Taotlus

EELNÕU

KORRALDUS

[kuupäev] nr [number]

Lammi tn 6 kinnistu ja lähiala detailplaneering algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Haabersti linnaosas

Planeerimisseaduse § 128 lg-te 1 ja 5,  keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p 10, § 33 lg 2 p 4, lg-te 3-6, § 34 lg 2, § 35 lg-te 1, 3, 5 ja 6, Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 p 2, Tallinna Linnavolikogu 23. septembri 2021 määruse nr 22 „Planeerimisseadusest tulenevate ülesannete delegeerimine ning projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonna määruse kehtetuks tunnistamine“ § 1, Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ § 22 lg-te 2 ja 3 alusel, kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 20. aprilli 2017 otsusega nr 40 kehtestatud Haabersti linnaosa üldplaneeringuga, tulenevalt Kodulahe OÜ 16. juunil 2023 esitatud algatamisettepanekust ja asjaolust, et detailplaneeringu elluviimisega kaasnev tegevus ei oma olulist keskkonnamõju ning arvestades Keskkonnaameti ... kirjas nr ... ja Terviseameti ... kirjas nr ... esitatud seisukohti

1. Algatada Lammi tn 6 kinnistu ja lähiala detailplaneering, edaspidi detailplaneering. Haabersti linnaosas asuva planeeritava maa-ala suurus on 1.83 ha. Maa-ala kirjeldus on esitatud korralduse lisas. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Lammi tn 6 kinnistu jagamine kolmeks elamu- ja ärimaa ning üheks transpordimaa sihtotstarbega krundiks. Lisaks on kavandatud planeeringuala lääneosas tänava pikendus, mis jätkub Lammi tänavast mere poole kergliiklusteena. Detailplaneeringuga määratakse üldised maakasutustingimused, heakorrastuse, haljastuse, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

2. Detailplaneering koostada vastavalt riigihalduse ministri 17. oktoobri 2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 18. novembri 2021 käskkirjale nr T-11-1/21/26 „Detailplaneeringu algatamisettepaneku ja detailplaneeringu vormistamise juhend“.

3. Detailplaneeringu koostamisel arvestada järgnevaid lähteseisukohti ja lisatingimusi:

3.1 Kavandada kõrguslikult liigendatud lahendus, hooned näha ette osaliselt 3korruselised;

3.2 Kavandada naaberkinnistute lahendusega seotud ühtne õueala;

3.3 Kavandada Lammi tn 8 ärihoone vastas kvaliteetne väljaku lahendus. Eskiisil krundi pos 2 linnapoolse hoone (Lammi tänav T1 ja Lammi tänav T5 kinnistute nurk) esimesele korrusele näha ette kaubandus- ja/või teeninduspinnad, muuta maa-alusesse parklasse pääsu asukoht. Äripinnad kavandada tänavaruumi samal tasandil avanevana;

3.4 Tagada vastavalt Mustjõe struktuurplaanile tsoons vähemalt 40% maapinnaga ühendatud haljastuse osakaal võimalikult kompaktsete aladena. Esitada väliruumi põhimõtteline lahendus;

3.5 Hoonealune parkimiskorrus kavandada täielikult maa-alusena või kui see on osaliselt maa peale ulatuv (kuni 80 cm), siis tagada meeldiv suhe ümbritseva keskkonnaga arhitektuursete, maastikuliste vms võtetega. Pandus kavandada täies ulatuses hoone mahus;

3.6 Parkimise vajadus tagada vastavalt planeeringu koostamisel kehtivale parkimisnormatiivile. Tänavamaale võib kavandada lühiajalised kellaajalise piiranguga parkimiskohad;

2

3.7 parkimiskohtade ja muude liiklusrajatiste kavandamisel lähtuda standardist EVS 843: 2016 „Linnatänavad“ ja muudest detailplaneeringu koostamise ajal parkimisele kehtivatest nõuetest;

3.8 Kavandada mugavaid ja turvalisi rattaparkimiskohti ja hoiustamiskohti hoonetes. Jalgrataste parkimiskohtade arv määrata vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 11. oktoobri 2017 istungi protokolli nr 41 päevakorrapunktiga 26 kinnitatud „Tallinna rattastrateegiale 2018–2028“;

3.9 Sademevee käitlemisel lähtuda Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 otsusega nr 18 kinnitatud "Tallinna sademevee strateegia aastani 2030" seisukohtadest. Piirata sademevee juhtimist otse kanalisatsioonivõrku. Võimalikult suur osa sademeveest immutada pinnasesse. Vertikaalplaneerimisega vältida sademe- ja liigvee valgumine naaberkinnistutele.

3.10 Detailplaneeringu materjalide hulka lisada planeeritava ala keskkonnaseisundi hinnang, kus on prognoositud jääkreostuse esinemise võimalikkus pinnases ja antud juhised edasisteks tegevusteks.

3.11 Hinnata kinnistu müraolukorda juhindudes keskkonnaministri 16.12.2016 määrusest nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid". Hindamise tulemusena selgitada välja vajalikud müra leevendavad meetmed ja konkreetsed juhised ala planeerimiseks.

3.12 Teostada planeeringualal ja sellest 10 m ulatuses Tallinna Linnavalitsuse 10.06.2020 määruse nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord“ kohane haljastuse inventeerimine, mis on kohustuslik läbi viia enne kavandatavat ehitustegevust maa-alal, millel kasvavad puit- ja rohttaimed. Kanda joonistele säilitavate puude võrade ulatus koos väärtusklassi tähistava värvilahendusega. Tagada I ja II väärtusklassi kõrghaljastuse säilimine ning võimalusel III väärtusklassi kõrghaljastuse säilimine. Säilitatava kõrghaljastuse juurestiku kaitsealale hoonestusala, teid, parklat, tehnovõrke ega teisi kaevetöid nõudvaid lahendusi mitte kavandada.

3.13 Tuua välja liigiliselt, arvuliselt ja väärtusklasside kaupa likvideeritav haljastus ning põhjendus selle likvideerimiseks. Esitada asendusistutuse arvutus vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11.02.2021 määrusele nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“. Asendusistutus kavandada maksimaalselt planeeringualale.

3.14 Eesti Geoloogiakeskuse radoonikaardi järgi jääb planeeritav ala kõrge radoonisisaldusega piirkonda. Projekteerimisel hinnata vajalikke radoonikaitse meetmeid juhindudes Eesti standardist Eesti standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes". Radoonikaitse meetmete mitterakendamisel viia läbi radooniohutust tõestavad mõõtmised

3.15 Arvestada prognoositava liiklusmüraga tulevikus võttes arvesse ümberkaudseid planeeringuid. Müramodelleeringute koostamisel lähtuda Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrusest nr 42 "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid". Mürahinnangu tulemusel peavad selguma konkreetsed tulemustel põhinevad müraleevendusmeetmed, millest hoonete projekteerimisel juhinduda.

3.16 Detailplaneeringu koostamisel arvestada ringmajanduse põhimõtteid (sh hoonete mitmefunktsionaalsus, efektiivne ruumi kasutamine, ümberplaneerimise võimalused, ehitiste energiatõhusus, ressursside säästev planeerimine).

3.17 Kavandada planeeritavate hoonete jäätmemahutite suurused ja arvud vastavalt Tallinna jäätmehoolduseeskirjale (JHE, vastu võetud 09.03.2023 nr 3) lisast 3. Segaolmejäätmete mahutite arvelt arvestada plast+metallpakendi ning klaaspakendi mahutid. Jäätmemaja ja (süva)mahutite paigutamisel järgida JHE §21: Jäätmemahuti paiknemiskohale ning teisaldus- ja juurdesõiduteele esitatavad nõuded.

3.18 Lammi tn 6 kinnistul viia läbi reostusuuringud. Kinnistute pinnase seisukord, tulenevalt määratud sihtotstarbest, peab vastama täies ulatuses keskkonnaministri 28.06.2019 määruses nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ kehtestatud piirnormidele.

3.19 Planeeringus esitada rohefaktori metoodikal arvutus.

3

3.20 Arvestada Tallinna Linnavolikogu 03.06.2021 vastuvõetud määruse nr 14 “Kliimaneutraalne Tallinn. Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega kohanemise kava 2030” põhimõtetega

4. Ehitusprojekti nõuded:

4.1 Ehitusprojekti koosseisus koostada väliruumi sh uushaljastuse lahendus, mis sobituks kujunduslikult naaberkinnistute väliruumiga. Kaasata projekteerimistöödesse maastikuarhitekt;

4.2 Ratastele ja lapsevankritele näha ette ruumid hoonete esimese korruse tasapinnale, mugava juurdepääsuga tänavalt ning trepikojaga seotud asukohta.

4.3 Tagada haljastusprojektiga uute täisväärtuslike toitumisalade rajamine kaitsealustele kimalaseliikidele. Haljastusprojektiga vältida elustikuneutraalseid ja madala elustikuväärtusega taimeliike ning eelistada täielikult või suuremas osas meetaimi (puud, põõsad, püsikud, niidutaimed). Vältimaks lindude kokkupõrkeid hoonetega, mitte kavandada suuri klaaspindu või kasutada lahendusi, mis muudavad klaasi lindudele nähtavaks

4.4 Suuremahulised tehnoseadmed kavandada hoone mahus.

4.5 Kui tehnoseadmeid ei ole võimalik kavandada hoone mahtu tuleb tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need oleksid suunatud müratundlike hoonetega aladest võimalikult kaugele. Tehnoseadmete müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega aladel ületada keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid" lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtust.

4.6 Kavandada kõigile korteritele terrass, rõdu või veranda, mis on piisavalt suur suvemööbli paigutamiseks. 1-toalisel korteril võib olla ka prantsuse rõdu või väiksem klaasitud rõdu, alates 2- toalisest korterist eeldame, et üldjuhul on kõikidel korteritel rõdu või terrass, mis on klaasitud või võimalik tulevikus klaasida (klaasitud osa suurusega ligikaudu 10 m2).

4.7 Klaasitud rõdude ja verandade pind peab mahtuma üldplaneeringu järgse maksimaalse maapealse brutopinna sisse. Lisaks on soovitav kavandada (katuse)terrasse.

5. Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 15. detsembri 2022 määrusele nr 24 „Avalikult kasutatava ehitise ehitamise ja selle rahastamise kord“:

5.1 Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil korraldada enne detailplaneeringu vastuvõtmist detailplaneeringust huvitatud isikuga Tallinna linna nimel planeerimisseaduse §131 lõike 2 kohase halduslepingu sõlmimine. Detailplaneeringust huvitatud isik võtab halduslepingus kohustuse tagada oma kulul detailplaneeringus kavandatavate ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud avalikuks kasutamiseks ettenähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, välisvalgustuse, tehnoehitiste, haljastuse ning vajadusel muude rajatiste valmisehitamise ja/või olemasolevate rajatiste ümberehitamise ja/või nimetatud rajatiste ehitamise või ümberehitamisega seotud kulude täieliku või osalise kandmise;

5.2 Tallinna Linnaplaneerimise Ametil hinnata koostöös teiste ametiasutustega arendusalal või väljaspool arendusala Tallinna linnale õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks vajaliku punktis 5.1 nimetamata olemasoleva avaliku ehitise rekonstrueerimise ja/või laiendamise või uue avaliku ehitise ehitamise vajadust;

5.3 Tallinna Linnavolikogu 15. detsembri 2022 määruse nr 24 § 6 lõikes 2 või 3 nimetatud asutusel korraldada vajadusel punktis 5.2 nimetatud ehitise ehitamise ja/või selle (kaas)rahastamise lepingu sõlmimiseks vajaliku õigusakti koostamine ja lepingu sõlmimine;

5.4 Tallinna Linnavaraametil hinnata punktis 5.2 nimetatud ehitise või selle ehitamiseks vajaliku kinnistu Tallinna linnale tasuta võõrandamise lepingu või kinnistule Tallinna linna kasuks tasuta isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimise vajadust.

6. Detailplaneeringu koostamisse kaasata planeerimisseaduse §127 lõigetes 1-3 nimetatud isikud, kelle õigusi või kohustusi võib planeeringulahendus puudutada, Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja

4

planeeringute kooskõlastamise alused“ §-s 3 nimetatud valitsusasutused, sh Terviseamet, Päästeamet, Transpordiamet, Haabersti Linnaosa Valitsus, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, Tallinna Transpordiamet, Tallinna Linnavaraamet, Tallinna Strateegiakeskus, Tallinna Haridusamet ja vajadusel teised Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ §-s 2 nimetatud linna asutused.

7. Mitte algatada Lammit n 6 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole eelhinnangu põhjal vajalik järgmistel põhjustel ning juhul kui detailplaneeringu koostamisel täidetakse järgmisi tingimusi:

7.1 detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi või looduslike alade kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke või mürataseme suurenemist. Planeeringuga kavandatakse korterelamute ehitamist tühermaale kuhu on varasemalt ladustatud lund ning veetud täitepinnast, mis muuhulgas sisaldas nii olme- kui ka ehitusjäätmeid;

7.2 lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta korterelamute ehitamine ning sihtotstarbeline kasutamine antud asukohas olulist keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on kestuselt ehitusaegsed, nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga ning avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu ja ehitusprojektide tingimusi ning õigusaktide nõudeid;

7.3 detailplaneeringuga hõlmataval ala ega selle kontaktvööndis ei paikne kultuuriväärtusi, olulisi Euroopa Liidu või riiklikke looduskaitselisi objekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada. Kuid kvartalit ümbritseb läänest, põhjast ja idast projekteeritav, kohaliku omavalitsuse poolt kavandatud, Merimetsa kaitseala (EELIS kood - 1881994448) laiendus;

7.4 detailplaneringualal ega vahetus ümbruskonnas ei ole pärandkultuuri objekte, maaparandussüsteeme, maardlaid ega ka ohtlikke käitiseid või nende ohualasid;

7.5 paikonna mullastik on tehnogeenne ehk pigem mitte looduslik seega ala on tehniliselt sobiv vastavasisulise arendustegevuse elluviimiseks ning ökosüsteemi lokaalne häirimine ei põhjusta tegevuse ümbruskonnas pöördumatuid muutusi. Samuti ei avaldata olulist mõju kõrghaljastusele, sest valdaval osal alast kõrghaljastus puudub kuid detailplaneeringuga nähakse alale ette kõrghaljastuse rajamine (haljastuse osakaal on vähemalt 40%), lisaks tänavahaljastus ja katusehaljastus;

7.6 detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta inimese tervist, heaolu ega vara ning ei põhjusta eeldatavasti olulist mõju elanikkonnale kui planeeringualal keskkonnaseisundi hinnanguga prognoositakse jääkreostuse esinemise võimalikkus pinnases. Kui selgub, et pinnas on reostunud, tuleb lähtuda keskkonnaministri 28. juuni 2019 määrusest nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases” ning reostusuuriguga ja pinnase reostusanalüüsidega määrata reostuse maht ja ulatus. Võimalik reostus likvideerida enne ehitustööde algust nõuetekohaselt;

7.7 planeeritav ala ei asu strateegiliste mürakaartide alusel märkimisväärse müratasemega piirkonnas ning seda nii lennuliikluse, maanteeliikluse, raudtee kui ka tööstusmüra kontekstis. Uute korterelamute ehitamine võib suurendada mõnevõrra piirkonna liikluskoormust ning sellega kaasnevat müra ja õhusaastet. Seetõttu tuleb detailplaneeringu koostamise käigus hinnata kavandatava tegevusega kaasnevat liikluse intensiivsuse suurenemist ning alal kujunevat müraolukorda. Mürauuringu koostamisel tuleb arvestada keskkonnaministri 3. oktoobri 2016 määrusega nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“ ning detailplaneeringu ala välisõhus levivad liiklusmüra tasemed ei tohi ületada keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid" lisas 1 toodud liiklusmüra normtasemeid;

5

7.8 Tallinna radooniriski kaardi kohaselt jääb ala kõrge radooniriskiga piirkonda, mistõttu tuleb kasutada hoonete ehitamisel radoonikaitse meetmeid juhindudes Eesti standardist EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ ning teha vajadusel pinnaseõhu radoonitaseme mõõtmised, et tagada hoone ruumiõhu radoonisisalduse vastavus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28. veebruari 2019 määruse nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ nõuetele;

7.9 detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket, valgusreostust tekib valgustusest, vibratsiooni võib esineda hoonete ehitamisel. Samuti on tavapärasest suuremas koguses jäätmeteke seotud peamiselt ehitustöödega, mille käigus jäätmed käideldakse vastavalt nõuetele. Planeeritavate hoonete projekteerimisel on soovitav lähtuda energiasäästlikest lahendustest.

8. Tallinna Linnaplaneerimise Ametil avaldada korraldus ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teateid, väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Tallinna veebilehel.

9. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil teavitada keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest 14 päeva jooksul pärast otsuse tegemist Ametlikes Teadaannetes ja vähemalt ühes üleriigilise või kohaliku levikuga ajalehes ning elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikes 6 nimetatud asutusi.

10. Detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega saab tutvuda Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametis, Harju tn 13, esmaspäeviti kella 14–18 ja neljapäeviti kella 9–12 ning Tallinna õigusaktide infosüsteemis aadressil https://teele.tallinn.ee.

Seletuskiri Tallinna Linnavalitsus

Korralduse eelnõu „Lammi tn 6 kinnistu ja lähiala detailplaneering algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Haabersti linnaosas” juurde

Tallinna Linnavalitsuse korraldusega algatatakse Lammi tn 6 kinnistu ja lähiala detailplaneering (edaspidi detailplaneering). Haabersti linnaosas asuva planeeritava maa-ala suurus on 1,83 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Lammi tn 6 kinnistu jagamine kolmeks elamu- ja ärimaa ning üheks transpordimaa sihtotstarbega krundiks. Lisaks on kavandatud planeeringuala lääneosas tänava pikendus, mis jätkub Lammi tänavast mere poole kergliiklusteena. Detailplaneeringuga määratakse üldised maakasutustingimused, heakorrastuse, haljastuse, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. Detailplaneeringu ala ja kontaktvööndi piiri skeem on korralduse lisas.

1. Olemasolev olukord

1.1 Planeeritav maa-ala asub Haabersti linnaosas Mustjõe asumis Paldiski maantee ja mere vahelisel alal Kodulahe kvartalis.

1.2 Planeeritavale maa-alale jääb sihtotstarbeta maa Lammi tn 6 kinnistu, mis kuulub kinnistusraamatu andmetel Kodulahe OÜ-le.

1.3 Lisaks jäävad osaliselt planeeritavale alale Tallinna linnale kuuluvad transpordimaa sihtotstarbega Lammi tänav T1 ning sihtotstarbeta maa Paldiski mnt 80b kinnistu.

1.4 Ehitisregistri andmetel on Lammi tn 6 kinnistu hoonestamata.

1.5 Juurdepääs planeeritavale maa-alale on avaliku kasutusega Lammi tänavalt.

2. Haabersti linnaosa üldplaneering

2.1 Tallinna Linnavolikogu 20. aprilli 2017 otsusega nr 40 kehtestatud Haabersti linnaosa üldplaneeringu kohaselt on maa-ala juhtotstarbeks määratud korterelamute alal kus võivad paikneda kahe või enama korrusega korterelamud ning väikesed lähipiirkonda teenindavad kaubanduse, teeninduse, lastehoiu ja vabaaja harrastusega seonduvad ettevõtted, kuid osaliselt on jäetud võimalus sinna alalise lõbustuspargi kavandamiseks, see tähendab, et lõbustuspargi funktsioon võib laieneda korterelamute alale. Minimaalne haljastusprotsent alal on 40%. Planeeringuala lääneserv on osaliselt eriotstarbeline roheala, st Mustjõe lõbustuspargi võimalik ala, st jäeti võimalus lõbustuspargi laiendmiseks rohealale ning korterelamute ja segahoonestusalale. Need variandid on täpsustatud ala kohta koostatud Mustjõe struktuurplaanis, mille näol on tegemist põhimõttelise lahendusettepanekuga, kus on määratud piirkonna hoonestamise üldised põhimõtted, ehitusõiguse ulatus ning tsoneeringuline jaotus. Planeeritav ala paikneb struktuurplaani tsoonis nr 3. Tsoon nr 3 on jagatud kolmeks alaks. Tsooniosade vahelised alad on rohealad, kus võivad paikneda piirkonda teenindavad puhkeotstarbelised ja vabaaja sisustamisega seotud objektid. Ala paikneb Vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndi vaatesektoris ning uushoonestuse kavandamisel on oluline arvestada korruselisust (3-4) ja suurimaks lubatud absoluutkõrguseks on määratud 19.1 ABS. Hoonete kõrgus väheneb mere suunas. Ala hoonestustihedus 1,2. Ala jääb aktiivse liikluse tsooni ja sellest tulenevalt on kõigi hoonete esimestele korrustele tänavaga külgnevas osas vajalik kavandada äri- ja teeninduspinnad.

2.2

2.3 Algatatav detailplaneering on kooskõlas Haabersti linnaosa üldplaneeringuga.

3. Kehtiv detailplaneering

3.1 Planeeritava maa-ala kohta ei ole varem kehtestatud detailplaneeringut.

4. Menetlus

4.1 Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles 16. juunil 2023 Kodulahe OÜ eesmärgiga jagada Lammi tn 6 kinnistu kolmeks elamu- ja ärimaa ning üheks transpordimaa sihtotstarbega krundiks. Lisaks on kavandatud planeeringuala lääneosas tänava pikendus, mis jätkub Lammi tänavast mere poole kergliiklusteena. Viimane täiendatud eskiislahendus esitati Tallinna Linnaplaneerimise Ametile 2023. aasta detsembris.

4.2 Detailplaneeringu taotlusele lisatud planeeringulahenduse ettepaneku illustreeriva materjali on koostanud molumba osaühing.

4.3 Vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ §-le 20 esitas Tallinna Linnaplaneerimise Amet detailplaneeringu algatamisettepaneku arvamuste saamiseks Kaitseministeeriumile, Tallinna Transpordiametile, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile, Haabersti Linnaosa Valitsusele ja Tallinna Strateegiakeskusele.

4.4 Haabersti Linnaosa Valitsus, Tallinna Transpordiamet, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet ja Tallinna Strateegiakeskus esitasid detailplaneeringu algatamisettepanekule lähteseisukohad ja lisatingimused. Esitatud tingimused on lisatud otsusesse, välja arvatud tingimused, mis tulenevad õigusaktidest või standarditest ning on tavapärased planeerimisel ja projekteerimisel. Lisaks on algatamise korralduses määratud nõue kaasata puudutatud isikud ja asjaomased asutused detailplaneeringu koostamisse.

4.5 Kaitseministeerium lisatingimusi detailplaneeringu koostamiseks ei esitanud.

4.6 Planeerimisseaduse § 130 kohaselt on Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Kodulahe Kvartal OÜ ja RUUM JA MAASTIK OÜ sõlminud 8. veebruaril 2024 halduslepingu nr 3-6/10 detailplaneeringu koostamiseks.

4.7 Planeerimisseaduse § 128 lõike 1 kohaselt algatab detailplaneeringu kohaliku omavalitsuse üksus. Tallinna Linnavolikogu 23. septembri 2021 määruse nr 22 „Planeerimisseadusest tulenevate ülesannete delegeerimine ning projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonna määruse kehtetuks tunnistamine“ §-iga 1 on planeerimisseaduses nimetatud kohaliku omavalitsuse üksuse ülesannete täitjate määramine delegeeritud Tallinna Linnavalitsusele. Seega on detailplaneeringu algatamise otsustuspädevus Tallinna Linnavalitsusel.

4.8 Planeerimisseaduse § 128 lõike 8 kohaselt tuleb kohaliku omavalitsuse üksusel teavitada 30 päeva jooksul detailplaneeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates isikuid, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikuid, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud. Sellest tulenevalt teavitab Tallinna Linnaplaneerimise Amet detailplaneeringu algatamisest Tallinn, Lammi tn 8 korteriühistut, Tallinn, Pagi tn 5 korteriühistut, Tallinn, Lahepea tn 9 korteriühistut ning Soodi tn 6 kinnistu omanikku.

5. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

5.1 Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Küll aga KeHJS § 33 lõike 2 punkti 4 kohaselt tuleb detailplaneeringu puhul kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajalikkust ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punktis 2 on infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate tegevustena nimetatud ka elurajooni arendamist.

5.2 KSH vajalikkus otsustatakse lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumitest (detailplaneeringuga kavandatava tegevuse iseloomust ja sisust ning planeeringu elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast) ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

5.3 Detailplaneeringu ala olemasolevat olukorda ning üldplaneeringu kohast maakasutuse juhtotstarvet on kirjeldatud korralduse seletuskirja punktides 1 ja 2. Planeeritava maa-ala kohta ei ole varem kehtestatud detailplaneeringut.

6. Kaasnev keskkonnamõju ja eeldatav mõjutatav ala

6.1 Planeeringualale uute hoonete ehitamisega kaasnevad üldiselt tavapärased ehitamisega seonduvad mõjud, mille mõjuala ei ole eeldatavalt suur. Ehitusperioodil võivad mõjutatud olla planeeringuala ümbruses asuvad lähimad elamualad, kuna ehitustegevuse käigus esineb häiringutena müra, vibratsiooni ja õhusaastet nii ehitustöödest kui ehitusmasinate liikumisest. Seega tuleb arvestada ja jälgida, et ehitusaegsed müra- ja vibratsioonitasemed vastaksid kehtivatele normidele (sotsiaalministri 4. märtsi 2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ ning sotsiaalministri 17. mai 2002 määrus nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“).

6.2 Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmebaasi alusel ei paikne planeeringualal kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustiku alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada. Kuid planeeringuala laiemas ümbruskonnas esineb kaitsealuseid liike (rabakonn, veelendlane, pargi-nahkhiir ja põhja-nahkhiir ning kanakull) ning on fikseeritud kaitsealuste kimalaste toitumisala. Kuivõrd nende liikide elupaikadesse kavandatava tegevuse mõju eeldused (peamiselt lokaalsed ehk vahetu ehitusala) ei ulatu, siis ei ole võimalik prognoosida ka negatiivsete mõjude esinemist. Arvestades kimalastega seotud ohutegureid ja toitumisala ulatust ei ole kavandatava tegevuse elluviimisel mõju liikide soodsale seisundile. Täiendavalt tooks esile, et tulevikus peaksid nende liikide leiukohad jääma Merimetsa roheala (KLO5000024) laienduse sisse mis toetab täiendavalt elurikkuse soodsust.

