Eesti seisukohad Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu 22. ja 23. juuni 2026. a istungil

Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon   Meie: 18.06.2026 nr 2-5/26-01277-2

      Eesti seisukohad Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu 22. ja 23. juuni 2026. a istungil

  Austatud Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon      Edastan  Vabariigi  Valitsuse  18.  juuni  2026.  a  istungil  heaks  kiidetud  Eesti  seisukohad  Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu 22. ja 23. juuni 2026. a istungil: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL), millega kehtestatakse tingimused määruses (EL) [riikliku ja piirkondliku partnerluse fond] sätestatud riikliku ja piirkondliku partnerluse fondi raames ühise kalanduspoliitika, Euroopa ookeanipakti ning liidu merenduspoliitika ja vesiviljeluspoliitika jaoks antava liidu toetuse rakendamiseks ajavahemikul 2028–2034 (CFP) (COM(2025) 559)   1.  Kuigi  määruse  kompromisstekstis  ei  ole  kõikides  osades  saavutatud  Eesti  eesmärke,  sealhulgas  ei  ole  määrusesse  lisatud  volitusnormi  Euroopa  Komisjonile  lihtsustatud  kuluarvestuse  kehtestamiseks,  saame  kompromissi  nimel  nõustuda  nõukogu  osalise  üldise  lähenemise kokkuleppimisega.   2.  Kui  määruse  kompromissteksti  ei  lisata  kalalaevastiku  uuendamisega  seotud  võimalike  sekkumiste  abikõlblikkuse  kriteeriume,  võib  Eesti  nõukogu  osalise  üldise  lähenemisviisi  hääletamisel olla vastu.   Määrus, millega muudetakse ÜPP strateegiakavade määrust ja ÜPP horisontaalmäärust seoses väetiste hindade tõusuga (COM(2026) 282)   1.  Eesti  toetab  ühise  põllumajanduspoliitika  (ÜPP)  strateegiakavade  määruse  ja  ÜPP  horisontaalmääruse muutmise määruse eelnõu vastuvõtmist kiirmenetluse korras.   2. Toetame komisjoni ettepanekus pakutud meetmeid Lähis-Ida kriisist põhjustatud väetiste  hinnatõusu  leevendamiseks  ja  põllumajandustootjate  likviidsuse  parandamiseks,  sealhulgas  uue erakorralise ja ajutise likviidsustoetuse loomist, ÜPP otsetoetuste varasemate ettemaksete  võimaldamist ning suuremat paindlikkust 2027. a otsetoetuste vahendite kasutamisel.  

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1272

.

2 (2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1272 /2008, (EÜ) nr 1223/2009 ja (EL) 2019/1009 teatavate keemiatooteid käsitlevate nõuete ja menetluste lihtsustamise kohta (COM(2025) 531)   1. Peame vajalikuks väetisetoodetes kasutatavate koostisainete  ja  töötlemismeetodite  loetelu  regulaarset ajakohastamist delegeeritud aktiga. Eesti saab lõppkokkulepet toetada ka juhul, kui  Euroopa Komisjonile ei kehtestata kohustust avaldada turujärelevalve eesmärgil infot tootjate  ja teavitatud asutuste hinnatud mikroorganismide kohta, sest info on võimalik kättesaadavaks  teha ka turujärelevalve asutuste tõhusa koostöö kaudu. Eesti eelistab kehtiva nõude säilitamist,  mis  kohustab  väetisetoodete  erinevates  koostisainete  kategooriates  muudatuste  tegemiseks  koostama eraldi delegeeritud õigusakte, kuid Eesti  saab  lõppkokkulepet  toetada ka  siis, kui  eelnimetatud delegeeritud aktide eraldi esitamise kohustust ei ole.   2.  Eesti  toetab  õigusselguse  suurendamist  loomsetest  kõrvalsaadustest  saadud  materjalide  kasutamisel  väetiste  tootmises  ning  lahenduste  leidmist, mis  hõlbustavad  ringmajandust  ja  sekundaarsete toorainete turule jõudmist. Samas peame oluliseks, et muudatused on kooskõlas  olemasoleva õigusraamistiku, eelkõige väetisemääruse eesmärkidega. Eesti  toetab lahendusi,  mis aitavad selgitada loomsetest kõrvalsaadustest saadud materjalide tootmisahela lõpp-punkti  kindlaksmääramist  väetiste  kontekstis,  tingimusel,  et  need  on  praktiliselt  rakendatavad  ega  kahjusta loomsete kõrvalsaaduste regulatsiooni eesmärke, sealhulgas ohutuse ja tervisekaitse  kõrget taset.   3.  Nõustume,  et  ohtlike  ainete  klassifitseerimist,  märgistamist  ja  pakendamist  käsitlevas  määruses  pikendatakse  tähtaega, mille  jooksul  tarnijatel  on  kohustus  aine  klassifikatsiooni  muutmise  korral  uuendada  toodete märgistust.  Saame  olla  paindlikud maksimaalse  tähtaja  pikkuse suhtes, mis eelistatult ei ületa 18 kuud.     Lugupidamisega     (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik     Lisad:  1. Seletuskiri 2. Päevakord  3. Määruse eelnõu COM(2026) 282 (ingliskeelne)  4. Määruse eelnõu COM(2026) 282 (eestikeelne, masintõlge)  5. Määruse eelnõu COM(2026) 282 lisa (ingliskeelne)  6. Määruse eelnõu COM(2026) 282 lisa (eestikeelne, masintõlge)  7.  Määruse eelnõu COM(2025) 531 8. Määruse eelnõu COM(2025) 559   Sandra Metste [email protected]

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Strasbourg, 8.7.2025

COM(2025) 531 final

2025/0531 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1272/2008, (EÜ) nr 1223/2009 ja (EL) 2019/1009

seoses kemikaalide suhtes kehtivate teatavate nõuete ja menetluste lihtsustamisega

(EMPs kohaldatav tekst)

{COM(2025) 526 final} - {SWD(2025) 531 final}

ET 1 ET

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

1.1. Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Keemiatööstus on üks Euroopa Liidu strateegiliselt kõige tähtsamaid sektoreid ja paljude

tööstusökosüsteemide alustala, millel on keskne roll innovatsioonis, tööhõives ja kestlikus

majanduskasvus. Selle sektori vastupanuvõime ja ülemaailmne konkurentsivõime on

muutunud veelgi vajalikumaks ELi kaksiküleminekus kliimaneutraalsusele ja digitaalsele

juhtpositsioonile.

Regulatiivne koormus on üks kahest peamisest probleemist, mida ELis tegutsevad ettevõtjad

on nimetanud seoses investeerimiskliimaga. Enrico Letta1 ja Mario Draghi kõrgetasemelistes

aruannetes nimetati peamiste prioriteetidena regulatiivse koormuse vähendamist ja ELi

õigusaktide lihtsustamist. Rohkem kui 60 % ELi ettevõtjatest leiab, et ülereguleerimine

takistab investeerimist ning 55 % VKEdest peab regulatiivseid takistusi ja halduskoormust

oma suurimaks probleemiks2.

President von der Leyen esitas oma poliitilistes suunistes Euroopa Komisjoni 2024.–

2029. aasta ametiajaks3 visiooni, mis tähtsustab kestliku heaolu suurendamist ja

konkurentsivõime tugevdamist kogu Euroopas. Selle visiooni keskmes on jõupingutused

äritoimingute ühtlustamiseks ja ühtse turu edasiseks integreerimiseks.

Lisaks sellele püütakse Euroopa Komisjoni parema õigusloome tegevuskavaga4 suurendada

ELi ettevõtjate konkurentsivõimet, tagades et õigusaktide eesmärgid saavutatakse tõhusalt,

tekitamata põhjendamatut koormust sidusrühmadele.

Euroopa Komisjon on taaskinnitanud võetud poliitilist kohustust kergendada ELi elanike,

ettevõtjate ja haldusasutuste regulatiivset koormust, et suurendada ELi jõukust ja

vastupanuvõimet ELi konkurentsivõime kompassiga, milles on kindlaks määratud poliitilised

muudatused, mida EL vajab uue tegelikkusega kohanemiseks ja uudsete koostööviiside

väljatöötamiseks, et kiirendada otsuste tegemist ja tõsta selle kvaliteeti. Seepärast on

kompassis püstitatud eesmärk kärpida halduskoormust vähemalt 25 % võrra kõigi ettevõtjate

puhul ning vähemalt 35 % võrra väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) puhul,

kahjustamata seejuures vastavaid poliitikaeesmärke5.

Ka 21. mail 2025 vastu võetud ühtse turu strateegias korrati võetud lihtsustamiskohustust ja

valmisolekut võtta viivitamata meetmeid, et vähendada bürokraatiat ja teha asjaajamine

lihtsaks. Strateegias rõhutati, et lihtsustamise eesmärgiga kaasnevad väiksemad kulud, suurem

tootlikkus ja ühtse turu parem toimimine ning samas jätkatakse kliima- ja

1 E. Letta, „Much more than a market“ (Palju enamat kui turg), 2024, kättesaadav aadressil

https://www.consilium.europa.eu/media/ny3j24sm/much-more-than-a-market-report-by-enrico-

letta.pdf. 2 M. Draghi, „The future of European competitiveness“ (Euroopa konkurentsivõime tulevik), 2024,

kättesaadav aadressil https://commission.europa.eu/topics/eu-competitiveness/draghi-

report_en#paragraph_47059, lk 18. 3 Poliitilised suunised järgmisele Euroopa Komisjonile 2024–2029, kättesaadav aadressil

https://commission.europa.eu/document/download/e6cd4328-673c-4e7a-8683-f63ffb2cf648_et. 4 „Parem õigusloome: ühendatud jõududega parema õigusloome poole“, COM(2021) 219 final,

kättesaadav aadressil https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=COM:2021:219:FIN. 5 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja

Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, COM(2025) 30 final: ELi konkurentsivõime kompass,

kättesaadav aadressil https://commission.europa.eu/topics/eu-competitiveness/competitiveness-

compass_et.

ET 2 ET

kestlikkuseesmärkide ning sotsiaalsete kohustuste täitmist. Samuti rõhutati strateegias, et

märgistamisnormides peaksid olema tasakaalus vajadus, et tarbijad norme selgelt mõistaksid,

ning vajadus vähendada turutõkkeid ja tööstusharu koormust6.

Nendele kohustustele sarnaselt püütakse käesoleva algatusega lihtsustada ja ühtlustada

kemikaalide suhtes kehtivaid teatavaid nõudeid ja menetlusi, mida tööstusharu ja

ametiasutused peavad eriti koormavaks. Neid õigusakte oleks kasulik ühtlustada ja

ajakohastada, mis muudaks kemikaale käsitlevad õigusaktid tööstusharu jaoks tõhusamaks ja

kulutõhusamaks ning tagaks samal ajal inimeste tervise ja keskkonna kõrgetasemelise kaitse.

Täpsemalt soovitakse käesoleva algatusega lihtsustada järgmiste õigusaktide teatavaid sätteid

ja menetlusi.

• Määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist,

märgistamist ja pakendamist7 (edaspidi „CLP-määrus“), milles nõutakse ettevõtjatelt,

et nad klassifitseeriksid, märgistaksid ja pakendaksid oma ohtlikud kemikaalid enne

turule viimist korrektselt. Algatusega soovitakse lihtsustada ja muuta paindlikumaks

ohtlike kemikaalide märgistamise vorminduseeskirju, sealhulgas kohustusliku

minimaalse tähemärgisuuruse ja reavahe kohta, kuna need leiti olevat tööstusharule

eriti koormavad ja kulukad8. Algatuse üks eesmärke on ka täpsustada eeskirju

väiksemate pakendite märgistamise nõuete kohta ja kütusepumpade märgistamise

eeskirju. Selleks et leevendada ettevõtjate koormust ning parandada ainete ja segude

vaba ringlust siseturul, kahjustamata seejuures inimeste tervise ja keskkonna kaitset,

püütakse käesoleva algatusega vähendada ka üldsusele turule lastud toodetega seotud

reklaami ja kaugmüüki käsitlevate määruse (EÜ) nr 1272/2008 sätete kohaldamisala,

võttes arvesse asjaolu, et määruses (EÜ) nr 1907/20069 (edaspidi „REACH“) on juba

sätestatud selged kohustused teabevoogude kohta professionaalsetes ainete ja segude

tarneahelates. Esitatava teabe hulga vähendamise kaudu püütakse algatusega

vähendada ka ohtlike ainete ja segude reklaamiga seotud kohustusi. Ühtlasi

soovitatakse kõrvaldada märgise ajakohastamiseks kindlaksmääratud kuuekuuline

tähtaeg ja samal ajal säilitada paindlikum nõue ajakohastada märgist põhjendamatu

viivituseta, sest keerukate tarneahelate puhul tundus kuuekuulise ajavahemiku

nõudest võimatu kinni pidada. Lisaks tehakse ettepanek laiendada digimärgistuse

kasutamist, mis võimaldab esitada rohkem teavet ainult digimärgistusel.

6 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja

Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, COM(2025) 500 final: „Ühtne turg: meie Euroopa

koduturg ebakindlas maailmas. Ühtse turu lihtsamaks, sujuvamaks ja tugevamaks muutmise strateegia“,

kättesaadav aadressil https://single-market-economy.ec.europa.eu/publications/single-market-our-

european-home-market-uncertain-world_en. 7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb

ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive

67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ)

nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2008/1272/oj). 8 Komisjoni talituste töödokument, mis on lisatud dokumendile „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrus, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 1272/2008,

(EÜ) nr 1223/2009 ja (EL) 2019/1009 seoses kemikaalide suhtes kehtivate teatavate nõuete ja

menetluste lihtsustamisega“, SWD(2025) 531, lk 14. 9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb

kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse

Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus

(EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja

komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006,

lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2006/1907/oj).

ET 3 ET

• Määrus (EÜ) nr 1223/2009 kosmeetikatoodete kohta10 (edaspidi

„kosmeetikatoodete määrus“). Muudatustega säilitatakse tarbijatele ELi turul

kättesaadavaks tehtavate kosmeetikatoodete ohutuse kõrge tase ja samal ajal

esitatakse sõnaselgemalt praegused nõuded ning vähendatakse ettevõtjate ja pädevate

asutuste tarbetuid aruandluskohustusi. Äramärkimist väärib menetlus värvainete,

säilitusainete ja UV-filtrite lisamiseks määruse (EÜ) nr 1223/2009 asjakohastesse IV,

V ja VI lisasse, millega hõlbustatakse protsessi ja kiirendatakse uute

kosmeetikatoodete koostisainete kasutuselevõttu. Kosmeetikatoodete määruse

artiklis 15 on sätestatud, et CLP-määruse VI lisas kantserogeenseteks,

mutageenseteks või reproduktiivtoksilisteks aineteks (CMR) klassifitseeritud ainete

kasutamine kosmeetikatoodetes on keelatud, välja arvatud juhul, kui on tehtud erand.

Kosmeetikatoodetes CMR-ainete kasutamise üldise keelu suhtes erandi tegemise

kehtivat korda kirjeldatakse üksikasjalikumalt, võttes arvesse rohkem kui kümne

aasta jooksul saadud kogemusi. Samuti tagab ühtse koostisainete nimestiku

digiteerimine täpse ja ajakohase märgistamise ning vähendab regulatiivseid riske ja

nõuetele vastavusega seotud vigu. Kosmeetikatoodete määruse artikli 13 kohaselt

peavad ettevõtjad teatama komisjonile kõigist kosmeetikatoodetest enne nende turule

viimist. Kui need tooted sisaldavad nanomaterjale, peavad need vastama

täiendavatele teavitamisnõuetele, kuna teave selliste toodete kohta, sealhulgas

üksikasjalikud andmed nanomaterjalide kohta, tuleb edastada komisjonile kuus kuud

enne nende turuleviimist (kosmeetikatoodete määruse artikkel 16). Ettevõtjate ja

liikmesriikide halduskoormust vähendab nanomaterjale sisaldavatest

kosmeetikatoodetest etteteatamise nõude kaotamine, mis praegu kehtib lisaks

nõudele teatada kosmeetikatoodetest komisjonile ning pädevate asutuste tarbetule

aruandluskohustusele.

• Määrus (EL) 2019/1009, millega kehtestatakse ELi väetisetoodete turul

kättesaadavaks tegemise nõuded11 (edaspidi „väetisetoodete määrus“). Algatusega

soovitakse kaotada väetisetoodete määruses sätestatud REACHi laiendatud

registreerimisnõue, nii et kemikaaliohutust käsitlevaid REACHi standardsätteid

kohaldataks ka ELi väetisetoodetes kasutatavate ainete suhtes. Samuti tahetakse

volitada komisjoni kehtestama kriteeriumid ja metoodika, mille alusel tootjad ja

teavitatud asutused hindavad mikroorganisme. Algatuses tehakse ka ettepanek jätta

väetisetoodete määruse artiklist 43 välja nn eraldamisklausel, mille kohaselt peab

komisjon võtma iga koostisainete kategooria kohta vastu eraldi delegeeritud

õigusaktid. Lisaks digiteeritaks selle algatuse kohaselt väetisetoodete määrust veelgi,

viies selle asjakohastes aspektides kooskõlla ettepanekuga võtta vastu Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrusi [...] seoses

digitaliseerimise ja ühiste spetsifikatsioonidega12.

10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1223/2009

kosmeetikatoodete kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 342, 22.12.2009, lk 59, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2009/1223/oj). 11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1009, millega kehtestatakse ELi

väetisetoodete turul kättesaadavaks tegemise nõuded ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 1069/2009 ja

(EÜ) nr 1107/2009 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2003/2003 (ELT L 170, 25.6.2019,

lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/1009/oj). 12 COM(2025) 504.

ET 4 ET

1.2. Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Ettepanek kuulub lihtsustamismeetmete paketti, mille eesmärk on vähendada tööstusharu

halduskoormust ja kulusid. Koos tegevuskavaga, milles on esitatud tugev majanduslik

põhjendus keemiatööstuse praeguste probleemide lahendamiseks ja investeeringute

hoogustamiseks keemiatööstuse pikaajalise kasvu nimel, ning ettepanekuga, millega lükatakse

edasi teatavate kemikaalide suhtes kohaldatavate nõuete kohaldamise alguskuupäevad, aitab

käesolev ettepanek suurendada keemiasektori konkurentsivõimet ja tagada hästitoimiva ühtse

kemikaalituru, tagades samal ajal, et inimeste tervise ja keskkonna kaitse jääb samale

tasemele.

Algatus on kooskõlas ka 17. juunil 2025 vastu võetud ettepanekuga kaitsevalmiduse kohta,13

mis sisaldab teatavate kemikaale käsitlevate õigusaktide, sealhulgas REACHi, CLP-määruse

ja biotsiide käsitleva määruse14 kaitsealaseid lihtsustusi ja täpsustusi ning millega laiendatakse

kõnealuste määruste kohaste riiklike erandite kasutamise tingimusi.

Samuti võetakse selles arvesse muid hiljutisi ettepanekuid kemikaale käsitlevate õigusaktide

valdkonnas, näiteks ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus

detergentide ja pindaktiivsete ainete kohta,15 ning algatus on nendega asjakohastes aspektides

kooskõlas.

1.3. Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi raames tagab komisjon, et tema

õigusaktid on eesmärgipärased, kohandatud sidusrühmade vajadustega ja minimeerivad

koormust, saavutades samal ajal oma eesmärgid. Seepärast kuulub käesolev ettepanek

õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi, mille eesmärk on vähendada ELi

õigusaktidest tulenevat aruandluskoormust ja samas säilitada inimeste tervise ja keskkonna

kaitse samal tasemel.

Käesolev ettepanek on selle tegevuse jätkuks mitme lihtsustamispaketi kontekstis16.

Keskkonnakaitse ja -ohutuse kõrgete standardite säilitamisega on ettepanek kooskõlas ka

komisjoni puhta tööstuse kokkuleppes17 võetud kohustustega tagada kestlik tootmine

Euroopas ning liidu üldeesmärgiga tagada inimeste tervise ja keskkonna kaitse.

Käesolev algatus aitab lihtsustada ka põllumajandus- ja toidutootmissektorit, nagu on välja

kuulutatud põllumajandus- ja toidualases visioonis18.

13 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1907/2006,

(EÜ) nr 1272/2008, (EL) nr 528/2012, (EL) 2019/1021 ja (EL) 2021/697 seoses kaitsevalmidusega ning

kaitseinvesteeringute ja kaitsetööstuse tingimuste lihtsustamisega, COM(2025) 822 final. 14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määrus (EL) nr 528/2012, milles käsitletakse

biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist (ELT L 167, 27.6.2012, lk 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2012/528/oj). 15 COM(2023) 217. 16 COM(2025) 80, COM(2025) 81, COM(2025) 84, COM(2025) 87, COM(2025) 236 final,

COM(2025) 503, COM(2025) 504, COM(2025) 822 final. 17 COM(2025) 85 final. 18 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning

Regioonide Komiteele „Põllumajanduse ja toidu visioon. Kujundada üheskoos atraktiivne

põllumajandus- ja toidusektor tulevastele põlvedele“, COM/2025/75 final.

ET 5 ET

2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

2.1. Õiguslik alus

Käesoleva ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114

kooskõlas käesoleva ettepanekuga muudetavate õigusaktide vastuvõtmise algsete õiguslike

alustega.

2.2. Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

CLP-määrus, kosmeetikatoodete määrus ja väetisetoodete määrus võeti vastu ELi tasandil,

sest nende määruste eesmärke ei olnud võimalik liikmesriikide tasandil piisaval tasemel

saavutada. Samade probleemide lahendamiseks peeti üht ELi tasandi meedet odavamaks ja

tõhusamaks kui 27 liikmesriigi riiklikke meetmeid. Seetõttu tuleb neid määruseid muuta ELi

tasandil.

2.3. Proportsionaalsus

Algatus ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik lihtsustamise ja koormuse vähendamise

eesmärkide saavutamiseks ega vähenda seejuures inimeste tervise ja keskkonna kaitset.

2.4. Vahendi valik

Käesolev läbivaatamise ettepanek on seadusandlik ettepanek, kuna CLP-määrus,

kosmeetikatoodete määrus ja väetisetoodete määrus võeti vastu kaasotsustamismenetlusega /

seadusandliku tavamenetlusega ning seetõttu tuleb enamik kõnealuste määruste muudatusi

vastu võtta seadusandliku tavamenetluse teel.

Kuigi komisjonil on CLP-määruse artikli 53 alusel õigus muuta kõnealuse määruse lisasid, et

kohandada neid tehnika ja teaduse arenguga, on I ja II lisa muudatused tihedalt seotud

käesoleva määruse põhiteksti muudatustega, mida saab vastu võtta üksnes seadusandliku

tavamenetluse teel. Seepärast on asjakohane lisada kõnealuste lisade muudatused

käesolevasse algatusse.

Komisjonil on väetisetoodete määruse artikli 42 lõike 1 kohaselt õigus muuta määruse I, II, III

ja IV lisa, et kohandada neid lisasid tehnika arenguga ning hõlbustada ELi väetisetoodete

juurdepääsu siseturule ja nende vaba liikumist. Komisjon valis lisade muutmiseks siiski

seadusandliku tavamenetluse, sest enamik muudatustest on tihedalt seotud määruse põhiteksti

muudatustega. Pealegi tuleks väetisetoodete määruse artiklis 43 nimetatud nn eraldamisklausli

tõttu II lisas esitatud koostisainete kategooriate muutmiseks võtta vastu kaksteist delegeeritud

õigusakti.

3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU

HINDAMISE TULEMUSED

3.1. Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Käesolevale ettepanekule on lisatud komisjoni talituste töödokument, mis sisaldab

üksikasjalikku ülevaadet kemikaale käsitlevate õigusaktide nende normide mõjust, mida

kavatsetakse muuta. Samuti analüüsitakse selles kavandatud meetmete positiivset mõju,

tuginedes olemasolevatele andmetele ja teabele, mis on kogutud mitmesuguste tegeliku

olukorra kontrollide käigus, ning järgides võimalikult suures ulatuses parema õigusloome

põhimõtteid.

ET 6 ET

Ettepanekus võetakse arvesse ka varasemaid analüüse, nagu kõige olulisemate kemikaale

käsitlevate õigusaktide toimivuse kontroll,19 mõjuhinnangud väetisetoodete20 ja CLP-määruse

läbivaatamise kohta21 ning detergentide määruse hindamine22.

3.2. Konsulteerimine sidusrühmadega

Ettepaneku ettevalmistamise käigus konsulteeris komisjon sidusrühmadega kolme tegeliku

olukorra kontrolli raames – üks kontroll iga muudetava määruse kohta – ning kutsus osalejaid

üles saatma pärast neid kohtumisi kirjalikku tagasisidet. Lisaks on kemikaalialaste õigusaktide

lihtsustamist käsitlevates sidusrühmade ettepanekutes23 ning mitmes enne ja pärast tegeliku

olukorra kontrolli väljendatud seisukohavõtus kõlama jäänud mitu soovitust kemikaale

käsitlevate õigusaktide teatavate normide lihtsustamise või täpsustamise ja nendest normidest

tuleneva liigse halduskoormuse kõrvaldamise kohta. Konsultatsioonide üksikasjalikud

kokkuvõtted ja saadud teave on lisatud käesoleva ettepanekuga seotud komisjoni talituste

töödokumendile.

Määrus (EÜ) nr 1272/2008

16. mail 2025 korraldas Euroopa Komisjon tegeliku olukorra kontrolli, mille eesmärk oli

koguda läbivaadatud CLP-määruse kohta praktilist tagasisidet. See toimus veebis ja hõlmas

enam kui 570 osalejat tööstusharu, tarbija- ja keskkonnarühmade, õiguspraktikute ja riiklike

ametiasutuste esindajate hulgast. Üritusel keskenduti võimalike lihtsustuskohtade

kindlakstegemisele pärast määruse (EL) 2024/2865 vastuvõtmist, nii et seejuures säiliks

inimeste tervise ja keskkonna kaitse samal tasemel. Sidusrühmadel paluti jagada konkreetseid

kogemusi ja ettepanekuid selle kohta, kuidas muuta uued eeskirjad toimivamaks, eelkõige

operatiivses ja mitmekeelses kontekstis.

Osalejatele valmistas muret peamiselt uute kohustuslike märgistuste suhtes kohaldatavate

vorminduseeskirjade mõju, sealhulgas ettenähtud tähemärgisuurused, reavahed ja nõue

trükkida musta värviga valgele taustale. Paljud väitsid, et nende nõuetega kaasnevad

ebaproportsionaalsed kulud, eelkõige toodete puhul, mis on märgistatud mitmes keeles või

mida müüakse väikestes pakendites. Paljud hoiatasid, et need muudatused võivad suurendada

pakendijäätmeid ja sundida kasutama kulukaid volditavaid märgistusi. Samal ajal tunnistasid

sidusrühmad tarbijate ja töötajate kaitsmise tähtsust, märkides et lihtsustamismeetmed peavad

tagama ohuteabe loetavuse ja selguse.

Teine vaidlusi tekitanud valdkond oli reklaame käsitlevad läbivaadatud normid, mille kohaselt

tuleb reklaammaterjalides esitada üksikasjalik ohuteave, sealhulgas piktogrammid,

tunnussõnad, ohulaused ja üleskutse lugeda märgistusel esitatud teavet. Paljud osalejad

pidasid seda lähenemisviisi ülemääraseks ja halvasti kohandatuks nüüdisaegsetele

reklaamikanalitele, eelkõige ajaliselt ja ruumiliselt piiratud veebipõhistele vormingutele.

19 SWD(2019) 199 final. 20 SWD(2016) 64 final. 21 SWD(2022) 435 final. 22 SWD(2019) 298 final. 23 Näiteks: CEFIC, „Towards a simpler, faster and more supportive legislative framework to help restore

Europe’s competitiveness“ (Lihtsam, kiirem ja toetavam õigusraamistik Euroopa konkurentsivõime

taastamiseks), lk 2, kättesaadav aadressil https://cefic.org/resources/cefic-views-towards-a-simpler-

faster-and-more-supportive-legislative-framework-to-help-restore-europes-competitiveness/; VCI,

koondettepanek, lk 4, kättesaadav aadressil https://www.vci.de/ergaenzende-downloads/vci-sectorial-

omnibus-chemical-industry.pdf; Business Europe, „Reducing regulatory burden to restore EU’s

competitive edge“ (Regulatiivse koormuse vähendamine ELi konkurentsieelise taastamiseks), lk 12,

kättesaadav aadressil https://www.businesseurope.eu/wp-content/uploads/2025/02/2025-01-

22_businesseurope_mapping_of_regulatory_burden-d55-1.pdf.

ET 7 ET

Väljendati muret, et sellised nõuded võivad paradoksaalselt vähendada üldsuse teadmisi, kuna

tarbijaid koormatakse liigse teabehulgaga. Valdavalt arvati, et tõhusamad ja

proportsionaalsemad oleksid lihtsamad sõnumid, näiteks üleskutse kasutajale tutvuda toote

märgistusega. Samuti toetati tugevalt ettevõtjatevahelise24 reklaami täielikku väljajätmist,

kuna sidusrühmad märkisid, et piisab olemasolevatest teabevahenditest, nagu

erialasihtrühmadele mõeldud ohutuskaart.

Lisaks nendele kahele kesksele küsimusele väljendasid sidusrühmad suurt rahulolematust

iseklassifitseeritud ainetele kehtestatud lühikese kuuekuulise tähtajaga. Leiti, et märgistuse

ajakohastamise ja klassifikatsiooni muudatuste lühikesed rakendusajad on raiskavad ja

rohelise kokkuleppe eesmärkidega vastuolus. Korduvalt kerkis esile digiteerimise teema ja

paljud osalejad kutsusid komisjoni tungivalt üles laiendama digimärgistuse õiguslikku alust ja

võimaldama paindlikumat teabe esitamist, eelkõige mitmekeelses ja tööstuslikus kontekstis.

Üritusel korraldati kolm sihtotstarbelist küsitlust, mis kinnitasid paljusid arutelu käigus

väljendatud seisukohti. Valdav enamik vastanutest leidis, et uued vormi- ja reklaaminõuded

on tarbetult koormavad ja neid saab lihtsustada. Sidusrühmad eelistasid digilahendusi,

pikendatud tähtaegu, õigusnormide suuremat kooskõlastatust ja paindlikumaid

rakendamismehhanisme. Paljud seadsid kahtluse alla ka tuginemise üritustega seotud

veebikonsultatsioonidele ja nõudsid selle asemel ametlikumaid ja andmepõhisemaid

protsesse.

Komisjon sai vastuseks ja tegeliku olukorra kontrolli järelmeetmete käigus sidusrühmadelt üle

150 üksikasjaliku seisukoha, milles toetati üritusel väljendatud arvamusi ning esitati

täiendavaid soovitusi, andmeid ja kuluhinnanguid.

Kosmeetikatoodete määrus (EÜ) nr 1223/2009

16. mail 2025 toimus kosmeetikatoodete tegeliku olukorra kontroll. Kohtumisele registreerus

ligikaudu 268 sidusrühma ja lõpuks osales veebikohtumisel umbes 226 sidusrühma. 6. juuniks

2025 oli kirjalikku tagasisidet saadud 51 sidusrühmalt.

Sidusrühmad kiitsid üldjoontes heaks haldus- ja regulatiivse koormuse vähendamiseks

kavandatud muudatuste tegemise kosmeetikatoodete määruse artiklisse 15. Mõned osalejad

rõhutasid vajadust kinnitada, et kosmeetikatoodetega seotud lihtsustamisalgatus ei kahjusta

kosmeetikatoodete määruse peamisi poliitilisi eesmärke. Täpsemalt rõhutasid nad, et aine

ühtlustatud klassifitseerimine CMR-aineks peab jätkuvalt tähendama, et seda ainet on

keelatud kasutada kosmeetikatoodetes ning et sellest keelust võib erandeid lubada ainult

erandjuhtudel. Teised rõhutasid, et kosmeetikatoodete määrus peab jätkuvalt kaitsma tarbijaid

kahjulike kemikaalide eest, ning hoiatasid liiga pikkade üleminekuperioodide eest, kuna need

võivad pikendada tarbijate kokkupuudet ohtlike ainetega.

Seoses ettepanekuga luua menetlus, mis hõlbustaks värvainete, säilitusainete ja UV-filtrite

lisamist IV–VI lisasse, nõustus enamik osalejaid, et sellise menetluse kehtestamine oleks

kasulik. Üks sidusrühm tegi ettepaneku, et selle menetluse raames tuleks tarbijaohutuse

komiteele25 teha ülesandeks vaadata iga kümne aasta järel läbi kõigi lubatud ainete loetellu

kuuluvate ainete ohutus sarnaselt REACHi kohaste autoriseeringute läbivaatamise

protsessiga.

24 B2B (Business-to-business). 25 Komisjoni 7. augusti 2015. aasta otsus (EL) 2024/1514, millega moodustatakse tarbijaohutuse,

rahvatervise ja keskkonna valdkonna teaduskomiteed (ELT L, 2024/1514, 31.5.2024, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dec/2024/1514/oj).

ET 8 ET

Komisjon küsis sidusrühmadelt, kui asjakohane on nende arvamusel ühtne koostisainete

nimestik, mille komisjon peab vastavalt kosmeetikatoodete määruse artiklile 33 vastu võtma

ja Euroopa Liidu Teatajas avaldama. Komisjon märkis, et selle on võimalik asendada

kosmeetikatoodete määruses viitega kosmeetikatoodete koostisainete rahvusvahelisele

nomenklatuurile. Arutelu käigus eelistas mitu osalejat, et nimestikku säilitataks kui

koostisainete õiguslikult siduvate nimetuste allikat, kuid nad soovitasid selle muuta

elektrooniliseks ja integreerida andmebaasi CosIng,26 et võimaldada sagedasemat

ajakohastamist ja pakkuda märgatavalt paremat kasutajakogemust.

Ometi väitsid mõned sidusrühmad, et nimestik ei ole enam vajalik või et selle kasulikkuse

säilitamiseks on vaja märkimisväärseid parandusi.

Parandusettepanekud hõlmasid ka teavitamisprotsesside lihtsustamist, nii et tuginetaks

kosmeetikatoodete määruse artiklile 13, et vältida ühest tootest kaks korda teavitamist ja

vähendada tootmisharu kulusid ilma tooteohutust kahjustamata. Valdav enamik sidusrühmi

nõustus, et eelteavitusnõuded toovad kosmeetikatööstusele kaasa märkimisväärse ja

ebaproportsionaalse koormuse ja kulud.

Mitme pädeva asutuse sõnul põhjustab pädevatele asutustele tarbetut koormust

kosmeetikatoodete määruse artiklis 22 sätestatud liikmesriikide kohustus vaadata regulaarselt

läbi oma järelevalvetoimingud ja hinnata nende toimimist ning edastada selliste

läbivaatamiste tulemused teistele liikmesriikidele ja komisjonile, sest ELi pädevate asutuste

vahel kasutatakse turujärelevalvemeetmetest teatamiseks ja teabe jagamiseks juba

olemasolevaid vahendeid, näiteks ICSMS27. Lisaks toetab kosmeetikatoodete määruse ühtset

jõustamist kosmeetikatoodete turujärelevalveasutuste platvorm PEMSAC. Mõned osalejad

hoiatasid selliste meetmete kehtestamise eest, mis võiksid nõrgestada ELi tasandi järelevalvet

riikliku turujärelevalvetegevuse üle.

Kosmeetikatoodete määruse edasiseks lihtsustamiseks tehti mitu ettepanekut, mis lähevad

kaugemale kõnealusest väga sihipärasest lihtsustamisest. Neid aspekte võiks täiendavalt

uurida kosmeetikatoodete määruse käimasoleva hindamise raames.

Väetisetoodete määrus (EL) 2019/1009

Komisjoni väetisetoodete eksperdirühma 7. mai 2025. aasta kohtumise raames toimus

väetisetoodete määruse tegeliku olukorra kontroll. Kohtumisele registreerus ligikaudu

135 sidusrühma ja lõpuks osales 91 sidusrühma. 6. juuniks 2025 oli kirjalikku tagasisidet

saadud 26 sidusrühmalt.

Enamik sidusrühmi kinnitas, et väetisetoodete määruse kohane REACHi laiendatud

registreerimisnõue tekitab ELi väetisetoodete tootjatele märkimisväärseid probleeme. Selle

nõude täitmisega seotud kulud jäävad vahemikku 10 000–500 000 eurot, olenevalt sellest, kas

aine on registreeritud ja millisesse koguste vahemikku tonnides ning millises ulatuses

nõutakse täiendavaid andmeid. Selle tulemusel tõuseb aine hind 40–540 % võrra. See protsess

takistab juurdepääsu ühtsele turule ja mõned sidusrühmad võivad jätkata oma toodete viimist

riiklikele turgudele, nii et nad peavad läbi tegema mitu riikliku registreerimise või

vastastikuse tunnustamise protsessi.

Paljud sidusrühmad pooldasid tavapäraste REACHi registreerimisnõuete, sealhulgas koguse

järgi astmestamise kohaldamist kõigi või enamiku ELi väetisetoodetes sisalduvate ainete või

26 https://ec.europa.eu/growth/tools-databases/cosing/. 27 ICSMS (turujärelevalve info- ja teavitussüsteem) on toiduks mittekasutatavate toodete turujärelevalve

ja kaupade vastastikuse tunnustamise terviklik teabevahetusplatvorm,

https://webgate.ec.europa.eu/single-market-compliance-space/market-surveillance.

ET 9 ET

nende segude suhtes. Mitu sidusrühma aga leidsid, et REACHi kohane laiendatud

registreerimisprotsess tuleks säilitada vähemalt teatavate väga ohtlike ainete, näiteks püsivate,

bioakumuleeruvate ja toksiliste ainete ning teatavate tundmatute bioloogiliste toimeainete

puhul, võttes arvesse ka väetisetoodete kasutamise eripära, st jätkuvat ja sageli ulatuslikku

kasutamist pinnases.

Enamik sidusrühmi pooldas komisjoni kaalutlust kehtestada lihtsustatud menetlus

mikroobsetes taimede biostimulaatorites kasutatavate mikroorganismide (koostisainete

kategooria 7) hindamiseks. Nad leiavad, et väetisetoodete määruse kohane praegune

mehhanism, mille alusel lubatakse ELi väetisetoodetes kasutada täiendavaid

mikroorganismide tüvesid, ei ole kooskõlas kiiresti kasvava taimede biostimulaatorite sektori

nõudmiste ja kiire arengutempoga. Mitu sidusrühma rõhutas, et see protsess takistab

mikroobsete taimede biostimulaatorite turulepääsu, pärsib innovatsiooni ja investeeringuid

ning lükkab edasi nende toodete kättesaadavust põllumajandustootjatele.

Paljud tegeliku olukorra kontrollis osalenudsidusrühmad pooldasid üldiselt kriteeriumidel

põhinevat lähenemisviisi koos tootjatele ja teavitatud asutustele mõeldud metoodikaga, mille

alusel hinnata kriteeriumidele vastavust. Mõned sidusrühmad ei olnud siiski veendunud, et

hindamine tuleks jätta tootjate ja teavitatud asutuste ülesandeks, ning mitu sidusrühma

pooldas hindajana sõltumatut asutust, näiteks Euroopa Toiduohutusametit (EFSA).

Kuigi väetisetoodete määruse kohaste aruandlusnõuete digiteerimine ei tundunud tegeliku

olukorra kontrolli põhjal olevat sidusrühmade kõige tähtsam probleem, rõhutas mitu

sidusrühma, sealhulgas tööstusharu esindajad ja ametiasutused, oma kirjalikes vastustes, et

teabenõuete digiteerimine võib vähendada ettevõtjate ja ametiasutuste halduskoormust, sest

elektrooniline haldamine võib hõlbustada teabe vahetamist ja säilitamist ning sellele

juurdepääsu, vähendada käsitsitoimingutega seotud vigu ning minimeerida paberi kasutamist

ja paberdokumentide käsitlemisega seotud kulusid.

Mõningast muret väljendati seoses küberturvalisusega, digitaristu kättesaadavuse ja

koostalitlusvõimega, vajaliku tehnoloogia omandamise kuludega ja ekspordi valdkonnas

kolmandates riikides kasutatavatel paberdokumentidel põhinevate süsteemidega. Mitu

sidusrühma juhtis tähelepanu sellele, et tööstusharu ja ametiasutused vajavad uute

diginõuetega kohanemiseks 2–3 aastat; üks sidusrühm leidis, et 1–2 aastat.

Sidusrühmadega ei konsulteeritud nn eraldamisklausli väljajätmise küsimuses, sest see

muudatus seisneb peamiselt komisjoni menetluste lihtsustamises. Siiski oleks muudatus

kasulik ka tööstusharule ja ametiasutustele, sest delegeeritud õigusaktide kaudu saaks teha

vajalikke muudatusi kiiremini. Pealegi lihtsustataks delegeeritud õigusaktide üle toimuvat

kohustuslikku konsulteerimist komisjoni eksperdirühmas ja üldsusega.

Väetisetoodete määruse edasiseks lihtsustamiseks tehti mitu ettepanekut, mis lähevad

kaugemale kõnealusest väga sihitatud lihtsustamisest. Mõnda neist aspektidest võiks

täiendavalt uurida käimasoleva hindamise raames. Muid, digimärgistamisega seotud küsimusi

võib kaaluda väetisetoodete määruse artikli 49a kohase digimärgistuse normide hindamise

kontekstis. Mõnda ettepanekut oleks võimalik rakendada ka delegeeritud õigusakti kaudu.

3.3. Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Sidusrühmade ettepanekutes lihtsustada kemikaale käsitlevaid Euroopa õigusakte on kõlama

jäänud eri soovitused kemikaale käsitlevate õigusaktide teatavate normide täpsustamise ning

nendest normidest tuleneva liigse halduskoormuse kõrvaldamise kohta. Lisaks sai komisjon

vastuseks ja tegeliku olukorra kontrollide järelmeetmete käigus sidusrühmadelt üle

150 üksikasjaliku seisukoha, milles toetati üritusel väljendatud arvamusi ning esitati

ET 10 ET

täiendavaid soovitusi, andmeid ja kuluhinnanguid. Konsultatsioonide üksikasjalikud

kokkuvõtted ja saadud teave on lisatud käesoleva ettepanekuga seotud komisjoni talituste

töödokumendile.

3.4. Mõjuhinnang

Arvestades vajadust esitada kiiresti ettepanek tuvastatud probleemide lahendamiseks, et

vähendada ettevõtjate halduskoormust ja liigseid kulusid, ei ole olnud võimalik koostada

täielikku mõjuhinnangut.

Parema õigusloome põhimõtete kohaselt on käesolevale ettepanekule siiski lisatud komisjoni

talituste töödokument, mis sisaldab kavandatud meetmete mõju analüüsi, mis põhineb

olemasolevatel andmetel ja mitme tegeliku olukorra kontrolli käigus kogutud teabel,

sidusrühmadelt saadud kirjalikul teabel ja varasematel analüüsidel, nagu kõige olulisemate

kemikaale käsitlevate õigusaktide toimivuse kontroll, väetisetoodetega seotud mõjuhinnang ja

CLP-määruse läbivaatamise mõjuhinnang ning detergentide määruse hindamine.

Olemasoleva teabe põhjal eeldatakse, et muudatused tooksid tööstusharule ja ametiasutustele

kaasa märkimisväärse kulude kokkuhoiu. Mis puudutab kemikaalide klassifitseerimist,

märgistamist ja pakendamist, siis ELi keemiasektorile kehtestatud tähemärgisuuruse nõuetes

ja nendega seotud tüpograafilistes reeglites kavandatud muudatustest tulenev kokkuhoid on

konservatiivsete hinnangute kohaselt vähemalt 333 000 000 eurot. Lisaks peaks ohtlike ainete

ja segude reklaamile kehtestatud kohustuste vähendamine ning kohustuste kohaldamisala

kitsendamine, nii et need kehtiksid vaid üldsusele suunatud reklaamide suhtes, säästma ELi

kemikaalisektorile vähemalt 30 000 000 eurot aastas.

Kosmeetikatoodete valdkonnas vabastavad kavandatud meetmed kosmeetikatootjad, eriti

VKEd, tarbetust nõuete järgimisest ja halduskoormusest, mis võimaldab neil suunata

rahalised ja inimressursid nõuete täitmiselt ja haldusülesannetelt teadus- ja arendustegevusse

ning innovatsiooni. Muudatused võimaldavad ELi kosmeetikaettevõtjatel (millest 98 % on

VKEd) kasvada ning olla ELis ja maailmas konkurentsivõimelisemad.

ELi väetisetoodete puhul kõrvaldataks takistused, mis tulenevad ELi väetisetoodetes

sisalduvate ainete puhul REACHi laiendatud registreerimisnõuete täitmise kuludest (kogu

tootmisharu halduskulud on vähemalt 200 000 euro ringis, millele lisanduvad täiendavad

palju suuremad katsekulud, olenevalt ainest). Väetisetoodete tootjaid innustataks oma tooteid

turustama ühtsel turul väetisetoodete määruse eeskirjade alusel. Nii saavad nad kokku hoida

riiklike registreerimiste tasudelt (kuni 50 000 eurot toote kohta ühes liikmesriigis) ja

kohanemiskuludelt (hinnanguliselt vahemikus 15 000–43 000 eurot toote kohta ühes

liikmesriigis).

Eeldatavasti ei teki kahjulikku mõju inimeste tervisele ega keskkonnale. Nimetatud kolmest

õigusaktist tulenevate teatavate kohustuste kaotamine ei sea ohtu keemiliste ainete ja toodete

ELi õigusraamistikuga tagatud kaitse kõrget taset. Samas võib kavandatud muudatustest

oodata teatavat kasu keskkonnale. CLP-määruse kohaste vorminõuete muutmine aitab vältida

massilist ümbermärgistamist ja ümberpakendamist, mis põhjustaks liigselt jäätmeid. Lisaks

vähendab väetisetoodete määruse kohaste aruandluskohustuste digiteerimine paberi

kasutamist. Ühtlasi eeldatakse, et ELi väetisetoodetes mikroorganismide kasutamise

hõlbustamisel on pinnasele positiivne mõju. Mikroobsed taimede biostimulaatorid rikastavad

pinnase mikroobset mitmekesisust ja mõjutavad positiivselt pinnases juba leiduvate või

väetistega lisatud toitainete omastamist. Seega võivad need aidata põllumajandustootjatel

kasutada täppispõllumajanduse süsteeme, vähendada toitainete ülekülluse ohtu ning toitainete

äravoolu või leostumist veekeskkonda. Loodusvarade kasutamise ja jäätmetekke vähendamise

ET 11 ET

kaudu on algatus kooskõlas ELi kliimaeesmärkidega vähendada kasvuhoonegaaside heidet

2030. aastaks 55 % ja 2040. aastaks 90 %.

3.5. Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Käesolev ettepanek on osa Euroopa Komisjoni võetud kohustusest vähendada ELi elanike,

ettevõtjate ja haldusasutuste regulatiivset koormust, et suurendada ELi jõukust ja

vastupanuvõimet. Seetõttu püütakse ettepanekuga lihtsustada kemikaale käsitlevate

õigusaktide norme, mis vähendab ettevõtjate tarbetut koormust ja kulusid, kahjustamata

seejuures inimeste tervise ja keskkonna kaitset.

3.6. Põhiõigused

Ettepanekus austatakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas28 sätestatud põhiõigusi ja järgitakse

selles tunnustatud põhimõtteid. Ettevõtjate halduskoormuse vähendamine peaks tooma kaasa

ühiskondliku kasu jõukuse loomise, tööhõive ja innovatsiooni näol. Samal ajal püütakse

ettepanekuga tagada inimeste tervise ja keskkonna kaitse kõrge tase. Ettepanekul on

eeldatavasti ka positiivne mõju keskkonnale, sest kavandatud muudatused vähendavad

paberdokumentide hulka ning vajadust ümbermärgistamise ja ümberpakendamise järele,

vähendades seega ka jäätmete kogust. Seega on ettepanek kooskõlas ka kliimaneutraalsuse

eesmärgiga, nagu on nõutud Euroopa kliimamääruses. See ei mõjuta soolist võrdõiguslikkust.

4. MÕJU EELARVELE

See algatus ei too komisjonile kaasa lisakulusid. Määruse (EL) 2019/1009 kohase uue

volitusega, millega nähakse ette, et mikroorganisme hindavad tootjad ja teavitatud asutused,

hoopis säästetaks komisjoni eelarvet, mis tuleks kehtiva volituse alusel kulutada uuringule, et

toetada komisjoni selliste mikroorganismide hindamisel. Pealegi, kui komisjoni otsusega

kaotatakse kohustus võtta vastu ühtne koostisainete nimestik, vabaneb komisjoni

inimressursse muude poliitiliste ülesannete täitmiseks, ilma et oleks vaja lisaeelarvet.

5. MUU TEAVE

5.1. Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Komisjon jälgib uute sätete rakendamist, kohaldamist ja järgimist. Lisaks hinnatakse

kooskõlas parema õigusloome põhimõtetega käesoleva ettepanekuga muudetavate määruste

tõhusust, tulemuslikkust eesmärkide saavutamisel, asjakohasust, sidusust ja lisaväärtust.

Ettepanek ei vaja rakenduskava.

5.2. Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja

pakendamist

Kooskõlas komisjoni üldiste jõupingutustega muuta aruandlusnõuded mõistlikumaks ja

lihtsamaks ning edendada vaikimisi digitaalsuse põhimõtet digiülemineku toetamiseks

lisatakse artiklisse 2 mõiste „digitaalsed kontaktandmed“ määratlus. Kehtivate nõuete asemel,

mille kohaselt ettevõtjad peavad ohtliku aine või segu pakendi märgistusel esitama oma

aadressi ja telefoninumbri, tuleb muudatuse kohaselt esitada aadress ja digitaalsed

kontaktandmed, milleks võib olla mis tahes ajakohane ja ligipääsetav veebipõhine sidekanal,

mille kaudu saab ettevõtjaga ühendust võtta. See hõlbustab teabevahetust tarnijate, täitmise

tagamise eest vastutavate riiklike asutuste ja lõppkasutajate vahel. Pärast seda, kui Euroopa

28 ELT L 326, 26.10.2012, lk 391, ELI: http://data.europa.eu/eli/treaty/char_2012/oj.

ET 12 ET

ettevõtluskukkur on kättesaadav, võiks digiaadress, mida see ettevõtjatele pakub, olla

kasutusel ka digitaalsete kontaktandmetena.

