KULK protokoll 157 (01.06.2026)

Riigikogu kultuurikomisjoni

istungi protokoll nr 157

Tallinn, Toompea ja videosild Esmaspäev, 01. juuni 2026

Algus 11.10, lõpp 13.00

Juhataja: Liina Kersna (esimees)

Protokollija: Merje Noorlind (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Vadim Belobrovtsev, Helle-Moonika Helme, Madis Kallas, Eerik-Niiles

Kross (Signe Kivi asendusliige), Tõnis Lukas, Margit Sutrop, Kadri Tali

Komisjoni ametnikud: Carina Rikart (nõunik-sekretariaadijuhataja), Helena Pihlakas (nõunik)

Kutsutud: Haridus- ja Teadusministeeriumi kesk- ja kutsehariduse osakonna

osakonnajuhataja Ülle Matsin, õigusosakonna õigusnõunik Indrek Kilk, õigusosakonna

õigusnõunik Marili Lehtmets (3. päevakorrapunkt);

Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna vanemnõunik Kristi Raudmäe,

õigusosakonna õigusnõunikud Maarja-Liisa Vahi ja Marili Lehtmets, osakonna nõunik Tiina

Laidvee (4. päevakorrapunkt);

Kultuuriministeeriumi meedianõunik Andres Jõesaar (Teams) ja õigusnõunik Kadri Kilvet (6.

päevakorrapunkt);

Haridus- ja Teadusministeeriumi keelepoliitika osakonna nõunik Kätlin Kõverik ning

õigusosakonna õigusnõunik Margit Kiin (7. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

Liina Kersna tegi ettepaneku täiendada töönädala päevakorra kavandit esmaspäeval, 1. juunil

päevakorrapunktiga 2:

Vabariigi Valitsuse algatatud riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seaduse ning

spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (824 SE) teise lugemise ettevalmistamine.

Lisaks tegi L. Kersna ettepaneku täiendada töönädala päevakorda istungiga neljapäeval, 4.

juunil kl 14.00 päevakorrapunktiga 1:

1. Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu

(819 SE) teise lugemise ettevalmistamine

2. Info ja muud küsimused

Tõnis Lukas tegi ettepaneku täiendada töönädala päevakorda Isamaa fraktsiooni algatatud

laulu- ja tantsupeoseaduse eelnõuga (598 SE).

Liina Kersna sõnas, etlaulu- ja tantsupeoseaduse muudatusettepanekud ning Eesti

Kooriühingu poolt saadetud ettepanekud on edastatud Kultuuriministeeriumile (KUM)

arvamuse andmiseks ning tagasiside ei ole veel saabunud. L. Kersna lisas, et enne KUM

seisukoha saabumist ei ole otstarbekas laulu- ja tantsupeoseadust töönädala päevakorda lisada.

Tõnis Lukas nõustus, et eelnõu lisatakse töönädala päevakorda järgmisel nädalal.

2

Liina Kersna tegi ettepaneku kinnitada töönädala päevakord järgmiselt:

Komisjoni istung esmaspäev, 1.06.2026 kell 11.10

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Vabariigi Valitsuse algatatud riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seaduse ning

spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (824 SE) teise lugemise ettevalmistamine

3. Vabariigi Valitsuse algatatud kutseõppeasutuse seaduse ning põhikooli- ja

gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (830 SE) teise lugemise ettevalmistamine

4. Vabariigi Valitsuse algatatud kõrgharidusseaduse, Eesti Vabariigi haridusseaduse ja

ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (849 SE) teise lugemise ettevalmistamine

5. Kultuurikomisjoni algatatud Riigikogu otsuse „Riigikogu liikmest Eesti

Rahvusringhäälingu nõukogu liikme nimetamine“ eelnõu esitamine

6. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Jaak Aabi, Ester Karuse, Tanel Kiige, Andre

Hanimäe, Züleyxa Izmailova algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse

eelnõu (819 SE) teise lugemise ettevalmistamine

7. Vabariigi Valitsuse algatatud keeleseaduse, riigilõivuseaduse ning põhikooli- ja

gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (740 SE) teise lugemise ettevalmistamine

8. Info ja muud küsimused

Komisjoni istung teisipäev, 2.06.2026 kell 14.00

1. Ülevaade Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu 2025. aasta tegevusaruandest

2. Rahvaraamatukogu seaduse eelnõu (877 SE) teise lugemise ettevalmistamine

3. Info ja muud küsimused

Komisjoni istung neljapäev, 4.06 kell 14.00

1. Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu

(819 SE) teise lugemise ettevalmistamine

2. Info ja muud küsimused

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala muudetud töökava (konsensus: Vadim Belobrovtsev, Madis Kallas,

Liina Kersna, Eerik-Niiles Kross, Tõnis Lukas, Margit Sutrop, Kadri Tali).

2. Vabariigi Valitsuse algatatud riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide

seaduse ning spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (824 SE) teise lugemise

ettevalmistamine

Liina Kersna teatas, et Madis Kallas on 3. juunil lähetuses ning ei saa osaleda täiskogu

istungil. L. Kersna tegi ettepaneku määrata Madis Kallase asemel 824 SE juhtivkomisjoni

esindajaks komisjoni esimees.

Otsustati:

2.1. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Liina Kersna (konsensus: Vadim Belobrovtsev,

Helle-Moonika Helme, Madis Kallas, Liina Kersna, Eerik-Niiles Kross, Tõnis Lukas, Margit

Sutrop, Kadri Tali).

3. Vabariigi Valitsuse algatatud kutseõppeasutuse seaduse ning põhikooli- ja

gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (830 SE) teise lugemise ettevalmistamine

Liina Kersna avas päevakorrapunkti arutelu.

L. Kersna sõnas, et Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) ettepanekul on eelnõule

lisandunud üks muudatusettepanek.

3

1. Eelnõus teha järgmised muudatused:

1.1. Muuta eelnõu § 1 punktis 2 esitatud kutseõppeasutuse seaduse § 25 lõiget 42 ja sõnastada

järgmiselt:

”(42) Õpilaskandidaat järjestab gümnaasiumid või nende õppesuunad ja kutseõppeasutuste

õppekavad, millele ta esitab vastuvõtuavaldused, oma eelistustest lähtudes pingeritta. Kool

võib õpilaskandidaadi eelistuste järjestust kooli vastuvõtmisel arvestada, kui kooli vastuvõtu

tingimustes ja korras on sätestatud, et õpilaskandidaadi eelistuste järjestust arvestatakse.

1.2. Muuta §-s 3 esitatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 27 lõige 32 ja sõnastada

järgmiselt:

”(32) Õpilaskandidaat järjestab sisseastumisel gümnaasiumid või nende õppesuunad ja

kutseõppeasutuste õppekavad oma eelistustest lähtudes pingeritta. Gümnaasium võib

õpilaskandidaadi eelistuste järjestust kooli vastuvõtmisel arvestada, kui kooli vastuvõtu

tingimustes ja korras on sätestatud, et õpilaskandidaadi eelistuste järjestust arvestatakse.”;

Eelnõus: 1) paragrahvi 25 täiendatakse lõigetega 42 ja 43 järgmises sõnastuses:

„(42) Õpilaskandidaat järjestab hariduse infosüsteemi elektroonilises keskkonnas

vastuvõtuavaldusi, esitades gümnaasiumid ja kutseõppeasutused või nende õppesuunad või

erialad oma eelistustest lähtudes. Kool võib õpilaskandidaadi valikut vastuvõtmisel

arvestada, kui kooli vastuvõtu tingimustes ja korras on sätestatud, et õpilaskandidaadi valikut

arvestatakse.

Eelnõus: 1) paragrahvi 27 täiendatakse lõikega 32 järgmises sõnastuses:

„(32) Õpilaskandidaat järjestab sisseastumisel gümnaasiumid ja kutseõppeasutused või nende

õppesuunad või erialad oma eelistustest lähtudes pingeritta. Gümnaasium võib

õpilaskandidaadi valikut kooli vastuvõtmisel arvestada, kui kooli vastuvõtu tingimustes ja

korras on sätestatud, et õpilaskandidaadi valikut arvestatakse.“;

Selgitus:

Sätte sõnastust on vajalik täpsustada, et eristada selgelt gümnaasiumide õppesuundi ja

kutseõppeasutuste õppekavasid. Õpilaskandidaat saab vastuvõtus järjestada oma eelistused

gümnaasiumide või nende õppesuundade osas ning kutseõppeasutuste õppekavade lõikes.

Täpsustus on vajalik, kuna kutseõppeasutustes toimub vastuvõtt õppekavale, mitte õppekava

õppesuundadele. Kutsekeskhariduses on rakendumas laiapõhjalised õppekavad, mille raames

tehakse õppesuuna või spetsialiseerumise valik õpingute käigus (esimese õppeaasta lõpus või

teisel õppeaastal). Muudatuse sõnastus aitab vältida sätte vääriti tõlgendamist ning tagada, et

regulatsioon oleks kooskõlas kutsehariduse õppekavade ülesehituse ja vastuvõtupraktikaga.

Mõiste „õppesuund“ saab olla käesolevas sättes kasutatav üksnes gümnaasiumihariduse

kontekstis.

Kultuurikomisjon

Ülle Matsini sõnul teeb HTM ettepaneku ühtlustada sõnastus õppekavade järjestamiseks,

kuna laiapõhjalistes kutseõppekavades astutakse valdkondlikule õppekavale, mitte üksikule

erialale. Selliselt vastab tekst tegelikule valikukorrale ja väldib segadust.

Tõnis Lukas küsis täpsustust terminite kohta.Kui kutsekoolis toimub esmalt laiemale

suunale astumine ning õppekava valik hiljem, siis kas ühe suuna piires võib valida kuni kolm

õppekava või on võimalik valida ka eri suundade vahel.

Marili Lehtmets selgitas, et muudatusega täpsustatakse kandideerimise loogikat. Õpilane

astub õppekavale, mitte kitsale erialale. Uutel laiapõhjalistel kutsekeskhariduse õppekavadel

4

toimub suuna- või spetsialiseerumisvalik hiljem. Tavaliselt esimese aasta lõpus või teise aasta

alguses. Nii välditakse vääriti mõistmist, nagu toimuks vastuvõtt juba spetsialiseerumisele.

Tõnis Lukase sõnultuleb selgelt välja öelda, et kutsehariduses on õppekava laiem ja suund

kitsama tähendusega. Võrreldes üldharidusega võib see mõte jääda ebaselgeks, mistõttu peab

sõnastus olema ühemõtteline. T. Lukas küsis, kas muudatus on läbi räägitud Eesti Kutseõppe

Edendamise Ühingu ja Eesti Koolijuhtide Ühendusega.

Ülle Matsin kinnitas, et on läbi räägitud.

Liina Kersna pani muudatusettepaneku hääletusele.

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Liina Kersna, Vadim

Belobrovtsev, Helle-Moonika Helme, Madis Kallas, Eerik-Niiles Kross, Tõnis Lukas, Margit

Sutrop, Kadri Tali)

Carina Rikart lisas teadmiseks, et Madis Kallase palvel on eelnõu seletuskirja lisatud ka

selgitus, mis puudutab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 28 lõike 1 punktis 7 sätestatud

koolist väljaarvamise alust.

4. Vabariigi Valitsuse algatatud kõrgharidusseaduse, Eesti Vabariigi haridusseaduse ja

ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (849 SE) teise lugemise ettevalmistamine

Liina Kersna avas päevakorrapunkti arutelu. L. Kersna sõnul tehti eelnõu menetlemise

käigus ettepanek muuta integreeritud õppe korraldus ülikoolide jaoks paindlikumaks.

Kehtivas kõrgharidusseaduses on kinnine loetelu õppekavadest, mida tuleb õpetada

integreeritult. Nimetatud loetelus on ka proviisoriõpe, mis võetakse käesoleva eelnõuga

loetelust välja selleks, et proviisoriõpet saaks õpetada ka 3+2 süsteemis. L. Kersna lisas, et

ülikoolid toetasid kaasamisarutelul paindlikumat korraldust ja sõnastust, kuid ei saavutatud

kokkulepet, kuidas säilitada 3+2 süsteemi valdavus, andes samal ajal ülikoolidele rohkem

otsustusõigust. Tartu Ülikoolil ja Hariduse Kvaliteediagentuuril oli ettepanekuid, kuid nende

läbitöötamine vajab rohkem aega. L. Kersna sõnul on oluline kevadistungjärgul seadus vastu

võtta ning naasta teema juurde tagasi sügisistungjärgul.

L. Kersna sõnas, et eelnõule on esitatud üks mitmest alamuudatusest koosnev

muudatusettepanek:

1. Eelnõus teha järgmised muudatused:

1.1. Muuta eelnõu § 1 ja täiendada seda uue punktiga 11 (muutes järgnevate punktide

numeratsiooni) järgmises sõnastuses:

„11) paragrahvi 21 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kutseõppe korraldamisele rakenduskõrgkoolis kohaldatakse kutseõppeasutuse

seaduses sätestatut osas, mis käsitleb:

1) õppekava;

2) õppekorraldust, välja arvatud õpilase koolist väljaarvamine;

3) õpetajaid, välja arvatud kutseõppeasutuse seaduse § 38 lõigetes 7 ja 8 sätestatu;

4) rahastamist;

5) kutseõppe läbiviimise õigust.“;“

1.2.Täiendada eelnõu uue §-ga 3 (muutes järgnevate §-de numeratsiooni) järgmises

sõnastuses:

„§ 3. Kutseõppeasutuse seaduse muutmine

5

Kutseõppeasutuse seaduse § 141 lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõna „kuue“ sõnaga

„seitsme“.“.

1.3. Eelnõu pealkiri muudetakse ja sõnastatakse:

„Kõrgharidusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus“

Selgitus: Haridus- ja Teadusministeeriumi ettepanek. Muudatusega muudetakse

kõrgharidusseaduse § 21 lõiget 5. Seaduseelnõuga täpsustatakse kõrgharidusseaduse § 21

lõiget 5, et vältida kutseõppeasutuse seaduses sätestatud kutseõpetajate karjäärimudeli

põhjendamatut laienemist rakenduskõrgkoolidele.

Rakenduskõrgkoolide akadeemiliste ametikohtade ja tasustamise süsteem põhineb

kõrghariduse õppejõudude karjäärimudelil ning erineb sisuliselt kutseõppeasutustes

kohaldatavast õpetajate karjäärimudelist. Praktikas õpetavad rakenduskõrgkoolides sageli

samad õppejõud nii kõrgharidusõppes kui ka kutseõppes. Kutseõpetajate karjäärimudeli

kohaldamine rakenduskõrgkoolides looks olukorra, kus ühe ja sama töötaja suhtes tuleks

rakendada kahte erinevat karjäärimudelit ja tasustamise loogikat, mis ei ole kooskõlas

rakenduskõrgkoolide töökorralduse ega akadeemiliste ametikohtade süsteemiga ning

suurendab õiguslikke ja tööõiguslikke riske. Rakenduskõrgkoolide õppeprorektorite nõukogu

on sellele probleemile tähelepanu juhtinud.

Seetõttu nähakse ette, et rakenduskõrgkoolide puhul ei kohaldata kutseõppeasutuse seaduse §

38 lõigetes 7 ja 8 sätestatud kutseõpetajate karjäärimudelit ning säilitatakse

rakenduskõrgkoolide ühtne akadeemiliste ametikohtade süsteem.

Samuti jäetakse § 21 lõike 5 loetelust välja kutseõppe kvaliteedi hindamist käsitlevad sätted.

Rakenduskõrgkoolides toimuv kutseõppe kvaliteeti hinnatakse edaspidi kõrghariduse

institutsionaalse akrediteerimise raames, mis võimaldab hinnata õpet tervikuna ning väldib

paralleelsete kvaliteedihindamise süsteemide rakendamist samas asutuses.

Muudatus suurendab õigusselgust, väldib regulatiivset dubleerimist ning on kooskõlas

rakenduskõrgkoolide toimeloogikaga.

Haridus- ja Teadusministeeriumi ettepanek. Kutseõppeasutuse seaduse § 14¹ lõike 1

muudatuse eesmärk on ühtlustada kutseõppe kvaliteedi hindamise periood kõrghariduse

institutsionaalse akrediteerimise perioodiga. Kehtiva kõrgharidusseaduse § 38 lõike 2 kohaselt

korraldatakse kõrgkooli institutsionaalne akrediteerimine vähemalt kord seitsme aasta jooksul.

Samal ajal sätestab kutseõppeasutuse seaduse § 141 lõige 1 kutseõppe kvaliteedi hindamise

sageduseks üks kord kuue aasta jooksul.

Kuna rakenduskõrgkoolide puhul loobutakse edaspidi kutseõppe eraldiseisvast kvaliteedi

hindamisest ning kutseõppe kvaliteeti hakatakse hindama institutsionaalse akrediteerimise

raames (KHaS § 21 lg 5 muudatus), on vajalik viia hindamistsüklid vastavusse.

Hindamisperioodi pikendamine seitsmele aastale tagab haridussüsteemi ülese ühtse

välishindamise rütmi, vähendab õppeasutuste halduskoormust ning võimaldab Haridus- ja

Noorteametil (KutÕS § 141lg 2) ja Kõrghariduse Kvaliteediagentuuril (KHaS §37 lg 2)

planeerida ressursse efektiivsemalt ja sünkroniseeritult. Muudatus toetab haridusvaldkonna

välishindamise terviklikku käsitlust, kus institutsiooni võimekust hinnatakse samadel alustel

ja sagedusega sõltumata pakutavatest õppetasemetest.

Kutseõppe kvaliteedi hindamise perioodi pikendamine seitsmele aastale toetab

kvaliteedihindamise terviklikku käsitlust haridusvaldkonnas, kus põhirõhk on õppeasutuse

regulaarsel enesehindamisel kokku lepitud kvaliteedikriteeriumite alusel ning väline

tagasiside kord seitsme aasta jooksul pakub asjatundlikku arengutuge. Hindamisperioodi

pikendamine loob ühtse välishindamise rütmi, vähendab õppeasutuste halduskoormust ning

survet riigieelarvele. Vastavalt kvaliteedihindamise heale tavale viib Eesti Hariduse

Kvaliteediagentuur (HAKA) hindamisperioodi jooksul ellu ka õppeasutuse arengut toetavaid

järeltegevusi, mille raames hinnatakse muuhulgas õppeasutuse toimetulekut välishindamisel

tehtud ettepanekutega ning luuakse võimalusi õppida nii üksteiselt kui rahvusvahelistest

praktikatest. Senised kutseõppe kvaliteedihindamise tulemused kinnitavad, et õppeasutustes

6

on välja kujunenud toimivad kvaliteedisüsteemid ning pidev parendamine on

organisatsioonikultuuri loomulik osa.

Kultuurikomisjon

Kristi Raudmäe lisas, et muudatusettepanek käsitleb kutseõppe korraldamist

rakenduskõrgkoolides. Selle kohaselt hakatakse kutseõppe kvaliteeti edaspidi hindama

institutsionaalse akrediteerimise raames ning hindamisperiood pikeneb kuue aasta asemel

seitsmele, et ühtlustada see kõrghariduse süsteemiga. Samuti ei kohaldata

rakenduskõrgkoolides kutseõpetajate karjäärimudelit, kuna kõrgkoolid ei pidanud seda oma

korralduse jaoks asjakohaseks.

Liina Kersna küsis, kas rakenduskõrgkoolides ei kohaldata kutseõpetajate karjäärimudelit

samamoodi nagu teistes kutsekoolides.

Marili Lehtmets selgitas, et rakenduskõrgkoolid palusid jätta kohaldamata kutseõpetajate

karjäärimudeli, kuna see ei sobi nende töökorraldusega. Samas jäävad kehtima

kutseõppeasutuse seaduse kvalifikatsiooninõuded ja muud õpetajaid puudutavad sätted.

Liina Kersna küsis, kas ei ole tegemist ebavõrdse kohtlemisega.

Marili Lehtmets vastas, et rakenduskõrgkoolidele kahe karjäärimudeli paralleelne

rakendamine, kus sama isik on ühtaegu nii pedagoog kui ka õpetaja astmel, tekitaks segadust.

Tõnis Lukase sõnul ei ole veenev väita, et muudatus on õpetajatele soodne, sest õppejõudude

palk on kõrghariduses olnud probleem juba varem ning rakenduskõrgkoolide kutseõpetajate

olukord võib jääda ebaselgeks. T. Lukas küsis, kas on kindel, et rakenduskõrgkoolide

kutseõpetajad ei kaota selle muudatuse tõttu palgas ega staatuses.

Marili Lehtmets vastas, et rahastus on tagatud miinimummäära alusel ning

rakenduskõrgkoolidele antakse kutseõppe pakkumiseks ka diferentseerimiskomponent. M.

Lehtmets lisas, et tal puudub teadmine, kas rakenduskõrgkoolid maksavad palka vähem, kui

riik selleks raha annab.

Kristi Raudmäe täiendas, et rakenduskõrgkoolidest pakuvad kutseõpet väikeses mahus ainult

tervishoiukõrgkoolid. Enamik spetsialistidest töötavad paralleelselt ka sektoris ning

palgaandmetes võib täiskoormuse arvestuses esineda erinevusi. Tervishoiukõrgkoolidesse on

jõudnud töötasude tõstmiseks lisaraha nii 15%-lise kasvu kui ka konsensuseleppe rahastuse

kaudu. K. Raudmäe kinnitas, et kõrgkoolid ise soovisid seda muudatust, et vältida kahe

arvestussüsteemi paralleelset rakendamist.

Liina Kersna pani muudatusettepaneku hääletusele.

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Liina Kersna, Vadim

Belobrovtsev, Helle-Moonika Helme, Madis Kallas, Eerik-Niiles Kross, Tõnis Lukas, Margit

Sutrop, Kadri Tali)

Kristi Raudmäe sõnas teadmiseks, et HTM-is on ettevalmistamisel kõrgharidusseaduse

muudatuse väljatöötamiskavatsus ühisõppekavade rakendamiseks. Sellega seoses on kavas

arutada ka integreeritud õppe küsimusi. Väljatöötamiskavatsus loodetakse saata välja suve

lõpus.

Liina Kersna tänas HTM kolleegehea koostöö eest.

L. Kersna tegi ettepaneku võtta eelnõu täiskogu päevakorda 10.06.2026 ning teha ettepanek

7

teine lugemine lõpetada. Kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu

päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 17.06.2026

Otsustati:

4.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 10.06.2026 (konsensus: Vadim

Belobrovtsev, Helle-Moonika Helme, Madis Kallas, Liina Kersna, Eerik-Niiles Kross, Tõnis

Lukas, Margit Sutrop, Kadri Tali).

4.2. Teha ettepanek teine lugemine lõpetada (konsensus: Vadim Belobrovtsev, Helle-Moonika

Helme, Madis Kallas, Liina Kersna, Eerik-Niiles Kross, Tõnis Lukas, Margit Sutrop, Kadri

Tali).

4.3. Kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia

läbi lõpphääletus 17.06.2026 (konsensus: Vadim Belobrovtsev, Helle-Moonika Helme, Madis

Kallas, Liina Kersna, Eerik-Niiles Kross, Tõnis Lukas, Margit Sutrop, Kadri Tali).

5. Kultuurikomisjoni alatatud Riigikogu otsuse „Riigikogu liikmest Eesti

Rahvusringhäälingu nõukogu liikme nimetamine“ eelnõu esitamine

Liina Kersna avas päevakorrapunkti arutelu.

Riigikogu liikme Evelin Poolametsa nimetamine Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmeks

tuleneb senise nõukogu liikme Varro Vooglaiu lahkumisest Eesti Konservatiivse

Rahvaerakonna fraktsioonist. Riigikogu juhatus registreeris vastava avalduse 14. mail 2026.