6.3 Detailplaneeringualal ja ümbruskonnas ei ole pärandkultuuri objekte, maardlaid, maaparandussüsteeme ega ka ohtlike käitiseid või nende ohualasid. Kuid planeeringuala on kokkupuutes riiklikult tõrjutava Sosnovski karuputke (Heracleum sosnowskyi) kolooniaga HJR348. Kuna karuputk levib ja paljuneb kiirelt ning ohustab Eesti looduslikke kooslusi kui ka inimese tervist (mürgine, võib tekitada tugevaid tervisekahjustusi) siis enne pinnase tesaldamist peab veenduma, et sel viisil karuputke levilat ei suurendata.

6.4 Detailplaneeringuga hõlmataval alal on vähe kõrghaljastust, kuid detailplaneeringu koostamise käigus tehakse Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020 määruse nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord“ kohane haljastuse inventeerimine. Likvideeritav haljastus kompenseeritakse asendusistutustega vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021 määruse nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“ tingimustele. Ala planeerimisel tuleb eelkõige tähelepanu pöörata, et oleks tagatud üldplaneeringu kohane haljastuse protsent (minimaalselt 40% ning maapinnaga ühendatud haljastuse osakaal võimalikult kompaktsete aladena) ning ehitusprojekti koosseisus tuleb alale koostada maastikuarhitektuurne, sh haljastuse projekt ja projekteerimisse kaasata maastikuarhitekt.

6.5 Detailplaneeringu koostamise käigus tuleb läbi viia keskkonnaseisundi ülevaade ning reostusuuring, sest varem teostatud reostuuuringute käigus on tuvastatud planeeringualal ja planeeringuala vahetus läheduses jääkreostust. Reostusuuringu lähteülesanne tuleb kooskõlastada Tallinna Strateegiakeskuse ettevõtlusteenistuse ringmajanduse osakonnaga. Reostuse tuvastamisel tuleb lähtuda keskkonnaministri 28. juuni 2019 määrusest nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases”. Reostunud pinnas tuleb keskkonnaluba või kompleksluba omaval ettevõttel eemaldada ning anda utiliseerimiseks üle vastavat jäätmeluba või jäätmekäitluslitsentsi omavale ettevõttele. Kui võimalik reostus likvideeritakse enne ehitustööde algust nõuetekohaselt, ei kaasne planeeringu elluviimisel olulist mõju keskkonnale ega inimese tervisele.

6.6 Keskkonnaministri 30. juuli 2018 määruse nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ lisa kohaselt liigitub Tallinn kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetellu, mistõttu tuleb hoonete projekteerimisel lähtuda ning hoonete ehitamisel kasutada radoonikaitse meetmeid, juhindudes Eesti standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ ning teha vajadusel pinnaseõhu radoonitaseme mõõtmised, et tagada hoone ruumiõhu radoonisisalduse vastavus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28. veebruari 2019 määruse nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja

hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ nõuetele.

6.7 Maa-ameti mürakaardi alusel ei jää planeeringuala mürarikkasse piirkonda ning linnaliikluse müratasemed valdaval osal planeeringualast jäävad alla 45 db. Planeeringuala uushoonestamisel lisandub piirkonda ca 250 autot mis võib oluliselt suurendada piirkonna liikluskoormust ning sellega kaasnevat müra ja õhusaastet. Seetõttu tuleb detailplaneeringu koostamise käigus hinnata kavandatava tegevusega kaasnevat liikluse intensiivsuse suurenemist ning alal kujunevat müraolukorda. Mürauuringu koostamisel tuleb arvestada keskkonnaministri 3. oktoobri 2016 määrusega nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“ ning detailplaneeringu ala välisõhus levivad liiklusmüra tasemed ei tohi ületada keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid" lisas 1 toodud liiklusmüra normtasemeid.

6.8 Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardi alusel jääb planeeringuala kaitstud alale ehk põhjavesi on looduslikult väga hästi kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes. Ehitamise käigus tuleb järgida tavapäraseid töökorralduslikke meetmeid ja head ehitustava. Kõrgendatud tähelepanu tuleb pöörata ehitusseadmete ja masinate töökorras olekule ning võimalikule kütuse- ja õlilekete vältimisele. Sademevee käitlemisel tuleb lähtuda Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 otsusega nr 18 kinnitatud „Tallinna sademevee strateegia aastani 2030" tingimustest. Piirata sademevee juhtimist otse kanalisatsioonivõrku. Puhastelt kõvakattega pindadelt kogutud sademevesi tuleb juhtida sademeveekanalisatsiooni. Eesvoolu juhitava sademevee saastenäitajad peavad vastama keskkonnaministri 8. novembri 2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ §-de 5 ja 7 nõuetele. Ühiskanalisatsiooni juhitav sademevesi tuleb puhastada eelnevalt liiva-õlipüüduris ning ühiskanalisatsiooni juhitava sademevee reostusnäitajate piirväärtused peavad vastama Tallinna Linnavolikogu 15. juuni 2006 määrusele nr 37 „Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri“. Järgides eespool nimetatud meetmeid ei ole põhjust eeldada, et kavandatava tegevusega kaasneks olulist negatiivset mõju pinna- ja põhjavee kvaliteedile.

6.9 Haljasalale valguv sademevesi on soovitav immutada loomulikul viisil. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet juhib tähelepanu, et sademevee immutamisel kinnistul tuleb eelistada lahendusi, millega on võimalik vältida sademevee reostumist (veeseaduse § 129 lg 1). Veeseaduse tähenduses peab sademevee immutussügavus olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt vähemalt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest (keskkonnaministri määruse nr 61 § 7 lg 3). Kuna Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil puuduvad täpsed teadmised põhjavee taseme kohta planeeritavate tööde piirkonnas, siis tuleb läbi viia geoloogiline uuring, mille raames välja selgitada, kas planeeringuala geoloogilised tingimused vastavad seaduses toodud nõuetele.

6.10 Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke, kuid antud tegevuse puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Samuti kaasneb jäätmete teke hoonete kasutusperioodil, kuid ei ole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks põhjustada olulist keskkonnamõju. Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja Tallinna Linnavolikogu 9. märtsi 2023 määruse nr 3 „Tallinna jäätmehoolduseeskiri“ nõuetest.

6.11 Kuna kavandatav tegevus toimub kaugküttepiirkonnas siis soojusvarustus tuleb planeerida vastavalt Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2017 määruse nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus“ nõuetele.

6.12 Detailplaneeringu puhul ei ole olulisi seoseid keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Detailplaneering ei ole seotud ka Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega. Detailplaneeringuga ei kaasne piiriülest (st riigipiiriülest) mõju.

6.13 Kõikide arendustegevuste puhul tuleb arvestada peaministri 2. märtsi 2017 korraldusega nr 62 kinnitatud „Kliimamuutustega kohanemise arengukavaga aastani 2030“. Tuleb vältida suuri parklaid ja kõvakattega (asfalt) alasid, mis mõjutavad mikroklimaatilisi tingimusi (soojussaared). Kui detailplaneeringutes rakendatakse asjakohaseid leevendavaid meetmeid, võib eeldada, et olulist ebasoodsat mõju kavandatava tegevusega kaasnevalt kliimamuutustele oodata ei ole.

6.14 Eelnevat arvestades ei kaasne detailplaneeringu elluviimisel eeldatavasti olulisi keskkonnaprobleeme ega ohtu inimese tervisele ja keskkonnale. Detailplaneeringuga kavandatu elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole suur. Planeeringu elluviimisel kaasnev mõju piirneb peamiselt planeeringualaga ning mõjude iseloom on valdavalt ajutine, kui esinevad ehitusaegsed häiringud. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui peetakse kinni tööohutus- ja ettevaatusabinõudest ning kasutatakse töökorras seadmeid.

6.15 Lähtudes eelnevast ja KeHJS § 33 lõikes 5 nimetatud kriteeriumitest (sh mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus; oht inimese tervisele või keskkonnale; mõju suurus ja ruumiline ulatus, elanikkond; ala väärtus ja tundlikkus ning mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale), ei kavandata antud juhul detailplaneeringus tegevusi, mille elluviimisel võib kaasneda oluline keskkonnamõju. Keskkonnamõju kaalutlused on nimetatud korralduse eelnõu punktis 7.

6.16 Vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 küsis Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet Lammi tn 6 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu elluviimisega kaasneva KSH algatamise vajalikkuse üle otsustamisel seisukohta Keskkonnaametilt ja Terviseametilt, esitades neile detailplaneeringu algatamise korralduse eelnõu ja eelhinnangu.

6.17 Keskkonnaamet vastas ...

6.18 Terviseamet vastas ...

6.19 Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu, laekunud seisukohtade ja korralduse eelnõu punkti 7 kohaselt ei ole Lammi tn 6 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu koostamisel vajalik läbi viia keskkonnamõju strateegilist hindamist.

6.20 KSH algatamata jätmise otsusest teatatakse 14 päeva jooksul pärast korralduse vastuvõtmist Ametlikes Teadaannetes ja ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid. Samuti teavitatakse elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga asutusi, kellelt küsiti seisukohti KSH algatamise vajalikkuse üle otsustamisel.

1 Lääne-Nigula vallas Latika kinnistule (53101:001:0457) elamu arenduse DP kava (veekogu ehituskeeluvööndi

vähendamise taotlemise eelduse vajadusega) KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

Lammi tn 6 kinnistu (78401:101:6809) ja lähiala

detailplaneeringu kava keskkonnamõju strateegilise

hindamise eelhinnang

Eelhinnangu tellija (KSH menetluse

algatamise vajaduse üle otsustaja): Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet

Arendaja: Kodulahe OÜ

Töö koostaja: Alkranel OÜ

Projektijuht: Elar Põldvere

2023

2 Lammi tn 6 kinnistu (78401:101:6809) ja lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

Publitseerimise üldandmed:  Töö koostatud – 15.10.2023. a.

 Koostajad (Alkranel OÜ) - Elar Põldvere ja Kätlin Pitman.

 Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) – keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999.

3 Lammi tn 6 kinnistu (78401:101:6809) ja lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

Sisukord

Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk kavandatava tegevuse ja selle paikkonna

lühikirjeldus ................................................................................................................................ 5

2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra lühikirjeldus ........................................... 8

2.1. Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste ja muude arengudokumentide järgselt ........... 8

2.2. Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste

aspektide järgselt .................................................................................................................. 10

3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja ettepanekud edaspidiseks ning KSH

vajalikkuse määramine ............................................................................................................. 16

3.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavale

tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või

eraldatavatest vahenditest ..................................................................................................... 16

3.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit ......................................... 17

3.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse ............................................................................. 17

3.4. Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel ........................................................................................................................... 18

3.5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

(arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja

pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust) ............................. 18

3.5.1. Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale) .......................................................................................... 18

3.5.2. Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond) ...................................................................................................... 19

3.5.3. Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused (sh. oht

invasiivsetest võõrliikidest), kultuuripärand ja intensiivne maakasutus .......................... 20

3.5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale ............. 21

3.5.5. Piiriülene mõju ja katastroofid ........................................................................... 21

3.6. Eelhindamise kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes .................. 21

3.7. KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised ........................... 23

Kokkuvõte ................................................................................................................................ 25

Kasutatud allikad ...................................................................................................................... 26

4 Lammi tn 6 kinnistu (78401:101:6809) ja lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

Sissejuhatus

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu (edaspidi ka EH) objekt on

Tallinnas, Haabersti linnaosas, Lammi tn 6 kinnistu (78401:101:6809) ja lähiala

detailplaneering (DP) kava. Eesmärk on taotleda krundi jagamist ja ehitusõigust kuni 4

maapealse ja 1 maa-aluse korrusega korterelamute (8 tk.) ehitamiseks ning mh krundi ning selle

lähiala kasutamise tingimuste määramist. Hetkel sihtotstarbeta krundile kavandatakse äri- ja

elamumaa ning transpordimaa sihtotstarbeid. Samuti soovitakse lahendada arendusalaga

piirneva maaüksuse (Paldiski mnt 80b (78401:101:4609) sihtotstarbeta maa) kirde osas

piirkondlikku liikumistaristu paiknemine (ulatub Paldiski mnt 92 (78406:601:0066,

üldkasutatav maa) servaalani).

Eelhinnangu tellija on Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, arendaja on Kodulahe OÜ ja

eelhinnangu koostaja on Alkranel OÜ. Eelhinnangu koostamisel on lähtutud RUUM JA

MAASTIK OÜ poolt koostatud illustratiivsest materjalist (arhitektuurse kontseptsiooni ja

lahenduse eskiisversiooni on koostanud Molumba OÜ). Koostatavat eelhinnangut saab

eelkõige kohalik omavalitsus kasutada täiendava töövahendina detailplaneeringuga

seonduvates (detailplaneeringu algatamise üle otsustamine jm asjakohane) ja sellele eeldatavalt

järgnevates menetlusprotsessides. KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest

teavitamine toimub keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS)

§ 35 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjakohastelt asutustelt

(KeHJS § 33 lg 6), kui vastavad asutused (kavandatav tõenäoliselt puudutab vastava asutuse

huve või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu)

tuvastatakse.

Eelhinnangu koostamisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja

väljakujunenud õiguslikust praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on

tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:

 ületada mõjuala keskkonnataluvust;

 põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;

 seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Töö koostamisel on lähtutud muuhulgas järgmistest juhenditest:

 „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin

Kutsar, 2015; Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud);

 „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend” (Keskkonnaministeerium,

2017);

 „KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin Kutsar ja

Keskkonnaministeerium, 2018).

5 Lammi tn 6 kinnistu (78401:101:6809) ja lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk kavandatava

tegevuse ja selle paikkonna lühikirjeldus

Käesoleva KSH EH objekt on Harju maakonnas, Tallinnas, Haabersti linnaosas, Mustjõe

asumis, (Kodulahe kvartal), Lammi tn 6 kinnistu (78401:101:6809; joonis 1.1) ja lähiala (joonis

1.2) detailplaneeringu (DP) kava (DP046830). DP kava fookusala ehk Lammi tn 6 kinnistu

pindala on 14553 m² (100% sihtotstarbeta maa ehk 100% muu maa). Planeeringu kava

formuleerimise aluseks on mh 2023. a arhitektuurne kontseptsioon (vt joonis 1.3).

Joonis 1.1. Lammi tn 6 kinnistu asukoht Tallinnas (märgitud sinise joone ja kollase asukoha tähisega).

Alus: Maa-amet, 2023.

Joonis 1.2. Lammi tn 6 kinnistu kava ja selle lähiala (märgitud punase katkend joonega) Tallinnas (vt

ka joonis 1.1). Alus: Maa-amet, 2023.

6 Lammi tn 6 kinnistu (78401:101:6809) ja lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

Joonis 1.3. Planeeringu kava üheks aluseks olev arhitektuurne kontseptsioon (Molumba OÜ, 2023). Vt

ka https://arcovara.com/stroomi-ranna-lahistele-arendatud-minilinnaosa-viimane-vaba-krunt-leidis-

oma-nao/ (2023).

Detailplaneeringu algatamisettepaneku (DP046830) kohaselt on DP kava eesmärgiks jagada

krunt ja määrata sihtotstarbeta kinnistulele äri- ja elamumaa ning transpordimaa sihtotstarve

ning taotleda ehitusõigust hoonete ja taristu rajamiseks (vt ka joonis 1.4). Samuti soovitakse

lahendada arendusalaga piirneva maaüksuse (Paldiski mnt 80b (78401:101:4609) sihtotstarbeta

maa) kirde osas piirkondlikku liikumistaristu (kergliikluse võimaluste soodustamine, mere

suunal) paiknemine (ulatub Paldiski mnt 92 (78406:601:0066, üldkasutatav maa)) servaalani.

Lammi tn 6 maaüksusele kavandatud ehitada 8 uut hoonet (kõrgus ca 19 m) kuni 4 korrusega

(lisaks maa-alune korrus). Hoonete ehitusalune pindala on 5735 m2 (maa-all ca 8755 m2) ning

ligikaudne brutopindala 17865 m2. Kavandatud on 175 korterit, parkimine (parkimiskohtade

arv kokku ca 250) valdavalt maa-all. Hoonete vaheline telg on looduslikult mitmekesine

vaheala, kuhu sobituvad ka sadevee immutamiseks sobituvad vihmapeenrad. DP kavas on

tekkinud visioon ka hoonete katusehaljastuseks ja päiksepaneelide paigaldamiseks. Arendusala

haljastuse üldosakaal vähemalt 40% (hoonestustihedus ≤ 1,2). Tehnovõrkudega varustatus jm

nüansid (mh rattaparklad) lahendatakse detailplaneeringu koostamisel ehk planeeringu

algatamise puhul. Maa-ameti kaardirakenduse kohaselt on DP kava arenduspaikkonnas olemas

nii ühisvee kui ka ühiskanalisatsiooni, elektri ning kaugkütte võrk, st asjakohase tarisuga

liitumistingimused on teadaolevalt soodsad. Sõidukitega seotud liikluslahendused on

kavandatud lahendada Lammi tänava kaudu (ühendatud omakorda Lahepea tänavaga ja sealt nt

Tallinn - Paldiski põhimaanteega).

7 Lammi tn 6 kinnistu (78401:101:6809) ja lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

Joonis 1.4. Lammi tn 6 kinnistu ja lähiala DP kava visioon (RUUM JA MAASTIK OÜ, 2023).

8 Lammi tn 6 kinnistu (78401:101:6809) ja lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra lühikirjeldus

Peatüki koostamisel on arvestatud esimeses peatükis, juhendmaterjalides ning avalikult ja

erialaselt kasutatavates andmebaasides sisalduvat teavet. Andmebaasidena kasutatakse

peamiselt EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur (19.09.2023. a)) ja Maa-

ameti kaardirakendusi (2023).

Eelhinnangus käsitletav ala asub Tallinnas Haabersti linnaosas, kus oli kohaliku omavalitsuse

andmetel 2023. a juuni seisuga 50033 elanikku. Lammi tn 6 kinnistu paikneb Paldiski maantee

ja mere vahelisel alal Kodulahe kvartalis (vt ka Vt ka https://arcovara.com/stroomi-ranna-

lahistele-arendatud-minilinnaosa-viimane-vaba-krunt-leidis-oma-nao/ (2023)). Lammi tn 6

kinnistut ümbritseb põhjast ja idast transpordimaa, kagust ja lõunast elamumaa, läänest

sihtotstarbeta maa ning loodest segahoonestus- ja üldkasutatav maa (tabel 2.1). Ümbruskonna

osas võib avalike andmete alusel välja tuua veel järgnevat:

 Kagus - 160 m kaugusel lapsehoiuteenused, 450 m kaugusel Lääne-Tallinna keskhaigla

ja Meremeeste polikliinik (sh apteegid), 530 m kaugusel ühistranspordi peatus (Humala,

mõlema suunaline) ning 615 m kaugusel Tallinna Mustjõe Gümnaasium.

 Lõunas – 210 m kaugusel Sotsiaalkindlustusamet.

 Edelas - 340 m kaugusel ühistranspordi peatus (Mustjõe, mõlema suunaline).

Tabel 2.1. Kavandatava tegevuse (Lammi tn 6) alaga piirnevad katastriüksused.

Lähiaadress Katastri tunnus Maakasutuse sihtotstarve Pindala (m²)

Lammi tänav T5 78401:101:6810 Transpordimaa 100% 676

Lammi tänav T1 78401:101:3829 Transpordimaa 100% 3080

Lammi tänav T4 78401:101:0871 Transpordimaa 100% 230

Pagi tn 5 78401:101:0865 Elamumaa 100% 3616

Soodi tn 6 78401:101:1676 Elamumaa 100% 5444

Paldiski mnt 80b 78401:101:4609 Sihtotstarbeta maa 100% 136 810

Lammi tn 8 78401:101:6814 Elamumaa 95%; Ärimaa 5% 9518

Paldiski mnt 92 78406:601:0066 Üldkasutatav maa 100% 310 741

Alljärgnevalt on esitatud ülevaade peamistest (arvestades tegevuse iseloomu) ja

asjakohastest strateegilistest planeerimisdokumentidest või arengudokumentidest (ptk

2.1). Vastavale infole järgneb ka paikkonna muude ja käesoleval juhul asjakohaste

aspektide kirjelduste osa (ptk 2.2).

2.1. Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste ja muude arengudokumentide

järgselt

Harju maakonnaplaneeringus 2030+ (2018) on määratud üldised maakonna arengu

ruumilised põhimõtted. Maakonnaplaneering lähtub Üleriigilisest planeeringust Eesti 2030+

(2012), kus soovitatakse tõsta tihedalt asustatud aladel kompaktsust. Linnalise keskkonna

arendamise tingimustes on välja toodud, et hoonemaht ümbritsevas ruumis ei vastanduks

üldjuhul väljakujunenud linnaehituslikule ilmele ja oleks inim-mõõtmeline (soovituslikult kuni

neli korrust, üldjuhul orienteeritud tänavajoonele). Lammi tn 6 kinnistu jääb linnalise

asustusega ehk linnalise keskkonna alale.

Haabersti linnaosa üldplaneering (ÜP; 2017) lähtub mh Tallinna üldplaneeringust (2001).

2017. a määratud maakasutuse juhtotstarbed on näidatud joonisel 2.1. Selle järgi asub Lammi

tn 6 kinnistu korterelamute alal. Hoonestustihedus 1,2 ja hoonete korruselisus 5 (maapealne)

9 Lammi tn 6 kinnistu (78401:101:6809) ja lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

ning haljastuse osakaal minimaalselt 40%. Hoonete kõrguspiirangud johtuvad mh Tallinna

vanalinna muinsuskaitselise osa vaatekoridoride (muinsuskaitseobjekti piiranguvöönd) avatuse

tagamise tingimustest. Kinnistust läände ja põhja jääb Mustjõe roheala, mis on Tallinna piires

lindudele oluline pesitsus- ja rändepeatuspaik. Seetõttu mh säilitada 100–200 m laiune

rannaäärne roostik, mis laieneb lääne suunas ning ulatub Paldiski maanteeni. Lisaks

looduslikele eripäradele võib esile tuua, et Pelguranna tn, Paldiski mnt, Mustjõe ja Kopli lahe

vahelisele alale oli jäetud võimalus ka alalise lõbustuspargi kavandamiseks (joonisel 2.1

piirkond „eriotstarbeline roheala“). Lõbustuspargi osas nähtub, et Tallinna planeeringute

registri alusel idee (mh planeeringu algatamise taotlemine) on alguse saanud 2010. a ja 2020. a

menetlus (DP034860) lõpetatud ilma planeeringu protsessita.

Joonis 2.1. DP kava arendusala suhestumine Haabersti maakasutusega (vaskalul) ja roheliste aladega

(pahemal). Alus: Haabersti linnaosa üldplaneering, 2017 (põhikaardid 1. ja 2.; täiendanud: RUUM JA

MAASTIK OÜ, 2023).

Haabersti linnaosa üldplaneeringus ei ole vastava DP kava ala osas otsest viidet, et vastavat

maa-ala käsitletud kui radooniohtlikku ala, kus tuleb võtta standardi EVS 840:2009

„Radooniohutu hoone projekteerimine” kohaselt kasutusele abinõud, et vältida radooni

sattumist hoonetesse. Samas on määratletud, et paikkonnas (Mustajõe asum) tuleb enne

projekteerimiste alustamist teha pinnasereostuse uuringud, mille alusel määratakse igakordselt

võimaliku reostuse ulatus ja selle kõrvaldamise vajadus (elukondliku maakasutuse

võimaldamiseks). Pinnase reostuse ja radooni ohu esinemise osas on täiendavat infot esitatud

ka ptk 2.2.

Ptk 1 nähtub juba, et DP kava arenduspaikkonnas on olemas nii ühisvee kui ka

ühiskanalisatsiooni ning kaugkütte võrk. Täiendavalt võib esile tuua, et ühisvee ja

10 Lammi tn 6 kinnistu (78401:101:6809) ja lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

ühiskanalisatsiooni ning sademe võrkude haldust ja arendust katab ka Tallinna linna

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2034 (2023). 2023. a

dokument toetab ka juba 2012. a strateegiadokumendist Tallinna sademevee strateegia

aastani 2030 nähtuvaid põhimõtteid – soosida katustelt formeeruva sadevee kogumist

kastmisveeks ning edendada katusehaljastust.

Täiendavalt saab siinkohal välja tuua, et peale üldplaneeringu kehtestamist on DP kava ala

piirkonnas toimunud alljärgnev planeerimistegevus:

1. Paldiski mnt 74 kinnistu ja lähiala DP (DP039990; kehtestatud 05.02.20. a) – Lammi tn

6 põhjasuunas. Eesmärk ehitusõiguse määramine ühe maa-aluse ja kuni nelja maapealse

korrusega äripindadega korterelamu ja ühe ühekorruselise paviljoni ehitamiseks. Ellu

viidud.

2. Riigimaa 104 kinnistu ja lähiala DP (DP042700; kehtestatud 10.06.20. a) – Lammi tn 6

kirdesuunas. Eesmärk ühe maa-aluse ja kuni 4-korruselise äriruumidega korterelamute

ehitusõigus. Ellu viidud.

3. Soodi tn 6 kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP046050; menetluses) – Lammi tn 6

lõunasuunas. Eesmärk jagada Soodi tn 6 elamumaa ja üldkasutatava maa sihtotstarbega

krundiks.

Tallinna Rattastrateegia 2018-2028 (2017) soovitab rajada elamutes 1 ratta parkimiskoht 50

m2 hoone suletud brutopinna kohta (miinimum 1 korteri kohta), äripindadel 1 ratta parkimis-

koht 100 m2 hoone suletud brutopinna kohta (miinimum 1 koht 8 töötaja kohta). Rattaparklad

paigutada sissepääsude lähedal, maksimaalselt 50 m kaugusele sissepääsust (tänavatasapinnal).

Rattakasutuse soosimisega kaasnevad positiivsed keskkonna-, majandus-, sotsiaalsed ja

kultuurilised mõjud.

