Korruptsioonivastase seaduse muutmise seaduse eelnõu (974 SE)

    Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 19.06.2026 / 1-1/15-974; Riigikantselei / 19.06.2026 / 2-5/26-01290

Resolutsiooni teema: Korruptsioonivastase seaduse muutmise seaduse eelnõu (974 SE)

Adressaat: Justiits- ja Digiministeerium Ülesanne: Palun eelnõu läbi vaadata ning esitada ettepanek valitsuse arvamuse kujundamiseks. Tähtaeg: 09.07.2026

Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 16.7.2026 istungil. Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS, toimik nr 26-0741).

Kontroll: Diana Mölder

Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 19.06.2026 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected],  

.

Vabariigi Valitsus

.06.2026 nr 1-1/15-974/1

Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks

Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan

Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni k.a 18.

juunil algatatud korruptsioonivastase seaduse muutmise seaduse eelnõu (974 SE).

Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks põhiseaduskomisjoni.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Hussar

Lisad: 1) eelnõu ühel lehel

2) seletuskiri viiel lehel

Eneli Illaru

631 6332, [email protected]

Seletuskiri

korruptsioonivastase seaduse muutmise seaduse eelnõule

1. Sissejuhatus

Riigikogu komisjonil on seaduse algatamise ja Riigikogu otsuse eelnõu esitamise õigus

(RKKTS § 90 lg 1 p 3)

Eelnõuga tehakse muudatus, mis on vajalik huvide konflikti vältimiseks töökoha vahetusel,

kui eelmisel töökohal saadud oskusteave, kontaktid, jne mõjutavad oluliselt uuel positsioonil

tehtavaid otsuseid, toiminguid.

Eelnõu ja seletuskirja koostas korruptsioonivastane erikomisjon.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõu eesmärk on sätestada kohustus kaardistada ja monitoorida ametiisikute ringi, kelle osas

on kohane huvide konfliktist tulenevate korruptsiooniriskide maandamiseks pöörata tähelepanu

nende töökohavahetusega kaasnevatele riskidele. Seadus loob võimaluse kehtestada vajadusel

ajaline piirang töö alustamiseks teise tööandja juures või saamisel korruptsioonivastase seaduse

§ 7 lõike 1 punktide 2 ja 3 tähenduses seotud isikuks sellise juriidilise isikuga, kelle tegevust

on ta viimase aasta jooksul avalikku ülesannet täites oluliselt mõjutanud.

Eelnõuga sõnastatakse ametiisiku kohustus hoiduda kuni 1 aasta jooksul ametiisiku staatuse

lõppemisest arvates saamast korruptsioonivastase seaduse § 7 lõike 1 punktide 2 ja 3

tähenduses seotud isikuks sellise juriidilise isikuga, kelle tegevust on ta viimase aasta jooksul

avalikku ülesannet täites oluliselt mõjutanud, samuti mitte asuda sellele isikule tööd tegema

töö-, käsundus- või muu lepingu alusel. Piirang kehtib ainult selle juriidilise isiku suhtes, kelle

osas ametiisik on teinud teda arvestatavalt mõjutanud otsuseid (nt hankeotsused).

Kaitsepolitseiameti 2025-2026 aastaraamat rõhutas kaitse- ja energeetikavaldkonna

korruptsioonitundlikkust, mis tuleb otsuste koondumisest kitsa isikute ringi kätte, mistõttu on

vaja vältida olukordi, kus ettevõtjad taotlevad riigikaitseks mõeldud toote arendamiseks riigi

toetust endistelt kolleegidelt. Kuigi Kaitsepolitsei aastaraamatus nimetati pöördustes efektist

ohustatutena vaid mõnda valdkonda, on kohane regulatsiooniga maandada pöörduste efektist

tulenevad riskid valdkonnaneutraalselt. Eelnõu eesmärk ei ole piirata ametnike liikumist

erasektorisse ja vastupidi, vaid maandada võimalikud huvide konfliktide riskid.

3. Eelnõu vastavus Eesti Vabariigi põhiseadusele.

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 19 lõike 1 kohaselt on igaühel õigus vabale eneseteostusele. Selle

sätte piiriklausel lisab, et igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste

täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust.