L. Kersna tegi ettepaneku esitada eelnõu täiskogule 01.06.2026. Juhul, kui Riigikogu juhatus

võtab eelnõu menetlusse ja määrab selle juhtivkomisjoniks kultuurikomisjoni, teha ettepanek

võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 10. juunil 2026 ning määrata

juhtivkomisjoni esindajaks Liina Kersna.

Otsustati:

5.1 Esitada eelnõu täiskogule 01.06.2026 (konsensus: Vadim Belobrovtsev, Helle-Moonika

Helme, Madis Kallas, Liina Kersna, Eerik-Niiles Kross, Tõnis Lukas, Margit Sutrop, Kadri

Tali)

5.2 Juhul, kui Riigikogu juhatus võtab eelnõu menetlusse ja määrab selle juhtivkomisjoniks

kultuurikomisjoni, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus

10. juunil 2026 (konsensus: Vadim Belobrovtsev, Helle-Moonika Helme, Madis Kallas, Liina

Kersna, Eerik-Niiles Kross, Tõnis Lukas, Margit Sutrop, Kadri Tali)

5.3 Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Liina Kersna (konsensus: Vadim Belobrovtsev,

Helle-Moonika Helme, Madis Kallas, Liina Kersna, Eerik-Niiles Kross, Tõnis Lukas, Margit

Sutrop, Kadri Tali)

6. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Jaak Aabi, Ester Karuse, Tanel Kiige,

Andre Hanimäe, Züleyxa Izmailova algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse

muutmise seaduse eelnõu (819 SE) teise lugemise ettevalmistamine

Liina Kersna avas päevakorrapunkti arutelu.

L. Kersna lisas, et tänaseks aruteluks on täpsustatud nõukogu liikmeskonda puudutavate

muudatusettepanekute võimalikud sõnastused.

1. Täiendada eelnõu uue punktiga 1 (muutes järgnevate punktide numeratsiooni) ja sõnastada

järgmiselt:

1) paragrahvi 13 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

8

„Rahvusringhääling annab Riigikogu kultuurikomisjonile ülevaate oma tegevusest kord

aastas.”;

Selgitus: Eelnõu täiendatakse uue punktiga 1, millega muudetakse Eesti

Rahvusringhäälinguseaduse (ERHS) §-i 13 kolmandat lauset. Kehtiv ERHS § 13 kolmas lause

sätestab, et nõukogu esitab Riigikogu kultuurikomisjonile kirjaliku ja suulise aruande oma

tegevusest üks kord aastas, kuid see ei ole praktikas sellisel kujul rakendunud. Muudatus

asendab formaalse aruandekohustuse paindlikuma ülevaate andmise kohustusega ning viib

regulatsiooni kooskõlla tegeliku praktikaga. Samuti arvestab muudatus asjaolu, et komisjon ei

teosta seaduse alusel järelevalvet Rahvusringhäälingu nõukogu tegevuse üle.

Kultuurikomisjon

Liina Kersna sõnul on kultuurikomisjonis kujunenud juba varasemalt tavaks, et oma

tegevusest annavad ülevaate nii Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) nõukogu kui ka juhatus.

Tõnis Lukas küsis, mille alusel tuuakse ERR-i seaduse tervikmuudatuse asemel praegu

menetlusse üksiksätted ning miks ei ole Riigikogu menetlusse jõudnud Vabariigi Valitsuse

poolt ettevalmistatud eelnõu.

Liina Kersna sõnul saab komisjon menetleda üksnes esitatud eelnõusid. Eesti

Rahvusringhäälingu seaduse tervikmuudatus ei ole Riigikokku jõudnud, sest Vabariigi

Valitsus (VV) ei ole seda veel oma päevakorda võtnud. Kuna käesolev eelnõu puudutab

ERR-i nõukogu liikmeid, käsitletakse selle eelnõu raames üksnes nõukogu liikmeid

puudutavaid muudatusi.

Tõnis Lukas märkis, et muudatusettepanek 1 ei puuduta nõukogu liikmeid, vaid käsitleb

aruandlust.

Liina Kersna nõustus, et kehtiv seadus võimaldab jätkata senise praktikaga ning seetõttu võib

muudatusettepanekust loobuda.

Tõnis Lukas küsis, kas Kultuuriministeeriumis (KUM-is) ette valmistatud ERR-i seaduse

eelnõu on esitatud VV-le või mitte.

Kadri Kilvet kinnitas, et KUM esitas eelnõu valitsusele 17. jaanuaril. K. Kilvet viitas

muudatusettepanekule 1 ning lisas, et kehtivas seaduses on selles punktis ebaloogilisus, mis

oleks mõistlik parandada.

Kadri Tali tegi ettepaneku käsitleda muudatusettepanekut käesoleva eelnõu menetluses.

Helle-Moonika Helme tegi ettepaneku oodata tervikeelnõu jõudmist Riigikokku ja käsitleda

muudatusi terviklikult, mitte kiirustada üksikküsimustega.

Kadri Kilvet selgitas, et tervikeelnõu on KUM poolt põhjalikult ette valmistatud, läbinud

kõik kohustuslikud kooskõlastusetapid ja seda on tutvustatud ka fraktsioonidele.

K. Kilvet lisas, et Euroopa meediavabaduse määrus võeti vastu 7. mail 2024 ning selle sätted

kohalduvad alates 8. augustist 2025. Määrus käsitleb muu hulgas avalik-õigusliku

ringhäälingu juhtimise sõltumatust ja rahastamise põhimõtteid. Nõuete täitmata jätmine võib

Eestile tuua kaasa rikkumismenetluse. Seetõttu on põhjendatud liikuda edasi vähemalt nende

muudatustega, mis aitavad tagada vastavuse määrusest tulenevatele nõuetele.

Tõnis Lukase arvamuse kohaselt tulekslisaks nõukogu koosseisule käsitleda ka ERR-i

rahastamismudelit ja sõltumatuse tagamise küsimusi, millele on varem korduvalt tähelepanu

juhitud. T. Lukase sõnul võiks kaaluda ka pikemaajalise rahastuskorra või halduslepingu

sätestamist ning menetleda käesoleva eelnõu raames ka teisi pakilisi küsimusi, et vältida

9

hilisemaid probleeme, sh võimalikku rikkumismenetlust.

Liina Kersna märkis, et rahastamisküsimust oleks asjakohane arutada tervikeelnõu raames,

mitte laiendada käesolevat eelnõu ulatuslikumaks.

L. Kersna ettepaneku jätta muudatusettepanek 1 loetelust välja ning menetleda laiemaid

muudatusi ERR-i tervikeelnõu saabumisel.

2. Täiendada eelnõu uue punktiga 2 ja sõnastada järgmiselt:

2) paragrahvi 14 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) esindajad Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate hulgast, kelle

arv peab olema ühe liikme võrra suurem kui Riigikogus esindatud fraktsioonide arv ja kelle

volitused kestavad viis aastat. Fraktsioonide arvu vähenemisel asjatundjatest liikmete arv ei

vähene.”;

Selgitus: Eelnõu täiendatakse uue punktiga 2, millega muudetakse ERHS § 14 lõike 1 punkti

2. Kehtiv EHRS § 14 lõike 1 punkt 2 sätestab, et Rahvusringhäälingu nõukogusse nimetatakse

neli asjatundjat Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate hulgast,

kelle volitused kestavad viis aastat. Muudatusettepaneku kohaselt peab Rahvusringhäälingu

tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate hulgast nimetatavate liikmete arv olema ühe

liikme võrra suurem kui Riigikogus esindatud fraktsioonide arv. Selline lahendus piiritleb

selgelt nõukogu koosseisu kujundamise alused ning välistab võimaluse nimetada nõukogusse

määramata arvul täiendavaid eksperte.

Sättesse lisatav teine lause täpsustab, et fraktsioonide arvu hilisem vähenemine ei mõjuta juba

nimetatud asjatundjatest liikmete volituste kestust. Muudatuse eesmärk on tagada nõukogu

koosseisu stabiilsus ja liikmete volituste õigusselgus kogu ametiaja jooksul ning vältida

olukorda, kus fraktsioonide arvu muutumise tõttu tekiks vajadus nõukogu liikmeid

ennetähtaegselt tagasi kutsuda.

Kultuurikomisjon

Liina Kersna avas muudatusettepaneku arutelu ning küsis, kas seaduses tuleks sätestada,

kuidas väheneb asjatundjatest nõukogu liikmete arv fraktsioonide arvu vähenemisel või piisab

sellest, et vabanevat kohta enam ei täideta.

Tõnis Lukas sõnas, et ekspertliikmete arvu suurendamise ja koosseisu muutumise

mehhanism vajab põhjalikumat läbimõtlemist, eriti ajastuse ja võimalike mõjude osas

nõukogu sõltumatusele.

T. Lukas küsis, kas KUM on analüüsinud Leedu kogemust nõukogu koosseisu laiendamisel

ning hinnanud, kuidas vältida Eestis sarnaseid probleeme, sh Rahvusringhäälingu

politiseerimise riski. Andres Jõesaar vastas, et rahvusvahelisi mudeleid, sh Ungari, Poola, Leedu ja põhjanaabrite

kogemust, on analüüsitud väljatöötamiskavatsuse dokumentides. Eesti jaoks sobib kõige

paremini väljapakutud mudel.

Leedu puhul ei olnud põhiküsimus mitte nõukogu sõltumatus, vaid avalik-õigusliku

ringhäälingu ülesannete ja rahastusmudeli kujundamine enne poliitilisi otsuseid. Leedu

rahastusmudel osutus liiga optimistlikuks, mille tulemusel sai ringhääling ootamatult väga

suures mahus raha. See tõi kaasa pingeid seoses raha kasutamise põhjendatuse,

finantsjuhtimise ning avalik-õigusliku ja erameedia konkurentsisuhtega. A. Jõesaare sõnul

tekkis sellest omakorda surve muuta juhtimist rohkem kontrollitavaks, eelkõige rahakasutuse,

mitte sisu suunamise eesmärgil. Kuna kehtiv õigusraamistik ei võimaldanud juhte kiiresti

välja vahetada, kasvas poliitiline pinge ning kiirkorras kavandatud muudatused tekitasid

ühiskonnas tugeva vastuseisu.

Tekkinud olukorda analüüsis Leedu parlamendi kultuurikomisjon koos Leedu

10

meediaregulaatoriga. Tänaseks on Leedus olukord lahenenud. Loodetavasti leitakse vahend,

kuidas ühest küljest tagada, et avalik-õigusliku ringhäälingu ülesanded oleksid mõistlikud

finantsdistsipliini suhtes ning teisest küljest oleks tagatud juhi määramine sõltumatu protsessi,

mitte poliitilise soovi täitmisena.

A. Jõesaare hinnangul seisneb Leedu kogemuse õppetund vajaduses leida ühelt poolt tasakaal

avalik-õigusliku ringhäälingu finantsdistsipliini ja ülesannete selguse ning teiselt poolt

juhtimise sõltumatuse vahel.

Eerik-Niiles Kross tegi ettepaneku asendada „ühe liikme võrra suurem“ sõnadega „vähemalt

ühe liikme võrra suurem“, et vältida vastuolu olukorras, kus fraktsioonide arv väheneb, kuid

asjatundjatest liikmete arv ei vähene.

Liina Kersna märkis, et sõnastus „vähemalt ühe liikme võrra suurem“ annaks Riigikogule

liiga avara võimaluse nimetada nõukogusse täiendavaid eksperte. Muudatusettepanekus tuleks

selgelt sätestada ka mehhanism, kuidas vähendada ekspertliikmete arvu fraktsioonide arvu

vähenemisel. L. Kersna märkis ühe võimalusena, et sellisel juhul võiks Riigikogu tagasi

kutsuda ekspertliikme, kelle volitused lõpevad ajaliselt esimesena.

Kadri Kilveti sõnul seab ekspertliikmete ennetähtaegne tagasikutsumine fraktsioonide arvu

muutumise tõttu ekspertide volitused sõltuvusse poliitilistest protsessidest. See on vastuolus

eelnõu eesmärgiga tugevdada nõukogu sõltumatust ja suurendada asjatundjate rolli.

K. Kilvet selgitas, et kehtiv seadus lubab eksperdi tagasi kutsuda üksnes tema enda soovil või

juhul, kui ta ei vasta enam seadusest tulenevatele nõuetele ning vastava otsuse teeb Riigikogu.

K. Kilveti sõnul on tegemist tundliku küsimusega, sest ekspert peab kandideerides teadma,

kas viieaastane ametiaeg on tagatud. Lühema ametiaja võimalus võib vähendada kandidaatide

valmisolekut kandideerida.

Liina Kersna selgitas, et Riigikogu valimised toimuvad iga nelja aasta järel ja

ekspertliikmete volitused kestavad viis aastat. Seetõttu saaks kõnealune olukord puudutada

pigem liiget, kelle ametiaeg on lõppemas, mitte äsja nimetatud eksperti.

Tõnis Lukase sõnul kinnitab Leedu kogemus kiirustamise riske. T. Lukase arvamuse kohaselt

ei ole kavandatava mehhanismi sisu ja toimimine veel piisavalt läbi mõeldud, mistõttu tuleks

võtta aega terviklahenduse ettevalmistamiseks mitte käsitleda üksikküsimusi eraldi.

Eerik-Niiles Krossi arvamuse kohaselt võiks muudatusettepaneku põhimõte olla see, et

eksperte on poliitikutest ühe võrra rohkem ning fraktsioonide arvu vähenemisel väheneb

asjatundjatest liikmete arv pikema volituse tähtajaga liikme ametiaja lõppemisega.

Liina Kersna sõnul on muudatusettepaneku mõte, et fraktsioonide arvu vähenemisel eksperte

tagasi ei kutsuta, vaid nende arv väheneb loomulikul teel, jättes uue liikme nimetamata pärast

pikima ametiajaga eksperdi volituste lõppemist.

Tõnis Lukas juhtis tähelepanu olukorrale, kus ekspertliikmed on valitud näiteks paarikaupa

erinevatel aegadel, kuid fraktsioonide arvu vähenemisel oleks vaja vähendada nõukogu

koosseisu ühe liikme võrra.

Liina Kersna sõnas, et kavandatav mehhanism vajab põhjalikumat läbimõtlemist ning tegi

ettepaneku jätkata muudatusettepaneku arutelu komisjoni istungil neljapäeval, 4. juunil.

3. Täiendada eelnõu uue punktiga 3 ja sõnastada järgmiselt:

3) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

„(1¹) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud asjatundjad valitakse avaliku

konkursiga, mille kuulutab välja Riigikogu kultuurikomisjon.”;

11

Selgitus: Eelnõusse lisatakse uus punkt 3, millega täiendatakse ERHS § 14 lõikega 1¹.

Muudatuse eesmärk on tagada nõukogu liikmete valimise läbipaistvus, võrdsed võimalused

kandidaatidele ning avalikkuse usaldus nõukogu moodustamise vastu. Avaliku konkursi

korraldamise kohustuse seaduses sätestamine viib Rahvusringhäälingu nõukogu liikmete

valimise alused kooskõlla teiste avalik-õiguslike institutsioonide praktikaga, kus avalik

konkurss on seadusest tulenev nõue.

Kuigi praktikas toimub Rahvusringhäälingu nõukogu asjatundjatest liikmete valimine avaliku

konkursi kaudu, ei ole kehtiva regulatsiooni kohaselt Riigikogu kultuurikomisjonil kohustust

avalikku konkurssi korraldada. Seetõttu loob muudatus selge õigusliku aluse konkursi

läbiviimiseks ning tagab ühtse ja läbipaistva menetluse asjatundjatest liikmete valimisel.

Muudatuse eesmärk on ühtlasi tagada, et ka edaspidi ei sõltuks asjatundjatest liikmete

nimetamine üksnes poliitilisest otsustusest või poliitikute kaalutlusest, vaid toimuks avalikus

ja läbipaistvas menetluses selgete põhimõtete alusel.

ERHS § 2 lõige 4 sätestab, et käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse

haldusmenetluse seaduse (HMS) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Seega kui

kultuurikomisjon korraldab konkursi Rahvusringhäälingu nõukogu asjatundjate leidmiseks,

kohaldub HMS automaatselt ulatuses, mida ERHS ei reguleeri. HMS-i põhimõtete järgi

peavad konkursi tingimused olema ette teada, kõiki kandidaate tuleb kohelda võrdselt, tuleb

vältida huvide konflikti ning otsust põhjendada.

Kultuurikomisjon

Liina Kersna selgitas, et muudatusettepanek näeb ette ERR-i nõukogu asjatundjate valimise

avaliku konkursiga. Kuigi kultuurikomisjon on seda praktikas teinud, ei tulene see kehtivast

seadusest. Muudatuse eesmärk on tagada valiku läbipaistvus ja vähendada kahtlusi, nähes

ette, et konkursi tingimused on ette teada, kandidaate koheldakse võrdselt, välditakse huvide

konflikti ning valik otsustatakse põhjendatult.

Kadri Kilvet sõnas, et Riigikontroll on korduvalt juhtinud tähelepanu ekspertide valiku

ebaselgusele. Avaliku konkursi kohustus ja selle üldreeglite järgimine aitab kõrvaldada senise

kriitika ekspertide valiku läbipaistvuse kohta.

4. Lugeda eelnõu senine tekst „Eesti Rahvusringhäälingu seaduse §-i 14 täiendatakse lõikega

3 järgmises sõnastuses: „(3) Nõukogu koosseisus peavad olema esindatud mõlemad

sugupooled.“.“ punktiks 4 järgmises sõnastuses:

4) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Nõukogu koosseisus peavad võimaluse korral olema esindatud mõlemad sugupooled.“;

Selgitus: Lisatava lõikega kehtestatakse selgesõnaline ja siduv nõue, mille kohaselt peavad

nõukogu koosseisus olema võimaluse korral esindatud mõlemad sugupooled. Kehtiv ERHS

reguleerib Rahvusringhäälingu nõukogu koosseisu ja moodustamise korda, kuid ei sisalda

selgesõnalist nõuet soolise esindatuse tagamiseks. Samas on võrdne kohtlemine ning naiste ja

meeste võrdõiguslikkus üks põhiline inimõigus ja üldine hüve kõigis ühiskonnaelu

valdkondades. Mõlemast soost esindajad toovad otsustusprotsessi erinevaid kogemusi,

vaatenurki ja teadmisi, mis vähendab kallutatuse riski ning suurendab Rahvusringhäälingu

nõukogu laiapõhjalisust ja usaldusväärsust.

Soolise võrdõiguslikkuse seaduse (SoVS) § 9 lg 4 järgi peavad riigi- ja kohalike

omavalitsusüksuste asutuste poolt moodustatud komisjonides, nõukogudes ja teistes

kollegiaalsetes kogudes võimaluse korral olema esindatud mõlemad sugupooled. Käesoleva

muudatusega tuuakse nimetatud põhimõte sõnaselgelt ERHS-i, säilitades samas vajaliku

paindlikkuse olukordadeks, kus objektiivsetel põhjustel ei ole mõlema soo esindatust võimalik

tagada. Seetõttu sätestatakse nõue kujul „võimaluse korral“, mis on kooskõlas kehtiva õiguse

üldpõhimõtetega ning tagab normi praktilise rakendatavuse.

12

Kultuurikomisjon

Liina Kersna selgitas, et ettepanek puudutab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna eelnõu

sõnastust. Tuleb leida lahendus, mis täidab eelnõu eesmärki ja on samas realistlikult

rakendatav. Soolise võrdõiguslikkuse seaduse järgi peavad nõukogus võimaluse korral olema

esindatud mõlemad sugupooled. Sõnastus „võimaluse korral“ on vajalik olukordadeks, kus

mõlema soo esindajaid ei ole võimalik valida, näiteks kui esitatud kandidaadid on ainult ühest

soost. L. Kersna lisas, et kuigi selline olukord on praktikas ebatõenäoline, tuleb seaduses

arvestada ka selle võimalusega.

Madis Kallas selgitas, et eelnõu algne eesmärk oli tagada ERR-i nõukogus mõlema soo

esindatus. M. Kallase sõnul ei ole seda võimalik siduvalt nõuda fraktsioonide poolt

nimetatavate liikmete puhul, kuid ekspertliikmete osas võiks see olla seaduses täpsemalt

reguleeritud. Sõnastus „võimaluse korral“ ei vii eesmärki edasi. Kui algsest põhimõttest

loobutakse, on sotsiaaldemokraatidel keeruline toetada ka teisi muudatusi.

Helle-Moonika Helme sõnul ei ole avaliku konkursi korral põhjendatud eelistada või

välistada kandidaate soo alusel, kuna see võib minna vastuollu kandidaatide võrdse

kohtlemise põhimõttega. H.-M. Helme küsis, kuidas on sellisel juhul kavandatud tagada

mõlema soo esindatus olukorras, kus asjatundjad valitakse avaliku konkursiga ja kõiki

kandidaate tuleb kohelda võrdselt.

Liina Kersna selgitas, et avalikul konkursil tuleb kõiki kandidaate kohelda võrdselt, mistõttu

ei saa valikuprotsessis eelistada üht sugu. Soolise esindatuse põhimõtet on võimalik selgemalt

rakendada fraktsioonide poolt nimetatavate nõukogu liikmete puhul, kuna nende esitamise

kord on Riigikogu enda kujundada.

Helle-Moonika Helme leidis, et kultuurikomisjon ei saa teha fraktsioonidele ettekirjutusi

kandidaatide soo kohta ega võtta endale kohustust sekkuda fraktsioonide valikutesse soolise

võrdõiguslikkuse põhimõtte tagamiseks.

Madis Kallas rõhutas, et ettepanek puudutab mõlema soo, mitte üksnes naiste esindatust.

Mõlema soo esindatus annab nõukogule erinevaid kogemusi ja vaatenurki. Samas,

fraktsioonidele ei ole realistlik ette kirjutada, kumba sugu kandidaat esindama peab. M. Kallas

tõi näitena tippjuhtide nimetamise komisjoni praktika, kus kandidaatide valikul arvestatakse

soolise tasakaalu põhimõtet. Kui see põhimõte eelnõust välja jäetakse, kaotab eelnõu

sotsiaaldemokraatide jaoks oma mõtte.

Kadri Tali arvamuse kohaselt saab kultuurikomisjon oma nimetamispraktikas ise arvestada

soolise tasakaalu põhimõttega. Naiste suurem kaasamine juhtorganitesse ja tippspetsialistide

hulka aitab laiendada naiste võimalusi tipp-poliitikas ning tugevdada vastutuse võtmist.

Kadri Kilveti sõnul nii, nagu ringhäälinguseadus sätestab nõukogu liikmete nimetamise

alused, võib see ette näha ka nõuded nõukogu moodustamisele. Kindlasti ei ole vastuolu, kui

sätestada, et arvestada tuleb mõlema soo esindatuse põhimõtet. Selle rakendamine aga eeldab,

et fraktsioonis on esindatud mõlemad sugupooled. K. Kilvet lisas, et VV on esitanud samuti

sellekohase ettepaneku.

Liina Kersna sõnul on eesmärktagada nõukogus mõlema soo esindatus, kuid küsimus on

selle põhimõtte realistlikus rakendamises. L. Kersna lisas, et eelnõu ei nõua sugude võrdset

esindatust nõukogus.

5. Täiendada eelnõu uue punktiga 5 ja sõnastada järgmiselt:

5) paragrahvi 15 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

13

„4) töötab mis tahes meediateenuse osutaja juures juhtival ametikohal või muus tööalases

lepingulises suhtes, mis võimaldab osaleda selle tegevust, programmi või toimetuslikku sisu

puudutavate otsuste tegemisel või nende sisulisel suunamisel;“;

Selgitus: Eelnõu täiendatakse uue punktiga 5, millega muudetakse ERHS § 15 lõike 1 punki 4.