Tallinn 2035 Arengustrateegia (2020) tõukub mh dokumendist Tallinna

keskkonnastrateegia aastani 2030 (2013), mille abil sooviti sh parandada linna

keskkonnaseisundit ning tõsta elanike keskkonnateadlikkust. 2020. a arengustrateegial on 6

strateegilist sihti: sõbralik linnaruum, loov maailmalinn, terve Tallinn liigub, roheline pööre,

heatahtlik kogukond ja kodu, mis algab tänavast. Dokumentatsioon soosib kuni

neljakorruseliste eluhoonete kavandamist, koos maa-aluste parkimiskorrustega. Eelistatult

tänava tasandil võiksid asuda ka mugavad rataste, lapsekärude ja muude kergliiklusvahendite

hoiupaigad.

Kliimaneutraalne Tallinn. Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega

kohanemise kava 2030 (2021) seab mh eesmärgi välja töötada kogukondlike

taastuvenergiaühistute mudel, edendada rattaliiklust ning parandada ühistranspordi

ligipääsetavust. Kliimariskide mõju leevendamiseks tuleb mh eelistada maa-aluseid parklaid

ning rakendada rohekatuste kontseptsioone. Rohekatuste eeliseid on kirjeldatud mh

dokumendis Tallinna haljastu tegevuskava aastateks 2013–2025 (2013). Näiteks on esile

toodud, et katusehaljastus aitab optimeerida ära juhitavat sademevee hulka ning sellega on

võimalik luua elupaigad mitmekesisele faunale ämblike ja putukate näol, mis omakorda toetab

ka lindude elukvaliteeti.

2.2. Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas kontekstis

asjakohaste aspektide järgselt

Tallinn asub Soome lahe lõunakaldal rannikumadaliku ja Harju lavamaa ning neid eraldava

Põhja-Eesti paekalda alal. Käesolev arendusala asub Kopli lahe kaguranniku

11 Lammi tn 6 kinnistu (78401:101:6809) ja lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

merekuhjetasandikul, Lilleküla mattunud ürgoru kohal (Vili, 2005). Maa-ameti 2023. a järgselt

pinnakatte paksus ca 80 m vastavas tsoonis. Orud (regioonis 4 tk kokku) on täitunud jääaja

moreeni, glatsiofluviaalse liiva ja kruusa ning jääjärvelise savi ja mereliivaga (Tallinna linna

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2034, 2023). Maa-ameti

(2023) järgselt on arendusala aluspõhjaline põhjavesi kaitstud alal (1:50 000 kaardistuse alusel).

Ptk 2.1 kirjeldatud linnaosa üldplaneeringust (2017) nähtus mh järgnevat - kui Tallinna

radooniriski kaart (2015) ei näita pinnase radoonisisaldust piisavalt täpselt, tuleb

konkreetse piirkonna radoonisisalduse määramiseks teha kogu planeeringuala hõlmav

radooniuuring. Käesolevas eelhinnangus on kasutatud nüüdseks uuemaid riiklike andmeid

ning Eesti pinnase radooniriski kaardi (Eesti Geoloogiateenistus, 2020) kohaselt on piirkonnas

pinnase õhu interpoleeritud Rn-risk 10–30 kBq/m³. Vastavalt standardile „Juhised

radoonikaitse meetmete kasutamiseks“ (EVS 840:2017) jaotatakse pinnaseõhu Rn-sisalduse

alusel Eesti pinnas Rn-riski tasemelt madalaks (< 10 kBq/m³), normaalseks (10‒50 kBq/m³),

kõrgeks (50–250 kBq/m³) ja eriti kõrgeks (> 250 kBq/m³). Vastavalt dokumendile „Paldiski

mnt 70, Tallinn kinnistul radoonitaseme määramine maapinnas ning radooniohtlikkuse

hinnang“ (2013) oli 4 mõõtepunktist kahes pinnaseõhu Rn-sisaldus normaalne ja kahes kõrge

(ehk üle 50 kBq/m³), mõlemad punktid ca 40 m kaugusel kagus (DP kava alast). Vahetult

eelpool mainitud töös soovitati järgnevat:

 hoonete ehitusel kasutada radoonitõkestus süsteeme radoonikaevusid ning radoonikilet;

 kõik kommunikatsioonide läbiviigud hoolikalt hermetiseerida;

 lisaks nõuetele vastav ventilatsioon hoones.

DP kava ala lähedal (ca 50 m kaugusel loodes) on tehtud ka uuring „Radoonitaseme mõõtmise

raportis Paldiski mnt 74“ (2016). Mõõdeti 3 kohas pinnaseõhu Rn-sisaldust järgnevalt: 46

kBq/m³; 49 kBq/m³; 45 kBq/m³. Seega nende andmete kohasel jääb Rn-sisaldus normaalse

ülemise piiri lähedale (ehk alla 50 kBq/m³). Vahetult eelpool mainitud töös soovitati järgnevat:

 tagada korralik ehituskvaliteet, kasutada vähese poorsusega tihedat betooni või

ehitusmaterjale hoone vundamendi ehitamisel;

 kasutada vundamendi katmisel bituumeni põhiseid isolatsioonimaterjale;

 tagada esimesel korrusel korralik ventilatsioon.

Ptk 2.1 esitatud linnaosa üldplaneeringust (2017) johtus, et piirkonna arendustegevuste

korral tuleb analüüsida pinnase reostusohtlikkust. Nimetatud seetõttu, et Pelguranna tn-st

edelasse jääb kunagine ca 0,5x0,5 km suurune prügila (rajatud looduslikult madalamasse lohku

(soostunud ala)). Täitepinnase paksus ulatub endise prügila keskosas üle 5,6 m, suuremal osal

jääb paksus vahemikku 2-4 m, kuid kaguosas on täite paksus 0,3-1,5 m. Täite alla jääb,

meretekkeline peenliiv (Vili, 2005). „Mustjõe-Merimetsa objekti keskkonnahinnang“ (aruanne

nr. 32916) antakse soovitus kõrgemate hoonete puhul kasutada üle 10 m pikkuseid vaiu (Vili,

2005). Tallinna mereranna detailplaneerimine (Koplist Rocca al mareni; aruanne nr. 6113) on

antud ka vaiade kandevõime (Lind ja Saks, 1972) toonane hinnang.

Töös „Mustjõe-Merimetsa objekti keskkonnahinnang“ (aruanne nr. 32916) mõõdeti

pinnasereostust 25 punktis. Selle uuringu kohaselt oli Kodulahe kvartalis elutsooni

kriteeriumite kohaselt naftasaadustega reostunud suurem osa vana prügila maa-alast, kusjuures

selle keskosas esines isegi tööstustsooni piirarvu ületav pinnasereostus (S. Vili, 2005). Lammi

tn 6 kinnistu ja lähiala DP kava alale ja lähedusse jäävad mõõtepunktid PA7, PA8, PA10, PA11.

Neis oli nafta produktidega reostus vastavalt 1500 mg/kg; 1380 mg/kg; 1045 mg/kg; 2795

mg/kg, vastav elutsooni piirväärtus on 500 mg/kg. Mõõdeti ka Cu, Ni, Cr, Pb, Cd, Hg sisaldusi.

Probleeme oli ka plii (Pb) ja raskemetallide (Cd ja Cu) sisaldusega pinnases, kuid mitte

12 Lammi tn 6 kinnistu (78401:101:6809) ja lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

punktides PA8, PA10, PA11. Aruandes anti soovitus naftasaaduste sisaldust edaspidi

täpsustada.

Uuringus „Tallinn Paldiski mnt 70c keskkonnaseisundi ülevaatus reostuse uuring“ (2013)

kohaselt uuriti pinnasereostust 3 punktis, millest lähim ca 30 m kaugusel kagus (DP kava alast).

Kõigist puuraukudest võeti 1…1,5 m sügavuselt (enamasti täitepinnasest) pinnaseproovid, kust

määrati naftasaaduste ja 6 raskmetalli (Cd, Cr, Cu, Hg, Ni ja Pb) sisaldused. Keskmises

mõõtepunktis oli naftasaaduseid üle piirarvu (5 korda kõrgem) ja kahes punktis (kaugemas) oli

kloriidi üle joogivee piirväärtuse st. pinnasevesi soolane. Pinnasevesi (pinnakattesetetes

sisalduv vabapinnaline vesi) on krundi keskosas lumeladestamisplatsil, eeldatavasti veel

aastakümneid, soolane. Sellega tuleb arvestada hoonete vundamendikonstruktsioonide ja maa-

aluste tehnovõrkude rajamisel (suur korrosioonioht).

Uuringu „Paldiski mnt 78, Paldiski mnt 78a, Paldiski mnt 78b ja Riigimaa 104 reostusuuring“

(2014) mõõdeti pinnase reostust 5 mõõtepunktis. Lähim mõõtepunkt oli PA16, mis asub Lammi

tn 6 kinnistust ca 70 m kaugusel idas. Reostusuuringu kohaselt oli 3 mõõtepunktis

naftasaadused üle elamumaa piirarvu. Alal ületati puuraugus PA 20 elamumaa piirarvu

naftasaaduste osas ca kolm korda, teistes (PA 16 ja PA 18) vähem. Samas jäävad Cd, Pb ja Cu

tulemused väiksemaks ka sihtarvust. Puuraukudes PA 17 ja PA 19, mis samuti jäävad uuringu

planeeringualale, ülenormatiivset reostust ühegi uuritud saasteaine osas ei leitud.

Uuringus „Tallinnas Riigimaa 104 kinnistu ja lähiala täiendavad reostusuuringud“ (2018) võeti

proove 6 mõõtepunktis. Reostusuuringu kohaselt oli mõõdetud 4 punktist kahes naftasaaduste

sisaldus üle tööstusmaa piirarvu. Mõõdeti ka kaadmiumi, plii, vase, tsingi, nikli sisaldust,

millest vaid ühes mõõtepunktis oli plii üle elamumaa piirarvu. Töös on leitud, et reostuse

likvideerimine on otstarbekas teostada ehitustööde käigus.

Uuringus „Tallinnas Paldiski mnt 74 kinnistu ja lähiala detailplaneering täiendav pinnase

reostusuuring“ (2018) kohaselt oli eelnevalt 2016 a. tehtud mõõtmised 3 punktis (lähim ca 30

m kaugusel loodes (DP kava alast)), millest ühes oli naftasaaduste sisaldus elamumaa piirarvust

suurem (kaugem mõõtepunkt). Samas kaadmiumi, vase ja plii sisaldused ei ületanud elamumaa

piirarvu. Reostus uuringut korrati 2018 a. kahes mõõtepunktis, kummaski ei olnud

naftasaadused üle normi, aga ühes mõõtepunktis oli vaske ja tsingi sisaldus üle elamumaa

piirarvu. Töös on leitud, et reostuse likvideerimine on otstarbekas teostada nõuete kohaselt

ehitustööde käigus. Kui kaevetööde käigus avatakse nähtavate reostustunnustega (lõhn,

tumenenud pinnas) pinnasekiht, tuleb kindlaks teha reostuse olemus ja ulatus ning see

eemaldada ja nõuetekohaselt käidelda.

Lammi tn 6 kinnistu ja selle lähiala DP kava ala asub Kopli lahe ääres (kergliiklustee

(avalikult kasutatav) kavandamisala ca > 100 m kaugusel). Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe

rannikuvesi on Maa-ameti (2023) andmetel halvas seisus. Lääne-Eesti vesikonna

veemajanduskava 2022-2027 (2022) alusel on survefaktoriteks eutrofeerumine (toitained), alla

2000 ie reoveepuhastid ja muud (kaevandused/karjäärid, sadamad) heitveelasud. Mere lähedus

toob piirkonda ka üleujutusohu, samas on DP kava ala põhimõtteliselt sellest ohutsoonist väljas

(vt joonis 2.2). DP kava ala jääb samas rannaga seotud piiranguvöönditesse (tulenevad LKS ja

VeeS), mis konkreetsel juhul samas kavandava tegevusega konflikte ei tekita (vt joonis 2.3).

DP kava ala ümbruskonna (ca 200 m) osas saab veel esile tuua mh seda, et sellel alal ei ole

pärandkultuuri objekte, maardlaid, maaparandussüsteeme ega ka ohtlike käitiseid või

nende ohualasid. Lammi tn 6 kinnistu ei asu strateegiliste mürakaartide (Maa-amet, 2023)

13 Lammi tn 6 kinnistu (78401:101:6809) ja lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

alusel ka märkimisväärse müratasemega piirkonnas ning seda nii lennuliikluse,

maanteeliikluse, raudtee ja tänava ning tööstusmüra kontekstis. Hinnangu andmisel on lähtutud

sellest, et Haabersti linnaosa üldplaneeringu alusel on tegemist II kategooriaga st. elamumaa-

alaga (rakenduvad piirväärtused). Samas kuna alale on kavandatud ka äri funktsioon, siis võiks

seda ala käsitleda III kategooriana st. keskuse maa-alana (vt täpsemalt keskkonnaministri

16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1).

Joonis 2.2. Üleujutusohud seostatud Lammi tn 6 ja selle lähiala DP kava alaga (märgitud punase katkend

joonega). Aluskaart: Maa-amet, 2023.

Joonis 2.3. DP kava ala (märgitud punase katkend joonega) jääb mererannaga seotud

piiranguvöönditesse (tulenevad LKS ja VeeS). Alus: Maa-amet, 2023.

14 Lammi tn 6 kinnistu (78401:101:6809) ja lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

Maa-ameti (2023) ja EELIS (19.09.2023. a) alusel on DP kava alal ja selle ümbruskonnast

asjakohane esile tuua alljärgnevaid teemasid. DP kava alast ca 220 m kaugusel kirdes on

Merimetsa roheala kaitseala (KLO5000024; kohaliku omavalitsuse kaitsealune objekt).

Kaitseala kaitse-eesmärk on (vt ka - https://register.keskkonnaportaal.ee/register/protected-

nature-object/9175339 (2023)):

 väärtusliku maastiku kaitse;

 kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse;

 virgestusvõimaluste säilitamine ja parandamine.

DP kava ala järgne võimalik kergliiklustee (mere suunaline) on kokkupuutes riiklikult

tõrjutavate Sosnovski karuputkega (Heracleum sosnowskyi) - koloonia HJR348 (joonis 2.4;

käsitsi mürgitamine, kaevamine; raskusaste 4 (hääbuv)), lähikonnas veel kolooniad HA302

(käsitsi mürgitamine; raskusaste 2 (keskmine)), HA301 (käsitsi mürgitamine; raskusaste on 2

(keskmine)), HA072 (käsitsi mürgitamine; raskusaste on 2 (keskmine)). Sosnovski karuputk on

ohtlik invasiivne võõrliik. Karuputk levib ja paljuneb kiirelt, mistõttu on ohus Eesti looduslikud

kooslused ning ka inimeste tervis (mürgine, võib tekitada tugevaid tervisekahjustusi). Üks

peamisi viise, kuidas karuputk võib levida, on pinnase teisaldamine, ilma eelnevalt karuputke

eemaldamata. Putke tõrje riiklikust korraldusest (2023. a) vt ka siit -

https://keskkonnaamet.ee/elusloodus-looduskaitse/voorliigid/karuputk-ja-selle-ohjamine.

Joonis 2.4. Lammi tn 6 kinnistu ja selle lähiala DP kava ala (märgitud punase katkend joonega) ning

karuputke kolooniad (oranž tähistus) ümbruskonnas. Alus: Maa-amet, 2023.

DP kava alale ulatub ka ümbruskonnas laiuv (põhja, lõuna ja läänesuunal) kimalaste (9 liiki; III

looduskaitsekategooria) leiukoht (toitumisala). Dokumendist Eesti kimalased

(Põllumajandusuuringute Keskus, 2012) nähtub, et enamik neist ei ole inimasustust pelgavad.

Kimalased on üheaastase elutsükliga. Talvituvad (augustis, hiljemalt septembrist) noored

paaritunud emasisendid. Talvitutakse nt mullas või lehekihi all, puujuurte vahel,

müüriõõnsustes, kõdupuidus. Ärgates hakkavad pesa rajama (hiljemalt aprillis). Avamaa liigid

eelistavad nt niite, puisniite ja ka aedasid. Kimalastele meeldivad taimed on nt ristikud, aru- ja

15 Lammi tn 6 kinnistu (78401:101:6809) ja lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

põldjumikas, harilik härghein, ussikeel, põdrakanep, liht-naistepuna, harilik hiirehernes, harilik

nõiahammas, äiatar, põldohakas. Lennuraadius pesast on 500 m kuni 2 km. Suuremad

ohutegurid - põllumajanduse intensiivistumine koos maakasutuse muutustega ehk sobivate elu-

ja pesitsuspaikade ning toiduressursi kadumine.

DP kava ala ümbruskonnas on esindatud veel:

 Ca 90 m läänesuunal;

o rabakonn (Rana arvalis; III looduskaitsekategooria) leiukoht (KLO9114403).

o veelendlane, pargi-nahkhiir ja põhja-nahkhiir (Myotis daubentonii, Pipistrellus

nathusii ja Eptesicus nilssonii; II looduskaitsekategooria) leiukoht, toitumisala

(KLO9123294, KLO9123293 ja KLO9116303).

 Ca 140 m idasuunal - kanakull (Accipiter gentilis) leiukoht.

Täiendavalt saab siinkohal esile tuua, et DP kava alal ega selle kontaktsoonis (ca 200 m)

ei ole Natura 2000 linnu- ega loodusalasid. Lammi tn 6 kinnistu ja selle lähiala DP kava ala

ümbritseb (joonis 2.5) läänest, põhjast ja idast projekteeritav (kohaliku omavalitsuse poolt)

kaitseobjekt Merimetsa kaitseala (EELIS kood -1881994448). Merimetsa roheala

(KLO5000024) välispiiride laiendamise menetluse alustamiseks on Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalamet saatnud 22.02.2023. a kirja nr 10-21/365 – 1 Keskkonnaagentuurile. DP kava

alaga seotud võimalik kergliiklustee (mere suunaline) ulatub ka vastavale alale.

Joonis 2.5. Lammi tn 6 kinnistu ja selle lähiala DP kava ala (märgitud punase katkend joonega)

suhestumine projekteeritava kaitseobjektiga Merimetsa kaitseala. Alus: Maa-amet, 2023.

16 Lammi tn 6 kinnistu (78401:101:6809) ja lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja

ettepanekud edaspidiseks ning KSH vajalikkuse määramine

Peatükk (edaspidi ptk) on jaotatud erinevateks alamosadeks lihtsustamaks info menetlemist.

Alljärgnevad ptk-d näitavad, kas ja millised faktorid võivad oluliseks kujuneda KSH

algatamisel või mitte algatamisel.

Eelhinnangu koostamisel ehk planeerimisdokumendi kava mõjude kaalutlemisel arvestatakse

(alus: KeHJS § 33 lg 3-5 ning Kutsar, 2015/2018) järgnevaid aspekte:

1. missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele

tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või

eraldatavatest vahenditest;

2. missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit;

3. strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse;

4. strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel;

5. strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

(arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja

pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust);

5.1. mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale);

5.2. mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond);

5.3. mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused (sh. oht

invasiivsetest võõrliikidest), kultuuripärand ja intensiivne maakasutus;

5.4. mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale;

5.5. piiriülene mõju ja katastroofid.

Alljärgnevates peatükkides (3.1-3.5) on eelnevalt esitatud loetelu täpsemalt lahti kirjutatud. Ptk

3.6 sisaldab veel täiendavat kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes. Ptk 3.7

võtab kokku KSH vajalikkuse lõpphinnangu (käesoleva töö põhjal) ja annab suuniseid lõpliku

KSH otsuse (algatada või mitte) eelnõu osas seisukohtade küsimiseks.

3.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse

kavandatavale tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja

elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest

Ptk 1 ja 2 alusel paikneb DP kava ala Tallinnas, Haabersti linnaosas, Mustjõe asumis (Kodulahe

kvartal), Lammi tn 6 kinnistu (78401:101:6809) ja selle lähialal. Lammi tn 6 kinnistut

ümbritsevad loodest, põhjast, kirdest, idast ja kagust elamud (vähesel määral äri otstarve) ja

nendeni viivad teed. Läände jääb sihtotstarbeta maa. Kvartali ümber läänest, põhjast ja idast on

kavandatud (nö rohevööndisse) projekteeritav Merimetsa kaitseala laiendus (vt ptk 2.2). Seega

jääb kavandatav tegevus nii elamumaa kui ka ärimaa piirkonda, mis läheb kokku ptk. 1

kirjeldatud tegevusega, mis hõlmab nii äri- kui ka elamumana maa-ala kasutamise kavandamist.

DP kavaga kavandatud tegevus läheb kokku Harju maakonnaplaneeringus (2018) toodud

järgneva soovitusega, et hoonemaht ümbritsevas ruumis ei vastanduks üldjuhul väljakujunenud

17 Lammi tn 6 kinnistu (78401:101:6809) ja lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

linnaehituslikule ilmele ja oleks inim-mõõtmeline. Ptk 1 kirjeldatud kava arvestab Haabersti

linnaosa üldplaneeringut (ÜP; 2017 (juhindub ka Tallinna üldplaneeringust (2001))), kus on

vastav ala määratud korruselamute (kuni 5 korrust) alaks. Ptk 1 kirjeldatud kava kohaselt

arvestatakse sidususega rohealadega (mh kergliiklustee kavandamine (mere suunas),

nõuetekohase haljastuse protsendi täitmine ning täiendava katusehaljastuse kavandamine).

DP kavaga kavandatava ja paikkonna kirjeldusi arvestades ei saa järeldada, et tegemist oleks

arendusega, mis vajaks ebaproportsionaalseid vahendeid planeeritava elluviimiseks või

haldamiseks. Piirkonna teiste arenduste elluviimisel on läbi viidud asjakohased uuringud

(tulenevalt jääkreostusest) ja nende alusel ka arendused ellu viidud, ilma komplikatsioonideta.

Seega ei ole ka nt finantsvahendid tegevuse korrektseks elluviimiseks teadaolevalt takistavaks

teguriks.

3.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi

strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise

tasandit

DP kava maakasutuslikud eesmärgid järgivad maakonnaplaneeringu ja linnaosa ÜP

põhimõttelisi arengusuundi, toetades nii linna terviklikku ja mitte nö laiali valguvat arengut.

Kavandatava tegevuse iseloomu ja paiknemist arvestades ei takistata teiste ümbruskonna

kinnistute senist maakasutust ega looda eeldusi olulise negatiivse olustiku tekkeks.

Seoseid planeeritava tegevuse ja strateegiliste planeerimisdokumentide vahel on arvestatud ka

juba ptk 3.1 esitatud teabes. Teadaolevalt puuduvad sellised strateegilised kavad (mh

arengudokumendid), mille elluviimist kavandatav tegevus võiks eelkõige negatiivselt

mõjutada. DP kava loob selle edasisel võimalikul menetlusel (üldplaneeringu järgse DP

menetlusena) juriidiliselt korrektsed seosed ka kõrgemate strateegiliste

dokumentidega/arengudokumentidega (vt ptk 2.1; mh nende korraliseks üle vaatamiseks või

tulevaseks ajakohastamiseks (asjakohane sisend)) ning võimaldab menetleda tegevuse

elluviimiseks vajalikke tegevuslubasid piisava täpsusastmega.

3.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus

keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse

Detailplaneeringu kava edasine menetlus (DP algatamise järgselt) on eelnevate alampeatükkide

alusel asjakohane vastavas kohas (mh johtuvalt ka ptk 2.1 kirjeldatud seostest ÜP

maakasutuslike eesmärkidega). DP menetlustasandi puhul puuduvad olulised seosed

keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse, juhindudes ka alljärgnevast

teabest.

DP protsessi tasandit arvestades ei ole DP kava või sellele järgneda võiv DP menetlus otseseks

vahendiks nt riiklike keskkonnakaalutluste muutmisel. Samas arvestaks planeerimise protsess

(DP menetluse algatamisel) riiklike normatiividega, mis tulenevad keskkonnakaalutlustest. DP

edasise menetluse käik võimaldab mh tulevikus vastavaid teisi kavasid või dokumente

ajakohastada teemakohase (tegevuse toimimine vastavas asupaigas) teabega (nt vastavate

materjalide korraliste ülevaatuste perioodidel). See tähendab, et näiteks kõrgemates

strateegilistes dokumentides on võimalik lähtuda tulevaste otsuste tegemisel (sh

keskkonnakaalutluste edasisel integreerimisel) aktuaalsest teabest ja/või situatsioonist.

18 Lammi tn 6 kinnistu (78401:101:6809) ja lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

3.4. Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega

seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste

õigusaktide nõuete ülevõtmisel

Alampeatüki pealkirjast lähtuvalt – vastava võimaliku DP menetlus ei ole otseselt seotud

jäätmekäitluse või veekaitsega ega Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisega. Küll aga peab arvestama ja ka arvestab (läbi õiguslikult paika pandud DP

koostamisprotsessi) käesolev DP protsess (DP menetluse algatamisel) riiklike normatiividega

(kujundatud tulenevalt EL nõuetest), toetudes sh ptk 1 ja 2 ning Eesti riigi õigusaktide

regulatsioonile ja raamistikule.

3.5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud

keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust

ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust

ning õnnetuste esinemise võimalikkust)

Käesolev peatükk jaotub omakorda viieks alampeatükiks.

3.5.1. Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale)

Kavandatava tegevuse tulemusel muutuks senine maakasutus ning maastikuilme. Käesoleval

hetkel on alal (sihtotstarbeta maa) tühermaa, mis samas on osaks arendatavast Kodulahe

kvartalist (vt ka Vt ka https://arcovara.com/stroomi-ranna-lahistele-arendatud-minilinnaosa-

viimane-vaba-krunt-leidis-oma-nao/ (2023)). Arvestades arendusala ümbritsevat maakasutust,

siis ei ole maastikuilme muutust võimalik pidada paikkonda mitte sobivaks. Sh planeeritavat

maakasutust on ette näinud ehk võimaldanud ka Haabersti linnaosa üldplaneering. Toetudes ptk

2.1, 2.2, 3.1 ja 3.2, siis elu- ja ärifunktsioone kandvata hoonete kavandamine vastavas asukohas

ja viisil (maa-aluse parklaga, maksimeerides haljastatavat pinda) on soositud.

