| Dokumendiregister | Riigikogu |
| Viit | |
| Registreeritud | 18.06.2026 |
| Sünkroonitud | 19.06.2026 |
| Liik | Protokoll |
| Funktsioon | |
| Sari | |
| Toimik | Komisjoni istung neljapäev, 4.06.2026 kell 14.00 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
Riigikogu kultuurikomisjoni
istungi protokoll nr 159
Tallinn, Toompea ja videosild Neljapäev, 04. juuni 2026
Algus 14.00, lõpp 14.30
Juhataja: Liina Kersna (esimees)
Protokollija: Merje Noorlind (konsultant)
Võtsid osa:
Komisjoni liikmed: Vadim Belobrovtsev, Madis Kallas, Signe Kivi, Tõnis Lukas, Margit
Sutrop, Kadri Tali
Komisjoni ametnikud: Carina Rikart (nõunik-sekretariaadijuhataja), Helena Pihlakas (nõunik)
Puudus: Helle-Moonika Helme
Kutsutud: Kultuuriministeeriumi meedianõunik Andres Jõesaar ja õigusnõunik Kadri Kilvet
Päevakord:
1. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Jaak Aabi, Ester Karuse, Tanel Kiige, Andre
Hanimäe, Züleyxa Izmailova algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse
eelnõu (819 SE) teise lugemise ettevalmistamine
2. Info ja muud küsimused
1. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Jaak Aabi, Ester Karuse, Tanel Kiige,
Andre Hanimäe, Züleyxa Izmailova algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse
muutmise seaduse eelnõu (819 SE ) teise lugemise ettevalmistamine
Liina Kersna avas päevakorrapunkti arutelu.
L. Kersna teavitas, et viimastel päevadel on otsitud lahendust küsimusele, kas fraktsioonide
arvu vähenemisel peaks Riigikogu eksperte tagasi kutsuma. Kultuuriministeeriumi (KUM)
hinnangul ei ole see vajalik, sest ekspertide ametiajad lõpevad eri aegadel. Arutelude käigus
on jõutud järeldusele, et õigusselgem ja sõltumatust paremini tagav lahendus on fraktsioonide
arvu vähenemisel ekspertide arvu loomulik vähenemine.
L. Kersna lisas, et kokku on eelnõul viis muudatusettepanekut, teistes ettepanekutes olulisi
muudatusi ei tehtud.
1. Eelnõus teha järgmised muudatused:
1.1. Eelnõu senine tekst lugeda punktiks 3 ning täiendada eelnõu uue punktiga 1 (muutes
järgnevate punktide numeratsiooni) ja sõnastada järgmiselt:
„1) paragrahvi 14 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
2
„2) esindaja Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate hulgast, kelle arv
peab olema ühe liikme võrra suurem kui Riigikogus esindatud fraktsioonide arv ja kelle
volitused kestavad viis aastat. Fraktsioonide arvu vähenemisel asjatundjatest liikmete arv ei
vähene.”;“
Selgitus: Eelnõu senine tekst loetakse punktiks 3 ning eelnõu täiendatakse uue punktiga 1,
millega muudetakse ERHS § 14 lõike 1 punkti 2. Kehtiv EHRS § 14 lõike 1 punkt 2 sätestab,
et Rahvusringhäälingu nõukogusse nimetatakse neli asjatundjat Rahvusringhäälingu
tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate hulgast, kelle volitused kestavad viis aastat.
Muudatusettepaneku kohaselt peab Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud
asjatundjate hulgast nimetatavate liikmete arv olema ühe liikme võrra suurem kui Riigikogus
esindatud fraktsioonide arv. Selline lahendus piiritleb selgelt nõukogu koosseisu kujundamise
alused ning välistab võimaluse nimetada nõukogusse määramata arvul täiendavaid eksperte.
Sättesse lisatav teine lause täpsustab, et fraktsioonide arvu hilisem vähenemine ei mõjuta juba
nimetatud asjatundjatest liikmete volituste kestust. Muudatuse eesmärk on tagada nõukogu
koosseisu stabiilsus ja liikmete volituste õigusselgus kogu ametiaja jooksul ning vältida
olukorda, kus fraktsioonide arvu muutumise tõttu tekiks vajadus nõukogu liikmeid
ennetähtaegselt tagasi kutsuda. Juhul, kui asjatundjatest nõukogu liikmete arv ületab ajutiselt
seaduses ette nähtud taseme, väheneb nende arv loomulikul teel, st uute liikmete nimetamata
jätmise kaudu seni, kuni asjatundjatest nõukogu liikmete arv vastab taas seaduses sätestatud
suhtele, s.o on ühe liikme võrra suurem kui Riigikogus esindatud fraktsioonide arv. Selline
lahendus välistab ennetähtaegse tagasikutsumise, tagab õiguspärase ootuse ametiaja lõpuni
ning vähendab poliitilise mõjutamise riski, säilitades samal ajal nõukogu töö järjepidevuse ja
institutsionaalse mälu.
Kultuurikomisjon
Tõnis Lukas küsis, kas asjatundjatest kandidaatide nimetamisel on kaalutud täiendavaid
mehhanisme, mis tasakaalustaksid toetust ja väldiksid kinnitamist üksnes
enamushäälteenamuse alusel, võimaldades näiteks konkureerivat hääletust.
Liina Kersna vastas, et hääletuse korraldus on kultuurikomisjoni töökorralduslik küsimus.
Eesmärk on valida avaliku konkursi teel eksperdid, kellel on võimalikult laialdane toetus nii
kultuurikomisjonis kui ka täiskogus. Juriidilist lahendust selleks praegu sõnastatud ei ole.
L. Kersna pani hääletusele muudatusettepaneku, mille kohaselt on eksperte ühe võrra rohkem
kui fraktsioonide esindajaid ning fraktsioonide arvu vähenemisel asjatundjatest liikmete arv ei
vähene.
Tõnis Lukas sõnas, et ei osale hääletusel, kuna tema hinnangul on eelnõus jätkuvalt vastuseta
küsimus, kuidas tagatakse juriidiliselt sooline tasakaal ning kas see puudutab ekspertide või
fraktsioonide esindajate valikut. T. Lukas lisas, et kuna ka lisatavad punktid tekitavad tema
hinnangul küsitavusi, ei näe ta põhjust hääletusel osalemiseks.
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (poolt 5: Kadri Tali, Liina Kersna, Madis
Kallas, Signe Kivi, Margit Sutrop; vastu 1: Vadim Belobrovtsev; erapooletuid 0)
Tõnis Lukas ei hääletanud.
2. Täiendada eelnõu uue punktiga 2 ja sõnastada järgmiselt:
„2) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:
„(1¹) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud asjatundjad valitakse avaliku
konkursiga, mille kuulutab välja Riigikogu kultuurikomisjon.”;“
3
Selgitus: Eelnõusse lisatakse uus punkt 2, millega täiendatakse ERHS § 14 lõikega 1¹.