Kehtiv EHRS § 15 lõike 1 punkt 4 sätestab, et nõukogu liige ei või olla lepingulistes suhetes

mis tahes meediateenuse osutajaga, kuid see on osutunud praktikas liialt piiravaks nõudeks.

Rahvusringhäälingu nõukogu liikmete suhtes kehtivad kõrgendatud sõltumatuse nõuded

tulenevad avalik-õigusliku ringhäälingu eristaatusest ning vajadusest tagada avalikkuse

usaldus tema poliitilise ja institutsionaalse sõltumatuse vastu. Nõukogu liikme samaaegne

tööalane seotus meediateenuse osutajaga võib tekitada nii tegeliku kui ka näiva huvide

konflikti olukorras, kus isik osaleb meediateenuse osutaja tegevuse kujundamises või omab

selle kaudu avalikku mõjuvõimu.

Piirangu eesmärk ei ole välistada üksnes meediateenuse osutaja juhtorganite liikmeid. Mõju

avalikule arvamusele ja meediateenuse osutaja tegevusele ei piirdu üksnes juriidilise isiku

formaalse juhtimisega. Ka toimetajad, produtsendid, saatejuhid ning muud isikud, kes

osalevad sisuliste otsuste tegemisel või suunamisel, võivad mõjutada meediateenuse osutaja

tegevust viisil, mis seab kahtluse alla Rahvusringhäälingu nõukogu liikme sõltumatuse või

loob avalikkuses põhjendatud kahtluse erapooletuses.

Samuti tuleb arvestada korruptsioonivastase seaduse eesmärgiga vältida ametiseisundi ja

mõju korruptiivset kasutamist ning olukordi, kus ametiisiku positsioon võib anda kolmandale

isikule avaliku huvi seisukohast põhjendamatu eelise. Rahvusringhäälingu nõukogu liikme

tööalane seotus meediateenuse osutajaga võib sellise eelise tekkimist soodustada ka juhul, kui

isik ei kuulu meediateenuse osutaja juhtorganisse.

Muudatusettepanek hõlmab olukordi, kus isik töötab meediateenuse osutaja juures juhtival

ametikohal või muus tööalases lepingulises suhtes, mis võimaldab osaleda selle tegevust,

programmi või toimetuslikku sisu puudutavate otsuste tegemisel või nende sisulisel

suunamisel. Seega hõlmab piirang ka neid isikuid, kes ei kuulu formaalselt juhtorganitesse,

kuid osalevad sisuliselt programmi, toimetusliku sisu või muu meediategevuse kujundamises

või suunamises. Samas väldib pakutud sõnastus põhjendamatult laia piirangu kohaldamist

olukordadele, kus tegemist on üksikute või juhuslike kaastöödega, mis ei tekita püsivat huvide

konflikti ega sõltuvussuhet, näiteks üksikud arvamuslood, kultuurialased kaastööd või muu

juhuslik osalemine avalikus arutelus.

Tegemist ei ole õiguskorras erandliku lahendusega. Pakutud sõnastus kasutab hinnangulisi

õigusmõisteid, nagu otsuste tegemisel osalemine ja nende sisuline suunamine, mille

sisustamine toimub konkreetsete asjaolude pinnalt. Selliste kriteeriumide kasutamine ei

muuda normi kohaldamist ega kontrolli teostamist keeruliseks. Ka kehtiva õiguse alusel peab

Riigikogu kultuurikomisjon hindama nõukogu liikme sõltumatust ja võimalikke huvide

konflikte. Pakutud sõnastus ei loo sisuliselt uut kontrollikohustust, vaid täpsustab neid

asjaolusid, mida tuleb hinnata.

Praktikas on selliste asjaolude kontrollimine võimalik eelkõige kandidaadi enda esitatud

andmete ja tegevuse kaudu. Näiteks on üldjuhul objektiivselt tuvastatav, kus ja kellena isik

töötab, kas ta täidab produtsendi, peatoimetaja, saatejuhi või mõnd teist sisulist mõju omava

rolli ülesandeid, kas ta osaleb programmi, väljaande või muu meediasisu kujundamises oma

tööülesannete kaudu ning kas tema tööülesanded hõlmavad sisuliste otsuste tegemist või

nende suunamist.

Konkursi või kandidaatide esitamise menetluses tuleb kandidaadilt küsida kinnitust ja

kirjeldust selle kohta, kuidas ta vastab seaduses sätestatud tingimustele. Sealhulgas tuleb

kirjeldada ka tööalaseid ja muid seoseid meediateenuse osutajatega. Vajaduse korral tuleb

esitatud asjaolusid täiendavalt kontrollida või selgitada. Selline lähenemine on kooskõlas ka

haldusmenetluse seaduse põhimõtetega, mille kohaselt peab haldusorgan välja selgitama asja

lahendamiseks olulised asjaolud ega või piirduda üksnes formaalse kontrolliga.

Pakutud lahendus on kooskõlas ka Euroopa meediavabaduse määruse eesmärgiga tugevdada

avalik-õigusliku meedia sõltumatust ning vähendada huvide konfliktide ja välise mõjutamise

riske meedia juhtimisel. Avalik-õigusliku ringhäälingu juhtorganite sõltumatus eeldab, et

14

piirangud ei piirdu üksnes formaalsete juhtivate ametikohtadega, vaid hõlmavad ka neid

tööalaseid suhteid, mille kaudu isik osaleb sisuliselt meediategevuse või toimetusliku sisu

kujundamises. Ka sätte kujunemisloost nähtub, et eesmärk on olnud välistada mitte üksnes

juhtorgani liikmeks olemine, vaid ka sellised töölepingule sarnanevad või muud tööalased

suhted, mille kaudu võib tekkida püsiv lojaalsus- või sõltuvussuhe meediateenuse osutajaga.

Seetõttu ei ole põhjendatud piirata keelu kohaldumisala üksnes formaalselt juhtivatel

ametikohtadel töötavate isikutega.

Pakutud sõnastus võimaldab hõlmata ka neid juhtumeid, kus isik ei kuulu formaalselt

juhtorganitesse, kuid kes osalevad sisuliselt meediategevuse või toimetusliku sisu

kujundamises. Samal ajal ei laiene piirang olukordadele, kus isiku seos meediateenuse

osutajaga on juhuslik või vähese mõjuga ega tekita püsivat huvide konflikti ega sõltuvussuhet.

Lisaks on kandidaatide tööalaste seoste sisuline hindamine tavapärane osa nimetamise

menetlusest, eriti olukorras, kus ametikohaga kaasneb kõrgendatud sõltumatuse nõue. Kui

hiljem selgub, et nõukogu liige ei vasta seaduses sätestatud tingimustele, on olemas alus tema

tagasikutsumiseks vastavalt ERHS § 15 lõikele 3.

Kultuurikomisjon

Kadri Kilveti sõnul on seaduse kehtiv sõnastus, mis keelab nõukogu liikmel lepingulise suhte

mistahes meediateenuse osutajaga, liiga lai ja võib hõlmata ka ilmselgelt põhjendamatuid

olukordi. Selleks, et vältida põhjendamatut absoluutset keeldu ja muuta regulatsioon

mõistlikumaks, soovitakse piirang siduda üksnes tööalase lepingulise suhtega.

Kadri Tali arvamuse kohaselt on muudatus põhjendatud, sest valdkonna asjatundjal võib

samal ajal tekkida huvide konflikt, kui ta on seotud ERR-iga konkureeriva organisatsiooni

tegevusega. Näitena viitas ta oma varasemale kogemusele ERSO nõukogus, kus põrkusid

sama sihtrühma pärast konkureerivate üksuste huvid.

Eerik-Niiles Krossi sõnul tuleb lisaks toimetusliku sisu mõjutamisele arvestada ka

meediamajade majandustegevusega. Eelkõige konkurentsi reklaamitulu pärast, mis on üks

põhilisi pingeid ERR-i ja erameedia vahel.

Kadri Kilvet lisas, et eelnõu seletuskirjas saab selgitada, et arvestatakse ka

majandustegevust.

6. Täiendada eelnõu uue punktiga 6 ja sõnastada järgmiselt:

6) paragrahvi 15 lõiget 1 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) Eestis registreeritud erakonna juhtorgani liige, kui ta on käesoleva seaduse § 14 lõike 1

punktis 2 nimetatud asjatundja.”;

Selgitus: Eelnõusse lisatakse uus punkt 6, millega täiendatakse ERHS § 15 lõiget 1 punktiga

7. Muudatusettepanekuga kehtestatakse piirang, et Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna

tunnustatud asjatundja ei tohi olla Eestis registreeritud erakonna juhtorgani liige. Sarnane

nõue on kehtestatud ERHS-i § 24 lõike 4 punkti 6 kohaselt juhatuse liikmetele. Nõude

laiendamine asjatundjatest nõukogu liikmetele võimaldab paremini tagada poliitiliselt

tasakaalustatud nõukogu, mis on vaba ja sõltumatu avalik-õigusliku meedia toimimise

eelduseks. Piirang aitab tasakaalustada nõukogu koosseisu, tagada Rahvusringhäälingu

sõltumatust ja vähendada poliitilist mõju Rahvusringhäälingu strateegilisele juhtimisele.

Euroopa Liidus on avalik-õigusliku meedia sõltumatuse tagamiseks väga erinevad

õigusraamistikud. Kui kaitsemeetmeid ei ole või need ei ole piisavad, on oht, et

avalik-õigusliku meedia toimetustegevusse või juhtimisse sekkutakse poliitiliselt. Euroopa

meediavabaduse määruse üldtingimuste punkt 28 kohaselt võib avalik-õiguslike

meediateenuse osutajate sõltumatuse tagatiste puudumine või ebapiisavus kaasa tuua ka

stabiilsuse puudumise rahastamises, mis seab avalik-õiguslikud meediateenuse osutajad

15

poliitilise või täiendava poliitilise kontrolli ohtu. Sama määruse artikkel 5 lõiked 1 ja 2

kohustavad liikmesriikidel tagama, et avalik-õiguslikud meediateenuse osutajad on

toimetuslikult ja funktsionaalselt sõltumatud ning esitavad oma kasutajaskonnale erapooletul

viisil mitmekesist teavet ja arvamusi kooskõlas nende avaliku teenuse osutamise ülesandega

ning, et avalik-õigusliku meediateenuse osutaja juhi või juhtkonna liikmete ametisse

nimetamise ja ametist vabastamise korra eesmärk on tagada avalik-õiguslike meediateenuse

osutajate sõltumatus. Ka Euroopa Nõukogu on rõhutanud, et avalik-õigusliku meedia

juhtimine peaks olema sõltumatu ja erapooletu, et vältida lubamatut mõju poliitika

kujundamisele, diskrimineerivat kohtlemist ja võimsate rühmade, sealhulgas märkimisväärse

poliitilise või majandusliku mõjuvõimuga rühmade eeliskohtlemist. Samuti tuleb Riigikontrolli

hinnangul Rahvusringhäälingu nõukogu valimise läbipaistvust ja tasakaalustatust

suurendada.

Lausaline erakondlikku kuuluvuse piirang ei ole põhjendatud ning võib kaasa tuua olukorra,

kus valdkonna tunnustatud asjatundjate leidmine osutub keeruliseks. Erakonna juhtorganisse

kuulumise piirang on meediale poliitilise mõju avaldamise riski vaatest proportsionaalne.

Erakonna juhtorgani liige ei ole sõltumatu ning juhib poliitilise erakonna tegevust, esindab

erakonda, osaleb poliitilistel läbirääkimistel jne. Kuna nõukogus on juba poliitiliste jõudude

esindajad, siis on oluline, et valdkonna asjatundjad oleksid erapooletud ja ei oleks seotud

erakondade juhtorganitega.

Kultuurikomisjon

Kadri Kilvet selgitas, et tegemist on meediavabaduse määrusest tuleneva üldise juhtimise

sõltumatuse nõudega. Sama piirang kehtib juba praegu ERR-i juhatuse liikmetele.

Tõnis Lukas küsis, kuidas rakendub piirang juhul, kui nõukogu liige astub ametiaja kestel

näiteks erakonna juhtorganisse. T. Lukase sõnul tekib küsimus, milline on sellisel juhul

tagasikutsumise mehhanism ning kuidas toimida, kui Riigikogu enamus tagasikutsumist ei

toeta.

Kadri Kilvet vastas, et kui nõukogu liige ei vasta enam seaduses sätestatud nõuetele, tuleb

Riigikogul teha tema tagasikutsumise otsus.

Helle-Moonika Helme sõnul võibkavandatav mehhanism tekitada praktikas uusi probleeme

olukorras, kus nõukogu liige nimetatakse näiteks erakonna juhtorganisse või osutub hiljem

valituks Riigikokku. Enne muudatuse kehtestamist tuleb selgelt läbi mõelda, kuidas selliseid

olukordi tegelikus elus lahendada.

Kadri Kilvet selgitas, et seadus kohustab ning näeb ette kaks võimalust nõukogust

lahkumiseks: liikme enda algatusel või Riigikogu otsusel. Kui nõukogu liige valitakse

erakonna juhtorganisse, peaks ta seetõttu ise nõukogust lahkuma. Kilvet viitas samalaadse

näitena Varro Vooglaiu lahkumisele nõukogust.

7. Täiendada eelnõu uue punktiga 7 ja sõnastada järgmiselt:

7) paragrahvi 20 lõiget 2 täiendatakse teise ja kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Tasu maksmine toimub vastavalt nõukogu koosolekutest osavõtule. Kui kalendrikuus

nõukogu koosolekut ei toimu, tasu ei maksta.”.

Selgitus: Eelnõusse lisatakse uus punkt 7, millega täiendatakse ERHS § 20 lõiget 2 teise ja

kolmanda lausega. ERHS § 20 lõike 2 kohaselt makstakse nõukogu liikmetele tasu kahe

kuupalga alammäära ulatuses kuus ja nõukogu esimehele kolme kuupalga alammäära

ulatuses kuus. Täiendusega sätestatakse, et Rahvusringhäälingu nõukogu liikme tasu sõltub

tema osavõtust nõukogu koosolekutest ning kui kalendrikuus nõukogu koosolekut ei toimu,

tasu ei maksta. Koosolekul osalemise aega ei mõõdeta ning osalemine tuvastatakse nõukogu

koosoleku protokollis osalejana märkimise kaudu. Hääle andmine kirjalikult ei ole käsitatav

16

koosolekul osalemisena. Täiendusega tagatakse tasu maksmise õiglane põhimõte, sest

kehtivas õiguses puudub otsene seos tasu maksmise ja nõukogu liikme tegeliku panuse vahel.

Muudatus tagab, et tasu makstakse ainult aktiivse osalemise eest, mitte pelgalt ametikoha

täitmise eest.

Lisaks tõhustab muudatus nõukogu tööd ja vastutust. Nõukogu liikmete aktiivne osalemine on

oluline, et Rahvusringhäälingu juhtorgan täidaks oma ülesandeid tulemuslikult. Kui tasu

sõltub koosolekutel osalemisest, suureneb motivatsioon nõukogu töös aktiivselt osaleda ning

väheneb oht, et ametikoht jääb formaalseks. Muudatus viib süsteemi vastavusse tavapärase

heade tavade ja avaliku sektori praktikaga. Sarnane põhimõte, kus tasu makstakse vastavalt

osalemisele, kehtib mitmes teises avaliku sektori nõukogus ja komisjonis, nt Eesti

Rahvusraamatukogu ja Rahvusooper „Estonia“ nõukogudes. See aitab vältida avaliku raha

ebaotstarbekat kasutamist ja tagab avalike vahendite läbipaistvama kasutamise.

Juhul, kui kalendrikuus toimub mitu nõukogu koosolekut, ei tähenda see mitmekordse kuutasu

maksmist. Sellisel juhul tuleb sama kuutasu arvestada proportsionaalselt vastavalt toimunud

koosolekutele ja nendel osalemisele. Teisisõnu ei muutu ühe kalendrikuu eest makstava tasu

kogusumma sõltuvalt koosolekute arvust.

Täpsustus, mille kohaselt tasu ei maksta kalendrikuus, mil nõukogu koosolekut ei toimu, on

vajalik õigusselguse tagamiseks. Kehtiv regulatsioon lähtub kuupõhisest tasustamisest ning

üksnes tasu sidumine koosolekutest osavõtuga ei välista piisavalt selgelt tasu maksmist

koosoleku puudumise korral.

Liina Kersna sõnas, et teiste avalik-õiguslike nõukogude praktika ei ole ühtne: osa seob

nõukogu liikme tasu osavõtuga, osa lähtub püsivast vastutusest. Teema teeb tundlikuks ka

asjaolu, et ERR-i nõukogu liikmete tasu on võrreldes teiste nõukogudega kõrge. L. Kersna

tõstatas küsimuse, kuidas rakendada põhimõtet olukorras, kus ühes kuus toimub mitu

koosolekut ning mõnel kuul koosolekut ei toimu.

Kadri Kilvet sõnas, et muudatusettepanekus toodud samalaadne tasustamispõhimõte on

kasutusel ka riigi sihtasutustes. Tasu makstakse koosolekul osalemise eest ning puudumise

korral tasu ei maksta.

Liina Kersna sõnul seisneb vahe selles, kas nõukogu liige puudub koosolekult või koosolekut

ei toimu. L. Kersna sõnul on tegemist erineva tasustamispõhimõttega, mille toimimist

kinnitab ka Rahvusooper Estonia nõukogu praktika.

Kadri Tali sõnas, et tegemist on vastutusega, mida nõukogu liige kannab, sh varaline

vastutus. Eestis küll ei ole loodud pretsedenti, aga nõukogu liikme vastutus ei kao suvega, kui

koosolekuid ei toimu.

Liina Kersna arvamuse kohaselt võiks ERR-i nõukogu tasustamise põhimõte olla kooskõlas

teiste avalik-õiguslike nõukogude praktikaga.

Kadri Kilvet sõnas, et algses variandis seoti tasu üksnes koosolekul osalemisega ning selle

sõnastuse juurde on võimalik tagasi pöörduda.

Liina Kersna sõnas, et komisjon jätkab muudatusettepanekute arutelu oma istungil 4. juunil.

7. Vabariigi Valitsuse algatatud keeleseaduse, riigilõivuseaduse ning põhikooli- ja

gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (740 SE) teise lugemise ettevalmistamine

Liina Kersna avas päevakorrapunkti arutelu.

L. Kersna selgitas, et kultuurikomisjon tegi ettepaneku võtta keeleseaduse eelnõu teise

lugemise arutelu täiskogu päevakorrast välja, et anda võimalus jätkata läbirääkimisi

„lõunaeesti keelte“ esindajatega. 19 Riigikogu liikme esitatud muudatusettepanek ei leidnud

17

komisjonis toetust, samas kui kultuurikomisjoni kompromissettepanek leidis konsensusliku

heakskiidu. L. Kersna sõnul kohtuti esmaspäeval Haridus- ja Teadusministeeriumis (HTM)

Riigikogu liikmete muudatusettepaneku esindajate ning võru ja seto keele esindajatega, et

otsida lõunaeesti keele küsimuses ühist lahendust. Kohtumise tulemusel lepiti kokku, et

kultuurikomisjon paneb Riigikogu liikmete muudatusettepaneku uuesti hääletusele ning teeb

oma muudatusettepanekus sõnastusliku täpsustuse, asendades sõnad „kohalik keelekuju“

sõnadega „piirkondlik erikuju“.

Lisaks täiendati muudatusettepaneku seletuskirja, et rõhutada ühemõtteliselt: keeleteadlaste

hinnangul on lõunaeesti keelealal kasutatavate eesti keele erikujude ühendnimetus „lõunaeesti

keel“. Seletuskirjas on eraldi välja toodud nii põhjaeesti kui lõunaeesti erikujud ning

märgitud, et võru, seto, mulgi ja tartu murdekeelt käsitatakse ühiselt lõunaeesti keelena.

Samuti täpsustati kultuurikomisjoni muudatusettepaneku sõnastust sätestades, et riik toetab

eesti keele piirkondlike erikujude kaitset, kasutamist ja arendamist ning et asjaomasel

keelealal võib kasutada kirjakeelt ja samasisulist teksti vastavas erikujus.

L. Kersna lisas, et eelnõu menetlusega edasiliikumiseks on komisjon valmis hääletama uuesti

Riigikogu liikmete muudatusettepanekut, et võimaldada selle üle arutelu ja hääletust täiskogu

istungil, kui ka kultuurikomisjoni ettepaneku üle.

1. Täiendada eelnõu §-i 1 uute punktidega 1 ja 2 (muutes järgnevate punktide numeratsiooni)

järgmises sõnastuses:

,,1) paragrahvi 3 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

,,(3) Riik toetab eesti keele piirkondlike erikujude (edaspidi murdekeel) ja eesti keele

piirkonnakeele ehk lõunaeesti piirkonnakeele, milleks on võru, seto, mulgi ja tartu keel

(edaspidi lõunaeesti piirkonnakeel) kaitset, kasutamist ja arendamist.”;

1) paragrahvi 4 lõike 1 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

,,Murdekeele ja lõunaeesti piirkonnakeele põlisel kasutusalal võib kirjakeele normi

kohasele tekstile lisada samasisulise teksti vastavas murdekeeles või lõunaeesti

piirkonnakeeles.”;”.

Selgitus: Muudatusettepaneku eesmärgiks on tagada eesti keele mitmekesisuse kaitse,

tunnustades ja toetades lõunaeesti keelt kui põlist piirkonnakeelt. Muudatusettepanek

lähtub kogukondade ja keeleteadlaste korduvatest taotlustest anda lõunaeesti

keelevariantidele (võru, seto, mulgi ja tartu keel) tugevam seadusandlik staatus ning

sätestada keeleseaduses lõunaeesti keel eesti keele piirkonnakeelena. Nii põhiseadus kui

keeleseadus näevad ette, et riigikeeleks on eesti keel. Põhiseaduse preambul sätestab

kohustuse tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine. Lõunaeesti keel kuulub eesti

keele ajaloolise ja kultuurilise mitmekesisuse hulka ning ei asetu muudatusettepanekuga

eesti keele kõrvale. Lõunaeesti keele tunnustamine eesti keele piirkonnakeelena tagab

selle kestlikkuse ja arengu ning aitab tugevdada paikkondlikku kultuurilist identiteeti.

Ando Kiviberg

Juku-Kalle Raid

Andrus Seeme

Mait Klaassen

Maido Ruusmann

Anti Allas

Riina Sikkut

Ants Frosch

Rain Epler

Helle-Moonika Helme

18

Irja Lutsar

Riina Solman

Lauri Läänemets

Tiit Maran

Reili Rand

Andre Hanimägi

Lauri Hussar

Madis Kallas

Leo Kunnas

Selgitus: Kultuurikomisjon muudatusettepanekut ei toetanud: 0 poolt; 4 vastu (Liina Kersna,

Margit Sutrop, Kadri Tali, Signe Kivi); 2 erapooletut (Madis Kallas, Vadim Belobrovtsev);

1 liige ei hääletanud (Tõnis Lukas). Kultuurikomisjon tegi kompromissettepaneku – vt

muudatusettepanek nr 2.

Haridus- ja Teadusministeerium selgitas, et mõistavad ettepanekut, mis on kantud soovist

tugevdada eesti keele piirkondlike erikujude kaitset. Kogukondade mureks on aastaid olnud,

et Eesti eri paigus kõneldavate eesti keele keelekujud on kaitstud vaid deklaratiivselt.

Haridus- ja Teadusministeerium peab vajalikuks eesti keele erikujude kaitsele enam

tähelepanu pöörata ja on välja töötamas toetusmeedet eesti keele piirkondlike erikujude õppe

soodustamiseks üldhariduses. Ministeeriumi selgituse kohaselt on oluline tõsta teadlikkust

keelerikkusest, toetada koole õppevaraga, pakkuda juhendatud tuge ja koolitust õpetajatele

ning teisi toetavaid tegevusi ning seetõttu on koostöös ministeeriumi, keeleteadlaste ja

keeletoimetajatega ette valmistatud kultuurikomisjoni muudatusettepanek nr 2, mida ka

Haridus- ja Teadusministeerium toetas.

