PROJEKTEERIMISTINGIMUSED KEHTIVAD 5 AASTAT PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS KOOS LISADEGA ON EHITUSPROJEKTI KOHUSTUSLIK OSA

PROJEKTEERIMISTINGIMUSED

OTSUS NR 2612999/00002

Digitaalse allkirjastamise kuupäev

Ehitustegevuse liigi täpsustus

Avalikult kasutatava tee ja/või avalikkusele ligipääsetava eratee rajamine ja ümberehitamine,

elektripaigaldise rajamine

Projekteerimistingimuste andja

Asutus Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet

Asutuse registrikood 75014913

Taotluse andmed

Taotleja Põhja-Tallinna Valitsus

Liik Projekteerimistingimuste taotlus

Number 2511002/01994

Kuupäev 10.06.2025

Katastritunnus Katastriüksuse koha-aadress

78408:801:0189 Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Graniidi tänav T1

78408:801:0011 Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Valgevase tn 8b

Projekteerimistingimuste andmise alused ja lähtedokumendid:

Projekteerimistingimuste koostamise aluseks on projekteerimistingimuste taotlus nr 2511002/01994,

ehitusseadustiku § 27 lg 1, § 83 lg 1 ja § 99 lg 1, Tallinna Linnavolikogu 03.11.2021 määruse nr 36

„Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ § 34 lg 2.

Projekteerimistingimuste sisu ja põhjendused:

Projekteerimistingimuste alusel kavandatakse tänava (Valgevase-Linda tn vahelise lõigu)

rekonstrueerimise käigus projekteerida katend, valgustus, haljastus, väikevormid ja liikluslahendus.

Rekonstrueerimise käigus rajatakse nõuetekohane jalakäijate läbipääs Valgevase tänavalt Linda

tänavale. Linna eesmärk on jõuda lahenduses eraomanikuga (Valgevase tn 8b) kokkuleppele ning

sõlmida enne ehitusloa taotluse esitamist maakasutusõiguste kokkulepped.

Osaliselt jääb alale Valgevase tn 11, 11a ja Kotzebue tn 22c kruntide ning lähiala detailplaneering

(DP013950, kehtiv alates 26.01.2012). Vastavalt ehitusseadustiku § 27 lg-le 1 ja selle punktidele

1-3 võib pädev asutus detailplaneeringu olemasolu korral põhjendatud juhul anda

projekteerimistingimused ehitusloakohustusliku olulise avaliku huviga rajatise ehitusprojekti

koostamiseks. Projekteerimistingimuste alusel kavandatav on ehitusseadustiku lisa 1 mõistes

ehitusloakohustuslik tegevus, mille rajamise osas on suur huvi tänavaga piirnevate kinnistuomanike

poolt.

Kavandatavaga planeeritakse põõsastega pikitud haljakute (koos valgustusega) rajamist

detailplaneeringujärgsele autoliikluse ja jalgratta- ja jalgtee alale (osaliselt on haljakud ka

olemasolevad). Seletuskirja punktis 4.4 (lk 19) on kirjas järgmiselt: „Ehitusmääruse kohaselt tuleb

kvartali läbitavuse parandamiseks näha ette Valgevase tänav 11 ja 9 kinnistute vahelt kergliiklustee

PROJEKTEERIMISTINGIMUSED KEHTIVAD 5 AASTAT PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS KOOS LISADEGA ON EHITUSPROJEKTI KOHUSTUSLIK OSA

Kotzebue tänavale (nn Kalevi tänava pikendus). Planeeringus on ette nähtud määrata kergliiklustee

avalikku kasutusse. Autode läbipääs kvartalist peab olema tõkestatud väikeste skulptuuride,

lillepottide või muude füüsiliste tõketega. Tõkete asukoht on kantud joonistele. Sisekvartalit tuleb

käsitleda õuealana ning tuleb paigaldada vastavad märgid.“ Detailplaneeringus on ette nähtud tõkked

kvartali siseala eraldamiseks, kus esimesed tõkked on põhijoonise kohaselt ette nähtud Valgevase tn

11a // 11b kinnistule (78408:801:0570), st kavandatavate tõkete (haljakute) asukoht ei ole vastavuses

põhijoonisel näidatud tõkete asukohaga. Eelnevast lähtuvalt on vajalik kehtiva detailplaneeringu

lahendust täpsustada.

Lõpliku lahenduse loomisel tuleb tagada detailplaneeringujärgse jalg- ja jalgrattatee kasutamise

võimalikkus ning ligipääs Valgevase tn 11 ja Valgevase tn 11a // 11b kinnistutele. Haljastus kehtiva

detailplaneeringu alal tuleb lahendada vastavalt detailplaneeringus sätestatule. Detailplaneeringu

seletuskirja punkti 4.2.4 (lk 16) kohaselt tuleb kõnniteede ja parklate äärde istutada madalamaid

põõsaid ning ala äärtesse kõrgemaid. Ühtlasi on detailplaneeringuga välja toodud kvaliteedinõuded

istutatavatele puudele ja põõsastele (EVS 939-2:2020).

Kehtiva Tallinna üldplaneeringu kohaselt jääb kavandatav osaliselt rekonstrueeritavale

miljööväärtuslikule puitasumite alale (Tallinna arengusuundade skeem). Koostamisel oleva Põhja-

Tallinna linnaosa üldplaneeringu kohaselt jääb kavandatav Kalamaja miljööväärtusliku avaliku ruumi

alale, kuhu on Valgevase tn 8b kinnistule ette nähtud avaliku läbipääsu vajadus (avaliku ruumi ja

kultuuriväärtuste kaardid). Seega on kavandatav jalakäijate läbipääs kooskõlas kehtiva ja koostamisel

oleva üldplaneeringuga.

Koostamisel oleva Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu parkimise kavandamise üldpõhimõtete

kohaselt (seletuskiri lk 31) tuleb parkimiskohad planeerida selliselt, et piirdeaiaga kinnistul jääks

naaberkinnistu piirile üldjuhul vähemalt 2 m laiune (võimalusel laiem) haljasriba istutusalaks.

Erandid on lubatud kitsastes linnaruumilistes oludes.

Kavandatav ehitis planeeritakse Tallinna linnale kuuluvale transpordimaa sihtotstarbega kinnistule ja

eraomandis olevale elamumaa sihtotstarbega kinnistule. Maakasutusõiguste kokkulepped tuleb

sõlmida enne ehitusloa taotluse esitamist. Keskkonnaseadustiku § 33 lg 1 kohaselt võib avalikult

kasutatavaid teid ja erateid kasutada igaüks seadustest sätestatud ulatuses. Sama paragrahvi lg 2

kohaselt võib teid, mis ei ole rajatised, kasutada jalgsi, jalgrattaga või muul sellesarnasel viisil

liikumiseks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ei või omanik keelata

eratee ega raja kasutamist jalgsi, jalgrattaga ega muul sellesarnasel viisil liikumiseks, kui kasutus

põhineb väljakujunenud taval ega ole talle koormav. Eratee või raja kasutamise liigset koormavust

eeldatakse õuemaal asuva eratee või raja korral, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Võttes arvesse menetluse käigus laekunud tagasisidet ja ettepanekuid, leiti linnaasutuste

(Põhja-Tallinna Valitsus, Tallinna Transpordiamet, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet,

Tallinna Linnavaraamet) 28.10.2025 arutelu käigus, et võimalik lahendus saaks olla järgmine:

Projekteerimise faasis kasutatakse lõpliku kõnnitee lahenduse loomisel võimalikult palju ära

munitsipaalomandis olevat transpordimaad ehk avalikult kasutatav kõnnitee rajatakse maksimaalses

ulatuses linnale kuuluvale transpordimaale. Garaažiboksidele tagatakse sõidukitega ligipääs ning

garaažide ees säilitatakse maksimaalses ulatuses sõidukite peatumiseks/parkimiseks vajalik ruum.

Lahenduse loomisel tehakse koostööd Valgevase tn 8b kinnistu omanikuga ning sõlmitakse enne

ehitusloa taotluse esitamist vastavad lepingud (kindel vajadus Linda tn poolses otsas, kus pole

PROJEKTEERIMISTINGIMUSED KEHTIVAD 5 AASTAT PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS KOOS LISADEGA ON EHITUSPROJEKTI KOHUSTUSLIK OSA

piisavalt linnale kuuluvat maad). Arvestades ka haljastuse nõuetega, tekitatakse lahenduses linnale

kuuluvale transpordimaale avalikult kasutatav parkimistasku (parkimisruum mõnele autole). Lõplik

lahendus täpsustub projekteerimise käigus koostöös kinnistuomaniku ja linnaasutustega.

Lõpliku lahenduse loomisel arvestada ühtlasi, et koostamisel oleva Põhja-Tallinna linnaosa

üldplaneeringu kohaselt (seletuskiri lk 22) peab haljastuse osakaal korterelamute alal olema vähemalt

30-40%. Iga miljööala täpsemad planeerimistingimused on antud miljööväärtuslike alade kaitse- ja

kasutustingimustega (vt Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu seletuskiri lk 47-50).

Kavandatav on kooskõlas Tallinn 2035 arengustrateegia strateegiliste sihtidega, kuivõrd edendab

säästlikku liikumist ning loob paremad kergliiklusühendused, suurendades seeläbi aktiivsete

liikumisviiside osakaalu ja soodustades tervislikke eluviise. Seega kavandatav panustab suurel määral

strateegiliste sihtide „Sõbralik linnaruum“ ja „Kodu, mis algab tänavast“ saavutamisse, aga ka

strateegiliste sihtide „Roheline pööre“, „Terve Tallinn liigub“, „Heatahtlik kogukond“ ja „Loov

maailmalinn“ saavutamisse.

Eelnevat arvesse võttes ning lähtudes ehitusseadustiku § 27 lg 1 p-st 1 ning lg 4 p-st 7, otsustab pädev

asutus projekteerimistingimuste andmise, mis viiakse vastavalt ehitusseadustiku § 31 lg-le 1 läbi

avatud menetlusena.

Menetluse käik:

Vastavalt ehitusseadustiku § 31 lg-le 3 kaasab pädev asutus menetlusse taotluses märgitud kinnisasja

omaniku, kui taotlust ei ole esitanud omanik, ja vajaduse korral kinnisasjaga piirneva kinnisasja

omaniku.

Vastavalt ehitusseadustiku § 31 lg 4 p-le 2 esitab pädev asutus projekteerimistingimuste eelnõu

vajaduse korral arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib taotletav

ehitis või ehitamine puudutada.

Projekteerimistingimuste taotluse kohta küsiti arvamust taotluses esitatud mõjutatud kinnistute

omanikelt (sh piirinaabritelt) ja asjaomastelt asutustelt. Päästeameti Põhja päästekeskus tähtajaks

arvamust ei avaldanud (kaasatud kolmel korral). Linda tn 14 korteriühistu nõustus kavandatavaga

(03.03.2025). Kavandatavaga ei nõustunud Valgevase tn 8b (06.03.2025) ja Valgevase tn 8a

(07.03.2025) korteriühistud ning Valgevase tn 10 kinnistu omaniku esindaja (10.03.2025). Taotleja

esitas 10.06.2025 oma seisukohad arvamustele. Nimetatud kinnistute esindajad esitasid uuesti

mittenõustuvad seisukohad (21.06.2025 ja 22.06.2025). Arvamused ja vastused/selgitused

arvamustele kajastuvad arvamuste koondtabelis (vt lisa 1).

Ühtlasi teavitati kinnistute omanikke vastavalt ehitusseadustikule, et koostatud

projekteerimistingimuste kehtestamine võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa avalikes huvides

omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise või selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse.

Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemused:

Projekteerimistingimuste taotlus ja eelnõu Valgevase-Linda tn vahelise lõigu rekonstrueerimiseks

(Graniidi tn T1 ja Valgevase tn 8b kinnistud) oli avalikul väljapanekul Põhja-Tallinna Valitsuses ning

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti (edaspidi ka Amet) veebilehel ajavahemikus 17. kuni

30.09.2025.

Amet kaalus esitatud ettepanekuid ja korrigeeris projekteerimistingimusi vastavalt esitatud

ettepanekutele või andis põhjendused arvamusega arvestamata jätmise kohta. Amet saatis kõikidele

PROJEKTEERIMISTINGIMUSED KEHTIVAD 5 AASTAT PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS KOOS LISADEGA ON EHITUSPROJEKTI KOHUSTUSLIK OSA

arvamust esitanud isikutele projekteerimistingimuste lõpliku eelnõu koos arvamuste koondtabeliga

(lisa 1) tutvumiseks. Taotleja (linnaosavalitsus) edastas enne arutelu tutvumiseks ka vastavalt

tagasisidele korrigeeritud asendiskeemi (06.11.2025).

Projekteerimistingimuste eelnõu avalik arutelu toimus 10.11.2025 Põhja-Tallinna Valitsuse

ruumides.

Avalikul väljapanekul ja avalikul arutelul esitatud arvamuste ja ettepanekute põhjal koostatud

koondtabel koos Ameti seisukohtadega on lisatud projekteerimistingimustele.

Avalikul arutelul osalejad olid ühel meelel, et jalakäijate läbipääsu on vaja ning sel on oluline väärtus,

lisaks vajab see ala korrastamist. Samas jäi lahtiseks, milliseid maakasutusõiguse kokkuleppeid on

vajalik/võimalik saavutada ja milliseid lepinguid sõlmida. Arvestades, et projekteerimistingimuste

etapis ei ole veel lõplikku lahendust, tuleb projekteerimisel erinevaid variante maakasutusõiguse osas

kaaluda. Projekteerimistingimuste etapis pannakse paika eelkõige kavandatava asukoht

katastriüksuse täpsusega, selgitatakse välja kitsendused ja täiendavate uuringute vajadus ning

sõnastatakse tingimused ehitusprojekti koostamiseks.

Projekteerimisel kaaluda lõpliku lahenduse väljatöötamisel järgmiste ettepanekute

võimalikkust:

• Projekteerimisel kaaluda koostöös Linda tn 14 kinnistu omanikuga alternatiivse asukoha (st

kõnnitee osaliselt Linda tn 14 kinnistul) võimalikkust, arvestades ühtlasi haljastuse

inventeerimise tulemustega. Linn kaalus projekteerimistingimuste menetluse raames varianti

rajada kõnnitee osaliselt Linda tn 14 kinnistule, kuid kuivõrd juba täna on Valgevase tn 8b

lõik kergliiklejate poolt kasutatud läbipääsuna Linda tänavale, siis esmane hinnang oli, et see

variant ei ole mõistlik ega proportsionaalne, arvestades ühtlasi väljakujunenud ja

harjumuspärase liikumistrajektooriga (vt ka lisa 1 p 1.2). Samas tuleb arvestada, et praeguses

etapis ei ole teada nt haljastuse tingimused (selguvad projekteerimisel haljastuse

inventeerimisel), millest tulenevalt lahendus võib täpsustuda. Projekteerimise faasis tuleb

lõpliku kõnnitee lahenduse loomisel võimalikult palju ära kasutada munitsipaalomandis

olevat transpordimaad ehk avalikult kasutatav kõnnitee rajatakse maksimaalses ulatuses

linnale kuuluvale transpordimaale. Lahenduse loomisel teha koostööd erakinnistute

omanikega, st kui otsustatakse osaliselt alternatiivi kasuks ning tööd ulatuvad ka Linda tn 14

kinnistule, tuleb vastavad kokkulepped saavutada ning lepingud sõlmida ka Linda tn 14

kinnistu omanikuga. Vt ka lisa 1 p 10.5.

• Projekteerimisel kaaluda ettepanekut määrata linna maale rajatava parkimistasku kasutamine

kompensatsioonina garaažiomanikele, kelle garaažiesist kavandatavaga hõivatakse (st

parkimisruum mitte avalikuks kasutuseks).

• Projekteerimisel kaaluda ettepanekut katastripiiride nihutamiseks ja n-ö võrdsete osade

maadevahetuseks.

Menetlev asutus teeb taotlejale (linnaosavalitsusele) ettepaneku kaasata kogukonda ka järgmistes

projekteerimise etappides (nt eskiisprojekti tutvustusel), kus lahendus on juba detailsem.

Projekteerimistingimused antakse rajatiste ehitusprojekti koostamiseks vastavalt

projekteerimistingimuste taotlusele: uute rajatiste maht ja olemasolevate rajatiste ümberehitamise

vajadus selgitada välja projekteerimise käigus, kavandades terviklik lahendus.

PROJEKTEERIMISTINGIMUSED KEHTIVAD 5 AASTAT PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS KOOS LISADEGA ON EHITUSPROJEKTI KOHUSTUSLIK OSA

Ehitusprojekti koostamisel arvestada järgnevaga:

1. Projekti koostamisel lähtuda järgmistest strateegilistest dokumentidest: Tallinna arengustrateegia

„Tallinn 2035“, Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035, kehtiv ja koostamisel olev

linnaosa üldplaneering.

2. Projekt koostada ja vormistada vastavalt kehtivatele standarditele, juhenditele, seadustele,

määrustele ja teistele valdkonda reguleerivatele õigusaktidele, sh

• keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (vt § 6),

• majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“,

• ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018 määrus nr 28 "Puuetega inimeste erivajadustest

tulenevad nõuded ehitisele",

• keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“,

• sotsiaalministri 01.10.2025 määrus nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega

hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“,

• standard EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“,

• standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“ koosmõjus Tallinna tänavaruumi juhendiga,

• Tallinna Linnavolikogu 28.05.2020 määrus nr 6 „Heakorra eeskiri“,

• Tallinna Linnavolikogu 09.03.2023 määrus nr 3 „Tallinna jäätmehoolduseeskiri“,

• Tallinna Linnavolikogu 02.09.2004 määrus nr 32 „Tallinna linna kaevetööde eeskiri“,

• Tallinna Linnavalitsuse 10.06.2020 määrus nr 15 "Haljastuse inventeerimise kord",

• Tallinna Linnavalitsuse 28.09.2011 määrus nr 112 "Avalikule alale puude istutamise kord",

• Tallinna Linnavalitsuse 26.02.2021 määrus nr 2 "Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord",

• Tallinna Linnavalitsuse 05.08.2025 määrus nr 35 „Tallinna tänavate projekteerimise ja ehitamise

nõuded“,

• Tallinna Kommunaalameti 19.11.2018 käskkiri nr 97 „Teehoiutööde täiendavad nõuded“.

