Riigikogu liikme Aleksandr Tšaplõgini kirjalik küsimus peaministrile (KK 568) Demograafilise olukorra kohta

Hr Kristen Michal
Peaminister

17.juuni 2026.a.
KIRJALIK KÜSIMUS

Demograafiline olukord

Lugupeetud peaminister

Demograafiline olukord Eestis tekitab üha suuremat muret. Jutt ei käi ainult eesti rahva säilimisest, mis on otseselt kajastatud Eesti Vabariigi põhiseaduse preambulis, vaid ka riigi sotsiaal- ja majandussüsteemi tulevikust.
Juba täna seisab Eesti silmitsi madala sündimuse ja rahvastiku vananemise tagajärgedega. Väheneb maksumaksjate arv, kellel lasub üha suurem koorem pensionisüsteemi, tervishoiu ja teiste riigi sotsiaalsete kohustuste ülalpidamisel. Avalikus ruumis kõlavad üha sagedamini arutelud pensioniea tõstmise, sotsiaalsete garantiide piiramise ja elanikkonna suurema osaluse vajadusest tervishoiuteenuste rahastamisel.
Demograafide hinnangul võib praeguste trendide jätkudes mõne aastakümne pärast olukord muutuda kriitiliseks: tööealise elanikkonna arv väheneb märgatavalt, mis seab kahtluse alla riigifinantside jätkusuutlikkuse ja riigi võime täita oma põhifunktsioone.

Sellega seoses palun Teil vastata järgmistele küsimustele:
1. Kuidas hindab valitsus praeguse sündimuse taseme pikaajalisi tagajärgi Eesti pensionisüsteemi, tervishoiu ja riigifinantside jätkusuutlikkusele?
2. Kas valitsus peab praegust demograafilist olukorda erakorraliseks ohuks Eesti Vabariigi tulevikule? Kui ei, siis millistel põhjustel?
3. Milliseid konkreetseid meetmeid sündimuse tõstmiseks peab valitsus kõige tõhusamaks ja milliseid neist plaanitakse lähiaastatel ellu viia?
4. Kas on tehtud analüüs, millisele sündimuse tasemele on vaja jõuda, et tagada Eesti sotsiaalsüsteemi pikaajaline jätkusuutlikkus?
5. Kas valitsus kaalub immigratsiooni suurendamist kui üht peamist vahendit demograafilise languse kompenseerimiseks? Kui jah, siis kui palju migrante valitsuse hinnangul Eestile järgmise 10, 20 ja 30 aasta jooksul vaja läheb?
6. Kas on tehtud analüüsi ulatusliku immigratsiooni mõju kohta eesti keele, kultuuri ja rahvusliku identiteedi säilimisele? Kui jah, siis millised on selle analüüsi tulemused?
7. Miks valitsus ei toetanud opositsiooni ettepanekuid, mis olid suunatud sündimuse erakorralisele stimuleerimisele ja lastega perede toetamisele?
8. Kas valitsusel on pikaajaline plaan Eesti demograafilisest kriisist välja toomiseks? Kui on, siis palun esitage selle peamised eesmärgid, näitajad ja rakendusajakava.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)
Aleksandr Tšaplõgin
Riigikogu liige