Artikli 29 lõike 2 ja I lisa punkti 1.5.2.4 muudatused lihtsustavad ja täpsustavad sätteid, mis

võimaldavad teha märgistusnõuetest erandeid väikepakendite, eriti alla 10 ml suuruste väga

väikeste mahutite puhul. Artikli 29 lõike 2 muudatus võimaldab ettevõtjatel vähendada teavet,

mis tuleb esitada väiksemas koguses keemilisi aineid või segusid sisaldavate pakendite

märgistusel, ilma et nad peaksid tõendama, et kõnealune pakend on kas sellise kuju või

vormiga või nii väike, et ei ole võimalik täita täielikke märgistusnõudeid. I lisa punkti 1.5.2.4

muudatusega täpsustatakse määrusega (EL) 2024/2865 kehtestatud erandeid

märgistusnõuetest 10 ml pakendite, eelkõige vähem ohtlikke aineid või segusid sisaldavate

pakendite puhul.

Artikli 30 lõike 1 muudatusega jäetakse välja märgistuse ajakohastamise kohustuse täitmise

kindel tähtaeg, sest tarneahelate keerukuse tõttu ei olnud seda võimalik järgida29. Selleks et

tagada tarnijatele paindlikkus ja luua võrdsed tingimused VKEdele, kes sageli tellivad

märgistuse printimise teenuseid väljastpoolt, ning võttes arvesse asjaolu, et volditavate

märgistuste ettevalmistamine ja tootmine võtab oluliselt kauem aega kui standardsete 2D-

märgistuste puhul, nõutakse muudatusega, et märgistusi muudetaks põhjendamatu viivituseta

pärast seda, kui tarnija on saanud uued andmed või need on talle edastatud.

Artikli 31 lõike 3 ja I lisa punkti 1.2.1 muudatusega jäetakse välja määrusega (EL) 2024/2865

kehtestatud kohustuslikud märgistuse vorminduseeskirjad, mis leiti olevat ettevõtjate jaoks

kulukad ja piiravad30. Uute normidega lihtsustatakse neid nõudeid ja keskendutakse pigem

märgistuste selgusele ja loetavusele kui jäikade vorminduseeskirjade jõustamisele.

Artikleid 48 ja 48a reklaami ja internetimüügi kohta muudetakse, et nende kohaldamisala

piirduks üldsusele müüdavate kemikaalidega. Kutsealasel eesmärgil kasutajate vahel

kaubeldavate ohtlike ainete ja segude suhtes kohaldatakse juba määruse (EÜ) nr 1907/2006

kohaseid teabele esitatavaid nõudeid, nii et täiendavad eeskirjad ei oleks proportsionaalsed.

Muudetud artikliga 48 lihtsustatakse ka üldsusele suunatud reklaamide teabele esitatavaid

nõudeid. Muudetud sätetega nõutakse, et kemikaalireklaamides soovitataks tarbijal enne

kasutamist lugeda märgistust ja tooteteavet.

I lisa punkti 1.6 muudatusega laiendatakse määrusega (EL) 2024/2865 kehtestatud

digimärgistuse kasutamist. Tarnijatel on võimalik lisada täiendavaid kontaktandmeid füüsilise

märgistuse asemel digimärgistusele. Nii säästetakse füüsilistel märgistustel ruumi ning

lihtsustatakse toote üksikasjade haldamist ja ajakohastamist digitehnoloogia abil,

kahjustamata siiski kasutajate tervist ja ohutust. Kui täiendavad tarnijad on digimärgistusel

nimetatud, oleks asjakohane ka nende kontaktandmete lisamine .

II lisa 5. osa muudatusega püütakse lihtsustada tanklate märgistusnõudeid. Mõned

märgistuselemendid, nagu nimikogus ja unikaalne koostise tähis (UFI), ei oleks edaspidi

kütusepumpadel nõutavad. See aitaks kütusetarnijatel nõudeid täita ilma ohutusstandardeid

alandamata.

Määrus (EÜ) nr 1223/2009 kosmeetikatoodete kohta

Uue artikli 14a eesmärk on kehtestada praegu puuduv erimenetlus, mille kohaselt võiks

kosmeetikatoodete määruse IV–VI lisasse lisada värvaineid, säilitusaineid ja UV-filtreid.

Uues artiklis täpsustatakse menetluse eri etappe, kirjeldatakse Euroopa Komisjoni rolli ja

29 Lisatud komisjoni talituste töödokument, SWD(2025) 531, lk 30. 30 Uute vorminõuetega seotud kulude üksikasjalik analüüs on esitatud lisatud komisjoni talituste

töödokumendis, SWD(2025) 531, lk 14.

ET 13 ET

kinnitatakse tarbijaohutuse komitee vastutust kavandatud värvainete, säilitusainete või UV-

filtrite ohutuse hindamisel.

Artikli 15 muudatused ei mõjuta praegust lähenemisviisi, mille kohaselt aine ohupõhine

ühtlustatud klassifitseerimine 1. või 2. kategooria CMR-ainena toob kaasa selle keelustamise

kosmeetikatoodetes, välja arvatud juhul, kui esitatakse eranditaotlus ja erandi kriteeriumid on

täidetud. Samuti toetab muudetud kosmeetikatoodete määrus jätkuvalt põhimõtet, et erand

keelust on tõesti vaid erand, sest tarbijaohutuse komitee peab ainet hindama ja tunnistama

selle ohutuks konkreetsete tooteliikide ja kasutusalade puhul ning CMR-ainete 1A ja

1B kategooria puhul peab tootmisharu tõendama, et puuduvad sobivad alternatiivid, mida

saaks kõnealuse aine asemel kasutada. Muudatustega kehtestatakse eranditaotluse esitamise

konkreetne ajakava (hiljemalt kolm kuud pärast CLP-määruse muudatuste jõustumise

kuupäeva) ning 12kuuline üleminekuperiood turule viidavatele toodetele ja 24kuuline

üleminekuperiood turul juba kättesaadavate toodete puhul, et võimaldada ettevõtjal keelu või

piiranguga kohaneda.

Lisaks ühtlustatakse kosmeetikatoodete määruse artikli 15 muudatustega 1A või

1B kategooria CMR-aineteks klassifitseeritud ainete suhtes erandi tegemise kriteeriume.

Nimelt on kriteerium, et taotlus tuleb esitada teadaoleva kokkupuutega tootekategooria

konkreetse kasutusala kohta, ühendatud praeguse kriteeriumiga d, mis nõuab tarbijaohutuse

komitee arvamust. Erandi saamiseks ei ole enam vaja tõendada vastavust

toiduohutusnõuetele, sest toiduained ja kosmeetika on erinevad tooted ning asjaolu, et mingit

ainet sisaldav toode ei ole söödav, ei tähenda, et see aine ei ole ohutu, kui seda kasutatakse

inimese nahale kantava kosmeetikatoote koostises.

Lisaks täpsustatakse artikli 15 muudatustega, et loodusliku kompleksaine koostisosa CLP-

määruse kohane ühtlustatud klassifikatsioon CMR-ainena ei too kaasa selle loodusliku

kompleksaine keelustamist. Ometi peab komisjon sellisel juhul küsima tarbijaohutuse komitee

arvamust sellise loodusliku kompleksaine ohutuse kohta inimeste tervisele.

Sellega on loodud seos 1A, 1B või 2. kategooria CMR-aine ühtlustatud klassifikatsioonis

arvessevõetava kokkupuuteviisi ja kosmeetikatoodetes kasutamise keelu vahel, nii et kui ainel

on CMR-omadused ainult selle sissehingamise või seedimise korral, kuid mitte kokkupuutel

inimese nahaga (s.o nahakaudsel kokkupuutel), ei tohiks selle kasutamist kosmeetikatoodetes

artikli 15 alusel ära keelata.

Kosmeetikatoodete määruse artikli 16 muudatuste eesmärk on välja jätta eelteavitamise

kohustus, mis ei ole enam põhjendatud. Nanomaterjale sisaldavaid kosmeetikatooteid ei

tohiks pidada vähem ohutuks kui muid kosmeetikatooteid, sest nende suhtes kohaldatakse

vastutava isiku juhtimisel tehtavat asjakohast ohutushindamist. Selleks et säilitada võimalus

käsitleda nanomaterjalide ohutuse küsimusi, tuleb asjakohane teave ikkagi esitada

kosmeetikatoote ohutusaruandes. Seetõttu kaasnevad kosmeetikatoodete määruse artikli 16

asjakohaste lõigete väljajätmisega kosmeetikatoodete määruse I lisa muudatused.

Artikli 22 muudatusega soovitakse vähendada liikmesriikide koormust, sest nad ei pea enam

oma turujärelevalvetegevust iga nelja aasta järel läbi vaatama ning teistele liikmesriikidele ja

komisjonile sellest aru andma. See aruandluskohustus on muutunud üleliigseks

turujärelevalve info- ja teavitussüsteemi (ICSMS) kasutuselevõtuga, mis võimaldab

ametiasutuste ja komisjoni vahel kiiresti ja tõhusalt jagada teavet uuritavate toodete kohta

(katsetulemused, toote identifitseerimisandmed, ettevõtja teave, teave õnnetuste kohta, teave

järelevalveasutuste võetud meetmete kohta jms).

ET 14 ET

Artikli 33 väljajätmine ja sellega seotud muudatused artiklis 19 võimaldavad ettevõtjatel ja

pädevatel asutustel tugineda kosmeetikatoodete märgistamisel rahvusvaheliselt tunnustatud

nomenklatuurile.

Määrus (EL) 2019/1009, millega kehtestatakse ELi väetisetoodete turul kättesaadavaks

tegemise nõuded

II lisa II osa koostisainete kategooria (CMC) 1 punkti 2 muudatuse eesmärk on kaotada nõue,

et kõik puhasainena või segu koostisainena ELi väetisetootesse lisatud ained, välja arvatud

polümeerid, peavad määruse (EÜ) nr 1907/2006 kohaselt olema registreeritud toimikus, mis

sisaldab a) määruse (EÜ) nr 1907/2006 VI, VII ja VIII lisaga ette nähtud teavet ning

b) määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 14 kohast kemikaaliohutuse aruannet, mis hõlmab

kasutamist väetisetootena, välja arvatud juhul, kui aine on sõnaselgelt hõlmatud ühe määruse

(EÜ) nr 1907/2006 IV lisas või kõnealuse määruse V lisa punktis 6, 7, 8, 9 või 10 (ainult

magneesiumoksiidi puhul) ette nähtud vabastusega registreerimiskohustusest. II lisa II osa

muude muudatustega jäetakse lisaainete ja muude koostisainete kategooriate alla kuuluvate

ainete suhtes kohaldatavatest nõuetest välja viited CMC 1 punkti 2 sättele. See tähendab, et

REACHis sätestatud üldeeskirju kohaldatakse kõigi nende ainete suhtes, mis on lisatud ELi

väetisetoodetesse puhasainena või segu koostisainena. Eelkõige on REACHi artikli 1 lõikes 3

sätestatud põhimõttega ette nähtud, et „tootjad, importijad ja allkasutajad peavad tagama, et

nad toodavad, viivad turule või kasutavad […] aineid, mis ei kahjusta inimeste tervist või

keskkonda.“ ELi väetisetoodetesse lisatud ainete suhtes kohaldatakse ka eeskirju, mis on

sätestatud II jaotises „Ainete registreerimine“, eelkõige selle artiklis 5 „Puuduvad andmed,

puudub turg“.

Artiklisse 42 lisatakse uus lõige, et anda komisjonile õigus kehtestada mikroorganismide

hindamise kriteeriumid ja metoodika. Need kriteeriumid ja metoodika peaksid võimaldama

tootjatel ja teavitatud asutustel tõendada ja kontrollida, et mikroobses taimede

biostimulaatoris kasutatavad mikroorganismid, välja arvatud kategoorias CMC 7 loetletu, ei

kujuta endast ohtu inimeste, loomade või taimede tervisele või ohutusele ega keskkonnale

ning tagavad agronoomilise tõhususe. Need peaksid võimaldama arvesse võtta teatavaid

artikli 42 uues lõikes 4a loetletud elemente. Artikli 42 lõikes 4 sätestatud kehtiv volitus

säilitatakse, kuid sõna „ainult“ jäetakse välja, sest komisjonil on edaspidi kaks paralleelset

volitust CMC 7 muutmiseks.

Artikkel 43 jäetakse välja, et võimaldada komisjonil võtta vastu delegeeritud õigusakte,

millega muudetakse samaaegselt mitut koostisainet.

Artiklite 2, 6–9, 15, 16 ja 41 ning I lisa II osa ja IV lisa II osa muudatuste eesmärk on edasi

digiteerida määrusekohaseid teavitamis- ja aruandluskohustusi, viies asjakohased sätted

asjakohasel juhul kooskõlla ettepanekuga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus,

millega muudetakse määrusi [...] seoses digitaliseerimise ja ühiste spetsifikatsioonidega31.

Täpsemalt sisaldab ettepanek järgmist:

• määratakse kindlaks, et ELi vastavusdeklaratsioon tuleb koostada elektroonilisel

kujul ja teha kättesaadavaks internetiaadressi või veebipõhise andmekandja kaudu;

• sellise teabe hulka, mille tootjad peavad esitama turule lastud toodetel, lisatakse

digitaalsed kontaktandmed, et hõlbustada ettevõtjate ja riiklike ametiasutuste

teabevahetust. Pärast seda, kui Euroopa ettevõtluskukkur on kättesaadav, võiks

digiaadress, mida see ettevõtjatele pakub, olla kasutusel ka digitaalsete

kontaktandmetena;

31 COM(2025) 504.

ET 15 ET

• muudetakse riigi ametiasutustele esitatava aruandluse kohustusi, nii et „paberkandjal

või elektrooniliselt“ asemel tuleb teave esitada üksnes „elektroonilisel kujul“;

• määratakse kindlaks, et vastavushindamistega seotud dokumendid ning ettevõtjate ja

teavitatud asutuste vaheline teabevahetus toimub elektrooniliselt;

• kehtestatakse kohustus, et digimärgistuse kasutamise korral peaks digimärgistusele

juurdepääsu võimaldav sama andmekandja võimaldama juurdepääsu ka ELi

vastavusdeklaratsioonile;

• kehtestatakse kohustus esitada ELi vastavusdeklaratsioonis sisalduv teave ja

asjakohasel juhul digimärgistus digitaalses tootepassis, kui toote suhtes kohaldatakse

muud liidu õigusakti, millega nõutakse sellise digitaalse tootepassi kasutamist.

ET 16 ET

2025/0531 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1272/2008, (EÜ) nr 1223/2009 ja (EL) 2019/1009

seoses kemikaalide suhtes kehtivate teatavate nõuete ja menetluste lihtsustamisega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust1,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1) Ühtse turu toodete suhtes kehtivad ranged kvaliteedi- ja ohutusnõuded tagavad

inimeste tervise ja keskkonna kaitse kõrge taseme ning aitavad kaasa õiglasele ja

kestlikule majandusele. Rahvusvahelises konkurentsis võib liidus toodetud

kvaliteettoodete maine anda liidu ettevõtjatele eelise.

(2) 2024. aasta Draghi aruande2 järeldustes viidati, et eeskirjade aina suurenev arvukus ja

keerukus võivad piirata liidu ettevõtjate tegutsemisruumi ja takistada nende

konkurentsivõime säilimist. Seda arvesse võttes tuleks Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrustes (EÜ) nr 1272/2008,3 (EÜ) nr 1223/20094 ja (EL) 2019/10095

sätestatud teatavaid menetlusi ja nõudeid lihtsustada ning kõrvaldada tarbetu

regulatiivne koormus, säilitades seejuures inimeste tervise ja keskkonna kaitse

samaväärse taseme.

(3) Kooskõlas komisjoni eesmärgiga edendada vaikimisi digitaalsuse põhimõtet, et

toetada digipööret ja hõlbustada teabevahetust ettevõtjate ja nõuete täitmise tagamise

1 ELT C [...], [...], lk [...]. 2 Mario Draghi 2024. aasta aruanne Euroopa konkurentsivõime tuleviku kohta:

https://commission.europa.eu/topics/eu-competitiveness/draghi-report_en#paragraph_47059. 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb

ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse

direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ)

nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2008/1272/oj). 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1223/2009

kosmeetikatoodete kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 342, 22.12.2009, lk 59, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2009/1223/oj). 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1009, millega kehtestatakse ELi

väetisetoodete turul kättesaadavaks tegemise nõuded ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 1069/2009 ja

(EÜ) nr 1107/2009 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2003/2003 (ELT L 170, 25.6.2019,

lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/1009/oj).

ET 17 ET

eest vastutavate riiklike asutuste vahel, on vaja ohtlike ainete ja segude märgistusel

esitada digitaalsed kontaktandmed, et suurendada ametliku kontrolli ja täitmise

tagamise tulemuslikkust ning kiirendada määruse (EÜ) nr 1272/2008 nõuetele

mittevastavate ainete ja segude avastamist. Praegu peavad tarnijad ohtlike ainete või

segude pakendi märgistusel esitama oma aadressi ja telefoninumbri, kuid sellest alati

ei piisa, et täitmise tagamise eest vastutavad asutused saaksid nendega kiiresti

ühendust võtta. Seepärast tuleb nõuda, et tarnijad esitaksid digitaalsed kontaktandmed,

milleks võib olla mis tahes ajakohane ja juurdepääsetav veebipõhine tarnijaga

suhtlemise kanal.

(4) Määruses (EÜ) nr 1272/2008 on sätestatud erandid märgistamis- ja

pakendamisnõuetest teatava kuju, vormi või suurusega pakendite puhul. Neid erandeid

võib kohaldada üksnes juhul, kui kõik nõutavad märgistuselemendid ei mahu

välispakendile või külgeseotavale sildile. Kõnealuste erandite kasutamise

lihtsustamiseks on asjakohane lubada kohaldada olemasolevaid erandeid väiksemate

pakendite suhtes, ilma et oleks vaja tõendada välispakendi või külgeseotava sildi

kasutamise võimatust.

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2024/28656 kehtestati erandid

märgistamis- ja pakendamisnõuetest vähem kui 10 ml mahutavatele pakenditele. Selle

erandi kohaldamisel on siiski vaja täiendavaid lihtsustusi juhtudeks, kui nende

pakendite suhtes kohaldatakse täiendavat ohulauset EUH 208. 10 ml erandi

kohaldamise juhtudeks tuleb ka täpsustada sise- ja välispakendile esitatavaid nõudeid.

(6) Selleks et tagada tarnijatele paindlikkus ja luua võrdsed tingimused VKEdele, kes

sageli tellivad märgistuse printimise teenuseid väljastpoolt, ning hõlbustada

volditavate märgistuste ettevalmistamist ja tootmist, mis võtab oluliselt kauem aega

kui standardmärgistuste tootmine, on vaja kaotada kindlaksmääratud kuuekuuline

ümbermärgistamise tähtaeg ja nõuda, et märgistusi muudetaks põhjendamatu

viivituseta pärast seda, kui tarnija on saanud uued andmed või need on talle edastatud.

(7) Määruses (EL) 2024/2865 on sätestatud normid märgistuse kohustuslike vorminõuete

kohta. Uus teave7 osutas nende nõuetega seotud liigsele halduskoormusele ja

ülemäärastele kuludele. Selleks et tasakaalustada vajadus, et tarbijad märgistusel

olevat teavet selgelt mõistaksid, vajadusega vähendada turutõkkeid ja tööstusharu

koormust,8 on vaja lihtsustada praeguseid vormindamiskohustusi, alandamata

seejuures inimeste tervise ja keskkonna kaitse taset. Ettevõtjad ja nõuete täitmist

tagavad asutused peavad jääma vastutavaks selle eest, et märgistused oleksid

õigusnõuete kohaselt loetavad.

6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2024. aasta määrus (EL) 2024/2865, millega muudetakse

määrust (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja

pakendamist (ELT L, 2024/2865, 20.11.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/2865/oj). 7 Uute vorminõuetega seotud kulude üksikasjalik analüüs on esitatud komisjoni talituste töödokumendis,

mis on lisatud dokumendile „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse

määrusi (EÜ) nr 1272/2008, (EÜ) nr 1223/2009 ja (EL) 2019/1009 seoses kemikaalide suhtes kehtivate

teatavate nõuete ja menetluste lihtsustamisega“, SWD(2025) 531, lk 14. 8 Nagu on kirjeldatud komisjoni teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja

Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Ühtne turg: meie Euroopa koduturg ebakindlas

maailmas. Ühtse turu lihtsamaks, sujuvamaks ja tugevamaks muutmise strateegia“,

COM(2025) 500 final, lk 10, kättesaadav aadressil

https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52025DC0500&qid=1751026418566.

ET 18 ET

(8) Selleks et leevendada tööstusharu koormust ning parandada ainete ja segude vaba

ringlust siseturul, on asjakohane muuta määruse (EÜ) nr 1272/2008 reklaami ja

kaugmüügipakkumisi käsitlevaid norme ja tugineda teiste samade eesmärkidega liidu

õigusaktide kehtivatele sätetele. Sellega seoses peaksid reklaami ja

kaugmüügipakkumiste nõuded piirduma ainult üldsuse jaoks turule lastud toodetega,

sest määruses (EÜ) nr 1907/20069 on juba sätestatud selged kohustused seoses

teabevoogudega ainete ja segude tarneahelates.

(9) Enne määrusega (EL) 2024/2865 tehtud muudatusi nõuti määrusega (EÜ)

nr 1272/2008, et selliste ohtlike segude reklaamides, mille kohta üldsuse hulka

kuuluval isikul on lubatud sõlmida ostuleping ilma eelnevalt märgistust nägemata,

mainitaks märgistusel nimetatud ohuliiki või -liike, ning nõuti, et ainete reklaamides

nimetataks asjaomaseid ohuklasse või -kategooriaid. Määrusega (EL) 2024/2865

kehtestati uus nõue, et ohtlike ainete ja segude mis tahes kaugmüügi korral peab

pakkumine sisaldama kogu märgistusteavet, mis tagab, et ostjat teavitatakse alati

ohtudest enne toote ostmist. Kõnealuse määrusega laiendati ka reklaaminõudeid ja

nõuti, et reklaamides esitataks ohupiktogrammid, tunnussõnad, ohulaused ja

täiendavad ohulaused ning lisaks kutsutaks üldsust üles järgima toote märgistusel

esitatud teavet. Reklaam on keemiatoodete müügi või kasutamise propageerimise

vahend ning müügi hetkel annab aine või segu pakendil olev märgistus või

kaugmüügipakkumises sisalduv märgistuse teave täieliku ülevaate selle aine või

seguga seotud ohtudest. Seepärast oleks asjakohane nõuda, et reklaamides kutsutaks

kliente üles enne kasutamist lugema läbi märgistuse ja tooteteabe, kuid ei dubleeritaks

märgistusel esitatud ohuteavet.

(10) Kuna Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1107/200910 ning Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 528/201211 on nõutud, et lubatud

taimekaitsevahendite ja biotsiidide reklaamides tuleb kasutada märget „Enne

kasutamist lugege alati läbi märgistus ja teave toote kohta“, oleks järjepidevuse nimel

asjakohane kasutada sama nõuet ohtlike ainete ja segude reklaamide puhul, eriti juhul,

kui reklaamitavad ohtlikud ained ja segud on ühtlasi lubatud taimekaitsevahendid või

biotsiidid.

(11) Määrusega (EL) 2024/2865 kehtestati erisätted tanklates tarnitavate kütuste

märgistamise kohta. Selleks et kõrvaldada ettevõtjate tarbetu koormus, kahjustamata

seejuures inimeste tervise ja keskkonna kaitset, tuleb määruse (EÜ) nr 1272/2008

II lisas täpsustada, milliseid kõnealuse määruse artikli 17 lõikes 1 nõutud

märgistuselemente ei ole pumbal vaja esitada.

(12) Määrusega (EL) 2024/2865 kehtestati võimalus lisada teatavad märgistuselemendid

üksnes digimärgistusele. Selleks et tagada tehnoloogia laialdasem kasutamine ning

9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb

kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse

Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus

(EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja

komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006,

lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2006/1907/oj). 10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009

taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks

tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2009/1107/oj). 11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määrus (EL) nr 528/2012, milles käsitletakse

biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist (ELT L 167, 27.6.2012, lk 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2012/528/oj).

ET 19 ET

võimaldada lihtsamat ja paindlikumat lähenemisviisi märgistamisele, peaks tarnijatel

olema lubatud lisada täiendavate tarnijate kontaktandmed üksnes digimärgistusele.

Kui täiendavad tarnijad on digimärgistusel nimetatud, oleks nende kontaktandmete

lisamine asjakohane.

(13) Selleks et anda ainete ja segude tarnijatele aega klassifitseerimis-, märgistamis- ja

pakendamist käsitlevate uute normidega kohaneda, tuleks käesoleva määruse mõne

sätte kohaldamine edasi lükata. Selleks et mitte tekitada ainete ja segude tarnijatele

lisakoormust, ei tuleks ainete ja segude puhul, mis on juba turule viidud enne

edasilükkamisaja lõppu, nõuda nende uuesti klassifitseerimist ega uuesti märgistamist

kooskõlas käesoleva määrusega.

(14) Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1272/2008 üleminekusätetega peaks tarnijatel olema

võimalik vabatahtlikult kohaldada käesoleva määrusega kehtestatud uusi

klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist käsitlevaid sätteid enne nende sätete

edasilükatud kohaldamise alguskuupäeva.

(15) Määruse (EÜ) nr 1223/2009 kohaselt võib värvaineid, säilitusaineid ja UV-filtreid

kasutada kosmeetikatoodetes üksnes juhul, kui need on loetletud kõnealuse määruse

IV–VI lisas. Selleks et tagada ettevõtjatele õiguskindlus, tuleks ette näha menetlus ja

täpsustada selle eri etapid aine lisamiseks vastavasse lisasse eesmärgiga kohandada

lisasid teaduse ja tehnika arenguga vastavalt määruse (EÜ) nr 1223/2009 artikli 31

lõikele 2.

(16) Määrusega (EÜ) nr 1223/2009 on ette nähtud võimalus kasutada kosmeetikatoodetes

teatavatel tingimustel aineid, mis on määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa

kohaselt klassifitseeritud 1A ja 1B kategooria CMR-aineteks. Eranditaotlus tuleks

esitada komisjonile hiljemalt kolm kuud pärast määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa

3. osa vastavate muudatuste jõustumist. Kuna riskihindamise komitee asjakohane

arvamus, milles tehakse ettepanek ainete ühtlustatud klassifikatsiooni kohta, tehakse

üldsusele kättesaadavaks mitu kuud enne seda, kui komisjon võtab regulatiivse

meetme, on selline tähtaeg piisav.

(17) Tingimusi, mis võimaldavad teha erandeid selliste ainete kosmeetikatoodetes

kasutamise keelust, tuleks ühtlustada ning nende kohaldamisala üksikasjalikumalt

määratleda. Lisaks ei ole toiduohutusnõuete täitmine kooskõlas teaduse ja tehnika

arenguga, mis võimaldab kosmeetikatoodetes kasutamiseks välja töötada uusi aineid,

mida toidus ei kasutata ega leidu. Vastavus toiduohutusnõuetele ei suurenda

kosmeetikatoodete ohutust, sest need tootekategooriad on olemuselt erinevad.

Seepärast on asjakohane see tingimus tühistada.

(18) Ühtlasi tuleks täpsustada elemente, mida tuleb kaaluda sobivate alternatiivide

olemasolu tingimuse raames. Eelkõige tuleks sätestada, et alternatiivse aine

kasutamine peaks aitama vähendada üldist ohtu inimeste tervisele ja keskkonnale ning

et ainel peaks olema kosmeetikatootes samaväärne või sarnane toime ja see peaks

olema turul kättesaadav piisavas koguses, et seda oleks tehniliselt võimalik ja

majanduslikult mõttekas kasutada ettevõtjatel ja eelkõige VKEdel. Ainele juurdepääsu

ei tohiks piirata patentide või toorainepiirangutega. Alternatiivide sobivuse

analüüsimisel peaks olema võimalik asjakohaste teguritena arvesse võtta ka

majanduslikke aspekte, nagu koostise muutmise kulud ja suhteline osa üldistes

tootmiskuludes.

(19) Lisaks peaks erandimenetluse ühtlustamise nimel tarbijaohutuse komitee

hindamiskriteeriumi alla kuuluma tingimus, et eranditaotlus esitatakse teadaoleva

ET 20 ET

kokkupuutega tootekategooria konkreetse kasutusviisi kohta. Teaduskomitee juba

hindab praegu ainete ohutust, võttes arvesse nende ohtlikke omadusi ja kokkupuudet

nendega (st eelkõige konkreetset kasutusviisi konkreetses tootekategoorias), mistõttu

eraldi kriteerium on üleliigne.

(20) Nõuetekohaselt tuleks arvesse võtta konkreetset kokkupuudet kosmeetikatoodetega,

kuna need puutuvad kokku peamiselt inimese keha välispinna osadega (nt nahk,

juuksed, küüned, välised suguelundid), ning tagada, et neid ei neelata alla, ei hingata

sisse, ei süstita ega implanteerita inimorganismi. Määruse (EÜ) nr 1223/2009

artiklis 15 sätestatud keeld peaks hõlmama määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohaselt

ühtlustatud CMR klassifikatsiooniga aineid, kui CMR-ainetega kaasnevad ohud ei ole

seostatavad kindlate kokkupuuteviisidega või kui need on sõnaselgelt seostatud

nahakaudse kokkupuutega. Kui CMR-aine klassifikatsioon on seotud üksnes

suukaudse või sissehingamise teel toimuva kokkupuutega, ei põhjusta selle aine

kasutamine kosmeetikatoodetes lõppkasutajale samal tasemel riski, sest suukaudne või

sissehingamisel toimuv kokkupuude on harv ja juhuslik (näiteks ei ole ette nähtud alla

neelata või sisse hingata huultel, hammastel või suuõõne limaskestadel kasutatavaid

või pihustatavaid kosmeetikatooteid). Seepärast ei tohiks selliste ainete suhtes

kohaldada määruse (EÜ) nr 1223/2009 artikli 15 kohast keeldu. Ometi võib asjaolu, et

suukaudsetes või pihustatavates kosmeetikatoodetes kasutatav aine on klassifitseeritud

CMR-aineks selle suukaudse või sissehingamise teel toimuva kokkupuute tõttu,

tekitada muret inimeste tervise üle. Sellistel juhtudel peaks komisjon volitama

tarbijaohutuse komiteed hindama selliste ainete ohutust, kui neid kasutatakse

kosmeetikatoodetes, ning võtma seejärel asjakohaseid reguleerivaid meetmeid

kooskõlas määruse (EÜ) nr 1223/2009 artikli 31 lõikega 1.

(21) Sageli võib aine olla ka looduslike kompleksainete, näiteks eeterlike õlide koostisosa.

Sellistel juhtudel on määruse (EÜ) nr 1223/2009 artikli 15 kohane kosmeetikatoodetes

kasutamise keeld aine puhul asjakohane üksnes sellises ulatuses, nagu see on esitatud

määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osas. See tähendab, et keeldu ei kohaldata

looduslike kompleksainete suhtes, mis sisaldavad CMR-aineks klassifitseeritud

koostisosa, välja arvatud juhul, kui see looduslik kompleksaine on ise loetletud

määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osas 1A, 1B või 2. kategooria CMR-ainena.

Kuna koostisosa ühtlustatud klassifikatsioon võib siiski tekitada kahtlusi seoses

kosmeetikatoodetes kasutatavate looduslike kompleksainete ohutusega, peaks

komisjon ohutusega seotud kahtluste tekkimise korral volitama tarbijaohutuse

komiteed hindama sellise koostisosa mõju looduslike kompleksainete ohutusele ning

võtma asjakohaseid järelmeetmeid vastavalt määruse (EÜ) nr 1223/2009 artikli 31

lõikele 1.

(22) Kui aine kasutamine kosmeetikatoodetes on keelatud või piiratud, tuleks tootjatele,

importijatele, turustajatele ja vastutavatele isikutele anda piisavalt aega vajalike

meetmete võtmiseks, et muuta oma toodete koostist ja oma tooted ümber märgistada,

turustusahelast kõrvaldada ja hävitada müümata tooted, mis ei vasta uutele nõuetele.

Seepärast tuleks pärast määruse (EÜ) nr 1223/2009 vastavate muudatuste jõustumist

näha ette 12 kuu pikkune ajavahemik asjaomast ainet sisaldavate kosmeetikatoodete

turuleviimiseks ja 24 kuu pikkune ajavahemik nende turul kättesaadavaks tegemiseks.

(23) Selleks et vähendada kosmeetikasektoris tegutsevate ettevõtjate nõuete täitmise ja

halduskoormust, tuleks nõuda, et enne kosmeetikatoodete liidu turule laskmist on vaja

neist teavitada vaid üks kord. Sellise teavitamise tingimusi tuleks kohaldada

mittediskrimineerival viisil nii nanomaterjale sisaldavate kui ka neid mittesisaldavate

kosmeetikatoodete suhtes. Nanomaterjalidega seoses valvsuse säilitamiseks tuleks

ET 21 ET

nõuda, et kosmeetikatoote ohutusaruandes esitataks konkreetne teave

kosmeetikatootes kasutatavate nanomaterjalide kohta, et pädevad asutused saaksid

sellega tutvuda, kui tekib kahtlusi, et konkreetse nanomaterjali kasutamine võib

ohustada inimeste tervist.

(24) Komisjon on kooskõlas määrusega (EL) 2019/102012 välja töötanud info- ja

teavitussüsteemi, mille abil kogutakse, töödeldakse ja säilitatakse teavet tooteid

käsitlevate liidu õigusaktide, sealhulgas määruse (EÜ) nr 1223/2009 täitmise

tagamisega seotud küsimuste kohta. Praktikas on see süsteem asendanud määruse

(EÜ) nr 1223/2009 artiklis 22 sätestatud aruandluskohustuse, mille kohaselt peavad

liikmesriigid regulaarselt esitama komisjonile ja teistele liikmesriikidele oma

järelevalvetegevuse läbivaatamise ja hindamise tulemusi. Seetõttu tuleks see

aruandluskohustus välja jätta.

(25) Kosmeetikatooted on ülemaailmselt kaubeldavad kaubad. Seetõttu on tähtis, et nende

märgistusel esitatud koostisainete nimetused kajastavad teaduse ja tehnoloogia arengu

ajakohast seisu. Rahvusvaheliselt tunnustatud kosmeetikatoodete koostisainete

nimetuste kasutamine on tähtis tegur, mis suurendab läbipaistvust ja hõlbustab

piiriülest kosmeetikakaubandust. Käesolev määrus peaks võimaldama kasutada

kosmeetikatoodete märgistamisel rahvusvaheliselt tunnustatud nimetusi ilma

komisjoni täiendavate regulatiivsete meetmeteta. Kuna komisjoni vastu võetud ühtne

koostisainete nimestik aeglustaks uute nimetuste kasutuselevõttu, tuleks tühistada säte,

millega nõutakse komisjonilt sellise nimestiku vastuvõtmist.

(26) Kooskõlas komisjoni eesmärgiga muuta aruandlusnõuded mõistlikumaks ja lihtsamaks

ning edendada digiülemineku toetamiseks vaikimisi digitaalsuse põhimõtet, peaksid

ELi väetisetoodete valdkonnas määruse (EL) 2019/1009 kohaselt tegutsevad ettevõtjad

esitama digitaalsed kontaktandmed, mille kaudu saab nendega ühendust võtta,

koostama ELi vastavusdeklaratsiooni elektroonilisel kujul ja tegema selle

kättesaadavaks internetiaadressi või veebipõhise andmekandja kaudu ning esitama

ametiasutustele taotluse korral kogu asjakohase teabe ja dokumentatsiooni

elektrooniliselt. ELi väetisetoodete vastavushindamisega seotud teavitatud asutuste

vahelised dokumendid ja kirjavahetus tuleks samuti esitada elektrooniliselt. Kui tootja

kasutab digimärgistust, peaks ta ELi vastavusdeklaratsioonile juurdepääsu andma

sama andmekandja kaudu, mida ta kasutas digimärgistuse puhul, et vältida sama toote

korral mitme andmekandja kasutamist. Kui muude ELi õigusaktide kohaselt nõutakse

ELi väetisetoodete digitaalset tootepassi, tuleks selles digitaalses tootepassis esitada

digimärgistuse teave ja ELi vastavusdeklaratsioon.

(27) Määruse (EL) 2019/1009 kohaselt võib mikroobsetes taimede biostimulaatorites

koostisainena kasutada ainult kõnealuse määruse II lisa lubatud ainete loetelus

nimetatud mikroorganisme. Komisjonil on õigus lisada sellesse loetellu uusi

mikroorganisme või mikroorganismide tüvesid pärast hindamist, milles järeldatakse, et

ükski tüvedest ei kujuta endast ohtu inimeste, loomade või taimede tervisele või

ohutusele ega keskkonnale ning tüved tagavad agronoomilise tõhususe. Arvestades, et

turul on suur arv mikroorganisme, on uute mikroorganismide või mikroorganismide

tüvede hindamine ja seejärel lubatud ainete loetellu lisamine teaduse arengust maha

jäänud. Praegune kord aeglustab mikroobsete taimede biostimulaatorite arengut ja

12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1020 turujärelevalve ja toodete

vastavuse kohta ning millega muudetakse direktiivi 2004/42/EÜ ja määruseid (EÜ) nr 765/2008 ja (EL)

nr 305/2011 (ELT L 169, 25.6.2019, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/1020/oj).

ET 22 ET

põllumajandustootjate juurdepääsu nendele uuenduslikele väetisetoodetele, mis võivad

stimuleerida taimede toitainete omastamise protsesse ja seeläbi vähendada tavaväetiste

kasutamist.

(28) Selleks et kiirendada mikroorganismide hindamist ja avada ühtne turg rohkematele

mikroobsetele taimede biostimulaatoritele, tuleks komisjonile delegeerida õigus võtta

kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte määruse

(EL) 2019/1009 II lisa II osa koostisainete kategooria (CMC) 7 kohta, et võimaldada

komisjonil kehtestada mikroorganismide hindamise üldkriteeriumid ja metoodika.

Need kriteeriumid ja metoodika peaksid võimaldama tootjatel ja teavitatud asutustel

tõendada ja kontrollida, et mikroobsetes taimede biostimulaatorites kasutatavad

mikroorganismid, välja arvatud kategoorias CMC 7 loetletu, ei kujuta endast ohtu

inimeste, loomade või taimede tervisele või ohutusele ega keskkonnale ning tagavad

agronoomilise tõhususe. Kehtestatavate kriteeriumide ja metoodika täpsustamiseks ja

valideerimiseks on eriti tähtis, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus

asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ning et kõnealused

konsultatsioonid toimuksid kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises

parema õigusloome kokkuleppes13 sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada

delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa

Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning

nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele,

millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(29) Kui komisjon kasutab oma õigust muuta määruse (EL) 2019/1009 II lisas esitatud

koostisainete kategooriaid, võib ta praegu teha seda ainult eraldi delegeeritud

õigusaktidega iga koostisainete kategooria kohta. Arvestades vajadust lisada tulevikus

eri koostisainete kategooriatesse täiendavaid aineid ning tehnika ja teaduse pidevat

arengut väetisetoodete sektoris, tuleb eri koostisainete kategooriaid sageli muuta.

Mõnel juhul, näiteks kui uus tooraine võib olla lubatud mitmes kategoorias, teeks

komisjon sama muudatuse kõigis asjaomastes kategooriates, millest igaühe suhtes

kehtib eraldi delegeeritud õigusakt. Selleks et kiirendada vastavate delegeeritud

õigusaktide vastuvõtmist, peaks komisjonil olema lubatud muuta mitut koostisainete

kategooriat ühe delegeeritud õigusaktiga.

(30) Kui keemilisi aineid puhasainena või segude koostises toodetakse või imporditakse

koguses üle 1 tonni ettevõtte kohta aastas, tuleb need registreerida vastavalt määrusele

(EÜ) nr 1907/2006, kusjuures teabele esitatavad nõuded olenevad tegelikust kogusest.

Määruse (EÜ) nr 1907/2006 nõuetest rangemate nõuetega määruses (EL) 2019/1009

nõutakse, et kõik ELi väetisetoodetes kasutatavad ained, olenemata nende tootmis- või

impordikogusest, peavad olema registreeritud vähemalt määruses (EÜ) nr 1907/2006

sätestatud teabenõuete kohaselt, mis kehtivad ainetele, mida toodetakse või

imporditakse koguses 10–100 tonni ettevõtja kohta aastas, ning nende kohta tuleb

koostada kõnealuse määruse artikli 14 kohane kemikaaliohutuse aruanne, milles

käsitletakse nende kasutamist väetisetootes. Need ulatuslikud teavitamisnõuded võivad

takistada tootjaid, eelkõige väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid, kasutamast

aineid, mis ei ole nende nõuete kohaselt veel registreeritud, või sundida neid viima

oma tooteid riiklike eeskirjade kohaselt ainult oma riikide turgudele.

Proportsionaalsuse huvides ning võttes arvesse määruse (EÜ) nr 1907/2006 ja määruse

(EL) 2019/1009 kohast ainete ja ELi väetisetoodete tootjate ja importijate üldist

13 ELT L 123, 12.5.2016, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_interinstit/2016/512/oj.

ET 23 ET

kohustust tagada nende turule lastavate toodete ohutus, tuleks ELi väetisetoodetes

kasutatavate ainete registreerimisel järgida üksnes määruses (EÜ) nr 1907/2006

sätestatud nõudeid, sealhulgas asjakohast astmestikku.

(31) Selleks et tagada sujuv ja tõhus üleminek, minimeerida häireid ning anda ettevõtjatele

ja ametiasutustele mõistlik aeg uute nõuetega kohanemiseks, tuleks digiteerimist

käsitlevate määruse (EL) 2019/1009 muudatuste kohaldamine edasi lükata.

(32) Selleks et ettevõtjad saaksid tarnida selliste toodete varusid, mis on turule lastud enne

digiteerimist käsitlevate määruse (EL) 2019/1009 muudatuste kohaldamise kuupäeva,

on vaja ette näha mõistlik üleminekukord, mis ei takista selliste toodete turul

kättesaadavaks tegemist, mis on turule lastud kooskõlas selle määruse enne kõnealust

kuupäeva kohaldatava redaktsiooniga.

(33) Seepärast tuleks määrusi (EL) nr 1272/2008, (EL) nr 1223/2009 ja (EL) 2019/1009

vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1272/2008 muudatused

Määrust (EÜ) nr 1272/2008 muudetakse järgmiselt:

(1) artiklisse 2 lisatakse järgmine punkt:

„42) „digitaalsed kontaktandmed“ – mis tahes ajakohane ja juurdepääsetav

veebipõhine suhtluskanal, mille kaudu saab tarnijaga ühendust võtta või suhelda,

ilma et oleks vaja registreeruda või rakendust alla laadida;“;

(2) artikli 17 lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:

„a) tarnijate nimi, aadress ja digitaalsed kontaktandmed;“;

(3) artikli 25 lõike 6 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Märgistusele kantakse ka artiklis 18 viidatud tootetähis ning segu tarnija nimi,

aadress ja digitaalsed kontaktandmed.“;

(4) artikli 29 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Artikli 17 lõikes 1 sätestatud märgistuselemente võib vähendada kooskõlas I lisa

punktis 1.5.2 sätestatud eeskirjadega.“;

(5) artikli 30 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Kui aine või segu klassifikatsioon või märgistus muutub, mistõttu lisandub uus

ohuklass, klassifikatsioon muutub rangemaks või vastavalt artiklile 25 tuleb

märgistusel esitada uut lisateavet, tagab kõnealuse aine või segu tarnija märgistuse

ajakohastamise põhjendamatu viivituseta, pärast seda, kui tarnija saab artikli 15

lõikes 4 osutatud uue hindamise tulemused või kui tarnijat neist teavitatakse.“;

(6) artikli 31 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Artikli 17 lõikes 1 viidatud märgistuselemendid peavad olema esitatud selgelt ja

kustutamatult. Need peavad olema taustast selgesti eristatavad ning need peavad

olema nii suured ja sellisel viisil paigutatud, et need oleksid kergesti loetavad.“;

(7) artikkel 48 asendatakse järgmisega:

ET 24 ET

„Artikkel 48

Reklaam

1. Ohtlikuks klassifitseeritud aine või segu või II lisa 2. osas osutatud aineid sisaldava

segu üldsusele suunatud reklaam peab sisaldama järgmist lauset: „Enne kasutamist

lugege alati läbi märgistus ja tootekirjeldus.“

2. Ohtlikuks klassifitseeritud aine või segu reklaam ei tohi sisaldada väljendeid, mida ei

ole lubatud esitada kõnealuse aine või segu märgistusel või pakendil vastavalt

artikli 25 lõikele 4.“

;

(8) artikkel 48a asendatakse järgmisega:

„Artikkel 48a

Kaugmüügipakkumised

Kui aineid või segusid viiakse üldsuse jaoks turule kaugmüügi teel, esitatakse pakkumises

selgelt ja nähtavalt artiklis 17 osutatud märgistuselemendid.“

;

(9) artiklit 61 muudetakse järgmiselt:

(a) lõige 8 asendatakse järgmisega:

„8. Aineid ja segusid, mis on klassifitseeritud, märgistatud ja pakendatud kooskõlas

artikli 18 lõikega 3, nagu seda kohaldati 9. detsembril 2024, ning mis on turule

viidud enne 1. jaanuari 2027, ei pea klassifitseerima, märgistama ega

pakendama kooskõlas käesoleva määrusega, mida on muudetud Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2024/2865, kuni 1. jaanuarini 2029.“

;

(b) lisatakse järgmine lõige:

„9. Aineid ja segusid, mis on märgistatud vastavalt artikli 17 lõikele 1, artikli 25

lõikele 6 ning I lisa punktidele 1.5.1.2 ja 1.6, nagu neid kohaldati [väljaannete

talitus: lisada käesoleva määruse jõustumise kuupäevale eelnev kuupäev], ning

mis on turule viidud enne [väljaannete talitus: lisada kuupäev, mis saabub 36

kuud pärast käesoleva määruse jõustumist], ei pea märgistama kooskõlas

käesoleva määrusega, mida on muudetud [väljaannete talitus: lisada viide

käesolevale määrusele] kuni [väljaannete talitus: lisada kuupäev, mis saabub

60 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist].“

;

(10) I ja II lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 1223/2009 muudatused

Määrust (EÜ) nr 1223/2009 muudetakse järgmiselt:

(1) lisatakse järgmine artikkel:

ET 25 ET

„Artikkel 14a

Taotlused värvainete, säilitusainete või UV-filtritena kasutatavate ainete lisamiseks IV,

V või VI lisasse

1. Komisjonile võib esitada taotluse värvaine, säilitusaine või UV-filtrina kasutatava

aine lisamiseks vastavalt IV, V või VI lisasse. Taotlusele lisatakse teaduslikud

tõendid ja dokumendid, mis näitavad, et seoses tehnika ja teaduse viimaste

edusammudega on ainet ohutu kasutada kosmeetikatoodetes.

2. Pärast lõikes 1 osutatud taotluse saamist palub komisjon, et tarbijaohutuse komitee

esitaks põhjendamatu viivituseta arvamuse aine kosmeetikatoodetes kasutamise

ohutuse kohta.

3. Tarbijaohutuse komitee edastab oma arvamuse komisjonile 12 kuu jooksul pärast

komisjonilt lõikes 2 osutatud taotluse saamist. Komisjon võib seda tähtaega

pikendada, kui on vaja täiendavaid tõendeid.“

;

(2) artiklit 15 muudetakse järgmiselt:

(a) lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

i) teine lõik asendatakse järgmisega:

„2. Neid aineid võib siiski kosmeetikatoodetes kasutada, kui komisjonile esitatakse

eranditaotlus hiljemalt kolm kuud pärast seda, kui jõustuvad määruse (EÜ)

nr 1272/2008 VI lisa 3. osa muudatused, mille alusel aine klassifitseeritakse 1A või

1B kategooria CMR-aineks. Komisjon lubab erandi tegemist, kui täidetud on kõik

järgmised tingimused:

(a) puuduvad sobivad alternatiivsed ained vastavalt dokumenteeritud alternatiivide

analüüsile;

(b) tarbijaohutuse komitee on neid aineid hinnanud ja leidnud, et need on

kosmeetikatoodete kategooria konkreetse kasutusviisi puhul ohutud, võttes

arvesse kokkupuudet nende toodetega, üldist kokkupuudet nende ainetega

muudest allikatest kui kosmeetikatooted ja haavatavate elanikkonnarühmade

kokkupuudet nende ainetega.“;

ii) kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Teise lõigu punkti a kohaldamisel peetakse ainet sobivaks alternatiiviks, kui see

vastab kõigile järgmistele tingimustele:

(a) selle kasutamine kosmeetikatoodetes vähendab üldist riski inimeste tervisele ja

keskkonnale;

(b) sellel on valmis kosmeetikatootes samasugune toime nagu klassifitseeritud

ainel, nii et selle mõju on sarnane ja efektiivsus samal tasemel;

(c) seda on tehniliselt võimalik ja majanduslikult mõttekas kasutada;

(d) selle kasutamine ei ole piiratud ega kaitstud ainuõigustega ning see on turul

laialdaselt kättesaadav piisavalt suurtes kogustes, et rahuldada praegust ja

prognoositavat nõudlust.“

;

iii) neljanda lõigu järele lisatakse järgmine lõik:

ET 26 ET

„Käesoleva lõike neljandas lõigus sätestatud tähtaeg algab kuupäeval, kui

kohalduvad määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa asjakohased muudatused,

millega asjaomane aine klassifitseeritakse 1A või 1B kategooria CMR-aineks.“;

(b) lisatakse lõiked 5, 6 ja 7:

„5. Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud keeldu ei kohaldata aine suhtes, mille

puhul CMR-ainete ühtlustatud klassifikatsiooni kohane suukaudne või

sissehingamise teel toimuv kokkupuude on sõnaselgelt märgitud määruse (EÜ)

nr 1272/2008 VI lisa 3. osa tabeli päise „Klassifikatsioon“ veerus „Ohulausete

koodid“. Kui sellist ainet sisaldavad kosmeetikatooted võivad kujutada endast ohtu

inimeste tervisele juhusliku allaneelamise või sissehingamise tõttu, palub komisjon

tarbijaohutuse komiteel esitada põhjendamatu viivituseta arvamuse asjaomase aine

ohutuse kohta nendes konkreetsetes tooteliikides.

6. Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud keeldu ei kohaldata taimedest või

taimeosadest ekstraheeritud aine suhtes, mida ei ole keemiliselt modifitseeritud

määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 3 punktis 40 määratletud tähenduses ja mis

sisaldab rohkem kui üht koostisainet, millest vähemalt üks on määruse (EÜ)

nr 1272/2008 VI lisa 3. osa kohaselt klassifitseeritud 1A, 1B või 2. kategooria CMR-

aineks. Kui sellise aine kasutamisel kosmeetikatoodetes võib tekkida oht inimeste

tervisele, küsib komisjon tarbijaohutuse komiteelt põhjendamatu viivituseta arvamust

selle aine kosmeetikatoodetes kasutamise ohutuse kohta.

Käesoleva lõike kohaldamisel tähendavad taimed taime- ja seeneriigi elus- või

surnud organisme, sealhulgas vetikaid, samblikke ja pärme.

7. Kosmeetikatooteid, mis sisaldavad ainet, mis on määruse (EÜ) nr 1272/2008

VI lisa 3. osa kohaselt klassifitseeritud 1A, 1B või 2. kategooria CMR-aineks ja mida

on kosmeetikatoodetes keelatud kasutada, või piirangule mittevastavat ainet võib

jätkuvalt turule lasta 12 kuud ja teha turul kättesaadavaks 24 kuu jooksul pärast

käesoleva määruse asjakohaste lisade asjakohaste muudatuste jõustumist.“

;

(3) artiklist 16 jäetakse välja lõiked 3 ja 7;

(4) artikli 19 lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6. Lõike 1 punktis g nimetatud teabe esitamiseks kasutatakse koostisaine ühtset

nimetust vastavalt rahvusvaheliselt tunnustatud nomenklatuurile ning koostisaine

ühtse nimetuse puudumise korral kasutatakse üldtunnustatud nomenklatuuris

sisalduvat terminit.“

;

(5) artikli 22 neljandast lõigust jäetakse välja teine lause;

(6) artikkel 33 jäetakse välja;

(7) I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale;

(8) II kuni VI lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse III lisale.

Artikkel 3

Määruse (EL) 2019/1009 muudatused

Määrust (EL) 2019/1009 muudetakse järgmiselt:

ET 27 ET

(1) artiklisse 2 lisatakse punkt 15a:

„15a) digitaalsed kontaktandmed“ – mis tahes ajakohane ja juurdepääsetav

veebipõhine suhtluskanal, mille kaudu saab ettevõtjatega ühendust võtta või nendega

suhelda, ilma et oleks vaja registreeruda või rakendust alla laadida;“

;

(2) artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

(a) lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

i) teine lõik asendatakse järgmisega:

„Kui nimetatud vastavushindamismenetlusega on tõendatud ELi

väetisetoote vastavus käesolevas määruses sätestatud kohaldatavatele

nõuetele, koostavad tootjad tootele elektroonilisel kujul ELi

vastavusdeklaratsiooni ja kinnitavad tootele CE-märgise.“;

ii) lisatakse järgmine lõik:

„Tootjad tagavad, et ELi väetisetootel on märgitud internetiaadress või

andmekandja, mille kaudu on võimalik tutvuda ELi

vastavusdeklaratsiooniga.“;

(b) lõike 3 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Taotluse korral teevad tootjad ELi vastavusdeklaratsiooni teistele ettevõtjatele

elektrooniliselt kättesaadavaks.“;

(c) lõike 6 esimese lõigu esimene ja teine lause asendatakse järgmistega:

„Tootjad märgivad oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud

kaubamärgi ning postiaadressi ja digitaalsed kontaktandmed ELi väetisetoote

pakendile või kui ELi väetisetoode tarnitakse ilma pakendita, siis ELi

väetisetoote saatedokumenti. Postiaadress ja digitaalsed kontaktandmed

osutavad üheleainsale kohale, kus tootjaga saab ühendust võtta.“

;

(d) lõike 9 esimene lause asendatakse järgmisega:

„Tootjad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud taotluse korral ELi

väetisetoote käesolevale määrusele vastavuse tõendamiseks kogu vajaliku

teabe ja dokumentatsiooni elektroonilisel kujul keeles, mis on kõnealusele

asutusele kergesti arusaadav.“

;

(3) artikli 7 lõike 2 punkt b asendatakse järgmisega:

„b) esitada pädeva riikliku asutuse põhjendatud taotluse korral talle elektroonilisel

kujul kogu teabe ja dokumentatsiooni, mis on vajalik ELi väetisetoote vastavuse

tõendamiseks;“

;

(4) artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

(a) lõike 2 esimese lõigu teine lause asendatakse järgmisega:

„Nad tagavad, et tootja on koostanud tehnilise dokumentatsiooni, et ELi

väetisetootel on märgitud internetiaadress või andmekandja, mille kaudu on

ET 28 ET

võimalik tutvuda ELi vastavusdeklaratsiooniga, et ELi väetisetootega on

asjakohasel juhul kaasas nõutud dokumendid ning et tootja on täitnud artikli 6

lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõuded.“

;

(b) lõike 3 esimene lause asendatakse järgmisega:

„Importijad märgivad oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud

kaubamärgi ning postiaadressi ja digitaalsed kontaktandmed kas ELi

väetisetoote pakendile, või kui ELi väetisetoode tarnitakse ilma pakendita, siis

ELi väetisetoote saatedokumenti.“

;

(c) lõige 8 asendatakse järgmisega:

„8. Importijad hoiavad viie aasta jooksul pärast ELi väetisetoote turule laskmist

turujärelevalveasutuste jaoks kättesaadavana ELi vastavusdeklaratsiooni ning

tagavad, et tehniline dokumentatsioon oleks kõnealuste asutuste taotluse korral

neile kättesaadav.

Taotluse korral teevad importijad ELi vastavusdeklaratsiooni muudele

ettevõtjatele kättesaadavaks elektroonilisel kujul.“

;

(d) lõike 9 esimene lause asendatakse järgmisega:

„Pädeva riikliku asutuse põhjendatud taotluse korral esitavad importijad ELi

väetisetoote käesolevale määrusele vastavuse tõendamiseks kogu vajaliku

teabe ja dokumentatsiooni elektrooniliselt keeles, mis on kõnealusele asutusele

kergesti arusaadav.“

;

(5) artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

(a) lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Enne ELi väetisetoote turul kättesaadavaks tegemist kontrollivad levitajad,

kas sellele on märgitud internetiaadress või andmekandja, mille kaudu on

võimalik tutvuda ELi vastavusdeklaratsiooniga, ning asjakohasel juhul, kas

sellega on kaasas muud nõutud dokumendid, sealhulgas artikli 6 lõikes 7 või

artikli 8 lõikes 4 osutatud ja täpsustatud teave keeles, mis on kergesti arusaadav

selle liikmesriigi lõppkasutajatele, mille turul ELi väetisetoode kättesaadavaks

tehakse, ning kas tootja ja importija on täitnud vastavalt artikli 6 lõigetes 5 ja 6

ning artikli 8 lõikes 3 sätestatud nõuded.“

;

(b) lõike 5 esimene lause asendatakse järgmisega:

„Pädeva riikliku asutuse põhjendatud taotluse korral esitavad levitajad ELi

väetisetoote käesolevale määrusele vastavuse tõendamiseks kogu vajaliku

teabe ja dokumentatsiooni elektrooniliselt.“

;

(6) artiklit 15 muudetakse järgmiselt:

(a) lõige 2 asendatakse järgmisega:

ET 29 ET

„2. Vastavushindamismenetlusi käsitlevad dokumendid ja kirjad koostatakse

elektrooniliselt selle liikmesriigi ametlikus keeles, kus

vastavushindamismenetlusi tegev teavitatud asutus asub, või selle asutuse poolt

heaks kiidetud keeles.“;

(b) lisatakse lõige 3:

„3. Tootja esitab vastavushindamismenetlust sooritavale teavitatud asutusele

elektroonilisel kujul kogu vastavushindamismenetlusega seotud teabe ja

dokumentatsiooni.“

;

(7) artiklisse 16 lisatakse lõiked 5 ja 6:

„5. ELi vastavusdeklaratsioon esitatakse masinloetavas ja avatud vormingus,

nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL)

2019/1024* artikli 2 punktides 13 ja 14, ning see vastab artikli 11b lõike 4

punktides a–d digimärgistuste kohta sätestatud nõuetele.

Kui ELi vastavusdeklaratsioonile juurdepääsu andmiseks kasutatakse

andmekandjat, peaks see olema märgitud tootel kooskõlas artikli 11b lõikega 5

ja põhinema ühel elektroonilistest tehnilistest lahendustest, mida ettevõtjad

saavad kasutada artikli 42 lõike 9 alusel kehtestatud digimärgistuse

esitamiseks. ELi vastavusdeklaratsiooni andmekandja kaudu esitavad

ettevõtjad ei jälgi, analüüsi ega kasuta kasutusteavet muul otstarbel kui see, mis

on tingimata vajalik asjakohase teabe digitaalseks esitamiseks.

Kui kooskõlas artikliga 11a kasutatakse digimärgistust, võimaldab

digimärgistuse puhul kasutatav andmekandja juurdepääsu ka ELi

vastavusdeklaratsioonile.

*Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1024 avaandmete ja

avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (ELT L 172, 26.6.2019, lk 56,

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2019/1024/oj).“

6. Kui ettevõtja peab ELi väetisetoodete suhtes kohaldatavate muude liidu

õigusaktide kohaselt märkima digitaalsesse tootepassi teabe selle kohta, et

toode vastab kõnealustes õigusaktides sätestatud nõuetele, või laadima

digitaalsesse tootepassi ELi vastavusdeklaratsiooni, esitatakse kõnealuses

digitaalses tootepassis üksnes teave, mida ELi vastavusdeklaratsioon peab

V lisa kohaselt sisaldama, ning artikli 11b kohane digimärgistuse teave.“

;

(8) artikli 41 lõike 1 punkt c asendatakse järgmisega:

„c) ELi vastavusdeklaratsioon ei ole koostatud või ei ole koostatud õigesti või ELi

väetisetootele ei ole märgitud internetiaadress või andmekandja, mille kaudu ELi

vastavusdeklaratsioon on kättesaadav.“;

(9) artiklit 42 muudetakse järgmiselt:

(a) lõike 4 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„Komisjon võib kooskõlas lõikega 1 vastu võtta delegeeritud õigusakte,

millega muudetakse II lisa, et lisada selliste organismide koostisainete

kategooriasse uusi mikroorganisme või mikroorganismide tüvesid või

täiendavaid töötlemismeetodeid, ning ta peab esmalt kontrollima, millised

ET 30 ET

täiendava mikroorganismi tüved vastavad lõike 1 punkti b kriteeriumidele,

tehes seda järgmiste andmete alusel:“

;

(b) lisatakse lõige 4a:

„4a.   Komisjon võib lõike 1 kohaselt vastu võtta ka delegeeritud õigusakte,

millega muudetakse II lisa, et sätestada II lisas loetlemata mikroorganismide

hindamise kriteeriumid ja metoodika, mida võib kasutada ELi väetisetoodete

koostisainetena, kui nende kriteeriumide järgimine on tõendatud ELi

väetisetoote vastavushindamisel vastavalt kõnealusele metoodikale.

Kriteeriumid ja metoodika võimaldavad kontrollida, kas mikroorganismid

vastavad lõike 1 punktis b sätestatud kriteeriumidele, ning nendega nähakse

ette vähemalt järgmiste elementide arvessevõtmine:

a) mikroorganismi turvalist tootmist, säilitamist ja kasutamist käsitlev

teaduskirjandus;

b) mikroorganismi taksonoomiline suhe mikroorganismide liigiga, mis täidab

Euroopa Toiduohutusameti kehtestatud ohutuse eeldusele vastavaks

kvalifitseerimise nõuded;

c) teave mikroorganismi tootmise protsessi kohta, sealhulgas vajaduse korral

kasvusubstraadi koostise kohta ning selliste töötlemismeetodite kohta nagu

pihustuskuivatamine, keevkihis kuivatamine, staatiline kuivatamine,

tsentrifuugimine, kuumusega deaktiveerimine, filtreerimine ja peenestamine;

d) teave selle kohta, milliseid jääkvaheühendeid, toksiine või mikroobseid

metaboliite koostisaines esineb ja kui suur on jääkide tase;

e) esinemine looduses, ellujäämine ja liikumine keskkonnas;

f) vastuvõtlikkus kõigile asjakohastele antimikroobikumidele, mis on

määratletud komisjoni määruse (EL) nr 283/2013* lisa B osa punkti ii

alapunktis 28, välja arvatud loomulik resistentsus.

*Komisjoni 1. märtsi 2013. aasta määrus (EL) nr 283/2013, milles sätestatakse toimeainete

andmenõuded vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009

taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta (ELT L 93, 3.4.2013, lk 1,

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/283/oj).“

;

(10) artikkel 43 jäetakse välja;

(11) määruse (EL) 2019/1009 I, II ja IV lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse

IV lisale.

Artikkel 4

Üleminekusätted

1. Erandina määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisa punktidest 1.5.2.4.1 ja 1.5.2.4.2, nagu

neid kohaldati 9. detsembril 2024, võib aineid ja segusid kuni 30. juunini 2026

klassifitseerida, märgistada ja pakendada vastavalt määrusele (EÜ) nr 1272/2008,

mida on muudetud käesoleva määruse I lisa punktidega 5, 6 ja 7.

Erandina määruse (EÜ) nr 1272/2008 artiklist 30 ja artiklist 48, määruse (EÜ)

nr 1272/2008 II lisa 5. osast, nagu neid kohaldati 9. detsembril 2024, võib aineid ja

ET 31 ET

segusid kuni 31. detsembrini 2027 klassifitseerida, märgistada ja pakendada vastavalt

määrusele (EÜ) nr 1272/2008, mida on muudetud käesoleva määruse artikli 1

punktidega 5, 7, ja 8 ning käesoleva määruse I lisa punktiga 9.

Erandina määruse (EÜ) nr 1272/2008 artikli 17 lõikest 1, artikli 25 lõikest 6, määruse

(EÜ) nr 1272/2008 I lisa punktist 1.5.1.2 ja punktist 1.6, nagu neid kohaldati

[väljaannete talitus: lisada käesoleva määruse jõustumise kuupäevale eelnev

kuupäev], võib aineid ja segusid kuni [väljaannete talitus: lisada käesoleva määruse

jõustumisele järgneva 35. kuu viimase päeva kuupäev] klassifitseerida, märgistada ja

pakendada vastavalt määrusele (EÜ) nr 1272/2008, mida on muudetud käesoleva

määruse artikli 1 punktidega 2 ja 3 ning käesoleva määruse I lisa punktidega 3 ja 8.

2. Liikmesriigid ei takista selliste toodete turul kättesaadavaks tegemist, mis on lastud

turule kooskõlas määrusega (EL) 2019/1009 enne [väljaannete talitus: lisada

kuupäev, mis saabub 24 kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumist].

Artikkel 5

Jõustumine ja kohaldamine

1. Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa

Liidu Teatajas.

2. I lisa punkte 4 ja 7 kohaldatakse alates 1. juulist 2026.

3. Artikli 1 punkte 5–8 ja I lisa punkte 1, 2 ja 9 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2028.

4. Artikli 1 punkte 1, 2 ja 3 ning I lisa punkte 3 ja 8 kohaldatakse alates [väljaannete

talitus: lisada kuupäev, mis saabub 36 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise

kuupäeva].

5. Artikli 2 punkte 1–8 kohaldatakse alates [väljaannete talitus: lisada käesoleva

määruse jõustumise kuupäev].

6. Artikli 3 punkte 1–8 ning IV lisa punkte 1 ja 3 kohaldatakse alates [väljaannete

talitus: lisada kuupäev, mis saabub 24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist].

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

[...] [...]

ET 1 ET

FINANTS- JA DIGISELGITUS

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK .............................................................. 3

1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus ........................................................................................ 3

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad ................................................................................. 3

1.3. Eesmärgid ..................................................................................................................... 3

1.3.1. Üldeesmärgid ............................................................................................................... 3

1.3.2. Erieesmärgid ................................................................................................................ 3

1.3.3. Oodatavad tulemused ja mõju ...................................................................................... 3

1.3.4. Tulemusnäitajad ........................................................................................................... 3

1.4. Ettepanek/algatus käsitleb ............................................................................................ 4

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused ................................................................................ 4

1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse

rakendamise üksikasjalik ajakava ................................................................................ 4

1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest

saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva

punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu

sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud. .. 4

1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid ......................................................... 4

1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude

asjakohaste vahenditega ............................................................................................... 5

1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite

ümberpaigutamise võimaluste hinnang ........................................................................ 5

1.6. Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus .......................................................... 6

1.7. Kavandatud eelarve täitmise viisid .............................................................................. 6

2. HALDUSMEETMED .................................................................................................. 8

2.1. Järelevalve ja aruandluse reeglid ................................................................................. 8

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id) .................................................................................... 8

2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise

korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus ......................................................... 8

2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud

sisekontrollisüsteemi(de) kohta .................................................................................... 8

2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate

vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja

sulgemise ajal) .............................................................................................................. 8

2.3. Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed ......................................... 9

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU ....................... 10

3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub10

3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele ........................................... 12

ET 2 ET

3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade.......................................... 12

3.2.1.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud ..................................................... 12

3.2.1.2. Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud .............................................. 17

3.2.2. Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund ....................................... 22

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade ........................................... 24

3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud ...................................................... 24

3.2.3.2. Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud .............................................. 24

3.2.3.3. Assigneeringud kokku ................................................................................................ 24

3.2.4. Hinnanguline personalivajadus .................................................................................. 25

3.2.4.1. Rahastatakse heakskiidetud eelarvest ........................................................................ 25

3.2.4.2. Rahastatakse sihtotstarbelisest välistulust .................................................................. 26

3.2.4.3. Personalivajadus kokku .............................................................................................. 26

3.2.5. Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade ............. 28

3.2.6. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga................................................. 28

3.2.7. Kolmandate isikute rahaline osalus ............................................................................ 28

3.3. Hinnanguline mõju tuludele ....................................................................................... 29

4. DIGIMÕÕDE ............................................................................................................. 29

4.1. Diginõuded ................................................................................................................. 30

4.2. Andmed ...................................................................................................................... 30

4.3. Digilahendused ........................................................................................................... 31

4.4. Koostalitlusvõime hindamine .................................................................................... 31

4.5. Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed ............................................................. 32

ET 3 ET

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 1272/2008,

(EÜ) nr 1223/2009 ja (EL) 2019/1009 seoses kemikaalide suhtes kehtivate teatavate

nõuete ja menetluste lihtsustamisega

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad

Parem õigusloome, konkurentsivõime

1.3. Eesmärgid

1.3.1. Üldeesmärgid

Toetada ettevõtete kasvu ja arengut, suurendades seeläbi nende konkurentsivõimet

ning panust Euroopa heaolusse ja õitsengusse, tagades samal ajal inimeste tervise ja

keskkonna kaitse kõrge taseme.

Edendada soodsat ettevõtluskeskkonda ja vähendada ettevõtete halduskoormust,

suurendades seeläbi nende innovatsioonivõimet, parandades võimet luua töökohti ja

aidata kaasa majanduskasvule.

1.3.2. Erieesmärgid

Lihtsustada ja ühtlustada kemikaalide suhtes kehtivaid teatavaid nõudeid ja

menetlusi, mida tööstusharu ja ametiasutused on pidanud eriti koormavaks.

Suurendada ELi keemiatööstuse ja sellega seotud sektorite kulutõhusust ja üldist

konkurentsivõimet, tagades samal ajal inimeste tervise ja keskkonna kaitse kõrge

taseme.

1.3.3. Oodatavad tulemused ja mõju

Kavandatud ettepanekul/algatusel on toetusesaajatele/sihtrühmadele eeldatavasti

allpool kirjeldatud mõju:

Määrus (EÜ) nr 1272/2008

– Lihtsustada ja võimaldada suuremat paindlikkust seoses määruse (EÜ)

nr 1272/2008 kohase märgistuse vorminduseeskirjadega ning kaotada

tööstusharude liigsed kulud.

– Leevendada ettevõtjate koormust ning parandada ainete ja segude vaba ringlust,

vähendades ohtlike ainete ja segude reklaamimise kohustusi ning kitsendades

üldsusele reklaamimise ja kaugmüügiga seotud kohustuste ulatust.

– Vähendada kemikaalide tarneahelas osalejate halduskoormust, kaotades

ümbermärgistamiseks ettenähtud tähtajad.

– Suurendada õigusselgust, aidates seeläbi kaasa paremale jõustamisele, lihtsustades

erandite kasutamist väiksemate pakendite puhul ja suurendades paindlikkust

tanklate märgistamisel.

ET 4 ET

Määrus (EÜ) nr 1223/2009

– Vabastada kosmeetikatootjad, eriti VKEd tarbetust nõuete täitmisest ja

halduskoormusest, mis võimaldab neil rohkem investeerida teadus- ja

arendustegevusse ning innovatsiooni;

– tagada, et tarbijatele ja spetsialistidele pakutakse ohutuid kosmeetikatooteid, mis

vastavad nende vajadustele ja ootustele.

Määrus (EL) 2019/1009

– Innustada tootjaid turustama oma tooteid ühtsel turul ELi väetisetoodetena;

– muuta võimalikuks suurema hulga mikroorganismide kasutamine ELis, luues

ELis majanduslikke võimalusi ja vähendades väetiste kasutamist

põllumajandustootjate poolt;

– kiirendada delegeeritud õigusaktide vastuvõtmist, et muuta määruse II lisas

esitatud koostisainete kategooriaid;

– vähendada ettevõtjate ja ametiasutuste halduskoormust, mis on seotud

paberdokumentide käsitamisega.

1.3.4. Tulemusnäitajad

Ei kohaldata

1.4. Ettepanek/algatus käsitleb mitte ühtki järgmistest

uut meedet

uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest45

olemasoleva meetme pikendamist

ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist

teise või uue meetmega

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse

rakendamise üksikasjalik ajakava

Ei kohaldata

1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest

saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva

punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu

sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

Käesolev ettepanek käsitleb õigusakti, millega muudetakse ELi õigusakte. Seetõttu

saab seda teha ainult ELi tasandil.

1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Ei kohaldata

45 Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

ET 5 ET

1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude

asjakohaste vahenditega

Ettepanek ei mõjuta eelarvet.

1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite

ümberpaigutamise võimaluste hinnang

Ettepanek ei mõjuta eelarvet.

ET 6 ET

1.6. Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus

Piiratud kestusega

–  hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

–  finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul AAAA–

AAAA ja maksete assigneeringutele ajavahemikul AAAA–AAAA.

Piiramatu kestusega

– Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

– millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7. Kavandatud eelarve täitmise viisid

Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

–  tema talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat

komisjoni personali;

–  rakendusametite kaudu

Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

–  kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

–  rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

–  Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

–  finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

–  avalik-õiguslikele asutustele;

–  avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil neile

antakse piisavad finantstagatised;

–  liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku

ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised;

–  asutustele või isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise

kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on

kindlaks määratud asjaomases alusaktis;

– liikmesriigis asutatud asutustele, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi

eraõigust või liidu õigust ja kellele võib kooskõlas valdkondlike normidega

usaldada liidu rahaliste vahendite või eelarveliste tagatiste haldamise niivõrd,

kuivõrd selliseid asutusi kontrollivad avalik-õiguslikud asutused või avalikke

teenuseid osutavad eraõiguslikud asutused ja kontrollivad organid annavad neile

solidaarvastutuse vormis piisavad finantstagatised või samaväärsed

finantstagatised, mis võivad iga meetme puhul piirduda liidu toetuse

maksimumsummaga.

Märkused

Ei kohaldata

ET 7 ET

2. HALDUSMEETMED

2.1. Järelevalve ja aruandluse reeglid

Märkige sagedus ja tingimused.

Ei kohaldata

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise

korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

Ei kohaldata

2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud

sisekontrollisüsteemi(de) kohta

Ei kohaldata

2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate

vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja

sulgemise ajal)

Ei kohaldata

2.3. Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed

Nimetage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase

võitluse strateegias esitatud meetmed.

Ei kohaldata

ET 8 ET

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju

avaldub

• Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees

eelarveridade kaupa

Mitmeaasta

se

finantsraam

istiku

rubriik

Eelarverida Kulu liik Rahaline osalus

Nr

Liigendatud

/liigendama

ta46

EFTA

riigid47

Kandidaatri

igid ja

potentsiaals

ed

kandidaadi

d48

Muud

kolmanda

d riigid

Muu

sihtotstarbeline

tulu

Ei kohaldata

Liigendat

ud/liigen

damata JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI

• Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees

eelarveridade kaupa

Mitmeaasta

se

finantsraam

istiku

rubriik

Eelarverida Kulu liik Rahaline osalus

Nr

Liigendatud

/liigendama

ta

EFTA

riigid

Kandidaatri

igid ja

potentsiaals

ed

kandidaadi

d

Muud

kolmanda

d riigid

Muu

sihtotstarbeline

tulu

Ei kohaldata

Liigendat

ud/liigen

damata JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI

46 Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud. 47 EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon. 48 Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaadid.

ET 9 ET

3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele

3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade

–  Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist

–  Ettepanek/algatus nõuab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.1.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik Nr

DG: <…….>

Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik

2021–2027

KOKKU 2024 2025 2026 2027

Tegevusassigneeringud

Eelarverida Kulukohustused (1a) 0,000

Maksed (2a) 0,000

Eelarverida Kulukohustused (1b) 0,000

Maksed (2b) 0,000

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud49

Eelarverida (3) 0,000

assigneeringud KOKKU

DG <…….>

Kulukohustused = 1a + 1b + 3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Maksed = 2a + 2b + 3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik

2021–2027

KOKKU

2024 2025 2026 2027

• Tegevusassigneeringud KOKKU (kõik Kulukohustused (4) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

49 Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamist toetavad kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

ET 10 ET

rubriigid) Maksed (5) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

• Eriprogrammide vahenditest rahastatavad

haldusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid) (6) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

rubriikide 1‒6 assigneeringud KOKKU Kulukohustused = 4 + 6 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Mitmeaastase finantsraamistiku (vajalikud vahendid)

Maksed = 5 + 6 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 7 Halduskulud50

DG: <…….>

Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik

2021–2027

KOKKU 2024 2025 2026 2027

 Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

 Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

DG <…….> KOKKU Assigneeringud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

DG: <…….>

Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik

2021–2027

KOKKU 2024 2025 2026 2027

 Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

 Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

DG <…….> KOKKU Assigneeringud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

50 Vajalike assigneeringute kindlaksmääramiseks tuleks kasutada aastaseid keskmisi kulunäitajaid, mis on kättesaadavad BUDGpedia veebilehel.

ET 11 ET

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7 assigneeringud KOKKU

(Kulukohustuste

kogusumma =

maksete

kogusumma)

0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik

2021–2027

KOKKU 2024 2025 2026 2027

RUBRIIKIDE 1–7 assigneeringud KOKKU Kulukohustused 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Mitmeaastase finantsraamistiku Maksed 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik

2021–2027

KOKKU 2024 2025 2026 2027

Tegevusassigneeringud KOKKU

Kulukohustused (4) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Maksed (5) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad

haldusassigneeringud KOKKU (6) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIGI <….> assigneeringud

KOKKU Kulukohustused = 4 + 6 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Mitmeaastase finantsraamistiku Maksed = 5 + 6 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik

2021–2027

KOKKU 2024 2025 2026 2027

Tegevusassigneeringud KOKKU Kulukohustused (4) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

ET 12 ET

Maksed (5) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad

haldusassigneeringud KOKKU (6) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIGI <….> assigneeringud

KOKKU Kulukohustused = 4 + 6 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Mitmeaastase finantsraamistiku Maksed = 5 + 6 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik

2021–2027

KOKKU

2024 2025 2026 2027

• Tegevusassigneeringud KOKKU (kõik

rubriigid)

Kulukohustused (4) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Maksed (5) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

• Eriprogrammide vahenditest rahastatavad

haldusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid) (6) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

rubriikide 1‒6 assigneeringud KOKKU Kulukohustused = 4 + 6 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Mitmeaastase finantsraamistiku (vajalikud

vahendid) Maksed = 5 + 6 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 7 Halduskulud51

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

DG: <…….> Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

51 Vajalike assigneeringute kindlaksmääramiseks tuleks kasutada aastaseid keskmisi kulunäitajaid, mis on kättesaadavad BUDGpedia veebilehel.

ET 13 ET

2024 2025 2026 2027

finantsraamistik

2021–2027

KOKKU

 Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

 Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

DG <…….> KOKKU Assigneeringud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

DG: <…….>

Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik

2021–2027

KOKKU 2024 2025 2026 2027

 Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

 Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

DG <…….> KOKKU Assigneeringud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7 assigneeringud KOKKU

(Kulukohustuste

kogusumma =

maksete

kogusumma)

0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik

2021–2027

KOKKU 2024 2025 2026 2027

RUBRIIKIDE 1–7 assigneeringud KOKKU Kulukohustused 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Mitmeaastase finantsraamistiku Maksed 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

3.2.2. Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (ei täideta detsentraliseeritud asutuste puhul)

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Märkige Aasta Aasta Aasta Aasta Lisage vajalik arv aastaid, et näidata KOKKU

ET 14 ET

eesmärgid ja

väljundid



2024 2025 2026 2027 finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

VÄLJUNDID

Väljun

di

liik52

Kesk

mine

kulu

A rv

Kulu A rv

Kulu A rv

Kulu A rv

Kulu A rv

Kulu A rv

Kulu A rv

Kulu

Väljun

dite

arv

kokku

Kulud

kokku

ERIEESMÄRK nr 153…

- Väljund

- Väljund

- Väljund

Erieesmärk nr 1 kokku

ERIEESMÄRK nr 2 ...

- Väljund

Erieesmärk nr 2 kokku

KOKKU

52 Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms). 53 Vastavalt punktile 1.3.2 „Erieesmärgid“.

ET 15 ET

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade

–  Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist

–  Ettepanek/algatus nõuab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub

järgmiselt:

3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

HEAKSKIIDETUD EELARVE Aasta Aasta Aasta Aasta 2021–2027

KOKKU 2024 2025 2026 2027

RUBRIIK 7

Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIK 7 kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud

Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

KOKKU 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse assigneeringutest, mille

asjaomane peadirektoraat on kõnealuse meetme haldamiseks juba andnud, ja/või peadirektoraadi sees

ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest

lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise

menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.4. Hinnanguline personalivajadus

–  Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist

–  Ettepanek/algatus nõuab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.4.1. Rahastatakse heakskiidetud eelarvest

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

HEAKSKIIDETUD EELARVE Aasta Aasta Aasta Aasta

2024 2025 2026 2027

 Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)

20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) 0 0 0 0

20 01 02 03 (ELi delegatsioonides) 0 0 0 0

01 01 01 01 (kaudne teadustegevus) 0 0 0 0

01 01 01 11 (otsene teadustegevus) 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) 0 0 0 0

• Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina)

20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad ja riikide

lähetatud eksperdid) 0 0 0 0

20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud

eksperdid ja noored eksperdid ELi delegatsioonides) 0 0 0 0

Haldustoetuse

eelarverida [XX.01.YY.YY]

- peakorteris 0 0 0 0

- ELi delegatsioonides 0 0 0 0

01 01 01 02 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid kaudse teadustegevuse valdkonnas)

0 0 0 0

ET 16 ET

01 01 01 12 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid otsese

teadustegevuse valdkonnas) 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) - Rubriik 7 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) - Rubriigist 7 välja jäävad kulud 0 0 0 0

KOKKU 0 0 0 0

Ettepaneku rakendamiseks vajatav personal (täistööaja ekvivalendina) Ei kohaldata

Kaetakse

komisjoni talituste

olemasolevast

personalist

Erakorraline lisapersonal*

Rahastatakse

rubriigist 7 või

teadusuuringute

eelarveridadelt

Rahastatakse BA

ridadelt

Rahastatakse

tasudest

Ametikohtade

loeteluga ette

nähtud

ametikohad

ei kohaldata

Koosseisuväline

personal

(lepingulised

töötajad, riikide

lähetatud

eksperdid ja

renditööjõud)

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad

Koosseisuvälised töötajad

3.2.5. Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade

Kohustuslik: järgmises tabelis tuleks esitada parim hinnang ettepanekust/algatusest

tulenevate digitehnoloogiaga seotud investeeringute kohta.

Erandkorras, kui see on vajalik ettepaneku/algatuse rakendamiseks, tuleks rubriigi 7

assigneeringud esitada selleks ettenähtud eelarvereal.

Rubriikide 1–6 assigneeringuid tuleks kajastada „tegevusvaldkonna IT-kuludena, mis

on eraldatud rakenduskavadele“. Nende kulud kuuluvad tegevuseelarvesse, mida

kasutatakse otseselt algatuse rakendamisega seotud IT-platvormide/vahendite

taaskasutamiseks/ostmiseks/arendamiseks ja nendega seotud investeeringuteks (nt

litsentsid, uuringud, andmete säilitamine jne). Selles tabelis esitatud teave peaks

olema kooskõlas 4. jaos „Digimõõde“ esitatud üksikasjadega.

Digi- ja IT-assigneeringud KOKKU Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaas

tane

ET 17 ET

2024 2025 2026 2027

finantsra

amistik

2021–

2027

KOKKU

RUBRIIK 7

Institutsiooni tasandi IT-kulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIK 7 kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud

Poliitikavaldkondade IT-kulud rakenduskavadele

0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

KOKKU 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

3.2.6. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

Ettepanek/algatus:

–  on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi

sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu

Ei kohaldata

–  tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi mittesihtotstarbelise

varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite

kasutuselevõtu

Ei kohaldata

–  nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist

Ei kohaldata

3.2.7. Kolmandate isikute rahaline osalus

Ettepanek/algatus:

–  ei näe ette kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

–  näeb ette kolmandate isikute poolse kaasrahastuse, mille hinnanguline summa

on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta 2024

Aasta 2025

Aasta 2026

Aasta 2027

Kokku

Nimetage kaasrahastav asutus

Kaasrahastatavad assigneeringud

KOKKU

3.3. Hinnanguline mõju tuludele

–  Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

–  Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–  omavahenditele

ET 18 ET

–  muudele tuludele

–  märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav

sihtotstarbeline tulu

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida

Jooksval

eelarveaastal

kättesaadavad

assigneeringud

Ettepaneku/algatuse mõju54

Aasta 2024 Aasta 2025 Aasta 2026 Aasta 2027

Artikkel ….

Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek

mõjutab.

Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu

teave).

54 Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st

brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

ET 19 ET

4. DIGIMÕÕDE

4.1. Diginõuded

Kui poliitikaalgatuse puhul on hinnatud, et diginõudeid ei ole:

põhjendus, miks digivahendeid ei saa kasutada poliitika rakendamise tõhustamiseks ja miks vaikimisi digitaalsuse põhimõtet ei kohaldata

Muul juhul:

digitaalse asjakohasuse ja sellega seotud kategooriate (andmed, protsesside digiteerimine ja automatiseerimine, digilahendused ja/või digitaalsed

avalikud teenused) nõuete kõrgetasemeline kirjeldus

Viide nõudele Nõude kirjeldus Nõudest mõjutatud või

sellega seotud osaleja Üldised protsessid Kategooriad

Artikli 1 lõige 3Märgistusele kantakse ka artiklis 18

viidatud tootetähis ning segu tarnija nimi,

aadress ja digitaalsed kontaktandmed.

Ettevõtjad

Turujärelevalveasutused

Tarbijad

Turujärelevalve kontrollAndmed

Artikli 1 lõiked 1,

2 ja 3, artikli 3

lõige 1, artikli 3

lõike 2 punkt c,

artikli 3 lõike 4

punkt b, I lisa

punktid 3 ja 8,

IV lisa punkt 3

„digitaalsed kontaktandmed“ – mis tahes

ajakohane ja juurdepääsetav veebipõhine

suhtluskanal, mille kaudu saab tarnijaga

ühendust võtta või suhelda, ilma et oleks

vaja registreeruda või rakendust alla

laadida.

Ettevõtjad

Liikmesriikide

ametiasutused

Tarbijad ja muud

lõppkasutajad

Turujärelevalve kontroll ja

seire

Digitaalsed

avalikud teenused

Andmed

Artikli 3 lõike 2

punkti a alapunkt i,

Kui nimetatud

vastavushindamismenetlusega on Ettevõtjad Turujärelevalve kontroll ja Digitaalsed

ET 20 ET

IV lisa punkt 3 tõendatud ELi väetisetoote vastavus

käesolevas määruses sätestatud

kohaldatavatele nõuetele, koostavad

tootjad tootele elektroonilisel kujul ELi

vastavusdeklaratsiooni ja kinnitavad

tootele CE-märgise.

Liikmesriikide

ametiasutused

seire avalikud teenused

Andmed

Dokumendihaldus

Digilahendus(ed)

Artikli 3 lõike 2

punkt d, artikli 3

lõike 4 punkt d,

artikli 3 lõike 5

punkt b ning

IV lisa punkt 3

Pädeva riikliku asutuse põhjendatud

taotluse korral esitavad tootjad, volitatud

esindajad, importijad ja turustajad ELi

väetisetoote käesolevale määrusele

vastavuse tõendamiseks kogu vajaliku

teabe ja dokumentatsiooni elektrooniliselt

keeles, mis on kõnealusele asutusele

kergesti arusaadav.

Ettevõtjad,

liikmesriikide

ametiasutused

Vastavushindamismenetlused

Turujärelevalve kontroll ja

seire

Digiteenus(ed)

Artikli 3 lõike 2

punkti a

alapunkt ii,

artikli 3 lõike 4

punkt a, artikli 3

lõike 5 punkt a ja

artikli 3 lõige 8

Ettevõtjad tagavad, et ELi väetisetootel

on märgitud internetiaadress või

andmekandja, mille kaudu on võimalik

tutvuda ELi vastavusdeklaratsiooniga.

Ettevõtjad

Teavitatud asutused

Turujärelevalveasutused

Tarbijad

Turujärelevalve kontroll ja

seire

Vastavushindamismenetlused

Andmed

Digiteenus(ed)

Artikli 3 lõige 4

Importijad hoiavad viie aasta jooksul

pärast ELi väetisetoote turule laskmist

turujärelevalveasutuste jaoks

kättesaadavana elektroonilise ELi

vastavusdeklaratsiooni.

Ettevõtjad

Turujärelevalveasutused

Tarbijad

Turujärelevalve kontroll Andmed

Artikli 3 lõike 6

punkt a

Vastavushindamismenetlusi käsitlevad

dokumendid ja kirjad koostatakse

Teavitatud asutused Vastavushindamismenetlused Digiteenus(ed)

ET 21 ET

elektrooniliselt selle liikmesriigi

ametlikus keeles, kus

vastavushindamismenetlusi tegev

teavitatud asutus asub, või selle asutuse

poolt heaks kiidetud keeles.

Ettevõtjad Andmed

Artikli 3 lõike 6

punkt b

Tootja esitab vastavushindamismenetlust

sooritavale teavitatud asutusele

elektroonilisel kujul kogu

vastavushindamismenetlusega seotud

teabe ja dokumentatsiooni.

Teavitatud asutused

Ettevõtjad

Vastavushindamismenetlused Digiteenus(ed)

Andmed

Artikli 3 lõige 7 Kui ELi vastavusdeklaratsioonile

juurdepääsu andmiseks kasutatakse

andmekandjat, peab see vastama

artikli 11b lõigetes 4 ja 5 digimärgistuste

suhtes kehtestatud nõuetele ja põhinema

ühel elektroonilistest tehnilistest

lahendustest, mida ettevõtjad saavad

kasutada artikli 42 lõike 9 alusel

kehtestatud digimärgistuse esitamiseks.

Ettevõtjad

Turujärelevalveasutused

Tarbijad

Turujärelevalve kontroll Andmed

Artikli 3 lõige 7 Kui ettevõtja peab ELi väetisetoodete

suhtes kohaldatavate muude liidu

õigusaktide kohaselt märkima

digitaalsesse tootepassi teabe selle kohta,

et toode vastab kõnealustes õigusaktides

sätestatud nõuetele, või laadima

digitaalsesse tootepassi ELi

vastavusdeklaratsiooni, esitatakse

kõnealuses digitaalses tootepassis üksnes

teave, mida ELi vastavusdeklaratsioon

Ettevõtjad

Liikmesriikide

ametiasutused

Tarbijad

Turujärelevalve kontroll ja

seire

Andmed

ET 22 ET

peab V lisa kohaselt sisaldama, ning

artikli 11b kohane digimärgistuse teave.

I lisa punkt 8 Märgistuselemendid, mille võib esitada

üksnes digimärgistusel

a) artikli 25 lõikes 3 osutatud täiendav

teave;

b) kui artikli 17 lõike 1 punkti a kohaselt

on märgistusel nimetatud rohkem kui üks

tarnija, võib tarnijate nime, aadressi ja

digitaalsed kontaktandmed esitada vaid

digimärgistusel, kui artikli 4 lõikes 11

osutatud tarnija on märgitud füüsilisele

märgistusele.

Ettevõtjad

Liikmesriikide

ametiasutused

Tarbijad ja muud

lõppkasutajad

Turujärelevalve kontroll ja

seire

Andmed

4.2. Andmed

Kohaldamisalasse kuuluvate andmete kõrgetasemeline kirjeldus

Andmete liik Viide nõudele (nõuetele) Standard ja/või tehniline kirjeldus (kui see on

asjakohane)

Digitaalsed kontaktandmed Artikli 1 lõiked 1, 2 ja 3, artikli 3

lõige 1, artikli 3 lõike 2 punkt c,

artikli 3 lõike 4 punkt b ning I lisa

punktid 3 ja 8 ja IV lisa punkt 3

Ligipääsetavas vormis; tasuta, selgel, terviklikul,

kasutajasõbralikul ja kergesti ligipääsetaval viisil,

ilma et oleks vaja registreeruda või rakendust alla

laadida.

ELi vastavusdeklaratsioon elektroonilisel kujul Artikli 3 lõike 2 punkti a alapunkt i, Masinloetavas ja avatud vormingus, nagu on

määratletud direktiivi (EL) 2019/1024 artikli 2

ET 23 ET

IV lisa punkt 3 punktides 13 ja 14 ning määruse (EL) 2019/1009

artikli 11b punktides a–d sätestatud digimärgistusi

käsitlevates nõuetes.

Internetiaadress Artikli 3 lõike 2 punkti a

alapunkt ii, artikli 3 lõike 4 punkt a,

artikli 3 lõike 5 punkt a ja artikli 3

lõige 8

Ei kohaldata

Andmekandja Artikli 3 lõike 2 punkti a

alapunkt ii, artikli 3 lõike 4 punkt a,

artikli 3 lõike 5 punkt a, artikli 3

lõiked 7 ja 8

Määrus (EL) 2019/1009, artikli 42 lõike 9 alusel

loodud elektroonilised tehnilised lahendused

Toote tehniline dokumentatsioon Artikli 3 lõige 4, IV lisa punkt 3 Ei kohaldata

Digimärgistus Artikli 3 lõige 7 Määrus (EL) 2019/1009, sealhulgas artikli 42 lõike 9

alusel kehtestatud spetsifikatsioonid ja loodud

elektroonilised tehnilised lahendused.

Digitaalne tootepass Artikli 3 lõige 7 Määrus (EL) 2024/1781

Vastavushindamismenetlusega seotud teave ja

dokumentatsioon

Artikli 3 lõige 6 Ei kohaldata

Märgistuselemendid, mille võib esitada üksnes

digimärgistusel

I lisa punkt 8 Määrus (EÜ) nr 1272/2008, mida on muudetud

määrusega (EL) 2024/2865

Kooskõla Euroopa andmestrateegiaga

ET 24 ET

Selgitus selle kohta, kuidas nõue (nõuded) on kooskõlas Euroopa andmestrateegiaga

Ei kohaldata

Kooskõla ühekordsuse põhimõttega

Selgitus selle kohta, kuidas on kaalutud ühekordsuse põhimõtet ja kuidas on uuritud olemasolevate andmete taaskasutamise võimalust

Ei kohaldata

Selgitus selle kohta, kuidas äsja loodud andmed on leitavad, juurdepääsetavad, koostalitlusvõimelised ja taaskasutatavad, samuti nende vastavuse

kohta kvaliteetsetele standarditele

Ei kohaldata

Andmevood

Andmevoogude kõrgetasemeline kirjeldus

Andmete liik Viide (viited)

nõudele

(nõuetele)

Osalejad, kes

andmed

esitavad

Osalejad, kes

andmed saavad

Andmevahetuse ajend Sagedus (kui see

on asjakohane)

Digitaalsed kontaktandmed Artikli 1

lõiked 1, 2 ja

3, artikli 3

lõige 1,

artikli 3

lõike 2

punkt c,

artikli 3

lõike 4

Ettevõtja Liikmesriikide

ametiasutused

Teavitatud

asutused

Tarbijad ja

muud

lõppkasutajad

Toote kontroll

Vastavushindamismenetlused

ET 25 ET

punkt b ning

I lisa

punktid 3 ja 8

ja IV lisa

punkt 3

ELi vastavusdeklaratsioon

elektroonilisel kujul

Artikli 3

lõike 2

punkti a

alapunkt i,

IV lisa

punkt 3

Ettevõtja Liikmesriikide

ametiasutused

Teavitatud

asutused

Toote kontroll

Vastavushindamismenetlused

Internetiaadress Artikli 3

lõike 2

punkti a

alapunkt ii,

artikli 3

lõike 4

punkt a,

artikli 3

lõike 5

punkt a ja

artikli 3

lõige 8

Ettevõtja Liikmesriikide

ametiasutused

Teavitatud

asutused

Toote kontroll

Vastavushindamismenetlused

Andmekandja Artikli 3

lõike 2

punkti a

alapunkt ii,

artikli 3

lõike 4

Ettevõtja Liikmesriikide

ametiasutused

Teavitatud

asutused

Toote kontroll

Vastavushindamismenetlused

ET 26 ET

punkt a,

artikli 3

lõike 5

punkt a,

artikli 3

lõiked 7 ja 8

Toote tehniline dokumentatsioon Artikli 3

lõige 4,

IV lisa

punkt 3

Ettevõtja Liikmesriikide

ametiasutused

Teavitatud

asutused

Toote kontroll

Vastavushindamismenetlused

Vastavushindamismenetlusega seotud

teave ja dokumentatsioon

Artikli 3

lõige 6

Ettevõtja Liikmesriikide

ametiasutused

Teavitatud

asutused

Toote kontroll

Vastavushindamismenetlused

Digimärgistus Artikli 3

lõige 7

Ettevõtja Liikmesriikide

ametiasutused

Teavitatud

asutused

Tarbijad ja

muud

lõppkasutajad

Toote kontroll

Vastavushindamismenetlused

Digitaalne tootepass Artikli 3

lõige 7

Ettevõtja Liikmesriikide

ametiasutused

Teavitatud

asutused

Toote kontroll

Vastavushindamismenetlused

ET 27 ET

Tarbijad ja

muud

lõppkasutajad

Märgistuselemendid, mille võib

esitada üksnes digimärgistusel

I lisa punkt 8 Ettevõtja Liikmesriikide

ametiasutused

Teavitatud

asutused

Tarbijad ja

lõppkasutajad

Toote kontroll

4.3. Digilahendused

Digilahenduste kõrgetasemeline kirjeldus

Digilahendus

Viide

(viited)

nõudele

(nõuetele)

Peamised

volitatud

funktsioonid

Vastutav

asutus

Kuidas on arvesse

võetud

juurdepääsetavust?

Kuidas on arvesse

võetud

korduvkasutatavust?

Tehisintellektitehnoloogia

kasutamine (kui see on

asjakohane)

ET 28 ET

Iga digilahenduse puhul selgitus selle kohta, kuidas digilahendus vastab kohaldatavale digipoliitikale ja õigusaktidele

Digilahendus 1

Digi- ja/või valdkondlik poliitika (kui see on asjakohane) Selgitus selle kohta, kuidas see on kooskõlas

Tehisintellektimäärus

ELi küberturvalisuse raamistik

eIDAS

Ühtne digivärav ja siseturu infosüsteem

Muu

Digilahendus 2

Digi- ja/või valdkondlik poliitika (kui see on

asjakohane)

Selgitus selle kohta, kuidas see on kooskõlas

Tehisintellektimäärus

ELi küberturvalisuse raamistik

eIDAS

Ühtne digivärav ja siseturu infosüsteem

Muu

ET 29 ET

4.4. Koostalitlusvõime hindamine

Kõrgetasemeline kirjeldus digitaalsete avalike teenuste kohta, mida nõuded mõjutavad

Digitaalne avalik teenus või

digitaalsete avalike teenuste

kategooria

Kirjeldus Viide (viited)

nõudele

(nõuetele)

Koostalitleva

Euroopa

lahendus(ed)

(EI KOHALDATA)

Muu(d) koostalitluslahendus(ed)

Turujärelevalve kontroll ja

seire

Turujärelevalveasutused

kontrollivad toodete vastavust

nõuetele, sealhulgas

internetiaadressi või

veebipõhise andmekandja

kaudu kättesaadavat ELi

vastavusdeklaratsiooni ja muid

dokumente, mille ettevõtjad

peavad taotluse korral esitama.