• Vt ka: https://www.tallinn.ee/et/tallinna-taristu-juhendmaterjalid ja

https://www.tallinn.ee/et/ehitus/juhendid

3. Arvestada piirkonda jäävate kehtestatud, vastuvõetud ja koostamisel olevate detailplaneeringute

ja ehitusprojektidega. Vajadusel teha koostööd koostamisel olevate detailplaneeringute ja

ehitusprojektide projekteerijatega. Detailplaneeringute ajakohane info kajastub Tallinna

planeeringute registris (https://tpr.tallinn.ee), ehitusprojektide ajakohane info kajastub Tallinna

ehitusprojektide registris (http://ehitus.tallinn.ee) ja EHR-is. Ehitusprojektiga esitada nimekiri

arvestatud detailplaneeringutest ja ehitusprojektidest.

4. Ehitusprojekti mahus esitada asendiplaan ja vajadusel tehnovõrkude koondplaan, mis peavad

olema vormistatud aktuaalsel topo-geodeetilisel alusplaanil (M 1:500), mis vastab majandus- ja

taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja

teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“.

5. Keskkonnakaitselised tingimused:

5.1. Projekteerimisel eelistada võimalusel maapinnaga ühenduses olevaid haljastuslahendusi.

5.2. Teostada projektiga hõlmataval alal ja selle piirist 5 m ulatuses Tallinna Linnavalitsuse

10.06.2020 määruse nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord“ kohane haljastuse

inventeerimine, mis on kohustuslik läbi viia enne kavandatavat ehitustegevust maa-alal,

millel kasvavad puit- ja rohttaimed. Kanda joonistele säilitavate puude võrade ulatus koos

väärtusklassi tähistava värvilahendusega. Tagada I ja II väärtusklassi puittaimede säilimine.

Inventeerida tuleb vajadusel ka kaugemal kasvavad puud, mille võra ulatub või juurestiku

kaitseala eeldatavalt ulatub projektalasse/kaevetööde alasse.

PROJEKTEERIMISTINGIMUSED KEHTIVAD 5 AASTAT PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS KOOS LISADEGA ON EHITUSPROJEKTI KOHUSTUSLIK OSA

5.3. Säilitatava kõrghaljastuse juurestiku kaitsealale kaevetöid nõudvaid lahendusi mitte

projekteerida. Tehnovõrgud kavandada maksimaalses ulatuses kõvakatte alla,

tänavavalgustuse projekteerimisel arvestada olemasolevate puude võra ulatusega.

5.4. Säilitada võimalikult palju olemasolevat haljastust. Vajadusel näha ette meetmed, et haljastus

talvistes tingimustes säiliks. Tuua välja liigiliselt, arvuliselt ja väärtusklasside kaupa

likvideeritav haljastus ning põhjendus selle likvideerimiseks. Esitada asendusistutuse arvutus

vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11.02.2021 määrusele nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa

andmise kord“.

5.5. Juhul kui projektiga käsitletakse uushaljastust ja/või nähakse ette erilahendusi olemasoleva

kõrghaljastuse säilimiseks, kaasata projekteerimistöödesse volitatud vähemalt

maastikuarhitekti tase 7 kutsetunnistust omav maastikuarhitekt.

5.6. Käsitleda projektis ehitustööde-aegseid kõrghaljastuse kaitsemeetmeid (juurestik, tüvi, võra).

Puude kaitse kirjelduse koostamisel juhinduda standardites EVS 843:2016 ja

EVS 939-3:2020 ning Tallinna kaevetööde eeskirjas märgitud nõuetest, tuua välja projektis

nõuded vastavalt kohapõhisele lahendusele. Puude võra kärpimise vajadusel taotleda

hoolduslõikuse luba Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametilt, lõikuse peab teostama

arborist.

5.7. Hooldustööde teostamiseks (teostab linnaosavalitsus) arvestada projekteerimisel laiema

kõnniteealaga (min 2,5 m), mh peaks haljastuskastide jm päraldiste vahel olema ruumi mitte

vähem kui 1,5 m, et tagada manööverdamisruum. Lisaks arvestada alaga, kuhu lumi

lumekoristusel lükata (soovitavalt tugevamast materjalist, nt asfalt näiteks, mis kannatab ka

vajadusel lume äraviimisel metallkoppade kraapimist).

6. Jäätmekorralduse tingimused:

6.1. Anda ülevaade ehitusel tekkivate jäätmete liigiti kogumisest Tallinna jäätmehoolduseeskirja

(JHE, vastu võetud 09.03.2023) nõudeid arvestades. Tuua projektis välja tekkivate jäätmete

hinnangulised kogused ja liigitus kehtiva jäätmenimistu järgi koos nende edasise käitlemise

ettepanekutega (tuua välja jäätmete võimalikud käitluskohad). Järgida ehitus- ja

lammutusjäätmete kogumise juhendmaterjali

https://www.tallinn.ee/et/keskkond/ehitusjaatmed

6.2. Näha ette kergliiklusteele kolmesektsioonilised jäätmemahutid jäätmete liigiti kogumise

jaoks (olme-, bio- ja pakendijäätmed). Soovitavalt lisada juurde pandipakendi mahuti.

Mahutitel peab olema tähistus kogutava jäätmeliigi kohta. Jäätmemahutite asukoht peab

vastama Tallinna jäätmehoolduseeskirja §-le 21 ja lisa 3 nõuetele.

6.3. Betoon, asfalt ning muud ehitusjäätmed, sh pakend, elektrikaablite jäägid, tuleb üle anda

liigiti materjalide taaskasutamiseks vastavat keskkonnakaitseluba omavale ettevõttele.

Korralikud seadmed ja detailid, nt äärekivid, suunata võimalusel korduskasutusse vt

www.tallinn.ee/ehitusjaatmed.

6.4. Väljakaevatud pinnase kasutamine väljaspool ehitusobjekti kooskõlastada riigi

Keskkonnaametiga (https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus-

keskkonnatasu/maapou/kaevise-voi-katendi-kasutamine#karjrist-katendi-v). Kasvupinnas

koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks. Välistada tuleb kasvupinnase

reostamine ja ülemäärane tihendamine.

6.5. Kemikaalide, naftasaaduste, asbestiga saastunud pinnase või materjali, raudtee puitliiprite,

maa-aluse mahuti vms leidmisel tuleb kohe teavitada Tallinna Strateegiakeskust

PROJEKTEERIMISTINGIMUSED KEHTIVAD 5 AASTAT PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS KOOS LISADEGA ON EHITUSPROJEKTI KOHUSTUSLIK OSA

([email protected]). Reostuskolde likvideerimiseni muu reostuse levikut soodustav

tegevus peatada.

6.6. Tööde teostamise ajal on ehitaja kohustus tagada jäätmeveoki ligipääs jäätmemahutitele.

Informatsioon takistatud ligipääsu, teetööde ja tänavate sulgemise kohta tuleb saata e-postile

[email protected]. NB! Antud e-postile muud infot saata ei tohi. Erinevates piirkondades

on erinevad vedajad. [email protected] on Mustamäel, Kesklinnas, Nõmmel.

[email protected] on Pirita, Kristiine, Haabersti, Lasnamäe, P-TLN.

7. Linnaruumilised tingimused:

7.1. Arvestada Valgevase tn 11 sissesõidu väravate asukohaga.

7.2. Arvestada Valgevase 9b, 11a ja 11b hooneteni ja Valgevase tn 8b sõiduautode juurdepääsu

vajadusega.

7.3. Uue sillutiskivi korral lähtuda viimase ehituse käigus valminud lahenduse põhimõttest, kus

sõiduautode ja jalakäijate ala kivi on erineva tüübi/mustriga. Kui kavandatavaga

pikendatakse olemasolevat lahendust, siis jätkata samade kivitüüpide ja põhimõttega.

7.4. Haljakutele kavandada istumisvõimalustega äärised. Istumise alad suunata ristmiku poole,

mitte hoonete poole.

7.5. Taimestikuna kasutada olemasolevale lahendusele sarnaseid taimi.

7.6. Ristmikule näha ette rattahoidjaid.

7.7. Kaasata Valgevase tn 8b garaažikooperatiiv ja võimalusel korraldada garaažiustele,

otsafassaadile vms tänavakunsti projekte.

7.8. Kaaluda ristmiku piirkonda infotulba/"teadetetahvli" paigaldamist, mis oleks kogukonna

infojagamise kohaks.

7.9. Kavandatav jääb muinsuskaitsealale ja kinnismälestiste kaitsevööndisse. Kooskõlastada

ehitusprojekt Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonnaga.

8. Liikluskorralduslikud tingimused:

8.1. Tagada operatiiv- ja teenindussõidukitele, mh hooldustehnikale vajalik ligipääs.

8.2. Säilitada garaažiboksidele sõidukiga juurdepääs ja manööverdusruum. Muus osas lähtuda

manuses olevate tehniliste tingimuste asjakohastest punktidest (vt lisa 2, esitatud

09.04.2025).

9. Arvestada Tallinna Linnavaraameti tingimustega: Projekteerimise käigus tuleb Valgevase tn 8b

kinnistu omanikuga maakasutuseõiguste osas kokkulepe saavutada. Vajadusel tuleb sõlmida

kõnnitee avaliku kasutamise tagamiseks vastav leping enne ehitusloa taotluse esitamist.

10. Arvestada projekteerimistingimustele lisatud arvamuste koondtabeliga lisa 1.

11. Ehitusprojektis lahendada katendite taastamine. Esitada asendiplaaniline lahendus ja katendi

konstruktsioon ning ristlõiked.

12. Ehitusprojektis lahendada vertikaalplaneerimine ja sademevee ärajuhtimine. Sademevee

käitlemisel lähtuda Tallinna Linnavolikogu 19.06.2012 otsusega nr 18 kinnitatud „Tallinna

sademevee strateegia aastani 2030“ seisukohtadest. Võimalikult suur osa sademeveest immutada

pinnasesse. Sademevett naaberkinnistule ja võimalusel tänavamaale mitte suunata. Ehitustööde

tulemusena ei tohi halveneda naaberkinnistute veerežiim.

13. Ehitusprojektis lahendada nõuetekohane tänavavalgustus, vältida valgusreostuse teket. Valgustid

näha ette madalale ja sooja valgustemperatuuriga. Vt ka põhimõtteid koostamisel oleva Põhja-

Tallinna linnaosa üldplaneeringu seletuskirjas lk 50.

14. Tehnovõrgud projekteerida vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele.

PROJEKTEERIMISTINGIMUSED KEHTIVAD 5 AASTAT PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS KOOS LISADEGA ON EHITUSPROJEKTI KOHUSTUSLIK OSA

15. Ehitusprojekti koostamisel arvestada kõikide töömaa-alasse jäävate tehnovõrkude

kaitsevöönditega ja nendest tulenevate seadusjärgsete kitsendustega. Ehitustöid olemasolevate

tehnorajatiste kaitsevööndites võib teostada kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolekul. Tööde

teostamisel juhinduda võrguvaldajate arvamustest või kooskõlastuste tingimustest.

16. Ehitusloa taotlemisel tuleb koos ehitusprojektiga eraldi failis esitada kaasamist vajavate

võrguvaldajate nimekiri või kinnitus, et võrguvaldajate kaasamine pole vajalik. Võrguvaldajate

tehnilised tingimused lisada ehitusprojektile.

17. Kaasata ehitusloa taotluse menetlusse projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastanud ning

arvamust avaldanud asutused/isikud.

18. Ehitusprojektile on vajalikud järgnevad arvamused/kooskõlastused:

• Põhja-Tallinna Valitsus, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, Tallinna

Linnaplaneerimise Amet (sh muinsuskaitse osakond), Tallinna Transpordiamet, Tallinna

Strateegiakeskuse ringmajanduse osakond, Tallinna Linnavaraamet, Päästeameti Põhja

päästekeskus;

• tehnilised tingimused väljastanud ja olemasolevate/projekteeritud tehnovõrkude valdajad,

kelle tehnovõrkude kaitsetsoonis kavandatakse töid;

• kõik maaomanikud või -kasutajad, kelle ehitusõigust või maakasutust projekt mõjutab.

19. Ehitusloa saamiseks esitada ehitisregistri kaudu Tallinna Linnaplaneerimise Ametile

elektroonseks menetlemiseks ehitusprojekt, mis on koostatud vastavalt ehitusprojekti

dokumentide digitaalse vormistamise nõuete juhendile.

20. Kui tegemist on rajatise püstitamisega, mis ei ole ehitusseadustiku lisa 2 kohaselt kasutusloa ega

-teatise kohustuslik tegevus, tuleb pärast rajatise valmimist esitada Ehitisregistrisse andmete

esitamise teatis koos ehitusloa saanud ehitusprojektiga, et rajatis Ehitisregistrisse („olemas“

olekusse) kanda.

Projekteerimistingimusi on võimalik vaidlustada, esitades Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalametile vaide 30 päeva jooksul projekteerimistingimuste andmisest arvates või pöörduda

kaebusega Tallinna halduskohtusse (Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn) seaduses sätestatud tähtaegadel ja

korras.

Merlin Laur

ehitusõiguste menetleja

Lisa: 1. Arvamuste koondtabel

2. TTA tingimused

5911 6505 [email protected]

Projekteerimistingimused, otsuse nr 2612999/00002 lisa 1 (Graniidi tn T1 ja Valgevase tn 8b rek) JRK NR ARVAMUSE ESITAJA KUUPÄEV NR ARVAMUS TAOTLEJA (Põhja-Tallinna Valitsuse) VASTUS MENETLEVA ASUTUSE (Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti) SEISUKOHT

A Projekteerimistingimuste taotluse kohta esitatud arvamused

1. Valgevase tn 8b

korteriühistu 06.03.2025 1.1.

Valgevase 8b kinnistu esindaja seisukohad on esmalt, et kaalutud ei ole piisavalt alternatiive ja oleme avatud täiendavateks läbirääkimisteks, aga praeguste eskiiside ja tööde nimekirja

pealt esitame sellised seisukohad:

1. Kõige olulisem õiguste riive tekib garaaži omanikele, kui kõnnitee täies ulatuses projekteeritakse Valgevase 8b kinnistut läbima, kes sellisel juhul ei pääse enda omandit enam

sihtotstarbeliselt kasutama ehk sõita ja vajadusel parkida enda garaaži ukse ette ja isegi garaaži uste avatuna hoidmine blokeeriks sellisel juhul planeeritavat kõnniteed. Antud eskiisi

järgi ei ole kindlasti põhjendatud terve Valgevase 8b kinnistu vaba maa ala hõivamine sest Valgevase tänava poolt lähenedes Valgevase 8b kinnistu piirini on munitsipaalmaa laius

selles kohas rohkem kui 8 meetrit, millest 2-4 meetrit on juba praegusel hetkel uue ja värske killustikuga kaetud.

Linna eesmärk on samuti jõuda lahenduses Valgevase tn 8b korterühistuga kokkuleppele ning sõlmida enne ehitusloa taotluse esitamist maakasutusõiguste

kokkulepped. Võttes arvesse menetluse käigus laekunud tagasisidet ja ettepanekuid, leiti linnaasutuste arutelu käigus, et võimalik lahendus saaks olla järgmine:

Projekteerimise faasis kasutatakse lõpliku kõnnitee lahenduse loomisel võimalikult palju ära munitsipaalomandis olevat transpordimaad ehk avalikult kasutatav

kõnnitee rajatakse maksimaalses ulatuses linnale kuuluvale transpordimaale. Garaažiboksidele tagatakse sõidukitega ligipääs ning garaažide ees säilitatakse

maksimaalses ulatuses sõidukite peatumiseks/parkimiseks vajalik ruum. Lahenduse loomisel tehakse koostööd Valgevase tn 8b kinnistu omanikuga ning sõlmitakse

enne ehitusloa taotluse esitamist vastavad lepingud (kindel vajadus Linda tn poolses otsas, kus pole piisavalt linnale kuuluvat maad). Arvestades ka haljastuse

nõuetega, tekitatakse lahenduses linnale kuuluvale transpordimaale avalikult kasutatav parkimistasku (parkimisruum mõnele autole). Lõplik lahendus selgub

projekteerimise käigus koostöös kinnistuomanike ja linnaasutustega. Juurdepääsud kinnistutele peavad säilima, manööverdusruum garaažidele ja juurdepääsude

laiused tuleb tagada vastavalt EVS 843 standardile „Linnatänavad“. Vt projekteerimistingimuste lk 1-3 ja p-d 8 ja 9.

1.2.

2. Ettepanek: Esmalt tuleks maksimaalselt jalakäijate tänava loomisel kasutada ära juba mainitud lõigul munitsipaalomandis olevat transpordimaad. Jalakäijate tee laiuseks (~2m) on

munitsipaalomandis oleval transpordimaal rohkem kui 8 meetrit võimalik kasutada Valgevase tänava poolt lähenedes. Linda tänava poole liikudes on kitsaskoht, kus Linda 14 ja

Valgevase 8b kinnistud jooksevad kokku ja seal tuleb leida kõnnitee jaoks mõistlik lahendus. Alternatiivina on võimalik kaaluda ka Linda 14 kinnistule seal osas kõnnitee liigutamist, mis

ei piiraks nende omanike sihtotstarbelist kinnisvara kasutamist sellisel määral kui see paikneks selles lõigus Valgevase 8b kinnistul. Viimastesse Linda tänava poolsetesse

garaažiboksidesse sellisel juhul ei pääseks ju üldse ligi.

Täname kaasa mõtlemast! Vt ka vastust punktis 1.1. Kuivõrd juba täna on Valgevase tn 8b lõik kergliiklejate poolt kasutatud läbipääsuna Linda tänavale, siis

alternatiivina tehtud ettepanek projekteerida kõnnitee osaliselt Linda tn 14 kinnistule ei ole mõistlik ega proportsionaalne, arvestades ühtlasi väljakujunenud ja

harjumuspärase liikumistrajektooriga.

1.3.

3. Kohalik elanik tegi eelmainitud munitsipaalomandis olevas transpordimaa lõigus möödunud nädalal proovikaevamised mitmes kohas. Kõikides kohtades tuvastati vaid 10-20 cm

paksune aastate pikkusest linna maa puudulikust hooldusest sinna kuhjunud mädanenud lehtedest tekkinud huumuskiht, mille all on tugev ja korralik kruusa-killustiku pinnas. Seega

sinna haljasala loomine eeldaks sügavat kaevamist ja uue haljasalale sobiliku pinnase toomist. Hetkel on seal aga lihtsasti õhukese huumuse kihi eemaldamise teel juba sobilik tugev

aluspinnas kõnniteeks olemas ja seda kogu mainitud transpordimaa ulatuses.

Teadmiseks võetud, arvestada projekteerimisel.

1.4.