Paikonna mullastik on tehnogeenne ehk pigem mitte looduslik (sh täitepinnasega). Ala on

tehniliselt sobiv vastavasisulise arendustegevuse elluviimiseks ning ökosüsteemi (muld/pinnas)

lokaalne häirimine (esmajärjekorras ehitus) ei põhjusta tegevuse ümbruskonnas pöördumatuid

muutusi (mh niiskusrežiimis). Vajadusel tuleks kaaluda eemaldatud pinnase nõuete kohast

käitlemist, kuna on tegemist võib olla reostunud pinnasega (reostusuuring on ka selle kvartali

arenduse lõpufaasis asjakohaseks tingimuseks, vt ptk 2.1, 2.2, 3.1 ning uuringu meede ptk

3.5.2). Radooniohu temaatikat on samuti puudutatud ptk 3.5.2. Võõrliikide tõrje temaatika

seondub ka pinnasega, vastav meede aga ptk 3.5.3. Kui uue haljastuse loomise käigus tuuakse

hea kvaliteediga kasvupinnast kavandatud tegevuse alale, siis võiks pidada toimuvat

piirkonnale positiivseks. Siinkohal on arvesse võetud ka asjaolu, et veestiku (veekogud)

ökoloogilise mõjutamise oht puudub, lähtudes tegevuse sisust, kuna hoone püstitamine ei

põhjusta eutrofeerumist ning DP kava ala jääb põhimõtteliselt üleujutus alast välja (va väike

osa kergliiklusteest). Ranna piiranguvööndis ei kavandata LKS alusel keelatud tegevusi. Samuti

ei ohustataks ka põhjavett (mh ehituse järgse kasutusperioodi ajal), tulenevalt juba ka

tiheasustusalal kasutuses olevast infrastruktuurist, geoloogilisest situatsioonist ning varasemalt

läbi viidud reostusuuringute (vt ptk 2) tulemustest. Eelnevalt nimetatud aspektide osas on

juhindutud ka ptk 2 ja 3.5.3 ja 3.5.4 nähtuvast teabest.

19 Lammi tn 6 kinnistu (78401:101:6809) ja lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

Vastavas asupaigas teadaolev arendus ei oma täiendavaid negatiivseid mõjusid paikkonna

õhule ja kliimale. Tiheasustuse ala maakasutuse efektiivsemaks muutmisel (võimaldab

minimeerida ka liikumisvajadus) jälgitakse samas haljastatud alade osatähtsuse parameetreid

ning ptk 1 esitatud lahendus on mh positiivsete mõjueeldustega lokaalsele kliimale

(minimeerides mh soojussaarte tekke ohte). Liiklemistaristu, mis mõeldud laiema

kliimamuutuste ohu minimeerimise toetamiseks, osas on seatud meede ptk 3.5.2. Teadaolevad

võimalikud küttelahendused on piirkonda sobivad. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise

negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.

3.5.2. Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond)

Ptk 1, 2 ka 3.1 põhjal on DP kava ala näol tegemist Mustjõe asumis (Tallinn, Haabersti, ca 50

000 elanikuga linnaosa) oleva maaüksusega. Kavandatav tegevus asub nii elamumaa kui

väiksemas määras ärimaa piirkonnas, mis läheb kokku ptk. 1 kirjeldatud tegevusega, mis

hõlmab nii äri- kui ka elamumana maa-ala kasutamise kavandamist. DP kava ala on sobiv

piirkonda, mh tagatud ühistranspordi kasutamise võimalused (ca 350...550 m raadiuses). DP

ala kavandavast tegevusest kagus asuvad ka lapsehoiuteenused, Lääne-Tallinna keskhaigla ja

Meremeeste polikliinik (sh apteegid). Ühistranspordi kasutamine on vaid üheks meetmeks, mis

aitab vähendada autode kasutamise vajadust. Seepärast on käesoleva ptk lõpus esile toodud ka

viide Tallinna Rattastrateegiast 2018-2028 (2017) suunistele.

DP kava edasisel menetlemisel (DP protsessi algatamisel) on tõenäoline, et on vajadus teostada

radooni ja pinnase reostuseuuring või radooni puhul seada juba asjakohased suunised

radooniohu minimeerimiseks (vt ka ptk 2.2). Siiski esitatakse allpool (alamptk lõpus) ka

asjakohased suunised eraldi tingimusena (rõhutatud ka ptk 2.2 nähtuvat piirkonna pinnase

soolasusest tuleneva korrusiooniohuga arvestamist).

Ehitusaeg võib esile kutsuda siiski lühiajalisi mürahäiringuid lähimate elamute juures kui töid

teostatakse õhtusel ja öisel ajal (21.00-7.00-ni). Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ lisa 1 alusel tuleb ehitusmüra piirväärtusena rakenda ajaperioodil 21.00-7.00 ja

vastavas piirkonnas (elamud, II mürakategooria või III/IV kategooria) 45 dB(A) / 50 dB(A)

taset. Kehtivate nõuete (müratasemete tagatavuse osas) täitmine on vägagi tõenäoline, kuid

teatavaid ja lühiajalisi häiringuid ei saa täielikult välistada. Seega tuleb mürarikaste ehitustööde

tegemist vältida õhtusel ja öisel ajal (21.00-7.00). Juhul kui ehitustööde korraldamine on siiski

vastaval ajaperioodil ja piirkonnas vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et

mürarikkad tööd ei jääks perioodi 23.00-7.00.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid (hinnataval objektil), kuid

käsitletud ptk-s esitatu tõttu kaaluda edaspidi järgnevat (tingimused / suunised, mida

järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat

korraldust):

 ratta parkimiskohtade kavandamisel lähtuda Tallinna Rattastrateegiast 2018-2028

(2017) suunistest - rajada elamutes 1 ratta parkimiskoht 50 m2 hoone suletud brutopinna

kohta (miinimum 1 korteri kohta), äripindadel 1 ratta parkimiskoht 100 m2 hoone

suletud brutopinna kohta (miinimum 1 koht 8 töötaja kohta). Rattaparklad paigutada

sissepääsude lähedal, maksimaalselt 50 m kaugusele sissepääsust (tänavatasapinnal).

 hiljemalt projekteerimise raames viia läbi radooniuuring või rakendada radooniohtu

minimeerivaid meetmeid (juhindudes varasematest piirkonna uuringutest, vt ptk 2.2).

20 Lammi tn 6 kinnistu (78401:101:6809) ja lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

Viimasel juhul radooni hoonesse sattumise vältimiseks sätestada tegevusi võimaldavas

dokumentatsioonis asjakohased (ajakohase standardi järgselt) juhiseid – tagamaks

pinnase radooniohtu arvestav ehituskvaliteedi ning nõuetekohased ventilatsiooni

lahendused.

 hiljemalt projekteerimise kavandamise etapis teostada pinnase reostuse ja omaduste (mh

soolsus) uuringud, mille alusel määratakse igakordselt võimaliku reostuse ulatus ja selle

kõrvaldamise vajadus ning viisid (juhindudes ka varasematest vastava piirkonna

uuringutest, vt ptk 2.2). Samuti tingimused vundamendikonstruktsioonide ja maa-aluste

tehnovõrkude rajamiseks (kui on oht korrusiooni esinemiseks).

 DP kava järgsetes menetlustes määratleda kas piirkond kuulub II või III

mürakategooriasse (vt ka ptk 2.2). Vastavalt sellele määratlusele on võimalik jälgida ka

õhtusel / öisel (21.00 – 7.00) perioodil toimuda võiva ehitustegevuse müratasemeid

ümbruskonnale. Normtasemetest madalad müratasemed võivad tekitada samuti

häiringuid ja nende välistamiseks kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei

jääks perioodi 23.00-7.00.

3.5.3. Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused (sh. oht

invasiivsetest võõrliikidest), kultuuripärand ja intensiivne maakasutus

Vastava ala kohta koondunud andmed käesolevas töös ei näita, et tegemist oleks tundliku või

juba liiga intensiivselt kasutatud alaga, kus ptk 1 kirjeldatud arendustegevust ellu viia ei tohiks.

Samuti ei esine kultuuripärandit, mis kavandatavat tegevust võiks mõjutada või millele võiks

omakorda mõju olla.

Kergliiklustee rajamisele tuleks mullatööde juures arvestada, et põhjasuunas asub karuputke

kolooniaid. Üks peamisi viise, kuidas karuputk võib levida, on pinnase teisaldamine, ilma

eelnevalt karuputke eemaldamata. Seega tuleb enne ehitustööde teostamist arvestada

teadaolevate ja töötsooni jäävate karuputke kolooniate asukohtadega ning Keskkonnaametiga

koostöös vajadusel teostada (enne pinnaste teisaldamist kolooniatega seotud aladel, vt joonis

2.4, ptk 2.2) täiendav tõrje enne ehitustööde algust lähtudes Keskkonnaameti poolt välja

töötatud juhendmaterjalidest (https://keskkonnaamet.ee/elusloodus-

looduskaitse/voorliigid/karuputk-ja-selle-ohjamine, 2023) ning Keskkonnaameti aktuaalsetest

juhistest (määrata koostöös Keskkonnaametiga enne tööde algust).

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid (hinnataval objektil), kuid

käsitletud ptk-s esitatu tõttu kaaluda edaspidi järgnevat (tingimused / suunised, mida

järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat

korraldust):

 DP kava elluviimisel (kergliiklustee mere suunal) vältida karuputke risoomide viimist

pinnasega teistesse asukohtadesse. Enne ehitustööde teostamist arvestada teadaolevate

ja töötsooni jäävate karuputke kolooniate asukohtadega ning Keskkonnaametiga

koostöös vajadusel teostada (enne pinnaste teisaldamist kolooniate aladelt) täiendav

tõrje. Ehitustöödel lähtuda riiklikest juhendmaterjalidest

(https://keskkonnaamet.ee/elusloodus-looduskaitse/voorliigid/karuputk-ja-selle-

ohjamine, 2023) ning Keskkonnaameti aktuaalsetest juhistest (määrata koostöös

Keskkonnaametiga enne tööde algust).

21 Lammi tn 6 kinnistu (78401:101:6809) ja lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

3.5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale

DP kava alal ning selle ümbruses laimealt on fikseeritud kaitsealuste kimalaste toitumisala (vt

ptk 2.2). Kimalastega seotud ohutegureid ja toitumisala ulatust arvestades ei ole kavandatava

tegevuse elluviimisel mõju liikide soodsale seisundile. Siiski saab tulevikus liikide elunemist

ka vastaval alal soodustada (stimuleerida kaudseid positiivseid mõjusid) asjakohase

haljastusega. Nimetatud põhjusel on ptk lõppu esitatud ka asjakohane meede.

Ptk 2.2 nähtub, et DP kava vahetus (otseses kontaktvööndis) ümbruskonnas olulisi Euroopa

Liidu või riiklike looduskaitselisi objekte ei asu. Laiemas ümbruskonnas siiski esineb

kaitsealuseid liike (rabakonn, veelendlane, pargi-nahkhiir ja põhja-nahkhiir ning kanakull).

Kuivõrd nende liikide elupaikadesse DP kava mõju eeldused (peamiselt lokaalsed ehk vahetu

ehitusala) ei ulatu, siis ei ole võimalik prognoosida ka negatiivsete mõjude esinemist. Lisaks

saab esile tuua, et tulevikus peaksid nende liikide leiukohad jääma Merimetsa roheala

(KLO5000024) laienduse sisse (toetab täiendavalt elurikkuse soodsust). Kergliiklustee

rajamine projekteeritavale kaitse alale täidab virgestuse eesmärke (fookuses ka kohaliku

kaitseala teadaolevas kaitsekorras) ja reguleeritud jalutustee vähendab tallamise häiringuid

kõrval asuvatel aladel. Kuigi eelnevast nähtub, et ka negatiivse ohu eeldused on minimaalsed,

siis siiski soovitatakse DP kava alal oleva kõrghaljastuse raiet teostada tulevikus (DP menetluse

algatamise ja võimaliku kehtestamise järgselt) väljaspool haudelinnustiku pesitsusperioodi.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid (hinnataval objektil), kuid

käsitletud ptk-s esitatu tõttu kaaluda edaspidi järgnevat (tingimused / suunised, mida

järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat

korraldust):

 arenduse järgsesse (eelnevalt DP menetlus toimunud) korrastus ja kasutusfaasis uue

haljastuse koosseisu planeerida nii, et tolmeldajatele oleks tagatud toit kevadest sügiseni

(haljastuse koosseisus erineva õitsemisajaga taimi). Mh soodustada kodumaiste puude

ja põõsaste istutamist (pajud-vahtrad) ning toidutaimede istutamist /seemnesegude

külvamist.

 raietegevust on soovitatav DP kava alal läbi viia väljaspool haudelinnustiku

pesitsusperioodi (31.07-01.03 – st raietegevuseks sobilikum ajavahemik).

3.5.5. Piiriülene mõju ja katastroofid

Kavandatava tegevusega ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe) ega

ka piiriüleseid mõjusid. Seega tegevus ei lisa täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda,

arvestades mh tegevuse mastaabiga. Kokkuvõtvalt ei ole ette näha negatiivsete (ebasoodsate)

mõjude avaldumist.

3.6. Eelhindamise kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade

võtmes

Hinnangud on antud, arvestades nii otsese, kui ka kaudse mõju suurust ja ruumilist ulatust (nt

geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning võimalikkust, tugevust, kestvust,

sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja koosmõju, samuti ka õnnetuste esinemise

võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada).

Tegevuse kava elluviimisega seotud olulised keskkonnaprobleemid ehk ebasoodsad

mõjud (koos muude mõjualas toimuvate ja/või planeeritavate tegevustega) ja mõjude

22 Lammi tn 6 kinnistu (78401:101:6809) ja lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

(ebasoodne olustik) tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

täiendavad võimalused on seotud alljärgnevate teemadega:

 maa ja maakasutus.

 märgalad.

 jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad.

 veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale.

 muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale).

 maavarade kasutus.

 ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke.

 maastik (sh pinnavormid).

 looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad).

 elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn.

 suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid.

Alljärgnevalt on eelnevalt esitatud loetelu teemad täpsemalt lahti kirjutatud.

Maa ja maakasutus – vastavaid teemasid on kajastatud ptk 3.1, 3.2, 3.5.1-3.5.4. Kogutud teabe

alusel puudub eeldus oluliseks ebasoodsaks mõjuks. Siiski järgida ptk 3.5.2, 3.5.3 ja 3.5.4

seatud meetmeid/suuniseid, mh negatiivsete mõjutuste eelduste minimeerimiseks/vältimiseks

(mh tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust).

Märgalad - Kavandatava tegevusega hõlmatud alal ei ole otsest seotust märgaladega. Seega

puudub ka negatiivne (ebasoodne) mõju või selle eeldus.

Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad - ptk 1 ja 2 kogutud andmed näitavad, et

seosed jõesuudmetega ja/või kallastega puuduvad. Randade temaatikat on avatud juba ptk 2.1,

2.2 ja 3.5.1. Ebasoodsate mõjude eeldus vastava teemavaldkonna osas puudub.

Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale - seonduvat on

kajastatud juba ptk 2.1, 2.2 ja 3.5.1. Randade temaatikat hõlmas ka eelnev kontrollpunkt. Ei ole

alust eeldada ebasoodsate mõjude avaldumist.

Muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) – seonduvat on kajastatud juba ptk

3.5.1, 3.5.2 ja 3.5.3. Ei ole alust eeldada ebasoodsate mõjude avaldumist. Siiski järgida ptk 3.5.2

ja 3.5.3 seatud meetmeid/suuniseid, negatiivsete mõjutuste eelduste

minimeerimiseks/vältimiseks (mh tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat

korraldust).

Maavarade kasutus – kavandatav ei sea maavara potentsiaalsele kasutusele võtmisele

täiendavaid piiranguid. DP kava alal vajalikke materjale kasutatakse teadaolevalt

eesmärgipäraselt, põhjustamata mõjusid ressurssidele või teistele, kes neid kasutada võiksid.

Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke – planeeritav tegevus

(ptk 1) ei mõjuta, asjakohase teemavaldkonnaga seotud ehk eelnevalt nimetatud aspekte,

negatiivselt (tulenevalt ptk 1 ja 2 ning 3.1, 3.2, 3.5.2, 3.5.3). Muuhulgas on juba arvesse võetud

või arvesse võetav jäätmeteke ning selle asjakohane korraldamine ja käitlemine kehtivate

normide alusel. Siiski järgida ptk 3.5.2 ja 3.5.3 seatud meetmeid/suuniseid, negatiivsete

23 Lammi tn 6 kinnistu (78401:101:6809) ja lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

mõjutuste eelduste minimeerimiseks/vältimiseks (mh tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside

efektiivsemat korraldust).

Maastik (sh pinnavormid) – kavandatav tegevus ei kutsu esile maastiku (sh pinnavormide)

ebasoodsat mõjutamist, sh ka naabrusalade kontekstis (tuginedes mh ptk-le 3.1 ja 3.5.1).

Looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad) - vastavat teemat on piisavalt kajastatud

juba nt ptk 2.2, 3.1, 3.5.3 ja 3.5.4. Kogutud andmed näitavad, et ebasoodsate mõjude eeldus

vastava teemavaldkonna osas puudub. Siiski järgida ptk 3.5.3 ja 3.5.4 seatud

meetmeid/suuniseid, negatiivsete mõjutuste eelduste minimeerimiseks/vältimiseks (tagamaks

mh loodusliku mitmekesisuse võimalikult tõhusat taastumist ka arendusalal, väljaspool

intensiivse maakasutusega alasid).

Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn – arvestades juba

ptk 1 ja 2 esitatud ning ptk 3.1 kuni 3.5 kirjeldatut ja sätestatut, siis ebasoodsate mõjude eeldus

puudub. Siiski järgida ptk 3.5.2 ja 3.5.3 seatud meetmeid/suuniseid, negatiivsete mõjutuste

eelduste minimeerimiseks/vältimiseks (mh tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside

efektiivsemat korraldust).

Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid – käesolevat teemat on kajastatud ptk

3.5.5. Kavandatud tegevusel puudub vastavale teemavaldkonnale ebasoodne mõju.

3.7. KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised

Lähtudes ptk 3.1-3.6 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse keskkonnamõju

avaldumist strateegilise dokumendi koostamise algatamisel, koostamisel ja rakendamisel ette

näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul omavalitsusel ei ole

vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada

ptk 3.5.2, 3.5.3 ja 3.5.4 välja toodud tingimusi / suuniseid mh tagamaks jätkuvate/tulevaste

protsesside efektiivsemat korraldust). Eraldi ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta

siinkohal asjakohaseks.

KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35

alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjakohastelt asutustelt

(KeHJS § 33 lg 6). Alkranel OÜ tuvastas asjakohase ametkonna või osapoolena, kellelt

täiendavalt seisukohti võiks (KSH vajalikkuse üle otsustamise kontekstis) küsida,

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ja Haabersti Linnaosavalitsuse ning Keskkonnaameti. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine) lõplik korraldamine on

siinkohal kohaliku omavalitsuse vastava menetluse juhtorgani (Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalamet) pädevuses (arvestades ka varasemat koostööd teiste osapooltega, vastava

DP kava menetlemise kontekstis).

KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus (Tallinna Keskkonna-

ja Kommunaalamet) kaalutluse alusel. Käesolev dokument on otsustajatele vaid

töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks. Lõpetuseks –

otsustusprotsessi (mh seisukohtade küsimine KSH-ga seonduva otsuse eelnõule) täpsem

suunamine ja korraldamine on kohaliku omavalitsuse (Tallinna Keskkonna- ja

24 Lammi tn 6 kinnistu (78401:101:6809) ja lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

Kommunaalamet) pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka käesolevas töös esitatud

tingimuste/suuniste parameetrite ehk suuniste rakendamise sõnastuste üle, va juhtudel, kus

õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid, seonduvalt liikide ja nende

elupaikade soodsuse tagamisega).

25 Lammi tn 6 kinnistu (78401:101:6809) ja lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

Kokkuvõte

Käesoleva KSH eelhinnangu objektiks oli Tallinnas, Haabersti linnaosas, Lammi tn 6 kinnistu

(78401:101:6809) ja lähiala DP kava. Eesmärk on taotleda krundi jagamist ja ehitusõigust kuni

4 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega korterelamute (8 tk.) ehitamiseks ning mh krundi ning

selle lähiala kasutamise tingimuste määramist. Hetkel sihtotstarbeta krundile kavandatakse äri-

ja elamumaa ning transpordimaa sihtotstarbeid. Samuti soovitakse lahendada arendusalaga

piirneva maaüksuse (Paldiski mnt 80b (78401:101:4609) sihtotstarbeta maa) kirde osas

piirkondlikku liikumistaristu paiknemine (ulatub Paldiski mnt 92 (78406:601:0066,

üldkasutatav maa) servaalani). Haabersti linnaosa üldplaneeringu (2017) järgi asub

arenduskava ala korterelamute alal.

Juhindudes DP kavast (ptk 1) ning selle ümbruskonna kohta koondatud andmetest (ptk 2) saab

kokku võtta mõjude eelduste ehk KSH vajaduse analüüsi (ptk 3) tulemused järgnevalt.

Tulemused – lähtudes ptk 3.7 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse

keskkonnamõju avaldumist strateegilise dokumendi koostamise algatamisel, koostamisel ja

rakendamisel ette näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul

omavalitsusel ei ole vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel on

võimalik rakendada ptk 3.5.2, 3.5.3 ja 3.5.4 välja toodud tingimusi / suuniseid mh tagamaks

jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust). Eraldi ja täiendavate seiremeetmete

määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.

KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35

alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjakohastelt asutustelt

(KeHJS § 33 lg 6). Alkranel OÜ tuvastas asjakohase ametkonna või osapoolena, kellelt

täiendavalt seisukohti võiks (KSH vajalikkuse üle otsustamise kontekstis) küsida,

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ja Haabersti Linnaosavalitsuse ning Keskkonnaameti. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine) lõplik korraldamine on

siinkohal kohaliku omavalitsuse vastava menetluse juhtorgani (Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalamet) pädevuses (arvestades ka varasemat koostööd teiste osapooltega, vastava

DP kava menetlemise kontekstis).

KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus (Tallinna Keskkonna-

ja Kommunaalamet) kaalutluse alusel. Käesolev dokument on otsustajatele vaid

töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks. Lõpetuseks –

otsustusprotsessi (mh seisukohtade küsimine KSH-ga seonduva otsuse eelnõule) täpsem

suunamine ja korraldamine on kohaliku omavalitsuse (Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalamet) pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka käesolevas töös esitatud

tingimuste/suuniste parameetrite ehk suuniste rakendamise sõnastuste üle, va juhtudel, kus

õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid, seonduvalt liikide ja nende

elupaikade soodsuse tagamisega).

26 Lammi tn 6 kinnistu (78401:101:6809) ja lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

Kasutatud allikad

Esitatud olulisim materjalide loetelu (arvestades ka varasemas dokumendis esitatud ehk juba

teostatud viitamisi nt õigusaktidele jms, mida siinkohal tingimata ei dubleerita):

 Eelhindamine KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura

eelhindamine. Riin Kutsar, 2015.

 Eelhindamise KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine.

Riin Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018.

 EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur (19.09.2023).

 Eesti kimalased. Põllumajandusuuringute Keskus, 2012.

 Eesti pinnase radooniriski kaart. Eesti Geoloogiateenistus, 2023.

 Haabersti linnaosa üldplaneering (kehtestatud), 2017.

 Harju maakonnaplaneering 2030+. OÜ Hendrikson & Ko, 2013-2018.

 Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes. Eesti

Standardiamet. Tallinn, Eesti Standardikeskus, 2017.

 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, … - 2023.

 Lammi tn 6 kinnistu detailplaneering planeeringu algatamise taotlus (eskiisjoonis ja

seletuskiri). RUUM JA MAASTIK OÜ, 2023.

 Maa-ameti kaardirakendused (www.maaamet.ee ), 2023.

 Mustjõe-Merimetsa objekti keskkonnahinnang. Aruanne nr. 32916. S. Vili, 2005.

 Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases. Keskkonnaministri 28.06.2019 määrus

nr 26.

 Paldiski mnt 70, Tallinn kinnistul radoonitaseme määramine maapinnas ning

radooniohtlikkuse hinnang. Radoonitõrjekeskus, 2013.

 Paldiski mnt 78, Paldiski mnt 78a, Paldiski mnt 78b ja Riigimaa 104 reostusuuring. AS

EcoPro, Tallinn, 2014.

 Radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmisaruanne. Radolab OÜ (P. Normet, L.

Kasemaa), 2022-2023.

 RADOONITASEME MÕÕTMISE RAPORT Paldiski mnt 74, Tallinn.

Radoonitõrjekeskus, 2016.

 Tallinna arengustrateegia 2035. Tallinna Linnavolikogu, 2020.

 Tallinna linna koduleht, https://www.tallinn.ee/et/statistika/tallinna-elanike-arv,

vaadatud: 18.09.2023.

 Tallinna linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2034,

2023.

 Tallinna mereranna detailplaneerimine (Koplist Rocca al mareni). Aruanne nr. 6113

Eesti NSV Riiklik Ehituskomitee Riiklik Projekteerimise Instituut "Eesti Projekt" E.

Lind; M.Saks 1972.

 Tallinn Paldiski mnt 70c keskkonnaseisundi ülevaatus reostuse uuring. AS Maves,

2013.

 Tallinna planeeringute register https://tpr.tallinn.ee/. Vaadatud 14.09.2023.

 Tallinna üldplaneering. Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Amet, 2001.

 Tallinnas Paldiski mnt 74 kinnistu ja lähiala detailplaneering. Täiendav pinnase

reostusuuring. OÜ Adepte Ekspert, 2018.

 Tallinnas Riigimaa 104 kinnistu ja lähiala täiendavad reostusuuringud. OÜ Adepte

Ekspert, 2018.

 Visioontöö „TRIFOLIUM“. MOLUMBA OÜ, 2023.

