Tallinna Tondi Kooli arengukava 2026–2030

Sisukord

1. Tallinna Tondi Kooli üldandmed

2. Tallinna Tondi Kooli lühitutvustus

3. Tallinna Tondi Kooli missioon, visioon ja põhiväärtused

4. Hetkeolukorra analüüs

5. Tallinna Tondi Kooli arengukava strateegilise planeerimise tutvustus

6. Tallinna Tondi Kooli arengukava 2026–2030 põhistrateegiad

7.1. Strateegiline eesmärk 1 7.2. Strateegiline eesmärk 2 7.3. Strateegiline eesmärk 3

Lisa 2: Tegevuskava 2026–2030

Lisa 1: Arengukavas kasutatud põhimõisted

Lisa 3: Strateegiakaart

Õppeasutuse nimi Tallinna Tondi Kool

Aadress Tondi 40, Tallinn, 11311

Telefon 655 72 23

E-post [email protected]

Koduleht www.tondi.edu.ee

Õppeasutuse pidaja, tema aadress

Tallinna Linnavalitsus, Vabaduse plats 7, Tallinn

1. Tallinna Tondi Kooli üldandmed

2. Tallinna Tondi Kooli lühitutvustus

Tallinna Tondi Kool on erivajadustega õpilastele mõeldud kool, mis pakub põhiharidust statsionaarses vormis lihtsustatud riikliku õppekava järgi kolmel tasemel: lihtsustatud õpe, toimetulekuõpe ja hooldusõpe. Lisaks põhiharidusele on õpilastel võimalus jätkata lisaõppeaastal, et saada täiendavat ettevalmistust eluks ja tööturule suundumiseks.

Õppe- ja arendustöö planeerimise aluseks on põhikooli lihtsustatud õppekava. Lihtsustatud õppetasemel käib õppetöö enamasti klassi ühise õppekava alusel, vajadusel töötab õpetaja osadele õpilastele välja individuaalse õppekava. Toimetuleku- ja hooldusõppes õpivad kõik õpilased individuaalse õppekava järgi.

Tallinna Tondi Koolis töötavad pühendunud ja kvalifitseeritud õpetajad ning tugispetsialistid, kes tagavad õpilaste vajadustele vastava õppe- ja arendustegevuse. Koolis toimuvad ka mitmesugused huvitegevused, mis toetavad õpilaste mitmekülgset arengut.

Tallinna Tondi Kool on nüüdisaegne haridusasutus, mis pakub erivajadustega lastele turvalist ja toetavat õpikeskkonda ning püüab pidevalt täiustada oma õppetegevust ja tugisüsteeme, et vastata muutuvate ühiskondlike ja hariduslike vajaduste ootustele.

3. Tallinna Tondi Kooli missioon, visioon ja põhiväärtused

Missioon TOETAME MEIE KOOLI ÕPILASI OSKUSTE JA HOIAKUTE KUJUNDAMISEL, MIS AITAVAD NEIL ELUS VÕIMALIKULT

ISESEISVALT TOIME TULLA.

Visioon MEIE KOOL ON TUNNUSTATUD ERIVAJADUSTEGA LASTE HARIDUSE JA

TOETUSE KESKUS, MIS ÜHENDAB KAASAVA HARIDUSE, INNOVAATILISED LAHENDUSED JA KOGUKONNA JÕU. OLEME

INSPIRATSIOONIALLIKAKS, LUUES KESKKONNA, KUS IGA ÕPPIJA SAAB AVASTADA OMA AINULAADSUSE JA POTENTSIAALI.

Põhiväärtused NÜÜDISAEGNE * TOETAV * KOOSTÖINE * TURVALINE

Hetkeolukorra analüüs tugineb Tallinna Tondi Kooli 2021–2024 sisehindamise aruandele, personali strateegiapäevadel kogutud sisendile ja kooli kogukonnalt saadud tagasisidele. Analüüsis käsitletakse sisekeskkonna tugevusi ja kitsaskohti ning väliskeskkonna suundumusi, mis mõjutavad kooli arengut järgnevatel aastatel.