Artikkel 1

Artikkel 3

I lisa

IV lisa

// ICSCMS

Vastavushindamismenetlused Teavitatud asutused hindavad

toodete vastavust nõuetele.

Kogu teave ja dokumentatsioon

tuleb neile esitada

elektrooniliselt.

Artikkel 3 // NANDO

Nõude (nõuete) mõju piiriülesele koostalitlusvõimele digitaalse avaliku teenuse kaupa

Turujärelevalve kontroll ja seire

ET 30 ET

Hindamine Meede (meetmed) Võimalikud allesjäänud tõkked (kui see on asjakohane)

Kooskõla kehtivate digi- ja

valdkondlike poliitikameetmetega

Loetlege kohaldatavad

kindlakstehtud digi- ja

valdkondlikud poliitikameetmed

- Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrus, millega muudetakse

määrusi [...] seoses digitaliseerimise ja

ühiste spetsifikatsioonidega,

(COM(2025) 504)

- Määrus (EL) 2024/1781

- Ei kohaldata

Korralduslikud meetmed

digitaalsete avalike teenuste

sujuvaks piiriüleseks osutamiseks

Loetlege kavandatud

juhtimismeetmed

- Ühiselt kokku lepitud avalike tehniliste

kirjelduste ja standardite kasutamine (vt

allpool)

- Ekspordi puhul võivad kolmandad riigid siiski nõuda

dokumentide esitamist paberil.

Meetmed, mis on võetud andmete

ühise mõistmise tagamiseks

Loetlege sellised meetmed

- Ühiselt kokku lepitud avalike tehniliste

kirjelduste ja standardite kasutamine (vt

allpool)

Ei kohaldata

Ühiselt kokku lepitud avalike

tehniliste kirjelduste ja standardite

kasutamine

Loetlege sellised meetmed

- Internetiaadress

- Digimärgistus

- Digitaalne tootepass

- Ligipääsetavusnõuded, mida ei ole üksikasjalikult

määratletud

Vastavushindamismenetlus

Hindamine Meede (meetmed) Võimalikud allesjäänud tõkked (kui see on asjakohane)

Kooskõla kehtivate digi- ja

valdkondlike poliitikameetmetega

- Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrus, millega muudetakse

- Ei kohaldata

ET 31 ET

Loetlege kohaldatavad

kindlakstehtud digi- ja

valdkondlikud poliitikameetmed

määrusi [...] seoses digitaliseerimise ja

ühiste spetsifikatsioonidega,

(COM(2025) 504)

- Määrus (EL) 2024/1781

Korralduslikud meetmed

digitaalsete avalike teenuste

sujuvaks piiriüleseks osutamiseks

Loetlege kavandatud

juhtimismeetmed

- Ühiselt kokku lepitud avalike tehniliste

kirjelduste ja standardite kasutamine (vt

allpool)

- Ekspordi puhul võivad kolmandad riigid siiski nõuda

dokumentide esitamist paberil.

Meetmed, mis on võetud andmete

ühise mõistmise tagamiseks

Loetlege sellised meetmed

- Ühiselt kokku lepitud avalike tehniliste

kirjelduste ja standardite kasutamine (vt

allpool)

- Ei kohaldata

Ühiselt kokku lepitud avalike

tehniliste kirjelduste ja standardite

kasutamine

Loetlege sellised meetmed

- Internetiaadress

- Digimärgistus

- Digitaalne tootepass

- Ligipääsetavusnõudeid ei ole üksikasjalikult

määratletud.

4.5. Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed

Digimõõtme rakendamist toetavate meetmete kõrgetasemeline kirjeldus

Meetme kirjeldus Viide (viited) nõudele (nõuetele) Komisjoni roll

(kui see on

asjakohane)

Kaasatavad

osalejad

(kui see on

asjakohane)

Eeldatav ajakava

(kui see on

asjakohane)

Komisjon määrab 1. maiks 2027 kindlaks Artikli 3 lõige 7 Komisjon võtab Ettevõtjad 2027. aasta 1. kvartal

ET 32 ET

elektrooniliste tehniliste lahenduste liigid,

mida saab vabatahtliku digimärgistuse

puhul kasutada. Neid saab kasutada ka

andmekandja puhul, mis annab

juurdepääsu ELi

vastavusdeklaratsioonile.

vastu

asjakohased

õigusaktid

Teavitatud

asutused

Liikmesriikide

ametiasutused

Tarbijad

Uue õigusraamistiku ja digitaalse

tootepassi rakendusaktide läbivaatamisel

võetakse arvesse kõiki diginõudeid

edasiseks koostalitlusvõimeks kõigis

käesoleva direktiivi kohaldamisalasse

kuuluvates protsessides. Erilist

tähelepanu pööratakse küberturvalisuse

aspektidele.

Artikli 3 lõige 7 Komisjon võtab

vastu

asjakohased

õigusaktid

Ettevõtjad

Teavitatud

asutused

Liikmesriikide

ametiasutused

Tarbijad

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 16.7.2025

COM(2025) 559 final

2025/0235 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega kehtestatakse tingimused määruses (EL) [riikliku ja piirkondliku partnerluse

fond] sätestatud riikliku ja piirkondliku partnerluse fondi raames ühise

kalanduspoliitika, Euroopa ookeanipakti ning liidu merenduspoliitika ja

vesiviljeluspoliitika jaoks antava liidu toetuse rakendamiseks ajavahemikul 2028–2034

ET 1 ET

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

• Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Komisjon võttis 16. juulil 2025 vastu ettepaneku järgmise mitmeaastase finantsraamistiku

kohta aastateks 2028–2034. See hõlmab toetust ühise kalanduspoliitika (ÜKP), Euroopa

ookeanipakti ning liidu merenduspoliitika ja vesiviljeluspoliitika rakendamiseks riikliku ja

piirkondliku partnerluse fondi (edaspidi „fond“) raames.

Selline rahastamine on peamine vahend, millega toetatakse põlvkondade vahetumist ja

energiasüsteemi ümberkujundamist kalandussektoris, kestlikku vesiviljelust ning kalapüügi-

ja vesiviljelustoodete töötlemist ja turustamist, kestlikku sinist majandust rannikualadel,

saartel ja sisemaal, merealaste teadmiste ja sinise majanduse tegevustega seotud oskuste

omandamist, rannikukogukondade ja eelkõige väikesemahulise rannapüügi vastupanuvõimet,

rahvusvahelise ookeanide majandamise ja seire tugevdamist ning merede ja ookeanide ohutu,

turvalise, puhta ja säästva majandamise võimaldamist.

Fond aitab kaasa ÜKP rakendamisele, nagu on osutatud ELi toimimise lepingu artikli 43

lõikes 2 ja ÜKP määruse artiklis 2, ning Euroopa ookeanipaktis sätestatud meetmetele.

Üleilmses ookeanide majandamises osalejana ja maailma suuruselt viienda mereandide

tootjana vastutab liit suurel määral ookeanide ja nende ressursside kaitse, alalhoidmise ja

säästva kasutamise eest.

Lisaks on oluline, et mered ja ookeanid oleksid ohutud ja turvalised, et kontrollida tõhusalt

piire ja võidelda merekuritegevusega kogu maailmas, mis aitab lahendada kodanike

julgeolekumuresid.

• Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

ÜKP, Euroopa ookeanipakt ning merenduspoliitika ja vesiviljeluspoliitika toimivad riikliku ja

piirkondliku partnerluse kava ja selle ühtsete eeskirjade raames. See teeb nähtavamaks ja

tõhusamaks Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMKVF), mis on aidanud

saavutada säästvat kalapüüki ja säilitada mere bioloogilisi ressursse. See aitab ka saavutada

ÜRO kestliku arengu 14. eesmärki (kaitsta ja kasutada säästvalt ookeane, meresid ja

mereressursse), mille Euroopa Liit on võtnud endale südameasjaks. Kuigi ÜKP, ookeanipakt

ning merenduspoliitika ja vesiviljeluspoliitika on tihedalt seotud riikliku ja piirkondliku

partnerluse kavaga, säilitavad need sõltumatu õigusliku aluse, nagu on sätestatud Euroopa

Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 43 lõikes 2.

Riikliku ja piirkondliku partnerluse kavaga toetatavate meetmete, sealhulgas kalanduse ja

ookeanidega seotud meetmete tõhus ja tulemuslik rakendamine sõltub kõigi sektoris osalejate

heast juhtimistavast ja partnerlusest, kasutades toetust sektori energiasüsteemi

ümberkujundamiseks lähiaastatel ning tunnistades ookeanide ja nende ökosüsteemide

otsustavat rolli teenuste osutamisel väljaspool kalandussektorit, kus tuleks süsiniku sidumise

funktsioone tunnustada ja tõhustada.

• Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

ÜKP, ookeanipakti ning merenduspoliitika ja vesiviljeluspoliitika eesmärk on parandada

koostoimet ja sidusust muude meetmetega, mis aitavad kaasa toiduga kindlustatusele,

elurikkuse ja veeökosüsteemide säilitamisele ja taastamisele, ning ookeani kõigi aspektidega

riikliku ja piirkondliku partnerluse kava raames, eelkõige ühtekuuluvuspoliitika,

põllumajanduspoliitika toetamise ning Euroopa Konkurentsivõime Fondi ja instrumendi

ET 2 ET

„Globaalne Euroopa“ raames. Käesoleva määrusega hõlmatud poliitikavaldkonnad täiendavad

üksteist peamiselt seoses rannikukogukondade toetamiseks ning oskuste, koolituse,

töötingimuste ja sektori ligitõmbavuse toetamiseks tehtavate investeeringutega.

Käesolev ettepanek on kooskõlas ka ühise põllumajanduspoliitika eesmärkidega toiduga

kindlustamisel ning aitab oluliselt kaasa üldiste toiduga kindlustatuse eesmärkide

saavutamisele, kalapüügi- ja vesiviljelustoodete hästi toimiva siseturu säilitamisele ning

kestlikkusele (põllumajandustoodete ühine turukorraldus). Maaelu arengu käsitlemisel on

ettepanekus vesiviljeluse ja/või rannikualade puhul võimalikud koostoime ja kattumine, kuid

selline toetus on endiselt piiratud ja sellise koostoime tugevdamiseks on vaja teha rohkem

jõupingutusi.

Ettepanek ja selle eesmärgid on kooskõlas liidu poliitikaga, eelkõige keskkonna-, kliima-,

ühtekuuluvus-, põllumajandus-, sotsiaal-, turu- ja kaubanduspoliitikaga.

Käesolev ettepanek, mis kujutab endast integreeritud lähenemisviisi rahastamisele ja

ookeanidega seotud poliitikavaldkondadele, on kooskõlas ookeanipaktis esitatud algatustega,

mis hõlmavad mitmesuguseid elemente: mere bioloogiliste ressursside kaitsmine ühena viiest

ELi ainupädevusest, mere elurikkuse taastamine, kalapüügi ja kestliku vesiviljeluse

korraldamine ja sellealane innovatsioon, ühise kalanduspoliitika rakendamine, ookeanidega

seotud teadmised, meresõidu turvalisus, toiduga kindlustatus, konkurentsivõimelise ja kestliku

sinise majanduse arendamine ja laiendamine, sealhulgas merel toodetud taastuvenergia ja

ookeanienergia, biotehnoloogia ja magestamine, veealuse kultuuripärandi kaitsmine, muude

sinise majanduse sektorite ja tööstusharude toetamine kliimaneutraalseks muutumisel, arukate

lahenduste kasutuselevõtt ning mereruumi planeerimise toetamine.

2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

• Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 42, artikli 43 lõige 2, artikli 91 lõige 1, artikli 100

lõige 2, artikli 173 lõige 3, artikkel 175, artikkel 188, artikli 192 lõige 1, artikli 194 lõige 2,

artikli 195 lõige 2 ja artikkel 349. Eelkõige:

ELi toimimise lepingu artikliga 38 ja artikli 42 lõikega 3 antakse liidule volitused määratleda

ja viia ellu ühist põllumajanduspoliitikat (ÜPP) ja ühist kalanduspoliitikat (ÜKP). ELi

toimimise lepingu artikliga 39 kehtestatakse ÜPP eesmärgid, mis hõlmavad põllumajanduse

tootlikkuse suurendamist, põllumajandusega tegeleva rahvastikuosa rahuldava elatustaseme

tagamist, turgude stabiliseerimist, varude kättesaadavuse tagamist ja seda, et need varud

jõuaksid tarbijateni mõistlike hindadega. ELi toimimise lepingu artikliga 42 võimaldatakse

liidul kindlaks määrata, millises ulatuses kohaldatakse ELi toimimise lepingu I lisas loetletud

põllumajandustoodete tootmise ja nendega kauplemise suhtes liidu konkurentsi- ja

riigiabieeskirju.

ELi toimimise lepingu artiklis 175 on loetletud struktuurifondid, millest toetatakse kahe

majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamist: Euroopa Põllumajanduse

Arendus- ja Tagatisfondi arendusrahastu; Euroopa Sotsiaalfond; Euroopa Regionaalarengu

Fond. ELi toimimise lepingu artiklis 177 on sätestatud, et „Euroopa Parlament ja nõukogu

määravad [...] kindlaks struktuurifondide ülesanded, esmatähtsad eesmärgid ja ülesehituse,

mis võib hõlmata fondide rühmitamise“.

ET 3 ET

• Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Kuna mereressursside kaitse on ELi ainupädevuses, paneb see liidule vastutuse selle

valdkonna poliitika kujundamise ja rahastamise eest. Ettepaneku sätted rakendatakse eelarve

jagatud, otsese ja kaudse täitmise raames vastavalt finantsmäärusele.

ÜKP, ookeanipakt ning merenduspoliitika ja vesiviljeluspoliitika põhinevad subsidiaarsuse

põhimõttel. Eelarve jagatud täitmise raames delegeerib komisjon strateegilise programmitöö

ja rakendusülesanded ELi liikmesriikidele ja piirkondadele. Selle põhimõtte kohaselt ei ole ka

ELi meetmed aluslepingutes sätestatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust ulatuslikumad.

Eelarve jagatud täitmise eesmärk on tagada, et otsuseid tehakse kodanikele nii lähedal kui

võimalik ja et ELi tasandi meetmed on põhjendatud, võttes arvesse riiklikul, piirkondlikul või

kohalikul tasandil olevaid võimalusi. Eelarve jagatud täitmine toob Euroopa oma kodanikele

lähemale ja ühendab kohalikud vajadused Euroopa eesmärkidega. Lisaks suurendab see

vastutuse võtmist ELi eesmärkide täitmise eest, kuna liikmesriigid ja komisjon jagavad

otsustusõigust ja vastutust.

• Proportsionaalsus

Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe kavandatav määrus kaugemale sellest, mis on

vajalik kavandatavas riikliku ja piirkondliku partnerluse fondi käsitlevas määruses (EL) [...]

nimetatud eesmärkide saavutamiseks.

Kavandatud meetmed vastavad proportsionaalsuse põhimõttele, kuna need on asjakohased ja

vajalikud ning muud, vähem piiravad meetmed ei ole soovitud poliitiliste eesmärkide

saavutamiseks kättesaadavad.

Ettepaneku eesmärk on tõhustada varasemaid lihtsustamispüüdlusi ning ühtlustada ja

konsolideerida veelgi eeskirju.

• Vahendi valik

Kavandatav vahend: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse

tingimused ÜKP, Euroopa ookeanipakti ning merenduspoliitika ja vesiviljeluspoliitika jaoks.

Tulevane fond peaks jätkuvalt olema peamine vahend, millega toetatakse ÜKP ambitsioonikat

rakendamist ja elluviimist ning püütakse selgelt saavutada liidu eesmärke nii ELis kui ka

rahvusvahelisel tasandil. ÜKP on üks liidu viiest ainuõiguslikust poliitikast: selle

õigusraamistik koos ülemineku toetamisega on osutunud tõhusaks kalavarude säilitamisel või

nende hea seisundi taastamisel – eriti juhul, kui edusammud on olnud aeglasemad – ja

kestliku vesiviljeluse edendamisel. Mereressursside kaitse, mis on ELi ainupädevuses, paneb

liidule vastutuse poliitika kujundamise ja rahastamise eest. Selleks on vaja jätkuvat toetust, et

luua tõendusbaas kalavarude kaitsemeetmeteks ja majandamiseks, andmete kogumiseks ning

teaduslike nõuannete ja teadmiste andmiseks, ning aidata kaasa läbivaadatud kontrollimääruse

rakendamisele. Kuna negatiivsed välismõjud ja muutlikud keskkonnategurid on

kalandussektoris tavapärased, on eriti oluline, et vajaduse korral oleksid olemas

nõuetekohased rahalised vahendid kohanemise toetamiseks, samuti strateegilisemaks

planeerimiseks seoses innovatsiooniga ning kalanduse ja vesiviljeluse kestlikkuse

tegevuskava edendamisega. Seda tuleb nõuetekohaselt juhtida ja toetada. Kalandus ja

vesiviljelus on ELi toidutootmise lahutamatu osa.

ELi liikmesriigid moodustavad üheskoos maailma suurima majandusvööndi, seega on meil

kohustus ja võimalus võtta juhtroll. Seepärast peame edendama oma juhtalgatusi ja meetmeid

Euroopast kaugemale. Seetõttu on vajalik jätkuv rahastamine, et rahastada rahvusvahelist

koostööd: säästva kalapüügi partnerluslepingute ja piirkondlike kalandusorganisatsioonide

abil luuakse asjakohased hoovad ja saavutatakse tulemused, samuti edendatakse rangeid

üleilmseid standardeid ja viiakse ellu ELi ookeanide majandamise tegevuskava. ELi

ET 4 ET

rannikukogukonnad on kliimamuutuste suhtes kõige vastuvõtlikumad ja haavatavamad ning

seetõttu vajavad nad meie toetust ja suuniseid – kõige olulisem on rannikualade ja sotsiaalne

vastupanuvõime (eelkõige seoses kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega).

Sinises majanduses tegutsevatel ettevõtjatel, olgu need siis transpordi-, energeetika- või

turismisektoris, on ühised vajadused.

3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU

HINDAMISE TULEMUSED

• Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

EMKFi määruse (201407–201420) järelhindamise ja EMKVFi määruse (2021–2027)

vahehindamise esialgsed tulemused näitavad, et varasematel ELi fondidel, mis olid suunatud

sarnastele toetusvaldkondadele, on olnud positiivne mõju kalandus- ja vesiviljelussektoritele

ning need on aidanud kaasa ühise kalanduspoliitika rakendamisele, sealhulgas mere

bioloogiliste ressursside kaitsele, eelkõige kalanduse kontrolli ja nõuete täitmise tagamise

parandamise ning andmete kogumise abil. Samuti on need andnud positiivse panuse

merenduspoliitikasse, rahvusvahelisse ookeanide majandamisse ning rannikukogukondade ja

kestliku sinise majanduse arengusse.

• Konsulteerimine sidusrühmadega

Komisjon suhtles algatusprotsessi ajal aktiivselt sidusrühmadega, eelkõige temaatiliste

ürituste ja avalike konsultatsioonide kaudu, nagu on üksikasjalikult kirjeldatud riikliku ja

piirkondliku partnerluse fondi käsitleva määruse (EL) [...] ettepaneku seletuskirja vastavas

peatükis.

• Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Teave selle kohta, kuidas komisjon kasutab väliseksperte, on esitatud riikliku ja piirkondliku

partnerluse fondi käsitleva määruse (EL) [...] ettepaneku seletuskirja vastavas peatükis.

• Mõjuhinnang

Teave komisjoni mõjuhinnangu kohta on esitatud riikliku ja piirkondliku partnerluse fondi

käsitleva määruse (EL) [...] ettepaneku seletuskirja vastavas peatükis.

• Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Algatus peaks aitama märkimisväärselt vähendada halduskoormust ja kulusid ning parandada

liidu toetuse rakendamise tulemuslikkust, vt ka riikliku ja piirkondliku partnerluse fondi

käsitleva määruse (EL) [...] ettepaneku seletuskirja vastavat peatükki.

• Põhiõigused

Liidu toetust rakendatakse kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga ja õigusriigi

põhimõttega, nagu on sätestatud määruse (EL, Euratom) 2020/2092 artikli 2 punktis a, vt ka

määruse (EL) (riikliku ja piirkondliku partnerluse määrus) ettepaneku seletuskirja vastavat

jagu.

Lisaks õigusriigi tingimuslikkuse määrusele, mida kohaldatakse jätkuvalt kogu ELi eelarve

suhtes, sisaldab käesolev määrus tugevaid kaitsemeetmeid tagamaks, et rahalisi vahendeid

rakendatakse kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga ja õigusriigi põhimõttega, mis on

sätestatud määruse (EL, Euratom) 2020/2092 artikli 2 punktis a. Tulevastesse kavadesse

selliste reformide lisamine, mis on muu hulgas seotud õigusriigi olukorda käsitlevas aruandes

ET 5 ET

esitatud soovitustega, peaks samuti parandama põhiõiguste kaitset ja tugevdama harta

järgimist.

Käesolev algatus on ka kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste

õiguste konventsiooni põhimõtetega.

4. MÕJU EELARVELE

/

5. MUU TEAVE

• Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Käesoleva ettepaneku kohast liidu toetust rakendatakse koostöös liikmesriikidega eelarve

jagatud täitmise ja komisjoni eelarve otsese/kaudse täitmise raames. Liidu toetuse

rakendamist jälgitakse mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 suhtes kohaldatava

tulemusraamistiku abil, mis on sätestatud määruse (EL) [...] [tulemusraamistik] ettepanekus.

• Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

Suurem osa ühise kalanduspoliitika, Euroopa ookeanipakti ning liidu merenduspoliitika ja

vesiviljeluspoliitika rakendamiseks riikliku ja piirkondliku partnerluse fondi raames antava

toetuse rakendamise eeskirju on esitatud määruses (EL) [riikliku ja piirkondliku partnerluse

määrus].

• Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

/

ET 6 ET

2025/0235 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega kehtestatakse tingimused määruses (EL) [riikliku ja piirkondliku partnerluse

fond] sätestatud riikliku ja piirkondliku partnerluse fondi raames ühise

kalanduspoliitika, Euroopa ookeanipakti ning liidu merenduspoliitika ja

vesiviljeluspoliitika jaoks antava liidu toetuse rakendamiseks ajavahemikul 2028–2034

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 42, artikli 43 lõiget 2,

artikli 91 lõiget 1, artikli 100 lõiget 2, artikli 173 lõiget 3, artiklit 175, artiklit 188, artikli 192

lõiget 1, artikli 194 lõiget 2, artikli 195 lõiget 2 ja artiklit 349,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust1,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust2,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1) Kõnealust liidu toetust antakse riikliku ja piirkondliku partnerluse fondist vastavalt

nimetatud fondi tegevust reguleerivatele eeskirjadele, mis on sätestatud määruses (EL)

[riikliku ja piirkondliku partnerluse fond].

(2) Liidu toetus aitab kaasa ka Euroopa ookeanipaktis sätestatud meetmetele ning liidu

ookeanide kestlikkuse ja kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisele, liidu kalandus- ja

vesiviljelussektori kestlikkusele, konkurentsivõimele ja vastupanuvõimele, Euroopa

sinise majanduse kestlikkusele, vastupanuvõimele ja konkurentsivõimele, ranniku- ja

saarekogukondade ning äärepoolseimate piirkondade vastupanuvõimele ning

ookeanide majandamise ja seire tõhustamisele, sealhulgas Copernicuse programmi,

liidu Maa seire programmi ja selle merega seotud teenuste kaudu.

(3) Riikliku ja piirkondliku partnerluse fond peaks aitama saavutada ühise

kalanduspoliitika (ÜKP) keskkonnaalaseid, majanduslikke, sotsiaalseid ja

tööhõivealaseid eesmärke, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) nr 1380/20133 artiklis 2. Sellise toetusega tuleks tagada püügitegevuse kestlikkus

1 ELT C, , lk . 2 ELT C, , lk . 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise

kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ)

nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004

ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2013/1380/oj).

ET 7 ET

pikas perspektiivis ning selle korraldus viisil, mis on kooskõlas ÜKP määruse

artiklis 2 sätestatud eesmärkidega.

(4) Euroopa ookeanipakti raames esitatud algatusi tuleb toetada ja edendada era- ja

avaliku sektori investeeringute ja rahastamisega. Integreeritud lähenemisviis

rahastamisele ja ookeanidega seotud poliitikale hõlmab mitmesuguseid elemente,

näiteks: mere bioloogiliste ressursside kaitse ühena viiest ELi ainupädevusest, mere

elurikkuse kaitse ja taastamine, kalapüügi ja vesiviljeluse korraldamine ja sellealane

innovatsioon eesmärgiga suurendada nende sektorite kestlikkust ja vastupanuvõimet,

ÜKP rakendamine, põlvkondade vahetus, ookeanidega seotud teadmised ja seire,

meresõidu turvalisus, toiduga kindlustatus, konkurentsivõimelise ja kestliku sinise

majanduse arendamine ja laiendamine, sealhulgas (kuid mitte ainult) merel toodetud

taastuvenergia ja ookeanienergia, biotehnoloogia ja magestamine, veealuse ja

rannikuäärse kultuuripärandi kaitsmine, muude sinise majanduse sektorite ja

tööstusharude toetamine kliimaneutraalseks muutumisel, arukate ja heitevabade

lahenduste kasutuselevõtt, teadusele ning ookeanialaste teadusuuringute ja

innovatsiooni strateegiale tuginemine, mereala ruumilise planeerimise toetamine ja

piirkondlik merenduskoostöö merepiirkonna tasandil, samuti rannikukogukondade,

saarte ja äärepoolseimate piirkondade kestlik ja vastupanuvõimeline territoriaalne

areng.

(5) Väikesemahulise rannapüügiga tegelevad mere- ja siseveekalalaevad, mille

kogupikkus on alla 12 meetri ja mis ei kasuta veetavaid püügivahendeid, ning

kaldakalurid ja samuti karpide korjajad. Selles sektoris tegutseb peaaegu 75 % kõigist

liidus registreeritud kalalaevadest ja see moodustab peaaegu poole kalapüügisektori

tööhõivest ning see on oluline osa rannikualade majandusstruktuurist.

Väikesemahulise rannapüügi sektori käitajad on eriti sõltuvad heas seisundis

kalavarudest kui oma peamisest sissetulekuallikast. Seepärast tuleks väikesemahulise

rannapüügi erivajadusi ning ÜKP määruses (EL) nr 1380/2013 kindlaks määratud

püügitoimingute keskkonnaalase, majandusliku ja sotsiaalse kestlikkuse edendamist

käsitleda riikliku ja piirkondliku partnerluse kavades, nagu on sätestatud [riikliku ja

piirkondliku partnerluse määruse] artiklis 22.

(6) Säästvate kalapüügitavade soodustamiseks peaksid liikmesriigid tagama

väikesemahulise rannapüügi sektori käitajatele sooduskohtlemise maksimaalselt

100 %-lise abi ülemmääraga.

(7) Liikmesriigid peaksid oma riikliku ja piirkondliku partnerluse kavas võtma arvesse

meetmeid, mis on esitatud Euroopa ookeanipaktis mere bioloogiliste ressursside

kaitseks ja taastamiseks, mere elurikkuse taastamiseks, kestliku kalapüügi ja

vesiviljeluse korraldamiseks ja innovatsiooniks, tuginedes teadusuuringute ja teaduse

abil loodud uuenduslikele lahendustele, meresõidu turvalisuse jaoks,

konkurentsivõimelise ja kestliku sinise majanduse arendamiseks, rannikukogukondade

ja saarte kaitseks ja nende mõjuvõimu suurendamiseks ning piirkondliku

merenduskoostöö edendamiseks merepiirkonna tasandil.

(8) Peaks olema võimalik toetada kalanduse, vesiviljeluse ja sinise majandusega seotud

meetmeid, mis aitavad saavutada liidu keskkonnaalaseid ning kliimamuutuste

leevendamise ja nendega kohanemise eesmärke, sealhulgas energiasüsteemi

ümberkujundamist kõigis sektorites.

(9) Määrusega (EL) nr 1379/2013 kehtestatud kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühine

korraldus on ühise kalanduspoliitika tugisammas ning sellel on oluline roll ELi

kalandus- ja vesiviljelusturgude stabiilsuse ja läbipaistvuse tagamisel. Selleks võtavad

ET 8 ET

liikmesriigid oma riikliku ja piirkondliku partnerluse kavas arvesse toetust, mida

antakse eelkõige tootjaorganisatsioonide loomiseks ja tugevdamiseks, turustusnormide

rakendamiseks ja täitmise tagamiseks, turuandmete kogumiseks ja levitamiseks

riiklikul tasandil.

(10) Ühine kalanduspoliitika põhineb teaduspõhisel otsustusprotsessil ja piisavate

kontrollide tegemisel ning sellel, et ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük

ei ole mingil juhul lubatud. Liikmesriike tuleks toetada vastavate ELi õigusaktide

rakendamisel ja meetmete kavandamisel nendes valdkondades,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

1. Käesolevas määruses sätestatakse eritingimused liidu toetuse rakendamiseks

kooskõlas määruse XX [riikliku ja piirkondliku partnerluse fond] artiklis 2 ja

eelkõige selle punktis d sätestatud üldeesmärkidega. Liidu toetusega aidatakse kaasa

Euroopa ookeanipaktis esitatud meetmetele ja ühise kalanduspoliitika rakendamisele.

Kõnealust liidu toetust antakse riikliku ja piirkondliku partnerluse fondist, sealhulgas

ELi rahastust, vastavalt nimetatud fondi tegevust reguleerivatele eeskirjadele, mis on

sätestatud määruses (EL) […] [riikliku ja piirkondliku partnerluse fond].

Artikkel 2

Ühise kalanduspoliitika, Euroopa ookeanipakti ning liidu merenduspoliitika ja

vesiviljeluspoliitika toetamine

1. Ühise kalanduspoliitika, Euroopa ookeanipakti ning liidu merenduspoliitika ja

vesiviljeluspoliitika jaoks antava toetusega toetatakse [riikliku ja piirkondliku

partnerluse määruse] artiklis 2 sätestatud üldeesmärke.

Artikkel 3

Ühise kalanduspoliitika, Euroopa ookeanipakti ning liidu merenduspoliitika ja

vesiviljeluspoliitika toetamine

1. Liikmesriigid võtavad oma riikliku ja piirkondliku partnerluse kavas arvesse

kalanduse, vesiviljeluse ja rannikukogukondade ning eelkõige väikesemahulise

rannapüügi erivajadusi kooskõlas [riikliku ja piirkondliku partnerluse määruse]

artikli 22 lõike 2 punktiga i.

2. Liikmesriigid võtavad riikliku ja piirkondliku partnerluse kavas arvesse

püügitoimingute keskkonnaalase, majandusliku ja sotsiaalse kestlikkuse edendamist

ning tasakaalu laevastike püügivõimsuse ja olemasolevate püügivõimaluste vahel,

millest liikmesriigid igal aastal määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 22 lõike 2 kohaselt

teatavad.

3. Liikmesriigid sätestavad oma riikliku ja piirkondliku partnerluse kavas abi

ülemmäärad riikliku ja piirkondliku partnerluse kava alusel toetatavate eri liiki

ET 9 ET

tegevuste jaoks. Väikesemahulise rannapüügiga seotud tegevuste puhul võivad

liikmesriigid määrata abi ülemmääraks 100 %.

4. Taotleja esitatud toetusetaotlus ei ole vastuvõetav vähemalt sellise ajavahemiku

jooksul, mis on kindlaks määratud määruse XX [riikliku ja piirkondliku partnerluse

fond] artikli XX (põllumajandusettevõtte vastutustundliku majandamise ja ühise

kalanduspoliitika kontrollisüsteem) kohaselt, kui pädev asutus on teinud kindlaks, et

asjaomane taotleja:

a) on nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008(30) artikli 42 või määruse (EÜ) nr 1224/2009

artikli 90 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt ÜKP raames vastu võetud muu

õigusakti kohaselt pannud toime tõsiseid rikkumisi;

b) on olnud seotud sellise kalalaeva käitamise, haldamise või omamisega, mis on

kantud määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 40 lõikes 3 sätestatud ebaseadusliku,

teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade liidu nimekirja, või

selliste riikide lipu all sõitvate laevade käitamise, haldamise või omamisega, mis on

kooskõlas nimetatud määruse artikliga 33 kindlaks määratud kui koostööd

mittetegevad kolmandad riigid, või

c) on toime pannud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/99/EÜ(31)

artiklites 3 ja 4 sätestatud keskkonnaalase õigusrikkumise, kui toetustaotlus

esitatakse konkreetse vesiviljelusalase sekkumise kohta.

Käesoleva lõike esimese lõigu punktis a osutatud kontrollimise eesmärgil edastab liikmesriik

teise liikmesriigi taotlusel oma määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 93 osutatud riiklikus

rikkumiste registris sisalduva teabe.

Artikkel 4

Toetuse andmise eeskirjad

1. Toetust ei anta kalalaevastikule või käitajatele, kes ei järgi WTO kalandustoetuste

lepingut ega ELi toimimise lepingu artikli 43 lõikes 2 ja ühise kalanduspoliitika

määruse artiklis 2 osutatud ühise kalanduspoliitika eesmärke.

2. Toetusesaajad peavad jätkuvalt järgima ühist kalanduspoliitikat ning ei tohi viie aasta

jooksul panna toime ühtegi artikli 3 lõike 4 punktides a–c loetletud rikkumist ega

kuritegu.

3. Toetust ei ole õigust saada kalalaevade üleandmisel või ümberregistreerimisel

kolmandatesse riikidesse, sealhulgas ühisettevõtete loomisel kolmandate riikide

partneritega, ning ettevõtte omandiõiguse üleminekul.

4. Süvamerekaevandamist ei toetata.

Artikkel 5

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu

Teatajas.

ET 10 ET

Seda kohaldatakse alates määruse (EL) [...] (millega luuakse riikliku ja piirkondliku

partnerluse fond ajavahemikuks 2028–2034) kohaldamise kuupäevast.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas

aluslepingutega.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

MASINTÕLGE Tõlgitud Euroopa Komisjoni tõlkeprogrammiga

https://language-tools.ec.europa.eu/ Digital Europe Programme Language

Brüssel, 12. juuni 2026 KOM(2026) 282 lõplik

2026/0150 (COD)

Ettepanekuga, milles käsitletakse

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) 2021/2115 seoses konkreetse sekkumisviisiga, mille eesmärk on

anda Euroopa põllumajandusfondist erakorralist ajutist toetust Maaelu areng (EAFRD) ja võimalus kohandada otsetoetuste eraldisi

2027. kalendriaastaks ja määruse (EL) 2021/2116 puhul seoses paindlikumate normidega, mis käsitlevad

Lähis-Idast tingitud väetisehindade tõusu tõttu tehtud ettemaksed Ida-Euroopa kriis

EUROOPA KOMISJON

MASINTÕLGE Tõlgitud Euroopa Komisjoni tõlkeprogrammiga

https://language-tools.ec.europa.eu/ Digital Europe Programme Language

SELGITAV MÄRGUKIRI

1. ETTEPANEKU PÕHJUSED JA EESMÄRGID

• Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Väetised on olulised põllumajanduse tootlikkuse, põllumajandusettevõtete elujõulisuse ja toiduga kindlustatuse jaoks. Teist korda vähem kui viie aasta jooksul on mineraalväetiste hinnad maailmas ja Euroopas järsult tõusnud. 2022. aastal esitas komisjon teatise väetiste kättesaadavuse ja taskukohasuse tagamise kohta4 (edaspidi „2022. aasta teatis“), milles esitati viivitamatud meetmed kättesaadavuse ja taskukohasuse tagamiseks. Sellest ajast alates püsinud kõrgete hindade ja struktuuriliste raskuste tõttu kuulutas komisjon teatises „ResourceEU“ välja väetiste tegevuskava,5 et tagada omamaiste väetiste kättesaadavus ja taskukohasus ning pakkuda välja meetmed, mis võimaldavad üleminekut ringlussevõetud toitainetele ja muudele alternatiividele. Lähis-Ida kriis on veelgi paljastanud ELi struktuurse haavatavuse väetiste tarnimisel.

Väetamine on põllumajandustootjate jaoks üks olulisemaid kulusid6. Väetiste osakaal põllumajandusettevõtete arvepidamises on eriti suur põllukultuuride põllumajandustootjate puhul, kus need moodustasid 2023. aastal 24 % vahesisenditest ja 16 % kogusisenditest7. 2025. aasta viimases kvartalis olid ELi põllumajandustootjate väetisekulud endiselt 62 % suuremad kui 2020. aastal (enne eelmist tipphinda). 2026. aasta esimestel kuudel on ELi väetisehinnad, eelkõige lämmastikväetiste hinnad, ülemaailmse nõudluse, kaubanduse ja geopoliitiliste tegurite toel tõusnud. 2026. aasta aprillis tõusid lämmastikväetiste hinnad ELis 2025. aasta detsembri tasemega võrreldes veel 40 %.

Väetiste taskukohasuse halvenemine võib viia selleni, et põllumajandustootjad vähendavad väetiste kasutamist, millel võib olla negatiivne mõju kvaliteedile ja saagikusele, ning vähendavad haritavat maad, mis mõjutab ELi tootmist. Samuti võib see viia selleni, et põllumajandustootjad lähevad vähem lämmastikumahukate põllukultuuride puhul, näiteks maisilt üle päevalilledele või kaunviljadele, või seavad lühiajaliselt prioriteediks lämmastiku eelistamise fosforile ja kaaliumile, millel võivad olla pikaajalised tagajärjed mulla viljakusele.

Nagu on märgitud teatises väetiste tegevuskava kohta, teeb komisjon8 selleks, et aidata põllumajandustootjaid, kellel on kõrgete väetisehindade tõttu likviidsusprobleemid, osana sihipärasest ÜPP paketist ettepaneku muuta määrusi (EL) 2021/2115 ja (EL) 2021/2116, et kehtestada ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakavade raames uus sekkumisviis, võimalus kohandada otsetoetuste taset 2027. kalendriaastal ja võimalus teha toetusesaajatele otsetoetuste ettemakseid enne 16. oktoobrit 2026.

4Komisjoni teatis „Väetiste kättesaadavuse ja taskukohasuse tagamine 2022. aastal“ (COM(2022) 590 final/2}). EUR-Lex – 52022DC0590(01) – ET – EUR-Lex 5RESourceEU tegevuskava „Kriitilise tähtsusega toorainete strateegia kiirendamine uue reaalsusega kohanemiseks“, COM/2025/945 final}. EUR-Lex – 52025DC0945 – ET – EUR-Lex 6Mis moodustasid 2024. ja 2025. aastal veidi üle 7 % ELi põllumajandussektori sisendikuludest, olles 2022. aastal rekordiliselt 9 %, põllumajanduse arvepidamine 7Põllumajandusettevõtte kestlikkuse andmevõrguks 8Komisjoni teatis „Väetise tegevuskava: Partnerlus kohapeal kasvatatud ELi väetiste kättesaadavuse, taskukohasuse ja strateegilise autonoomia tagamiseks“ (COM/2026/310 final). EUR-Lex – 52026DC0310 – ET – EUR-Lex

MASINTÕLGE Tõlgitud Euroopa Komisjoni tõlkeprogrammiga

https://language-tools.ec.europa.eu/ Digital Europe Programme Language

Uut liiki sekkumine, mida rahastatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) ja rakendatakse ÜPP strateegiakavade kaudu, võimaldab liikmesriikidel, kes on otsustanud seda rakendada, anda sihipärast likviidsustoetust praegusest kriisist enim mõjutatud

põllumajandustootjatele.

Mõjutatud põllumajandustootjate rahavoogudega seotud probleemide otsese ja kiire lahendamisega aitab uut liiki sekkumise kaudu antav toetus kaasa toiduga kindlustatusele, tagades samal ajal sujuva haldamise, mis võimaldab kiiret kasutuselevõttu, kuna toetust võib anda põllumajandustootjate ühikuhindadena hektari kohta.

Sekkumise liik on ajaliselt piiratud ja sihipärane kooskõlas üldiste Lähis-Ida kriisi toetusmeetmetega. Selleks et tagada ressursside kõige tõhusam kasutamine, peavad sekkumisviisi kasutusele võtvad liikmesriigid põhjendama objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel uue toetussekkumise suunamist neile, keda see kõige rohkem mõjutab. Lisaks tuleks kindlaks määrata liidu toetuse maksimaalne osakaal selles uut liiki sekkumises.

Mis puudutab protsessi, siis peaksid liikmesriigid lisama uue sekkumisviisi ÜPP strateegiakavasse kava muutmise kaudu. ÜPP strateegiakava strateegilise muutmise taotluse saab esitada alles pärast käesoleva määruse jõustumist. Põllumajandustootjatele on siiski võimalik toetust maksta juba pärast määruse jõustumist.

Lisaks võimaldab see, kui liikmesriikidel lubatakse teha põllumajandustootjatele ettemakseid otsetoetustena makstavate sekkumiste eest enne 16. oktoobrit 2026, suuremat paindlikkust põllumajandustootjate likviidsuspiirangutega tegelemisel. Komisjon saab enne 16. oktoobrit 2026 tehtud ettemaksete hüvitamise taotlusi esitada ainult novembri deklaratsiooni alusel, sest vastasel juhul on oht, et EAGFi eelarve ülemmäär ületatakse. EAFRD puhul ei ole selline paindlikkus vajalik, praegune süsteem juba võimaldab ettemakseid.

Selleks et võimaldada liikmesriikidele suuremat paindlikkust kõrgete väetisehindade mõjuga tegelemisel, lubatakse neil kohandada ka oma 2027. kalendriaasta otsetoetuste eraldisi ja teha oma ÜPP strateegiakavades vajalikud muudatused, et olukorraga kohaneda.

• Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Ettepanek on kooskõlas ühise põllumajanduspoliitika jaoks kehtestatud üldise õigusraamistikuga ning piirdub määruse (EL) 2021/2115 ja määruse (EL) 2021/2116 sihipärase muutmisega. Ettepanek on osa ÜPP paketist, nagu on välja kuulutatud teatises väetiste tegevuskava kohta, ning täiendab kõiki muid liidu võetud meetmeid, mille eesmärk on lahendada praegune olukord, eelkõige neid riigiabi ja põllumajandusreservi meetmeid, mille eesmärk on pakkuda likviidsust.

• Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Ettepanek piirdub määruste (EL) 2021/2115 ja (EL) 2021/2116 sihipäraste muudatustega ning säilitab kooskõla liidu muude poliitikavaldkondadega.

1

2

3

4

5

MASINTÕLGE Tõlgitud Euroopa Komisjoni tõlkeprogrammiga

https://language-tools.ec.europa.eu/ Digital Europe Programme Language

2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

• Õiguslik alus

Ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõige 2.

Subsidiaarsus (jagatud pädevuse korral)

Euroopa Liidu toimimise lepingus on sätestatud, et liit ja liikmesriigid jagavad pädevust põllumajanduse valdkonnas, kehtestades ühise põllumajanduspoliitika, millel on ühised eesmärgid ja mida rakendatakse ühiselt. Ettepaneku eesmärk on tagada uue maaelu arengu sekkumisviisi ühised eesmärgid ja ühine rakendamine kriisitoetuse puhul, võimalus kohandada otsetoetuste eraldisi 2027. kalendriaastaks ning võimalus teha liikmesriikide poolt põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste puhul varasemaid ettemakseid.

• Proportsionaalsus

Ettepanek sisaldab piiratud ja sihipäraseid muudatusi, mis ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik, et saavutada eesmärk anda erakorralist ja ajutist leevendust põllumajandustootjatele, keda Lähis-Ida kriisist tingitud väetisehindade järsk tõus eriti mõjutab.

• Vahendi valik

Määrus on sobiv vahend, et näha ette täiendav meede selle enneolematu olukorra lahendamiseks.

3. TULEMUSED [KUUPÄEV] JÄRELHINDAMINE HINDAMISED, SIDUSRÜHM KONSULTATSIOONID JA MÕJUHINNANGUD

• Järelhindamised/kehtivate õigusaktide toimivuskontroll

PUUDUVAD

• Konsulteerimine sidusrühmadega

Kavandatud muudatuste tehnilise, piiratud ja kiireloomulise laadi tõttu ei sobi see seadusandlik ettepanek ulatuslikuks avalikuks konsultatsiooniks. Lisaks on algatus üksnes jätk väetisealast tegevuskava käsitlevas teatises nende muudatuste kohta võetud kohustusele. Võttes arvesse kiireloomulisust ja vajadust, et kaasseadusandjad võtaksid määruse vastu võimalikult kiiresti, ei avaldata ettepanekut pärast selle vastuvõtmist portaalis „Avaldage arvamust!“ tagasiside saamiseks. Seletuskiri koos kaasneva aktiga edastatakse siiski teistele institutsioonidele koos kaasneva aktiga ning see tehakse üldsusele kättesaadavaks EUR-Lexi kaudu.

• Ekspertarvamuste kogumine ja kasutamine

PUUDUVAD

• Mõju hindamine

Määruse (EL) 2021/2115 ja määruse (EL) 2021/2116 ettepaneku ettevalmistamiseks tehti mõjuhinnang. Väljapakutud piiratud muudatused ei nõua eraldi mõjuhinnangut.

MASINTÕLGE Tõlgitud Euroopa Komisjoni tõlkeprogrammiga

https://language-tools.ec.europa.eu/ Digital Europe Programme Language

• Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Ettepaneku suhtes kohaldati komisjoni digitaalset kontrolli, mille eesmärk oli tagada poliitikaettepanekute piisav kooskõla digikeskkonnaga.

Kavandatav Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse tekst ei sisalda ühtegi õigusakti lõikes või artiklis sätestatud kohustust või kriteeriumi, mis käsitleb andmete kogumist, töötlemist, loomist, vahetamist või jagamist; sidusrühmade protsesside automatiseerimine või digitaliseerimine; uute või olemasolevate digilahenduste ja/või digitaalsete avalike teenuste kasutamine.

• Põhiõigused

PUUDUVAD

4. MÕJU EELARVELE

Käesolev ettepanek ei mõjuta 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku eelarvet, kuna kõik muudatused jäävad ÜPP olemasolevate rahastamispakettide piiresse.

5. MUUD ELEMENDID

• Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Uue sekkumisviisi rakendamist jälgitakse ja selle kohta antakse aru määrusega (EL) 2021/2115 kehtestatud olemasolevate üldiste aruandlusmehhanismide raames. Ettepanekud otsetoetuste eraldiste varasemate ettemaksete ja kohandamise kohta 2027. kalendriaastal ei mõjuta määrusega (EL) 2021/2116 kehtestatud olemasolevaid seire-, hindamis- ja üldisi aruandlusmehhanisme.

• Selgitavad dokumendid (direktiivide korral)

PUUDUVAD

• Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Selleks et tegeleda Lähis-Ida kriisi mõjuga ja väetisehindade järsu tõusuga, millel on suur mõju põllumajandustootjate sissetulekule ja likviidsusele, tehakse ettepanek muuta määrust (EL) 2021/2115 ja määrust (EL) 2021/2116, et:

• Võtta kasutusele uus sekkumisviis, mis võimaldab liikmesriikidel ette näha ning ajutine likviidsustoetus põllumajandustootjatele, keda mõjutavad Lähis-Ida kriisist tingitud suuremad väetisekulud. Uut sekkumisviisi võib kaasrahastada EAFRDst kuni 65 % ulatuses ja liidu toetuse maksimaalne osakaal on 25 % aastateks 2026–2027 kriisitoetusteks reserveeritud summadest. Liikmesriigid võivad lisada täiendava riikliku rahastamise kuni 200 % ulatuses.

• Näha ette, et liikmesriigid teevad suuremaid ettemakseid, ja võimalus teha ettemakseid enne 16. oktoobrit 2026, et toetada põllumajandustootjate rahavoogu.

MASINTÕLGE Tõlgitud Euroopa Komisjoni tõlkeprogrammiga

https://language-tools.ec.europa.eu/ Digital Europe Programme Language

Näha ette võimalus kohandada otsetoetuste eraldisi 2027. kalendriaastaks, et võimaldada põllumajandustootjatele antava toetuse paindlikku kavandamist ÜPP strateegiakavade viimasel aastal.

2026/0150 (COD)

Ettepanekuga, milles käsitletakse

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) 2021/2115 seoses konkreetse sekkumisviisiga, mille eesmärk on

anda Euroopa põllumajandusfondist erakorralist ajutist toetust Maaelu areng (EAFRD) ja võimalus kohandada otsetoetuste eraldisi

2027. kalendriaastaks ja määruse (EL) 2021/2116 puhul seoses paindlikumate normidega, mis käsitlevad

Lähis-Idast tingitud väetisehindade tõusu tõttu tehtud ettemaksed Ida-Euroopa kriis

VÕTTES ARVESSE EUROOPA ÜHENDUSE ASUTAMISLEPINGUT, ERITI SELLE ARTIKLIT 95,

Võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2,

Võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

Olles edastanud seadusandliku akti eelnõu riikide parlamentidele,

Võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust9,

Võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust10,

Toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

Võtnud arvesse, et:

(1) Hiljutine Lähis-Ida kriis ja Hormuzi väina de facto sulgemine on toonud kaasa nafta, gaasi ja väetiste ülemaailmsete hindade märkimisväärse tõusu. Mõjutatud turgude üleilmsel olemusel on märkimisväärne hinnamõju liidu majanduse mitmele sektorile kõigis liikmesriikides.