EELNÕU

KORRALDUS

[kuupäev] nr [number]

Lammi tn 6 kinnistu ja lähiala detailplaneering algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Haabersti linnaosas

Planeerimisseaduse § 128 lg-te 1 ja 5,  keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p 10, § 33 lg 2 p 4, lg-te 3-6, § 34 lg 2, § 35 lg-te 1, 3, 5 ja 6, Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 p 2, Tallinna Linnavolikogu 23. septembri 2021 määruse nr 22 „Planeerimisseadusest tulenevate ülesannete delegeerimine ning projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonna määruse kehtetuks tunnistamine“ § 1, Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ § 22 lg-te 2 ja 3 alusel, kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 20. aprilli 2017 otsusega nr 40 kehtestatud Haabersti linnaosa üldplaneeringuga, tulenevalt Kodulahe OÜ 16. juunil 2023 esitatud algatamisettepanekust ja asjaolust, et detailplaneeringu elluviimisega kaasnev tegevus ei oma olulist keskkonnamõju ning arvestades Keskkonnaameti ... kirjas nr ... ja Terviseameti ... kirjas nr ... esitatud seisukohti

1. Algatada Lammi tn 6 kinnistu ja lähiala detailplaneering, edaspidi detailplaneering. Haabersti linnaosas asuva planeeritava maa-ala suurus on 1.83 ha. Maa-ala kirjeldus on esitatud korralduse lisas. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Lammi tn 6 kinnistu jagamine kolmeks elamu- ja ärimaa ning üheks transpordimaa sihtotstarbega krundiks. Lisaks on kavandatud planeeringuala lääneosas tänava pikendus, mis jätkub Lammi tänavast mere poole kergliiklusteena. Detailplaneeringuga määratakse üldised maakasutustingimused, heakorrastuse, haljastuse, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

2. Detailplaneering koostada vastavalt riigihalduse ministri 17. oktoobri 2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 18. novembri 2021 käskkirjale nr T-11-1/21/26 „Detailplaneeringu algatamisettepaneku ja detailplaneeringu vormistamise juhend“.

3. Detailplaneeringu koostamisel arvestada järgnevaid lähteseisukohti ja lisatingimusi:

3.1 Kavandada kõrguslikult liigendatud lahendus, hooned näha ette osaliselt 3korruselised;

3.2 Kavandada naaberkinnistute lahendusega seotud ühtne õueala;

3.3 Kavandada Lammi tn 8 ärihoone vastas kvaliteetne väljaku lahendus. Eskiisil krundi pos 2 linnapoolse hoone (Lammi tänav T1 ja Lammi tänav T5 kinnistute nurk) esimesele korrusele näha ette kaubandus- ja/või teeninduspinnad, muuta maa-alusesse parklasse pääsu asukoht. Äripinnad kavandada tänavaruumi samal tasandil avanevana;

3.4 Tagada vastavalt Mustjõe struktuurplaanile tsoons vähemalt 40% maapinnaga ühendatud haljastuse osakaal võimalikult kompaktsete aladena. Esitada väliruumi põhimõtteline lahendus;

3.5 Hoonealune parkimiskorrus kavandada täielikult maa-alusena või kui see on osaliselt maa peale ulatuv (kuni 80 cm), siis tagada meeldiv suhe ümbritseva keskkonnaga arhitektuursete, maastikuliste vms võtetega. Pandus kavandada täies ulatuses hoone mahus;

3.6 Parkimise vajadus tagada vastavalt planeeringu koostamisel kehtivale parkimisnormatiivile. Tänavamaale võib kavandada lühiajalised kellaajalise piiranguga parkimiskohad;

2

3.7 parkimiskohtade ja muude liiklusrajatiste kavandamisel lähtuda standardist EVS 843: 2016 „Linnatänavad“ ja muudest detailplaneeringu koostamise ajal parkimisele kehtivatest nõuetest;

3.8 Kavandada mugavaid ja turvalisi rattaparkimiskohti ja hoiustamiskohti hoonetes. Jalgrataste parkimiskohtade arv määrata vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 11. oktoobri 2017 istungi protokolli nr 41 päevakorrapunktiga 26 kinnitatud „Tallinna rattastrateegiale 2018–2028“;

3.9 Sademevee käitlemisel lähtuda Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 otsusega nr 18 kinnitatud "Tallinna sademevee strateegia aastani 2030" seisukohtadest. Piirata sademevee juhtimist otse kanalisatsioonivõrku. Võimalikult suur osa sademeveest immutada pinnasesse. Vertikaalplaneerimisega vältida sademe- ja liigvee valgumine naaberkinnistutele.

3.10 Detailplaneeringu materjalide hulka lisada planeeritava ala keskkonnaseisundi hinnang, kus on prognoositud jääkreostuse esinemise võimalikkus pinnases ja antud juhised edasisteks tegevusteks.

3.11 Hinnata kinnistu müraolukorda juhindudes keskkonnaministri 16.12.2016 määrusest nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid". Hindamise tulemusena selgitada välja vajalikud müra leevendavad meetmed ja konkreetsed juhised ala planeerimiseks.

3.12 Teostada planeeringualal ja sellest 10 m ulatuses Tallinna Linnavalitsuse 10.06.2020 määruse nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord“ kohane haljastuse inventeerimine, mis on kohustuslik läbi viia enne kavandatavat ehitustegevust maa-alal, millel kasvavad puit- ja rohttaimed. Kanda joonistele säilitavate puude võrade ulatus koos väärtusklassi tähistava värvilahendusega. Tagada I ja II väärtusklassi kõrghaljastuse säilimine ning võimalusel III väärtusklassi kõrghaljastuse säilimine. Säilitatava kõrghaljastuse juurestiku kaitsealale hoonestusala, teid, parklat, tehnovõrke ega teisi kaevetöid nõudvaid lahendusi mitte kavandada.

3.13 Tuua välja liigiliselt, arvuliselt ja väärtusklasside kaupa likvideeritav haljastus ning põhjendus selle likvideerimiseks. Esitada asendusistutuse arvutus vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11.02.2021 määrusele nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“. Asendusistutus kavandada maksimaalselt planeeringualale.

3.14 Eesti Geoloogiakeskuse radoonikaardi järgi jääb planeeritav ala kõrge radoonisisaldusega piirkonda. Projekteerimisel hinnata vajalikke radoonikaitse meetmeid juhindudes Eesti standardist Eesti standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes". Radoonikaitse meetmete mitterakendamisel viia läbi radooniohutust tõestavad mõõtmised

3.15 Arvestada prognoositava liiklusmüraga tulevikus võttes arvesse ümberkaudseid planeeringuid. Müramodelleeringute koostamisel lähtuda Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrusest nr 42 "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid". Mürahinnangu tulemusel peavad selguma konkreetsed tulemustel põhinevad müraleevendusmeetmed, millest hoonete projekteerimisel juhinduda.

3.16 Detailplaneeringu koostamisel arvestada ringmajanduse põhimõtteid (sh hoonete mitmefunktsionaalsus, efektiivne ruumi kasutamine, ümberplaneerimise võimalused, ehitiste energiatõhusus, ressursside säästev planeerimine).

3.17 Kavandada planeeritavate hoonete jäätmemahutite suurused ja arvud vastavalt Tallinna jäätmehoolduseeskirjale (JHE, vastu võetud 09.03.2023 nr 3) lisast 3. Segaolmejäätmete mahutite arvelt arvestada plast+metallpakendi ning klaaspakendi mahutid. Jäätmemaja ja (süva)mahutite paigutamisel järgida JHE §21: Jäätmemahuti paiknemiskohale ning teisaldus- ja juurdesõiduteele esitatavad nõuded.

3.18 Lammi tn 6 kinnistul viia läbi reostusuuringud. Kinnistute pinnase seisukord, tulenevalt määratud sihtotstarbest, peab vastama täies ulatuses keskkonnaministri 28.06.2019 määruses nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ kehtestatud piirnormidele.

3.19 Planeeringus esitada rohefaktori metoodikal arvutus.

3

3.20 Arvestada Tallinna Linnavolikogu 03.06.2021 vastuvõetud määruse nr 14 “Kliimaneutraalne Tallinn. Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega kohanemise kava 2030” põhimõtetega

4. Ehitusprojekti nõuded:

4.1 Ehitusprojekti koosseisus koostada väliruumi sh uushaljastuse lahendus, mis sobituks kujunduslikult naaberkinnistute väliruumiga. Kaasata projekteerimistöödesse maastikuarhitekt;

4.2 Ratastele ja lapsevankritele näha ette ruumid hoonete esimese korruse tasapinnale, mugava juurdepääsuga tänavalt ning trepikojaga seotud asukohta.

4.3 Tagada haljastusprojektiga uute täisväärtuslike toitumisalade rajamine kaitsealustele kimalaseliikidele. Haljastusprojektiga vältida elustikuneutraalseid ja madala elustikuväärtusega taimeliike ning eelistada täielikult või suuremas osas meetaimi (puud, põõsad, püsikud, niidutaimed). Vältimaks lindude kokkupõrkeid hoonetega, mitte kavandada suuri klaaspindu või kasutada lahendusi, mis muudavad klaasi lindudele nähtavaks

4.4 Suuremahulised tehnoseadmed kavandada hoone mahus.

4.5 Kui tehnoseadmeid ei ole võimalik kavandada hoone mahtu tuleb tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need oleksid suunatud müratundlike hoonetega aladest võimalikult kaugele. Tehnoseadmete müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega aladel ületada keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid" lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtust.

4.6 Kavandada kõigile korteritele terrass, rõdu või veranda, mis on piisavalt suur suvemööbli paigutamiseks. 1-toalisel korteril võib olla ka prantsuse rõdu või väiksem klaasitud rõdu, alates 2- toalisest korterist eeldame, et üldjuhul on kõikidel korteritel rõdu või terrass, mis on klaasitud või võimalik tulevikus klaasida (klaasitud osa suurusega ligikaudu 10 m2).

4.7 Klaasitud rõdude ja verandade pind peab mahtuma üldplaneeringu järgse maksimaalse maapealse brutopinna sisse. Lisaks on soovitav kavandada (katuse)terrasse.

5. Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 15. detsembri 2022 määrusele nr 24 „Avalikult kasutatava ehitise ehitamise ja selle rahastamise kord“:

5.1 Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil korraldada enne detailplaneeringu vastuvõtmist detailplaneeringust huvitatud isikuga Tallinna linna nimel planeerimisseaduse §131 lõike 2 kohase halduslepingu sõlmimine. Detailplaneeringust huvitatud isik võtab halduslepingus kohustuse tagada oma kulul detailplaneeringus kavandatavate ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud avalikuks kasutamiseks ettenähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, välisvalgustuse, tehnoehitiste, haljastuse ning vajadusel muude rajatiste valmisehitamise ja/või olemasolevate rajatiste ümberehitamise ja/või nimetatud rajatiste ehitamise või ümberehitamisega seotud kulude täieliku või osalise kandmise;

5.2 Tallinna Linnaplaneerimise Ametil hinnata koostöös teiste ametiasutustega arendusalal või väljaspool arendusala Tallinna linnale õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks vajaliku punktis 5.1 nimetamata olemasoleva avaliku ehitise rekonstrueerimise ja/või laiendamise või uue avaliku ehitise ehitamise vajadust;

5.3 Tallinna Linnavolikogu 15. detsembri 2022 määruse nr 24 § 6 lõikes 2 või 3 nimetatud asutusel korraldada vajadusel punktis 5.2 nimetatud ehitise ehitamise ja/või selle (kaas)rahastamise lepingu sõlmimiseks vajaliku õigusakti koostamine ja lepingu sõlmimine;

5.4 Tallinna Linnavaraametil hinnata punktis 5.2 nimetatud ehitise või selle ehitamiseks vajaliku kinnistu Tallinna linnale tasuta võõrandamise lepingu või kinnistule Tallinna linna kasuks tasuta isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimise vajadust.

6. Detailplaneeringu koostamisse kaasata planeerimisseaduse §127 lõigetes 1-3 nimetatud isikud, kelle õigusi või kohustusi võib planeeringulahendus puudutada, Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja

4

planeeringute kooskõlastamise alused“ §-s 3 nimetatud valitsusasutused, sh Terviseamet, Päästeamet, Transpordiamet, Haabersti Linnaosa Valitsus, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, Tallinna Transpordiamet, Tallinna Linnavaraamet, Tallinna Strateegiakeskus, Tallinna Haridusamet ja vajadusel teised Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ §-s 2 nimetatud linna asutused.

7. Mitte algatada Lammit n 6 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole eelhinnangu põhjal vajalik järgmistel põhjustel ning juhul kui detailplaneeringu koostamisel täidetakse järgmisi tingimusi:

7.1 detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi või looduslike alade kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke või mürataseme suurenemist. Planeeringuga kavandatakse korterelamute ehitamist tühermaale kuhu on varasemalt ladustatud lund ning veetud täitepinnast, mis muuhulgas sisaldas nii olme- kui ka ehitusjäätmeid;

7.2 lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta korterelamute ehitamine ning sihtotstarbeline kasutamine antud asukohas olulist keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on kestuselt ehitusaegsed, nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga ning avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu ja ehitusprojektide tingimusi ning õigusaktide nõudeid;

7.3 detailplaneeringuga hõlmataval ala ega selle kontaktvööndis ei paikne kultuuriväärtusi, olulisi Euroopa Liidu või riiklikke looduskaitselisi objekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada. Kuid kvartalit ümbritseb läänest, põhjast ja idast projekteeritav, kohaliku omavalitsuse poolt kavandatud, Merimetsa kaitseala (EELIS kood - 1881994448) laiendus;

7.4 detailplaneringualal ega vahetus ümbruskonnas ei ole pärandkultuuri objekte, maaparandussüsteeme, maardlaid ega ka ohtlikke käitiseid või nende ohualasid;

7.5 paikonna mullastik on tehnogeenne ehk pigem mitte looduslik seega ala on tehniliselt sobiv vastavasisulise arendustegevuse elluviimiseks ning ökosüsteemi lokaalne häirimine ei põhjusta tegevuse ümbruskonnas pöördumatuid muutusi. Samuti ei avaldata olulist mõju kõrghaljastusele, sest valdaval osal alast kõrghaljastus puudub kuid detailplaneeringuga nähakse alale ette kõrghaljastuse rajamine (haljastuse osakaal on vähemalt 40%), lisaks tänavahaljastus ja katusehaljastus;

7.6 detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta inimese tervist, heaolu ega vara ning ei põhjusta eeldatavasti olulist mõju elanikkonnale kui planeeringualal keskkonnaseisundi hinnanguga prognoositakse jääkreostuse esinemise võimalikkus pinnases. Kui selgub, et pinnas on reostunud, tuleb lähtuda keskkonnaministri 28. juuni 2019 määrusest nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases” ning reostusuuriguga ja pinnase reostusanalüüsidega määrata reostuse maht ja ulatus. Võimalik reostus likvideerida enne ehitustööde algust nõuetekohaselt;

7.7 planeeritav ala ei asu strateegiliste mürakaartide alusel märkimisväärse müratasemega piirkonnas ning seda nii lennuliikluse, maanteeliikluse, raudtee kui ka tööstusmüra kontekstis. Uute korterelamute ehitamine võib suurendada mõnevõrra piirkonna liikluskoormust ning sellega kaasnevat müra ja õhusaastet. Seetõttu tuleb detailplaneeringu koostamise käigus hinnata kavandatava tegevusega kaasnevat liikluse intensiivsuse suurenemist ning alal kujunevat müraolukorda. Mürauuringu koostamisel tuleb arvestada keskkonnaministri 3. oktoobri 2016 määrusega nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“ ning detailplaneeringu ala välisõhus levivad liiklusmüra tasemed ei tohi ületada keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid" lisas 1 toodud liiklusmüra normtasemeid;

5

7.8 Tallinna radooniriski kaardi kohaselt jääb ala kõrge radooniriskiga piirkonda, mistõttu tuleb kasutada hoonete ehitamisel radoonikaitse meetmeid juhindudes Eesti standardist EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ ning teha vajadusel pinnaseõhu radoonitaseme mõõtmised, et tagada hoone ruumiõhu radoonisisalduse vastavus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28. veebruari 2019 määruse nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ nõuetele;

7.9 detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket, valgusreostust tekib valgustusest, vibratsiooni võib esineda hoonete ehitamisel. Samuti on tavapärasest suuremas koguses jäätmeteke seotud peamiselt ehitustöödega, mille käigus jäätmed käideldakse vastavalt nõuetele. Planeeritavate hoonete projekteerimisel on soovitav lähtuda energiasäästlikest lahendustest.

8. Tallinna Linnaplaneerimise Ametil avaldada korraldus ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teateid, väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Tallinna veebilehel.

9. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil teavitada keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest 14 päeva jooksul pärast otsuse tegemist Ametlikes Teadaannetes ja vähemalt ühes üleriigilise või kohaliku levikuga ajalehes ning elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikes 6 nimetatud asutusi.

10. Detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega saab tutvuda Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametis, Harju tn 13, esmaspäeviti kella 14–18 ja neljapäeviti kella 9–12 ning Tallinna õigusaktide infosüsteemis aadressil https://teele.tallinn.ee.

Seletuskiri Tallinna Linnavalitsus

Korralduse eelnõu „Lammi tn 6 kinnistu ja lähiala detailplaneering algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Haabersti linnaosas” juurde

Tallinna Linnavalitsuse korraldusega algatatakse Lammi tn 6 kinnistu ja lähiala detailplaneering (edaspidi detailplaneering). Haabersti linnaosas asuva planeeritava maa-ala suurus on 1,83 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Lammi tn 6 kinnistu jagamine kolmeks elamu- ja ärimaa ning üheks transpordimaa sihtotstarbega krundiks. Lisaks on kavandatud planeeringuala lääneosas tänava pikendus, mis jätkub Lammi tänavast mere poole kergliiklusteena. Detailplaneeringuga määratakse üldised maakasutustingimused, heakorrastuse, haljastuse, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. Detailplaneeringu ala ja kontaktvööndi piiri skeem on korralduse lisas.

1. Olemasolev olukord

1.1 Planeeritav maa-ala asub Haabersti linnaosas Mustjõe asumis Paldiski maantee ja mere vahelisel alal Kodulahe kvartalis.

1.2 Planeeritavale maa-alale jääb sihtotstarbeta maa Lammi tn 6 kinnistu, mis kuulub kinnistusraamatu andmetel Kodulahe OÜ-le.

1.3 Lisaks jäävad osaliselt planeeritavale alale Tallinna linnale kuuluvad transpordimaa sihtotstarbega Lammi tänav T1 ning sihtotstarbeta maa Paldiski mnt 80b kinnistu.

1.4 Ehitisregistri andmetel on Lammi tn 6 kinnistu hoonestamata.

1.5 Juurdepääs planeeritavale maa-alale on avaliku kasutusega Lammi tänavalt.

2. Haabersti linnaosa üldplaneering

2.1 Tallinna Linnavolikogu 20. aprilli 2017 otsusega nr 40 kehtestatud Haabersti linnaosa üldplaneeringu kohaselt on maa-ala juhtotstarbeks määratud korterelamute alal kus võivad paikneda kahe või enama korrusega korterelamud ning väikesed lähipiirkonda teenindavad kaubanduse, teeninduse, lastehoiu ja vabaaja harrastusega seonduvad ettevõtted, kuid osaliselt on jäetud võimalus sinna alalise lõbustuspargi kavandamiseks, see tähendab, et lõbustuspargi funktsioon võib laieneda korterelamute alale. Minimaalne haljastusprotsent alal on 40%. Planeeringuala lääneserv on osaliselt eriotstarbeline roheala, st Mustjõe lõbustuspargi võimalik ala, st jäeti võimalus lõbustuspargi laiendmiseks rohealale ning korterelamute ja segahoonestusalale. Need variandid on täpsustatud ala kohta koostatud Mustjõe struktuurplaanis, mille näol on tegemist põhimõttelise lahendusettepanekuga, kus on määratud piirkonna hoonestamise üldised põhimõtted, ehitusõiguse ulatus ning tsoneeringuline jaotus. Planeeritav ala paikneb struktuurplaani tsoonis nr 3. Tsoon nr 3 on jagatud kolmeks alaks. Tsooniosade vahelised alad on rohealad, kus võivad paikneda piirkonda teenindavad puhkeotstarbelised ja vabaaja sisustamisega seotud objektid. Ala paikneb Vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndi vaatesektoris ning uushoonestuse kavandamisel on oluline arvestada korruselisust (3-4) ja suurimaks lubatud absoluutkõrguseks on määratud 19.1 ABS. Hoonete kõrgus väheneb mere suunas. Ala hoonestustihedus 1,2. Ala jääb aktiivse liikluse tsooni ja sellest tulenevalt on kõigi hoonete esimestele korrustele tänavaga külgnevas osas vajalik kavandada äri- ja teeninduspinnad.

2.2

2.3 Algatatav detailplaneering on kooskõlas Haabersti linnaosa üldplaneeringuga.

3. Kehtiv detailplaneering

3.1 Planeeritava maa-ala kohta ei ole varem kehtestatud detailplaneeringut.

4. Menetlus

4.1 Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles 16. juunil 2023 Kodulahe OÜ eesmärgiga jagada Lammi tn 6 kinnistu kolmeks elamu- ja ärimaa ning üheks transpordimaa sihtotstarbega krundiks. Lisaks on kavandatud planeeringuala lääneosas tänava pikendus, mis jätkub Lammi tänavast mere poole kergliiklusteena. Viimane täiendatud eskiislahendus esitati Tallinna Linnaplaneerimise Ametile 2023. aasta detsembris.

4.2 Detailplaneeringu taotlusele lisatud planeeringulahenduse ettepaneku illustreeriva materjali on koostanud molumba osaühing.

4.3 Vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ §-le 20 esitas Tallinna Linnaplaneerimise Amet detailplaneeringu algatamisettepaneku arvamuste saamiseks Kaitseministeeriumile, Tallinna Transpordiametile, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile, Haabersti Linnaosa Valitsusele ja Tallinna Strateegiakeskusele.

4.4 Haabersti Linnaosa Valitsus, Tallinna Transpordiamet, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet ja Tallinna Strateegiakeskus esitasid detailplaneeringu algatamisettepanekule lähteseisukohad ja lisatingimused. Esitatud tingimused on lisatud otsusesse, välja arvatud tingimused, mis tulenevad õigusaktidest või standarditest ning on tavapärased planeerimisel ja projekteerimisel. Lisaks on algatamise korralduses määratud nõue kaasata puudutatud isikud ja asjaomased asutused detailplaneeringu koostamisse.

4.5 Kaitseministeerium lisatingimusi detailplaneeringu koostamiseks ei esitanud.

4.6 Planeerimisseaduse § 130 kohaselt on Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Kodulahe Kvartal OÜ ja RUUM JA MAASTIK OÜ sõlminud 8. veebruaril 2024 halduslepingu nr 3-6/10 detailplaneeringu koostamiseks.

4.7 Planeerimisseaduse § 128 lõike 1 kohaselt algatab detailplaneeringu kohaliku omavalitsuse üksus. Tallinna Linnavolikogu 23. septembri 2021 määruse nr 22 „Planeerimisseadusest tulenevate ülesannete delegeerimine ning projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonna määruse kehtetuks tunnistamine“ §-iga 1 on planeerimisseaduses nimetatud kohaliku omavalitsuse üksuse ülesannete täitjate määramine delegeeritud Tallinna Linnavalitsusele. Seega on detailplaneeringu algatamise otsustuspädevus Tallinna Linnavalitsusel.

4.8 Planeerimisseaduse § 128 lõike 8 kohaselt tuleb kohaliku omavalitsuse üksusel teavitada 30 päeva jooksul detailplaneeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates isikuid, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikuid, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud. Sellest tulenevalt teavitab Tallinna Linnaplaneerimise Amet detailplaneeringu algatamisest Tallinn, Lammi tn 8 korteriühistut, Tallinn, Pagi tn 5 korteriühistut, Tallinn, Lahepea tn 9 korteriühistut ning Soodi tn 6 kinnistu omanikku.

5. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

5.1 Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Küll aga KeHJS § 33 lõike 2 punkti 4 kohaselt tuleb detailplaneeringu puhul kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajalikkust ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punktis 2 on infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate tegevustena nimetatud ka elurajooni arendamist.

5.2 KSH vajalikkus otsustatakse lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumitest (detailplaneeringuga kavandatava tegevuse iseloomust ja sisust ning planeeringu elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast) ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

5.3 Detailplaneeringu ala olemasolevat olukorda ning üldplaneeringu kohast maakasutuse juhtotstarvet on kirjeldatud korralduse seletuskirja punktides 1 ja 2. Planeeritava maa-ala kohta ei ole varem kehtestatud detailplaneeringut.

6. Kaasnev keskkonnamõju ja eeldatav mõjutatav ala

6.1 Planeeringualale uute hoonete ehitamisega kaasnevad üldiselt tavapärased ehitamisega seonduvad mõjud, mille mõjuala ei ole eeldatavalt suur. Ehitusperioodil võivad mõjutatud olla planeeringuala ümbruses asuvad lähimad elamualad, kuna ehitustegevuse käigus esineb häiringutena müra, vibratsiooni ja õhusaastet nii ehitustöödest kui ehitusmasinate liikumisest. Seega tuleb arvestada ja jälgida, et ehitusaegsed müra- ja vibratsioonitasemed vastaksid kehtivatele normidele (sotsiaalministri 4. märtsi 2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ ning sotsiaalministri 17. mai 2002 määrus nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“).

6.2 Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmebaasi alusel ei paikne planeeringualal kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustiku alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada. Kuid planeeringuala laiemas ümbruskonnas esineb kaitsealuseid liike (rabakonn, veelendlane, pargi-nahkhiir ja põhja-nahkhiir ning kanakull) ning on fikseeritud kaitsealuste kimalaste toitumisala. Kuivõrd nende liikide elupaikadesse kavandatava tegevuse mõju eeldused (peamiselt lokaalsed ehk vahetu ehitusala) ei ulatu, siis ei ole võimalik prognoosida ka negatiivsete mõjude esinemist. Arvestades kimalastega seotud ohutegureid ja toitumisala ulatust ei ole kavandatava tegevuse elluviimisel mõju liikide soodsale seisundile. Täiendavalt tooks esile, et tulevikus peaksid nende liikide leiukohad jääma Merimetsa roheala (KLO5000024) laienduse sisse mis toetab täiendavalt elurikkuse soodsust.

