Seaduseelnõu algatamine

Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee

Riigikogu juhatus   Meie: 18.06.2026 nr 2-6/26-01267-1

      Seaduseelnõu algatamine

  Vabariigi Valitsus algatab kutse- ja oskusseaduse eelnõu, mis oli arutusel Vabariigi Valitsuse  18. juuni 2026. a istungil.   Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust haridus- ja teadusminister.     Lugupidamisega     (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik     Lisad:  1. Seaduseelnõu 22 lehel (PDF- ja DOCX-failid)  2. Seletuskiri 99 lehel (PDF- ja DOCX-failid)  3. Lisa 1 seletuskirja juurde 26 lehel (PDF- ja DOCX-failid)  4. Lisa 2 seletuskirja juurde 65 lehel (PDF- ja DOCX-failid)   Heili Tõnisson [email protected]

.

1

EELNÕU

Kutse- ja oskusseadus

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala

(1) Käesolev seadus sätestab kutse- ja oskussüsteemi korralduse ja toimimise ning

haldusjärelevalve alused.

(2) Käesolevat seadust ei kohaldata kutsealadel, mille kutsenõuete väljatöötamine ja kutse

andmise alused on reguleeritud teiste seadustega.

(3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse

sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 2. Kutse- ja oskussüsteem

(1) Kutse- ja oskussüsteemi eesmärk on tagada kvalifikatsioonide riigisisene ja rahvusvaheline

võrreldavus ning ühiskonna ja tööturu oskusvajaduse analüüs ja prognoos.

(2) Kutse- ja oskussüsteem toetab inimeste kompetentsuse arendamist, hindamist ja

tunnustamist elukestva õppe ning tööturu ja ühiskonna vajaduste raames ning tööjõu- ja

oskusvajaduse sidumist koolituspakkumisega.

(3) Kutse- ja oskussüsteemi osad on tööjõu- ja oskusvajaduse analüüs, prognoos ja seire,

tööturul nõutavate kompetentside kirjeldamine kutsestandardis ja kompetentsiprofiilis ning

isiku kompetentsuse hindamine.

(4) Kutse- ja oskussüsteem on osa Eesti kvalifikatsioonisüsteemist, ühendades

kvalifikatsiooniraamistiku kaudu haridus- ja tööturupoliitika.

§ 3. Kompetents, kompetentsus ja kvalifikatsioon

(1) Kompetents onteadmiste, oskuste, kogemuste ja hoiakute kogum, mis võimaldab täita

kindlat töö- või õppeülesannet või tegutseda teatud olukorras.

(2) Kompetentsus on isiku tõendatud suutlikkus kasutada teadmisi, oskusi, kogemusi ja

hoiakuid töö- või õppeolukordades ja kutsealases arengus. Kompetentsust kirjeldatakse

kompetentside kogumi kaudu.

(3) Kvalifikatsioon on pädeva asutuse hindamise tulemusena tunnustatud kompetentsus.

§ 4. Kvalifikatsiooniraamistik

(1) Kvalifikatsiooniraamistik on võrdlusraamistik, mis liigitab kutse- ja haridustasemeid

omandatud teadmiste, oskuste, iseseisvuse ja vastutuse ulatuse alusel.

(2) Kvalifikatsiooniraamistiku kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

2

(3) Kvalifikatsiooniraamistiku arendamist korraldab kutseasutus.

§ 5. Kutsetegevuse valdkond ja kutseala

(1) Kutsetegevuse valdkond on terviklik majandus- või ühiskonnaelu valdkond, mis hõlmab

mitut omavahel seotud kutseala.

(2) Kutsetegevuse valdkondade loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(3) Kutseala on samalaadset kompetentsust eeldava kutsetegevuse valdkonna osa.

§ 6. Kutse, kutsetase, osakutse ja esmakutse

(1) Kutse on kutsestandardis kirjeldatud ja kutseandja otsusega tõendatud kompetentsus teatud

ametites tegutsemiseks.

(2) Kutsetase on kvalifikatsiooniraamistikuga seotud kutsealase kompetentsuse tase, mis

määratakse kutsestandardis.

(3) Osakutse on kutsestandardis kirjeldatud osa kutsest, millel on tööturul iseseisev väljund

ning mille kvalifikatsiooniraamistiku tase määratakse kutsestandardis.

(4) Esmakutse on õppeasutuse otsusega tõendatud kompetentsus, mille omandanud isikul on

kõik ametialases kompetentsiprofiilis kirjeldatud kompetentsid.

§ 7. Kutsestandard

(1) Kutsestandard on dokument, kus kirjeldatakse asjaomasel kvalifikatsiooniraamistiku

tasemel esitatavaid kutsealase kompetentsuse nõudeid.

(2) Kutsestandard koostatakse juhul, kui isiku osalemist tööturul või tööalaste hüvede andmist

ja saamist piirab kutse omamise nõue, või juhul, kui tööturu osalistel on selle järele tõendatud

vajadus.

(3) Kutsestandardite koostamise, muutmise ja vormistamise täpsema korra kehtestab valdkonna

eest vastutav minister määrusega.

§ 8. Kompetentsiprofiil

(1) Kompetentsiprofiil on dokument, kus kirjeldatakse ameti, kutseala või kutsetegevuse

valdkonna kompetentse kvalifikatsiooniraamistiku tasemete järgi.

(2) Kompetentsiprofiil on õppe- ja koolituskavade koostamise alus.

(3) Ametialase kompetentsiprofiili alusel koostatud õppe- ja koolituskava läbimise korral

antakse esmakutse kompetentsiprofiilis kirjeldatud ametis tegutsemiseks.

(4) Kompetentsiprofiilide koostamise, muutmise ja vormistamise täpsema korra kehtestab

valdkonna eest vastutav minister määrusega.

3

§ 9. Mikrokvalifikatsioon

(1) Mikrokvalifikatsiooni käsitatakse täiskasvanute koolituse seaduse tähenduses.

(2) Kutsestandardis või kompetentsiprofiilis võib eristada asjaomasel

kvalifikatsiooniraamistiku tasemel kompetentsi või kompetentside kogumit, millel on tööturul

iseseisev väljund ja mis on mikrokvalifikatsiooni õppekava alus.

2. peatükk

Kutse- ja oskussüsteemi osalised

§ 10. Kutseasutus

(1) Ühtse ning korrastatud kutse- ja oskussüsteemi arendamist korraldav asutus (edaspidi

kutseasutus) on Haridus- ja Teadusministeerium.

(2) Valdkonna eest vastutav minister võib kutseasutuse ülesannete täitmiseks sõlmida

eraõigusliku juriidilise isikuga halduslepingu halduskoostöö seaduses sätestatud korras.

Halduslepingu sõlmimisele ei kohaldata halduskoostöö seaduse §-s 13 sätestatut.

(3) Kutseasutuse ülesanded on:

1) kutse- ja oskussüsteemi arendamine ja rakendamine;

2) tööjõu- ja oskusvajaduse uuringute tegemiseks metoodika arendamine, valdkondlike ja

temaatiliste tööjõuvajaduse uuringute tegemine, uuringutulemuste tutvustamine ja tööjõu

järelkasvu tagamiseks tehtud ettepanekute elluviimise seire;

3) kutse- ja oskussüsteemiga seotud dokumendivormide väljatöötamine;

4) kompetentsiprofiili ja kutsestandardi koostamise metoodika väljatöötamine ja kehtestamine;

5) kompetentsiprofiilide ja kutsestandardite väljatöötamine, uuendamine ja kehtestamine,

arvestades valdkondliku eksperdikogu ettepanekuid ning eksperdihinnanguid;

6) kutseandja valimine;

7) kutse andmise korra kehtestamine;

8) kutse taotlemisega seotud kulude kalkulatsiooni vormi kehtestamine;

9) kutse taotlemisega seotud tasude kehtestamine;

10) haldusjärelevalve kutseandja kutse andmise tegevuse üle;

11) tööjõu ja oskuste arendamise nõukogu töö korraldamine ja isikkoosseisu kinnitamine;

12) valdkondlike eksperdikogude moodustamine, nende töö korraldamine ja tegevuse

lõpetamine;

13) teabehalduse lisanõuete kehtestamine kutse andmise menetluses;

14) Eesti kutse- ja oskussüsteemi tutvustamine riigis ja rahvusvaheliselt;

15) kutse- ja oskussüsteemialane nõustamine ja koolituste korraldamine;

16) oskuste ja kvalifikatsioonidega seotud Euroopa Liidu algatuste elluviimine;

17) muudest õigusaktidest tulenevad ülesanded.

(4) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel on kutseasutuse ülesannete täitmiseks sõlmitud

haldusleping, võib halduslepingu alusel volitatud eraõiguslik juriidiline isik töödelda

isikuandmeid käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 sätestatud ülesannete täitmisel

isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõike 5 tähenduses.

§ 11. Tööjõu ja oskuste arendamise nõukogu

(1) Tööjõu ja oskuste arendamise nõukogu moodustab ning selle institutsionaalse koosseisu ja

töökorra kinnitab Vabariigi Valitsus korraldusega.

4

(2) Tööjõu ja oskuste arendamise nõukogu moodustatakse tööjõu ja oskuste arendamise,

konkurentsivõime edendamise ning elukestva õppe valdkonnaga seotud institutsioonide

esindajatest.

(3) Tööjõu ja oskuste arendamise nõukogu ülesanded on:

1) ettepanekute tegemine haridusvaldkonna ja tööturu osalistele, kes on seotud oskuste

arendamisega, kutse- ja oskussüsteemi ning kvalifikatsiooniraamistiku arendamiseks ja

rakendamiseks;

2) Vabariigi Valitsuse ning teiste haridusvaldkonna ja tööturu osaliste nõustamine inimeste

teadmiste ja oskuste ning kvalifikatsiooniga seotud otsuste tegemisel;

3) ühiskonna tööjõunõudluse ja -pakkumise ning inimeste teadmiste ja oskustega seotud info ja

valdkondliku eksperditeadmise koondamine;

4) strateegiliste prioriteetide seadmine tööjõu- ja oskusvajaduse analüüsi, prognoosi ja seire

uuringute tegemiseks;

5) ettepanekute tegemine tööturu osalistele ja ametkondadele tööjõu järelkasvu tagamise

meetmete kavandamiseks, teadmiste ja oskuste arendamiseks, õppe- ja koolituskohtade

loomiseks tasemeõppes ja täienduskoolituses ning riigieelarvest tehtavate hariduskulutuste

otstarbekaks ja tõhusaks kasutamiseks.

§ 12. Valdkondlik eksperdikogu

(1) Valdkondlik eksperdikogu on kutseasutuse juures tegutsev sama kutsetegevuse valdkonna

töötajate, tööandjate, kutse- ja erialaühenduste, haridus- ja koolitusasutuste ning riigi

esindajatest koosnev kutseasutust ning tööjõu ja oskuste arendamise nõukogu nõustav kogu.

(2) Valdkondliku eksperdikogu eesmärk on kutsetegevuse valdkonna tööjõunõudluse

ja -pakkumise ning inimeste oskustega seotud info ja eksperditeadmise koondamine.

(3) Valdkondliku eksperdikogu ülesanded on:

1) ettepanekute tegemine kutsestandardi ja kompetentsiprofiili väljatöötamiseks ning

uuendamiseks;

2) eksperdihinnangu andmine kutsestandardi ja kompetentsiprofiili kavanditele;

3) tööjõu- ja oskusvajaduse analüüsi, prognoosi ja seire uuringute järelduste kooskõlastamine

ning valdkonna arengule avalduva mõju hindamine, tuvastades valdkonnaga seotud kitsaskohti

ja pakkudes lahendusi;

4) tööjõu- ja oskusvajaduse analüüsi, prognoosi ja seire uuringutes tehtud ettepanekute

rakendamise seiramine.

(4) Valdkondlike eksperdikogude nimetused, nende moodustamise ja lõpetamise korra

kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 13. Kutseandja

(1) Kutseandja on juriidiline isik, riigiasutus või õppeasutus, kellele kutseasutus on andnud

kutse andmise õiguse.

(2) Kui kutsealale on kehtestatud kutsestandard, valitakse kutseandja avaliku konkursiga.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud konkursi teistkordse luhtumise korral täidab

kutseandja ülesandeid kutseasutus kuni uue kutseandja valimiseni avaliku konkursi korras.

5

(4) Kutseasutus annab kutse andmise õiguse kuni viieks aastaks üldjuhul ühele konkursil

valitud kutseandjale kutse või kutsete andmiseks kutsetasemel, mis on määratud kutseandja

avaliku konkursi tingimustes. Põhjendatud juhul võib kutseasutus anda kutse andmise õiguse

mitmele kutseandjale.

(5) Kutseasutus annab kõrgkoolile kutseandja õiguse kõrgkooli avalduse alusel ilma käesoleva

paragrahvi lõikes 2 reguleeritud konkurssi korraldamata, kui õppekava vastab kutsestandardile

ja kõrgkool on riiklikult tunnustatud. Käesoleva seaduse tähenduses loetakse õppekava

kutsestandardile vastavaks, kui õppekavas kirjeldatud õpiväljundid on kooskõlas kõigi

kutsestandardis esitatud kompetentsusnõuetega.

§ 14. Kutseandja valimine

(1) Kutseandja konkursil osaleja peab vastama järgmistele tingimustele:

1) tal on vahendid ja võimalused kutse andmist korraldada;

2) tal on kutse andmiseks võetud tööle piisav arv vajaliku hariduse, väljaõppe ja kogemusega

töötajaid ning moodustatud kutsekomisjon;

3) ta on võimeline tegutsema sõltumatult, asjatundlikult, erapooletult ja kedagi

diskrimineerimata;

4) tal ei tohi olla võimalust piirata vaba ettevõtlust ega vaba ligipääsu teenuse- või kaubaturule.

(2) Kutseandjana tegutsemise õiguse taotlemiseks avalikul konkursil osalemise eest tasutakse

riigilõiv riigilõivuseaduses sätestatud määras.

(3) Kutseasutus registreerib konkursi võitjaks kuulutatud kutseandja kutse- ja oskusregistris.

(4) Kutseasutus ei rahulda taotlust osaleda kutseandja konkursil, kui:

1) ta ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele;

2) ta ei ole esitanud nõutud dokumente;

3) ta on esitanud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid;

4) tal on ajatamata riiklike maksude võlgnevusi.

(5) Kutseandja valimise avaliku konkursi korraldamise täpsemad nõuded ja korra kehtestab

valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(6) Kutseasutus töötleb konkursil osaleja esindaja ja kutse andmise korraldamisega seotud

töötaja üldandmeid ning töötamise, hariduse ja kvalifikatsiooni andmeid kutseandja valimise

avaliku konkursi ettevalmistamiseks, taotluste vastavuse kontrollimiseks ja konkursi võitja

väljaselgitamiseks.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud isikuandmeid, mis on seotud konkursi võitjaga,

säilitatakse kolm aastat pärast kutse andmise õiguse kehtivuse lõppemist. Teiste konkursil

osalejatega seotud isikuandmeid säilitatakse üks aasta pärast konkursi lõppemist.

§ 15. Esmakutse andmise õigus

(1) Kutseasutus annab esmakutse andmise õiguse riiklikult tunnustatud õppeasutusele

kutseandjana tegutsemiseks pärast õppekava registreerimist Eesti hariduse infosüsteemis, kui

õppekava vastab ametialasele kompetentsiprofiilile.

6

(2) Riiklikult tunnustatuks loetakse õppeasutus, mis on läbinud kvaliteedi hindamise

kutseõppeasutuse seaduse alusel või institutsionaalse akrediteerimise kõrgharidusseaduse

alusel ning on registreeritud Eesti hariduse infosüsteemis.

(3) Õppekava loetakse kompetentsiprofiilile vastavaks, kui õppekavas kirjeldatud õpiväljundid

on vastavuses kõigi ametialases kompetentsiprofiilis esitatud kompetentsusnõuetega.

Õppekava vastavust hindab õppekava registreerimisel Haridus- ja Teadusministeerium.

(4) Õppekava järgi esmakutse andmise õigus antakse õppeasutusele asjaomase õppekava järgi

õpetamise õiguse kehtivuse lõppemiseni.

§ 16. Kutseandja ülesanded

(1) Kutseandja ülesanded on:

1) kutsekomisjoni moodustamine ja selle töö korraldamine;

2) kutsekomisjoni töö kohta esitatud kaebuste lahendamine;

3) koostöös kutsekomisjoniga kutse andmise korra eelnõuväljatöötamine ja selle

kutseasutusele esitamine kutse andmise õigust taotledes;

4) kutse andmise korra eelnõu, kompetentsuse hindamise juhendite, eksamimaterjalide ja teiste

kutse andmiseks vajalike dokumentide väljatöötamise korraldamine;

5) kutseeksami korraldamine kompetentsuse hindamiseks sobilikus õppe- või töökeskkonnas,

sealhulgas kutseõppe tasemeõppes õppijatele;

6) kutse andmisega seotud kulude arvestus kooskõlas kutseasutuse väljatöötatud põhimõtetega

ning selle esitamine kutseasutusele;

7) kutse andmise väljakuulutamine vähemalt kaks korda aastas;

8) kutse andmisega seotud teabe avalikustamine;

9) kutset taotleva isiku avalduse ja dokumentide vastuvõtmine ning kutsekomisjonile

otsustamiseks esitamine;

10) kutseasutusele kutse- ja oskusregistrisse kandmisele kuuluvate andmete edastamine;

11) kutse andmise korraldamise ja kutse andmisega seotud rahaliste vahendite kasutamise

aruande esitamine kutseasutusele vähemalt üks kord kalendriaastas.

(2) Esmakutse andmise korral täidab õppeasutus kutseandjana järgmisi ülesandeid:

1) hindamisjuhendite ja teiste esmakutse andmiseks vajalike dokumentide väljatöötamine ja

kehtestamine;

2) kompetentsuse hindamine sobilikus õppe- või töökeskkonnas, kaasates valdkonna

tööandjaid;

3) esmakutse andmine;

4) esmakutse andmisega seotud andmete edastamine kutseasutusele kutse- ja oskusregistrisse

kandmiseks.

(3) Õppeasutusele ei kohaldata esmakutse andmise korral ega käesoleva seaduse § 13 lõike 5

alusel kutseandjana tegutsemisel käesoleva paragrahvi lõikes 1, käesoleva seaduse §-s 19, § 20

lõikes 2 ja §-s 21 sätestatut.

§ 17. Kutseandja õiguse kehtetuks tunnistamine

(1) Kutseasutus võib tunnistada konkursil valitud kutseandja õiguse kehtetuks, kui kutseandja:

1) ei vasta käesoleva seaduse § 14 lõikes 1 kutseandjale seatud tingimustele;

2) on esitanud asjaomase kirjaliku taotluse; 

3) ei võimalda teha haldusjärelevalvet oma tegevuse üle kutse andmisel; 

4) ei ole ettenähtud tähtajaks ja korras täitnud kutseasutuse ettekirjutust; 

7

5) on oma tegevuses olulisel määral või korduvalt rikkunud talle esitatud nõudeid või jätnud

täitmata talle pandud ülesandeid;

6) on esitanud konkursil osalemiseks valeandmeid; 

7) on tegevuse lõpetanud või on välja kuulutatud tema pankrot; 

8) ei ole korraldanud kutse andmist ühe aasta jooksul;

9) tegevus on olnud peatunud vähemalt kuus kuud järjest. 

(2) Kutseasutus võib tunnistada õppeasutuse kutseandja õiguse esmakutset anda kehtetuks, kui:

1) õppeasutuse õppekasvatustöös on kutseõppeasutuse seaduse alusel kvaliteedi hindamise

tulemusena avastatud olulised mittevastavused;

2) õppeasutus jääb kõrgharidusseaduse alusel institutsionaalsel akrediteerimisel

akrediteerimata;

3) õppekava ei vasta kutsestandardile või ametialasele kompetentsiprofiilile.

3. peatükk

Kutse andmine

§ 18. Kutse andmise alused

(1) Kutse ja osakutse annab kutseandja otsusega, kui kutseeksam on sooritatud.

(2) Esmakutse annab õppeasutus otsusega ametialase kompetentsiprofiili alusel koostatud

õppekava lõpetamise korral.

(3) Kutseandja teeb kutse, osakutse ja esmakutse andmise otsuse kohta kande kutse- ja

oskusregistris, mis kajastab isiku kompetentsuse vastavust kutsestandardis või

kompetentsiprofiilis kehtestatud nõuetele ja osakutse puhul kutsestandardi ühe või mitme osa

nõuetele.

(4) Õppe lõpetamise järel loetakse isikule kutse antuks kandega kutse- ja oskusregistris, kui:

1) isik on läbinud õppe Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2005/36/EÜ

kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (ELT L 255, 30.09.2005, lk 22–142) nimetatud

reguleeritud kutsealal ja

2) õppekava vastab kutsestandardile või kompetentsiprofiilile ning õppeasutus on riiklikult

tunnustatud.

(5) Isikul on õigus kasutada kutse kehtivuse ajal kutse- ja oskusregistri kandes märgitud

kutsenimetust või selle lühendit.

(6) Kutse andmine ei tohi olla diskrimineeriv ning kutse andmisel ei või nõuda kutse taotleja

kuulumist või mittekuulumist mis tahes ühendusse ega koolituste läbimist konkreetses

õppe- või koolitusasutuses.

§ 19. Kutse andmise kord

(1) Kutse andmise korra kehtestab kutseasutus.

(2) Kutse andmise kord peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

1) kutseandja nimetus;

2) kutsekomisjoni koosseis ja nõuded kutsekomisjoni liikmetele;

3) antavate kutsenimetuste ja -tasemete loetelu ning viide asjakohastele kutsestandarditele;

4) kutse taotlemise eeltingimused;

8

5) kutset taotleva isiku esitatavad dokumendid;

6) kutse andmise miinimumsagedus;

7) kindlaks määratud viisid, kuidas teavitatakse avalikkust kutse andmisega seotud tähtaegadest

ja tingimustest;

8) kutse taotleja kutsealase kompetentsuse hindamise viis ja vormid, mis sisaldavad muu hulgas

varasema õppe ja töökogemuse arvestamise aluseid kutse andmise eeltingimuste täitmisel ja

kompetentside hindamisel;

9) kutse andmise korraldamise ja otsustamise kord;

10) kutse kehtivuse aeg;

11) kutse taastõendamise tingimused ja kord;

12) nõuded hindamiskomisjoni liikmetele.

(3) Ühele kutsele kohaldatakse ühte kutse andmise korda.

§ 20. Kutseeksam ja hindamine

(1) Kutseeksam on tegevus, mille käigus kutseandja hindab, kas kutse taotlejal on

kutsestandardis või kompetentsiprofiilis kirjeldatud kompetentsid.

(2) Kutse taotleja kompetentsuse hindamine toimub kutsestandardi ja kutse andmise korra

alusel.

(3) Hindamisel arvestatakse kutse taotleja varasema õppe ja töökogemuse kaudu omandatud

teadmisi ja oskusi.

(4) Kui kutse taotlejal ebaõnnestub ühe või mitme eksamiülesande sooritamine, on tal õigus

korduseksamile.

§ 21. Kutsekomisjon

(1) Kutseandja moodustab kutse andmise erapooletuse tagamiseks kutsekomisjoni, kuhu

kuuluvad selle valdkonna kutse andmisest huvitatud asjaosaliste erialaste teadmiste ja

kogemustega esindajad.

(2) Kutsekomisjoni tööd korraldab konkursiga valitud kutseandja, selle puudumise korral

kutseasutus.

(3) Kutsekomisjoni ülesanded on:

1) töötada välja kutse andmise korra eelnõu;

2) töötada välja ja kinnitada kompetentsuse hindamise juhendid, eksamimaterjalid ning muud

kutse andmiseks vajalikud dokumendid;

3) hinnata kutset taotleva isiku kompetentsuse vastavust kutsestandardi nõuetele;

4) moodustada vajaduse korral hindamiskomisjon, kes hindab kutset taotleva isiku

kompetentsuse vastavust kutsestandardi nõuetele;

5) otsustada kutset taotlevale isikule kutse anda või andmata jätta;

6) koostada hindamise korraldamise ja tulemuste kohta protokoll ning esitada see kutseandjale;

7) lahendada hindamiskomisjoni tegevuse kohta esitatud kaebused.

(4) Kutsekomisjoni liige ei tohi osaleda kutset taotleva isiku kompetentsuse hindamisel ega talle

kutse andmise otsustamisel, kui ta on:

1) vahetult seotud kutset taotlevale isikule kutse andmiseks ettevalmistava koolituse või

väljaõppe korraldamisega;

9

2) kutset taotleva isiku tööandja või muul viisil isiklikult huvitatud kutse andmisest;

3) osalenud hindamiskomisjoni töös või on muude asjaolude tõttu põhjust kahelda tema

erapooletuses.

(5) Kui kutsekomisjoni liikmel ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik vastata käesoleva

paragrahvi lõikes 4 esitatud kriteeriumitele, peab kutse andmise korras olema kirjeldatud,

kuidas on tagatud erapooletu ja kvaliteetne hindamine.

§ 22. Hindamiskomisjon

(1) Kutseandja võib moodustada kutse taotleja kompetentsuse hindamiseks hindamiskomisjoni.

(2) Hindamiskomisjoni ülesanded on:

1) hinnata kutset taotleva isiku kompetentsuse vastavust kutsestandardi nõuetele;

2) koostada hindamise korraldamise ja tulemuste kohta protokoll ning esitada see

kutsekomisjonile.

(3) Hindamiskomisjon koosneb vähemalt kahest liikmest. Kui hindamine toimub sellise eksami

vormis, kus kasutatakse automaatset testimissüsteemi ja inimene eksami hindamisse ei sekku,

vaid ainult fikseerib tulemuse, võib hindamiskomisjonis olla üks liige.

(4) Hindamiskomisjoni liikmed peavad olema sõltumatud ning vajalike erialaste teadmiste ja

kogemustega.

(5) Hindamiskomisjoni liikmetele kohaldatakse käesoleva seaduse § 21 lõigetes 4 ja 5

kehtestatud nõudeid.

§ 23. Varasema õppe ja töökogemuse arvestamine

(1) Varasema õppe ja töökogemuse arvestamine on kutse andmise osa, mida rakendatakse kutse

andmise eeltingimuste ja kompetentsusnõuete täitmist hinnates.

(2) Kui kutset andes arvestatakse varasemat õpet ja töökogemust, võib kutse taotleja haridustase

olla ühe kvalifikatsiooniraamistiku taseme võrra madalam taotletavast kutsetasemest.

(3) Kutseandjal on kohustus välja töötada juhised ja korrad varasema õppe, sealhulgas

mitteformaalõppe ja iseseisvalt õpitu ning töökogemuse arvestamiseks kooskõlas kutseasutuse

kehtestatud juhistega.

§ 24. Kutse andmise otsuse kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine

(1) Kutseandjal on õigus kutsekomisjoni ettepanekul peatada kutse andmise otsuse kehtivus,

kui kutset omava isiku tegevus ei vasta kutsestandardis kirjeldatud nõuetele, kuni peatamise

aluse äralangemiseni.

(2) Kutseandjal on õigus teha kutsekomisjoni ettepanekul kutse andmise kehtetuks tunnistamise

otsus, kui:

1) kutse on saadud pettuse teel;

2) kutse on antud võltsitud või valeandmeid sisaldava dokumendi alusel;

3) kutset omava isiku tegevus ei vasta kutsestandardis kirjeldatud nõuetele.

10

(3) Kutseandja teavitab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud otsusest asjaomast isikut

ning teeb selle kohta kande kutse- ja oskusregistris.

§ 25. Kutse taotlemisega seotud tasud ja kulud

(1) Kutse taotlemisega seotud tasud, sealhulgas kutse taotlemise, kutse taastõendamise,

korduseksami, osakutseeksami, osakutse korduseksami ning varasema õppe ja töökogemuse

arvestamise hindamise tasu on kulupõhised tasud, mille eesmärk on katta kutse andmisega

vahetult seotud põhjendatud kulud ning mida ei või kasutada muude kulude katmiseks. Kutse

taotlemisega seotud tasude ülemmäär on 1500 eurot.

(2) Kutse taotlemisega seotud tasud maksab kutse taotleja või taastõendaja kutseandjale.

(3) Kutseasutus kehtestab kutse taotlemisega seotud kulude kalkulatsiooni vormid.

(4) Kutseandja esitab kutseasutusele kutse taotlemisega seotud kulude kalkulatsiooni käesoleva

paragrahvi lõikes 3 nimetatud vormil. Kutseandja avalikustab kulude kalkulatsiooni

kujunemise alused.

(5) Kutseasutus kehtestab kutse taotlemisega seotud tasude suuruse kutseandja esitatud kulude

kalkulatsioonile tuginedes. Juhul kui avaliku konkursi tulemusena on mitu kutseandjat,

kehtestatakse neile ühesugune kutse taotlemise tasu.

(6) Kutse taotlemisega seotud tasude kehtestamisel arvestab kutseasutus, et need tasud on

põhjendatud, läbipaistvad ja proportsionaalsed ning kooskõlas käesoleva paragrahvi lõigetes 8

ja 9 nimetatud kulude ja kulukomponentide loeteluga.

(7) Samale kutsele ja sama ülesehituse ning keerukusega kutseeksamile ei või kehtestada

erinevas suuruses kutse taotlemisega seotud tasu.

(8) Kutse taotlemisega seotud kuludeks loetakse:

1) kutse andmise ettevalmistamisega seotud kulu;

2) kutsekomisjoni tööga seotud kulu;

3) hindamiskomisjoni tööga seotud kulu;

4) kutse andmise korraldamisega seotud kulu.

(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud kulud võivad koosneda üksnes järgmistest

kulukomponentidest:

1) kutseeksami ettevalmistamise ning korraldamisega seotud otsene üld- ja menetluskulu, mis

ei kuulu käesoleva lõike punktides 2–10 nimetatud kulude hulka;

2) kutseeksami- ja hindamismaterjalide koostamise, ajakohastamise ning hindamismetoodika

arendamise kulu;

3) kutseeksami hindajate ja hindamiskomisjoni liikmete ettevalmistamise ning koolitamise

kulu;

4) kutseeksami ettevalmistamise kulu, sealhulgas taotluste menetlemise, eksami planeerimise

ja taotlejate teavitamise kulu;

5) kutsekomisjoni liikmete töötasu ning sellega seotud maksud ja maksed;

6) hindamiskomisjoni liikmete töötasu ning sellega seotud maksud ja maksed;

7) hindamiskomisjoni liikmete transpordikulu;

8) hindamiskomisjoni liikmete majutuskulu;

9) kutseeksami korraldamise otsene kulu, sealhulgas ruumide, seadmete, materjalide ja

infosüsteemide kasutamise kulu;

11

10) kutse andmise kvaliteedi tagamise kulu, sealhulgas vaide- ja kaebemenetluse kulu.

(10) Kutse taotlemisega seotud tasu hulka ei või arvata kulusid, mis ei ole otseselt seotud

kutseeksami korraldamisega, sealhulgas:

1) organisatsiooni üldist tegevuskulu, mis ei ole vahetult seotud kutseeksamiga;

2) kulu, mis on kaetud muudest avalikest vahenditest;

3) põhjendamata või ebamäärast kulu.

(11) Kutseeksami tasu arvestamisel tuleb kutseandjal vältida kulude dubleerimist ning tagada,

et käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud kulukomponendid on selgelt eristatavad ja

kontrollitavad.

(12) Kutseandja on kohustatud:

1) dokumenteerima kutseeksami tasu kujunemise alused;

2) eristama kulukomponendid käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud jaotuse alusel;

3) säilitama kulude arvestuse aluseks olevad andmed viisil, mis võimaldab neid kontrollida.

(13) Kutse andmise korraldamise ja kutse andmisega seotud rahaliste vahendite kasutamise

kohta esitab kutseandja kutseasutusele vähemalt üks kord kalendriaastas aruande.

§ 26. Kutsestandardi alusel loodud õppekava tasemeõppe õpilastele kutse andmisega

seotud kulude katmine

(1) Kutseõppe tasemeõppe tegevustoetuse alusel moodustatud koolituskohal õppiva õpilase

õppe lõpetamiseks tehtava kutseeksami kulud kaetakse riigieelarvest üks kord, kui õpilane

osaleb kutseeksamil õppeaja jooksul või aasta jooksul pärast lõpetamist.

(2) Kutseeksami kulud hüvitatakse kutseeksami korraldanud kutseandjale.

(3) Kutseõppe tasemeõppe õpilaste kutseeksami kulude loetelu ja ülemmäärad kehtestab

valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(4) Kutseõppe tasemeõppe õpilaste kutseeksami kulude ülemmäärade kehtestamisel võib

eristada kutseeksami väljatöötamise ja arendamisega seotud kulusid ning kutseeksami

korraldamisega seotud kulusid.

(5) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata sisekaitselise või riigikaitselise rakenduskõrgkooli

kutseõppe tasemeõppe õpilastele kutse andmise kulude katmise suhtes.

§ 27. Isikuandmete töötlemine kutse andmisel ja andmete säilitamine

(1) Käesolevas seaduses sätestatu kohaselt kutse andmiseks, kutse kehtivuse kontrollimiseks ja

kutse taastõendamiseks töötleb kutseandja kutse taotleja ja kutset omava isiku üldandmeid,

hariduse ja kvalifikatsiooniga seotud andmeid, varasema õppe, täienduskoolituse ja

töökogemuse andmeid, kutseeksami ja muude hindamiste tulemusi, kutsekomisjoni ja

hindamiskomisjoni töö käigus koostatud hinnanguid ning andmeid kutse kehtivuse ja kutse

taastõendamise kohta.

(2) Kutse andmise otsust ning kutse kehtivust ja taastõendamist puudutavaid andmeid

säilitatakse kümme aastat pärast kutse kehtivuse lõppemist, kui õigusaktides ei ole ette nähtud

pikemat tähtaega. Teisi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikuandmeid säilitatakse üks

aasta pärast asjaomase menetluse lõppemist.

12

(3) Kutse- ja oskusregistris isikuandmete töötlemisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 28

sätestatut.

4. peatükk

Kutse- ja oskusregister

§ 28. Kutse- ja oskusregister

(1) Kutse- ja oskusregister on andmekogu, mille eesmärk on anda kutse- ja oskussüsteemi

osalistele ja avalikkusele usaldusväärset teavet kutsealade, kutsestandardite,

kompetentsiprofiilide, kutseandjate ning antud kutsete kohta, sealhulgas isikute kutsealase

pädevuse kajastamiseks, statistika ja uuringute tegemiseks, poliitika kujundamiseks ja

strateegiliseks juhtimiseks.

(2) Kutse- ja oskusregistrisse kogutakse andmeid kutsealade, kutsetegevuse valdkondade,

kutsestandardite, kompetentsiprofiilide, kutseandjate ja antud kutsete, välisriigi

kutsekvalifikatsiooni tunnustamise otsuste, kutsetunnistuste ning valdkondlike eksperdikogude

kohta.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise

otsuste andmeid kogutakse kutse- ja oskusregistrisse kutsealade kohta, mille kutsenõuete

väljatöötamine ja kutse andmise alused on reguleeritud käesoleva seadusega.

(4) Kutse- ja oskusregistris töödeldakse järgmisi isikuandmeid:

1) isiku üldandmed;

2) isikule antud kutse;

3) välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise otsuse andmed;

4) kutsekomisjoni kuulumise andmed;

5) surmakuupäev.

(5) Kutse- ja oskusregistris avalikustatakse kutse andmise menetluse läbipaistvuse ja

erapooletuse tagamise eesmärgil kutsekomisjoni kuuluvate isikute ees- ja perekonnanimi ning

esindatav organisatsioon.

(6) Kutse- ja oskusregistrisse kantud isikule antud kutset puudutavaid isikuandmeid säilitatakse

kümme aastat pärast isiku surma.

(7) Kutsekomisjoni kuulumise isikuandmeid säilitatakse, kuni isik kuulub asjaomasesse

kutsekomisjoni.

(8) Kutse- ja oskusregistri vastutav töötleja on Haridus- ja Teadusministeerium.

(9) Kutse- ja oskusregistri põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega,

milles sätestatakse:

1) täpne andmekoosseis;

2) andmekogu volitatud töötleja;

3) vastutava töötleja ja volitatud töötleja ülesanded;

4) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed ning andmekogusse kandmise kord;

5) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;

6) andmete säilitamise täpsemad tähtajad;

7) muud korralduslikud küsimused.

13

5. peatükk

Haldusjärelevalve

§ 29. Haldusjärelevalve tegija

(1) Kutseandjale käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete

täitmise üle teeb haldusjärelevalvet Haridus- ja Teadusministeerium või halduslepingu alusel

volitatud sihtasutus (edaspidi järelevalveorgan).

(2) Kui kutseasutuse ülesannete täitmiseks on sõlmitud haldusleping, teeb haldusjärelevalvet

kutseasutuse ülesandeid täitva asutuse üle Haridus- ja Teadusministeerium.

§ 30. Haldusjärelevalve eesmärk ja sisu

(1) Haldusjärelevalve eesmärk on kontrollida kutse- ja oskussüsteemi toimimise ja arendamise

õiguspärasust ja vastavust käesoleva seaduse eesmärkidele, kvaliteedinõuetele ja ühetaolisele

praktikale.

(2) Järelevalveorganil on õigus:

1) kontrollida kohapeal õigusaktide nõuete täitmist;

2) saada haldusjärelevalve tegemiseks vajalikku teavet;

3) tutvuda dokumentide originaaliga ning saada sellest väljavõtteid ja ärakirju;

4) teha järelevalvatavale ettepanekuid kutse- ja oskussüsteemi arendamiseks;

5) teha ettekirjutusi käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud

nõuete rikkumise lõpetamiseks, rikkumise tagajärgede kõrvaldamiseks, edasiste rikkumiste

ärahoidmiseks ning kutse- ja oskussüsteemi ühetaolise ja kvaliteetse toimimise tagamiseks.

6. peatükk

Ülemineku- ja rakendussätted

1. jagu

Üleminekusätted

§ 31. Kutseeksami kulude hüvitamine

(1) Kutseeksami kulud hüvitatakse kuni 2029. aasta 30. juunini enne käesoleva seaduse

jõustumist kehtinud korra kohaselt.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 reguleeritud hüvitamist kohaldatakse nii konkursita valitud

kutseandjale kui ka õppeasutusele, kellel on esmakutse andja õigus.

(3) Kutseeksami kulude hüvitamise ühtse rakendamise tagab kutseasutus, kes korraldab kulude

hüvitamise kõigile kutseeksami korraldajatele võrdselt.

(4) Kuni 2029. aasta 30. juunini käsitletakse kutseõppe tasemeõppe lõpetamiseks korraldatavat

hindamist või kompetentsuse tõendamist, mis toimub kutsestandardile või kompetentsiprofiilile

vastava õppekava alusel, kutseeksamina käesoleva seaduse § 20 lõike 1 tähenduses. Hindamise

ja kompetentsuse tõendamise kulud kaetakse riigieelarvest enne käesoleva seaduse jõustumist

kehtinud korra kohaselt.

14

(5) Kui kutseõppeasutus või kutseõpet andev rakenduskõrgkool tegutseb asjaomasel õppekaval

konkursita valitud kutseandjana, kaetakse kuni 2029. aasta 30. juunini kutseeksami

väljatöötamise ja arendamisega seotud kulud konkursiga valitud kutseandjale ning kutseeksami

korraldamisega seotud kulud õppeasutusele.

(6) Kui kutseõppeasutusel või rakenduskõrgkoolil ei ole asjaomasel õppekaval konkursita

valitud kutseandja õigust, kaetakse tegevustoetusest moodustatud kutseõppe tasemeõppe

koolituskohal õppijale kutseeksami kulu üks kord, kui ta on kutseeksamil osalenud õppeaja

jooksul või aasta jooksul pärast lõpetamist. Kutseeksami kulud hüvitatakse kutseeksami

korraldanud kutseandjale kuni 2029. aasta 30. juunini.

(7) Kui õppijal on õigus lõpetada õpe kutseeksamiga, korraldab kutsestandardile vastava

õppekavaga kutseõppeasutuses kutseeksami ja annab esmakutse konkursiga valitud kutseandja,

kellele hüvitatakse kutseeksamiga seotud kulud kehtiva korra kohaselt. Konkursiga valitud

kutseandja korraldab eksameid kuni kutseandja õiguste kehtivuse lõpuni, kuid mitte kauem kui

2029. aasta 30. juunini.

§ 32. Kutseandja õiguse üleminek

(1) Kõrgkoolile, mille õppekava vastab kutsestandardile ja mis on enne käesoleva seaduse

jõustumist konkursita valitud kutseandja, antakse seaduse jõustumisel esmakutse andmise

õigus.

(2) Kutseõppeasutusele, mille õppekava vastab kutsestandardile või kompetentsiprofiilile ning

mis on enne käesoleva seaduse jõustumist konkursita valitud kutseandja, antakse seaduse

jõustumisel esmakutse andmise õigus. Kutseeksami korraldamisega seotud kulud hüvitatakse

konkursita valitud kutseandjale kehtiva korra kohaselt, kuid mitte kauem kui 2029. aasta 30.

juunini.

(3) Käesoleva seaduse jõustumisel kutseandja õigust omavad kutseandjad tegutsevad

kutseandjana neile selleks antud õiguste kehtivuse lõpuni.

(4) Juhul kui kutseandja õigused lõpevad enne 2029. aasta 31. augustit ning tasemeõppes on

õppijaid, kellel on kohustus lõpetada õpe kutseeksamiga, korraldab kutseasutus kutseandja

valimiseks avaliku konkursi. Uuele kutseandjale antakse õigused kuni 2029. aasta 31. augustini.

§ 33. Õppeasutuse lõpetamisel antud kutse võrdsustamine esmakutsega

Enne käesoleva seaduse jõustumist kooli lõpetamisel antud kutse võrdsustatakse esmakutsega

ning see kehtib tähtajatult, kui kutse ei ole seotud kvalifikatsiooninõuete täitmisega.

§ 34. Enne käesoleva seaduse jõustumist moodustatud kutsenõukogude volitused

Enne käesoleva seaduse jõustumist moodustatud kutsenõukogud tegutsevad kuni uute

valdkondlike eksperdikogude moodustamiseni, kuid mitte kauem kui 2027. aasta 30. juunini.

§ 35. Kutsekomisjonide ja hindamiskomisjonide tegevuse üleminek

Kutsekomisjonide ja hindamiskomisjonide koosseisud viiakse käesoleva seaduse nõuetega

vastavusse ühe aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates.

15

§ 36. Kutsestandardite üleminek

(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtestatud kutsestandardid kehtivad nende kehtivusaja

lõpuni, kuid mitte kauem kui 2029. aasta 31. augustini.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 reguleeritud üleminekuperioodil võrdsustatakse õppekava

aluseks olevates kutsestandardites kirjeldatud kompetentsid kompetentsiprofiilidega.

§ 37. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise otsuste andmete kogumise alustamine

Käesoleva seaduse § 28 lõikes 2 nimetatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise otsuste

andmete kogumist kutse- ja oskusregistrisse alustatakse 2029. aasta 1. detsembril.

§ 38. Järelhindamine

Haridus- ja Teadusministeerium teeb hiljemalt 2029. aastal kutse- ja oskussüsteemi

rakendumise analüüsi, hinnates kutse- ja oskussüsteemi osade lõimimise tulemuslikkust,

õigusraamistiku ümberkujundamise mõju kutse- ja oskussüsteemi toimimisele ja kutse andmise

menetlusele ning kutse taotlemisega seotud tasude läbipaistvust ja proportsionaalsust ning mõju

asjaosalistele.

2. jagu

Seaduste muutmine ja kehtetuks tunnistamine

§ 39. Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmine

Atmosfääriõhu kaitse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 194 pealkirjas asendatakse sõnad „kutse- ja osakutsetunnitus“ sõnadega „kutse ja

osakutse“;

2) paragrahvi 194 lõikes 1 ja lõike 2 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „kutse- või

osakutsetunnistus“ sõnadega „kutse või osakutse“;

3) paragrahvi 195 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 195. Kutse ja osakutse andmine“;

4) paragrahvi 195 lõikes 1 asendatakse sõnad „Kutsetunnistuse andmisele kohaldatakse

kutseseadust“ sõnadega „Kutse andmisele kohaldatakse kutse- ja oskusseadust“;

5) paragrahvi 195 lõikes 2 asendatakse sõnad „kutse- või osakutsetunnistusega“ sõnadega

„kutsega või osakutsega“;

6) paragrahvi 195 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „kutseseaduses sätestatule peab kutseseaduse

§-s 10 nimetatud kutset andev organ“ sõnadega „kutse- ja oskusseaduses sätestatule peab kutse-

ja oskusseaduses reguleeritud kutseandja“;

7) paragrahvi 198 lõikes 1 asendatakse sõnad „kutse- või osakutsetunnistust“ sõnadega „kutset

või osakutset“;

8) paragrahvi 222 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

16

„3) kutse- ja oskusseaduse §-s 10 nimetatud kutseasutus – Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruses (EL) 2024/573 ning käesoleva seaduse § 194 lõikes 2 nimetatud Euroopa Komisjoni

määrustes sätestatud töötajatele kutse andmise nõuete täitmise üle kutse- ja oskusseaduse

kohaselt.“.

§ 40. Biotsiidiseaduse muutmine

Biotsiidiseaduse § 382 lõikes 2 ja § 39 lõikes 2 asendatakse sõna „kutseseaduse“ sõnadega

„kutse- ja oskusseaduse“.

§ 41. Ehitusseadustiku muutmine

Ehitusseadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 23 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kutse või pädevustunnistuse olemasolu korral eeldatakse isiku vastavust kutsega või

pädevustunnistusega hõlmatud tööde tegemiseks.“;

2) paragrahvi 24 lõigetes 1 ja 3 asendatakse sõna „kutseseaduse“ sõnadega „kutse- ja

oskusseaduse“.

§ 42. Energiamajanduse korralduse seaduse muutmine

Energiamajanduse korralduse seaduse § 29 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „kutseseaduse § 8

lõike 6 alusel moodustatud kutsenõukogule“ sõnadega „kutse- ja oskusseaduse alusel

tegutsevale kutseasutusele“.

§ 43. Halduskoostöö seaduse muutmine

Halduskoostöö seaduse § 13 lõike 11 punkt 13tunnistatakse kehtetuks.

§ 44. Investeerimisfondide seaduse muutmine

Investeerimisfondide seaduse § 373 lõike 6 esimeses lauses asendatakse tekstiosa

„kutseseaduse § 3 tähenduses vastav kvalifikatsioon“ sõnadega „kutse- ja oskusseadusele

vastav kvalifikatsioon“.

§ 45. Kalapüügiseaduse muutmine

Kalapüügiseaduse § 41 lõike 4 esimeses lauses asendatakse sõnad „kutsekvalifikatsioon

kutseseaduse“ sõnadega „kvalifikatsioon kutse- ja oskusseaduse“.

§ 46. Keeleseaduse muutmine

Keeleseaduse § 26 lõikes 5 asendatakse sõna „kutsetunnistusel“ sõnadega „kutse andmise

otsuses“.

§ 47. Kiirgusseaduse muutmine

Kiirgusseaduse § 95 lõikes 3 asendatakse sõna „kutsetunnistus“ sõnaga „kutse“.

17

§ 48. Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse muutmine

Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 12 lõike 2 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „kutsetunnistusega hindajalt,

kellel on kutseseaduse“ tekstiosaga „kutsega hindajalt, kellel on kutse- ja oskusseaduse“;

2) paragrahvi 33 lõike 3 esimeses lauses asendatakse sõna „kutsetunnistust“ sõnaga „kutset“.

§ 49. Kohtuekspertiisiseaduse muutmine

Kohtuekspertiisiseaduse § 26 lõike 1 punktis 3 asendatakse sõna „kutsetunnistust“ sõnaga

„kutset“.

§ 50. Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse muutmine

Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse § 28 lõikes 2 asendatakse sõna „kutseseaduse“

sõnadega „kutse- ja oskusseaduse“.

