Tehniline kirjeldus

1. Taustakirjeldus
Laste- ja perede arengukava aastateks 2012-2020 lõi arengusuunad Eesti asendushoolduses ning tõstis esile perepõhist asendushooldust pakkuvate perede tähtsust. Vastavalt strateegiadokumentidele „Asendushoolduse kontseptsiooni alusanalüüs“ (2013)1 ja „Vanemliku hoolitsuseta laste asendushoolduse poliitika roheline raamat“ (2014, edaspidi asendushoolduse roheline raamat)2 kavandati rida asendushoolduse tegevusi, eesmärgiga parandada perepõhise asendushoolduse kvaliteeti ning vähendada asendushoolduse teistele vormidele ümberpaigutatud laste arvu. Hooldus, eestkoste- ja lapsendajaperedele on tugiteenuseid pakutud Euroopa Liidu Struktuurifondide 2014-2020 programmiperioodist ESF toetuse andmise tingimuste (TAT) „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine“ raames.
Laste – ja perede arengukava aastateks 2012-2020 jätkudokumendiks on Heaolu arengukava 2023-20303. Nimetatud dokumendi eesmärgiks on Eesti on riik, kus inimesed on hoitud, ebavõrdsus ja vaesus väheneb ning toetatud on kõikide pikk ja kvaliteetne tööelu. Heaolu arengukava esimene alaeesmärk on lapsed ja pered ning valdkonna ühe eesmärgina on välja toodud asendushooldust vajavatele lastele asutuste asemel peres kasvamise võimaluste tagamine ja asendushoolduselt elluastuvate noorte vajaduspõhine toetamine.
2024. aasta lõpu seisuga oli Eestis asendushooldusel kokku 2059 isikut: asenduskodus ja perekodus kokku 732 last, hooldusperes sh perekonnas hooldamisel 162, lisaks kasvas eestkostja perekonnas 1020 last. 2024. aastal lapsendati uude perre 26 last4. Laste perest eraldamise korral on oluline pakkuda neile võimalikult peresarnast kasvukeskkonda. Siin on eesmärk perepõhisele asendushooldusele suunamiste osakaalu suurendamine ning pikemas perspektiivis sellise olukorrani jõudmine, kus lapsi asutustesse enam ei paigutata.
2020. aastal pilootprojekti raames algatatud kriisihoolduspere teenus on pakkunud hädaohus olevatele lastele perest eraldamisel perepõhist alternatiivi turvakodule. 2024. aastal saadi kriisihoolduspere teenust pakkuda kokku 15 lapsele 8 omavalitsusest. Kriisihoolduspere teenusele paigutatud laste arengule on stabiilne ja toetav perekeskkond avaldanud positiivset mõju, mida erinevate omavalitsuste laste heaolu spetsialistid on tagasisidet andes kinnitanud. Laste heaolu spetsialistid eelistavad laste paigutamist turvakodu asemel kriisihooldusperre, kuid kriisihooldusperede vähesuse tõttu tagatakse jätkuvalt lapse perest eraldamisel lapse esmavajaduste rahuldamine enamasti institutsionaalse teenuse – turvakodu – näol. 2025. aasta esimeses pooles osutas kriisihoolduspere teenust 3 ning erihoolduspere teenust samuti 3 pere. Kuid vajadus selliste perede järgi on kordades suurem, seda kinnitavad senised teenuseosutajad, tuues oma igakuistes aruannetes välja, et omavalitsuste laste heaolu spetsialistid pöörduvad lapse kriisihooldusperre paigutamise sooviga pea iganädalaselt. Seega vajadus kriisihoolduspere teenuse jätkuvaks arendamiseks ja osakaalu suurendamiseks institutsionaalse teenuse arvelt on selge.
Lastekaitseseaduse (LasteKS) § 32-33 alusel eraldatakse hädaohus olev laps kohaliku omavalitsuse või Sotsiaalkindlustusameti otsuse alusel perekonnast ja määratakse tema viibimiskoht ning vajaduse korral lapse ja vanema suhtluskord kuni 72 tunniks alates lapse perekonnast eraldamisest.
1 https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Lapsed_ja_pered/ahk_alusanalyys_dets_2013.pdf
2 https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Lapsed_ja_pered/Asendushooldus/ah_rr_dets_2014.pdf
3 https://www.sm.ee/sites/default/files/documents/2023-04/Heaolu%20arengukava%202023-2030.pdf
4 Asendushooldusel viibinud laste statistika 2024. Allikas: STAR, SKAIS (väljavõte jaanuar 2025).
Sotsiaalhoolekandeseaduse (edaspidi SHS) § 33 lg 1 p 1 kohaselt korraldab ja tagab kohalik omavalitsus (edaspidi KOV) lapsele turvakoduteenuse osutamise, mille raames tagatakse lapse esmavajaduste rahuldamine ja kriisiabi. Turvakoduteenust osutatakse üle Eesti kokku 9 omavalitsuses ning sageli on turvakodud üle rahvastatud. Sellest lähtuvalt puudub sageli võimalus lapse ajutiseks ning just tema vajadustest lähtuvaks hooldamiseks tema kodukoha läheduses. Seetõttu on osa lapsi paigutatud oma kodukohast kaugele turvakodu vms ajutisele teenusele, mille tagajärjel on laps pidanud vahetama õppeasutust jms. Samuti võib see osutuda takistuseks lapsel vanemate jt lähedastega suhtlemisel. Lapse kodukoha läheduses asuva kriisihoolduspere teenusega on võimalik selliseid probleeme vältida.
