Õpilaste teadmiste ja oskuste ning käitumise hindamise põhimõtted, tingimused ja kord

1. Üldsätted

1.1. Tallinna Pääsküla Kooli (edaspidi kool) õpitulemuste hindamise eesmärk on:

1.1.1. toetada õpilase arengut;

1.1.2. anda tagasisidet õpilase õppeedukuse kohta;

1.1.3. innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;

1.1.4. suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, suunata ja toetada õpilast edasise haridustee valikul;

1.1.5. suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;

1.1.6. anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning kooli lõpetamise otsuse tegemiseks.suunata õpilase

enesehinnangu kujunemist;

1.2. Käitumisele (sh hoolsuse) hinnangute andmise eesmärk on:

1.2.1. suunata õpilast järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme, kooli kodukorda ning väärtuskasvatuse

alusprintsiipe;

1.2.2. motiveerida õpilast hoolikalt täitma õppeülesandeid;

1.2.3. arendada õpilase eneseanalüüsi oskust.

1.3. Õpilase teadmiste ja oskuste hindamisel lähtutakse põhimõttest, et hindamine on:

1.3.1. planeeritud ja süsteemne;

1.3.2. objektiivne ja usaldusväärne;

1.3.3. mitmekülgne, st hinnatakse mitte ainult faktiteadmisi ja nende taasesitamist, vaid ka oskust teadmisi

rakendada, süstematiseerida, võrrelda, üldistada ning järeldusi teha.

1.4. Ainealaste teadmiste ja oskuste hindamisel rakendatakse nii eristavat kui mitteeristavat ning kujundavat

hindamist.

1.4.1. Eristav hindamine on hindamise viis, mille puhul määratakse õpiväljundite saavutamise tase numbrilise

hindena viiepallisüsteemis.

1.4.2. Mitteeristav hindamine on hindamise viis, mille puhul õpiväljundite saavutamise taset ei eristata.

Mitteeristava hindamise puhul määratakse lävend, millele vastamise või mille ületamise korral

väljendatakse piisavat tulemust sõnaga „arvestatud“ (a) ning millest madalamat taset ehk ebapiisavat

tulemust väljendatakse sõnaga „mittearvestatud“ (ma).

1.4.3. Kujundav hindamise käigus antakse õpilasele õppeprotsessi ajal suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet ,

et suunata õppimist ja kohandada õppetööd..

2. Hindamise viisid ja -meetodid.

2.1. Õpilase teadmistele ja oskustele antakse tagasiside lähtuvalt tema arengust, klassiastme

pädevustest ja õpioskuste kujunemisest, õpiprotsessis osalemisest ning ainekavas sätestatud

õpitulemustest.

2.2. Õpilane kaasatakse hindamisse enesehindamise kaudu, et arendada tema oskust eesmärke

seada ning oma õppimist ja käitumist eesmärkide alusel hinnata ning tõsta õpimotivatsiooni.

Sellise tegevuse kaudu toetatakse teadlike, ennastjuhtivate õppijate kujunemist.

2.3. Kujundav hindamine

2.3.1. Kujundavalt hinnatakse õpilaste teadmisi ja oskusi I kooliastmes ning II kooliastmes loov- ja oskusaineid:

muusika, kunst, liikumine, käsitöö, kodundus, tehnoloogiaõpetus.

2.3.2. Kujundava hindamise käigus sõnaliste hinnangute andmisel kasutatakse märgendeid “a”, kus õppija on

oma ülesanded täitnud ja areng on kooskõlas seatud eesmärkidega ning “ma” tähistab olukorda, kus töö

on esitamata või areng ei vasta oodatud tasemele.

2.3.3. Kujundava hindamise oluliseks osaks on arenguvestlus, kus õpetaja, õpilase ja

lapsevanema koostöös analüüsitakse õpilase arengut tulenevalt õpilase individuaalsest

eripärast. Arenguvestlus viiakse läbi vähemalt üks kord õppeaastas

2.3.4. I kooliastmes saab õpilane õppeperioodi jooksul suulist ja kirjalikku sõnalist tagasisidet

õppekavast tulenevate õpitulemuste omandamise kohta.

2.3.5. II kooliastmes rakendatakse kujundava hindamise põhimõtteid ja numbrilisi hindeid ei panda

loov- ja oskusainetes kuni 6. klassi I õppeperioodi (trimester, poolaasta) lõpuni. Teistes

ainetes rakendatakse kujundava hindamise põhimõtteid koos numbrilise hindamisega.

2.3.6. III kooliastmes rakendatakse kujundava hindamise põhimõtteid koos numbrilise

hindamisega. Kokkuvõtvad hinded on numbrilised.