Kitsaskohad:

Kasvav vajadus individuaalse ja diferentseeritud õppe järele ning sellega seotud tugispetsialistide koormus – Sisehindamises on märgitud, et suur osa õpilasi vajab individuaalset lähenemist. Tugispetsialistide töökoormus on kõrge, mistõttu võib kannatada õpilastele pakutava toe järjepidevus. Ebapiisav ruumiline võimekus – Õppetöö toimub osaliselt sobimatus keskkonnas (nt õpilaskodu ruumides, akustilises kabiinis), mis piirab kvaliteetse ja rahuliku õpikeskkonna kujundamist. Sisehindamise dokumendist lähtub täiendava ruumi vajadus. Isikuandmete kaitse ja tööprotsesside läbipaistvuse puudujäägid – Selgeid tööjuhendeid napib, mistõttu võivad tekkida eksimused ja halduskoormus suureneda. TI, pilveteenused ja teised kaasaegsed vahendid tekitavad juurde küsimusi andmete turvalisuse kohta. Kommunikatsioonikanalite killustatus ja digilahenduste piiratud kasutus – Erinevad suhtluskanalid (nt e-post, sõnumirakendused, sotsiaalmeedia) ei ole omavahel hästi integreeritud, mis tekitab infomüra ja arusaamatusi. Vähene ühiste infoallikate kasutamine: puudub keskne platvorm või süsteem, kus kogu oluline info oleks kergesti kättesaadav ja jagatav. Kuigi olemas on erinevad haridustehnoloogilised tööriistad ja lahendused, ei kasutata neid ühtlaselt või tõhusalt, mis vähendab nende potentsiaalset kasu. Personali töökorralduse ja ametijuhendite ebaselgus – ametijuhendid vajavad uuendamist. Sisehindamises toodi välja, et mitmele juhile allumine võib olla stressi ja segadust tekitav. Toetavate tegevuste (abiõpetaja tugi) nappus huviringides – huviringides on koos väga erineva õpitasemega õpilased, mistõttu on toevajadus tõusnud. Puudub süsteemne analüüs huviringide mõjust õpilaste arengule. Üksikud analüüsid on aga, see pole süsteemne ja pidev.

4. Hetkeolukorra analüüs

Väliskeskkonna trendid:

Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 suunad – Hariduspoliitilised rõhuasetused (nt kaasav haridus, individuaalne lähenemine, elukestev õpe, digipädevused) nõuavad koolilt süsteemset lähenemist, mille toetamiseks tuleb arendada metoodikaid ja juhtimist. Õpilaste mitmekesisuse tõttu kasvab vajadus kohandatud õppe järele – Eri kultuuritausta ja keeleoskusega õpilaste arv kasvab. See toob kaasa vajaduse luua uusi õppematerjale ja täiendada õpetajate pädevusi. Õpilaste vaimse tervise teemade esilekerkimine – Kool peab rohkem toetama õpilaste vaimset tervist, pakkudes tuge ja õpetades enesekontrolli ning emotsionaalse arengu oskusi. Digipädevuste arendamise vajadus – Elukestev õpe ja tööturu muutused eeldavad, et õpilastel ja õpetajatel on oskused ja valmisolek kasutada digivahendeid õppimiseks ja õpetamiseks.

Hetkeolukorra analüüs näitab, et kool on jõudnud arengufaasi, kus edasine kasv ja kvaliteedi tagamine eeldavad süsteemseid muudatusi nii juhtimises, töökorralduses, õppekeskkonnas kui ka koostöös sidusrühmadega. Sellele vastavad ka arengukava 2026–2030 eesmärgid.

Seos uue arengukava eesmärkidega: Kõik eelpool nimetatud kitsaskohad ja arenguvajadused kajastuvad 2026–2030 arengukava strateegilistes eesmärkides, mis on järgmised:

1.Õpilase individuaalne õpitee on kujundatud tema arengu toetamise kaudu kaasavas ja turvalises õpikeskkonnas:

Vastab vajadusele arendada ruumilist, metoodilist ja sisulist valmisolekut kaasavaks hariduseks ning käitumuslike väljakutsetega toimetulekuks. Fookuses on ka muu kodukeelega õppijate kaasamine ja ettevõtluspädevuse arendamine.

2.Kooli personali professionaalne kompetentsus on suurenenud ning vaimne ja füüsiline töökeskkond on rahulolu tekitav:

Toetab sisehindamises tuvastatud vajadusi mentorluse, supervisiooni, töökorralduse selguse ja töörahulolu suurendamiseks. Seotud konkreetsete tegevustega, mis loovad töötajatele arenemiseks ja koostööks soodsa keskkonna.