4. Hiljutisel koosolekul mainiti Linda 14 kinnistul asuvate puujuurte kaitsevööndit, mis kindlasti ei ole probleemiks Valgevase tänava poolsel mainitud transpordimaa lõigul, kus

munitsipaalomandis oleva transpordimaa piir suurest puust on üle 8 meetri. Kohas, kus Linda 14 ja Valgevase 8b kinnistud kokku puutuvad on suur puu ja seal oleks probleem kindlasti

ka sellisel juhul, kui kõnnitee ehitatakse seal Valgevase 8b kinnistule. Seega saab ilma probleemideta Valgevase tänava poole ehitada kõnnitee munitsipaalomandis olevale

transpordimaale ja Linda tänava pool on probleeme niikuinii mitu, millele oleme nõus tegema täiendavad läbirääkimised, kas leida sobiv lahendus servituudi loomisel (isiklik

kasutusõigus), kus oleks kõigi õigused ja kohustused on täpselt fikseeritud ja alternatiivina kaasata ka Linda 14 kinnistu esindajad ja kaaluda seda varianti, kus kõnnitee läbiks seal

lõigus nende kinnistut.

Vt ka vastust punktides 1.1. ja 1.2. Lõplik lahendus selgub projekteerimise käigus. Projekteerimise käigus viiakse läbi dendroloogiline uuring, mille alusel tuleb

lahendust vajadusel korrigeerida, et säilitada ja kaitsta maksimaalselt olemasolevat kõrghaljastust (vt projekteerimistingimuste p 5). Projekteerimisel tuleb teha

koostööd kinnistute omanikega.

1.5.

5. Täiendav seisukoht on lisaks ka Valgevase 10 omaniku esindajalt, kellele kuulub ka üks garaažiboks Valgevase 8b ühistus. Eskiisi järgi likvideeritakse praegu Valgevase 10 kinnistuga

piirneval munitsipaalmaal ka täna killustikuga kaetud parkimiskohad ja muudetakse ka see haljasalaks. Parkimiskohti on piirkonnas vähe ja sellisel juhul hakkaks ta kindlasti enda

garaaži ees oleval alal Valgevase 8b kinnistul parkima. Lahendina pakkus ta, et võiks jääda mõned parkimiskohad sinna, kus on ka praegu juba killustikuga kaetud pind ehk siis ala, mis

on Valgevase tänava poolt lähenedes kuni Valgevase 8b kinnistu alguseni ja piirneb Valgevase 10 kinnistuga. Ja kui tõesti luuakse tema garaažiuste ette kõnnitee, siis võiks olla

kompromiss selle vastas olevale munitsipaalmaale parkimiskoha loomine nö vahetuskaubana.

Valgevase tn 10 kinnistu osas vt vastuseid punktis 3.

1.6.

6. Oleme nõus, et munitsipaalomandis olev transpordimaa antud lõigul parkimine tuleks keelata juhul kui sinna asemele plaanitakse jalakäijate tee rajamine nii maksimaalselt kui see

võimalik on ja oleme avatud läbirääkimisteks, mis tagavad ka viimases lõigus, kus tee laius munitsipaalomandis olevale maale enam ei mahu, seal on alternatiivseid lahendusi, mida ei

ole praegu kaalutud.

Täname koostöövalmiduse eest! Projekteerimisel tuleb teha koostööd kinnistute omanikega. Vt ka vastust punktis 1.1.

22.06.2025 1.7.

Valgevase 8b kinnistuomaniikud ei nõustu kavandatuga, sest see on omanikele liigselt koormav ja ei arvesta kinnistuomanike huvide ja vajadustega. Kuna sellise lahenduse korral

kaovad lähiümbruses ära parkimiskohad on kinnistuomanikud linnaosa nõudmisel sunnitud parkimist korraldama oma kinnistul ja seetõttu ei ole võimalik enam lubada võõrastel

läbikäijatel Valgevase 8b eramaa kasutamist. Seega teatame, et oleme sellisel kujul projekteerimistingimuste vastu ja asume oma kinnistut kasutama vastavalt meie endi vajadustele.

Vt vastuseid punktides 1.1-1.6.

2. Valgevase tn 8a

korteriühistu 07.03.2025 2.1.

Tallinna Valgevase tn 8a elanikud ei ole nõus kavandatud lahendustega põhjusel, et pealiskaudselt ja puudulikult esitatud (puudub Valgevase 8a, 10 ja 8b esise tehnovõrke sisaldav

täpsem joonis) jooniste põhjal on võimatu ülevaadet saada rekonstrueerimisest.

Mida kujutavad endast need haljakud? Kas need on kastid? Praegu jääb mulje esitatud materjali põhjal, et halveneb oluliselt ligipääs või muutub võimatuks päästeautole ja kiirabile.

Prügiauto ei mahu manööverdama ja tehnovõrkude sõlmede luugid jäävad nende haljakute alla, või ei saa neid kommunikatsioone teenindada, sest ei ole ruumi.

Valgevase 8b- l muutub võimatuks oma kinnistut otstarbepäraselt kasutada, sest nad ei saa garaažide ette enam autoga sõita.

Valgevase 10 suur aiavärav avaneb samuti kavandatavale väljakule. Ka neil on oma aeda vaja autoga sisse sõita.

Valgevase 8a elanikud ei saa sisse ega välja toimetada suuremaid esemeid, kui maja ette enam autoga ligi ei pääse, sest maja eesuks on maja ainuke uks, kust laadida on võimalik.

Kes hakkab seda väljakut hooldama? Kus on tänav, kus kõnnitee? Valgevase 8a elanikud on juba praegu hädas pideva suitsetamise ja jauramisega akende alla paigutatud haljastuskasti

servadel, sest suits ja lärm voogavad avatud akendest korteritesse. Selle plaani järgi suureneb see veelgi. Siinkohal anname teada, et olemasolevad istutuskastid on täiesti hooldamata,

suviti pruuniks kõrbenud ja konisid täis.

Liigselt hoogu läinud parkimist saaks väiksema vaeva ja kuludega lahendada, kui Valgevase 8b lihtsalt keelaks oma kinnistule sissesõidu võõrastele, sest teisiti keegi ei mahuks plangu

taha parkima, ja omanikud saaksid asuda oma kinnistut korrastama.

Kalevi ja Linda tänava elanikud pääsevad praegu oma kodudesse vabalt ka olemasolevaid asfalteeritud tänavaid mööda, puudub tegelikult vajadus käia üle eraomanduses oleva maa.

Siinkohal rõhutame, et Valgevase 8a elanikke need jalakäijad ei häiri.

Soovitame panna projekt pausile ja mitte teha muudatusi uisapäisa.

Täname põhimõttelise positiivse tagasiside eest, et Valgevase 8a elanikke jalakäijad ei häiri. Läbipääsu võimalust kasutavad ilmselt peale Kalevi ja Linda tänava

elanike ka teised piirkonna elanikud.

Esmalt juhime tähelepanu, et lõplikku lahendust või eskiisprojekti praeguses etapis ei ole ning arvamusi ja ettepanekuid küsitaksegi parima võimaliku ehitusprojekti

koostamiseks. Projekteerimistingimuste taotlusega esitatakse esialgne eskiislahendus. Projekteerimistingimuste eesmärk on eelkõige panna paika ehitise asukoht

katastriüksuste täpsustusega, selgitada välja kitsendused ja täiendavate uuringute vajadus ning sõnastada tingimused ehitusprojekti koostamiseks.

Projekteerimistingimuste taotlus edastati ka Päästeametile arvamuse avaldamiseks, tähtajaks arvamust ei avaldatud (kaasatud kolmel korral). Ehitusprojekt tuleb

kooskõlastada Päästeametiga (vt projekteerimistingimuste p 18). Lisatud täiendav tingimus projekteerimistingimuste punkti 8.1 seoses ligipääsude tagamisega.

Tehnovõrkude osas tuleb projekteerimise käigus taotleda tehnovõrkude valdajate tehnilised tingimused ehitusprojekti koostamiseks. Valgevase tn 8b osas vt

vastuseid punktis 1, Valgevase tn 10 osas punktis 3. Juurdepääsud kinnistutele peavad säilima, manööverdusruum garaažidele ja juurdepääsude laiused tuleb

tagada vastavalt EVS 843 standardile „Linnatänavad“.

Haljastuse võimalik lahendus on osaliselt nähtav taotlusega esitatud eskiisil (osaliselt ka kastid). Projekteerimisel tuleb võimalusel eelistada maapinnaga ühenduses

olevaid haljastuslahendusi (projekteerimistingimuste p 5.1). Teie tagasisidega arvestatakse võimalusel lõpliku haljastuslahenduse loomisel, sh hooldusprotsessi

parendamisel. Hooldama hakkab linnaosavalitsus (vt ka projekteerimistingimuste p 5.7). Mõistame muret, kuid tekitatavat häiringut käesolevate

projekteerimistingimuste andmise või mitte andmisega kahjuks ei lahenda. Heakorrastatakse olemasolev olukord, täiendavaid pinke ei ole hetkel planeeritud

lisada. Projekteerimise käigus on võimalik probleemiga seonduvalt arvestada piiratud ulatuses, nt (kasti)haljastuse asukoha valikul, st mitte rajades akende alla.

Avalikku korda tagab Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet või politsei.

Nõustume, et on oluline kogukonna kaasamine parima võimaliku lahenduse loomiseks. Täname kõikide ettepanekute eest! Projekteerimistingimusi ja võimalusel

esitatud ettepanekuid arvesse võttes koostatakse lõplik lahendus. Teeme linnaosavalitsusele ettepaneku kaasata kogukonda ka järgmistes projekteerimise

etappides (nt eskiisprojekti tutvustusel), kus lahendus on juba detailsem.

21.06.2025 2.2. Endiselt on arusaamatu, mida Valgevase 8a ette kavandatakse, sest puudub eskiisjoonis, mis kinnitaks sõnalist osa ja lubadusi. Vt vastust punktis 2.1.

3. Valgevase tn 10 kinnistu

omaniku esindaja 10.03.2025 3.1.

Seoses projekteerimistingimuste taotlusega nr. 2511002/01994, millega soovitakse projekteerimistingimusi tänava rekonstrueerimiseks aadressidel Harju maakond, Tallinn, Põhja-

Tallinna linnaosa, Graniidi tänav T1 ja Valgevase tn 8b asuvatele kinnistutele esitan volitatud esindajana Valgevase 10 kinnistu omaniku seisukohad.

1. Valgevase 10 maja serva on kavandatud juuresoleva eskiisi järgi põõsastikuga haljak. Ka praegu on seal muruga kaetud haljasala, kuid ilma põõsastikuta, kus lisaks asetsevad ka

Valgevase 10 maja kaks kanalisatsioonikaevu, millega pole eskiisil arvestatud, aga millele peaks kindlasti olema juurdepääs tagatud. Praegu on juurdepääs olemas, kuid uue plaani

kohaselt mitte. See nurk on ka hetkel üks väheseid kohti Valgevase tänaval, kuhu saab talvel tänavalt lund lükata, aga kui sinna planeeritakse põõsastik pole see enam võimalik. Seega

sellise lahendusega ei saa nõustuda.

Täname tähelepanekute eest! Tehnovõrkude osas tuleb projekteerimise käigus taotleda tehnovõrkude valdajate tehnilised tingimused ehitusprojekti

koostamiseks, st vajadusel korrigeeritakse projekteerimise käigus lahendust tingimustest lähtuvalt. Juurdepääsud kinnistutele peavad säilima, manööverdusruum

garaažidele ja juurdepääsude laiused tuleb tagada vastavalt EVS 843 standardile „Linnatänavad“. Projekteerimise käigus tuleb lõpliku lahenduse loomisel läbi

analüüsida ka hooldustehnika ligipääsuvõimalused, sh lumekoristuse võimalused (vt projekteerimitingimuste p 5.7 ja 8.1).

3.2.

2. Kindlasti tuleks tagada prügiauto juurdepääs, mis on praegu olemas, aga uue plaani kohaselt mitte, sest visuaalsel vaatlusel on juurdepääs muudetud olemasolevast palju kitsamaks.

Sama lugu on ka Valgevase 10 hoovi pääsuga. Hetkel on piisav juurdepääs hooviväravani olemas, aga eskiisi järgi muudavad kavandatav põõsastikuga haljastus ja Valgevase 8a ette

kavandatav haljastusega istumisala pääsu Valgevase tänavale liiga kitsaks. Sellise lahendusega ei saa nõustuda.

Täname ettepaneku eest! Vt ka vastust punktis 3.1. Projekteerimistingimuste taotlusega esitatakse esialgne eskiislahendus, lõplik lahendus täpsustub

projekteerimise käigus.

3.3.

3. Valgevase 8a ees olev istumiskohtadega puidust lillekast on eskiisil tehtud hetkel olemasolevast veelgi suuremaks. Juba praegu kasutatakse seda kohta suitsetamiseks ja alkoholi

tarbimiseks, millega kaasneb häiriv lärm ja suitsuving tungib suvel palavaga ka Valgevase 10 maja avatud korteriakendest sisse. Minu kui kohaliku elaniku jaoks on see väga häiriv ja

kujutan ette, et juba praegu on Valgevase 8a elanike jaoks see probleem kordades suurem. Lähedusse on uue kava järgi planeeritud põõsastikuga alad. Võib vaid ette kujutada, milleks

seda kasutama hakatakse, kui tarbitud õlu vajab väljutamist. Siis ei saa ka akent enam uriinihaisu tõttu avada. Kui seda istumisala plaanitakse laiendada süvendab see probleemi veelgi

ja sellise lahendusega ei saa nõustuda

Mõistame muret, kuid tekitatavat häiringut käesolevate projekteerimistingimuste andmise või mitte andmisega kahjuks ei lahenda. Heakorrastatakse olemasolev

olukord, täiendavaid pinke ei ole hetkel planeeritud lisada. Projekteerimise käigus on võimalik probleemiga seonduvalt arvestada piiratud ulatuses, nt

(kasti)haljastuse asukoha valikul, st mitte rajades akende alla. Avalikku korda tagab Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet või politsei.

Taotleja vastus 10.06.2025: Eskiis visioon kirjeldab kavandatavat väga üldiselt.

Projekteerimise järgmises staadiumis täpsustatakse ja võetakse arvesse kõiki

kehtivaid norme ja standardeid, mis võtavad arvesse erinevaid keskkonna- ja

ohutusnõudeid. Graniidi tn T1 ala on avalik ruum, mis on kõigile kasutamiseks sh

kohalikele elanikele. Projekteerimislahendus peab tagama sadevee ärajuhtimise

hoonetest eemale, mille oluliseks vastuvõtvaks komponendiks on haljastus.

Haljastuse heaks kasvuks arvestatakse ettenähtud juureruumi nõuetega ja

tagatakse olemasoleva haljastuse säilimine. Projekteerimisega lahendatakse ka

valgustusega seotud nüansid läbimõeldult, ennetatakse valgusreostust ning

tagatakse ohutu ning mugav liikumine antud alal. Kõik juurdepääsud kinnistutele

säilivad, manööverdusruum garaažidele ja juurdepääsude laiused tagatakse EVS

standardiga „Linnatänavad“. Samuti tagatakse maa-alustele trassidele kehtivad

ligipääsud ja nõuded. Parkimiskohtasid pole alal algselt olnud. Kinnistuomanikud

saavad lahendada parkimise oma kinnistu piirides, Tallinna linn ei toeta parkimise

suunamist või kellegi kasuks määramist avaliku ruumi arvelt.

Taotleja vastus 10.06.2025: Eskiis visioon kirjeldab kavandatavat väga üldiselt.

Projekteerimise järgmises staadiumis täpsustatakse ja võetakse arvesse kõiki

kehtivaid norme ja standardeid, mis võtavad arvesse erinevaid keskkonna- ja

ohutusnõudeid. Graniidi tn T1 ala on avalik ruum, mis on kõigile kasutamiseks sh

kohalikele elanikele. Projekteerimislahendus peab tagama sadevee ärajuhtimise

hoonetest eemale, mille oluliseks vastuvõtvaks komponendiks on haljastus.

Haljastuse heaks kasvuks arvestatakse ettenähtud juureruumi nõuetega ja

tagatakse olemasoleva haljastuse säilimine. Projekteerimisega lahendatakse ka

valgustusega seotud nüansid läbimõeldult, ennetatakse valgusreostust ning

tagatakse ohutu ning mugav liikumine antud alal. Kõik juurdepääsud kinnistutele

säilivad, manööverdusruum garaažidele ja juurdepääsude laiused tagatakse EVS

standardiga „Linnatänavad“. Samuti tagatakse maa-alustele trassidele kehtivad

ligipääsud ja nõuded. Parkimiskohtasid pole alal algselt olnud. Kinnistuomanikud

saavad lahendada parkimise oma kinnistu piirides, Tallinna linn ei toeta parkimise

suunamist või kellegi kasuks määramist avaliku ruumi arvelt.

Taotleja vastus 10.06.2025: Eskiis visioon kirjeldab kavandatavat väga üldiselt.

Projekteerimise järgmises staadiumis täpsustatakse ja võetakse arvesse kõiki

kehtivaid norme ja standardeid, mis võtavad arvesse erinevaid keskkonna- ja

ohutusnõudeid. Graniidi tn T1 ala on avalik ruum, mis on kõigile kasutamiseks sh

kohalikele elanikele. Projekteerimislahendus peab tagama sadevee ärajuhtimise

hoonetest eemale, mille oluliseks vastuvõtvaks komponendiks on haljastus.

Haljastuse heaks kasvuks arvestatakse ettenähtud juureruumi nõuetega ja

tagatakse olemasoleva haljastuse säilimine. Projekteerimisega lahendatakse ka

valgustusega seotud nüansid läbimõeldult, ennetatakse valgusreostust ning

tagatakse ohutu ning mugav liikumine antud alal. Kõik juurdepääsud kinnistutele

säilivad, manööverdusruum garaažidele ja juurdepääsude laiused tagatakse EVS

standardiga „Linnatänavad“. Samuti tagatakse maa-alustele trassidele kehtivad

ligipääsud ja nõuded. Parkimiskohtasid pole alal algselt olnud. Kinnistuomanikud

saavad lahendada parkimise oma kinnistu piirides, Tallinna linn ei toeta parkimise

suunamist või kellegi kasuks määramist avaliku ruumi arvelt.

3.4.

4. Kindlasti tuleks läbi mõelda valgustuslahendus, et ei tekiks valgusreostust. Kavandatakse mitmeid uusi laternaposte ja üks nendest on paigutatud ka otse Valgevase 10 maja

vahetusse lähedusse. Eskiisilt ei saa aru millised ja kui võimsad need valgustid täpselt kavandatud on, kuid sellele tuleks kindlasti tähelepanu pöörata, et tänavavalgustus ei hakkaks

liigselt tubadesse paistma, mis on minu, kui elaniku jaoks probleemikoht.

Arvestada ettepanekuga projekteerimisel lõpliku lahenduse koostamisel. Vt ka projekteerimistingimuste p 13.