(2) Väetisehindade järsk tõus mõjutab otseselt põllumajandussektorit, kuna väetised on olulised põllumajanduse tootlikkuse, põllumajandusettevõtete elujõulisuse ja toiduga kindlustatuse jaoks. Väetiste ostmine on põllumajandustootjate jaoks üks suurimaid sisendkulusid. Lisaks hinnatasemele toob turu volatiilsus kaasa liidu põllumajandustootjate erilise riskipositsiooni. Väetiste hinnatõus võib sundida põllumajandustootjaid oma kasutust vähendama, millega kaasneb selge kvaliteedi ja

9ELT C, lk. 10ELT C, lk.

MASINTÕLGE Tõlgitud Euroopa Komisjoni tõlkeprogrammiga

https://language-tools.ec.europa.eu/ Digital Europe Programme Language

saagikuse vähenemise oht. Samuti võib see vähendada nende haritavat maa-ala, mis mõjutaks liidu põllumajandustootmist.

(3) Selleks et kiiresti tegeleda liidu toidusüsteemi haavatavusega, mis tuleneb käesolevast kriisist, ja aidata likviidsusprobleemidega silmitsi seisvaid põllumajandustootjaid, on asjakohane lubada erakorralist ja ajutist toetust, võttes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/2115 kasutusele uue kriisitoetuse sekkumisviisi, mis on11

11Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 6.12.2021, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/2115/oj).

MASINTÕLGE Tõlgitud Euroopa Komisjoni tõlkeprogrammiga

https://language-tools.ec.europa.eu/ Digital Europe Programme Language

ette nähtud Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) kaudu, ning võimaldades liikmesriikidele suuremat paindlikkust otsetoetuste ettemaksete tegemisel, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/211612. Selle uue sekkumisviisi kasutuselevõtt ei tohiks kaasa tuua väetiste kasutamise piirmäärade tõstmist, nagu on kindlaks määratud nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ kohastes tegevusprogrammides13.

(4) Uue sekkumisliigi alusel antav toetus peaks koondama olemasolevad vahendid aktiivsetele põllumajandustootjatele, keda kõrged väetisehinnad kõige rohkem mõjutavad, ning seda tuleks anda väetistega seotud lisakulude eest, mida põllumajandustootjad kannavad alates 1. märtsist 2026 toimuvate hinnatõusude tõttu. See kuupäev on üksnes võrdluskuupäev kõrgema väetisehinna kindlaksmääramiseks ega ole seotud toetusesaajatele tehtavate maksete rahastamiskõlblikkusega. Selleks et premeerida põllumajandustootjaid, kes juba täidavad pindalapõhiseid kohustusi väetiste kasutamise vähendamiseks, võib neile põllumajandustootjatele ette näha kõrgemad toetusmäärad. Lisaks tuleks selle sekkumise raames toetuse saajatele teha kättesaadavaks asjakohased teadmised ja teave selle kohta, kuidas vähendada väetiste kasutamist. Selleks et tagada avaliku sektori toetuse tõhus kasutamine ja toetuse õiglasem jaotamine toetuskõlblike põllumajandustootjate vahel, peaksid liikmesriigid piirama maksimaalset toetust toetusesaaja kohta või toetust saavate hektarite maksimaalset arvu. Meetme kiireloomulisuse, ajutise ja erakorralise iseloomu ning vastavate maksete kiire väljamaksmise vajaduse tõttu tuleks kindlaks määrata toetusesaajatele tehtavate maksete lõppkuupäev.

(5) Liidu vahendite usaldusväärse finantsjuhtimise tagamiseks peaksid liikmesriigid tagama, et kogutoetus, mida põllumajandustootja saab kombineerituna muude riiklike või liidu toetusvahenditega, mille eesmärk on reageerida kõrgete väetisehindade mõjule, ei too uut liiki sekkumise jaoks toetuse andmisel kaasa ülemäärast hüvitamist ega topeltrahastamist.

(6) Selleks et stimuleerida rahastamisvahendite kasutamist sellise toetuse jaoks, ei tohiks maksimaalseid toetusmäärasid kohaldada, kui toetust antakse eraldiseisva käibekapitalina.

(7) Selleks et vältida viivitusi maksete tegemisel likviidsusprobleemidega põllumajandustootjatele, tuleks ette näha, et EAFRDst rahastatavate kulude rahastamiskõlblikkus uut liiki sekkumise puhul võib alata alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast ja ka enne seda, kui komisjonile esitatakse taotlus ÜPP strateegiakava strateegiliseks muutmiseks, millega kõnealune sekkumine kehtestatakse.

(8) Uue sekkumisliigi alla kuuluvate sekkumiste rahastamine tuleks kavandada nii, et EAFRD osaluse määr oleks kuni 65 % rahastamiskõlblikest avaliku sektori kuludest.

(9) Selleks et tagada käesolevas määruses sätestatud uut liiki sekkumise piisav rahastamine, seadmata ohtu ÜPP strateegiakavade muid eesmärke ja kriisitoetusteks reserveeritud

12Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määrus (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 6.12.2021, lk 187, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/2116/oj ) . 13Nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest (EÜT L 375, 31.12.1991, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/1991/676/oj).

10

MASINTÕLGE Tõlgitud Euroopa Komisjoni tõlkeprogrammiga

https://language-tools.ec.europa.eu/ Digital Europe Programme Language

summasid, tuleks kindlaks määrata liidu toetuse maksimaalne osakaal uut liiki sekkumises.

(10) Uue sekkumisviisi eripära tõttu tuleks see vabastada kohustusest panustada määruse (EL) 2021/2115 I lisas loetletud tulemusnäitajatesse.

(11) Selle uue sekkumisviisi lisamisel ÜPP strateegiakavadesse ei tohiks sellist strateegilise muudatuse taotlust arvestada maksimaalsete võimalike strateegiliste muudatuste taotluste hulka aastas.

(12) Võrdsete tingimuste tagamiseks peaks uue sekkumisliigi alla kuuluvate sekkumiste maksimaalne täiendav riiklik rahastamine piirduma 200 %ga EAFRD rahastamisest selle sekkumisliigi puhul.

(13) Määruse (EL) 2021/2115 I lisasse tuleks uue sekkumisviisi jaoks lisada täiendav väljundnäitaja.

(14) Määruse (EL) 2021/2115 XV lisa pealkirja tuleks muuta, et kajastada asjaolu, et toetuse rahalised piirangud hõlmavad käesoleva määrusega kehtestatud uue sekkumisviisi rahastamist.

(15) Määruse (EL) 2021/2115 artikli 103 lõikega 1 antakse liikmesriikidele paindlikkus kohandada oma otsetoetuste eraldisi, paigutades vahendeid ümber EAFRD eraldistesse ja EAFRD eraldistest kalendriaastateks 2023–2026. Tagamaks, et liikmesriigid saavad jätkata oma ÜPP strateegiakavade aluseks olevate vastavate riiklike strateegiate edukat rakendamist, sealhulgas strateegiate rakendamist, et tulla toime ootamatu kriisiga, nagu kõrgete väetisehindade mõju, peaks neil olema lubatud kohandada otsetoetuste eraldisi ka 2027. kalendriaastal teatava ülemmäära piires, võttes aluseks kalendriaastate 2023– 2026 suhtes kohaldatavad ümberpaigutamise piirangud, ning oma ÜPP strateegiakavasid vastavalt muuta. Seepärast on asjakohane näha määruse (EL) 2021/2115 IV jaotises selleks ette uus säte ja sellega seotud uus lisa, milles on sätestatud suurendamise ja vähendamise maksimumsummad liikmesriigi kohta. Lisaks on vaja muuta kõnealuse määruse artikli 87 lõiget 2, artikli 112 lõike 2 punkti b, artikli 119 lõikeid 2 ja 7 ning artiklit 121, et anda komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakt, et võtta arvesse kohandusi, ilma et kõnealuse õigusakti vastuvõtmise tähtaega arvestataks komisjoni meetmete tähtaegade arvutamisel, nõuda, et liikmesriigid lisaksid sellised kohandused oma rahastamiskavadesse ja muudaksid strateegilise muudatuse kaudu oma ÜPP strateegiakavasid, ning tagada, et sellest tulenevaid muudatusi ei arvestataks aasta jooksul tehtavate strateegiliste muudatuste maksimaalse arvu hulka.

(16) Võttes arvesse Lähis-Ida kriisi ja sellest tulenevat väetisehindade tõusu ning põllumajandustootjate finantsriski, ei ole praegune ettemaksete tase enam piisav. Selleks et toetada likviidsusprobleemidega põllumajandustootjaid ja kuna kriisi mõju jääb suure tõenäosusega püsima kogu 2026. aasta jooksul, on asjakohane muuta määruses (EL) 2021/2116 sätestatud otsetoetuste ettemaksete maksimummäärasid, et võimaldada maksta kõnealuse kalendriaasta eest kõrgemat määra. Seepärast on asjakohane suurendada otsetoetuste ettemaksete ülemmäära 70 %-lt 75 %-le,

MASINTÕLGE Tõlgitud Euroopa Komisjoni tõlkeprogrammiga

https://language-tools.ec.europa.eu/ Digital Europe Programme Language

järgides Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2024/2509 (edaspidi „14finantsmäärus“) artiklis 11 sätestatud piirmäära.

(17) Liikmesriikidel on praegu lubatud teha põllumajandustootjatele ettemakseid kalendriaasta 16. oktoobrist kuni 30. novembrini. Selleks et toetada põllumajandustootjaid, kellel on kõrgete väetisehindade tõttu likviidsusprobleeme, on asjakohane võimaldada liikmesriikidele suuremat paindlikkust otsetoetuste ettemaksete ajastamisel ja võimaldada selliste maksete tegemist aasta alguses, vahetult pärast toetuse taotlemist. Võttes aga arvesse, et komisjon peab liikmesriikide poolt põllumajandustootjatele ühe kalendriaasta jooksul makstud otsetoetuste ettemaksed liikmesriikidele tagasi maksma üksnes järgmise aasta eelarvest, tuleks enne 16. oktoobrit 2026 toetusesaajatele makstud otsetoetuste ettemaksed lugeda tehtuks 2026. aasta novembri jooksul ja liikmesriigid peaksid need deklareerima hüvitamiseks koos kõnealust kuud käsitleva deklaratsiooniga, nii et komisjon hüvitaks need 2027. aasta alguses.

(18) Vastavalt määruse (EL) 2021/2116 artiklile 59 on liikmesriikidel paindlikkus oma juhtimis- ja kontrollisüsteemide kehtestamisel. Liikmesriike julgustatakse kohandama oma juhtimis- ja kontrollisüsteeme tagamaks, et käesoleva määrusega ette nähtud täiendav paindlikkus ettemaksete ajastuse ja suuruse osas võimaldab põllumajandustootjaid õigeaegselt ja tõhusalt toetada. Eelkõige peaksid liikmesriigid otsustama, millised kontrollid nad peavad enne ettemaksete tegemist kiireloomuliste likviidsusvajaduste rahuldamiseks lõpule viima. Sellega seoses peaksid liikmesriigid võtma arvesse ka võimalust, et nad võivad nõuda tagasi kõik alusetult tehtud ettemaksed ja kaitsta liidu finantshuve enne lõppmakse tegemist. Lõppmaksete tegemise ajal peaks liikmesriik hindama nõuete rikkumise riski, kasutades selliseid võimalusi nagu rahastamiskõlblikkuse ja võimalike nõuete rikkumiste kontrollimine ning alusetult makstud summade tagasinõudmine. Kui on kehtestatud tõhus juhtimis- ja kontrollisüsteem, sealhulgas võlahalduse valdkonnas, ei teki tõenäoliselt tõsiseid puudusi.

(19) Seepärast tuleks määruse (EL) 2021/2116 artikleid 21, 35 ja 44 muuta, et võimaldada liikmesriikidel teha toetusesaajatele otsetoetuste ettemakseid enne 2026. kalendriaasta 16. oktoobrit.

(20) Määrusi (EL) 2021/2115 ja (EL) 2021/2116 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(21) Pidades silmas vajadust võtta viivitamata meetmeid, peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Article 1

Määruse (EL) 2021/2115 muudatused

Määrust (EL) 2021/2115 muudetakse järgmiselt.

14Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2024. aasta määrus (EL, Euratom) 2024/2509, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid (ELT L, 2024/2509, 26.9.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/2509/oj).

11

MASINTÕLGE Tõlgitud Euroopa Komisjoni tõlkeprogrammiga

https://language-tools.ec.europa.eu/ Digital Europe Programme Language

(1) artiklisse 69 lisatakse järgmine punkt:

„J) toetus põllumajandustootjatele, keda mõjutab Lähis-Ida kriisist tingitud väetisehindade järsk tõus“;

(2) III jaotise IV peatüki 1. jaosse lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 78b

Toetus põllumajandustootjatele, keda mõjutab Lähis-Ida kriisist tingitud väetisehindade järsk tõus

1. Liikmesriigid võivad anda erakorralist ajutist toetust aktiivsetele põllumajandustootjatele, kes on

mõjutatud väetisehindade järsust tõusust käesolevas artiklis esitatud tingimustel ning nii, nagu liikmesriigid oma ÜPP strateegiakavades edaspidi täpsustavad.

2. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva artikli kohane toetus on suunatud põllumajandustootjatele,

kõige enam mõjutas seda väetisehindade järsk tõus, mille puhul toetuskõlblikkuse tingimused määrati kindlaks olemasolevate tõendite põhjal.

3. Käesoleva artikli kohane toetus katab väetiste lisakulud, mis on tingitud turusuundumused, mis tulenevad Lähis-Ida kriisist 1. märtsil 2026 algaval ajavahemikul. Nende lisakulude arvutamiseks määravad liikmesriigid mõistlike eelduste põhjal kindlaks keskmise võrdlushinna, mis põhineb vähemalt kolme järjestikuse kuu väetiste hinnal ajavahemikul 1. jaanuarist 2025 kuni 28. veebruarini 2026, ja tüüpilise hinna, mis põhineb väetiste hinnal liikmesriigi poolt kindlaks määratud ajavahemikul, mis ei alga enne 1. märtsi 2026. Käesoleva artikli kohast toetust antakse ühikuhinnana hektari kohta, mis arvutatakse väetiste keskmise aastase tarbimise alusel pindala kohta sektorite või tootmissüsteemide kaupa. Teise võimalusena võivad liikmesriigid võtta käesoleva artikli kohase toetuse aluseks iga toetusesaaja tegelikud kulud, kasutades sama võrdlushinda, nagu on kirjeldatud käesolevas lõikes.

4. Liikmesriigid kehtestavad kohaldatavad toetusmäärad, et katta kuni 50 % väetistega seotud lisakulud. Neid määrasid võib suurendada kuni 80 %ni põllumajandustootjate puhul, kellel on artiklite 31, 70 või 72 alusel kohustus või nõue vähendada väetiste kasutamist. Eraldiseisva käibekapitali vormis finantsinstrumentide suhtes kohaldatakse artikli 80 lõiget 4.

5. Liikmesriigid kehtestavad iga toetusesaaja kohta järgmise maksimumsumma: toetust või toetust saavate hektarite maksimaalset arvu.

6. Käesoleva artikli kohane toetus makstakse põllumajandustootjale välja 30. juuniks 2027.

7. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva artikli alusel toetust saavad põllumajandustootjad: juurdepääs asjakohastele teadmistele ja teabele, et optimeerida väetiste säästvat kasutamist.

8. Käesoleva artikli alusel toetuse andmisel tagavad liikmesriigid, et välditakse ülemäärast hüvitamist, mis tuleneb käesoleva artikli kohase sekkumise kombineerimisest muude riiklike või liidu toetusvahenditega.“

MASINTÕLGE Tõlgitud Euroopa Komisjoni tõlkeprogrammiga

https://language-tools.ec.europa.eu/ Digital Europe Programme Language

(3) Artiklit 80 muudetakse järgmiselt:

(a) lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Määruse (EL) 2021/1060 artiklis 58 osutatud rahastamisvahendite vormis toetust võib anda käesoleva määruse artiklites 73–78 ja 78b osutatud sekkumisviiside raames.“

(b) lõike 3 esimene lause asendatakse järgmisega:

„Kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikli 58 lõikega 2 võib käibekapital, sealhulgas eraldiseisev käibekapital, olla käesoleva määruse artiklite 73, 74, 76, 77, 78 ja 78b alusel rahastamiskõlblik kulu, kui see aitab kaasa vähemalt ühe asjaomase sekkumisega seotud erieesmärgi saavutamisele.“

(c) lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Erandina artiklitest 73, 74, 76, 77, 78 ja 78b ei kohaldata kõnealustes artiklites sätestatud toetusmäärasid eraldiseisva käibekapitali rahastamise suhtes.“

(4) artikli 86 lõikele 3 lisatakse järgmine lõik:

„Erandina käesoleva lõike esimesest lõigust võib ÜPP strateegiakavaga ette näha, et artikli 78b kohase sekkumisviisi puhul võib EAFRDst rahastatavate ÜPP strateegiakava muutmisega seotud kulude rahastamiskõlblikkus alata enne komisjonile muutmistaotluse esitamise kuupäeva, kuid mitte enne [...] [OPOCE: käesoleva määruse jõustumise kuupäev].“;

(5) artikli 87 lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 152 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse V ja IX lisas sätestatud liikmesriikide eraldisi, et võtta arvesse suundumusi seoses antavate otsetoetuste maksimaalse kogusummaga, sealhulgas artiklites 17 ja 103 osutatud ümberpaigutamised, artiklis 103a osutatud otsetoetuste eraldiste muutmine, artikli 88 lõikes 5 osutatud rahaeraldiste ümberpaigutused ja mis tahes mahaarvamised, mis on vajalikud sekkumisviiside rahastamiseks muudes sektorites, millele on osutatud artikli 88 lõikes 6.“

(6) artikli 91 lõike 3 punkt a asendatakse järgmisega:

65 % rahastamiskõlblikest avaliku sektori kuludest looduslikust või muust piirkondlikust eripärast tulenevate piirangutega seotud toetuste puhul vastavalt artiklile 71 ja toetuse puhul vastavalt artiklile 78b;“;

(7) Artikkel 96a asendatakse järgmisega:

„Artikkel 96a

Maksimaalsed rahaeraldised artiklis 78a osutatud kriisitoetusteks ja artiklis 78b osutatud põllumajandustootjatele antavaks toetuseks

1. Igale liikmesriigile ette nähtud maksimumsumma, mida võib reserveerida kriisi jaoks artiklis 78a osutatud loodusõnnetuste, ebasoodsate ilmastikutingimuste või katastroofide tagajärjel põllumajandustootjatele makstavad toetused ning artiklis 78b osutatud toetused põllumajandustootjatele, keda mõjutab artiklis 78b osutatud Lähis- Ida kriisist tingitud väetisehindade järsk tõus, piirduvad XV lisas sätestatud iga-aastaste summadega.

MASINTÕLGE Tõlgitud Euroopa Komisjoni tõlkeprogrammiga

https://language-tools.ec.europa.eu/ Digital Europe Programme Language

2. Kuni 25 % XV lisas sätestatud iga-aastastest summadest võib reserveerida: rahastada artiklis 78b osutatud toetust põllumajandustootjatele.

3. EAFRD kogukulud artiklis 78a osutatud kriisitoetusteks ja 78b ei tohi ületada nende sekkumisviiside jaoks 2026. ja 2027. eelarveaastaks ette nähtud soovituslike rahaeraldiste summat, mille liikmesriigid on kindlaks määranud oma rahastamiskavades kooskõlas artikli 112 lõike 2 punktiga a ja mille komisjon on heaks kiitnud kooskõlas artikliga 119. Seda rahalist ülemmäära käsitatakse liidu õiguses kehtestatud rahalise ülemmäärana.“

(8) IV jaotisele lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 103a

Otsetoetuste eraldised 2027. kalendriaastaks

Liikmesriigid võivad hiljemalt 31. augustiks 2026 otsustada osana oma ÜPP strateegiakava strateegilise muutmise taotlusest, millele on osutatud artiklis 119, suurendada või vähendada oma otsetoetuste eraldisi, mis on sätestatud V ja IX lisas 2027. kalendriaastaks, summa võrra, mis ei ületa XVI lisas sätestatud suurendamise ja vähendamise summat liikmesriigi kohta.“

(9) artikli 111 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Esimese lõigu punkti e ei kohaldata artikli 55 lõike 1 punktides a ja c-g osutatud mesindussektorisse sekkumise viisi, artikli 58 lõike 1 punktides h-k osutatud veinisektorisse sekkumise viisi, artiklis 77 osutatud koostöösse sekkumise viisi kohaste kvaliteedikavade teavitus- ja müügiedendusmeetmete, artiklis 78a osutatud loodusõnnetuste, ebasoodsate ilmastikutingimuste või katastroofide järel põllumajandustootjatele kriisitoetuste maksmiseks ette nähtud sekkumisviisi ning artiklis 78b osutatud väetisehindade järsust tõusust mõjutatud põllumajandustootjate toetamiseks ette nähtud sekkumisviisi suhtes.“

(10) artikli 112 lõike 2 punkt b asendatakse järgmisega:

„b) punktis a osutatud summade ümberpaigutamised otsetoetuste vormis sekkumisviiside ja maaelu arengusse sekkumise viiside vahel vastavalt artiklile 103, mis tahes mahaarvamised liikmesriigi eraldistest otsetoetuste vormis sekkumisviiside jaoks, et teha summad kättesaadavaks muudesse sektoritesse sekkumise viiside jaoks, millele on osutatud III jaotise III peatüki 7. jaos, kooskõlas artikli 88 lõikega 6, ning mis tahes muudatused otsetoetuste eraldistes kooskõlas artikliga 103a.“;

(11) Artiklit 119 muudetakse järgmiselt:

(a) lõike 2 esimese lõigu punkt c asendatakse järgmisega:

artikli 17 lõike 5, artikli 88 lõike 7, artiklite 92–98, artikli 103 lõigete 1, 5 ja 6 või artikli 103a muudatused;“;

(b) lõike 7 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Artikli 17 lõikega 5, artikliga 78b, artikli 88 lõikega 7, artikli 103 lõigetega 5 või 6 või artikliga 103a seotud strateegilise muudatuse taotlust ei võeta käesoleva lõike esimeses lõigus sätestatud piirangu puhul arvesse.“

(12) artikli 121 teise lõigu punkt b asendatakse järgmisega:

MASINTÕLGE Tõlgitud Euroopa Komisjoni tõlkeprogrammiga

https://language-tools.ec.europa.eu/ Digital Europe Programme Language

artikli 17 lõikega 5, artikli 88 lõikega 7, artikli 103 lõikega 5 ja artikliga 103a seotud muudatuste puhul ajavahemik, mis on ette nähtud eraldiste muutmist käsitleva delegeeritud õigusakti vastuvõtmiseks kooskõlas artikli 87 lõikega 2.“;

(13) artiklisse 146 lisatakse järgmine lõik:

„Liikmesriigid võivad ette näha täiendava riikliku rahastamise kuni 200 % ulatuses EAFRD vahenditest, mis on eraldatud ÜPP strateegiakavas artikli 78b kohase toetuse jaoks.“

(14) I ja XV lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

(15) käesoleva määruse II lisas esitatud tekst lisatakse XVI lisana.

Article 2

Määruse (EL) 2021/2116 muutmine

Määrust (EL) 2021/2116 muudetakse järgmiselt.

(1) artikli 21 lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„2. Igakuised maksed kantakse liikmesriikidele üle hiljemalt kantud kulude järgse teise kuu kolmandal tööpäeval, võttes arvesse artiklite 39–42 alusel kohaldatud vähendamisi ja peatamisi või muid korrektsioone. 1.–15. oktoobrini liikmesriikide kantud kulusid loetakse tehtuks oktoobrikuus. 16.–31. oktoobrini kantud kulusid loetakse tehtuks novembrikuus. Kulusid, mida liikmesriigid on kandnud ettemaksete tegemiseks enne 2026. kalendriaasta 16. oktoobrit vastavalt artikli 44 lõike 2 teise lõigu punktile a, käsitatakse tehtud kuludena novembrikuus ja need deklareeritakse kõnealust kuud käsitlevas deklaratsioonis.“

(2) Artikkel 35 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 35

Põllumajanduslik eelarveaasta

Ilma et see piiraks komisjoni poolt artikli 47 lõike 2 esimese lõigu punkti a kohaselt kehtestatud erisätteid riikliku sekkumisega seotud kulu- ja tuludeklaratsioonide kohta ning artikli 44 lõike 2 teise lõigu punkti a kohaselt enne 2026. kalendriaasta 16. oktoobrit tehtud ettemaksetega seotud kuludeklaratsioonide kohta, hõlmab eelarveaasta kantud kulusid ja saadud tulusid, mille makseasutused on kandnud EAGFi ja EAFRD raamatupidamisarvestusse seoses N eelarveaastaga, mis algab N-1 aasta 16. oktoobril ja lõpeb N aasta 15. oktoobril.“

(3) artikli 44 lõike 2 teise lõigu punkt a asendatakse järgmisega:

enne 1. detsembrit, kuid mitte enne 16. oktoobrit, teha ettemakseid kuni 70 % ulatuses otsetoetuste vormis sekkumise puhul ja sellise toetuse puhul, mida käsitatakse otsetoetustena määruse (EL) nr 228/2013 IV peatükis ja määruse (EL) nr 229/2013 IV peatükis osutatud meetmete raames; 2026. taotlusaasta puhul võivad liikmesriigid siiski teha nende sekkumiste ja meetmete puhul ettemakseid kuni 75 % ulatuses ning teha

MASINTÕLGE Tõlgitud Euroopa Komisjoni tõlkeprogrammiga

https://language-tools.ec.europa.eu/ Digital Europe Programme Language

neid ettemakseid enne 16. oktoobrit 2026.“

Article 3

Jõustumine

MASINTÕLGE Tõlgitud Euroopa Komisjoni tõlkeprogrammiga

https://language-tools.ec.europa.eu/ Digital Europe Programme Language

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, [kuupäev]

Euroopa Parlamendi nimel president Nõukogu nimel President

MASINTÕLGE Tõlgitud Euroopa Komisjoni tõlkeprogrammiga

https://language-tools.ec.europa.eu/ Digital Europe Programme Language

FINANTS- JA DIGISELGITUS

1. ETTEPANEKU PÕHJUSED JA EESMÄRGID..................................................................1

• Ettepaneku põhjused ja eesmärgid....................................................................................1

• Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega.....................................1

• Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega....................................................................1

2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS..............................1

• Õiguslik alus......................................................................................................................1

Subsidiaarsus (jagatud pädevuse korral)...................................................................................1

• Proportsionaalsus..............................................................................................................1

• Vahendi valik....................................................................................................................1

3. TULEMUSED [KUUPÄEV] JÄRELHINDAMINE HINDAMISED, SIDUSRÜHM........1

KONSULTATSIOONID JA MÕJUHINNANGUD.....................................................................1

• Järelhindamised/kehtivate õigusaktide toimivuskontroll..................................................1

• Konsulteerimine sidusrühmadega.....................................................................................1

• Ekspertarvamuste kogumine ja kasutamine......................................................................1

• Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine...........................................................................1

• Põhiõigused....................................................................................................................... 1

4. MÕJU EELARVELE............................................................................................................1

5. MUUD ELEMENDID..........................................................................................................1

• Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord......................................1

• Selgitavad dokumendid (direktiivide korral)....................................................................1

• Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus.............................................................................1

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK.......................................................................1

1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus.........................................................................................1

1.4. Ettepanek/algatus käsitleb:............................................................................................1

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused.................................................................................1

1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava.........................................................................................1

1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid..................................................1

1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega........................................................................................................ 1

1.5.5. Erinevate saadaolevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang.................................................................................1

Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus □Piiratud kestus........................................1

1.7. Kavandatud eelarve täitmise viisid...............................................................................1

MASINTÕLGE Tõlgitud Euroopa Komisjoni tõlkeprogrammiga

https://language-tools.ec.europa.eu/ Digital Europe Programme Language

□Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt............................................................................1

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU..................................1

3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub 1

3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele..............................................1

3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade.....................................1

3.2.1.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud............................................1

3.2.1.2. Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud.....................................1

3.2.2. Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (ei täideta detsentraliseeritud asutuste puhul)........................................................................................1

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade......................................1

3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud............................................1

3.2.3.2. Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud.....................................1

3.2.3.3. Assigneeringud kokku.......................................................................................1

3.2.4. Hinnangulised personalivajadused........................................................................1

3.2.4.1. Rahastatakse heakskiidetud eelarvest...............................................................1

3.2.4.2. Rahastatakse sihtotstarbelisest välistulust.........................................................1

3.2.4.3. Personalivajadus kokku.....................................................................................1

– .2.7. Kolmandate isikute osamaksud.............................................................................1

– .3. Hinnanguline mõju tuludele.........................................................................................1

4. DIGIMÕÕDE........................................................................................................................1

4.1. Digitaalse tähtsusega nõuded........................................................................................1

4.2. Andmed......................................................................................................................... 1

4.3. Digitaalsed lahendused..................................................................................................1

4.4. Koostalitlusvõime hindamine........................................................................................ 1

4.5. Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed................................................................1

1.1.

MASINTÕLGE Tõlgitud Euroopa Komisjoni tõlkeprogrammiga

https://language-tools.ec.europa.eu/ Digital Europe Programme Language

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse määrust (EL) 2021/2115 seoses sekkumise eriliigiga Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) raames erakorralise ajutise toetuse andmiseks ja võimalusega kohandada otsetoetuste eraldisi 2027. kalendriaastal ning määrust (EL) 2021/2116 seoses paindlikumate eeskirjadega ettemaksete tegemise kohta, et reageerida Lähis-Ida kriisist tingitud väetisehindade tõusule

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad

Programmi teemavaldkond 8 – Mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) rubriiki 3 kuuluv põllumajandus- ja merenduspoliitika – Loodusvarad ja keskkond

1.3.

1.3.1.

Üldeesmärgid

Üldeesmärgid

Põllumajandusettevõtete elujõulisuse ja Euroopa toiduga kindlustatuse tagamiseks on algatuse eesmärk anda põllumajandustootjatele likviidsustoetust, et aidata neil toime tulla Lähis-Ida kriisist tingitud väetisehindade tõusu mõjuga. Seetõttu annab see liikmesriikidele paindlikkuse põllumajandustootjate toetamiseks.

1.3.2. Erieesmärgid

Algatuse eesmärk on pakkuda põllumajandustootjatele likviidsustoetust järgmiselt:

- nähakse ette uus ajutine sekkumine, millega antakse sellist toetust toetuste või eraldiseisva käibekapitali kaudu,

- näha ette otsetoetuste ettemaksete kõrgem määr ja liikmesriikide võimalus teha need ettemaksed enne 16. oktoobrit 2026,

- näha ette võimalus kohandada otsetoetuste taset 2027. kalendriaastal, et liikmesriigid saaksid rahalist toetust põllumajandustootjate vajadustega paremini kohandada.

1.3.3. Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

Algatus peaks aitama põllumajandustootjatel paremini toime tulla Lähis-Ida kriisist tingitud väetisehindade tõusu majandusliku mõjuga, kuna uue sekkumise ja varasemate edusammude kaudu on neil juurdepääs sihtotstarbelisele likviidsusele.

1.3.4. Tulemusnäitajad

Milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.

MASINTÕLGE Tõlgitud Euroopa Komisjoni tõlkeprogrammiga

https://language-tools.ec.europa.eu/ Digital Europe Programme Language

Uue sekkumise jaoks tehakse ettepanek uue väljundnäitaja kohta. Lisaks kasutatakse tulemuslikkuse mõõtmiseks olemasolevaid näitajaid.

MASINTÕLGE Tõlgitud Euroopa Komisjoni tõlkeprogrammiga

https://language-tools.ec.europa.eu/ Digital Europe Programme Language

1.4. Ettepanek/algatus käsitleb:

□ uus meede

□ uut meedet, mis tuleneb katseprojektist/ettevalmistavast meetmest15

□ olemasoleva meetme laiendamist

□ ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

Väetiste tegevuskava käsitleva teatise järelmeetmena nähakse16 algatusega ette sihtotstarbeline erakorraline toetus kõige enam mõjutatud põllumajandustootjatele ühise põllumajanduspoliitika olemasolevate vahendite kaudu ning tehakse ettepanek sihipärase ÜPP paketi kohta, mis võimaldab liikmesriikidel kasutada 2026. aasta teiseks kvartaliks maksimaalselt ära praeguste ÜPP strateegiakavade alusel kättesaadavat toetust.

1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

Lähis-Ida kriisiga seotud ELi põllumajanduse ees seisvate probleemide piiriülene ja globaalne olemus, eelkõige seoses väetisehindade tõusuga, nõuab ühist reageerimist ELi tasandil, tagades ühtse turu toimimise ja ühise põllumajanduspoliitikaga juba kehtestatud võrdsed tingimused. Sellest tulenevalt muudetakse algatusega ELi õigusakte, millega reguleeritakse ELi vahenditest rahastatavate sekkumiste rakendamist liikmesriikides.

1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Algatus tugineb varasematest kriisipakettidest saadud kogemustele, eelkõige selleks, et võidelda COVID-19 pandeemia või Ukraina sõja vastu.

1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega

Algatus on kooskõlas 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistikuga. See täiendab väetisealast tegevuskava käsitleva teatise muid meetmeid.

15Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b. 16Komisjoni teatis „Väetise tegevuskava: Partnerlus kohapeal kasvatatud ELi väetiste kättesaadavuse, taskukohasuse ja strateegilise autonoomia tagamiseks“ (COM/2026/310 final} EUR-Lex – 52026DC0310 – ET – EUR-Lex)

MASINTÕLGE Tõlgitud Euroopa Komisjoni tõlkeprogrammiga

https://language-tools.ec.europa.eu/ Digital Europe Programme Language

ELi eelarvekulutused aastateks 2028–2034 sõltuvad uue mitmeaastase finantsraamistikuga seotud õigusakti heakskiitmisest.

1.5.5. Erinevate saadaolevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

Kõik käesoleva ettepaneku tulemusel strateegiakavade kohasteks sekkumisteks antava liidu finantsabi muudatused tehakse riiklike rahastamispakettide raames.12

13

MASINTÕLGE Tõlgitud Euroopa Komisjoni tõlkeprogrammiga

https://language-tools.ec.europa.eu/ Digital Europe Programme Language

Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus □Piiratud kestus

– □hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA-[PP/KK]AAAA

– □finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul AAAA-AAAA ja maksete assigneeringute puhul AAAA-AAAA.

*piiramatu kestusega

– Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA-AAAA,

– millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7. Kavandatud eelarve täitmise viisid

□Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt

– □oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

– □rakendusametite poolt

* Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

□ Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

– □kolmandad riigid või nende määratud asutused

– □rahvusvahelised organisatsioonid ja nende allasutused (täpsustada)

– □Euroopa Investeerimispank ja Euroopa Investeerimisfond

– □ finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatudasutustele

– □avalik-õiguslikud asutused

– □avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikeleasutustele niivõrd, kuivõrd nad neile antakse piisavad finantstagatised

– □liikmesriigieraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja piisavate finantstagatiste andmine

– □asutustele või isikutele, kellele on delegeeritud erimeetmete rakendamine ühine välis- ja julgeolekupoliitika vastavalt Euroopa Liidu lepingu V jaotisele, mis on kindlaks määratud asjaomases alusaktis

– □■liikmesriigis asutatud asutused, mille suhtes kohaldatakse liikmesriigi eraõigust Riik või liidu õigus, millele võib kooskõlas valdkondlike normidega usaldada liidu rahaliste vahendite või eelarveliste tagatiste haldamise niivõrd, kuivõrd selliseid asutusi kontrollivad avalik-õiguslikud asutused või avalikke teenuseid osutavad eraõiguslikud asutused ja kontrollivad organid annavad neile solidaarvastutuse vormis piisavad finantstagatised või samaväärsed finantstagatised, mis võivad iga meetme puhul piirduda liidu toetuse maksimumsummaga.

Märkused

Ei kohaldata.

1.6.

MASINTÕLGE Tõlgitud Euroopa Komisjoni tõlkeprogrammiga

https://language-tools.ec.europa.eu/ Digital Europe Programme Language

2. RISKIJUHTIMISMEETMED 2.1. Seire- ja aruandluseeskirjad

Algatus tugineb ÜPP strateegiakavade kehtivatele järelevalve ja aruandluse reeglitele.

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1.

Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

Algatus tugineb ÜPP strateegiakavade olemasolevatele haldus- ja kontrollisüsteemidele.

2.2.2. Teave tuvastatud riskide ja nende maandamiseks loodud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

Algatus tugineb ÜPP strateegiakavade kehtivatele seire- ja aruandluseeskirjadele ning sellega nähakse ette ka selged eeskirjad, mis võimaldavad riske maandada.

2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutasuvus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal)

Algatus tugineb ÜPP strateegiakavade kehtivatele kontrollieeskirjadele.

2.3. Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmine

Algatus tugineb kehtivatele eeskirjadele, mille eesmärk on ennetada pettusi ja õigusnormide rikkumisi ÜPP strateegiakavades.

MASINTÕLGE Tõlgitud Euroopa Komisjoni tõlkeprogrammiga

https://language-tools.ec.europa.eu/ Digital Europe Programme Language

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

Ettepanekul puudub kvantifitseeritav mõju eelarvele. Kõik käesolevast ettepanekust tulenevad muudatused strateegilise kava kohasteks sekkumisteks antavas liidu finantsabis tehakse riiklike rahastamispakettide raames.

Ettepanek ei mõjuta 2027. aasta eelarvet. Mis puudutab mõju järgnevate aastate eelarvele, siis vastavalt komisjoni ettepanekule riikliku ja piirkondliku partnerluse kavade määruse kohta ei ole 2027. kalendriaasta otsetoetused osa liikmesriikide riikliku ja piirkondliku partnerluse kavadest, vaid need kaetakse 2028.–2034. aasta mitmeaastase finantsraamistiku eelarvest. Kuna aga liikmesriikide kavade kogusumma peaks vastama samaväärsetele eelarveassigneeringutele ja kuna 2021.–2027. aasta ÜPP varasemad maksed (st 2027. kalendriaastaga seotud otsetoetused) võetakse järgmise mitmeaastase finantsraamistiku rahastamispaketist, võetakse järgmises mitmeaastases finantsraamistikus (pärast 2034. aastat) kasutusele nendele varasematele maksetele vastav summa, et säilitada kogu rahastamispakett, mida liikmesriigid saavad 2028.–2034. aastal kavandada. Seega ei mõjuta varasemast ajast pärit maksed summat, mida liikmesriigid saavad oma riikliku ja piirkondliku partnerluse kavades kavandada ja mis on mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 eraldis, sealhulgas ÜPP sissetulekutoetuse sekkumiste kogu eraldatud rahastamispakett.

Kui liikmesriigid otsustavad 2027. kalendriaastal algselt kavandatud otsetoetuste summat vähendada või suurendada, nagu ettepanekus lubatud, puudutab artikli 35 lõige 10 vastavalt väiksemat või suuremat summat ning selle tulemusena on riikliku ja piirkondliku partnerluse kava 2028. aasta eelarveosa raames muude ÜPP sekkumiste kavandamiseks kättesaadavad rohkem või vähem vahendeid. 2027. kalendriaasta otsetoetused, sealhulgas kõik suurendamised või vähendamised, tuleb katta liikmesriigi kavandatud sihtotstarbeliste ÜPP eraldiste raames.

• Olemasolevad eelarveread

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja eelarveridade järjekorras.

Mitmeaastase finantsraamisti

ku

Eelarverida Kulu liik Osamakse

Number Liigendatud/

liigendamata 14 EFTA

riikidest 15

kandidaatriigi d ja

potentsiaalsed kandidaatriigi

d 16

Muud kolmandad

riigid

muu sihtotstarbeline

välistulu

08.02.04 Otsetoetustega sekkumise liigid ÜPP strateegiakavade raames

Liigendama ta

EI EI EI JAH

08.02.05.01 POSEI ja Egeuse mere väikesaared (otsetoetused)

Liigendama ta

EI EI EI JAH

14

15

16

Liigendatud = Liigendatud assigneeringud/liigendamata = Liigendamata assigneeringud.

MASINTÕLGE Tõlgitud Euroopa Komisjoni tõlkeprogrammiga

https://language-tools.ec.europa.eu/ Digital Europe Programme Language

EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon. Kandidaatriigid ja vajaduse korral potentsiaalsed Lääne-Balkani kandidaadid.

MASINTÕLGE Tõlgitud Euroopa Komisjoni tõlkeprogrammiga

https://language-tools.ec.europa.eu/ Digital Europe Programme Language

[08.03.01.01 Maapiirkonnad Väljatöötamine

sekkumised ÜPP strateegiakava raames] Liigendatud /

/EI /EI /EI JAH

[XX.YY.YY.YY] Liigendatud /

liigendamat a

JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI

[XX.YY.YY.YY] Liigendatud /

liigendamat a

JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI

Taotletud uued eelarveread

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja eelarveridade järjekorras.

Mitmeaastase finantsraamisti

ku

Eelarverida Kulu liik Osamakse

Number Liigendatud/ liigendamata

EFTA riigid

kandidaatriigi d ja

potentsiaalsed kandidaadid

muud kolmandad

riigid

muu sihtotstarbeline

välistulu

[XX.YY.YY.YY] Liigendatud /

liigendamat a

JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI

[XX.YY.YY.YY] Liigendatud /

liigendamat a

JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI

[XX.YY.YY.YY] Liigendatud /

liigendamat a

JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI

MASINTÕLGE Tõlgitud Euroopa Komisjoni tõlkeprogrammiga

https://language-tools.ec.europa.eu/ Digital Europe Programme Language

3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele

3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade

– □Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist

– Ettepanek/algatus nõuab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

– *Käesoleval ettepanekul ei ole mõõdetavat mõju eelarvele. Mis tahes muudatused liidu finantsabis sekkumistele, mille suhtes kohaldatakse käesoleva ettepaneku tulemusel koostatud strateegiline kava koostatakse riiklike rahastamispakettide raames.

3.2.1.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

Miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku Number

PEADIREKTORAAT: &......> Aasta Aasta Aasta Aasta MITMEAASTAN

E FINANTSRAAMI STIK 2021–2027

2024 2025 2026 2027

Tegevusassigneeringud

Eelarverida Kohustused (1a) 0.000

Maksed (2a) 0.000

Eelarverida Kohustused (1 b) 0.000

Maksed (2 b) 0.000

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud Eelarverida (3) 0.000

Peadirektoraadi assigneeringud KOKKU....... >

Kohustused =1a+ 1b+ 3 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Maksed = 2a+ 2b+ 3 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

PEADIREKTORAAT: &......> Aasta Aasta Aasta Aasta MITMEAASTAN

E FINANTSRAAMI STIK 2021–2027

2024 2025 2026 2027

MASINTÕLGE Tõlgitud Euroopa Komisjoni tõlkeprogrammiga

https://language-tools.ec.europa.eu/ Digital Europe Programme Language

Tegevusassigneeringud

Eelarverida Kohustused (1a) 0.000

MASINTÕLGE Tõlgitud Euroopa Komisjoni tõlkeprogrammiga

https://language-tools.ec.europa.eu/ Digital Europe Programme Language

Maksed (2a) 0.000

Eelarverida Kohustused (1 b) 0.000

Maksed (2 b) 0.000

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud Eelarverida (3) 0.000

Peadirektoraadi assigneeringud KOKKU....... >

Kohustused =1a+ 1b+ 3 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Maksed = 2a+ 2b+ 3 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Aasta Aasta Aasta Aasta MITMEAASTANE FINANTSRAAMI STIK 2021–2027 2024 2025 2026 2027

KOKKU kasutusel assigneeringute Kohustused (4) 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Maksed (5) 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU

(6) 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI assigneeringud KOKKU

Kohustused =4+ 6 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

mitmeaastase finantsraamistiku Maksed =5+ 6 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Mitmeaastase finantsraamistiku Number

PEADIREKTORAAT: &......> Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

MITMEAASTA NE

FINANTSRAAM

MASINTÕLGE Tõlgitud Euroopa Komisjoni tõlkeprogrammiga

https://language-tools.ec.europa.eu/ Digital Europe Programme Language

Tegevusassigneeringud

Eelarverida Kohustused (1a) 0.000

MASINTÕLGE Tõlgitud Euroopa Komisjoni tõlkeprogrammiga

https://language-tools.ec.europa.eu/ Digital Europe Programme Language

Maksed (2a) 0.000

Eelarverida Kohustused (1 b) 0.000

Maksed (2 b) 0.000

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud Eelarverida (3) 0.000

Peadirektoraadi assigneeringud KOKKU.......

>

Kohustused =1a + 1b + 3 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Maksed = 2a+ 2b+ 3 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

PEADIREKTORAAT: &......> Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

MITMEAASTA NE

FINANTSRAAM Tegevusassigneeringud

Eelarverida Kohustused (1a) 0.000

Maksed (2a) 0.000

Eelarverida Kohustused (1 b) 0.000

Maksed (2 b) 0.000

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud Eelarverida (3) 0.000

Peadirektoraadi assigneeringud KOKKU.......

>

Kohustused =1a + 1b + 3 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Maksed = 2a+ 2b+ 3 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Aasta Aasta Aasta Aasta MITMEAASTANE FINANTSRAAMI STIK 2021–2027 2024 2025 2026 2027

KOKKU kasutusel assigneeringute Kohustused (4) 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

MASINTÕLGE Tõlgitud Euroopa Komisjoni tõlkeprogrammiga

https://language-tools.ec.europa.eu/ Digital Europe Programme Language

Maksed (5) 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

MASINTÕLGE Tõlgitud Euroopa Komisjoni tõlkeprogrammiga

https://language-tools.ec.europa.eu/ Digital Europe Programme Language

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU

(6) 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI assigneeringud KOKKU

Kohustused =4+ 6 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

mitmeaastase finantsraamistiku Maksed =5+ 6 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

MITMEAASTA NE

FINANTSRAA

• Tegevusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid) Kohustused (4) 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Maksed (5) 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

• Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid)

(6) 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Alakasutatud assigneeringud KOKKU Rubriigid 1–6

Kohustused

Maksed

=4+ 6 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

assigneeringud KOKKU (võrdlussumma) =5+ 6 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Mitmeaastase finantsraamistiku 7 Rubriik „Halduskulud“

PEADIR EKTORA AT: &......

.> Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

MITMEAAST ANE

FINANTSRAA MISTIK 2021–• Inimressursid 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

• Muud halduskulud 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Peadirektoraat KOKKU.......> Assigneeringute 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

MASINTÕLGE Tõlgitud Euroopa Komisjoni tõlkeprogrammiga

https://language-tools.ec.europa.eu/ Digital Europe Programme Language

PEADIREKTORAAT: &......> Aasta Aasta Aasta Aasta KOKKU

MASINTÕLGE Tõlgitud Euroopa Komisjoni tõlkeprogrammiga

https://language-tools.ec.europa.eu/ Digital Europe Programme Language

2024 2025 2026 2027 MITMEAAS

TANE FINANTSRAA• Inimressursid 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

• Muud halduskulud 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Peadirektoraat KOKKU.......> Assigneeringute 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7 assigneeringud KOKKU Kulukohustused

kokku 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

raamistik = Maksete kogusumma)

Miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

MITMEAASTA NE

FINANTSRAAM

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–7 Kohustused 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

mitmeaastase finantsraamistiku Maksed 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

3.2.1.2. Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud Miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku

PEADIREKTORAAT: &......> Aasta Aasta Aasta Aasta MITMEAASTAN

E FINANTSRAAMI STIK 2021–2027

2024 2025 2026 2027

Tegevusassigneeringud Eelarverida Kohustused (1a) 0.000

Number

MASINTÕLGE Tõlgitud Euroopa Komisjoni tõlkeprogrammiga

https://language-tools.ec.europa.eu/ Digital Europe Programme Language

Maksed (2a) 0.000

Eelarverida Kohustused (1 b) 0.000

MASINTÕLGE Tõlgitud Euroopa Komisjoni tõlkeprogrammiga

https://language-tools.ec.europa.eu/ Digital Europe Programme Language

Maksed (2 b) 1 0.000

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud Eelarverida (3) 0.000

Peadirektoraadi assigneeringud KOKKU....... >

Kohustused =1a+ 1b+ 3 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Maksed = 2a+ 2b+ 3 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

PEADIREKTORAAT: &......> Aasta Aasta Aasta Aasta MITMEAASTAN

E FINANTSRAAMI STIK 2021–2027

2024 2025 2026 2027

Tegevusassigneeringud

Eelarverida Kohustused (1a) 0.000

Maksed (2a) 0.000

Eelarverida Kohustused (1 b) 0.000

Maksed (2 b) 0.000

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud Eelarverida (3) 0.000

Peadirektoraadi assigneeringud KOKKU....... >

Kohustused =1a+ 1b+ 3 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Maksed = 2a+ 2b+ 3 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Aasta Aasta Aasta Aasta MITMEAASTAN E

FINANTSRAAMI2024 2025 2026 2027

KOKKU kasutusel assigneeringute Kohustused (4) 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Maksed (5) 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU

(6) 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

MASINTÕLGE Tõlgitud Euroopa Komisjoni tõlkeprogrammiga

https://language-tools.ec.europa.eu/ Digital Europe Programme Language

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI assigneeringud KOKKU

mitmeaastase finantsraamistiku

Kohustused =4+ 6 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Maksed =5+ 6 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

MASINTÕLGE Tõlgitud Euroopa Komisjoni tõlkeprogrammiga

https://language-tools.ec.europa.eu/ Digital Europe Programme Language

Mitmeaastase finantsraamistiku

PEADIREKTORAAT: &......> Aasta Aasta Aasta Aasta MITMEAASTA

NE 2024 2025 2026 2027 2021–2027

Tegevusassigneeringud

Eelarverida Kohustused (1a) 0.000

Maksed (2a) 0.000

Eelarverida Kohustused (1 b) 0.000

Maksed (2 b) 0.000

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud Eelarverida (3) 0.000

Assigneeringud kokku Kohustused =1a+ 1b+ 3 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

DG &.......> Maksed = 2a+ 2b+ 3 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

PEADIREKTORAAT: &......> Aasta Aasta Aasta Aasta MITMEAASTAN

E FINANTSRAAMI STIK 2021–2027

2024 2025 2026 2027

Tegevusassigneeringud

Eelarverida Kohustused (1a) 0.000

Maksed (2a) 0.000

Eelarverida Kohustused (1 b) 0.000

Maksed (2 b) 0.000

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud Eelarverida (3) 0.000

Peadirektoraadi assigneeringud KOKKU....... >

Kohustused =1a+ 1b+ 3 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Maksed = 2a+ 2b+ 3 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Number

MASINTÕLGE Tõlgitud Euroopa Komisjoni tõlkeprogrammiga

https://language-tools.ec.europa.eu/ Digital Europe Programme Language

Aasta Aasta Aasta Aasta MITMEAASTAN E

FINANTSRAAMI2024 2025 2026 2027

MASINTÕLGE Tõlgitud Euroopa Komisjoni tõlkeprogrammiga

https://language-tools.ec.europa.eu/ Digital Europe Programme Language

KOKKU kasutusel assigneeringute Kohustused (4) 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Maksed (5) 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU

(6) 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI assigneeringud KOKKU

mitmeaastase finantsraamistiku

Kohustused =4+ 6 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Maksed =5+ 6 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

MITMEAASTA NE

FINANTSRAA

• Tegevusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid) Kohustused (4) 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Maksed (5) 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

• Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid)

(6) 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide 1–6

Kohustused

Maksed

=4+ 6 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

assigneeringud KOKKU (võrdlussumma) =5+ 6 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Mitmeaastase finantsraamistiku 7 Rubriik „Halduskulud“

Miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

MASINTÕLGE Tõlgitud Euroopa Komisjoni tõlkeprogrammiga

https://language-tools.ec.europa.eu/ Digital Europe Programme Language

PEADIREKTORAAT: &......> Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

MITMEAAS TANE

FINANTSRA AMISTIK

MASINTÕLGE Tõlgitud Euroopa Komisjoni tõlkeprogrammiga

https://language-tools.ec.europa.eu/ Digital Europe Programme Language

• Inimressursid 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

• Muud halduskulud 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Peadirektoraat KOKKU.......> Assigneeringute 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

PEADIREKTORAAT: &......> Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

MITMEAAS TANE

FINANTSRA AMISTIK • Inimressursid 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

• Muud halduskulud 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Peadirektoraat KOKKU.......> Assigneeringute 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7 assigneeringud KOKKU Kulukohustused

kokku 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

finantsraamistiku = Maksete kogusumma)

Miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

MITMEAAST ANE

FINANTSRAA

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–7 Kohustused 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

mitmeaastase finantsraamistiku Maksed 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

3.2.2. Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (ei täideta detsentraliseeritud asutuste puhul)

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Märkige eesmärgid ja

väljundid

Aasta 2024

Aasta 2025

Aasta 2026

Aasta 2027

Lisage vajalik arv aastaid, et näidata finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

KOKKU

MASINTÕLGE Tõlgitud Euroopa Komisjoni tõlkeprogrammiga

https://language-tools.ec.europa.eu/ Digital Europe Programme Language

VÄLJUNDITE

MASINTÕLGE Tõlgitud Euroopa Komisjoni tõlkeprogrammiga

https://language-tools.ec.europa.eu/ Digital Europe Programme Language

4 Liik17 Keskmin e kulu E

i Kulud E i Kulud E i Kulud E i Kulud E i Kulud E i Kulud E i Kulud Koguarv Kogukulu

Erieesmärk nr 118...

– Väljund

– Väljund

– Väljund

Erieesmärgi nr 1 vahekokkuvõte

Erieesmärk nr 2...

– Väljund

Erieesmärk nr 2 kokku

KOGUARV

17Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms). 18Vastavalt punktile 1.3.2 „Erieesmärgid“. „Erieesmärgid“

18

MASINTÕLGE Tõlgitud Euroopa Komisjoni tõlkeprogrammiga

https://language-tools.ec.europa.eu/ Digital Europe Programme Language

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade

– *Ettepanek/algatus ei hõlma halduslik laad

– □Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist loodus, nagu on selgitatud allpool

3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

HEAKSKIIDETUD ASSIGNEERINGUD Aasta Aasta Aasta Aasta KOKKU

2021–20272024 2025 2026 2027

RUBRIIK 7

Inimressursid 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Muud halduskulud 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 7 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Rubriigist 7 välja jäävad kulud

Inimressursid 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Ei kohaldata Muud halduskulud 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 7 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

KOKKU 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

3.2.3.2. Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud

SIHTOTSTARBELINE VÄLISTULU Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

KOKKU 2021–2027

RUBRIIK 7

Inimressursid 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Muud halduskulud 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 7

0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Rubriigist 7 välja jäävad kulud

Inimressursid 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Ei kohaldata Muud halduskulud 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 7 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

KOKKU 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

3.2.3.3. Assigneeringud kokku

KOKKU HEAKSKIIDETUD ASSIGNEERINGUD +

SIHTOTSTARBELINE VÄLISTULU

Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

KOKKU 2021–2027

RUBRIIK 7

Inimressursid 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

MASINTÕLGE Tõlgitud Euroopa Komisjoni tõlkeprogrammiga

https://language-tools.ec.europa.eu/ Digital Europe Programme Language

Muud halduskulud 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 7 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Rubriigist 7 välja jäävad kulud

MASINTÕLGE Tõlgitud Euroopa Komisjoni tõlkeprogrammiga

https://language-tools.ec.europa.eu/ Digital Europe Programme Language

Inimressursid 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Ei kohaldata Muud halduskulud 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 7 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

KOKKU 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Personali- ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või ümberpaigutatud assigneeringute raames, täiendades neid vajaduse korral lisaassigneeringutega, mida võidakse anda haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.4. Hinnangulised personalivajadused

– *Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist

– □Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, nagu on selgitatud allpool

3.2.4.1. Rahastatakse heakskiidetud eelarvest

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

HEAKSKIIDETUD ASSIGNEERINGUD Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

•Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)

20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) 0 0 0 0

20 01 02 03 (ELi delegatsioonides) 0 0 0 0

01 01 01 01 (kaudne teadustegevus) 0 0 0 0

01 01 01 11 (otsene teadustegevus) 0 0 0 0

Muud eelarveread (täpsustage) 0 0 0 0

• Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad)

20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid)

0 0 0 0

20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja noored eksperdid ELi delegatsioonides)

0 0 0 0

Administraator Haldustoetuse

eelarverida [XX.01.YY.YY]

– peakorteris 0 0 0 0

– ELi delegatsioonides 0 0 0 0

01 01 01 02 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid kaudse teadustegevuse valdkonnas)

0 0 0 0

01 01 01 12 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas)

0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) – rubriik 7 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) – rubriigist 7 välja jäävad kulud 0 0 0 0

KOKKU 0 0 0 0

3.2.4.2. Rahastatakse sihtotstarbelisest välistulust

SIHTOTSTARBELINE VÄLISTULU Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

•Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)

MASINTÕLGE Tõlgitud Euroopa Komisjoni tõlkeprogrammiga

https://language-tools.ec.europa.eu/ Digital Europe Programme Language

20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) 0 0 0 0

20 01 02 03 (ELi delegatsioonides) 0 0 0 0

01 01 01 01 (kaudne teadustegevus) 0 0 0 0

MASINTÕLGE Tõlgitud Euroopa Komisjoni tõlkeprogrammiga

https://language-tools.ec.europa.eu/ Digital Europe Programme Language

01 01 01 11 (otsene teadustegevus) 0 0 0 0

Muud eelarveread (täpsustage) 0 0 0 0

• Koosseisuvälised töötajad (täistööaja ekvivalendina)

20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid)

0 0 0 0

20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja noored eksperdid ELi delegatsioonides)

0 0 0 0

Administraator Haldustoetuse

eelarverida [XX.01.YY.YY]

– peakorteris 0 0 0 0

– ELi delegatsioonides 0 0 0 0

01 01 01 02 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid kaudse teadustegevuse valdkonnas)

0 0 0 0

01 01 01 12 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas)

0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) – rubriik 7 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) – rubriigist 7 välja jäävad kulud 0 0 0 0

KOKKU 0 0 0 0

3.2.4.3. Personalivajadus kokku

HEAKSKIIDETUD ASSIGNEERINGUD KOKKU + SIHTOTSTARBELINE VÄLISTULU

Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

•Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)

20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) 0 0 0 0

20 01 02 03 (ELi delegatsioonides) 0 0 0 0

01 01 01 01 (kaudne teadustegevus) 0 0 0 0

01 01 01 11 (otsene teadustegevus) 0 0 0 0

Muud eelarveread (täpsustage) 0 0 0 0

• Koosseisuvälised töötajad (täistööaja ekvivalendina)

20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid)

0 0 0 0

20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja noored eksperdid ELi delegatsioonides)

0 0 0 0

Administraator Haldustoetuse

eelarverida [XX.01.YY.YY]

– peakorteris 0 0 0 0

– ELi delegatsioonides 0 0 0 0

01 01 01 02 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid kaudse teadustegevuse valdkonnas)

0 0 0 0

01 01 01 12 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas)

0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) – rubriik 7 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) – rubriigist 7 välja jäävad kulud 0 0 0 0

KOKKU 0 0 0 0

Ettepaneku rakendamiseks vajatav personal (täistööaja ekvivalentides)

Kaetakse komisjoni talituste

olemasolevast personalist

Erakorralised lisatöötajad*

MASINTÕLGE Tõlgitud Euroopa Komisjoni tõlkeprogrammiga

https://language-tools.ec.europa.eu/ Digital Europe Programme Language

Rahastatakse rubriigist 7 või

teadusuuringute eelarveridadelt

Rahastatakse BA- eelarverealt

Rahastatakse lõivudest

MASINTÕLGE Tõlgitud Euroopa Komisjoni tõlkeprogrammiga

https://language-tools.ec.europa.eu/ Digital Europe Programme Language

Ametikohtade loetelus sisalduvad ametikohad

PUUDUVAD

Välis

personal Töötajate ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad

Koosseisuvälised töötajad

3.2.5. Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade

Digi- ja IT-assigneeringud KOKKU

Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

MITMEAA STANE

FINANTSR AAMISTIK 2021–2027 KOKKU

RUBRIIK 7

Institutsiooni tasandi IT-kulud 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 7 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Rubriigist 7 välja jäävad kulud

Poliitikavaldkondade IT-kulud rakenduskavadele

0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 7

0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

KOKKU 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

3.2.6. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

Ettepanekuga/algatusega:

– *on täielikult rahastatav assigneeringute ümberpaigutamise teel mitmeaastane finantsraamistik (MFF)

Kõik käesolevast ettepanekust tulenevad muudatused strateegilise kava kohasteks sekkumisteks antavas liidu finantsabis tehakse riiklike rahastamispakettide raames.

– □nõuab mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi mittesihtotstarbelise varu kasutamist

ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses määratletud erivahendite kasutamine

– □nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist

– .2.7. Kolmandate isikute osamaksud

Ettepanekuga/algatusega:

– *ei näe ette kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

– □hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

MASINTÕLGE Tõlgitud Euroopa Komisjoni tõlkeprogrammiga

https://language-tools.ec.europa.eu/ Digital Europe Programme Language

Miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta 2024

Aasta 2025

Aasta 2026

Aasta 2027

Kokku

Täpsustage kaasrahastav asutus

Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU

– .3. Hinnanguline mõju tuludele

– *Ettepanek/algatus ei olefinantsmõju mõju tulu.

– □Ettepanek/algatus omab järgmist finantsteavet:mõju:

– □omavahenditele

– □mitmesugustele tuludele

– □palun märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu

Miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida

Jooksva aasta eelarves

kättesaadavad assigneeringud

Ettepaneku/algatuse mõju19

2024. aasta Aasta 2025 2026. aasta Aasta 2027

Artikkel..........

Sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Muud märkused (nt tuludele avalduva mõju arvutamise meetod/valem või muu teave).

4. DIGIMÕÕDE

4.1. Digitaalse tähtsusega nõuded

4.2. Andmed

Ei kohaldata.

19Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

MASINTÕLGE Tõlgitud Euroopa Komisjoni tõlkeprogrammiga

https://language-tools.ec.europa.eu/ Digital Europe Programme Language

4.3. Digitaalsed lahendused

Ei kohaldata.

4.4. Koostalitlusvõime hindamine

Ei kohaldata.

4.5. Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed

Ei kohaldata.

EUROPEAN COMMISSION

Brussels, 12.6.2026

COM(2026) 282 final

2026/0150 (COD)

Proposal for a

REGULATION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL

amending Regulation (EU) 2021/2115 as regards a specific type of intervention to

provide exceptional temporary support under the European Agricultural Fund for

Rural Development (EAFRD) and the possibility to adapt direct payments allocations

for calendar year 2027 and Regulation (EU) 2021/2116 as regards more flexible rules on

payments of advances in response to the increased fertiliser prices due to the Middle

East crisis

EXPLANATORY MEMORANDUM

1. CONTEXT OF THE PROPOSAL

• Reasons for and objectives of the proposal

Fertilisers are essential to agricultural productivity, farm viability and food security. For the

second time in less than five years, the world and Europe are seeing a steep surge in

mineral fertiliser prices. In 2022, the Commission presented a Communication on ensuring

availability and affordability of fertilisers1 (the 2022 Communication) setting out immediate

measures to safeguard availability and affordability. The persistence since then of high prices

and structural difficulties led the Commission to announce a Fertiliser Action Plan in the

REsourceEU Communication2, to ensure the availability and affordability of domestic

fertilisers and propose actions enabling transition towards recycled nutrients and other

alternatives. The Middle East crisis has further exposed EU structural vulnerabilities in

fertiliser supply.

Fertilisation is one of the most important costs for farmers3. The weight of fertilisers in farm

accounts is particularly high for arable crop farmers, where they represented 24% of

intermediate inputs and 16% of total inputs in 20234. In the last quarter of 2025, fertiliser

costs for EU farmers were still 62% above their 2020 levels (before the previous peak price).

In the first months of 2026, EU domestic fertiliser prices have increased, in particular those of

nitrogen fertilisers, fuelled by global demand, trade and geopolitical drivers. In April

2026, overall nitrogen fertiliser prices in the EU increased further by 40% above the level of

December 2025.

The deterioration in fertiliser affordability risks leading farmers to reduce fertiliser

application, with possible negative impacts on quality and yields and to reduce cultivated

area, with an impact on EU production. It may also lead farmers to switch for less nitrogen-

intensive crops, for example from maize to sunflower or pulses, or to prioritise short-term by

privileging nitrogen over phosphorus and potassium, with potential long-term consequences

for soil fertility.

As announced in the Communication on a Fertiliser Action Plan5, in order to help farmers

with liquidity problems due to the high fertiliser prices, as part of a targeted CAP package, the

Commission proposes an amendment to Regulations (EU) 2021/2115 and (EU) 2021/2116 in

order to introduce a new type of intervention under the Common Agriculture Policy (CAP)

Strategic Plans, the possibility to adapt the level of direct payments in calendar year 2027 and

the possibility of paying advances to beneficiaries for direct payments prior to 16 October

2026.

The new type of intervention, funded by the European Agricultural Fund for Rural

Development (EAFRD) and implemented through the CAP Strategic Plans, allows Member

1 Communication from the Commission – Ensuring availability and affordability of fertilisers 2022

{COM/2022/590 final/2}. EUR-Lex - 52022DC0590(01) - EN - EUR-Lex 2 RESourceEU Action Plan Accelerating our critical raw materials strategy to adapt to a new reality

{COM/2025/945 final}. EUR-Lex - 52025DC0945 - EN - EUR-Lex 3 Representing in 2024 and 2025 slightly more than 7% of input costs for the EU farming sector, after a

record of close to 9% in 2022, EAA 4 Farm Sustainability Data Network (FSDN) 5 Communication from the Commission - Fertiliser Action Plan: Partnership for ensuring the availability,

affordability and strategic autonomy in home-grown EU fertilisers {COM/2026/310 final}. EUR-Lex -

52026DC0310 - EN - EUR-Lex

States who chose to implement it to provide targeted liquidity support to farmers most

affected by the current crisis.

By directly and swiftly addressing the cash-flow challenges of affected farmers, the support

through the new type of intervention will contribute to food security while providing for a

lean administration allowing swift deployment, as the support can take the form of unit costs

per hectare for farmers.

The type of intervention will be time limited and targeted, in line with the overall Middle East

crisis support measures. With a view to ensuring the most efficient use of resources, Member

States putting in place the type of intervention will be required to substantiate the targeting of

the new support intervention to those most affected, based on objective and non-

discriminatory criteria. Moreover, a maximum share of the Union contribution to this new

type of intervention should be fixed.

As regards the process, Member States would need to include the new type of intervention in

the CAP Strategic Plan via a plan modification. This submission of a request for a strategic

amendment of the CAP Strategic plan can only take place after the entry into force of this

regulation. However, payments to the farmers are already possible once the regulation enters

into force.

Additionally, allowing Member States to pay advances to farmers for direct payments

interventions before 16 October 2026 will provide greater flexibility in addressing farmers’

liquidity constrains. Requests for reimbursement by the Commission for advances made

earlier than 16 October 2026 can only take place with the November declaration, as otherwise

there is a risk that the EAGF budgetary ceiling will be exceeded. No such flexibilization is

required for EAFRD, the current system already allows advances.

To allow Member States further flexibility when addressing the impact of the high fertiliser

prices, they will also be allowed to adjust their allocations for direct payments for calendar

year 2027 and make the necessary amendments of their CAP Strategic Plans to adapt to the

situation.

• Consistency with existing policy provisions in the policy area

The proposal is consistent with the overall legal framework established for the Common

Agricultural Policy and is limited to a targeted amendment of Regulation (EU) 2021/2115 and

Regulation (EU) 2021/2116. The proposal is part of the CAP package as announced in the

Communication on a Fertiliser Action Plan and complements all other measures aimed at

addressing the current situation taken by the Union, in particular those measures under State

Aid and the agricultural reserve aimed at providing liquidity.

• Consistency with other Union policies

The proposal is limited to targeted amendments of Regulations (EU) 2021/2115 and (EU)

2021/2116 and maintains consistency with other Union policies.

2. LEGAL BASIS, SUBSIDIARITY AND PROPORTIONALITY

• Legal basis

The proposal is based on 43(2) of the Treaty on the Functioning of the European Union.

• Subsidiarity (for non-exclusive competence)

The Treaty on the Functioning of the European Union provides that the competence for

agriculture is shared between the Union and the Member States, while establishing a common

agricultural policy with common objectives and a common implementation. The proposal

aims at ensuring the common objectives and common implementation of a new rural

development type of intervention for crisis support, the possibility to adapt direct payments

allocations for calendar year 2027 and the possibility of earlier advances for direct payments

made to farmers by Member States.

• Proportionality

The proposal comprises limited and targeted amendments that do not go beyond what is

necessary to achieve the objective of providing exceptional and temporary relief to farmers,

who are particularly affected by the severe increase of fertiliser prices due to the Middle East

crisis.

• Choice of the instrument

A Regulation is the appropriate instrument to introduce the additional measure needed to

address these unprecedented circumstances.

3. RESULTS OF EX-POST EVALUATIONS, STAKEHOLDER

CONSULTATIONS AND IMPACT ASSESSMENTS

• Ex-post evaluations/fitness checks of existing legislation

N/A

• Stakeholder consultations

Due to the technical, limited and urgent nature of the proposed modifications, the legal

proposal is not suitable for a wide public consultation. Furthermore, the initiative merely

follows up on the commitment made in the Communication on a Fertiliser Action Plan

regarding these amendments. Considering the urgency and the need for co-legislators to adopt

the Regulation as soon as possible, the proposal will not be published for feedback on the

Have Your Say portal after its adoption. This explanatory memorandum will however be

transmitted to the other institutions together with the accompanying act and will be available

to the public through EUR-Lex.

• Collection and use of expertise

N/A

• Impact assessment

An impact assessment was carried out to prepare the proposal for Regulation (EU) 2021/2115

and Regulation (EU) 2021/2116. These proposed limited amendments do not require a

separate impact assessment.

• Regulatory fitness and simplification

The proposal was subject to the Commission’s Digital Check, aimed at ensuring the adequate

alignment of policy proposals with digital environments.

The proposed Regulation of the European Parliament and of the Council text doesn’t contain

any obligation or criterion set in a paragraph or an article of the legal text that concerns

collection, processing, generation, exchange or sharing of data; automation or digitalisation of

stakeholders’ processes; the use of new or existing digital solutions and/or digital public

services.

• Fundamental rights

N/A

4. BUDGETARY IMPLICATIONS

This proposal has no budgetary implication for the 2021-2027 MFF, as any change is within

the existing CAP envelopes.

5. OTHER ELEMENTS

• Implementation plans and monitoring, evaluation and reporting arrangements

The implementation of the new type of intervention will be monitored and reported upon in

the framework of the existing general reporting mechanisms established in Regulation (EU)

2021/2115. The proposals for earlier advances and adjustment of direct payments allocations

for calendar year 2027 has no implications on existing monitoring, evaluation and general

reporting mechanisms established in Regulation (EU) 2021/2116.

• Explanatory documents (for directives)

N/A

• Detailed explanation of the specific provisions of the proposal

In order to address the impact of the Middle East crisis and the severe increase of fertiliser

prices which have a major impact on farmers’ income and their liquidity, it is proposed to

amend Regulation (EU) 2021/2115 and Regulation (EU) 2021/2116 to:

• Introduce a new type of intervention to allow Member States to provide exceptional

and temporary liquidity support to farmers, affected by the higher fertiliser costs due

to the Middle East crisis. The new type of intervention can be co-financed up to 65%

with EAFRD and the maximum share of Union contribution is 25% of the amounts

reserved for crisis payments for the years 2026-2027. Member States may add

additional national financing of up to 200%.

• Provide for the Member States to pay an increased rate of advances and the

possibility to pay advances earlier than the 16 October 2026 to support the cash-flow

of farmer.

• Provide for the possibility to adapt direct payments allocations for calendar year

2027 to allow for flexible planning of support to farmers in the last year of the CAP

Strategic Plans.

2026/0150 (COD)

Proposal for a

REGULATION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL

amending Regulation (EU) 2021/2115 as regards a specific type of intervention to

provide exceptional temporary support under the European Agricultural Fund for

Rural Development (EAFRD) and the possibility to adapt direct payments allocations

for calendar year 2027 and Regulation (EU) 2021/2116 as regards more flexible rules on

payments of advances in response to the increased fertiliser prices due to the Middle

East crisis

THE EUROPEAN PARLIAMENT AND THE COUNCIL OF THE EUROPEAN UNION,

Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, and in particular

Article 43(2) thereof,

Having regard to the proposal from the European Commission,

After transmission of the draft legislative act to the national parliaments,

Having regard to the opinion of the European Economic and Social Committee6,

Having regard to the opinion of the Committee of the Regions7,

Acting in accordance with the ordinary legislative procedure,

Whereas:

(1) The recent Middle East crisis and the de facto closure of the Strait of Hormuz have led

to significant increases of global prices for oil, gas and fertilisers. The global nature of

the affected markets has significant price effects on several sectors in the economy of

the Union across Member States.

(2) The agricultural sector is directly affected by the severe increase of fertiliser prices

since fertilisers are essential to agricultural productivity, farm viability and food

security. Purchases of fertilisers constitute one of the highest input costs for farmers.

In addition to the price level, market volatility leads to a particular exposure of Union

farmers. The rising costs of fertilisers may force farmers to cut back on their usage,

with a clear risk of reduction in quality and yields. It could also reduce the area they

cultivate, which would affect Union agricultural production.

(3) In order to quickly address vulnerabilities of the Union food system resulting from this

crisis and to assist farmers facing liquidity problems, it is appropriate to allow

exceptional and temporary support by introducing a new type of intervention for crisis

support in Regulation (EU) 2021/2115 of the European Parliament and of the Council8

6 OJ C , , p. . 7 OJ C , , p. . 8 Regulation (EU) 2021/2115 of the European Parliament and of the Council of 2 December 2021

establishing rules on support for strategic plans to be drawn up by Member States under the common

agricultural policy (CAP Strategic Plans) and financed by the European Agricultural Guarantee Fund

provided for through the European Agricultural Fund for Rural Development

(EAFRD) and by granting more flexibility to Member States concerning the payment

of advances for direct payments in Regulation (EU) 2021/2116 of the European

Parliament and of the Council9. The introduction of this new type of intervention

should not result in an increase of the limits of the land application of fertilisers as

determined in the action programmes under Council Directive 91/676/EEC10.

(4) The support under the new type of intervention should concentrate the available

resources on active farmers who are most affected by high fertiliser prices and should

be granted for the additional costs for fertilisers incurred by farmers as a result of price

increases occurring as of 1 March 2026. This date serves solely as the reference date

for determining the higher fertiliser price and is not linked to the eligibility of the

payments to the beneficiaries. To reward farmers who are already under area-based

commitments to reduce the use of fertilisers, higher support rates may be provided for

those farmers. Moreover, access to relevant knowledge and information on how to

reduce the use of fertilisers should be made available to beneficiaries of this

intervention. To ensure an efficient use of public support and a fairer distribution of

support among eligible farmers, Member States should limit the maximum support per

beneficiary or maximum number of hectares supported. Because of the urgent,

temporary and exceptional character of this measure and the need for rapid

disbursement of the corresponding payments, an end date for the payments to the

beneficiaries should be set.

(5) To ensure sound financial management of the Union funds, Member States should

ensure that the total support received by the farmer, in combination with other national

or Union support instruments designed to respond to the impact of the high fertiliser

prices, does not lead to overcompensation or double funding when granting support

for the new type of intervention.

(6) To incentivise the use of financial instruments for this kind of support, maximum

support rates should not apply when support is granted in the form of a standalone

working capital.

(7) In order to avoid delays for payments to farmers facing liquidity problems, it should

be provided for that the eligibility of EAFRD-financed expenditure for the new type of

intervention may start from the date of entry into force of this Regulation, and also

prior to the submission to the Commission of a request for a strategic amendment to

the CAP Strategic Plan introducing that intervention.

(8) The financing of the interventions under the new type of intervention should be

programmed with an EAFRD contribution rate of up to 65 % of the eligible public

expenditure.

(9) To ensure adequate funding of the new type of intervention provided for in this

Regulation without jeopardising other objectives of the CAP Strategic Plans and the

(EAGF) and by the European Agricultural Fund for Rural Development (EAFRD) and repealing

Regulations (EU) No 1305/2013 and (EU) No 1307/2013 (OJ L 435, 6.12.2021, p. 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2021/2115/oj). 9 Regulation (EU) 2021/2116 of the European Parliament and of the Council of 2 December 2021 on the

financing, management and monitoring of the common agricultural policy and repealing Regulation

(EU) No 1306/2013 (OJ L 435, 6.12.2021, p. 187, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/2116/oj). 10 Council Directive 91/676/EEC of 12 December 1991 concerning the protection of waters against

pollution caused by nitrates from agricultural sources (OJ L 375, 31.12.1991, p. 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dir/1991/676/oj).

reserved amounts for crisis payments, a maximum share of the Union contribution to

the new type of intervention should be fixed.

(10) Due to its special nature, the new type of intervention should be exempt from the

obligation to contribute to the result indicators listed in Annex I to Regulation (EU)

2021/2115.

(11) When introducing this new type of intervention in the CAP Strategic Plans, such

request for strategic amendment should not count among the maximum possible

requests of strategic amendments per year.

(12) To ensure a level playing field the maximum additional national financing for the

interventions under the new type of intervention should be limited to 200 % of

EAFRD funding for this type of intervention.

(13) In Annex I to Regulation (EU) 2021/2115, an additional output indicator should be

added for the new type of intervention.

(14) The title of Annex XV to Regulation (EU) 2021/2115 should be amended to reflect

that the financial limits of support include financing for the new type of intervention

introduced by this Regulation.

(15) Article 103(1) of Regulation (EU) 2021/2115 grants Member States the flexibility to

adjust their allocations for direct payments by transferring funds to and from their

allocations for EAFRD for the calendar years 2023 to 2026. In order to ensure that

Member States can continue to successfully implement the respective national

strategies underpinning their CAP Strategic Plans, including strategies to cope with

unexpected crisis such as the impact of the high fertiliser prices, they should be

allowed to adjust the allocations for direct payments also for calendar year 2027

within a given ceiling, based on the transfer limits applicable in respect of the calendar

years 2023 to 2026, and to amend their CAP Strategic Plans accordingly. It is

therefore appropriate to provide for a new provision to that effect in Title IV of

Regulation (EU) 2021/2115 and a new related Annex with maximum amounts of

increase and decrease per Member State. Moreover, it is also necessary to make

amendments to Article 87(2), Article 112(2), point (b), Article 119(2) and (7) and

Article 121 of that Regulation in order to empower the Commission to adopt a

delegated act to take account of the adjustments without the period for adoption of that

act counting for the calculation of time limits for Commission actions, require

Member States to include such adjustments in their financial plans and amend through

a strategic amendment their CAP Strategic Plans, and ensure that the resulting

amendments do not count among the maximum number of strategic amendments

possible per year.

(16) Given the Middle East crisis and the resulting rise of fertiliser prices and financial risk

exposure of farmers, the current advance payment level is no longer sufficient. In

order to support farmers experiencing liquidity problems and as the effects of this

crisis are highly likely to persist throughout the year 2026, it is appropriate to change

the maximum rates for advances for direct payments in Regulation (EU) 2021/2116,

so as to allow a higher rate to be paid for that calendar year. It is therefore appropriate

to increase the maximum rate of advances for direct payments from 70 % to 75%,

within the limit laid down in Article 11 of Regulation (EU, Euratom) 2024/2509 of the

European Parliament and the Council11 (’Financial Regulation’).

(17) The Member States are currently allowed to pay advances to farmers in the period

from 16 October to 30 November of the calendar year. To support farmers

experiencing liquidity problems caused by high fertiliser prices, it is appropriate to

grant Member States more flexibility regarding the timing of advances for direct

payments and to allow such payments to be made earlier in the year, directly after the

application for support. However, taking into consideration that advances for direct

payments paid by the Member States to farmers in one calendar year are to be

reimbursed by the Commission to the Member States only from the budget of the

following year, advances for direct payments paid to beneficiaries prior to 16 October

2026 should be deemed to have been effected during the month of November 2026

and declared by Member States for reimbursement with the declaration relating to that

month so that they would be reimbursed by the Commission in the beginning of the

year 2027.

(18) In accordance with Article 59 of Regulation (EU) 2021/2116, Member States have the

flexibility to set up their management and control systems. Member States are

encouraged to adjust their management and control systems to ensure that the

additional flexibility on timing and size of advances provided for by this Regulation

allows timely and effective support to farmers. In particular Member States should

decide which verifications they have to finalise before disbursing advance payments to

address urgent liquidity needs. In this context, Member States should also take into

consideration the possibility that they could recover any unduly paid advances and

protect the financial interests of the Union before the final payment is made. At the

time of the final payments, the Member State should assess the risk of non-

compliance, using options such as checks on eligibility and possible non-compliances

and the recovery of unduly paid amounts. When an efficient management and control

system is in place, including on debt management, serious deficiencies are unlikely to

arise.

(19) Therefore, Articles 21, 35 and 44 of Regulation (EU) 2021/2116 should be amended,

in order to allow Member States to make advance payments for direct payments to

beneficiaries before 16 October in calendar year 2026.

(20) Regulations (EU) 2021/2115 and (EU) 2021/2116 should therefore be amended

accordingly.

(21) In view of the necessity to take immediate action, this Regulation should enter into

force on the day following that of its publication in the Official Journal of the

European Union,

HAVE ADOPTED THIS REGULATION:

Article 1

Amendments to Regulation (EU) 2021/2115

Regulation (EU) 2021/2115 is amended as follows:

11 Regulation (EU, Euratom) 2024/2509 of the European Parliament and of the Council of 23 September

2024 on the financial rules applicable to the general budget of the Union (OJ L, 2024/2509, 26.9.2024,

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/2509/oj).

(1) in Article 69, the following point is added:

‘(j) support to farmers affected by the severe increase of fertiliser prices due to the

Middle East crisis’;

(2) in Title III, Chapter IV, Section 1, the following Article is added:

‘Article 78b

Support to farmers affected by the severe increase of fertiliser prices due to the

Middle East crisis

1. Member States may provide exceptional temporary support to active farmers that are

affected by the severe increase of fertiliser prices under the conditions set out in this

Article and as further specified by the Member States in their CAP Strategic Plans.

2. Member States shall ensure that support under this Article targets farmers who are

most affected by the severe increase of fertiliser prices, by determining eligibility

conditions on the basis of available evidence.

3. The support under this Article shall cover the additional costs of fertilisers caused by

market developments resulting from the Middle East crisis in the period starting on 1

March 2026. For the purpose of calculating those additional costs, based on

reasonable assumptions, Member States shall define an average benchmark price

which is based on the price for fertilisers of at least three consecutive months within

the period between 1 January 2025 and 28 February 2026 and a representative price

which is based on the price for fertilisers during a period defined by the Member

State, which shall not start before 1 March 2026. The support under this Article shall

take the form of a unit cost per hectare calculated on the basis of the average annual

consumption of fertilisers per area, differentiated by sectors or production systems.

Alternatively, Member States may base the support under this Article on the actual

costs incurred of each beneficiary, using the same benchmark price as described in

this paragraph.

4. Member States shall establish the applicable support rates for covering up to 50 % of

the additional costs for fertilisers. Those rates may be increased up to 80 % for

farmers who are under commitments or requirements to reduce the use of fertilisers

under Article 31, Article 70 or Article 72. For financial instruments in the form of a

standalone working capital, Article 80(4) shall apply.

5. Member States shall set an upper limit per beneficiary for the maximum amount of

support or for the maximum number of hectares supported.

6. The support under this Article shall be paid to the farmer by 30 June 2027.

7. Member States shall ensure that farmers receiving support under this Article have

access to the relevant knowledge and information to optimise the sustainable use of

fertilisers.

8. When granting support under this Article, Member States shall ensure that

overcompensation as a result of the combination of intervention under this Article

with other national or Union support instruments is avoided.’;

(3) Article 80 is amended as follows:

(a) paragraph 1 is replaced by the following:

‘1. Support in the form of financial instruments referred to in Article 58 of

Regulation (EU) 2021/1060 may be granted under types of intervention referred to in

Articles 73 to 78 and 78b of this Regulation.’;

(b) in paragraph 3, the first sentence is replaced by the following:

‘In accordance with Article 58(2) of Regulation (EU) 2021/1060, working capital,

including standalone working capital, may be eligible expenditure under Articles 73,

74, 76, 77, 78 and 78b of this Regulation if it contributes to the achievement of at

least one specific objective relevant for the intervention concerned.’;

(c) paragraph 4 is replaced by the following:

‘4. By way of derogation from Articles 73, 74, 76, 77, 78 and 78b, the support rates

laid down in those Articles shall not apply to standalone working capital finance.’;

(4) in Article 86(3), the following subparagraph is added:

‘By way of derogation from the first subparagraph of this paragraph, the CAP

Strategic Plan may provide that in case of a type of intervention pursuant to Article

78b, the eligibility of EAFRD-financed expenditure relating to amendments to the

CAP Strategic Plan may start before the date of submission to the Commission of the

request for amendment but not before […] [OPOCE: date of entry into force of this

Regulation].’;

(5) in Article 87(2), the first subparagraph is replaced by the following:

‘The Commission is empowered to adopt delegated acts in accordance with Article

152 amending the Member States’ allocations set out in Annexes V and IX to take

account of the developments relating to the total maximum amount of direct

payments that may be granted, including the transfers referred to in Articles 17 and

103, the modification of the direct payments allocations referred to in Article 103a,

the transfers of financial allocations referred to in Article 88(5) and any deductions

needed to finance types of intervention in other sectors referred to in Article 88(6).’;

(6) in Article 91(3), point (a) is replaced by the following:

‘(a) 65 % of the eligible public expenditure for payments for natural or

other area-specific constraints under Article 71 and for support under Article 78b’;

(7) Article 96a is replaced by the following:

‘Article 96a

Maximum financial allocations for crisis payments referred to in Article 78a and

support to farmers referred to in Article 78b

1. The maximum amount for each Member State that may be reserved for crisis

payments to farmers following natural disasters, adverse climatic events or

catastrophic events referred to in Article 78a and for support to farmers affected by

the severe increase of fertiliser prices due to the Middle East crisis referred to in

Article 78b shall be limited to the annual amounts set out in Annex XV.

2. A maximum of 25 % of the annual amounts set out in Annex XV may be reserved to

finance the support to farmers referred to in Article 78b.

3. The total EAFRD expenditure for the crisis payments referred to in Articles 78a and

78b shall not exceed the sum of the indicative financial allocations for these types of

intervention for financial years 2026 and 2027, as established by Member States in

their financial plans in accordance with Article 112(2), point (a), and approved by the

Commission in accordance with Article 119. That financial ceiling shall constitute a

financial ceiling set by Union law.’;

(8) in Title IV, the following Article is added:

‘Article 103a

Direct payment allocations for calendar year 2027

Member States may, no later than 31 August 2026, decide to increase or decrease

their allocations for direct payments set out in Annexes V and IX for calendar year

2027 by an amount not higher than the amount of increase and decrease set out in

Annex XVI per Member State, as part of a request for strategic amendment of their

CAP Strategic Plans referred to in Article 119.’;

(9) in Article 111, the second paragraph is replaced by the following:

‘Point (e) of the first paragraph shall not apply to the type of intervention in the

apiculture sector referred to in Article 55(1), points (a) and (c) to (g), interventions

under the type of intervention in the wine sector referred to in Article 58(1), points

(h) to (k), the information and promotion actions for quality schemes under the type

of intervention for cooperation referred to in Article 77, interventions under the type

of intervention for crisis payments to farmers following natural disasters, adverse

climatic events or catastrophic events referred to in Article 78a, and interventions

under the type of intervention for support to farmers affected by the severe increase

of fertiliser prices referred to in Article 78b.’;

(10) in Article 112(2), point (b) is replaced by the following:

‘(b) the transfers of the amounts referred to in point (a) between types of intervention

in the form of direct payments and types of intervention for rural development in

accordance with Article 103, any deductions of the Member State’s allocations for

the types of intervention in the form of direct payments to make amounts available

for the types of intervention in other sectors referred to in Title III, Chapter III,

Section 7, in accordance with Article 88(6), and any modification of the direct

payments allocations in accordance with Article 103a’;

(11) Article 119 is amended as follows:

(a) in paragraph 2, first subparagraph, point (c) is replaced by the following:

‘(c) amendments related to Article 17(5), Article 88(7), Articles 92 to 98, Article

103(1), (5) and (6) or Article 103a;’;

(b) in paragraph 7, the second subparagraph is replaced by the following:

‘A request for strategic amendment related to Article 17(5), Article 78b, Article

88(7), Article 103(5) or (6) or Article 103a shall not count for the limitation laid

down in the first subparagraph of this paragraph.’;

(12) in Article 121, second subparagraph, point (b) is replaced by the following:

‘(b) for amendments related to Article 17(5), Article 88(7), Article 103(5) and

Article 103a, the period for the adoption of the delegated act for the amendment of

the allocations in accordance with Article 87(2).’;

(13) in Article 146, the following subparagraph is added:

‘Member States may provide additional national financing of up to 200 % of EAFRD

financing allocated in the CAP Strategic Plan for support under Article 78b.’;

(14) Annexes I and XV are amended in accordance with Annex I to this Regulation;

(15) the text set out in Annex II to this Regulation is added as Annex XVI.

Article 2

Amendments to Regulation (EU) 2021/2116

Regulation (EU) 2021/2116 is amended as follows:

(1) in Article 21(2), the first subparagraph is replaced by the following:

‘2. Monthly payments shall be made to each Member State on or before the third

working day of the second month following that in which the expenditure is effected,

taking account of the reductions or suspensions applied under Articles 39 to 42 or

any other corrections. Expenditure effected by Member States between 1 and 15

October shall count as having been made in the month of October. Expenditure

effected between 16 and 31 October shall count as having been made in the month of

November. Expenditure effected by Member States to pay advances before 16

October in calendar year 2026 pursuant to Article 44(2), second subparagraph, point

(a), shall count as having been made in the month of November and shall be declared

in the declaration relating to that month.’;

(2) Article 35 is replaced by the following:

‘Article 35

Agricultural financial year

Without prejudice to special provisions on declarations of expenditure and revenue

relating to public intervention laid down by the Commission pursuant to Article

47(2), first subparagraph, point (a), and on declarations of expenditure relating to

advances paid before 16 October in calendar year 2026 pursuant to Article 44(2),

second subparagraph, point (a), the financial year shall cover expenditure paid and

revenue received and entered in the accounts of the EAGF and EAFRD by the

paying agencies in respect of financial year N beginning on 16 October of year N – 1

and ending on 15 October of year N.’;

(3) in Article 44(2), second subparagraph, point (a) is replaced by the following:

‘(a) prior to 1 December, but not before 16 October, pay advances of up to 70 % for

interventions in the form of direct payments and for aid constituting direct payments

under the measures referred to in Chapter IV of Regulation (EU) No 228/2013 and in

Chapter IV of Regulation (EU) No 229/2013; however, in respect of claim year 2026,

Member States may pay advances of up to 75 % for those interventions and measures

and may pay these advances before 16 October 2026.’.

Article 3

Entry into force

This Regulation shall enter into force on the day following that of its publication in the

Official Journal of the European Union.

This Regulation shall be binding in its entirety and directly applicable in all Member States.

Done at Brussels,

For the European Parliament For the Council

The President The President

LEGISLATIVE FINANCIAL AND DIGITAL STATEMENT

1. FRAMEWORK OF THE PROPOSAL/INITIATIVE ................................................. 3

1.1. Title of the proposal/initiative ...................................................................................... 3

1.2. Policy area(s) concerned .............................................................................................. 3

1.3. Objective(s) .................................................................................................................. 3

1.3.1. General objective(s) ..................................................................................................... 3

1.3.2. Specific objective(s) ..................................................................................................... 3

1.3.3. Expected result(s) and impact ...................................................................................... 3

1.3.4. Indicators of performance ............................................................................................ 3

1.4. The proposal/initiative relates to: ................................................................................. 4

1.5. Grounds for the proposal/initiative .............................................................................. 4

1.5.1. Requirement(s) to be met in the short or long term including a detailed timeline for

roll-out of the implementation of the initiative ............................................................ 4

1.5.2. Added value of EU involvement (it may result from different factors, e.g.

coordination gains, legal certainty, greater effectiveness or complementarities). For

the purposes of this section 'added value of EU involvement' is the value resulting

from EU action, that is additional to the value that would have been otherwise

created by Member States alone. ................................................................................. 4

1.5.3. Lessons learned from similar experiences in the past .................................................. 4

1.5.4. Compatibility with the multiannual financial framework and possible synergies with

other appropriate instruments ....................................................................................... 5

1.5.5. Assessment of the different available financing options, including scope for

redeployment ................................................................................................................ 5

1.6. Duration of the proposal/initiative and of its financial impact .................................... 6

1.7. Method(s) of budget implementation planned ............................................................. 6

2. MANAGEMENT MEASURES................................................................................... 8

2.1. Monitoring and reporting rules .................................................................................... 8

2.2. Management and control system(s) ............................................................................. 8

2.2.1. Justification of the budget implementation method(s), the funding implementation

mechanism(s), the payment modalities and the control strategy proposed .................. 8

2.2.2. Information concerning the risks identified and the internal control system(s) set up

to mitigate them............................................................................................................ 8

2.2.3. Estimation and justification of the cost-effectiveness of the controls (ratio between

the control costs and the value of the related funds managed), and assessment of the

expected levels of risk of error (at payment & at closure) ........................................... 8

2.3. Measures to prevent fraud and irregularities ................................................................ 9

3. ESTIMATED FINANCIAL IMPACT OF THE PROPOSAL/INITIATIVE ............ 10

3.1. Heading(s) of the multiannual financial framework and expenditure budget line(s)

affected ....................................................................................................................... 10

3.2. Estimated financial impact of the proposal on appropriations ................................... 12

3.2.1. Summary of estimated impact on operational appropriations.................................... 12

3.2.1.1. Appropriations from voted budget ............................................................................. 12

3.2.1.2. Appropriations from external assigned revenues ....................................................... 17

3.2.2. Estimated output funded from operational appropriations......................................... 22

3.2.3. Summary of estimated impact on administrative appropriations ............................... 24

3.2.3.1. Appropriations from voted budget .............................................................................. 24

3.2.3.2. Appropriations from external assigned revenues ....................................................... 24

3.2.3.3. Total appropriations ................................................................................................... 24

3.2.4. Estimated requirements of human resources.............................................................. 25

3.2.4.1. Financed from voted budget....................................................................................... 25

3.2.4.2. Financed from external assigned revenues ................................................................ 26

3.2.4.3. Total requirements of human resources ..................................................................... 26

3.2.5. Overview of estimated impact on digital technology-related investments ................ 28

3.2.6. Compatibility with the current multiannual financial framework.............................. 28

3.2.7. Third-party contributions ........................................................................................... 28

3.3. Estimated impact on revenue ..................................................................................... 29

4. DIGITAL DIMENSIONS .......................................................................................... 29

4.1. Requirements of digital relevance .............................................................................. 30

4.2. Data ............................................................................................................................ 30

4.3. Digital solutions ......................................................................................................... 31

4.4. Interoperability assessment ........................................................................................ 31

4.5. Measures to support digital implementation .............................................................. 32

1. FRAMEWORK OF THE PROPOSAL/INITIATIVE

1.1. Title of the proposal/initiative

Proposal for a REGULATION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF

THE COUNCIL amending Regulation (EU) 2021/2115 as regards a specific type of

intervention to provide exceptional temporary support under the European

Agricultural Fund for Rural Development (EAFRD) and the possibility to adapt

direct payments allocations in calendar year 2027 and Regulation (EU) 2021/2116 as

regards more flexible rules on payments of advances in response to the increased

fertiliser prices due to the Middle East crisis

1.2. Policy area(s) concerned

Programme cluster 8 - Agriculture & Maritime Policy under Heading 3 of the

Multiannual Financial Framework (MFF) 2021-2027 – Natural Resources and

Environment

1.3. Objective(s)

1.3.1. General objective(s)

In order to ensure the viability of farms and European food security, the initiative

aime to provide liquidity support to farmers to help them overcome the impact of

increased fertiliser prices due to the Middle East crisis. It therefore provides Member

States flexibility to support farmers.

1.3.2. Specific objective(s)

The initiative aims to provide liquitity support to farmers by:

- providing for a new temporary intervention providing such support via grants or

stand-alone working capital,

- providing for an increased rate of advances for direct payments as well as the

possibility for Member states to pay those advances before the 16th of October 2026,

- providing for the possibility to adjust the level of direct payments in calendar year

2027 in order for Member States to better adapt the financial support to farmers’

needs.

1.3.3. Expected result(s) and impact

Specify the effects which the proposal/initiative should have on the beneficiaries/groups targeted.

The initiative should help farmers better overcome the economic impact of increased

fertiliser prices due to the Middle East crisis by having access to dedicated liquidity

through a new intervention and earlier advances.

1.3.4. Indicators of performance

Specify the indicators for monitoring progress and achievements.

A new output indicator is proposed for the new intervention. Beyond that existing

indicators are used to measure performance.

1.4. The proposal/initiative relates to:

a new action

a new action following a pilot project / preparatory action12

the extension of an existing action

a merger or redirection of one or more actions towards another/a new action

1.5. Grounds for the proposal/initiative

1.5.1. Requirement(s) to be met in the short or long term including a detailed timeline for

roll-out of the implementation of the initiative

Following up on the Communication on a Fertiliser Action Plan13, the initiative

provides for a targeted exceptional support for the most-affected farmers through

existing instruments under the common agricultural policy, and propose a targeted

CAP package enabling Member States to make maximum use of support available

under the current CAP strategic plans by Q2 2026.

1.5.2. Added value of EU involvement (it may result from different factors, e.g.

coordination gains, legal certainty, greater effectiveness or complementarities). For

the purposes of this section 'added value of EU involvement' is the value resulting

from EU action, that is additional to the value that would have been otherwise

created by Member States alone.

The cross-border and global nature of the challenges faced by EU agriculture linked

to the Middle East crisis, notably as regards increased fertiliser prices require a

common response at the EU level, securing the functioning of the single market and

the level playing field already established by the Common Agricultural Policy.

Accordingly, the initiative amends EU legislation governing the implementation by

Member States of interventions funded from EU funds.

1.5.3. Lessons learned from similar experiences in the past

The initiative builds on the experience of earlier crisis packages notably to tackle the

Covid pandemic or the war in Ukraine.

1.5.4. Compatibility with the multiannual financial framework and possible synergies with

other appropriate instruments

The initiative is compatible with the 2021-2027 MFF. It will be complementary to

other actions part of the Communication on a Fertiliser Action Plan.

EU budget expenditure 2028-2034 is subject to the approval of the new MFF-

relevant legislation.

12 As referred to in Article 58(2), point (a) or (b) of the Financial Regulation. 13 Communication from the Commission - Fertiliser Action Plan: Partnership for ensuring the availability,

affordability and strategic autonomy in home-grown EU fertilisers {COM/2026/310 final}EUR-Lex -

52026DC0310 - EN - EUR-Lex

1.5.5. Assessment of the different available financing options, including scope for

redeployment

Any changes in the Union financial assistance for the interventions under the

strategic plans as a result of this proposal are made within the framework of the

national financial envelopes.