Muudatuse eesmärk on tagada nõukogu liikmete valimise läbipaistvus, võrdsed võimalused
kandidaatidele ning avalikkuse usaldus nõukogu moodustamise vastu. Avaliku konkursi
korraldamise kohustuse seaduses sätestamine viib Rahvusringhäälingu nõukogu liikmete
valimise alused kooskõlla teiste avalik-õiguslike institutsioonide praktikaga, kus avalik
konkurss on seadusest tulenev nõue.
Kuigi praktikas toimub Rahvusringhäälingu nõukogu asjatundjatest liikmete valimine avaliku
konkursi kaudu, ei ole kehtiva regulatsiooni kohaselt Riigikogu kultuurikomisjonil kohustust
avalikku konkurssi korraldada. Seetõttu loob muudatus selge õigusliku aluse konkursi
läbiviimiseks ning tagab ühtse ja läbipaistva menetluse asjatundjatest liikmete valimisel.
Muudatuse eesmärk on ühtlasi tagada, et ka edaspidi ei sõltuks asjatundjatest liikmete
nimetamine üksnes poliitilisest otsustusest või poliitikute kaalutlusest, vaid toimuks avalikus
ja läbipaistvas menetluses selgete põhimõtete alusel.
ERHS § 2 lõige 4 sätestab, et käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse
haldusmenetluse seaduse (HMS) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Seega kui
kultuurikomisjon korraldab konkursi Rahvusringhäälingu nõukogu asjatundjate leidmiseks,
kohaldub HMS automaatselt ulatuses, mida ERHS ei reguleeri. HMS-i põhimõtete järgi
peavad konkursi tingimused olema ette teada, kõiki kandidaate tuleb kohelda võrdselt, tuleb
vältida huvide konflikti ning otsust põhjendada.
Kultuurikomisjon
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Liina Kersna, Kadri Tali, Signe
Kivi, Margit Sutrop, Vadim Belobrovtsev, Madis Kallas, Tõnis Lukas)
3. Täiendada eelnõu uue punktiga 4 ja sõnastada järgmiselt:
„4) paragrahvi 15 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) mis tahes meediateenuse osutaja juures töölepingu või muu sellesarnase lepingulise suhte
alusel juhtival ametikohal või viisil, mis võimaldab osaleda selle tegevust, programmi või
toimetuslikku sisu puudutavate otsuste tegemisel või nende sisulisel suunamisel;“;“
Selgitus: Eelnõu täiendatakse uue punktiga 4, millega muudetakse ERHS § 15 lõike 1 punki 4.
Kehtiv EHRS § 15 lõike 1 punkt 4 sätestab, et nõukogu liige ei või olla lepingulistes suhetes
mis tahes meediateenuse osutajaga, kuid see on osutunud praktikas liialt piiravaks nõudeks.
Rahvusringhäälingu nõukogu liikmete suhtes kehtivad kõrgendatud sõltumatuse nõuded
tulenevad avalik-õigusliku ringhäälingu eristaatusest ning vajadusest tagada avalikkuse
usaldus tema poliitilise ja institutsionaalse sõltumatuse vastu. Nõukogu liikme samaaegne
tööalane seotus meediateenuse osutajaga võib tekitada nii tegeliku kui ka näiva huvide
konflikti olukorras, kus isik osaleb meediateenuse osutaja tegevuse kujundamises või omab
selle kaudu avalikku mõjuvõimu.
Piirangu eesmärk ei ole välistada üksnes meediateenuse osutaja juhtorganite liikmeid. Mõju
avalikule arvamusele ja meediateenuse osutaja tegevusele ei piirdu üksnes juriidilise isiku
formaalse juhtimisega. Ka toimetajad, produtsendid, saatejuhid ning muud isikud, kes
osalevad sisuliste otsuste tegemisel või suunamisel, võivad mõjutada meediateenuse osutaja
tegevust viisil, mis seab kahtluse alla Rahvusringhäälingu nõukogu liikme sõltumatuse või
loob avalikkuses põhjendatud kahtluse erapooletuses.
Samuti tuleb arvestada korruptsioonivastase seaduse eesmärgiga vältida ametiseisundi ja
mõju korruptiivset kasutamist ning olukordi, kus ametiisiku positsioon võib anda kolmandale
isikule avaliku huvi seisukohast põhjendamatu eelise. Rahvusringhäälingu nõukogu liikme
tööalane seotus meediateenuse osutajaga võib sellise eelise tekkimist soodustada ka juhul, kui
isik ei kuulu meediateenuse osutaja juhtorganisse.
4
Muudatusettepanek hõlmab olukordi, kus isik töötab meediateenuse osutaja juures töölepingu
või muu sellesarnase lepingulise suhte alusel juhtival ametikohal või viisil, mis võimaldab
osaleda selle tegevust, programmi või toimetuslikku sisu puudutavate otsuste tegemisel või
nende sisulisel suunamisel. Seega hõlmab piirang nii juhtival ametikohal töötavaid isikuid kui
ka neid, kes ei ole formaalselt juhid, kuid kelle tegevus või tööülesannete täitmise viis
võimaldab neil sisuliselt mõjutada meediateenuse osutaja tegevust, programmi või
toimetuslikku sisu. Käesolevas sättes kasutatud mõiste „tegevus“ hõlmab ka meediateenuse
osutaja majandustegevust, sealhulgas reklaami ja muude kommertstegevuste kujundamist
ning suunamist, äristrateegia kujundamist, ressursside kasutamist, investeerimis- ja muid
majanduslikke otsuseid. Samas väldib pakutud sõnastus põhjendamatult laia piirangu
kohaldamist olukordadele, kus tegemist on üksikute või juhuslike kaastöödega, mis ei tekita
püsivat huvide konflikti ega sõltuvussuhet, näiteks üksikud arvamuslood, kultuurialased
kaastööd või muu juhuslik osalemine avalikus arutelus.
Tegemist ei ole õiguskorras erandliku lahendusega. Pakutud sõnastus kasutab hinnangulisi
õigusmõisteid, nagu otsuste tegemisel osalemine ja nende sisuline suunamine, mille
sisustamine toimub konkreetsete asjaolude pinnalt. Selliste kriteeriumide kasutamine ei
muuda normi kohaldamist ega kontrolli teostamist keeruliseks. Ka kehtiva õiguse alusel peab
Riigikogu kultuurikomisjon hindama nõukogu liikme sõltumatust ja võimalikke huvide
konflikte. Pakutud sõnastus ei loo sisuliselt uut kontrollikohustust, vaid täpsustab neid
asjaolusid, mida tuleb hinnata.
Praktikas on selliste asjaolude kontrollimine võimalik eelkõige kandidaadi enda esitatud
andmete ja tegevuse kaudu. Näiteks on üldjuhul objektiivselt tuvastatav, kus ja kellena isik
töötab, millise lepingu alusel ta tegutseb, kas ta täidab produtsendi, peatoimetaja, saatejuhi
või mõnd teist sisulist mõju omava rolli ülesandeid, kas ta osaleb programmi, väljaande või
muu meediasisu kujundamises oma tööülesannete kaudu ning kas tema roll võimaldab
sisuliste otsuste tegemist või nende suunamist.