Haridus- ja Teadusministeerium tõi välja ka põhjalikumad selgitused muudatuse osas.

Selgituse kohaselt on muudatus vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) aluspõhimõtetega,

riivab ühtset riigikeele staatust ning nõuaks realiseerimiseks põhiseaduse muutmist või

vähemalt põhiseaduspärasuse hindamist Riigikohtu koosseisu tasandil. "Piirkonnakeele"

mõiste sissetoomine tekitab õigusliku murendatuse, mis ohustab riigi ühtset inforuumi ja

haridusasutuste üleminekut eestikeelsele õppele.

Nii põhiseadus, kui kehtiv KeeleS § 3 lg 3 (murdekeelte kaitse) tagab juba piisava kaitse eesti

keele rikkusele. "Piirkonnakeele" mõiste on juriidiliselt avamata, mis toob ebaselguse PS § 6

ja § 52 (asjaajamiskeel on eesti keel) süsteemi.

1. Vastuolu riigikeele ühtsuse ja jagamatuse põhimõttega (PS § 6 ja KeeleS § 3)

PS § 6 sätestab imperatiivselt: „Eesti riigikeel on eesti keel.“ See säte ei tunne ega luba

riigikeele siseseid paralleelseid „keeli“, mis ei ole eesti keele piirkondlikud erikujud ehk

murdekeeled.

Riigikeele ühtsuse murendamine ja õiguslik konflikt: Luues seaduse tasandil uue

keelelis-õigusliku kategooria, mis ei ole murre (KeeleS § 3 lg 3 muudatuse kohaselt), riivab

see riigikeele monoliitsust. Kui "lõunaeesti keel" defineeritakse seaduses eraldi keelena, võib

tekkida argument, et see ei ole enam PS § 6 tähenduses "eesti keel", vaid midagi muud. Tekib

küsimus, kuhu see paigutub riigikeele suhtes. Muudatusettepaneku tegijad on oma selgituses

öelnud, et piirkonnakeel ei asetu eesti keele kõrvale. Luuakse juriidiline konstruktsioon, kus

on mõeldud, et riigikeele sees eksisteerib teine, iseseisev „piirkonnakeel“. Muudatus ei näe

regulatsioonina ette lõunaeesti keele paiknemist, kuid regulatsioon ei parandaks ka olukorda,

sest õiguslikus mõttes ei saa keel koosneda keeltest. Õigusselgus nõuab ühtset halduskeelt,

õiguslikult ei saa üks keel olla osa teisest.

Samuti ei tunne PS mõistet "piirkonnakeel" ning see on otseses vastuolus PS §-ga 6, mis

eeldab eesti keele kui riigikeele ühtsust. KeeleS § 3 lg 2 tunnistab iseseisva keelena vaid eesti

viipekeelt. Muude keelekujude nimetamine „keelteks“ (nt võru keel vs võru murre) väljaspool

19

murdekeele mõistet tähendab juriidiliselt uue iseseisva keele tunnustamist riigikeele sees, mis

on vastuolus PS § 6 käsitlusega, mis ütleb, et Eestis on üks keel.

Hierarhiline ebaloogilisus: konstruktsioon, kus riigikeele sees on „piirkonnakeel“, mis

omakorda koosneb teistest „keeltest“ (mitte murretest), tekitab vastuolu nii juriidilise- kui ka

tavaloogikaga. See ei vasta nõudele, et seadus peab olema selge ja ühetähenduslik. Kui

seadus eristab „lõunaeesti piirkonnakeelt“ tavalisest „murdekeelest“, jääb selgusetuks nende

õiguslik staatuse vahe ja rakendusala, mis on vastuolus põhimõttega, et seadus peab olema

täpne ja ühetähenduslik. Kuna lõunaeesti keel on murrete koosseisust väljas, siis ei saa sellele

automaatselt kehtida murrete kohta käiv regulatsioon. Õiguslik staatus ja rakendusala tuleb

eraldi reguleerida, mis tähendab, et rakendustasandil vajab iga samm eraldi regulatsiooni,

näiteks:

Kas ametnik peab piirkonnas lõunaeesti keelt oskama?

Kas dokumente võib esitada lõunaeesti keeles?

Kas kohanimed peavad olema kahes keeles või võivad olla eraldi?

Kas koolid peavad pakkuma lõunaeesti keeles õpet?

Kas kohtumenetluses võib (peab?) kasutama lõunaeesti keelt?

Võõrkeeleks liigitumine: Nagu eelnevalt märgitud, siis tuues sisse termini: „eesti keele

piirkonnakeel ehk lõunaeesti piirkonnakeel, milleks on võru, seto, mulgi ja tartu keel

(edaspidi lõunaeesti keel)„ antakse lõunaeesti keelele piirkonnakeelena juriidiliselt iseseisev

keele staatus. KeeleS § 5 lg 1 kohaselt on iga muu keel peale eesti keele ja eesti viipekeele

võõrkeel. Muudatusettepanek ei sätesta täiendavalt, mida täpsemalt on mõeldud. Defineerides

lõunaeesti variandid eraldiseisvate „keeltena“, mis ei ole eesti keele murded (ettepanekus

eristus sõnaga „ja“), muutuksid need kehtiva seaduse normidest lähtuvalt juriidiliselt

võõrkeelteks. See tooks kaasa absurdse olukorra, kus põlistele eesti keele kuju kasutajatele

laieneksid võõrkeele piirangud (KeeleS § 16).

Vastuolu kirjakeele normiga: Kui piirkonnakeeltele antakse „staatus“ väljaspool murdekeele

mõistet, tekib õiguslik vaakum, sest lõunaeesti keel ei ole murre ega riigikeel (kirjakeele

normi tähenduses). Lõunaeesti keele staatus jääb väljapoole KeeleS § 4 raamistikku, tekitades

õigusliku määramatuse ametlikus asjaajamises (KeeleS § 10). Kuna KeeleS § 4 lg 2 tunneb

vaid ühtset kirjakeele normi, jääb piirkonnakeelte kasutus ametlikus teabes reguleerimata.

Eelnevast tulenevalt rikub ettepanek PS §-st 13 tulenevat õigusselguse põhimõtet – isikul

puudub kindlus, millisele standardile peab vastama avalik teave (KeeleS § 16). Tekib vastuolu

KOKS § 41 lg-ga 3 (koosmõjus KeeleS § 11), mis annab loa kasutada sisemise asjaajamise

keelena püsielanike enamiku keelt (mis pole eesti keel).

Säte vajaks täiendust, et võimaldada piirkonnakeele kasutamist volikogu ja valitsuse töös ka

siis, kui tegemist ei ole "vähemusrahvuse keelega" või "võõrkeelega", vaid eesti keele

piirkondliku erikujuga. Selleta jääb piirkonnakeel KOKS § 41 lg 2 range eestikeelsuse nõude

alla.

Järelevalve võimatus: Keeleametil puudub õiguslik alus teostada riiklikku järelevalvet

(KeeleS § 30) ja rakendada sanktsioone (KeeleS § 33, § 35), kui puudub piirkonnakeele norm.

See muudab keelekaitse deklaratiivseks ja kontrollimatuks.

2. Teiseks põrkub seadusandja kokku võrdsusõiguse riivega: PS § 12 keelab

diskrimineerimise rahvuse ja keele alusel. Kui teatud piirkonna elanikele antakse keelelised

privileegid pelgalt põhjenduse alusel, mis puudutab identiteedi määratlemist, on see?

vastuolus KeeleS § 2 lg 2 proportsionaalsuse põhimõttega teiste Eesti elanike suhtes. Selline

eristamine peab olema põhjendatud, avalikes huvides ja proportsionaalne (KeeleS § 2 lg 2).

Kui teaduslikult ei ole selge, miks näiteks mulgi või tartu erikujud väärivad „keele“ staatust

enam kui saarte või rannikumurded, on see vastuolus PS §-st 12 tuleneva võrdse kohtlemise

põhimõttega.

20

Olemasolev KeeleS § 3 lg 3 (murdekeelte toetamine) on piisav ja põhiseadusega kooskõlas

olev meede kohaliku kultuuri kaitseks. Plaanis on täiendavad meetmed, sh õiguslikud (PGS);

3. Mõju haridussüsteemile ja õppekeelele (PGS)

Lõunaeesti keele defineerimine eraldiseisva keelena (mitte murdekeelena) tooks kaasa olulisi

muudatusi põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) rakendamisel:

• Õppekeele kohustuslikkus: PGS § 21 lg 1 kohaselt on kooli õppekeel eesti keel. Kui

lõunaeesti keel defineeritakse seaduse tasandil eraldiseisva keelena, tekiks surve

käsitleda seda õppekeelena sarnaselt eesti keelega.

• Riiklik õppekava: PGS § 15 lg 3 loetleb kohustuslikud õppeained (nt keel ja kirjandus:

eesti keel, kirjandus). Kui lõunaeesti keel tõstetakse murde staatusest keele staatusse,

tekitab see õigusliku ootuse selle lülitamiseks riiklikku õppekavasse eraldiseisva

keelena, mis muudaks kehtivat haridusstandardit ja suurendaks õpilaste koormust

viisil, mis ei pruugi olla kooskõlas PGS-is sätestatud nominaalse õppeajaga (PGS §

15 lg 5). Selline analüüs ja arutelu on toimumata.

• Üleminek eestikeelsele õppele: Seadus sätestab ranged tähtajad üleminekuks

eestikeelsele õppele (PGS § 100¹⁵, § 100¹⁶). Eraldiseisva piirkonnakeele juriidiline

legitimeerimine võib luua õigusliku konflikti, kus piirkonnakeelt hakatakse kasutama

eesti keele kui riigikeele asemel, mis ei pruugi olla kooskõlas eestikeelsele õppele

ülemineku eesmärkidega.

Kokkuvõte

Ministeeriumi seisukoht on, et muudatusettepanek tekitab vastuolu põhiseadusega, kuna see

riivab õigusselguse põhimõtet (PS § 10, § 13), tekitades ebaselgust riigikeele (PS § 6)

mõistes, ametliku asjaajamise alustes ja hakkab mõjutama üleminekut eestikeelsele õppele.

Murrete defineerimine iseseisvate „keeltena“ riigikeele sees ilma selge regulatiivse

vajaduseta ei ole kooskõlas PS preambulis ja §-s 6 sätestatud riigi kohustusega kaitsta ühtset

eesti keelt. Ministeeriumi õiguslik argumentatsioon põhineb asjaolul, et põhiseaduse

preambul koos §-ga 6 toetab murdekeeli. Murrete defineerimine eraldiseisvate

„piirkonnakeeltena“ loob juriidilise ebaselguse. See hägustab piiri riigikeele ja murde vahel,

tekitab vastuolusid PGS-is sätestatud õppekeele põhimõtetega ning võib viia olukorrani, kus

ühtne ametlik asjaajamine ja haridusruum murenevad, olles seega vastuolus PS §-st 6

tuleneva riigikeele konsolideeriva funktsiooniga.

Liina Kersna selgitas, et Riigikogu liikmete muudatusettepaneku jõudmiseks täiskogu

hääletusele on vaja vähemalt kahte poolthäält, ning pani selle hääletusele.

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (muudatusettepaneku poolt 4: Madis Kallas,

Vadim Belobrovtsev, Kadri Tali, Helle-Moonika Helme; vastu 3: Margit Sutrop, Liina

Kersna, Eerik-Niiles Kross; erapooletuid 0).

Tõnis Lukas ei hääletanud.

Liina Kersna lisas, et kui Riigikogu täiskogu toetab esitatud ettepanekut, siis tuleb eelnõu

teine lugemine katkestada.

2. Eelnõus teha järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

21

„(3) Riik toetab eesti keele piirkondlike erikujude kaitset, kasutamist ja arendamist. Eesti

keele piirkondlik erikuju on põhjaeesti või lõunaeesti ajaloolisel keelealal kujunenud

keelekuju.“;

2) paragrahvi 4 lõike 1 viimane lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Eesti keele piirkondliku erikuju põlisel kasutusalal võib kirjakeele normi kohasele tekstile

lisada samasisulise teksti vastavas erikujus.“.

Selgitus: Kultuurikomisjoni muudatusettepanek lähtub kogukondade ja keeleteadlaste

taotlustest anda piirkondlikele keelekujudele tugevam seadusandlik staatus ja teha vahet eesti

keele põhjaeesti ja lõunaeesti erikujudel. Ajaloolisel põhjaeesti keelealal on eesti keele

erikujudest ja lõunaeesti sugemetest kujunenud ühine kirjakeel. Seeläbi on need keelekujud

kirjakeelele sarnasemad ja realiseerunud eesti keele kirjakeeles. Lõunaeesti keeleala erikujud

on kujunenud eesti keelest eristuvamaks ning säilitanud eripärad neljas regioonis. Nendeks

on seto, võru, mulgi ja tartu murdekeel. 2024. aasta jaanuaris valminud nelja keeleteadlase

hinnangus on teadlased rõhutanud, et riiklikku tähelepanu ja toetust väärivad ja vajavad kõik

eesti murded. Samas toovad teadlased lõunaeesti murdekeelte puhul esile nende erinevat

põlvnemist läänemeresoome keelest, suuremat erinevust eesti kirjakeelest kui ka praegust

sotsiolingvistilist olukorda, mistõttu vajaksid lõunaeesti murdekeeled erilist tähelepanu.

Keeleteadlaste hinnangul on lõunaeesti keelealal esinevate eesti keele erikujude

ühendnimetuseks lõunaeesti keel.

Siinkohal tuleb märkida, et keele elujõud sõltub keele kasutajaskonna elujõust. Nii võib

aktiivsest kasutusest kadunud keel mõne aktiivse inimese toel teha uut tõusu (nt hiiu -,

rannakeel) ja sestap on pilt eesti keele piirkondlike erikujude kasutuse osas õnneks pidevas

muutumises.

Seni kasutusel olnud murdekeele terminit on eesti keele piirkondlike erikujude kohta KeeleS-is

kasutatud alates 2011. aastast teadliku otsusena. Murdekeele terminit pole omaks võetud

kõigis kogukondades ja just murdekeele määratlusest loobumiseks on keele staatuse

küsimused tõusetunud. Kuna murdekeele terminile ei ole kõikides kogukondades toetust,

loobutakse muudatusettepanekuga sellest terminist keeleseaduses. Kasutusele jääb

piirkondliku erikuju mõiste ja täpsustatakse, et eesti keelel on piirkondlikud erikujud, mis on

põhjaeesti ja lõunaeesti ajaloolisel keelealal kujunenud ning kehtima jääb oluline põhimõte,

et kõiki keelekujusid koheldakse võrdselt. Seega on oluline rõhutada, et eesti keele erikujud

jagunevad põhjaeesti ja lõunaeesti keelealade erikujudeks. Põhjaeesti erikujudeks on näiteks

Kihnu, Saare, Hiiu, Muhu, Kodavere, Kuusalu, Lüganuse ja Jõhvi murdekeel. Lõunaeesti

erikujudeks Võru, Seto, Mulgi ja Tartu murdekeel, mida koos nimetatakse lõunaeesti keeleks.

Keeleteaduslikult on eesti keele erikujud murded. Samas on keeleteadlased selgitanud, et

keel-sõna ei pea vaid kitsas tähenduses mõistma ning iga kogukond on õigustatud oma murret

ka keeleks pidama.

Viimase rahvaloenduse andmetel oli 2021. a murdekeele kõnelejaid keskmiselt ca 15%

eestikeelsest elanikkonnast. Suurimad murdekeele rühmad on võru, saare, seto, tartu ja mulgi

murdekeele kõnelejad. Kihnu ja teisi murdekeeli kõneleb arvuliselt väiksem rühm, kuna nende

kasutusala regioonid ongi väiksemad, kuid on siiski tähelepanu vääriva kõnelejate arvuga.

Mida noorem on sihtrühm, seda väiksem on murdekeeles kõnelejate osakaal ühiskonnas. Kui

võrrelda viimase kahe rahvaloenduse andmestikku, siis perioodil 2011–2021 on murdekeelte

kõnelejate hulk kasvanud 23%. 2011. a rahvaloenduse andmetel hindas ca 131 000 inimest, et

oskab mõnda murdekeelt, siis 2021. a rahvaloendusel oli selliseid inimesi juba ca 160 000.

Murdekeelte kõnelejate arvu kasv viitab murdekeele oskuse väärtustamisele, mis täna on

kasvutrendis ja vajab jätkuvalt riigi toetusmeetmeid. Oluline on süsteemne ja järjepidev tugi.

Kultuurikomisjoni esitatav muudatusettepanek on alternatiiv Riigikogu liikmete poolt esitatud

muudatusettepanekule, millega oleks loodud juriidiline konstruktsioon, kus riigikeele sees

eksisteerib teine, iseseisev „piirkonnakeel“ ja see läheb vastuollu PS § 6 käsitlusega, mis

22

ütleb, et Eesti riigikeel on eesti keel. „Piirkonnakeele“ termini osas tuleks lähtuda Euroopa

regionaal- ja vähemuskeelte hartast, mille kohaselt peetakse regionaal- ehk piirkonna- ja

vähemuskeelteks elanikkonna enamuse kasutatava(te)st keel(t)est eristuvat keelt ning seda

isegi siis, kui nende kõnelejate arv on väike. Sisserännanute keeli või riigikeele murdeid ei

peeta regionaal- või vähemuskeelteks. Euroopa regionaal- ja vähemuskeelte harta komisjon

on korduvalt täheldanud, et Eestil on põhjust kaaluda mitmetele keeltele regionaal- ehk

piirkonnakeele staatuse andmist. Komisjoni hinnangul võiks nende keelte hulka kuuluda nt

vene keel, aga mitte ükski eesti keele piirkondlik erikuju. Regionaal- ehk piirkonnakeele

staatuse andmisel tuleb kaaluda ka ohtu Eesti julgeolekule ning sisemisele ja välisele rahule.

Põhiseaduse preambul sätestab kohustuse tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine.

Eesti keele piirkondlikud erikujud kuuluvad eesti keele ajaloolise ja kultuurilise

mitmekesisuse hulka. Eelnõu eesmärk on arendada, säilitada ja kaitsta eesti keelt ning tagada

selle kasutus peamise suhtluskeelena kõigis avaliku elu valdkondades (KeeleS § 1). Eelnõu

eesmärk on kooskõlas KeeleS §-ga 1 arendada, säilitada ja kaitsta eesti keelt selle kogu

rikkuses. Eesti keele piirkondlikud erikujud ehk kõik murdekeeled on ka põhiseaduse kaitse

all.1

PS § 12 sätestab kõigi võrdsuse seaduse ees ja keelab diskrimineerimise keele tunnuse alusel.

Sellest tulenevalt kohtleb riik kõiki eesti keele piirkondlikke erikujusid (nii põhjaeesti kui ka

lõunaeesti keelekujusid) võrdselt. KeeleS § 3 lg 3 muudatus rõhutab, et riik toetab kõigi

erikujude kaitset ja kasutamist.

Muudatusettepanekuga ei võeta keeleseaduses kasutusele uusi termineid. Hea õigusloome ja

normitehnika eeskirja (HÕNTE) järgi peab seaduseelnõu keel olema selge, ühetähenduslik ja

täpne (§ 15 lg 2) ning seaduseelnõus kasutatakse kehtivas õiguses ja reguleeritavas

valdkonnas tuntud ja enamlevinud termineid (HÕNTE § 17 lg 1; HÕNTE § 18). Eelnõus

loobutakse keeleseaduses sõnast "murdekeel" ja jäädakse mõiste "eesti keele piirkondlik

erikuju" juurde. See teenib ühtlasi eesmärki vältida hierarhilist suhtumist

keelevariatsioonidesse. See tagab PS § 49 sätestatud õiguse säilitada oma rahvuskuuluvus ja

sellega seonduv kultuuriline identiteet viisil, mis ei alaväärista ühtegi piirkonda. Kohaldub ka

üldine kaitse ja õigus kasutada eesti keele piirkondlikku erikuju ametliku asjaajamise lisana

(KeeleS § 4 lg 1) võrdselt kõigile murretele (nt hiiu või kihnu keel).

Eesti keele rikkalikest erikujudest saab ülevaate erinevatest:

allikatest: https://www.emakeeleselts.ee/valjaanne/eesti-murded-ja-kohanimed/

https://arhiiv.eki.ee/murded/kiiker/. Muudatusettepanekus toodud lahendus ei muuda ka senist

teaduslikku käsitlust eesti keele piirkondlikest erikujudest.

Muudatus tagab ühtse inforuumi säilimise, säilitades nõude, et ametlik keelekasutus peab

vastama eesti kirjakeele normile (KeeleS § 4 lg 1). Piirkondlike erikujude kasutamine on

lubatud paralleelselt, lisades samasisulise teksti, mis toetab kohalikku kultuuripärandit, kuid

ei asenda riigikeelt. See on kooskõlas ka kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega, mille

kohaselt on asjaajamiskeeleks eesti keel (KOKS § 41 lg 1).

Muudatus on proportsionaalne ja põhjendatud meede avalikes huvides (KeeleS § 2 lg 2), et

tagada eesti keele elujõulisus ja kultuuriline mitmekesisus. See ei loo uusi õiguslikke erisusi,

mis riivaksid isikute võrdsust, vaid täpsustab riigi kohustust toetada eesti keele ajaloolisi

vorme kooskõlas PS preambuli ja riigikeele staatusega.

Kultuurikomisjoni ettepanek leidis toetust häältega: 7 poolt (Liina Kersna, Margit Sutrop,

Signe Kivi, Madis Kallas, Vadim Belobrovtsev, Kadri Tali, Tõnis Lukas); 0 vastu; 0

erapooletut.

Kultuurikomisjon

1 https://pohiseadus.ee/sisu/3475

23

Liina Kersna selgitas, et kultuurikomisjoni muudatusettepanekuga püüti leida Riigikogu

liikmete ettepanekule alternatiivne lahendus, mis tooks piirkondlikud erikujud seaduses

selgemalt esile. Kuna lõunaeesti keel on nüüd eelnõu seletuskirjas sõnaselgelt nimetatud, pani

ta kultuurikomisjoni muudatusettepaneku uuesti hääletusele.

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (muudatusettepaneku poolt 5: Liina Kersna,

Erik-Niiles Kross, Madis Kallas, Margit Sutrop, Kadri Tali; vastu: 0; erapooletuid: 0)

Tõnis Lukas, Vadim Belobrovtsev ja Helle-Moonika Helme ei hääletanud.

Liina Kersna tegi ettepaneku võtta eelnõu täiskogu päevakorda 10.06.2026 ning teha

ettepanek teine lugemine lõpetada. Kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta

eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 17.06.2026

Otsustati:

7.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 10.06.2026 (konsensus: Vadim

Belobrovtsev, Helle-Moonika Helme, Madis Kallas, Liina Kersna, Eerik-Niiles Kross, Tõnis

Lukas, Margit Sutrop, Kadri Tali).

7.2. Teha ettepanek teine lugemine lõpetada (konsensus: Vadim Belobrovtsev, Helle-Moonika

Helme, Madis Kallas, Liina Kersna, Eerik-Niiles Kross, Tõnis Lukas, Margit Sutrop, Kadri

Tali).

7.3. Kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia

läbi lõpphääletus 17.06.2026 (konsensus: Vadim Belobrovtsev, Helle-Moonika Helme, Madis

Kallas, Liina Kersna, Eerik-Niiles Kross, Tõnis Lukas, Margit Sutrop, Kadri Tali).