1.6. Duration of the proposal/initiative and of its financial impact

limited duration

–  in effect from [DD/MM]YYYY to [DD/MM]YYYY

–  financial impact from YYYY to YYYY for commitment appropriations and

from YYYY to YYYY for payment appropriations.

unlimited duration

– Implementation with a start-up period from YYYY to YYYY,

– followed by full-scale operation.

1.7. Method(s) of budget implementation planned

Direct management by the Commission

–  by its departments, including by its staff in the Union delegations;

–  by the executive agencies

Shared management with the Member States

Indirect management by entrusting budget implementation tasks to:

–  third countries or the bodies they have designated

–  international organisations and their agencies (to be specified)

–  the European Investment Bank and the European Investment Fund

–  bodies referred to in Articles 70 and 71 of the Financial Regulation

–  public law bodies

–  bodies governed by private law with a public service mission to the extent that they

are provided with adequate financial guarantees

–  bodies governed by the private law of a Member State that are entrusted with the

implementation of a public-private partnership and that are provided with adequate financial

guarantees

–  bodies or persons entrusted with the implementation of specific actions in the

common foreign and security policy pursuant to Title V of the Treaty on European Union, and

identified in the relevant basic act

– bodies established in a Member State, governed by the private law of a Member

State or Union law and eligible to be entrusted, in accordance with sector-specific rules, with

the implementation of Union funds or budgetary guarantees, to the extent that such bodies are

controlled by public law bodies or by bodies governed by private law with a public service

mission, and are provided with adequate financial guarantees in the form of joint and several

liability by the controlling bodies or equivalent financial guarantees and which may be, for

each action, limited to the maximum amount of the Union support.

Comments

Not applicable.

2. MANAGEMENT MEASURES

2.1. Monitoring and reporting rules

The initative builds on the existing monitoring and reporting rules for the CAP

Strategic Plans.

2.2. Management and control system(s)

2.2.1. Justification of the budget implementation method(s), the funding implementation

mechanism(s), the payment modalities and the control strategy proposed

The initative builds on the existing management and control systems for the CAP

Strategic Plans.

2.2.2. Information concerning the risks identified and the internal control system(s) set up

to mitigate them

The initative builds on the existing monitoring and reporting rules for the CAP

Strategic Plans and also provides for clear rules allowing to mitigate risks.

2.2.3. Estimation and justification of the cost-effectiveness of the controls (ratio between

the control costs and the value of the related funds managed), and assessment of the

expected levels of risk of error (at payment & at closure)

The initative builds on the existing control rules for the CAP Strategic Plans.

2.3. Measures to prevent fraud and irregularities

The initative builds on the existing rules aiming to prevent fraud and irregularities for

the CAP Strategic Plans.

3. ESTIMATED FINANCIAL IMPACT OF THE PROPOSAL/INITIATIVE

3.1. Heading(s) of the multiannual financial framework and expenditure budget

line(s) affected

This proposal has no quantifiable budgetary implications. Any changes in the Union

financial assistance for the interventions under the strategic plan as a result of this

proposal are made within the framework of the national financial envelopes.

The proposal has no impact for the budget 2027. As far as budgetary impacts in

following years are concerned, according to Article 35(10) of the Commission’s

proposal for the NRPP Regulation, direct payments for calendar year 2027 will not

be part of Member States NRP Plans but will be covered by the 2028-2034 MFF

budget. However, as the full amount of Member States’ plans should be matched

with equivalent budgetary appropriations, and as 2021-2027 CAP legacy payments

(i.e. direct payments related to calendar year 2027) will be taken from the next MFF

envelope, an amount equivalent to these legacy payments will be mobilised under the

following MFF (post-2034) to preserve the total envelope which Member States can

programme in 2028-2034. Thus, the legacy payments do not affect the amount that

Member States can programme in their NRP Plans, which is the 2028-2034 MFF

allocation, including the full ring-fenced envelope for CAP income support

interventions.

If Member States decide to reduce or increase the initially planned amount for direct

payments in calendar year 2027, as allowed by the proposal, a correspondingly lower

or higher amount will be concerned by Article 35(10) and, as a result, more or less

resources are available for programming other CAP interventions under the 2028

budgetary tranche of the NRPP. The calendar year 2027 direct payments – including

any increase or decrease - have to be accommodated within the proposed ringfenced

CAP allocations of the Member State.

• Existing budget lines

In order of multiannual financial framework headings and budget lines.

Heading of

multiannual

financial

framework

Budget line Type of

expenditure Contribution

Number

Diff./Non-

diff.14

from

EFTA

countries 15

from

candidate

countries

and

potential

candidates 16

From

other

third

countries

other assigned

revenue

08.02.04 Direct payments types of

interventions under the CAP Strategic

plans Non-diff. NO NO NO YES

08.02.05.01 POSEI and Smaller Aegean

Islands (direct payments) Non-diff. NO NO NO YES

14 Diff. = Differentiated appropriations / Non-diff. = Non-differentiated appropriations. 15 EFTA: European Free Trade Association. 16 Candidate countries and, where applicable, potential candidates from the Western Balkans.

[08.03.01.01 Rural Development

interventions under the CAP Strategic

Plan]

Diff./ /NO /NO /NO YES

[XX.YY.YY.YY]

Diff./Non

-diff. YES/NO YES/NO YES/NO YES/NO

[XX.YY.YY.YY]

Diff./Non

-diff. YES/NO YES/NO YES/NO YES/NO

• New budget lines requested

In order of multiannual financial framework headings and budget lines.

Heading of

multiannual

financial

framework

Budget line Type of

expenditure Contribution

Number

Diff./Non-

diff.

from

EFTA

countries

from

candidate

countries

and

potential

candidates

from

other

third

countries

other assigned

revenue

[XX.YY.YY.YY]

Diff./Non

-diff. YES/NO YES/NO YES/NO YES/NO

[XX.YY.YY.YY]

Diff./Non

-diff. YES/NO YES/NO YES/NO YES/NO

[XX.YY.YY.YY]

Diff./Non

-diff. YES/NO YES/NO YES/NO YES/NO

3.2. Estimated financial impact of the proposal on appropriations

3.2.1. Summary of estimated impact on operational appropriations

–  The proposal/initiative does not require the use of operational appropriations

– The proposal/initiative requires the use of operational appropriations, as explained below

–  This proposal has no quantifiable budgetary implications. Any changes in the Union financial assistance for the interventions under

the strategic plan as a result of this proposal are made within the framework of the national financial envelopes.

3.2.1.1. Appropriations from voted budget

EUR million (to three decimal places)

Heading of multiannual financial framework Number

DG: <…….> Year Year Year Year TOTAL MFF

2021-2027 2024 2025 2026 2027

Operational appropriations

Budget line Commitments (1a) 0.000

Payments (2a) 0.000

Budget line Commitments (1b) 0.000

Payments (2b) 0.000

Appropriations of an administrative nature financed from the envelope of specific programmes

Budget line (3) 0.000

TOTAL appropriations

for DG <…….>

Commitments =1a+1b+3 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Payments =2a+2b+3 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

DG: <…….> Year Year Year Year TOTAL MFF

2021-2027 2024 2025 2026 2027

Operational appropriations

Budget line Commitments (1a) 0.000

Payments (2a) 0.000

Budget line Commitments (1b) 0.000

Payments (2b) 0.000

Appropriations of an administrative nature financed from the envelope of specific programmes

Budget line (3) 0.000

TOTAL appropriations

for DG <…….>

Commitments =1a+1b+3 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Payments =2a+2b+3 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Year Year Year Year TOTAL MFF

2021-2027 2024 2025 2026 2027

TOTAL operational appropriations

Commitments (4) 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Payments (5) 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

TOTAL appropriations of an administrative nature financed

from the envelope for specific programmes (6) 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

TOTAL appropriations under

HEADING <….> Commitments =4+6 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

of the multiannual financial framework Payments =5+6 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Heading of multiannual financial

framework Number

DG: <…….> Year Year Year Year TOTAL MFF

2021-2027 2024 2025 2026 2027

Operational appropriations

Budget line Commitments (1a) 0.000

Payments (2a) 0.000

Budget line Commitments (1b) 0.000

Payments (2b) 0.000

Appropriations of an administrative nature financed from the envelope of specific programmes

Budget line (3) 0.000

TOTAL appropriations Commitments =1a+1b +3 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

for DG <…….>Payments =2a+2b+3 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

DG: <…….> Year Year Year Year TOTAL MFF

2021-2027 2024 2025 2026 2027

Operational appropriations

Budget line Commitments (1a) 0.000

Payments (2a) 0.000

Budget line Commitments (1b) 0.000

Payments (2b) 0.000

Appropriations of an administrative nature financed from the envelope of specific programmes

Budget line (3) 0.000

TOTAL appropriations Commitments =1a+1b +3 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

for DG <…….>Payments =2a+2b+3 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Year Year Year Year TOTAL MFF

2021-2027 2024 2025 2026 2027

TOTAL operational appropriations

Commitments (4) 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Payments (5) 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

TOTAL appropriations of an administrative nature financed

from the envelope for specific programmes (6) 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

TOTAL appropriations under

HEADING <….> Commitments =4+6 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

of the multiannual financial framework Payments =5+6 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Year Year Year Year TOTAL MFF

2021-2027 2024 2025 2026 2027

• TOTAL operational appropriations (all

operational headings)

Commitments (4) 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Payments (5) 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

• TOTAL appropriations of an administrative nature financed

from the envelope for specific programmes (all operational

headings)

(6) 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

TOTAL appropriations Under

Heading 1 to 6 Commitments =4+6 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

of the multiannual financial framework

(Reference amount) Payments =5+6 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Heading of multiannual financial framework 7 ‘Administrative expenditure’

DG: <…….> Year Year Year Year TOTAL

MFF 2021-

2027 2024 2025 2026 2027

 Human resources 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

 Other administrative expenditure 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

TOTAL DG <…….>Appropriations 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

DG: <…….> Year Year Year Year TOTAL

2024 2025 2026 2027 MFF 2021-

2027

 Human resources 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

 Other administrative expenditure 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

TOTAL DG <…….>Appropriations 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

TOTAL appropriations under HEADING 7 of the multiannual financial

framework

(Total

commitments

= Total

payments)

0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

EUR million (to three decimal places)

Year Year Year Year TOTAL MFF

2021-2027 2024 2025 2026 2027

TOTAL appropriations under HEADINGS 1 to 7 Commitments 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

of the multiannual financial framework Payments 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

3.2.1.2. Appropriations from external assigned revenues

EUR million (to three decimal places)

Heading of multiannual financial framework Number

DG: <…….> Year Year Year Year TOTAL MFF

2021-2027 2024 2025 2026 2027

Operational appropriations

Budget line Commitments (1a) 0.000

Payments (2a) 0.000

Budget line Commitments (1b) 0.000

Payments (2b) 0.000

Appropriations of an administrative nature financed from the envelope of specific programmes

Budget line (3) 0.000

TOTAL appropriations

for DG <…….>

Commitments =1a+1b+3 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Payments =2a+2b+3 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

DG: <…….> Year Year Year Year TOTAL MFF

2021-2027 2024 2025 2026 2027

Operational appropriations

Budget line Commitments (1a) 0.000

Payments (2a) 0.000

Budget line Commitments (1b) 0.000

Payments (2b) 0.000

Appropriations of an administrative nature financed from the envelope of specific programmes

Budget line (3) 0.000

TOTAL appropriations

for DG <…….>

Commitments =1a+1b+3 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Payments =2a+2b+3 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Year Year Year Year TOTAL MFF

2021-2027 2024 2025 2026 2027

TOTAL operational appropriations

Commitments (4) 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Payments (5) 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

TOTAL appropriations of an administrative nature financed

from the envelope for specific programmes (6) 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

TOTAL appropriations under

HEADING <….> Commitments =4+6 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

of the multiannual financial framework Payments =5+6 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Heading of multiannual financial framework Number

DG: <…….> Year Year Year Year TOTAL MFF

2021-2027 2024 2025 2026 2027

Operational appropriations

Budget line Commitments (1a) 0.000

Payments (2a) 0.000

Budget line Commitments (1b) 0.000

Payments (2b) 0.000

Appropriations of an administrative nature financed from the envelope of specific programmes

Budget line (3) 0.000

TOTAL appropriations

for DG <…….>

Commitments =1a+1b+3 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Payments =2a+2b+3 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

DG: <…….> Year Year Year Year TOTAL MFF

2021-2027 2024 2025 2026 2027

Operational appropriations

Budget line Commitments (1a) 0.000

Payments (2a) 0.000

Budget line Commitments (1b) 0.000

Payments (2b) 0.000

Appropriations of an administrative nature financed from the envelope of specific programmes

Budget line (3) 0.000

TOTAL appropriations

for DG <…….>

Commitments =1a+1b+3 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Payments =2a+2b+3 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Year Year Year Year TOTAL MFF

2021-2027 2024 2025 2026 2027

TOTAL operational appropriations

Commitments (4) 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Payments (5) 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

TOTAL appropriations of an administrative nature financed

from the envelope for specific programmes (6) 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

TOTAL appropriations under

HEADING <….> Commitments =4+6 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

of the multiannual financial framework Payments =5+6 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Year Year Year Year TOTAL MFF

2021-2027 2024 2025 2026 2027

• TOTAL operational appropriations (all

operational headings)

Commitments (4) 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Payments (5) 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

• TOTAL appropriations of an administrative nature financed

from the envelope for specific programmes (all operational

headings)

(6) 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

TOTAL appropriations under Headings 1

to 6 Commitments =4+6 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

of the multiannual financial framework (Reference

amount) Payments =5+6 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Heading of multiannual financial framework 7 ‘Administrative expenditure’

EUR million (to three decimal places)

DG: <…….> Year Year Year Year TOTAL

MFF 2021-

2027 2024 2025 2026 2027

 Human resources 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

 Other administrative expenditure 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

TOTAL DG <…….>Appropriations 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

DG: <…….> Year Year Year Year TOTAL

MFF 2021-

2027 2024 2025 2026 2027

 Human resources 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

 Other administrative expenditure 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

TOTAL DG <…….>Appropriations 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

TOTAL appropriations under HEADING 7 of the multiannual

financial framework

(Total

commitments

= Total

payments)

0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

EUR million (to three decimal places)

Year Year Year Year TOTAL MFF

2021-2027 2024 2025 2026 2027

TOTAL appropriations under HEADINGS 1 to 7 Commitments 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

of the multiannual financial framework Payments 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

3.2.2. Estimated output funded from operational appropriations (not to be completed for decentralised agencies)

Commitment appropriations in EUR million (to three decimal places)

Indicate

objectives and

outputs

Year 2024

Year 2025

Year 2026

Year 2027

Enter as many years as necessary to show the

duration of the impact (see Section1.6) TOTAL

OUTPUTS

 Type17

Avera

ge

cost

N o

Cost N o

Cost N o

Cost N o

Cost N o

Cost N o

Cost N o

Cost Total

No

Total

cost

SPECIFIC OBJECTIVE No 118…

- Output

- Output

- Output

Subtotal for specific objective No 1

SPECIFIC OBJECTIVE No 2 ...

- Output

Subtotal for specific objective No 2

TOTALS

17 Outputs are products and services to be supplied (e.g. number of student exchanges financed, number of km of roads built, etc.). 18 As described in Section 1.3.2. ‘Specific objective(s)’

3.2.3. Summary of estimated impact on administrative appropriations

–  The proposal/initiative does not require the use of appropriations of an

administrative nature

–  The proposal/initiative requires the use of appropriations of an administrative

nature, as explained below

3.2.3.1. Appropriations from voted budget

VOTED APPROPRIATIONS Year Year Year Year TOTAL

2021 - 2027 2024 2025 2026 2027

HEADING 7

Human resources 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Other administrative expenditure 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Subtotal HEADING 7 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Outside HEADING 7

Human resources 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Other expenditure of an administrative nature 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Subtotal outside HEADING 7 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

TOTAL 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

3.2.3.2. Appropriations from external assigned revenues

EXTERNAL ASSIGNED REVENUES Year Year Year Year TOTAL

2021 - 2027 2024 2025 2026 2027

HEADING 7

Human resources 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Other administrative expenditure 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Subtotal HEADING 7 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Outside HEADING 7

Human resources 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Other expenditure of an administrative nature 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Subtotal outside HEADING 7 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

TOTAL 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

3.2.3.3. Total appropriations

TOTAL

VOTED APPROPRIATIONS

+

EXTERNAL ASSIGNED REVENUES

Year Year Year Year TOTAL

2021 -

2027 2024 2025 2026 2027

HEADING 7

Human resources 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Other administrative expenditure 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Subtotal HEADING 7 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Outside HEADING 7

Human resources 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Other expenditure of an administrative nature 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Subtotal outside HEADING 7 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

TOTAL 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

The appropriations required for human resources and other expenditure of an administrative nature

will be met by appropriations from the DG that are already assigned to management of the action

and/or have been redeployed within the DG, together, if necessary, with any additional allocation

which may be granted to the managing DG under the annual allocation procedure and in the light of

budgetary constraints.

3.2.4. Estimated requirements of human resources

–  The proposal/initiative does not require the use of human resources

–  The proposal/initiative requires the use of human resources, as explained

below

3.2.4.1. Financed from voted budget

Estimate to be expressed in full-time equivalent units (FTEs)

VOTED APPROPRIATIONS Year Year Year Year

2024 2025 2026 2027

 Establishment plan posts (officials and temporary staff)

20 01 02 01 (Headquarters and Commission’s Representation Offices) 0 0 0 0

20 01 02 03 (EU Delegations) 0 0 0 0

01 01 01 01 (Indirect research) 0 0 0 0

01 01 01 11 (Direct research) 0 0 0 0

Other budget lines (specify) 0 0 0 0

• External staff (inFTEs)

20 02 01 (AC, END from the ‘global envelope’) 0 0 0 0

20 02 03 (AC, AL, END and JPD in the EU Delegations) 0 0 0 0

Admin. Support

line

[XX.01.YY.YY]

- at Headquarters 0 0 0 0

- in EU Delegations 0 0 0 0

01 01 01 02 (AC, END - Indirect research) 0 0 0 0

01 01 01 12 (AC, END - Direct research) 0 0 0 0

Other budget lines (specify) - Heading 7 0 0 0 0

Other budget lines (specify) - Outside Heading 7 0 0 0 0

TOTAL 0 0 0 0

3.2.4.2. Financed from external assigned revenues

EXTERNAL ASSIGNED REVENUES Year Year Year Year

2024 2025 2026 2027

 Establishment plan posts (officials and temporary staff)

20 01 02 01 (Headquarters and Commission’s Representation Offices) 0 0 0 0

20 01 02 03 (EU Delegations) 0 0 0 0

01 01 01 01 (Indirect research) 0 0 0 0

01 01 01 11 (Direct research) 0 0 0 0

Other budget lines (specify) 0 0 0 0

• External staff (in full time equivalent units)

20 02 01 (AC, END from the ‘global envelope’) 0 0 0 0

20 02 03 (AC, AL, END and JPD in the EU Delegations) 0 0 0 0

Admin. Support

line

[XX.01.YY.YY]

- at Headquarters 0 0 0 0

- in EU Delegations 0 0 0 0

01 01 01 02 (AC, END - Indirect research) 0 0 0 0

01 01 01 12 (AC, END - Direct research) 0 0 0 0

Other budget lines (specify) - Heading 7 0 0 0 0

Other budget lines (specify) - Outside Heading 7 0 0 0 0

TOTAL 0 0 0 0

3.2.4.3. Total requirements of human resources

TOTAL VOTED APPROPRIATIONS

+

EXTERNAL ASSIGNED REVENUES

Year Year Year Year

2024 2025 2026 2027

 Establishment plan posts (officials and temporary staff)

20 01 02 01 (Headquarters and Commission’s Representation Offices) 0 0 0 0

20 01 02 03 (EU Delegations) 0 0 0 0

01 01 01 01 (Indirect research) 0 0 0 0

01 01 01 11 (Direct research) 0 0 0 0

Other budget lines (specify) 0 0 0 0

• External staff (in full time equivalent units)

20 02 01 (AC, END from the ‘global envelope’) 0 0 0 0

20 02 03 (AC, AL, END and JPD in the EU Delegations) 0 0 0 0

Admin. Support line

[XX.01.YY.YY]

- at Headquarters 0 0 0 0

- in EU Delegations 0 0 0 0

01 01 01 02 (AC, END - Indirect research) 0 0 0 0

01 01 01 12 (AC, END - Direct research) 0 0 0 0

Other budget lines (specify) - Heading 7 0 0 0 0

Other budget lines (specify) - Outside Heading 7 0 0 0 0

TOTAL 0 0 0 0

The staff required to implement the proposal (in FTEs):

To be covered by

current staff

available in the

Commission

services

Exceptional additional staff*

To be financed

under Heading 7

or Research

To be financed

from BA line

To be financed

from fees

Establishment

plan posts

N/A

External staff

(CA, SNEs, INT)

Description of tasks to be carried out by:

Officials and temporary staff

External staff

3.2.5. Overview of estimated impact on digital technology-related investments

TOTAL Digital and IT appropriations

Year Year Year Year TOTAL

MFF

2021 -

2027 2024 2025 2026 2027

HEADING 7

IT expenditure (corporate) 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Subtotal HEADING 7 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Outside HEADING 7

Policy IT expenditure on operational programmes

0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Subtotal outside HEADING 7 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

TOTAL 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

3.2.6. Compatibility with the current multiannual financial framework

The proposal/initiative:

–  can be fully financed through redeployment within the relevant heading of the

multiannual financial framework (MFF)

Any changes in the Union financial assistance for the interventions under the

strategic plan as a result of this proposal are made within the framework of the

national financial envelopes.

–  requires use of the unallocated margin under the relevant heading of the MFF

and/or use of the special instruments as defined in the MFF Regulation

–  requires a revision of the MFF

3.2.7. Third-party contributions

The proposal/initiative:

–  does not provide for co-financing by third parties

–  provides for the co-financing by third parties estimated below:

Appropriations in EUR million (to three decimal places)

Year 2024

Year 2025

Year 2026

Year 2027

Total

Specify the co-financing body

TOTAL appropriations co-

financed

3.3. Estimated impact on revenue

–  The proposal/initiative has no financial impact on revenue.

–  The proposal/initiative has the following financial impact:

–  on own resources

–  on other revenue

–  please indicate, if the revenue is assigned to expenditure lines

EUR million (to three decimal places)

Budget revenue line:

Appropriations

available for the

current financial

year

Impact of the proposal/initiative19

Year 2024 Year 2025 Year 2026 Year 2027

Article ………….

For assigned revenue, specify the budget expenditure line(s) affected.

Other remarks (e.g. method/formula used for calculating the impact on revenue or

any other information).

4. DIGITAL DIMENSIONS

4.1. Requirements of digital relevance

4.2. Data

Not applicable.

4.3. Digital solutions

19 As regards traditional own resources (customs duties, sugar levies), the amounts indicated must be net

amounts, i.e. gross amounts after deduction of 20% for collection costs.

Not applicable.

4.4. Interoperability assessment

4.5. Measures to support digital implementation

Not applicable.

Not applicable.

MASINTÕLGE Tõlgitud Euroopa Komisjoni tõlkeprogrammiga

https://language-tools.ec.europa.eu/ Digital Europe Programme Language

EN (INGLISE KEELES) EN (INGLISE KEELES)

Brüssel, 12. juuni 2026 KOM(2026) 282 lõplik

1.–2. lisa

LISAD

mis tehakse

Ettepanekuga, milles käsitletakse EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) 2021/2115 seoses konkreetse sekkumisviisiga, mille eesmärk on anda Euroopa põllumajandusfondist erakorralist ajutist toetust

Maaelu areng (EAFRD) ja võimalus kohandada otsetoetuste eraldisi 2027. kalendriaastaks ja määruse (EL) 2021/2116 puhul seoses paindlikumate normidega, mis käsitlevad

Lähis-Idast tingitud väetisehindade tõusu tõttu tehtud ettemaksed Ida-Euroopa kriis

EUROOPA KOMISJON

1

MASINTÕLGE Tõlgitud Euroopa Komisjoni tõlkeprogrammiga

https://language-tools.ec.europa.eu/ Digital Europe Programme Language

EN (INGLISE KEELES) EN (INGLISE KEELES)

I LISA JUURDE

Määruse (EL) 2021/2115 I ja XV lisa muudetakse järgmiselt.

(1) I lisa tabelis „Iga-aastane tulemuslikkuse kontrollimine ja heakskiitmine – VÄLJA TULEMUS –

sekkumine ja selle väljundnäitajad“ lisatakse järgmine kanne:

„Toetus põllumajandustootjatele, keda mõjutab Lähis- Ida kriisist tingitud väetisehindade järsk tõus (artikkel 78b)

O.9b Toetust saavate põllumajandustootjate arv pärast väetisehindade järsku tõusu“;

(2) XV lisa pealkiri asendatakse järgmisega:

„XV lisa

Artikli 96a lõikes 1 osutatud maksimumsumma liikmesriigi kohta, mille võib reserveerida artiklis 78a osutatud kriisitoetusteks ja artiklis 78b osutatud põllumajandustootjate toetuseks.“

2

MASINTÕLGE Tõlgitud Euroopa Komisjoni tõlkeprogrammiga

https://language-tools.ec.europa.eu/ Digital Europe Programme Language

II LISA „XVI lisa

ARTIKLIS 103A OSUTATUD MAKSIMUMSUMMAD

Otsetoetuste eraldiste suurendamise maksimaalne summa 2027. kalendriaastal liikmesriigi kohta

EUR (jooksevhinnad)

Belgia 20 700 224

Bulgaaria 84 648 793

Tšehhi 64 796 927

Taani 18 983 515

Saksamaa 273 089 935

Eesti 26 404 994

Iirimaa 77 910 157

Kreeka 139 238 400

Hispaania 324 114 848

Prantsusmaa 364 860 018

Horvaatia 74 326 850

Itaalia 337 480 344

Küpros 5 942 629

Läti 35 248 552

Leedu 58 648 549

Luksemburg 3 077 661

Ungari 104 217 287

Malta 4 996 124

Madalmaad 18 317 092

3

MASINTÕLGE Tõlgitud Euroopa Komisjoni tõlkeprogrammiga

https://language-tools.ec.europa.eu/ Digital Europe Programme Language

Austria 130 006 188

4

MASINTÕLGE Tõlgitud Euroopa Komisjoni tõlkeprogrammiga

https://language-tools.ec.europa.eu/ Digital Europe Programme Language

Poola 396 000 462

Portugal 162 165 186

Rumeenia 290 114 968

Sloveenia 27 542 548

Slovakkia 77 723 373

Soome 106 364 987

Rootsi 63 566 922

Otsetoetuste eraldiste vähendamise maksimumsumma 2027. kalendriaastal liikmesriigi kohta

EUR (jooksevhinnad)

Belgia 123 731 481

Bulgaaria 207 943 425

Tšehhi 213 736 824

Taani 215 591 819

Saksamaa 1 228 923 865

Eesti 51 254 687

Iirimaa 296 570 499

Kreeka 472 915 011

Hispaania 1 209 271 990

Prantsusmaa 1 821 250 134

Horvaatia 93 692 559

Itaalia 907 132 289

Küpros 11 911 885

Läti 91 120 936

5

MASINTÕLGE Tõlgitud Euroopa Komisjoni tõlkeprogrammiga

https://language-tools.ec.europa.eu/ Digital Europe Programme Language

Leedu 153 178 204

Luksemburg 8 186 957

6

MASINTÕLGE Tõlgitud Euroopa Komisjoni tõlkeprogrammiga

https://language-tools.ec.europa.eu/ Digital Europe Programme Language

Ungari 310 796 291

Malta 1 148 505

Madalmaad 179 345 582

Austria 169 395 462

Poola 796 492 035

Portugal 159 948 413

Rumeenia 507 398 799

Sloveenia 32 882 513

Slovakkia 103 868 686

Soome 131 201 466

Rootsi 171704104“

EN EN

EUROPEAN COMMISSION

Brussels, 12.6.2026

COM(2026) 282 final

ANNEXES 1 to 2

ANNEXES

to the

Proposal for a

REGULATION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL

amending Regulation (EU) 2021/2115 as regards a specific type of intervention to

provide exceptional temporary support under the European Agricultural Fund for

Rural Development (EAFRD) and the possibility to adapt direct payments allocations

for calendar year 2027 and Regulation (EU) 2021/2116 as regards more flexible rules on

payments of advances in response to the increased fertiliser prices due to the Middle

East crisis

1

ANNEX I

Annexes I and XV to Regulation (EU) 2021/2115 are amended as follows:

(1) in Annex I, in the table ‘Annual performance clearance – OUTPUT – Types of

intervention and their output indicators’, the following entry is added:

‘Support to farmers affected by the severe increase

of fertiliser prices due to the Middle East Crisis

(Article 78b)

O.9b Number of farmers benefitting from support

following the severe increase of fertiliser prices ’;

(2) the title of Annex XV is replaced by the following:

‘Annex XV

Maximum amount per Member State as referred to in Article 96a(1) that can be

reserved for crisis payments referred to in Article 78a and support to farmers referred

to in Article 78b’.

2

ANNEX II

‘Annex XVI

MAXIMUM AMOUNTS REFERRED TO IN ARTICLE 103A

Maximum amount of increase for allocations for direct payments for calendar year 2027 per Member

State

EUR (current prices)

Belgium 20 700 224

Bulgaria 84 648 793

Czechia 64 796 927

Denmark 18 983 515

Germany 273 089 935

Estonia 26 404 994

Ireland 77 910 157

Greece 139 238 400

Spain 324 114 848

France 364 860 018

Croatia 74 326 850

Italy 337 480 344

Cyprus 5 942 629

Latvia 35 248 552

Lithuania 58 648 549

Luxembourg 3 077 661

Hungary 104 217 287

Malta 4 996 124

Netherlands 18 317 092

Austria 130 006 188

3

Poland 396 000 462

Portugal 162 165 186

Romania 290 114 968

Slovenia 27 542 548

Slovakia 77 723 373

Finland 106 364 987

Sweden 63 566 922

Maximum amount of decrease for allocations for direct payments for calendar year 2027 per Member

State

EUR (current prices)

Belgium 123 731 481

Bulgaria 207 943 425

Czechia 213 736 824

Denmark 215 591 819

Germany 1 228 923 865

Estonia 51 254 687

Ireland 296 570 499

Greece 472 915 011

Spain 1 209 271 990

France 1 821 250 134

Croatia 93 692 559

Italy 907 132 289

Cyprus 11 911 885

Latvia 91 120 936

Lithuania 153 178 204

Luxembourg 8 186 957

4

Hungary 310 796 291

Malta 1 148 505

Netherlands 179 345 582

Austria 169 395 462

Poland 796 492 035

Portugal 159 948 413

Romania 507 398 799

Slovenia 32 882 513

Slovakia 103 868 686

Finland 131 201 466

Sweden 171 704 104’

CM 3124/26 1

Kontaktandmed: [email protected] ET

Euroopa Liidu Nõukogu Peasekretariaat

Brüssel, 5. juuni 2026

CM 3124/26

OJ CONS AGRI

PECHE

PARLNAT

KOOSOLEKUTEADE JA ESIALGNE PÄEVAKORD

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

(põllumajandus ja kalandus)

ECCL, Luxembourg

22. ja 23. juuni 2026 (10.00, 10.00)

Formaadis 2 + 2 (+ 2 arutelude jälgimise ruumis)

Päevakorra vastuvõtmine

(võim.) A-punktide heakskiitmine

a) Muu kui seadusandliku tegevusega seonduv nimekiri

b) Seadusandliku tegevusega seonduv nimekiri (avalik arutelu

vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 16 lõikele 8)

KALANDUS

Muu kui seadusandlik tegevus

Säästev kalapüük ELis: ülevaade olukorrast ja suunad 2027. aastaks

Komisjoni ettekanne

Arvamuste vahetus

Ühise kalanduspoliitika hindamine

Komisjoni ettekanne

Arvamuste vahetus

CM 3124/26 2

ET

Seadusandlikud arutelud

(Avalik arutelu vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 16 lõikele 8)

(võim.) Ühisele kalanduspoliitikale, Euroopa maailmamerepaktile

ning liidu merendus- ja vesiviljeluspoliitikale ajavahemikus

2028–2034 antava liidu toetuse rakendamise tingimuste kehtestamine

Osaline üldine lähenemisviis

PÕLLUMAJANDUS

Muu kui seadusandlik tegevus

Turuolukord, eelkõige pärast sissetungi Ukrainasse1

Teave komisjonilt ja liikmesriikidelt

Arvamuste vahetus

Seadusandlikud arutelud

(Avalik arutelu vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 16 lõikele 8)

(võim.) Määrus, millega muudetakse ÜPP strateegiakavade määrust ja

horisontaalmäärust seoses väetistega

Üldine lähenemisviis

2027. aasta järgne ühine põllumajanduspoliitika: paindlikkus,

subsidiaarsus ja ELi ühised eesmärgid

Poliitiline mõttevahetus

1 Ukraina Euroopa ja Euroopa-Atlandi suunalise integratsiooni eest vastutava asepeaministri

osavõtul.

CM 3124/26 3

ET

Muud küsimused

Põllumajandus

a) Menetluses olevad seadusandlikud ettepanekud (avalik arutelu

vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 16 lõikele 8)

i) Määrus, milles käsitletakse taimse paljundusmaterjali

tootmist ja turustamist liidus: ülevaade olukorrast

ii) Määrus, mis käsitleb loomade kaitset vedamise ja sellega

seotud toimingute ajal: ülevaade olukorrast

Teave eesistujariigilt

iii) Määrus, millega muudetakse mahepõllumajanduse määrust

tootmis-, märgistamis- ja sertifitseerimisnormide ning

kaubavahetust käsitlevate normide osas: ülevaade olukorrast

Teave eesistujariigilt

b) 2027. aasta järgset ühist põllumajanduspoliitikat käsitlevad

ettepanekud: ülevaade olukorrast

i) Menetluses olevad seadusandlikud ettepanekud (avalik

arutelu vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 16 lõikele 8)

– Määrus, millega muudetakse määrust seoses

koolikavaga, sektoripõhiste sekkumistega,

valgukultuuride sektoriga, kanepiga,

turustamisstandarditega, imporditollimaksudega,

varude kättesaadavusega ja tagatistega

– Määrus, millega kehtestatakse ÜPP raames liidu

toetuse rakendamise tingimused

ii) Määrus, millega muudetakse nõukogu määrust seoses ELi

koolikavaga

Teave eesistujariigilt

Esimene lugemine

Komisjoni ettepanekul põhinev päevakorrapunkt

Avalik mõttevahetus eesistujariigi ettepanekul (nõukogu kodukorra artikli 8 lõige 2)

NB! Palun saatke nii kiiresti kui võimalik koosolekul osalevate delegatsiooni liikmete

nimekiri järgmisel e-posti aadressil: [email protected]

.

1

SELETUSKIRI

Eesti seisukohad Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu 22.–23. juuni 2026. aasta istungil

22.–23. juuni 2026. a põllumajandus- ja kalandusnõukogu istungil (edaspidi AGRIFISH) on põhipunktidena päevakorras ühise kalanduspoliitika teatis, ühise kalanduspoliitika hindamine, ühisele kalanduspoliitikale, Euroopa maailmamerepaktile ning liidu merendus- ja vesiviljeluspoliitikale ajavahemikus 2028–2034 antava liidu toetuse rakendamise tingimuste kehtestamise (CFP) eelnõu, turuolukord, ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) ja ühise turukorralduse (ÜTK), sh koolikavade määruste läbirääkimiste hetkeseis ning ÜPP strateegiakava ja horisontaalmääruse muutmise määrus, mis näeb ette lühiajalised meetmed Lähis-Ida kriisist tingitud väetisehindade tõusust põhjustatud mõjude leevendamiseks. Eestit esindab nõukogu istungil Eesti Vabariigi alalise esinduse Euroopa Liidu juures suursaadik, esinduse asejuht Coreper I küsimustes Katrin Juhandi.

Nõukogu materjalide raames uuendatakse ka Eesti seisukohad teatavate keemiatooteid käsitlevate Euroopa Liidu õigusaktide lihtsustamispaketi (omnibus VI) kohta. Samuti uuendatakse Eesti seisukohad ühisele kalanduspoliitikale, Euroopa maailmamerepaktile ning liidu merendus- ja vesiviljeluspoliitikale ajavahemikus 2028–2034 antava liidu toetuse rakendamise tingimuste kehtestamise (CFP) eelnõu kohta.

Seletuskirja päevakorrapunktide ülevaate on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi välissuhete- ja eurokoordinatsiooni osakonna nõunikud Teve Michenet ([email protected]) ja Svetlana Jankovenko ([email protected]). Seletuskirja on kooskõlastanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi biomajanduse asekantsler Madis Pärtel ([email protected]), innovatsiooni ja strateegia asekantsler Tõnis Tänav ([email protected]) ning kantsler Triin Kõrgmaa ([email protected]).

Euroopa Komisjoni teatis, mis käsitleb ühise kalanduspoliitika ülevaadet ning 2027. aasta kalapüügivõimaluste kehtestamise põhimõtteid

Päevakorrapunkti eesmärk: Euroopa Komisjon annab ülevaate ja toimub arvamuste vahetus.

Sisu lühikokkuvõte: Euroopa Komisjon avaldas 5. juunil 2026 iga-aastase ühise kalanduspoliitika teatise, milles antakse ülevaade kestliku kalapüügi eesmärgi saavutamisel tehtud edusammudest, kalandussektori olukorrast ning 2027. aasta kalapüügivõimaluste ettevalmistamise põhisuundadest. Teatises käsitletakse kalavarude seisundit, laevastiku püügivõimsuse ja püügivõimaluste tasakaalu, sektori sotsiaal- majanduslikku olukorda ning lossimiskohustuse rakendamist. Teatises tuuakse välja, et ELi kalandussektor on jätkanud kalavarude kestlikuma majandamise edusammudega, ning mitmes merepiirkonnas on kalastussuremus vähenenud. Positiivseid arenguid on täheldatud eelkõige Kirde-Atlandil, kuid mitme kalavaru biomassi seisund ei ole paranenud ootuspäraselt ning mõnes piirkonnas on näha ka varude täienemise ja biomassi vähenemist. Komisjon rõhutab, et lisaks kalapüügile mõjutavad kalavarude seisundit üha enam kliimamuutused, merekeskkonna seisund, elurikkuse vähenemine ja reostus. Murekohaks on jätkuvalt Läänemeri, kus kalavarude seisundit mõjutavad lisaks kalapüügile ka muud survetegurid ning kus komisjoni hinnangul tuleb jätkata kalavarude taastamisele suunatud lähenemist. Vahemeres ja Mustas meres on osa hinnatud varude seisust paranenud, kuid paljusid liike

2

püütakse endiselt üle kestliku taseme, mistõttu tuleb jätkata kalastussuremuse vähendamist ja mitmeaastaste majandamismeetmete rakendamist. Kolmandate riikidega jagatud kalavarude majandamisel rõhutab komisjon teadusnõuandel põhinevate kokkulepete tähtsust. EL jõudis 2026. aastaks õigeaegselt kokkuleppele enamiku Ühendkuningriigi ja Norraga hallatavate varude osas, kuid laialt levinud kalavarude, eelkõige makrelli puhul on jätkuvalt probleemiks tervikliku jagamiskorra puudumine ja ühepoolsed kvoodiotsused. Laevastiku haldamise juures rõhutab komisjon, et liikmesriigid peavad hoidma kalalaevastikud püügivõimsuse (kogumahutavuse (GT) ja mootorivõimsuse (kW)) osas riiklike ülemmäärade piires, kuid sellest üksi ei piisa püügivõimsuse ja püügivõimaluste tasakaalu tagamiseks. Mitme laevastikusegmendi puhul esineb jätkuvalt märke bioloogilisest või majanduslikust tasakaalustamatusest ja on vaja laevastiku paremat kohandamist olemasolevate püügivõimalustega ning olemasoleva võimsuse tõhusamat kasutamist, et toetada laevastiku uuendamist ja energiüleminekut. Sotsiaal-majandusliku olukorra osas märgitakse, et 2025. aastal olid ELi kalalaevastiku majandustulemused üldjoontes positiivsed, kuid 2026. aastal prognoositakse järsult tõusnud kütusehindade tõttu olukorra halvenemist. Komisjon rõhutab, et energiaülemineku kiirendamine on vajalik nii sektori jätkusuutlikkuse suurendamiseks kui ka fossiilkütustest sõltuvuse vähendamiseks. Samuti tuuakse esile põlvkonnavahetuse probleem, sektori vähene atraktiivsus ja vajadus parandada töötingimusi. Lossimiskohustuse rakendamise osas osutab komisjon jätkuvatele puudustele nii ebaseadusliku ja dokumenteerimata tagasiheite kui ka saagi registreerimise, kaalumise ja kontrollimise valdkonnas. Komisjoni hinnangul ei ole lossimiskohustus seni aidanud tagasiheidet oluliselt vähendada ning selle täitmise parandamiseks on oluline tõhustada kontrolli, sealhulgas elektroonilise kaugseire kasutuselevõtu kaudu. Ainult ELi majandatavate Läänemere, Skagerraki/Kattegati ja Atlandi ookeani kalavarude puhul lähtub komisjon 2027. aasta püügivõimaluste ettevalmistamisel jätkuvalt maksimaalse jätkusuutliku saagikuse eesmärgist ja ettevaatusprintsiibist. Ühendkuningriigi, Norra ja teiste rannikuriikidega jagatud varude puhul jääb eesmärgiks kehtestada kalapüügivõimalused teadusnõuande alusel ning jätkata pikaajaliste majandamislahenduste otsimist. Vahemere ja Musta mere puhul kutsutakse liikmesriike üles tagama kehtivate meetmete täielik rakendamine ning jätkama jõupingutusi maksimaalse jätkusuutlikku saagikuse saavutamiseks ja säilitamiseks.

Eesti põhisõnumid:

 Eesti võtab teadmiseks komisjoni teatises välja toodud ühise kalanduspoliitika olukorra ülevaate.

 Jätkusuutlike kalavarude tagamiseks tuleb uuendada kalavarude majandamise mitmeaastased kavad, säilitades teaduspõhise kvoodisüsteemi.

 Toetame teaduspõhist ja maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemel kvootide kehtestamist 2027. aastaks. Seejuures peab Eesti oluliseks majandamiskavade järgimist, mis võimaldab teatud juhtudel paindlikkust teha väiksemaid kvoodikärpeid varude puhul, mille seisund on bioloogiliselt ohututes piirides.

 Lubatud kogupüügi kehtestamisel kutsume komisjoni üles arvesse võtma Läänemere regioonis tegutseva BALTFISHi positsiooni. See aitab edendada ühise kalanduspoliitika suuremat regionaliseerimist. Eelnevate aastate praktika on näidanud Läänemere regiooni vastutustundlikku käitumist kalavarude ühisel majandamisel.

 Tuleb tugevdada kalanduspoliitika koostööd selliste poliitikavaldkondadega, mis mõjutavad kalavarusid ja kalavarude elukeskkonda nagu vee-, looduskaitse-, merendus- ja põllumajanduspoliitika.

 Kalandussektoris on vaja lihtsustada ELi õigusaktide rakendamist, vähendada aruandluskohustust ning seejuures vältida ülemääraste kulude teket nii ettevõtetele kui rakendusasutustele.

3

 Leiame, et on vajalik vaadata üle ELi ühise kalanduspoliitika laevastiku haldamise osa ja kaotada ebavajalikud piirangud seal, kus kalavarude säästlik kasutamine on tagatud lubatud väljapüügimahtude piiramise teel või kus kalapüük toimub lubatud passiivpüüniste arvu piires.

 Kalavarude olukorra parandamiseks Läänemeres on vaja lisameetmeid kolmandate riikide kontrollimatu püügitegevuse ohjamiseks.

Eesti saab lähtuda ELPOL 2025-2027 prioriteetidest, Eesti seisukohtadest kalapüügivõimaluste üle ühise kalanduspoliitika (ÜKP) raames, mis on heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 10.07.2014 istungil ning Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonis 11.04.2014. Saadud mandaat on tänaseni asjakohane, sest ÜKPs seatud eesmärke on järkjärguliselt rakendatud siiani ning uusi muudatusettepanekuid pole vastu võetud. Lisaks saab lähtuda Vabariigi Valitsuse 4.05.2023 istungil ning Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonis 18.05.2023 kinnitatud seisukohtadest „Eesti seisukohad kalanduspoliitika tuleviku ja kalandussektori energiaülemineku kohta“ ning Vabariigi Valitsuse 1.08.2024 istungil ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonis 07.08.2024 kinnitatud Eesti seisukohtadest hülgetoodetega kauplemise Euroopa Liidu eeskirjade toimivuskontrolli avaliku konsultatsiooni kohta.

Ühise kalanduspoliitika määruse hindamine – edasine tegevus (poliitilised suunised)

Päevakorrapunkti eesmärk: poliitiline arutelu.

Sisu lühikokkuvõte: eesistujariik esitab ühise kalanduspoliitika arutelude kokkuvõtte ja küsimusi jätkuaruteluks, et luua alus tõstatatud probleemide lahendamiseks. Eesistuja tõi toimunud arutelude kokkuvõttes välja, et liikmesriigid näevad ühise kalanduspoliitika määruse üldeesmärke ja põhimõtteid jätkuvalt ELi kalanduspoliitika alusena, kuid on murekohti, kas vahendid poliitika rakendamiseks on olukorra muudatusega piisavalt kohandatud. See puudutab ka õigusakte, sealhulgas kalavarude majandamise mitmeaastased kavad, kontrollinõuded, tehnilised meetmed ja eelarveraamistik. Need probleemkohad tõstatati ka varasemates nõukogu aruteludes, eeskätt seoses rakendamisraskuste, regulatiivse keerukuse, halduskoormuse vähendamise vajaduse, praktilise teostatavuse ning sektori majandusliku elujõulisusega. Liikmesriigid rõhutasid, et on vaja jätkata lihtsustamisega, eriti mitmeaastaste kavade ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMKVF) raamistiku osas ning mõelda laiemalt tuleviku ühise kalanduspoliitika raamistiku kohanemisvõime ja tõhususe peale. Lisaks juhiti tähelepanu rakendamisraskustele, mis on seotud konkreetsete instrumentide ja kohustustega, sealhulgas lossimiskohustuse, aruandlusnõuete ja kontrollimeetmetega. Liikmesriigid tõid samuti välja, et kalandussektori tegevuskeskkond on alates 2013. aasta kalanduspoliitika reformist oluliselt muutunud. Mõjuteguritena toodi esile suurenenud konkurents mereruumi kasutamisel, kliima- ja keskkonnasurved, kasvavad tegevus- ja energiakulud, geopoliitilised muutused, toiduga kindlustatuse ja strateegilise autonoomia tähtsus, investeerimisvajadus laevastiku moderniseerimisel ja energiapöördes ning põlvkonna vahetuse probleemid. On suurenenud ka ühise kalandupoliitika välismõõtme tähtsus, sealhulgas suhetes kolmandate riikidega, Brexiti mõjude ja võrdsete konkurentsitingimuste küsimustes. Lisaks on liikmesriikide fookuses investeerimisotsuseid mõjutav ebakindlus, vajadus toetada vananenud ELi laevastiku uuendamist ja energiaülemineku ja põlvkondade vahetamise raskused. Need tegurid on muutnud ühise kalandupoliitika toimimise konteksti ning mõjutavad ELi kalanduse jätkusuutlikkust. Selles osas peeti oluliseks prognoositavust ja stabiilsust, eelkõige püügivõimaluste osas. Liikmesriigid rõhutasid korduvalt, et on vaja tagada sidusus kalandus- ja vesiviljelussektori suhtes seatud eesmärkide ja ootuste ning nende saavutamiseks olevate tegevus- ja finantsvahendite vahel ning et järgmise mitmeaastase finantsraamistiku (MFF) raames kavandatav rahastamine ei kajasta piisavalt sektori vajadusi, sealhulgas laevastiku moderniseerimist, kontrolli ja andmekogumist, kerksuse ja konkurentsivõime säilitamist. Tähelepanu pöörati ka seostele laevastiku võimsuse, investeeringute, moderniseerimise ja dekarboniseerimise vahel, rõhutades vajadust toetada

4

innovatsiooni ja konkurentsivõimet ja säilitades samal ajal ühise kalanduspoliitika eesmärgid, samuti vajadusele suurendada sektori atraktiivsust nii investeeringute kui ka elanikkonna vähenemine ja põlvkonna vahetuse seisukohast. Vesiviljelusega seoses sooviti ELi ja liikmesriikide tasandi tegevuste tasakaalu ning parandada tingimusi seoses ruumikasutuse, loamenetluste, investeeringute, innovatsiooni, konkurentsivõime ja turuarenguga. Eesistujariigi hinnangul on laialdane toetus liikuda edasi ühise kalanduspoliitika edasiarengu poliitilisele arutelule, mis võiks keskenduda ühise kalanduspoliitika rakendusvahendite tõhususele, kohanemisvõimele ja praktilisele teostatavusele, samuti suuremale sidususele poliitikaeesmärkide, rakendamisnõuete ja rahaliste vahendite vahel. Tähelepanu tuleks pöörata ka sektori vastupanuvõime, konkurentsivõime ja atraktiivsuse tugevdamisele ning vesiviljeluse raamistiku võimalikule lihtsustamisele ja ühtlustamisele.

Eesti põhisõnumid: Arutelu toimub eesistujariigi esitatud küsimuste alusel.

1. Milliseid valdkondi tuleks hindamise ja eesistujariigi tähelepanekute valguses pidada prioriteetseks kas läbivaatamisel või tõhusamal rakendamisel, et tagada ühise kalanduspoliitka tulemuslik ja tasakaalustatud toimimine selle keskkonnaalaste, majanduslike ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamisel? Kuidas tagada, et need kolm sammast toetaksid üksteist, mitte ei oleks käsitatavad konkureerivate eesmärkidena?