3.Kooli kogukondlik koostöö ja sidusus on suurenenud ning tööd on alustanud kompetentsikeskus:

Eesmärk on kasvatada kooli rolli teadmuskeskusena nii Tallinna linnas kui laiemalt, pakkudes tuge teistele haridusasutustele. Tugevdatakse süsteemset koostööd lapsevanemate, kogukonna ja erialavõrgustikega, mis on oluline ka sisehindamises rõhutatud infovahetuse ja koostöö tugevdamiseks.

4. Hetkeolukorra analüüs

Tallinna Tondi Kooli arengukava aastateks 2026–2030 tugineb Eesti hariduse ja noorsootöö pikaajalistele strateegilistele suundadele ning põhineb sisehindamise tulemustel ja koolipere kaasamisel. Selle dokumendi eesmärk on seada selged sihid ja tegevusplaanid kooli arenguks lähiaastatel, toetudes tõenduspõhisele kooliarendusele ja kohalike strateegiate raamidele.

Arengukava koostamisel on lähtutud järgmistest põhimõtetest ja sisenditest:

Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 põhisuunad Riiklik strateegiline planeerimine aastateks 2021–2035 seab sihiks soodsa õpikeskkonna loomise ja elukestva õppe edendamise. Haridusvaldkonna eesmärgid rõhutavad loovust, ettevõtlikkust ja ühiskondlikku sidusust ning keskenduvad kaasaegse hariduse arendamisele, mis toetab iga õppija arengut kiiresti muutuvas maailmas. Need põhimõtted on aluseks ka Tondi Kooli eesmärkide kujundamisel .

Tallinn 2035 arengustrateegia eesmärgid hariduses ja noorsootöös Linnastrateegia seab eesmärgiks tagada kvaliteetne haridus kõigile ning edendada noorte heaolu ja võimalusi eneseteostuseks. Tondi Kooli arengukava järgib neid sihte, keskendudes kaasavale õppekeskkonnale ja koostööle nii õpilaste, õpetajate kui ka kogukonna vahel.

5. Tallinna Tondi Kooli arengukava strateegilise planeerimise tutvustus

Sisehindamise analüüs ja töötubades esitatud ideed Sisehindamise analüüs ja SWOT-analüüs viidi läbi kooli personaliga 2024. a oktoobri koolivaheaja strateegiapäevadel. Personal tegeles põhjalikult kooli tugevuste, võimaluste, nõrkuste ja väljakutsetega. Lisaks andsid personali ideekorjed olulist sisendit kooli arengusuundade kavandamiseks. Arengukava koostamise protsessi olid kaasatud ka Tallinna ja Tartu Ülikoolid, kellega tehti koostööd erinevate arendusprojektide ja koolituste raames. Lisaks saadi sisendit ümarlaudadel, kus osalesid lapsevanemad, laste heaoluspetsialistid, koolivälise nõustamismeeskonna liikmed ja sotsiaaltöötajad. Toimus ka tihe ja järjepidev koostöö kooli hoolekoguga. Kõik see aitas kaasa arengusuundade kujundamisele ning tagas kogukondliku kaasatuse ja toetuse.

Arengukava koostamise põhimõtted ja meetodid Arengukava loomisel on kasutatud tõenduspõhist lähenemist, mis tugineb sisehindamise andmetele ning personali ja kogukonna kaasamisele. Planeerimisprotsessi fookuses on realistlikud ja mõõdetavad eesmärgid, mis arvestavad nii riiklikke kui ka kohalikke haridusvajadusi.

Tõenduspõhine kooliarendus Sisehindamine kui pidev arendusprotsess võimaldab koolil analüüsida oma senist tegevust ja kavandada parandusi andmete põhjal. See lähenemine aitab tagada, et arengukava toetab kooli pikaajalist visiooni ja väärtusi. Tallinna Tondi Kooli arengukava ei ole üksnes strateegiline dokument, vaid praktiline tööriist, mis juhib kooli arengut ning toetab õpilaste, õpetajate ja kogu koolikogukonna heaolu ja koostööd.

6. Tallinna Tondi Kooli arengukava 2026–2030 põhistrateegiad

Õpilase individuaalne õpitee on kujundatud

tema arengu toetamise kaudu

kaasavas ja turvalises õpikeskkonnas.