6.3 Detailplaneeringualal ja ümbruskonnas ei ole pärandkultuuri objekte, maardlaid, maaparandussüsteeme ega ka ohtlike käitiseid või nende ohualasid. Kuid planeeringuala on kokkupuutes riiklikult tõrjutava Sosnovski karuputke (Heracleum sosnowskyi) kolooniaga HJR348. Kuna karuputk levib ja paljuneb kiirelt ning ohustab Eesti looduslikke kooslusi kui ka inimese tervist (mürgine, võib tekitada tugevaid tervisekahjustusi) siis enne pinnase tesaldamist peab veenduma, et sel viisil karuputke levilat ei suurendata.

6.4 Detailplaneeringuga hõlmataval alal on vähe kõrghaljastust, kuid detailplaneeringu koostamise käigus tehakse Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020 määruse nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord“ kohane haljastuse inventeerimine. Likvideeritav haljastus kompenseeritakse asendusistutustega vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021 määruse nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“ tingimustele. Ala planeerimisel tuleb eelkõige tähelepanu pöörata, et oleks tagatud üldplaneeringu kohane haljastuse protsent (minimaalselt 40% ning maapinnaga ühendatud haljastuse osakaal võimalikult kompaktsete aladena) ning ehitusprojekti koosseisus tuleb alale koostada maastikuarhitektuurne, sh haljastuse projekt ja projekteerimisse kaasata maastikuarhitekt.

6.5 Detailplaneeringu koostamise käigus tuleb läbi viia keskkonnaseisundi ülevaade ning reostusuuring, sest varem teostatud reostuuuringute käigus on tuvastatud planeeringualal ja planeeringuala vahetus läheduses jääkreostust. Reostusuuringu lähteülesanne tuleb kooskõlastada Tallinna Strateegiakeskuse ettevõtlusteenistuse ringmajanduse osakonnaga. Reostuse tuvastamisel tuleb lähtuda keskkonnaministri 28. juuni 2019 määrusest nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases”. Reostunud pinnas tuleb keskkonnaluba või kompleksluba omaval ettevõttel eemaldada ning anda utiliseerimiseks üle vastavat jäätmeluba või jäätmekäitluslitsentsi omavale ettevõttele. Kui võimalik reostus likvideeritakse enne ehitustööde algust nõuetekohaselt, ei kaasne planeeringu elluviimisel olulist mõju keskkonnale ega inimese tervisele.

6.6 Keskkonnaministri 30. juuli 2018 määruse nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ lisa kohaselt liigitub Tallinn kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetellu, mistõttu tuleb hoonete projekteerimisel lähtuda ning hoonete ehitamisel kasutada radoonikaitse meetmeid, juhindudes Eesti standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ ning teha vajadusel pinnaseõhu radoonitaseme mõõtmised, et tagada hoone ruumiõhu radoonisisalduse vastavus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28. veebruari 2019 määruse nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja

hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ nõuetele.

6.7 Maa-ameti mürakaardi alusel ei jää planeeringuala mürarikkasse piirkonda ning linnaliikluse müratasemed valdaval osal planeeringualast jäävad alla 45 db. Planeeringuala uushoonestamisel lisandub piirkonda ca 250 autot mis võib oluliselt suurendada piirkonna liikluskoormust ning sellega kaasnevat müra ja õhusaastet. Seetõttu tuleb detailplaneeringu koostamise käigus hinnata kavandatava tegevusega kaasnevat liikluse intensiivsuse suurenemist ning alal kujunevat müraolukorda. Mürauuringu koostamisel tuleb arvestada keskkonnaministri 3. oktoobri 2016 määrusega nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“ ning detailplaneeringu ala välisõhus levivad liiklusmüra tasemed ei tohi ületada keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid" lisas 1 toodud liiklusmüra normtasemeid.

6.8 Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardi alusel jääb planeeringuala kaitstud alale ehk põhjavesi on looduslikult väga hästi kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes. Ehitamise käigus tuleb järgida tavapäraseid töökorralduslikke meetmeid ja head ehitustava. Kõrgendatud tähelepanu tuleb pöörata ehitusseadmete ja masinate töökorras olekule ning võimalikule kütuse- ja õlilekete vältimisele. Sademevee käitlemisel tuleb lähtuda Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 otsusega nr 18 kinnitatud „Tallinna sademevee strateegia aastani 2030" tingimustest. Piirata sademevee juhtimist otse kanalisatsioonivõrku. Puhastelt kõvakattega pindadelt kogutud sademevesi tuleb juhtida sademeveekanalisatsiooni. Eesvoolu juhitava sademevee saastenäitajad peavad vastama keskkonnaministri 8. novembri 2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ §-de 5 ja 7 nõuetele. Ühiskanalisatsiooni juhitav sademevesi tuleb puhastada eelnevalt liiva-õlipüüduris ning ühiskanalisatsiooni juhitava sademevee reostusnäitajate piirväärtused peavad vastama Tallinna Linnavolikogu 15. juuni 2006 määrusele nr 37 „Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri“. Järgides eespool nimetatud meetmeid ei ole põhjust eeldada, et kavandatava tegevusega kaasneks olulist negatiivset mõju pinna- ja põhjavee kvaliteedile.

6.9 Haljasalale valguv sademevesi on soovitav immutada loomulikul viisil. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet juhib tähelepanu, et sademevee immutamisel kinnistul tuleb eelistada lahendusi, millega on võimalik vältida sademevee reostumist (veeseaduse § 129 lg 1). Veeseaduse tähenduses peab sademevee immutussügavus olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt vähemalt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest (keskkonnaministri määruse nr 61 § 7 lg 3). Kuna Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil puuduvad täpsed teadmised põhjavee taseme kohta planeeritavate tööde piirkonnas, siis tuleb läbi viia geoloogiline uuring, mille raames välja selgitada, kas planeeringuala geoloogilised tingimused vastavad seaduses toodud nõuetele.

6.10 Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke, kuid antud tegevuse puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Samuti kaasneb jäätmete teke hoonete kasutusperioodil, kuid ei ole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks põhjustada olulist keskkonnamõju. Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja Tallinna Linnavolikogu 9. märtsi 2023 määruse nr 3 „Tallinna jäätmehoolduseeskiri“ nõuetest.

6.11 Kuna kavandatav tegevus toimub kaugküttepiirkonnas siis soojusvarustus tuleb planeerida vastavalt Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2017 määruse nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus“ nõuetele.

6.12 Detailplaneeringu puhul ei ole olulisi seoseid keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Detailplaneering ei ole seotud ka Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega. Detailplaneeringuga ei kaasne piiriülest (st riigipiiriülest) mõju.

6.13 Kõikide arendustegevuste puhul tuleb arvestada peaministri 2. märtsi 2017 korraldusega nr 62 kinnitatud „Kliimamuutustega kohanemise arengukavaga aastani 2030“. Tuleb vältida suuri parklaid ja kõvakattega (asfalt) alasid, mis mõjutavad mikroklimaatilisi tingimusi (soojussaared). Kui detailplaneeringutes rakendatakse asjakohaseid leevendavaid meetmeid, võib eeldada, et olulist ebasoodsat mõju kavandatava tegevusega kaasnevalt kliimamuutustele oodata ei ole.

6.14 Eelnevat arvestades ei kaasne detailplaneeringu elluviimisel eeldatavasti olulisi keskkonnaprobleeme ega ohtu inimese tervisele ja keskkonnale. Detailplaneeringuga kavandatu elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole suur. Planeeringu elluviimisel kaasnev mõju piirneb peamiselt planeeringualaga ning mõjude iseloom on valdavalt ajutine, kui esinevad ehitusaegsed häiringud. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui peetakse kinni tööohutus- ja ettevaatusabinõudest ning kasutatakse töökorras seadmeid.

6.15 Lähtudes eelnevast ja KeHJS § 33 lõikes 5 nimetatud kriteeriumitest (sh mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus; oht inimese tervisele või keskkonnale; mõju suurus ja ruumiline ulatus, elanikkond; ala väärtus ja tundlikkus ning mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale), ei kavandata antud juhul detailplaneeringus tegevusi, mille elluviimisel võib kaasneda oluline keskkonnamõju. Keskkonnamõju kaalutlused on nimetatud korralduse eelnõu punktis 7.

6.16 Vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 küsis Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet Lammi tn 6 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu elluviimisega kaasneva KSH algatamise vajalikkuse üle otsustamisel seisukohta Keskkonnaametilt ja Terviseametilt, esitades neile detailplaneeringu algatamise korralduse eelnõu ja eelhinnangu.

6.17 Keskkonnaamet vastas ...

6.18 Terviseamet vastas ...

6.19 Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu, laekunud seisukohtade ja korralduse eelnõu punkti 7 kohaselt ei ole Lammi tn 6 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu koostamisel vajalik läbi viia keskkonnamõju strateegilist hindamist.

6.20 KSH algatamata jätmise otsusest teatatakse 14 päeva jooksul pärast korralduse vastuvõtmist Ametlikes Teadaannetes ja ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid. Samuti teavitatakse elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga asutusi, kellelt küsiti seisukohti KSH algatamise vajalikkuse üle otsustamisel.

1 Lääne-Nigula vallas Latika kinnistule (53101:001:0457) elamu arenduse DP kava (veekogu ehituskeeluvööndi

vähendamise taotlemise eelduse vajadusega) KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

Lammi tn 6 kinnistu (78401:101:6809) ja lähiala

detailplaneeringu kava keskkonnamõju strateegilise

hindamise eelhinnang

Eelhinnangu tellija (KSH menetluse

algatamise vajaduse üle otsustaja): Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet

Arendaja: Kodulahe OÜ

Töö koostaja: Alkranel OÜ

Projektijuht: Elar Põldvere

2023

2 Lammi tn 6 kinnistu (78401:101:6809) ja lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

Publitseerimise üldandmed:  Töö koostatud – 15.10.2023. a.

 Koostajad (Alkranel OÜ) - Elar Põldvere ja Kätlin Pitman.

 Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) – keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999.

3 Lammi tn 6 kinnistu (78401:101:6809) ja lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

Sisukord

Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk kavandatava tegevuse ja selle paikkonna

lühikirjeldus ................................................................................................................................ 5

2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra lühikirjeldus ........................................... 8

2.1. Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste ja muude arengudokumentide järgselt ........... 8

2.2. Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste

aspektide järgselt .................................................................................................................. 10

3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja ettepanekud edaspidiseks ning KSH

vajalikkuse määramine ............................................................................................................. 16

3.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavale

tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või

eraldatavatest vahenditest ..................................................................................................... 16

3.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit ......................................... 17

3.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse ............................................................................. 17

3.4. Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel ........................................................................................................................... 18

3.5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

(arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja

pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust) ............................. 18

3.5.1. Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale) .......................................................................................... 18

3.5.2. Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond) ...................................................................................................... 19

3.5.3. Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused (sh. oht

invasiivsetest võõrliikidest), kultuuripärand ja intensiivne maakasutus .......................... 20

3.5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale ............. 21

3.5.5. Piiriülene mõju ja katastroofid ........................................................................... 21

3.6. Eelhindamise kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes .................. 21

3.7. KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised ........................... 23

Kokkuvõte ................................................................................................................................ 25

Kasutatud allikad ...................................................................................................................... 26

4 Lammi tn 6 kinnistu (78401:101:6809) ja lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

Sissejuhatus

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu (edaspidi ka EH) objekt on

Tallinnas, Haabersti linnaosas, Lammi tn 6 kinnistu (78401:101:6809) ja lähiala

detailplaneering (DP) kava. Eesmärk on taotleda krundi jagamist ja ehitusõigust kuni 4

maapealse ja 1 maa-aluse korrusega korterelamute (8 tk.) ehitamiseks ning mh krundi ning selle

lähiala kasutamise tingimuste määramist. Hetkel sihtotstarbeta krundile kavandatakse äri- ja

elamumaa ning transpordimaa sihtotstarbeid. Samuti soovitakse lahendada arendusalaga

piirneva maaüksuse (Paldiski mnt 80b (78401:101:4609) sihtotstarbeta maa) kirde osas

piirkondlikku liikumistaristu paiknemine (ulatub Paldiski mnt 92 (78406:601:0066,

üldkasutatav maa) servaalani).

Eelhinnangu tellija on Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, arendaja on Kodulahe OÜ ja

eelhinnangu koostaja on Alkranel OÜ. Eelhinnangu koostamisel on lähtutud RUUM JA

MAASTIK OÜ poolt koostatud illustratiivsest materjalist (arhitektuurse kontseptsiooni ja

lahenduse eskiisversiooni on koostanud Molumba OÜ). Koostatavat eelhinnangut saab

eelkõige kohalik omavalitsus kasutada täiendava töövahendina detailplaneeringuga

seonduvates (detailplaneeringu algatamise üle otsustamine jm asjakohane) ja sellele eeldatavalt

järgnevates menetlusprotsessides. KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest

teavitamine toimub keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS)

§ 35 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjakohastelt asutustelt

(KeHJS § 33 lg 6), kui vastavad asutused (kavandatav tõenäoliselt puudutab vastava asutuse

huve või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu)

tuvastatakse.

Eelhinnangu koostamisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja

väljakujunenud õiguslikust praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on

tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:

 ületada mõjuala keskkonnataluvust;

 põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;

 seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Töö koostamisel on lähtutud muuhulgas järgmistest juhenditest:

 „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin

Kutsar, 2015; Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud);

 „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend” (Keskkonnaministeerium,

2017);

 „KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin Kutsar ja

Keskkonnaministeerium, 2018).

5 Lammi tn 6 kinnistu (78401:101:6809) ja lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk kavandatava

tegevuse ja selle paikkonna lühikirjeldus

Käesoleva KSH EH objekt on Harju maakonnas, Tallinnas, Haabersti linnaosas, Mustjõe

asumis, (Kodulahe kvartal), Lammi tn 6 kinnistu (78401:101:6809; joonis 1.1) ja lähiala (joonis

1.2) detailplaneeringu (DP) kava (DP046830). DP kava fookusala ehk Lammi tn 6 kinnistu

pindala on 14553 m² (100% sihtotstarbeta maa ehk 100% muu maa). Planeeringu kava

formuleerimise aluseks on mh 2023. a arhitektuurne kontseptsioon (vt joonis 1.3).

Joonis 1.1. Lammi tn 6 kinnistu asukoht Tallinnas (märgitud sinise joone ja kollase asukoha tähisega).

Alus: Maa-amet, 2023.

Joonis 1.2. Lammi tn 6 kinnistu kava ja selle lähiala (märgitud punase katkend joonega) Tallinnas (vt

ka joonis 1.1). Alus: Maa-amet, 2023.

6 Lammi tn 6 kinnistu (78401:101:6809) ja lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

Joonis 1.3. Planeeringu kava üheks aluseks olev arhitektuurne kontseptsioon (Molumba OÜ, 2023). Vt

ka https://arcovara.com/stroomi-ranna-lahistele-arendatud-minilinnaosa-viimane-vaba-krunt-leidis-

oma-nao/ (2023).

Detailplaneeringu algatamisettepaneku (DP046830) kohaselt on DP kava eesmärgiks jagada

krunt ja määrata sihtotstarbeta kinnistulele äri- ja elamumaa ning transpordimaa sihtotstarve

ning taotleda ehitusõigust hoonete ja taristu rajamiseks (vt ka joonis 1.4). Samuti soovitakse

lahendada arendusalaga piirneva maaüksuse (Paldiski mnt 80b (78401:101:4609) sihtotstarbeta

maa) kirde osas piirkondlikku liikumistaristu (kergliikluse võimaluste soodustamine, mere

suunal) paiknemine (ulatub Paldiski mnt 92 (78406:601:0066, üldkasutatav maa)) servaalani.

Lammi tn 6 maaüksusele kavandatud ehitada 8 uut hoonet (kõrgus ca 19 m) kuni 4 korrusega

(lisaks maa-alune korrus). Hoonete ehitusalune pindala on 5735 m2 (maa-all ca 8755 m2) ning

ligikaudne brutopindala 17865 m2. Kavandatud on 175 korterit, parkimine (parkimiskohtade

arv kokku ca 250) valdavalt maa-all. Hoonete vaheline telg on looduslikult mitmekesine

vaheala, kuhu sobituvad ka sadevee immutamiseks sobituvad vihmapeenrad. DP kavas on

tekkinud visioon ka hoonete katusehaljastuseks ja päiksepaneelide paigaldamiseks. Arendusala

haljastuse üldosakaal vähemalt 40% (hoonestustihedus ≤ 1,2). Tehnovõrkudega varustatus jm

nüansid (mh rattaparklad) lahendatakse detailplaneeringu koostamisel ehk planeeringu

algatamise puhul. Maa-ameti kaardirakenduse kohaselt on DP kava arenduspaikkonnas olemas

nii ühisvee kui ka ühiskanalisatsiooni, elektri ning kaugkütte võrk, st asjakohase tarisuga

liitumistingimused on teadaolevalt soodsad. Sõidukitega seotud liikluslahendused on

kavandatud lahendada Lammi tänava kaudu (ühendatud omakorda Lahepea tänavaga ja sealt nt

Tallinn - Paldiski põhimaanteega).

7 Lammi tn 6 kinnistu (78401:101:6809) ja lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

Joonis 1.4. Lammi tn 6 kinnistu ja lähiala DP kava visioon (RUUM JA MAASTIK OÜ, 2023).

8 Lammi tn 6 kinnistu (78401:101:6809) ja lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra lühikirjeldus

Peatüki koostamisel on arvestatud esimeses peatükis, juhendmaterjalides ning avalikult ja

erialaselt kasutatavates andmebaasides sisalduvat teavet. Andmebaasidena kasutatakse

peamiselt EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur (19.09.2023. a)) ja Maa-

ameti kaardirakendusi (2023).

Eelhinnangus käsitletav ala asub Tallinnas Haabersti linnaosas, kus oli kohaliku omavalitsuse

andmetel 2023. a juuni seisuga 50033 elanikku. Lammi tn 6 kinnistu paikneb Paldiski maantee

ja mere vahelisel alal Kodulahe kvartalis (vt ka Vt ka https://arcovara.com/stroomi-ranna-

lahistele-arendatud-minilinnaosa-viimane-vaba-krunt-leidis-oma-nao/ (2023)). Lammi tn 6

kinnistut ümbritseb põhjast ja idast transpordimaa, kagust ja lõunast elamumaa, läänest

sihtotstarbeta maa ning loodest segahoonestus- ja üldkasutatav maa (tabel 2.1). Ümbruskonna

osas võib avalike andmete alusel välja tuua veel järgnevat:

 Kagus - 160 m kaugusel lapsehoiuteenused, 450 m kaugusel Lääne-Tallinna keskhaigla

ja Meremeeste polikliinik (sh apteegid), 530 m kaugusel ühistranspordi peatus (Humala,

mõlema suunaline) ning 615 m kaugusel Tallinna Mustjõe Gümnaasium.

 Lõunas – 210 m kaugusel Sotsiaalkindlustusamet.

 Edelas - 340 m kaugusel ühistranspordi peatus (Mustjõe, mõlema suunaline).

Tabel 2.1. Kavandatava tegevuse (Lammi tn 6) alaga piirnevad katastriüksused.

Lähiaadress Katastri tunnus Maakasutuse sihtotstarve Pindala (m²)

Lammi tänav T5 78401:101:6810 Transpordimaa 100% 676

Lammi tänav T1 78401:101:3829 Transpordimaa 100% 3080

Lammi tänav T4 78401:101:0871 Transpordimaa 100% 230

Pagi tn 5 78401:101:0865 Elamumaa 100% 3616

Soodi tn 6 78401:101:1676 Elamumaa 100% 5444

Paldiski mnt 80b 78401:101:4609 Sihtotstarbeta maa 100% 136 810

Lammi tn 8 78401:101:6814 Elamumaa 95%; Ärimaa 5% 9518

Paldiski mnt 92 78406:601:0066 Üldkasutatav maa 100% 310 741

Alljärgnevalt on esitatud ülevaade peamistest (arvestades tegevuse iseloomu) ja

asjakohastest strateegilistest planeerimisdokumentidest või arengudokumentidest (ptk

2.1). Vastavale infole järgneb ka paikkonna muude ja käesoleval juhul asjakohaste

aspektide kirjelduste osa (ptk 2.2).

2.1. Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste ja muude arengudokumentide

järgselt

Harju maakonnaplaneeringus 2030+ (2018) on määratud üldised maakonna arengu

ruumilised põhimõtted. Maakonnaplaneering lähtub Üleriigilisest planeeringust Eesti 2030+

(2012), kus soovitatakse tõsta tihedalt asustatud aladel kompaktsust. Linnalise keskkonna

arendamise tingimustes on välja toodud, et hoonemaht ümbritsevas ruumis ei vastanduks

üldjuhul väljakujunenud linnaehituslikule ilmele ja oleks inim-mõõtmeline (soovituslikult kuni

neli korrust, üldjuhul orienteeritud tänavajoonele). Lammi tn 6 kinnistu jääb linnalise

asustusega ehk linnalise keskkonna alale.

Haabersti linnaosa üldplaneering (ÜP; 2017) lähtub mh Tallinna üldplaneeringust (2001).

2017. a määratud maakasutuse juhtotstarbed on näidatud joonisel 2.1. Selle järgi asub Lammi

tn 6 kinnistu korterelamute alal. Hoonestustihedus 1,2 ja hoonete korruselisus 5 (maapealne)

9 Lammi tn 6 kinnistu (78401:101:6809) ja lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

ning haljastuse osakaal minimaalselt 40%. Hoonete kõrguspiirangud johtuvad mh Tallinna

vanalinna muinsuskaitselise osa vaatekoridoride (muinsuskaitseobjekti piiranguvöönd) avatuse

tagamise tingimustest. Kinnistust läände ja põhja jääb Mustjõe roheala, mis on Tallinna piires

lindudele oluline pesitsus- ja rändepeatuspaik. Seetõttu mh säilitada 100–200 m laiune

rannaäärne roostik, mis laieneb lääne suunas ning ulatub Paldiski maanteeni. Lisaks

looduslikele eripäradele võib esile tuua, et Pelguranna tn, Paldiski mnt, Mustjõe ja Kopli lahe

vahelisele alale oli jäetud võimalus ka alalise lõbustuspargi kavandamiseks (joonisel 2.1

piirkond „eriotstarbeline roheala“). Lõbustuspargi osas nähtub, et Tallinna planeeringute

registri alusel idee (mh planeeringu algatamise taotlemine) on alguse saanud 2010. a ja 2020. a

menetlus (DP034860) lõpetatud ilma planeeringu protsessita.

Joonis 2.1. DP kava arendusala suhestumine Haabersti maakasutusega (vaskalul) ja roheliste aladega

(pahemal). Alus: Haabersti linnaosa üldplaneering, 2017 (põhikaardid 1. ja 2.; täiendanud: RUUM JA

MAASTIK OÜ, 2023).

Haabersti linnaosa üldplaneeringus ei ole vastava DP kava ala osas otsest viidet, et vastavat

maa-ala käsitletud kui radooniohtlikku ala, kus tuleb võtta standardi EVS 840:2009

„Radooniohutu hoone projekteerimine” kohaselt kasutusele abinõud, et vältida radooni

sattumist hoonetesse. Samas on määratletud, et paikkonnas (Mustajõe asum) tuleb enne

projekteerimiste alustamist teha pinnasereostuse uuringud, mille alusel määratakse igakordselt

võimaliku reostuse ulatus ja selle kõrvaldamise vajadus (elukondliku maakasutuse

võimaldamiseks). Pinnase reostuse ja radooni ohu esinemise osas on täiendavat infot esitatud

ka ptk 2.2.

Ptk 1 nähtub juba, et DP kava arenduspaikkonnas on olemas nii ühisvee kui ka

ühiskanalisatsiooni ning kaugkütte võrk. Täiendavalt võib esile tuua, et ühisvee ja

10 Lammi tn 6 kinnistu (78401:101:6809) ja lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

ühiskanalisatsiooni ning sademe võrkude haldust ja arendust katab ka Tallinna linna

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2034 (2023). 2023. a

dokument toetab ka juba 2012. a strateegiadokumendist Tallinna sademevee strateegia

aastani 2030 nähtuvaid põhimõtteid – soosida katustelt formeeruva sadevee kogumist

kastmisveeks ning edendada katusehaljastust.

Täiendavalt saab siinkohal välja tuua, et peale üldplaneeringu kehtestamist on DP kava ala

piirkonnas toimunud alljärgnev planeerimistegevus:

1. Paldiski mnt 74 kinnistu ja lähiala DP (DP039990; kehtestatud 05.02.20. a) – Lammi tn

6 põhjasuunas. Eesmärk ehitusõiguse määramine ühe maa-aluse ja kuni nelja maapealse

korrusega äripindadega korterelamu ja ühe ühekorruselise paviljoni ehitamiseks. Ellu

viidud.

2. Riigimaa 104 kinnistu ja lähiala DP (DP042700; kehtestatud 10.06.20. a) – Lammi tn 6

kirdesuunas. Eesmärk ühe maa-aluse ja kuni 4-korruselise äriruumidega korterelamute

ehitusõigus. Ellu viidud.

3. Soodi tn 6 kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP046050; menetluses) – Lammi tn 6

lõunasuunas. Eesmärk jagada Soodi tn 6 elamumaa ja üldkasutatava maa sihtotstarbega

krundiks.

Tallinna Rattastrateegia 2018-2028 (2017) soovitab rajada elamutes 1 ratta parkimiskoht 50

m2 hoone suletud brutopinna kohta (miinimum 1 korteri kohta), äripindadel 1 ratta parkimis-

koht 100 m2 hoone suletud brutopinna kohta (miinimum 1 koht 8 töötaja kohta). Rattaparklad

paigutada sissepääsude lähedal, maksimaalselt 50 m kaugusele sissepääsust (tänavatasapinnal).

Rattakasutuse soosimisega kaasnevad positiivsed keskkonna-, majandus-, sotsiaalsed ja

kultuurilised mõjud.