2.4. Eristav hindamine

2.4.1. Eristavat hindamist rakendatakse II ja III kooliastmes. II kooliastme loov-ja oskusainetes

rakkendatakse eriatavat hindamis alates 6. klassi II õppeperioodist (trimester, poolaasta).

2.4.2. Eristava hindamise puhul lähtutakse alljärgnevast 5-pallilisest skaalast.

1) hindega „5” ehk „väga hea” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste

saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele

õpitulemustele täiel määral ja ületavad neid;

2) hindega „4” ehk „hea” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust,

kui saavutatud õpitulemused vastavad üldiselt õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele;

3) hindega „3” ehk „rahuldav” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste

saavutatust, kui saavutatud õpitulemused võimaldavad õpilasel edasi õppida või kooli lõpetada ilma, et tal

tekiks olulisi raskusi hakkamasaamisel edasisel õppimisel või edasises elus;

4) hindega „2” ehk „puudulik” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste

saavutatust, kui õpilase areng nende õpitulemuste osas on toimunud, aga ei võimalda oluliste raskusteta

hakkamasaamist edasisel õppimisel või edasises elus;

5) hindega „1” ehk „nõrk” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust,

kui saavutatud õpitulemused ei võimalda oluliste raskusteta hakkamasaamist edasisel õppimisel või edasises

elus ning kui õpilase areng nende õpitulemuste osas puudub.

2.5. Viie palli süsteemis hinnatavate kirjalike tööde koostamisel ja hindamisel lähtutakse põhimõttest,

et kui kasutatakse punktiarvestust ja õpetaja ei ole andnud teada teisiti, koostatakse tööd nii, et

hindega „5” hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 90–100% maksimaalsest võimalikust punktide

arvust, hindega „4” 75–89%, hindega „3” 50–74%, hindega „2” 20–49% ning hindega „1” 0–19%.

2.6. Mitteeristav hindamine

2.6.1. Mitteeristava hindamise puhul hinnatakse õpilast hindega „a“ ehk „arvestatud“ kui õppija on ületanud

lävendi ja omandanud ainekavas esitatud õpitulemused, so positiivne tulemus: sooritus on märgitud

piisavaks (50% või rohkem);

2.6.2. Hindega „ma“ ehk „mittearvestatud“ hinnatakse õpilast, kui ta pole küündinud lävendini ning ainekavas

esitatud õpitulemused on omandamata, so negatiivne tulemus: sooritus on märgitud piisavast

õpitulemusest madalamal tasemel (st alla 50%)

3. Hindamisest teavitamine.

3.1. Hindamise põhimõtteid ja korda tutvustavad õpilastele klassi- ja/või aineõpetajad õppeperioodi

alguses.

3.2. Õpilast ja lapsevanemat teavitab kool hinnetest ja hinnete kujunemisest eKooli vahendusel.

3.3. Õpilasel on õigus teada, milline hinne või hinnang on aluseks kokkuvõtvale hindele või hinnangule.

3.4. Käitumisele (sh hoolsusele) hinnangu andmise korda tutvustab õpilasele klassijuhataja. Selle

aluseks olevad teated, kiitused ja märkused õpilase kohta tehakse teatavaks eKooli vahendusel.

4. Teadmiste ja oskuste hindamise korraldus

4.1. Õpilase teadmisi ja oskusi hindab vastava õppeaine õpetaja õpilase suuliste vastuste (esitluste),

kirjalike ja praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades ainekavas toodud

oodatavate õpitulemuste ja eesmärkidega. Ainealaseid teadmisi ja oskusi hinnatakse nii õppe

käigus kui ka õppeteema lõppedes.

4.2. Loov- ja oskusainetes arvestatakse õpitulemuste hindamisel ka õpilase individuaalset arengut.

4.3. Trimestri või poolaasta algul teeb õpetaja õpilastele teatavaks õppeaine nõutavad teadmised ja

oskused, nende hindamise vormi ning kokkuvõtvate hinnete kujunemise alused ning lisab selle

eKoolis aine info juurde.

4.4. Õppepäevas võib olla üks kontrolltöö, kui osapooled ei lepi kokku teisiti. Lisaks võib õpilasel olla

päevas täiendav kontrolltöö ühes grupitunnis. Kontrolltöö on ulatuslik materjal, mis võib hõlmata

mitme tunni, teema, peatüki või aineosa kontrolli ja milleks on vaja eelnevalt valmistuda.

4.5. Koduste õpiülesannete täitmise tähtajad ei tohi olla koolivaheaja järgsel ja pühadejärgsel päeval. Esmaspäev

võib koduste õpiülesannete täitmise tähtaeg olla juhul, kui õppeaine ainus tund toimub esmaspäeval või

tegemist on pikemat ettevalmistust nõudva ülesandega.