5. Järjekordselt kaob kavandatava plaani kohaselt ära suur hulk parkimiskohti. Valgevase tänava rekonstrueerimise käigus juba kaotati just meie kinnistu piirkonnast ära 25

parkimiskohta.Tekkinud vabadele pindadele asetati puidust kastid haljastusega, mistõttu hakati olude sunnil parkima Valgevase 8b kinnistul asuvate garaažide juures asuvale ning

linnale kuuluvale transpordimaale, kus enne ei parkinud mitte ükski auto. Samuti pole kõnealusel transpordimaal mitte kunagi haljasala olnud ning killustikuga pinnas võimaldas

parkida ja jalakäijatel liikuda.Tume pinnas, mis seal hetkel näha on tekkinud koristamata puulehtedest, mis on aastatega muutunud huumuseks. Ehk siis parkima hakati sinna seetõttu,

et tänavalt võeti parkimiskohti ära. Kuni.... Suurim probleem tekkis aga sellega, et Valgevase tänava rekonstrueerimise käigus tõsteti tänava pinda nii, et Valgevase 8b garaažide esine

jäi madalamale ja sadevesi sealt enam ära ei saanud voolata ehk tekkis bassein, mistõttu muutus see ala märjal ajal jalakäijale poriseks ja ebamugavaks põhjustades nende pahameelt.

Ehk järjekordselt tekkis probleem tänava rekonstrueerimise tulemusel. Praegu ei saa aru kas ja kuidas kavandataval plaanil seal sadevee juhtimine lahendatud on, kuid see lahendus

tuleks kindlasti leida.

Meie majas elavad mitmed lastega pered ja vanainimesed, kellel on auto omamine elutähtis ja tekkiv parkimisprobleem on seega terav, mistõttu tekib surve parkimise korraldamiseks

hoovis. Meie hoov, nagu ka mitmed ümbritsevad hoovid on praegu veel muru ja haljastuse all, aga uue plaani valguses pole üldse kindel kui kauaks. Ausalt öeldes ei soovi mitte mingil

tingimusel seda asfalteerima hakata, sest rohelised hoovid ongi just see hindamatu elukeskkond mida peaksime hoidma. See on see miljööväärtus, mida peaksime kaitsma - puitmajad

ja nende rohelised aiad! Praegu tekib aga olukord, kus PARKLATESSE RAJAME PARKE JA PARKIDESSE PARKLAID! TÄNAVAL, KUS PEAKS OLEMA AUTOD TEEME PEENRAID JA

HOOVIDESSE, KUS PEAKS OLEMA PEENRAD SURUME AUTOSID PARKIMA! Kuidas läheb see kokku Tallinna 2035 arengustrateegia rohelise pöördega

https://strateegia.tallinn.ee/roheline-poore või Tallinna linna poolt jagatava toetusega ROHELINE HOOV https://www.tallinn.ee/et/teenused/toetus-roheline-hoov!?! Tundub, et

kõlavate sõnade taustal toimitakse täpselt vastupidiselt, mille tulemuseks on rohepesu kõige halvemas tähenduses! Selline olukord tekitab minus, kui kohalikus elanikus teravat

vastuseisu, sest puitkastides haljastus tänaval ei asenda mitte kuidagi seda rohelust, MIS ON Kalamaja aedades ja hoovides.VEEL ON, aga kui kauaks! Seega sellise lahendusega ei saa

mitte kuidagi nõustuda!

Google´i tänavavaate andmed, mis ulatuvad konkreetses asukohas tagasi aastani 2011, näitavad siiski haljasala olemasolu, st nimetatud lõigul on olnud haljasalad

vähemalt kuni aastani 2014 ning 2018. aasta tänavavaatel on näha juba haljasalal parkivaid autosid. Seega soovitakse rekonstrueerimise käigus haljasala taastada.

Koostamisel oleva Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu parkimise kavandamise üldpõhimõtete kohaselt (seletuskiri lk 31) tuleb parkimiskohad planeerida

selliselt, et piirdeaiaga kinnistul jääks naaberkinnistu piirile üldjuhul vähemalt 2 m laiune (võimalusel laiem) haljasriba istutusalaks. Erandid on lubatud kitsastes

linnaruumilistes oludes.

Linna üldine ja kõigile võrdne seisukoht on, et parkimine tuleb lahendada oma kinnistul, tänavamaal selleks ette nähtud kohas või avalikus parklas/parkimismajas.

Valgevase tn 10 kinnistul on selleks teatud ruumivõimalus olemas ning kindlasti on võimalik leida sobiv keskkonnasõbralik parkimislahendus oma kinnistul,

arvestades ühtlasi piirkonna miljööväärtuslikkusega. Kuivõrd teile kuulub ka osa garaažiboksist, siis on teil võimalik parkida ka oma garaažiboksi ees Valgevase tn 8b

kinnistul (erakinnistu). Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035 kohaselt on eesmärk (sh ka Tallinn 2035 arengustrateegia strateegiliste sihtide

saavutamiseks) vähendada sõiduautode parkimist linnas koos aktiivsete ja säästvate liikumisviiside arendamisega. Linnaplaneerimises on tihti vajalik erinevaid

eesmärke ja huvisid tasakaalustada. Rohelise pöörde kui strateegilise sihi meede ei ole vaid haljastus, vaid ka näiteks avaliku ruumi planeerimine, kus kompaktne,

erinevaid liikumisviise võimaldav ja mitmekesine linnaruum aitab kaasa kliimaneutraalsuse, elurikka ja tervisliku keskkonna ja ressursisäästlikkuse saavutamisele (vt

https://strateegia.tallinn.ee/roheline-poore/lisa-4-1/). "Rohelise hoovi" raames on oluline, et rajatavad või olemasolevad teed ja platsid oleksid rajatud vett

läbilaskva katendiga - seega on toetusmeetmes võimalusi keskkonnasõbralike lahenduste leidmiseks.

Samas tuleb koostamisel oleva Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu miljööväärtuslike alade tänavate, haljastuse, piirete ja heakorra põhimõtete kohaselt

(seletuskiri lk 50) eesaedadega piirkondades eesaiad ja hooneesised haljasalad säilitada ning parkimiskohti ei ole lubatud sinna rajada. Võttes arvesse menetluse

käigus laekunud tagasisidet ja ettepanekuid, leiti linnaasutuste arutelu käigus, et võimalik lahendus saaks olla järgmine: Projekteerimise faasis kasutatakse lõpliku

kõnnitee lahenduse loomisel võimalikult palju ära munitsipaalomandis olevat transpordimaad ehk avalikult kasutatav kõnnitee rajatakse maksimaalses ulatuses

linnale kuuluvale transpordimaale. Garaažiboksidele tagatakse sõidukitega ligipääs ning garaažide ees säilitatakse maksimaalses ulatuses sõidukite

peatumiseks/parkimiseks vajalik ruum. Lahenduse loomisel tehakse koostööd Valgevase tn 8b kinnistu omanikuga ning sõlmitakse enne ehitusloa taotluse

esitamist vastavad lepingud (kindel vajadus Linda tn poolses otsas, kus pole piisavalt linnale kuuluvat maad). Arvestades ka haljastuse nõuetega, tekitatakse

lahenduses linnale kuuluvale transpordimaale avalikult kasutatav parkimistasku (parkimisruum mõnele autole). Lõplik lahendus selgub projekteerimise käigus

koostöös kinnistuomanike ja linnaasutustega. Juurdepääsud kinnistutele peavad säilima, manööverdusruum garaažidele ja juurdepääsude laiused tuleb tagada

vastavalt EVS 843 standardile „Linnatänavad“. Vt projekteerimistingimuste lk 1-3 ja p-d 8 ja 9.

Mõistame muret, et kastid haljastusega ei asenda maapinnaga ühenduses olevaid haljastuslahendusi, mistõttu on projekteerimistingimustes nõue eelistada

võimalusel maapinnaga ühenduses olevaid haljastuslahendusi (projekteerimistingimuste p 5.1).

Sademevee ärajuhtimise osas täname tähelepaneku eest! Projekteerimistingimustega (p 12) tuleb lahendada vertikaalplaneerimine ja sademevee ärajuhtimine,

millega välistada valgumine naaberkinnistutele. Ehitustööde tulemusena ei tohi halveneda naaberkinnistute veerežiim.

3.6.

6. Kõige rohkem riivab kavandatav plaan aga Valgevase 8b kinnistu omanike õigusi, mind sealhulgas. Esiteks on eskiisil näidatu põhjal piiratud nimetatud kinnistule juurdepääs, sest tee

kinnistuni on muudetud visuaalsel vaatlusel nii kitsaks, et sõidukiga pole võimalik kinnistule pääseda ja selline plaan takistab oluliselt kinnistu kasutamist, samas kui praegu on see

juurdepääs olemas.Teiseks on kogu jalakäijate liikumine suunatud täielikult üle Valgevase 8b kinnistu, mis raskendab ja takistab kinnistuomanikel oma eramaa kasutamist, samas kui

kohe kõrval asub linnale kuuluv transpordimaa, millele on aga miskipärast rajatud põõsastikuga kaetud haljak. Seega kavandatav planeering on vastuoluline ja sellise liigse koormise

seadmine Valgevase 8b kinnistule on ebaproportsionaalne ning pole kuidagi põhjendatud, eriti kui olukorda saaks lahendada teisiti.

Valgevase tn 8b kinnistu osas vt vastuseid punktis 1.

3.7.

Lühidalt oleks minu pakutav kompromisslahendus järgmine. Garaažiühistu Valgevase 8b lubab jalakäijatel ja ratturitel oma kinnistut läbida. Selle eest, et garaažiomanikud ei saa oma

kinnistut otstarbekohaselt kasutada ja seal parkida, annab linn garaažiühistule vastutasuks kõrvaloleva transpordimaa kasutusõiguse, kus garaažiühistu ja võimalusel ka Valgevase 8a ja

Valgevase 10 elanikud saaksid parkida. Ala viiakse kas killustiku või mõne muu sobiva katte alla, mis võimaldab kavandatud tegevusi parimal viisil teostada. Kõikidele teistele oleks seal

parkimine keelatud. Sellist lahendust, kus eramaad ja linnamaad antakse vastastikusel kokkuleppel kasutamiseks on minu teada ka varem edukalt praktiseeritud ning oluline on

seejuures, et nii võidavad kõik osapooled - linnakodanikud pääsevad liikuma, garaažiühistu liikmed ja kohalikud elanikud saavad parkida ning linn võidab sellest, et ümbritsevad hoovid

jäävad roheliseks ja autovabaks, mille raames säilib miljööväärtus, mis omakorda võimaldab ellu viia seatud eesmärke sealhulgas rohelise linna arengustrateegiat Tallinn 2035.

Seetõttu ei saa hetkel esitatud projekteerimistingimuste taotlusega ja kavandatava rekonstrueerimisega kuidagi nõustuda. Teen ettepaneku kohtuda kõikide kaasatud kinnistute

esindajatega ning teostada esmalt paikvaatlus ja olukorda kohapeal hinnata; püstitada eesmärgid, mida tahetakse saavutada; tõstatada probleemid, mida püütakse lahendada et

seejärel jõuda kõiki osapooli rahuldava lahenduseni. Usun siiiralt, et kompromiss on võimalik ja saavutatav.

Täname kaasa mõtlemast! Vt ka vastust ja võimalikku lahendusettepanekut punktis 3.5.

Nõustume, et on oluline kogukonna kaasamine parima võimaliku lahenduse loomiseks. Täname kõikide ettepanekute eest! Projekteerimistingimusi ja võimalusel

esitatud ettepanekuid arvesse võttes koostatakse lõplik lahendus. Teeme linnaosavalitsusele ettepaneku kaasata kogukonda ka järgmistes projekteerimise

etappides (nt eskiisprojekti tutvustusel), kus lahendus on juba detailsem.

22.06.2025 3.8.

Valgevase 10 kinnistuomanik pole kavandatuga nõus, sest 1. see ei arvesta kohalike elanike vajadustega, 2. viib huvigrupid omavahel konflikti ja on 3. lõppkokkuvõttes keskkonnale

kahjulik.

1. Valgevase 10 majas elavad lastega pered ja 98 aastane vanainimene, kelle jaoks on auto omamine hädavajalik. Kohalikud kinnistuomanikud ja elanikud vajavad parkimiskohti.

Praeguse tegevuse tulemusel on Valgevase 10 kinnistu piiridel napilt 1 parkimiskoht ja sedagi mööndustega, kuigi kinnistu on avatud kahest küljest. Alates Valgevase tänava

renoveerimisest kuni tänaseni on ainuűksi Valgevase tänavalt kaotatud ära 35 parkimiskohta ja seda ei saa aktsepteerida. Viimaste linnaosavalitsuse tegevustega kaotati keelumärgi

paigaldamisel ära ka Valgevase 10 väravaesine parkimisvõimalus, mis seni toimis ja kedagi ei seganud. Korduvatele palvetele keelumärk ringi tõsta vastati viimaks, et kahjuks ei saa

võimaldada, ning väideti, et liiklusseadus ei luba väravaesist parkimist isegi siis, kui seda väravat ei kasutata. Samas, kui enne lubas ja probleemi polnud kellelgi. Linnaosavalitsuse

jõumeetodil rajati "haljastus" ja tekkinud absurd ei kuulunud kohalike poolt vaidlustamisele. Seletati, et see on alles esimene etapp, millele järgneb teine ja lõplik lahendus tuleb alles

kolmanda etapiga, kus on siis ka kohapealsetel elanikel ja kõigil teistel võimalus ettepanekuid teha ja kaasa rääkida. Minu arvates tehakse kõike tagurpidi ja alustada tuleks ennekõike

kohalike elanike soovidest ja vajadusest ning alles siis hakata plaanitut teostama. Selline suhtlus ja kommunikatsioon linnaosavalitsuse poolt on küündimatu ja ei ole aktsepteeritav.

Vt vastust punktides 3.5. ja 3.7.

3.9.

2. Kavandatu juhib osapooled konflikti, sest eeldab suures osas läbikäiku üle Valgevase 8b kinnistu, mis on eramaa ja millega linn hetkel ei arvesta. Selline olukord eeldab

kokkuleppeid, mida linnal hetkel pole. Samas linn käseb kinnistuomanikel parkimist korraldada oma kinnistu piirides ja kui nüüd Valgevase 8b seda tegema hakkab, ei pääse keegi teine

sealt enam läbi liikuma. Siin on tegemist minu arusaamist mööda eriolukorraga ja vajab vastastikust kokkulepet ning linn peaks siinkohal loobuma oma jäigast parkimispoliitikast ja

võimaldama erandjuhul Valgevase 8b omanikel parkida kõrvaloleval linna transpordimaal ja saab neilt vastutasuks nende eramaa kasutamise õiguse. Jällegi tuleb vaid kokku leppida

ning probleem on suhtumises ja kommunikatsioonis. Hetkel kavandatav projekt loob aga olukorra, kus Valgevase 8b sunnitakse parkima oma kinnistul, mille tulemusel inimesed sealt

läbi käima ei mahu ja olukord tekitab vaid tüli läbikäijate ja kinnistuomanike vahel.

Valgevase tn 8b kinnistu osas vt vastuseid punktis 1. Maakasutusõiguste kokkulepped tuleb sõlmida projekteerimise käigus, enne ehitusloa taotluse esitamist.

Kindlasti on linna jaoks esmatähtis sõlmida võimalusel mõlemaid pooli rahuldav kokkulepe, mis kinnistuomaniku praeguse tagasiside põhjal tundub olevat

saavutatav.

3.10.

3. Kavandatu toob kaasa tagajärjed, mis lõppkokkuvõttes on keskkonnale kahjulikud. Toon näite meie kinnistu põhjal. Valgevase 10 kinnistu asub miljööväärtuslikus piirkonnas, mis on

välja kujunenud ligemale sada aastat tagasi ja mille hoov on hetkel veel kõrghaljastatud ja seda on ka VEEL paljud ümbruskonna hoovid, kuid kui kauaks!? Linn ei luba inimestel parkida

olemasoleval linna maal ja käseb parkida oma kinnistu piires, tekitades sellega olukorra, kus survestab elanikke oma roheadadesse parklaid rajama. Olukord, kus rohelised hoovid

seetõttu kaovad pole aktsepteeritav ja on lõppkokkuvõttes keskkonnale kordades kahjulikum, kui parkimine olemasoleval linna maal ning sinna rajatav haljastus ei hakka kunagi

asendama seda, mis on hetkel hoovides juba olemas.

Seega on kavandatav projekt pikas perspektiivis läbi mõtlemata ja sellega ei saa nõustuda.

Vt vastust punktis 3.5.

B Avalikul väljapanekul esitatud arvamused projekteerimistingimuste eelnõu kohta

4. Eraisik A. M. 21.09.2025 4.1.

Miks linnaosavalitsus kohalike elanike soovidega ei arvesta ja plaanib sõna otseses mõttes natsionaliseerimist. Täname arvamuse eest! Rekonstrueerimise käigus rajatakse nõuetekohane jalakäijate läbipääs Valgevase tänavalt Linda tänavale. Linna eesmärk on jõuda

lahenduses eraomanikega (Valgevase tn 8b ja vajadusel Linda tn 14) kokkuleppele ning sõlmida enne ehitusloa taotluse esitamist maakasutusõiguste kokkulepped.

Juhime tähelepanu, et lõplikku lahendust või eskiisprojekti praeguses etapis ei ole ning arvamusi ja ettepanekuid küsitaksegi parima võimaliku ehitusprojekti

koostamiseks. Projekteerimistingimuste taotlusega esitatakse esialgne eskiislahendus. Projekteerimistingimuste eesmärk on eelkõige panna paika ehitise asukoht

katastriüksuste täpsustusega, selgitada välja kitsendused ja täiendavate uuringute vajadus ning sõnastada tingimused ehitusprojekti koostamiseks.

Võttes arvesse menetluse käigus laekunud tagasisidet ja ettepanekuid, leiti linnaasutuste arutelu käigus, et võimalik lahendus saaks olla järgmine: Projekteerimise

faasis kasutatakse lõpliku kõnnitee lahenduse loomisel võimalikult palju ära munitsipaalomandis olevat transpordimaad ehk avalikult kasutatav kõnnitee rajatakse

maksimaalses ulatuses linnale kuuluvale transpordimaale. Garaažiboksidele tagatakse sõidukitega ligipääs ning garaažide ees säilitatakse maksimaalses ulatuses

sõidukite peatumiseks/parkimiseks vajalik ruum. Lahenduse loomisel tehakse koostööd Valgevase tn 8b kinnistu omanikuga ning sõlmitakse enne ehitusloa

taotluse esitamist vastavad lepingud (kindel vajadus Linda tn poolses otsas, kus pole piisavalt linnale kuuluvat maad). Arvestades ka haljastuse nõuetega,

tekitatakse lahenduses linnale kuuluvale transpordimaale avalikult kasutatav parkimistasku (parkimisruum mõnele autole). Lõplik lahendus selgub projekteerimise

käigus koostöös kinnistuomanike ja linnaasutustega. Juurdepääsud kinnistutele peavad säilima, manööverdusruum garaažidele ja juurdepääsude laiused tuleb

tagada vastavalt EVS 843 standardile „Linnatänavad“. Vt projekteerimistingimuste lk 1-3 ja p-d 8 ja 9.