§ 51. Kutseõppeasutuse seaduse muutmine

Kutseõppeasutuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 141 lõike 5 punktis 1 asendatakse tekstiosa „kutseseaduse § 7 lõikes 2 nimetatud

kutsenõukogude esimeeste kogu“ tekstiosaga „kutse- ja oskusseaduse §-s 12 reguleeritud

asjaomane valdkondlik eksperdikogu“;

2) paragrahvi 23 lõikes 1 asendatakse sõna „kutseseaduses“ sõnadega „kutse- ja

oskusseaduses“;

3) paragrahvi 23 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Õppekava kvalifikatsioonitaseme määrab õppekava aluseks oleva kompetentsiprofiili või

kutsestandardi või õppekavas kirjeldatud õpiväljundite paiknemine Eesti

kvalifikatsiooniraamistikus. Kutseõppe aluseks olevad kompetentsiprofiilid ja kutsestandardid

asetsevad teisel kuni viiendal kvalifikatsioonitasemel. Kompetentsiprofiili ja kutsestandardi

puudumise korral või vaidlusalustel juhtudel kinnitab õppekava kvalifikatsioonitaseme

Haridus- ja Teadusministeerium, sõjaväeliste õppekavade puhul Kaitseministeerium ja

sisekaitseliste õppekavade puhul Siseministeerium.“;

4) paragrahvi 24 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kompetentsiprofiilide ja kutsestandardite alusel määratakse õppekavades kindlaks õppe

käigus omandatavad esmakutsed, kutsed ja osakutsed.“;

5) paragrahvi 24 lõike 7 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Jätkuõppe õppekava ja esmaõppe õppekava, millel puudub asjaomane riiklik õppekava,

koostatakse kutseharidusstandardi ja asjaomase kompetentsiprofiili või kutsestandardi alusel.“;

6) paragrahvi 24 lõike 8 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

18

„Sõjaväeliste ja sisekaitseliste erialade kooli õppekavad koostatakse kompetentsiprofiili või

kutseharidusstandardi ja asjaomase kutsestandardi alusel, kui viimane on olemas.“;

7) paragrahvi 41 lõike 2 punktis 3 asendatakse tekstiosa „pärast õpingute lõpetamist või

kutseõpetaja kutsetunnistuse, välja arvatud madalaima taseme kutseõpetaja kutsetunnistuse

omandamist“ tekstiosaga „pärast õpingute lõpetamist või kutseõpetaja kutse, välja arvatud

madalaima taseme kutseõpetaja kutse omandamist“.

§ 52. Kõrgharidusseaduse muutmine

Kõrgharidusseaduse § 21 lõike 4 esimeses lauses asendatakse sõnad „kutseseaduses

kehtestatud“ sõnadega „kutse- ja oskusseaduse alusel kehtestatud“.

§ 53. Liiklusseaduse muutmine

Liiklusseaduse § 118 lõike 1 punktis 2 ja § 122 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõna

„kutseseaduse“ sõnadega „kutse- ja oskusseaduse“.

§ 54. Lõhkematerjaliseaduse muutmine

Lõhkematerjaliseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõikes 5 asendatakse sõnad „kutse- või pädevustunnistust“ sõnadega „kutset või

pädevustunnistust“;

2) paragrahvi 17 lõigetes 1 ja 3, § 18 lõikes 1, § 19 lõikes 1, § 20 lõikes 1 ja § 22 lõikes 1

asendatakse sõna „kutsetunnistus“ sõnaga „kutse“ vastavas käändes;

3) paragrahvi 22 lõikes 1 asendatakse sõna „kutseseaduse“ sõnadega „kutse- ja oskusseaduse“;

4) paragrahvi 50 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 50. Pädevustunnistuseta ja kutseta töötamine“;

5) paragrahvi 50 tekstis asendatakse sõnad „pädevus- või kutsetunnistuseta“ sõnadega

pädevustunnistuseta või kutseta“ ja sõnad „pädevus- või kutsetunnistust“ sõnadega

„pädevustunnistust või kutset“.

§ 55. Maa hindamise seaduse muutmine

Maa hindamise seaduse § 4 lõike 1 esimeses ja teises lauses asendatakse sõna „kutseseaduse“

sõnadega „kutse- ja oskusseaduse“.

§ 56. Maakatastriseaduse muutmine

Maakatastriseaduse § 161 lõike 3 esimeses lauses asendatakse sõna „kutseseadusele“ sõnadega

„kutse- ja oskusseadusele“.

19

§ 57. Maakorraldusseaduse muutmine

Maakorraldusseaduse § 4 lõike 1 teises lauses ja § 23 lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõna

„kutseseadus“ sõnadega „kutse- ja oskusseadus“ vastavas käändes.

§ 58. Maapõueseaduse muutmine

Maapõueseaduse § 74 lõike 2 teises lauses asendatakse sõna „kutseseadusele“ sõnadega „kutse-

ja oskusseadusele“.

§ 59. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse muutmine

Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 15 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse

järgmiselt:

„4) andmed hariduse kohta, eelkõige kutse omamise nõude korral andmed kutse, kutsetaseme

ja kutseandja kohta või standardile vastavust kinnitava tunnistuse, pädevustunnistuse või

sertifikaadi number, andmise koht ja kuupäev ning kehtivusaeg.“.

§ 60. Metsaseaduse muutmine

Metsaseaduse § 10 lõike 51 esimeses lauses ja § 28 lõikes 10 asendatakse sõna „kutseseadus“

sõnadega „kutse- ja oskusseadus“ vastavas käändes.

§ 61. Muinsuskaitseseaduse muutmine

Muinsuskaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 69 lõikes 2 asendatakse sõna „kutsetunnistus“ sõnaga „kutse“;

2) paragrahvi 70 lõikes 2 asendatakse sõna „kutseseaduse“ sõnadega „kutse- ja oskusseaduse“.

§ 62. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmine

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 32 lõike 1 punktis 5 asendatakse sõnad

„kutsetunnistuste ärakirjad“ sõnadega „kutse andmise otsuste ärakirjad“.

§ 63. Planeerimisseaduse muutmine

Planeerimisseaduse § 6 punktis 10 asendatakse sõnad „kutsetunnistusega isik“ sõnadega

„kutsega isik“.

§ 64. Raudteeseaduse muutmine

Raudteeseaduse § 36 lõikes 2 ning § 57 lõigetes 5 ja 6 asendatakse sõna „kutseseaduse“

sõnadega „kutse- ja oskusseaduse“.

§ 65. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduse § 54 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

20

„§ 54. Kutse- ja oskusseaduse alusel kutseandjana tegutsemise õiguse taotlemine avalikul

konkursil

Kutse- ja oskusseaduse alusel kutseandjana tegutsemise õiguse taotlemiseks avalikul konkursil

osalemise eest tasutakse riigilõivu 150 eurot.“.

§ 66. Ruumiandmete seaduse muutmine

Ruumiandmete seaduse § 35 lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõnad „kutseseadusega

sätestatud“ sõnadega „kutse- ja oskusseaduse alusel kehtestatud“.

§ 67. Seadme ohutuse seaduse muutmine

Seadme ohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 10 lõikes 2 asendatakse sõnad „kutsetunnistusega kutseseaduse“ sõnadega

„kutsega kutse- ja oskusseaduse“;

2) paragrahvi 10 lõikes 3 asendatakse sõnad „kutsetunnistus kutseseaduse“ sõnadega „kutse

kutse- ja oskusseaduse“.

§ 68. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine

Sotsiaalhoolekande seaduse §-s 161 , § 22 lõike 4 punktis 3, § 45 lõike 1 punktis 1, § 454 lõike

1 punktis 1, § 55 lõigetes 2 ja 21 ning § 68 lõikes 1 ja lõike 2 punktides 1–3 ning 6–8 asendatakse

sõna „kutseseaduse“ sõnadega „kutse- ja oskusseaduse“.

§ 69. Spordiseaduse muutmine

Spordiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 lõikes 2 asendatakse sõnad „kutsekvalifikatsioon kutseseaduse“ sõnadega

„kutse kutse- ja oskusseaduse“;

2) paragrahvi 61 lõike 3 punktis 1 asendatakse sõna „kutseseadusest“ sõnadega „kutse- ja

oskusseadusest“ .

§ 70. Taimekaitseseaduse muutmine

Taimekaitseseaduse § 782 lõikes 3 asendatakse sõna „kutseseaduses“ sõnadega „kutse- ja

oskusseaduses“.

§ 71. Tuleohutuse seaduse muutmine

Tuleohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 41 lõigetes 1–3 ja 5, § 9 lõigetes 1 ja 2 ning § 111 lõigetes 4–6 asendatakse sõna

„kutsetunnistus“ sõnaga „kutse“ vastavas käändes;

2) paragrahvi 9 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

21

„(5) Kui küttesüsteemi ohutuse hindamiseks ei ole asjakohast teavet, võib Päästeamet või

kohaliku omavalitsuse üksus küttesüsteemi kütteseadme, korstna ja ühenduslõõri nõuetele

vastavuse kohta nõuda eksperthinnangut. Eksperthinnangu koostab 5. taseme kutsega

pottseppmeister, 5. taseme kutsega korstnapühkija-meister või vastava valitud kompetentsiga

6. taseme kutsega tuleohutusekspert. Eksperthinnangu koostanud isik esitab eksperthinnangu

koostamise aluseks olnud küttesüsteemi andmed ja eksperthinnangu päästeinfosüsteemi kümne

tööpäeva jooksul alates eksperthinnangu valmimisest.“.

§ 72. Tulumaksuseaduse muutmine

Tulumaksuseaduse § 26 lõike 22 esimeses lauses asendatakse sõnad „õppekavas sisalduva või

kutsestandardis“ tekstiosaga „õppekavas sisalduva või kutsestandardis või

kompetentsiprofiilis“.

§ 73. Turvategevuse seaduse muutmine

Turvategevuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 punktides 5, 10 ja 11, § 7 lõigetes 3, 5 ja 6 ning § 15 lõigetes 2–4 ja lõikes 12

asendatakse sõna „kutseseadus“ sõnadega „kutse- ja oskusseadus“ vastavas käändes;

2) paragrahvi 7 lõikes 6 asendatakse sõnad „kvalifikatsioonitunnistus väljastatakse“ sõnadega

„kutse antakse“;

3) paragrahvi 15 lõikes 12 asendatakse sõnad „kvalifikatsioonitunnistus väljastatakse“

sõnadega „kutse antakse“.

§ 74. Täiskasvanute koolituse seaduse muutmine

Täiskasvanute koolituse seaduse § 8 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Tegevusnäitajaid liiklusseaduse § 113 alusel väljastatud tegevusloa alusel läbi viidud

täienduskoolituste kohta esitab Haridus- ja Teadusministeeriumile Transpordiamet.“.

§ 75. Välismaalaste seaduse muutmine

Välismaalaste seaduse § 181 lõike 13 punktis 1 asendatakse tekstiosa „kutseseaduse § 6 lõikes

2“ tekstiosaga „kutse- ja oskusseaduse § 10 lõikes 2“.

§ 76. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse muutmine

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 32 lõikes 2 asendatakse sõnad „kutseseaduse alusel

antud veekäitlusoperaatori kutsetunnistust“ sõnadega „kutse- ja oskusseaduse alusel antud

veekäitlusoperaatori kutset“.

22

§ 77. Kutseseaduse kehtetuks tunnistamine

Kutseseadus (RT I 2008, 24, 156) tunnistatakse kehtetuks.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2026

Algatab Vabariigi Valitsus 18. juunil 2026. a nr 2-6/26-01267

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

Heili Tõnisson

Valitsuse nõunik

1

Kutse- ja oskusseaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1 Sisukokkuvõte

Eelnõuga ajakohastatakse ja kujundatakse ümber kutsesüsteemi õiguslik raamistik, asendades

senise kutsesüsteemi käsitluse laiema mõistega kutse- ja oskussüsteem. Kehtiv kutseseadus

(edaspidi ka KuTS) keskendub peamiselt kutse andmisele, kutsestandarditele ja

kutsenõukogudele ega kirjelda piisavalt paindlikult oskuste vajaduse analüüsi, oskuste

arendamist, prognoosimist ja tunnustamist olukorras, kus töömaailma ja tehnoloogia kiire

muutumine nõuab oluliselt paindlikumat lähenemist elukestvale õppele ja kvalifikatsioonidele.

Eelnõu loob tervikliku kutse- ja oskussüsteemi, mis:

• seob ühtsesse raamistikku tööjõu- ja oskuste vajaduse analüüsi ning prognoosi, kutse- ja

hariduskvalifikatsioonid ning kvalifikatsiooniraamistiku;

• täpsustab ja uuendab keskseid mõisteid (kompetentsus, kvalifikatsioon,

kvalifikatsiooniraamistik, kutse, osakutse, esmakutse, kompetentsiprofiil,

mikrokvalifikatsioon);

• korraldab ümber kutsesüsteemi juhtimise, määratledes kutseasutuse rolli, Tööjõu ja oskuste

arendamise nõukogu ning valdkondlikud ekspertkogud ja nende ülesanded;

• eristab selgemalt tasemeõppe lõpetamisel saadava esmakutse ja töömaailma kutse rollid ning

loob esmakutse mõiste, et siduda kutseõpe ja töömaailma kutsekvalifikatsioonid loogiliseks

õpiteeks;

• ajakohastab Eesti kvalifikatsiooniraamistiku rolli ja sisu, tagades parema vastavuse Eesti

haridus- ning kutse- ja oskussüsteemi vajadustele ning Euroopa

kvalifikatsiooniraamistikule;

• muudab senise kutseregistri kutse- ja oskusregistriks, kus lisaks kutsetele on võimalik hallata

ka oskuste, kompetentsiprofiilide ja mikrokvalifikatsioonidega seotud andmeid;

• ajakohastab viiteid teistes seadustes (kutseõppeasutuse seadus, riigilõivuseadus ning

valdkondlikud eriseadused), et viited vastaksid uuele süsteemile ja terminoloogiale.

Kehtiv kutseseadus sätestab kutsesüsteemi loomise ja toimimise ning haldusjärelevalve alused,

keskendudes kutse andmise protsessidele ja kutsestandarditele. Eelnõuga laiendatakse ja

ajakohastatakse seda regulatsiooni nii sisuliselt kui institutsionaalselt, luues Eesti

kvalifikatsioonisüsteemi osana ühtse kutse- ja oskussüsteemi.

Halduskoormus

Eelnõu ei too haldusevälistele isikutele kaasa uusi halduskoormust suurendavaid kohustusi.

Halduskoormus väheneb mitmel olulisel viisil: (1) kutseõppe tasemeõppe lõpetajatele kaob

dubleeriv kutseeksam ja selle asemele tuleb esmakutse, mille saamiseks pole vaja enam

sooritada kutseeksamit senisel kujul; (2) õppeasutuste halduskoormus väheneb, kuna esmakutse

õiguse saamine toimub koos õppekava registreerimisega Eesti hariduse infosüsteemis ning

enam pole selleks vaja eraldi avaldust kutseasutusele; (3) välisriigi kutsekvalifikatsiooni

tunnustamise otsused kantakse kutse- ja oskusregistrisse, vähendades vajadust esitada

tööandjale korduvaid tõendavaid dokumente; (4) kutsenõukogude ja OSKA valdkondlike

eksperdikogude ühendamisega väheneb kutseasutuse halduskoormus ning ettevõtjate ja

erialaliitude töökoormus.

Regulatsioonitasandi muudatused

2

Eelnõu toob kaasa senise regulatsioonitasandi lihtsustumise. Kehtivas kutseseaduses on mitmed

tehnilised ja menetluslikud küsimused reguleeritud kas seadusega (nt kvalifikatsiooniraamistik

KutS § 4 lg 4 ja lisa 1) või Vabariigi Valitsuse määrustega. Eelnõu kohaselt jäävad Vabariigi

Valitsuse tasandile üksnes raamnormid, sealhulgas kvalifikatsiooniraamistik (eelnõu § 4 lg 2),

kuid tehnilised korralduslikud küsimused reguleeritakse ministri tasandil (nt kutsestandardite

ja kutseandja konkursi kord, eelnõu § 7 lg 3 ja § 14 lg 5) või kutseasutuse tasandil (nt kutse

andmise korra regulatsioon, eelnõu § 19 lg 2). Regulatsiooni allapoole toomine vähendab

oluliselt riigi halduskoormust.

Kokkuvõtlikult tähendab kavandatav regulatsioonitaseme muudatus, et mitme kehtiva määruse

reguleerimise tase muutub:

Kvalifikatsiooniraamistik viiakse seaduse lisast Vabariigi Valitsuse määruse tasandile, mis

võimaldab raamistikku ajakohastada ilma seadust muutmata.

Kutsetegevuse valdkondade ja kutsenõukogude regulatsioon jääb Vabariigi Valitsuse

tasandile. Kutsenõukogude asemel hakkavad tegutsema valdkondlikud eksperdikogud.

Vabariigi Valitsuse määrus reguleerib edaspidi üksnes valdkondade loetelu ja valdkondlike

eksperdikogude nimetamise, moodustamise ja lõpetamise korra. Töökorralduslikud küsimused

viiakse kutseasutuse tasandile.

Kutseregistri põhimäärus viiakse Vabariigi Valitsuse tasandilt ministri tasandile ning register

kujundatakse ümber kutse- ja oskusregistriks.

Kutsestandardite ja kompetentsiprofiilide regulatsioon jääb ministri tasemele ja viiakse

vastavusse uue kutse- ja oskussüsteemiga.

OSKA senist koordinatsioonikogu puudutav regulatsioon tõstetakse ministri tasandilt

Vabariigi Valitsuse tasandile, moodustades Tööjõu ja oskuste arendamise nõukogu ja

arvestades nõukogule antud strateegilist rolli.

Kutseandja valimise konkursi kord jääb ministri tasandile, sisu ajakohastatakse vastavalt

uuele regulatsioonile.

Kutseõppe õpilaste kutseeksami kulude ülemmäärad sätestatakse jätkuvalt ministri

määrusega, ajakohastades viiteid ja struktuuri.

Kutsetunnistuse statuut ja vorm muutub kehtetuks, sest kutse olemasolu kajastab

registrikanne, mitte kutsetunnistus.

Muudatused loovad paindlikuma ja ajakohastatava süsteemi, vähendades Vabariigi Valitsuse

ja ministeeriumi õigusloomekoormust ning võimaldades kutse- ja oskussüsteemi kiiremat

ajakohastamist. Samas säilitatakse seaduse tasandil põhimõttelised garantiid nagu

kutsetegevuse valdkonna mõiste, kvalifikatsiooniraamistiku üldised alused ning

kutsestandardite ja kompetentsiprofiilide roll.

1.2 Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi täiskasvanuhariduse ja

oskuste osakonna vanemnõunik Külli All ([email protected]) ja peaeksperdid Kadi Rebassoo

([email protected]) ning Sigrid Ester Tani ([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud õigusosakonna õigusnõunik Kadi

Mölder ([email protected]) ja andmekaitsealase ekspertiisi on teinud õigusosakonna

õigusnõunik-andmekaitsespetsialist Mirjam Reinthal ([email protected]).

Eelnõu koostamisse panustas Haridus- ja Teadusministri moodustatud laiapõhjaline

kutsesüsteemi olulisimaid partnereid kaasav töörühm, mida juhtis Haridus- ja

Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse ning kõrg- ja täiskasvanuhariduse poliitika

3

asekantsler Renno Veinthal ([email protected]). Töörühma kuulusid järgmiste asutuste

esindajad:

1) Haridus- ja Teadusministeerium;

2) Kliimaministeerium;

3) Kultuuriministeerium;

4) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;

5) Siseministeerium;

6) Sotsiaalministeerium;

7) Eesti Ametiühingute Keskliit;

8) Eesti Ehitusettevõtjate Liit;

9) Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit;

10) Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit;

11) Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda;

12) Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing;

13) Eesti Linnade ja Valdade Liit;

14) Eesti Masinatööstuse Liit;

15) Eesti Metsa ja Puidutööstuse Liit;

16) Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda;

17) Eesti Tööandjate Keskliit;

18) Eesti Töötukassa;

19) Eesti Üliõpilaskondade Liit;

20) SA Kutsekoda;

21) Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu;

22) Rektorite Nõukogu.

Olulisemateks analüütilisteks alusdokumentideks eelnõu koostamisel on muuhulgas järgmised

analüüsid ja uuringud: Levellab OÜ 2023. aasta uuring „Kutsesüsteemi rakendumise analüüs“1;

Õunapuu, Raun, Visnapuu ja Lauringsoni 2025. aasta uuring „Eesti kvalifikatsiooniraamistiku

rakendamise analüüs“2; Balti Uuringute Instituudi 2021. aasta raport „Mikrokvalifikatsioonide

kasutusele võtmise võimalused Eesti haridus- ja kutsesüsteemis rahvusvahelisele praktikale

toetudes“3; Sille Uusna-Rannapi 2022. aasta analüüs „Kõrgharidustaseme õpiväljundite

reguleerimine riiklikul tasandil“4 ning Haridus- ja Teadusministeeriumi 2023. aasta raport

„Implementing the 2012 Council Recommendation on the validation of non-formal and

informal learning. One-off report of Estonia“5, mis käsitleb varasema õppe ja töökogemuse

arvestamise (VÕTA) põhimõtteid ning praktikat.

6. jaanuaril 2025 saatis Haridus- ja Teadusministeerium kutseseaduse muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamiskavatsuse6 arvamuse avaldamiseks ja kooskõlastamiseks partneritele, sh

ministeeriumidele, Eesti Töötukassale, Kutsekojale, Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingule,

Rektorite Nõukogule, Eesti Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogule, Eesti Kaubandus-

Tööstuskojale ning Tööandjate Keskliidule.

Kutseseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusele andsid jaanuarist märtsini

2025 tagasisidet kokku 35 asutust ja organisatsiooni, sh-s Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium, Kliimaministeerium, Kultuuriministeerium, Justiits- ja

1 https://hm.ee/sites/default/files/documents/2023- 12/Kutses%C3%BCsteemi%20rakendumise%20anal%C3%BC%C3%BCsi%20aruanne.pdf 2 https://hm.ee/sites/default/files/documents/2025-11/L%C3%B5pparuanne_EKR.pdf 3 https://hm.ee/sites/default/files/documents/2022-10/aruanne_mikrokvalifikatsioonid_2021.pdf 4 https://haka.ee/wp-content/uploads/O%cc%83piva%cc%88ljundite-analu%cc%88u%cc%88s_2022-1.pdf 5 https://hm.ee/sites/default/files/documents/2023-12/VNIL%20one%20off%20report%20Estonia%202023.pdf 6 https://eelnoud.valitsus.ee/main#UGOwCnvL

4

Digiministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium, Keeleamet, Eesti Töötukassa,

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Ametiühingute Keskliit,

Kutsekoda, Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing, Eesti Rakenduskõrgkoolide Rektorite

Nõukogu. Arvamust avaldasid ka asutused, kellele eelnõud eelnevalt kooskõlastamiseks ei

saadetud. Tagasisides toetasid erinevad organisatsioonid kutsesüsteemi tõhustamise eesmärki

ning vajadust tugevdada haridus- ja töömaailma sidusust. Partnerid nõustusid vajadusega

ajakohastada süsteemi ning tagada, et see toetaks paremini tööjõuvajadustele vastavat õpet.

Selle saavutamiseks rõhutati tagasisides vajadust laiapõhjalise koostöö säilitamiseks

kutsesüsteemi arendamisel. Samuti toodi tagasisides välja töömaailma sisendi säilimise tähtsust

hariduses, mis peab säilima ka kutsesüsteemi muudatuste järel. Tagasisides juhiti tähelepanu

ka vajadusele uute mõistete toomisel süsteemi need osapooltega läbi rääkida ning selgelt

defineerida. Tagasiside andnud organisatsioonid ei toetanud VTK-s toodud eraraha kaasamise

ettepanekuid kutsesüsteemi toimimise tagamiseks.

Märtsist septembrini 2025 jätkas tööd kutseseaduse muutmiseks moodustatud laiapõhjaline

töörühm, mis koondas kutsesüsteemi erinevaid osapooli. Töörühma kuulusid

Kliimaministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi,

Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Eesti Töötukassa, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja,

Eesti Tööandjate Keskliidu, Eesti Ametiühingute Keskliidu, Rakenduskõrgkoolide Rektorite

Nõukogu, Kutsekoja, Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingu, Eesti Linnade ja Valdade Liidu ja

kutsenõukogude ning kutset andvate organisatsioonide esindajad. Töörühm arutas

kutsesüsteemi struktuuri muutmist, kutsestandardite koostamise aluseid ja

kompetentsiprofiilide lisandumist süsteemi, kutsehariduse lõpetamisel kutseeksamite

asendamist teiste tööandjate kaasamise viisidega õpiväljundite hindamisel ja Eesti

kvalifikatsiooniraamistiku uuendamist.

Eelnõu on keeleliselt toimetanud keeletoimetaja Merle Pomberg-Kepp ([email protected]).

1.3 Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse

2023–2027 tegevusprogrammis ette nähtud kutseseaduse uuendamisega. Tegevusprogramm

näeb ette õpetaja karjäärimudeli kooskõlla viimise õpetaja kutsestandardi kutsetasemetega ning

karjäärimudeli rakendamiseks kutseseaduse muutmise tähtajaga 31.märts 2027. Eelnõu toetab

õpetaja karjäärimudeli rakendamist, loob võimalused paindlikult õpetaja kvalifikatsiooninõuete

täitmiseks ning toetab õpetajate liikumist ühelt kutsetasemelt teisele. Eelnõu loob võimaluse

mitme kutseandja valimiseks ühel kutsealal, mis tõhustab kutse andmise protsessi, kus

kvalifikatsiooninõuetele vastavust võib olla vajalik hinnata korraga paljude kutse taotlejate

puhul (näiteks õpetaja kutse).

Eelnõuga esitatakse uus kutse- ja oskusseaduse terviktekst, mis asendab 22. mail 2008 vastu

võetud kutseseadust (RT I 13.03.2019, 10). Lähtudes HÕNTE § 1 lõikest 1 eelnes eelnõu

koostamisele väljatöötamiskavatsuse koostamine7, mis sisaldas normitehnika eeskirja kohast

probleemide analüüsi ja mõjude hindamist.

Eelnõuga muudetakse järgmisi seadusi ja nende redaktsioone:

1) Atmosfääriõhu kaitse seadus (RT I, 12.05.2026, 26);

2) Biotsiidiseadus (RT I, 02.01.2025, 21);

3) Ehitusseadustik ( RT I, 12.05.2026, 4);

4) Energiamajanduse korralduse seadus ( RT I, 12.05.2026, 28);

7 https://eelnoud.valitsus.ee/main#UGOwCnvL

5

5) Halduskoostöö seadus (RT I, 10.02.2026, 6);

6) Investeerimisfondide seadus (RT I, 11.11.2025, 4);

7) Kalapüügiseadus (RT I, 30.06.2023, 23)

8) Keeleseadus (RT I, 06.03.2026, 7);

9) Kiirgusseadus (RT I, 08.07.2025, 22);

10) Kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus (RT I, 04.12.2024, 10);

11) Kohtuekspertiisiseadus (RT I, 14.03.2025, 11);

12) Korteriomandi- ja korteriühistu seadus (RT I, 23.12.2022, 4);

13) Kutseõppeasutuse seadus (RT I, 07.01.2026, 15);

14) Kõrgharidusseadus (RT I, 12.07.2025, 16);

15) Liiklusseadus (RT I, 29.04.2026, 8);

16) Lõhkematerjaliseadus (RT I, 12.12.2024, 9);

17) Maa hindamise seadus (RT I, 04.12.2024, 15);

18) Maakatastriseadus (RT I, 21.11.2025, 4);

19) Maakorraldusseadus (RT I, 04.12.2024, 17);

20) Maapõueseadus (RT I, 08.07.2025, 59);

21) Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus (RT I, 02.01.2025, 26);

22) Metsaseadus (RT I, 09.04.2026, 2);

23) Muinsuskaitseseadus (RT I, 12.07.2025, 20);

24) Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus (RT I, 17.03.2026, 6);

25) Planeerimisseadus (RT I, 08.07.2025, 37);

26) Raudteeseadus (RT I, 19.02.2026, 3);

27) Riigilõivuseadus ( RT I, 09.04.2026, 3;

28) Ruumiandmete seadus (RT I, 30.12.2024, 17);

29) Seadme ohutuse seadus (RT I, 30.04.2024, 12);

30) Sotsiaalhoolekande seadus (RT I, 18.03.2026, 22);

31) Spordiseadus (RT I, 10.07.2025, 5);

32) Taimekaitse seadus (RT I, 27.09.2023, 12);

33) Tuleohutuse seadus (RT I, 29.06.2024, 7);

34) Tulumaksuseadus ( RT I, 29.04.2026, 4);

35) Turvategevuse seadus (RT I, 01.03.2023, 2);

36) Täiskasvanute koolituse seadus (RT I, 30.01.2025, 2);

37) Välismaalaste seadus (RT I, 03.06.2026, 71);

38) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (RT I, 08.07.2025, 60).

Eeltoodud seadustes tehakse valdavalt terminoloogilisi muudatusi. Senine kutsetunnistuse

mõiste asendub kutse mõistega (kutsetunnistuse asemel on kanne registris) ja kutsenõukogude

asemel tegutsevad valdkondlikud eksperdikogud.

Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälteenamust, sest eelnõuga muudetavate

seaduste hulgas ei ole Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 104 lõikes 2 loetletud

seadusi, mille vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust.

Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008 soovitusega Euroopa

kvalifikatsiooniraamistiku loomise kohta elukestva õppe valdkonnas, Euroopa Nõukogu 16.

juuni 2022 soovitusega, milles käsitletakse Euroopa lähenemisviisi elukestvat õpet ja tööalast

konkurentsivõimet toetavatele mikrokvalifikatsioonitunnistustele (ELT C 243,27.6.2022, lk

10–25), Euroopa Nõukogu 12. detsembri 2012 soovitusega mitteformaalse ja informaalse õppe

valideerimise kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2005/36/EÜ, 7.

septembrist 2005 kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta, Nõukogu otsus, 13. juuli 2010,

(2010/416/EL).

6

2. Seaduse eesmärk

Kutse- ja oskusseaduse eelnõu eesmärk on parandada haridus- ja töömaailma sidusust ning luua

terviklik ja kaasaegne kutse- ja oskussüsteem, mis toetab eri sihtrühmade oskuste arendamist ja

karjääri kujundamist ning elukestvat õpet. Muudatustega soovitakse tõhustada kutsesüsteemi

protsesse ja juhtimismudelit. Samuti soovitakse toetada tööjõu ja oskuste vajaduse

prognoosimise ja seire ning oskuste kirjeldamise ja hindamise paremat lõimimist. Ühtlasi

tagatakse kvalifikatsiooniraamistiku tasemekirjelduste vastavus Eesti haridus- ja kutsesüsteemi

vajadustele.

Eesti haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 kolmanda strateegilise eesmärgi

„Õpivõimalused vastavad ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele“8 saavutamiseks on vajalik

hariduse ja töömaailma koostöö, mis lähtub oskuste seirest ning oskuste vajaduse ja inimeste

oskuste hindamisest, samuti individuaalse õpi- ja karjääritee kujundamisest mh suurandmetele

põhinedes. Arengukavas tuuakse välja, et tööjõu oskuste prognoosimise ja seire süsteem OSKA

on kutsesüsteemi osana edukalt käivitunud, kuid kutsete süsteemi täiendamine sisult

ajakohaseks, erinevate osapoolte vajadusi arvestavaks, toimivaks ja jätkusuutlikuks eeldab

süsteemi terviklikku ümberkorraldamist ja uuendamist. Samuti juhitakse tähelepanu, et

parendamist vajavad haridus- ja koolitusasutuste ning tööandjate koostöövormid ja oskuste ja

kutsete andmise protsess peab olema märkimisväärselt tõhusam ja paindlikum.

2.1. Eelnõu algatamise vajalikkus

Seaduseelnõu algatamise vajadus tuleneb vajadusest ajakohastada kutsesüsteemi, et see vastaks

paremini muutuva tööturu ja ühiskonna ootustele ning tagaks inimeste oskuste ja teadmiste

tõhusa arendamise ja tunnustamise. Eelnõu eesmärk on luua selgem ja tõhusam kutsesüsteemi

raamistik, mis toetab kompetentsuse arendamist ning võimaldab kutsekvalifikatsioonide

usaldusväärset hindamist ja võrdlemist nii Eestis kui rahvusvaheliselt. Samuti soovitakse

seadusega tagada vajalike oskuste analüüs ja prognoos ning nende sidumine haridussüsteemi ja

töömaailma vajadustega.

2023. aastal tellis Haridus- ja Teadusministeerium uuringu „Kutsesüsteemi rakendumise

analüüs"9 eesmärgiga välja selgitada, millised on kutsesüsteemi osaliste ootused ja valmisolek

kutsesüsteemi reformiks ning oskuspõhisele lähenemisele üleminekuks, samuti saada ülevaade

plaanitud uuenduste võimalikest kitsaskohtadest ja rakendumise riskidest. Uuringu viis läbi

Levellab OÜ.Nii uuringu tulemused kui ka huvigruppidelt ja esindusorganisatsioonidelt saadud

sisend osutavad, et kuigi Eesti kutsesüsteemi tugevuseks on hästi toimiv ja laiapõhjaline

koostöö ettevõtjate, haridusasutuste ja kutsenõukogude vahel, iseloomustavad olemasolevat

süsteemi liigne jäikus, bürokraatia ja puudulik ajakohasus. Uuringus esitati soovitused

kutsesüsteemi uuendamiseks, et muuta süsteem tervikuna oskuste põhisemaks ning

paindlikumaks, sh selle paremaks sidumiseks tööturu vajadustega.

Uuringu tulemusena tehti järgmised ettepanekud kutsesüsteemi uuendamiseks:

• jätta reguleerimata kutsete puhul kutse hindamine õppeasutuste pädevusse;

• eristada oskuste kirjeldamisel ja hindamisel reguleeritud ning reguleerimata kutseid;

• luua koos oskuste registriga isikutele enesehindamise võimalused oma kompetentside

hindamiseks ning tulemuste kasutamiseks karjääriotsuste planeerimisel või

8 Haridusvaldkonna arengukava 2021 – 2035. https://hm.ee/sites/default/files/documents/2022-

09/1._haridusvaldkonna_arengukava_2035_kinnitatud_11.11.21.pdf 9 Raun, M. jt. 2023.Kutsesüsteemi rakendumise analüüs. Lõpparuanne. Levellab OÜ.

https://hm.ee/sites/default/files/documents/2023-

12/Kutses%C3%BCsteemi%20rakendumise%20anal%C3%BC%C3%BCsi%20aruanne.pdf

7

vastavushindamise taotlemisel (abistav tööriist varasemate õpingute ja töökogemuse

arvestamise (VÕTA) protsessis);

• kombineerida ühte kutsestandardisse kokku eri kvalifikatsioonitasemel olevad kutsed;

• loobuda kutsestandardite ajakohastamise kiirendamiseks kutsestandardi kehtivusajast;

• ühendada tänased kutsenõukogud ja OSKA valdkondlikud eksperdikogud, et vältida olukorda,

kus samad isikud tegutsevad mõlemas kogus ning nende rollid võivad omavahel kattuda;

• luua kutsestandardite muudatuste esitamise ja kooskõlastamise e-keskkond.

Nii nagu haridussüsteemi arengukava sedastas ning uuring kinnitas, on kehtiv õigusraamistik

osutunud killustatuks, ajamahukaks ja ebaefektiivseks, sisaldades liigselt erinevaid

juhtimistasandeid ja otsustuskogusid. Senine kutsesüsteem on liiga bürokraatlik ja vähem

paindlik, kui muutuva tööturu vajadused eeldavad. Üksnes kutsestandarditel põhinev süsteem

ei ole andnud piisavalt paindlikku alust õppekavade loomiseks ning kutse andmise protsessid

on olnud ajamahukad. Eelnõuga kavandatakse kutsesüsteemi ümberkorraldamine, sealhulgas

kutsenõukogude ja OSKA eksperdikogude ühendamine valdkondlikeks eksperdikogudeks ning

senise Kutsenõukogu Esimeeste Kogu ja OSKA koordinatsioonikogu baasil uue Tööjõu ja

oskuste arendamise nõukogu loomine. Samuti täpsustatakse kutseasutuse (HTM või tema

volitatud asutus) rolli ja volitusi, sealhulgas antakse sellele õigus kehtestada kutsestandardeid

ja valida kutseandjad.

Seaduse eesmärgid on kooskõlas haridus- ja tööhõivepoliitika strateegiliste

alusdokumentidega, eelkõige haridusvaldkonna arengukavaga 2021–2035 ning strateegiaga

„Eesti 2035“, kus seatakse sihiks hariduse ja töömaailma sidususe tugevdamine, täiskasvanute

elukestvas õppes osalemise määra tõstmine ja tööjõu tootlikkuse kasv. Samuti toetab eelnõu

Euroopa Liidu Nõukogu 2024. aasta soovitustega Eestile seatud eesmärke oskuste nappuse

vähendamiseks, ümber- ja täiendusõppe võimaluste laiendamiseks ning kvalifikatsioonide

läbipaistvuse suurendamiseks.

Seaduseelnõu eesmärk on ajakohastada ja ümber kujundada kutsesüsteem selliselt, et see:

1) parandab haridus- ja töömaailma sidusust;

2) tugevdab tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosi ja seiret;

3) tagab kvalifikatsioonide läbipaistvuse ja võrreldavuse;

4) muudab kutsesüsteemi juhtimise ja protsessid tõhusamaks;

5) eristab selgemalt esmakutse ja töömaailma kutse ning vähendab dubleerimist.

Samuti puudutab eelnõu Euroopa Komisjoni avaldatud soovitusi Eesti majandus-, sotsiaal-,

tööhõive-, struktuuri ja eelarvepoliitika kohta10 , milles juhitakse Eesti tähelepanu oskuste

nappusele ja mittevastavusele tööturu vajadustele ning sellele, et Eestil tuleks suurendada

haridus- ja koolitussüsteemi vastavust tööturu vajadustele, laiendada ümber- ja

täiendusõppevõimalusi ning paremini prognoosida oskuste vajadusi. Eestil soovitatakse

parandada tööviljakust ning oskuste pakkumist täiendus-ja ümberõppe ja talentide parema

ligimeelitamise ning hoidmise kaudu.

Kutse- ja oskusseaduse muutmise seaduse eelnõu tugineb 2023. aastal valminud seaduse

väljatöötamiskavatsusele (VTK) ning selle koostamise käigus läbi viidud ulatuslikule

kooskõlastusringile ja partnerite kaasamisele.

10 Euroopa Komisjon, 2024. Euroopa Liidu Nõukogu soovitus Eesti majandus-, sotsiaal-, tööhõive-, struktuuri-

ja eelarvepoliitika kohta. https://eur-

lex.europa.eu/legalcontent/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX%3A52024DC0606&qid=1719326118501

8

Kooskõlastamise ajal saadud tagasiside kinnitas, et kutsesüsteem on seni toiminud tugeva

koostööplatvormina erinevate osapoolte (tööandjad, õppeasutused, erialaliidud,

kutsenõukogud) vahel ning tagasisides rõhutati vajadust säilitada sisuline koostöö ka pärast

süsteemi struktuurimuudatusi. Eelnõu arvestab sellega, nähes ette senisest sisulisema

valdkondliku koostöö eksperdikogudes ning kaasates tööandjaid jätkuvalt nii kutsestandardite

kui ka kompetentsiprofiilide väljatöötamisse.

Olulisemad muutused:

• Eelnõu muudab kutsestandardite kasutuse sihitumaks ja keskendub nende rakendamisele

ainult juhtudel kui kutse olemasolu on vajalik tagamaks kutsealast ligipääsu tööturule või

ametialaste hüvede taotlemiseks, millega väheneb oluliselt kutsestandardite arv.

• Et säiliks töömaailma sisend õppekavadesse, luuakse võimalus koostada tööandjate ja

õppeasutuste koostööna ameti- ja kutsealaseid ning valdkondlikke kompetentsiprofiile

õppekavade aluseks.

• Koolilõpetajatele nähakse ette esmakutse (esmane kutsekvalifikatsioon ehk initial

professional qualification) andmine õppeasutuse lõpetamisel, loobudes senistest

dubleerivatest tööandjate läbiviidud kutseeksamitest kutseõppeasutuse lõpetamisel

reguleerimata kutsealadel.

• Samuti kehtestatakse selgem kutsete liigitus ja kehtivuspõhimõtted.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu sisuliste lahenduste kujundamisel on tuginetud eelpoolnimetatud uuringute peamistele

järeldustele. Kutsesüsteemi rakendumise analüüs11 tõi esile eelkõige süsteemi killustatuse,

kutsestandardite ajamahuka uuendamise ja kutseandjate piiratud ligipääsu ning kutsesüsteemi

rahastuse jätkusuutmatuse. Mikrokvalifikatsioonide uuring ja varasema õppe ning

töökogemuse arvestamist käsitlev raport rõhutasid vajadust oskuspõhiste, väiksemas mahus ja

paindlikult kombineeritavate õpiradade ning enesehindamise ja VÕTA võimaluste

süsteemsemaks rakendamiseks. Eesti kvalifikatsiooniraamistiku rakendamise analüüs12 ning S.

Uusna-Rannapi kõrghariduse õpiväljundeid käsitlev uurimus13 osutasid, et

kvalifikatsiooniraamistiku tasemekirjeldused tuleb siduda tihedamalt Eesti haridus- ja

kutsesüsteemi tegelike vajadustega ning tagada parem vastavus Euroopa

kvalifikatsiooniraamistikule. Järgnevalt kirjeldatakse, kuidas eelnõu normitehnilised

lahendused neid probleeme lahendavad.

1. peatükk

Üldsätted

Kehtiv kutseseadus sätestab kutsesüsteemi loomise ja toimimise ning haldusjärelevalve alused

ning määrab kutsesüsteemi eesmärgiks kutsete andmise tervikliku süsteemi loomise ja

toimimise tagamise. Uues regulatsioonis kirjeldatakse kutse- ja oskussüsteemi eesmärke:

inimeste kompetentsuse arendamine, hindamine ja tunnustamine; elukestva õppe toetamine;

tööjõu oskuste arengu ja oskuste vajaduse analüüs ning prognoos; kvalifikatsioonide võrdlus ja

sidusus Eesti kvalifikatsiooniraamistikuga.

11 Raun, M. jt. 2023. „Kutsesüsteemi rakendumise analüüs“. Levellab.

https://hm.ee/sites/default/files/documents/2023-

12/Kutses%C3%BCsteemi%20rakendumise%20anal%C3%BC%C3%BCsi%20aruanne.pdf 12 Õunapuu, T. jt. 2025 „Eesti kvalifikatsiooniraamistiku rakendamise analüüs“. Levellab.

https://hm.ee/sites/default/files/documents/2025-11/L%C3%B5pparuanne_EKR.pdf 13 Uusna-Rannap, S. (2022). Kõrgharidustaseme õpiväljundite reguleerimine riiklikul tasandil. Tallinn: Eesti

Hariduse Kvaliteediagentuur. https://haka.ee/wp-content/uploads/O%CC%83piva%CC%88ljundite-

analu%CC%88u%CC%88s_2022-1.pdf

9

Eelnõuga laiendatakse reguleerimisala kutse- ja oskussüsteemile, mis hõlmab lisaks kutsetele

ka tööjõu- ja oskuste vajaduse analüüsimist, kirjeldamist, prognoosimist ja hindamist.

Sätestatakse, et seadus reguleerib kutse- ja oskussüsteemi korraldust ja haldusjärelevalvet ning

et süsteem on osa Eesti kvalifikatsioonisüsteemist. Samuti nähakse ette, et seadust ei kohaldata

kutsealadel, mille kutsenõuded ja kutse andmise alused tulenevad teistest seadustest.

Muudatuse eesmärk on ajakohastada kutsesüsteemi käsitlust vastavalt töömaailma ja

haridussüsteemi muutunud vajadustele ning siduda see selgemalt Eesti

kvalifikatsioonisüsteemiga. Kutse- ja oskussüsteemi laiendatud käsitlus võimaldab paremini

kirjeldada ja arendada tööturul vajalikke oskusi ning toetada nende hindamist ja tunnustamist.

Uue seadusega nimetatakse kutseseadus ümber kutse- ja oskusseaduseks. Muudatus on sisuline

ja tuleneb nii seaduse eesmärgist kui ka märkimisväärselt laienenud reguleerimisalast. Kehtiv

kutseseadus keskendus peamiselt kutse andmisele ja kutsestandarditele, kuid eelnõuga

laiendatakse regulatsiooni kogu kutse- ja oskussüsteemile, mis hõlmab lisaks kutsetele ka

tööjõu- ja oskuste vajaduse analüüsimist, kirjeldamist, prognoosimist ja hindamist.

Seaduse nimetuse muutmise ettepanek laekus eelnõu kooskõlastusringilt eelnõude

infosüsteemis. Laekunud tagasisides esitasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja

SA Kutsekoda ettepaneku muuta seaduse nime, viies see kooskõlla kavandatud muudatustega,

et see kajastaks selgemalt oskuste keskset rolli ning seaduse tegelikku sisu ja eesmärki.

Nimetuse muutmise eesmärk on ajakohastada kutsesüsteemi käsitlust vastavalt töömaailma ja

haridussüsteemi vajadustele ning anda selgem raamistik oskuste arendamisele ja hindamisele.

Laiem kutse- ja oskussüsteemi käsitlus võimaldab paremini kirjeldada tööturul nõutavaid

oskusi, toetada nende arendamist ning tagada, et õppe ja töömaailma vahel püsiks tugev ja

süsteemne seos.

§ 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala

Paragrahv määratleb seaduse üldise ulatuse ning õigusraamistiku, mille alusel kutse- ja

oskussüsteem toimib. Võrreldes kehtiva kutseseadusega laiendatakse seaduse reguleerimisala,

et hõlmata lisaks kutsesüsteemile ka oskuste süsteem. Muudatuse eesmärk on tagada, et

õiguslik raamistik toetaks üha olulisemaks muutuvat oskuspõhist lähenemist hariduses ja

tööturupoliitikas ning looks sidusa aluse kutsestandardite, kompetentsiprofiilide ja oskuste

kirjelduste arendamisele.

Lõige 1 sätestab, et seadus reguleerib kutse- ja oskussüsteemi toimimist, korraldust ning

haldusjärelevalve aluseid. Oskuste süsteem hõlmab tööturu ja hariduse vajadust kirjeldavaid

oskusnõudeid, kompetentsiprofiile, mikrokvalifikatsioone ja muid oskuste kirjeldusi, mis ei

eelda alati formaalse kutse olemasolu. Senine kutseseadus reguleeris kutsetega seotud tegevusi:

kutsestandardite koostamist, kutse andmist ja kutseandja rolli. Tööturu muutustest tulenevalt ei

ole see reguleerimisala enam piisav: oskused on muutunud olulisemaks kui kutse kui „üks

tervik“, ning suur osa tööturust ei kasuta kutsetunnistusi, kuid vajab selget raamistikku oskuste

kirjeldamiseks ja hindamiseks.

Reguleerimisala laiendamisega luuakse tingimused, et:

• kirjeldada tööturul vajalikke oskusi ühtses süsteemis;

• toetada õppekavade kaasajastamist kompetentsiprofiilide kaudu;

• võimaldada mikrokvalifikatsioonide sidumist kvalifikatsiooniraamistikuga;

• arendada paindlikumat tagasisidet haridus- ja töömaailma vahel;

• koondada kutsete ja oskuste andmestik ühtsesse registrisse.

10

Lõige 2 sätestab, et seadust ei kohaldata kutsealadel, mille kutsenõuded või kutse andmise kord

tuleneb eriseadusest. Säte kordab sisuliselt kehtiva kutseseaduse põhimõtet, kuna mitmes

valdkonnas on kutsepõhised kvalifikatsiooninõuded reguleeritud eriseadustega (näiteks

advokatuuriseadus, audiitortegevuse seadus, tervishoiuteenuste korraldamise seadus,

meresõiduohutuse seadus).

Lõikega 3 kinnitatakse, et seaduses ette nähtud haldusmenetlusele kohaldatakse

haldusmenetluse seadust, arvestades seaduses sätestatud erisusi.

§ 2. Kutse- ja oskussüsteem

Lõige 1: täiendatakse kutsesüsteemi eesmärki kvalifikatsioonide võrreldavuse, oskuste

vajaduse analüüsi ja prognoosi ning kompetentsuse tunnustamise aspektidega.

Eelnõuga luuakse selge õiguslik alus tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosi (OSKA) uuringute

läbiviimiseks, sätestades, et vastavate uuringute tegemine on kutsesüsteemi eesmärk ning

kutseasutuse ülesanne. Vastavalt Haridusvaldkonna arengukavale 2021-2035 on tööjõu- ja

oskuste vajaduse prognoosimise ja seiresüsteem üks tegevussuundadest arengukava eesmärgi

„õpivõimalused vastavad ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele“ saavutamiseks.