Põhiseaduse kommentaaride kohaselt võib seda pidada nii lihtsaks kui ka kvalifitseeritud

piiriklausliks. Lõike lõpus sisalduv fraas „ning järgima seadust“ toimib seadusereservatsioonina

ning tähendab, et õigust vabale eneseteostusele saab piirata üksnes seadusega. Riigikohus on

põhiseaduse § 19 lg 1 nimetanud lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõiguseks ning nõustunud,

et seda võib piirata mis tahes põhjusel, mis ei ole põhiseadusega otseselt keelatud (RKPJKo

17.12.2019, 5-19-40/36, p53; RKÜKo 14.05.2014, 3-2-1-79-13, p 28; RKTKo 13.01.2010, 3-

2-1-152-09, p 11). Arvestades ülaltoodut on võimalik piirata seadusega avalike teenistujate ja

ametiasutuse töötajate lepinguvabadust.

Eelnõuga sätestatav meede on proportsionaalne, sest eelkõige kaardistatakse ametikoha

spetsiifikast tulenevad riskid eesmärgiga vältida isiku oskusteabest ja mõnedel juhtudel ka tema

juurdepääsust asutusesisese teabele ning ka nt riigisaladusele ja salastatud välisteabele või

muule tundlikule informatsioonile tulenevaid huvide konflikte ning vajadusel pidestatakse

riskide maandamine piirangutega uuele tööle asumisel.

Olulise mõju sisustamisel saab lähtuda kohtupraktikast, kus on olulisena on välja toodud

asjaolud, mille puudumisel oleks otsus teistsugune. Samuti on võimalik olulise mõju hindamisel

ning ametikohaga seonduvate riskide kaardistamisel saada abi Ametnikueetika Nõukogult.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele ja rahvusvahelisele õigusele

Eelnõus käsitletav pöörduste efekt ehk „revolving doors” on EL-is järjest aktuaalsem eriti

seoses suurte tehnoloogia- ja finantssektori ettevõtetega. EL Ombudsman rõhutab vajadust

rangemate ja selgemate piirangute ja järelevalve ning EL ühtse raamistiku järele. How EU agencies deal with ‘revolving door’ cases | Case | European Ombudsman

ÜRO korruptsioonivastane konventsioon (RT II 2010, 4, 10) artikkel 12 lg 2 p e) näeb

osalisriikidele ette kohustuse võtta meetmeid huvide konfliktide ennetamiseks, kohaldades

vajaduse korral ja mõistlikuks ajavahemikuks piiranguid endiste ametiisikute kutsetegevusele

või ametisikute töötamisele erasektoris pärast ametist lahkumist või pensionile jäämist, kui

selline tegevus või töötamine on otseselt seotud ametiisikute poolt ametisoleku ajal täidetud

või kontrollitud tööülesannetega.

Käesoleval ajal näeb Eesti õigus ette avaliku teenistuse seaduse § 60 lõikes 5 keelu

teenistusest vabastatud ametnikule ühe aasta jooksul vabastamise päevast arvates saada

korruptsioonivastase seaduse § 7 lõike 1 punktide 2 ja 3 tähenduses seotud isikuks sellise

eraõigusliku juriidilise isikuga, kelle üle ta viimase aasta jooksul on teostanud vahetult või

püsivalt järelevalvet.

Seega puudub käesoleval ajal Eesti õiguskorras reeglistik, mis korraldaks juhtumeid, kui

spetsiifilise oskusteabe ja avalikust teenistusest saadud sidemete kogemustega isik, kes

avalikku võimu teostades ei ole teostanud järelevalvet, kuid on nt tegelenud hangetega,

poliitikate väljatöötamisega, vms., on liikumas erasektoisse. Lisaks avalikele teenistujatele on

samasugune huvide konflikti risk ka töö-, käsundus- ja muude lepingute alusel tegutsevatel

isikutel, kes tulenevalt oma ülesandest võivad olla ametiisikud. Eeltoodust tulenevalt on

kohane pöördukse efekti lahendavad reeglid esitada korruptsioonivastases seaduses, kuivõrd

avaliku teenistuse seadus reguleerib vaid avalike teenistujate, kuid mitte muude ametiisikute

õigusi ja kohustusi.

Käesoleval ajal on toimumas korruptsioonivastase seaduse revisjon, mille käigus

analüüsitakse kehtiva seaduse probleeme, töötatakse välja võimalikud lahendusvariandid ning

valmistatakse ette uus regulatsioon. Planeeritud ajakava kohaselt peaks revisjoni tulemusena

valmiv uus korruptsioonivastane seadus olema vastu võetud ja jõustunud 2029. aasta lõpuks.