Taotleja vastus 10.06.2025: Eskiis visioon kirjeldab kavandatavat väga üldiselt.

Projekteerimise järgmises staadiumis täpsustatakse ja võetakse arvesse kõiki

kehtivaid norme ja standardeid, mis võtavad arvesse erinevaid keskkonna- ja

ohutusnõudeid. Graniidi tn T1 ala on avalik ruum, mis on kõigile kasutamiseks sh

kohalikele elanikele. Projekteerimislahendus peab tagama sadevee ärajuhtimise

hoonetest eemale, mille oluliseks vastuvõtvaks komponendiks on haljastus.

Haljastuse heaks kasvuks arvestatakse ettenähtud juureruumi nõuetega ja

tagatakse olemasoleva haljastuse säilimine. Projekteerimisega lahendatakse ka

valgustusega seotud nüansid läbimõeldult, ennetatakse valgusreostust ning

tagatakse ohutu ning mugav liikumine antud alal. Kõik juurdepääsud kinnistutele

säilivad, manööverdusruum garaažidele ja juurdepääsude laiused tagatakse EVS

standardiga „Linnatänavad“. Samuti tagatakse maa-alustele trassidele kehtivad

ligipääsud ja nõuded. Parkimiskohtasid pole alal algselt olnud. Kinnistuomanikud

saavad lahendada parkimise oma kinnistu piirides, Tallinna linn ei toeta parkimise

suunamist või kellegi kasuks määramist avaliku ruumi arvelt.

3.5.

5. Eraisik K. S. 24.09.2025 5.1.

Garaažide ees on jalakäijatele jäätud pääs ainult üle eramaa. Rekonstrueerimise lahendus võiks tagada avaliku pääsu ikka tänavamaal.

6. Eraisik N. M. 28.09.2025 6.1.

Ma tervitan Kalamaja parendamiseks mõeldud arendusi, kuid ma ei nõustu arendustega, mis selle tulemusel piiravad inimeste õigust oma kinnisvara sihtotstarbeliselt

kasutada.Praegused plaanid mõjutavad ebaproportsionaalselt Valgevase 8b omanikke. Valgevase 8b juurdepääsuga maa on transpordimaa – kui jalakäijate läbipääs on tagatud, ei saa

seda teha viisil, mis muudab Valgevase 8b kasutamise võimatuks või mittetäielikuks.Selle eramaa ebaõiglust ja omanike õigusi ei tohi rikkuda.Ma tahan, et linn kinnitaks

ühemõtteliselt, et garaažide omanikel on täielik juurdepääs oma kinnisvarale viisil, mis võimaldab neil sinna sihtotstarbeliselt ligi pääseda ja seda sihtotstarbeliselt kasutada.Kui nad

seda teha ei saa, siis ehk soovivad nad uurida maa omandamist Transpordimaa edelas asuvatelt suurtelt kruntidelt, kuna nad ei austa eramaad eramaana.

7. Eraisik A. A. 27.09.2025 7.1.

Kuidas on tagatud ligipääs garaasiboksidele eskiisil ei ole toodud autode pöörderaadiusi Täname tähelepaneku eest! Juhime tähelepanu, et lõplikku lahendust või eskiisprojekti praeguses etapis ei ole ning arvamusi ja ettepanekuid küsitaksegi parima

võimaliku ehitusprojekti koostamiseks. Projekteerimistingimuste taotlusega esitatakse esialgne eskiislahendus. Projekteerimistingimuste eesmärk on eelkõige

panna paika ehitise asukoht katastriüksuste täpsustusega, selgitada välja kitsendused ja täiendavate uuringute vajadus ning sõnastada tingimused ehitusprojekti

koostamiseks. Projekteerimisel tuleb ette näha ligipääs ja vajalikud pöörderaadiused (vt projekteerimistingimuste p 8).

8. Eraisik M. M. 28.09.2025 8.1.

Olen Kalevi 17/Linda 13 majade korteriomanik ja edastan enda ning 3 naabri seisukoha projekteerimistingimuste kohta.

1. Sissejuhatus

• Toetame Valgevase–Linda tn vahelise ala rekonstrueerimist ja terviklahenduse loomist. Ala on aktiivses kasutuses väga paljude piirkonna elanike, aga ka kaugemalt tulijate poolt –

Kalevi tänav on kujunenud oluliseks marsruudiks Volta poolt jalgsi liikujatele.

• Teelõik on osa väga vanast ühendusteest Kotzebue tänava piirkonna ning Salme, Tööstuse ja Soo tänava kohtumispunkti vahel. See on linnakaartidel selgelt nähtav juba 19. sajandist.

Tegu ei ole seega uue läbikäiguga.

• Eraomand tekkis kinnistule alles maa erastamisel, mil määrati garaažide juurde teenindav maa, mis võimaldaks garaažide juurde/sisse sõita. Maa erastamise otsustel märgiti reeglina

ära ka läbipääsud/teed ning sätestati juurdepääsu tagamise kohustus. See ei kandunud aga õigusruumi muutumise tulemusel automaatselt kitsendusena kinnistusraamatusse.

Soovitame linnal kontrollida, millistel tingimustel maa erastamine toimus. Eeltoodut arvestades on seadusandja näinud ette teede omanikele tavast tulenevad talumiskohustused,

mille alusel on võimalik nõuda ka servituudi seadmist. Käesoleval juhul sätestab talumiskohustuse KeSÜS § 33 lg 2 ja 3. Kui teed kasutab rohkem inimesi kui üksikud, on põhjendatud

sundvalduse või sundvõõrandamise menetluse läbiviimine, kui kokkulepe omanikega ei õnnestu.

Täname toetava arvamuse eest! Rekonstrueerimise käigus rajatakse nõuetekohane jalakäijate läbipääs Valgevase tänavalt Linda tänavale. Linna eesmärk on jõuda

lahenduses eraomanikega (Valgevase tn 8b ja vajadusel Linda nt 14) kokkuleppele ning sõlmida enne ehitusloa taotluse esitamist maakasutusõiguste kokkulepped.

8.2.

2. Ettepanekud projekteerimistingimuste eelnõule

2.1. Palume maksimaalselt ära kasutada jalakäijate tänava loomisel nimetatud lõigul munitsipaalomandis olevat transpordimaad, arvestades juurekaitsevööndist tulenevaid piiranguid.

Eskiisis näidatud lahendus võib tekitada garaažiomanike ja jalakäijate vahel liikluskonflikte, kuna garaaži ees peatudes ei pruugi jääda ruumi jalakäijatele kergliiklusteel liikumiseks.

Projekteerimistingimuste taotlusega esitatakse esialgne eskiislahendus. Projekteerimistingimuste eesmärk on eelkõige panna paika ehitise asukoht katastriüksuste

täpsustusega, selgitada välja kitsendused ja täiendavate uuringute vajadus ning sõnastada tingimused ehitusprojekti koostamiseks. Võttes arvesse menetluse

käigus laekunud tagasisidet ja ettepanekuid, leiti linnaasutuste arutelu käigus, et võimalik lahendus saaks olla järgmine: Projekteerimise faasis kasutatakse lõpliku

kõnnitee lahenduse loomisel võimalikult palju ära munitsipaalomandis olevat transpordimaad ehk avalikult kasutatav kõnnitee rajatakse maksimaalses ulatuses

linnale kuuluvale transpordimaale. Garaažiboksidele tagatakse sõidukitega ligipääs ning garaažide ees säilitatakse maksimaalses ulatuses sõidukite

peatumiseks/parkimiseks vajalik ruum. Lahenduse loomisel tehakse koostööd Valgevase tn 8b kinnistu omanikuga ning sõlmitakse enne ehitusloa taotluse

esitamist vastavad lepingud (kindel vajadus Linda tn poolses otsas, kus pole piisavalt linnale kuuluvat maad). Arvestades ka haljastuse nõuetega, tekitatakse

lahenduses linnale kuuluvale transpordimaale avalikult kasutatav parkimistasku (parkimisruum mõnele autole). Lõplik lahendus selgub projekteerimise käigus

koostöös kinnistuomanike ja linnaasutustega. Juurdepääsud kinnistutele peavad säilima, manööverdusruum garaažidele ja juurdepääsude laiused tuleb tagada

vastavalt EVS 843 standardile „Linnatänavad“. Vt projekteerimistingimuste lk 1-3 ja p-d 8 ja 9.

8.3.

2.2. Valgevase 10 külgneva haljasala haljastamisel arvestada, et lumerohketel talvedel on ala Tallinna linna koostööpartnerite poolt kasutusel lumeladustamise kohana. Lume äravedu

kõikjalt linnatänavatelt ei ole eesmärgipärane ning ette tuleks näha kohad lume ladustamiseks. Valgevase tänava rekonstrueerimise järel hävis alale istutatud haljastus paari aastaga.

Täname tagasiside eest! Ettepanekuga arvestatakse projekteerimisel lõpliku lahenduse väljatöötamisel (vt ka projekteerimistingimuste p 5.4, 5.7 ja 8.1). Haljakute

projekteerimisel tuleb arvestada, kuhu oleks võimalik talvel lund ladustada ning mis peaks vastu lume koormusele ja lumekoristustöödele.

8.4.

2.3. Kaaluda võimalust luua projekteeritavale alale, sh garaažide lähistele, ajutisi või alalisi parkimiskohti. See tagaks omanikele võimaluse peatuda ja kasutada garaaže esemete peale-

ja mahalaadimiseks, arvestades, et garaažid on valdavalt kasutuses hoiuruumidena. Kui garaažide esist soovitakse kasutada parkimiseks, siis asjakohased parkimiskohad tähistada.

Samuti kasutatakse Valgevase 9b kinnistuga külgnevat ala sageli ajutiseks peatumiseks otse kergliiklustee ees. Projektlahendus võiks ette näha ja korrektselt tähistada alad, kus kullerid

võivad peatuda.

Täname kaasamõtlemise eest! Vt ka vastust punktis 8.2. Kui avalikule alale (linnamaale) on võimalik rajada nõuetekohaseid parkimiskohti, siis need ka tähistatakse

vastavalt. Ettepaneku võimalikkust rajada peatumiskoht nt Valgevase 9b kinnistuga külgnevale alale kaalutakse projekteerimise käigus.

8.5.

2.4. Linda tn poolses osas lahendada kergliiklustee sidumine Linda tn 13 maja ees oleva kõnniteega. Kuna ala on hetkel korrastamata, ei ole selgelt aru saada, kus on lubatud parkida.

Tihti pargitakse otse kavandatava kergliiklustee ette või jäetakse autode vahele väike vahe, mis aga piirab Linda tn poolt tulevate autojuhtide nähtavust ning raskendab jalakäijate

ohutut liikumist.

Lahenduse väljatöötamisel kaalutakse võimalusi tagamaks, et Linda tn poolses otsas kõnnitee peale/ette ei pargitaks. Lahendus kooskõlastatakse Tallinna

Transpordiametiga.

8.6.

2.5. Maapinnaga seotud haljastuse projekteerimisel näha haljasaladele ette äärekivi või piire. Talvistes tingimustes ei ole haljasala olemasolu võimalik tuvastada ning piirangute

puudumisel hävib haljastus sageli paari aastaga. Vastavaid näiteid leiab ka Vana-Kalamaja tänavalt.

Täname tagasiside eest! Arvestada projekteerimisel lõpliku lahenduse väljatöötamisel, nähes vajadusel ette meetmed haljastuse säilimiseks talvistes tingimustes

(vt ka projekteerimistingimuste p 5.4). Üheks lahenduseks on ka näiteks kastihaljastus, kuid eelistatud on maapinnaga ühenduses olevad haljastuslahendused (vt

projekteerimistingimuste p 5.1). Projekti eesmärk on heakorrastada olemasolev olukord.

8.7.

2.6. Projekteerimisel arvestada, et tegu on vaikse kõrvaltänava alaga mis on Tallinna linnatänava tüübilt sisustatud kui „kohaliku tee“, so tee mis on mõeldud eelkõige kohalikule

elanikule liiklemiseks ning see peaks olema vaikne, turvaline ja kutsuv paik igapäevaliikumisteks, mitte aga viibimiskoht või kogunemiskoht pikemalt viimiseks (vastupidiselt nt

kohalikule kohale).

Täname arvamuse eest! Projekti eesmärk on heakorrastada olemasolev olukord ja rajada nõuetekohane jalakäijate läbipääs Valgevase tänavalt Linda tänavale.

Täiendavaid pinke, mis võiksid soodustada kogunemist, ei ole hetkel planeeritud lisada. Projekteerimise käigus on võimalik probleemiga seonduvalt arvestada

piiratud ulatuses, nt (kasti)haljastuse asukoha valikul, st mitte rajades akende alla. Avalikku korda tagab Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet või politsei.

07.11.2025 8.8.

Tänan Teid kirja ja kaasamise eest! Esindaja meie KÜ-st katsub ka kohale tulla arutelule. Kalevi 17/Linda 13 KÜ poolt paluksime Linda 13 maja esine lahendus aga veidi üle vaadata.

Palume nihutada ülekäigukoha ristmiku poole järgnevatel põhjustel:

1) Linda 13 maja esine kõnnitee on väga kitsas (ca 1,4-1,5 m) ja seal esineb tänavakatte vajumist, ülekäigukohana kasutatakse käesoleval hetkel pöörde kohta, kus on ka äärekivi

madalamaks tehtud.

2) Kõnnitee on tihedas kasutuses nii jalakäijate kui jalgratturite poolt, mistõttu ei ole põhjendatud liikluse siksakitamine ja kitsa pudelikaela tekitamine Linda 13 maja ette. Inimesed

liiguksid paraku osaliselt haljasalal ja rikuksid seda.

3) Linda tn 14 kinnistu piiriala lähiste asub suur puu, mis eskiisi kohasel on nähtud likvideeritavad. Ebaselgeks jääb selle vajadus. Puu likvideerimine ei ole kooskõlas olemasoleva

haljastuse säilitamise, sh kuumasaarte vältimise eesmärkidega (vt Tallinna Arengustrateegia). Ülekäigu asukohta on võimalik veidi nihutada, mis võimaldaks ka olemasolevat

kõrghaljastust säilitada, mis on mõistlikum kui kastihaljastuse rajamine.

4) Teed on võimalik veidi nihutada kirde/ida suunas, mis tagaks sujuva liikumistrajektoori. Analoogne lahendus on ka Linda ja Vabriku tänava ristmikul, kus pöördel Linda tänavale/lt

tuleb ületada künnis (pilt lisatud).

Aitäh kiire tagasiside eest! Usun, et selle ettepanekuga on võimalik ja tulebki

projekteerimise käigus arvestada. Hetkel on joonisel lähtutud puude asupaikade

puhul maa-ameti kaardilt paistvate puuvõrade paiknemist. Kindlasti tuleb

projekteerimise käigus teha geoalus, kus hinnatakse puude väärtusklasse ja

arvutatakse juurdekaitsevööndid. Olemasolevaid puid linn kindlasti kahjustada ei

soovi.

Vt taotleja tagasisidet ning ka vastust punktis 8.5. Linda tn 14 juures näidatud kollane rist ei tähenda menetleva asutuse teadmiste kohaselt puu likvideerimist -

selline tingmärk linnaosavalitsuse poolt esitatud asendiplaani (06.11.2025), mida esitleti ka arutelul (vt allpool), legendist puudub, kuid tegemist peaks olema

valgustite võimaliku asukohaga. Lahenduse väljatöötamisel tuleb läbi viia haljastuse inventeerimine ning kõrghaljastust maksimaalselt säilitada, vajadusel lahendust

vastavalt korrigeerides. Lõplik lahendus täpsustub projekteerimise käigus.

Täname arvamuse eest! Rekonstrueerimise käigus rajatakse nõuetekohane jalakäijate läbipääs Valgevase tänavalt Linda tänavale. Linna eesmärk on jõuda

lahenduses eraomanikega (Valgevase tn 8b ja vajadusel Linda tn 14) kokkuleppele ning sõlmida enne ehitusloa taotluse esitamist maakasutusõiguste kokkulepped.

Juhime tähelepanu, et lõplikku lahendust või eskiisprojekti praeguses etapis ei ole ning arvamusi ja ettepanekuid küsitaksegi parima võimaliku ehitusprojekti

koostamiseks. Projekteerimistingimuste taotlusega esitatakse esialgne eskiislahendus. Projekteerimistingimuste eesmärk on eelkõige panna paika ehitise asukoht

katastriüksuste täpsustusega, selgitada välja kitsendused ja täiendavate uuringute vajadus ning sõnastada tingimused ehitusprojekti koostamiseks.

Võttes arvesse menetluse käigus laekunud tagasisidet ja ettepanekuid, leiti linnaasutuste arutelu käigus, et võimalik lahendus saaks olla järgmine: Projekteerimise

faasis kasutatakse lõpliku kõnnitee lahenduse loomisel võimalikult palju ära munitsipaalomandis olevat transpordimaad ehk avalikult kasutatav kõnnitee rajatakse

maksimaalses ulatuses linnale kuuluvale transpordimaale. Garaažiboksidele tagatakse sõidukitega ligipääs ning garaažide ees säilitatakse maksimaalses ulatuses

sõidukite peatumiseks/parkimiseks vajalik ruum. Lahenduse loomisel tehakse koostööd Valgevase tn 8b kinnistu omanikuga ning sõlmitakse enne ehitusloa

taotluse esitamist vastavad lepingud (kindel vajadus Linda tn poolses otsas, kus pole piisavalt linnale kuuluvat maad). Arvestades ka haljastuse nõuetega,

tekitatakse lahenduses linnale kuuluvale transpordimaale avalikult kasutatav parkimistasku (parkimisruum mõnele autole). Lõplik lahendus selgub projekteerimise

käigus koostöös kinnistuomanike ja linnaasutustega. Juurdepääsud kinnistutele peavad säilima, manööverdusruum garaažidele ja juurdepääsude laiused tuleb

tagada vastavalt EVS 843 standardile „Linnatänavad“. Vt projekteerimistingimuste lk 1-3 ja p-d 8 ja 9.