4.6. Pikemat ettevalmistusperioodi nõudvad ülesanded (esitlus, referaat, kohustusliku kirjanduse

lugemiskontroll, projektitöö, loovad tööd, miniuurimus jm) märgitakse eKoolis hindelise ülesande,

mitte kontrolltööna, ning need ei kajastu kontrolltööde plaanis.

4.7. Kontrolltöö peab olema ette plaanitud ja osapoolte vahel kokku lepitud vähemalt 5 õppepäeva

enne kontrolltöö toimumist. Kontrolltöö aeg fikseeritakse eKoolis. Õpetaja, kes esimesena

fikseeris oma aines kontrolltöö, saab õiguse selle läbiviimiseks.

4.8. Tunnikontrolle võib teha igas tunnis. Tunnikontroll kontrollib eelneva tunni või ühe alateema

teadmisi.

4.9. Õigeaegselt sooritamata (esitamata) hindeline ülesanne kajastub eKoolis (klassifikaator: uus hindeline

ülesanne/kontrolltöö) märkega „0“, puudulikult sooritatud hindeline ülesanne hindega “1”, “2” või “ma”; kui

tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine, võib vastavat tööd hinnata hindega „ma“ või “1.

4.10. Sooritamata või puudulikult sooritatud hindelise ülesande puhul antakse õpilasele võimalus järele vastata 10

õppepäeva jooksul alates hinde teatavaks tegemisest eKoolis. Põhjendatud puudumise korral 10 õppepäeva

jooksul kooli ilmumisest.

4.11. Õppeaasta lõpus (kaks viimast õppenädalat) antakse võimalus järeltöö sooritamiseks viie tööpäeva

jooksul alates hinde avalikustamisest eKoolis.

4.12. Järelevastamine ja järeltööde sooritamine toimub järelevastamise rühmas või õpetajaga

kokkuleppel konsultatsioonitunnis. Järeltöö vorm võib erineda esialgsest tööst.

4.13. Järelevastatud töö puhul asendatakse märge „0“ või puudulikud hinded “1” ja “2” eKoolis vastava

hindega.

4.14. Kui 10 õppepäeva jooksul ei ole sooritamata töö järelevastatud, sealjuures ei ole õpetajale mõjuvatest

põhjustest teada antud, arvestatakse eKoolis märget „0” kokkuvõtval hindamisel hindena „1“ või „ma“ ja seda

ei saa enam parandada.

4.15. Kõikide hindeliste tööde tulemused peavad olema eKooli sisestatud hiljemalt nädal peale töö

sooritamist

4.16. Õpilast, kes õpib individuaalse õppekava (edaspidi IÕK) järgi hinnatakse vastavalt IÕK-s ette nähtud hindamise

korrale. IÕK järgi õppiva õpilase tööle märget “hinnatud IÕK alusel” ei tehta.

5. Kokkuvõttev hindamine

5.1. Kokkuvõttev hinne on õppeaine trimestri- või poolaastahinne, millest moodustub aastahinne. Trimestri- ja

poolaasta hinne pannakse perioodi jooksul saadud hinnete alusel. Kokkuvõttev hinne pannakse üldjuhul välja

viimase ainetunni päeval.

5.2. 9. klassi õpilasele pannakse Eesti Hariduse Infosüsteemis aastahinded välja hiljemalt 1. juunil, välja arvatud

õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.

5.3. Kokkuvõttev kirjalik sõnaline tagasiside õppeperioodi õpitulemuste saavutamise kohta antakse I kooliastmes

kaks korda õppeaastas. II kooliastme loov- ja oskusainetes antakse tagasisidet vastavalt aine tundide arvule:

ühe nädalatunni korral kaks korda õppeaastas ja kahe ning enama nädalatunni korral kolm korda õppeaastas,

lähtudes ainepõhistest hinnangutest. Kokkuvõtvas tagasisides tuuakse esile õpilase edusammud ning juhitakse

tähelepanu arendamist vajavatele oskustele ning teadmistele lähtudes õpitulemustest.

5.4. Kokkuvõtvad hinded 6. klassi loov- ja oskusainetes on alates II õppeperioodist numbrilised.

5.5. Kui õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse õppeaine aastahinne välja pärast täiendava õppetöö

lõppu arvestades täiendava õppetöö tulemusi.

5.6. Õpilasele, kelle trimestrihinne on „ma“, “1” või”2”, koostatakse vajadusel individuaalne õppekava või

määratakse mõni muu toetusmeede.

5.7. Individuaalse õppekava alusel õppivatele õpilastele kehtivad IÕK-s kokkulepitud tähtajad ja erisused.

5.8. Õpilasel, kellele ei saa mõjuval põhjusel välja panna õppeperioodi lõpus kokkuvõtvat hinnet, võib

aineõpetaja/klassijuhataja ettepanekul ja HEV-komisjoni otsusega pikendada trimestrit kuni 10

õppepäeva. HEV-komisjoni moodustab koolijuht, õppejuht ja tugiteenuste juht. HEV- komisjoni

kutsub kokku koolijuht.