Kooli personali professionaalne kompetentsus on suurenenud ning

vaimne ja füüsiline töökeskkond on rahulolu tekitav.

Kooli kogukondlik koostöö ja sidusus on suurenenud ning tööd

on alustanud kompetentsikeskus.

6.1 Tallinna Tondi Kooli arengukava 2026–2030 strateegiline eesmärk

Õpilase individuaalne õpitee on kujundatud tema arengu toetamise kaudu kaasavas ja turvalises õpikeskkonnas.

Muu kodukeelega õpilane on koolis

toetatud keeleõppe tugisüsteemi ja

kultuurilise mitmekesisuse

toetamise kaudu.

Õpilase ettevõtlikkuspädevus

on arenenud õppeprotsessi lõimitud ettevõtlikkusprojektide ja praktiliste tegevuste

kaudu.

Õpilane oskab toime tulla käitumuslike

väljakutsetega selleks rakendatud positiivse käitumise sekkumismudeli ja

individuaalsete tugiplaanide toel.

Õpilane arendab oma andeid ja oskusi

mitmekesises ning temale kohandatud õppekeskkonnas (sh uuendatud õue- ja

aia-ala) ning huvitegevuse ja

avastusõppe kaudu.

6.2 Tallinna Tondi Kooli arengukava 2026–2030 strateegiline eesmärk

Kooli personali professionaalne kompetentsus on suurenenud ning vaimne ja füüsiline töökeskkond on

rahulolu tekitav.

Töötaja töörahulolu on suurenenud vaimse ja füüsilise

töökeskkonna ning koostöövõimaluste arendamise

kaudu.

Kooli personali professionaalne areng on toetatud

kompetentsikeskuse kaudu, kus õpetajad saavad jagada oma

kogemusi nii kolleegidele kui ka välistele spetsialistidele

6.3 Tallinna Tondi Kooli arengukava 2026–2030 strateegiline eesmärk

Kooli kogukondlik koostöö ja sidusus on suurenenud ning tööd on alustanud kompetentsikeskus.

Lastevanemate kogu tegutseb regulaarselt, toetades kooli arengut ja rääkides kaasa HEV-

laste haridust ja heaolu puudutavatel

teemadel.

Kooli koostöö kogukonna,

lastevanemate ja erialavõrgustikega on tugevnenud erinevate koostöövormide kaudu (kompetentsikeskus ja

avatud teenused, projektid, kogukondlikud

algatused).

Kool on tunnustatud koostööpartner hariduspoliitika kujundamisel.

Mõõdik Baastase Sihttase Andmeallikas

Käitumispäevikute sissekanded

Mõõdetakse 2026. a kevadel

Määratakse peale baastaseme mõõtmist eKool

Ettevõtlikkusprojektide korraldamine

Mõõdetakse 2026. a kevadel

Määratakse peale baastaseme mõõtmist Dokumentatsioon

Lastevanemate hinnang 70% saab õppetööga hästi hakkama (2025) Kasvab (2030) eKooli

rahuloluküsimustik

Õpilase rahulolu kooliga 85% tuleb heal meelel kooli (2025)

Püsib või kasvab (2030)

eKooli rahuloluküsimustik

Alaeesmärk Riskid Maandamismeetmed

Õpilane oskab toime tulla käitumuslike väljakutsetega selleks rakendatud positiivse käitumise sekkumismudeli ja individuaalsete tugiplaanide toel.

Tugispetsialistide piiratud kättesaadavus; õpetajate ülekoormus; rahastuse ebastabiilsus

Tugispetsialistide töökoormuse jälgimine; lisajõudude kaasamine; koolitused sekkumismudeli rakendamiseks

Õpilase ettevõtlikkuspädevus on arenenud õppeprotsessi lõimitud ettevõtlikkusprojektide ja praktiliste tegevuste kaudu.

Ruumipuudus; projektipõhine rahastus; vanemate kaasamise raskus

Partnerite kaasamine; projektide rahastuse mitmekesistamine; tegevuste hajutamine õppeaasta jooksul

Muu kodukeelega õpilane on koolis toetatud keeleõppe tugisüsteemi ja kultuurilise mitmekesisuse toetamise kaudu.