Konkursi või kandidaatide esitamise menetluses tuleb kandidaadilt küsida kinnitust ja
kirjeldust selle kohta, kuidas ta vastab seaduses sätestatud tingimustele. Sealhulgas tuleb
kirjeldada ka tööalaseid ja muid seoseid meediateenuse osutajatega. Vajaduse korral tuleb
esitatud asjaolusid täiendavalt kontrollida või selgitada. Selline lähenemine on kooskõlas ka
haldusmenetluse seaduse põhimõtetega, mille kohaselt peab haldusorgan välja selgitama asja
lahendamiseks olulised asjaolud ega või piirduda üksnes formaalse kontrolliga.
Pakutud lahendus on kooskõlas ka Euroopa meediavabaduse määruse eesmärgiga tugevdada
avalik-õigusliku meedia sõltumatust ning vähendada huvide konfliktide ja välise mõjutamise
riske meedia juhtimisel. Avalik-õigusliku ringhäälingu juhtorganite sõltumatus eeldab, et
piirangud ei piirdu üksnes formaalsete juhtivate ametikohtadega, vaid hõlmavad ka neid
tegevusviise ja lepingulisi suhteid, mille kaudu isik osaleb sisuliselt meediategevuse või
toimetusliku sisu kujundamises. Ka sätte kujunemisloost nähtub, et eesmärk on olnud
välistada mitte üksnes juhtorgani liikmeks olemine, vaid ka sellised töölepingulised või muud
sarnased suhted, mille kaudu võib tekkida püsiv lojaalsus- või sõltuvussuhe meediateenuse
osutajaga. Seetõttu ei ole põhjendatud piirata keelu kohaldumisala üksnes formaalselt
juhtivatel ametikohtadel töötavate isikutega.
Pakutud sõnastus võimaldab hõlmata ka neid juhtumeid, kus isik ei kuulu formaalselt
juhtorganitesse, kuid kes osalevad sisuliselt meediategevuse või toimetusliku sisu
kujundamises. Samal ajal ei laiene piirang olukordadele, kus isiku seos meediateenuse
osutajaga on juhuslik või vähese mõjuga ega tekita püsivat huvide konflikti ega sõltuvussuhet.
Lisaks on kandidaatide tööalaste seoste sisuline hindamine tavapärane osa nimetamise
menetlusest, eriti olukorras, kus ametikohaga kaasneb kõrgendatud sõltumatuse nõue. Kui
hiljem selgub, et nõukogu liige ei vasta seaduses sätestatud tingimustele, on olemas alus tema
tagasikutsumiseks vastavalt ERHS § 15 lõikele 3.
Kultuurikomisjon
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Liina Kersna, Kadri Tali, Signe
Kivi, Margit Sutrop, Vadim Belobrovtsev, Madis Kallas, Tõnis Lukas)
5
4. Täiendada eelnõu uue punktiga 5 ja sõnastada järgmiselt:
„5) paragrahvi 15 lõiget 1 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:
„7) Eestis registreeritud erakonna juhtorgani liige, kui ta on käesoleva seaduse § 14 lõike 1
punktis 2 nimetatud asjatundja.”;“
Selgitus: Eelnõusse lisatakse uus punkt 5, millega täiendatakse ERHS § 15 lõiget 1 punktiga
7. Muudatusettepanekuga kehtestatakse piirang, et Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna
tunnustatud asjatundja ei tohi olla Eestis registreeritud erakonna juhtorgani liige. Sarnane
nõue on kehtestatud ERHS-i § 24 lõike 4 punkti 6 kohaselt juhatuse liikmetele. Nõude
laiendamine asjatundjatest nõukogu liikmetele võimaldab paremini tagada poliitiliselt
tasakaalustatud nõukogu, mis on vaba ja sõltumatu avalik-õigusliku meedia toimimise
eelduseks. Piirang aitab tasakaalustada nõukogu koosseisu, tagada Rahvusringhäälingu
sõltumatust ja vähendada poliitilist mõju Rahvusringhäälingu strateegilisele juhtimisele.
Euroopa Liidus on avalik-õigusliku meedia sõltumatuse tagamiseks väga erinevad
õigusraamistikud. Kui kaitsemeetmeid ei ole või need ei ole piisavad, on oht, et
avalik-õigusliku meedia toimetustegevusse või juhtimisse sekkutakse poliitiliselt. Euroopa
meediavabaduse määruse üldtingimuste punkt 28 kohaselt võib avalik-õiguslike
meediateenuse osutajate sõltumatuse tagatiste puudumine või ebapiisavus kaasa tuua ka
stabiilsuse puudumise rahastamises, mis seab avalik-õiguslikud meediateenuse osutajad
poliitilise või täiendava poliitilise kontrolli ohtu. Sama määruse artikkel 5 lõiked 1 ja 2
kohustavad liikmesriikidel tagama, et avalik-õiguslikud meediateenuse osutajad on
toimetuslikult ja funktsionaalselt sõltumatud ning esitavad oma kasutajaskonnale erapooletul
viisil mitmekesist teavet ja arvamusi kooskõlas nende avaliku teenuse osutamise ülesandega
ning, et avalik-õigusliku meediateenuse osutaja juhi või juhtkonna liikmete ametisse
nimetamise ja ametist vabastamise korra eesmärk on tagada avalik-õiguslike meediateenuse
osutajate sõltumatus. Ka Euroopa Nõukogu on rõhutanud, et avalik-õigusliku meedia
juhtimine peaks olema sõltumatu ja erapooletu, et vältida lubamatut mõju poliitika
kujundamisele, diskrimineerivat kohtlemist ja võimsate rühmade, sealhulgas märkimisväärse
poliitilise või majandusliku mõjuvõimuga rühmade eeliskohtlemist. Samuti tuleb Riigikontrolli
hinnangul Rahvusringhäälingu nõukogu valimise läbipaistvust ja tasakaalustatust
suurendada.
Lausaline erakondlikku kuuluvuse piirang ei ole põhjendatud ning võib kaasa tuua olukorra,
kus valdkonna tunnustatud asjatundjate leidmine osutub keeruliseks. Erakonna juhtorganisse
kuulumise piirang on meediale poliitilise mõju avaldamise riski vaatest proportsionaalne.
Erakonna juhtorgani liige ei ole sõltumatu ning juhib poliitilise erakonna tegevust, esindab
erakonda, osaleb poliitilistel läbirääkimistel jne. Kuna nõukogus on juba poliitiliste jõudude
esindajad, siis on oluline, et valdkonna asjatundjad oleksid erapooletud ja ei oleks seotud
erakondade juhtorganitega.