Tallinn 2035 Arengustrateegia (2020) tõukub mh dokumendist Tallinna

keskkonnastrateegia aastani 2030 (2013), mille abil sooviti sh parandada linna

keskkonnaseisundit ning tõsta elanike keskkonnateadlikkust. 2020. a arengustrateegial on 6

strateegilist sihti: sõbralik linnaruum, loov maailmalinn, terve Tallinn liigub, roheline pööre,

heatahtlik kogukond ja kodu, mis algab tänavast. Dokumentatsioon soosib kuni

neljakorruseliste eluhoonete kavandamist, koos maa-aluste parkimiskorrustega. Eelistatult

tänava tasandil võiksid asuda ka mugavad rataste, lapsekärude ja muude kergliiklusvahendite

hoiupaigad.

Kliimaneutraalne Tallinn. Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega

kohanemise kava 2030 (2021) seab mh eesmärgi välja töötada kogukondlike

taastuvenergiaühistute mudel, edendada rattaliiklust ning parandada ühistranspordi

ligipääsetavust. Kliimariskide mõju leevendamiseks tuleb mh eelistada maa-aluseid parklaid

ning rakendada rohekatuste kontseptsioone. Rohekatuste eeliseid on kirjeldatud mh

dokumendis Tallinna haljastu tegevuskava aastateks 2013–2025 (2013). Näiteks on esile

toodud, et katusehaljastus aitab optimeerida ära juhitavat sademevee hulka ning sellega on

võimalik luua elupaigad mitmekesisele faunale ämblike ja putukate näol, mis omakorda toetab

ka lindude elukvaliteeti.

2.2. Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas kontekstis

asjakohaste aspektide järgselt

Tallinn asub Soome lahe lõunakaldal rannikumadaliku ja Harju lavamaa ning neid eraldava

Põhja-Eesti paekalda alal. Käesolev arendusala asub Kopli lahe kaguranniku

11 Lammi tn 6 kinnistu (78401:101:6809) ja lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

merekuhjetasandikul, Lilleküla mattunud ürgoru kohal (Vili, 2005). Maa-ameti 2023. a järgselt

pinnakatte paksus ca 80 m vastavas tsoonis. Orud (regioonis 4 tk kokku) on täitunud jääaja

moreeni, glatsiofluviaalse liiva ja kruusa ning jääjärvelise savi ja mereliivaga (Tallinna linna

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2034, 2023). Maa-ameti

(2023) järgselt on arendusala aluspõhjaline põhjavesi kaitstud alal (1:50 000 kaardistuse alusel).

Ptk 2.1 kirjeldatud linnaosa üldplaneeringust (2017) nähtus mh järgnevat - kui Tallinna

radooniriski kaart (2015) ei näita pinnase radoonisisaldust piisavalt täpselt, tuleb

konkreetse piirkonna radoonisisalduse määramiseks teha kogu planeeringuala hõlmav

radooniuuring. Käesolevas eelhinnangus on kasutatud nüüdseks uuemaid riiklike andmeid

ning Eesti pinnase radooniriski kaardi (Eesti Geoloogiateenistus, 2020) kohaselt on piirkonnas

pinnase õhu interpoleeritud Rn-risk 10–30 kBq/m³. Vastavalt standardile „Juhised

radoonikaitse meetmete kasutamiseks“ (EVS 840:2017) jaotatakse pinnaseõhu Rn-sisalduse

alusel Eesti pinnas Rn-riski tasemelt madalaks (< 10 kBq/m³), normaalseks (10‒50 kBq/m³),

kõrgeks (50–250 kBq/m³) ja eriti kõrgeks (> 250 kBq/m³). Vastavalt dokumendile „Paldiski

mnt 70, Tallinn kinnistul radoonitaseme määramine maapinnas ning radooniohtlikkuse

hinnang“ (2013) oli 4 mõõtepunktist kahes pinnaseõhu Rn-sisaldus normaalne ja kahes kõrge

(ehk üle 50 kBq/m³), mõlemad punktid ca 40 m kaugusel kagus (DP kava alast). Vahetult

eelpool mainitud töös soovitati järgnevat:

 hoonete ehitusel kasutada radoonitõkestus süsteeme radoonikaevusid ning radoonikilet;

 kõik kommunikatsioonide läbiviigud hoolikalt hermetiseerida;

 lisaks nõuetele vastav ventilatsioon hoones.

DP kava ala lähedal (ca 50 m kaugusel loodes) on tehtud ka uuring „Radoonitaseme mõõtmise

raportis Paldiski mnt 74“ (2016). Mõõdeti 3 kohas pinnaseõhu Rn-sisaldust järgnevalt: 46

kBq/m³; 49 kBq/m³; 45 kBq/m³. Seega nende andmete kohasel jääb Rn-sisaldus normaalse

ülemise piiri lähedale (ehk alla 50 kBq/m³). Vahetult eelpool mainitud töös soovitati järgnevat:

 tagada korralik ehituskvaliteet, kasutada vähese poorsusega tihedat betooni või

ehitusmaterjale hoone vundamendi ehitamisel;

 kasutada vundamendi katmisel bituumeni põhiseid isolatsioonimaterjale;

 tagada esimesel korrusel korralik ventilatsioon.

Ptk 2.1 esitatud linnaosa üldplaneeringust (2017) johtus, et piirkonna arendustegevuste

korral tuleb analüüsida pinnase reostusohtlikkust. Nimetatud seetõttu, et Pelguranna tn-st

edelasse jääb kunagine ca 0,5x0,5 km suurune prügila (rajatud looduslikult madalamasse lohku

(soostunud ala)). Täitepinnase paksus ulatub endise prügila keskosas üle 5,6 m, suuremal osal

jääb paksus vahemikku 2-4 m, kuid kaguosas on täite paksus 0,3-1,5 m. Täite alla jääb,

meretekkeline peenliiv (Vili, 2005). „Mustjõe-Merimetsa objekti keskkonnahinnang“ (aruanne

nr. 32916) antakse soovitus kõrgemate hoonete puhul kasutada üle 10 m pikkuseid vaiu (Vili,

2005). Tallinna mereranna detailplaneerimine (Koplist Rocca al mareni; aruanne nr. 6113) on

antud ka vaiade kandevõime (Lind ja Saks, 1972) toonane hinnang.

Töös „Mustjõe-Merimetsa objekti keskkonnahinnang“ (aruanne nr. 32916) mõõdeti

pinnasereostust 25 punktis. Selle uuringu kohaselt oli Kodulahe kvartalis elutsooni

kriteeriumite kohaselt naftasaadustega reostunud suurem osa vana prügila maa-alast, kusjuures

selle keskosas esines isegi tööstustsooni piirarvu ületav pinnasereostus (S. Vili, 2005). Lammi

tn 6 kinnistu ja lähiala DP kava alale ja lähedusse jäävad mõõtepunktid PA7, PA8, PA10, PA11.

Neis oli nafta produktidega reostus vastavalt 1500 mg/kg; 1380 mg/kg; 1045 mg/kg; 2795

mg/kg, vastav elutsooni piirväärtus on 500 mg/kg. Mõõdeti ka Cu, Ni, Cr, Pb, Cd, Hg sisaldusi.

Probleeme oli ka plii (Pb) ja raskemetallide (Cd ja Cu) sisaldusega pinnases, kuid mitte

12 Lammi tn 6 kinnistu (78401:101:6809) ja lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

punktides PA8, PA10, PA11. Aruandes anti soovitus naftasaaduste sisaldust edaspidi

täpsustada.

Uuringus „Tallinn Paldiski mnt 70c keskkonnaseisundi ülevaatus reostuse uuring“ (2013)

kohaselt uuriti pinnasereostust 3 punktis, millest lähim ca 30 m kaugusel kagus (DP kava alast).

Kõigist puuraukudest võeti 1…1,5 m sügavuselt (enamasti täitepinnasest) pinnaseproovid, kust

määrati naftasaaduste ja 6 raskmetalli (Cd, Cr, Cu, Hg, Ni ja Pb) sisaldused. Keskmises

mõõtepunktis oli naftasaaduseid üle piirarvu (5 korda kõrgem) ja kahes punktis (kaugemas) oli

kloriidi üle joogivee piirväärtuse st. pinnasevesi soolane. Pinnasevesi (pinnakattesetetes

sisalduv vabapinnaline vesi) on krundi keskosas lumeladestamisplatsil, eeldatavasti veel

aastakümneid, soolane. Sellega tuleb arvestada hoonete vundamendikonstruktsioonide ja maa-

aluste tehnovõrkude rajamisel (suur korrosioonioht).

Uuringu „Paldiski mnt 78, Paldiski mnt 78a, Paldiski mnt 78b ja Riigimaa 104 reostusuuring“

(2014) mõõdeti pinnase reostust 5 mõõtepunktis. Lähim mõõtepunkt oli PA16, mis asub Lammi

tn 6 kinnistust ca 70 m kaugusel idas. Reostusuuringu kohaselt oli 3 mõõtepunktis

naftasaadused üle elamumaa piirarvu. Alal ületati puuraugus PA 20 elamumaa piirarvu

naftasaaduste osas ca kolm korda, teistes (PA 16 ja PA 18) vähem. Samas jäävad Cd, Pb ja Cu

tulemused väiksemaks ka sihtarvust. Puuraukudes PA 17 ja PA 19, mis samuti jäävad uuringu

planeeringualale, ülenormatiivset reostust ühegi uuritud saasteaine osas ei leitud.

Uuringus „Tallinnas Riigimaa 104 kinnistu ja lähiala täiendavad reostusuuringud“ (2018) võeti

proove 6 mõõtepunktis. Reostusuuringu kohaselt oli mõõdetud 4 punktist kahes naftasaaduste

sisaldus üle tööstusmaa piirarvu. Mõõdeti ka kaadmiumi, plii, vase, tsingi, nikli sisaldust,

millest vaid ühes mõõtepunktis oli plii üle elamumaa piirarvu. Töös on leitud, et reostuse

likvideerimine on otstarbekas teostada ehitustööde käigus.

Uuringus „Tallinnas Paldiski mnt 74 kinnistu ja lähiala detailplaneering täiendav pinnase

reostusuuring“ (2018) kohaselt oli eelnevalt 2016 a. tehtud mõõtmised 3 punktis (lähim ca 30

m kaugusel loodes (DP kava alast)), millest ühes oli naftasaaduste sisaldus elamumaa piirarvust

suurem (kaugem mõõtepunkt). Samas kaadmiumi, vase ja plii sisaldused ei ületanud elamumaa

piirarvu. Reostus uuringut korrati 2018 a. kahes mõõtepunktis, kummaski ei olnud

naftasaadused üle normi, aga ühes mõõtepunktis oli vaske ja tsingi sisaldus üle elamumaa

piirarvu. Töös on leitud, et reostuse likvideerimine on otstarbekas teostada nõuete kohaselt

ehitustööde käigus. Kui kaevetööde käigus avatakse nähtavate reostustunnustega (lõhn,

tumenenud pinnas) pinnasekiht, tuleb kindlaks teha reostuse olemus ja ulatus ning see

eemaldada ja nõuetekohaselt käidelda.

Lammi tn 6 kinnistu ja selle lähiala DP kava ala asub Kopli lahe ääres (kergliiklustee

(avalikult kasutatav) kavandamisala ca > 100 m kaugusel). Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe

rannikuvesi on Maa-ameti (2023) andmetel halvas seisus. Lääne-Eesti vesikonna

veemajanduskava 2022-2027 (2022) alusel on survefaktoriteks eutrofeerumine (toitained), alla

2000 ie reoveepuhastid ja muud (kaevandused/karjäärid, sadamad) heitveelasud. Mere lähedus

toob piirkonda ka üleujutusohu, samas on DP kava ala põhimõtteliselt sellest ohutsoonist väljas

(vt joonis 2.2). DP kava ala jääb samas rannaga seotud piiranguvöönditesse (tulenevad LKS ja

VeeS), mis konkreetsel juhul samas kavandava tegevusega konflikte ei tekita (vt joonis 2.3).

DP kava ala ümbruskonna (ca 200 m) osas saab veel esile tuua mh seda, et sellel alal ei ole

pärandkultuuri objekte, maardlaid, maaparandussüsteeme ega ka ohtlike käitiseid või

nende ohualasid. Lammi tn 6 kinnistu ei asu strateegiliste mürakaartide (Maa-amet, 2023)

13 Lammi tn 6 kinnistu (78401:101:6809) ja lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

alusel ka märkimisväärse müratasemega piirkonnas ning seda nii lennuliikluse,

maanteeliikluse, raudtee ja tänava ning tööstusmüra kontekstis. Hinnangu andmisel on lähtutud

sellest, et Haabersti linnaosa üldplaneeringu alusel on tegemist II kategooriaga st. elamumaa-

alaga (rakenduvad piirväärtused). Samas kuna alale on kavandatud ka äri funktsioon, siis võiks

seda ala käsitleda III kategooriana st. keskuse maa-alana (vt täpsemalt keskkonnaministri

16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1).

Joonis 2.2. Üleujutusohud seostatud Lammi tn 6 ja selle lähiala DP kava alaga (märgitud punase katkend

joonega). Aluskaart: Maa-amet, 2023.

Joonis 2.3. DP kava ala (märgitud punase katkend joonega) jääb mererannaga seotud

piiranguvöönditesse (tulenevad LKS ja VeeS). Alus: Maa-amet, 2023.

14 Lammi tn 6 kinnistu (78401:101:6809) ja lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

Maa-ameti (2023) ja EELIS (19.09.2023. a) alusel on DP kava alal ja selle ümbruskonnast

asjakohane esile tuua alljärgnevaid teemasid. DP kava alast ca 220 m kaugusel kirdes on

Merimetsa roheala kaitseala (KLO5000024; kohaliku omavalitsuse kaitsealune objekt).

Kaitseala kaitse-eesmärk on (vt ka - https://register.keskkonnaportaal.ee/register/protected-

nature-object/9175339 (2023)):

 väärtusliku maastiku kaitse;

 kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse;

 virgestusvõimaluste säilitamine ja parandamine.

DP kava ala järgne võimalik kergliiklustee (mere suunaline) on kokkupuutes riiklikult

tõrjutavate Sosnovski karuputkega (Heracleum sosnowskyi) - koloonia HJR348 (joonis 2.4;

käsitsi mürgitamine, kaevamine; raskusaste 4 (hääbuv)), lähikonnas veel kolooniad HA302

(käsitsi mürgitamine; raskusaste 2 (keskmine)), HA301 (käsitsi mürgitamine; raskusaste on 2

(keskmine)), HA072 (käsitsi mürgitamine; raskusaste on 2 (keskmine)). Sosnovski karuputk on

ohtlik invasiivne võõrliik. Karuputk levib ja paljuneb kiirelt, mistõttu on ohus Eesti looduslikud

kooslused ning ka inimeste tervis (mürgine, võib tekitada tugevaid tervisekahjustusi). Üks

peamisi viise, kuidas karuputk võib levida, on pinnase teisaldamine, ilma eelnevalt karuputke

eemaldamata. Putke tõrje riiklikust korraldusest (2023. a) vt ka siit -

https://keskkonnaamet.ee/elusloodus-looduskaitse/voorliigid/karuputk-ja-selle-ohjamine.

Joonis 2.4. Lammi tn 6 kinnistu ja selle lähiala DP kava ala (märgitud punase katkend joonega) ning

karuputke kolooniad (oranž tähistus) ümbruskonnas. Alus: Maa-amet, 2023.

DP kava alale ulatub ka ümbruskonnas laiuv (põhja, lõuna ja läänesuunal) kimalaste (9 liiki; III

looduskaitsekategooria) leiukoht (toitumisala). Dokumendist Eesti kimalased

(Põllumajandusuuringute Keskus, 2012) nähtub, et enamik neist ei ole inimasustust pelgavad.

Kimalased on üheaastase elutsükliga. Talvituvad (augustis, hiljemalt septembrist) noored

paaritunud emasisendid. Talvitutakse nt mullas või lehekihi all, puujuurte vahel,

müüriõõnsustes, kõdupuidus. Ärgates hakkavad pesa rajama (hiljemalt aprillis). Avamaa liigid

eelistavad nt niite, puisniite ja ka aedasid. Kimalastele meeldivad taimed on nt ristikud, aru- ja

15 Lammi tn 6 kinnistu (78401:101:6809) ja lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

põldjumikas, harilik härghein, ussikeel, põdrakanep, liht-naistepuna, harilik hiirehernes, harilik

nõiahammas, äiatar, põldohakas. Lennuraadius pesast on 500 m kuni 2 km. Suuremad

ohutegurid - põllumajanduse intensiivistumine koos maakasutuse muutustega ehk sobivate elu-

ja pesitsuspaikade ning toiduressursi kadumine.

DP kava ala ümbruskonnas on esindatud veel:

 Ca 90 m läänesuunal;

o rabakonn (Rana arvalis; III looduskaitsekategooria) leiukoht (KLO9114403).

o veelendlane, pargi-nahkhiir ja põhja-nahkhiir (Myotis daubentonii, Pipistrellus

nathusii ja Eptesicus nilssonii; II looduskaitsekategooria) leiukoht, toitumisala

(KLO9123294, KLO9123293 ja KLO9116303).

 Ca 140 m idasuunal - kanakull (Accipiter gentilis) leiukoht.

Täiendavalt saab siinkohal esile tuua, et DP kava alal ega selle kontaktsoonis (ca 200 m)

ei ole Natura 2000 linnu- ega loodusalasid. Lammi tn 6 kinnistu ja selle lähiala DP kava ala

ümbritseb (joonis 2.5) läänest, põhjast ja idast projekteeritav (kohaliku omavalitsuse poolt)

kaitseobjekt Merimetsa kaitseala (EELIS kood -1881994448). Merimetsa roheala

(KLO5000024) välispiiride laiendamise menetluse alustamiseks on Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalamet saatnud 22.02.2023. a kirja nr 10-21/365 – 1 Keskkonnaagentuurile. DP kava

alaga seotud võimalik kergliiklustee (mere suunaline) ulatub ka vastavale alale.

Joonis 2.5. Lammi tn 6 kinnistu ja selle lähiala DP kava ala (märgitud punase katkend joonega)

suhestumine projekteeritava kaitseobjektiga Merimetsa kaitseala. Alus: Maa-amet, 2023.

16 Lammi tn 6 kinnistu (78401:101:6809) ja lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja

ettepanekud edaspidiseks ning KSH vajalikkuse määramine

Peatükk (edaspidi ptk) on jaotatud erinevateks alamosadeks lihtsustamaks info menetlemist.

Alljärgnevad ptk-d näitavad, kas ja millised faktorid võivad oluliseks kujuneda KSH

algatamisel või mitte algatamisel.

Eelhinnangu koostamisel ehk planeerimisdokumendi kava mõjude kaalutlemisel arvestatakse

(alus: KeHJS § 33 lg 3-5 ning Kutsar, 2015/2018) järgnevaid aspekte:

1. missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele

tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või

eraldatavatest vahenditest;

2. missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit;

3. strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse;

4. strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel;

5. strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

(arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja

pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust);

5.1. mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale);

5.2. mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond);

5.3. mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused (sh. oht

invasiivsetest võõrliikidest), kultuuripärand ja intensiivne maakasutus;

5.4. mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale;

5.5. piiriülene mõju ja katastroofid.

Alljärgnevates peatükkides (3.1-3.5) on eelnevalt esitatud loetelu täpsemalt lahti kirjutatud. Ptk

3.6 sisaldab veel täiendavat kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes. Ptk 3.7

võtab kokku KSH vajalikkuse lõpphinnangu (käesoleva töö põhjal) ja annab suuniseid lõpliku

KSH otsuse (algatada või mitte) eelnõu osas seisukohtade küsimiseks.

3.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse

kavandatavale tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja

elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest

Ptk 1 ja 2 alusel paikneb DP kava ala Tallinnas, Haabersti linnaosas, Mustjõe asumis (Kodulahe

kvartal), Lammi tn 6 kinnistu (78401:101:6809) ja selle lähialal. Lammi tn 6 kinnistut

ümbritsevad loodest, põhjast, kirdest, idast ja kagust elamud (vähesel määral äri otstarve) ja

nendeni viivad teed. Läände jääb sihtotstarbeta maa. Kvartali ümber läänest, põhjast ja idast on

kavandatud (nö rohevööndisse) projekteeritav Merimetsa kaitseala laiendus (vt ptk 2.2). Seega

jääb kavandatav tegevus nii elamumaa kui ka ärimaa piirkonda, mis läheb kokku ptk. 1

kirjeldatud tegevusega, mis hõlmab nii äri- kui ka elamumana maa-ala kasutamise kavandamist.

DP kavaga kavandatud tegevus läheb kokku Harju maakonnaplaneeringus (2018) toodud

järgneva soovitusega, et hoonemaht ümbritsevas ruumis ei vastanduks üldjuhul väljakujunenud

17 Lammi tn 6 kinnistu (78401:101:6809) ja lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

linnaehituslikule ilmele ja oleks inim-mõõtmeline. Ptk 1 kirjeldatud kava arvestab Haabersti

linnaosa üldplaneeringut (ÜP; 2017 (juhindub ka Tallinna üldplaneeringust (2001))), kus on

vastav ala määratud korruselamute (kuni 5 korrust) alaks. Ptk 1 kirjeldatud kava kohaselt

arvestatakse sidususega rohealadega (mh kergliiklustee kavandamine (mere suunas),

nõuetekohase haljastuse protsendi täitmine ning täiendava katusehaljastuse kavandamine).

DP kavaga kavandatava ja paikkonna kirjeldusi arvestades ei saa järeldada, et tegemist oleks

arendusega, mis vajaks ebaproportsionaalseid vahendeid planeeritava elluviimiseks või

haldamiseks. Piirkonna teiste arenduste elluviimisel on läbi viidud asjakohased uuringud

(tulenevalt jääkreostusest) ja nende alusel ka arendused ellu viidud, ilma komplikatsioonideta.

Seega ei ole ka nt finantsvahendid tegevuse korrektseks elluviimiseks teadaolevalt takistavaks

teguriks.

3.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi

strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise

tasandit

DP kava maakasutuslikud eesmärgid järgivad maakonnaplaneeringu ja linnaosa ÜP

põhimõttelisi arengusuundi, toetades nii linna terviklikku ja mitte nö laiali valguvat arengut.

Kavandatava tegevuse iseloomu ja paiknemist arvestades ei takistata teiste ümbruskonna

kinnistute senist maakasutust ega looda eeldusi olulise negatiivse olustiku tekkeks.

Seoseid planeeritava tegevuse ja strateegiliste planeerimisdokumentide vahel on arvestatud ka

juba ptk 3.1 esitatud teabes. Teadaolevalt puuduvad sellised strateegilised kavad (mh

arengudokumendid), mille elluviimist kavandatav tegevus võiks eelkõige negatiivselt

mõjutada. DP kava loob selle edasisel võimalikul menetlusel (üldplaneeringu järgse DP

menetlusena) juriidiliselt korrektsed seosed ka kõrgemate strateegiliste

dokumentidega/arengudokumentidega (vt ptk 2.1; mh nende korraliseks üle vaatamiseks või

tulevaseks ajakohastamiseks (asjakohane sisend)) ning võimaldab menetleda tegevuse

elluviimiseks vajalikke tegevuslubasid piisava täpsusastmega.

3.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus

keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse

Detailplaneeringu kava edasine menetlus (DP algatamise järgselt) on eelnevate alampeatükkide

alusel asjakohane vastavas kohas (mh johtuvalt ka ptk 2.1 kirjeldatud seostest ÜP

maakasutuslike eesmärkidega). DP menetlustasandi puhul puuduvad olulised seosed

keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse, juhindudes ka alljärgnevast

teabest.

DP protsessi tasandit arvestades ei ole DP kava või sellele järgneda võiv DP menetlus otseseks

vahendiks nt riiklike keskkonnakaalutluste muutmisel. Samas arvestaks planeerimise protsess

(DP menetluse algatamisel) riiklike normatiividega, mis tulenevad keskkonnakaalutlustest. DP

edasise menetluse käik võimaldab mh tulevikus vastavaid teisi kavasid või dokumente

ajakohastada teemakohase (tegevuse toimimine vastavas asupaigas) teabega (nt vastavate

materjalide korraliste ülevaatuste perioodidel). See tähendab, et näiteks kõrgemates

strateegilistes dokumentides on võimalik lähtuda tulevaste otsuste tegemisel (sh

keskkonnakaalutluste edasisel integreerimisel) aktuaalsest teabest ja/või situatsioonist.

18 Lammi tn 6 kinnistu (78401:101:6809) ja lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

3.4. Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega

seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste

õigusaktide nõuete ülevõtmisel

Alampeatüki pealkirjast lähtuvalt – vastava võimaliku DP menetlus ei ole otseselt seotud

jäätmekäitluse või veekaitsega ega Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisega. Küll aga peab arvestama ja ka arvestab (läbi õiguslikult paika pandud DP

koostamisprotsessi) käesolev DP protsess (DP menetluse algatamisel) riiklike normatiividega

(kujundatud tulenevalt EL nõuetest), toetudes sh ptk 1 ja 2 ning Eesti riigi õigusaktide

regulatsioonile ja raamistikule.

3.5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud

keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust

ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust

ning õnnetuste esinemise võimalikkust)

Käesolev peatükk jaotub omakorda viieks alampeatükiks.

3.5.1. Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale)

Kavandatava tegevuse tulemusel muutuks senine maakasutus ning maastikuilme. Käesoleval

hetkel on alal (sihtotstarbeta maa) tühermaa, mis samas on osaks arendatavast Kodulahe

kvartalist (vt ka Vt ka https://arcovara.com/stroomi-ranna-lahistele-arendatud-minilinnaosa-

viimane-vaba-krunt-leidis-oma-nao/ (2023)). Arvestades arendusala ümbritsevat maakasutust,

siis ei ole maastikuilme muutust võimalik pidada paikkonda mitte sobivaks. Sh planeeritavat

maakasutust on ette näinud ehk võimaldanud ka Haabersti linnaosa üldplaneering. Toetudes ptk

2.1, 2.2, 3.1 ja 3.2, siis elu- ja ärifunktsioone kandvata hoonete kavandamine vastavas asukohas

ja viisil (maa-aluse parklaga, maksimeerides haljastatavat pinda) on soositud.