Tugispetsialistide nappus; hariduspoliitika muudatused; vanemate ootuste erinevus

Koostöö keeleõppe keskustega; täiendkoolitused õpetajatele; regulaarne kommunikatsioon vanematega

Õpilane arendab oma andeid ja oskusi mitmekesises ning temale kohandatud õppekeskkonnas (sh uuendatud õue- ja aia-ala) ning huvitegevuse ja avastusõppe kaudu.

Ruumipuudus; projektipõhine rahastus; õpilaskontingendi muutumine

Ruumide ristkasutuse planeerimine; alternatiivsete õpikeskkondade arendamine; rahastuse mitmekesistamine

7.1. Strateegiline eesmärk 1

Õpilase individuaalne õpitee on kujundatud tema arengu toetamise kaudu kaasavas ja turvalises õpikeskkonnas.

Alaeesmärgid:

7.1.1. Õpilane oskab toime tulla käitumuslike väljakutsetega selleks rakendatud positiivse käitumise sekkumismudeli ja individuaalsete tugiplaanide toel. 7.1.2. Õpilase ettevõtlikkuspädevus on arenenud õppeprotsessi lõimitud ettevõtlikkusprojektide ja praktiliste tegevuste kaudu. 7.1.3. Muu kodukeelega õpilane on koolis toetatud keeleõppe tugisüsteemi ja kultuurilise mitmekesisuse toetamise kaudu. 7.1.4. Õpilane arendab oma andeid ja oskusi mitmekesises ning temale kohandatud õppekeskkonnas (sh uuendatud õue- ja aia-ala) ning huvitegevuse ja avastusõppe kaudu.

EESMÄRKIDE SAAVUTAMISE RISKID

Mõõdik Baastase Sihttase Andmeallikas

Uuendatud ametijuhendid Ei ole uuendatud (2025) On uuendatud (2027) Ametijuhendite kinnitamise käskkirjad

Mentorprogramm Koolituse läbis 3 õpetajat (2025) Kasvab (2030) Mentorprogrammi

tunnistused

Aineühenduste seminarid ja töötoad

2 aineühenduse seminari õppeaastas (2025)

Regulaarsed seminarid või töötoad igas aineühenduses, vähemalt 2 korda õppeaastas (2030)

Aineühenduste aastakokkuvõtted

(Sise)koolitused ja koostööpäevad

Õppeaastas kaks koolituspäeva ja üks koostööpäev, kus osales vähemalt 85% töötajatest (2025)

Püsib või kasvab (2030)

LTP, dokumentatsioon

Töötajate osakaal kompetentsi- keskuse koolitajatena/ kogemuste jagajatena

12 töötajat osales koolitajatena või kogemuste jagajatena (2025)

Kasvab. 25% töötajatest osaleb koolitajatena või kogemuste jagajatena (2030)

LTP, koolituste ja koostöökokkulepete registreerimisandme d

Alaeesmärk Riskid Maandamismeetmed

Töötaja töörahulolu on suurenenud vaimse ja füüsilise töökeskkonna ning koostöövõimaluste arendamise kaudu.

Töötajate ülekoormus; kommunikatsiooni tõhususe probleemid; ruumipuudus

Selged ametijuhendid ja töökoormuse tasakaalustamine; regulaarne sisekommunikatsiooni ülevaade; töötajate tunnustamine; moodulhoone

Kooli personali professionaalne areng on toetatud kompetentsikeskuse kaudu, kus õpetajad saavad jagada oma kogemusi nii kolleegidele kui ka välistele spetsialistidele.

Mentorlus- ja toetussüsteemi puudujäägid; tööjõu järelkasvu nappus

Mentorprogrammi süsteemne arendamine; koolituste planeerimine hajutatult; väliste ekspertide kaasamine

7.2. Strateegiline eesmärk 2

Kooli personali professionaalne kompetentsus on suurenenud ning vaimne ja füüsiline töökeskkond on rahulolu tekitav.

Alaeesmärgid:

7.2.1. Töötaja töörahulolu on suurenenud vaimse ja füüsilise töökeskkonna ning koostöövõimaluste arendamise kaudu. 7.2.2. Kooli personali professionaalne areng on toetatud kompetentsikeskuse kaudu, kus õpetajad saavad jagada oma kogemusi nii kolleegidele kui ka välistele spetsialistidele.