Kultuurikomisjon
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Liina Kersna, Kadri Tali, Signe
Kivi, Margit Sutrop, Vadim Belobrovtsev, Madis Kallas, Tõnis Lukas)
5. Täiendada eelnõu uue punktiga 6 ja sõnastada järgmiselt:
„6) paragrahvi 20 lõiget 2 täiendatakse teise ja kolmanda lausega järgmises sõnastuses:
„(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vahenditest makstakse nõukogu liikmetele tasu
kahe kuupalga alammäära ulatuses kuus, nõukogu esimehele kolme kuupalga alammäära
ulatuses kuus, arvestades tema osalemist kalendrikuus toimunud nõukogu koosolekutel. Kui
kalendrikuus nõukogu koosolekut ei toimu, tasu ei maksta.”.“
6
Selgitus: Eelnõusse lisatakse uus punkt 6, millega täiendatakse ERHS § 20 lõiget 2 teise ja
kolmanda lausega. ERHS § 20 lõike 2 kohaselt makstakse nõukogu liikmetele tasu kahe
kuupalga alammäära ulatuses kuus ja nõukogu esimehele kolme kuupalga alammäära
ulatuses kuus. Täiendusega sätestatakse, et Rahvusringhäälingu nõukogu liikme tasu sõltub
tema osavõtust nõukogu koosolekutest ning arvestatakse tema osalemist kalendrikuus
toimunud nõukogu koosolekutel. Lisaks nähakse ette, et kui kalendrikuus nõukogu koosolekut
ei toimu, tasu ei maksta. Koosolekul osalemise aega ei mõõdeta ning osalemine tuvastatakse
nõukogu koosoleku protokollis osalejana märkimise kaudu. Hääle andmine kirjalikult ei ole
käsitatav koosolekul osalemisena. Täiendusega tagatakse tasu maksmise õiglane põhimõte,
sest kehtivas õiguses puudub otsene seos tasu maksmise ja nõukogu liikme tegeliku panuse
vahel. Muudatus tagab, et tasu makstakse üksnes nõukogu töös osalemise eest, mitte pelgalt
ametikoha täitmise eest.
Lisaks tõhustab muudatus nõukogu tööd ja vastutust. Nõukogu liikmete aktiivne osalemine on
oluline, et Rahvusringhäälingu juhtorgan täidaks oma ülesandeid tulemuslikult. Kui tasu
sõltub koosolekutel osalemisest, suureneb motivatsioon nõukogu töös aktiivselt osaleda ning
väheneb oht, et ametikoht jääb formaalseks. Muudatus viib süsteemi vastavusse tavapärase
heade tavade ja avaliku sektori praktikaga. Sarnane põhimõte, kus tasu makstakse vastavalt
osalemisele, kehtib mitmes teises avaliku sektori nõukogus ja komisjonis, nt Eesti
Rahvusraamatukogu ja Rahvusooper „Estonia“ nõukogudes. See aitab vältida avaliku raha
ebaotstarbekat kasutamist ja tagab avalike vahendite läbipaistvama kasutamise.
Juhul, kui kalendrikuus toimub mitu nõukogu koosolekut, ei tähenda see mitmekordse kuutasu
maksmist. Sellisel juhul jaotatakse kuutasu nende koosolekute vahel ning tasu makstakse
üksnes nende koosolekute eest, millest nõukogu liige osa võttis. Teisisõnu ei muutu ühe
kalendrikuu eest makstava tasu kogusumma sõltuvalt koosolekute arvust, vaid sõltub nõukogu
liikme tegelikust osalemisest.
Täpsustus, mille kohaselt tasu ei maksta kalendrikuus, mil nõukogu koosolekut ei toimu, on
vajalik õigusselguse tagamiseks. Kehtiv regulatsioon lähtub kuupõhisest tasustamisest ning
üksnes tasu sidumine koosolekutest osavõtuga ei välista piisavalt selgelt tasu maksmist
koosoleku puudumise korral.
Näiteid teistest seadustest:
Eesti Rahvusraamatukogu seadus § 11 lg 2
(2) Nõukogu liikmele makstakse tasu kuni kahe kuupalga alammäära ulatuses aastas
vastavalt tema osavõtule koosolekutest.
Rahvusooperi seadus § 10¹ lg 2
(2) Nõukogu liikmele makstakse tasu 0,5 kuutasu alammäära kuus ja nõukogu esimehele üks
kuutasu alammäär kuus vastavalt koosolekutest osavõtule.
Kultuurikomisjon
Liina Kersna sõnas, etmuudatusettepanekus tõstatatud teema juurde saab tagasi tulla siis, kui
kultuurikomisjoni menetlusse jõuab Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Rahvusringhäälingu
seaduse eelnõu. L. Kersna lisas, et praegune avalik-õiguslike asutuste nõukogude tasude
erinevus on ebaproportsionaalne. Näiteks Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu liikme tasu
aastas on sama suur kui ERR-i nõukogu liikme tasu ühes kuus.
L. Kersna lisas, et kehtiva seaduse kohaselt makstakse ERR nõukogu liikmetele tasu ka siis,
kui koosolekut ei toimunud. Muudatusettepanek 5 sätestab, et nendel kuudel, mil koosolekut
ei toimu, tasu ei maksta.
Kadri Kilvet sõnas teadmiseks, et üheski teises nõukogus ei kehti piirangut, mille järgi liige
7
ei või töötada oma erialal teises asutuses või ettevõttes. Samuti ei ole teistel nõukogudel
avalik-õiguslikule ringhäälingule omaseid kõrgendatud sõltumatuse nõudeid. See selgitab,
miks tehti omal ajal selline erand.
Signe Kivi sõnas, ethoolimata esitatud põhjendustest on ERR nõukogu liikme tasu siiski liiga
kõrge.
Liina Kersna lisas, et avalik-õiguslike institutsioonide nõukogude tasu suuruse temaatikat
tuleks käsitleda laiemalt ning praktikaid ühtlustada.
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Liina Kersna, Kadri Tali, Signe
Kivi, Margit Sutrop, Vadim Belobrovtsev, Madis Kallas, Tõnis Lukas)
Liina Kersna tegi ettepaneku võtta eelnõu täiskogu päevakorda 10.06.2026 ning teha
ettepanek teine lugemine lõpetada. Kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta
eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 17.06.2026.
Otsustati:
1.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 10.06.2026 (poolt 5: Madis Kallas,
Liina Kersna, Signe Kivi, Margit Sutrop, Kadri Tali; vastu 2: Vadim Belobrovtsev, Tõnis
Lukas; erapooletuid 0).
1.2. Teha ettepanek teine lugemine lõpetada (poolt 5: Madis Kallas, Liina Kersna, Signe Kivi,
Margit Sutrop, Kadri Tali; vastu 2: Vadim Belobrovtsev, Tõnis Lukas; erapooletuid 0).
1.3. Kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia
läbi lõpphääletus 17.06.2026 (poolt 5: Madis Kallas, Liina Kersna, Signe Kivi, Margit Sutrop,
Kadri Tali; vastu 2: Vadim Belobrovtsev, Tõnis Lukas; erapooletuid 0).