Paikonna mullastik on tehnogeenne ehk pigem mitte looduslik (sh täitepinnasega). Ala on

tehniliselt sobiv vastavasisulise arendustegevuse elluviimiseks ning ökosüsteemi (muld/pinnas)

lokaalne häirimine (esmajärjekorras ehitus) ei põhjusta tegevuse ümbruskonnas pöördumatuid

muutusi (mh niiskusrežiimis). Vajadusel tuleks kaaluda eemaldatud pinnase nõuete kohast

käitlemist, kuna on tegemist võib olla reostunud pinnasega (reostusuuring on ka selle kvartali

arenduse lõpufaasis asjakohaseks tingimuseks, vt ptk 2.1, 2.2, 3.1 ning uuringu meede ptk

3.5.2). Radooniohu temaatikat on samuti puudutatud ptk 3.5.2. Võõrliikide tõrje temaatika

seondub ka pinnasega, vastav meede aga ptk 3.5.3. Kui uue haljastuse loomise käigus tuuakse

hea kvaliteediga kasvupinnast kavandatud tegevuse alale, siis võiks pidada toimuvat

piirkonnale positiivseks. Siinkohal on arvesse võetud ka asjaolu, et veestiku (veekogud)

ökoloogilise mõjutamise oht puudub, lähtudes tegevuse sisust, kuna hoone püstitamine ei

põhjusta eutrofeerumist ning DP kava ala jääb põhimõtteliselt üleujutus alast välja (va väike

osa kergliiklusteest). Ranna piiranguvööndis ei kavandata LKS alusel keelatud tegevusi. Samuti

ei ohustataks ka põhjavett (mh ehituse järgse kasutusperioodi ajal), tulenevalt juba ka

tiheasustusalal kasutuses olevast infrastruktuurist, geoloogilisest situatsioonist ning varasemalt

läbi viidud reostusuuringute (vt ptk 2) tulemustest. Eelnevalt nimetatud aspektide osas on

juhindutud ka ptk 2 ja 3.5.3 ja 3.5.4 nähtuvast teabest.

19 Lammi tn 6 kinnistu (78401:101:6809) ja lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

Vastavas asupaigas teadaolev arendus ei oma täiendavaid negatiivseid mõjusid paikkonna

õhule ja kliimale. Tiheasustuse ala maakasutuse efektiivsemaks muutmisel (võimaldab

minimeerida ka liikumisvajadus) jälgitakse samas haljastatud alade osatähtsuse parameetreid

ning ptk 1 esitatud lahendus on mh positiivsete mõjueeldustega lokaalsele kliimale

(minimeerides mh soojussaarte tekke ohte). Liiklemistaristu, mis mõeldud laiema

kliimamuutuste ohu minimeerimise toetamiseks, osas on seatud meede ptk 3.5.2. Teadaolevad

võimalikud küttelahendused on piirkonda sobivad. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise

negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.

3.5.2. Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond)

Ptk 1, 2 ka 3.1 põhjal on DP kava ala näol tegemist Mustjõe asumis (Tallinn, Haabersti, ca 50

000 elanikuga linnaosa) oleva maaüksusega. Kavandatav tegevus asub nii elamumaa kui

väiksemas määras ärimaa piirkonnas, mis läheb kokku ptk. 1 kirjeldatud tegevusega, mis

hõlmab nii äri- kui ka elamumana maa-ala kasutamise kavandamist. DP kava ala on sobiv

piirkonda, mh tagatud ühistranspordi kasutamise võimalused (ca 350...550 m raadiuses). DP

ala kavandavast tegevusest kagus asuvad ka lapsehoiuteenused, Lääne-Tallinna keskhaigla ja

Meremeeste polikliinik (sh apteegid). Ühistranspordi kasutamine on vaid üheks meetmeks, mis

aitab vähendada autode kasutamise vajadust. Seepärast on käesoleva ptk lõpus esile toodud ka

viide Tallinna Rattastrateegiast 2018-2028 (2017) suunistele.

DP kava edasisel menetlemisel (DP protsessi algatamisel) on tõenäoline, et on vajadus teostada

radooni ja pinnase reostuseuuring või radooni puhul seada juba asjakohased suunised

radooniohu minimeerimiseks (vt ka ptk 2.2). Siiski esitatakse allpool (alamptk lõpus) ka

asjakohased suunised eraldi tingimusena (rõhutatud ka ptk 2.2 nähtuvat piirkonna pinnase

soolasusest tuleneva korrusiooniohuga arvestamist).

Ehitusaeg võib esile kutsuda siiski lühiajalisi mürahäiringuid lähimate elamute juures kui töid

teostatakse õhtusel ja öisel ajal (21.00-7.00-ni). Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ lisa 1 alusel tuleb ehitusmüra piirväärtusena rakenda ajaperioodil 21.00-7.00 ja

vastavas piirkonnas (elamud, II mürakategooria või III/IV kategooria) 45 dB(A) / 50 dB(A)

taset. Kehtivate nõuete (müratasemete tagatavuse osas) täitmine on vägagi tõenäoline, kuid

teatavaid ja lühiajalisi häiringuid ei saa täielikult välistada. Seega tuleb mürarikaste ehitustööde

tegemist vältida õhtusel ja öisel ajal (21.00-7.00). Juhul kui ehitustööde korraldamine on siiski

vastaval ajaperioodil ja piirkonnas vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et

mürarikkad tööd ei jääks perioodi 23.00-7.00.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid (hinnataval objektil), kuid

käsitletud ptk-s esitatu tõttu kaaluda edaspidi järgnevat (tingimused / suunised, mida

järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat

korraldust):

 ratta parkimiskohtade kavandamisel lähtuda Tallinna Rattastrateegiast 2018-2028

(2017) suunistest - rajada elamutes 1 ratta parkimiskoht 50 m2 hoone suletud brutopinna

kohta (miinimum 1 korteri kohta), äripindadel 1 ratta parkimiskoht 100 m2 hoone

suletud brutopinna kohta (miinimum 1 koht 8 töötaja kohta). Rattaparklad paigutada

sissepääsude lähedal, maksimaalselt 50 m kaugusele sissepääsust (tänavatasapinnal).

 hiljemalt projekteerimise raames viia läbi radooniuuring või rakendada radooniohtu

minimeerivaid meetmeid (juhindudes varasematest piirkonna uuringutest, vt ptk 2.2).

20 Lammi tn 6 kinnistu (78401:101:6809) ja lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

Viimasel juhul radooni hoonesse sattumise vältimiseks sätestada tegevusi võimaldavas

dokumentatsioonis asjakohased (ajakohase standardi järgselt) juhiseid – tagamaks

pinnase radooniohtu arvestav ehituskvaliteedi ning nõuetekohased ventilatsiooni

lahendused.

 hiljemalt projekteerimise kavandamise etapis teostada pinnase reostuse ja omaduste (mh

soolsus) uuringud, mille alusel määratakse igakordselt võimaliku reostuse ulatus ja selle

kõrvaldamise vajadus ning viisid (juhindudes ka varasematest vastava piirkonna

uuringutest, vt ptk 2.2). Samuti tingimused vundamendikonstruktsioonide ja maa-aluste

tehnovõrkude rajamiseks (kui on oht korrusiooni esinemiseks).

 DP kava järgsetes menetlustes määratleda kas piirkond kuulub II või III

mürakategooriasse (vt ka ptk 2.2). Vastavalt sellele määratlusele on võimalik jälgida ka

õhtusel / öisel (21.00 – 7.00) perioodil toimuda võiva ehitustegevuse müratasemeid

ümbruskonnale. Normtasemetest madalad müratasemed võivad tekitada samuti

häiringuid ja nende välistamiseks kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei

jääks perioodi 23.00-7.00.

3.5.3. Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused (sh. oht

invasiivsetest võõrliikidest), kultuuripärand ja intensiivne maakasutus

Vastava ala kohta koondunud andmed käesolevas töös ei näita, et tegemist oleks tundliku või

juba liiga intensiivselt kasutatud alaga, kus ptk 1 kirjeldatud arendustegevust ellu viia ei tohiks.

Samuti ei esine kultuuripärandit, mis kavandatavat tegevust võiks mõjutada või millele võiks

omakorda mõju olla.

Kergliiklustee rajamisele tuleks mullatööde juures arvestada, et põhjasuunas asub karuputke

kolooniaid. Üks peamisi viise, kuidas karuputk võib levida, on pinnase teisaldamine, ilma

eelnevalt karuputke eemaldamata. Seega tuleb enne ehitustööde teostamist arvestada

teadaolevate ja töötsooni jäävate karuputke kolooniate asukohtadega ning Keskkonnaametiga

koostöös vajadusel teostada (enne pinnaste teisaldamist kolooniatega seotud aladel, vt joonis

2.4, ptk 2.2) täiendav tõrje enne ehitustööde algust lähtudes Keskkonnaameti poolt välja

töötatud juhendmaterjalidest (https://keskkonnaamet.ee/elusloodus-

looduskaitse/voorliigid/karuputk-ja-selle-ohjamine, 2023) ning Keskkonnaameti aktuaalsetest

juhistest (määrata koostöös Keskkonnaametiga enne tööde algust).

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid (hinnataval objektil), kuid

käsitletud ptk-s esitatu tõttu kaaluda edaspidi järgnevat (tingimused / suunised, mida

järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat

korraldust):

 DP kava elluviimisel (kergliiklustee mere suunal) vältida karuputke risoomide viimist

pinnasega teistesse asukohtadesse. Enne ehitustööde teostamist arvestada teadaolevate

ja töötsooni jäävate karuputke kolooniate asukohtadega ning Keskkonnaametiga

koostöös vajadusel teostada (enne pinnaste teisaldamist kolooniate aladelt) täiendav

tõrje. Ehitustöödel lähtuda riiklikest juhendmaterjalidest

(https://keskkonnaamet.ee/elusloodus-looduskaitse/voorliigid/karuputk-ja-selle-

ohjamine, 2023) ning Keskkonnaameti aktuaalsetest juhistest (määrata koostöös

Keskkonnaametiga enne tööde algust).

21 Lammi tn 6 kinnistu (78401:101:6809) ja lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

3.5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale

DP kava alal ning selle ümbruses laimealt on fikseeritud kaitsealuste kimalaste toitumisala (vt

ptk 2.2). Kimalastega seotud ohutegureid ja toitumisala ulatust arvestades ei ole kavandatava

tegevuse elluviimisel mõju liikide soodsale seisundile. Siiski saab tulevikus liikide elunemist

ka vastaval alal soodustada (stimuleerida kaudseid positiivseid mõjusid) asjakohase

haljastusega. Nimetatud põhjusel on ptk lõppu esitatud ka asjakohane meede.

Ptk 2.2 nähtub, et DP kava vahetus (otseses kontaktvööndis) ümbruskonnas olulisi Euroopa

Liidu või riiklike looduskaitselisi objekte ei asu. Laiemas ümbruskonnas siiski esineb

kaitsealuseid liike (rabakonn, veelendlane, pargi-nahkhiir ja põhja-nahkhiir ning kanakull).

Kuivõrd nende liikide elupaikadesse DP kava mõju eeldused (peamiselt lokaalsed ehk vahetu

ehitusala) ei ulatu, siis ei ole võimalik prognoosida ka negatiivsete mõjude esinemist. Lisaks

saab esile tuua, et tulevikus peaksid nende liikide leiukohad jääma Merimetsa roheala

(KLO5000024) laienduse sisse (toetab täiendavalt elurikkuse soodsust). Kergliiklustee

rajamine projekteeritavale kaitse alale täidab virgestuse eesmärke (fookuses ka kohaliku

kaitseala teadaolevas kaitsekorras) ja reguleeritud jalutustee vähendab tallamise häiringuid

kõrval asuvatel aladel. Kuigi eelnevast nähtub, et ka negatiivse ohu eeldused on minimaalsed,

siis siiski soovitatakse DP kava alal oleva kõrghaljastuse raiet teostada tulevikus (DP menetluse

algatamise ja võimaliku kehtestamise järgselt) väljaspool haudelinnustiku pesitsusperioodi.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid (hinnataval objektil), kuid

käsitletud ptk-s esitatu tõttu kaaluda edaspidi järgnevat (tingimused / suunised, mida

järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat

korraldust):

 arenduse järgsesse (eelnevalt DP menetlus toimunud) korrastus ja kasutusfaasis uue

haljastuse koosseisu planeerida nii, et tolmeldajatele oleks tagatud toit kevadest sügiseni

(haljastuse koosseisus erineva õitsemisajaga taimi). Mh soodustada kodumaiste puude

ja põõsaste istutamist (pajud-vahtrad) ning toidutaimede istutamist /seemnesegude

külvamist.

 raietegevust on soovitatav DP kava alal läbi viia väljaspool haudelinnustiku

pesitsusperioodi (31.07-01.03 – st raietegevuseks sobilikum ajavahemik).

3.5.5. Piiriülene mõju ja katastroofid

Kavandatava tegevusega ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe) ega

ka piiriüleseid mõjusid. Seega tegevus ei lisa täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda,

arvestades mh tegevuse mastaabiga. Kokkuvõtvalt ei ole ette näha negatiivsete (ebasoodsate)

mõjude avaldumist.

3.6. Eelhindamise kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade

võtmes

Hinnangud on antud, arvestades nii otsese, kui ka kaudse mõju suurust ja ruumilist ulatust (nt

geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning võimalikkust, tugevust, kestvust,

sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja koosmõju, samuti ka õnnetuste esinemise

võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada).

Tegevuse kava elluviimisega seotud olulised keskkonnaprobleemid ehk ebasoodsad

mõjud (koos muude mõjualas toimuvate ja/või planeeritavate tegevustega) ja mõjude

22 Lammi tn 6 kinnistu (78401:101:6809) ja lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

(ebasoodne olustik) tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

täiendavad võimalused on seotud alljärgnevate teemadega:

 maa ja maakasutus.

 märgalad.

 jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad.

 veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale.

 muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale).

 maavarade kasutus.

 ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke.

 maastik (sh pinnavormid).

 looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad).

 elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn.

 suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid.

Alljärgnevalt on eelnevalt esitatud loetelu teemad täpsemalt lahti kirjutatud.

Maa ja maakasutus – vastavaid teemasid on kajastatud ptk 3.1, 3.2, 3.5.1-3.5.4. Kogutud teabe

alusel puudub eeldus oluliseks ebasoodsaks mõjuks. Siiski järgida ptk 3.5.2, 3.5.3 ja 3.5.4

seatud meetmeid/suuniseid, mh negatiivsete mõjutuste eelduste minimeerimiseks/vältimiseks

(mh tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust).

Märgalad - Kavandatava tegevusega hõlmatud alal ei ole otsest seotust märgaladega. Seega

puudub ka negatiivne (ebasoodne) mõju või selle eeldus.

Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad - ptk 1 ja 2 kogutud andmed näitavad, et

seosed jõesuudmetega ja/või kallastega puuduvad. Randade temaatikat on avatud juba ptk 2.1,

2.2 ja 3.5.1. Ebasoodsate mõjude eeldus vastava teemavaldkonna osas puudub.

Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale - seonduvat on

kajastatud juba ptk 2.1, 2.2 ja 3.5.1. Randade temaatikat hõlmas ka eelnev kontrollpunkt. Ei ole

alust eeldada ebasoodsate mõjude avaldumist.

Muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) – seonduvat on kajastatud juba ptk

3.5.1, 3.5.2 ja 3.5.3. Ei ole alust eeldada ebasoodsate mõjude avaldumist. Siiski järgida ptk 3.5.2

ja 3.5.3 seatud meetmeid/suuniseid, negatiivsete mõjutuste eelduste

minimeerimiseks/vältimiseks (mh tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat

korraldust).

Maavarade kasutus – kavandatav ei sea maavara potentsiaalsele kasutusele võtmisele

täiendavaid piiranguid. DP kava alal vajalikke materjale kasutatakse teadaolevalt

eesmärgipäraselt, põhjustamata mõjusid ressurssidele või teistele, kes neid kasutada võiksid.

Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke – planeeritav tegevus

(ptk 1) ei mõjuta, asjakohase teemavaldkonnaga seotud ehk eelnevalt nimetatud aspekte,

negatiivselt (tulenevalt ptk 1 ja 2 ning 3.1, 3.2, 3.5.2, 3.5.3). Muuhulgas on juba arvesse võetud

või arvesse võetav jäätmeteke ning selle asjakohane korraldamine ja käitlemine kehtivate

normide alusel. Siiski järgida ptk 3.5.2 ja 3.5.3 seatud meetmeid/suuniseid, negatiivsete

23 Lammi tn 6 kinnistu (78401:101:6809) ja lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

mõjutuste eelduste minimeerimiseks/vältimiseks (mh tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside

efektiivsemat korraldust).

Maastik (sh pinnavormid) – kavandatav tegevus ei kutsu esile maastiku (sh pinnavormide)

ebasoodsat mõjutamist, sh ka naabrusalade kontekstis (tuginedes mh ptk-le 3.1 ja 3.5.1).

Looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad) - vastavat teemat on piisavalt kajastatud

juba nt ptk 2.2, 3.1, 3.5.3 ja 3.5.4. Kogutud andmed näitavad, et ebasoodsate mõjude eeldus

vastava teemavaldkonna osas puudub. Siiski järgida ptk 3.5.3 ja 3.5.4 seatud

meetmeid/suuniseid, negatiivsete mõjutuste eelduste minimeerimiseks/vältimiseks (tagamaks

mh loodusliku mitmekesisuse võimalikult tõhusat taastumist ka arendusalal, väljaspool

intensiivse maakasutusega alasid).

Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn – arvestades juba

ptk 1 ja 2 esitatud ning ptk 3.1 kuni 3.5 kirjeldatut ja sätestatut, siis ebasoodsate mõjude eeldus

puudub. Siiski järgida ptk 3.5.2 ja 3.5.3 seatud meetmeid/suuniseid, negatiivsete mõjutuste

eelduste minimeerimiseks/vältimiseks (mh tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside

efektiivsemat korraldust).

Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid – käesolevat teemat on kajastatud ptk

3.5.5. Kavandatud tegevusel puudub vastavale teemavaldkonnale ebasoodne mõju.

3.7. KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised

Lähtudes ptk 3.1-3.6 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse keskkonnamõju

avaldumist strateegilise dokumendi koostamise algatamisel, koostamisel ja rakendamisel ette

näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul omavalitsusel ei ole

vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada

ptk 3.5.2, 3.5.3 ja 3.5.4 välja toodud tingimusi / suuniseid mh tagamaks jätkuvate/tulevaste

protsesside efektiivsemat korraldust). Eraldi ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta

siinkohal asjakohaseks.

KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35

alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjakohastelt asutustelt

(KeHJS § 33 lg 6). Alkranel OÜ tuvastas asjakohase ametkonna või osapoolena, kellelt

täiendavalt seisukohti võiks (KSH vajalikkuse üle otsustamise kontekstis) küsida,

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ja Haabersti Linnaosavalitsuse ning Keskkonnaameti. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine) lõplik korraldamine on

siinkohal kohaliku omavalitsuse vastava menetluse juhtorgani (Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalamet) pädevuses (arvestades ka varasemat koostööd teiste osapooltega, vastava

DP kava menetlemise kontekstis).

KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus (Tallinna Keskkonna-

ja Kommunaalamet) kaalutluse alusel. Käesolev dokument on otsustajatele vaid

töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks. Lõpetuseks –

otsustusprotsessi (mh seisukohtade küsimine KSH-ga seonduva otsuse eelnõule) täpsem

suunamine ja korraldamine on kohaliku omavalitsuse (Tallinna Keskkonna- ja

24 Lammi tn 6 kinnistu (78401:101:6809) ja lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

Kommunaalamet) pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka käesolevas töös esitatud

tingimuste/suuniste parameetrite ehk suuniste rakendamise sõnastuste üle, va juhtudel, kus

õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid, seonduvalt liikide ja nende

elupaikade soodsuse tagamisega).

25 Lammi tn 6 kinnistu (78401:101:6809) ja lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

Kokkuvõte

Käesoleva KSH eelhinnangu objektiks oli Tallinnas, Haabersti linnaosas, Lammi tn 6 kinnistu

(78401:101:6809) ja lähiala DP kava. Eesmärk on taotleda krundi jagamist ja ehitusõigust kuni

4 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega korterelamute (8 tk.) ehitamiseks ning mh krundi ning

selle lähiala kasutamise tingimuste määramist. Hetkel sihtotstarbeta krundile kavandatakse äri-

ja elamumaa ning transpordimaa sihtotstarbeid. Samuti soovitakse lahendada arendusalaga

piirneva maaüksuse (Paldiski mnt 80b (78401:101:4609) sihtotstarbeta maa) kirde osas

piirkondlikku liikumistaristu paiknemine (ulatub Paldiski mnt 92 (78406:601:0066,

üldkasutatav maa) servaalani). Haabersti linnaosa üldplaneeringu (2017) järgi asub

arenduskava ala korterelamute alal.

Juhindudes DP kavast (ptk 1) ning selle ümbruskonna kohta koondatud andmetest (ptk 2) saab

kokku võtta mõjude eelduste ehk KSH vajaduse analüüsi (ptk 3) tulemused järgnevalt.

Tulemused – lähtudes ptk 3.7 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse

keskkonnamõju avaldumist strateegilise dokumendi koostamise algatamisel, koostamisel ja

rakendamisel ette näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul

omavalitsusel ei ole vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel on

võimalik rakendada ptk 3.5.2, 3.5.3 ja 3.5.4 välja toodud tingimusi / suuniseid mh tagamaks

jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust). Eraldi ja täiendavate seiremeetmete

määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.

KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35

alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjakohastelt asutustelt

(KeHJS § 33 lg 6). Alkranel OÜ tuvastas asjakohase ametkonna või osapoolena, kellelt

täiendavalt seisukohti võiks (KSH vajalikkuse üle otsustamise kontekstis) küsida,

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ja Haabersti Linnaosavalitsuse ning Keskkonnaameti. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine) lõplik korraldamine on

siinkohal kohaliku omavalitsuse vastava menetluse juhtorgani (Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalamet) pädevuses (arvestades ka varasemat koostööd teiste osapooltega, vastava

DP kava menetlemise kontekstis).

KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus (Tallinna Keskkonna-

ja Kommunaalamet) kaalutluse alusel. Käesolev dokument on otsustajatele vaid

töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks. Lõpetuseks –

otsustusprotsessi (mh seisukohtade küsimine KSH-ga seonduva otsuse eelnõule) täpsem

suunamine ja korraldamine on kohaliku omavalitsuse (Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalamet) pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka käesolevas töös esitatud

tingimuste/suuniste parameetrite ehk suuniste rakendamise sõnastuste üle, va juhtudel, kus

õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid, seonduvalt liikide ja nende

elupaikade soodsuse tagamisega).

26 Lammi tn 6 kinnistu (78401:101:6809) ja lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

Kasutatud allikad

Esitatud olulisim materjalide loetelu (arvestades ka varasemas dokumendis esitatud ehk juba

teostatud viitamisi nt õigusaktidele jms, mida siinkohal tingimata ei dubleerita):

 Eelhindamine KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura

eelhindamine. Riin Kutsar, 2015.

 Eelhindamise KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine.

Riin Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018.

 EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur (19.09.2023).

 Eesti kimalased. Põllumajandusuuringute Keskus, 2012.

 Eesti pinnase radooniriski kaart. Eesti Geoloogiateenistus, 2023.

 Haabersti linnaosa üldplaneering (kehtestatud), 2017.

 Harju maakonnaplaneering 2030+. OÜ Hendrikson & Ko, 2013-2018.

 Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes. Eesti

Standardiamet. Tallinn, Eesti Standardikeskus, 2017.

 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, … - 2023.

 Lammi tn 6 kinnistu detailplaneering planeeringu algatamise taotlus (eskiisjoonis ja

seletuskiri). RUUM JA MAASTIK OÜ, 2023.

 Maa-ameti kaardirakendused (www.maaamet.ee ), 2023.

 Mustjõe-Merimetsa objekti keskkonnahinnang. Aruanne nr. 32916. S. Vili, 2005.

 Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases. Keskkonnaministri 28.06.2019 määrus

nr 26.

 Paldiski mnt 70, Tallinn kinnistul radoonitaseme määramine maapinnas ning

radooniohtlikkuse hinnang. Radoonitõrjekeskus, 2013.

 Paldiski mnt 78, Paldiski mnt 78a, Paldiski mnt 78b ja Riigimaa 104 reostusuuring. AS

EcoPro, Tallinn, 2014.

 Radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmisaruanne. Radolab OÜ (P. Normet, L.

Kasemaa), 2022-2023.

 RADOONITASEME MÕÕTMISE RAPORT Paldiski mnt 74, Tallinn.

Radoonitõrjekeskus, 2016.

 Tallinna arengustrateegia 2035. Tallinna Linnavolikogu, 2020.

 Tallinna linna koduleht, https://www.tallinn.ee/et/statistika/tallinna-elanike-arv,

vaadatud: 18.09.2023.

 Tallinna linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2034,

2023.

 Tallinna mereranna detailplaneerimine (Koplist Rocca al mareni). Aruanne nr. 6113

Eesti NSV Riiklik Ehituskomitee Riiklik Projekteerimise Instituut "Eesti Projekt" E.

Lind; M.Saks 1972.

 Tallinn Paldiski mnt 70c keskkonnaseisundi ülevaatus reostuse uuring. AS Maves,

2013.

 Tallinna planeeringute register https://tpr.tallinn.ee/. Vaadatud 14.09.2023.

 Tallinna üldplaneering. Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Amet, 2001.

 Tallinnas Paldiski mnt 74 kinnistu ja lähiala detailplaneering. Täiendav pinnase

reostusuuring. OÜ Adepte Ekspert, 2018.

 Tallinnas Riigimaa 104 kinnistu ja lähiala täiendavad reostusuuringud. OÜ Adepte

Ekspert, 2018.

 Visioontöö „TRIFOLIUM“. MOLUMBA OÜ, 2023.