9. Eraisik R. R. J. 29.09.2025 9.1.

Olen väga rahul ideega tekitada sellest hea keskkond ja läbikäik jalakäijatele. Loodaks näha haljastusaladel palju lilli ja alas võiks asuda kindlasti veekraan, mida saaks kasutada

aednikud kastmiseks ja teised joogiveeks. Sinna võiks ka ära mahutada kindlasti rattaparkla ja mingisugune pink. Alas võiks kindlasti asuda sorteerimisega prügikast, millele võiks

lõpuks ka lisanduda eraldi koht taarale, et taarakogujad ei pea sorima prügikastides.

Täname toetava arvamuse eest! Taimeliigid täpsustuvad projekteerimise käigus, aga suure tõenäosusega kasutatakse olemasolevale lahendusele sarnaseid taimi (vt

projekteerimistingimuste p 7.5). Veekraani suure tõenäosusega alale ette ei nähta, kuivõrd see tagatakse üldjuhul suuremates avalikes kohtades. Rattahoidjate

rajamise ettepaneku on teinud ka Tallinna Linnaplaneerimise Amet (vt projekteerimistingimuste p 7.6) ehk nende võimalikkust kaalutakse, kui on olemas ruum,

kuhu neid saaks ja võiks paigaldada. Täiendavaid pinke ei ole hetkel planeeritud lisada, projekti eesmärk on heakorrastada olemasolev olukord. Paigaldatakse

kolmesektsioonilised prügikastid, soovitavalt pandipakendi mahutiga (vt projekteerimistingimuste p 6.2).

C Avalikul arutelul (10.11) esitatud arvamused projekteerimistingimuste eelnõu kohta

10. 10.11.2025 10.1.

Sõidukite liikumisruum, sh prügiauto: Arutelul toodi välja, et tuleb arvestada, et kinnistutele (sh Valgevase tn 10) jääks võimalus remonttööde teostamisel järelhaagisega ja

ehituskonteineriga ligipääsuks.

Sõidukitele vajalik ruum ja täpne lahendus selgub projekteerimise käigus.

Sõidukitele mõeldud ruum peab vastama Linnatänavate standardile. Taotleja

selgitas, et eesmärk on hoida sõidukite ruum kitsas, et ala oleks võimalikult

sõidukivaba ja jalakäijasõbralik. Kui on vajadus järelhaagisega sõidukitega

hoovidesse ligi pääseda, siis tuleb selle vajadusega projekteerimise käigus

võimalusel arvestada.

Arvestada vajadusega projekteerimisel lõpliku lahenduse väljatöötamisel.

10.2.

Uuriti haljastuslahenduste osas. Taotleja selgitas, et kui haljastuskastiga seotud majaesine pink häirib, siis on seda

võimalik projektis ka arvesse võtta. Haljastus viiakse maapinna tasapinda.

Hilisemas eskiislahenduses on Valgevase tänavaga paralleelselt kavandatud

prügikast ja rattahoidjade/ tõukeratataste ala.

Üldine märkus tänavaprojektide puhul on, et tuleb eelistada maapinnaga ühenduses olevaid haljastuslahendusi. Vt projekteerimistingimuste p 5.1, 6.2 ja 7.2. Lõplik

lahendus täpsustub projekteerimise käigus.

10.3.

Uuriti valgustuslahenduste osas. Taotleja selgitas, et ilmselt räägime promenaadlikkust valgustusest - 4 m kõrge

valgusti, mille valgusvihku suunatakse akendest eemale. Valgustusel on

turvatunde loomisel oluline roll, et ei tekiks pimedaid nurke.

Valgustite asupaigad selguvad projekteerimise käigus. Vt ka projekteerimistingimuste p 13.

10.4.

Arutleti ülekäigukoha üle Linda tänaval. Linnaosavalitsusele laekus Kalevi tn 17 elanikelt ettepanek kõnnitee eskiisi

nihutada, et säilitada olemasolev puu. Sellega nihkub ka ülekäigukoha asupaik.

Taotleja selgitas, et eesmärk on luua jalakäijale samas tasapinnas tänava ületamise

koht, mis ei vaja erivalgustust.

Vt vastuseid punktis 8.8.

10.5.

Garaažide esine ala ja servituut: Arutelul esitati arvamus, et linn ei ole piisavalt analüüsinud, kas oleks teisi läbipääsuvariante, mille puhul Valgevase tn 8b kinnistu koormamine oleks

väiksem. Valgevase tn 8b esindajate seisukoht oli, et seni ei ole kaalutud võimalust Linda tn 14 kinnistult läbi viia seda kõnniteed, mis koormaks nende kinnistut vähem - kui tulla Linda

tänava nurgast ja liikuda Kopli ja Kotzebue tn risti, siis see oleks nende hinnangul ca 100 m lühem, kui minna sirgeid sihte pidi. Valgevase tn 8b esindajate seisukoht oli, et kuna täna

teena seda ühelgi kaardil ei ole, siis ei soovi nad anda servituuti. Taotleja selgitas, et servituut looks eelduse, et linn saaks garaažide esise korda teha ja hakkaks seda hooldama. Sellega

on Valgevase tn 8b esindajad nõus, kuid mingeid juriidilisi siduvaid servituute ei soovita, vaid pigem sõlmida näiteks kasutuskokkulepped. Valgevase tn 8b esindaja sõnul oleks üks

võimalus, mida kaaluda, et Valgevase tn 8b ja linna vahel sõlmitakse leping ala korrastamiseks ja hooldamiseks ning leping kehtiks nt 10 aastat, misjärel vaadatakse see üle, või sõlmida

kahepoolne kokkulepe. Lisaks ei olnud Valgevase tn 8b esindajad nõus, et loodav parkimistasku jääks avalikku kasutusse, kuivõrd see ei lahendaks nende probleemi (mõned

garaažiomanikud ei saa maad kasutada ja pakutud parkimistaskut ei pruugi ka olla võimalik kasutada, kuna see on avalikku kasutusse antud).

Samas olid kohalolijad selles osas ühel meelel, et jalakäijate läbipääsu on vaja ning sel on oluline väärtus, lisaks vajab see ala korrastamist. See on tänavasiht, kus läbipääs on olnud

tagatud vähemalt 60-ndatest. Erastamine, mis toimus 1998. aastal, ei olnud väga läbi mõeldud ning see koht jäeti läbi lahendamata.

Taotleja selgitas, et selle eskiisi (06.11.2025) koostamise käigus suheldi ka Tallinna

Linnavaraametiga ja nende ettepanek oli sõlmida Valgevase tn 8b nurka läbiv

võimalikult väike ja samas minimaalselt 2 m lai ning võimalikult sirge servituudi

ala jalakäijate läbipääsu tagamiseks. Vastutasuks on linn valmis garaažide esise ala

katendiga katma ja seda hooldama. Tallinna Linnavaraameti ja Tallinna

Transpordiameti seisukoht oli, et loodav parkimistasku peaks jääma avalikku

kasutusse. Tallinna Linnavaraamet saab pärast projekteerimistingimuste

väljastamist neid läbirääkimisi alustada, et leida lahendus või ettepanek

maakasutuse osas.

Linn kaalus projekteerimistingimuste menetluse raames varianti rajada kõnnitee osaliselt Linda tn 14 kinnistule, kuid kuivõrd juba täna on Valgevase tn 8b lõik

kergliiklejate poolt kasutatud läbipääsuna Linda tänavale, siis esmane hinnang oli, et see variant ei ole mõistlik ega proportsionaalne, arvestades ühtlasi

väljakujunenud ja harjumuspärase liikumistrajektooriga (vt ka vastust punktis 1.2). Samas tuleb arvestada, et praeguses etapis ei ole teada nt haljastuse tingimused

(selguvad projekteerimisel haljastuse inventeerimisel), millest tulenevalt lahendus võib täpsustuda. Seda arvesse võttes teeb menetlev asutus taotlejale

ettepaneku kaaluda projekteerimisel koostöös Linda tn 14 kinnistu omanikuga alternatiivse asukoha (st kõnnitee osaliselt Linda tn 14 kinnistul) võimalikkust,

arvestades ühtlasi haljastuse inventeerimise tulemustega. Projekteerimise faasis tuleb lõpliku kõnnitee lahenduse loomisel võimalikult palju ära kasutada

munitsipaalomandis olevat transpordimaad ehk avalikult kasutatav kõnnitee rajatakse maksimaalses ulatuses linnale kuuluvale transpordimaale. Lahenduse

loomisel teha koostööd Valgevase tn 8b kinnistu omanikuga ning sõlmida enne ehitusloa taotluse esitamist vastavad lepingud (kindel vajadus Linda tn poolses

otsas, kus pole piisavalt linnale kuuluvat maad). Lõplik lahendus selgub projekteerimise käigus koostöös kinnistuomanike ja linnaasutustega.

Vt Tallinna Linnavaraamet tingimust punktis 9: "Projekteerimise käigus tuleb Valgevase tn 8b kinnistu omanikuga maakasutuseõiguste osas kokkulepe saavutada.

Vajadusel tuleb sõlmida kõnnitee avaliku kasutamise tagamiseks vastav leping enne ehitusloa taotluse esitamist." Kui otsustatakse osaliselt alternatiivi kasuks ning

tööd ulatuvad ka Linda tn 14 kinnistule, tuleb vastavad kokkulepped saavutada ning lepingud sõlmida ka Linda tn 14 kinnistu omanikuga.

Vastavalt arutelul esitatud tagasisidele kaaluda projekteerimisel linnamaale rajatava parkimistasku kasutamise määramist kompensatsioonina garaažiomanikele,

kelle garaažiesist kavandatavaga hõivatakse (st mitte avalik kasutus). Lisaks tegi menetlev asutus arutelul ettepaneku võimalusel katastripiiride nihutamiseks ja n-ö

võrdsete osade maadevahetuseks, mida võiks samuti projekteerimisel kaaluda.

Projekteerimistingimusi on vastavalt täpsustatud, vt lk 4.

Tallinna transpordiameti tehnilised tingimused

Versioon 1.0 Märts 2025

1

Sisukord

Sissejuhatus ........................................................................................................................ 3

1. Üldnõuded .................................................................................................................... 3

2. Kergliikluse lahenduse tingimused ............................................................................. 5

3. Mootorsõidukite lahenduste tingimused .................................................................... 5

4. Ühistranspordi lahenduse tingimused........................................................................ 6

5. Fooriobjektide tingimused ........................................................................................... 7

5.1. Fooriobjektide kanalisatsioon ............................................................................. 7

5.2. Fooriobjektide kaabeldus .................................................................................... 7

5.3. Fooripostid ja -kandurid ...................................................................................... 7

5.4. Fooripead ............................................................................................................. 8

5.5. Foorijuhtimine ja -programm .............................................................................. 8

5.6. Jalgratturite ja jalakäijate foorilahendused ........................................................ 9

5.7. Fooriprojekti dokumentatsioon ........................................................................... 9

6. Sõidukite püsiloenduspunkt .......................................................................................10

6.1. Üldised tingimused .............................................................................................10

6.2. Seireandurite paigaldusnõuded .........................................................................10

7. Liikluskaamerad .......................................................................................................... 11

7.1. Üldnõuded liikluskaameratele ............................................................................ 11

7.2. Liikluskaamerate tehnilised tingimused ............................................................ 11

7.3. Liikluskaamerate paigaldusnõuded ...................................................................12

Lisa 1 ÜHISSÕIDUKI PEATUSE KAVANDAMISE PÕHIMÕTTED ......................................13

Ühissõiduki peatuse kavandamise põhimõtted ............................................................13

Prioriteet nr 1-2 – jalakäija, kergliikur, jalgrattur, sõitja ................................................13

Prioriteet nr 3a – ühistranspordi ruumiline vajadus ja võimalus .................................14

Prioriteet nt 3b – ühistranspordi liiklussagedusest tingitud vajadus .........................14

Prioriteet nr 4 – Erasõidukite vajadused .......................................................................15

Versioon 1.0 Märts 2025

2

Lisa 1.1 Priooriteet nr 1-2 põhimõttelised lahendusvariandid .....................................16

Lisa 1.2 Prioriteet nr 3a nähtavuslaiendi põhimõte ......................................................17

Lisa 2 FOORIPOSTI KLEMMLIISTU AVA JA ASUKOHT ....................................................18

Lisa 3 FOORIPEADE TÄIENAVAD NÕUDED .....................................................................19

Versioon 1.0 Märts 2025

3

Sissejuhatus Tallinna Transpordiameti tehnilised tingimused on osa ameti poolt esitatavatest

projekteerimistingimustest. Tegemist on üldiste tehniliste tingimustega, mida ei kohandata

vastavalt ehitusprojektile. Käesolevad tingimused võetakse aluseks ehitusprojekti koostamisel

Talliunna linna haldusalas. Rakendada on vajalik vaid asjakohaseid tingimusi.

Valdkonna eest vastutavad isikud:

• Üldnõuded, kergliikluse lahenduse tingimused, mootorsõidukite lahenduste tingimused:

liikuvuslahenduste peaspetsialist (Paavo German)

• Ühistranspordi lahenduste tingimused: taristu peaspetsialist (Udo Ots)

• Fooriobjektide tingimused: foorisüsteemi spetsialist (Lauri Limbach)

• Sõidukite püsiloenduspunktid, liikluskaamerad: seireseadmete peaspetsialist (Anton

Rohtla)

1. Üldnõuded

1.1. Projekteeritav lahendus ja selles kasutatavad materjalid ning tooted peavad vastama

järgnevate standardite ja normdokumentide hetkel kehtivatele versioonidele:

1.1.1. EVS 613 „Liiklusmärgid ja nende kasutamine”

1.1.2. EVS 614 „Teemärgised ja nende kasutamine”

1.1.3. EVS 615 „Foorid ja nende kasutamine”

1.1.4. EVS 843 „Linnatänavad“

1.1.5. EVS-EN 1317 „Teepiirdesüsteemid“

1.1.6. EVS-EN 1824 „Road marking materials – Road trials“

1.1.7. EVS-EN 12368 „Liikluse reguleerimise vahendid. Signaalseadmed”

1.1.8. EVS-EN 12675 „Traffic signal controllers. Functional safety requirements”

1.1.9. EVS-EN 12899 „Vertikaalsed liikluskorraldusvahendid“

1.1.10. EVS-EN 12966 „Vertikaalsed liikluskorraldusvahendid. Muutuva teabega

liiklusmärgid“

1.1.11. EVS-EN 50556 „Road traffic signal systems“

1.1.12. CEN/TR 16949 „Teepiirdesüsteem. Jalakäijapiirdesüsteem. Jalakäijarinnatised“

1.1.13. Tallinna Rattastrateegia 2018-2027

1.1.14. Vastavalt valdkonda reguleerivatele õigusaktidele.

1.2. Kõik paigaldatavad metallkonstruktsioonid (postid, kandurid, kinnitusdetailid,

piirdedetailid, jalakäijate suunajad jms) peavad olema kuumtsingitud vastavalt EVS-

EN 1461 ja polüester-pulbervärvitud (värvikood on RAL7016).

1.3. Liiklusmärkide, lisateatetahvlite ja teemärgiste valmistamisel kasutada tsinkplekist

märgialuseid (põhjendatud juhtudel on lubatud kasutada ka vähemalt 2 mm paksust

alumiiniumist märgialuseid).

1.4. Liikluskorraldusvahendite paigaldamisel tuleb kasutada selliseid vundamente ja

kandekonstruktsioone, mis tagavad nende püsivuse.

1.5. Reklaamkandjate kavandamisel ja ümber tõstmisel taotleda Tallinna

Transpordiametilt eritingimusi eraldiseisvalt.

1.6. Liiklusmärkide suurusgrupid ja kasutatav helkurmaterjali klass näidata projekti

joonistel ja spetsifikatsioonis.

Versioon 1.0 Märts 2025

4

1.7. Liikluskorraldusvahenditel kasutada standardi nõuetele vastavaid

valgustpeegeldavaid kilesid.

1.8. Teemärgised näha sõiduteel ette termoplastikust. Kõnni- ja rattateel kavandada

teemärgised värviga.

1.9. Projekti spetsifikatsioonis näidata kõik materjalid, vahendid ja seadmed, mis tagavad

projekti realiseerumise.

1.10. Projektis lahendada objekti ehitusaegne liikluskorraldus (kõiki liiklejagruppe arvestav)

ja ühistranspordi ümbersõidumarsruudid, peatuste asukohad ja ajutised ootekojad

ning ehitusaegsest liikluskorraldusest tulenevad objekti lähipiirkonna

fooriprogrammide muudatused. Lähipiirkonna fooriprogrammide muudatused

arvutada lähtudes liikluse modelleerimise ja liikluse vaatluse (ehituse aegne)

tulemustest. Projektis tuleb kirjeldada ajutise liikluskorralduse põhimõtted, ajutise

ühistranspordilahendused ning kajastada projekti ehitusmetoodikad.

1.11. Projektis näidata liikluskorralduslike tee-elementide mõõtketid tee iseloomulikes

kohtades,gabariidid ja sõiduradade laiused ristmikevahelisel alal jne, vähemalt iga

50 m tagant. Ristmikel, kurvides ja rajalaiuse muutudes koheselt.

1.12. Liikluskorraldusskeemil näidata täiendavalt kergliiklustee ning parkimiskohtade

paigutus ja mõõdud.

1.13. Kõik elektroonsed seadmed ja konstruktsioonid peavad olema uued, olemasolevaid

seadmeid kasutada ainult siis, kui need vastavad allolevatele tingimustele ja nende

kasutamiseks on saadud kooskõlastus Tallinna Transpordiametilt. Elektroonsed

seadmed peavad sobima töötamiseks temperatuuripiirkonnas -40°C kuni +50°C, kui

järgmistes punktides ei ole teisiti kirjas.

1.14. Kõik tooted on vaja paigaldada vastavalt tootja juhistele.

1.15. Esitada tuleb kõikide projektis kasutatud elektroonsete seadmete (sh fooride, andurite

ja lisaseadmete) tootelehed, sertifikaadid ja hooldus- ja paigaldusjuhendid.

1.16. Olemasolevad teeilmajaamad säilitada samades asukohtades. Teeilmajaama

taaspaigaldamiseks tuleb kasutada eelkõige olemasolevaid/projekteeritavaid Tallinna

Transpordiameti konsoole ja portaale.

1.16.1. Olemasolevad muutuva teabega infotablood säilitada ja taaspaigaldada

liikluskorralduslikult sobivasse asukohta.

1.17. Töövõtja peab koostama kõik vajalikud tööprojektid ja -joonised, sh vajadusel projekti

uuendused ja kooskõlastuste uuendamise. Liikluskorraldusskeemid esitada PDF ja

DWG formaadis.

1.18. Projekti liikluslahenduse välja töötamisel teha koostööd Tallinna Transpordiametiga.

1.19. Käesolevatest nõuetest kõrvalekalded on vajalik arusaadavalt põhjendada ja

kooskõlastada eraldiseisvalt Tallinna Transpordiametiga.