2. Info ja muud küsimused
Infot ei tõstatatud ja küsimusi ei esitatud
(allkirjastatud digitaalselt)
Liina Kersna
juhataja
(allkirjastatud digitaalselt)
Merje Noorlind
protokollija
Riigikogu kultuurikomisjoni
istungi protokoll nr 159
Tallinn, Toompea ja videosild Neljapäev, 04. juuni 2026
Algus 14.00, lõpp 14.30
Juhataja: Liina Kersna (esimees)
Protokollija: Merje Noorlind (konsultant)
Võtsid osa:
Komisjoni liikmed: Vadim Belobrovtsev, Madis Kallas, Signe Kivi, Tõnis Lukas, Margit
Sutrop, Kadri Tali
Komisjoni ametnikud: Carina Rikart (nõunik-sekretariaadijuhataja), Helena Pihlakas (nõunik)
Puudus: Helle-Moonika Helme
Kutsutud: Kultuuriministeeriumi meedianõunik Andres Jõesaar ja õigusnõunik Kadri Kilvet
Päevakord:
1. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Jaak Aabi, Ester Karuse, Tanel Kiige, Andre
Hanimäe, Züleyxa Izmailova algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse
eelnõu (819 SE) teise lugemise ettevalmistamine
2. Info ja muud küsimused
1. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Jaak Aabi, Ester Karuse, Tanel Kiige,
Andre Hanimäe, Züleyxa Izmailova algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse
muutmise seaduse eelnõu (819 SE ) teise lugemise ettevalmistamine
Liina Kersna avas päevakorrapunkti arutelu.
L. Kersna teavitas, et viimastel päevadel on otsitud lahendust küsimusele, kas fraktsioonide
arvu vähenemisel peaks Riigikogu eksperte tagasi kutsuma. Kultuuriministeeriumi (KUM)
hinnangul ei ole see vajalik, sest ekspertide ametiajad lõpevad eri aegadel. Arutelude käigus
on jõutud järeldusele, et õigusselgem ja sõltumatust paremini tagav lahendus on fraktsioonide
arvu vähenemisel ekspertide arvu loomulik vähenemine.
L. Kersna lisas, et kokku on eelnõul viis muudatusettepanekut, teistes ettepanekutes olulisi
muudatusi ei tehtud.
1. Eelnõus teha järgmised muudatused:
1.1. Eelnõu senine tekst lugeda punktiks 3 ning täiendada eelnõu uue punktiga 1 (muutes
järgnevate punktide numeratsiooni) ja sõnastada järgmiselt:
„1) paragrahvi 14 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
2
„2) esindaja Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate hulgast, kelle arv
peab olema ühe liikme võrra suurem kui Riigikogus esindatud fraktsioonide arv ja kelle
volitused kestavad viis aastat. Fraktsioonide arvu vähenemisel asjatundjatest liikmete arv ei
vähene.”;“
Selgitus: Eelnõu senine tekst loetakse punktiks 3 ning eelnõu täiendatakse uue punktiga 1,
millega muudetakse ERHS § 14 lõike 1 punkti 2. Kehtiv EHRS § 14 lõike 1 punkt 2 sätestab,
et Rahvusringhäälingu nõukogusse nimetatakse neli asjatundjat Rahvusringhäälingu
tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate hulgast, kelle volitused kestavad viis aastat.
Muudatusettepaneku kohaselt peab Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud
asjatundjate hulgast nimetatavate liikmete arv olema ühe liikme võrra suurem kui Riigikogus
esindatud fraktsioonide arv. Selline lahendus piiritleb selgelt nõukogu koosseisu kujundamise
alused ning välistab võimaluse nimetada nõukogusse määramata arvul täiendavaid eksperte.
Sättesse lisatav teine lause täpsustab, et fraktsioonide arvu hilisem vähenemine ei mõjuta juba
nimetatud asjatundjatest liikmete volituste kestust. Muudatuse eesmärk on tagada nõukogu
koosseisu stabiilsus ja liikmete volituste õigusselgus kogu ametiaja jooksul ning vältida
olukorda, kus fraktsioonide arvu muutumise tõttu tekiks vajadus nõukogu liikmeid
ennetähtaegselt tagasi kutsuda. Juhul, kui asjatundjatest nõukogu liikmete arv ületab ajutiselt
seaduses ette nähtud taseme, väheneb nende arv loomulikul teel, st uute liikmete nimetamata
jätmise kaudu seni, kuni asjatundjatest nõukogu liikmete arv vastab taas seaduses sätestatud
suhtele, s.o on ühe liikme võrra suurem kui Riigikogus esindatud fraktsioonide arv. Selline
lahendus välistab ennetähtaegse tagasikutsumise, tagab õiguspärase ootuse ametiaja lõpuni
ning vähendab poliitilise mõjutamise riski, säilitades samal ajal nõukogu töö järjepidevuse ja
institutsionaalse mälu.
Kultuurikomisjon
Tõnis Lukas küsis, kas asjatundjatest kandidaatide nimetamisel on kaalutud täiendavaid
mehhanisme, mis tasakaalustaksid toetust ja väldiksid kinnitamist üksnes
enamushäälteenamuse alusel, võimaldades näiteks konkureerivat hääletust.
Liina Kersna vastas, et hääletuse korraldus on kultuurikomisjoni töökorralduslik küsimus.
Eesmärk on valida avaliku konkursi teel eksperdid, kellel on võimalikult laialdane toetus nii
kultuurikomisjonis kui ka täiskogus. Juriidilist lahendust selleks praegu sõnastatud ei ole.
L. Kersna pani hääletusele muudatusettepaneku, mille kohaselt on eksperte ühe võrra rohkem
kui fraktsioonide esindajaid ning fraktsioonide arvu vähenemisel asjatundjatest liikmete arv ei
vähene.
Tõnis Lukas sõnas, et ei osale hääletusel, kuna tema hinnangul on eelnõus jätkuvalt vastuseta
küsimus, kuidas tagatakse juriidiliselt sooline tasakaal ning kas see puudutab ekspertide või
fraktsioonide esindajate valikut. T. Lukas lisas, et kuna ka lisatavad punktid tekitavad tema
hinnangul küsitavusi, ei näe ta põhjust hääletusel osalemiseks.
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (poolt 5: Kadri Tali, Liina Kersna, Madis
Kallas, Signe Kivi, Margit Sutrop; vastu 1: Vadim Belobrovtsev; erapooletuid 0)
Tõnis Lukas ei hääletanud.
2. Täiendada eelnõu uue punktiga 2 ja sõnastada järgmiselt:
„2) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:
„(1¹) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud asjatundjad valitakse avaliku
konkursiga, mille kuulutab välja Riigikogu kultuurikomisjon.”;“
3
Selgitus: Eelnõusse lisatakse uus punkt 2, millega täiendatakse ERHS § 14 lõikega 1¹.