Lõigetes 2-4 rõhutatakse elukestva õppe toetamist ning seotust kvalifikatsiooniraamistikuga,

sidudes haridus- ja tööturupoliitika.

Kehtiv kutseseadus ei käsitle piisavalt paindlikult oskuste arendamist ja tunnustamist, mis on

vajalik kiiresti muutuvas töömaailmas. Uue sõnastuse kaudu luuakse alus süsteemile, mis

võimaldab paremini reageerida tööturu vajadustele, toetada individuaalseid õpiteekondi ning

tagada kvalifikatsioonide võrreldavus nii riigisiseselt kui rahvusvaheliselt. Lõikes 3 loetletakse

kutse- ja oskussüsteemi osad ning tuuakse võrreldes kehtiva süsteemiga juurde tööjõu- ja

oskuste vajaduse analüüs ja seire ning kompetentsiprofiilide loomine.

Muudatus toetab ka Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 eesmärke ning Euroopa

Komisjoni soovitusi Eesti haridussüsteemi ja tööturu sidususe parandamiseks.

Oodatav mõju:

• Õiguslik selgus: süsteemi reguleerimisala ja eesmärgid on täpsemalt määratletud.

• Hariduse ja tööturu sidusus: tugevneb koostöö haridussüsteemi ja tööandjate vahel.

• Kvalifikatsioonide võrreldavus paraneb nii riiklikul kui rahvusvahelisel tasandil.

• Elukestev õpe: toetatakse mitmekesiste õpivõimaluste ja mikrokvalifikatsioonide

arendamist.

§ 3. Kompetents, kompetentsus ja kvalifikatsioon

Paragrahv 3 ühendab ja laiendab kehtiva kutseseaduse § 4 sisu, tuues selgelt esile kolm keskset

mõistet: kompetents, kompetentsus ja kvalifikatsioon.

Muudatuse eesmärk on selgitada ja eristada kutsesüsteemi keskseid mõisteid ning toetada

kvalifikatsioonide võrreldavust ja läbipaistvust nii riiklikul kui rahvusvahelisel tasandil.

Olulisemad muudatused võrreldes kehtiva seadusega

11

Lõige 1 määratleb uue mõistena kompetentsi kui teadmiste, oskuste, kogemuste ja hoiakute

kogumi, mis võimaldab täita kindlat töö- või õppeülesannet või tegutseda teatud olukorras.

Kompetentsid moodustavad kompetentsuse.

Lõige 2 Kompetentsus määratletakse samas tähenduses kui kehtivas seaduses, kuid tuuakse

selgemalt esile kui kutsesüsteemi alus ehk kompetentsus on tõendatud suutlikkus kasutada

teadmisi, oskusi, kogemusi ja hoiakuid töö- või õppeolukordades ja kutsealases arengus.

Kompetentsust kirjeldatakse kompetentside kogumina.

Lõige 3 täpsustatud kvalifikatsiooni mõiste toob välja selle seose hindamisega, õppekavade,

kutsestandardite ja kompetentsiprofiilidega, sätestades, et kvalifikatsioon on pädeva asutuse

hindamise tulemusena tunnustatud kompetentsus. Kvalifikatsiooni mõiste pädeva asutuse

hindamisega sidumine loob seose hindamise, õppekavade, kutsestandardite ja

kompetentsiprofiilidega. Kuna kvalifikatsioon on pädeva asutuse hindamise tulemus, siis võib

kvalifikatsioon olla tõendatud diplomiga, tunnistusega või kutsega.

Uues kutse- ja oskusseaduses sätestatud kvalifikatsiooni mõiste on vastavuses Euroopa

kvalifikatsiooniraamistiku soovituses esitatud kvalifikatsiooni mõistega: Kvalifikatsioon on

hindamis- ja valideerimisprotsessi formaalne tulemus, mis saadakse, kui pädev asutus otsustab,

et isik on saavutanud vastava standardi kohased õpiväljundid.

§ 4. Kvalifikatsiooniraamistik

Paragrahv 4 reguleerib kvalifikatsiooniraamistiku halduslikke aluseid ja rolli kutse- ja

oskussüsteemis.

Eesti kutsesüsteemi üheks oluliseks alustalaks on elukestvat õpet, tööjõu oskuste arengut ja

õpivõimaluste mitmekesisust toetav kvalifikatsiooniraamistik, nagu on määratletud eelnõu § 2

lõikes 2 ning § 3 sätetes. Eesti kvalifikatsiooniraamistik (EKR) võimaldab võrrelda kutse- ja

haridustasemeid omandatud teadmiste, oskuste ning vastutuse ja iseseisvuse alusel,

moodustades sidusa struktuuri, mis seob haridus- ja tööturupoliitika ühtsesse süsteemi.

Senine kvalifikatsiooniraamistik loodi Eestis 2008. aastal Euroopa kvalifikatsiooniraamistikule

(EQF) tuginedes. Selle aluseks on kaheksa kvalifikatsioonitaset, mis katavad üld-, kutse- ja

kõrghariduse ning kutsesüsteemi. Kuigi EQF-i ülevõtmine toetas süsteemide rahvusvahelist

võrreldavust, ei ole raamistik piisavalt kohandunud Eesti kontekstiga ning ei paku sisulist tuge

õpiväljundite selgel ja eesmärgipärasel kirjeldamisel. Probleem on ilmnenud eriti kõrghariduses

ja kutsehariduses, kus väljundid on sageli sõnastatud liiga madalal kognitiivsel tasemel või

üldpädevuste osas ebapiisavalt eristatud 14.

Kutseseaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsuses (probleem 9) tuuakse selgelt välja, et

praegune raamistik takistab õppijate ja tööandjate vaates kvalifikatsioonide mõistmist ja

sobivate õpiradade kujundamist, raskendades samas ka varasemate õpingute ja töökogemuse

tunnustamist (VÕTA). Samuti ei ole raamistikus seni tagatud ühtseid ja läbipaistvaid aluseid

mikrokvalifikatsioonide kirjeldamiseks, mis on üha olulisemad elukestvas õppe ja tööturu

paindlikkuse tagamiseks.

14 Kumpas-Lenk, K., Haavapuu, H., Mere, L., Lauri, L., Laansoo, K. ja Mattisen, H. (2022). „Väljundipõhiste

õppekavade rakendamine Eesti kõrgkoolides: välisekspertide vaade“. Eesti Hariduse

Kvaliteediagentuur.https://eaqa.ee/sites/default/files/2022-

06/V%C3%A4ljundip%C3%B5histe%20%C3%B5ppekavade%20rakendamine%20Eesti%20k%C3%B5rgkooli

des.pdf

12

Lisaks näitavad Tartu Ülikooli rakendusuuringute keskuse RAKE15 uuringu tulemused, et

kutsekeskhariduses on väljundipõhiste õppekavade rakendamine olnud osaline. Õpetajate

kogemused viitavad sellele, et kuigi väljundipõhisus andis osale õpetajatest pedagoogilise

vabaduse, ei olnud lävendite sõnastamine üheselt selge ning üldainete õpetajad kogesid rohkem

raskusi õpiväljundite rakendamisel. See viitab vajadusele selgema ja ühtsema raamistikulise

aluse järele.

Eesti kvalifikatsiooniraamistiku analüüsi16 tulemused kinnitavad, et kuigi EKR

tasemekirjeldused toetavad haridusstandardite ja kutsesüsteemi sidusust, on nende suurim

kitsaskoht suur üldistusaste, mis ei toeta piisavalt hästi õppekavade ja kutsestandardite

arendamist, tekitades liigset tõlgendamisruumi ja järjekindlusetust õpiväljundite sõnastamisel.

Tasemete võrdlus näitas üldjoontes head vastavust, ent rõhuasetused on erinevad: näiteks 6.–8.

tasemel rõhutab EKR tugevalt juhtimist ja vastutust, samas kui kõrgharidusstandard toob enam

esile uurimis- ja meeskonnatööoskused ning 2.–5. tasemel vajab selgemat eristamist konteksti

keerukus ja iseseisvuse ulatus. Praeguste tasemekirjelduste puudustena on välja toodud ka

vähest konteksti kajastamist eri tasemetel ning tegevusverbide puudumist teadmiste ja oskuste

dimensioonides.

Uuendatud EKRis on ühendatud teadmiste ja oskuste dimensioonid ning täpsustatud

tasemekirjelduste struktuuri nii, et teadmised, oskused ja vastutus on seostatud konteksti

mõõtme kaudu. Vähendatud on üldsõnalisust, et tegevusverbide järjekindla kasutuse kaudu

toetada mõõdetavate õpiväljundite sõnastamist ning teravdatud 4.-6. tasemete eristusjooni.

Uuendatud EKR muudab tasemed arusaadavamaks nii õppekavade arendajatele kui ka

tööandjatele ning toetab kvalifikatsioonide võrreldavust.

Uuendused toetavad ka mikrokvalifikatsioonide arendamist ning VÕTA praktikate ühtsemat

rakendumist kõigil haridustasemetel ja kutsesüsteemis, võimaldades õpiväljundite saavutamise

hindamist selgemate tasemekriteeriumite alusel.

Eelnõuga nähakse ette Eesti kvalifikatsiooniraamistiku ajakohastamine selliselt, et see:

• koosneb jätkuvalt kaheksast kvalifikatsioonitasemest;

• liigitab kvalifikatsioonid selgelt omandatud teadmiste, oskuste, vastutuse ja iseseisvuse

kriteeriumite järgi;

• tugineb Eesti haridusstandardites kirjeldatud õpiväljunditele;

• seob kõik haridustasemed ja kutsesüsteemi ühtsesse raamistikku, võimaldades

läbipaistvamat ja loogilisemat liikumist haridus- ja karjääriteel;

• kehtestatakse Vabariigi valitsuse määrusega (eelnõu § 4 lg 2 ), mis tagab senisest suurema

paindlikkuse ja ajakohasuse.

Lõige 1 sisustab kvalifikatsiooniraamistiku mõiste, määratledes sellevõrdlusraamistikuna, mis

liigitab kutse- ja haridustasemeid teadmiste, oskuste, iseseisvuse ja vastutuse ulatuse alusel.

Lõikega 2 antakse kvalifikatsiooniraamistiku kehtestamise volitus Vabariigi Valitsusele.

Kehtivas seaduses on kvalifikatsiooniraamistik kehtestatud kutseseaduse lisaga. Raamistiku

kehtestamise volituse Vabariigi Valitsusele andmine loob paindlikuma võimaluse vajadusel

raamistikku muuta.

15 Urmann, H., Roos, L., Tubelt, E., Remmik., M., Trasberg, K., Eller, D. 2024 “Kutsekeskhariduse õppekavade

rakendumise analüüs“ Tartu Ülikool RAKE https://skytte.ut.ee/sites/default/files/2025-

02/Kutsekesk_l%C3%B5pparuanne.pdf 16 Õunapuu, T. jt. 2025 „Eesti kvalifikatsiooniraamistiku rakendamise analüüs“. Levellab.

https://hm.ee/sites/default/files/documents/2025-11/L%C3%B5pparuanne_EKR.pdf

13

Lõige 3 sätestab kvalifikatsiooniraamistiku arendamise ja ajakohastamise kutseasutuse

ülesandena.

§ 5. Kutsetegevuse valdkond ja kutseala

Paragrahv 5 täpsustab kutsesüsteemi struktuuri, määratledes selgelt mõisted„kutsetegevuse

valdkond“ ja „kutseala“.

Lõige 1 defineerib kutsetegevuse valdkonna kui tervikliku majandus- või ühiskonnaelu

valdkonna, mis hõlmab mitut omavahel seotud kutseala.

Lõike 2 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus kutsetegevuse valdkondade loetelu. Ka kehtiva

seaduse kohaselt on kutsetegevuse valdkondade loetelu kehtestamine Vabariigi Valitsuse

ülesanne.

Kehtivas kutseseaduses puudub eraldi paragrahv, mis defineeriks „kutseala“ mõiste. Uue

seaduse lõige 3 määratleb kutseala uue mõistena samalaadset kompetentsust eeldava

kutsetegevuse valdkonna osana. Nii kuuluvad õpetamise kutseala sisse õpetaja, kutseõpetaja,

sotsiaalpedagoogi ja eripedagoogi kutsetegevused.

Muudatuse eesmärk on luua selgem ja ühtsem raamistik kutsealade ja kutsetegevuse

valdkondade määratlemiseks, et toetada kutsesüsteemi läbipaistvust, võrreldavust ja

paindlikkust. Muudatused ja täiendused mõistetes aitavad paremini struktureerida kutsete ja

kvalifikatsioonide seoseid ning toetavad kutse- ja haridussüsteemi sidusust.

Kutsetegevuse valdkonnad seotakse Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaatori EMTAK

koodidega ja Oskuste, pädevuste, kvalifikatsioonide ja ametite Euroopa klassifikaatori ESCO

hierarhia ja koodidega, et tagada ühtne klassifikatsioon ja sidus regulatsioon kutsealade vahel.

Kutsesüsteemi rakendumise analüüs ja OSKA uuringud on näidanud, et senine kutsealade ja

valdkondade määratlus on olnud ebaselge ja killustunud. See on raskendanud kutsestandardite

koostamist, kutse andmist ja õppekavade arendamist. Uus ja selgem struktuur võimaldab

paremat koordineerimist, valdkondlikku planeerimist ja tööjõuvajaduse prognoosimist.

Muudatus toetab ka kompetentsiprofiilide ja kutsestandardite sidumist

kvalifikatsiooniraamistikuga ning loob aluse kutsete ja õppekavade süsteemsemaks

arendamiseks.

Oodatav mõju

• Õiguslik selgus: kutseala ja kutsetegevuse valdkonna mõisted on üheselt määratletud.

• Süsteemi paindlikkus: võimalus määratleda kutsetasemeid kutsealade kaupa.

• Tõhusam juhtimine: Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatav valdkondade loetelu

võimaldab paremat koordineerimist ja strateegilist planeerimist.

• Hariduse ja töömaailma sidusus: kutsealade ja valdkondade selge määratlus toetab

õppekavade arendamist ja tööjõuvajaduse seiret.

§ 6. Kutse, kutsetase, osakutse ja esmakutse

Paragrahv 6 koondab ja täpsustab mõisted, mis varasemalt olid hajutatud mitme paragrahvi

vahel: „kutse“, „kutsetase“, „osakutse“ ja „esmakutse“. Muudatusega täpsustatakse nende

mõistete tähendust, seotust kutsestandardiga ja kvalifikatsiooniraamistikuga ning lisatakse uus

mõiste „esmakutse“.

14

Muudatuse eesmärk on ühtlustada ja selgemalt määratleda kutsesüsteemi kesksed mõisted ning

eristada selgelt erinevat laadi kvalifikatsioone (nt töömaailmas antav kutse vs kooli

lõpetamisega antav esmakutse).

Olulisemad muudatused võrreldes kehtiva seadusega.

Lõige 1 määratleb kutse kutsestandardis kirjeldatud ja kutseandja tõendatud kompetentsusena,

mitte pelgalt kutseeksami tulemusena. See rõhutab kutse sisulist seotust kompetentsusnõuetega.

Lõikes 2 defineeritakse kutsetase kvalifikatsiooniraamistiku kaudu, sätestades, et see on

kvalifikatsiooniraamistikuga seotud kutsealase kompetentsuse tase, mis määratakse

kutsestandardis.

Muudatus loob selgema struktuuri kutsealade sisesele kvalifikatsiooniraamistiku tasemelisele

eristusele.

Lõikes 3 määratletakse samaselt kehtiva kutseseadusega, et osakutse on kutsestandardis

kirjeldatud osa kutsest, mis omab tööturul iseseisvat väljundit. Täpsustatakse, et selle tase

määratakse kutsestandardis.

Lõikes 4 tuuakse uue mõistena sisse esmakutse (initial professional qualification). Esmakutse

viitab õppeasutuse tõendatud kutsekvalifikatsioonile pärast ametialase kompetentsiprofiilil

põhineva õppekava läbimist. See loob selge erisuse kooli lõpetamisel saadava esmase kutse ja

töömaailma kutse vahel.

Kui õppekava aluseks on kutsestandard, siis sooritatakse kutseeksam ja saadakse kutse. Kui

õppekava aluseks on kompetentsiprofiil ja õppija on saavutanud kõik ametialases

kompetentsiprofiilis kirjeldatud kompetentsid, siis saadakse õppeasutuse lõpetamisel

esmakutse.

Kehtivas seaduses on mõisted osaliselt kattuvad, ebaselged või killustunud. Näiteks „kutse“ ja

„kvalifikatsioon“ on määratletud sarnaselt, kuid nende seos kutsestandardiga ja hindamise

protsessiga ei ole üheselt mõistetav. Samuti puudub praegu selge erisus töömaailma kutse ning

kooli lõpetamisega omandatud kutse vahel, mis on tekitanud segadust kutsetunnistuste

kehtivuse ja väärtuse osas.

Esmakutse mõiste toomine seadusesse võimaldab selgelt eristada formaalhariduses omandatud

kutsekvalifikatsiooni töömaailma antavast kutsest. See toetab ka kutseõppe reformi, kus

vastavalt uuendatud kutseharidusstandardile toimub tööturule siirdumiseks vajalike

kutseoskuste hindamine praktilises tööolukorras oskuste demonstratsioonil, mis võib toimuda

kutseeksamina ja osade kaupa kogu õppe jooksul.

Õppeasutuses kompetentsiprofiili alusel loodud tasemeõppe õppekava edukal läbimisel

omandatakse edaspidi esmane kutsekvalifikatsioon ehk esmakutse. Esmakutset annab

õppeasutus ning esmakutse saadakse vaid juhul, kui on tõendatud kõik ametialase

kompetentsiprofiili kompetentsusnõuded. Esmakutse andmisel on õppeasutusel kutseandjana

vastavalt eelnõu § 16 lõike 2 punktile 2 kohustus kaasata õpilase kompetentsuse hindamisse

sobilikus õppe- või töökeskkonnas valdkonna tööandjaid.

Selleks, et kutsete süsteem oleks arusaadav, eristatakse kaks erinevat kutse liiki: esmakutse ja

töömaailma kutse ning kehtestatakse nõuded nende kehtivuse osas. Esmakutse antakse

15

koolilõpetajale edaspidi alati tähtajatult. Esmakutse toetab koolilõpetajate sujuvat üleminekut

tööturule ning loob aluse kutse- ja osakutse taotlemiseks tööandjate juures.

Pärast õpingute lõppu ning töökogemuse omandamist on õppijal võimalik karjääri edenedes

taotleda kutsestandardil põhinev töömaailma kutse konkursiga valitud kutseandja juures.

Oodatav mõju

• Õiguslik selgus: mõisted on selgelt määratletud ja seostatavad kutsestandardite ning

kvalifikatsiooniraamistikuga.

• Hariduse ja töömaailma sidusus: esmakutse mõiste toetab kutseõppe ja töömaailma koostööd

ning vähendab dubleerivat hindamist.

• Paindlikkus: osakutse ja kutsetaseme määratlemine võimaldab paremini reageerida tööturu

vajadustele.

• Kvalifikatsioonide võrreldavus: selgem seos kvalifikatsiooniraamistikuga toetab

rahvusvahelist võrreldavust.

§ 7. Kutsestandard

Paragrahv 7 sätestab kutsestandardi mõiste. Võrreldes kehtiva õigusega ajakohastatakse

kutsestandardi määratlust ning viies selle kooskõlla seaduse üldise ülesehitusega, mille kohaselt

kvalifikatsioon põhineb kompetentsusel ning kompetentsust kirjeldatakse kompetentside

kaudu.

Kutsestandardi ja kompetentsiprofiili rakendamine sõltub kutseala regulatiivsest iseloomust

ning kutse omamise seosest tööturule ligipääsuga. Juhul kui kutse omamine on õigusaktidest

tulenevalt nõutav kutsealase tegevuse alustamiseks, selle teostamiseks või kutsealaste hüvede

saamiseks, koostatakse kutsestandard ning kutse andmine toimub kutsestandardi alusel.

Lõike 1 kohaselt on kutsestandard dokument, milles kirjeldatakse asjaomasel

kvalifikatsiooniraamistiku tasemel esitatavaid kutsealase kompetentsuse nõudeid. Sätte

sõnastust on täpsustatud, et viia see kooskõlla seaduse üldiste mõistetega, mille kohaselt

kvalifikatsioon on pädeva asutuse poolt tunnustatud kompetentsus ning kompetentsust

kirjeldatakse kompetentside kogumi kaudu (§ 3). Muudatus ei ole sisuline – ka varasem

regulatsioon hõlmas kutsestandardi puhul nii kutsetegevuse kirjeldust kui ka

kompetentsusnõudeid. Täpsustatud sõnastus toob selgemalt esile, et kutsestandard keskendub

eelkõige kutsealase kompetentsuse nõuete määratlemisele kvalifikatsiooniraamistiku tasemel

ning on aluseks kutse andmisel isiku kompetentsuse hindamisel (§ 6 lõige 1, § 20 lõige 2).

Lõige 2 määratleb kutsestandardi koostamise alused. Kutsestandard koostatakse juhul, kui isiku

osalemist tööturul või tööalaste hüvede andmist ja saamist piirab kutse omamise nõue, või

juhul, kui tööturu osalistel on selle järele tõendatud vajadus. See hõlmab eelkõige tegevusalasid,

kus kutse olemasolu on õigusaktidest tulenev eeltingimus tegutsemiseks või teatud

tööülesannete täitmiseks. Kutsestandardi koostamise aluste sätestamine seaduses on vajalik

õiguspärasuse tagamiseks. Eesmärk on välistada olukorrad, kus kutsestandardeid koostatakse

või hoitakse kehtivana ilma sisulise vajaduseta, ning tagada, et avaliku ressursi kasutamine

kutsesüsteemi arendamisel on eesmärgipärane ja põhjendatud.

Kutsestandardi koostamise alusena nähakse ka ette olukorrad, kus vastavad nõuded tulenevad

Euroopa Liidu õigusest või selle alusel kehtestatud rakendusaktidest. See hõlmab eelkõige

reguleeritud tegevusalasid, kus kutse olemasolu on õigusaktidest tulenev eeltingimus

tegutsemiseks või teatud tööülesannete täitmiseks, mille puhul tuleb tagada

16

kvalifikatsiooninõuete vastavus kehtivatele regulatsioonidele. Sellistel juhtudel ei ole

kompetentsiprofiilil põhinev esmakutse piisav kvalifikatsiooni tõendamiseks.

Samuti nähakse ette kutsestandardi koostamise võimalus tööturu osapoolte tõendatud vajaduse

korral. Tõendatud vajadus võimaldab arvestada avaliku huvi, ohutuse, tööturu toimivuse ja

isiku vara kaitsega olukordades, kus kvalifikatsiooninõuete ühtne määratlemine on vajalik

teenuste kvaliteedi, inimeste elu ja tervise, tööjõu liikumise või olulise varakahju vältimise

seisukohalt. Samuti tagab see, et kutsestandardite koostamine tugineb tööturu tegelikule

vajadusele, valdkondlike ekspertide hinnangule, sektorianalüüsile ja tööandjate põhjendatud

ettepanekutele, mitte üksnes ajalooliselt kujunenud praktikale.

Selline regulatsioon tagab tasakaalu vajaliku reguleerimise ja paindlikkuse vahel, võimaldades

ühelt poolt kehtestada selged ja usaldusväärsed kvalifikatsiooninõuded olukordades, kus see on

vältimatult vajalik (nt avaliku huvi, ohutuse, inimeste elu ja tervise või vara kaitse seisukohalt),

ning teiselt poolt vältida ülereguleerimist ja põhjendamatut halduskoormust. Nii aitab säte

hoida kutsesüsteemi eesmärgipärase, läbipaistva ja ajakohasena ning võimaldab juhtudel, kus

kutsestandard ei ole vältimatult ega tõendatult vajalik, kasutada paindlikumaid, kuid siiski

tööturu osapoolte vajadusi arvestavaid lahendusi, näiteks kompetentsiprofiile.

Lõike 3 kohaselt jääb kutsestandardite koostamise, muutmise ja vormistamise korra

kehtestamine jätkuvalt valdkonna eest vastutava ministri pädevusse määruse alusel.

Eelnõus tehtud muudatused lähtuvad kutseseaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsuses

tuvastatud probleemidest, mille kohaselt kutsestandarditel põhinev süsteem ei paku piisavat

paindlikkust õppekavade loomiseks ega võimalda kiiresti reageerida töömaailma muutuvatele

vajadustele. Kehtiva seaduse kohaselt tuleb kutsestandardi iga muudatuse tegemisel kohandada

ka tasemeõppe õppekava, mis võib oluliselt pikendada uute oskuste jõudmist õpetamisse. Selle

tõttu on tööandjad väljendanud rahulolematust pakutava õppe ajakohasusega.

Lisaks on kutsestandardite liigne keskendumine kindlas ametis vajalikele oskustele takistanud

kutsealade ülese või tulevikuperspektiiviga oskuste kirjeldamist ja tunnustamist. Seetõttu

jäävad eelnõu kohaselt kutsestandardid alles töömaailmas vajaliku kompetentsuse hindamise

alustena ning õppekava aluseks luuakse edaspidi kompetentsiprofiilid.

§ 8. Kompetentsiprofiil

Paragrahv 8 sätestab kompetentsiprofiili kui uue õigustermini kutsesüsteemi osana, mida

kehtivas kutseseaduses seni ei esine. Kompetentsiprofiil on alternatiiv kutsestandardile

eelkõige reguleerimata kutsealadel, mille puhul puudub vajadus siduda oskuste hindamine ja

kirjeldamine formaalse kutse andmise protsessiga, kuid kus töömaailma ja hariduse koostööks

on siiski vajalik ühtne kompetentsuste kirjeldamine õppekavade kujundamise alusena.

Kompetentsiprofiil ei asenda kutsestandardit juhtudel, kus kutse omamine on õiguslikult

nõutav.

Reguleerimata kutsealade puhul kutsestandarditest loobumine ilma alternatiive pakkumata

oleks vastuolus töömaailma ootustega, kuna nii kaoks töömaailma ja haridussüsteemi otsene

seotus. Näiteks kutsehariduses kaoks enam kui 1200 õppekava alus ning sise- ja välisriiklik

võrreldavus ja ülevaade.

Eelnõu lähtub VTK-s (lahendus 3) kirjeldatud vajadusest luua alternatiivne võimalus

kutsestandardite asemel või kõrval kasutada töömaailmas vajalike kompetentside süstemaatilist

ja ajakohastatud kirjeldust. Kutsestandarditel põhineva süsteemi jäikus, nende aeglane

17

uuendamine ja piiratud sobivus interdistsiplinaarsete või kiiresti arenevate valdkondade puhul

takistavad tööjõu oskuste vajaduse piisavalt kiiret kajastumist õppes. Kompetentsiprofiilide

kasutuselevõtt loob uue paindlikuma võimaluse tööturu sisendi põhjal õppekavade loomiseks

ja arendamiseks, sh mikrokvalifikatsioonide tasandil.

Lisaks võimaldavad kompetentsiprofiilid:

• tähtajatut kehtivust, vältides kutsestandardite sagedast ümbervormistamist;

• indekseerida kvalifikatsiooniraamistiku tasemeid nii profiili kui selle osade kaupa;

• siduda hariduse ja töömaailma ootusi, andes sisendi nii üld-, kutse- kui

kõrghariduseõppekavadele ning karjääriplaneerimise tööriistadele;

• siduda ESCO klassifikatsiooniga ja toetada OSKA seire ja analüüside rakendamist.

Joonis 1. Kompetentsiprofiilide kujundamise ja seoste näidismudel ehitusvaldkonnas

Kutsestandarditelt kompetentsiprofiilidele üleminek kavandatakse järk-järgult, alustades

uuendamist vajavatest kutsestandarditest. Hinnatakse, kas kutsestandardid on aluseks mõnele

õppekavale ja kas toimub töömaailma kutseandmine. Kui mõlemad kriteeriumid ei ole täidetud,

siis ei looda ka kompetentsiprofiili. Kõik kutsestandardid, millel ei ole tööle siirdumiseks

formaalseid kvalifikatsiooninõudeid, kuid mis on õppekavade aluseks, vaadatakse üle OSKA

analüüside alusel koos valdkondlike eksperdikogude, õppeasutuste ning sotsiaalpartneritega.

Selgitatakse välja, kas on vajadust luua kompetentsiprofiil või mitte.

Lõigetes 1 ja 2 määratletakse kompetentsiprofiil kui ameti, kutseala või kutsetegevuse

valdkonna põhine kompetentside kirjeldus asjaomastel kvalifikatsiooniraamistiku tasemel või

tasemetel. Kompetentsiprofiilil on oluline roll õppekavade loomisel, eelkõige tasemehariduses

ja täiendkoolituses, mis võimaldab koondada töömaailmas olulised pädevused paindlikumalt ja

valdkondade ülesemalt kui seni kasutuses olnud kutsestandard.

Lõige 3 täpsustab, et ehkki kompetentsiprofiil võib olla koostatud nii kitsamalt ametile kui

laiemalt kutsealale või tegevusvaldkonnale, antakse esmakutse vaid konkreetse ameti kõigi

kompetentside omandamisel, mis on kirjeldatud ametialases kompetentsiprofiilis.

Lõige 4 lõige määratleb, et kompetentsiprofiilidele kehtivad samad kvaliteedi- ja

koostamisnõuded kui kutsestandarditele, mis tagab kutsestandardiga võrreldava

usaldusväärsuse ja metodoloogilise tugevuse, kuna nende koostamise, muutmise ja

vormistamise korra kehtestab määrusega valdkonna eest vastutav minister.

Oodatav mõju:

18

Muudatusega kaasneb oluline positiivne mõju õppijatele, koolitajatele, haridusasutustele,

tööandjatele ja kutseasutusele. Kompetentsiprofiilide kasutuselevõtt suurendab

haridussüsteemi paindlikkust ja reageerimisvõimet tööturu muutuvatele vajadustele, toetab

elukestvat õpet, vähendab bürokraatiat kutsestandardite uuendamisel ja annab ühtlasi

usaldusväärse, kuid paindliku tööriista õppekavade loomiseks.

§ 9. Mikrokvalifikatsioon

Paragrahv 9 reguleerib mikrokvalifikatsiooni.

Lõikes 1 käsitletakse mikrokvalifikatsiooni täiskasvanute koolituse seaduse tähenduses, st see

on määratletud kui täienduskoolitusel omandatud, tõendatud ja tunnustatud teadmiste ning

oskuste kogum, mis vastab tööturu või ühiskonna vajadustele.

Lõige 2 sätestab, et mikrokvalifikatsioon võib kuuluda suurema kutsekvalifikatsiooni koosseisu

või olla eraldiseisev, võimaldades selgelt piiritletud oskuste ja teadmiste omandamist ning

tunnustamist kooskõlas kutse- ja oskusseaduses sätestatuga. See tagab ühtse õigusliku

raamistiku ning seob mikrokvalifikatsioonid kutse- ja osakutse andmise süsteemiga, toetab

elukestva õppe ja paindlike õpiteede arengut, võimaldades õppijatel ja töötajatel omandada

tööturul nõutavaid kompetentse ka väiksemate õpiüksustena.

Mikrokvalifikatsioonide õiguslik reguleerimine kutse- ja oskusseaduses annab võimaluse

reageerida tööturu arengutele kiiremini ja paindlikumalt, pakkudes õppijatele ning tööandjatele

väiksema mahuga, kuid töömaailmas rakendatavaid ja väärtuslikke õpiväljundite kogumeid.

Muudatuse rakendamine suurendab õppijate võimalusi valida paindlikke ja eesmärgipäraseid

õpiteid, sh koguda ja kombineerida mikrokvalifikatsioone vastavalt isiklikele ja tööturu

vajadustele. Samas annab see õppijatele kindluse, et mikrokvalifikatsiooniõppes omandatud

kompetentsus on tööturul nõutud ja tunnustatud. Tööandjate vaatesparaneb ligipääs

spetsiifiliste oskustega tööjõule ning kiireneb tööjõu oskuste ajakohastamine. Haridussüsteemis

tekib võimalus siduda mikrokvalifikatsioonid nii tasemeõppe kui täienduskoolitusega, mis

lihtsustab uute õppekavade loomist ja olemasolevate täiendamist ilma kogu

kutsekvalifikatsiooni muutmata.

Mikrokvalifikatsioonide sidumine kvalifikatsiooniraamistikuga tagab nende läbipaistvuse ja

rahvusvahelise võrreldavuse, soodustades nii õppijate mobiilsust kui ka Eesti tööjõu

konkurentsivõimet.

2. peatükk

Kutse- ja oskussüsteemi osalised

Eelnõu peatükis 2 kirjeldatakse kutse- ja oskussüsteemi osalisi ning nende ülesandeid.

Võrreldes varasema kutseseadusega on kutsesüsteemi osaliste ring ning nende ülesanded

märkimisväärselt muutunud. Senise kutsesüsteemi probleem on erinevate kogude paljusus ning

neile erinevate regulatsioonidega antud ülesannete mitmekesisus, mis muudab kutsesüsteemi

ebaefektiivseks ja protsessid ajamahukaks.

19

Joonis 2. Kutsesüsteemi osalised vastavalt kehtivale kutseseadusele

Senise süsteemi haldamine ei ole otstarbekas, sest põhjustab dubleerimist ja ebaefektiivset

ressursikasutust nii kaasatud inimeste kui ka aja ja rahaliste vahendite osas. OSKA süsteemi on

alates selle loomisest arendatud kutsesüsteemi kõrval küllaltki sõltumatult oma juhtimis- ja

rahastamismudeliga. Samas on nii kutsenõukogud kui ka OSKA valdkondlikud eksperdikogud

seotud oma valdkonna tööjõu oskuste vajaduse kirjeldamise ja hindamisega, mistõttu võivad

nende tegevused kohati kattuda. Lisaks osalevad kogudes osaliselt samad isikud.

Eelnõuga vähendatakse kutsesüsteemi osaliste arvu ning täpsustakse nende ülesanded, et

suurendada selgust, mh haldusotsuste vastuvõtmisel.

Joonis 3. Kutse- ja oskussüsteemi osalised vastavalt kutse- ja oskusseaduse eelnõule.

Kutseasutusele lisanduvad uued tööülesanded seavad senisest veelgi olulisemale kohale

kvaliteedi tagamise ning juriidilise ja andmekaitsealase pädevuse olemasolu asutuses.

Kutseasutuse tööprotsesside ja töö kvaliteedist hakkavad suuremal määral sõltuma kogu

süsteemi usaldusväärsus, tõhusus ja läbipaistvus.

Eelnõuga kaovad kehtivas süsteemis haldusorgani rolli täitnud kutsenõukogud ning nende

ülesanded jaotatakse süsteemi teiste osapoolte vahel. Haldusotsuste vastuvõtmist puudutavad

ülesanded liiguvad õigusselguse tagamise huvides kutseasutuse pädevusse.

20

Joonis 4. Kutsenõukogu ülesanded, mis kavandatakse jaotada kutseasutuse ja valdkondlike

eksperdikogude vahel.

§ 10. Kutseasutus

Paragrahv 10 määratleb kutseasutuse mõiste, pädevuse ja ülesanded ning reguleerib valdkonna

eest vastutava ministri õigust delegeerida kutseasutuse funktsioone halduslepingu alusel. Sätte

eesmärk on tagada kutsesüsteemi ja oskuste süsteemi terviklik juhtimine, läbipaistvus ning

töömaailma ja haridussüsteemi sidusus. Võrreldes kehtiva seadusega ühendatakse

paragrahvides 6 ja 7 toodud kutseasutuse definitsioon ning kutseasutuse ülesanded.

Lõikes 1 sätestatakse sarnaselt kehtiva seadusega, et kutse- ja oskussüsteemi eest vastutab

Haridus- ja Teadusministeerium, mis täidab kutsesüsteemi strateegilist juhtimisrolli. Selle

kaudu tagatakse, et kutsesüsteemi arendamine on otseselt seotud riikliku haridus- ja

tööturupoliitikaga ning vastab Eesti haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 eesmärgile luua

õppimisvõimalused, mis lähtuvad ühiskonna ja töömaailma vajadustest.

Lõike 2 kohaselt säilib valdkonna eest vastutava ministri õigus sõlmida haldusleping

kutseasutuse ülesannete täitmiseks halduskoostöö seaduse alusel. Seejuures tuleb arvestada, et

seaduses sätestatud ülesannete kataloog moodustab tervikliku avalik-õigusliku funktsiooni,

mille keskmes on kutse- ja oskussüsteemi kujundamine, reeglite kehtestamine, nende

rakendamise korraldamine ning järelevalve.

Ülesannete loetelu hõlmab muuhulgas:

• kutse- ja oskussüsteemi arendamist ja rakendamist;

• kompetentsiprofiilide ja kutsestandardite metoodika väljatöötamist ja kehtestamist;

• kutsestandardite ja kompetentsiprofiilide kehtestamist;

• kutseandjate valimist;

• kutse andmise korra, tasu aluste ja kulude arvestamise põhimõtete kehtestamist;

• haldusjärelevalve teostamist;

• süsteemi toimimiseks vajalike nõukogude ja eksperdikogude moodustamist ning nende töö

korraldamist.

Need ülesanded ei ole oma olemuselt teenuste pakkumine turul, vaid kujutavad endast avaliku

võimu teostamist ja riigi hariduspoliitiliste eesmärkide elluviimist. Tegemist on normatiivse,

korraldava ja järelevalvelise tegevusega, millel on üldine ja siduv mõju. Selliseid ülesandeid ei

21

täideta turutingimustel ega konkureerivas keskkonnas ning nende täitmise eesmärk ei ole

majandusliku kasu saamine.

Ka juhul, kui mõne ülesandega kaasneb tasu kehtestamine (nt kutse taotlemisega seotud tasud),

ei muuda see tegevuse olemust majandustegevuseks. Tasu määratakse avalik-õiguslikul alusel

ning see on seotud kulude katmisega, mitte hinnakujundusega turul. Samuti ei tegutse

ülesannete täitja iseseisva turuosalisena, vaid täidab seadusest tulenevat avalikku kohustust riigi

nimel ja riigi vastutusel.

Sellest tulenevalt on põhjendatud sätestada, et halduslepingule ei kohaldata halduskoostöö

seaduse § 13, mis näeb ette riigihangete seaduse kohaldamise. Riigihanke regulatsioon on

suunatud olukordadele, kus riik soetab turult kaupu või teenuseid. Käesoleval juhul ei ole

tegemist teenuse ostmisega turult, vaid avaliku ülesande täitmise korraldamisega. Hanke

kohaldamine looks eksliku mulje, nagu oleks tegemist majandustegevusega või turuteenuse

ostmisega, ning ei vastaks ülesannete tegelikule sisule.

Võimalus volitada ülesannete täitmine eraõiguslikule juriidilisele isikule ei muuda nende

ülesannete õiguslikku olemust. Delegeerimise korral säilib riigi järelevalve, otsustusõigus ja

vastutus. Eraõiguslik vorm ei muuda avalikku ülesannet turutegevuseks. Vastupidi – selge

õiguslik alus ja riigi järelevalve tagavad, et kutse- ja oskussüsteem toimib ühtselt, läbipaistvalt

ja avalikes huvides.

Haldusülesannete volitamisel arvestatakse ka halduskoostöö seaduse § 5 lõikes 1 sätestatud

tingimusi.

Esiteks peab olema ülesannete täitmine eraõigusliku juriidilise isiku poolt majanduslikult

põhjendatud. Kutse- ja oskussüsteemi arendamine eeldab valdkondadeülest ekspertiisi, sidet

tööandjate ja erialaliitudega ning paindlikku töökorraldust. Ülesannete täitmine eraõigusliku

juriidilise isiku vormis võimaldab kasutada olemasolevat kompetentsi ja organisatsioonilist

võimekust, vältides paralleelse haldusstruktuuri loomist riigiaparaadis.

Teiseks ei tohi halvendada volitamine ülesannete täitmise kvaliteeti. Senine praktika on

näidanud, et ülesannete täitmine sihtasutuse kaudu tagab järjepidevuse ning koostöö erinevate

osapooltega. Riigi järelevalve ja halduslepingu tingimused võimaldavad kvaliteedinõudeid

selgelt määratleda ja kontrollida.

Kolmandaks ei tohi ülesannete delegeerimine kahjustada avalikke huve ega nende isikute

õigusi, kelle suhtes haldusülesannet täidetakse. Riigil säilib järelevalvepädevus ja vastutus.

Kehtiva seaduse alusel täidab kutseasutuse ülesandeid halduslepingu alusel Sihtasutus

Kutsekoda. Kavandatava seaduse jõustumisel jätkab kutseasutuse ülesannete täitmist

halduslepingu alusel samuti Sihtasutus Kutsekoda, mille on asutanud Eesti Vabariik koos kutse-

ja töömaailma esindusorganisatsioonidega – Eesti Ametiühingute Keskliit, Teenistujate

Ametiliitude Organisatsioon TALO, Eesti Tööandjate ja Tööstuse Keskliit ning Eesti

Kaubandus-Tööstuskoda. Põhikirja kohaselt on sihtasutuse eesmärk panustada ühtse ja

korrastatud kutsesüsteemi loomisesse ja arendamisse, sh kutse- ja oskussüsteemi toimimise

toetamine.

Kokkuvõttes on ülesannete kataloog käsitatav tervikuna riigivõimu teostamisena.

Halduslepingu sõlmimine on vahend nende ülesannete täitmise korraldamiseks, mitte

majandustegevuse tellimiseks.

22

Lõikes 3 on määratletud kutseasutuse põhifunktsioonid. Need on laienenud võrreldes kehtiva

kutseseadusega, koondades osad varasemalt kutsenõukogude ja kutsenõukogude esimeeste

kogu pädevuses olnud ülesanded ühe institutsiooni alla. Muudatuse eesmärk on suurendada

otsustusprotsesside selgust ja halduslikku tõhusust, vähendades dubleerimist ja ebavajalikku

administreerimist.

Lõike 3 punktis 1 laiendatakse kutseasutuse ülesannet arendada ja rakendada kutse- ja

oskussüsteemi tervikuna. Uue seaduse kohaselt on kutsesüsteemi lahutamatu osa ka oskuste

süsteem, mis hõlmab oskuste vajaduse seiret ja analüüsi (OSKA). Kutseasutuse rolli

laiendamine oskuste süsteemi rakendamisele võimaldab kujundada tervikliku ja andmepõhise

lähenemise tööjõupoliitikale.

Lõike 3 punktis 2 luuakse selge õiguslik alus kutseasutusele tööjõu- ja oskuste arendamise

uuringute läbiviimiseks. Eelnõu defineerib selgelt kutseasutuse rolli tööjõu- ja oskuste vajaduse

analüüsimise prognoosi ning seire süsteemi OSKA uuringute läbiviijana ning vastavate

uuringute alusel ettepanekute tegijana poliitika kujundamise eesmärgil.

Lõike 3 punktiga 3 määratletakse sarnaselt kehtiva seadusega, et kutseasutusel on kohustus

ühtsete dokumendivormide väljatöötamiseks ja kehtestamiseks. Ühtsete dokumendivormide

kasutamine tagab süsteemi läbipaistvuse, ühtlustatud menetluse ja andmete võrreldavuse kutse-

ja oskustasandil.

Lõike 3 punktis 4 saab kutseasutus ülesande lisaks kutsestandarditele ka kompetentsiprofiilide

metoodika loomiseks ja kehtestamiseks. Ühtne metoodika tagab, et kompetentsiprofiilid ja

kutsestandardid koostatakse võrreldavalt, järgides samu põhimõtteid ning tagatud on

koostamise aluste läbipaistvus kõigile osapooltele. Metoodikaga tagatakse

kompetentsiprofiilide ja kutsestandardite koostamisel sidusus tööandjate, koolide ja ekspertide

vahel. Kutseasutus vastutab ka metoodika uuendamise eest vastavalt vajadusele ning uuendatud

metoodika kinnitamise järel osapoolte uuendustest teavitamise eest.

Lõike 3 punkti 5 kohaselt koostab, uuendab ja kehtestab kompetentsiprofiilid ja

kutsestandardid kutseasutus kaasates sellesse protsessi eksperte vastavalt kehtestatud

metoodikale. Kehtiva seaduse alusel toimus kutsestandardite koostamise algatamine

kutsenõukogude esimeeste kogu otsusel, misjärel kutsenõukogu moodustas kutsestandardi

koostamiseks töörühma ning pärast haldusorganina ka kinnitas kutsestandardi. Kutseasutusel

oli kohustus kogu protsessi toetada ja korraldada. Muudatusega optimeeritakse ja lühendatakse

protsessi oluliselt, andes otsuse tegemise õigus koos vastutusega kutseasutusele.

Kutseasutus on eelnõu kohaselt kohustatud kompetentsiprofiilide ja kutsestandardite

väljatöötamisel, uuendamisel ja kehtestamisel arvestama valdkondlike eksperdikogude

ettepanekuid ja eksperthinnanguid, tagamaks töömaailma sisulise kaasatuse ning tööturu

vajadustele vastavate kompetentsusnõuete kujundamise.

Kuigi otsuste tegemisel ei saa kutseasutus mööda valdkondlike eksperdikogude hinnangutest,

on kutseasutusel kui haldusorganil kohustus tagada otsuste kooskõla õigusaktidega. Näiteks kui

väljatöötatud kutsestandard võimaldaks põhjendamatult piirata elukutse- või

ettevõtlusvabadust või oleks vastuolus kehtiva õigusega, tuleb kutseasutusel jätta see

kehtestamata või keelduda vastavas osas ettepanekut arvesse võtmast.

Samas on valdkondlike eksperdikogude arvamus olulise tähtsusega ning sellest

kõrvalekaldumine eeldab mõjuvat põhjust. Kui kutseasutus ei arvesta valdkondliku

eksperdikogu ettepanekut või eksperthinnangut täielikult või osaliselt, tuleb see selgelt ja

23

põhjendatult otsuses välja tuua, sh selgitada, milles seisneb vastuolu õigusaktidega,

proportsionaalsuse põhimõttega või avaliku huviga.

Selline lähenemine tagab ühelt poolt töömaailma tegeliku kaasamise ja sisendi arvestamise ning

teiselt poolt kutseasutuse lõppvastutuse kutsestandardite õiguspärasuse, põhjendatuse ja

kooskõla eest kehtiva õigusega, suurendades süsteemi õigusselgust ja läbipaistvust.

Eelnõu kohaselt (§ 10 lg 2) võib kutseasutuse ülesandeid volitada täitma halduslepingu alusel

eraõigusliku juriidilise isiku. Sellisel juhul täidab eraõiguslik isik avalikku ülesannet ning

teostab täidesaatvat riigivõimu, millele kohaldub avalik-õiguslik regulatsioon, sh

haldusmenetluse seadus ning haldusjärelevalve. Seega ei ole tegemist riigivõimu teostamisega

väljaspool avalikku kontrolli, vaid seaduse alusel korraldatud haldusülesande täitmisega.

Kutsestandardite kehtestamine on üks kutseasutuse ülesannetest. Kutsestandardi kehtestamine

PS §-s 29 tagatud õigust vabalt valida tegevusala ja elukutset ulatuses, milles kutsealal

tegutsemine eeldab kutse olemasolu ning vastavust kutsestandardis kirjeldatud

kompetentsidele.

Sellise piirangu eesmärk on tagada kutsetegevuse kvaliteet, ohutus ja usaldusväärsus ning

kaitsta avalikke hüvesid, sealhulgas isikute elu ja tervist, vara ning teenuste kvaliteeti. Samuti

toetab regulatsioon kvalifikatsioonide võrreldavust ja tööturu toimimist. Tegemist on

põhiseaduslikult legitiimsete eesmärkidega.

Kutsestandardite kasutamine on sobiv meede, kuna see võimaldab määratleda konkreetse kutse

jaoks vajalikud kompetentsid ning tagada, et kutset omavad isikud vastavad nõutavale tasemele.

Eesmärki ei ole võimalik saavutada sama tõhusalt leebemate vahenditega. Kutsealade

mitmekesisuse ja kiire arengu tõttu ei ole võimalik ega otstarbekas kehtestada kõiki

konkreetseid kompetentsinõudeid seaduse tasandil. Kutsestandardite kaudu saab nõudeid

ajakohastada paindlikult ning erialaspetsiifiliselt.

