrollide põhjal kindlaks

teha, et projekti on ellu viidud puudulikult, osaliselt või hilinenult.

Kooskõlas 5. lisa artikli 10 punktis 10.4 esitatud lõpparuande hindamismenetlusega võib riiklik

büroo vähendada korraldustoetuseks antavat rahastamiskõlblikku toetustjärgmiselt:

- 10%, kui lõpparuandele antakse vähemalt 50, kuid alla 60 punkti;

- 25%, kui lõpparuandele antakse vähemalt 40, kuid alla 50 punkti;

- 50%, kui lõpparuandele antakse vähemalt 25, kuid alla 40 punkti;

- 75%, kui lõpparuandele antakse vähemalt 15, kuid alla 25 punkti;

- 100%, kui lõpparuandele antakse vähem kui 15 punkti.

Vähendamine kohustuste täitmise kriteeriumide alusel: lisaks toetuse vähendamisele

projekti mittenõuetekohase rakendamise tõttu, mida tõendab lõpparuande punktisumma, võib

rahastamiskõlblikku toetust vähendada ka õigusnormide rikkumise, pettuse või muude artiklis

28.1 sätestatud kohustuste täitmata jätmise tõttu. Eelkõige võib toetust vähendada käesoleva

toetuslepingu artiklitest 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 19, 20, 22, 25 ja 32 tulenevate kohustuste

rikkumise korral.

9

14. LEPINGUOSALISTE TEABEVAHETUS (ARTIKKEL 36)

Kogu lepingujärgne teabevahetus peab:

- olema kirjalik (elektrooniline või paberkandjal);

- selgelt identifitseerima lepingu (projekti number ja pealkiri, kui viimane on olemas);

ning

- toimuma, kasutades ettenähtud vorme ja näidiseid (kui on asjakohane).

Pooltevahelise suhtlemise eelistatud viisiks on e-post, välja arvatud juhul, kui programmi

Erasmus+ aruandlus- ja haldamisvahendis on toetuslepingu konkreetsete aspektide jaoks ette

nähtud digitaalne viis.

Artikli 21 kohane aruandlus peab toimuma käesoleva lisa artiklis 10 kirjeldatud programmi

Erasmus+ aruandlus- ja haldamisvahendi kaudu.

Ametlik teade on kirjalik teade, mis saadetakse väljastusteatega tähtkirjaga preambulis

osutatud postiaadressidele või tavalise e-kirjana preambulis osutatud e-posti aadressidele või

programmi Erasmus+ aruandlus- ja haldamisvahendis selleks otstarbeks ette nähtud digitaalse

meetodiga. Kõik muutmistaotlused tuleb saata ametliku teatena.

Teated loetakse saatja poolt edastatuks nende saatmise kuupäeval ja kellaajal.

Teated loetakse teisele poolele kättetoimetatuks järgmistel juhtudel:

- elektrooniliselt saadetud ametlikud teated: kui poolt on elektrooniliselt teavitatud

preambulis osutatud e-posti aadressile saadetud tavalise e-kirjaga, eeldatakse, et teda on

teabevahetuse sisust teavitatud e-kirja saatmise kuupäeval ja kellaajal. Mõlemad pooled

peavad korrapäraselt kontrollima oma postkastides uute sõnumite olemasolu, teavitama

teineteist preambulis märgitud e-posti aadresside muudatustest ning tagama, et teise

poole suhtlust ei blokeerita ega filtreerita saaja poolel. Väited, et teadet ei ole saadud,

sest e-kirjad on kogemata välja filtreeritud (nt turva- või rämpspostivastaste filtrite abil),

ei aktsepteerita ning teade loetakse nõuetekohaselt kättetoimetatuks selle saatmise

kuupäeval ja kellaajal.

- posti teel saadetud ametlikud teated: väljastusteatega tähtkirjaga paberkandjal

saadetud ametlikud teated loetakse teisele poolele kättetoimetatuks kas postiteenistuses

registreeritud kättetoimetamise kuupäeval või postkontoris kättesaamiseks määratud

tähtajal.