Muudatuse eesmärk on tagada nõukogu liikmete valimise läbipaistvus, võrdsed võimalused
kandidaatidele ning avalikkuse usaldus nõukogu moodustamise vastu. Avaliku konkursi
korraldamise kohustuse seaduses sätestamine viib Rahvusringhäälingu nõukogu liikmete
valimise alused kooskõlla teiste avalik-õiguslike institutsioonide praktikaga, kus avalik
konkurss on seadusest tulenev nõue.
Kuigi praktikas toimub Rahvusringhäälingu nõukogu asjatundjatest liikmete valimine avaliku
konkursi kaudu, ei ole kehtiva regulatsiooni kohaselt Riigikogu kultuurikomisjonil kohustust
avalikku konkurssi korraldada. Seetõttu loob muudatus selge õigusliku aluse konkursi
läbiviimiseks ning tagab ühtse ja läbipaistva menetluse asjatundjatest liikmete valimisel.
Muudatuse eesmärk on ühtlasi tagada, et ka edaspidi ei sõltuks asjatundjatest liikmete
nimetamine üksnes poliitilisest otsustusest või poliitikute kaalutlusest, vaid toimuks avalikus
ja läbipaistvas menetluses selgete põhimõtete alusel.
ERHS § 2 lõige 4 sätestab, et käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse
haldusmenetluse seaduse (HMS) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Seega kui
kultuurikomisjon korraldab konkursi Rahvusringhäälingu nõukogu asjatundjate leidmiseks,
kohaldub HMS automaatselt ulatuses, mida ERHS ei reguleeri. HMS-i põhimõtete järgi
peavad konkursi tingimused olema ette teada, kõiki kandidaate tuleb kohelda võrdselt, tuleb
vältida huvide konflikti ning otsust põhjendada.
Kultuurikomisjon
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Liina Kersna, Kadri Tali, Signe
Kivi, Margit Sutrop, Vadim Belobrovtsev, Madis Kallas, Tõnis Lukas)
3. Täiendada eelnõu uue punktiga 4 ja sõnastada järgmiselt:
„4) paragrahvi 15 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) mis tahes meediateenuse osutaja juures töölepingu või muu sellesarnase lepingulise suhte
alusel juhtival ametikohal või viisil, mis võimaldab osaleda selle tegevust, programmi või
toimetuslikku sisu puudutavate otsuste tegemisel või nende sisulisel suunamisel;“;“
Selgitus: Eelnõu täiendatakse uue punktiga 4, millega muudetakse ERHS § 15 lõike 1 punki 4.
Kehtiv EHRS § 15 lõike 1 punkt 4 sätestab, et nõukogu liige ei või olla lepingulistes suhetes
mis tahes meediateenuse osutajaga, kuid see on osutunud praktikas liialt piiravaks nõudeks.
Rahvusringhäälingu nõukogu liikmete suhtes kehtivad kõrgendatud sõltumatuse nõuded
tulenevad avalik-õigusliku ringhäälingu eristaatusest ning vajadusest tagada avalikkuse
usaldus tema poliitilise ja institutsionaalse sõltumatuse vastu. Nõukogu liikme samaaegne
tööalane seotus meediateenuse osutajaga võib tekitada nii tegeliku kui ka näiva huvide
konflikti olukorras, kus isik osaleb meediateenuse osutaja tegevuse kujundamises või omab
selle kaudu avalikku mõjuvõimu.
Piirangu eesmärk ei ole välistada üksnes meediateenuse osutaja juhtorganite liikmeid. Mõju
avalikule arvamusele ja meediateenuse osutaja tegevusele ei piirdu üksnes juriidilise isiku
formaalse juhtimisega. Ka toimetajad, produtsendid, saatejuhid ning muud isikud, kes
osalevad sisuliste otsuste tegemisel või suunamisel, võivad mõjutada meediateenuse osutaja
tegevust viisil, mis seab kahtluse alla Rahvusringhäälingu nõukogu liikme sõltumatuse või
loob avalikkuses põhjendatud kahtluse erapooletuses.
Samuti tuleb arvestada korruptsioonivastase seaduse eesmärgiga vältida ametiseisundi ja
mõju korruptiivset kasutamist ning olukordi, kus ametiisiku positsioon võib anda kolmandale
isikule avaliku huvi seisukohast põhjendamatu eelise. Rahvusringhäälingu nõukogu liikme
tööalane seotus meediateenuse osutajaga võib sellise eelise tekkimist soodustada ka juhul, kui
isik ei kuulu meediateenuse osutaja juhtorganisse.
4
Muudatusettepanek hõlmab olukordi, kus isik töötab meediateenuse osutaja juures töölepingu
või muu sellesarnase lepingulise suhte alusel juhtival ametikohal või viisil, mis võimaldab
osaleda selle tegevust, programmi või toimetuslikku sisu puudutavate otsuste tegemisel või
nende sisulisel suunamisel. Seega hõlmab piirang nii juhtival ametikohal töötavaid isikuid kui
ka neid, kes ei ole formaalselt juhid, kuid kelle tegevus või tööülesannete täitmise viis
võimaldab neil sisuliselt mõjutada meediateenuse osutaja tegevust, programmi või
toimetuslikku sisu. Käesolevas sättes kasutatud mõiste „tegevus“ hõlmab ka meediateenuse
osutaja majandustegevust, sealhulgas reklaami ja muude kommertstegevuste kujundamist
ning suunamist, äristrateegia kujundamist, ressursside kasutamist, investeerimis- ja muid
majanduslikke otsuseid. Samas väldib pakutud sõnastus põhjendamatult laia piirangu
kohaldamist olukordadele, kus tegemist on üksikute või juhuslike kaastöödega, mis ei tekita
püsivat huvide konflikti ega sõltuvussuhet, näiteks üksikud arvamuslood, kultuurialased
kaastööd või muu juhuslik osalemine avalikus arutelus.
Tegemist ei ole õiguskorras erandliku lahendusega. Pakutud sõnastus kasutab hinnangulisi
õigusmõisteid, nagu otsuste tegemisel osalemine ja nende sisuline suunamine, mille
sisustamine toimub konkreetsete asjaolude pinnalt. Selliste kriteeriumide kasutamine ei
muuda normi kohaldamist ega kontrolli teostamist keeruliseks. Ka kehtiva õiguse alusel peab
Riigikogu kultuurikomisjon hindama nõukogu liikme sõltumatust ja võimalikke huvide
konflikte. Pakutud sõnastus ei loo sisuliselt uut kontrollikohustust, vaid täpsustab neid
asjaolusid, mida tuleb hinnata.
Praktikas on selliste asjaolude kontrollimine võimalik eelkõige kandidaadi enda esitatud
andmete ja tegevuse kaudu. Näiteks on üldjuhul objektiivselt tuvastatav, kus ja kellena isik
töötab, millise lepingu alusel ta tegutseb, kas ta täidab produtsendi, peatoimetaja, saatejuhi
või mõnd teist sisulist mõju omava rolli ülesandeid, kas ta osaleb programmi, väljaande või
muu meediasisu kujundamises oma tööülesannete kaudu ning kas tema roll võimaldab
sisuliste otsuste tegemist või nende suunamist.