Riive ei ole ülemäärane. Seadus sätestab kutsesüsteemi põhialused ning kutse andmise

üldtingimused, samas kui kutsestandardid täpsustavad, millistele kompetentsidele peab isik

vastama, et täita seaduses sätestatud kutse andmise tingimusi. Kutsestandardite koostamine ja

kohaldamine toimub avaliku ülesande täitmise raames ning riigi järelevalve all. Isikule on

tagatud menetluslikud õigused ning võimalus vaidlustada kutse andmise, peatamise või

kehtetuks tunnistamise otsus. Seega on riive intensiivsus piiratud ning tasakaalus taotletava

eesmärgiga.

Kutsestandardite kaudu kvalifikatsiooninõuete sisustamine on proportsionaalne ning kooskõlas

PS §-ga 29 ja PS § 3 lõikest 1 tuleneva olulisuse põhimõttega.

Lõike 3 punkti 6 alusel viib kutseasutus läbi avaliku konkursi kutseandja valimiseks, kui on

täidetud eelnõu § 13 lõike 2 tingimus. Avaliku konkursi läbiviimisel järgib kutseasutus eelnõu

§ 14 lõike 5 alusel valdkonna eest vastutava ministri määrust, mis kehtestab täpsema korra ja

nõuded antud konkursi läbiviimiseks. Kutseasutus on erapooletu asutus, mis hindab konkursil

osalejate nõuetele vastavust. Kehtiva seaduse kohaselt valib kutsenõukogu konkursi alusel

kutseandja, kuid seal on tihti samade organisatsioonide esindajad, kes konkureerivad

kutseandjaks ning täielik huvide konflikti puudumise tagamine on keerukas Kui varem viis

kutseasutus läbi kutseandja konkursi ning valmistas ette materjalid kutsenõukogule, mis tegi

kutseandja valiku otsuse, siis muudatuse tulemusena teeb edaspidi kutseasutus otsuse

kutseandja õiguste andmiseks. Kutseasutus kaasab kutseandjate taotluste hindamisse eksperte,

24

moodustades vajadusel laekunud taotluste hindamiseks komisjoni, mis vaatab läbi laekunud

pakkumised ning hindab pakkumuse esitanud organisatsioonide võimekust kutseandjana

tegutseda.

Lõike 3 punkti 7 alusel saab kutseasutus ülesandeks kutse andmise korra kehtestamise

kutseandja avalikul konkursil osalenud ning edukaks osutunud kutseandja ettepanekul. Kehtiva

seaduse alusel kinnitas kutse andmise korra ja selle muudatused kutsenõukogu. Muudatusega

tuuakse vastav ülesanne kutseasutuse pädevusse seoses kutsenõukogude kui haldusorganite

kaotamisega süsteemist. Kutseasutus kontrollib kutse andmise korra kehtestamisel, et see on

vastavuses kutse- ja oskusseadusega ning tagab kõigile kutse taotlejatele ligipääsu kutse

taotlemisele. Juhul kui kutseandjal on mõjuvatel põhjustel oma tegevuse käigus vaja kutse

andmise korda muuta, teeb ta vastava ettepaneku kutseasutusele, mis kehtestab kutse andmise

korra muudatused. Kui ühele kutsele valitakse avaliku konkursi tulemusena mitu kutseandjat,

tagab kutseasutus, et kõik järgivad sama kutse andmise korda, tagades seeläbi kõigi kutse

taotlejate võrdse kohtlemise.

Lõike 3 punkti 8 alusel kehtestab sarnaselt kehtivale seadusele kutseasutus kulude

kalkulatsiooni vormi.

Lõike 3 punkti 9 alusel saab kutseasutuse ülesandeks kehtestada kutse taotlemisega seotud

tasud. Kehtiva seaduse alusel on kutse andmise tasud kinnitanud kutsenõukogu. Kutse

andmisega seotud kulud kalkuleerib sarnaselt kehtiva seadusega kutseandja või avalikul

konkursil kutseandja õigust taotlev isik ning esitab need kutseasutusele kehtestamiseks.

Kutseasutus kontrollib kutseandja kalkuleeritud kutse andmise tasusid, kas need vastavad

kehtivale kulude kalkulatsiooni vormile ning on põhjendatud.

Lõike 3 punkt 10 kirjeldab sarnaselt kehtivale seadusele kutseasutuse ülesannet teostada

haldusmenetluse seaduse alusel haldusjärelevalvet avaliku konkursiga valitud kutseandjate

tegevuse üle. Haldusjärelevalve tagab kutseandjate tegevuse vastavuse seadusest tulenevatele

nõuetele, samuti tugevdab kutse andmise kvaliteeti ja kutsetunnistuste usaldusväärsust. Kehtiva

seaduse alusel oli kutseasutuse ülesanne teostada haldusjärelevalvet ka kutsenõukogude üle

ning kutsenõukogude kaotamisega kaob ka kutseasutuse vastav ülesanne, mistõttu väheneb

kutseasutuse koormus haldusjärelevalve teostamisel.

Lõike 3 punkt 11 sätestab, et kutseasutuse ülesanne on kokku kutsuda ja tehniliselt korraldada

Tööjõu ja oskuste arendamise nõukogu (edaspidi TON) tööd, järgides seejuures Vabariigi

Valitsuse korraldusega kehtestatud TONi institutsionaalset koosseisu ja nõukogu töökorda.

Ühtlasi annab säte volitusnormi TONi isikkoosseisu kinnitamiseks. TON-i koondatakse senised

OSKA koordinatsioonikogu ning kutsenõukogude esimeeste kogu ülesanded, mis puudutasid

kutsenõukogude tegevuse koordineerimist. Kahe erineva, süsteemis eraldi asetseva juhtkogu

koondamine tagab kutse- ja oskussüsteemis eri huvirühmade sisulise kaasamise ning OSKA

analüüside tihedama seostamise kutsesüsteemi arendamisega.

Lõike 3 punkti 12 alusel saab kutseasutuse ülesandeks valdkondlike eksperdikogude (VEK)

moodustamine, nende töö korraldamine ja tegevuse lõpetamine. Eksperdikogude

moodustamisel juhindub kutseasutus eelnõu § 12 lõikes 4 viidatud Vabariigi Valitsuse

määrusest. Valdkondlike eksperdikogude kaudu tagatakse eri huvirühmade sisuline kaasamine

kutse- ja oskussüsteemi ning tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosi, samuti kutsestandardite ja

kompetentsiprofiilide kirjeldamisse.

Lõike 3 punkti 13 alusel onkutseasutuse ülesandeks täiendavate teabehalduse nõuete

kehtestamine kutse andmise menetluses. Kutseasutus tegutseb avaliku ülesande täitjana ning

25

talle kohaldub seega avaliku teabe seadus ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrus

nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused teabehalduse nõudeid.“ Samad üldised

nõuded kehtivad ka kutseandjatele kutse andmise menetluses.

Sätte eesmärk ei ole dubleerida üldkohaldatavaid teabehalduse norme ega panna kutseasutusele

või kutseandjatele uusi üldisi teabehalduse kohustusi, vaid anda kutseasutusele selge õiguslik

alus kehtestada menetluse eripärast tulenevaid täiendavaid nõudeid, mis on vajalikud kutse

andmise menetluse läbipaistvuse, jälgitavuse ja ühtse korralduse tagamiseks. Täiendavad

nõuded võivad hõlmata muu hulgas kutse andmise menetluses tekkivate dokumentide ja teabe

vormistamist, säilitamist, edastamist ja arhiveerimist, arvestades kutsesüsteemi eripära ning

haldusjärelevalve vajadusi.

Isikuandmete töötlemise ja säilitamise osas ei anna käesolev säte kutseasutusele pädevust

kehtestada iseseisvaid säilitustähtaegu. Isikuandmete säilitamise maksimaalsed tähtajad on

sätestatud kutse- ja oskusseaduse §‑s 27, millest kutseasutuse poolt kehtestatavad täiendavad

teabehalduse nõuded ei või kõrvale kalduda.

Lõike 3 punktide 14 ja 15 kohaselt on kutseasutuse ülesandeks kutse- ja oskussüsteemi

tutvustamine, nõustamine ja koolituste läbiviimine. Ülesanne sisaldab nii kutsete süsteemi kui

ka kutseasutuse teostatavat tööjõu- ja oskuste vajaduse analüüsi ning seire tulemuste

tutvustamist ja selgitamist erinevatele osapooltele riigisiseselt ning rahvusvaheliselt. Mitmetes

kehtivates õigusaktides kirjeldatud kvalifikatsiooninõuded on seotud kutseseaduse alusel kutse

omamisega, mis seob kutsesüsteemi mitmete erinevate ministeeriumite haldusalaga ning

majanduse tegevusvaldkondadega. Süsteemi õiguspäraseks rakendamiseks on kutseasutuse

ülesandeks süsteemiga seotud osapoolte sh erinevate kvalifikatsiooninõudeid kehtestavate või

nende täitmist jälgivate asutuste, kutseandjate, õppeasutuste, karjäärinõustajate jne nõustamine

ja koolitamine. Samuti on vajalik nõustamine ning koolitus tööjõu- ja oskuste vajaduse analüüsi

ning seire tegevuste korrektseks teostamiseks, kuna analüüside tulemused on sisendiks

erinevatele poliitika kujundamise tegevustele sh koolituspakkumise kavandamisele.

Kutse- ja oskussüsteemi alane nõustamine ning koolituse korraldamine on käsitatav avaliku

ülesande täitmise osana ega kujuta endast majandustegevust. Tegemist on süsteemi

rakendamise ja ühtse arusaama tagamisele suunatud tegevustega, mis on lahutamatult seotud

kutsestandardite, menetluste ja nõuete kohaldamisega. Nimetatud tegevus ei toimu

turutingimustel ega konkureerivas keskkonnas. Nõustamine ja koolitused on suunatud

süsteemis osalejatele (nt kutseandjad, eksperdikogude liikmed) ning nende eesmärk on tagada

õigusaktidest ja kehtestatud standarditest tulenevate nõuete ühetaoline rakendamine. Teenust ei

pakuta vabaturul üldise tasulise koolitus- või konsultatsiooniteenusena ega kujundata hinda

turupõhiselt.

Rahvusvaheliselt on kutse- ja oskussüsteem seotud Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku

soovitusega17(EQF), Euroopa Oskuste, pädevuste, kvalifikatsioonide ja ametite

klassifikaatoriga ESCO, Euroopa Komisjoni Europassi otsuse18 rakendamisega ning Euroopa

kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiiviga19. Seetõttu on info jagamine ning kutse- ja

17 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu soovitus 23. aprill 2008, bEuroopa kvalifikatsiooniraamistiku loomise kohta

elukestva õppe valdkonnas EUR-Lex - 32008H0506(01) - EN - EUR-Lex 18 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu otsus EL) 2018/646, 18. aprill 2018, milles käsitletakse oskuste ja

kvalifikatsioonidega seotud paremate teenuste pakkumise ühist raamistikku (Europass) ning millega

tunnistatakse kehtetuks otsus nr 2241/2004/EÜ

L_2018112ET.01004201.xml 19 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2005/36/EÜ, 7. september 2005,

kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta konsolideeritud TEKST: 32005L0036 — ET — 10.07.2025

26

oskussüsteemi tutvustamine oluline, et tagada süsteemi erinevate osade õiguspärane

rakendamine laiemalt.

Lõike 3 punkti 16 alusel onkutseasutus Euroopa Liidu oskuste ja kvalifikatsioonidega seotud

algatuste elluviija. Punktiga laiendatakse kutseasutuse ülesannet, milleks kehtivas seaduses on

Europassi Keskuse töö korraldamine Euroopa Liidu teiste kutse- ja oskuste poliitika alaste

algatustega seotud tegevuste elluviijana Eestis. Sätte eesmärk on siduda Eesti kutse- ja

oskussüsteem paremini erinevate Euroopa Liidu oskuste poliitikatega ning anda kutseasutusele

piisav õiguslik alus nende poliitikate elluviimisel. Rahvusvaheliselt on kutse- ja oskussüsteem

seotud Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku soovitusega (EQF), Euroopa Oskuste, pädevuste,

kvalifikatsioonide ja ametite klassifikaatoriga ESCO, Euroopa Komisjoni Europassi otsuse

rakendamisega. Kutseasutus on ka antud Euroopa algatuste elluviija ning kontaktpunkt Eestis.

See suurendab Eesti kvalifikatsioonisüsteemi läbipaistvust ja võrreldavust Euroopa tasandil.

Lisaks juba märgitud olemasolevatele algatustele on Euroopa Liit märtsis 2025 võtnud vastu

Oskuste Liidu poliitikadokumendi, milles märgitakse oskuste poliitika olulisust, sealjuures

oskuste prognoosi vajadust ning oskuste paremat ülekantavust.

Lõike 3 punktis 17 on sarnaselt kehtiva seadusega kutseasutusel kohustus täita muudest

õigusaktidest tulenevaid ülesandeid, mis ei ole otseselt välja toodud käesolevas paragrahvis

esitatud loetelus, kuid mille täitmine on õiguspärase tegevuse tagamiseks vajalik.

Lõikega 4 täpsustatakse uuringutes isikuandmete töötlemise õiguslikku alust olukorras, kus

kutseasutuse ülesannete täitmine on halduslepingu alusel antud eraõiguslikule juriidilisele

isikule. Kutseasutusele on seadusega pandud avalikud ülesanded, sealhulgas tööjõu ja oskuste

prognoosi ning muude riiklike analüüside ja uuringute tegemine, mille tulemusi kasutavad

riigiasutused poliitikakujundamisel. Nende ülesannete täitmine võib toimuda kas kutseasutuse

enda poolt või halduslepingu alusel volitatud täitja kaudu.

Lõike 4 eesmärk ei ole anda eraõiguslikule juriidilisele isikule poliitika kujundamise pädevust

ega muuta teda täidesaatva riigivõimu asutuseks organisatsioonilises tähenduses. Sättega

selgitatakse, et halduslepingu alusel volitatud isik tegutseb kutseasutusele pandud avaliku

ülesande täitjana ning võib selle ülesande raames töödelda isikuandmeid isikuandmete kaitse

seaduse § 6 lõikes 5 sätestatud tähenduses. Tegemist on poliitikakujundamise aluseks oleva

uuringu läbiviimisega, samas kui poliitilised otsused ja uuringu tulemuste kasutamine jäävad

pädevale riigiasutusele.

§ 11. Tööjõu ja oskuste arendamise nõukogu

Paragrahv 11 sätestab Tööjõu ja oskuste arendamise nõukogu (TON) moodustamise,

institutsionaalse koosseisu ja ülesanded. Tegemist on uue institutsiooniga, mille loomise

eesmärk on tagada kutsesüsteemi, tööjõu- ja oskuste arendamise poliitikate ning elukestva õppe

korralduse parem koordineeritus riigi tasandil. Kehtiva kutseseaduse alusel on kutsesüsteemi

juhtimisel olnud kaks paralleelset kogu, milleks on OSKA koordinatsioonikogu ning

kutsenõukogude esimeeste kogu. See on loonud olukorra, kus senine tööjaotus

kutsenõukogude, kutsenõukogude esimeeste kogu, OSKA eksperdikogude ja OSKA

koordinatsioonikogu vahel on olnud killustunud, mis on takistanud oskuste ja tööjõuvajaduse

prognoosi sidumist poliitika kujundamise ja ressursside planeerimisega.

Eelnõuga luuakse üks kutse- ja oskussüsteemi juhtnõukogu, mis säilitab erinevate majanduse

tegevusvaldkondade kaasatuse kutse- ja oskussüsteemi juhtimisse kõrgel esindustasemel.

27

Samas aitab kutse- ja oskussüsteemi toomine ühe juhtorgani alla integreerida paremini seni

kahte paralleelselt eksisteerinud suunda tööjõu vajaduse ja oskuste prognoosi analüüsimisel

ning tööturul vajaliku kompetentsuse kirjeldamisel.

Nõukogul on süsteemne roll kutse- ja oskussüsteemi kujundamisel. Seetõttu on põhjendatud

selle organi põhiülesannete ja -raamistiku sätestamine seaduse tasandil, et tagada õigusselgus,

läbipaistvus ning süsteemi stabiilsus.

Lõike 1 kohaselt moodustab Vabariigi Valitsus Tööjõu ja oskuste arendamise nõukogu ning

kinnitab selle institutsionaalse koosseisu ja töökorra. Lõikes 2 on esitatud TON liikmete üldine

kirjeldus. Tulenevalt seatud eesmärgist moodustab Vabariigi Valitsus TON-i tööjõu, hariduse,

teaduse ja majanduse valdkondlike institutsioonide esindajatest, kelle kaudu tagatakse

tööandjate, töövõtjate, haridusasutuste ja avaliku sektori laiapõhjaline kaasatus kutse- ja

oskussüsteemi juhtimisse.

Lõikes 3 kirjeldatakse nõukogu peamisi ülesandeid. Nõukogu täidab strateegilise tasandi

koordineerimis- ja nõustamisfunktsiooni, esitades ettepanekuid haridus- ja tööturupoliitika

kujundajatele kutse- ja oskussüsteemi ning kvalifikatsiooniraamistiku arendamiseks ja

rakendamiseks. Samuti annab nõukogu soovitusi Vabariigi Valitsusele ning teistele haridus- ja

töövaldkonna institutsioonidele inimeste teadmiste, oskuste ja kvalifikatsioonide arendamise

otsuste tegemisel.

Nõukogu ülesandeks on lisaks ühiskonna tööjõu nõudluse ja pakkumise ning oskuste seire ja

prognooside koondamine ning strateegiliste prioriteetide seadmine oskuste vajaduse analüüsi

ja seire valdkonnas. Samuti teeb nõukogu ettepanekuid tööjõu järelkasvu tagamise meetmete

kavandamiseks, tööandjate ja haridusasutuste koostöö edendamiseks ning õppe- ja

koolituskohtade kavandamiseks taseme- ja täiendõppes.

Eelnõu loob aluse nõukogu kui poliitikate ülese ja sektorite vahelise ekspertnõukogu rolli

täitmiseks, mis toetab valitsust ja haridusvaldkonna eest vastutavat ministrit strateegilistes

otsustes tööjõu ja oskuste arendamisel. Nõukogu tegevus tagab, et riiklik tööjõu- ja oskuste

poliitika lähtub kooskõlastatud, andmepõhisest ja pikaajalisest vaatest, tugevdades seeläbi Eesti

konkurentsivõimet ja elukestva õppe süsteemi toimimist.

§ 12. Valdkondlik eksperdikogu

Paragrahv 12 sätestab valdkondlike eksperdikogude (VEK) loomise, ülesehituse jaülesanded.

Tegemist on uue institutsionaalse lahendusega, mille eesmärk on ühendada senised

kutsenõukogud ja OSKA valdkondlikud eksperdikogud ühtseks süsteemiks, et vähendada

otsustus- ja nõuandestruktuuride killustatust kutse- ja oskussüsteemis ning tugevdada

töömaailma ja hariduse koostööd. Senine süsteem on olnud killustatud kahe paralleelse

struktuuri ehk kutsenõukogude ja OSKA eksperdikogude vahel, mille ülesanded on osaliselt

kattunud. See on vähendanud töömaailma sisendi tõhusust hariduse ja kvalifikatsioonipoliitika

kujundamisse. Samuti on mitmel juhul kogudes olnud kaasatud samad isikud20, mis suurendab

asjatult kaasatud ekspertide töökoormust ning kahandab motivatsiooni panustada.

Eelnõuga kavandatud muudatused ühendavad senised kutsenõukogud ja OSKA valdkondlikud

eksperdikogud ühtseks valdkondlikuks eksperdikoguks (VEK), mille eesmärk on optimeerida

20 Raun, M. jt. 2023 „Kutsesüsteemi rakendumise analüüs“. Levellab. Lk 58.

https://hm.ee/sites/default/files/documents/2023-

12/Kutses%C3%BCsteemi%20rakendumise%20anal%C3%BC%C3%BCsi%20aruanne.pdf

28

osapoolte kaasamist ning muuta tööprotsessid selgemaks ja tõhusamaks. Kehtiva õiguse

kohaselt on kutsenõukogud täitnud haldusorgani ülesandeid, kuid kollegiaalse haldusorgani

sisuline vastutus ei ole praktikas olnud selgelt eristatav, kuna haldusotsuste ettevalmistamine ja

menetluslikud toimingud on toimunud kutseasutuse poolt ning kutsenõukogu roll on olnud

valdavalt formaalne otsuste kinnitamine.

Õigusselguse suurendamiseks ja bürokraatia vähendamiseks nähakse eelnõuga ette, et VEK-id

ei tee edaspidi haldusotsuseid, vaid tegutsevad kutseasutust ja Tööjõu ja oskuste arendamise

nõukogu nõustava koguna. Haldusotsuse tegemise pädevus koos sellega kaasneva vastutusega

antakse selgelt kutseasutusele, tagades, et otsuse tegija ja vastutaja on üks ning

menetlusprotsessid on läbipaistvad ja üheselt mõistetavad.

Uus mudel võimaldab ühtlasi paremini kasutada OSKA analüüside tulemusi kutsestandardite

ja kompetentsiprofiilide arendamisel ning tugevdab tööjõuvajaduse analüüsi ja

kompetentsusnõuete kujundamise vahelist seost. VEK-ide töö tulemused on sisendiks nii

kutseasutusele kui ka Tööjõu ja oskuste arendamise nõukogule, toetades riikliku oskuste

poliitika kujundamist andmepõhiselt ja koostöiselt.

Lõike 1 kohaselt tegutsevad valdkondlikud eksperdikogud kutseasutuse juures ning koosnevad

tööandjate, töötajate, kutse- ja erialaühenduste, haridus- ja koolitusasutuste ning riigi

esindajatest. Nii tagatakse töömaailma ja haridusvaldkonna partnerite laiapõhjaline ja sisuline

kaasatus kutse- ja oskussüsteemi arendamisse. VEK-id täidavad kutseasutuse ning Tööjõu ja

oskuste arendamise nõukogu nõustava kogu rolli.

Lõikes 2 määratletakse valdkondlike eksperdikogude põhieesmärk, milleks on valdkonna

tööjõunõudluse, oskuste ja hariduspakkumise tasakaalu tagamine läbi tööjõu- ja oskuste alase

info ja eksperditeadmise koondamise.

Lõikes 3 täpsustatakse eksperdikogude ülesanded. Nende hulka kuuluvad:

Lõike 3 punkt 1 sätestab VEK ülesandena ettepanekute tegemise kutsestandardite ja

kompetentsiprofiilide koostamiseks ja ajakohastamiseks. Kutseasutuse ülesanne on

kutsestandardite ja kompetentsiprofiilide väljatöötamine, kuid nende algatamiseks vajab

kutseasutus sisendit valdkonna ekspertidelt. Seetõttu on kutsestandardi või kompetentsiprofiili

algatamisel oluline VEK ekspertarvamus antud kutsestandardi või kompetentsiprofiili

vajalikkuse kohta. Kehtiva seaduse alusel kaaluvad kutsestandardi sisulist vajalikkust enne selle

koostamise algatamist kutsenõukogude esimeeste kogu ja kutsenõukogu. Muudatusega liigub

otsustus kutsestandardite ja kompetentsiprofiilide algatamiseks küll kutseasutusele, kuid säilib

valdkonna ekspertide kaasatus otsuse tegemisel ning arvestamine töömaailma reaalsete

vajadustega, ülevaatega valdkonnas kehtivatest regulatsioonidest ning OSKA analüüsi

tulemustega.

Lõike 3 punkt 2 sätestab VEK ülesande anda eksperdihinnanguid kutsestandardite ja

kompetentsiprofiilide kavanditele. Kutsestandardi ja kompetentsiprofiilid kehtestab eelnõu §

10 lõike 3 punkti 5 alusel kutseasutus, kuid teeb seda valdkondliku eksperdikoguga

konsulteerides ning ekspedihinnangut arvestades. Sättega tagatakse VEK ekspertide sisulise

kaasamise jätkumine kompetentsuse nõuete kirjeldamisse nii õppekava aluseks olevate

kompetentsiprofiilide kehtestamisel kui kvalifikatsiooninõudeid kirjeldavate kutsestandardite

juures.

Lõike 3 punkt 3 sätestab valdkondliku eksperdikogu kaasamise tööjõu- ja oskuste prognooside

ning seireuuringute tulemuste valideerimisel ja nende mõju hindamisel antud majanduse

29

tegevusvaldkonna arengule. Sarnast ülesannet täidavad olemasolevas OSKA süsteemis samuti

valdkondlikud eksperdikogud, kelle panus tööjõu- ja oskuste vajaduse analüüside tegemisel on

sisuline ning kaalukas. Sättega säilitatakse see sisuline roll, mis kehtiva kutseseaduse alusel

pole õiguslikult reguleeritud.

Lõike 3 punkt 4 seab VEK ülesandeks OSKA uuringutes tehtud ettepanekute rakendamise

seire. Selles rollis on valdkondlikud eksperdikogud toeks kutseasutusele, mis uuringute seiret

läbi viib.

Lõike 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega eksperdikogude nimetused,

moodustamise ja lõpetamise korra, mis tagab otsustusprotsessi läbipaistvuse ja kõigi erinevate

majandustegevuse valdkondade esindatuse VEK-ides. Ka kehtiva kutseseaduse alusel on

kutsenõukogude nimetused kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega. Kehtiva määruse alusel

kehtestab kutsenõukogude institutsionaalse koosseisu valdkonna eest vastutav minister

määrusega. Kavandatud muudatuse alusel moodustab valdkondlikud eksperdikogud edaspidi

kutseasutus järgides VEK moodustamise aluseks olevat Vabariigi Valitsuse määrust, millega

tagatakse institutsioonide proportsionaalne esindatus VEK-is. Ministri määruse vormistamise

nõue eemaldatakse bürokraatia vähendamiseks.

§ 13. Kutseandja

Paragrahv 13 sätestab kutseandja mõiste ning kehtestab korra, mille alusel antakse kutse

andmise õigus. Sätte eesmärk on tagada, et kutse andmine oleks kvaliteetne, läbipaistev ning

töömaailma vajadustele vastav ning et kutseandja valimine toimuks õiguspäraselt ja ühtsete

kriteeriumite alusel. Regulatsioon ajakohastab ning täpsustab kehtiva kutseseaduse § 7 ja 8

sätestatud kutseandjaga seotud põhimõtteid, arvestades VTK-s esile tõstetud vajadust

kutsesüsteemi otsustusprotsesside selgemaks ja efektiivsemaks korraldamiseks. Eelnõu

täpsustab kutseandjat puudutavat regulatsiooni sätestades, et kutseandja valitakse avalikul

konkursil töömaailma kutsetele, juhul kui isikute ligipääs tööturule on piiratud kutse omamise

nõudega või kui kutse omamise järele on tööturul tõendatud nõudlus. Sellega välditakse

kutseandja konkursside läbiviimist olukordades, kus reaalne nõudlus tööturul kutse andmise

järele puudub. 2022. aastal anti 50% väljastatud kutsetunnistustest kutsealadel, kus oli vajadus

kutsekvalifikatsiooni tõendamiseks tööturul. Samal aastal ei väljastatud ühtegi kutsetunnistust

ehk ei toimunud kutse andmist 16% kutsetest, mis on seotud kvalifikatsiooninõuetega ning 36%

kutsetest, kus kutse omamine on vabatahtlik.,21 mis viitab, et oluline maht kutsetest on tööturu

vaates alakasutuses ning kutseandja tegevuse säilitamine taolistel kutsealadel pole mõistlik.

Kutse andmise süsteem peab olema kvaliteetne, paindlik ja töömaailma vajadustele vastav, kuid

samas täpselt reguleeritud, et tagada kompetentsuse usaldusväärne hindamine.

Lõikes 1 määratletakse kutseandja kui juriidiline isik, riigiasutus või õppeasutus, kellele

kutseasutus on andnud kutse andmise õiguse. Selline lai subjektide ring tagab võimaluse valida

kutseandjaks isik või asutus, millel on erialane kompetents, valdkondlik usaldus ning vajalik

haldusvõimekus. Eelnõuga soovitakse laiendada kutseandjate võimalikku ringi ning toetada

töömaailma ja haridusasutuste osalust kutse andmise protsessis.

Lõige 2 sätestab, et kui kutsealale on kehtestatud kutsestandard, valitakse kutseandja avaliku

konkursi teel. Avaliku konkursi nõue tugevdab kutse andmise süsteemi läbipaistvust,

võimaldab võrrelda potentsiaalsete kutseandjate pädevust ning tagab, et kutse andmine

21 Raun, M. jt. 2023 „Kutsesüsteemi rakendumise analüüs“. Levellab. Lk 58.

https://hm.ee/sites/default/files/documents/2023-

12/Kutses%C3%BCsteemi%20rakendumise%20anal%C3%BC%C3%BCsi%20aruanne.pdf

30

usaldatakse asutusele, mis suudab tagada hindamise kvaliteedi vastavalt kutsestandardis

sätestatud nõuetele. Avaliku konkursi kaudu valimine vähendab ka huvide konflikti riski ning

toetab kutse andmise ühtset ja õiguspärast korraldust. Kutseandja avaliku konkursi toimumine

seatakse sõltuvusse kutsestandardi kehtivusest, kuna vastavalt eelnõu § 7 lõikele 2 koostatakse

kutsestandard vaid juhul, kui selleks on tööjõuturul vajadus, millega kaasneb ka isikute vajadus

kutsekvalifikatsiooni tõendada.

Lõikes 3 on reguleeritud olukord, kus avalik konkurss kutseandja leidmiseks on kahel korral

luhtunud. Sellisel juhul täidab kutseandja ülesandeid kutseasutus, kes moodustab

kutsekomisjoni. Kutseasutuse ajutine sekkumine on erandlik meede, mille eesmärk ei ole

asendada konkursi korras valitavat kutseandjat püsivalt, vaid tagada avaliku ülesande täitmine

olukorras, kus konkurss ei ole andnud tulemust. Kutseasutus täidab kutseandja ülesandeid

üksnes kuni uue kutseandja valimiseni avaliku konkursi korras. See tagab kutse andmise

järjepidevuse ka vastavate pakkujate puudumisel ja kutsesüsteemi toimimine ei katke

olukordades, kus turuosalised ei ole valmis kutseandja rolli võtma, samas kui riigi kohustus on

tagada isikutele kvalifikatsioonide kättesaadavus ning kompetentsuse tõendamine. Vastupidine

olukord võib kahjustada tööturu toimimist ja piirata isikute õigust vabalt valida tegevusala ja

elukutset.

Lõige 4 sätestab sarnaselt kehtivale seadusele kutse andmise õiguse kehtivuse kuni viieks

aastaks. Määratud tähtaeg tasakaalustab kutse andmise süsteemi stabiilsuse ja perioodilise

kvaliteedikontrolli kutseandjate tegevuse üle. Kutse andmise õiguse tähtajaline uuendamine

võimaldab hinnata kutseandja tegevuse vastavust nõuetele ning tagab paindlikkuse reageerida

muutunud töömaailma oludele, kutsestandardite uuendamisele või kutsealasele arengule.

Kutseasutus saab vajadusel avaliku konkursi tingimustes määrata kutseandja õiguste

taotlejatele lühema tähtaja.

Lõikega muudetakse kehtivat seadust, nähes ette võimaluse anda avaliku konkursi tulemusena

kutseandja õigused põhjendatud juhtudel ka rohkem kui ühele kutseandjale. Kehtiva

kutseseaduse alusel valitakse konkursi tulemusena alati üks kutseandja ning sama põhimõte

jääb üldjuhul kehtima ka edaspidi. Mitme kutseandja valimise võimalus luuakse juhtudeks, kus

ühe kutseandja võimekus ei ole objektiivselt piisav, näiteks olukordades, kus lühikese aja

jooksul tuleb hinnata suurt hulka taotlejaid ning on vajalik tagada katkematu ja kvaliteetne kutse

andmine. Samuti ka juhtudeks, kus kaks õppeasutust soovivad saada sama kutse andmise

õiguse, näiteks õpetaja kutse puhul. Tegemist on paindlikkust suurendava erandiga, mitte uue

reegliga.

Rohkem kui ühe kutseandja valimisel peab kutseasutus igal üksikjuhul eraldi hindama sellise

lahenduse vajalikkust ja põhjendatust ning veenduma, et kõik konkursil valitavad juriidilised

isikud on võimelised täitma kõiki kutseandja ülesandeid. Samuti peab kutseasutus tagama, et

ka mitme kutseandja korral on kutse taotlejate võrdne kohtlemine tagatud ning kutse andmise

tingimused ja kvaliteet ei sõltu konkreetsest kutseandjast.

Lõige 5 teeb erandi kõrgkoolidele, võimaldades anda kutseandja õiguse ilma avalikku

konkurssi korraldamata, juhul kui kõrgkool on esitanud sellekohase avalduse

õppekavakomisjonile õppekava registreerides, õppekava vastab kehtivale kutsestandardile ja

kõrgkool on riiklikult tunnustatud. Konkursita kutseandja staatuse saamine õppekava

lõpetajatele ei välista kõrgkooli kandideerimist konkursiga valitud kutseandjaks ega esmakutse

andmist juhtudel, kui õppekava on koostatud kompetentsiprofiili alusel ning kõrgkool on

selleks õiguse taotlenud.

31

Ka kehtiva seaduse alusel on kõrgkoolidel õigus taotleda kutseandja õigusi. Kehtiva õiguse

alusel peab kõrgkool lisaks eeltoodud tingimustele taotlema kutseandja õigust kutsenõukogult,

esitades selleks õppekava vastavuse analüüsi. Võrreldes kehtiva seadusega on kõrgkoolidele

kehtivat protseduuri kutseandja õiguste taotlemiseks lihtsustatud. Muudatuse eesmärk on

vähendada halduskoormust valdkondades, kus kompetentside hindamine ning

kutsekvalifikatsioonile vastavuse tõendamine on juba integreeritud tasemeõppesse. Kui

õppekava õpiväljundid katavad kõik kutsestandardis esitatud kompetentsusnõuded, toimub

kutse andmine sisuliselt õppeprotsessi kaudu, mistõttu avaliku konkursi läbiviimine ei ole

vajalik. Õppekava vastavust kutsestandardile hindab Haridus- ja Teadusministeeriumi

kõrghariduse õppekavade kinnitamise komisjon. Vastavus kutsestandardile märgitakse Eesti

hariduse infosüsteemis EHIS, mis on liidestatud kutse- ja oskusregistriga. Selline regulatsioon

tugevdab sidusust kutse-ja haridussüsteemi vahel ning toetab eesmärki muuta kutsete ja

tasemeõppe vaheline seos selgemaks ja toimivamaks. Kõrgkoolide erisus tuleneb nende

kvaliteedi- ja akrediteerimissüsteemist: kui õppekava vastab kutsestandardile või tulevikus

kompetentsiprofiilile, on kutse andmise protsess juba integreeritud õppe kvaliteedihindamisega

ning konkursi läbiviimine oleks ülearune. Sätte eesmärk on tagada, et kõrgkooli lõpetajatele on

tagatud juurdepääs tööturule nendel kutsealadel, kus juba tööturule sisenemisel on kehtestatud

kutsekvalifikatsiooninõuded, näiteks õpetajatel jne.

§ 14. Kutseandja valimine

Paragrahv 14 kirjeldab kutseandja õiguse andmise alused ja avaliku konkursi menetluse

protseduuri. Regulatsiooni eesmärk on tagada, et kutse andmise õiguse saavad üksnes sellised

organisatsioonid, millel on tõendatud võimekus tagada usaldusväärne, sõltumatu ja kvaliteetne

kompetentsuse hindamine. Eelnõuga nähakse ette kutseandja valimise viimine kutseasutuse

pädevusse. Kui varem viis kutseasutus läbi kutseandja konkursi ning valmistas ette materjalid

kutsenõukogule, kes tegi kutseandja valiku otsuse, siis muudatuse tulemusena teeb edaspidi

kutseasutus otsuse kutseandja õiguste andmiseks. Kutseasutus kaasab kutseandjate taotluste

hindamisse eksperte, moodustades vajadusel laekunud taotluste hindamiseks komisjoni, mis

vaatab läbi laekunud pakkumised ning hindab pakkumuse esitanud organisatsioonide

võimekust kutseandjana tegutseda.

Lõikes 1 sätestatakse tingimused, millele kutseandja konkursil osaleja peab vastama. Nõuete

eesmärk on tagada kutseandja suutlikkus tegutseda professionaalselt ja erapooletult, vältides

huvide konflikti ning tagades kutse andmise läbipaistvuse. Võrreldes kehtiva seadusega on

eemaldatud seni kutseandja valimist kitsendav nõue, et konkursil osaleja tegevuse hulka peab

kuuluma asjakohase kutsetegevuse arendamine. Nõue eemaldatakse, kuna kutseandja tegevuse

eesmärgiks on isikute hindamine kutsestandardis kirjeldatud kompetentsusnõuetele vastavalt.

Kompetentsuse nõuetele vastavuse hindamiseks ei ole vajalik, et konkursil osaleja peab olema

kutsetegevust arendav organisatsioon.

Lõike 1 punktides 1-3 toodud nõuded on samad nagu kehtivas seaduses. Kutseandjal peavad

olema vahendid ja võimalused kutse andmise korraldamiseks nii materiaalsete kui

organisatsiooniliste ressursside olemasolu mõttes. Kutse andmise kvaliteet sõltub otseselt

kutseandja korralduslikust võimekusest, sh suutlikkusest tagada kutse taotluste vastuvõtmine ja

kiire ning tõhus suhtlemine taotlejatega, kutsekomisjoni ja vajadusel hindamiskomisjonide

moodustamine ning nende töö korraldamine, hindamismaterjalide koostamine ja

ajakohastamine ning töökeskkonna või praktikabaasi vastavuse tagamine hindamisnõuetele.

Konkursil osalemisel tuleb kutseandja õiguste taotlejal tõendada, et tal on piisava

ettevalmistusega töötajad nii kutse taotlemise avalduste vastuvõtmiseks ning taotlejatega

suhtlemiseks ja vajadusel nende nõustamiseks kui ka piisav arv valdkonnas vajaliku hariduse,

väljaõppe ja kogemustega töötajaid kutsekomisjonis.

32

Töötaja mõiste hõlmab käesoleva seaduse tähenduses kõiki isikuid, kes osalevad kutse andmise

korraldamises ja kompetentsuse hindamises ning kellel on selleks vajalik haridus, väljaõpe ja

erialane kogemus, sõltumata nende õigussuhtest kutseandjaga. See võib hõlmata muu hulgas

töölepingu, käsunduslepingu või muu tsiviilõigusliku lepingu alusel tegutsevaid isikuid, samuti

vajaduse korral avaliku teenistuse või muu õigussuhte alusel kaasatud isikuid.

Oluline on tagada, et kutseandjal oleks tegelik ja piisav pädevus ning personalivõimekus kutse

andmise ülesannete täitmiseks, sealhulgas kutseeksamite korraldamiseks ja kompetentsuse

hindamiseks.

Sõltumatuse ja erapooletuse nõue tugevdab kutse andmise usaldusväärsust. Töömaailma

ootuste täitmiseks peab hindamine olema objektiivne ning välistama olukorrad, kus kutseandja

tegevus võib olla mõjutatud konkurentsiolukorrast või erahuvidest.

Justiits- ja Digiministeeriumi ettepanekul täpsustakse lõiget 1 punktiga 4, et kutseandjal ei tohi

olla võimalust piirata vaba ettevõtlust ega vaba ligipääsu teenuse- või kaubaturule.

Haldusmenetluse seaduse kohaselt peab haldusorgan oma pädevust teostama õiguspäraselt,

proportsionaalselt ja võrdse kohtlemise põhimõtet järgides. Sätte eesmärk on tagada, et kutse

andmise protsess on läbipaistev, objektiivne ega sea põhjendamatuid piiranguid isikute

õigustele. Konkurentsiõiguse seisukohast ei tohi kutseandja tegevus tuua turule sisenemise

põhjendamatut takistamist ega olemasolevate turuosaliste soodustamist. Vastasel juhul võib see

moonutada konkurentsi ning rikkuda võrdse kohtlemise ja ausa konkurentsi põhimõtteid.

Lõikes 2 on sätestatud kohustus tasuda avalikul konkursil osalemise eest riigilõiv

riigilõivuseaduses määratud ulatuses. Riigilõivu eesmärk on katta konkursikorralduse

menetluskulu ning välistada põhjendamatu või sisuliselt ettevalmistamata taotluste esitamine.

Kehtivas kutseseaduses puudus viide riigilõivuseadusele, kuigi riigilõivuseaduses oli

kutseandja konkursil osalemise eest riigilõivu tasumine ette nähtud. See viis olukorrani, kus

kutseandja konkursil osalemise eest riigilõivu ei tasutud. Eelnõuga kõrvaldatakse olemasolevad

puudused.

Lõike 3 kohaselt registreerib samaselt kehtiva seadusega kutseasutus konkursi võitjaks

tunnistatud kutseandja kutse- ja oskusregistris. See tagab kutseandjate nimekirja avalikkuse

ning võimaldab jälgida kutse andmise süsteemi ühtsust, kvaliteeti ja ulatust.

Lõikes 4 on sätestatud juhud, mil kutseasutus ei rahulda konkursil osalemise taotlust. Need

alused tagavad, et kutseandja rolli ei anta organisatsioonile, millel esineb õiguslikke või sisulisi

puudusi. Kehtivas kutseseaduses olevat teksti ei muudeta ning sellega kindlustatakse, et

kutseandjaks ei valita organisatsiooni, mis ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele, pole

esitanud konkursile nõutud dokumente, on esitanud konkursil osaledes mittetäielikke või

ebaõigeid andmeid või millel on ajatamata maksuvõlgnevusi. Maksuvõlgnevuste puudumise

nõue tuleneb avaliku sektori rahalise usaldusväärsuse põhimõttest. Kuna kutseandja ülesanne

on tagada kutse andmine valdkondades, kus on kehtestatud nõuded isikute kutsekvalifikatsiooni

vastavushindamiseks, peab ta olema majanduslikult korrektne ja stabiilne.

Lõikes 5 antakse sarnaselt kehtivale seadusele valdkonna eest vastutavale ministrile volitus

kehtestada avaliku konkursi täpsem kord ja nõuded. Selline volitusnorm tagab, et kutseandja

valimise menetlus on paindlikult kohandatav vastavalt töömaailma muutuvatele vajadustele,

samal ajal järgides õiguspärasust ja ühtset menetluskorda.

33

Lõikes 6 kirjeldatakse konkursil osalejate ja nende esindajate ning kutse andmise

korraldamisega seotud isikute andmete töötlemine. Isikuandmete töötlemine on vajalik avaliku

konkursi läbiviimiseks, taotluste vastavuse kontrollimiseks ja konkursi võitja määramiseks.

Töödeldakse üksnes konkursiteates ja vastavates õigusaktides nõutud andmeid, lähtudes

minimaalsuse ja eesmärgikohasuse põhimõtetest.

Lõikes 7 kirjeldatakse konkursiga seotud isikuandmete säilitamise tähtaeg. Lõikes 6 nimetatud

isikuandmeid säilitatakse kolm aastat peale kutseandja õiguste kehtivuse lõppu (konkursi võitja

puhul) või üks aasta peale konkursi lõppu (teiste osalejate puhul), kuna andmete säilitamine on

vajalik võimalike konkursi tulemuste vaidlustamise lahendamiseks ning tagab, et menetluse

käigus tehtud toiminguid oleks võimalik hiljem kontrollida. Selline säilitustähtaeg on kooskõlas

üldise põhimõttega, mille järgi peavad kutse andmisega seotud andmed olema kättesaadavad

nii õigusliku kontrolli kui ka vaide menetlemise tarbeks.

§ 15. Esmakutse andmise õigus

Paragrahvis 15 kehtestatakse riiklikult tunnustatud õppeasutustele esmakutse andmise õigus

ja selle tingimused. Regulatsiooni eesmärk on siduda esmakutse andmine õppekavapõhiselt

kompetentsiprofiiliga ning vältida dubleerivat kutse andmise menetlust, kui õppekava juba

tagab kutsealaste kompetentside omandamise. Kutsesüsteemi probleemide analüüsis22 tuuakse

välja, et kutseõppe lõpetajad peavad sageli läbima eraldi kutseeksami, kuigi õppekava on

koostatud kutsestandardi alusel ja õpiväljundid kattuvad kutse kompetentsusnõuetega. Selline

kord on suurendanud halduskoormust ja põhjustab õppijatele täiendavaid pingeid

kompetentside mitmekordse hindamise tõttu.

Eelnõuga kavandatakse süsteemi ühtlustamine ja dubleerimise kaotamine, võimaldades, et

õppeasutus saab esmakutse andmise õiguse juhul, kui selle õppekava on kooskõlas vastava

kompetentsiprofiiliga. See muudatus tugevdab õppekavade ja kutsesüsteemi seotust ning tagab,

et kutse omandamine on õppija jaoks loomulik osa õppeprotsessist.

Esmakutse andmisega tagatakse, et kompetentsiprofiilil põhinev õppekava tugineb ajakohastele

kompetentsusnõuetele ja loob selge ning sujuva tee kutse omandamiseni ilma täiendava

kutseeksamita. Muudatus on kooskõlas kutseharidusstandardi muudatusega (§ 238), mille

kohaselt muudeti kutsekeskhariduse lõpetamise tingimusi ning seoti need lahti konkreetse

kutseeksami läbimisest. Samas tagatakse, et õppeasutuse lõpetajatel, kelle õpe põhineb

kompetentsiprofiilil ning kelle omandatud õpiväljundid on nõuetekohaselt hinnatud, oleks

tööturule sisenemisel selge ja tunnustatud kvalifikatsioon.

22 Raun, M. jt. 2023.Kutsesüsteemi rakendumise analüüs. Lõpparuanne. Levellab OÜ.

https://hm.ee/sites/default/files/documents/2023-

12/Kutses%C3%BCsteemi%20rakendumise%20anal%C3%BC%C3%BCsi%20aruanne.pdf

34

Joonis 5. Kutse andmise ja esmakutse andmise üldpõhimõte.

Esmakutse andmise õigusega lahendatakse ka tänases süsteemis tekkinud ebakõla, kus

tulenevalt sellest, kas õppeasutus oli taotlenud kutse andmise õigust või mitte, oli õpitulemuste

hindamine ning õppe lõpus saadav kutse taotleja jaoks kutseandjast tulenevalt erinev. Sellega

tekkis olukord, kus sama kutseala tasemeõppe lõpus peavad osade õppeasutuste õpilased

sooritama konkursiga valitud kutseandja juures eksami ning teised, kelle õppeasutus on

kutseandja, läbivad hindamise õppeasutuses. Tulenevalt sellest võisid õpilased saada ka erineva

kehtivusajaga kutse. Antud probleemile on juhtinud tähelepanu ka õiguskantsler viidates, et

kutse kehtivusaja sõltuvus kutseandjast seab õpilased ebavõrdsesse olukorda ning riivab nende

põhiõigusi juhul, kui kutse annab ligipääsu tööturule. Muudatusega saavad kõik õppeasutused,

mille õppekava vastavuse on kinnitanud Haridus- ja Teadusministeeriumi õppekavade

komisjon, automaatselt esmakutse andmise õiguse.

Lõike 1 kohaselt annab kutseasutus esmakutse andmise õiguse riiklikult tunnustatud

õppeasutusele pärast õppekava registreerimist Eesti hariduse infosüsteemis (EHIS), kui

õppekava vastab ametialasele kompetentsiprofiilile. See tähendab, et esmakutse andmine

toimub integreeritult õppeprotsessiga ning põhineb eelnevalt kindlaks määratud

kompetentsusnõuetele vastavatel õpiväljunditel. Eelnõu kohaselt ei eristata eraldi

„esmakutseandjat“ kui iseseisvat staatust, vaid esmakutse andmine on kutseandja õiguse

erivorm. Esmakutse andmise õigus on selle õiguse spetsiifiline teostamise viis, mis on seotud

õppekava lõpetamisega.

Lõike 2 järgi loetakse riiklikult tunnustatuks õppeasutus, mis on läbinud kvaliteedi hindamise

vastavalt kutseõppeasutuse seadusele või institutsionaalse akrediteerimise

kõrgharidusseadusele ning on kantud EHIS-esse. Nii tagatakse, et esmakutse andmise õigus on

antud üksnes õppeasutustele, mille õppe läbiviimise õigus on riiklikult tunnustatud ning nende

õppekorraldus ja õppe kvaliteet hinnatud. Sätte eesmärk on tagada kvaliteedikindlus õppe

tulemusel saadava kutsekvalifikatsiooni osas ja nii õppijate kui ka tööandjate usaldus esmakutse

suhtes.