Lepingu muudatustele (artikkel 39) peavad pooled alla kirjutama omakäelise allkirjaga,

elektrooniliselt kvalifitseeritud elektroonilise allkirjaga (QES) või muud liiki elektroonilise

allkirjaga, mida kohaldatava siseriikliku õiguse kohaselt tunnustatakse samaväärsena

omakäelise allkirjaga. Muudatused tuleb saata ametliku teatena, välja arvatud juhul, kui

programmi Erasmus+ aruandlus- ja haldamisvahendis (Beneficiary Module) on konkreetse

muudatuse liigi jaoks ette nähtud digitaalne teabevahetusmeetod, mispuhul tuleb järgida selles

esitatud juhiseid.

Lihtsustatud heakskiitmismenetlus on menetlus, mille puhul toetusesaaja võib taotleda

riiklikult büroolt tagantjärele heakskiitu lõpparuandes esitatud selliste kulude või toetuste

kohta, mis on tekkinud, kuid mida ei olnud eelarveprognoosis kavandatud. Sellise lihtsustatud

heakskiitmise korral peab toetusesaaja asjaomased kulud või toetused lõpparuandes

10

deklareerima ja neid põhjendama. Lihtsustatud heakskiitmine on täielikult riikliku büroo

otsustada ja toetusesaaja peab arvestama riskiga, et neid kulusid või toetuseid ei pruugita

lõppmakse etapis heaks kiita.

Kahtluse korral tuleb toetusesaajal küsida toetuse andjalt, kas ta peaks kasutama programmi

Erasmus+ aruandlus- ja haldusvahendit, ametlikku teadet või lihtsustatud

heakskiitmismenetlust.

15. AKREDITEERIMISE SEIRE JA KONTORLL

Riiklik büroo ja komisjon jälgivad, kas toetusesaaja rakendab Erasmuse kõrgharidusharta

(ECHE) sätteid nõuetekohaselt ja täidab institutsioonidevahelistes kokkulepetes sätestatud

kohustusi.

Kui jälgimise käigus ilmnevad puudused, peab toetusesaaja riikliku büroo või komisjoni ette

nähtud aja jooksul koostama ja rakendama tegevuskava. Kui toetusesaaja ei ole ettenähtud ajal

võtnud asjakohaseid parandusmeetmeid, võib riiklik büroo soovitada komisjonil Erasmuse

kõrgharidusharta (ECHE) kooskõlas harta sätetega peatada või tühistada. ECHE peatamise või

tühistamise tõttu võib toetuslepingu vajadusel kas peatada või lõpetada.

16. VEEBIPÕHINE KEELETUGI (OLS)

Toetusesaaja peab edendama, jälgima ja toetama keelekursuste kasutamist veebipõhise keeletoe

(OLS) platvormil.

17. OSALEJATE KAITSE JA TURVALISUS

Toetusesaajal peavad olema tõhusad menetlused ja kord, et tagada tema projektis osalejate

turvalisus ja kaitse.

Toetusesaaja peab tagama, et õpirännetes osalejatel on olemas vajalik kindlustuskate.

Toetusesaaja peab enne õpirände algust allkirjastama osalejatega toetuslepingud, milles on

muuhulgas märgitud tegevuse üksikasjad (algus- ja lõppkuupäev), rahaline toetus, maksed ja

kindlustus.

18. NOORTEPASSI TUNNISTUS

Ei kohaldata.

19. KONSORTSIUMIKOKKULEPE (ARTIKKEL 7)

Kui andmelehel on nõutud konsortsiumileping sisemiste koostöökorralduste kohta, peab

koordinaator selle sõlmimise riiklikule büroole kinnitama hiljemalt enne esimese ettemakse

tegemist.

20. SISERIIKLIKU ÕIGUSEGA NÕUTAVAD LISASÄTTED

Ei kohaldata.