 Üldiselt leiame, et ühise kalanduspoliitika määrus on end praktikas õigustanud ning selle mitmed põhimõtted on tänaseni ajakohased, kuid võrreldes 2013. aastaga on maailm muutunud. See tähendab, et ka ühine kalanduspoliitika peab muutustega kaasas käima ja vajab ajakohastamist. Me ei nõustu, et probleem on ainult rakendamises.

 Esimesele küsimusele vastates soovime rõhutada, et kalamajanduse jätkusuutlikkuse aluseks on heas seisus hästi majandatud stabiilsed kalavarud. Tasakaalu saavutamise mõttes tuleks usaldada enam regionaalsel tasemel sündinud otsuseid ja ettepanekuid. Siinjuures tuleks keskenduda vaid olulisele ja lihtsustada nii palju kui võimalik, et tugevdada sektori enda investeerimise ja majandusliku tulususe võimekust.

 Ühise kalanduspoliitika ülevaatuse raames tuleks üle vaadata laevastiku korraldus ja teha lihtsustusi. Tänaseks on laevastik vananenud, selle keskmine vanus on 35 aastat. Kalanduse jätkusuutlikkuse seisukohast on oluline ka laevastiku uuendamine.

 Püügivõimaluste teemal oleme täheldanud majandamiskavade rakendamisel erinevat tõlgendusruumi ja suuri aastate vahelisi kõikumisi, need aspektid vajaksid parandamist ja täiustamist.

 Uute ja täiendavate meetmete rakendamisel tuleks silmas pidada halduskoormuse ja kulude vähendamist.

2. Kuidas saaks ühine kalanduspoliitika paremini reageerida muutuvatele probleemidele ja tulevastele vajadustele? Milliseid konkreetseid kohandusi on selles kontekstis vaja teha teatavate sätete või instrumentide puhul, et raamistik jääks praktikas tõhusaks ja toimivaks ning toetaks ELi kalalaevastiku ümberkujundamist tulevikuks?

 Vastusena muutuvatele probleemidele ja vajadustele tuleb tugevdada sidusus keskkonnapoliitikaga, arvesse tuleks võtta mõjutegureid, mis kalavarusid vähendavad ja ohustavad ning võimaldada ohutegurite vähendamist ühiselt EL tasemel. Näiteks tõsisemalt tuleks tegeleda kisklussurve ohjamisega ehk kalavarude loodusliku surve vähendamisega

Eesti saab lähtuda Vabariigi Valitsuse 4.05.2023 istungil ning Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonis 18.05.2023 kinnitatud seisukohtadest „Eesti seisukohad kalanduspoliitika tuleviku ja kalandussektori energiaülemineku kohta“ ning Vabariigi Valitsuse 1.08.2024 istungil ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonis 07.08.2024 kinnitatud Eesti seisukohtadest hülgetoodetega kauplemise Euroopa Liidu eeskirjade toimivuskontrolli avaliku konsultatsiooni kohta.

5

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL), millega kehtestatakse tingimused määruses (EL) [riikliku ja piirkondliku partnerluse fond] sätestatud riikliku ja piirkondliku partnerluse fondi raames ühise kalanduspoliitika, Euroopa ookeanipakti ning liidu merenduspoliitika ja vesiviljeluspoliitika jaoks antava liidu toetuse rakendamiseks ajavahemikul 2028–2034 (CFP) (COM(2025) 559)

Päevakorrapunkti eesmärk: osalise üldise lähenemisviisi kokkuleppimine

Sisu lühikokkuvõte: Eesistujariik juhib tähelepanu, et eelnõu kompromisstekstis kokkuleppimise eesmärk on tagada liikmesriikide rakendusasutustele kindlus eelseisvaks rahastamisperioodiks ning anda Euroopa Parlamendile märku ELi Nõukogu valmisolekust läbirääkimiste alustamiseks kiiresti edasi liikuda. Kompromisstekst käsitleb liikmesriikide muresid, suurendades tähelepanu kalandusele ja vesiviljelusele, kehtestades kohustusliku sätte kontrolli ja andmekogumise kohta ning täpsustades WTO kalandustoetuste lepingu rakendamist.

Eelnõu kompromisstekst on läbirääkimiste käigus täiendatud ning mitmes Eesti jaoks olulises küsimuses on saavutatud Eesti eesmärgid või tehtud oluline edasiminek nende suunas. Samas puuduvad tekstis jätkuvalt mõned ühise kalanduspoliitika tulevaste toetuste tõhusaks rakendamiseks Eesti jaoks olulised elemendid. Suurimaks murekohaks on, et eelnõu kompromisstekstis ei ole piisavalt selgelt sätestatud sekkumiste toetuse andmise tingimused, sealhulgas abikõlblikkuse tingimused. Samuti ei ole piisavalt selge, millised sekkumised on toetatavad. See puudutab muu hulgas kalalaevastiku uuendamisega seotud võimalike sekkumiste abikõlblikkuse kriteeriume, mis on vajalik kalalaevastiku energiaülemineku toetamisel. Soovisime abikõlblikkuse kriteeriumide sätestamist õigusaktis, mis liikmesriikidega nõukogu tasandil põhjalikult läbi räägitakse. Samuti soovisime, et kalanduspoliitika rahastamise lihtsustamiseks oleks määruses volitusnorm Euroopa Komisjonile lihtsustatud kuluarvestuse kehtestamiseks, mida liikmesriigid saavad toetuste andmisel soovi korral aluseks võtta. See aitaks vähendada liikmesriikide halduskoormust ja tagaks õiguskindluse nii liikmesriikidele kui ka toetuse saajatele. Seda volitusnormi ei ole kompromissteksti lisatud. Oleme arvamusel, et kalanduse valdkonnas peaks põlvkondade vahetuse soodustamiseks ettevõtte üleandmine olema toetatav tegevus. Kuigi selle tegevuse toetamise keeld on jätkuvalt kompromisstekstis sees, lisati läbirääkimiste käigus eelnõusse erandid põlvkondade vahetuse toetamisele ja rahastamisvahenditele. Viimane võimaldab toetada ettevõtteid kasutades rahastamisevahendeid põhikapitali investeeringute vormis või toetada sektoris ümberkorraldusi ja konsolideerimist laenude ja tagatiste abil. Saame kompromissi huvides leppida pakutud erandiste lahendusega kuna see võimaldab põlvkondade vahetuse ja sektori jätkusuutlikuse toetamist. Soovisime, et erinevate poliitikavaldkondade reeglid oleksid selgelt eristatavad ning ühise kalanduspoliitika spetsiifilisi nõudeid ei laiendataks merenduse ja ookeaniga seotud tegevustele selleks, et määruse kohaldamisala oleks üheselt mõistetav. Kuigi läbirääkimiste käigus eemaldati eelnõust mitmed viited Ookeani paktile, on pealkirjas ja tekstis jätkuvalt viited merendusele alles. Näiteks, määruse eelnõu artikli 1 kohaselt võib määrus panustada merendusega seotud tegevustesse ning ainsa piiranguna on sätestatud süvamere kaevandamise toetamise keeld. Kuigi need viited tekitavad ebaselgust määruse kohaldamisala osas, on määruse põhifookus siiski jätkuvalt ühisel kalanduspoliitikal ning merendusega seotud sätted on eelnõus eristatavad. Seetõttu saame sellega kompromissi huvides leppida. Soovisime vähendada perioodi, mille vältel, tuleb toetuse saajalt toetus tagasi nõuda, kui toetuse saaja paneb toime kalapüügi reeglite rikkumisi. Kompromisstektsis on algset 5 aastast perioodi vähendatud 3-le aastale. Selles küsimuses on seega Eesti eesmärk saavutatud. Soovisime, et määruses oleksid ühise turu toimimise tagamiseks ning konkurentsimoonutuste vältimiseks toetatavatele tegevustele maksimaalsed toetuse saajale antava toetuse määrad, mis sisaldavad nii Euroopa Liidu toetust kui ka riiklikku kaasfinantseeringut, või üldised

6

põhimõtted, mille alusel need määrad riigiplaanis kindlaks määratakse. Läbirääkimiste käigus viidi toetuse määrade artikkel üle riigiplaani määruse eelnõusse, kuid jäeti osalisest üldisest lähenemisest välja ja selle üle läbirääkimised veel jätkuvad.

Eesti täiendatud seisukoht: 1. Kuigi määruse kompromisstekstis ei ole kõikides osades saavutatud Eesti eesmärke, sealhulgas ei

ole määrusesse lisatud volitusnormi Euroopa Komisjonile lihtsustatud kuluarvestuse kehtestamiseks,. saame kompromissi nimel nõustuda nõukogu osalise üldise lähenemise kokkuleppimisega.

2. Kui määruse kompromissteksti ei lisata kalalaevastiku uuendamisega seotud võimalike sekkumiste abikõlblikkuse kriteeriume, võib Eesti nõukogu osalise üldise lähenemisviisi hääletamisel olla vastu.

Turuolukord

Päevakorrapunkti eesmärk: Euroopa Komisjon annab ülevaate põllumajandusturgude olukorra kohta, toimub arutelu.

Sisu lühikokkuvõte: Järgnevalt on toodud ülevaade peamiste põllumajandussektorite turuolukorra kohta.

Teraviljasektor: 12. mail avaldatud USDA teravilja raporti kohaselt väheneb 2026/27 nisu toodang maailmas eelmise aasta rekordiga võrreldes 25 mln t võrra. Toodangu vähenemist prognoositakse peamistes eksportijariikides ja -piirkondades - USAs (-12 mln t, -21%), ELis (-9 mln t, -6%), Argentiinas (-7 mln t, -25%), Austraalias (-6 mln t, -17%), Kanadas (-5 mln t, -12%), Kasahstanis (-4 mln t, -22%) ja Venemaal (-4 mln t, -5%), kuid suurenemist importijariikides (Põhja-Aafrika ja Lähis- Ida riikides). USA nisu toodangu languse põhjuseks on talinisu kasvatuspiirkondades valitsev tõsine ja laialdane põud. USDA raportile ja suurele nisu toodanguprognoosi langusele USAs reageerisid koheselt maailmaturud ning nisu ekspordihind tõusis nii USAs kui ELis. USAs tõusis kõvanisu FOB (Free On Board) hind 12. mail 276 USD/t (11. mai hind 260 USD/t) ja pehme nisu FOB hind 318 USD/t (11. mail 301 USD/t) ning ELis (FR) 242 USD/t (11. mail 235 USD/t). Kuigi eelmise aastaga (rekord) võrreldes nisu toodang maailmas langeb, nisu järele puudust ei ole, arvestades üleüldist toodangu väljavaadet, laovarusid, tarbimist, impordivajadust jne. Prognoositakse ka teravilja kasvupinna vähenemist ja tulusamate õlikultuuride kasvupinna suurenemist. Nõudlus õlikultuuride järele on suur nafta hinna tõttu ning USA on tõstnud ka biodiisli kasutamise nõuet. Seega pressitake soja suure nõudluse tõttu palju ning soja hind on kõrge. Soja hinda mõjutavad ka USA ja Hiina kaubandusläbirääkimised. Sojale sarnaselt on ka rapsi hind tõusnud kasvava nõudluse tõttu. Teravilja hinnad ELis (13-19 aprill) on kuutagusega võrreldes püsinud stabiilsed. Võrreldes eelmise aastaga on teravilja hinnad madalamad (-0,4% kuni -15,8%), v.a mais, mille hind 3,3% kõrgem. Eestis olid aprilli hinnad järgmised: toidunisu 176€/t (-5% vs märts; -12% vs 2025 aprill), söödanisu 168 €/t (-4%; -12%), söödaoder 168 €/t (-3%; -1%), rukis 127 €/t (-15%; -12%), toidukaer 142 €/t (/andmed puuduvad/; -9%). Rapsi hind märtsis oli 497 €/t. Tänavune kevad on olnud taimedele pigem katsumus kui ideaalne kasvuperiood. Kuigi vahepealsed soojad ilmad on pannud taliteraviljad aktiivselt kasvama, on sellele järgnenud öökülmad ja jahedad perioodid tekitanud taimedes stressi ning põhjustanud mitmesuguseid visuaalseid kahjustusi. Taimik ei ole kõikjal ühtlane ning erinevad tegurid, nagu külm, kahjurid ja toitumishäired (toitainete omastamise häired) on jätnud oma jälje. Mõningast leevendust kuivusele (märtsis sademeid 29% normist, aprillis 64% normist ning mais 78% normist) on toonud hiljutised sademed, kuid neid oleks rohkem vaja.

Piima ja piimatoodete sektor: Pärast aprillikuu põllumajanduse erikomiteed ei ole olukord piima ja piimatoodete turul oluliselt muutunud - stabiilsusperiood on möödas, turg muutumas ja E-Piima Paide tehase ümber toimuv on pannud piimatootjad keerulisse seisu.

7

2025. aasta oli piimatootmiseks soodne. Statistikaameti (SA) andmetel oli 2025. aasta lõpus veiseid 234,1 tuhat, neist piimalehmi 84,8 tuhat. Võrreldes eelnenud aastaga oli piimalehmi 2000 võrra rohkem. SA andmetel toodeti Eestis 2025. aastal piima 969 tuhat tonni (+3%). Keskmine piimatoodang lehma kohta kasvas 2025. aastal eelmise aastaga võrreldes 245 kg võrra tasemele 11 595 kg. 2025. aastal kasvas esmaostjatele tarnitud toorpiima kogus 2 tuhat tonni ja kokku tarniti piima 918,3 tuhat tonni. Piima keskmine kokkuostuhind püsis 2025. aastal suhteliselt stabiilne ja varasemate aastatega võrreldes kõrgel tasemel. 2026. aasta I kvartalis on piimalehmade arv eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kasvanud (~2%) ja keskmine piimatoodang lehma kohta on väiksem. 2026. aasta kolmel esimesel kuul on piima kokkuostu kogus ja hind märgatavalt vähenenud. 2026. aasta jaanuaris osteti piima kokku -7%, veebruaris -10% ja märtsis -10% vähem kui aasta tagasi. Piima kokkuostuhind oli Eestis märtsis 40,6 €/100kg (-7% eelmise kuuga võrreldes). Kokkuostetud piima väärtus oli 2026. aasta märtsis ~30% väiksem kui aasta tagasi. EL keskmine piima kokkuostuhind on alates 2025. aasta oktoobrist languses ja oli selle aasta märtsis 43,1 €/100kg. Eesti piima kokkuostuhind oli märtsis EL keskmisest -6% madalam.

Lihasektor: Veise- ja vasikaliha: Veiseliha hind on maailma ja EL turul eelmise aasta lõpust alates languses. Eesti veiseliha turg sama mustrit ei järgi. SA andmetel oli 2025. aasta lõpus Eestis lihaveiseid 64,8 tuhat, mis oli 300 looma võrra enam kui eelmisel aastal. Lihaveiste osakaal veiste koguarvust oli 2025. aasta lõpus 27% ja see näitaja eelnenud aastaga võrreldes ei muutunud. Veiseliha hind oli 2025. aastal rekordiline ja see oli tõenäoliselt üheks põhjuseks, mis peatas lihaveiste arvu vähenemise (lihaveiste arv on vähenenud alates 2020. aastast). Tapaloomade arv oli 2025. aastal väiksem ja ka lihatoomine vähenes. Veiseliha toodeti 2025. aastal 9993 tonni, millest lihaveiseliha moodustas 21%. Eelmise aastaga võrreldes vähenes veiseliha tootmine 15% (lihaveiseliha tootmine -32%). Lihakäitlemisettevõtted ostsid 2025. aastal kokku ja väärindasid 74% tapaveistest ning see oli viimase viie aasta madalaim määr. Seega jäi veiste kokkuost 2025. aastal aastatagusega võrreldes 22% ja saadud lihakogus 23% väiksemaks. Tapaloomade arvu vähenemine ja püsiv nõudlus kasvatas 2025. aastal veiseliha hinda. Veiseliha hind oli 2025. aastal rekordiline (aasta keskmisena 431 €/100kg). Erinevalt EL turust on Eestis veiste, sh lihaveiste arv 2026. aasta I kvartalis kasvanud. Põllumajandusloomade registri andmetel oli lihaveiseid 2026. aasta märtsis 2,4% rohkem kui aasta tagasi. 2026. aasta kolmel esimesel kuul on veiste kokkuost ja saadud lihakogus aastatagusega võrreldes väiksem. Veiseliha hind oli jaanuaris ja veebruaris väikeses languses, kuid märtsis tõusis taas (+20% eelmise kuuga ja +4% eelmise aastaga võrreldes). 2026. aasta märtsis oli veiseliha hind 504 €/100kg. Veiserümba (ACZ-R3) hind oli 2026. aasta märtsis Eestis 612 €/100kg, mis moodustas 85% EL keskmisest veiseliha hinnast.

Sealiha: Eesti sealiha turg püüab 2025. aasta Aafrika seakatku puhangust taastuda. 2025. aasta suvel diagnoositi Eestis kodusigadel Aafrika seakatk. Sigade arvukus sai tõsise hoobi kui 11 taudipuhangus hukkus või hukati üle 62 tuhande kodusea. 2025. aasta lõpus oli SA andmetel sigu 197,8 tuhat (30% vähem kui aasta tagasi). Emiste arv vähenes 41%, mis pani lihakäitlejad 2026. aastal raskete valikute ette (kuni karja taastamiseni tuleb turuosa säilitamiseks võõrdepõrsad või tapaloomad importida või kaotada oma turuosa). Tapaloomade arv oli 2025. aastal väiksem ja sealiha toomine vähenes. Sealiha toodeti 40 739 tonni. Sigu tapeti tegevusloaga lihakäitlemisettevõtetes 2025. aastal 488,6 tuhat (4% vähem kui eelmisel aastal) ning neist 88% väärindati lihatööstustes. 2025. aastal oli seega kokkuostetud sigade arv ja saadud lihakogus -10% väiksem. 2025. aasta keskmiseks sealiha kokkuostuhinnaks kujunes 1822 €/t, mis oli aastatagusega võrreldes 10% madalam. Sigade arv ei ole 2026. aasta I kvartali lõpuks taastunud ja oli aastatagusega võrreldes oluliselt väiksem. 2026. aasta kolmel esimesel kuul oli seega sigade kokkuost ja saadud lihakogus aastatagusega võrreldes väiksem. Sealiha hind, mis 2026. aasta jaanuaris ja veebruaris püsis vahemikus 158-159 €/100kg, langes märtsis 4%. Searümba (E klass) hind oli 2026. aasta märtsis Eestis 173 €/100kg, mis moodustas 106% EL keskmisest sealiha hinnast.

8

Munad: Maailma suurim munatootja on jätkuvalt Hiina (u 40% kogu toodangust), järgnevad USA ja India. EL toodab aastas mune umbes 6,6 mln tonni. ELi peamised tootjad on Prantsusmaa, Saksamaa ja Poola. 2025. a toodeti 36,1% ELi munadest täiustatud puurides, 40,7% peeti lindlas, 16,6% olid vabapidamisel ja 6,6% olid mahetootmises. Samal aastal oli ELis kokku 397,6 mln munakana. Maailmaturul on munade hind kõrgeim ELis (292 €/100 kg), järgnevad Brasiilia (141 €/100 kg) ja India (77 €/100 kg). Madalaim munade hind on USAs (62 €/100 kg). 2026. a 20. nädala kohaselt on munade hinnad kõikide pidamisviiside puhul tõusnud võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Kõige rohkem on hind tõusnud lindla munadel (+8%) ja kõige vähem täiustatud puuride munadel (+5,5%). Siiani on 2026. aastal olnud munade hinnad kõrgemad kui 2025. aasta hinnad. Munade hinda mõjutavad sisendite hinnad, mis on alates veebruarist tõusnud. Samuti mõjutavad hinda import kolmandatest riikidest ja linnugripi puhangud. Ukrainast imporditud munade kogus on kuni 4. maini 2026 44 691 t. Perioodil 01.10.25-07.05.26 oli ELis 727 linnugripi haiguspuhangut, millest enamus toimusid Poolas (41% lindudest), Itaalias (12%) ja Saksamaal (9%). Kui võrrelda 2025. ja 2026. aasta maikuud on Eesti kanamunade kaalutud keskmised tootjahinnad (€/10 tk käibemaksuta) puuris (11,4%) ja lindlas tõusnud (6,1%), vabapidamisel langenud (0,1%).

Kartul: Kartulituru olukord ELis on keeruline, kuna kasvupind 2025. aasta suurenes ja saadi rekordsaak, mistõttu pakkumine ületab nõudluse ja kartuli hind ELis on ajalooliselt madalal tasemel (kohati negatiivne, antakse söödaks). EL kartulituru olukorra tasakaalustumine võtab aega vähemalt ühe või kaks hooaega. Madal hind ja üle pakkumine ELi siseturul on viinud alla ka kohaliku kartuli hinna. Kartuli tootjahind Eestis on alates septembrist liikunud langustrendis 0,35€/kg tasemele 0,17€/kg. Eestis oli aprillis kartuli tootjahind 0,17€/kg (-19% vs märts; -43% vs 2025 aprill).

Aiandussektor: Köögiviljade hinnad Eestis olid aprillis järgmised: valge peakapsas 0,21€/kg (+5% vs märts; -52% vs 2025 aprill), porgand 0,25 €/kg (+19% vs märts; 0% vs 2025 aprill), söögipeet 0,23 €/kg (+5%vs märts; -18% vs 2025 aprill), kaalikas 0,66 €/kg (0% vs märts; +2% vs 2025 aprill). Viljapuude ja marjaaedade talvekahjustused on vaarika- ja luuviljaliste puuviljade istandikes. Talv 2025/2026 oli normist külmem. Käre pakane veebruaris (Lõuna-Eestis kohati –27 kraadi) põhjustas ulatuslikke talvekahjustusi vaarikaistandikes, eriti sortidel ’Glen Ample’ ja ’Glen Dee’. Lagedate kohtade peal olevad istandikud ei lehti või lehtivad osaliselt. Talvekahjustused on ka luuviljalistel viljapuudel (sorditi erinev), mõnede puude kahjustus on nii tugev, et on oht, et puud ei taastugi. Samuti on viljapuid kurnanud eelmise aasta liigniiskus. Kevadine öökülm - sel aastal õitsemise ajal on öökülma oht olnud tagasihoidlik. Miinust esines peamiselt Ida- ja Lõuna-Eestis 6. ja 8. mai öösel ja sedagi mõne tunni jooksul. Polli ilmajaam fikseeris miinimum temperatuuriks -2,51 C. Maasikatel on üksikud mustad õied katteloori all olevates istandikes, aga kahjud ei ole suured. Luuviljaliste viljapuude massiline õitsemine algas 9.-10. mail. Esmase hinnangu kohaselt on õitsemine üle keskmise, kuid probleeme on tolmeldajate vähesusega (vähe on näha nii looduslikke tolmeldajaid kui ka mesilasi). Õuna- ja pirnipuude õitsemine on rohke.

Eesti põhisõnumid:  Täname komisjoni ülevaate eest ja võtame informatsiooni teadmiseks.  Piimaturu olukord on keeruline ja murettekitav. Seetõttu peame oluliseks, et Euroopa Komisjon

jälgiks turul toimuvat järjest suurema tähelepanuga ja oleks valmis vajadusel sekkuma.

Ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP)

Päevakorrapunkti eesmärk: poliitiline arutelu.

Sisu lühikokkuvõte: ÜPP 2027+ reformi arutatakse ajal, mil Euroopa põllumajandus seisab silmitsi suurte majanduslike, keskkonnaalaste ja geopoliitiliste probleemidega. Põllumajandustootjaid

9

mõjutavad turu kõikumine, kliimariskid ja surve sissetulekutele. Samal ajal peab põllumajandus jääma konkurentsivõimeliseks, toetama keskkonna-, kliima- ja toidujulgeoleku eesmärke ning soodustama innovatsiooni ja põlvkondade vahetust. Liikmesriigid on rõhutanud, et uus ÜPP peab olema lihtsam, paindlikum ja paremini kohandatav riiklikele ja piirkondlikele oludele. ÜPP 2027+ ja ühise turukorralduse (ÜTK) ettepanekud lähtuvad põhimõttest, et ÜPP peab jääma ELi ühiseks poliitikaks, kuid liikmesriikidele tuleb anda suurem roll selle rakendamisel. Selleks koondatakse toetused riigiplaani (NRPP), mis annab liikmesriikidele rohkem võimalusi kujundada meetmeid vastavalt oma vajadustele, säilitades samal ajal ELi ühise suuna. Eesistujariik on püüdnud viia paindlikkuse, subsidiaarsuse ja lihtsustamise eesmärgid konkreetsetesse muudatusettepanekutesse nii ÜPP kui ka ÜTK puhul. Eesmärk on toetada õiglast, konkurentsivõimelist ja vastupidavat põllumajandussektorit, säilitades samal ajal ÜPP ühtsuse ja siseturu toimimise. Sama põhimõte kajastub ka ÜPP riiklikes soovitustes, mis ei ole siduvad, kuid aitavad liikmesriikidel lahendada peamisi põllumajanduse ja maapiirkondade probleeme. Oluline samm on olnud ÜPP erisätete toomine laiemast NRPP raamistikust tagasi ÜPP ja ÜTK ettepanekutesse. Selle eesmärk on muuta õigusraamistik selgemaks, sidusamaks ja lihtsamini rakendatavaks. Kuigi tulevast ÜPPd rakendatakse laiemas raamistikus, peetakse oluliseks, et selle toimimiseks vajalikud sätted oleksid ettepanekutes selgelt kirjas. Põllumajandustootja määratluse puhul on püütud tagada õiguskindlus ja järjepidevus, vältides samal ajal liiga jäika ühist määratlust, mis ei sobi kõigile liikmesriikidele. Liikmesriikide soovil on mitu kohustuslikku meedet muudetud vabatahtlikuks. See annab liikmesriikidele suurema võimaluse otsustada, millised lahendused sobivad nende olukorras kõige paremini. Samal ajal on mõnel juhul lisatud täiendavaid sätteid, et poliitika üldine ambitsioonikus säiliks. Muudatusettepanekud suurendavad paindlikkust ka sissetulekutoetuste puhul. Liikmesriikidel on rohkem võimalusi suunata toetusi enim abi vajavatele põllumajandustootjatele. Samal ajal säilib kohustuslik nõue anda noortele põllumajandustootjatele kõrgemat toetust, et toetada põlvkondade vahetust. Põlvkondade vahetust käsitletakse ka pensioniealiste põllumajandustootjate toetamise puhul. Pensioniealiste põllumajandustootjate toetuse saamisest väljaarvamise asemel on eelistatud lähenemist, mis toetab põllumajandusettevõtete üleandmist ning maa ja juhtimise järkjärgulist üleminekut, arvestades liikmesriikide erinevaid süsteeme ja tingimusi. Sarnane lähenemine kehtib põllumajandusmaa majandamise tingimustes. Säilib ühine miinimumtase nõuetele ja kaitsetavadele, kuid liikmesriikidele antakse võimalus neid täpsemalt kujundada vastavalt oma geograafilistele, kliima- ja tootmistingimustele. Samuti nähakse ette erandid ja proportsionaalsem lähenemine väiketootjatele, näiteks kontrolli- ja nõuete rakendamisel ning halduskoormuse vähendamisel. Üldiselt on eesistujariigi eesmärk olnud anda liikmesriikidele rohkem võimalusi kujundada meetmeid vastavalt oma vajadustele, eriti sissetulekutoetuste, keskkonna- ja kliimameetmete ning ELi koolikava puhul. Paindlikkust on suurendatud ka sektorites, kus saab rakendada valdkondlikke sekkumisi, näiteks valgurikaste kultuuride, lina ja kanepi puhul. Samal ajal on rõhutatud, et need sekkumised peavad toetama ÜPP eesmärke tasakaalustatud viisil. Sama tasakaalu on püütud hoida ka ÜTK määruse puhul. Eesmärk on tugevdada põllumajanduse konkurentsivõimet, vastupidavust ja toidujulgeolekut, ühendades ühised ELi reeglid ja vajaduse korral paindlikuma lähenemise. See puudutab muu hulgas kanepi, valgurikaste kultuuride ja suhkru sektoreid. Samuti on tähelepanu pööratud varustuskindlusele. Eesmärk on parandada ELi tasandi koordineerimist, valmisolekut ja teabevahetust kriiside ajal, jättes samas liikmesriikidele vastutuse oma riiklike meetmete ja varude korraldamise eest. Kokkuvõttes on eesistujariigi hinnangul saavutatud head edusammud tasakaalustatud lahenduse suunas. Muudatusettepanekud püüavad vastata liikmesriikide ootustele paindlikkuse, subsidiaarsuse ja lihtsustamise osas, säilitades samal ajal ÜPP ELi ühise poliitikana ning hoides selle põhielemendid uues raamistikus selged ja nähtavad.

10

Sellest hoolimata on nõukogu töö edasiviimiseks vaja täiendavaid poliitilisi suuniseid. Eeltoodut arvestades palutakse delegatsioonidel vastata järgmisele küsimusele:

Eesistujariik on püüdnud tasakaalustada kolme eesmärki: selgemat ja sidusamat õigusraamistikku, suuremat paindlikkust liikmesriikidele ning liidu ühiste eesmärkide säilitamist. Kas teie hinnangul saavutas eesistujariigi tekst need eesmärgid ja milliseid osi tuleks veel edasi arendada?

Eesti põhisõnumid:  Täname eesistujariiki tehtud töö eest! Leiame, et suures pildis on arutelud liikunud õiges suunas.  Soovime siiski näha veel suuremat üldist vabatahtlikku lähenemist, eelkõige aktiivse

põllumajandustootja mõiste rakendamisel, toetuse järkjärgulise vähendamise ja toetuse piiramise reeglistiku kohaldamisel, väheneva pindalapõhise sissetulekutoetuse (DABISe) keskmise vahemike ühikumäära kehtestamisel ja pensionäride küsimuses ning väikepõllumajandustootjate toetuse osas.

 Toiduga kindlustatus hõlmab kogu toiduainete tarneahelat. Tervitame, et NRPP määruse viimaste muudatuste hulgas on lisatud sõnastus toidu töötlemise ja turustamise toetamise osas ja soovime, et vastav muudatus lisatakse ka ÜPP määrusesse.

 Tervitame muudatusi, mis puudutavad liikmesriikidele paindlikkuse andmist seoses sektoripõhiste sekkumiste rakendamise kohustuslikkusega.

Eesti lähtub järgmistest seisukohtadest: Vabariigi Valitsuse 11. detsembril 2025. a istungil ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 23. jaanuari 2026. a istungil heaks kiidetud Eesti seisukohad Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika, ühise turukorralduse poliitika ja koolikavade ettepanekute kohta eelarveperioodil 2028–2034; Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2025–2027, mis on heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2025. aasta istungil ning Vabariigi Valitsuse 27. novembril 2025. a istungil ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 4. detsembri 2025. a istungil heaks kiidetud Eesti seisukohad Euroopa Liidu pikaajalise eelarve aastateks 2028–2034 kohta.

Määrus, millega muudetakse ÜPP strateegiakavade määrust ja ÜPP horisontaalmäärust seoses väetiste hindade tõusuga (COM(2026) 282)

Päevakorrapunkti eesmärk: üldise lähenemisviisi kokkuleppimine, arvamuste vahetus.

Sisu lühikokkuvõte: Väetised on põllumajandusliku tootlikkuse, põllumajandusettevõtete elujõulisuse ja toiduga kindlustatuse jaoks hädavajalikud. Vähem kui viie aasta jooksul on mineraalväetiste hinnad maailmas ja Euroopas teist korda järsult tõusnud. Näiteks on Statistikaameti väliskaubandusstatistika andmetel lämmastikväetiste puhul keskmine impordi hind võrreldes 2024. a suurenenud 269 eurolt 317 euroni tonni kohta (+~18%) ning kompleksväetiste puhul 485 eurolt 579 euroni tonni kohta (~+20%). Peab aga arvestama, et impordistatistikas kajastuv hind põhineb imporditehingul, mille tingimused, sealhulgas hind, võidi kokku leppida nädalaid või kuid enne kauba saabumist. Seetõttu sisaldab impordi alusel arvutatud keskmine hind sageli ajalist nihet võrreldes hetke turuhinnaga. 2022. aastal esitas komisjon teatise väetiste kättesaadavuse ja taskukohasuse tagamise kohta1 („2022. aasta teatis“), milles sätestati viivitamatud meetmed kättesaadavuse ja taskukohasuse tagamiseks. Sellest ajast alates püsinud kõrged hinnad ja struktuursed raskused ajendasid komisjoni teatama teatises REsourceEU2 väetiste tegevuskava koostamisest, et tagada ELis toodetud väetiste kättesaadavus ja taskukohasus ning teha ettepanekuid meetmeteks, mis võimaldaksid üle minna ringlussevõetud toitainetele ja muudele alternatiividele. Lähis-Ida kriis on veelgi teravamalt esile toonud ELi väetisetarnega seotud struktuursed kitsaskohad.

1 communication-ensuring-availability-affordability-fertilisers_en_3.pdf 2 Commission adopts RESourceEU to secure raw materials, reduce dependencies and boost competitiveness

11

Väetisekulud on põllumajandustootjate jaoks üks olulisemaid kuluartikleid. Väetiste osakaal põllumajandusettevõtete kuludes on eriti suur taimekasvatajate puhul, moodustades 2023. aastal 24% vahetarbimisest ja 16% kogusisenditest. 2025. aasta viimases kvartalis olid ELi põllumajandustootjate väetisekulud endiselt 62% kõrgemad kui 2020. aasta tasemel ehk enne eelmist hinnatippu. 2026. aasta esimestel kuudel on tõusnud ELis toodetud väetiste hinnad, kõige enam tõusid lämmastikväetiste hinnad, mida on mõjutanud üleilmne nõudlus ning kaubandusest ja geopoliitikast tulenevad tegurid. 2026. aasta aprillis tõusid lämmastikväetiste hinnad ELis võrreldes 2025. aasta detsembriga veel 40%. Väetiste taskukohasuse vähenemise tõttu võivad põllumajandustootjad vähendada väetiste kasutamist, mis võib negatiivselt mõjutada saagi kvaliteeti ja saagikust ning vähendada mõne kultuuri kasvatamise tasuvust, mõjutades seeläbi ELi põllumajandustoodangut. See võib samuti viia selleni, et põllumajandustootjad lähevad üle vähem lämmastikväetist vajavatele või lämmastikku siduvatele kultuuridele. Samuti võib toitainete ebapiisav või tasakaalustamata kasutamine avaldada pikaajalist negatiivset mõju mullaviljakusele. Eelpool mainitut arvestades avaldas Euroopa Komisjon 2026. a mais väetiste tegevuskava ning selle jätkutegevusena 12. juunil 2026. a kehtiva perioodi ÜPP strateegiakava määruse ja ÜPP horisontaalmääruse muutmise määruse ettepaneku, et pakkuda paindlikkust väetiste praegustest kõrgetest hindadest sektorile tuleneva mõju leevendamiseks. Määrus soovitakse vastu võtta kiirmenetluse korras ning liikmesriikidelt küsitakse mandaati Euroopa Parlamendiga läbirääkimiseks juba 15. juuni 2026. a põllumajanduse erikomitees. Seejärel viiakse määruse eelnõu ettepanek Nõukogu üldise lähenemisviisi kinnitamisele 22.-23. juulil 2026. toimuvale põllumajandus- ja kalandusnõukogu istungile (AGRIFISH-le).

Euroopa Komisjon on väetiste hinnatõusu leevendamiseks välja pakkunud kolm peamist lühiajalist meedet:

 Kehtestada uus sekkumisliik, mis võimaldab liikmesriikidel anda erakorralist ja ajutist likviidsustoetust põllumajandustootjatele, keda mõjutavad Lähis-Ida kriisist tingitud kõrgemad väetisekulud. Uut sekkumisliiki võib kuni 65% ulatuses sekkumise kogumahust rahastada Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) ning liidu panus ehk EAFRD summa võib moodustada kuni 25% liikmesriigile juba varem nii 2026. kui 2027. aastaks kriisitoetusteks võimaldatud maksimumsummadest. Liikmesriigid võivad sekkumisele lisada täiendavat riiklikku rahastamist kuni 200% ulatuses EAFRD summast. Liikmesriikidele antakse võimalus kasutada II samba ehk EAFRD kasutamata vahendeid ning suunata need erakorralise abi andmiseks Lähis-Ida kriisist tingitud väetisehindade tõusu tõttu negatiivselt mõjutatud põllumajandustootjate toetamiseks. Euroopa Komisjon on loonud võimaluse kasutada selliseks uueks sekkumiseks EAFRD vahendeid kuni 65% sekkumise kogumahust, mis aga eeldaks 35% ulatuses siseriiklikku rahastust. Võimalik, et Eesti kasutab seda võimalust juhul, kui on oht, et meil jääb EL-i vahendeid kasutamata, sest muudatusega ei suurendata ELi vahendite eelarvet, vaid antakse paindlikkust olemasoleva eelarve ümberjaotamiseks, ehk vajadusel olemasolevatelt vähem prioriteetsetelt sekkumistelt vahendite ära võtmiseks. ELi panus ehk EAFRD summa võib moodustada kuni 25% liikmesriigile juba varem nii 2026. kui 2027. aastaks kriisitoetusteks võimaldatud maksimumsummadest (Eesti puhul vastavalt 8,70 ja 8,79 mln eurot). Lisaks võivad liikmesriigid anda täiendavat toetust siseriiklikest vahenditest kuni 200% ulatuses EAFRD summast. Selle võimaluse puhul on ohukohaks liikmesriikide erinevad eelarvelised võimalused, mis võib tuua kaasa erinevusi rakendatava toetuse kogumahus ja seeläbi moonutusi konkurentsitingimustes. Eesti puhul mõjutavad eelarveruumi muu hulgas ka piirkondlikust julgeolekuolukorrast tulenevad kõrgemad kaitsekulud.

12

 Lubada liikmesriikidel teha suuremas määras ettemakseid enne 16. oktoobrit 2026. aastal, et toetada põllumajandustootjate likviidsust. Selle meetme eesmärk on anda põllumajandustootjatele võimalus teha vajalikke investeeringuid, sealhulgas soetada väetisi, ning tagada selleks vajalikud vahendid varem. Siiski ei suurenda see meede makstava toetuse kogusummat. Ettemakse tegemise võimalus väiksemas mahus on olnud ka siiani, kuid seni on Eesti põllumajandustootjad eelistanud saada otsetoetused (v.a ökokavad) kätte detsembris. Ettemaksete tegemine muudab toetuste maksmise ajakava, kuna ettemakse tegemise ajaks ei ole kõiki kontrolle läbi viidud ja täiendavad kontrollid tehakse aasta lõpus-uue alguses ning teise makse tegemine nihkub sellevõrra edasi järgmise aasta esimesse poolde. Meetme rakendamisel peab tootja arvestama, et täiendava toetuse summa väheneb vastavalt ettemaksena saadud osale, kuna toetuse kogusumma ei muutu ning paindlikum on üksnes toetuse väljamaksmise aeg. Meetme rakendamisel on täiendav halduskoormus nii toetuse taotlejatele kui ka makseasutustele, kes peavad pidama arvestust ning teostama makseid mitu korda.

 Näha ette võimalus kohandada 2027. kalendriaasta otsetoetuste eraldisi, et võimaldada paindlikku põllumajandustootjate toetuse kavandamist ÜPP strateegiakavade viimaseks aastaks. 2027. a otsetoetuste suurendamiseks ette nähtud summa maksimaalseks suuruseks on Eesti puhul 26,4 mln eurot ning vähendamiseks ette nähtud summa maksimaalseks suuruseks on Eesti puhul 51,2 mln eurot. Liikmesriigid peavad vastava otsuse tegema hiljemalt 2026. a 31. augustiks.

Eesti seisukohad:  Eesti toetab ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakavade määruse ja ÜPP

horisontaalmääruse muutmise määruse eelnõu vastuvõtmist kiirmenetluse korras.  Toetame komisjoni ettepanekus pakutud meetmeid Lähis-Ida kriisist põhjustatud väetiste

hinnatõusu leevendamiseks ja põllumajandustootjate likviidsuse parandamiseks, sealhulgas uue erakorralise ja ajutise likviidsustoetuse loomist, ÜPP otsetoetuste varasemate ettemaksete võimaldamist ning suuremat paindlikkust 2027. a otsetoetuste vahendite kasutamisel.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1272/2008, (EÜ) nr 1223/2009 ja (EL) 2019/1009 teatavate keemiatooteid käsitlevate nõuete ja menetluste lihtsustamise kohta (COM(2025) 531)

Päevakorrapunkti eesmärk: seisukohad täiendatakse seoses ohtlike ainete märgistamise ja väetisetoodete nõuetega eelnõude paketis.

Sisu lühikokkuvõte: Soovime, et väetisetoodetes kasutatavad mikroorganismide ja materjalide loetelu ja nõuded nende töötlemismeetoditele oleksid regulaarselt ajakohastatud, et kõikidel ettevõtetel oleks lihtsam uusi tooteid turule lasta. Samuti toetab see varem väetisetoodete määruse ettepaneku kohta sõnastatud positsiooni3, et Euroopa Liidu ühtse siseturu tõrgeteta toimimiseks on vaja väetisetoodete kättesaadavaks tegemiseks turgu võimalikult suurel määral ühtlustada nii esmasest kui ka teisesest ning orgaanilisest toorainest toodetud väetiste puhul. Meie jaoks on vastuvõetavad erinevad lahendused selle eesmärgi saavutamiseks, mis sätestatakse delegeeritud aktis. Oluline selle juures on, et nimetatud info oleks ajakohastatud õigusakti tasemel, sest see annab kõigile turuosalistele piisava õiguskindluse ja võrdsed võimalused. Mitmed arengud läbirääkimiste käigus võimalike lahenduste osas toetavad meie eesmärke. Näiteks on läbirääkimistel Euroopa Parlamendiga jõutud lähenemiseni, mis keskendub väetisetoodete koostisainete kategooriate nõuete korrapärasele läbivaatamisele, sealhulgas toitainepolümeeride kategooria nõuete hindamisele esimeses ülevaatuses. Euroopa Parlament on ka soovinud anda komisjonile volitust kehtestada ohutuse ja agronoomilise tõhususe kriteeriumid ning hindamise

3 Vabariigi Valitsuse 5.05.2016. aasta ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 23.05.2016. aasta istungil heaks kiidetud Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega kehtestatakse eeskirjad CE-märgisega väetisetoodete turul kättesaadavaks tegemise kohta ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 1069/2009 ja (EÜ) nr 1107/2009, eelnõu kohta

13

metoodika lisaks väetistes kasutatavate mikroorganismide kohta ka materjalide ja töötlemismeetodite kohta, ning luua avatud koostisainete kategooria. Komisjon on ka varasemalt püüdnud sellist kategooriat välja töötada. Tehniliste arutelude tulemusena jõuti esialgsele kompromissile, mille kohaselt tehakse komisjonile ülesandeks proovida uuesti sellise kategooria loomist. Juhul kui see ei õnnestu, peab Euroopa Komisjon koostama aruande, milles peab selgitama põhjuseid, miks uut kategooriat ei olnud võimalik luua.

Eesti seisukohad:

1. Peame vajalikuks väetisetoodetes kasutatavate koostisainete ja töötlemismeetodite loetelu regulaarset ajakohastamist delegeeritud aktiga. Eesti saab lõppkokkulepet toetada ka juhul, kui Euroopa Komisjonile ei kehtestata kohustust avaldada turujärelevalve eesmärgil infot tootjate ja teavitatud asutuste hinnatud mikroorganismide kohta, sest info on võimalik kättesaadavaks teha ka turujärelevalve asutuste tõhusa koostöö kaudu. Eesti eelistab kehtiva nõude säilitamist, mis kohustab väetisetoodete erinevates koostisainete kategooriates muudatuste tegemiseks koostama eraldi delegeeritud õigusakte, kuid Eesti saab lõppkokkulepet toetada ka siis, kui eelnimetatud delegeeritud aktide eraldi esitamise kohustust ei ole.

Selgitus: Kuigi soovisime, et Euroopa Komisjon avaldaks tootja ja teavitatud asutuse poolt kehtestatud metoodika alusel hinnatud mikroorganismide info turujärelevalve eesmärgil, ei ole Eestil õnnestunud läbirääkimistel seda saavutada. Kuigi eesmärki ei ole võimalik saavutada algselt kavandatud viisil, saavad alternatiivina liikmesriikide turujärelevalve asutused oma ELi väetisetoodete halduskoostöö rühma (FERTI ADCO) kohtumiste raames koostada hinnatud mikroorganismide nimekirja ja seda omavahel jagada. Nii saab eesmärgi osaliselt saavutada praktilise koostöö kaudu ja Eesti saab kompromissi nimel toetada lõppkokkulepet ka siis, kui Euroopa Komisjonile nimetatud info avaldamise kohustust ei kehtestata. Kuigi Eesti esialgne seisukoht oli kehtiva delegeeritud aktide eraldamisklausli nõude kaotamise suhtes selgelt eitav ning eraldamisklausel õnnestus säilitada nõukogu üldise lähenemisviisi tekstis, siis ei ole eesistujal õnnestunud triloogide käigus nõukogu positsiooni kaitsta ning suure tõenäosusega Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni soovil eraldamisklausel kustutatakse. Kuigi Eesti eelistaks eraldi delegeeritud akte, sest see võimaldab liikmesriikidel paremini muudatuste protsessis kaasa rääkida ja vajadusel muudatusi tagasi lükata, siis kompromissi nimel oleme valmis kokkulepet toetama ka juhul, kui eraldamisklausel kustutatakse. Seetõttu täpsustame kehtivas seisukohas olevat „ei toeta“ positsiooni konstruktiivsemaks „eelistab säilitamist“ sõnastuseks, jättes samal ajal alles selge poliitilise suuna ning võimaldades kompromissi raames edasi liikuda.

2. Eesti toetab õigusselguse suurendamist loomsetest kõrvalsaadustest saadud materjalide kasutamisel väetiste tootmises ning lahenduste leidmist, mis hõlbustavad ringmajandust ja sekundaarsete toorainete turule jõudmist. Samas peame oluliseks, et muudatused on kooskõlas olemasoleva õigusraamistiku, eelkõige väetisemääruse eesmärkidega. Eesti toetab lahendusi, mis aitavad selgitada loomsetest kõrvalsaadustest saadud materjalide tootmisahela lõpp-punkti kindlaskmääramist väetiste kontekstis, tingimusel, et need on praktiliselt rakendatavad ega kahjusta loomsete kõrvalsaaduste regulatsiooni eesmärke, sealhulgas ohutuse ja tervisekaitse kõrget taset.

Selgitus:Euroopa Parlament on väetisetoodete määruse läbirääkimistel teinud ettepaneku käsitleda probleemi, et turuosalistel on raskusi loomsetest kõrvalsaadustest saadud materjalide „lõpp-punkti“ (end point) tunnustamisega väetiste tootmisel, eriti väetisetoodete määruse nõuete täitmisel. Parlament tegi ettepaneku muuta loomsete kõrvalsaaduste määrust, et täpsemalt suunata lõpp-punktide määratlust väetiste jaoks väetisetoodete määruse nõuete kohaldamisel. Komisjon juhtis tähelepanu sellele, et ettepanek võib tekitada probleeme õigusliku aluse ja ettepaneku

14

ulatuse osas. Seetõttu otsitakse lahendusi, mis võimaldaksid küsimust lahendada täielikult väetisemääruse õigusraamistiku piires. Eesti toetab edasist arutelu ja ootab Euroopa Komisjoni hinnangut kavandatavate lahenduste teostatavuse kohta. Eesti on varasemalt pöördunud Euroopa Komisjoni poole ettepanekuga volitada Euroopa Toiduohutusametit (EFSA) läbi viima uus riskihinnang 1. kategooria loomsetest kõrvalsaadustest pärineva liha- ja kondijahu (MBM) tuha kasutamise kohta. Eesmärk on luua teaduspõhine alus, mis võimaldaks tulevikus kaaluda sellise tuha kasutamist orgaanilise väetise või mullaparandusainena (OFSI).

3. Nõustume, et ohtlike ainete klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist käsitlevas määruses pikendatakse tähtaega, mille jooksul tarnijatel on kohustus aine klassifikatsiooni muutmise korral uuendada toodete märgistust. Saame olla paindlikud maksimaalse tähtaja pikkuse suhtes, mis eelistatult ei ületa 18 kuud.

Selgitus: Eesti ei toetanud komisjoni ettepanekut kaotada ohtlike ainete klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist käsitlevas määruses (CLP-määrus) kehtiv 6-kuuline tähtaeg toodete märgistuse ajakohastamiseks, kui aine või segu klassifikatsiooni on muudetud ja selle tulemuseks on uue ohuklassi lisamine või rangem klassifikatsioon või mis nõuab lisateabe esitamist märgistusel. Eesti pidas vajalikuks tähtaja säilitamist, kuid nõustusime selle pikendamisega maksimaalselt 12 kuuni. Nõukogus saavutatud kokkulepe vastas 24.10.2025 ELAK kinnitatud Eesti seisukohtadele, kuid Euroopa Parlament soovib tähtaega pikendada 18 kuuni. Arvestades seda, et eelnõus säilib tarnijate kohustus toodete märgistust uuendada põhjendamatu viivituseta, siis saame kokkuleppe saavutamise eesmärgil maksimaalse tähtaja sätestamisel olla paindlikud. Tähtaja pikendamine ei too kaasa olulisi terviseriske, kuivõrd sellega ei kaasne vahetut ohtu tervisele. Samuti säilivad muud meetmed ohutuse tagamiseks, näiteks tuleb viivituseta ajakohastada ohutuskaarte ning ohutusteavet on võimalik anda ka muude kanalite kaudu (sh digitaalsed lahendused). Oluline on, et määruses säiliks selgelt määratletud maksimaalne tähtaeg, mis annaks piisavat õiguskindlust ja selgust järelevalve seisukohalt.