Lõige 3 määratleb, millal loetakse õppekava vastavaks ametialasele kompetentsiprofiilile.

Õppekavas sisalduvate õpiväljundite vastavust kompetentsiprofiilis kirjeldatud

kompetentsusnõuetele hindab Haridus- ja Teadusministeeriumi õppekavade liigitamise ja

nõuetele vastavuse hindamise komisjon. Vastavalt sellele, kas tegemist on kõrghariduse või

kutsehariduse õppekavaga, viib õppekava hindamise läbi kas kõrghariduse õppekavade ja

programmide liigitamise ja nõuete vastavuse hindamise komisjon või kutsehariduse

õppekavade liigitamise ja nõuetele vastavuse hindamise komisjon. Haridus- ja Teadusministri

35

käskkirjaga moodustatud komisjoni poolne õppekavade kontroll tagab hindamise ühtsuse ja

objektiivsuse. Õppekavade ning kompetentsiprofiilide sisulise võrdlemise töömahu

vähendamiseks arendab SA Kutsekoda käimasoleva projekti „Kutsesüsteemi reform“ raames

välja AI tööriista, et optimeerida õppekavade ja kompetentsiprofiilide vastavushindamise

protsessi. Vastavushindamisel arvestatakse nii õppekava üldiseid õpiväljundeid kui ka

madalamal tasemel näiteks õppekava moodulitega seotud õpiväljundeid. Õppekava vastavuse

seisukohalt on oluline, et õppekava läbimise tulemusena saavutab õppija kõik ametialases

kompetentsiprofiilis kirjeldatud kompetentsid olenemata sellest, mis tasemel õppekavas antud

õpiväljund on esitatud.

Lõike 4 alusel antakse esmakutse andmise õigus õppeasutusele vastava õppekava kehtivusaja

lõpuni, sidudes kutse andmise otseselt õppekava elutsükliga. See tähendab, et iga kord, kui

õppekava olulises mahus muudetakse või uuendatakse, millega kaasneb EHIS registreeringu

uuendus, hinnatakse ka selle vastavust kompetentsiprofiilile. Selline lahendus suurendab õigus-

ja kvaliteedikindlust, tagades, et esmakutse andmise õigus ei jää kehtima õppekavadele, mis on

muutunud aegunuks või ei vasta töömaailma nõuetele.

§ 16. Kutseandja ülesanded

Paragrahv 16 sätestab kutseandja põhiülesanded ning määrab kindlaks kutse andmisega seotud

korralduslikud ja sisulised tegevused. Sättega eristatakse selgelt kutse andmise ülesandeid ja

esmakutse andmisega seotud ülesandeid. Regulatsiooni eesmärk on tagada, et kutse andmise

protsess oleks ühtne, usaldusväärne ja kvaliteedipõhine. Kirjeldatud kutseandja ülesanded

tagavad kutse andmise süsteemi läbipaistvuse, võrreldavuse ja kvaliteetse hindamisprotsessi,

vältides ebaühtlast praktikat kutseandjate vahel.

Kutseandja täidab seadusest tulenevaid ülesandeid iseseisvalt ning vastutab nende õiguspärase

ja nõuetekohase täitmise eest. Kutseandja ülesanded ei kujuta endast riigi poolt delegeeritud

haldusülesannet halduskoostöö seaduse tähenduses, vaid tegemist on seadusest tuleneva

pädevusega osaleda kutse- ja oskussüsteemi toimimises pärast kutseasutuselt kutse andmise

õiguse saamist.

Kutseandja tegutseb kutse andmisel avaliku võimu kandjana ning tema tegevusele kohaldatakse

haldusmenetluse ja riigivastutuse üldpõhimõtteid. Riik ei võta üle vastutust kutseandja tegevuse

eest. Kutseandja teeb kutse andmise menetluses otsuseid iseseisvalt ning vastutab ise oma

tegevuse õiguspärasuse, kutse andmise menetluse nõuetekohasuse ja tehtud otsuste eest.

Riigi roll seisneb kutsesüsteemi õigusliku raamistiku kujundamises, kutseandjate valimises

ning haldusjärelevalve teostamises. Selline ülesehitus tagab ühelt poolt kutse- ja oskussüsteemi

toimimise avalikes huvides ning teiselt poolt säilitab kutseandjate sõltumatuse ja vastutuse.

Lõikes 1 loetletakse kutseandja põhiülesanded, millest enamik on kehtiva kutseseaduse

ülesannete täpsustatud või ajakohastatud versioonid.

Lõike 1 punkti 1 kohaselt on kutseandja ülesandeks kutsekomisjoni moodustamine.

Kutsekomisjon jääb kutse andmise keskseks struktuuriks ka edaspidi. Komisjoni rolli

säilitamine toetab töömaailma esindajate laiapõhjalist kaasatust kutse andmise protsessi ning

tagab asjatundlikkuse ja erapooletu hindamise. Kutseandja vastutab kutsekomisjoni

moodustamise ja selle töö korraldamise eest.

36

Lõike 1 punkti 2 alusel säilib kutseandja ülesandena kutsekomisjoni töö kohta laekunud

kaebuste lahendamine. Kaebuste lahendamise mehhanism tagab kutse andmise süsteemi

õiguspärasuse ja läbipaistvuse.

Lõike 1 punktis 3 selgitatakse kutseandja ja kutsekomisjoni rolli kutse andmise korra

koostamises. Punktis täpsustatakse, et kutseandja kaasab kutse andmise korra koostamisse

kutsekomisjoni ning valmis dokument esitatakse kutseasutusele kehtestamiseks. Punkti

eesmärk on täpsustada kutse andmise korra kui kutse andmise protsessi keskse dokumendi

koostamist ning kutsekomisjoni kaasatus tagab valdkonna ekspertide laiapindse kaasatuse kutse

andmise nõuete kehtestamise ettevalmistamisse .

Lõike 1 punktis 4 määratakse kutseandja ülesandekskutse andmist puudutavate tööde

korraldamine, sh kutse andmise korra eelnõu koostamise ja kutseeksamite läbiviimise aluseks

olevate hindamise juhendite ning eksamimaterjalide koostamise korraldamine. Punktiga

tagatakse dokumentide koostamise korraldamise eest vastutuse andmine kutseasutusele.

Kutseandja võib konkreetsete tööde korraldamiseks täiendavalt kaasata eksperte, kuid vastutus

kõigi kutse andmiseks vajalike protseduuride ja dokumentide koostamise ning seadusele

vastavuse eest jääb kutseandjale.

Lõike 1 punkt 5 kohustabkutseandjat korraldama kutseeksami sobivas õppe- või

töökeskkonnas. Kutseandja ülesanne on tagada, et õppe või töökeskkonnas, kus kutseeksam

toimub, on olemas kõik taotleja kutsealase kompetentsuse hindamiseks vajalike ülesannete

sooritamiseks vajalikud vahendid ning praktilise eksamiülesande puhul on tagatud kutse

taotlejate tööohutus. Kui kutseõppe õppekava aluseks on kutsestandard, on kutseandja kohustus

koostada ja viia läbi kutseeksam ka kutseõppe tasemeõppe lõpetajatele, järgides samu nõudeid

kutseeksami läbiviimise keskkonnale. Kutsestandardid on jätkuvalt õppekavade aluseks

kutsehariduse erialadel, kus tööle rakendumine on piiratud kutse nõudega õppe lõpetamisel.

Sellisel juhul on vajalik, et kutsehariduse lõpetajad saavad kooli lõpetades ka kutse.

Lõike 1 punktis 6 saab kutseandja kohustuse kutse andmise kulude kalkuleerimisel järgida

kutseasutuse kehtestatud põhimõtteid ja aluskriteeriumeid. Kutseandja peab kutse taotlemise

tasusid kalkuleerima kulupõhiselt. Ülesanne on sarnane kehtivas kutseseaduses olevaga, kuid

eelnõu järgi esitab kutseandja kutse taotlemisega seotud kulude kalkulatsiooni kutseasutusele,

mis kontrollib, kas kehtivaid aluspõhimõtteid kulupõhiseks arvestuseks on järgitud, et kutse

taotlemise tasu ei kehtestataks kutse taotlejale liialt suure koormisena.

Lõike 1 punktis 7 täpsustatakse kutseandja kohustust kuulutada välja kutse andmine

minimaalselt kaks korda aastas. Kehtiva kutseseaduse alusel ei olnud kutse andmise sagedust

reguleeritud, mis tekitas kohati olukorra, kus kutse taotleja pidi ebamõistlikult pika perioodi

vältel ootama, et saada tõendada kvalifikatsiooninõuetele vastavust. Teatud juhtudel võis

selline olukord takistada kutse taotleja kutsealast tegevust tööjõuturul või rakendumist enda

kompetentsuse tegelikul tasemel. Muudatus tagab, et kutse taotlejatele on tagatud piisav

ligipääs ja kutse andmine toimub regulaarselt, vältides tarbetuid viivitusi.

Lõike 1 punktis 8 säilib kutseandja kohustus avalikustada kutse andmisega seotud teave.

Punktiga kohustatakse kutseandjat avaldama kogu kutse andmise alase informatsiooni sh

kutseeksami ajad, kutse andmise protseduurid ning hindamise alused. Oluline on kutse andmise

alase info kättesaadavus ning selgelt mõistetavus kutse taotlemisest huvitatud isikutele.

Lõike 1 punktis 9 säilib kutseandja ülesanne võtta vastu kutse taotlejate dokumente ning

esitada need kutsekomisjonile kutse andmise otsustamiseks. Eelnõu § 22 lõike 1 alusel võib

kutseandja lisaks kutsekomisjonile vajadusel moodustada hindamiskomisjone. Sellisel juhul

37

kaasab kutsekomisjon taotleja kompetentsuse hindamise otsustamisse hindamiskomisjoni, kuid

otsuse tegemine taotleja avalduse kohta jääb kutsekomisjoni pädevusse. Punktiga tagatakse

kutse taotleja jaoks selge menetluskord.

Lõike 1 punktis 10 täpsustatakse, et kui kutsekomisjon on teinud otsuse taotlejale kutse

andmise kohta, on kutseandja ülesanne edastada vastav info kutse- ja oskusregistrisse.

Kutseandja määratud isik edastab kutsekomisjoni otsuse ja isikute andmed, kellele kutse

omistati, kutse- ja oskusregistrile elektroonselt selleks spetsiaalselt loodud kutse- ja

oskusregistri kasutajaliidese kaudu. Andmete nimekiri, mis kutse- ja oskusregistrile

edastatakse, on esitatud kutse- ja oskusregistri põhimääruses.

Lõike 1 punktis 11 säilib kutseandja kohustus esitada kutseasutusele vähemalt kord

kalendriaastas aruanne kutse andmise korraldamise ning kutse andmisega seotud rahaliste

vahendite kasutamise kohta. Sätte eesmärk on tagada kutseandjate kutse andmise tegevuste

järjepidev kontroll ning kutse andmise rahaliste vahendite kasutamise läbipaistvus.

Lõikes 2 määratakse esmakutse andmisega seotud ülesanded, mis on kohaldatavad

õppeasutustele, kellele on § 15 alusel antud esmakutse andmise õigus. Kuna esmakutse andmise

puhul ei kohaldu õppeasutusele kõik kutseandjale kohalduvad sätted, on selguse tagamiseks

oluline õppeasutuse ülesanded esmakutse andmisel seaduses eraldi välja tuua. Muudatused

tugevdavad kutse- ja oskussüsteemi toimimise selgust ja usaldusväärsust, suurendades

tööandjate, koolide ja õppijate kindlustunnet hindamisprotsessi läbipaistvuse ja võrreldavuse

suhtes. Esmakutse andmise lihtsustatud kord õppeasutustele vähendab dubleerimist ja

võimaldab kutse omandamist juba õppeprotsessi käigus, toetades elukestva õppe põhimõtteid

ja tööjõu kiirendatud siirdumist tööturule.

Lõike 2 punktis 1 kehtestatakse õppeasutusele esmakutse andmisel kohustus koostada

vajalikud hindamisjuhendid ja -materjalid ning muud esmakutse andmiseks vajalikud

dokumendid ja need kehtestada. Eelnõuga luuakse lahendus, kus esmakutse andmiseks

vajalikud dokumendid on võrdsed kooli muude õppetöö aluseks olevate sisedokumentide ning

hindamisjuhenditega. See loob kiirema ning õppeprotsessi integreeritud hindamise mudeli.

Kehtiva kutseseaduse alusel pidi kutseandja õigusi taotlev kool esitama kutse andmist

puudutavad dokumendid kooskõlastamiseks konkursiga valitud kutseandja kutsekomisjonile.

Muudatusega lihtsustatakse süsteemi õppeasutuste jaoks. Samuti väheneb konkursiga valitud

kutseandjate töökoormus, kui kaob ülesanne kontrollida ja hinnata koolide taotlusi. Õppija

kompetentsuse erapooletu ning kvaliteetne hindamine esmakutse andmisel õppeasutuses

tagatakse läbi õppeasutuste kvaliteedihindamise ning kõrgkoolide puhul läbi institutsionaalse

akrediteerimise protsessi.

Lõike 2 punktis 2 sätestatakse esmakutse andmisel õppeasutusele kohustus viia hindamine läbi

selleks sobilikus õppe- või töökeskkonnas. Esmakutse andmisel on õppeasutuse ülesanne

tagada, et õppe või töökeskkonnas, kus kutseeksam toimub, on olemas kõik õppija kutsealase

kompetentsuse hindamiseks vajalike ülesannete sooritamiseks olevad vahendid ning praktilise

eksamiülesande puhul on tagatud õppijate tööohutus. Õppe- ja töökeskkonna sobivust vastava

eriala õppe läbiviimiseks hinnatakse kutseõppeasutuste kvaliteedihindamise ja kõrgkoolide

puhul institutsionaalse akrediteerimise käigus. Antud ülesandega ei teki õppeasutustele

täiendavat kohustust eraldiseisva eksamikeskkonna loomiseks, säte selgitab, et ka hindamisel

kasutatavad keskkonnad peavad vastama nõuetele.

Lõike 2 punktis 3 saab õppeasutus ülesande otsustada õppijale esmakutse andmine.Sättega

kaotatakse praeguses süsteemis kehtiv dubleerimine, kus kutseõppe lõpus toimuvaid

kutseeksameid viib läbi konkursiga valitud kutseandja ning kutse andmise otsuse teeb

38

kutsekomisjon. See pikendab protsessi õppija jaoks ning ei anna hindamisse objektiivsust

juurde, kuna kutsekomisjon sellisel juhul vaid kinnitab formaalselt koolis viibinud

hindamiskomisjoni ettepanekuid kutse andmiseks.

Lõike 2 punktis 4 sätestatakse esmakutse andmisel õppeasutuse ülesanne edastada info

esmakutse andmise otsuse kohta kutse- ja oskusregistrisse.Õppeasutuse määratud isik edastab

esmakutse andmise otsuse ja isikute andmed, kellele esmakutse omistati, kutse- ja

oskusregistrile elektroonselt selleks spetsiaalselt loodud kutse- ja oskusregistri kasutajaliidese

kaudu. Andmete nimekiri, mis kutse- ja oskusregistrile edastatakse, on esitatud kutse- ja

oskusregistri põhimääruses.

Lõike 3 järgi kehtestatakse erisus kutseandja ülesannete täitmisel järgmistel juhtudel:

• õppeasutusele esmakutse andmisel,

• kõrgkoolile, kes täidab kutse andja ülesandeid eelnõu §13 lõike 5 alusel.

Mõlemal juhul ei kohaldata kutseandja ülesandeid, mis on kirjeldatud § 16 lõikes 1, §-s 19

sätestatud üldist kutse andmise korda, § 20 lõikes 2 kirjeldatud kompetentsuse hindamis kutse

andmise korra alusel ega §-s 21 kutsekomisjoni moodustamist. Sätte eesmärk on vältida

topelthindamist tasemeõppes õppimise puhul.

Õppekava alusel esmakutse andmine on lihtsustatud ja integreeritud protsess, mis välistab

paralleelsed kutseeksamid, kui õppekava on juba kompetentsiprofiiliga kooskõlas. Omandatud

õpiväljundite hindamise ühtluse ning hindamiskriteeriumite järgimise õppeasutustes tagab

õppeasutuste kvaliteedi hindamisel vastavate ülesannete täitmise kontrollimine Hariduse

Kvaliteedi Agentuuri poolt. Lisaks loovad Haridus- ja Teadusministeerium ning

kutseõppeasutused kutsehariduse reformi raames vastutusvaldkonna koolide mudeli, mis

sisaldab ka ühtlustatud hindamise meetodite loomist samas valdkonnas ja sama riikliku

õppekava alusel õpetavates koolides.

Sama erisus kehtib §13 lõike 5 alusel kutseandjana tegutsevas kõrgkoolis lõpetamisel kutse

andmisel, kus õppekava vastavus kutsestandardile on kontrollitud. Omandatud õpiväljundite

hindamise ühtluse ning hindamiskriteeriumite järgimise õppeasutustes tagab õppeasutuste

akrediteerimine ja vastavate ülesannete täitmist kontrollib regulaarselt Hariduse Kvaliteedi

Agentuur.

§ 17. Kutseandja õiguse kehtetuks tunnistamine

Paragrahv 17 sätestab kutseandja õiguse kehtetuks tunnistamise alused. Eelnõus ei tehta olulisi

muudatusi võrreldes kehtiva kutseseadusega. Seoses õppeasutuste rolli lisandumisega

esmakutse andmisel täiendatakse varem kehtinud sätteid esmakutse andmise õiguse kehtetuks

tunnistamise juhtudega.

Regulatsiooni eesmärk on tagada kutse andmise protsessi kvaliteet, õiguspärasus ja töökindlus,

vältides olukordi, kus kutseandja ei täida oma ülesandeid või ei vasta seaduses sätestatud

nõuetele. Selge ja üheselt mõistetav õiguse kehtetuks tunnistamise kord toetab kutsesüsteemi

terviklikkust, kutse andmise usaldusväärsust ja kutsetunnistuse väärtust tööturul.

Lõige 1 sätestab juhud, millal kutseasutus võib tunnistada kehtetuks avaliku konkursiga valitud

kutseandja õigused.

Lõike 1 punktis 1 sätestatakse, et kutseandja peab vastama antud eelnõu §14 lõikes 1

kirjeldatud tingimustele, mitte ainult kutseandja avalikul konkursil osalemise hetkel vaid

39

läbivalt kutseandjana tegutsemise jooksul. Sätte eesmärk on tagada kutseandja nõuetele

vastavuse järjepidevus ning seeläbi kutse andmise tegevuse kvaliteet ja süsteemi töökindlus.

Lõike 1 punkt 2 sätestab kutseandja õiguste kehtetuks muutumise kutseandja avalduse alusel.

Sätevõimaldab kutseandjal oma tegevus lõpetada, kui tal puudub võimekus või soov kutse

andmisega jätkata. See aitab vältida formaalselt tegutsevaid, kuid sisulist tegevust mitte

teostavaid kutseandjaid.

Lõike 1 punktides 3 ja 4 sätestatakse, et kutseasutus võib kutseandja õiguse kehtetuks

tunnistada. kui kutseandja takistab haldusjärelevalve teostamist oma tegevuse üle kutseandjana

ning kui kutseandja ei ole ettenähtud tähtajaks ja viisil täitnud talle tehtud ettekirjutust. Sätte

eesmärk on kutse andmise süsteemi kvaliteedikontrolli toimimise tagamine.

Lõike 1 punkt 5 sätestab õigusliku aluse kutseandja õiguste kehtetuks tunnistamiseks, kui

kutseandja on oma tegevuses olulisel määral või korduvalt rikkunud temale esitatud nõudeid

või jätnud täitmata temale antud ülesandeid. Sättega tagatakse, et kutseandja suhtub eelnõu §

16 kirjeldatud kutseandja ülesannete täitmisse vajaliku hoolsusega. Sätte eesmärk on tagada, et

nõuete korduv rikkumine ei kahjustaks kutsesüsteemi toimimist ega kutse andmise

usaldusväärsust.

Lõike 1 punktis 6 sätestatakse kutseandja õiguste kehtetuks tunnistamine avalikul konkursil

valeandmete esitamise korral.Sättega tagataksekonkursi aus ja läbipaistev korraldamine ning

välditakse olukordi, kus kutseandja õiguse omandamine põhineb ebaõigel teabel.

Lõike 1 punktiga 7 luuakse alus kutseandja õiguste kehtetuks tunnistamiseks, kui kutseandja

lõpetab tegevuse või on kuulutatud välja tema pankrot.

Lõike 1 punktis 8 ja 9 sätestatakse õiguslik alus kutseandja õiguste kehtetuks kuulutamiseks,

kui kutseandja pole kutse andmist ühe aasta jooksul korraldanud või kui kutseandja tegevus on

olnud peatunud vähemalt kuus kuud järjest. Sätete eesmärk on tagada, et kutseandja täidaks

talle antud avalikku ülesannet ning kutse andmine oleks taotlejatele kättesaadav.

Lõige 2 sätestab eraldi alused, mille esinemisel võib kutseasutus tunnistada õppeasutuse

esmakutse andmise õiguse kehtetuks. Need alused on seotud õppeasutuse kvaliteedi ja

õppekava vastavusega kompetentsiprofiilile, mis on esmakutse andmise olulised eeldused.

Lõike 2 punktis 1 sätestatakse, et esmakutse andmise õigus võetakse õppeasutuselt ära, kui

õppekasvatustöös esinevad olulised puudused kutseõppeasutuse seaduse alusel. Olulised

mittevastavused õppetöös tuvastatakse õppeasutuse kvaliteedihindamise käigus. Sätte eesmärk

on tagada, et esmakutse andmine põhineb kvaliteetseks hinnatud õppel ning vältida olukorda,

kus õppe läbiviimisel esinevad olulised puudused võivad viia selleni, et lõpetajad ei vasta

kompetentsiprofiilis kirjeldatud kompetentsusnõuetele.

Lõike 2 punktis 2 sätestatakse õiguslik alus esmakutse andmise õiguse kehtetuks

tunnistamiseks, kui kõrgkool jääb institutsionaalse hindamise käigus kõrgharidusseaduse alusel

akrediteerimata.Akrediteerimise negatiivne tulemus kinnitab, et õppe kvaliteet ei vasta

kõrghariduse nõuetele ja sellisel juhul ei saa usaldusväärselt toimuda ka esmakutse andmine.

Lõike 2 punktiga 3 luuakse õiguslik alus esmakutse andmise kehtetuks tunnistamiseks, kui

õppekava ei vasta kutsestandardile või ametialasele kompetentsiprofiilile. Kuna esmakutse

antakse õppekava lõpetamisel, peab õppekava sisaldama kõiki nõutud kompetentse.

40

Sätte eesmärk on tagada õppekava ja kompetentsusnõuete sidusus ning vähendada olukordi,

kus õppekava ei toeta lõpetaja rakendumist tööturul.

3. peatükk

Kutse andmine

§ 18. Kutse andmise alused

Paragrahv 18 sätestab kutse, osakutse ja esmakutse andmise alused, sh kompetentsuse

hindamise ning varasema õppe ja töökogemuse arvestamise alused ja registrikande õigusliku

tähenduse.

Joonis 6. Kutse andmise protsess

Lõike 1 kohaselt antakse kutse ja osakutse kutseeksami sooritamisel. Kutseeksami sooritamist

käsitatakse tervikprotsessina, mis lõpeb konkursiga valitud kutseandja otsusega anda taotlejale

kutse või osakutse. Otsus tehakse pärast seda, kui taotleja on tõendanud kutsestandardis

kirjeldatud kompetentsuse saavutamist.

Kutse või osakutse andmisel on fookus taotleja sisulisel vastavusel kutsestandardis sätestatud

kompetentsusnõuetele. § 20 lõikes 1 sätestatud kutseeksami mõiste kohaselt ei pruugi

kompetentsuse tõendamine seisneda üksnes ühe konkreetse eksamitoimingu või soorituse

tulemuses, vaid kutseandja võib otsuse tegemisel arvestada ka teisi tõendamisviise. Seega

väljendab kutseandja otsus kutseeksami sooritamise kohta hinnangut taotleja tegelikule

kompetentsusele ja kutse andmise positiivne otsus tõendab tema vastavust kutsestandardis

esitatud kompetentsusnõuetele.

Kutse andmise või andmata jätmise otsus on haldusakt haldusmenetluse seaduse § 51 lõike 1

tähenduses. Seetõttu kohaldatakse otsuse tegemisele haldusmenetluse seaduse üldnõudeid, sh

nõudeid otsuse vormile, põhjendamisele ja vaidlustamisviite esitamisele (HMS §-d 55–57).

Kutse andmata jätmise otsus peab olema kirjalik ja põhjendatud ning sisaldama teavet

vaidlustamise võimaluste kohta.

Lõige 2 sätestab lisaks § 6 lõikele 4, § 15 ja § 16 lõikele 2, et esmakutse kui kutsekvalifikatsioon

antakse õppeasutuse kompetentsiprofiilil põhineva tasemeõppe õppekava edukal läbimisel, kui

kompetentsiprofiilis on tõendatud ühe ameti kõik kompetentsid. Õppekava ei saa lõpetada ega

kutsekvalifikatsiooni omandada juhul, kui õppekava õpiväljundid on hinnatud negatiivselt.

41

Esmakutse andmisel ei toimu konkursiga valitud kutseandja korraldatud kutseeksamit ning

õppeasutus korraldab hindamise õppeprotsessi jooksul, vajadusel ka lõpetamisel. Kuigi

kutseeksami sooritamine on olnud siiani kutseõppe lõpetamisel kohustuslik, ei ole sisuline mõju

õpilastele suur, kuna praktikas ei ole kutseeksami sooritamine reguleerimata kutsealade puhul

töömaailmas valdavalt eriliselt väärtustatud. Kutsekvalifikatsiooni omandamine jääb siiski

jätkuvalt õppija jaoks loomulikuks õppeprotsessi osaks.

Sättega luuakse selge erisus formaalhariduses riiklikult tunnustatud õppeasutuse antava esmase

kutsekvalifikatsiooni ehk esmakutse ning konkursiga valitud kutseandja antava kutse ehk nö

töömaailma kutse (lõige 1) vahel.

Esmakutse andmiseks kasutatavad hindamismeetodid otsustab õppeasutus, mis ei pea

korraldama kõiki kompetentse uuesti hindavat koondeksamit, kuna erinevaid oskuseid

demonstreeritakse ja hinnatakse juba õppe jooksul. Kuna kutsealaste kompetentside

hindamismeetodid koostavad õppeasutused, esineb risk, et hindamises ning õpiväljundite

saavutatuse vastavuses kompetentsiprofiilis kokku lepitud nõuetele hakkab esinema rohkem

erisusi õppeasutuste vahel.

Selleks, et säilitada tööandjate usaldus kutseõppe kvaliteedi ja esmakutse suhtes, jääb koolidele

kohustus kaasata hindamisse vastava valdkonna tööandjaid nii õpingute jooksul kui õppe lõpus.

Esmakutse andmise õigus on antud üksnes tunnustatud õppeasutustele ning õppekava

registreerimisel on kindlaks tehtud õppekava õpiväljundite vastavus kompetentsiprofiilis

esitatud kompetentsusnõuetele. Õppeasutuste ning erialaliitude ja valdkonna ettevõtete koostöö

säilitamine on jätkuvalt oluline, sh sisendi andmine õppekavadesse kompetentsiprofiilide

kaudu.

Riski maandamiseks nähakse ühtlasi ette, et kutsealaste kompetentside hindamismeetodid

koostavad kutsehariduse reformi käigus loodavad kutseõppe vastutusvaldkonna koolid

koostöös ülejäänud kutseõppeasutustega.

Lõige 3 sätestab, et kutseandja on kohustatud tegema kutse, osakutse või esmakutse andmise

kohta kande kutse- ja oskusregistrisse. Lõikega täpsustatakse kehtiva seaduse põhimõtet, mille

järgi kehtiv registrikanne kajastab isiku kompetentsuse vastavust kutsestandardis või

kompetentsiprofiilis kehtestatud nõuetele ja osakutse puhul kutsestandardi ühe või mitme osa

nõuetele. Täpsustus lähtub põhimõttest, et isikud taotlevad kutseandjalt kutset ja mitte

kutsetunnistust.

Lõikes 4 on sätestatud sarnaselt kehtiva seadusega erand üldise kutse andmise suhtes, mille

kohaselt isiku kutsealast kompetentsust võib lugeda tõendatuks ka ilma tavapärast kutse

andmise protsessi läbimata, eeldusel, et isik on läbinud õppe Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivis 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (ELT L 255, 30.09.2005, lk

22–142) nimetatud reguleeritud kutsealal ning õppekava vastab kutsestandardile või

kompetentsiprofiilile ja õppeasutus on riiklikult tunnustatud.

Nimetatud erand on lisatud eelnõule Euroopa Liidu Parlamendi ja nõukogu direktiivi

2005/36/EÜ raames, mille ühetaolise kohaldamise huvides hõlmab erisus kõiki direktiivis

nimetatud reguleeritud kutsealasid. Uuendusena on laiendatud eeldusi ka viitega õppekava

vastavusele kompetentsiprofiilile, millele vastava õppekava lõpetajatele võib õppeasutus anda

esmakutse. Oluline on, et erandi kehtimiseks peavad olema täidetud mõlemad punktid:

42

1) isik on läbinud õppe Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2005/36/EÜ

kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (ELT L 255, 30.9.2005, lk 22–142) nimetatud

reguleeritud kutsealal ja

2) õppekava vastab kutsestandardile või kompetentsiprofiilile ning õppeasutus on riiklikult

tunnustatud.

Antud kutsekvalifikatsiooni näiteks võib tuua arhitekti kutse, mille puhul on

kutsekvalifikatsioon EL-is automaatselt tunnustatav Direktiivi lisas toodud õppekavade

läbimisel.

Kui varem loeti vastava erisuse alusel kutse antuks isikule väljastataval akadeemilisel õiendil

tehtava märkega, siis eelnõus nähakse ette ka antud erisuse alusel antud kutsete kandmine kutse

ja oskusregistrisse, koondades ülevaate kõikidest Eestis väljastatud kutsekvalifikatsioonidest.

Lõike 5 kohaselt on isikul õigus kutse kehtivuse ajal kasutada täpselt seda kutsenimetust või

kutsenimetuse lühendit, mis on kantud kutse- ja oskusregistrisse talle kutse andmise otsuse

alusel. See tähendab, et kutsenimetuse kasutamise õigus tuleneb ametlikust registrikandest ning

kehtib üksnes kutse kehtivusaja jooksul.

Sarnaselt kehtiva seadusega on eelnõu lõikes 6 sätestatud, et kutse andmine ei või olla

diskrimineeriv. See tähendab, et kutseandja ei või seada kutse taotlemise eeltingimuseks

taotleja kuulumist või mittekuulumist ühtegi ühendusse, organisatsiooni või erialaliitu. Samuti

ei või kutse saamise tingimuseks olla konkreetsete koolituste läbimine kindlas õppe- või

koolitusasutuses.

Sätte eesmärk on tagada taotlejate võrdne kohtlemine ja välistada olukorrad, kus kutse

omandamine oleks põhjendamatult piiratud näiteks kutseandja enda liikmelisusnõuete,

majanduslike huvide või konkreetsete koolitusprogrammidega.

§ 19. Kutse andmise kord

Paragrahv 19 sätestab kutse andmise korra kehtestamise alused ja loetleb nõuded, et kutse

andmise menetlus oleks kõikide kutsete puhul ühetaoline ning tagaks taotlejate võrdse ja

läbipaistva kohtlemise.

Erinevalt kehtivast seadusest kehtestab lõike 1 järgi kutse andmise korra edaspidi kutseasutus

(volituse korral kutseasutuse ülesandeid täitev organisatsioon), tagades sama kutse taotlemise

korral ühtse kutse andmise korra kõigile taotlejatele ka mitme avaliku konkursiga valitud

kutseandja puhul. Seni on kutse andmise korra kinnitanud kutsenõukogu. Kutse andmise korra

eelnõu koostab jätkuvalt kutsekomisjon koos kutse andmise õigust taotleva asutusega.

Eelnõu lõikes 2 on täpsustatud kutse andmise korrale esitatavad nõuded.

Kehtima jäävad kõik kehtiva seaduse § 16 lõike 2 punktides 1–12 sätestatud nõuded, st kutse

andmise korras esitatakse jätkuvalt kutseandjat ja kutsekomisjoni puudutavad andmed, kutsete

ja kutsestandardite loetelu, kutse taotlemise eeltingimused ja vajalikud dokumendid, kutse

andmise sagedus ning teavitamiskorrad, samuti kutse andmise korraldamise ja otsustamise

kord, kutse kehtivusaeg, taastõendamise tingimused ning hindamiskomisjoni liikmetele

kehtestatud nõuded. Kutse andmise korras peab olema kirjeldatud iga kutse ja osakutse

kompetentsuse hindamismeetodeid, mis annavad piisavalt tõendeid taotleja kompetentsuse

hindamiseks. Kompetentsuse hindamise vormid (nt kutseeksamid, dokumentide alusel toimuv

hindamine jms) ja viisid (kirjalik, suuline, praktiline töö jms) võivad olla erinevad.

43

Erandiks on punktiga 8 kehtestatav täiendus, mille kohaselt kompetentsuse hindamise viiside

ja vormide määratlemisel peab edaspidi määratlema ka varasema õppe ja töökogemuse

arvestamise (VÕTA) alused kutse andmise eeltingimuste täitmisel ja kompetentside

hindamisel. Kuigi VÕTA põhimõtted ning ideestik on suuresti kutse andmisel aluseks, ei ole

VÕTA kasutamine kutse taotlemisel seni reguleeritud. Kutseandjatel ei ole seni olnud kohustust

VÕTA põhimõtteid eraldi koostada ega rakendada ja kui seda ka tehakse, võib selle

rakendamisel esineda erinevusi kutseandjate lõikes23.

Varasema õppe ja töökogemuse arvestamise alused sätestatakse eelnõu paragrahvis 23.

Eelnõu lõikes 3 on täpsustatud kutse andmise korrale esitatavad nõuded. Ühele kutsele

kohaldatakse ühte kutse andmise korda.

§ 20. Kutseeksam ja hindamine

Paragrahv 20 sätestab kutseeksami ja kompetentsuse hindamise põhimõtted. Paragrahvis

kirjeldatakse, kuidas hinnatakse taotleja vastavust kutsestandardis või kompetentsusprofiilis

sätestatud nõuetele, tuginedes taotleja pädevuse terviklikule hindamisprotsessile, mille raames

tunnustatakse erinevaid viise, mille kaudu kompetentsus võib olla omandatud.

Lõige 1 määratleb kutseeksami kui tegevuse, mille käigus kutseandja selgitab välja, kas

taotlejal on olemas kutsestandardis või kompetentsiprofiilis kirjeldatud kutsealased

kompetentsid. Kutseeksami mõiste käsitluse keskmes on taotleja sisuline

kompetentsusnõuetele vastavuse hindamine, mis ei pruugi piirduda üksnes ühe konkreetse

(eksami-) soorituse hindamistulemiga, vaid põhineb terviklikul hinnangul taotleja pädevusele,

mis lõppeb kutseandja otsusega kutse andmise kohta. See tähendab, et oma vastavust kutse

kompetentsusnõuetele tõendab taotleja kogu hindamisprotsessi käigus konkursiga valitud

kutseandja juures kutse andmise korra alusel või esmakutse andmise õigusega õppeasutuses

kompetentsiprofiilil põhinevat õppekava läbides.

Lõike 2 alusel toimub kutse taotleja kompetentsusnõuetele vastavuse hindamine kutse andmise

korras määratletud protseduuriliste regulatsioonide alusel. Kui kutsestandardiga määratletakse

kutse sisulised kompetentsusnõuded, siis kutse andmise korraga (eelnõus §19) määratletakse

hindamise viisid ja vormid ning võimalikud erisused nõuetele vastavuse tõendamises.

Lõige 3 sätestab kohustuse arvestada kutse taotleja kompetentsuse hindamisel varasema õppe

ja töökogemuse kaudu omandatud teadmisi ja oskuseid. Olemuselt ongi kutse andmisel

tegemist kompetentside olemasolu hindamisega, mis võivad olla omandatud väga erineval

viisil. Varasema õppe ja töökogemuse kaudu omandatut võib arvestada kutsestandardi

vastavusnõuetele hindamisel kas osaliselt või tervikuna. Ka kutse taastõendamisel ei ole alati

otstarbekas juba hinnatud kompetentse uuesti hinnata, st taastõendamisel ei pruugi sooritada

uuesti näiteks testi või eksamit, vaid hindamine toimub dokumentide põhiselt. Varasema õppe ja

töökogemuse arvestamise alused sätestatakse eelnõu paragrahvis 23.

Lõikega 4 sätestatakse kutse taotleja õigus korduseksamile juhul, kui tal ei õnnestu ühe või

mitme eksamiülesande sooritamine. Sätte eesmärk on vähendada kutse taotleja

tõendamiskoormust, võimaldades tal uuesti tõendada üksnes nendele kompetentsusnõuetele,

23 Implementing the 2012 Council Recommendation on the validation of non-formal and informal learning. One-

off report of Estonia. Ministry of Education and Research of the Republic of Estonia 2023.

https://hm.ee/sites/default/files/documents/2023-12/VNIL%20one%20off%20report%20Estonia%202023.pdf

44

mille osas esines puudujääke. See on kooskõlas eelnõu üldise eesmärgiga muuta kutsesüsteem

paindlikumaks ja tõhusamaks ning toetada pädeva asutuse poolt läbi viidavat kompetentsuse

hindamist viisil, mis arvestab isiku tegelikke teadmisi ja oskusi.

Lisaks aitab regulatsiooni seaduse tasandile toomine tagada kõigi kutse taotlejate võrdse

kohtlemise sõltumata konkreetsest kutseandjast. Ühtne õigus korduseksamile välistab erinevate

praktikate kujunemise kutseandjate vahel ning toetab nõuet, et kutse andmine peab olema

erapooletu ja mittediskrimineeriv.

§ 21. Kutsekomisjon

Paragrahv 21 sätestab kutse andmise erapooletuse tagamiseks moodustatava kutsekomisjoni

moodustamise, selle ülesannete ja tegutsemise põhimõtted.Eelnõu laiendab kutsekomisjoni

ülesandeid ning lisab uue paindlikkuse sätte sõltumatuse tagamise korraldamiseks olukorras,

kus liikmetele seatud kriteeriume ei ole võimalik täielikult täita.

Eelnõu koostamisel kaaluti töörühmas tehtud ettepanekut ühe tasandi kaotamiseks kutse

andmise protsessist ning seniste kutsekomisjoni ülesannete jagamist hindamiskomisjoni ja

kutseasutuse vahel, lisades kutsestandardisse kompetentsuse hindamist puudutavad sätted.

Kutseandjate esindajad pooldasid kutsekomisjonide säilitamist. Kutseandjate jaoks tekitas

riskikoha olukord, kus kutse andmise otsustuspädevus oleks koondunud ühe ettevõtete

ühenduse määratud hindamiskomisjonile, mis ei pruugi olla oma otsustes erapooletu. Sama

olukord tekiks, kui kutse andmise üle hakkaks otsustama kutseandja õiguse saanud eriala- või

ettevõtete liidu juhatus. Kutsekomisjonide kaotamise korral peaksid kutseandjad looma

organisatsiooni siseselt nimetatud ülesannete täitmiseks vastava kompetentse struktuuri, mis

seab jällegi kahtluse alla kutse andmise protsessi läbipaistvuse ja erapooletuse, eriti kui tegemist

on kutsetega, mis on seotud isikule seatud kvalifikatsiooninõuetega tööturul.

Täiendavat analüüsi ja kutseandjate seisukohti arvestades säilitatakse eelnõus kutsekomisjonid

ja nende moodustamise kohustus. Küll aga laiendatakse uues seaduses kutsekomisjoni õigusi,

eeskätt õigusega viia ise läbi kutse taotleja kompetentsuse hindamine, säilitades samaaegselt

võimaluse (mitte lisades kohustuse) moodustada jätkuvalt hindamiskomisjone.

Eelnõu lisab süsteemi paindlikkust ning võimaldab valida optimaalse lahenduse sõltuvalt

kutseala eripärast ja reguleeritusest. Eriti juhtudel, kus kutse omamine on eelduseks tööturule

või hüvedele ligipääsuks, peavad kutse andmise protsessiga seonduvad aspektid olema

laiapõhjalise konsensusliku otsuse tulem.

Lõige 1 sätestab, et kutseandja moodustab kutsekomisjoni, mille ülesanne on tagada kutse

andmise protsessi sõltumatus ja erapooletus. Komisjoni liikmeteks peavad olema vastava

kutseala erinevad huvirühmad (nt spetsialistid, tööandjad, töötajad, koolitajad, erialaliitude

esindajad), et tagada laiapõhjaline tasakaalustatud esindatus. Kutsekomisjoni liikmetel peab

olema erialane pädevus ja kogemus, et tagada kutse taotlejate kompetentne ja objektiivne

hindamine. Kutsekomisjon peab tegutsema nii, et kutse andmise otsused ei sõltuks ühegi

osapoole erihuvidest.

Lõike 2 kohaselt vastutab kutsekomisjoni töö korraldamise eest konkursi korras valitud

kutseandja. Juhul kui kutseandjat ei ole valitud, korraldab komisjoni tööd kutseasutus. Selline

regulatsioon tagab komisjoni töö järjepidevuse ja kutse andmise süsteemi toimimise sõltumata

sellest, kas kutseandja on parajasti määratud.

45

Lõige 3 kirjeldab kutsekomisjoni põhifunktsioone kutse andmise protsessis. Kutsekomisjoni

pädevusse kuulub:

1) kutse andmise korra väljatöötamine;

2) kõikide kompetentsuse hindamiseks vajalike juhendite, eksamimaterjalide ja muude

dokumentide koostamine ja kinnitamine;

3) kutset taotleva isiku kompetentsuse kutsestandardi nõuetele vastavuse hindamine;

4) vajadusel eraldi hindamiskomisjoni moodustamine, mis hindab kutset taotleva isiku

kompetentsuse vastavust kutsestandardi nõuetele;

5) otsuse tegemine kutse andmise või andmata jätmise kohta;

6) hindamise korraldamine, dokumenteerimine ja hindamisprotokolli koostamine ning selle

esitamine kutseandjale;

7) hindamiskomisjoni tegevuse kohta esitatud kaebuste läbivaatamine ja lahendamine.

Nende ülesannete kaudu täidab kutsekomisjon kutse andmise protsessis otsustavat rolli kutse

andmise kvaliteedi, õiguspärasuse ja läbipaistvuse tagamisel.

Eelnõu lähtub põhimõttest, et kutsekomisjoni liikmetel ei tohi olla isiklikke huvisid, mis

takistaksid kutse taotleja osas erapooletute ning mittediskrimineerivate otsuste tegemist. Sellest

tulenevalt sätestab lõige 4, et kutsekomisjoni liige ei tohi osaleda kutset taotleva isiku kutse

omistamise arutamisel ja otsustamisel juhul, kui ta on seotud kutse taotleja ettevalmistava

koolituse või väljaõppe korraldamisega, ta on taotleja tööandja või muul viisil isiklikult

huvitatud kutse andmisest (näiteks majanduslik seotus), kui ta on osalenud hindamiskomisjoni

töös või eksisteerivad muud erapooletust mõjutavad asjaolud. Sätte eesmärk on tagada kutse

andmise protsessi objektiivsus, vältida mõjuvõimu väärkasutust ja tugevdada kutse

usaldusväärsust.

Lõige 5 käsitleb olukorda, kus komisjoni ei ole võimalik moodustada lõikes 4 sätestatud

sõltumatuse ja pädevuse kriteeriumitele vastavalt - näiteks väikese eriala või piiratud ekspertide

ringi tõttu või kui valdkonnas on tööandjaks üks asutus ja koolitajaks üks asutus. Sellisel juhul

peab kutse andmise kord sisaldama täiendavaid meetmeid, mis tagavad isiku kompetentsuse

hindamise erapooletuse ja kvaliteedi ka siis, kui komisjoni koosseisu eelpool toodud

tingimustel moodustada ei saa.

Säte võimaldab arvestada valdkondade eripäraga, kus ekspertiis on koondunud ühte või

vähestesse organisatsioonidesse (näiteks sisekaitse- või julgeolekuvaldkonnas), mistõttu ei ole

praktikas võimalik moodustada komisjoni ilma sama organisatsiooni esindajateta. Sellistel

juhtudel tuleb kutse andmise korras ette näha meetmed, mis maandavad huvide konflikti riski,

näiteks rollide selge eristamine, erinevate struktuuriüksuste või piirkondade esindajate

kaasamine või täiendavad kontrollimehhanismid. Eesmärk on tagada hindamisprotsessi

objektiivsus, usaldusväärsus ja läbipaistvus ka erandlikes olukordades.

§ 22. Hindamiskomisjon

Paragrahv 22 reguleerib kutsekomisjoniga seonduvat.

Lõige 1 annab kutseandjale õiguse moodustada vajaduspõhiselt hindamiskomisjon, mille

ülesandeks on hinnata kutse taotleja kompetentsust vastavalt kutsestandardis sätestatud

nõuetele. Sätte järgi on hindamiskomisjoni moodustamine õigust andev, mitte kohustav norm,

mis tähendab, et kutseandja otsustab selle loomise üksnes siis, kui hindamise korralduslikud

või sisulised põhjused seda tingivad. Kutseandjal on seega võimalik valida hindamise

läbiviimiseks kõige otstarbekam ja objektiivsem hindamismudel, arvestades kutseala ja kutsete

eripära, hindamisprotsessi iseloomu ja mahtu, hindamiskriteeriumide keerukust, vajadust

kaasata erialaeksperte või sõltumatuid hindajaid. Hindamiskomisjoni moodustamine aitab

46

vältida võimalikke huvide konflikte, mis võivad tekkida juhul, kui hindamisotsused tehakse

isiklike, majanduslike või organisatsiooniliste seoste mõjul.

Hindamiskomisjonil on lõike 2 järgi kaks keskset ülesannet:

1) Taotleja kompetentsuse hindamine kutsestandardis sätestatud nõuetele vastavuse alusel. See

tähendab hindamisviiside rakendamist vastavalt kutse andmise korrale.

2) Hindamist puudutava dokumentatsiooni koostamine, sealhulgas hindamistulemuste

protokollimine ja selle esitamine kutsekomisjonile. Kutsekomisjon teeb lõpliku otsuse kutse

andmise kohta ning vajab hindamiskomisjoni protokolli otsuse tegemise aluseks.

Lõige 3 sätestab, et hindamiskomisjon koosneb vähemalt kahest liikmest. Kaheliikmeline

koosseis on miinimumnõue, mille eesmärk on tagada hindamise läbipaistvus, objektiivsus ja

mitme vaatenurga kaasamine. Mitme komisjoniliikme olemasolu aitab vältida olukorda, kus

hindamisotsus sõltub ühe isiku subjektiivsest hinnangust, ning tagab vajaduse korral ka otsuste

ühisarutelu ja erimeelsuste tasakaalustamise.

Komisjonis võib olla ka rohkem liikmeid, kui see on praktiliselt otstarbekas või

töökorralduslikult vajalik (näiteks kui hindamisprotsess on mahukam või kui kutseandja soovib

tagada hindamise laiema erialase esindatuse). Erandina võib hindamiskomisjon koosneda ühest

liikmest juhul, kui hindamine toimub täielikult automatiseeritud testimissüsteemi abil, kus

inimene ei sekku hindamise sisulisse protsessi, vaid üksnes fikseerib süsteemi genereeritud

tulemuse. Sellises olukorras ei ole mitme hindaja vajadus põhjendatud, kuna hindamisotsus

põhineb üheselt mõõdetavatel ja automaatselt kontrollitavatel tulemustel.

Lõige 4 sätestab, et hindamiskomisjoni liikmed peavad olema sõltumatud ning omama

vajalikke erialaseid teadmisi ja kogemusi. Nõude eesmärk on tagada kutse taotleja

kompetentsuse hindamise objektiivsus, kvaliteet ja usaldusväärsus.