Konkursi või kandidaatide esitamise menetluses tuleb kandidaadilt küsida kinnitust ja
kirjeldust selle kohta, kuidas ta vastab seaduses sätestatud tingimustele. Sealhulgas tuleb
kirjeldada ka tööalaseid ja muid seoseid meediateenuse osutajatega. Vajaduse korral tuleb
esitatud asjaolusid täiendavalt kontrollida või selgitada. Selline lähenemine on kooskõlas ka
haldusmenetluse seaduse põhimõtetega, mille kohaselt peab haldusorgan välja selgitama asja
lahendamiseks olulised asjaolud ega või piirduda üksnes formaalse kontrolliga.
Pakutud lahendus on kooskõlas ka Euroopa meediavabaduse määruse eesmärgiga tugevdada
avalik-õigusliku meedia sõltumatust ning vähendada huvide konfliktide ja välise mõjutamise
riske meedia juhtimisel. Avalik-õigusliku ringhäälingu juhtorganite sõltumatus eeldab, et
piirangud ei piirdu üksnes formaalsete juhtivate ametikohtadega, vaid hõlmavad ka neid
tegevusviise ja lepingulisi suhteid, mille kaudu isik osaleb sisuliselt meediategevuse või
toimetusliku sisu kujundamises. Ka sätte kujunemisloost nähtub, et eesmärk on olnud
välistada mitte üksnes juhtorgani liikmeks olemine, vaid ka sellised töölepingulised või muud
sarnased suhted, mille kaudu võib tekkida püsiv lojaalsus- või sõltuvussuhe meediateenuse
osutajaga. Seetõttu ei ole põhjendatud piirata keelu kohaldumisala üksnes formaalselt
juhtivatel ametikohtadel töötavate isikutega.
Pakutud sõnastus võimaldab hõlmata ka neid juhtumeid, kus isik ei kuulu formaalselt
juhtorganitesse, kuid kes osalevad sisuliselt meediategevuse või toimetusliku sisu
kujundamises. Samal ajal ei laiene piirang olukordadele, kus isiku seos meediateenuse
osutajaga on juhuslik või vähese mõjuga ega tekita püsivat huvide konflikti ega sõltuvussuhet.
Lisaks on kandidaatide tööalaste seoste sisuline hindamine tavapärane osa nimetamise
menetlusest, eriti olukorras, kus ametikohaga kaasneb kõrgendatud sõltumatuse nõue. Kui
hiljem selgub, et nõukogu liige ei vasta seaduses sätestatud tingimustele, on olemas alus tema
tagasikutsumiseks vastavalt ERHS § 15 lõikele 3.
Kultuurikomisjon
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Liina Kersna, Kadri Tali, Signe
Kivi, Margit Sutrop, Vadim Belobrovtsev, Madis Kallas, Tõnis Lukas)
5
4. Täiendada eelnõu uue punktiga 5 ja sõnastada järgmiselt:
„5) paragrahvi 15 lõiget 1 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:
„7) Eestis registreeritud erakonna juhtorgani liige, kui ta on käesoleva seaduse § 14 lõike 1
punktis 2 nimetatud asjatundja.”;“
Selgitus: Eelnõusse lisatakse uus punkt 5, millega täiendatakse ERHS § 15 lõiget 1 punktiga
7. Muudatusettepanekuga kehtestatakse piirang, et Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna
tunnustatud asjatundja ei tohi olla Eestis registreeritud erakonna juhtorgani liige. Sarnane
nõue on kehtestatud ERHS-i § 24 lõike 4 punkti 6 kohaselt juhatuse liikmetele. Nõude
laiendamine asjatundjatest nõukogu liikmetele võimaldab paremini tagada poliitiliselt
tasakaalustatud nõukogu, mis on vaba ja sõltumatu avalik-õigusliku meedia toimimise
eelduseks. Piirang aitab tasakaalustada nõukogu koosseisu, tagada Rahvusringhäälingu
sõltumatust ja vähendada poliitilist mõju Rahvusringhäälingu strateegilisele juhtimisele.
Euroopa Liidus on avalik-õigusliku meedia sõltumatuse tagamiseks väga erinevad
õigusraamistikud. Kui kaitsemeetmeid ei ole või need ei ole piisavad, on oht, et
avalik-õigusliku meedia toimetustegevusse või juhtimisse sekkutakse poliitiliselt. Euroopa
meediavabaduse määruse üldtingimuste punkt 28 kohaselt võib avalik-õiguslike
meediateenuse osutajate sõltumatuse tagatiste puudumine või ebapiisavus kaasa tuua ka
stabiilsuse puudumise rahastamises, mis seab avalik-õiguslikud meediateenuse osutajad
poliitilise või täiendava poliitilise kontrolli ohtu. Sama määruse artikkel 5 lõiked 1 ja 2
kohustavad liikmesriikidel tagama, et avalik-õiguslikud meediateenuse osutajad on
toimetuslikult ja funktsionaalselt sõltumatud ning esitavad oma kasutajaskonnale erapooletul
viisil mitmekesist teavet ja arvamusi kooskõlas nende avaliku teenuse osutamise ülesandega
ning, et avalik-õigusliku meediateenuse osutaja juhi või juhtkonna liikmete ametisse
nimetamise ja ametist vabastamise korra eesmärk on tagada avalik-õiguslike meediateenuse
osutajate sõltumatus. Ka Euroopa Nõukogu on rõhutanud, et avalik-õigusliku meedia
juhtimine peaks olema sõltumatu ja erapooletu, et vältida lubamatut mõju poliitika
kujundamisele, diskrimineerivat kohtlemist ja võimsate rühmade, sealhulgas märkimisväärse
poliitilise või majandusliku mõjuvõimuga rühmade eeliskohtlemist. Samuti tuleb Riigikontrolli
hinnangul Rahvusringhäälingu nõukogu valimise läbipaistvust ja tasakaalustatust
suurendada.
Lausaline erakondlikku kuuluvuse piirang ei ole põhjendatud ning võib kaasa tuua olukorra,
kus valdkonna tunnustatud asjatundjate leidmine osutub keeruliseks. Erakonna juhtorganisse
kuulumise piirang on meediale poliitilise mõju avaldamise riski vaatest proportsionaalne.
Erakonna juhtorgani liige ei ole sõltumatu ning juhib poliitilise erakonna tegevust, esindab
erakonda, osaleb poliitilistel läbirääkimistel jne. Kuna nõukogus on juba poliitiliste jõudude
esindajad, siis on oluline, et valdkonna asjatundjad oleksid erapooletud ja ei oleks seotud
erakondade juhtorganitega.