1.20. Projekt esitada kooskõlastamiseks Tallinna Transpordiameti valdkonna eest

vastutavale spetsialistile.

1.21. Ehitustöö käigus tekkivad projekti ja/või materjalide muudatused kooskõlastada

Tallinna Transpordiametiga.Teostusjoonised peavad vastama majandus- ja

taristuministri 14.04.2016. a määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja

teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ ja Tallinna Linnavalitsuse 27.05.2009. a

määrusele nr 52 „Geodeetiliste mõõdistus- ja uurimistööde tegemise kord“. Lõplikud

teostusjoonised tuleb enne objekti üleandmist sisestada Tallinna geomõõdistuse

infosüsteemi – https://geoveeb.tallinn.ee.

1.22. Käesolevad tehnilised tingimused kehtivad 2 (kaks) aastat.

Versioon 1.0 Märts 2025

5

2. Kergliikluse lahenduse tingimused

2.1. Sõiduteega vahele jätta soovituslikult vähemalt 1 meetri laiune tehniline riba (võib

kombineerida haljastusega). Tehnilisele ribale kavandada mastid, kandurid vms.

2.2. Jalgrattatee vaba liikumisruumi laius kavandada ühesuunalise rattatee korral

minimaalselt 2 meetrit, kahesuunalise rattatee korral minimaalselt 2,5 m ja kõnnitee

laiuseks minimaalselt 2,5 meetrit. Erijuhtudel on võimalik Tallinna Transpordiameti

kooskõlastusel kavandada lokaalseid kitsendusi.

2.3. Jalgrattatee kavandada kõnnitee tasapinnast 4 cm madalamale tasapinnale, ent mitte

sõiduteega samale tasapinnale.

2.4. Jalgrattatee katend kavandada punase katendiga, pigmenteeritud asfalti puhul tuleb

kasutada punast täitematerjali.

2.5. Ristmike piirkonnas kohelda jalgratast kui sõidukit. St ristmikule peale- ja mahasõidul

ei tohi jalgrattur ületada äärekivi ja fooriristmikel tuleb jalgratturile ette näha

asjakohane ootekoht ja valgusfoorid ning vajadusel ka väljakutse andur.

2.6. Kinnistu juurdepääsude lõikumised kavandada katkematu kõnnitee põhimõtet

järgides. Sarnaselt lahendada ka jalgrattatee lõikumised. Suuremate tänavate

ristmikel peavad lahendused kaitsma vähem kaitstud liiklejat.

2.7. Ülekäigurajad projekteerida kohtvalgustusega ning valgusvihk peab ulatuma üle kogu

sõidutee ka kõnniteedele nii, et kõnniteel tee ületust ootav jalakäija oleks samuti

valgustatud.

2.8. Ülekäiguradasid üle trammipöörangute mitte kavandada.

2.9. Sõidutee ületused kavandada ristmiku kõikidele harudele, tagamaks liikumise

loogilise jätku. Teeületused peavad arvestama ka jalgrataste teeületuse ja

ruumivajadusega.

2.10. Kergliikluse marsruutidele ja käiguteedele vältida tänavavalgustuse ja liiklusmärgi

postide-kandurite projekteerimist. Samuti vältida jalgrattateele sadevee ja

tehnovõrkude kaevude kavandamist.

2.11. Suuremate potentsiaalsete tõmbekeskuste juurde, nt kauplused, asutused,

kavandada jalgrataste parkimiskohad.

3. Mootorsõidukite lahenduste tingimused

3.1. Sõiduradade laiused kavandada vastavalt projektkiirusele. Rentsliriba ei arvestata

tavapäraselt sõiduraja hulka, vaid tuleb projekteerimisel eraldi ette näha. Juhul, kui

tänav projekteeritakse nii kitsas, et see suunab sõidukid sõitma rentslis, siis vältimaks

jalakäijate pritsimist vihma ja lörtsi korral, tuleb rentsliriba kavandada sõidutee

keskele. Erijuhtudel on võimalik Tallinna Transpordiameti kooskõlastusel kavandada

lokaalseid kitsendusi.

3.2. Pööretel ja ristmikel, kus sõidukiirus võib ulatuda üle 20 km/h ei ole sillutiskivide

kasutamine soovitatav.

3.3. Ristmikutel, kuhu on liiklusohutuse tagamiseks vajalik rajada teekatemärgistus ei ole

võimalik ette näha sillutiskivi kasutamist.

3.4. Kiirusel alla 70 km/h kiirusmuuterada ei kavandata. Kanaliseeritud vaba

parempöörderaja võib kavandada juhul, kui jalakäijate ja jalgratturite liikumissuunad

mootorsõidukite liiklusega ei lõiku.

Versioon 1.0 Märts 2025

6

3.5. Tänavate äärsed parkimiskohad saab kavandada ainult juhul kui on tagatud kõigi

liiklejagruppide ruumivajadus. Parkimist võimaldada ainult välja ehitatud

parkimiskohtadel.

3.6. Projektlahendusega luua eeldus, mis piirab mootorsõidukite pääsemise võimalust

kergliikluse alale ja teedele.

4. Ühistranspordi lahenduse tingimused

4.1. Avatud bussipeatuse tasku sügavus ≥ 3,25 m.

4.2. Ühistranspordi kasutuses olev sõidurada laius kavandada minimaalselt 3,25 m.

4.3. Peatuste ootekojad varustada püsielektrivooluga (kaabel tuua sõidutee poolt

vaadeldes vasakpoolse tagumise tugiposti juurde), 3x10A.

4.4. Ootekoja elektrivarustus kavandada ühefaasiline, kasutades vaskkaablit 3g 2,5 mm2

kuni 4 mm2 sõltuvalt liini pikkusest. Toitekaablile peab peatuses jääma 2 m pikkune

varu, et tagada ootekoja ühendamine läbi vundamendi kõri ja jala posti.

4.5. Ootekoja mõlemale küljele tagada 2,5 m laiune vaba ruum hoolduseks,

remonttöödeks ja sõiduplaanidele juurdepääsuks.

4.6. Ootekoja aluse teekatematerjalina kasutada võimalusel tänavakivi.

4.7. Ootekoja ees peab olema vaba ruum vähemalt 2,2 meetrit sõidutee äärest ootekoja

külgseinani ning ootekoja taga tagada vähemalt 0,5 meetrit hooldusruumi.

4.8. Paigaldatavate ootekodade vundamendid annab ehitajale Tallinna Transpordiameti

lepingupartner, ootekoja vundamendid ja katendi paigaldab ehitaja, ootekoja

paigaldab Tallinna Transpordiameti lepingupartner. Ootekodade ümberpaigaldamise

kulud katab ehitaja

4.9. Ühissõidukipeatuse liiklusmärgi asukoht näidata ära X Y koordinaatidega.

4.10. Tähistada ooteplatvormi sõiduteepoole äär (sõidutee servast vähemalt 0,3 m

kauguselt) punase ohutusjoonega.

4.11. Ooteplatvormil märgistada vaegnägijate liikumistee.

4.12. Sõidutee keskel paiknevad trammi- ja bussipeatused varustada piirde ja porikaitsega.

Porikaitse ei tohi takistada ülekäigurajale suunduvate jalakäijate nähtavust. Porikaitse

kujundus kooskõlastada projekteerimise käigus Tallinna Transpordiametiga.

4.13. Trammipöörangud kavandada selliselt, et need ei ulatuks ooteplatvormide vahele.

4.14. Ühissõidukipeatuse ootealale mitte kavandada kõrghaljastust, jalgrataste ja

elektritõukerataste parkimiskohti, pakiautomaate. Ühissõidukipeatuste ootealade

lähedusse kavandatavad jalgrataste ja elektritõukerataste parkimiskohad peavad

asetsema selliselt, et need ei takistaks ootealale ligipääsu.

4.15. Kergliikluse lahendused peatuste piirkondades kavandada vastavalt

ühissõidukipeatuste kavandamise põhimõtetele (lisa 1).

4.16. Ühissõidukipeatuste ooteplatvormide kõrgused kavandada vastavalt Eesti

standardile EVS 843:2016.

4.17. Ühissõidukipeatuste liiklusmärkidele kanda peatuse nimi ja vajadusel liiklusmärgile

või lisateatetahvlile ühistranspordiliinide numbrid.

4.18. Võimalusel kavandada linnaliini bussid ja trammid ühisele sõidurajale.

4.19. Kavandada võimalikult kiire ühistranspordi liiklus kasutades optimaalseid

foorisüsteeme või ühistranspordi prioriteedisüsteemi.

Versioon 1.0 Märts 2025

7

5. Fooriobjektide tingimused

5.1. Fooriobjektide kanalisatsioon

5.1.1. Samast kontrollerist juhitavate fooride kontrollkaabel projekteerida ja ehitada

ringliinina.

5.1.2. Kaablitrassid ehitada maa-alustesse plasttorudesse, mille jäikus on 750 N (sõidutee

all, kõnniteel või haljasalala), 1250 N (trammitee all).

5.1.3. Sidekaablid ja kontrollkaablid paigaldada eraldi kaablikaitsetorudesse.

5.1.4. Kontrollkaablite kaitsetorude läbimõõt on 110 mm, sidekaablite kaitsetoru läbimõõt on

75 mm.

5.2. Fooriobjektide kaabeldus

Fooriobjektide ühtse, operatiivse ja ökonoomse ehituse ning hoolduse tagamiseks

kasutada alljärgnevalt loetletud materjale ja tooteid:

5.1.1. Toitekaabel MCMK või sellega samaväärne.

5.1.2. Kontrollkaablid MCMO (37/27/19/12) x 1,5 või sellega samaväärne.

5.1.3. Andurite induktiivraamide juhe MKEM – 2,5 või sellega samaväärne.

Induktiivandureid kasutada ainult trammiteedel.

5.1.4. Projekteerimisel arvestada igale kaabliringile minimaalselt 2 foorirühma (3-tulelise)

jagu sooni reservi.

5.1.5. Sidekaablid ja andurite ühenduskaablid valguskaabel, VMOHBU 5 (10) x 2 x 0,5 või

sellega samaväärne.

5.1.6. Fooripeade ühenduskaablid PPJ (5/4) X 1,5 või sellega samaväärne.

5.1.7. Olemasolevad õhukaablid projekteerida maa-alustena.

5.1.8. Fooride juhtkaablid projekteerida vaid foorilampide toitmiseks. Kõik lisaseadmed

kaabeldada eraldi kaablitega.

5.1.9. Klemmliistuna kasutada WAGO riviklemme või sellega samaväärseid ja kinnitada

posti sees DIN liistuga.

5.3. Fooripostid ja -kandurid

5.3.1. Fooriposti hooldusluugi ava ja asukoht peab vastama lisas 2 toodud tingimustele.

Jälgida tuleb, et postide hooldusluugi ava ei jääks sõidutee poole. Fooripostide

konstruktsioon peab tagama posti ventilatsiooni ja sademekindluse. Postide

valmistamiseks kasutatavad materjalid peavad tagama stabiilse

liikluskorraldusvahendite kinnituse postile ja posti jäiga kinnituse jalusele

(vundamendile). Ühispostide (nt tänavavalgustusega) puhul projekteerida igale

postile vähemalt kaks hooldusluuki.

5.3.2. Fooriposti tsentri vajalik kaugus sõidutee äärest peab tagama, et fooripea (sh sirm) ei

oleks sõiduteele lähemal kui 0,5 meetrit (ohutussaare otsast sõidusuunas piki teed 2–

2,5 m). Fooriposti asukoht jalgratta- ja jalgteel ning kõnniteel peab tagama nende

mehaaniliseks puhastuseks vajaliku minimaalse laiusgabariidi.

5.3.3. Fooriposti metalltoru peab olema läbimõõduga 114 mm ja seinapaksusega 2,5 mm

koos jalandiga RBJ-3 või sellega samaväärne.

5.3.4. Kasutada standardi EVS-EN 12767 klassile NE vastavaid põrketurvalisi poste.

5.3.5. Fooripostil koos kõikide nähtaval olevatel kinnitusdetailidel, poltidel, kruvidel ja

mutritel peavad olema tagatud EVS-EN ISO 12944-2 korrodeeruvuse kategooria

materjalide keskkonnaklass vähemalt C4 oma kasutusea jooksul.

Versioon 1.0 Märts 2025

8

5.3.6. Konsoolid koos vastavate jalustega (Soomes projekteeritud tüüp U I-V) ning portaalid

koos vastavate jalustega, vastavalt avale tüüp (Soomes projekteeritud tüüp I-IX) või

mõlemad vähemalt samaväärsed moderniseeritud konstruktsioonid.

5.4. Fooripead

5.4.1. Fooriobjektide ehitamisel ja rekonstrueerimisel on lubatud paigaldada ainult

valgusdioodfoore. Fooriseadmete elektrilised parameetrid (pinge 230V) peavad

sobima Tallinnas kasutatava foorijuhtimistehnikaga.

5.4.2. Fooripeade korpuse värvus peab olema must.

5.4.3. Fooripead peavad olema UV kindlast polükarbonaadist väljast mati (st mitteläikiva/

mittepeegeldava) korpusega.

5.4.4. Fooripead peavad olema varustatud sirmidega iga LED-elemendi kohta ja maskid

peavad asuma läätse (klaasi) ja LED-valgusallika vahel kaitstuna väliste

ilmastikutingimuste eest.

5.4.5. Fooripeade tüüp peab olema Futurit LED Slim või sellega samaväärne, millede

läätsede diameeter on 210 mm (lubatud tolerants kuni 1%) ja läätsede valgussignaale

läbiva osaga vähemalt 185 mm (lubatud tolerants kuni 1%).

5.4.6. Fooripea peab asuma kinnitatult selliselt, et foorikanduri või fooriposti välispinna

(kumeruse) ja fooripea korpuses asuva kinnituspoomi keskpunkti vahe ei tohi olla üle

110 mm (vt lisa 3, mõõde A).

5.4.7. Fooripead peavad olema pööratavad vähemalt 75 kraadi kinnituspoomi keskpunkti

ümber (vt lisa 3, mõõde B) ka siis, kui fooripea on kinnitatud postile, konsoolile või

portaalile.

5.4.8. Fooripead peavad olema kõrge löögikindlusega (EVS-EN IEC 60598, EVS-EN

12368).

5.4.9. Fooripead peavad olema kõrge ilmastikukindlusega (water- and dust-proof (IP55) –

EVS-EN 60529; equals class IV vastavalt EVS-EN 12368).

5.4.10. Fooripead peavad olema kõrge temperatuuri taluvusega (EVS-EN 60068-2-30) -40°C

kuni +60°C; kõrge vibratsiooni taluvusega (EVS-EN 60068-2-64) ja kõrge

vastupidavusega suurtele temperatuuri kõikumistele (EVS-EN IEC 60068-2-14).

5.4.11. Fooripead peavad olema varustatud CE ohutussertifikaadiga.

5.4.12. Sekundilugejad peavad olema foorikontrolleriga ühendatud.

5.5. Foorijuhtimine ja -programm

5.5.1. Säilitada olemasolevate ülekäiguradade täisteeületused.

5.5.2. Foorijuhtimise tarbeks projekteerida nii kõrval- kui põhisuundadele vastavad ja

konkreetse objekti eripära arvestavad andurid. Kasutada sõidukite tuvastamiseks

videoandurid, jalakäijate ja kergliiklejate tuvastamiseks video-termoandurid ning

trammide tuvastamiseks teekattes olevad induktiivandurid (aktiveeritava foorjuhtimise

võimekus). Kergliiklejate andurite väljakutsed projekteerida „tagasikutse“

võimekusega nõudluse tühistumisel.

5.5.3. Projekteerida ja rakendada kaks liikluskoormuste muutumist ajas arvestavat erinevat

fooriprogrammi (tipptund ja tipptunni väline aeg). Naaberristmikud omavahel

koordineerida. Projekti mahus esitada vastavad ajagraafikud.

5.5.4. Jalakäijate ja kergliiklejate tuvastamiseks aktiveeritava juhtimise teostamisel

projekteerida lisaks video-termoanduritele ka summeritega väljakutsenupud.

Versioon 1.0 Märts 2025

9

5.5.5. Foorikontrolleritena projekteerida seadmete kasutamine, mis on täielikult ja kõikide

tööde osas ühildatavad Tallinnas kasutatava foorijuhtimissüsteemiga võimaldavad

koordineerimist ja adaptiivset juhtimist ning ühendumist fooride juhtimiskeskusega.

5.5.6. Kasutada foorikontrollerit SWARCO ITC-3 (või nende uuemad mudelid) või sellega

samaväärset.

5.5.7. Kontrollerite kapid kleepida üle grafitivastase kilega.

5.5.8. Foorikontrollerite side peavad välisvõrgu elektrivarustuse katkemisel edasi töötama

UPS seadme pealt. Minimaalne nõutud toimimisaeg UPS abil peale elektrivarustuse

katkemist on 4 tundi. UPS seadme akud peavad olema vahetatavad.

5.5.9. Projekteerida ja rakendada fooriobjektidel foorikontrollerite omavaheline sideühendus

ja ristmikukontrollerite ühendus fooride juhtimiskeskusega. Omavaheline ühendus ja

ühendus fooride juhtimiskeskusega projekteerida ning rajada kaabelliini kaudu lähima

foorikeskusega ühendatud sidekaevuni või olemasoleva fooride juhtimiskeskusega

ühendatud foorikontrollerini. Kaabelliini rajamise võimatusel näha ette

internetiühenduseks/mobiilsideks vajalike seadmete kasutamine kontrolleris.

5.6. Jalgratturite ja jalakäijate foorilahendused

5.6.1. Jalgratturite foorigrupid peavad olema eraldi jalakäijatest.

5.6.2. Jalgratturitele ettenähtud väljakutsenupud peavad ratturist jääma paremale poole

vahetult tee ääres ja oleksid mugavalt kasutatavad.

5.6.3. Projekteeritud jalgrattateel jalgrattafooridena kasutada väikese klaasi läbimõõduga

(100 mm) fooripäid koos stoppjoonega.

5.6.4. Ohutussaarele paigaldada jalakäijatele täiendavad fooripead 92 koos

väljakutsenupuga.

5.6.5. Kõik jalakäijate foorigrupid peavad olema varustatud summeritega.

5.6.6. Jalakäijafooridel kasutada fooritulede eristamiseks akustilist signaali koos

liikumissuuna ja liikluskorralduse infoga. Akustilise signaali tugevust peab saama

reguleerida ajaliselt, sõltuvalt taustamürast ja välja lülitada. Rohelise tule väljakutsega

jalakäijafooridel kasutada väljakutsenuppe koos liikumissuuna ja liikluskorralduse

infoga. Koos noolega paigaldada ka liikluskorralduse info eesootavast ülekäigurajast

taktiilne skeem, kus on kirjeldatud otse liikumise skeem, mitu sõidurada, mitu

ohutussaart, trammitee jms.