Samas on pöörduste efektist tulenevad riskid olemas juba täna ning nende väljatoomine

Kaitsepolitseiameti 2025-2026 aastaraamatus on muutnud möödapääsmatuks nende riskide

adresseerimise käesoleva eelnõuga juba varem.

Pöörduste efektiga kaasnevaid riske on Euroopa Liidu riikide õiguses käsitletud mitmeti. Nt

näeb Belgias seadus ette ministrite, parlamendiliikmete ja mõnede kõrgemate ametnike

jahtumisperioodiks 1 aasta (erandid tehakse kui asub tööle ministri kabinetis,

põhiseaduskohtus või diplomaadina). Horvaatias sisaldab huvide konflikti vältimise seadus

üldsätet terve rea avalike ametikandjate, sh parlamendiliikmete kohta, kes 18 kuu jooksul

ametist lahkumisest ei või minna tööle kohta, mille üle teostasid enne järelevalvet või muud

avalikku võimu või omasid ärisuhteid. Lätis on seadusest tulenev 2-aastane jahtumisperiood

ametnikele, kes on osalenud hankemenetluses või vahendite andmise otsuses või teostanud

järelevalvet, uurimist või sanktsioneerimist või viinud läbi pankrotimenetluse. Leedus on

seadusega reguleeritud avaliku teenistuse ja parlamendi osas 1-aastane jahtumisperiood

töötamise osas endiste järelevalvatavate heaks ja isikute ja asutuste heaks, kelle osas tehti

finantseerimise ja muid otsuseid. Sloveenia korruptsiooni tõkestamise seadus näeb ette 2-

aastase jahtumisperioodi avalikele teenistujatele ja parlamendiliikmetele. Portugalis on 3-

aastane jahtumisperiood poliitilist järelevalvet teostanud isikutele.

Prantsusmaal on parlamendiliikmetel eraldi huvide konflikti ja lobitöö reeglid, aga

jahenemisperiood on pigem erandlik. Avaliku Teenistuse Läbipaistvuse Kõrge Amet (Haute

Autorité pour la transparence de la vie publique – hatvp.fr) hindab ametiisikute osas kas

nende uus töökoht võib tekitada huvide konflikti, võib anda keelu või tingimusliku loa (nt

mitte tegeleda teatud klientidega. Jahenemisperiood võib olla kuni 3 aastat teatud

ametikohtade puhul, eriti kui minnakse erasektorisse valdkonda, mida varem reguleeriti.

HATVP avaldab otsuseid ja arvamusi, mis loob märkimisväärse avaliku surve. Prantsusmaa

on üks rangemaid Euroopa riike “revolving doors” osas. Samas on ka skandaale, mis

näitavad, et poliitiline surve ja “hallid tsoonid” ei kao ka tugeva raamistikuga.

Põhjamaad on korruptsioonitaju indeksis kõrgetel kohtadel, seal on avalikkuse kõrge usaldus

ja suhteliselt vähe formaalseid keelde, aga tugev avaliku eetika kultuur. Rootsis ei ole

ministritel ja parlamendiliikmetel üldist seadusest tulenevat jahenemisperioodi. Tippametnike

puhul võib olla administratiivseid piiranguid (nt ei tohi teatud aega tegeleda konkreetsete

asjadega, mille osas varasemas töökohas otsuseid tehti). Soomes on sarnaselt Rootsile vähe

formaalseid “revolving doors” keelde, tippametnike puhul kasutatakse pigem juhtumipõhist

hindamist kui jäika jahenemisperioodi. Norras on rohkem formaalseid reegleid

tippametnikele, sh võimalus kehtestada ajutisi piiranguid uuele tööle asumisel. Ministrite ja

parlamendiliikmete puhul on fookus pigem poliitilisel vastutusel ja avalikul debatil. Taanis on

vähe formaalseid jahenemisperioode, kuid tugevad lobitöö ja huvide konflikti reeglid, samuti

aktiivne meedia, mis hoiab “revolving doors” juhtumeid avalikus fookuses.