Sõltumatuse nõude järgi ei tohi hindamiskomisjoni liige olla olukorras, kus tal võib tekkida

huvide konflikt või mõju hindamistulemustele. See hõlmab nii isiklikke, ametialaseid kui ka

majanduslikke seoseid. Erialaste teadmiste ja kogemuste nõue tagab, et hindamiskomisjoni

liikmed valdavad vastava kutseala ja kutse sisu, et hinnata taotleja kompetentsust

professionaalselt ja kutsestandardile vastavalt.

Lõike 5 kohaselt kehtivad hindamiskomisjoni moodustamisel samad sõltumatuse ja pädevuse

nõuded, mis § 21 lõigetes 4 ja 5 on sätestatud kutsekomisjonile.

§ 23. Varasema õppe ja töökogemuse arvestamine

Eelnõu § 23 sätestatakse õiguslikud alused varasema õppe ja töökogemuse arvestamiseks ning

kohustus seda võimalust kutse andmisel pakkuda.

Kutsesüsteem on loodudmh inimeste kompetentsuse arendamiseks, hindamiseks,

tunnustamiseks ja võrdlemiseks, olenemata omandamise viisist. Kutsesüsteemis ei ole

varasema õppe ja töökogemuse arvestamine (VÕTA) eraldiseisev ja sõltumatu tegevus, vaid on

kutse andmisega lahutamatult seotud.

Seni ei ole seadusandlusega reguleeritud VÕTA protsessi kutse andmisel, mis toetaks

paindlikult oskuste tunnustamist kiiresti muutuvas töömaailmas. Isiku kompetentsuse

hindamise vormi ja viisi, sh VÕTAga seotud toimingute korra kehtestamise eest vastutavad

kutseandjad. Samas puudub kutseandjate seas ühtne ja süsteemne lähenemine mitteformaalse

ja informaalse õppe arvestamisele, kuigi kutse andmise kordades on enamasti võimalus selleks

47

loodud ning kutseandjate hinnangul seda võimalust vajadusel ka kasutatakse. Paraku puudub

selle kohta ametlik statistika ning arusaamad ja rakendamine on kutseandjate seas erineval

tasemel. Selleks, et VÕTAt saaks eesmärgipäraselt rakendada, peab see olema korraldatud

süsteemselt ning kõigile osapooltele selgelt ja arusaadavalt.24

Esmakutse andmisel lähtutakse VÕTA rakendamisel vastavale haridustasemele kehtivatest

haridusstandarditest, mis sätestavad varasema õpi- ja töökogemuse arvestamise

(kõrgharidusstandard, kutseharidusstandard) ning õppeasutuses kehtivast VÕTA korrast. Kuna

esmakutse saadakse õppeasutuses õppekava läbimisel siis kehtivad esmakutse taotlemisel kõik

õppeasutuse õppekorralduslikud reeglid, sh VÕTA kord. Oluline on, et esmakutse saamine on

võimalik VÕTA rakendamisel haridusasutuses, seda eriti isikutel, kelle on valdkonnas varasem

töökogemus.

Oodatav mõju:

• Õiguslik selgus: Säte loob ühtsed ja sidusad õiguslikud alused varasema õppe ja

töökogemuse arvestamiseks, vähendades senist tõlgenduslikku ja rakenduslikku ebaselgust.

• Kvalifikatsioonide võrreldavus: Ühtlustatud juhised ühtlustavad kutseandjate

hindamispraktika, parandades kvalifikatsioonide võrreldavust ning usaldusväärsust.

• Kutsesüsteemi paindlikkus: Säte suurendab kutsesüsteemi suutlikkust reageerida

töömaailma muutustele, võimaldades pädevuste paindlikku ja ajakohast hindamist sõltumata

nende omandamisviisist.

• Hariduse ja tööturu sidusus: VÕTA rakendamise kohustus tugevdab haridus- ja tööturu

vastavust, võimaldades erineval viisil omandatud pädevuste süsteemset ja ametlikku

tunnustamist.

• Elukestev õpe: Regulatsioon toetab elukestva õppe põhimõtteid ning võimaldab tunnustada

mitmekesiseid ja elukaare jooksul kogunenud õpikogemusi.

Uuendus toetab Eesti haridusvaldkonna arengukava 2021-203525 VÕTA süsteemi

edasiarendamisega seotud eesmärke ning Euroopa Komisjoni soovitusi Eesti haridussüsteemi

ja tööturu sidususe parandamiseks.26

Lõike 1 kohaselt on varasema õppe ja töökogemuse arvestamine kutse andmise lahutamatu osa,

mida kasutatakse nii kutse taotlemise eeltingimuste täitmisel kui ka taotleja

kompetentsusnõuete vastavushindamisel. See tähendab, et varasemalt omandatud teadmisi ja

oskusi võidakse tunnustada nii kvalifikatsiooninõuetele vastavuse tuvastamisel kui ka

kompetentside sisulise pädevuse hindamise käigus.

Varasema formaal-, mitteformaal- ja informaalõppe ning töökogemuse arvestamise kaudu

luuakse kutsekvalifikatsiooni omandamisele senisest paindlikum ligipääs ning toetatakse

individuaalseid õpiteekondi ja võimestatakse erialase hariduseta, ent töökogemuse ja vajalike

oskustega inimesi kutsekvalifikatsioonini jõudmisel ja tööturul rakendumisel. Varasema õppe

ja töökogemuse arvestamine kutse andmise eeltingimuste täitmisel laiendab ligipääsu kutse

taotlemisele. Nt aitab VÕTA kaasa juhtudel mil taotlejal puudub nõutud haridustase, läbitud

täiendkoolituste maht ja/või ettenähtud tööstaaž.

24 Implementing the 2012 Council Recommendation on the validation of non-formal and informal learning. One-

off report of Estonia. Ministry of Education and Research of the Republic of Estonia 2023.

https://hm.ee/sites/default/files/documents/2023-12/VNIL%20one%20off%20report%20Estonia%202023.pdf 25 Haridusvaldkonna arengukava 2021 – 2035. https://hm.ee/sites/default/files/documents/2022-

09/1._haridusvaldkonna_arengukava_2035_kinnitatud_11.11.21.pdf 26 Euroopa Komisjon, 2024. Euroopa Liidu Nõukogu soovitus Eesti majandus-, sotsiaal-, tööhõive-, struktuuri-

ja eelarvepoliitika kohta. https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX%3A52024DC0606&qid=1719326118501

48

Samuti suunab lõige VÕTAt rakendama kutsestandardis toodud kompetentside osaliseks või

tervikuna tõendamiseks, st kutse andmisel arvestatakse paindlikult nii taotleja senist

töökogemust kui läbitud koolitusi ja kutsealaseid lisategevusi.

Lõige 2 sõnastab kitsenduse, mille järgi kutse andmisel võib varasema õppe ja töökogemuse

arvestamisega olla kutse taotleja haridustase ühe kvalifikatsiooniraamistiku taseme võrra

madalam kui taotletav kutsetase. Seni on seda põhimõtet rakendatud õigusakti täpsema sätteta,

nö vaikimisi kokkuleppel, mis on kaasa toonud osapoolte seas erisusi põhimõtte järgimisel.

Kutsealase ettevalmistuse puhul on arvestatud, et kutse taotleja haridustase saab olla madalam

maksimaalselt ühe kvalifikatsiooniraamistiku taseme võrra, kuna suurem erinevus muudaks

isiku kompetentsuse tõendamise ja hindamise kõigi osapoolte jaoks liigselt ressursimahukaks.

Kui isik soovib tõendada näiteks 7. taseme kompetentse omades keskharidust (tase 4), on

ebaproportsionaalselt keeruline vaid taotleja töökogemuse ja täienduskoolituse baasilt hinnata

vajalikku kompetentsust esimese astme kõrghariduse (tase 6) omamise nõudeta.

Lõige 3 paneb kutseandjale kohustuse kehtestada varasema õppe ja töökogemuse arvestamise

juhised ja rakendamise korra. Juhised peavad hõlmama muuhulgas mitteformaalõppes,

iseseisva õppe teel ning töökogemuse kaudu omandatud kompetentside arvestamist ning olema

kooskõlas kutseasutuse kehtestatud suunistega.

Varasema õppe ja töökogemuse arvestamise juhiste kehtestamine tagab kutse andmise

menetluse läbipaistvuse, võrreldavuse ja kvaliteedi ning välistab põhjendamatud erinevused

taotlejate kohtlemisel. See on oluline avaliku huvi ja kutsealase usaldusväärsuse tagamiseks.

Seni on kutseandjad reguleerinud VÕTA rakendamise üldjuhul ühe punktina kutse andmise

korras või eraldi välja töötatud VÕTA korras. Kutsesüsteemi arendamist korraldava asutusena

toetab kutseasutus kutseandjate tegevust, kehtestades varasema õppe ja töökogemuse

arvestamise ühtsed juhised kutse taotlemise protsessis. Need juhised loovad ühtse raamistiku,

millest kutseandjad lähtuvad kutse eripärale vastava VÕTA korra kujundamisel ja

rakendamisel. Säte tagab, et kõigi kutseandjate rakendatav VÕTA-korra praktika oleks selge,

läbipaistev ja ühtlustatud.

§ 24. Kutse andmise otsuse kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine

Paragrahv 24 reguleerib kutse- ja oskusseaduse kohaldamisalasse kuuluvate kutse andmise

otsuste kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise aluseid.

Kutse peatamine nagu ka kutse andmise otsuse kehtetuks tunnistamine kuuluvad

põhiseaduseõigus vabale eneseteostusele, ettevõtlusvabaduse ja õigus vabalt valida tegevusala

kaitsealasse (PS § 19, 29 ja 31), mistõttu iga piirang peab olema lõppastmes taandatav

seaduslikule volitusele. Kehtivas kutseseaduses ei ole kutse andmise otsuse kehtivuse

peatamise õiguslikke aluseid sätestatud, kuid on olemas alused kutsetunnistuse kehtetuks

tunnistamiseks.

Uus regulatsioon kutse andmise otsuse kehtivuse peatamiseks luuakse lõikega 1. Sättega

antakse kutseandjale õigus kutsekomisjoni ettepanekul peatada kutse andmise otsuse kehtivus,

kui kutset omava isiku tegevus ei vasta kutsestandardis kirjeldatud nõuetele kuni peatamise

aluse äralangemiseni. Säte lisatakse tulenevalt kutseandjate praktilisest vajadusest kasutada

kutse kehtetuks tunnistamisest leebemat ja kiiremat meedet potentsiaalse kahju ära hoidmiseks,

kui on ilmnenud põhjendatud asjaolud, mis viitavad kutset omava isiku

kutsekompetentsusnõuete tõsisele rikkumisele.

49

Lõikes sätestatakse kutseandjale õigus teha kutse andmise otsuse peatamiseks kaalutlusotsus,

mis peab olema proportsionaalne. Kutseandjal on volitus kutsekomisjoni ettepanekule

tuginedes hinnata, kas kutset omava isiku kutse peatamiseks on piisavalt objektiivseid aluseid,

mis tõendavad, et isiku tegevus ei vasta kutsestandardiga sätestatud nõuetele. Sellise otsuse

tegemisel tuleb analüüsida ja hinnata alternatiivsete meetmete rakendamise võimalusi, mis

piiraksid võimalikult vähe isiku põhiõigusi ja -vabadusi.

Sätte alusel kehtestatud kutsealase tegevuse piirangu võib kehtestada kuni kutse andmise otsuse

peatamise aluse äralangemiseni. Kuna tegemist on olulise põhiõigusliku riivega, peab vastav

otsus olema proportsionaalne ja kehtima vaid põhjendatud aja jooksul. Näiteks kui isiku

kutsealase tegevusega seonduvalt on algatatud kriminaalmenetlus, võib kutseandja kaalutletud

otsusega peatada isiku kutse andmise otsuse kehtivuse kuni kriminaalasjas kohtuotsuseni

tegemiseni. Kui isiku kutse andmise otsus on peatatud, tähendab see, et isikul on küll jätkuvalt

vastav kutse, kuid tal on piirang tegutsemiseks vastaval kutsealal kuni peatamise aluse

äralangemiseni.

Sarnaselt kehtivale seadusele antakse kutsete usaldusväärsuse ja kutseala kvaliteedi tagamiseks

lõikega 2 kutseandjale õigus teha varem antud kutse kehtetuks tunnistamise otsus, kui

kutsekomisjon selleks põhjendatud ettepaneku teeb. Kehtetuks tunnistamine on lubatud kolmel

juhul:

1) kui isik on kutse saanud pettuse teel (nt meelega eksitades, olulisi asjaolusid varjates);

2) kui kutse on antud võltsitud või ebaõigete andmetega dokumendi alusel;

3) kutset omava isiku tegevus ei vasta kutsestandardis kirjeldatud nõuetele (tema teadmised,

oskused või tegevus ei vasta näiteks kutsele kehtestatud kvaliteedi- või eetikanõuetele).

Kehtiv seadus reguleerib kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamist. Uue seaduse kohaselt

kutsetunnistust kutse andmisel enam ei väljastata. Kutseandja annab kutse otsusega, mille alusel

tehakse kanne kutse- ja oskusregistris. Sellest tulenevalt on reguleeritud kutsetunnistuse

kehtetuks tunnistamise aluste asemel kutse andmise otsuse kehtetuks tunnistamist. Seega omab

õiguslikku mõju kutse andmise otsus, mille alusel tekib isikul õigus vastaval kutsealal

tegutseda. Kehtetuks tunnistamise alused on jäänud võrreldes kehtiva seadusega samaks.

Lõige 3 sätestab, et kutseandja peab kutse kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise

otsusest viivitamata teavitama puudutatud isikut ning tal on kohustus teha vastav märge kutse-

ja oskusregistrisse, et otsus oleks ametlikult dokumenteeritud ja kehtiv.

Väljastatud kutse andmise otsuse kehtetuks tunnistamise tulemusena kustutab kutseandja kande

kutse- ja oskusregistrist ning teavitab otsusest kutset omavat isikut ja avaldab vastava teavituse

Ametlikes Teadaannetes. Kutse peatamise või kehtetuks tunnistamise otsust on võimalik

vaidlustada haldusmenetluse ja halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja

korras.

Põhiseaduspärasuse analüüs § 24 kohta

Seotud põhiõigused: õigus vabale eneseteostusele (PS § 19), ettevõtlusvabadus (PS § 29) ja

õigus vabalt valida tegevusala (PS § 31).

PS § 19 - Igaühel on õigus vabale eneseteostusele.

PS § 29 - Eesti kodanikul on õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Seadus võib

sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see

õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul.

50

PS § 31 - Eesti kodanikel on õigus tegelda ettevõtlusega ning koonduda tulundusühingutesse ja

-liitudesse. Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Kui seadus ei

sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikega ka Eestis viibivatel välisriikide

kodanikel ja kodakondsuseta isikutel.

Isikuline kaitseala:

PS § 19, 29 ja 31 on vastavalt PS § 9 lõikele 1 igaühe õigused. See tähendab, et need laienevad

nii Eesti kodanikele kui ka välisriigi kodanikule ja kodakondsuseta isikutele.

Esemeline kaitseala:

PS § 19 – õigus vabale eneseteostusele

Õigus vabale eneseteostusele hõlmab inimese vabadust kujundada oma eluvalikuid ja arendada

oma võimeid vastavalt enda soovidele. Riigikohus on rõhutanud, et eneseteostusõigus on üldine

vabadusõigus, mis on üldnorm teiste põhiseaduses reguleeritud tegutsemisvabadust

puudutavate normide mõttes, mis ei reguleeri konkreetsemaid eriõigusi.27

Kutset omandada sooviv isik teostab õigust vabale eneseteostusele, kui ta taotleb kutset ja saab

selle tulemusena pädevuse tegutsemiseks. Muudatus, et kutsetunnistust enam ei väljastata ja

selle asemel on edaspidi kanne registris, ei puuduta vahetult eneseteostuse sisulist külge.

Regulatsioon kuulub siiski esemelisse kaitsealasse, sest see mõjutab isiku võimalust oma oskusi

kasutada ja nende kaudu end teostada.

PS § 29 – elukutse- ja tegevusala valik

Riigikohus on märkinud, et tegevusala, elukutse ja töökoha valimise vabadus on põhiõigus,

mille piiramist võib õigustada iga eesmärk, mis on kooskõlas põhiseadusest tuleneva

väärtuskorraga.28

Kutse andmise menetlus kuulub PS § 29 esemelisse kaitsealasse, sest kutse omamine on

paljudel kutsealadel eeltingimus tööle asumiseks. Muudatusega muutub kutse tõendamise

vorm: kutsetunnistuse asemel tõendab kutse olemasolu kutse andmise otsus. Seega piirangu

ulatus jääb varasemaga võrreldes samaks.

PS § 31 – ettevõtlusvabadus

Riigikohus on märkinud, et pädeva isikuna tegutsemise eeltingimuseks olev kutse nõue riivab

PS § 29 sätestatud õigust valida tegevusala ja elukutset. Sellega on tihedalt seotud PS § 31

tagatud õigus tegelda ettevõtlusega ehk ettevõtlusvabadus. Inimese õigus valida endale

elukutse, tegevusala ja töö ei ole siiski absoluutne.29

Kutse andmise menetlus on seega osa ettevõtlusvabaduse esemelisest kaitsealast, sest see

määrab, millistel tingimustel saab isik õiguspäraselt kutsetegevust pakkuda.

27 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 26. aprilli 2011. a otsus nr 3-4-1-2-11, p-d 9 ja 25. 28 Riigikohtu üldkogu 15. märtsi 2022. a otsus nr 5-19-29, p 72. 29 Riigikohtu halduskolleegiumi 29. detsembri 2020. a otsus nr 3-18-1432, p 22.

51

Piiriklausel: PS § 19, 29 ja 31 on lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigused. See tähendab, et

kõiki nimetatud põhiõigusi võib piirata kooskõlas PS §-ga 11. Sätestatav piirang peab olema

kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ehk see peab olema sobiv, vajalik ja mõõdukas.

Sobivus: abinõu on sobiv, kui see aitab kaasa piirangu eesmärgi saavutamisele.

Eelnõu § 24 sätestatud kutse andmise otsuse kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise

regulatsioon on suunatud eelkõige järgmiste eesmärkide saavutamisele:

1) tagada, et kutset omavad isikud vastavad kutsestandardis sätestatud kompetentsusnõuetele;

2) kaitsta teenuse saajate õigusi ja turvalisust;

3) tagada usaldusväärsus kutse- ja oskussüsteemi vastu ning aus konkurents kutsealal

tegutsevate isikute vahel.

Eelnõu § 24 regulatsioon aitab kaasa eeltoodud eesmärkide saavutamisele.

Pettuse teel saadud kutse(§ 24 lg 2 p 1)

Kui kutse on saadud pettuse teel, puudub isikul tõendatud pädevus vastaval kutsealal

tegutsemiseks. Selline olukord kahjustab avalikku huvi kõige otsesemalt – isik tegutseb

kutsealal ilma tegeliku pädevuseta. Kutse andmise otsuse kehtetuks tunnistamise abinõu on

sobiv.

Võltsitud või valeandmeid sisaldav dokument(§ 24 lg 2 p 2).

Kui kutse on antud võltsitud või valeandmeid sisaldava dokumendi alusel, on tegelik pädevus

teadmata või ebakindel. Ka siin on kehtetuks tunnistamine sisuliselt ainus abinõu, mis taastab

kutse- ja oskussüsteemi usaldusväärsuse ja ennetab teenuse saajate eksitamist.

Tegevus ei vasta kutsestandardis kirjeldatud nõuetele (§ 24 lg 1 ja lg 2 p 3).

Kui isiku tegevus ei vasta kutsestandardile, ohustab see teenuse kvaliteeti ja võib tekitada otsest

või kaudset kahju teenuse tarbijatele või avalikele huvidele.

Kehtivuse peatamine on sobiv abinõu, kui puudused on kõrvaldatavad ning on vajalik ajutine

sekkumine, et vältida kahju.

Kehtetuks tunnistamine on sobiv abinõu, kui rikkumine on raskuselt selline, et isikut ei ole

põhjendatud käsitleda vastava kutseala spetsialistina.

Vajalikkus: abimeede on vajalik, kui sama eesmärki ei oleks võimalik saavutada mõne leebema

vahendiga, mis riivaks põhiõigusi vähem, kuid oleks avaliku huvi kaitsmisel samaväärselt

tõhus.

Pettuse teel või võltsitud dokumentide alusel saadud kutse (§ 24 lg 2 p-d 1 ja 2).

Leebem abinõu (nt hoiatus, täiendav järelevalve) ei kõrvalda probleemi: kutse on antud valel

eeldusel. Kui isik on teadlikult petnud või kasutanud võltsitud dokumente, ei oleks kutse

säilitamine isegi rangemate tingimuste või järelevalve all avaliku huvi seisukohast samaväärselt

tõhus. Seega ei ole leebemat samaväärse efektiga abinõu ja kutse andmise otsuse kehtetuks

tunnistamine on selliste aluste ilmnemisel vajalik.

Kutsestandardile mittevastav tegevus (§ 24 lg 1 ja lg 2 p 3).

Kuna kehtivuse peatamine on leebem abinõu kui kehtetuks tunnistamine, siis see võimaldab

anda isikule aega puudused kõrvaldada ja vältida vahepeal võimalikku kahju tekitamist

kutsealase tegevusega ning säilitada võimalus kutsetegevust hiljem jätkata. Kehtetuks

tunnistamine on vajalik eelkõige siis, kui rikkumine on korduv või sedavõrd raske, et usaldus

52

isiku kui vastava kutseala spetsialisti vastu on kadunud, puudused ei ole lühiajalise või

mõistliku pingutusega kõrvaldatavad või oleks teenuse turvalisus või seaduslikkus muul juhul

püsivalt ohustatud.

Regulatsioon, mille kohaselt kutseandjal on õigus valida kahe abinõu vahel - kutse andmise

otsuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine, on vajalik. See jätab kutseandjale otsustamiseks

kaalutlusruumi. Kutseandjal on alati kohustus konkreetse juhtumi põhjal rakendada kõige

leebemat abinõu, mis riivaks isiku õigusi kõige vähem, kuid oleks piisav eesmärgi

saavutamiseks.

Mõõdukus: abinõu on mõõdukas, kui eesmärk kaalub üles põhiõiguste riive.

Kutse andmise otsuse peatamine on ajutise iseloomuga abinõu. See sõltub peatamise aluse

äralangemisest. Riivet tuleb pidada oluliseks, sest see puudutab isiku kutsealast

tegutsemisvabadust, kuid see pole lõplik.

Kutse andmise otsuse kehtetuks tunnistamise abinõu on iseloomult lõplik. Isik kaotab kutse ja

seeläbi võimaluse tegutseda vastaval kutsealal. Tegemist on väga intensiivne riivega PS § 29 ja

§ 31 mõttes (elukutse ja ettevõtluse piirang) ning PS § 19 mõttes (eneseteostuse piirang).

Kaitstavad hüved on:

1) teenuse saajate õigused ja turvalisus;

2) usaldus kutse- ja oskussüsteemi vastu;

3) aus konkurents kutsealal tegutsevate isikute vahel;

4) avalik huvi kvaliteetse ja nõuetekohase teenuse suhtes.

Need hüved on sisult kaalukad. Nende kahjustamine võib sõltuvalt konkreetsest kutsest viia

varalise kahju, terviserikete, ohutusprobleemide või hariduse kvaliteedi languseni. See õigustab

intensiivsemate abinõude kasutamist.

Kokkuvõtvalt saab riivet käsitleda mõõdukana, sest regulatsiooniga on tagatud järgmiste nõuete

järgimine:

1) kaalutlusõigus - kutseandjal on õigus (mitte kohustus) kutse andmise otsuse kehtivus peatada

või otsus kehtetuks tunnistada. See eeldab sisulist kaalumist: rikkumise raskus, isiku senine

käitumine, võimalus puudused kõrvaldada ja mõju kolmandatele isikutele. Kui

kaalutlusõigus tagatakse ja seda rakendatakse sisuliselt, vähendab see ohtu, et iga rikkumine

viib ülemäärase sanktsioonini.

2) võimalus järk-järguliseks reageerimiseks - peatamine võimaldab kõigepealt ajutist ja

pööratavat meedet. Kehtetuks tunnistamine peaks praktikas olema kasutusel eelkõige

raskete, korduvate või tahtlike rikkumiste puhul. Selline astmelisus toetab mõõdukust:

kutsest ei jääda ilma esimese rikkumise peale, kui see on kõrvaldatav.

3) haldusmenetluse kohaldamine - isikule peab enne peatamise/kehtetuks tunnistamise otsust

andma võimaluse olla ära kuulatud ja esitada oma seisukohti ning vastuväiteid. Otsus peab

olema motiveeritud, sealhulgas selgitama, miks just peatamine või kehtetuks tunnistamine

on antud juhul vajalik. Otsust on võimalik vaidlustada (vaie, kaebus), mis tagab sõltumatu

kontrolli.

Oluline on ka välja tuua, et kutset omaval isikul tekib õiguspärane ootus vastaval kutsealal

tegutseda ja kehtetuks tunnistamine riivab seda õigust tugevalt. Samas ei ole õiguspärane ootus

absoluutne ning antud juhul kaalub avalik huvi selle õiguse üles.

53

Praktikas peavad kutseandjad ja kutsekomisjonid kujundama selge ja läbipaistva praktika,

kuidas hinnata rikkumise raskust ja millal piirduda peatamisega ning millal rakendada

kehtetuks tunnistamist.

§ 25. Kutse taotlemisega seotud tasud ja kulud

Paragrahv 25 sätestab ühtsed aluspõhimõtted kutse taotlemisega seotud tasude määramiseks

ning kulukomponentide loetelu. Paragrahv täpsustab tasu kujundamise reeglid ning kehtestab

kutseandjatele vastavalt aruandluskohustuse.

Lõike 1 sätestab kutse taotlemisega seotud tasude kujunemise üldised põhimõtted. Tasu on

kulupõhine ning selle eesmärk on katta üksnes kutse andmisega vahetult seotud põhjendatud

kulud. Tasu ei või kasutada muude tegevuste või kulude rahastamiseks. Lõikes täpsustatakse,

et kutse taotlemisega seotud tasudeks loetakse lisaks kutse taotlemise ja kutse taastõendamise

tasule ka korduseksami, osakutseeksami, osakutse korduseksami ning varasema õppe ja

töökogemuse arvestamise hindamise tasu.

Kutse taotlemisega seotud tasud on seotud avaliku ülesande täitmisega ning kujutavad endast

avalik-õiguslikke rahalisi kohustusi põhiseaduse § 113 tähenduses. Seetõttu sätestatakse

seaduses tasude kujunemise alused, lubatud kulud ja kulukomponendid ning tasude ülemmäär.

Lõikes kehtestatakse kutse taotlemisega seotud tasude ülemmääraks 1500 eurot. Ülemmäära

eesmärk on tagada tasude proportsionaalsus, läbipaistvus ja ettenähtavus ning vältida olukorda,

kus tasud võivad kujuneda põhjendamatult kõrgeks. Ülemmäära määramisel on arvestatud

kutsesüsteemis kehtivate tasumääradega. Kehtiv kõrgeim kutseeksami tasu on 1035,40 eurot,

kutseeksamite mediaanhind on 190 eurot ning 75% kutseeksamite tasudest jäävad alla 280 euro.

Kõrgemad tasud on seotud keerukamate hindamismenetlustega, mis eeldavad suuremat

hindamismahtu ning kõrgema kvalifikatsiooniga ekspertide kaasamist. Seetõttu võimaldab

1500 euro suurune ülemmäär katta ka keerukamate hindamiste põhjendatud kulud, säilitades

samal ajal tasu mõistlikkuse ja ligipääsetavuse kutse taotlejatele.

Lõikega 2 reguleeritakse, et kutse taotlemisega seotud tasud maksab kutse taotleja või

taastõendaja kutseandjale. See tähendab, et tasusid kogub kutseandja.

Lõikega 3 reguleeritakse kutseasutuse kohustus kehtestada kutse taotlemisega seotud kulude

kalkulatsioonivorm. Selles osas võrreldes kehtiva seadusega muudatusi ei ole.

Lõige 4 sätestab, et kutseandja peab kutseasutusele esitama kutse taotlemise ja kutse

taastõendamise kulude kalkulatsiooni kutseasutuse kehtestatud ühtsel vormil. Regulatsiooni

eesmärk on tagada kutse taotlemisega seotud tasude kujunemise läbipaistvus, kontrollitavus ja

õiguspärasus, mis on PS § 113 kohaldamisalasse kuuluva rahalise kohustuse puhul vajalik.

Seetõttu reguleeritakse, et kutseandja esitab kutseasutusele kulude kalkulatsiooni seaduses

sätestatud põhimõtete alusel ning kulude kalkulatsiooni kujunemise alused avalikustatakse (nt

koduleheküljel).

Avalikustamiskohustus võimaldab kontrollida, kas tasud vastavad seaduses sätestatud

kulupõhisuse ja proportsionaalsuse nõuetele ning kas tasude kehtestamisel ei ole ületatud

seadusandja seatud piire. Sellega on tagatud ka põhiseaduse §-st 14 tulenev hea halduse

põhimõte ning isikute võimalus hinnata, kas tasu kujundamine on olnud õiguspärane ja

põhjendatud. Kulude kalkulatsiooni avalikustamine toetab ühtlasi isikute võrdset kohtlemist

(PS § 12) ning vähendab riski, et sama kutse eest kujuneksid põhjendamatult erinevad tasud.

54

Lõige 3 on seega oluline tagatis, mis kindlustab, et PS § 113 tähenduses seadusega ette nähtud

rahalise kohustuse tegelik rakendamine on läbipaistev ja vaidlustatav.

Kutseseaduse koostamise väljatöötamise kavatsuses on käsitletud probleemina kutseeksamite

hinna määramise ühtsete aluspõhimõtete puudumist. Kitsaskohana on tuvastatud töömaailma

kutseeksamite tasu määramise ebaselgus, mille tulemusena erinevad kutse andmise hinnad

valdkondade lõikes märkimisväärselt. Probleemiks on ka kutseeksamite piirhindade

puudumine. Kehtiva seaduse alusel kalkuleerib kutseeksami hinna kutseandja ning selle

kinnitab kutsenõukogu. Juhul, kui kutse omamine on eelduseks töötamisele teatud ametikohal,

võib piirhindade ja täpsete hinnastamispõhimõtete puudumine tekitada olukorra, kus

kutseeksami hind kinnitatakse põhjendamatult kõrgena, mis piirab isikute ligipääsu tööturule.

Nagu eespool kirjeldatud, ei loo eelnõu § 25 PS § 113 tähenduses uut maksukohustust, vaid

sätestab aluse kutse taotlemisega seotud tasude läbipaistvaks kujundamiseks. Tasude

kujunemise kriteeriumite kehtestamine tagab, et kutse taotlemisega seotud tasud ei muutuks

ebaproportsionaalseks ega piiraks elukutse- ja/või ettevõtlusvabadust. Regulatsioon tagab

isikute võrdse kohtlemise (PS § 12), sest välistatakse olukord, kus sama kutse eest maksavad

erinevad taotlejad väga erinevaid summasid. Uue regulatsiooni alusel lähtuvad kutseandjad

kulude määramisel ühtsetest põhimõtetest ning kutse taotlemisel ja taastõendamisel on kulude

kujunemine läbipaistev ja kontrollitav.

Lõige 5 sätestab, et kutse taotlemisega seotud tasude suuruse kehtestamine on kutseandja

esitatud kulude kalkulatsiooni alusel edaspidi kutseasutuse pädevus, tagades sellega tasu

põhjendatuse, proportsionaalsuse ja vastavuse tegelikele kuludele.

Kutse taotlemisega seotud tasud on seotud avaliku ülesande täitmisega ning võivad teatud

kutsete puhul olla eelduseks kutsealase tegevuse alustamisel või jätkamisel. Tasu maksmise

kohustus võib mõjutada isiku ligipääsu tööturule ning tema võimalusi valida tegevusala ja

teostada kutsealast tegevust. Seetõttu riivavad kutse taotlemisega seotud tasud põhiseaduse §-s

29 sätestatud õigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta ning võivad mõjutada ka

põhiseaduse §-s 31 tagatud ettevõtlusvabaduse teostamist. Samuti tuleb tasude regulatsiooni

kujundamisel arvestada põhiseaduse §-st 113 tulenevate nõuetega, kuna tegemist on avaliku

ülesande täitmisega seotud avalik-õiguslike rahaliste kohustustega.

Eelnõus on tasude kehtestamise alused, lubatud kulud ja kulukomponendid, tasude ülemmäär

ning kulud, mida tasu hulka arvata ei või, sätestatud seaduses. Samuti on seaduses sätestatud

kutseandja kohustus kulud dokumenteerida, esitada kulukalkulatsioon ning võimaldada tasude

kujunemise kontrollimist. Kutseasutuse pädevus piirdub konkreetse tasu suuruse määramisega

seaduses sätestatud raamides. Kutseasutus ei või kehtestada tasusid muudel alustel ega

arvestada kulusid, mida seadus ei võimalda tasu hulka arvata. Seega on tasu kujunemise

olulised elemendid määratud seaduses ning kutseasutuse otsustusruum tasu kehtestamisel on

piiratud.

Juhul kui sama kutse andmise õigus on antud mitmele kutseandjale, kehtestatakse neile

ühesugune kutse taotlemisega seotud tasu. Selle eesmärk on tagada kutse taotlejate võrdne

kohtlemine ning vältida olukorda, kus sama kutse omandamise maksumus sõltub üksnes valitud

kutseandjast.

Lõige 6 sätestab kutseasutuse kohustuse tagada, et kutse taotlemisega seotud tasud oleksid

kooskõlas kulukalkulatsiooni lähtealustega, mille kutseasutus on kehtestanud. See tähendab, et

tasude suurus peab olema otseselt tuletatav põhjendatud kulukomponentidest, olema

läbipaistvalt arvutatud ning vastama objektiivselt kontrollitavatele põhimõtetele. Tasude

55

kehtestamisel tuleb lähtuda objektiivsetest ja kontrollitavatest kulukomponentidest, vältides

tasude põhjendamatut varieerumist, tagades tasustamise proportsionaalsuse ja õiguspärasuse

ning seeläbi isikutele ligipääsu kutsealal tegutsemiseks vajaliku kvalifikatsiooni tõendamisele.

Lõige 7 keelab olukorra, kus samale kutsele korraldatakse sisuliselt samasisulist ja sama

keerukusega eksamit, kuid taotlejatelt küsitakse selle eest erinevat tasu. Sama põhimõte kehtib

ka kutse taastõendamise puhul. Tasude erinevus võib olla lubatud üksnes juhul, kui hindamise

protsessi ülesehitus, maht või sisu on objektiivselt erinev.

Nõude eesmärk on tagada kutse taotlejate võrdne kohtlemine ja välistada tasude põhjendamatu

varieerumine olukorras, kus eksami sisu, hindamispõhimõtted ja korralduslik koormus on kutse

lõikes sisuliselt identsed.

Näiteks kui kutseeksamit korraldavad kaks kutseandjat ning mõlemal juhul põhineb eksam

sama struktuuriga kirjalikul osal ja praktilisel sooritusel, siis peavad mõlemad kutseandjad

rakendama sama kutse taotlemise tasu. Erineva tasu kehtestamine oleks lubamatu, kuna eksami

sisuline ülesehitus ja keerukus ei erine.

Sama tasustamise põhimõte kohaldub ka olukorras, kus sama kutse saamiseks läbivad sarnase

kutseeksami nii koolilõpetajad kui ka töömaailmast pärit taotlejad ning eksam viiakse mõlemale

rühmale läbi sama ülesehituse, mahu ja keerukusega. Tasu eristamine ei ole lubatud, kui eksami

korralduslik ja sisuline koormus on mõlema taotlejarühma puhul objektiivselt samaväärne.

Lõikes 8 sätestatakse kutse taotlemisega seotud kulude loetelu. Sätte eesmärk on määratleda

selgelt, millised kulud on käsitatavad kutse andmise protsessi osana ning mida võib arvesse

võtta kutseeksami tasu kujundamisel. Kulud jaotatakse nelja põhikategooriasse järgmistes

punktides:

1) kutse andmise ettevalmistamisega seotud kulud - kulud, mis tekivad kutse andmise protsessi

ettevalmistamisel, näiteks eksamimaterjalide koostamine, hindamisjuhendite loomine,

eksamiplatvormide ettevalmistamine või koolituste korraldamine hindajatele. Need kulud

tagavad, et hindamisprotsess vastab kutsealastele standarditele ja on kvaliteetne;

2) kutsekomisjoni tööga seotud kulud - kulud, mis on seotud kutsekomisjoni liikmete tööga,

sealhulgas komisjoni istungite korraldamine, kutsekomisjoni liikme tasud, hindamise

läbiviimine;

3) hindamiskomisjoni tööga seotud kulud - kulud, mis kaasnevad otseselt kompetentsuse

hindamise läbiviimisega, hindamiskomisjoni liikmete tasud;

4) kutse andmise korraldamisega seotud kulud- kõik eksami ja hindamisprotsessi haldamiseks

vajalikud kulud, nagu taotluste menetlemine, suhtlus taotlejatega, eksami logistika

korraldamine, ruumide kasutamine, IT-lahenduste tugi ja muude korralduslike toimingute

kulud. Need kulud tagavad protsessi sujuva toimimise.

Selline jaotus katab kogu kutse andmise protsessi ning aitab tagada kulude süsteemse käsitluse

ja läbipaistvuse.

Võrreldes kehtiva seaduse sättega (§ 17 lg 1) ei hõlma kulude loetelu enam kutsetunnistuse ega

selle duplikaadi registreerimise ja väljaandmisega seotud kulusid, kuna uue seaduse kohaselt

kutsetunnistusi enam ei väljastata.

Eelnõus on täpsustatud ka sõnastust, tuues selgelt esile, et tegemist on kutse taotlemisega seotud

kuludega, mitte kutse andmisega seotud kuludega. Muudatus tehti töörühma ettepanekul,

tulenevalt praktikast ilmnenud tõlgenduslikust ebaselgusest olukordades, kus kutse andmise

56

menetlus ei lõpe kutse andmise otsusega ning seetõttu ei olnud üheselt arusaadav, milliseid

kulusid võib taotlejalt küsida.

Lõige 9 täpsustab lõikes 8 nimetatud kulude sisu, kehtestades ammendava loetelu lubatud

kulukomponentidest. Sätte eesmärk on ühtlustada kulude arvestamise praktikat, välistada

põhjendamatute kulude lisamine, tagada kulude kontrollitavus ja võrreldavus. Kutse

taotlemisega seotud tasud hõlmavad kulukomponente, mis on vältimatult vajalikud kutse

andmise õiguspäraseks, kvaliteetseks ja usaldusväärseks korraldamiseks. Kutse andmise

korralduskulud katavad taotlusvooru ettevalmistamise ja läbiviimisega seotud haldus- ja

asjaajamistegevused, sealhulgas taotluste menetlemise, suhtluse taotlejate ja komisjonidega

ning andmete edastamise kutseregistrisse. Kutsekomisjoni ja hindamiskomisjoni tööjõukulud

on vajalikud kutse andmise sisuliste otsuste tegemiseks ja taotlejate kompetentside

hindamiseks, tagades hindamise erapooletuse ja vastavuse kutsestandarditele.

Hindamiskomisjoni transpordi- ja majutuskulud on põhjendatud juhul, kui hindamine toimub

geograafiliselt hajutatult või eeldab komisjoniliikmete liikumist eksamite toimumiskohtadesse,

võimaldades kaasata pädevaid hindajaid sõltumata nende asukohast. Ruumide rendi ja

sidekulud on seotud eksamite ja komisjonide töö praktilise korraldamisega. Materjalikulu on

vajalik praktiliste eksamitööde puhul, kus taotleja kompetentside hindamine eeldab

konkreetsete töövahendite või materjalide kasutamist. Lisaks hõlmab tasu kutse andmise

arenduskulusid, mis on seotud hindamismaterjalide väljatöötamise ja ajakohastamisega ning

tagavad, et kutse andmine vastab töömaailma muutuvatele vajadustele ja kutsesüsteemi

kvaliteedinõuetele. Nimetatud kulukomponentide katmine tasu kaudu on vajalik kutse andmise

jätkusuutlikkuse, läbipaistvuse ja usaldusväärsuse tagamiseks. Ammendava loetelu

kehtestamine välistab kaudsete või ebamääraste kulude lisamise ning tagab kulude sihipärasuse.

Lõige 10 sätestab kulud, mida ei ole lubatud kutseeksami tasu hulka arvata. Sätte eesmärk on

kaitsta taotlejaid põhjendamatult kõrge tasu eest, vältida topeltrahastamist ja tagada kulude

sihipärane kasutamine. Keelatud kulud on eelkõige organisatsiooni üldised tegevuskulud, mis

ei ole otseselt seotud kutseeksamiga, põhjendamata või ebamäärased kulud ja kulud, mis on

juba kaetud muudest avalikest vahenditest. Säte suurendab süsteemi läbipaistvust ja

usaldusväärsust.

Lõige 11 sätestab kutseeksami tasu arvestamise üldpõhimõtted. Sätte kohaselt tuleb vältida

kulude dubleerimist, tagada kulukomponentide selge eristatavus, tagada kulude kontrollitavus.

Sätte eesmärk on luua läbipaistev ja auditeeritav kulumudel, mis võimaldab tõhusat järelevalvet

ning tagab tasu põhjendatuse.

Lõige 12 sätestab kutseandja kohustused kutseeksami tasu kujunemise läbipaistvuse ja

kontrollitavuse tagamiseks. Kutseandja peab dokumenteerima tasu kujunemise alused, eristama

kulukomponendid käesoleva paragrahvi lõikes 10 sätestatud jaotuse alusel ning säilitama

kulude arvestuse aluseks olevad andmed viisil, mis võimaldab nende hilisemat kontrollimist.

Sätte eesmärk on tagada, et kutse taotlemisega seotud tasud põhineksid tegelikel ja põhjendatud

kuludel ning oleksid objektiivselt kontrollitavad. Dokumenteerimis- ja säilitamiskohustus loob

eeldused kutseasutuse järelevalve teostamiseks ning võimaldab vajadusel hinnata tasu

kujunemise vastavust seaduses sätestatud kulupõhimõttele.

Lisaks aitab regulatsioon vältida olukordi, kus kulusid esitatakse ebapiisavalt põhjendatult või

ebaühtselt, ning toetab tasude võrreldavust ja ühtset praktikat erinevate kutseandjate vahel.

Sellega tugevdatakse süsteemi läbipaistvust, õiguspärasust ja usaldusväärsust.

57

Lõige 13 kohustab kutseandjat esitama kutseasutusele vähemalt üks kord kalendriaastas

aruande kutse andmise korraldamise ning sellega seotud rahaliste vahendite kasutamise kohta.

Aruandluskohustuse eesmärk on tagada kutse andmisega seotud tegevuste ja kulude

läbipaistvus ning võimaldada hinnata kutse andmise nõuetele vastavust ja rahaliste vahendite

sihipärast kasutamist.

§ 26. Kutsestandardi alusel loodud õppekava tasemeõppe õpilastele kutse andmisega

seotud kulude katmine

Paragrahv 26 reguleerib kutseõppe tasemeõppe õpilaste kutseeksami kulude katmise

põhimõtteid. Säte määratleb, millistel tingimustel kaetakse kutseeksami kulud riigieelarvest,

kellele hüvitis makstakse ning milline on ministri roll kulude ülemmäärade ja liigituse

kehtestamisel.

Lõige 1 sätestab, et kutseõppe tasemeõppe tegevustoetusest moodustatud koolituskohal õppiva

õpilase õppe lõpetamiseks sooritatava kutseeksami kulud kaetakse riigieelarvest, tingimusel, et

õpilane osaleb kutseeksamil õpingute jooksul või hiljemalt ühe aasta jooksul pärast lõpetamist.

Eksamikulu hüvitamine toimub ainult ühel korral õpilase kohta.

Lõige 2 määratleb, et riigi kaetavad kutseeksami kulud hüvitatakse sellele kutseandjale, kes

kutseeksami korraldas. Eelnõu § 16 lõike 5 kohaselt peavad konkursiga valitud kutseandjad

arvestama kohustusega arendada kutseõppe lõpetajatele korraldatavaid kutseeksameid ning viia

need vajadusel ka läbi, lähtudes seejuures haridus- ja teadusministri kehtestatud hindadest.

Praktikas korraldab kutseeksamite kulude hüvitamise kutseandjatele kutseasutus või selle

volitatud asutus, tagades seeläbi kulude korrektse ja läbipaistva hüvitamise.

Lõige 3 annab sarnaselt kehtivale seadusele ministrile volitusnormi kehtestada kutseeksamite

kulude ülemmäärad ning täpne kulude loetelu. See loob normatiivse raamistiku, mis tagab

kulude prognoositavuse ja väldib põhjendamatult kõrgete tasude kujunemist. Ülemmäärade

kehtestamisel arvestatakse kutsealade erisustega, lähtutakse kutseeksamite kulude analüüsist,

eksami ülesehitusest ja keerukusest, sealhulgas kutseeksami väljatöötamise, arendamise ja

läbiviimise kuludest.

Haridus- ja teadusministri määrusega on alates 2017 kehtestatud kutseõppe tasemeõppe õpilaste

kutseeksami kulude ülemmäärad õppekavarühmade kaupa ning eristatakse teoreetilise,

praktilise ja kombineeritud eksami kulusid.

Lõige 4 täpsustab, et ministril on lubatud määruses eristada kahte liiki kulusid: eksami

väljatöötamise ja arendamise kulud ning eksami korraldamisega seotud kulud. Kutseeksami

väljatöötamise ja arendamisega tegeleb reeglina kutseandja juures tegutsev kutsekomisjon,

eksami viib aga läbi kas õppeasutus, millel on kutseandja õigus, või juhul kui õppeasutusel

asjaomast õigust pole, konkursiga valitud kutseandja. Kutseeksamite kvaliteedi ja ühtsete

hindamiskriteeriumite hoidmiseks on kooli lõpetamisega seotud kutseeksamite koostamine ja

arendamine ning koolilõpueksami ja hindamiskomisjoni koosseisu kooskõlastamine

konkursiga valitud kutseandja ülesanne. Eksami koostamise ja arendamise, s.t kutsekomisjoni

tööga seotud kulud kompenseeritakse kutsekomisjonidele konkursiga valitud kutseandja kaudu.

Eksami läbiviimise kulud kompenseeritakse eksami läbiviijale, mis võib olla konkursiga valitud

kutseandja või õppeasutus.

Lõige 5 sätestab erandi, mille kohaselt ei kohaldata paragrahvi sätteid sisekaitse- ja

riigikaitseliste rakenduskõrgkoolide kutseõppe õpilaste suhtes. Nende eriala- ja

58

julgeolekuspetsiifilised kutseandmise kulud kaetakse muude eriregulatsioonide alusel, mis

arvestavad riigikaitseliste ja siseturvalisuse valdkondade eripära. Kulud kaetakse koos muude

õppekuludega vastavalt Siseministeeriumi ja Kaitseministeeriumi eelarvest.

§ 27. Isikuandmete töötlemine kutse andmisel ja andmete säilitamine

Paragrahv 27 sätestab isikuandmete töötlemise alused kutse andmisel, kutse kehtivuse

kontrollimisel ja kutse taastõendamisel ning määrab kindlaks nende menetluste käigus loodud

või saadud dokumentide säilitamise tähtaja. Sätte eesmärk on luua selge õiguslik raam

isikuandmete töötlemiseks avaliku ülesande täitmisel.

Kutseandja tegutseb avaliku ülesande täitjana. Säte annab seaduses selge aluse kutse andmise

menetluse eripäradest tulenevaks isikuandmete töötlemiseks ning sätestab isikuandmete

säilitamise maksimaalse tähtaja, millest kutseasutuse või kutseandja poolt kehtestatavad

täiendavad nõuded ei või kõrvale kalduda.

Lõige 1 määratleb isikuandmete töötlemise eesmärgid ning töödeldavate isikuandmete

kategooriad. Töödeldakse isiku üldandmeid (nimi, isikukood, sünniaeg, kontaktandmed),

hariduse ja kvalifikatsiooniga seotud andmeid, varasema õppe, täienduskoolituse ja

töökogemuse andmeid, kutseeksami ja muude hindamiste tulemusi, kutsekomisjoni ja

hindamiskomisjoni töö käigus koostatud hinnanguid ning andmeid kutse kehtivuse ja kutse

taastõendamise kohta. Töödeldavate andmete koosseis on piiratud andmetega, mis on vajalikud

kutse andmise tingimuste kontrollimiseks ning kutsealase pädevuse hindamiseks, vastates

isikuandmete töötlemise minimaalsuse põhimõttele.