EESMÄRKIDE SAAVUTAMISE RISKID

Mõõdik Baastase Sihttase Andmeallikas

Koostööprojektide arv 14 koostööprojekti aastas (2025) Kasvab (2030) Projektide aruanded

ja lepingud

Vanematekogu tegevus Kogu puudub (2025) Kogu on loodud ja tegutseb regulaarselt (2030)

Koosolekute protokollid ja osalejate nimekirjad

Esitatud ettepanekute arv kooli arenduse või hariduspoliitika teemadel

3 ettepanekut aastas (2025) Kasvab (2030)

Ametlikud ettepanekud ja kirjavahetus

Alaeesmärk Riskid Maandamismeetmed

Kooli koostöö kogukonna, lastevanemate ja erialavõrgustikega on tugevnenud erinevate koostöövormide kaudu (kompetentsikeskus ja avatud teenused, projektid, kogukondlikud algatused).

Kommunikatsiooni tõhususe probleemid; töötajate ülekoormus; projektipõhine rahastus

Regulaarne koostöökohtumiste süsteem; partnerite võrgustiku laiendamine

Lastevanemate kogu tegutseb regulaarselt, toetades kooli arengut ja rääkides kaasa HEV- laste haridust ja heaolu puudutavatel teemadel.

Vanemate ootuste erinevus; kaasamise raskus

Vanematekogu regulaarne töö; info jagamine läbipaistvalt; ühisürituste korraldamine

Kool on tunnustatud koostööpartner hariduspoliitika kujundamisel.

Kommunikatsiooni tõhususe probleemid; ajakulu töötajatele; hariduspoliitika muudatused

Selge rollijaotus esindajate vahel; ettepanekute koostamine kollektiivselt; regulaarne tagasiside kogukonnalt ja vanematelt

7.3. Strateegiline eesmärk 3

Kooli kogukondlik koostöö ja sidusus on suurenenud ning tööd on alustanud kompetentsikeskus.

Alaeesmärgid:

7.3.1. Kooli koostöö kogukonna, lastevanemate ja erialavõrgustikega on tugevnenud erinevate koostöövormide kaudu (kompetentsikeskus ja avatud teenused, projektid, kogukondlikud algatused). 7.3.2 Lastevanemate kogu tegutseb regulaarselt, toetades kooli arengut ja rääkides kaasa HEV- laste haridust ja heaolu puudutavatel teemadel. 7.3.3 Kool on tunnustatud koostööpartner hariduspoliitika kujundamisel.

EESMÄRKIDE SAAVUTAMISE RISKID

Ettevõtluspädevus – teadmiste, oskuste ja hoiakute terviklikku kogum, mis on vajalik väärtust loovate ideede elluviimisel, õppija ettevõtlikkuse arenguks ning jätkusuutlikuks toimetulekuks töös ja igapäevaelus. Ettevõtluspädevus on rakendatav kõigis valdkondades ja elualadel ning suunatud indiviidi isiklikule arengule, aktiivsele osalemisele ühiskonnas ja tööturul nii palgatöötaja kui tööandjana. (https://ettevotlusope.edu.ee/ettevotluspadevuse-mudel/)

Kompetentsus – asjakohased teadmised ja oskused ning võimekus tegutseda tulemuslikult mingil alal. (https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/kompetentsus/1/est)

Kompetentsikeskus – teatava valdkonna tegevust juhtiv ning nõustav, teadus- või rakendusuuringute, väljaõppe ja koolitustega tegelev (riikidevaheline) ekspertide ühendus. (https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/kompetentsikeskus/1/est)

Käitumispäevik –vahend, kuhu süsteemselt ja järjepidevalt märgitakse õpilase käitumisega seotud tähelepanekud, olukorrad ja sekkumised kindla ajaperioodi jooksul. Päevik aitab jälgida käitumismustreid, tuvastada käitumist mõjutavaid tegureid ning hinnata sekkumiste tõhusust. (https://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%A4itumisp%C3%A4evik)

Mentor – algajat spetsialisti toetav ja nõustav kogenud ja vastava ettevalmistusega töötaja. (https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/har/mentor/1/est)

Mentorlus – kahe inimese koostöösuhe, kus kogenud töötaja (mentor) jagab vabatahtlikult ning üldjuhul tasuta oma teadmisi ja kogemusi vähemkogenud töötajaga (menteega). (https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/har/mentorlus/1/est)

(Mentorlus)programm – tegevuskava, nt koolitusprogramm. (https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/har/programm/1/est)