5.6.7. Väljakutse nupu kaante paigaldusel tuleb jälgida ja vajadusel korrigeerida jalakäijate

ülekäigu suunda näitavat noolt. Nupud paigutada selliselt, et nendel olevad

vaegnägijaid juhtivad nooled oleks suunatud otse ülekäigule.

5.6.8. Summerid, kus ei ole väljakutsenupu olemasolu vaja, paigaldada 3 m kõrgusele. Heli

peab olema suunatud alla ning sisaldama ka andurit, mis muudab helitugevust

vastavalt tänavamüra tugevusele. Kuna summerid on koos ülekäigu suunda näitava

noole ja liikluskorralduse infoga, siis see info on vaja kinnitada postile 0,9-1,2 m

kõrgusele.

5.7. Fooriprojekti dokumentatsioon

5.7.1. Projektis esitada materjalide spetsifikatsioon ja üldistatud töömahtude tabel, mis peab

sisaldama kõiki töömahtusid, sh täitedokumentatsiooni, elektriohutusalast

nõuetekohasuse- ja kontrollidokumentatsiooni. Täiendavalt Ehitusseadustikuga

määratletud dokumentatsioonile peavad kontrollmõõtmised sisaldama

koormusvoolude mõõtmist.

Versioon 1.0 Märts 2025

10

5.7.2. Tööprojektis esitada projekteeritava fooriobjekti skeem ja foorijuhtimiskilbi elektriline

skeem. Skeem peab olema ülevaatlik, lihtsalt arusaadav, seotud konkreetse

asendiplaaniga ja sisaldama kõiki asjakohaseid andmeid projekteeritava fooriobjekti

kohta tervikuna. Kui valmisehitatud lahendus erineb tööprojektiga, siis esitada uus

toestusdokumentatsioon (sh seletuskiri ja asendiplaani joonised).

5.7.3. Fooriobjekti kõik kaablid peavad olema selgelt markeeritud. Kaabli ühel otsal peab

olema kiri/kirjeldus, kus teine ots asub. Lisaks peaks olema selge ja ühetaoline

märgistusviis (prinditud veekindel kiri, kaablisidemetega kinnitatud). Erandiks on

kilbisisestele kaablikimpudele jms juhtmetele-kaablitele, mille mõlemad otsad on

samas kilbis. Ülevaade markeeringutest peavad olema elektri- ja ristmikuskeemidel,

mis on lamineeritud kujul kontrollerikapis.

5.7.4. Kilpide ja postikilpide (fooripostide) kohta peab olema arusaadav juhis. Kaablid

peavad olema kinnitatud/paigaldatud selleks ettenähtud/loodud trasse pidi jne.

5.7.5. Täiendavalt elektriohutusseadusega määratletud dokumentatsioonile peavad

kontrollmõõtmised sisaldama koormusvoolude mõõtmist. Töövõtja ülesandeks on

foorikontrollerite asukohtades elektripaigaldise nõuetekohasuse auditi läbiviimine

ning tulemuste esitamine koos teostusdokumentatsiooniga.

5.7.6. Pärast objekti valmimist ja häälestustööde lõppu esitada uued fooriprogrammid, mille

järgi fooriristmik on tööle pandud.

5.7.7. Pärast ehitustöid vormistada foorijuhtimiskilbi dokumentatsioon, mis sisaldab

vähemalt elektrilist skeemi, seadmete, juhtmete paiknemise ja lülitamise juhist.

6. Sõidukite püsiloenduspunkt 6.1. Üldised tingimused

6.1.1. Fooriportaalide asukoha muutmisel taaspaigaldada Tallinna Transpordiameti

sõidukite püsiloenduspunkti (edaspidi SPLP) seadmed. Eesmärk katta kõik samad

sõidusuunad olemasoleva metoodika kujul.

6.1.2. Kui ristmiku geomeetria muutub, st lisandub täiendavaid või likvideeritakse

olemasolevaid ristmikuharusid või sõiduradasid, siis vastavalt lisada või eemaldada

ka SPLP seadmeid. Eemaldatavad seadmed koos kinnituste ja lisaseadmetega anda

üle Tallinna Transpordiameti hoolduspartnerile.

6.1.3. Olemasolev olukord SPLP seadmete paiknemisest ristmikul ja seadmete elektri- ja

ühendusskeemid on siin: SPLP alusskeemid.

6.1.4. SPLP rajamisel või uuendamisel koostada vastav asendiplaani skeem ning seadmete

elektri- ja ühendusskeemid.

6.1.5. Tallinnas kasutatavad seireseadmed: TDC3-5-F-B-45 tootja: ADEC Technologies

AG. Tarkvara tootja AS Signaal TM (väljund veebis:

http://seire.tallinn.ee/et?view=index).

6.2. Seireandurite paigaldusnõuded

6.2.1. Seireandurite paigaldamiseks rajada kandurid, elektritoide, sidelahendused,

paigaldada seadmekapid jne.

6.2.2. Seireandurite paigaldamiseks tuleb kasutada eelkõige olemasolevaid või

projekteeritavaid Tallinna Transpordiameti konsoole ja portaale ning nendele

kinnitada seireandurid koos lisaseadmetega.

6.2.3. Projekteerida vajadusel täiendav post, konsool, portaal või muu konstruktsioon

seireandurite paigaldamiseks ja kinnitamiseks vastavalt toote paigaldamise juhendile.

Versioon 1.0 Märts 2025

11

6.2.4. Ristmiku geomeetria muutumisel ning täiendavate seireandurite vajadusel tuleb

kasutada Tallinnas juba kasutatavaid seireseadmeid tootja ADEC Technologies AG

andureid TDC3-5-F-B-45 või nimetatud anduri vähemalt samaväärset uuemat

analoogi, mis on vähemalt samade tehniliste parameetritega, mis ühildub

olemasoleva tarkvaraga.

6.2.5. Andurite asukoht peab olema sõiduradade kohal, sõiduteesse paigaldatavate

andurite paigaldus ei ole lubatud.

6.2.6. Andurite side- ja elektriühenduseks tuleb rajada uus kaabeldus ning eraldada

foorivõrgust.

7. Liikluskaamerad

7.1. Üldnõuded liikluskaameratele

7.1.1. Töövõtja peab paigaldama Dahua SDK-protokollil baseeruv liikluskaamera tüüp 5442

(või samaväärne seade) IP torukaamera tüüpi seadmed ning tarnida koos toosi ja

kinnitusega.

7.1.2. Tarnitavad liikluskaamerad peavad omama CE märgist.

7.1.3. Töövõtja peab arvestama, et liikluskaamera hakkab töötama pidevas režiimis

ööpäevaringselt sõltumata välitingimustest ning arvestama nii kaamera kui nende

lisakomponentide valikul, et tagatud oleks nende nõuetekohane toimivus vähemalt 10

aasta jooksul.

7.1.4. Liikluskaamerad peavad olema IP67 või kõrgema keskkonnataluvuse klassiga.

7.1.5. Olemasolevad liikluskaamerate asukoha muutmisel taaspaigaldada Tallinna

Transpordiameti seadmed. Eesmärk katta kõik samad sõidusuunad olemasoleva

metoodika kujul, mida kasutatakse liiklusolukorra visuaalseks analüüsimiseks.

7.1.6. Eemaldatavad seadmed koos kinnituste ja lisaseadmetega viia Tallinna

Transpordiameti hoolduspartnerile.

7.1.7. CAT6 PoE sidekaabliga (maksimaalselt 100 m) kuni seadmekapini või postikilbini,

pikemate kaablipaigaldiste puhul kasutada optilist kaablit.

7.1.8. Üldjuhtudel paigaldada kaamerad ristmiku diagonaalnurkadesse. Kõikidest

kaameratest projekteerida 2x CAT6 foorikontrolleri seadmekappi (vähemalt üks jääb

reservi).

7.1.9. Tallinna Transpordiametile tuleb esitada kooskõlastamiseks liikluskaamerate

tööprojekti asendiplaani skeemi ning seadmete elektri- ja ühendusskeemid.

7.1.10. Peab ühilduma ristmikud.tallinn.ee keskkonnaga.

7.2. Liikluskaamerate tehnilised tingimused

Töövõtja peab tarnima uued, välitingimustes töötamiseks sobivad liikluskaamera

seadmed, mis vastavad järgnevatele nõuetele:

7.2.1. Sensor: 1/1.8”

7.2.2. Megapikslite reiting: vähemalt 4 MP;

7.2.3. Objetiiv: Mootorsuum 2.7-12mm,

7.2.4. Horisontaalne vaatenurk: vähemalt 99°;

7.2.5. Kaadrite arv sekundis: vähemalt 30 fps;

7.2.6. Väljundpiltide nõutavad resolutsioonid vähemalt: 2560 x 1440, 1920 x 1080; 1280 x

720 pikslit;

7.2.7. Väljundstriimide arv: vähemalt 2 (resolutsiooniga 1920 x 1080 ja 1280 x 720 pikslit);

Versioon 1.0 Märts 2025

12

7.2.8. Toitelahendus: vähemalt „PoE“ (802.3af);

7.2.9. Töötemperatuur peab jääma vahemikku vähemalt -30°C…+50°C;

7.2.10. Mälukaardipesa: Micro SD (min 256 GB) kauakestev/videovalveks;

7.2.11. Kaamera objektiiv peab olema kaetud vetthülgava kaitsekihiga või omama

värinafunktsiooni vee eemaldamiseks.

7.3. Liikluskaamerate paigaldusnõuded

7.3.1. Liikluskaamera paigaldada stabiilsele postile, raamile või muule konstruktsioonile.

7.3.2. Ristmiku kahte vastastikku asetsevasse diagonaalnurka projekteerida

liikluskaamerate asukohad maksimaalsele kõrgusele (minimiseerimaks määrdumist)

ja vältida maksimaalselt vastu päikest paigaldamist. Eesmärk on katta kõik

vaatesuunad, mida kasutatakse liiklusolukorra visuaalseks ja digitaalseks

analüüsimiseks.

7.3.3. Liikluskaamerate asukoha valikul tuleb arvestada kaamera optimaalset vaatevälja ja

tagada, et hoone või muude püsielementide jäämine kaamera vaatevälja oleks

minimaalne.

7.3.4. Liikluskaamera asukoha valmisel peab lähtuma põhisuuna fooripeade ja kordusfoori

nähtavusest.

7.3.5. Liikluskaamera ei tohi jääda tänavavalgustuse valgusvihku.

7.3.6. Kaamerate vaatenurga ja -ala lõplik seadistamine toimub koostöös Tallinna

Transpordiameti spetsialistiga.

Versioon 1.0 Märts 2025

13

Lisa 1 ÜHISSÕIDUKI PEATUSE KAVANDAMISE

PÕHIMÕTTED

Ühissõiduki peatuse kavandamise põhimõtted

Ühissõidukipeatuse kavandamisel tuleb peamiselt lähtuda linna prioriteetidest ning jälgida

seda ka liikluslahenduse planeerimisel.

Lahenduse väljatöötamisel kehtib järgnev prioriteetsus:

1. Jalakäija,

2. Kergliikur, jalgrattur jne vajadused (sh nende läbiv liiklus) – ühise nimetajaga

kergliikleja

3. Ühistranspordi veovahendi vajadused, mis jagunevad omakorda kaheks paralleelseks

parameetriks:

a. Ruumiline vajadus ja võimalus

b. Liiklussagedusest ja peatust kasutavate sõitjate arvust tingitud vajadus

4. Erasõidukite vajadused

Lahenduse üle vaatamisel ja kavandamisel tuleb eelkõige ära lahendada esimese

prioriteetsuse vajadus – kogu ruumilahendus, liikumiskoridorid ja vajadusel võimalikud

kompromissikohad. Tulenevalt erinevate vajaduste koosmõjust võib selguda, et tänava lõigus

tuleb teha täiendavaid ümberehitustöid. Kui kinnistupiirid seavad ette fikseeritud piirid ja

vajadused on konfliktuvad, siis tagatakse eelkõige prioriteetsema liiklejagrupi vajadused.

Oluline on jälgida, et selgelt piiritletud ja loogilise tänavalõigu ulatuses oleksid ühissõiduki

peatuse lahendused ühetaolised. Samuti tuleb lähtuda ja arvestada tänava perspektiivse

lahenduse ning visiooniga. Selliselt tekivad liiklejal vaadeldaval tänavalõigul selged ja

arusaadavad käitumismustrid. Samuti on linnaruumiliselt ühtlustatud lahendus parem.

Esitatud prioriteetsuse grupid jagunevad täiendavalt omakorda, mis seavad lahendusele

kindlad parameetrid.

Prioriteet nr 1-2 – jalakäija, kergliikur, jalgrattur, sõitja

Kergliikleja lahenduse kavandamisel on peamine eesmärk tagada piisav ruum, et piki tänavat

liikuv liikleja saaks vabalt takistusteta jätkata oma teekonda. Vaba liikumisruumi arvestatakse

ilma tänavavalgustuspostideta ja liikluskorraldusvahenditeta. Ruumivajaduse puhul tuleb

silmas pidada jalakäijate, jalgratturite (kui on nn kergliiklusteega) liiklussagedust ning

sahkamise vajadusest tulenevat ruumi. Eelistatuim variant on suunata kergliikleja liiklus

ootekoja tagant läbi (eraldada ooteala ja läbiv liiklus). Ühissõidukipeatuse ooteala laius

sõidutee äärekivist on min 2,2 meetrit (ootekoja külgseinani).

1. Lahenduse väljatöötamisel põhimõttelised lahendusvariandid eelistusjärjekorras (vt

Lisa 1.1):

2. Kergliikluskoridor jätkab samas laiuses ooteala tagant läbi;

3. Kergliikluskoridori laiust vähendatakse (80%-ni), et see kulgeks ooteala tagant läbi;

4. Kiiremini liikuv liikleja (kergliikur, jalgrattur) suunatakse ooteala tagant läbi, jalakäijad

suunatakse ootealast läbi. Liikumiskoridori laius jagatakse proportsionaalselt reaalse

ruumivajadusega;

Versioon 1.0 Märts 2025

14

5. Väga kitsastes tingimustes võib suunata erandina kergliikluskoridori ootealast läbi.

Sellistel juhtudel tuleb kavandatav lahendus kooskõlastada Tallinna

Transpordiametiga eraldiseisvalt.

Prioriteet nr 3a – ühistranspordi ruumiline vajadus ja võimalus

Ühissõidukite puhul on ohutuim ja eelistatuim lahendus avatud taskus kavandatud peatus.

Avatud tasku võimaldab mittepeatuvatel bussiliinidel mööduda peatuvatest bussidest, mis

tõstab ühistranspordi ühenduskiiruseid. Nähtavuslaiendi rajamine omab liiklust rahustavat

mõju sarnaselt sõidurajal oleva peatusega, ent annab täiendava võimaluse teistele liiklejatele

näha liiklusolusid enne peatunud ühissõidukist möödasõidu sooritamist.

Lahenduse välja töötamisel põhimõttelised lahendusvariandid eelistusjärjekorras:

1. Avatud tasku rajamine – tasku sügavus peab olema ≥ 3,25 meetrit.

2. Nähtavuslaiendi rajamine, mis sõltub sõidutee ja sõiduraja laiusest (kahesuunalisel

teel) (vt Lisa 1.2)

3. Sõiduraja laius

(sõidutee laius)

4. Nähtavuslaiendi

sügavus

5. ≥3,5 m (≥7 m) 6. 0 m

7. 3,25 (6,5 m) 8. 0,5 m

9. 3 m (6 m) 10. 0,5-0,75 m

11. <3 m (<6 m)

12. Ühissõidukeid

teele ei

kavandata.

13. Sõidurajal peatumine – antud lahendit kasutatakse juhul kui puudub täielikult vajalik

ruum eelnevate lahenduste rajamiseks või tegemist on taotlusliku liiklust rahustava

meetmega.

Prioriteet nt 3b – ühistranspordi liiklussagedusest tingitud vajadus

Lisaks prioriteet 3a toodule, tuleb lahenduse kavandamisel arvestada ka ühistranspordi

liiklussagedusest tingitud vajadusega. Nimelt, kui tegemist on suure liikluskoormusega

tänavaga või suurendatud kiirusega tänavaga, siis on liiklusohutuse seisukohast kindlasti

oluline ja põhjendatud bussipeatuse avatud taskusse rajamine.

Liiklussageduse (tipptunni) puhul on põhimõte järgmine:

• Kui liiklussagedus on >150 autot/tunnis, on ühistranspordi seisukohast avatud tasku

vajadus.

• Kui liiklussagedus on ≤150 autot/tunnis, puudub ühistranspordi seisukohast avatud

tasku vajadus.

Busside väljumissageduse puhul on põhimõte järgmine:

• Kui busside väljumissagedus peatusest on vähemalt 4 väljumist tunnis, on

ühistranspordi seisukohast avatud tasku vajadus.

Versioon 1.0 Märts 2025

15

• Kui busside väljumissagedus peatusest on 3 ja vähem väljumist tunnis, puudub

ühistranspordi seisukohast avatud tasku vajadus.

Prioriteet nr 4 – Erasõidukite vajadused

Tulenevalt Tallinna linna arengudokumentidest, on eelkõige vajalik keskenduda säästlikumate

liikumisviisidele ja nende vajadustele. Sõiduautode parema läbilaskvuse ja mugavuse nimel ei

ole lubatud peatuselahenduse muutmine, kui selle tulemusel halveneb säästlikumate

liikumisviiside liikumisruum – liikumisruum aheneb, täiendavad konfliktipunktid jne.

Küll aga erasõidukite vajadusi silmas pidades tuleb ühissõidukipeatuste asukohtade

kavandamisel arvestada lõikuvate teede nähtavusnõuetega. Eriti oluline on antud temaatika

juhul kui nähtavuslaiendi korral võib rohkem sõidukeid möödasõitu sooritada.

Versioon 1.0 Märts 2025

16

Lisa 1.1 Priooriteet nr 1-2 põhimõttelised lahendusvariandid

*Joonistel on kajastatud ainult kergliikluskoridori kulgemine ühissõidukipeatuses. Rattataristu ja jalakäijate täpne liikluslahendus täpsustub

projekteerimisel, sh nende omavaheline lõikumine peatuste juures.

Versioon 1.0 Märts 2025

17

Lisa 1.2 Prioriteet nr 3a nähtavuslaiendi põhimõte

Versioon 1.0 Märts 2025

18

Lisa 2 FOORIPOSTI KLEMMLIISTU AVA JA ASUKOHT

Versioon 1.0 Märts 2025

19

Lisa 3 FOORIPEADE TÄIENAVAD NÕUDED