Lõige 2 näeb ette diferentseeritud lähenemise dokumentide säilitamisele. Kutse andmise otsust,

selle põhjendusi ning kutse kehtivust ja taastõendamist puudutavaid andmeid säilitatakse

pikema aja jooksul (10 aastat), et tagada otsuste kontrollitavus, võimaldada haldusjärelevalvet

ning kaitsta menetlusosaliste õigusi võimalike vaidluste korral. Samas säilitatakse teisi lõikes 1

nimetatud isikuandmeid lühemat aega (üks aasta), kuna nende edasine säilitamine pärast

vaidlustamise tähtaja möödumist ei ole üldjuhul vajalik.

Selline andmeliigipõhine säilitustähtaegade eristamine tagab isikuandmete säilitamise

proportsionaalsuse, samuti võimaldab tasakaalustada avalikku huvi kutse andmise ja

järelevalve tõhusa korraldamise vastu ja isiku õigust, et tema isikuandmeid ei säilitataks kauem,

kui see on vajalik.

Lõikes 3 täpsustatakse, et kutse- ja oskusregistris isikuandmete töötlemisele kohaldatakse

paragrahvi 28.

4. peatükk

Kutse- ja oskusregister

§ 28. Kutse- ja oskusregister

Kutse- ja oskusregistri reguleerimisel on lähtutud senise seaduse § 14 regulatsioonist,

arvestades riiklike andmekogude alase regulatsiooni nõuetega. Kuivõrd kutsesüsteemi

toimimise tagab kutseregister, on vaja laiendada kutseregistri kui andmekogu pidamise

eesmärki ja ülesanded. Kutseregistri regulatsiooni on kavas muuta, et kutseregistri asemel saaks

kutse- ja oskussüsteemi osaks kutse- ja oskusregister.

59

Regulatsiooni täiendatakse muudatustega, et võimaldada välisriigi kutsekvalifikatsiooni

tunnustamisotsuste andmete koondamist kutse- ja oskusseaduse alusel väljastatud kutsete

kõrval ühtsesse registrisse. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise otsuseid teevad

välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse alusel erinevad pädevad asutused.

Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise otsus tagab isikule juurdepääsu Eesti tööturule

juhul, kui antud ametis on ligipääs reguleeritud kutsekvalifikatsiooni nõudega. Sisuliselt on

tunnustusotsuse saanud isiku kvalifikatsioon võrdsustatud Eestis kutse- ja oskusseaduse alusel

kutse saanud isiku kvalifikatsiooniga. Täna omab antud otsuste kohta andmeid iga pädev asutus

eraldiseisvalt ning isikutele põhjustab see täiendavat halduskoormust, kui nad peavad töökohta

vahetades taasesitama tunnustamist tõendava dokumentatsiooni, võrreldes näiteks Eestis

kutseregistrisse kantud isikuga, kelle kvalifikatsiooninõuetele vastavust saab tööandja kiirelt

kontrollida.

Muudatusega tagatakse nii ülevaade erinevate pädevate asutuste väljastatud kvalifikatsiooni

tunnustamise otsustest kui ka isikutele lihtsustatud ligipääs tööturule. Muudatus ei puuduta

kutsekvalifikatsioone, mis on reguleeritud eriseadustega ning sellest tulenevalt ei kuulu

vastavalt eelnõu § 1 lõikele 2 kutse- ja oskusseaduse reguleerimisalasse (näiteks

tervishoiutöötajad, veterinaarid, advokaadid) ega kutse- ja oskusregistrisse kandmisele. Antud

kvalifikatsioonide puhul kantakse vastavad tunnustusotsused juba praegu vastavasse

riiklikkusse registrisse.

Tehniliselt tagatakse registri jätkuv liidestatavus eri andmekogudega ning kogutavate andmete

masintöödeldavus, mis loob erinevatele osapooltele eelduse teenuste arendamiseks.

Muudatusega luuakse valmisolek liidestada kutse- ja oskusregister ka vastavate pädevate

asutuste andmebaasidega, et kutsekvalifikatsiooni tunnustamise andmeid oleks kutse- ja

oskusregistrisse võimalik koguda. Muudatusega ei nähta ette eraldi käsitsi andmesisestuse

moodulite arendamist, kuna see oleks dubleeriv ning suurendaks pädevate asutuste

halduskoormust. Liidestuste loomiseks vajalikud vahendid planeeritakse kutse- ja oskusregistri

tavapärase eelarve osana, kuna üle X-tee liidestused teiste riiklike registritega on kutse- ja

oskusregistri tavapärane kulu ning neid arendatakse vastavalt vajadusele. Varasemalt on

kutseregistri andmetel ühe liidestuse kulu mahuks olnud u 5000 eurot.

Paragrahv sätestab kutse- ja oskusregistri (edaspidi register) eesmärgi, kogutavad andmed,

nende töötlemise alused ja vastutuse ning volitatud töötleja määramise korra. Sätte eesmärk on

tagada kutsesüsteemi andmete läbipaistvus, võrreldavus ja usaldusväärne kättesaadavus nii

riigile kui ka avalikkusele, toetades tööjõu ja oskuste arendamise strateegilist juhtimist.

Eelnõuga tuuakse registris töödeldavate isikuandmete kategooriad põhimäärusest seadusesse

eesmärgiga viia regulatsioon vastavusse põhiseadusega. Igasugune isikuandmete töötlemine

riivab põhiseaduse §-s 26 sätestatud õigust eraelu puutumatusele. PSi § 11 kohaselt tohib õigusi

ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. See tähendab, et niisugune piirang peab

olema kooskõlas ka PSi § 3 esimese lausega, mille kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes

põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel.

Sätte eesmärk on tagada andmete õiguspärane ja proportsionaalne kasutamine ning vastavus

isikuandmete kaitse üldmääruse põhimõtetele.

Lõike 1 kohaselt on kutse- ja oskusregister andmekogu, mille eesmärk on esitada

usaldusväärset teavet kutsealade, kutsestandardite, kompetentsiprofiilide, kutseandjate ja antud

kutsete kohta. Registri eesmärk on muuta kutse andmise protsess läbipaistvaks ja koguda ning

esitada infot isikute kutsealase pädevuse kajastamiseks. Lisaks on registri funktsioon toetada

andmepõhist poliitikakujundamist ja statistilist analüüsi, võimaldades tööjõu ja oskuste

60

valdkonnas strateegilist planeerimist. Seega muutub register mitte ainult halduslikuks

tööriistaks, vaid ka tööjõuvajaduse ja oskuste prognoosi poliitikate kujundamise otsuseid

toetavaks infosüsteemiks, mis koondab kvalifikatsioonide ja oskuste andmestiku ühtsesse

riiklikku süsteemi.

Registrisse kantakse ka varem kutseregistrisse kantud kutsetunnistuste ja nende lisade andmed

ulatuses, mis on vajalik andmete järjepidevuse, varasemalt välja antud dokumentide

kontrollitavuse ning õigusselguse tagamiseks. Seejuures ei tähenda nimetatud andmete

registrisse kandmine seda, et uues süsteemis hakatakse kutsetunnistusi uuesti välja andma või

uusi kutsetunnistusi registrisse kandma. Kutsetunnistusi enam välja ei anta ning registrisse

tuuakse üle üksnes kehtivas süsteemis juba olemas olevad andmed varem välja antud

kutsetunnistuste ja nende lisade kohta. Sellega tagatakse varasemate andmete säilimine ja

kasutatavus ka pärast registri ümberkorraldamist.

Lõikes 2 on määratletud registrisse kantavad andmed, mis hõlmavad nii kutsesüsteemi

struktuuri elemente (kutsealad, kutsestandardid, kompetentsiprofiilid, kutseandjad) kui ka

kvalifikatsioonidega seotud otsuseid (välisriigi kutsekvalifikatsioonide tunnustamine,

kutsetunnistused, kutsekomisjonide koosseisud ja tegevused). Andmeobjektide laiendamine

võrreldes kehtiva kutseseadusega tagab kutse- ja oskussüsteemi täieliku kajastamise ja loob

sidususe OSKA analüütilise infosüsteemiga.

Kutse- ja oskusregistris töödeldakse valdkondlike eksperdikogude andmeid, mis puudutab

eksperdikogude nimetusi, moodustamist ja seotust kutsealade ning kutsete ja

kompetentsiprofiilidega.

Vastutus registrisse kantavate andmete õigsuse eest on kutseandjal, kelle otsuse alusel kantakse

andmed kutse- ja oskusregistrisse. Kutse- ja oskusregistri kanne on informatiivse iseloomuga,

mitte iseseisev õiguslik alus kutse omamiseks. Õiguslikku mõju omab kutse andmise otsus,

millega isikule antakse kutse, osakutse või esmakutse. Registrikanne võimaldab kolmandatel

isikutel – eelkõige tööandjatel, järelevalveasutustel ja muudel kutsekvalifikatsiooni

kontrollivatel isikutel – heas usus tugineda registris esitatud andmetele, tagades õiguskindluse

ja läbipaistvuse kutsekvalifikatsioonide kontrollimisel. Kutse andmise õiguslik otsustus jääb

kutseandja vastutusalasse, ning avalikkusel ja kolmandatel isikutel on võimalik kasutada

registrit usaldusväärse teabeallikana, mis on kooskõlas õiguskindluse ja hea halduse

põhimõtetega.

Isikul on õigus taotleda kutse kande kohta kutse- ja oskusregistri väljavõtet sh paberkandjal.

Väljavõte on ametlik dokument, mis kinnitab, et isikul on kehtiv kutse.

Digitaalses vormis näevad isikud registris jätkuvalt kandeid tasuta, mh saavad isikud tasuta

tellida digitaalse kande väljavõtte koos kutseasutuse digitempliga, mis kinnitab registrikande

õigsust. Avaliku teabe seaduse kohaselt peab kutseasutus kui avaliku teabe valdaja väljastama

isikule soovi korral ka registri paberkandjal väljatrüki.

Kutsetunnistusi eelnõu järgi enam ei väljastata ning senine haridus- ja teadusministri määrus,

millega kehtestati kutsetunnistuse statuut ja vorm, muutub uue seaduse jõustumisel kehtetuks.

Lõikes 3 kirjeldatakse registrisse lisatavad andmed välisriigi kutsekvalifikatsiooni

tunnustamise otsuste kohta, mis on tehtud pädeva asutuse poolt vastavalt välisriigi

kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadusele. Kutse- ja oskusregistrisse ei koguta välisriigi

kutsekvalifikatsiooni tunnustamise andmeid kutsealade kohta, mille kutsenõuete

väljatöötamine ning välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamine ning registrisse kandmine on

61

reguleeritud teiste seadustega. Sellised seadused on advokatuuriseadus, audiitortegevuse

seadus, patendiseadus, tervishoiuteenuste korralduse seadus ning veterinaarseadus. Kõigi

nimetatud seaduste alusel antud kutsed ja välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise otsused

kantakse vastava seaduse alusel loodud registrisse. Seega ei ole vajadust dubleerida antud

andmete kogumist, kuna need on juba muudes andmekogudes kajastatud.

Lõikes 4 reguleeritakse isikuandmete töötlemine registris. Töödeldavad isikuandmed on

piiratud isiku üldandmete, isikule antud kutsega seotud andmete, välisriigi kutsekvalifikatsiooni

tunnustamisotsuse andmete ja kutsekomisjoni kuulumise andmetega. Isiku üldandmete puhul

töödeldakse registris isiku kohta järgmisi andmeid:

1) isiku üldandmed;

2) isikule antud kutse;

3) välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise otsuse andmed;

4) kutsekomisjoni kuulumise andmed;

5) surmakuupäev.

Isiku üldandmete töötlemine on vajalik seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks kutse

andmisel. Isiku üldandmetele lisaks töödeldakse andmeid isiku kutse taotlemise ja kutse

andmise kohta ning välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamisotsuse kohta.

Kutsekomisjonide liikmed, kes erapooletute ekspertidena otsustavad isikule kutse andmise,

kantakse samuti kutse- ja oskusregistrisse seotuna konkreetse kutsekomisjoniga. Nende

andmete töötlemine on vajalik, et tagada protsessi läbipaistvus ning võimalike vaiete

lahendamine.

Kui registrisse on kantud andmed isikule antud kutse kohta, siis talletatakse registrisse ka tema

surmakuupäev (saadakse Rahvastikuregistrist), et oleks võimalik hakata arvutama andmete

säilitamise tähtaega vastavalt § 28 lg 6.

Lõikes 5 reguleeritakse isikuandmete avaldamine. Kutsekomisjoni kuulumise andmed sh

kutsekomisjoni kuuluvate isikute nime ning esindatava organisatsiooni andmete avaldamine

tagab läbipaistvuse kutse andmise otsustusprotsessis. Kutsekomisjon otsustab isikule kutse

andmise, mis on isiku seisukohast oluline tagamaks ligipääs reguleeritud ametikohale tööturul.

Konkursiga valitud kutseandja moodustab kutsekomisjoni laiapõhjaliselt antud kutsevaldkonna

eksperte kaasates. Kutsekomisjoni koosseisu avaldamise kaudu muudetakse nähtavaks

komisjoni kaasatud eksperdid ning organisatsioonid, suurendades seeläbi komisjoni

usaldusväärsust.

Kutse taotlemisel on isikul võimalus anda nõusolek oma isikuandmete avaldamiseks kutse- ja

oskusregistris. Nõusoleku alusel avaldamisele kuuluvad isiku eesnimi ja perekonnanimi ning

sünniaeg. Antud üldandmed on minimaalselt vajalikud, et tuvastada isiku samasust. Kutse- ja

oskusregistris oleva kandega kinnitab isik enda vastavust kvalifikatsiooninõuetele, sh juhtudel,

kus klient otsib kvalifitseeritud teenusepakkujat, ilma, et ta konkreetse kutset omava isikuga

ühendust võtaks. Nende andmete avaldamine vabastab isiku korduvast kvalifikatsiooni

tõendamisest. Isikul on võimalik nõusolek tagasi võtta kutse- ja oskusregistri

iseteeninduskeskkonnas (kust ühtlasi isik näeb endale antud kutseid). Nõusoleku tagasivõtmine

hakkab kehtima kohe ning isiku andmeid ei kuvata enam avalikult.

Lõikes 6 määratakseisikuandmete säilitamistähtaeg kümne aastat pärast isiku surma isiku

kutset puudutavate andmete puhul. Andmete säilitamine pärast isiku surma on vajalik seoses

kvalifikatsiooninõuetele vastavuse tõendamise vajadusega ka pärast andmesubjekti surma.

Seda juhtudel, kus kindlustusjuhtumi või kohtuvaidluse käigus on vaja tuvastada, et

andmesubjekt vastas teatud ajahetkel vaidlusaluse juhtumi korral kvalifikatsiooninõuetele.

Kohtuvaidlused võivad olla pikad ning näiteks ehituse valdkonnas puudutada mitme aasta

62

taguseid projekte, mis tingib tõendusmaterjalina kutsekvalifikatsiooni andmete säilitamise

vajaduse 10 aastat. Peatatud kutsete ning kehtetute kutsete säilitamine arhiivis on põhjendatud

samadel põhjustel. Kui kutset puudutavad isikuandmed on seaduse jõustumise ajal juba senises

kutseregistris, siis hakkab ka neile kehtima säilitustähtaeg 10 aastat isiku surmast arvates.

Lõikes 7 määratletakse, et kutsekomisjoni kuuluvate isikute isikuandmeid säilitatakse kuni

isiku kuulumiseni antud kogudesse.

Lõikes 8 sätestatakse sarnaselt kehtivale seadusele, et registri vastutav töötleja on Haridus- ja

Teadusministeerium. See tagab kutse- ja oskuste andmete halduse ja poliitikatasandi

koordineerimise ühes asutuses, mis on kooskõlas kutsesüsteemi juhtimise koondamise

põhimõttega (§ 9).

Lõikes 9 sätestatakse sarnaselt kehtivale seadusele valdkonna eest vastutava ministri ülesanne

kehtestada registri põhimäärus ja kirjeldatakse registri põhimääruse miinimumnõudeid.

Registri põhimääruse miinimumnõuded kajastatakse seaduses kooskõlas riiklike registrite

pidamisele esitatavate nõuetega. Põhimäärusele esitatavad nõuded on täpne andmekoosseis,

volitatud töötleja määramine, vastutava ja volitatud töötleja ülesanded, andmete esitajad, neilt

saadavad andmed ning andmekogusse kandmise kord, andmetele juurdepääsu ja nende

väljastamise kord ning täpsemad säilitamistähtajad.

5. peatükk

Haldusjärelevalve

Paragrahvid 29 ja 30 sätestavad kutse- ja oskussüsteemis haldusjärelevalve teostamise alused,

eesmärgid ja sisu. Muudatused lähtuvad koostamise kavatsuses kirjeldatud vajadusest

tõhustada kutse- ja oskussüsteemi juhtimist, suurendada õigusselgust ning tugevdada

kutseasutuse ja kutseandjate tegevuse üle tehtava järelevalve funktsiooni. Haldusjärelevalve

paragrahvide sõnastus uuendatakse ning viiakse vastavusse muudetud kutsesüsteemi

terminoloogiaga, sealhulgas viitamised erinevatele kogudele ja nende üle järelevalve

teostamisele. Haldusotsuste koondamine kutseasutusse eeldab täpsemat ja selgemat

järelevalveraamistikku, mis on uues seaduses sõnaselgelt välja toodud. Haldusjärelevalve

teostamist sätestavate paragrahvide sõnastuses välditakse haldusmenetluse seaduses toodud

haldusjärelevalve aluste dubleerivat kirjeldamist, mis igal juhul kohalduvad haldusjärelevalve

teostajale.

§ 29. Haldusjärelevalve teostaja

Paragrahv 29 asendab kehtiva seaduse § 23, korrastades sõnastust ning ühtlustades seda uue

kutsesüsteemi ülesehitusega.

Lõige 1 jääb sisuliselt samaks võrreldes kehtiva seadusega. Sätte kohaselt teostavad kutseandja

tegevuse üle haldusjärelevalvet Haridus- ja Teadusministeerium või halduslepingu alusel

volitatud sihtasutus.

Järelevalve teostamise õiguse säilitamine nii HTM-il kui halduslepinguga volitatud asutusel on

vajalik, et tagada paindlik töökorraldus ning võimalus suunata järelevalve täitmine vastavalt

kutseandja ülesannete täitmisele. Näiteks kui kutseandja avalik konkurss luhtub ning kutseandja

ülesanded lähevad kutseasutuse ülesandeid täitevale asutusele (§ 13 lg 3), teostab kutseandja

üle haldusjärelevalvet Haridus- ja Teadusministeerium.

63

Lõike 2 järgi teostab juhul, kui kutseasutuse ülesandeid täidetakse halduslepingu alusel,

kutseasutuse üle järelevalvet Haridus- ja Teadusministeerium. Võrreldes kehtiva seadusega on

sõnastust täpsustatud ning eraldi sätetes on kirjeldatud kutseandja üle järelevalve teostamine ja

halduslepinguga volitatud kutseasutuse ülesannete üle järelevalve teostamine.

§ 30. Haldusjärelevalve eesmärk ja sisu

Paragrahv 30 täpsustab järelevalve eesmärgi ja järelevalveasutuse õigused. Regulatsioon

tugineb kehtiva kutseseaduse § 24 ja 25, kuid seda on ajakohastatud ja laiendatud.

Lõike 1 kohaselt on haldusjärelevalve eesmärk kontrollida kutse- ja oskussüsteemi toimimise

ja arendamise õiguspärasust ning vastavust käesoleva seaduse eesmärkidele, kvaliteedinõuetele

ja ühetaolisele praktikale. Võrreldes kehtiva seadusega on haldusjärelevalve eesmärki

täpsustatud, et rõhutada kutse- ja oskussüsteemi tervikliku, kvaliteetse ja usaldusväärse

toimimise tagamise vajadust.

Järelevalve ei piirdu üksnes õigusrikkumiste tuvastamisega, vaid hõlmab ka hinnangut sellele,

kas kutse andmise, hindamise ja muude kutse- ja oskussüsteemi tegevuste praktika vastab

seaduse eesmärkidele ning tagab kutse taotlejate võrdse kohtlemise ja süsteemi ühetaolisuse.

Tegemist ei ole alluvussuhtel põhineva otstarbekuse kontrolliga, mille käigus järelevalveorgan

võiks asendada kutseandja erialase kaalutlusotsuse enda hinnanguga. Regulatsiooni eesmärk on

tagada kutse- ja oskussüsteemi võrreldav ja läbipaistev toimimine ning vältida põhjendamatult

erineva praktika kujunemist.

Lõige 2 sätestab järelevalveorgani õigused haldusjärelevalve teostamisel. Järelevalveorganil

on õigus kontrollida kohapeal õigusaktidest tulenevate nõuete täitmist, saada vajalikku teavet

ja dokumente ning teha ettepanekuid kutse- ja oskussüsteemi arendamiseks. Lisaks on

järelevalveorganil õigus teha ettekirjutusi seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest

tulenevate nõuete rikkumise lõpetamiseks, rikkumiste ennetamiseks ning rikkumise tagajärgede

kõrvaldamiseks.

Täiendavalt nähakse ette võimalus teha ettekirjutusi ka kutse- ja oskussüsteemi ühetaolise ja

kvaliteetse toimimise tagamiseks. Selle eesmärk on võimaldada reageerida olukordadele, kus

kutseandja tegevus küll ei pruugi olla otseselt õigusvastane, kuid põhjustab süsteemis

põhjendamatut ebaühtlust või kahjustab kutse- ja oskussüsteemi usaldusväärsust ja

võrreldavust.

6. peatükk

Ülemineku- ja rakendussätted

§ 31. Kutseeksami kulude hüvitamine

Käesoleva sätte eesmärk on tagada kutseeksamite rahastamise üleminekul õiglane kohtlemine

kõikidele kutse andmisega seotud osapooltele. Kuna kutse- ja oskusseaduse jõustumisel

muutub kutseandjate ja õppeasutuste roll kutse andmise korraldamisel, on vajalik, et senine

kutseeksamite kompenseerimise kord jätkub ühtselt kuni 30. juuni 2029.a. See võimaldab

koolidel ja kutseandjatel kohaneda uue rahastamissüsteemiga ilma olukorrata, kus mõni

osapool jääks hüvitistest ilma varem kui teised. Lõigetes 1-7 kirjeldatakse kutseõppega seotud

kutseeksamite kulude kompenseerimine jätkuvalt nii kutseandjatele kui õppeasutustele

vastavalt varem kehtinud korrale kuni tähtajani 30. juuni 2029.a.

64

Kompenseerimise ühtne tähtaeg annab võimaluse planeerida riigieelarvelised vahendid

üleminekuperioodi jooksul, tagades samas järkjärgulise liikumise töömaailma ja õppeasutuste

vahelise vastutuse jagunemise suunas. Pärast seda kuupäeva toimub kutseeksamite rahastamine

vastavalt uuele süsteemile, kus esmakutse andmisega seotud kulud kaetakse õppeasutuse

tegevustoetusest ning töömaailma kutseeksamid finantseeritakse tööandjate või isikute poolt

või muid rahastusallikaid kasutades.

Joonis 7. Kutsesüsteemi üleminekud

§ 32. Kutseandja õiguse üleminek

Paragrahviga sätestatakse üleminek seniselt kutse andmise korralduselt uuele süsteemile, milles

eristatakse tasemeõppe lõpetamisel antavat esmakutset (esmast kutsekvalifikatsiooni) ja

töömaailma kutset. Eesmärk on tagada süsteemi järjepidevus, vältida õppijate õiguste ja ootuste

rikkumist ning anda kutse andmisega seotud asutustele piisav aeg oma tegevuse

ümberkorraldamiseks kooskõlas kutsesüsteemi reformi terviklahendustega.

Lõigetes 1 ja 2 antakse esmakutse andmise õigus automaatselt neile kõrgkoolidele ja

kutseõppeasutustele, mis on enne seaduse jõustumist tegutsenud konkursita valitud

kutseandjatena ning mille tasemeõppe õppekavad vastavad kutsestandardile. Seega

tunnustatakse senist olukorda, kus osa õppeasutusi on juba täitnud kutseandja rolli ning nende

õppekavad on otseselt seotud kutsestandarditega. Üleminekusäte väldib olukorda, kus

samasisulise tegevuse jätkamiseks tuleks korraldada täiendavad konkursid või luua uusi

menetlusi, mis suurendaks halduskoormust ega looks õppijatele lisandväärtust.

Esmakutse andmise õiguse automaatne üleminek konkursita valitud kutseandjatena tegutsenud

õppeasutustele toetub asjaolule, et nad on läbinud kutseandjaks saamiseks vajalikud

tõendusprotseduurid ning nende õppekava ja kompetentside saavutamise hindamine on

vastavuses kutsestandardiga. Seeläbi tagatakse, et uue süsteemi rakendumisel ei kaasne

õppijatele ootamatuid muudatusi õppe lõpetamise tingimustes ega teki olukorda, kus õppekava

on küll kutsestandardiga seotud, kuid tasemeõppe lõpetamisel puudub selge esmakutseandja.

Lõikes 2 sätestatakse lisaks, et kuni 30. juunini 2029 hüvitatakse esmakutseandja rolli täitva

õppeasutuse kutseeksamiga seotud kulud senise korra kohaselt, kui ta tegutseb konkursita

valitud kutseandjana. See on kooskõlas § 31 ette nähtud kulude hüvitamise üleminekuajaga

ning tagab, et rahastus ei katke reformi käigus ootamatult. Üleminekuaeg võimaldab korrastada

rahastusmudelit ja viia see kooskõlla lahendustega, millega vähendatakse dubleerivat hindamist

ning kujundatakse kutsesüsteemi rahastamise jätkusuutlik mudel.

Lõikes 3 sätestatakse, et kõik kehtiva kutseandja õigust omavad kutseandjad jätkavad

kutseandjana neile antud kutseandja õiguste kehtivusperioodi lõpuni. Sellega austatakse

kehtivate haldusaktide alusel kujunenud õiguspäraseid ootusi ning välditakse olukorda, kus

65

kutseandjate tegevus katkestatakse enne, kui uus süsteem on täielikult käivitunud. Samuti

välditakse riski, et mõnes valdkonnas tekiks ajutine „tühimik“ kutseandjate osas, mis võiks

töömaailma ja õppijate seisukohalt kahjustada süsteemi usaldusväärsust.

Lõikega 4 reguleeritakse olukord, kus kutseandja õigused lõpevad enne 31. augustit 2029, kuid

tasemeõppes on veel õppijaid, kellel on kehtivate õppekavade järgi kohustus lõpetada õpe

kutseeksamiga. Sellisel juhul on kutseasutusel kohustus korraldada uus avalik konkurss

kutseandja valimiseks ning uuele kutseandjale antakse õigused kuni 31. augustini 2029. Tähtaja

valikul on arvestatud tasemeõppe tüüpiliste õppekestuste, kutseeksamite toimumise aja ning

sellele järgneva vaidlustuse perioodiga, samuti § 31 sätestatud kutseeksami kulude hüvitamise

üleminekuajaga, et tagada kõikidele reformiperioodil õpinguid alustanud õppijatele võimalus

lõpetada õpe seniste tingimuste kohaselt. Kutseandja õiguste kehtimine kuni 31. augustini 2029

on vajalik, et tagada kutseandja volituste kehtivus perioodil, mil kutse taotlejatel on õigus

vaidlustada eksamitulemus ning tagada võimalike vaiete menetluseks kutseandjate olemasolu.

Säte tagab, et reform ei too kaasa olukorda, kus õppijad jäävad ilma võimalusest sooritada

õppekavas ette nähtud kutseeksamit üksnes seetõttu, et varasema kutseandja õigused lõpevad

enne nende õpingute lõppu. Ühtlasi säilib kutseandja valikuprotsessi läbipaistvus ja

konkurentsipõhisus, kuna uue kutseandja valib kutseasutus avaliku konkursi teel. Juhul kui

valdkonnas on pärast õpinguid tööle asumine kutse nõudega, näiteks elektrikute puhul, siis

kehtestatakse üleminekuperioodil uus kutsestandard ning kutseandja konkursi läbiviimisel ning

kutseandja õiguste andmisel lähtutakse seaduse § 13 ja §14 sätestatust.

§ 33. Õppeasutuse lõpetamisel antud kutse võrdsustamine esmakutsega

Paragrahvis 33 kehtestatakse üleminekusäte, mille järgi enne seaduse jõustumist kooli

lõpetamisel antud kutse võrdsustatakse uue süsteemi mõistes esmakutsega ning kehtib

tähtajatult, kui kõnealune kutse ei ole seotud kvalifikatsiooninõuete täitmisega reguleeritud

kutsealal.

Säte on vajalik, et tagada õppijate ja lõpetajate õiguspäraste ootuste kaitse ning vältida

olukorda, kus enne reformi omandatud kutsetunnistus kaotaks kehtivuse üksnes süsteemi

ümberkujundamise tõttu. Kõik varasemad kutsetunnistused, mis on saadud kooli lõpetamisel ja

mis ei ole seotud õiguslike kvalifikatsiooninõuetega, täidavad sisuliselt sama eesmärki, mida

uus esmakutse – kinnitada koolis õppekava alusel omandatud kompetentsuste saavutamist.

Antud muudatusega kaotatakse tööturul seni kehtinud ebavõrdne olukord, kus osad isikud on

saanud tasemeõppe lõpus koolilt kui kutseandjalt tähtajatu kutsetunnistuse ning teised

konkursiga valitud kutseandja väljastatud tähtajalise kutsetunnistuse. Muudatus puudutab

õiguskantsleri osutatud probleemi isikute ebavõrdsel kohtlemisel seoses õppe lõpus saadavate

kutsetunnistuste erineva kehtivusajaga.

Sättel on oluline roll ka tööturu toimimise seisukohalt: see tagab varasemate lõpetajate

kvalifikatsioonide järjepidevuse, hoiab ära küsimused nende kutse kehtivuse kohta ja

võimaldab tööandjatel mõista, et enne reformi väljastatud kutse võrdub uue süsteemi mõistes

tähtajatu esmakutsega.

Samas on säte piiritletud nii, et kutsete puhul, kus kutse on seotud kvalifikatsiooninõuetega

tööturul tegutsemiseks, ei võrdsustata kutset automaatselt esmakutsega, kuna nendel

ametialadel on kutsetunnistusel õiguslik tähendus (nt õiguste ja lubade andmine), mille kehtivus

peab jääma eriregulatsiooni alla.

§ 34. Enne käesoleva seaduse jõustumist moodustatud kutsenõukogude volitused

66

Paragrahvis 34 sätestatakse, et enne seaduse jõustumist moodustatud kutsenõukogud

tegutsevad kuni uute valdkondlike eksperdikogude moodustamiseni, kuid mitte kauem kui 30.

juunini 2027.

Säte tuleneb kutsesüsteemi juhtimismudeli uuendamisest, mille kohaselt asendatakse senised

kutsenõukogud valdkondlike eksperdikogudega.

Üleminekusäte tagab:

• et süsteem ei jää juhtimisvõimekuseta perioodil, mil uusi eksperdikogusid alles

moodustatakse;

• et seni tegutsevad kutsenõukogud saavad lõpule viia pooleliolevad tegevused

(nt kutsestandardite ja kutse andmise kordade kinnitamine, kutseandjate valimine);

• et reform rakendub astmeliselt ja ei põhjusta järske katkestusi tööandjate ja

erialaorganisatsioonide kaasamises.

Kuupäev 30. juuni 2027 on määratud arvestusega, et uued eksperdikogud luuakse 2025–2027

reformiperioodil ja see annab piisava, samas piiratud ning selgelt määratletud üleminekuaja,

mis väldib paralleelsete struktuuride ülemäärast pikendamist.

§ 35. Kutsekomisjonide ja hindamiskomisjonide tegevuse üleminek

Paragrahvis 35 nähakse ette, et kutsekomisjonide ja hindamiskomisjonide koosseisud viiakse

seaduse uute nõuetega vastavusse ühe aasta jooksul alates seaduse jõustumisest. Sätte eesmärk

on tagada hindamisprotsessi kvaliteet ja ühtlustatud toimimine reformiperioodil

Üheaastane üleminekuaeg on vajalik, et:

• kutseasutus saaks üle vaadata kehtivad koosseisud ja hinnata komisjonide liikmete pädevusi;

• töömaailma esindajad, õppeasutused ja erialaorganisatsioonid saaksid pakkuda uutesse

komisjonidesse sobivad eksperdid;

• tagada, et hindamise kvaliteet ei langeks reformi perioodil ja et hindamisprotsessi ei tekiks

katkestusi.

Säte tagab ka komisjonide töö järjepidevuse – kuni uute nõuetele vastavate komisjonide

kinnitamiseni võivad kehtivad komisjonid oma tegevust jätkata, mis väldib hindamiste ja kutse

andmise katkemist ning tagab õppijate ja kutsetaotlejate õiguste kaitse.

§ 36. Kutsestandardite üleminek

Paragrahvi 36 eesmärk on tagada kutsesüsteemi reformi käigus kutsestandardite sujuv ja selge

üleminek uuele kompetentsiprofiilide süsteemile, vältides olukorda, kus kutsealadel tekiks

teadmatus õppekavade, hindamise või kutsete taotlemise aluste osas. Üleminek on vajalik, sest

kutsestandardite arvu vähendatakse ligikaudu poole võrra, eristatakse esmakutse ja kutse

andmist ning viiakse õppekavade loomise alused üle kompetentsiprofiilidele.

Lõikes 1 sätestatakse, et enne seaduse jõustumist kehtestatud kutsestandardid kehtivad nende

kehtivusaja lõpuni, kuid mitte kauem kui 31. augustini 2029.

Sättega tagatakse järjepidevus kutsestandardite arvestamisel õppekavade,

hindamiskriteeriumide ja töömaailma kvalifikatsiooninõuete alusena ja seeläbi õppe vastavus

töömaailma nõuetele. Sätte eesmärk on kindlustada kutsestandardite kehtivus õppekava alusena

perioodil, mil uued kompetentsiprofiilid pole veel täielikult kasutusele võetud.

Eelnõus toodud muudatuste tulemusel vähendatakse kutsestandardite koguhulka ca 540-lt

ligikaudu 250-ni ning standardite uuendamine toimub edaspidi ainult nendel kutsealadel, kus

on reaalne vajadus seada töömaailma kutsele õiguslikke või kokkuleppelisi

67

kvalifikatsiooninõudeid. Säte annab kutseasutusele võimaluse 2,5-aastase üleminekuperioodi

jooksul hinnata, millistel kutsealadel kutse andmine ja kutsestandardid säilivad ning millistel

need asenduvad kompetentsiprofiilide kehtestamisega. Kutsestandardite uuendamine on töö- ja

ajamahukas protsess ning järsk lõpetamine looks ebaselguse nii kutseandjatele, õppeasutustele

kui ka õppijatele. Fikseeritud lõpptähtaeg võimaldab kutseasutusel planeerida standardite

järkjärgulist asendamist kompetentsiprofiilidega ja tagada kvaliteetne sisuline üleminek.

Üleminekuperioodi pikkuse valikul on arvestatud õppekavade uuendamise tsüklit, kutseandja

õiguste kehtivuse perioode ning kutseeksamite rahastamise lõpptähtaega (30.06.2029). See

tagab, et standardid ei kao enne, kui uuendatud seaduslik ja metoodiline raamistik on täielikult

rakendunud.

Lõikes 2 nähakse ette, et üleminekuperioodil võrdsustatakse õppekava aluseks olevates

kutsestandardites kirjeldatud kompetentsid kompetentsiprofiilidega.

Ülemineku käigus vaadatakse kehtivuse lõpetavad kutsestandardid järkjärgult üle ning

juhtudel, kus puudub vajadus kvalifikatsiooninõuete kirjeldamiseks kutsestandardis, luuakse

standardi asemel kompetentsiprofiilid, mis saavad edaspidi õppekavade aluseks. Et üleminek

oleks sujuv, tuleb tagada, et senistes kutsestandardites sisalduvad nõuded oleksid vaadeldavad

ja kohaldatavad kompetentsiprofiilidena ning antud kutsestandardi alusel koostatud õppekaval

õppijad saaksid tasemeõppe lõpetamisel esmakutse.

Õppeasutused saavad jätkata õppekavade uuendamist ja hindamise korraldamist

üleminekuperioodil nii, et standardite kadumine ei jätaks neid ilma õiguslikust

alusdokumendist. Kompetentsiprofiiliga võrdsustamine tähendab, et kutsestandardi

kompetentsusnõudeid saab käsitleda senise sisuga, kuid uue terminoloogilise ja metoodilise

raamistikuga kooskõlas.

Kompetentsiprofiilide kasutuselevõtt on tööandjatele arusaadav üksnes juhul, kui

üleminekuperioodil on selgelt teada, millised kutsestandardid on jätkuvalt kehtivad ja kuidas

nende sisu uue süsteemi järgi tõlgendatakse. Võrdsustamine loob selge silla vana ja uue

süsteemi vahel ning väldib töömaailma ja hariduse kommunikatsiooniriski.

Kutsestandardite võrdsustamine kompetentsiprofiilidega aitab tagada õppe kvaliteeti

mikrokvalifikatsioonide, tasemeõppe ja töömaailma kutsete sidumisel.

§ 37. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise otsuste andmete kogumise alustamine

Paragrahvis 37 reguleeritaksevälisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise otsuste andmete

kogumise algusaega kutse- ja oskusregistris. Otsuste andmete kogumise algusaeg on määratud

seaduse jõustumisajast hilisemaks, et võimaldada piisavalt aega vajalike liidestuste loomiseks

välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise otsuste lisamisel kutse- ja oskusregistrisse.

Andmete kogumist alustatakse 2029. aasta 1. detsembril.

§ 38. Järelhindamine

Paragrahvis 38 nähakse ette järelhindamine eelnõu rakendamise kohta. Haridus- ja

Teadusministeerium viib hiljemalt 2029. a läbi kutse- ja oskussüsteemi rakendumise analüüsi,

milleks on planeeritud rahastatus haridus- ja noorteprogrammi meetme „Hariduse, ühiskonna

ja tööturu seosed“ toetuse andmise tingimustega kehtestatud tegevuse „Kutsesüsteemi reform“

eelarvest.

68

Mõjude järelhindamine on vajalik selleks, et mõista, kas kehtestatud normid on täitnud oma

eesmärki. Sätte eesmärk on tagada, et kutse- ja oskussüsteemi ulatusliku reformi mõjud oleksid

hinnatud terviklikult ning õigeaegselt ning et rakendatud muudatused toetaksid tegelikku

vajadust töömaailmas, haridussüsteemis ja kutseandmise korralduses. Kuna reform puudutab

nii kvalifikatsiooniraamistikku, kutsestandardite ja kompetentsiprofiilide rolli kui ka oskuste

hindamise ja tõendamise põhimõtteid, on oluline analüüsida, kas eri süsteemiosade lõimimine

on olnud tõhus ja kooskõlas reformi eesmärkidega. Järelhindamise eesmärk on hinnata ka kutse

taotlemisega seotud tasude kujunemist, läbipaistvust ja proportsionaalsust ning nende mõju

asjaosalistele. See loob täiendava mehhanismi regulatsiooni toimivuse, sealhulgas läbipaistvuse

ja põhiseaduspärasuse hindamiseks praktikas.

Reformi mõju ilmneb järk-järgult pikema aja vältel, sõltuvalt muudatuste rakendumisest ja

üleminekuperioodist. Aastal 2029 on piisavalt andmeid, et teha esmaseid järeldusi süsteemi

toimivuse kohta ning tuvastada võimalikud muudatuste vajadused.

§ 39. Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmine

Atmosfääriõhu kaitse seadus viiakse kooskõlla kutse- ja oskusseadusega ning ajakohastatakse

terminoloogiat. Läbivalt asendatakse seaduse tekstis sõnad „kutsetunnistus“ sõnaga „kutse“ ja

sõna „osakutsetunnistus“ sõnaga „osakutse“.

Paragrahvis 194 asendatakse sõnad kutse- ja osakutsetunnistus sõnadega kutse ja osakutse.

Paragrahv 195 pealkirja muudetakse ning olemasolev pealkiri asendatakse sõnadega „Kutse ja

osakutse andmine.“ Tegemist on tehnilise muudatusega.

Paragrahv 195 lõikes 1 ajakohastatakse viide kehtivale õigusraamistikule, asendades viite

kutseseadusele viitega kutse- ja oskusseadusele. Tegemist on tehnilise muudatusega.

Paragrahv 195 lõikes 2 kutse- ja osakutsetunnistus sõnadega kutse ja osakutse.

Paragrahv 195 lõikes 3 ajakohastatakse nii viidet õigusaktile kui ka terminoloogiat.

„Kutseseaduse §-s 10 nimetatud kutset andev organ” asendatakse sõnastusega „kutse- ja

oskusseaduses reguleeritud kutseandja”.

Paragrahvi 198 lõikes 1 asendatakse sõnad kutse- või osakutsetunnistust sõnadega kutset või

osakutset.

Paragrahv 222 punkti 3 muudatusega ajakohastatakse viide kutse- ja oskusseadusele ning

täpsustatakse kutseasutuse rolli. Samuti viiakse sõnastus kooskõlla Euroopa Liidu õigusega,

viidates Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2024/573 ning Euroopa Komisjoni

määrustele. Muudatuse eesmärk on tagada, et järelevalve kutse andmise nõuete täitmise üle

toimub kehtiva õigusraamistiku alusel ning selgelt määratletud pädeva asutuse kaudu.

§ 40. Biotsiidiseaduse muutmine

Muudatusega ajakohastatakse viited kutseseadusele, asendades need viidetega kutse- ja

oskusseadusele. Tegemist on tehnilise muudatusega.

§ 41. Ehitusseadustiku muutmine

69

Paragrahv 23 lõike 4 muudatusega täpsustatakse, et kutse või pädevustunnistuse olemasolu

korral eeldatakse isiku vastavust vastava kutse või pädevustunnistusega hõlmatud tööde

tegemiseks. Muudatus parandab normi selgust ning viib terminoloogia kooskõlla kutse- ja

oskusseadusega. Sisuliselt säilib senine põhimõte, mille kohaselt kutse või pädevustunnistus

annab aluse eeldada isiku vastavust teatud tööde tegemiseks.

§ 24 lõigetes 1 ja 3 asendatakse viited kutseseadusele viidetega kutse- ja oskusseadusele.

Tegemist on tehnilise muudatusega.

§ 42. Energiamajanduse korralduse seaduse muutmine

Paragrahviga muudetakse energiamajanduse korralduse seaduse § 29 lõiget 2, asendades viite

kehtivas õiguses kasutatavale „kutseseaduse § 8 lõike 6 alusel moodustatud kutsenõukogule”

viitega „kutse- ja oskusseaduse alusel tegutsevale kutseasutusele”.

Muudatus on tehniline ning tuleneb kutsesüsteemi juhtimismudeli reformist, mille kohaselt

kutsenõukogud kui haldusorganid lõpetavad tegevuse kutse- ja oskusseaduse jõustumisel.

Muudatus tagab, et senine viide kutsealase ettepaneku või otsustusõiguse kandjale oleks

kooskõlas uue seaduse struktuuriga ning viitaks pädevale asutusele.

§ 43. Halduskoostöö seaduse muutmine

Paragrahviga tunnistatakse kehtetuks halduskoostöö seaduse § 13 lõike 11 punkt 13, mis käsitles

senist võimalust sõlmida haldusleping kutse andmise ja kutsesüsteemi korraldamisega seotud

ülesannete täitmiseks. Muudatus on vajalik, kuna kutse- ja oskusseaduse kohaselt luuakse

seadusesse erinorm, mis sätestab, et vastavaid halduskoostöö seaduse regulatsioone ei

kohaldata.

§ 44. Investeerimisfondide seaduse muutmine

Paragrahviga muudetakse investeerimisfondide seaduse § 373 lõike 6 esimest lauset asendades

tekstiosa „kutseseaduse § 3 tähenduses vastav kvalifikatsioon” sõnadega „kutse- ja

oskusseadusele vastav kvalifikatsioon”. Muudatus on tehniline ning tuleneb vajadusest viia

seadus vastavusse kutse- ja oskusseadusega.

§ 45. Kalapüügiseaduse muutmine

Kalapüügiseaduse § 41 lõike 4 esimeses lauses asendatakse sõnad „kutsekvalifikatsioon

kutseseaduse” sõnadega „kvalifikatsioon kutse- ja oskusseaduse”. Muudatus on tehniline.

§ 46. Keeleseaduse muutmine

Keeleseaduse § 26 lõikes 5 asendatakse sõna kutsetunnistus sõnadega kutse andmise otsus.

Kutse- ja oskusseaduse alusel ei väljastata enam kutsetunnistust. Kutse olemasolu tõendab

kutse andmise otsus, mis annab isikule õiguse vastaval kutsealal tegutsemiseks. Seaduse

muudatus on terminoloogiline.

§ 47. Kiirgusseaduse muutmine

Kiirgusseaduse § 95 lõikes 3 asendatakse sõna „kutsetunnistus” sõnaga „kutse”. Muudatus on

tehniline ja selle eesmärk on tagada vastavus kutse- ja oskusseaduse uuendatud mõistetele.

70

§ 48. Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse muutmine

Muudatustega ajakohastatakse kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse terminoloogiat

ning viiakse see kooskõlla kutse- ja oskusseadusega.

Paragrahvis 12 lõikes 2 asendatakse viide „kutsetunnistusega hindajale” viitega „kutsega

hindajale” ning ajakohastatakse viide kutseseaduselt kutse- ja oskusseadusele ning

paragrahviga 33 lõike 3 muudatusega asendatakse sõna „kutsetunnistus” sõnaga „kutse”.

Tegemist on tehniliste muudatustega.

§ 49. Kohtuekspertiisiseaduse muutmine

Kohtuekspertiisiseaduse § 26 lõike 1 punktis 3 asendatakse senine kutsetunnistuse mõiste

sõnaga kutse.

§ 50. Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse muutmine

Muudatusega ajakohastatakse korteriomandi- ja korteriühistu seaduses sisalduv viide

kutseseadusele, asendades selle viitega kutse- ja oskusseadusele. Tegemist on tehnilise

muudatusega.

§ 51. Kutseõppeasutuse seaduse muutmine

Paragrahviga muudetakse kutseõppeasutuse seadust, et viia see kooskõlla kutse- ja

oskusseaduse uuendustega. Muudatuste eesmärk on tagada, et kutseõppe õiguslik raamistik

oleks vastavuses uue kutse- ja oskussüsteemi ülesehitusega. Muudatus toetab kutseõppasutuste

sujuvat üleminekut kutse- ja oskussüsteemiga kaasnevate muudatuste rakendamisel sh

kompetentsiprofiilide kasutuselevõttu, kutsenõukogude asendamist valdkondlike

eksperdikogudega ning uuendatud Eesti kvalifikatsiooniraamistiku rakendamist.

Muudatused täpsustavad õppekavade koostamise aluseid ja kvalifikatsioonitasemete määramist

vastavalt uuele kutsesüsteemi loogikale.

1) paragrahvi 141 lõike 5 punktis 1 asendatakse tekstiosa „kutseseaduse § 7 lõikes 2 nimetatud

kutsenõukogude esimeeste kogu” tekstiosaga „kutse- ja oskusseaduse § 11 reguleeritud vastav

valdkondlik eksperdikogu”. Kutseseaduse reformiga kaotatakse kutsenõukogud kui

haldusorganid ning nende rollid, sh kutsestandardite valideerimine, oskustaristu arendusse

panustamine ja töömaailma sisend, viiakse üle valdkondlikele eksperdikogudele.

Eksperdikogud on kitsama fookusega, sisulisema töömaailma kaasatusega ning täidavad

senisest tõhusamalt kompetentsiprofiilide ja kutsestandardite sisulise hindamise rolli.

Muudatuse eesmärk on ajakohastada kutseõppeasutuse seaduses viitenorm ja tagada kooskõla

uue haldusmudeliga.