8. Info ja muud küsimused

Infot ei esitatud ning muid küsimusi ei tõstatatud

(allkirjastatud digitaalselt)

Liina Kersna

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Merje Noorlind

protokollija

Riigikogu kultuurikomisjoni

istungi protokoll nr 157

Tallinn, Toompea ja videosild Esmaspäev, 01. juuni 2026

Algus 11.10, lõpp 13.00

Juhataja: Liina Kersna (esimees)

Protokollija: Merje Noorlind (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Vadim Belobrovtsev, Helle-Moonika Helme, Madis Kallas, Eerik-Niiles

Kross (Signe Kivi asendusliige), Tõnis Lukas, Margit Sutrop, Kadri Tali

Komisjoni ametnikud: Carina Rikart (nõunik-sekretariaadijuhataja), Helena Pihlakas (nõunik)

Kutsutud: Haridus- ja Teadusministeeriumi kesk- ja kutsehariduse osakonna

osakonnajuhataja Ülle Matsin, õigusosakonna õigusnõunik Indrek Kilk, õigusosakonna

õigusnõunik Marili Lehtmets (3. päevakorrapunkt);

Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna vanemnõunik Kristi Raudmäe,

õigusosakonna õigusnõunikud Maarja-Liisa Vahi ja Marili Lehtmets, osakonna nõunik Tiina

Laidvee (4. päevakorrapunkt);

Kultuuriministeeriumi meedianõunik Andres Jõesaar (Teams) ja õigusnõunik Kadri Kilvet (6.

päevakorrapunkt);

Haridus- ja Teadusministeeriumi keelepoliitika osakonna nõunik Kätlin Kõverik ning

õigusosakonna õigusnõunik Margit Kiin (7. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

Liina Kersna tegi ettepaneku täiendada töönädala päevakorra kavandit esmaspäeval, 1. juunil

päevakorrapunktiga 2:

Vabariigi Valitsuse algatatud riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seaduse ning

spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (824 SE) teise lugemise ettevalmistamine.

Lisaks tegi L. Kersna ettepaneku täiendada töönädala päevakorda istungiga neljapäeval, 4.

juunil kl 14.00 päevakorrapunktiga 1:

1. Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu

(819 SE) teise lugemise ettevalmistamine

2. Info ja muud küsimused

Tõnis Lukas tegi ettepaneku täiendada töönädala päevakorda Isamaa fraktsiooni algatatud

laulu- ja tantsupeoseaduse eelnõuga (598 SE).

Liina Kersna sõnas, etlaulu- ja tantsupeoseaduse muudatusettepanekud ning Eesti

Kooriühingu poolt saadetud ettepanekud on edastatud Kultuuriministeeriumile (KUM)

arvamuse andmiseks ning tagasiside ei ole veel saabunud. L. Kersna lisas, et enne KUM

seisukoha saabumist ei ole otstarbekas laulu- ja tantsupeoseadust töönädala päevakorda lisada.

Tõnis Lukas nõustus, et eelnõu lisatakse töönädala päevakorda järgmisel nädalal.

2

Liina Kersna tegi ettepaneku kinnitada töönädala päevakord järgmiselt:

Komisjoni istung esmaspäev, 1.06.2026 kell 11.10

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Vabariigi Valitsuse algatatud riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seaduse ning

spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (824 SE) teise lugemise ettevalmistamine

3. Vabariigi Valitsuse algatatud kutseõppeasutuse seaduse ning põhikooli- ja

gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (830 SE) teise lugemise ettevalmistamine

4. Vabariigi Valitsuse algatatud kõrgharidusseaduse, Eesti Vabariigi haridusseaduse ja

ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (849 SE) teise lugemise ettevalmistamine

5. Kultuurikomisjoni algatatud Riigikogu otsuse „Riigikogu liikmest Eesti

Rahvusringhäälingu nõukogu liikme nimetamine“ eelnõu esitamine

6. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Jaak Aabi, Ester Karuse, Tanel Kiige, Andre

Hanimäe, Züleyxa Izmailova algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse

eelnõu (819 SE) teise lugemise ettevalmistamine

7. Vabariigi Valitsuse algatatud keeleseaduse, riigilõivuseaduse ning põhikooli- ja

gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (740 SE) teise lugemise ettevalmistamine

8. Info ja muud küsimused

Komisjoni istung teisipäev, 2.06.2026 kell 14.00

1. Ülevaade Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu 2025. aasta tegevusaruandest

2. Rahvaraamatukogu seaduse eelnõu (877 SE) teise lugemise ettevalmistamine

3. Info ja muud küsimused

Komisjoni istung neljapäev, 4.06 kell 14.00

1. Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu

(819 SE) teise lugemise ettevalmistamine

2. Info ja muud küsimused

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala muudetud töökava (konsensus: Vadim Belobrovtsev, Madis Kallas,

Liina Kersna, Eerik-Niiles Kross, Tõnis Lukas, Margit Sutrop, Kadri Tali).

2. Vabariigi Valitsuse algatatud riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide

seaduse ning spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (824 SE) teise lugemise

ettevalmistamine

Liina Kersna teatas, et Madis Kallas on 3. juunil lähetuses ning ei saa osaleda täiskogu

istungil. L. Kersna tegi ettepaneku määrata Madis Kallase asemel 824 SE juhtivkomisjoni

esindajaks komisjoni esimees.

Otsustati:

2.1. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Liina Kersna (konsensus: Vadim Belobrovtsev,

Helle-Moonika Helme, Madis Kallas, Liina Kersna, Eerik-Niiles Kross, Tõnis Lukas, Margit

Sutrop, Kadri Tali).

3. Vabariigi Valitsuse algatatud kutseõppeasutuse seaduse ning põhikooli- ja

gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (830 SE) teise lugemise ettevalmistamine

Liina Kersna avas päevakorrapunkti arutelu.

L. Kersna sõnas, et Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) ettepanekul on eelnõule

lisandunud üks muudatusettepanek.

3

1. Eelnõus teha järgmised muudatused:

1.1. Muuta eelnõu § 1 punktis 2 esitatud kutseõppeasutuse seaduse § 25 lõiget 42 ja sõnastada

järgmiselt:

”(42) Õpilaskandidaat järjestab gümnaasiumid või nende õppesuunad ja kutseõppeasutuste

õppekavad, millele ta esitab vastuvõtuavaldused, oma eelistustest lähtudes pingeritta. Kool

võib õpilaskandidaadi eelistuste järjestust kooli vastuvõtmisel arvestada, kui kooli vastuvõtu

tingimustes ja korras on sätestatud, et õpilaskandidaadi eelistuste järjestust arvestatakse.

1.2. Muuta §-s 3 esitatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 27 lõige 32 ja sõnastada

järgmiselt:

”(32) Õpilaskandidaat järjestab sisseastumisel gümnaasiumid või nende õppesuunad ja

kutseõppeasutuste õppekavad oma eelistustest lähtudes pingeritta. Gümnaasium võib

õpilaskandidaadi eelistuste järjestust kooli vastuvõtmisel arvestada, kui kooli vastuvõtu

tingimustes ja korras on sätestatud, et õpilaskandidaadi eelistuste järjestust arvestatakse.”;

Eelnõus: 1) paragrahvi 25 täiendatakse lõigetega 42 ja 43 järgmises sõnastuses:

„(42) Õpilaskandidaat järjestab hariduse infosüsteemi elektroonilises keskkonnas

vastuvõtuavaldusi, esitades gümnaasiumid ja kutseõppeasutused või nende õppesuunad või

erialad oma eelistustest lähtudes. Kool võib õpilaskandidaadi valikut vastuvõtmisel

arvestada, kui kooli vastuvõtu tingimustes ja korras on sätestatud, et õpilaskandidaadi valikut

arvestatakse.

Eelnõus: 1) paragrahvi 27 täiendatakse lõikega 32 järgmises sõnastuses:

„(32) Õpilaskandidaat järjestab sisseastumisel gümnaasiumid ja kutseõppeasutused või nende

õppesuunad või erialad oma eelistustest lähtudes pingeritta. Gümnaasium võib

õpilaskandidaadi valikut kooli vastuvõtmisel arvestada, kui kooli vastuvõtu tingimustes ja

korras on sätestatud, et õpilaskandidaadi valikut arvestatakse.“;

Selgitus:

Sätte sõnastust on vajalik täpsustada, et eristada selgelt gümnaasiumide õppesuundi ja

kutseõppeasutuste õppekavasid. Õpilaskandidaat saab vastuvõtus järjestada oma eelistused

gümnaasiumide või nende õppesuundade osas ning kutseõppeasutuste õppekavade lõikes.

Täpsustus on vajalik, kuna kutseõppeasutustes toimub vastuvõtt õppekavale, mitte õppekava

õppesuundadele. Kutsekeskhariduses on rakendumas laiapõhjalised õppekavad, mille raames

tehakse õppesuuna või spetsialiseerumise valik õpingute käigus (esimese õppeaasta lõpus või

teisel õppeaastal). Muudatuse sõnastus aitab vältida sätte vääriti tõlgendamist ning tagada, et

regulatsioon oleks kooskõlas kutsehariduse õppekavade ülesehituse ja vastuvõtupraktikaga.

Mõiste „õppesuund“ saab olla käesolevas sättes kasutatav üksnes gümnaasiumihariduse

kontekstis.

Kultuurikomisjon

Ülle Matsini sõnul teeb HTM ettepaneku ühtlustada sõnastus õppekavade järjestamiseks,

kuna laiapõhjalistes kutseõppekavades astutakse valdkondlikule õppekavale, mitte üksikule

erialale. Selliselt vastab tekst tegelikule valikukorrale ja väldib segadust.

Tõnis Lukas küsis täpsustust terminite kohta.Kui kutsekoolis toimub esmalt laiemale

suunale astumine ning õppekava valik hiljem, siis kas ühe suuna piires võib valida kuni kolm

õppekava või on võimalik valida ka eri suundade vahel.

Marili Lehtmets selgitas, et muudatusega täpsustatakse kandideerimise loogikat. Õpilane

astub õppekavale, mitte kitsale erialale. Uutel laiapõhjalistel kutsekeskhariduse õppekavadel

4

toimub suuna- või spetsialiseerumisvalik hiljem. Tavaliselt esimese aasta lõpus või teise aasta

alguses. Nii välditakse vääriti mõistmist, nagu toimuks vastuvõtt juba spetsialiseerumisele.

Tõnis Lukase sõnultuleb selgelt välja öelda, et kutsehariduses on õppekava laiem ja suund

kitsama tähendusega. Võrreldes üldharidusega võib see mõte jääda ebaselgeks, mistõttu peab

sõnastus olema ühemõtteline. T. Lukas küsis, kas muudatus on läbi räägitud Eesti Kutseõppe

Edendamise Ühingu ja Eesti Koolijuhtide Ühendusega.

Ülle Matsin kinnitas, et on läbi räägitud.

Liina Kersna pani muudatusettepaneku hääletusele.

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Liina Kersna, Vadim

Belobrovtsev, Helle-Moonika Helme, Madis Kallas, Eerik-Niiles Kross, Tõnis Lukas, Margit

Sutrop, Kadri Tali)

Carina Rikart lisas teadmiseks, et Madis Kallase palvel on eelnõu seletuskirja lisatud ka

selgitus, mis puudutab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 28 lõike 1 punktis 7 sätestatud

koolist väljaarvamise alust.

4. Vabariigi Valitsuse algatatud kõrgharidusseaduse, Eesti Vabariigi haridusseaduse ja

ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (849 SE) teise lugemise ettevalmistamine

Liina Kersna avas päevakorrapunkti arutelu. L. Kersna sõnul tehti eelnõu menetlemise

käigus ettepanek muuta integreeritud õppe korraldus ülikoolide jaoks paindlikumaks.

Kehtivas kõrgharidusseaduses on kinnine loetelu õppekavadest, mida tuleb õpetada

integreeritult. Nimetatud loetelus on ka proviisoriõpe, mis võetakse käesoleva eelnõuga

loetelust välja selleks, et proviisoriõpet saaks õpetada ka 3+2 süsteemis. L. Kersna lisas, et

ülikoolid toetasid kaasamisarutelul paindlikumat korraldust ja sõnastust, kuid ei saavutatud

kokkulepet, kuidas säilitada 3+2 süsteemi valdavus, andes samal ajal ülikoolidele rohkem

otsustusõigust. Tartu Ülikoolil ja Hariduse Kvaliteediagentuuril oli ettepanekuid, kuid nende

läbitöötamine vajab rohkem aega. L. Kersna sõnul on oluline kevadistungjärgul seadus vastu

võtta ning naasta teema juurde tagasi sügisistungjärgul.

L. Kersna sõnas, et eelnõule on esitatud üks mitmest alamuudatusest koosnev

muudatusettepanek:

1. Eelnõus teha järgmised muudatused:

1.1. Muuta eelnõu § 1 ja täiendada seda uue punktiga 11 (muutes järgnevate punktide

numeratsiooni) järgmises sõnastuses:

„11) paragrahvi 21 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kutseõppe korraldamisele rakenduskõrgkoolis kohaldatakse kutseõppeasutuse

seaduses sätestatut osas, mis käsitleb:

1) õppekava;

2) õppekorraldust, välja arvatud õpilase koolist väljaarvamine;

3) õpetajaid, välja arvatud kutseõppeasutuse seaduse § 38 lõigetes 7 ja 8 sätestatu;

4) rahastamist;

5) kutseõppe läbiviimise õigust.“;“

1.2.Täiendada eelnõu uue §-ga 3 (muutes järgnevate §-de numeratsiooni) järgmises

sõnastuses:

„§ 3. Kutseõppeasutuse seaduse muutmine

5

Kutseõppeasutuse seaduse § 141 lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõna „kuue“ sõnaga

„seitsme“.“.

1.3. Eelnõu pealkiri muudetakse ja sõnastatakse:

„Kõrgharidusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus“

Selgitus: Haridus- ja Teadusministeeriumi ettepanek. Muudatusega muudetakse

kõrgharidusseaduse § 21 lõiget 5. Seaduseelnõuga täpsustatakse kõrgharidusseaduse § 21

lõiget 5, et vältida kutseõppeasutuse seaduses sätestatud kutseõpetajate karjäärimudeli

põhjendamatut laienemist rakenduskõrgkoolidele.

Rakenduskõrgkoolide akadeemiliste ametikohtade ja tasustamise süsteem põhineb

kõrghariduse õppejõudude karjäärimudelil ning erineb sisuliselt kutseõppeasutustes

kohaldatavast õpetajate karjäärimudelist. Praktikas õpetavad rakenduskõrgkoolides sageli

samad õppejõud nii kõrgharidusõppes kui ka kutseõppes. Kutseõpetajate karjäärimudeli

kohaldamine rakenduskõrgkoolides looks olukorra, kus ühe ja sama töötaja suhtes tuleks

rakendada kahte erinevat karjäärimudelit ja tasustamise loogikat, mis ei ole kooskõlas

rakenduskõrgkoolide töökorralduse ega akadeemiliste ametikohtade süsteemiga ning

suurendab õiguslikke ja tööõiguslikke riske. Rakenduskõrgkoolide õppeprorektorite nõukogu

on sellele probleemile tähelepanu juhtinud.

Seetõttu nähakse ette, et rakenduskõrgkoolide puhul ei kohaldata kutseõppeasutuse seaduse §

38 lõigetes 7 ja 8 sätestatud kutseõpetajate karjäärimudelit ning säilitatakse

rakenduskõrgkoolide ühtne akadeemiliste ametikohtade süsteem.

Samuti jäetakse § 21 lõike 5 loetelust välja kutseõppe kvaliteedi hindamist käsitlevad sätted.

Rakenduskõrgkoolides toimuv kutseõppe kvaliteeti hinnatakse edaspidi kõrghariduse

institutsionaalse akrediteerimise raames, mis võimaldab hinnata õpet tervikuna ning väldib

paralleelsete kvaliteedihindamise süsteemide rakendamist samas asutuses.

Muudatus suurendab õigusselgust, väldib regulatiivset dubleerimist ning on kooskõlas

rakenduskõrgkoolide toimeloogikaga.

Haridus- ja Teadusministeeriumi ettepanek. Kutseõppeasutuse seaduse § 14¹ lõike 1

muudatuse eesmärk on ühtlustada kutseõppe kvaliteedi hindamise periood kõrghariduse

institutsionaalse akrediteerimise perioodiga. Kehtiva kõrgharidusseaduse § 38 lõike 2 kohaselt

korraldatakse kõrgkooli institutsionaalne akrediteerimine vähemalt kord seitsme aasta jooksul.

Samal ajal sätestab kutseõppeasutuse seaduse § 141 lõige 1 kutseõppe kvaliteedi hindamise

sageduseks üks kord kuue aasta jooksul.

Kuna rakenduskõrgkoolide puhul loobutakse edaspidi kutseõppe eraldiseisvast kvaliteedi

hindamisest ning kutseõppe kvaliteeti hakatakse hindama institutsionaalse akrediteerimise

raames (KHaS § 21 lg 5 muudatus), on vajalik viia hindamistsüklid vastavusse.

Hindamisperioodi pikendamine seitsmele aastale tagab haridussüsteemi ülese ühtse

välishindamise rütmi, vähendab õppeasutuste halduskoormust ning võimaldab Haridus- ja

Noorteametil (KutÕS § 141lg 2) ja Kõrghariduse Kvaliteediagentuuril (KHaS §37 lg 2)

planeerida ressursse efektiivsemalt ja sünkroniseeritult. Muudatus toetab haridusvaldkonna

välishindamise terviklikku käsitlust, kus institutsiooni võimekust hinnatakse samadel alustel

ja sagedusega sõltumata pakutavatest õppetasemetest.

Kutseõppe kvaliteedi hindamise perioodi pikendamine seitsmele aastale toetab

kvaliteedihindamise terviklikku käsitlust haridusvaldkonnas, kus põhirõhk on õppeasutuse

regulaarsel enesehindamisel kokku lepitud kvaliteedikriteeriumite alusel ning väline

tagasiside kord seitsme aasta jooksul pakub asjatundlikku arengutuge. Hindamisperioodi

pikendamine loob ühtse välishindamise rütmi, vähendab õppeasutuste halduskoormust ning

survet riigieelarvele. Vastavalt kvaliteedihindamise heale tavale viib Eesti Hariduse

Kvaliteediagentuur (HAKA) hindamisperioodi jooksul ellu ka õppeasutuse arengut toetavaid

järeltegevusi, mille raames hinnatakse muuhulgas õppeasutuse toimetulekut välishindamisel

tehtud ettepanekutega ning luuakse võimalusi õppida nii üksteiselt kui rahvusvahelistest

praktikatest. Senised kutseõppe kvaliteedihindamise tulemused kinnitavad, et õppeasutustes

6

on välja kujunenud toimivad kvaliteedisüsteemid ning pidev parendamine on

organisatsioonikultuuri loomulik osa.

Kultuurikomisjon

Kristi Raudmäe lisas, et muudatusettepanek käsitleb kutseõppe korraldamist

rakenduskõrgkoolides. Selle kohaselt hakatakse kutseõppe kvaliteeti edaspidi hindama

institutsionaalse akrediteerimise raames ning hindamisperiood pikeneb kuue aasta asemel

seitsmele, et ühtlustada see kõrghariduse süsteemiga. Samuti ei kohaldata

rakenduskõrgkoolides kutseõpetajate karjäärimudelit, kuna kõrgkoolid ei pidanud seda oma

korralduse jaoks asjakohaseks.

Liina Kersna küsis, kas rakenduskõrgkoolides ei kohaldata kutseõpetajate karjäärimudelit

samamoodi nagu teistes kutsekoolides.

Marili Lehtmets selgitas, et rakenduskõrgkoolid palusid jätta kohaldamata kutseõpetajate

karjäärimudeli, kuna see ei sobi nende töökorraldusega. Samas jäävad kehtima

kutseõppeasutuse seaduse kvalifikatsiooninõuded ja muud õpetajaid puudutavad sätted.

Liina Kersna küsis, kas ei ole tegemist ebavõrdse kohtlemisega.

Marili Lehtmets vastas, et rakenduskõrgkoolidele kahe karjäärimudeli paralleelne

rakendamine, kus sama isik on ühtaegu nii pedagoog kui ka õpetaja astmel, tekitaks segadust.

Tõnis Lukase sõnul ei ole veenev väita, et muudatus on õpetajatele soodne, sest õppejõudude

palk on kõrghariduses olnud probleem juba varem ning rakenduskõrgkoolide kutseõpetajate

olukord võib jääda ebaselgeks. T. Lukas küsis, kas on kindel, et rakenduskõrgkoolide

kutseõpetajad ei kaota selle muudatuse tõttu palgas ega staatuses.

Marili Lehtmets vastas, et rahastus on tagatud miinimummäära alusel ning

rakenduskõrgkoolidele antakse kutseõppe pakkumiseks ka diferentseerimiskomponent. M.

Lehtmets lisas, et tal puudub teadmine, kas rakenduskõrgkoolid maksavad palka vähem, kui

riik selleks raha annab.

Kristi Raudmäe täiendas, et rakenduskõrgkoolidest pakuvad kutseõpet väikeses mahus ainult

tervishoiukõrgkoolid. Enamik spetsialistidest töötavad paralleelselt ka sektoris ning

palgaandmetes võib täiskoormuse arvestuses esineda erinevusi. Tervishoiukõrgkoolidesse on

jõudnud töötasude tõstmiseks lisaraha nii 15%-lise kasvu kui ka konsensuseleppe rahastuse

kaudu. K. Raudmäe kinnitas, et kõrgkoolid ise soovisid seda muudatust, et vältida kahe

arvestussüsteemi paralleelset rakendamist.

Liina Kersna pani muudatusettepaneku hääletusele.

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Liina Kersna, Vadim

Belobrovtsev, Helle-Moonika Helme, Madis Kallas, Eerik-Niiles Kross, Tõnis Lukas, Margit

Sutrop, Kadri Tali)

Kristi Raudmäe sõnas teadmiseks, et HTM-is on ettevalmistamisel kõrgharidusseaduse

muudatuse väljatöötamiskavatsus ühisõppekavade rakendamiseks. Sellega seoses on kavas

arutada ka integreeritud õppe küsimusi. Väljatöötamiskavatsus loodetakse saata välja suve

lõpus.

Liina Kersna tänas HTM kolleegehea koostöö eest.

L. Kersna tegi ettepaneku võtta eelnõu täiskogu päevakorda 10.06.2026 ning teha ettepanek

7

teine lugemine lõpetada. Kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu

päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 17.06.2026

Otsustati:

4.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 10.06.2026 (konsensus: Vadim

Belobrovtsev, Helle-Moonika Helme, Madis Kallas, Liina Kersna, Eerik-Niiles Kross, Tõnis

Lukas, Margit Sutrop, Kadri Tali).

4.2. Teha ettepanek teine lugemine lõpetada (konsensus: Vadim Belobrovtsev, Helle-Moonika

Helme, Madis Kallas, Liina Kersna, Eerik-Niiles Kross, Tõnis Lukas, Margit Sutrop, Kadri

Tali).

4.3. Kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia

läbi lõpphääletus 17.06.2026 (konsensus: Vadim Belobrovtsev, Helle-Moonika Helme, Madis

Kallas, Liina Kersna, Eerik-Niiles Kross, Tõnis Lukas, Margit Sutrop, Kadri Tali).

5. Kultuurikomisjoni alatatud Riigikogu otsuse „Riigikogu liikmest Eesti

Rahvusringhäälingu nõukogu liikme nimetamine“ eelnõu esitamine

Liina Kersna avas päevakorrapunkti arutelu.

Riigikogu liikme Evelin Poolametsa nimetamine Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmeks

tuleneb senise nõukogu liikme Varro Vooglaiu lahkumisest Eesti Konservatiivse

Rahvaerakonna fraktsioonist. Riigikogu juhatus registreeris vastava avalduse 14. mail 2026.