Kultuurikomisjon
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Liina Kersna, Kadri Tali, Signe
Kivi, Margit Sutrop, Vadim Belobrovtsev, Madis Kallas, Tõnis Lukas)
5. Täiendada eelnõu uue punktiga 6 ja sõnastada järgmiselt:
„6) paragrahvi 20 lõiget 2 täiendatakse teise ja kolmanda lausega järgmises sõnastuses:
„(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vahenditest makstakse nõukogu liikmetele tasu
kahe kuupalga alammäära ulatuses kuus, nõukogu esimehele kolme kuupalga alammäära
ulatuses kuus, arvestades tema osalemist kalendrikuus toimunud nõukogu koosolekutel. Kui
kalendrikuus nõukogu koosolekut ei toimu, tasu ei maksta.”.“
6
Selgitus: Eelnõusse lisatakse uus punkt 6, millega täiendatakse ERHS § 20 lõiget 2 teise ja
kolmanda lausega. ERHS § 20 lõike 2 kohaselt makstakse nõukogu liikmetele tasu kahe
kuupalga alammäära ulatuses kuus ja nõukogu esimehele kolme kuupalga alammäära
ulatuses kuus. Täiendusega sätestatakse, et Rahvusringhäälingu nõukogu liikme tasu sõltub
tema osavõtust nõukogu koosolekutest ning arvestatakse tema osalemist kalendrikuus
toimunud nõukogu koosolekutel. Lisaks nähakse ette, et kui kalendrikuus nõukogu koosolekut
ei toimu, tasu ei maksta. Koosolekul osalemise aega ei mõõdeta ning osalemine tuvastatakse
nõukogu koosoleku protokollis osalejana märkimise kaudu. Hääle andmine kirjalikult ei ole
käsitatav koosolekul osalemisena. Täiendusega tagatakse tasu maksmise õiglane põhimõte,
sest kehtivas õiguses puudub otsene seos tasu maksmise ja nõukogu liikme tegeliku panuse
vahel. Muudatus tagab, et tasu makstakse üksnes nõukogu töös osalemise eest, mitte pelgalt
ametikoha täitmise eest.
Lisaks tõhustab muudatus nõukogu tööd ja vastutust. Nõukogu liikmete aktiivne osalemine on
oluline, et Rahvusringhäälingu juhtorgan täidaks oma ülesandeid tulemuslikult. Kui tasu
sõltub koosolekutel osalemisest, suureneb motivatsioon nõukogu töös aktiivselt osaleda ning
väheneb oht, et ametikoht jääb formaalseks. Muudatus viib süsteemi vastavusse tavapärase
heade tavade ja avaliku sektori praktikaga. Sarnane põhimõte, kus tasu makstakse vastavalt
osalemisele, kehtib mitmes teises avaliku sektori nõukogus ja komisjonis, nt Eesti
Rahvusraamatukogu ja Rahvusooper „Estonia“ nõukogudes. See aitab vältida avaliku raha
ebaotstarbekat kasutamist ja tagab avalike vahendite läbipaistvama kasutamise.
Juhul, kui kalendrikuus toimub mitu nõukogu koosolekut, ei tähenda see mitmekordse kuutasu
maksmist. Sellisel juhul jaotatakse kuutasu nende koosolekute vahel ning tasu makstakse
üksnes nende koosolekute eest, millest nõukogu liige osa võttis. Teisisõnu ei muutu ühe
kalendrikuu eest makstava tasu kogusumma sõltuvalt koosolekute arvust, vaid sõltub nõukogu
liikme tegelikust osalemisest.
Täpsustus, mille kohaselt tasu ei maksta kalendrikuus, mil nõukogu koosolekut ei toimu, on
vajalik õigusselguse tagamiseks. Kehtiv regulatsioon lähtub kuupõhisest tasustamisest ning
üksnes tasu sidumine koosolekutest osavõtuga ei välista piisavalt selgelt tasu maksmist
koosoleku puudumise korral.
Näiteid teistest seadustest:
Eesti Rahvusraamatukogu seadus § 11 lg 2
(2) Nõukogu liikmele makstakse tasu kuni kahe kuupalga alammäära ulatuses aastas
vastavalt tema osavõtule koosolekutest.
Rahvusooperi seadus § 10¹ lg 2
(2) Nõukogu liikmele makstakse tasu 0,5 kuutasu alammäära kuus ja nõukogu esimehele üks
kuutasu alammäär kuus vastavalt koosolekutest osavõtule.
Kultuurikomisjon
Liina Kersna sõnas, etmuudatusettepanekus tõstatatud teema juurde saab tagasi tulla siis, kui
kultuurikomisjoni menetlusse jõuab Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Rahvusringhäälingu
seaduse eelnõu. L. Kersna lisas, et praegune avalik-õiguslike asutuste nõukogude tasude
erinevus on ebaproportsionaalne. Näiteks Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu liikme tasu
aastas on sama suur kui ERR-i nõukogu liikme tasu ühes kuus.
L. Kersna lisas, et kehtiva seaduse kohaselt makstakse ERR nõukogu liikmetele tasu ka siis,
kui koosolekut ei toimunud. Muudatusettepanek 5 sätestab, et nendel kuudel, mil koosolekut
ei toimu, tasu ei maksta.
Kadri Kilvet sõnas teadmiseks, et üheski teises nõukogus ei kehti piirangut, mille järgi liige
7
ei või töötada oma erialal teises asutuses või ettevõttes. Samuti ei ole teistel nõukogudel
avalik-õiguslikule ringhäälingule omaseid kõrgendatud sõltumatuse nõudeid. See selgitab,
miks tehti omal ajal selline erand.
Signe Kivi sõnas, ethoolimata esitatud põhjendustest on ERR nõukogu liikme tasu siiski liiga
kõrge.
Liina Kersna lisas, et avalik-õiguslike institutsioonide nõukogude tasu suuruse temaatikat
tuleks käsitleda laiemalt ning praktikaid ühtlustada.
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Liina Kersna, Kadri Tali, Signe
Kivi, Margit Sutrop, Vadim Belobrovtsev, Madis Kallas, Tõnis Lukas)
Liina Kersna tegi ettepaneku võtta eelnõu täiskogu päevakorda 10.06.2026 ning teha
ettepanek teine lugemine lõpetada. Kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta
eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 17.06.2026.
Otsustati:
1.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 10.06.2026 (poolt 5: Madis Kallas,
Liina Kersna, Signe Kivi, Margit Sutrop, Kadri Tali; vastu 2: Vadim Belobrovtsev, Tõnis
Lukas; erapooletuid 0).
1.2. Teha ettepanek teine lugemine lõpetada (poolt 5: Madis Kallas, Liina Kersna, Signe Kivi,
Margit Sutrop, Kadri Tali; vastu 2: Vadim Belobrovtsev, Tõnis Lukas; erapooletuid 0).
1.3. Kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia
läbi lõpphääletus 17.06.2026 (poolt 5: Madis Kallas, Liina Kersna, Signe Kivi, Margit Sutrop,
Kadri Tali; vastu 2: Vadim Belobrovtsev, Tõnis Lukas; erapooletuid 0).
2. Info ja muud küsimused
Infot ei tõstatatud ja küsimusi ei esitatud
(allkirjastatud digitaalselt)
Liina Kersna
juhataja
(allkirjastatud digitaalselt)
Merje Noorlind
protokollija