2) paragrahvi 23 lõikes 1 asendatakse sõna „kutseseaduses“ sõnadega „kutse- ja

oskusseaduses“;

3) paragrahvi 23 lõige 4 sõnastatakse ümber ja viiakse kooskõlla uue kvalifikatsiooniraamistiku

ja kompetentsipõhise lähenemisega. Kvalifikatsioonitaseme määramise aluseks on edaspidi

kompetentsiprofiil, kutsestandard või õppekavas kirjeldatud õpiväljundid ning nende vastavus

kvalifikatsiooniraamistiku tasemekirjeldustele. Võrreldes kehtiva seadusega lisatakse

õppekava alusena kompetentsiprofiili kasutamine.

71

4) paragrahvi 24 lõike 1 teise lause muudatus täpsustab, et õppekava käigus omandatavad

esmakutsed määratakse õppekava aluseks oleva kompetentsiprofiiliga. Kui õppekava aluseks

on kutsestandard, saab õpingute lõpus jätkuvalt omandada kutse või osakutse. Muudatuse

eesmärk on viia kutseõppeasutuse seadus vastavusse kutse- ja oskusseadusega, mille kohaselt

kompetentsiprofiilil põhineva õppekava alusel omandatakse õppeasutuses esmakutse.

5) paragrahvi 24 lõike 7 esimesse lausesse lisatakse viide, et jätkuõppe õppekava ja esmaõppe

õppekava võib riikliku õppekava puudumisel koostada lisaks kutsestandardile ka

kompetentsiprofiili alusel.

6) paragrahvi 24 lõike 8 teise lausesse lisatakse kompetentsiprofiilid kui õppekavade

koostamise alus ka sõjaväeliste ja sisekaitseliste erialade kooliõppekava koostamise puhul.

7) paragrahvi 41 lõike 2 punktis 3 asendatakse tekstiosa „pärast õpingute lõpetamist või

kutseõpetaja kutsetunnistuse, välja arvatud madalaima taseme kutseõpetaja kutsetunnistuse

omandamist“ sõnastusega „pärast õpingute lõpetamist või kutseõpetaja kutse, välja arvatud

madalaima taseme kutseõpetaja kutse omandamist“. Muudatus on tehniline ning tuleneb kutse-

ja oskusseaduse uuendatud terminoloogiast, mille kohaselt kasutatakse senise

„kutsetunnistuse“ asemel mõistet „kutse“.

§ 52. Kõrgharidusseaduse muutmine

Kõrgharidusseaduse § 21 lõike 1 esimeses lauses viiakse sõnastus vastavusse kutse- ja

oskusseadusega. Kõrgharidusseaduse § 21 lõike 4 esimeses lauses viiakse sõnastus vastavusse

kutse- ja oskusseadusega. Kehtiv kõrgharidusseaduse sõnastus viitab, et

kvalifikatsiooniraamistik on kehtestatud kutseseadusega. Eelnõuga muudetakse

kvalifikatsiooniraamistiku kehtestamise alust. Kutse- ja oskusseaduse alusel kehtestab

kvalifikatsiooniraamistiku Vabariigi Valitsus määrusega. Seega kõrgharidusseaduse sõnastus

viiakse kutse- ja oskusseadusega kooskõlla.

§ 53. Liiklusseaduse muutmine

Muudatusega ajakohastatakse liiklusseaduses sisalduvad viited kutseseadusele, asendades need

viidetega kutse- ja oskusseadusele. Tegemist on tehnilise muudatusega.

§ 54. Lõhkematerjaliseaduse muutmine

Lõhkematerjaliseaduses asendatakse läbivalt sõnad „kutse- või pädevustunnistus“ sõnadega

„kutse või pädevustunnitus“, sõna „kutsetunnistus“ sõnaga kutse” vastavas käändes ning sõna

„kutseseaduse“ sõnadega „kutse- ja oskusseaduse“. Muudatus on tehniline ja selle eesmärk on

tagada vastavus kutse- ja oskusseaduse uuendatud mõistetele.

§ 55. Maa hindamise seaduse muutmine

Muudatusega ajakohastatakse viited kutseseadusele, asendades need viidetega kutse- ja

oskusseadusele. Tegemist on tehnilise muudatusega.

§ 56. Maakatastriseaduse muutmine

Maakatastriseaduse § 161 lõikes 3 asendatakse senine kutseseaduse viide uue seaduse viitega.

§ 57. Maakorraldusseaduse muutmine

72

Viited kutseseadusele ajakohastatakse, asendades need viidetega kutse- ja oskusseadusele

vastavas käändes. Tegemist on tehnilise muudatusega.

§ 58. Maapõueseaduse muutmine

Maapõueseaduse § 74 lõike 2 teises lauses asendatakse kutseseaduse viide uue seaduse viitega.

§ 59. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse muutmine

Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 15 lõike 2 punktis 4 on asendatud sõna

„kutsetunnistus“ sõnaga „kutse“. Sellega seoses on kohandatud ka lauseehitust. Muudatus on

sõnastuslik ega muuda regulatsiooni sisu.

§ 60. Metsaseaduse muutmine

Muudatusega ajakohastatakse metsaseaduses kasutatud viited kutseseadusele, asendades need

viidetega kutse- ja oskusseadusele vastavas käändes. Tegemist on tehnilise muudatusega.

§ 61. Muinsuskaitseseaduse muutmine

Muinsuskaitseseaduse § 69 lõikes 2 asendatakse sõna „kutsetunnistus” sõnaga „kutse”.

Muudatus on tehniline ja selle eesmärk on tagada vastavus kutse- ja oskusseaduse uuendatud

mõistetele.

Paragrahvis 70 lõikes 2 ajakohastatakse viide kutseseadusele, asendades selle viitega kutse- ja

oskusseadusele. Tegemist on tehnilise muudatusega.

§ 62. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmine

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 32 lõike 1 punktis 5 asendatakse sõnad

„kutsetunnistuste ärakirjad“ sõnadega „kutse andmise otsuste ärakirjad“. Uue seaduse alusel ei

väljastata enam kutsetunnistust. Kutse olemasolu tõendab kutse andmise otsus.

§ 63. Planeerimisseaduse muutmine

Planeerimisseaduse § 6 punktis 10 asendatakse sõnad „kutsetunnistusega isik” sõnadega

„kutsega isik”. Muudatus on tehniline ja selle eesmärk on tagada vastavus kutse- ja

oskusseaduse uuendatud mõistetele.

§ 64. Raudteeseaduse muutmine

Muudatusega ajakohastatakse raudteeseaduses sisalduvad viited kutseseadusele, asendades

need viidetega kutse- ja oskusseadusele. Tegemist on tehnilise muudatusega.

§ 65. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduse § 54 sõnastust muudetakse, et viia see kooskõlla kutse- ja oskusseaduses

kasutatava terminoloogiaga. Senine mõiste „kutset andev organ“ asendatakse mõistega

„kutseandja“, mis vastab kutse- ja oskusseaduse uuele süsteemile.

73

Samuti täpsustatakse paragrahvi pealkirja, et see kajastaks õigesti toimingu sisu. Muudatuse

kohaselt esitatakse taotlus kutseandjana tegutsemise õiguse saamiseks avaliku konkursi raames,

mistõttu pealkirjas kasutatakse vastavalt sõnastust „kutseandjana tegutsemise õiguse taotlemine

avalikul konkursil“. Muudatus hõlmab ka paragrahvi pealkirja, kus viide kutseseadusele

asendatakse viitega kutse- ja oskusseadusele. Paragrahvi sisu jääb samaks ning muudatus on

terminoloogiline ega mõjuta riigilõivu suurust ega kohaldamisala.

§ 66. Ruumiandmete seaduse muutmine

Ruumiandmete seaduse § 35 lõike 1 esimeses lauses asendatakse kutseseaduse viide uue

seaduse viitega.

§ 67. Seadme ohutuse seaduse muutmine

Seadme ohutuse seaduses paragrahvi 10 lõigetes 2 ja 3 asendatakse sõnad „kutsetunnistus”

sõnaga „kutse” vastavas käändes.

Paragrahvi 10 lõike 3 muudatusega asendatakse sõnad „kutsetunnistus kutseseaduse“ sõnadega

„kutse kutse- ja oskusseaduse“. Muudatused on tehnilised ega too kaasa sisulisi muudatusi

isikutele esitatavates nõuetes ega seadme ohutuse regulatsiooni kohaldamises.

§ 68. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine

Kutseseadus on asendatud kutse- ja oskusseadusega, mistõttu tuleb vastavad viited seaduses

ajakohastada. Muudatus hõlmab mitut sätet (§ 16¹, § 22 lõike 4 punkt 3, § 45 lõike 1 punkt 1, §

45⁴ lõike 1 punkt 1, § 55 lõiked 2 ja 2¹ ning § 68 lõige 1 ja lõike 2 punktid 1–3 ning 6–8), kuid

on oma olemuselt tehniline.

§ 69. Spordiseaduse muutmine

Ajakohastatakse spordiseaduses kasutatud terminoloogiat ning viited õigusaktidele, et viia need

kooskõlla kutse- ja oskusseadusega.

Paragrahvis 6 lõikes 2 asendatakse sõnad „kutsekvalifikatsioon kutseseaduse” sõnadega „kutse

kutse- ja oskusseaduse”. Muudatus tuleneb kutse- ja oskusseaduse terminoloogiast, mille

kohaselt kasutatakse mõistet „kutse“ isiku pädevuse tähistamiseks senise

„kutsekvalifikatsiooni“ asemel. Samuti ajakohastatakse viide kutseseaduselt kutse- ja

oskusseadusele.

Paragrahvi 61 lõike 3 punkti 1 muudatusega asendatakse viide kutseseadusele viitega kutse- ja

oskusseadusele.

§ 70. Taimekaitseseaduse muutmine

Taimekaitseseaduse § 782 lõikes 3 asendatakse kutseseaduse viide uue seaduse viitega.

§ 71. Tuleohutuse seaduse muutmine

Tuleohutuse seaduses sõnastust muudetakse ning asendatakse läbivalt seaduse tekstis sõnad

„kutsetunnistus“ vastavas käändes sõnaga „kutse“ vastavas käändes. Muudatus on tehniline ja

selle eesmärk on tagada vastavus kutse- ja oskusseaduse uuendatud mõistetele.

74

§ 72. Tulumaksuseaduse muutmine

Tulumaksuseaduse muutmise eesmärk on viia seaduse sõnastus kooskõlla kutse- ja

oskusseaduse uuendatud terminoloogiaga, mille kohaselt kasutatakse õppekavade alusena

lisaks kutsestandardile ka kompetentsiprofiili. Kompetentsiprofiil on kutsesüsteemi uus mõiste,

mis kirjeldab tööturul nõutavaid pädevusi paindlikumalt ja ajakohasemalt kui kutsestandard

ning millele tuginevad mitmed õppekavad. Seetõttu täiendatakse tulumaksuseaduse § 26 lõike

22 esimeses lauses viidet nii, et õpitulemuslikkuse hindamise aluseks võivad olla „õppekavas

sisalduva või kutsestandardis või kompetentsiprofiilis“ kirjeldatud nõuded. Muudatus on

tehniline ja tagab, et tulumaksuseadus kajastab kõiki kehtiva kutsesüsteemi alusdokumente,

vältides tõlgendamisprobleeme ning toetades ühtset õiguskäsitlust.

§ 73. Turvategevuse seaduse muutmine

Ajakohastatakse turvategevuse seaduses kasutatud terminoloogiat ning viited õigusaktidele, et

viia need kooskõlla kutse- ja oskusseadusega. Mitmes sättes (§ 3 punktid 5, 10 ja 11, § 7 lõiked

3, 5 ja 6 ning § 15 lõiked 2–4 ja 12) asendatakse sõna „kutseseadus“ sõnadega „kutse- ja

oskusseadus“ vastavas käändes. Tegemist on tehniliste muudatustega.

Turvategevuse seaduses asendatakse paragrahvi 7 lõikes 6 ja paragrahvi 15 lõikes 12 sõna

„kvalifikatsioonitunnistus“ sõnaga „kutse”. Muudatus on tehniline ja selle eesmärk on tagada

vastavus kutse- ja oskusseaduse uuendatud mõistetele.

§ 74. Täiskasvanute koolituse seaduse muutmine

Täiskasvanute koolituse seaduse § 8 lõike 4 täiendamisega vabastatakse liiklusseaduse § 113

alusel läbiviidavate koolituste korraldajad (autokoolid) tegevusnäitajate esitamisest Haridus- ja

Teadusministeeriumile. Praegu esitavad täienduskoolitusasutused täiskasvanute koolituse

seaduse § 8 lõike 4 alusel igal aastal Haridus- ja Teadusministeeriumile tegevusnäitajad Eesti

hariduse infosüsteemi kaudu. Samal ajal kogub Transpordiamet autokoolidelt paralleelselt

mootorsõidukijuhtide koolituste andmeid, sealhulgas õppijate ja koolituste läbimise infot. Kuigi

andmestikud ei ole identsed, on Transpordiameti kogutud andmed töödeldavad nii, et neist saab

tuletada nõutavad tegevusnäitajad. Muudatuse jõustumisel esitab vajalikud andmed

ministeeriumile Transpordiamet, kellele omakorda esitavad andmed autokoolid.

Muudatus vähendab autokoolide halduskoormust, kaotades topeltaruandluse ning tagades

samal ajal riigile tervikliku ülevaate koolitustegevusest. Andmete koondamine Transpordiameti

kaudu muudab aruandluse selgemaks ja tõhusamaks.

Muudatus puudutab üksnes liiklusseaduse § 113 alusel väljastatud tegevusloa alusel toimuvat

koolitust (mootorsõidukijuhi koolitust). Teiste täienduskoolituste puhul kehtib autokoolidele

jätkuvalt senine aruandluskohustus Eesti hariduse infosüsteemis.

§ 75. Välismaalaste seaduse muutmine

Muudatusega asendatakse viide kehtiva kutseseaduse § 6 lõikele 2 viitega kutse- ja

oskusseaduse § 10 lõikele 2. Tegemist on seaduse nimetuse muutmisest ja regulatsiooni

ümberstruktureerimisest tingitud tehnilise muudatusega, mille eesmärk on tagada viite vastavus

kutse- ja oskusseaduse ülesehitusele. Sisulisi muudatusi välismaalaste seadusesse ei tehta.

§ 76. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse muutmine

75

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses asendatakse sõna „kutsetunnistust” sõnaga „kutset”.

Muudatus on tehniline ja selle eesmärk on tagada vastavus kutse- ja oskusseaduse uuendatud

mõistetele.

§ 77. Kutseseaduse kehtetuks tunnistamine

Paragrahviga tunnistatakse kehtetuks senine kutseseadus, kuna selle asemele kehtestatakse

kutse- ja oskusseaduse terviktekst. Kehtiva seaduse kehtetuks tunnistamine on vajalik,

arvestades ulatuslikke muudatusi, mis puudutavad kogu kutse- ja oskussüsteemi ülesehitust

ning toimimise põhimõtteid.

Eelnõuga korraldatakse terviklikult ümber kutse- ja oskussüsteem. Uus seadus reguleerib

varasemast erinevalt:

• kutsesüsteemi juhtimismudelit (kutsenõukogude tegevuse lõpetamine, valdkondlike

eksperdikogude loomine, kutseasutuse rolli muutmine);

• kutsete liigitust ja andmise korraldust (esmakutse ja kutse eristamine, kehtivuse alused);

• õppekavade ja kvalifikatsioonide sidumist kompetentsiprofiilidega;

• kutsestandardite rolli ja arvu;

• kvalifikatsiooniraamistiku uuendamist;

• oskuste süsteemi loomist ja kutse- ning oskuste registri laiendamist;

• haldusmenetluse korraldust kutse andmisel ja alusdokumentide kinnitamisel.

Nende muudatuste ulatus ja olemus ei võimalda kehtivat seadust muuta üksikute paranduste või

peatükkide lisamise kaudu.

Uue tervikteksti kehtestamine:

• tagab ühtse ja loogilise regulatsiooni, mis ei koosne erinevatel aegadel lisatud

paragrahvidest;

• väldib kehtiva seaduse sisemisi vastuolusid või aegunud sätete jäämist regulatsiooni;

• võimaldab viia kogu õigusruumi kooskõlla uue kutsete ja oskuste kirjeldamise mudeliga;

• annab selge ja kasutajasõbraliku raamistiku nii kutseasutusele, õppeasutustele,

kutseandjatele kui ka tööturule.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga täpsustakse kutse- ja oskussüsteemiga seotud termineid. Eelnõu sisaldab ka uusi

termineid, mis on eelnõus määratletud. Eelnõus on järgmised uued terminid: tööjõu- ja oskuste

arendusnõukogu, kompetentsiprofiil, esmakutse, mikrokvalifikatsioon, valdkondlik

eksperdikogu, kutsetegevuse valdkond, kutse- ja oskusregister.

Uued terminid:

• Tööjõu- ja oskuste arendusnõukogu on Vabariigi Valitsuse moodustatud tööjõu oskuste

arendamise ja konkurentsivõime edendamise ning elukestva õppe korraldamisega seotud

institutsioonide esindajatest koosnev nõustav kogu.

• Kompetentsiprofiil on seaduse tähenduses kompetentside kirjeldus, mis koostatakse kutseala

või kutsetegevuse valdkonna alusel ja on õppekavade aluseks.

• Esmakutse on isikule omistatav kutse, mille isik saab akrediteeritud õppeasutuse

kutsestandardile või kompetentsiprofiilile vastava õppekava lõpetamisel. Esmakutse on

kutse, mis omistatakse isikule pärast riiklikult tunnustatud õppeasutuse lõpetamist juhul, kui

lõpetatud õppekava on registreeritud Eesti hariduse infosüsteemis ning vastab kehtivale

kutsestandardile või kompetentsiprofiilile. Esmakutse omistamine kinnitab, et isikul on

olemas vastava kutsealaga seotud teadmised, oskused ja hoiakud. Esmakutse omistatakse

tähtajatult ning kantakse kutseregistrisse.

76

• Mikrokvalifikatsioon on iseseisva väljundiga õpiväljundite kogum, mis võib kuuluda

suurema kutsekvalifikatsiooni koosseisu või olla iseseisev ja mis kajastub

kvalifikatsiooniraamistikus.

• Valdkondlik eksperdikogu on kutseasutuse juures tegutsev sama majanduse tegevusala

töötajate, tööandjate, kutse- ja erialaühenduste, haridus- ja koolitusasutuste ning riigi

esindajatest koosnev kutseasutust ja Tööjõu ja oskuste arendamise nõukogu nõustav kogu.

• Varasema õppe ja töökogemuse arvestamine on kutse andmise osa, mida rakendatakse kutse

andmise eeltingimuste täitmisel ja kompetentside hindamisel.

Täiendatud ja täpsustatud terminid:

• Kutsetegevuse valdkond on terviklik majandus- või ühiskonnaelu valdkond, mis hõlmab

mitut omavahel seotud kutseala

• Kutseala on kirjeldatud kui samalaadset kompetentsust eeldavat valdkonda

• Kutse on kutsestandardis kirjeldatud ja kutseandja tõendatud kompetentsus teatud ametites

tegutsemiseks. Eelnõuga on täpsustatud varasemat sõnastust, mis viitas kutseeksami

sooritamisel saadavale kvalifikatsioonile.

• Osakutset kirjeldatakse kui kutsestandardis kirjeldatud osa kutsest, mis omab tööturul

iseseisvat väljundit ning mille kvalifikatsiooniraamistiku tase määratakse kutsestandardis.

• Kutse- ja oskusregister on andmekogu, mille eesmärk on koguda, säilitada, süstematiseerida,

analüüsida ning anda usaldusväärset teavet kutsealade, kutsestandardite, kutseandjate ning

kutsete ja kutsetunnistuste ning kompetentsiprofiilide kohta, statistika ja uuringute

tegemiseks ning strateegiliseks juhtimiseks.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusaktidega

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktidega.

Eelnõu koostamisel on arvesse võetud:

1) Nõukogu soovitust 22. maist 2017 elukestva õppe Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku kohta,

millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008 aasta

soovitus Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku loomise kohta elukestva õppe valdkonnas30;

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ, 7. september 2005,

kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta31;

3) Nõukogu soovitust, 20. detsember 2012, mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise

kohta32.

6. Eelnõu mõjud

Seaduse rakendamisega kaasnevad olulisemad muudatused ja nende mõjud

6.1. Kavandatav muudatus – Eesti kvalifikatsiooniraamistiku uuendamine ja

kehtestamine Vabariigi Valitsuse määrusega

Uuendatud kvalifikatsiooniraamistik kajastab asjakohaselt ja sidusalt erinevate

kvalifikatsioonitasemete kompetentsusnõudeid.

Sihtrühm: Õppe kvaliteedi hindajad (HAKA), õppekavade koostajad, töötajad, õppijad,

õpetajad, õppejõud st 16 – 65 a elanikud kokku ca 850 000 inimest.

30 EUR-Lex - 32017H0615(01) - EN - EUR-Lex 31 Direktiiv - 2005/36 - EN - EUR-Lex 32 EUR-Lex - 32012H1222(01) - EN - EUR-Lex

77

Õppijad. Hinnanguline suurus: 250 000 – 300 000 inimest - üldhariduskoolide õpilased, kutseõppe

õppijad, kõrghariduse üliõpilased, täiskasvanuhariduses osalejad. Õpetajad ja õppejõud. Hinnanguline

suurus: 25 000 – 35 000 inimest.Siia kuuluvad üldhariduskoolide õpetajad, kutseõpetajad, kõrgkoolide

õppejõud.

Haridusasutuste töötajad. Hinnanguline suurus: 40 000 – 60 000 inimest. Siia kuuluvad

haridusasutuste juhid ja administratsioon, õppekorraldusspetsialistid, IT- ja süsteemihaldurid,

tugispetsialistid. Õppekavade koostajad ja arendajad Hinnanguline suurus: 2 000 – 5 000 inimest Siia

kuuluvad ministeeriumite ja nende allasutuste eksperdid, haridusasutuste õppekavaarendajad,

valdkondlikud eksperdid ja partnerid.

Õppe kvaliteedi hindajad (sh HAKA) Hinnanguline suurus: 300 – 800 inimestSiia kuuluvad HAKA

eksperdid ja hindamiskomisjonide liikmed, väliseksperdid.

Tööandjad ja kutsesüsteemis osalevad organisatsioonid. Hinnanguline suurus: 10 000 – 30 000 isikut

(organisatsioonide esindajad). Siia kuuluvad tööandjad, kes kasutavad kutseregistrit töötajate

kvalifikatsiooni kontrollimiseks, ettevõtete esindajad, kes osalevad kutsestandardite väljatöötamises,

kutse andmisega seotud komisjonide ja nõukogude liikmed, praktika- ja õppekohad pakkuvad tööandjad,

sektoripõhised esindusorganisatsioonid. Mõjuvaldkond: Hariduse kvaliteet

Mõju kirjeldus: Uuendatud Eesti kvalifikatsiooniraamistik kajastab sidusalt ja asjakohaselt eri

kvalifikatsioonitasemete kompetentsusnõudeid. Kvalifikatsiooniraamistiku uuendamisel on

tasemekirjeldused detailsemad ja paindlikumad ning paremini kohandatud Eesti hariduse ja

töömaailma vajadustele. See toetab selgema seose loomist õpingute ja karjääri vahel.

Ühtsed tasemekirjeldused, mis lähtuvad Eesti ühiskonna ja tööturu vajadustest ning sisaldavad

ühist õpiväljundite ja kompetentside kirjeldust, muudavad eri tasemete kutsestandardite,

kompetentsiprofiilide ja õppekavade koostamise, eristamise ja hindamise läbipaistvamaks ja

arusaadavamaks.

Õppijate jaoks aitab ühtne raamistik teha paremini arusaadavaks eri haridustasemete ja

õppeasutuste pakutava õppe taseme ning soodustab elukestvat õpet. Täpsem tasemete avamine

toetab tööturul ka väiksemate oskuste, sh mikrokvalifikatsioonide tunnustamist.

Muudatusel on positiivne mõju õppekavade koostajatele, kelle jaoks muutub raamistikule

tuginevate õpiväljundite kirjeldamine ühtlasemaks ja selgemaks. Selgem raamistik toetab ka

õppe kvaliteedi arendamise ja hindamisega seotud asutusi ja eksperte. Tööandjate jaoks

parandab muudatus võimalusi hinnata kandidaatide kvalifikatsiooni, kuna eri haridustasemel

saavutatud oskused eristuvad raamistiku abil paremini.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk:

Kvalifikatsiooniraamistiku tasemekirjeldusi kasutatakse kutsestandardite,

kompetentsiprofiilide, tasemeõppekavade ja mikrokvalifikatsioonide koostamisel ning need on

aluseks ka täienduskoolitusasutuste pakutavatele mikrokvalifikatsioonidele. Seetõttu on

muudatusel keskmise ulatusega ja püsiv positiivne mõju.

Regulatsioon loob paremad võimalused hariduspoliitika kujundamiseks, sh kutsestandardite ja

õppekavade tasemete läbipaistvamaks eristamiseks. Kutseasutusele ja kvaliteedihindajatele

võib uuendus omada pigem väikest positiivset mõju halduskoormuse vähenemise kaudu, kui

raamistiku selgus vähendab üksikasjalike tasemevastavuste hindamisele kuluvat tööaega.

Ebasoovitava mõjuna võib tekkida risk, et uuendatud tasemekirjeldused ei kajasta piisava

täpsusega tasemete sisu või jäävad kompetentsiprofiilide, kutsestandardite ja õppekavade

koostajatele ning hindajatele ebaselgeks. Riski maandatakse raamistiku uuendamisel

asjakohaste ekspertide (sh välisekspertide) laia kaasamisega ning raamistiku jätkuva seotusega

Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga (EQF), mis tagab kvalifikatsioonide rahvusvahelise

võrreldavuse.

78

6.2. Kavandatav muudatus – eristatakse tasemeõppe lõpetamisel saadavat esmakutset ja

töömaailma kutset

Mõjuvaldkond: Sotsiaalvaldkond (tööturg) ja haridus (kvaliteet)

Sihtrühm: Tööandjad, töötajad, õpetajad, õppejõud, õppekavade koostajad, õppijad st inimesed

vanuses 16 – 65 ehk ca 850 000 inimest).

Mõju kirjeldus: Selleks, et kompetentside tõendamine ja tunnustamine kutse- ja oskussüsteemi

kaudu oleks selgem eristatakse seaduses kaht liiki kutseid: kooli lõpetamisel saadav esmakutse

(ingl k initial professional qualification) ja töömaailma kutse (occupational qualification).

Esmakutse antakse edaspidi tasemeõppe õppekava edukal läbimisel alati tähtajatult. Esmakutse

aluseks on õppeasutuses kompetentsiprofiilile tuginev õppekava ning esmakutseandja on

akrediteerimise või kvaliteedihindamise läbinud õppeasutus. Esmakutse väljastatakse juhul, kui

on tõendatud kõigi vastavas kompetentsiprofiilis kirjeldatud kompetentsusnõuete täitmine.

Pärast õpingute lõppu ja töökogemuse omandamist on võimalik taotleda kutsestandardil

põhinevat töömaailma kutset konkursi teel valitud kutseandja juures. Töömaailma kutse

kehtivuse alused sätestatakse selgelt kutsestandardis.

Esmakutse ja töömaailma kutse eristamine suurendab kutsesüsteemi läbipaistvust ja

usaldusväärsust. Selgelt eristatavad tähtajatu esmakutse ja tähtajaline töömaailma kutse

annavad tööandjatele parema ülevaate kutse omaja oskustest (omandatud haridus ja hilisem

tööalane kompetentsus).

Muudatus loob õppijatele selguse, millise kvalifikatsiooniga õpingud lõpetatakse ja millised on

edasised karjääriteed, sh võimalused tähtajalise töömaailma kutse taotlemiseks. Erinevate

kutsealade õppekavade lõpetajate positsioon muutub võrreldavamaks ja õiglasemaks, kuna

esmakutse andmise tingimused ühtlustatakse. Arvestades, et esmakutseid ei anta üldjuhul

reguleeritud tegevusaladel (v.a üksikud erialad), on mõju õppijatele tervikuna positiivne.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk:

Mõju ulatus on keskmine, sest muudatus puudutab kõiki tasemeõppe lõpetajaid. Võimaliku

ebasoovitava mõjuna võib tekkida ebakindlus juba praegu tähtajatu kutse saanud isikute seas,

eeskätt juhtudel, kus kooli lõpus on saadud töömaailma kutseandjalt tähtajatu kutse ning

tulevikus tuleb uue süsteemi kohaselt kutset taastõendada ehk uuesti konkursiga valitud

kutseandja juures kompetentsust tõendada ehk kutseeksam sooritada.

Riski maandamiseks nähakse ette üleminekusättega kõigi varasemate tasemeõppe lõpetamisel

saadud kutsete võrdsustamine esmakutsega ning nende tähtajatu kehtivus. See tagab kõigi

varem kutsestandardile ja edaspidi kompetentsiprofiilile vastavate õppekavade lõpetajate

võrdse kohtlemise.

6.3. Kavandatud muudatus – kutsestandardite koostamise aluste täpsem reguleerimine ja

kutsestandardite arvu vähendamine

Sihtrühm: Reguleerimata kutsete kutseandjad/erialaliidud (kutseregistris 107 kutseandjat)

Mõjuvaldkond:Majanduslik (sh mittetulundussektori tegevus)

Mõju kirjeldus:

Suurim muudatus puudutab neid kutsealasid, kus kutsetegevus ei ole õigusaktidega

reguleeritud, kuid kus seni on kehtinud kutsestandardid. Eelnõu kohaselt koostatakse

kutsestandard eelkõige juhul, kui kutse omamine on seotud tööturule ligipääsuga või selleks on

töömaailma osapoolte tõendatud vajadus (§ 7 lõige 2). Sellest tulenevalt võib väheneda nende

79

kutsealade arv, kus kutsestandardeid koostatakse üksnes traditsioonilistel või

organisatsioonisisestel põhjustel.

Senisest ca 540 kutsestandardist jääb alles ligikaudu 250 kutsestandardit kutsealadel33 kus

kvalifikatsiooninõuded on õiguslikult reguleeritud või kus kutsetunnistus on tõendatult tööturul

väärtustatud ja kasutusel. Eestis on ligikaudu 150 reguleeritud kutset ning umbes 90 osaliselt

reguleeritud kutset34, mille puhul kutse omamine on nõutav teatud tingimustel. See tähendab,

et arvestatav osa kutseid on jätkuvalt otseselt seotud tööturule ligipääsuga. Samas on ka

märkimisväärne hulk kutsealasid, kus regulatsioon puudub ning kutsestandardite kasutus on

olnud piiratud.

Näiteks 2022. aastal ei väljastatud reguleerimata kutsealadest 36% (130 367-st)35 mitte ühtegi

kutsetunnistust. Aastatel 2020-2022. a oli võimalik taotleda maksimaalselt kuni 1657 erinevat

kutset. Enam kui pooltele kutsetele ei taotletud kõigil neil aastatel ühtegi kutset. (Kutsete suurt

arvu võrreldes kutsestandardite arvuga mõjutab spetsialiseerumiste paljusus, sest igat

spetsialiseerumist käsitletakse kutseregistris eraldi kutsena (spetsialiseerumisi on kokku 1153

ja kutsestandardeid, milles sisalduvad spetsialiseerumised, on kokku 98)36. Levellabi uuringu

kohaselt on ligikaudu kolmandik täis- ja osakutsetest alakasutuses – viimase viie aasta jooksul

on nende alusel antud alla kümne ning need ei ole seotud õppekavade ega regulatsiooniga.37

Muudatus võib kaasa tuua, et osal sellistel kutsealadel väheneb huvi kutsesüsteemis osalemise

vastu või hinnatakse ümber kutsestandardi koostamise otstarbekus. Samas ei välista eelnõu

kutsestandardite kasutamist ka reguleerimata valdkondades, kui selleks on põhjendatud

vajadus. Muudatuse eesmärk on suunata süsteemi ressursikasutus nendele kutsealadele, kus

kutsestandarditel on tegelik roll kompetentsinõuete kirjeldamisel, õppekavade arendamisel või

kutse andmisel, ning vähendada vähese kasutusega standardite osakaalu.

Aluseks võttes kutsestandardite koostamise protsessi sammud ja üldistatult standardi

koostamise töörühma keskmise liikmete arvu 7 ning optimaalse tavapäraste 4-tunniste

töökoosolekute arvu 7, on võimalik näha, et kutsestandardite arvu optimeerimisel väheneb

oluliselt ka ettevõtjate poolne vajalik panus kulutatud tööajas, kuna ühe kutsestandardi

koostamiseks vajalik keskmine arvestuslik töörühma töötundide arv on seni olnud vähemalt

200 tundi. Kutsestandardite arvu vähenemisel ligikaudu poole võrra annaks see ca 58 000 tundi

ekspertide tööaja kokkuhoidu. Lisaks reaalsetele finantsvahenditele riigieelarvest (ca 5000

eurot standardi kohta) lisandub täna arvestusliku kuluna vähemalt sama palju töögrupis

osalevate ettevõtjate panusena. Muudatustega kaasneb kaudne kokkuhoid ka erialaliitude

valdkonda panustajatele.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk: Kuna Eesti tööturg on vähe

reguleeritud, siis kutsestandardite kasutusala täpsustamine ja vabatahtlike kutsete tarbeks

standardite koostamise võimaluste tasuliseks muutmine puudutab vaid väga kitsast osa kõigist

tööturu ametitest ehk mõju ulatus on pigem väike. Kutsestandardite koostamise protsessi

efektiivsemaks muutumine omab aga keskmise ulatuse ja sagedusega positiivset mõju.

Ebasoovitavaks mõjuks on risk kaotada osade erialaühenduste motivatsioon kutsesüsteemis

kaasa lüüa. Oluline on märkida, et töömaailma poolne kutse andmine on siiski vaid üks

võimalus, kuidas tagada vajalike oskuste kättesaadavus tööturul. Formaalse kutsestandardi ja

33 Kvalifikatsiooninõuetega seotud kutsete arvu hindamisel tuginetakse Kutsekoja esitatud andmetele.

https://www.kutsekoda.ee/reguleeritud-kutsed/ 34 Reguleeritud ja osaliselt reguleeritud kutsete arv tuginedes Kutsekoja andmetele. https://www.kutsekoda.ee/reguleeritud-kutsed/ 35 Raun, M. jt. 2023. „Kutsesüsteemi rakendumise analüüs“. Levellab. Lk 27. 36 Kutseandjate 2022. aasta tegevusaruannete kokkuvõte. 2023. SA Kutsekoda. Lk 13. 37 Raun, M. jt. 2023. „Kutsesüsteemi rakendumise analüüs“. Levellab. Lk 33.

80

kutse saamise võimaluste loomisest olulisem on erialaekspertide ning ettevõtjate võimalus

süsteemselt kaasa rääkida asjakohaste oskuste pakkumises ja õppekavade kujundamises. On

oluline, et reguleerimata kutsealade esindajaid kaasatakse süsteemi ka tulevikus, et tööjõu-,

oskus- ja koolitusvajaduse analüüsimisel ning kompetentsiprofiilide koostamisel kasutataks

parimat ekspertteadmist.

Ebasoovitava mõju riskina saab välja tuua, et reguleerimata kutsete puhul võivad värbamisega

seotud väljakutsed suureneda. Valdkondades, kus töötajatele ei ole kvalifikatsiooninõudeid

kehtestatud, võib tööandjatel olla keerulisem kandidaatide kompetentsust hinnata, kuna neil

puudub ühine raamistik töötajate oskuste hindamiseks. Riski realiseerumine ei ole siiski suure

mõjuga, kuna reguleerimata kutsealadel ei ole kutsed seni leidnud värbamisprotsessides

laialdast kasutust.

Sihtrühm: Kutseasutus (HTM) ja kutseasutuse ülesandeid täitma volitatud isik (käesoleval

hetkel SA Kutsekoda)

Mõjuvaldkond: Riigivalitsemine (mõju valitsusasutuse ülesannetele, töökoormusele, eelarvele)

Mõju kirjeldus: Kutsestandardite loomise/muutmise menetlus muutub ajaliselt kiiremaks ja

kvaliteetsemaks, kuna peab läbima vähem otsustustasandeid, loomis- ja kaasamisprotsess on

osaliselt digitaliseeritud. Seeläbi muutub menetluse kulu ja kutsesüsteemi avalike teenuste

tagamine riigile odavamaks (võttes arvesse ka töötunde, mida osalised süsteemi panustavad).

2023. aastal kinnitati 277 kutsestandardit, millest uusi kutsestandardeid oli 2, uuendati 79 ja

pikendati 196 kutsestandardit.

Kutsestandardite vähendamise majanduslikku mõju kalkuleerides tuleb vaadata viimaste

aastate kutsesüsteemi arendusele ning töös hoidmisele eraldatud riigieelarveliste vahendite

mahtu (ca 500 000) ning uuendatavate kutsestandardite arvu aastas (keskmiselt 100).

Kutsestandardi koostamise ekspertrühma liikmete arv on erinev, ulatudes viiest kuni 12

liikmeni. Samuti on väga erinev kutsestandardi valmimiseks kuluvate töökoosolekute arv,

ulatudes neljast-viiest kuni 25 kohtumiseni. Eeltoodut arvesse võttes võib arvestada

kutsestandardi koostamise, uuendamise ja registreerimise riigipoolseks keskmiseks hinnaks ca

5000 eurot. Sellele lisandub tööandjate poolne riigi tasustamata panus, mis teeb ühe standardi

ülalpidamiskuluks kokku ca 10 000 eurot standardi elukaare kohta.

Muudatuste tulemusel vabaneb ressurss vajalike kutsestandardite parema kvaliteedi

tagamiseks. Töömaailma oskuste kirjeldamise võimaluste mitmekesistamine ja

kutsestandardite vähendamine omavad positiivset mõju riigi ressursside kasutamisele ning

suureneb paindlikkus tööandjate kaasamisel ja nendega koostöö on efektiivsem tänu ülesannete

ja vastutuse asjakohasusele.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk: Kutsestandardite koostamise ja

muutmise protsessi efektiivsemaks muutumine omab pigem keskmise ulatuse ja sagedusega

positiivset mõju, kuivõrd Eesti tööturg on vähe reguleeritud ning kutsesüsteemis on

kutsestandarditega kaetud väiksem osa kõigist tööturu ametitest. Siiski on ebasoovitava mõjuna

võimalik, et tekib erialaliitude jm huvitatud osapoolte surve riigiasutustele rohkem reguleerida

ametialaseid nõudeid. Risk on maandatav ministeeriumite jm asutuste pädevusega objektiivselt

hinnata valdkondlikku vajadust regulatsioonide järele.

Sihtrühm:Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (tööturupoliitika), Töötukassa

Mõjuvaldkond:Sotsiaalvaldkond (tööturuteenused), riigivalitsemine (mõju valitsusasutuse

ülesannetele, eelarvele)

Mõju kirjeldus:Reguleerimata kutsete valdkonnas nö vabatahtlik kutse andmine võib mõjutada

riigi tööturumeetmete pakkumist. Kui edaspidi toimub kutsestandardi koostamine ja

81

töömaailma kutse andmine eeskätt reguleeritud kutsevaldkondades, kaasneb mõningane

rahaline sääst reguleerimata kutsevaldkondades, kus seni on riigi kompenseeritud

kutseeksamiks ettevalmistavate kursuste ja kutseeksamite kulusid. Kutsestandardite kaotamine

reguleerimata kutsetel võib mõjutada vähesel määral ka tööjõuturu andmeid riikliku haridus-ja

tööjõupoliitika kujundamisel, kuna väheneb andmete hulk väljastatud kutsete, kutsete

populaarsuse, kutseeksamite statistika jne osas.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk:Mõju ulatus on suur, kuna

tööturumeetmetest kasu saajate hulk on märkimisväärne. Ebasoovitava mõju riskiks on

tööturumeetmetest pakutava koolituse läbimisel erapooletu hindamise kadumine kutseeksami

näol, mis oli üks indikaator koolituse tulemuslikkuse mõõtmiseks. See risk maandatakse

tööalaste koolituste kvaliteeditagamise meetmetega.

6.4. Kavandatav muudatus – õppekavade aluseks kompetentsiprofiilide loomine

Tööturu oskuste vajadus kajastub õppekavades kiiremini ja paindlikumalt

Sihtrühm:Õppijad, koolitajad, õppeasutused, karjäärinõustajad

Mõjuvaldkond:Haridus (kvaliteet, korraldus)

Mõju kirjeldus:Õppekavade koostamise aluseks saab senisest paindlikum kompetentsiprofiil,

mis kirjeldab tööturul vajalikke oskuskomplekte. See mõjutab nii tasemehariduse kui ka

täiendusõppe õppekavade koostajaid ja õpetajaid. Õppekavad ei pea enam olema otseselt seotud

üksikute kutsestandarditega, mis võimaldab suuremat variatiivsust õppe sisu, mahu ja vormi

osas.

Muudatus toetab mitmekesisemate õppevõimaluste loomist ja võimaldab hariduspakkumisega

paindlikumalt ja kiiremini reageerida tööturu, ühiskonna ning elukestva õppe vajadustele.

Muudatused tagavad haridussüsteemis laiemad võimalused luua uusi õppekavu ja

õppevõimalusi kõigile õppijatele sh pakkuda nii sisuliselt kui vormiliselt mitmekesisemaid

õppimisvõimalusi (nt interdistsiplinaarsed õppekavad ja mikrokvalifikatsioonid). Uutel alustel

loodavad tööturul vajalike oskuskomplektide kirjeldused annavad õppijaile ka selgema

ettekujutuse sellest, milliseid oskusi ja pädevusi peab tööturul rakendumiseks omandama.

Kompetentsiprofiilide koostamine tööandjatega tihedas koostöös ja nende seostamine Euroopa

oskuste, pädevuste, kvalifikatsioonide ja ametite klassifikaatoriga (ESCO) annab õppijatele ja

karjäärinõustajatele selgema ja ajakohase ülevaate tööturu nõuetest ning toetab informeeritud

õppimis- ja karjääriotsuseid.

Muudatus toetab mitmekesisemate õppevõimaluste loomist ja võimaldab hariduspakkumisega

paindlikumalt ja kiiremini reageerida tööturu, ühiskonna ning elukestva õppe vajadustele.

Võimalik on arendada interdistsiplinaarseid õppekavasid ja mikrokvalifikatsioone, mis

tuginevad selgelt kirjeldatud oskuskomplektidele.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk:Muutus on sihtrühmale keskmise

ulatuse ja sagedusega ning positiivse mõjuga võimaldades hariduspakkumisega tööturu

vajadustele paindlikumalt ja kiiremini reageerida. Õppekavade tehnilise uuendamise ja

bürokraatliku taaskinnitamise koormus väheneb. Muutusega kaasneb ajutiselt suurem koormus

õppe- ja koolitusasutustele seoses vajadusega viia õppekavad vastavusse uute

kompetentsiprofiilidega. Samas on ka seni eeskätt kutseõppeasutustel olnud vajadus jälgida

kutsestandardite uuendamisi ning kohandada õppekavasid. Seega ei ole muutus õppeasutustele

suur. Samas vähendab kompetentsiprofiilide tähtajatutena kehtestamine oluliselt bürokraatiat,

mis on seni kaasnenud tähtajaliste kutsestandardite uuenduste ning seotud õppekavade

registreerimise ja kooskõlastamisega. Ühtlasi maandatakse võimalik koormus õppeasutustele

82

muutuse järk-järgulise rakendumise ja üleminekuga. Kuna kehtiva õiguse järgi uuendatakse

kutsestandardid samuti vähemalt iga viie aasta järel, tuleb õppeasutustel igal juhul õppekavad

sama perioodilisusega üle vaadata.

6.5. Kavandatav muudatus – kutsesüsteemi korraldus muudetakse efektiivsemaks ja

läbipaistvamaks

Sihtrühm:Kutseasutus (HTM) ja kutseasutuse ülesandeid täitma volitatud isik (käesoleval

hetkel SA Kutsekoda)

Mõjuvaldkond:Riigivalitsemine

Mõju kirjeldus:Andes kutseasutusele õiguse haldusotsuseid vastu võtta paraneb vastutuse

selgus. Ühtlasi muutub otsuste menetlemine kiiremaks, kuna edaspidi ei ole vaja enam nii

paljude osapoolte formaalset kinnitust.

Kutseasutusele lisanduvad uued ülesanded toovad senisest veelgi olulisemale kohale kvaliteedi

tagamise ning juriidilise ja andmekaitsealase pädevuse olemasolu asutuses. Kutseasutuse

tööprotsesside ja töö kvaliteedist hakkab suuremal määral sõltuma kogu süsteemi

usaldusväärsus, tõhusus ja läbipaistvus.

Samas vähenevad bürokraatlik asjaajamine ning kutsenõukogude ja kutsestandardite

väljatöötamise töörühmade koosolekute ettevalmistamise ja korraldamisega seotud kulud, sh

väheneb töörühmade moodustamise vajadus. Väheneb ka juhtorganite (eeskätt

kutsenõukogude) nimetamise protsessiga kaasnev töökoormus nii ministeeriumis kui ka

kutseasutuse ülesandeid täitvas asutuses. Protsessid muutuvad lühemaks ja kiiremaks.

Aluseks võttes OSKA metoodika, kus keskpikad uuringud toimuvad 5-aastase tsükliga, toob

kutsenõukogude ja VEK-ide liitmine kaasa 28–30 koosoleku ettevalmistamise ja korraldamise

vähenemise aastas. See võimaldab säästa kutseasutuse töötajate ja koosolekul osalevate

ekspertide tööaega, samuti kutseasutuse majanduskulusid (vt eelnõu peatükk 7). Eelnõuga ei

nähta ette olulist sihtasutuse tegevuskulude kasvu, küll aga tõhustatakse korraldusliku

efektiivsuse tõstmise kaudu riigieelarve vahendite kasutamist. Kokkuvõttes aitavad

muudatused kaasa ka avaliku teenuse parendamisele, kuna menetluste ja tööprotsesside hulk

väheneb ning otsuste kinnitamise kiirus ja läbipaistvus kasvavad.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk: Kutsesüsteemi korralduse, sh

juhtimismudeli ja ülesannete muutumise mõju ulatus on suur, sest kutseasutuse ülesannete

ulatus ja vastutus muutub võrreldes varasemaga ja asutusel tuleb ette võtta samme muutustega

kohanemiseks. Ka mõju avaldumise sagedust võib pidada suureks, sest muudatused tuleb

rakendada kutseasutuse igapäevatöösse. Kutseasutuse vaatest on tegemist osaliselt uute

ülesannetega, aga samas ei ole ülesannete ümberkujundamine ja ümberjagamine süsteemi

vaatest negatiivne ega koormav. Ühiskondlik kasu süsteemi selgemast ülesehitusest,

protsesside ja ressursikasutuse efektiivsusest ning vastutuse jaotumisest on positiivne.

Sihtrühm ja selle suurus:OSKA eksperdikogude, kutsenõukogude, kutsenõukogude esimeeste

kogu liikmed (ca 200 valdkondlikku erialaliitu, sh nii ettevõtete esindajad kui ka

vabaühendused), OSKA koordinatsioonikogu.

Mõjuvaldkond:Majanduslik mõju (halduskoormus, mõju mittetulundussektorile)

Mõju kirjeldus:Muudatus vähendab halduskoormust kõigi sihtrühmade jaoks. OSKA

eksperdikogude ja kutsenõukogude ühendamine aitab tegevusi koondada, parandades osapoolte

koostööd ja infovahetust ning vältides ülesannete dubleerimist.

83

Kogude ühendamine ning spetsiifilisemate eksperdikogude loomine võimaldab

erialaühendustel ja ettevõtjatel rohkem kaasa rääkida. Nii on nende arvamus mõjusam kui

kutsenõukogus, kus on esindatud väga erinevate, mõnel juhul minimaalset kokkupuudet

omavate erialade esindajad. Kogude ühendamine soodustab suurema hulga organisatsioonide

kaasamist ja toetab paremat koostööd mittetulundussektoriga. Ekspertarvamusi jagatakse ja

teemasid käsitletakse fokusseeritumalt, mistõttu ei kuluta kaasatud osalised (aja) ressurssi

nende pädevuspiiridest välja jäävatele valdkondadele, mis omakorda tõstab töö sisukust ja

efektiivsust ning võimaldab ressursisäästu ka eksperdikogudes osalejate tööjõukuludelt.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk:Mõju ulatus seni kutsenõukogudes

kaasatud ettevõtjatele ja erialaühendustele on keskmine, sest kutsesüsteemi juhtimine ja nende