L. Kersna tegi ettepaneku esitada eelnõu täiskogule 01.06.2026. Juhul, kui Riigikogu juhatus

võtab eelnõu menetlusse ja määrab selle juhtivkomisjoniks kultuurikomisjoni, teha ettepanek

võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 10. juunil 2026 ning määrata

juhtivkomisjoni esindajaks Liina Kersna.

Otsustati:

5.1 Esitada eelnõu täiskogule 01.06.2026 (konsensus: Vadim Belobrovtsev, Helle-Moonika

Helme, Madis Kallas, Liina Kersna, Eerik-Niiles Kross, Tõnis Lukas, Margit Sutrop, Kadri

Tali)

5.2 Juhul, kui Riigikogu juhatus võtab eelnõu menetlusse ja määrab selle juhtivkomisjoniks

kultuurikomisjoni, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus

10. juunil 2026 (konsensus: Vadim Belobrovtsev, Helle-Moonika Helme, Madis Kallas, Liina

Kersna, Eerik-Niiles Kross, Tõnis Lukas, Margit Sutrop, Kadri Tali)

5.3 Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Liina Kersna (konsensus: Vadim Belobrovtsev,

Helle-Moonika Helme, Madis Kallas, Liina Kersna, Eerik-Niiles Kross, Tõnis Lukas, Margit

Sutrop, Kadri Tali)

6. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Jaak Aabi, Ester Karuse, Tanel Kiige,

Andre Hanimäe, Züleyxa Izmailova algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse

muutmise seaduse eelnõu (819 SE) teise lugemise ettevalmistamine

Liina Kersna avas päevakorrapunkti arutelu.

L. Kersna lisas, et tänaseks aruteluks on täpsustatud nõukogu liikmeskonda puudutavate

muudatusettepanekute võimalikud sõnastused.

1. Täiendada eelnõu uue punktiga 1 (muutes järgnevate punktide numeratsiooni) ja sõnastada

järgmiselt:

1) paragrahvi 13 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

8

„Rahvusringhääling annab Riigikogu kultuurikomisjonile ülevaate oma tegevusest kord

aastas.”;

Selgitus: Eelnõu täiendatakse uue punktiga 1, millega muudetakse Eesti

Rahvusringhäälinguseaduse (ERHS) §-i 13 kolmandat lauset. Kehtiv ERHS § 13 kolmas lause

sätestab, et nõukogu esitab Riigikogu kultuurikomisjonile kirjaliku ja suulise aruande oma

tegevusest üks kord aastas, kuid see ei ole praktikas sellisel kujul rakendunud. Muudatus

asendab formaalse aruandekohustuse paindlikuma ülevaate andmise kohustusega ning viib

regulatsiooni kooskõlla tegeliku praktikaga. Samuti arvestab muudatus asjaolu, et komisjon ei

teosta seaduse alusel järelevalvet Rahvusringhäälingu nõukogu tegevuse üle.

Kultuurikomisjon

Liina Kersna sõnul on kultuurikomisjonis kujunenud juba varasemalt tavaks, et oma

tegevusest annavad ülevaate nii Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) nõukogu kui ka juhatus.

Tõnis Lukas küsis, mille alusel tuuakse ERR-i seaduse tervikmuudatuse asemel praegu

menetlusse üksiksätted ning miks ei ole Riigikogu menetlusse jõudnud Vabariigi Valitsuse

poolt ettevalmistatud eelnõu.

Liina Kersna sõnul saab komisjon menetleda üksnes esitatud eelnõusid. Eesti

Rahvusringhäälingu seaduse tervikmuudatus ei ole Riigikokku jõudnud, sest Vabariigi

Valitsus (VV) ei ole seda veel oma päevakorda võtnud. Kuna käesolev eelnõu puudutab

ERR-i nõukogu liikmeid, käsitletakse selle eelnõu raames üksnes nõukogu liikmeid

puudutavaid muudatusi.

Tõnis Lukas märkis, et muudatusettepanek 1 ei puuduta nõukogu liikmeid, vaid käsitleb

aruandlust.

Liina Kersna nõustus, et kehtiv seadus võimaldab jätkata senise praktikaga ning seetõttu võib

muudatusettepanekust loobuda.

Tõnis Lukas küsis, kas Kultuuriministeeriumis (KUM-is) ette valmistatud ERR-i seaduse

eelnõu on esitatud VV-le või mitte.

Kadri Kilvet kinnitas, et KUM esitas eelnõu valitsusele 17. jaanuaril. K. Kilvet viitas

muudatusettepanekule 1 ning lisas, et kehtivas seaduses on selles punktis ebaloogilisus, mis

oleks mõistlik parandada.

Kadri Tali tegi ettepaneku käsitleda muudatusettepanekut käesoleva eelnõu menetluses.

Helle-Moonika Helme tegi ettepaneku oodata tervikeelnõu jõudmist Riigikokku ja käsitleda

muudatusi terviklikult, mitte kiirustada üksikküsimustega.

Kadri Kilvet selgitas, et tervikeelnõu on KUM poolt põhjalikult ette valmistatud, läbinud

kõik kohustuslikud kooskõlastusetapid ja seda on tutvustatud ka fraktsioonidele.

K. Kilvet lisas, et Euroopa meediavabaduse määrus võeti vastu 7. mail 2024 ning selle sätted

kohalduvad alates 8. augustist 2025. Määrus käsitleb muu hulgas avalik-õigusliku

ringhäälingu juhtimise sõltumatust ja rahastamise põhimõtteid. Nõuete täitmata jätmine võib

Eestile tuua kaasa rikkumismenetluse. Seetõttu on põhjendatud liikuda edasi vähemalt nende

muudatustega, mis aitavad tagada vastavuse määrusest tulenevatele nõuetele.

Tõnis Lukase arvamuse kohaselt tulekslisaks nõukogu koosseisule käsitleda ka ERR-i

rahastamismudelit ja sõltumatuse tagamise küsimusi, millele on varem korduvalt tähelepanu

juhitud. T. Lukase sõnul võiks kaaluda ka pikemaajalise rahastuskorra või halduslepingu

sätestamist ning menetleda käesoleva eelnõu raames ka teisi pakilisi küsimusi, et vältida

9

hilisemaid probleeme, sh võimalikku rikkumismenetlust.

Liina Kersna märkis, et rahastamisküsimust oleks asjakohane arutada tervikeelnõu raames,

mitte laiendada käesolevat eelnõu ulatuslikumaks.

L. Kersna ettepaneku jätta muudatusettepanek 1 loetelust välja ning menetleda laiemaid

muudatusi ERR-i tervikeelnõu saabumisel.

2. Täiendada eelnõu uue punktiga 2 ja sõnastada järgmiselt:

2) paragrahvi 14 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) esindajad Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate hulgast, kelle

arv peab olema ühe liikme võrra suurem kui Riigikogus esindatud fraktsioonide arv ja kelle

volitused kestavad viis aastat. Fraktsioonide arvu vähenemisel asjatundjatest liikmete arv ei

vähene.”;

Selgitus: Eelnõu täiendatakse uue punktiga 2, millega muudetakse ERHS § 14 lõike 1 punkti

2. Kehtiv EHRS § 14 lõike 1 punkt 2 sätestab, et Rahvusringhäälingu nõukogusse nimetatakse

neli asjatundjat Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate hulgast,

kelle volitused kestavad viis aastat. Muudatusettepaneku kohaselt peab Rahvusringhäälingu

tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate hulgast nimetatavate liikmete arv olema ühe

liikme võrra suurem kui Riigikogus esindatud fraktsioonide arv. Selline lahendus piiritleb

selgelt nõukogu koosseisu kujundamise alused ning välistab võimaluse nimetada nõukogusse

määramata arvul täiendavaid eksperte.

Sättesse lisatav teine lause täpsustab, et fraktsioonide arvu hilisem vähenemine ei mõjuta juba

nimetatud asjatundjatest liikmete volituste kestust. Muudatuse eesmärk on tagada nõukogu

koosseisu stabiilsus ja liikmete volituste õigusselgus kogu ametiaja jooksul ning vältida

olukorda, kus fraktsioonide arvu muutumise tõttu tekiks vajadus nõukogu liikmeid

ennetähtaegselt tagasi kutsuda.

Kultuurikomisjon

Liina Kersna avas muudatusettepaneku arutelu ning küsis, kas seaduses tuleks sätestada,

kuidas väheneb asjatundjatest nõukogu liikmete arv fraktsioonide arvu vähenemisel või piisab

sellest, et vabanevat kohta enam ei täideta.

Tõnis Lukas sõnas, et ekspertliikmete arvu suurendamise ja koosseisu muutumise

mehhanism vajab põhjalikumat läbimõtlemist, eriti ajastuse ja võimalike mõjude osas

nõukogu sõltumatusele.

T. Lukas küsis, kas KUM on analüüsinud Leedu kogemust nõukogu koosseisu laiendamisel

ning hinnanud, kuidas vältida Eestis sarnaseid probleeme, sh Rahvusringhäälingu

politiseerimise riski. Andres Jõesaar vastas, et rahvusvahelisi mudeleid, sh Ungari, Poola, Leedu ja põhjanaabrite

kogemust, on analüüsitud väljatöötamiskavatsuse dokumentides. Eesti jaoks sobib kõige

paremini väljapakutud mudel.

Leedu puhul ei olnud põhiküsimus mitte nõukogu sõltumatus, vaid avalik-õigusliku

ringhäälingu ülesannete ja rahastusmudeli kujundamine enne poliitilisi otsuseid. Leedu

rahastusmudel osutus liiga optimistlikuks, mille tulemusel sai ringhääling ootamatult väga

suures mahus raha. See tõi kaasa pingeid seoses raha kasutamise põhjendatuse,

finantsjuhtimise ning avalik-õigusliku ja erameedia konkurentsisuhtega. A. Jõesaare sõnul

tekkis sellest omakorda surve muuta juhtimist rohkem kontrollitavaks, eelkõige rahakasutuse,

mitte sisu suunamise eesmärgil. Kuna kehtiv õigusraamistik ei võimaldanud juhte kiiresti

välja vahetada, kasvas poliitiline pinge ning kiirkorras kavandatud muudatused tekitasid

ühiskonnas tugeva vastuseisu.

Tekkinud olukorda analüüsis Leedu parlamendi kultuurikomisjon koos Leedu

10

meediaregulaatoriga. Tänaseks on Leedus olukord lahenenud. Loodetavasti leitakse vahend,

kuidas ühest küljest tagada, et avalik-õigusliku ringhäälingu ülesanded oleksid mõistlikud

finantsdistsipliini suhtes ning teisest küljest oleks tagatud juhi määramine sõltumatu protsessi,

mitte poliitilise soovi täitmisena.

A. Jõesaare hinnangul seisneb Leedu kogemuse õppetund vajaduses leida ühelt poolt tasakaal

avalik-õigusliku ringhäälingu finantsdistsipliini ja ülesannete selguse ning teiselt poolt

juhtimise sõltumatuse vahel.

Eerik-Niiles Kross tegi ettepaneku asendada „ühe liikme võrra suurem“ sõnadega „vähemalt

ühe liikme võrra suurem“, et vältida vastuolu olukorras, kus fraktsioonide arv väheneb, kuid

asjatundjatest liikmete arv ei vähene.

Liina Kersna märkis, et sõnastus „vähemalt ühe liikme võrra suurem“ annaks Riigikogule

liiga avara võimaluse nimetada nõukogusse täiendavaid eksperte. Muudatusettepanekus tuleks

selgelt sätestada ka mehhanism, kuidas vähendada ekspertliikmete arvu fraktsioonide arvu

vähenemisel. L. Kersna märkis ühe võimalusena, et sellisel juhul võiks Riigikogu tagasi

kutsuda ekspertliikme, kelle volitused lõpevad ajaliselt esimesena.

Kadri Kilveti sõnul seab ekspertliikmete ennetähtaegne tagasikutsumine fraktsioonide arvu

muutumise tõttu ekspertide volitused sõltuvusse poliitilistest protsessidest. See on vastuolus

eelnõu eesmärgiga tugevdada nõukogu sõltumatust ja suurendada asjatundjate rolli.

K. Kilvet selgitas, et kehtiv seadus lubab eksperdi tagasi kutsuda üksnes tema enda soovil või

juhul, kui ta ei vasta enam seadusest tulenevatele nõuetele ning vastava otsuse teeb Riigikogu.

K. Kilveti sõnul on tegemist tundliku küsimusega, sest ekspert peab kandideerides teadma,

kas viieaastane ametiaeg on tagatud. Lühema ametiaja võimalus võib vähendada kandidaatide

valmisolekut kandideerida.

Liina Kersna selgitas, et Riigikogu valimised toimuvad iga nelja aasta järel ja

ekspertliikmete volitused kestavad viis aastat. Seetõttu saaks kõnealune olukord puudutada

pigem liiget, kelle ametiaeg on lõppemas, mitte äsja nimetatud eksperti.

Tõnis Lukase sõnul kinnitab Leedu kogemus kiirustamise riske. T. Lukase arvamuse kohaselt

ei ole kavandatava mehhanismi sisu ja toimimine veel piisavalt läbi mõeldud, mistõttu tuleks

võtta aega terviklahenduse ettevalmistamiseks mitte käsitleda üksikküsimusi eraldi.

Eerik-Niiles Krossi arvamuse kohaselt võiks muudatusettepaneku põhimõte olla see, et

eksperte on poliitikutest ühe võrra rohkem ning fraktsioonide arvu vähenemisel väheneb

asjatundjatest liikmete arv pikema volituse tähtajaga liikme ametiaja lõppemisega.

Liina Kersna sõnul on muudatusettepaneku mõte, et fraktsioonide arvu vähenemisel eksperte

tagasi ei kutsuta, vaid nende arv väheneb loomulikul teel, jättes uue liikme nimetamata pärast

pikima ametiajaga eksperdi volituste lõppemist.

Tõnis Lukas juhtis tähelepanu olukorrale, kus ekspertliikmed on valitud näiteks paarikaupa

erinevatel aegadel, kuid fraktsioonide arvu vähenemisel oleks vaja vähendada nõukogu

koosseisu ühe liikme võrra.

Liina Kersna sõnas, et kavandatav mehhanism vajab põhjalikumat läbimõtlemist ning tegi

ettepaneku jätkata muudatusettepaneku arutelu komisjoni istungil neljapäeval, 4. juunil.

3. Täiendada eelnõu uue punktiga 3 ja sõnastada järgmiselt:

3) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

„(1¹) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud asjatundjad valitakse avaliku

konkursiga, mille kuulutab välja Riigikogu kultuurikomisjon.”;

11

Selgitus: Eelnõusse lisatakse uus punkt 3, millega täiendatakse ERHS § 14 lõikega 1¹.

Muudatuse eesmärk on tagada nõukogu liikmete valimise läbipaistvus, võrdsed võimalused

kandidaatidele ning avalikkuse usaldus nõukogu moodustamise vastu. Avaliku konkursi

korraldamise kohustuse seaduses sätestamine viib Rahvusringhäälingu nõukogu liikmete

valimise alused kooskõlla teiste avalik-õiguslike institutsioonide praktikaga, kus avalik

konkurss on seadusest tulenev nõue.

Kuigi praktikas toimub Rahvusringhäälingu nõukogu asjatundjatest liikmete valimine avaliku

konkursi kaudu, ei ole kehtiva regulatsiooni kohaselt Riigikogu kultuurikomisjonil kohustust

avalikku konkurssi korraldada. Seetõttu loob muudatus selge õigusliku aluse konkursi

läbiviimiseks ning tagab ühtse ja läbipaistva menetluse asjatundjatest liikmete valimisel.

Muudatuse eesmärk on ühtlasi tagada, et ka edaspidi ei sõltuks asjatundjatest liikmete

nimetamine üksnes poliitilisest otsustusest või poliitikute kaalutlusest, vaid toimuks avalikus

ja läbipaistvas menetluses selgete põhimõtete alusel.

ERHS § 2 lõige 4 sätestab, et käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse

haldusmenetluse seaduse (HMS) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Seega kui

kultuurikomisjon korraldab konkursi Rahvusringhäälingu nõukogu asjatundjate leidmiseks,

kohaldub HMS automaatselt ulatuses, mida ERHS ei reguleeri. HMS-i põhimõtete järgi

peavad konkursi tingimused olema ette teada, kõiki kandidaate tuleb kohelda võrdselt, tuleb

vältida huvide konflikti ning otsust põhjendada.

Kultuurikomisjon

Liina Kersna selgitas, et muudatusettepanek näeb ette ERR-i nõukogu asjatundjate valimise

avaliku konkursiga. Kuigi kultuurikomisjon on seda praktikas teinud, ei tulene see kehtivast

seadusest. Muudatuse eesmärk on tagada valiku läbipaistvus ja vähendada kahtlusi, nähes

ette, et konkursi tingimused on ette teada, kandidaate koheldakse võrdselt, välditakse huvide

konflikti ning valik otsustatakse põhjendatult.

Kadri Kilvet sõnas, et Riigikontroll on korduvalt juhtinud tähelepanu ekspertide valiku

ebaselgusele. Avaliku konkursi kohustus ja selle üldreeglite järgimine aitab kõrvaldada senise

kriitika ekspertide valiku läbipaistvuse kohta.

4. Lugeda eelnõu senine tekst „Eesti Rahvusringhäälingu seaduse §-i 14 täiendatakse lõikega

3 järgmises sõnastuses: „(3) Nõukogu koosseisus peavad olema esindatud mõlemad

sugupooled.“.“ punktiks 4 järgmises sõnastuses:

4) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Nõukogu koosseisus peavad võimaluse korral olema esindatud mõlemad sugupooled.“;

Selgitus: Lisatava lõikega kehtestatakse selgesõnaline ja siduv nõue, mille kohaselt peavad

nõukogu koosseisus olema võimaluse korral esindatud mõlemad sugupooled. Kehtiv ERHS

reguleerib Rahvusringhäälingu nõukogu koosseisu ja moodustamise korda, kuid ei sisalda

selgesõnalist nõuet soolise esindatuse tagamiseks. Samas on võrdne kohtlemine ning naiste ja

meeste võrdõiguslikkus üks põhiline inimõigus ja üldine hüve kõigis ühiskonnaelu

valdkondades. Mõlemast soost esindajad toovad otsustusprotsessi erinevaid kogemusi,

vaatenurki ja teadmisi, mis vähendab kallutatuse riski ning suurendab Rahvusringhäälingu

nõukogu laiapõhjalisust ja usaldusväärsust.

Soolise võrdõiguslikkuse seaduse (SoVS) § 9 lg 4 järgi peavad riigi- ja kohalike

omavalitsusüksuste asutuste poolt moodustatud komisjonides, nõukogudes ja teistes

kollegiaalsetes kogudes võimaluse korral olema esindatud mõlemad sugupooled. Käesoleva

muudatusega tuuakse nimetatud põhimõte sõnaselgelt ERHS-i, säilitades samas vajaliku

paindlikkuse olukordadeks, kus objektiivsetel põhjustel ei ole mõlema soo esindatust võimalik

tagada. Seetõttu sätestatakse nõue kujul „võimaluse korral“, mis on kooskõlas kehtiva õiguse

üldpõhimõtetega ning tagab normi praktilise rakendatavuse.

12

Kultuurikomisjon

Liina Kersna selgitas, et ettepanek puudutab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna eelnõu

sõnastust. Tuleb leida lahendus, mis täidab eelnõu eesmärki ja on samas realistlikult

rakendatav. Soolise võrdõiguslikkuse seaduse järgi peavad nõukogus võimaluse korral olema

esindatud mõlemad sugupooled. Sõnastus „võimaluse korral“ on vajalik olukordadeks, kus

mõlema soo esindajaid ei ole võimalik valida, näiteks kui esitatud kandidaadid on ainult ühest

soost. L. Kersna lisas, et kuigi selline olukord on praktikas ebatõenäoline, tuleb seaduses

arvestada ka selle võimalusega.

Madis Kallas selgitas, et eelnõu algne eesmärk oli tagada ERR-i nõukogus mõlema soo

esindatus. M. Kallase sõnul ei ole seda võimalik siduvalt nõuda fraktsioonide poolt

nimetatavate liikmete puhul, kuid ekspertliikmete osas võiks see olla seaduses täpsemalt

reguleeritud. Sõnastus „võimaluse korral“ ei vii eesmärki edasi. Kui algsest põhimõttest

loobutakse, on sotsiaaldemokraatidel keeruline toetada ka teisi muudatusi.

Helle-Moonika Helme sõnul ei ole avaliku konkursi korral põhjendatud eelistada või

välistada kandidaate soo alusel, kuna see võib minna vastuollu kandidaatide võrdse

kohtlemise põhimõttega. H.-M. Helme küsis, kuidas on sellisel juhul kavandatud tagada

mõlema soo esindatus olukorras, kus asjatundjad valitakse avaliku konkursiga ja kõiki

kandidaate tuleb kohelda võrdselt.

Liina Kersna selgitas, et avalikul konkursil tuleb kõiki kandidaate kohelda võrdselt, mistõttu

ei saa valikuprotsessis eelistada üht sugu. Soolise esindatuse põhimõtet on võimalik selgemalt

rakendada fraktsioonide poolt nimetatavate nõukogu liikmete puhul, kuna nende esitamise

kord on Riigikogu enda kujundada.

Helle-Moonika Helme leidis, et kultuurikomisjon ei saa teha fraktsioonidele ettekirjutusi

kandidaatide soo kohta ega võtta endale kohustust sekkuda fraktsioonide valikutesse soolise

võrdõiguslikkuse põhimõtte tagamiseks.

Madis Kallas rõhutas, et ettepanek puudutab mõlema soo, mitte üksnes naiste esindatust.

Mõlema soo esindatus annab nõukogule erinevaid kogemusi ja vaatenurki. Samas,

fraktsioonidele ei ole realistlik ette kirjutada, kumba sugu kandidaat esindama peab. M. Kallas

tõi näitena tippjuhtide nimetamise komisjoni praktika, kus kandidaatide valikul arvestatakse

soolise tasakaalu põhimõtet. Kui see põhimõte eelnõust välja jäetakse, kaotab eelnõu

sotsiaaldemokraatide jaoks oma mõtte.

Kadri Tali arvamuse kohaselt saab kultuurikomisjon oma nimetamispraktikas ise arvestada

soolise tasakaalu põhimõttega. Naiste suurem kaasamine juhtorganitesse ja tippspetsialistide

hulka aitab laiendada naiste võimalusi tipp-poliitikas ning tugevdada vastutuse võtmist.

Kadri Kilveti sõnul nii, nagu ringhäälinguseadus sätestab nõukogu liikmete nimetamise

alused, võib see ette näha ka nõuded nõukogu moodustamisele. Kindlasti ei ole vastuolu, kui

sätestada, et arvestada tuleb mõlema soo esindatuse põhimõtet. Selle rakendamine aga eeldab,

et fraktsioonis on esindatud mõlemad sugupooled. K. Kilvet lisas, et VV on esitanud samuti

sellekohase ettepaneku.

Liina Kersna sõnul on eesmärktagada nõukogus mõlema soo esindatus, kuid küsimus on

selle põhimõtte realistlikus rakendamises. L. Kersna lisas, et eelnõu ei nõua sugude võrdset

esindatust nõukogus.

5. Täiendada eelnõu uue punktiga 5 ja sõnastada järgmiselt:

5) paragrahvi 15 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

13

„4) töötab mis tahes meediateenuse osutaja juures juhtival ametikohal või muus tööalases

lepingulises suhtes, mis võimaldab osaleda selle tegevust, programmi või toimetuslikku sisu

puudutavate otsuste tegemisel või nende sisulisel suunamisel;“;

Selgitus: Eelnõu täiendatakse uue punktiga 5, millega muudetakse ERHS § 15 lõike 1 punki 4.

Kehtiv EHRS § 15 lõike 1 punkt 4 sätestab, et nõukogu liige ei või olla lepingulistes suhetes

mis tahes meediateenuse osutajaga, kuid see on osutunud praktikas liialt piiravaks nõudeks.