Sensoorne dieet – kuigi sõna “dieet” seostub sageli toitumisega, viitab see teatud keeltes korduvatele kogemustele. Mõiste pärineb tegevusterapeudilt Patricia Wilbargerilt ja sobib nii lastele, noortele kui ka täiskasvanutele. Sensoorse dieedi eesmärk on pakkuda vajalikku tüüpi ja kogust stiimuleid, et rahuldada sensoorseid vajadusi, vähendada ülekoormust ja toetada eneseregulatsiooni, sealhulgas emotsioonide juhtimist ja soovimatute käitumismustrite vähenemist. See aitab parandada tähelepanu, keskendumist, õppimist, motoorseid oskusi ning sensoorse süsteemi koostoimimist, samuti suurendab taluvust üleminekute ja väljakutsuvate olukordade, näiteks enesehoolduse, tööalaste või vaba aja tegevuste suhtes. (https://sensoornetasakaal.ee/sensoorne-dieet/)

Töökeskkond – ümbrus, milles inimene töötab. (https://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%B6%C3%B6keskkond).

VEPA metoodika – tõenduspõhine ennetustegevus, mida kasutatakse koolis tavapärase õppetöö käigus. VEPA aitab lihtsate ning mänguliste klassijuhtimistehnikate abil luua toetavat õpikeskkonda. VEPA toetab laste eneseregulatsiooni- ja sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arengut, koolipere vaimset tervist ning ennetab laste riskikäitumist. (https://www.vepa.ee/)

Lisa 1: Arengukavas kasutatud põhimõisted

Lisa 1: Arengukavas kasutatud põhimõisted (2)

Verge-metoodika –Norras välja töötatud lähenemisviis, mis keskendub agressiivse käitumise ennetamisele ja ohutule sekkumisele, austades kõigi osapoolte õigusi ja turvalisust. Seda metoodikat rakendatakse laialdaselt koolides, haiglates, lasteaedades, hooldekodudes ja muudes asutustes, kus on oluline säilitada head kliendisuhted. Verge-metoodika hõlmab nii verbaalseid kui ka füüsilisi sekkumistehnikaid, mis on kergesti õpitavad ning ei nõua erilist füüsilist võimekust. Sekkumised on turvalised ja inimväärikust austavad, rõhutades meeskonnapõhist lähenemist agressiooni ennetamisel ja vähendamisel. (https://verge.ee/)

Õpitee – isiklik õppimise ja tööalase tuleviku plaanimise viis, mis toetub pädevuste omandamisele arvestades õppija huvide, vajaduste, võimaluste ja piirangutega muutuvas keskkonnas. Õpitee eesmärgid seab õppija ise, pöörates tähelepanu isiksuse arengule, väärtushinnangute kujundamisele ja ühiskonda panustamisele. (https://harno.ee/sites/default/files/documents/2021-04/Opitee_juhend_kujundatud_low.pdf)

Jrk nr

Tegevused eesmärgi toetamiseks Tähtaeg Vastutajad Partnerid Rahastamise

allikad

1 Personal rakendab vajaduspõhiselt õpilastele käitumise sekkumiskava.

Kogu periood Õppeala- juhatajad Kooli eelarve

2

Vajaduspõhised erimetoodikad on võetud kasutusele kõikides õpilaste heaolu toetamiseks (nt VEPA, VERGE, sensoorne dieet, SPLO).

Kogu periood Õppeala- juhatajad

VEPA, VERGE, Peaasjad MTÜ, Invaru OÜ

Kooli eelarve

3

Ettevõtlikkuspädevuste arendamiseks rakendatakse õppe- ja kasvatustegevustes lõimitud lähenemist, mille kaudu õpilased osalevad koolisisestes ja -välistes projektides vähemalt kord poolaastas.

2030 Õppeala- juhatajad

Innove, JA Eesti, teised koolid ja organi- satsioonid

Kooli eelarve, taotleme projektidest ja Tallinna Haridus- ametilt (THA) toetust

4

Õppeprotsessi raames toetatakse ühise kultuuri- ja väärtusruumi kujunemist, et suurendada koolikeskkonna sidusust.