Põhjamaades on vähem õigusakte, kuid rohkem juhendeid ja sotsiaalset kontrolli, mille

toimimise eelduseks on tugev poliitiline kultuur, samas on rahvusvahelise lobitöö ja suurte

korporatsioonide surve kasvades hakatud arutama vajadust rangemate reeglite järele reegleid.

Ühendkuningriigis on pöörduste-regulatsioon ministrite, kõrgemate ametnike, kõrgemate

sõjaväelaste ning mõnede avalike asutuste juhtide kohta. Kuni 2025. aasta sügiseni pidid

endised ministrid ja tippametnikud konsulteerima ACOBA-ga (Advisory Committee on

Business Appointments) oma plaane asuda tööle erasektorisse, nõustajana või juhina ning

ACOBA sai soovitada jahtumisperioodi või kehtestada tingimusi(nt lobitöö keelu

valitsusasutuses mõne aja jooksul). ACOBA otsused olid soovituslikud, st kaasnes kriitika

sanktsioonide puudumisest tuleneva puuduliku jõustamise teema. Kuivõrd otsused olid

avalikud, siis maine- ja meediasurve olid arvestatava mõjuga. Alates 2025 täidab võrreldavat

rolli Independent Adviser on Ministerial Standards, mille juhised näevad endistele ministritele

ette 2-aastase keelu ministriameti valdkonnas töötamisele. Transparency International oli UK

reeglistiku osas skeptiline. (https://www.transparency.org.uk/news/research-reveals-extent-

revolving-door-corruption-risk-westminster) ning praegust Independent Adviser on

Ministerial Standards ei ole Transparency International hinnanud.

Ameerika Ühendriikides on üks detailsemaid ja rangemaid “revolving doors” süsteeme

maailmas, eriti lobitöö osas. Endistel senaatoritel on keelatud2 aastat ning esindajatekoja

liikmetel1 aasta tegutseda lobistina endiste kolleegide juures (s.o otsene lobitöö e.kontaktid

endiste kolleegidega, ametlik mõjutamine). Paljudel kõrgematel ametnikel on 1–2-aastased

piirangud huvikaitse esindamisel oma endise tööandja juures ning keeld tegeleda konkreetsete

asjadega, millega nad ametis olles seotud olid (nn “switching sides” keeld). Mõnedel

ametikohtadel on eluaegne keeldmenetluse osas, mida nad oma teenistuse ajal käsitlesid.

Praktika osas tuuakse välja, et USA-s väga tugev “revolving door” kultuur ning tegelikult on

Kongressi töötajate ja ametnike liikumine lobifirmade vahel arvestatav. Kuigi reeglid on

detailsemad ja sanktsioonid reaalsemad kui Euroopas, on süsteem nii suur, et järelevalve on

killustunud ja “hallid tsoonid” on endiselt olemas.

Kanadas on üks rangemaid “revolving doors” regulatsioone omavaid riike. Endistel ministritel

ja kõrgetel ametnikel on kuni 5-aastane järelevalveperiood, mille jooksul nad ei saa tegutseda

lobistina. Järelevalvet teostavad Commissioner of Lobbying ja teised eetikaküsimustega

tegelevad organid. Seadus Conflict of Interest Act näeb ette nii ministritele kui avalikele

teenistujatele keelu 1-2 aasta vältel asuda ametisse üksuse juures, kus saab ära kasutada oma

varasema ameti oskusteavet. Kohustust pidestava meetmena tuuakse välja avalik hukkamõist,

õigusaktides sanktsioonidena varieeruvad trahvid, mõnikord ka kriminaalvastutus.

5. Halduskoormus

Muudatuse jõustumine toob kaasa halduskoormust spetsiifilise oskusteabe ja

otsustuspädevusega ametiisikute kaardistamisel.

6. Mõjud

Personalipoliitika ja otsustusprotsessid muutuvad läbipaistvamaks, isikute siirdumisel

erasektorist avalikku sektorisse ja vastupidi on vähem reputatsiooni ohustavat kõlapinda.

7. Mõjutatud sihtrühm.

Ametisse nimetamise õigusega ametiisikud, spetsiifilise oskusteabe ja otsustuspädevusega

ametiisikud.

8. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 1. märtsil 2027, et anda asutustele piisavalt aega üleminekuks.

_______________________________________________

Algatab korruptsioonivastane erikomisjon 18. juunil 2026

(allkirjastatud digitaalselt)

Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni esimees