Rahvusringhäälingu nõukogu liikmete suhtes kehtivad kõrgendatud sõltumatuse nõuded

tulenevad avalik-õigusliku ringhäälingu eristaatusest ning vajadusest tagada avalikkuse

usaldus tema poliitilise ja institutsionaalse sõltumatuse vastu. Nõukogu liikme samaaegne

tööalane seotus meediateenuse osutajaga võib tekitada nii tegeliku kui ka näiva huvide

konflikti olukorras, kus isik osaleb meediateenuse osutaja tegevuse kujundamises või omab

selle kaudu avalikku mõjuvõimu.

Piirangu eesmärk ei ole välistada üksnes meediateenuse osutaja juhtorganite liikmeid. Mõju

avalikule arvamusele ja meediateenuse osutaja tegevusele ei piirdu üksnes juriidilise isiku

formaalse juhtimisega. Ka toimetajad, produtsendid, saatejuhid ning muud isikud, kes

osalevad sisuliste otsuste tegemisel või suunamisel, võivad mõjutada meediateenuse osutaja

tegevust viisil, mis seab kahtluse alla Rahvusringhäälingu nõukogu liikme sõltumatuse või

loob avalikkuses põhjendatud kahtluse erapooletuses.

Samuti tuleb arvestada korruptsioonivastase seaduse eesmärgiga vältida ametiseisundi ja

mõju korruptiivset kasutamist ning olukordi, kus ametiisiku positsioon võib anda kolmandale

isikule avaliku huvi seisukohast põhjendamatu eelise. Rahvusringhäälingu nõukogu liikme

tööalane seotus meediateenuse osutajaga võib sellise eelise tekkimist soodustada ka juhul, kui

isik ei kuulu meediateenuse osutaja juhtorganisse.

Muudatusettepanek hõlmab olukordi, kus isik töötab meediateenuse osutaja juures juhtival

ametikohal või muus tööalases lepingulises suhtes, mis võimaldab osaleda selle tegevust,

programmi või toimetuslikku sisu puudutavate otsuste tegemisel või nende sisulisel

suunamisel. Seega hõlmab piirang ka neid isikuid, kes ei kuulu formaalselt juhtorganitesse,

kuid osalevad sisuliselt programmi, toimetusliku sisu või muu meediategevuse kujundamises

või suunamises. Samas väldib pakutud sõnastus põhjendamatult laia piirangu kohaldamist

olukordadele, kus tegemist on üksikute või juhuslike kaastöödega, mis ei tekita püsivat huvide

konflikti ega sõltuvussuhet, näiteks üksikud arvamuslood, kultuurialased kaastööd või muu

juhuslik osalemine avalikus arutelus.

Tegemist ei ole õiguskorras erandliku lahendusega. Pakutud sõnastus kasutab hinnangulisi

õigusmõisteid, nagu otsuste tegemisel osalemine ja nende sisuline suunamine, mille

sisustamine toimub konkreetsete asjaolude pinnalt. Selliste kriteeriumide kasutamine ei

muuda normi kohaldamist ega kontrolli teostamist keeruliseks. Ka kehtiva õiguse alusel peab

Riigikogu kultuurikomisjon hindama nõukogu liikme sõltumatust ja võimalikke huvide

konflikte. Pakutud sõnastus ei loo sisuliselt uut kontrollikohustust, vaid täpsustab neid

asjaolusid, mida tuleb hinnata.

Praktikas on selliste asjaolude kontrollimine võimalik eelkõige kandidaadi enda esitatud

andmete ja tegevuse kaudu. Näiteks on üldjuhul objektiivselt tuvastatav, kus ja kellena isik

töötab, kas ta täidab produtsendi, peatoimetaja, saatejuhi või mõnd teist sisulist mõju omava

rolli ülesandeid, kas ta osaleb programmi, väljaande või muu meediasisu kujundamises oma

tööülesannete kaudu ning kas tema tööülesanded hõlmavad sisuliste otsuste tegemist või

nende suunamist.

Konkursi või kandidaatide esitamise menetluses tuleb kandidaadilt küsida kinnitust ja

kirjeldust selle kohta, kuidas ta vastab seaduses sätestatud tingimustele. Sealhulgas tuleb

kirjeldada ka tööalaseid ja muid seoseid meediateenuse osutajatega. Vajaduse korral tuleb

esitatud asjaolusid täiendavalt kontrollida või selgitada. Selline lähenemine on kooskõlas ka

haldusmenetluse seaduse põhimõtetega, mille kohaselt peab haldusorgan välja selgitama asja

lahendamiseks olulised asjaolud ega või piirduda üksnes formaalse kontrolliga.

Pakutud lahendus on kooskõlas ka Euroopa meediavabaduse määruse eesmärgiga tugevdada

avalik-õigusliku meedia sõltumatust ning vähendada huvide konfliktide ja välise mõjutamise

riske meedia juhtimisel. Avalik-õigusliku ringhäälingu juhtorganite sõltumatus eeldab, et

14

piirangud ei piirdu üksnes formaalsete juhtivate ametikohtadega, vaid hõlmavad ka neid

tööalaseid suhteid, mille kaudu isik osaleb sisuliselt meediategevuse või toimetusliku sisu

kujundamises. Ka sätte kujunemisloost nähtub, et eesmärk on olnud välistada mitte üksnes

juhtorgani liikmeks olemine, vaid ka sellised töölepingule sarnanevad või muud tööalased

suhted, mille kaudu võib tekkida püsiv lojaalsus- või sõltuvussuhe meediateenuse osutajaga.

Seetõttu ei ole põhjendatud piirata keelu kohaldumisala üksnes formaalselt juhtivatel

ametikohtadel töötavate isikutega.

Pakutud sõnastus võimaldab hõlmata ka neid juhtumeid, kus isik ei kuulu formaalselt

juhtorganitesse, kuid kes osalevad sisuliselt meediategevuse või toimetusliku sisu

kujundamises. Samal ajal ei laiene piirang olukordadele, kus isiku seos meediateenuse

osutajaga on juhuslik või vähese mõjuga ega tekita püsivat huvide konflikti ega sõltuvussuhet.

Lisaks on kandidaatide tööalaste seoste sisuline hindamine tavapärane osa nimetamise

menetlusest, eriti olukorras, kus ametikohaga kaasneb kõrgendatud sõltumatuse nõue. Kui

hiljem selgub, et nõukogu liige ei vasta seaduses sätestatud tingimustele, on olemas alus tema

tagasikutsumiseks vastavalt ERHS § 15 lõikele 3.

Kultuurikomisjon

Kadri Kilveti sõnul on seaduse kehtiv sõnastus, mis keelab nõukogu liikmel lepingulise suhte

mistahes meediateenuse osutajaga, liiga lai ja võib hõlmata ka ilmselgelt põhjendamatuid

olukordi. Selleks, et vältida põhjendamatut absoluutset keeldu ja muuta regulatsioon

mõistlikumaks, soovitakse piirang siduda üksnes tööalase lepingulise suhtega.

Kadri Tali arvamuse kohaselt on muudatus põhjendatud, sest valdkonna asjatundjal võib

samal ajal tekkida huvide konflikt, kui ta on seotud ERR-iga konkureeriva organisatsiooni

tegevusega. Näitena viitas ta oma varasemale kogemusele ERSO nõukogus, kus põrkusid

sama sihtrühma pärast konkureerivate üksuste huvid.

Eerik-Niiles Krossi sõnul tuleb lisaks toimetusliku sisu mõjutamisele arvestada ka

meediamajade majandustegevusega. Eelkõige konkurentsi reklaamitulu pärast, mis on üks

põhilisi pingeid ERR-i ja erameedia vahel.

Kadri Kilvet lisas, et eelnõu seletuskirjas saab selgitada, et arvestatakse ka

majandustegevust.

6. Täiendada eelnõu uue punktiga 6 ja sõnastada järgmiselt:

6) paragrahvi 15 lõiget 1 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) Eestis registreeritud erakonna juhtorgani liige, kui ta on käesoleva seaduse § 14 lõike 1

punktis 2 nimetatud asjatundja.”;

Selgitus: Eelnõusse lisatakse uus punkt 6, millega täiendatakse ERHS § 15 lõiget 1 punktiga

7. Muudatusettepanekuga kehtestatakse piirang, et Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna

tunnustatud asjatundja ei tohi olla Eestis registreeritud erakonna juhtorgani liige. Sarnane

nõue on kehtestatud ERHS-i § 24 lõike 4 punkti 6 kohaselt juhatuse liikmetele. Nõude

laiendamine asjatundjatest nõukogu liikmetele võimaldab paremini tagada poliitiliselt

tasakaalustatud nõukogu, mis on vaba ja sõltumatu avalik-õigusliku meedia toimimise

eelduseks. Piirang aitab tasakaalustada nõukogu koosseisu, tagada Rahvusringhäälingu

sõltumatust ja vähendada poliitilist mõju Rahvusringhäälingu strateegilisele juhtimisele.

Euroopa Liidus on avalik-õigusliku meedia sõltumatuse tagamiseks väga erinevad

õigusraamistikud. Kui kaitsemeetmeid ei ole või need ei ole piisavad, on oht, et

avalik-õigusliku meedia toimetustegevusse või juhtimisse sekkutakse poliitiliselt. Euroopa

meediavabaduse määruse üldtingimuste punkt 28 kohaselt võib avalik-õiguslike

meediateenuse osutajate sõltumatuse tagatiste puudumine või ebapiisavus kaasa tuua ka

stabiilsuse puudumise rahastamises, mis seab avalik-õiguslikud meediateenuse osutajad

15

poliitilise või täiendava poliitilise kontrolli ohtu. Sama määruse artikkel 5 lõiked 1 ja 2

kohustavad liikmesriikidel tagama, et avalik-õiguslikud meediateenuse osutajad on

toimetuslikult ja funktsionaalselt sõltumatud ning esitavad oma kasutajaskonnale erapooletul

viisil mitmekesist teavet ja arvamusi kooskõlas nende avaliku teenuse osutamise ülesandega

ning, et avalik-õigusliku meediateenuse osutaja juhi või juhtkonna liikmete ametisse

nimetamise ja ametist vabastamise korra eesmärk on tagada avalik-õiguslike meediateenuse

osutajate sõltumatus. Ka Euroopa Nõukogu on rõhutanud, et avalik-õigusliku meedia

juhtimine peaks olema sõltumatu ja erapooletu, et vältida lubamatut mõju poliitika

kujundamisele, diskrimineerivat kohtlemist ja võimsate rühmade, sealhulgas märkimisväärse

poliitilise või majandusliku mõjuvõimuga rühmade eeliskohtlemist. Samuti tuleb Riigikontrolli

hinnangul Rahvusringhäälingu nõukogu valimise läbipaistvust ja tasakaalustatust

suurendada.

Lausaline erakondlikku kuuluvuse piirang ei ole põhjendatud ning võib kaasa tuua olukorra,

kus valdkonna tunnustatud asjatundjate leidmine osutub keeruliseks. Erakonna juhtorganisse

kuulumise piirang on meediale poliitilise mõju avaldamise riski vaatest proportsionaalne.

Erakonna juhtorgani liige ei ole sõltumatu ning juhib poliitilise erakonna tegevust, esindab

erakonda, osaleb poliitilistel läbirääkimistel jne. Kuna nõukogus on juba poliitiliste jõudude

esindajad, siis on oluline, et valdkonna asjatundjad oleksid erapooletud ja ei oleks seotud

erakondade juhtorganitega.

Kultuurikomisjon

Kadri Kilvet selgitas, et tegemist on meediavabaduse määrusest tuleneva üldise juhtimise

sõltumatuse nõudega. Sama piirang kehtib juba praegu ERR-i juhatuse liikmetele.

Tõnis Lukas küsis, kuidas rakendub piirang juhul, kui nõukogu liige astub ametiaja kestel

näiteks erakonna juhtorganisse. T. Lukase sõnul tekib küsimus, milline on sellisel juhul

tagasikutsumise mehhanism ning kuidas toimida, kui Riigikogu enamus tagasikutsumist ei

toeta.

Kadri Kilvet vastas, et kui nõukogu liige ei vasta enam seaduses sätestatud nõuetele, tuleb

Riigikogul teha tema tagasikutsumise otsus.

Helle-Moonika Helme sõnul võibkavandatav mehhanism tekitada praktikas uusi probleeme

olukorras, kus nõukogu liige nimetatakse näiteks erakonna juhtorganisse või osutub hiljem

valituks Riigikokku. Enne muudatuse kehtestamist tuleb selgelt läbi mõelda, kuidas selliseid

olukordi tegelikus elus lahendada.

Kadri Kilvet selgitas, et seadus kohustab ning näeb ette kaks võimalust nõukogust

lahkumiseks: liikme enda algatusel või Riigikogu otsusel. Kui nõukogu liige valitakse

erakonna juhtorganisse, peaks ta seetõttu ise nõukogust lahkuma. Kilvet viitas samalaadse

näitena Varro Vooglaiu lahkumisele nõukogust.

7. Täiendada eelnõu uue punktiga 7 ja sõnastada järgmiselt:

7) paragrahvi 20 lõiget 2 täiendatakse teise ja kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Tasu maksmine toimub vastavalt nõukogu koosolekutest osavõtule. Kui kalendrikuus

nõukogu koosolekut ei toimu, tasu ei maksta.”.

Selgitus: Eelnõusse lisatakse uus punkt 7, millega täiendatakse ERHS § 20 lõiget 2 teise ja

kolmanda lausega. ERHS § 20 lõike 2 kohaselt makstakse nõukogu liikmetele tasu kahe

kuupalga alammäära ulatuses kuus ja nõukogu esimehele kolme kuupalga alammäära

ulatuses kuus. Täiendusega sätestatakse, et Rahvusringhäälingu nõukogu liikme tasu sõltub

tema osavõtust nõukogu koosolekutest ning kui kalendrikuus nõukogu koosolekut ei toimu,

tasu ei maksta. Koosolekul osalemise aega ei mõõdeta ning osalemine tuvastatakse nõukogu

koosoleku protokollis osalejana märkimise kaudu. Hääle andmine kirjalikult ei ole käsitatav

16

koosolekul osalemisena. Täiendusega tagatakse tasu maksmise õiglane põhimõte, sest

kehtivas õiguses puudub otsene seos tasu maksmise ja nõukogu liikme tegeliku panuse vahel.

Muudatus tagab, et tasu makstakse ainult aktiivse osalemise eest, mitte pelgalt ametikoha

täitmise eest.

Lisaks tõhustab muudatus nõukogu tööd ja vastutust. Nõukogu liikmete aktiivne osalemine on

oluline, et Rahvusringhäälingu juhtorgan täidaks oma ülesandeid tulemuslikult. Kui tasu

sõltub koosolekutel osalemisest, suureneb motivatsioon nõukogu töös aktiivselt osaleda ning

väheneb oht, et ametikoht jääb formaalseks. Muudatus viib süsteemi vastavusse tavapärase

heade tavade ja avaliku sektori praktikaga. Sarnane põhimõte, kus tasu makstakse vastavalt

osalemisele, kehtib mitmes teises avaliku sektori nõukogus ja komisjonis, nt Eesti

Rahvusraamatukogu ja Rahvusooper „Estonia“ nõukogudes. See aitab vältida avaliku raha

ebaotstarbekat kasutamist ja tagab avalike vahendite läbipaistvama kasutamise.

Juhul, kui kalendrikuus toimub mitu nõukogu koosolekut, ei tähenda see mitmekordse kuutasu

maksmist. Sellisel juhul tuleb sama kuutasu arvestada proportsionaalselt vastavalt toimunud

koosolekutele ja nendel osalemisele. Teisisõnu ei muutu ühe kalendrikuu eest makstava tasu

kogusumma sõltuvalt koosolekute arvust.

Täpsustus, mille kohaselt tasu ei maksta kalendrikuus, mil nõukogu koosolekut ei toimu, on

vajalik õigusselguse tagamiseks. Kehtiv regulatsioon lähtub kuupõhisest tasustamisest ning

üksnes tasu sidumine koosolekutest osavõtuga ei välista piisavalt selgelt tasu maksmist

koosoleku puudumise korral.

Liina Kersna sõnas, et teiste avalik-õiguslike nõukogude praktika ei ole ühtne: osa seob

nõukogu liikme tasu osavõtuga, osa lähtub püsivast vastutusest. Teema teeb tundlikuks ka

asjaolu, et ERR-i nõukogu liikmete tasu on võrreldes teiste nõukogudega kõrge. L. Kersna

tõstatas küsimuse, kuidas rakendada põhimõtet olukorras, kus ühes kuus toimub mitu

koosolekut ning mõnel kuul koosolekut ei toimu.

Kadri Kilvet sõnas, et muudatusettepanekus toodud samalaadne tasustamispõhimõte on

kasutusel ka riigi sihtasutustes. Tasu makstakse koosolekul osalemise eest ning puudumise

korral tasu ei maksta.

Liina Kersna sõnul seisneb vahe selles, kas nõukogu liige puudub koosolekult või koosolekut

ei toimu. L. Kersna sõnul on tegemist erineva tasustamispõhimõttega, mille toimimist

kinnitab ka Rahvusooper Estonia nõukogu praktika.

Kadri Tali sõnas, et tegemist on vastutusega, mida nõukogu liige kannab, sh varaline

vastutus. Eestis küll ei ole loodud pretsedenti, aga nõukogu liikme vastutus ei kao suvega, kui

koosolekuid ei toimu.

Liina Kersna arvamuse kohaselt võiks ERR-i nõukogu tasustamise põhimõte olla kooskõlas

teiste avalik-õiguslike nõukogude praktikaga.

Kadri Kilvet sõnas, et algses variandis seoti tasu üksnes koosolekul osalemisega ning selle

sõnastuse juurde on võimalik tagasi pöörduda.

Liina Kersna sõnas, et komisjon jätkab muudatusettepanekute arutelu oma istungil 4. juunil.

7. Vabariigi Valitsuse algatatud keeleseaduse, riigilõivuseaduse ning põhikooli- ja

gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (740 SE) teise lugemise ettevalmistamine

Liina Kersna avas päevakorrapunkti arutelu.

L. Kersna selgitas, et kultuurikomisjon tegi ettepaneku võtta keeleseaduse eelnõu teise

lugemise arutelu täiskogu päevakorrast välja, et anda võimalus jätkata läbirääkimisi

„lõunaeesti keelte“ esindajatega. 19 Riigikogu liikme esitatud muudatusettepanek ei leidnud

17

komisjonis toetust, samas kui kultuurikomisjoni kompromissettepanek leidis konsensusliku

heakskiidu. L. Kersna sõnul kohtuti esmaspäeval Haridus- ja Teadusministeeriumis (HTM)

Riigikogu liikmete muudatusettepaneku esindajate ning võru ja seto keele esindajatega, et

otsida lõunaeesti keele küsimuses ühist lahendust. Kohtumise tulemusel lepiti kokku, et

kultuurikomisjon paneb Riigikogu liikmete muudatusettepaneku uuesti hääletusele ning teeb

oma muudatusettepanekus sõnastusliku täpsustuse, asendades sõnad „kohalik keelekuju“

sõnadega „piirkondlik erikuju“.

Lisaks täiendati muudatusettepaneku seletuskirja, et rõhutada ühemõtteliselt: keeleteadlaste

hinnangul on lõunaeesti keelealal kasutatavate eesti keele erikujude ühendnimetus „lõunaeesti

keel“. Seletuskirjas on eraldi välja toodud nii põhjaeesti kui lõunaeesti erikujud ning

märgitud, et võru, seto, mulgi ja tartu murdekeelt käsitatakse ühiselt lõunaeesti keelena.

Samuti täpsustati kultuurikomisjoni muudatusettepaneku sõnastust sätestades, et riik toetab

eesti keele piirkondlike erikujude kaitset, kasutamist ja arendamist ning et asjaomasel

keelealal võib kasutada kirjakeelt ja samasisulist teksti vastavas erikujus.

L. Kersna lisas, et eelnõu menetlusega edasiliikumiseks on komisjon valmis hääletama uuesti

Riigikogu liikmete muudatusettepanekut, et võimaldada selle üle arutelu ja hääletust täiskogu

istungil, kui ka kultuurikomisjoni ettepaneku üle.

1. Täiendada eelnõu §-i 1 uute punktidega 1 ja 2 (muutes järgnevate punktide numeratsiooni)

järgmises sõnastuses:

,,1) paragrahvi 3 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

,,(3) Riik toetab eesti keele piirkondlike erikujude (edaspidi murdekeel) ja eesti keele

piirkonnakeele ehk lõunaeesti piirkonnakeele, milleks on võru, seto, mulgi ja tartu keel

(edaspidi lõunaeesti piirkonnakeel) kaitset, kasutamist ja arendamist.”;

1) paragrahvi 4 lõike 1 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

,,Murdekeele ja lõunaeesti piirkonnakeele põlisel kasutusalal võib kirjakeele normi

kohasele tekstile lisada samasisulise teksti vastavas murdekeeles või lõunaeesti

piirkonnakeeles.”;”.

Selgitus: Muudatusettepaneku eesmärgiks on tagada eesti keele mitmekesisuse kaitse,

tunnustades ja toetades lõunaeesti keelt kui põlist piirkonnakeelt. Muudatusettepanek

lähtub kogukondade ja keeleteadlaste korduvatest taotlustest anda lõunaeesti

keelevariantidele (võru, seto, mulgi ja tartu keel) tugevam seadusandlik staatus ning

sätestada keeleseaduses lõunaeesti keel eesti keele piirkonnakeelena. Nii põhiseadus kui

keeleseadus näevad ette, et riigikeeleks on eesti keel. Põhiseaduse preambul sätestab

kohustuse tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine. Lõunaeesti keel kuulub eesti

keele ajaloolise ja kultuurilise mitmekesisuse hulka ning ei asetu muudatusettepanekuga

eesti keele kõrvale. Lõunaeesti keele tunnustamine eesti keele piirkonnakeelena tagab

selle kestlikkuse ja arengu ning aitab tugevdada paikkondlikku kultuurilist identiteeti.

Ando Kiviberg

Juku-Kalle Raid

Andrus Seeme

Mait Klaassen

Maido Ruusmann

Anti Allas

Riina Sikkut

Ants Frosch

Rain Epler

Helle-Moonika Helme

18

Irja Lutsar

Riina Solman

Lauri Läänemets

Tiit Maran

Reili Rand

Andre Hanimägi

Lauri Hussar

Madis Kallas

Leo Kunnas

Selgitus: Kultuurikomisjon muudatusettepanekut ei toetanud: 0 poolt; 4 vastu (Liina Kersna,

Margit Sutrop, Kadri Tali, Signe Kivi); 2 erapooletut (Madis Kallas, Vadim Belobrovtsev);

1 liige ei hääletanud (Tõnis Lukas). Kultuurikomisjon tegi kompromissettepaneku – vt

muudatusettepanek nr 2.

Haridus- ja Teadusministeerium selgitas, et mõistavad ettepanekut, mis on kantud soovist

tugevdada eesti keele piirkondlike erikujude kaitset. Kogukondade mureks on aastaid olnud,

et Eesti eri paigus kõneldavate eesti keele keelekujud on kaitstud vaid deklaratiivselt.

Haridus- ja Teadusministeerium peab vajalikuks eesti keele erikujude kaitsele enam

tähelepanu pöörata ja on välja töötamas toetusmeedet eesti keele piirkondlike erikujude õppe

soodustamiseks üldhariduses. Ministeeriumi selgituse kohaselt on oluline tõsta teadlikkust

keelerikkusest, toetada koole õppevaraga, pakkuda juhendatud tuge ja koolitust õpetajatele

ning teisi toetavaid tegevusi ning seetõttu on koostöös ministeeriumi, keeleteadlaste ja

keeletoimetajatega ette valmistatud kultuurikomisjoni muudatusettepanek nr 2, mida ka

Haridus- ja Teadusministeerium toetas.