5.9. Õpilast, kellele on liikumisõpetuses meditsiiniliste näidustuste tõttu esitatud erinõuded, hinnatakse teoreetiliste

teadmiste alusel viiepallisüsteemis.

6. Õpilase täiendavale õppetööle ja klassikursust kordama jätmise ning järgmisse klassi üleviimise

tingimused ja kord.

6.1. I-III kooliastmes võib õpilase jätta täiendavale õppetööle, et toetada õppeperioodi jooksul

omandamata jäänud õpitulemuste saavutamist. Täiendavale õppetööle jäetakse õpilane

õppeainetes, milles tulenevalt trimestri- või poolaastahinnetest tuleks välja panna aastahinne

“1”, “2”, või „ma“ või samaväärne sõnaline hinnang.

6.2. Õpilase täiendavale õppetööle jätmise otsustab kooli õppenõukogu.

6.3. Täiendavale õppetööle jäetud õpilane täidab õpetaja vahetul juhendamisel

õppeülesandeid. Täiendav õppetöö viiakse läbi juunis ja/või augustis.

6.4. Täiendava õppetöö tulemusi hinnatakse. Aastahinde väljapanekul arvestatakse täiendava õppetöö

tulemusi.

6.5. Õpilase üleviimine järgmisse klassi või klassikursust kordama jätmine otsustatakse hiljemalt 30.

augustiks kokkuvõtvate hinnete alusel. Õpilane viiakse üle järgmisse klassi olenemata käitumise

ja hoolsuse hinnangust.

6.6. Õppenõukogu võib põhjendatud otsusega erandjuhul jätta õpilase klassikursust kordama, kui

õpilasel on kolmes või enamas õppeaines pandud välja aastahinne “1”, “2”, “ma” või samaväärne

sõnaline hinnang, täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud ning õppekavaga nõutavate

õpitulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada individuaalset õppekava või muid koolis

rakendatavaid tugisüsteeme. Õppenõukogu kaasab otsuse tegemisel õpilase või tema seadusliku

esindaja ning kuulab ära tema arvamuse. Õppenõukogu otsuses peavad olema välja toodud

kaalutlused, millest tulenevalt on leitud, et õpilase õpitulemused on ebapiisavad edasiseks

õppimiseks ja on otstarbekas jätta õpilane klassikursust kordama.

6.7. Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib jätta klassikursust kordama õpilase, kellel on

põhjendamata puudumiste tõttu kolmes või enamas õppeaines aastahinne „1”, „2”, “ma” või

samaväärne sõnaline hinnang. Õppenõukogu kaasab otsust tehes õpilase või tema seadusliku

esindaja ning kuulab ära tema arvamuse.

7. Käitumine ja hoolsus

7.1. Nõuded õpilase käitumisele on esitatud kooli kodukorras. Õppeprotsessi jooksul antakse õpilase käitumise ja

hoolsuse kohta tagasisidet eKooli teadete, kiituste ning märkuste kaudu.

7.2. Kool annab õpilasele ja vanemale kokkuvõtvat tagasisidet õpilase käitumise (sealhulgas hoolsuse) kohta

vähemalt üks kord õppeaastas toimuval arenguvestlusel.

7.3. 1.-9. klassis teeb õpilane kaks korda õppeaastas käitumise ja hoolsuse kohta ka eneseanalüüsi ning

klassiõpetaja või klassijuhataja annab õpilase käitumisele oma hinnangu.

8. Hinnete ja otsuste vaidlustamine

8.1. Õpilasel ja tema seaduslikul esindajal on õigus vaidlustada hinnet 10 õppepäeva jooksul pärast

hinde teatavaks tegemist eKoolis. Selleks tuleb esmalt pöörduda aineõpetaja ja klassijuhataja

poole ning vajadusel edasi õppejuhi poole.

8.2. Kui eelnevates etappides kokkuleppele ei jõuta, võib esitada koolijuhile kirjaliku taotluse koos

põhjendustega. Hinde vaidlustamise korral teeb koolijuht otsuse viie tööpäeva jooksul ja teavitab

sellest taotluse esitajat kirjalikult otsuse vastuvõtmise päevast alates.

8.3. Õpilasel ja tema seaduslikul esindajal on õigus õppenõukogu otsusega mittenõustumise, samuti

õppe- ja kasvatustegevust puudutavate vaidlusküsimuste korral pöörduda kooli hoolekogu ja/või

kooli üle riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku poole.

8. Lõppsätted

8.1 Hindamisjuhend on kooli õppekava osa.