Kogu periood Õppeala- juhatajad

Lapse- vanemad, haridus- keskused, teised koolid ja orga- nisatsioonid

Kooli eelarve, taotleme projektidest ja THA-lt toetust

5 Muu kodukeelega õpilased osalevad eesti keele keeleõpet toetavates huviringides.

Kogu periood Huvijuht Huvikoolid

Kooli eelarve, taotleme projektidest ja THA-lt toetust

6

Õpilastel on võimalus osaleda erineva kestvusega (4–12 kuud) huviringides, et igaüks leiaks endale sobiva.

Piloteerime kuni 2027, siis otsustame

Huvijuht

Kooli eelarve, taotleme projektidest ja THA-lt toetust

7

Koostöö huvikoolidega on tihenenud, mille tulemusena on korraldatud vähemalt 1 ühisprojekt aastas.

2027 Arendus- juht Huvikoolid

Kooli eelarve, taotleme projektidest ja THA-lt toetust

8

Õuesõppe võimaluste suurendamiseks uuendatakse ja kohandatakse kooli õue- ja aia-ala.

2030 Arendus- juht

Ettevõtted, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaala met (õppeaiad)

Kooli eelarve, taotleme projektidest ja THA-lt toetust

Lisa 2: Tegevuskava 2026–2030

Strateegiline eesmärk: Õpilase individuaalne õpitee on kujundatud tema arengu toetamise kaudu kaasavas ja turvalises õpikeskkonnas.

Jrk nr

Tegevused eesmärgi toetamiseks Tähtaeg Vastutajad Partnerid Rahastamise

allikad

1 Ametijuhendite uuendamine ja kooskõlla viimine kutsestandarditega.

2027 Direktor Kooli eelarve

2 Õpetajatel on võimalus osaleda mentorluse koolitustel. Kogu periood Õppeala-

juhatajad Ülikoolid Kooli eelarve

3 Aineühenduste raames korraldatakse seminare ja töötubasid.

2026 Arendus- juht

Teised koolid ja organisat- sioonid

Kooli eelarve

4 Töötajatel on võimalus osaleda (sise)koolitustel, õpirändes ja töövarjutamisel.

Kogu periood Direktor

Teised koolid ja organisatsioo nid Eestis ja välismaal

Kooli eelarve, taotleme projektidest toetust

Jrk nr

Tegevused eesmärgi toetamiseks Tähtaeg Vastutajad Partnerid Rahastamise

allikad

1 Koostööprojektide algatamine, korraldamine ja osalemine. 2030 Arendus-

juht

THA, lapse- vanemad, LOV, teised koolid ja organisatsioo -nid Eestis ja välismaa

Kooli eelarve

2 Lapsevanemad on kaasatud kooli arendustegevusse vanematekogu kaudu

2026, sügis Arendus- juht

Hoolekogu, lapse- vanemad

Kooli eelarve

3 Kool pakub koolitusi ja nõustamist kogukonnale kompetentsikeskuse kaudu.

2026 Arendus- juht

Teised koolid ja organisatsioo nid Eestis ja välismaal

Kooli eelarve, taotleme projektidest toetust, tasulised teenused

4

Kooli esindajad osalevad hariduspoliitikas ja teevad ettepanekuid HEV-õpilaste õppe- ja kasvatustöö

2030 Direktor

THA, HTM, lapsevanema d, LOV, teised koolid ja organisat- sioonid

Kooli eelarve

Lisa 2: Tegevuskava 2026–2030 (2)

Strateegiline eesmärk: Kooli personali professionaalne kompetentsus on suurenenud ning vaimne ja füüsiline töökeskkond on rahulolu tekitav.

Strateegiline eesmärk: Kooli kogukondlik koostöö ja sidusus on suurenenud ning tööd on alustanud kompetentsikeskus.

Õpilase individuaalne

õpitee

Personali professionaalne kompetentsus

Kogukondlik koostöö

Õpilase individuaalne

õpitee on kujundatud tema arengu toetamise kaudu kaasavas ja

turvalises õpikeskkonnas.

Kooli personali professionaalne kompetentsus on suurenenud ning

vaimne ja füüsiline töökeskkond on rahulolu tekitav.

Kooli kogukondlik koostöö ja sidusus

on suurenenud ning tööd on

alustanud kompetentsikeskus

.

Lisa 3: STRATEEGIAKAART

Tallinna Tondi Kool

PÕHISTRATEEGIAD 2026–2030

Toetav. Nüüdisaegne. Koostöine. Turvaline.