Haridus- ja Teadusministeerium tõi välja ka põhjalikumad selgitused muudatuse osas.

Selgituse kohaselt on muudatus vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) aluspõhimõtetega,

riivab ühtset riigikeele staatust ning nõuaks realiseerimiseks põhiseaduse muutmist või

vähemalt põhiseaduspärasuse hindamist Riigikohtu koosseisu tasandil. "Piirkonnakeele"

mõiste sissetoomine tekitab õigusliku murendatuse, mis ohustab riigi ühtset inforuumi ja

haridusasutuste üleminekut eestikeelsele õppele.

Nii põhiseadus, kui kehtiv KeeleS § 3 lg 3 (murdekeelte kaitse) tagab juba piisava kaitse eesti

keele rikkusele. "Piirkonnakeele" mõiste on juriidiliselt avamata, mis toob ebaselguse PS § 6

ja § 52 (asjaajamiskeel on eesti keel) süsteemi.

1. Vastuolu riigikeele ühtsuse ja jagamatuse põhimõttega (PS § 6 ja KeeleS § 3)

PS § 6 sätestab imperatiivselt: „Eesti riigikeel on eesti keel.“ See säte ei tunne ega luba

riigikeele siseseid paralleelseid „keeli“, mis ei ole eesti keele piirkondlikud erikujud ehk

murdekeeled.

Riigikeele ühtsuse murendamine ja õiguslik konflikt: Luues seaduse tasandil uue

keelelis-õigusliku kategooria, mis ei ole murre (KeeleS § 3 lg 3 muudatuse kohaselt), riivab

see riigikeele monoliitsust. Kui "lõunaeesti keel" defineeritakse seaduses eraldi keelena, võib

tekkida argument, et see ei ole enam PS § 6 tähenduses "eesti keel", vaid midagi muud. Tekib

küsimus, kuhu see paigutub riigikeele suhtes. Muudatusettepaneku tegijad on oma selgituses

öelnud, et piirkonnakeel ei asetu eesti keele kõrvale. Luuakse juriidiline konstruktsioon, kus

on mõeldud, et riigikeele sees eksisteerib teine, iseseisev „piirkonnakeel“. Muudatus ei näe

regulatsioonina ette lõunaeesti keele paiknemist, kuid regulatsioon ei parandaks ka olukorda,

sest õiguslikus mõttes ei saa keel koosneda keeltest. Õigusselgus nõuab ühtset halduskeelt,

õiguslikult ei saa üks keel olla osa teisest.

Samuti ei tunne PS mõistet "piirkonnakeel" ning see on otseses vastuolus PS §-ga 6, mis

eeldab eesti keele kui riigikeele ühtsust. KeeleS § 3 lg 2 tunnistab iseseisva keelena vaid eesti

viipekeelt. Muude keelekujude nimetamine „keelteks“ (nt võru keel vs võru murre) väljaspool

19

murdekeele mõistet tähendab juriidiliselt uue iseseisva keele tunnustamist riigikeele sees, mis

on vastuolus PS § 6 käsitlusega, mis ütleb, et Eestis on üks keel.

Hierarhiline ebaloogilisus: konstruktsioon, kus riigikeele sees on „piirkonnakeel“, mis

omakorda koosneb teistest „keeltest“ (mitte murretest), tekitab vastuolu nii juriidilise- kui ka

tavaloogikaga. See ei vasta nõudele, et seadus peab olema selge ja ühetähenduslik. Kui

seadus eristab „lõunaeesti piirkonnakeelt“ tavalisest „murdekeelest“, jääb selgusetuks nende

õiguslik staatuse vahe ja rakendusala, mis on vastuolus põhimõttega, et seadus peab olema

täpne ja ühetähenduslik. Kuna lõunaeesti keel on murrete koosseisust väljas, siis ei saa sellele

automaatselt kehtida murrete kohta käiv regulatsioon. Õiguslik staatus ja rakendusala tuleb

eraldi reguleerida, mis tähendab, et rakendustasandil vajab iga samm eraldi regulatsiooni,

näiteks:

Kas ametnik peab piirkonnas lõunaeesti keelt oskama?

Kas dokumente võib esitada lõunaeesti keeles?

Kas kohanimed peavad olema kahes keeles või võivad olla eraldi?

Kas koolid peavad pakkuma lõunaeesti keeles õpet?

Kas kohtumenetluses võib (peab?) kasutama lõunaeesti keelt?

Võõrkeeleks liigitumine: Nagu eelnevalt märgitud, siis tuues sisse termini: „eesti keele

piirkonnakeel ehk lõunaeesti piirkonnakeel, milleks on võru, seto, mulgi ja tartu keel

(edaspidi lõunaeesti keel)„ antakse lõunaeesti keelele piirkonnakeelena juriidiliselt iseseisev

keele staatus. KeeleS § 5 lg 1 kohaselt on iga muu keel peale eesti keele ja eesti viipekeele

võõrkeel. Muudatusettepanek ei sätesta täiendavalt, mida täpsemalt on mõeldud. Defineerides

lõunaeesti variandid eraldiseisvate „keeltena“, mis ei ole eesti keele murded (ettepanekus

eristus sõnaga „ja“), muutuksid need kehtiva seaduse normidest lähtuvalt juriidiliselt

võõrkeelteks. See tooks kaasa absurdse olukorra, kus põlistele eesti keele kuju kasutajatele

laieneksid võõrkeele piirangud (KeeleS § 16).

Vastuolu kirjakeele normiga: Kui piirkonnakeeltele antakse „staatus“ väljaspool murdekeele

mõistet, tekib õiguslik vaakum, sest lõunaeesti keel ei ole murre ega riigikeel (kirjakeele

normi tähenduses). Lõunaeesti keele staatus jääb väljapoole KeeleS § 4 raamistikku, tekitades

õigusliku määramatuse ametlikus asjaajamises (KeeleS § 10). Kuna KeeleS § 4 lg 2 tunneb

vaid ühtset kirjakeele normi, jääb piirkonnakeelte kasutus ametlikus teabes reguleerimata.

Eelnevast tulenevalt rikub ettepanek PS §-st 13 tulenevat õigusselguse põhimõtet – isikul

puudub kindlus, millisele standardile peab vastama avalik teave (KeeleS § 16). Tekib vastuolu

KOKS § 41 lg-ga 3 (koosmõjus KeeleS § 11), mis annab loa kasutada sisemise asjaajamise

keelena püsielanike enamiku keelt (mis pole eesti keel).

Säte vajaks täiendust, et võimaldada piirkonnakeele kasutamist volikogu ja valitsuse töös ka

siis, kui tegemist ei ole "vähemusrahvuse keelega" või "võõrkeelega", vaid eesti keele

piirkondliku erikujuga. Selleta jääb piirkonnakeel KOKS § 41 lg 2 range eestikeelsuse nõude

alla.

Järelevalve võimatus: Keeleametil puudub õiguslik alus teostada riiklikku järelevalvet

(KeeleS § 30) ja rakendada sanktsioone (KeeleS § 33, § 35), kui puudub piirkonnakeele norm.

See muudab keelekaitse deklaratiivseks ja kontrollimatuks.

2. Teiseks põrkub seadusandja kokku võrdsusõiguse riivega: PS § 12 keelab

diskrimineerimise rahvuse ja keele alusel. Kui teatud piirkonna elanikele antakse keelelised

privileegid pelgalt põhjenduse alusel, mis puudutab identiteedi määratlemist, on see?

vastuolus KeeleS § 2 lg 2 proportsionaalsuse põhimõttega teiste Eesti elanike suhtes. Selline

eristamine peab olema põhjendatud, avalikes huvides ja proportsionaalne (KeeleS § 2 lg 2).

Kui teaduslikult ei ole selge, miks näiteks mulgi või tartu erikujud väärivad „keele“ staatust

enam kui saarte või rannikumurded, on see vastuolus PS §-st 12 tuleneva võrdse kohtlemise

põhimõttega.

20

Olemasolev KeeleS § 3 lg 3 (murdekeelte toetamine) on piisav ja põhiseadusega kooskõlas

olev meede kohaliku kultuuri kaitseks. Plaanis on täiendavad meetmed, sh õiguslikud (PGS);

3. Mõju haridussüsteemile ja õppekeelele (PGS)

Lõunaeesti keele defineerimine eraldiseisva keelena (mitte murdekeelena) tooks kaasa olulisi

muudatusi põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) rakendamisel:

• Õppekeele kohustuslikkus: PGS § 21 lg 1 kohaselt on kooli õppekeel eesti keel. Kui

lõunaeesti keel defineeritakse seaduse tasandil eraldiseisva keelena, tekiks surve

käsitleda seda õppekeelena sarnaselt eesti keelega.

• Riiklik õppekava: PGS § 15 lg 3 loetleb kohustuslikud õppeained (nt keel ja kirjandus:

eesti keel, kirjandus). Kui lõunaeesti keel tõstetakse murde staatusest keele staatusse,

tekitab see õigusliku ootuse selle lülitamiseks riiklikku õppekavasse eraldiseisva

keelena, mis muudaks kehtivat haridusstandardit ja suurendaks õpilaste koormust

viisil, mis ei pruugi olla kooskõlas PGS-is sätestatud nominaalse õppeajaga (PGS §

15 lg 5). Selline analüüs ja arutelu on toimumata.

• Üleminek eestikeelsele õppele: Seadus sätestab ranged tähtajad üleminekuks

eestikeelsele õppele (PGS § 100¹⁵, § 100¹⁶). Eraldiseisva piirkonnakeele juriidiline

legitimeerimine võib luua õigusliku konflikti, kus piirkonnakeelt hakatakse kasutama

eesti keele kui riigikeele asemel, mis ei pruugi olla kooskõlas eestikeelsele õppele

ülemineku eesmärkidega.

Kokkuvõte

Ministeeriumi seisukoht on, et muudatusettepanek tekitab vastuolu põhiseadusega, kuna see

riivab õigusselguse põhimõtet (PS § 10, § 13), tekitades ebaselgust riigikeele (PS § 6)

mõistes, ametliku asjaajamise alustes ja hakkab mõjutama üleminekut eestikeelsele õppele.

Murrete defineerimine iseseisvate „keeltena“ riigikeele sees ilma selge regulatiivse

vajaduseta ei ole kooskõlas PS preambulis ja §-s 6 sätestatud riigi kohustusega kaitsta ühtset

eesti keelt. Ministeeriumi õiguslik argumentatsioon põhineb asjaolul, et põhiseaduse

preambul koos §-ga 6 toetab murdekeeli. Murrete defineerimine eraldiseisvate

„piirkonnakeeltena“ loob juriidilise ebaselguse. See hägustab piiri riigikeele ja murde vahel,

tekitab vastuolusid PGS-is sätestatud õppekeele põhimõtetega ning võib viia olukorrani, kus

ühtne ametlik asjaajamine ja haridusruum murenevad, olles seega vastuolus PS §-st 6

tuleneva riigikeele konsolideeriva funktsiooniga.

Liina Kersna selgitas, et Riigikogu liikmete muudatusettepaneku jõudmiseks täiskogu

hääletusele on vaja vähemalt kahte poolthäält, ning pani selle hääletusele.

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (muudatusettepaneku poolt 4: Madis Kallas,

Vadim Belobrovtsev, Kadri Tali, Helle-Moonika Helme; vastu 3: Margit Sutrop, Liina

Kersna, Eerik-Niiles Kross; erapooletuid 0).

Tõnis Lukas ei hääletanud.

Liina Kersna lisas, et kui Riigikogu täiskogu toetab esitatud ettepanekut, siis tuleb eelnõu

teine lugemine katkestada.

2. Eelnõus teha järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

21

„(3) Riik toetab eesti keele piirkondlike erikujude kaitset, kasutamist ja arendamist. Eesti

keele piirkondlik erikuju on põhjaeesti või lõunaeesti ajaloolisel keelealal kujunenud

keelekuju.“;

2) paragrahvi 4 lõike 1 viimane lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Eesti keele piirkondliku erikuju põlisel kasutusalal võib kirjakeele normi kohasele tekstile

lisada samasisulise teksti vastavas erikujus.“.

Selgitus: Kultuurikomisjoni muudatusettepanek lähtub kogukondade ja keeleteadlaste

taotlustest anda piirkondlikele keelekujudele tugevam seadusandlik staatus ja teha vahet eesti

keele põhjaeesti ja lõunaeesti erikujudel. Ajaloolisel põhjaeesti keelealal on eesti keele

erikujudest ja lõunaeesti sugemetest kujunenud ühine kirjakeel. Seeläbi on need keelekujud

kirjakeelele sarnasemad ja realiseerunud eesti keele kirjakeeles. Lõunaeesti keeleala erikujud

on kujunenud eesti keelest eristuvamaks ning säilitanud eripärad neljas regioonis. Nendeks

on seto, võru, mulgi ja tartu murdekeel. 2024. aasta jaanuaris valminud nelja keeleteadlase

hinnangus on teadlased rõhutanud, et riiklikku tähelepanu ja toetust väärivad ja vajavad kõik

eesti murded. Samas toovad teadlased lõunaeesti murdekeelte puhul esile nende erinevat

põlvnemist läänemeresoome keelest, suuremat erinevust eesti kirjakeelest kui ka praegust

sotsiolingvistilist olukorda, mistõttu vajaksid lõunaeesti murdekeeled erilist tähelepanu.

Keeleteadlaste hinnangul on lõunaeesti keelealal esinevate eesti keele erikujude

ühendnimetuseks lõunaeesti keel.

Siinkohal tuleb märkida, et keele elujõud sõltub keele kasutajaskonna elujõust. Nii võib

aktiivsest kasutusest kadunud keel mõne aktiivse inimese toel teha uut tõusu (nt hiiu -,

rannakeel) ja sestap on pilt eesti keele piirkondlike erikujude kasutuse osas õnneks pidevas

muutumises.

Seni kasutusel olnud murdekeele terminit on eesti keele piirkondlike erikujude kohta KeeleS-is

kasutatud alates 2011. aastast teadliku otsusena. Murdekeele terminit pole omaks võetud

kõigis kogukondades ja just murdekeele määratlusest loobumiseks on keele staatuse

küsimused tõusetunud. Kuna murdekeele terminile ei ole kõikides kogukondades toetust,

loobutakse muudatusettepanekuga sellest terminist keeleseaduses. Kasutusele jääb

piirkondliku erikuju mõiste ja täpsustatakse, et eesti keelel on piirkondlikud erikujud, mis on

põhjaeesti ja lõunaeesti ajaloolisel keelealal kujunenud ning kehtima jääb oluline põhimõte,

et kõiki keelekujusid koheldakse võrdselt. Seega on oluline rõhutada, et eesti keele erikujud

jagunevad põhjaeesti ja lõunaeesti keelealade erikujudeks. Põhjaeesti erikujudeks on näiteks

Kihnu, Saare, Hiiu, Muhu, Kodavere, Kuusalu, Lüganuse ja Jõhvi murdekeel. Lõunaeesti

erikujudeks Võru, Seto, Mulgi ja Tartu murdekeel, mida koos nimetatakse lõunaeesti keeleks.

Keeleteaduslikult on eesti keele erikujud murded. Samas on keeleteadlased selgitanud, et

keel-sõna ei pea vaid kitsas tähenduses mõistma ning iga kogukond on õigustatud oma murret

ka keeleks pidama.

Viimase rahvaloenduse andmetel oli 2021. a murdekeele kõnelejaid keskmiselt ca 15%

eestikeelsest elanikkonnast. Suurimad murdekeele rühmad on võru, saare, seto, tartu ja mulgi

murdekeele kõnelejad. Kihnu ja teisi murdekeeli kõneleb arvuliselt väiksem rühm, kuna nende

kasutusala regioonid ongi väiksemad, kuid on siiski tähelepanu vääriva kõnelejate arvuga.

Mida noorem on sihtrühm, seda väiksem on murdekeeles kõnelejate osakaal ühiskonnas. Kui

võrrelda viimase kahe rahvaloenduse andmestikku, siis perioodil 2011–2021 on murdekeelte

kõnelejate hulk kasvanud 23%. 2011. a rahvaloenduse andmetel hindas ca 131 000 inimest, et

oskab mõnda murdekeelt, siis 2021. a rahvaloendusel oli selliseid inimesi juba ca 160 000.

Murdekeelte kõnelejate arvu kasv viitab murdekeele oskuse väärtustamisele, mis täna on

kasvutrendis ja vajab jätkuvalt riigi toetusmeetmeid. Oluline on süsteemne ja järjepidev tugi.

Kultuurikomisjoni esitatav muudatusettepanek on alternatiiv Riigikogu liikmete poolt esitatud

muudatusettepanekule, millega oleks loodud juriidiline konstruktsioon, kus riigikeele sees

eksisteerib teine, iseseisev „piirkonnakeel“ ja see läheb vastuollu PS § 6 käsitlusega, mis

22

ütleb, et Eesti riigikeel on eesti keel. „Piirkonnakeele“ termini osas tuleks lähtuda Euroopa

regionaal- ja vähemuskeelte hartast, mille kohaselt peetakse regionaal- ehk piirkonna- ja

vähemuskeelteks elanikkonna enamuse kasutatava(te)st keel(t)est eristuvat keelt ning seda

isegi siis, kui nende kõnelejate arv on väike. Sisserännanute keeli või riigikeele murdeid ei

peeta regionaal- või vähemuskeelteks. Euroopa regionaal- ja vähemuskeelte harta komisjon

on korduvalt täheldanud, et Eestil on põhjust kaaluda mitmetele keeltele regionaal- ehk

piirkonnakeele staatuse andmist. Komisjoni hinnangul võiks nende keelte hulka kuuluda nt

vene keel, aga mitte ükski eesti keele piirkondlik erikuju. Regionaal- ehk piirkonnakeele

staatuse andmisel tuleb kaaluda ka ohtu Eesti julgeolekule ning sisemisele ja välisele rahule.

Põhiseaduse preambul sätestab kohustuse tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine.

Eesti keele piirkondlikud erikujud kuuluvad eesti keele ajaloolise ja kultuurilise

mitmekesisuse hulka. Eelnõu eesmärk on arendada, säilitada ja kaitsta eesti keelt ning tagada

selle kasutus peamise suhtluskeelena kõigis avaliku elu valdkondades (KeeleS § 1). Eelnõu

eesmärk on kooskõlas KeeleS §-ga 1 arendada, säilitada ja kaitsta eesti keelt selle kogu

rikkuses. Eesti keele piirkondlikud erikujud ehk kõik murdekeeled on ka põhiseaduse kaitse

all.1

PS § 12 sätestab kõigi võrdsuse seaduse ees ja keelab diskrimineerimise keele tunnuse alusel.

Sellest tulenevalt kohtleb riik kõiki eesti keele piirkondlikke erikujusid (nii põhjaeesti kui ka

lõunaeesti keelekujusid) võrdselt. KeeleS § 3 lg 3 muudatus rõhutab, et riik toetab kõigi

erikujude kaitset ja kasutamist.

Muudatusettepanekuga ei võeta keeleseaduses kasutusele uusi termineid. Hea õigusloome ja

normitehnika eeskirja (HÕNTE) järgi peab seaduseelnõu keel olema selge, ühetähenduslik ja

täpne (§ 15 lg 2) ning seaduseelnõus kasutatakse kehtivas õiguses ja reguleeritavas

valdkonnas tuntud ja enamlevinud termineid (HÕNTE § 17 lg 1; HÕNTE § 18). Eelnõus

loobutakse keeleseaduses sõnast "murdekeel" ja jäädakse mõiste "eesti keele piirkondlik

erikuju" juurde. See teenib ühtlasi eesmärki vältida hierarhilist suhtumist

keelevariatsioonidesse. See tagab PS § 49 sätestatud õiguse säilitada oma rahvuskuuluvus ja

sellega seonduv kultuuriline identiteet viisil, mis ei alaväärista ühtegi piirkonda. Kohaldub ka

üldine kaitse ja õigus kasutada eesti keele piirkondlikku erikuju ametliku asjaajamise lisana

(KeeleS § 4 lg 1) võrdselt kõigile murretele (nt hiiu või kihnu keel).

Eesti keele rikkalikest erikujudest saab ülevaate erinevatest:

allikatest: https://www.emakeeleselts.ee/valjaanne/eesti-murded-ja-kohanimed/

https://arhiiv.eki.ee/murded/kiiker/. Muudatusettepanekus toodud lahendus ei muuda ka senist

teaduslikku käsitlust eesti keele piirkondlikest erikujudest.

Muudatus tagab ühtse inforuumi säilimise, säilitades nõude, et ametlik keelekasutus peab

vastama eesti kirjakeele normile (KeeleS § 4 lg 1). Piirkondlike erikujude kasutamine on

lubatud paralleelselt, lisades samasisulise teksti, mis toetab kohalikku kultuuripärandit, kuid

ei asenda riigikeelt. See on kooskõlas ka kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega, mille

kohaselt on asjaajamiskeeleks eesti keel (KOKS § 41 lg 1).

Muudatus on proportsionaalne ja põhjendatud meede avalikes huvides (KeeleS § 2 lg 2), et

tagada eesti keele elujõulisus ja kultuuriline mitmekesisus. See ei loo uusi õiguslikke erisusi,

mis riivaksid isikute võrdsust, vaid täpsustab riigi kohustust toetada eesti keele ajaloolisi

vorme kooskõlas PS preambuli ja riigikeele staatusega.

Kultuurikomisjoni ettepanek leidis toetust häältega: 7 poolt (Liina Kersna, Margit Sutrop,

Signe Kivi, Madis Kallas, Vadim Belobrovtsev, Kadri Tali, Tõnis Lukas); 0 vastu; 0

erapooletut.

Kultuurikomisjon

1 https://pohiseadus.ee/sisu/3475

23

Liina Kersna selgitas, et kultuurikomisjoni muudatusettepanekuga püüti leida Riigikogu

liikmete ettepanekule alternatiivne lahendus, mis tooks piirkondlikud erikujud seaduses

selgemalt esile. Kuna lõunaeesti keel on nüüd eelnõu seletuskirjas sõnaselgelt nimetatud, pani

ta kultuurikomisjoni muudatusettepaneku uuesti hääletusele.

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (muudatusettepaneku poolt 5: Liina Kersna,

Erik-Niiles Kross, Madis Kallas, Margit Sutrop, Kadri Tali; vastu: 0; erapooletuid: 0)

Tõnis Lukas, Vadim Belobrovtsev ja Helle-Moonika Helme ei hääletanud.

Liina Kersna tegi ettepaneku võtta eelnõu täiskogu päevakorda 10.06.2026 ning teha

ettepanek teine lugemine lõpetada. Kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta

eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 17.06.2026

Otsustati:

7.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 10.06.2026 (konsensus: Vadim

Belobrovtsev, Helle-Moonika Helme, Madis Kallas, Liina Kersna, Eerik-Niiles Kross, Tõnis

Lukas, Margit Sutrop, Kadri Tali).

7.2. Teha ettepanek teine lugemine lõpetada (konsensus: Vadim Belobrovtsev, Helle-Moonika

Helme, Madis Kallas, Liina Kersna, Eerik-Niiles Kross, Tõnis Lukas, Margit Sutrop, Kadri

Tali).

7.3. Kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia

läbi lõpphääletus 17.06.2026 (konsensus: Vadim Belobrovtsev, Helle-Moonika Helme, Madis

Kallas, Liina Kersna, Eerik-Niiles Kross, Tõnis Lukas, Margit Sutrop, Kadri Tali).

8. Info ja muud küsimused

Infot ei esitatud ning muid küsimusi ei tõstatatud

(allkirjastatud digitaalselt)

Liina Kersna

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Merje Noorlind

protokollija