Asendushooldusele paigutatud lapsed on emotsionaalselt tundlikumad. Iga asendushooldusel olev laps on eriline ja tal on oma lugu, kuid igaühel neist on kaotuse kogemus, mistõttu kõik asendushooldusel viibivad lapsed vajavad rohkem tuge ja tähelepanu. Osa asendushooldusel olevatest lastest on komplekssete erivajadustega. Sageli kasutatakse nende laste kohta väljendit „käitumishäiretega laps“, kuigi selline määratlus on liiga üldistav. Selleks et midagi muuta, on oluline mõista „teistsuguse või normist kõrvale kaldunud käitumise“ põhjuseid ehk probleemi sisu.
Mitmel puhul on käitumisprobleemid üks märk, et probleem on olemas, kuid tegu pole põhjuse, vaid tagajärjega. Tuleb mõista, et just need lapsed on oma elus kokku puutunud ühe või mitme traumeeriva sündmusega (hooletusse jätmise, väärkohtlemise kogemus vm). Selle asemel et kasutada nende laste kohta mõistet „käitumishäirega lapsed ja noored“, on enam kasu täpsematest ja probleemi sisu kirjeldavatest mõistetest, näiteks „kiindumushäirega lapsed ja noored“ või „koostoimimishäirega lapsed ja noored“. Kiindumusega seotud probleemidele viitamine näitab, et tegeleda tuleb lapse ja noore kogemuste ning tema arusaamadega erinevatest suhetest. Mõiste „koostoimimishäire(te)ga lapsed ja noored“ aga võtab luubi alla sotsiaalsed suhted, mis on tekitanud või hoiavad alal problemaatilist olukorda. See mõiste viitab, et abistamiseks tuleks pöörata tähelepanu eelkõige koostoimimisele ja sotsiaalsete suhete toimimismustritele. Sageli on koostoimimishäirete põhjus seni kogetud suhted, mis on olnud lapsele või noorele alandavad, karistavad või vähe hoolivad. Tõsise kiindumussuhte- ja koostoimimishäirega laste ning noorte puhul räägitakse sageli, et neil on ebapiisav sisemine korrastatus või nõrk mina-tunne. Neile on iseloomulik pendeldamine lähedusvajaduse ja hülgamis- või hoopis kontrollimishirmu vahel. Neil on raske hallata ja ühildada erinevaid ning vastuolulisi tundeid. Nad on liialdatult impulsiivsed ja nende isiksuse arengu tase on vastuolus nende tegeliku vanusega (E. Larsen, 2016: 19)5.
Kirjeldatud laste probleem pole nende käitumine. Nendel lastel on keeruline toime tulla iseenda ja sotsiaalsete oludega enda ümber, nende olemisviis tekitab järjest suuremaid probleeme. Mõned nendest lastest ei suuda või ei oska funktsioneerida ühiskonna jaoks aktsepteeritaval ja heaks kiidetud viisil, neil on raske kohaneda kollektiivis (asenduskodus, koolis), nad vajavad personaalset tähelepanu ning nn terapeutilist lähenemist, mis toetab nende edasist toimetulekut.
Vajadus erihoolduspere teenuse järele tuleneb asjaolust, et täna on vähe võimalusi pakkuda perepõhist asendushooldust spetsiifilisema ja suurema hooldusvajadusega lastele ning need lapsed kasvavad peamiselt asenduskodus. Samas puudub asenduskodu töötajatel sageli vastav ettevalmistus ja väljaõpe. Tagajärjeks on töötajate raskused lapsega toimetulemisel ning need lapsed kolivad ühest asenduskodust teise, mis muudab laste olukorra aina keerulisemaks. Samas vajavad need lapsed institutsionaalse grupihoolduse asemel pigem individuaalset lähenemist ja suunatud tuge kindlalt hooldajalt.
5 Erik Larsen „Miljööteraapia laste ja noortega“
Erihoolduspere teenuse osutamine eeldab spetsiifilisema ja suurema hooldusvajadusega asendushooldust vajavatele lastele teenuse osutamiseks spetsiaalset ettevalmistust ja väljaõpet ning rohkem aega lapsega tegelemiseks ning tema toetamiseks.
2020. alustati pilootprojekti raames erihooldusperede teenuse osutamist ning sellest ajast alates on erihoolduspere teenus pakkunud perepõhist asendushooldust lastele ja noortele, sh noortele, kes potentsiaalselt oleks kinnise lasteasutuse teenusele suunatud. Erihooldusperes on saanud kasvada ja areneda ka need lapsed, kes oma suure hooldusvajaduse tõttu oleks suunatud asenduskodusse, kuna nii suure erivajadusega lapsele lapsendaja- või hoolduspere ei leitud. Alates 2020. aastast käesoleva ajani on üle Eesti 3 erihoolduspere ja neis on saanud spetsiifilist hoolt 3 last. Kuna lapsed, kes erihooldusperre elama on asunud, vajavad jätkuvat suuremat hoolt ning stabiilsust, siis on kõik erihoolduspered püsivalt hõivatud ning ei saa pakkuda teenust teistele lastele, kes seda vajaksid.

Hanke teel otsib Sotsiaalkindlustusamet Täitjat (edaspidi Teenuse korraldaja) aastateks 2026-2027, kes korraldaks kriisihoolduspere teenust ja erihoolduspere teenust ja pakuks kriisihooldusperedele ja erihooldusperedele järjepidevat ja süsteemset tuge teenuse osutamisel.
1.1. Mõisted
Asendushooldus – lapse hooldamine ja kasvatamine väljaspool tema bioloogilist perekonda: lapse paigutamine eestkostja perekonda või asendushooldusteenusele suunamine (hoolduspere, perekodu, asenduskodu) ning lapsendamine. Asendushooldus (edaspidi AH) peab olema lapse parimates huvides ning valitud hoolduse vorm peab vastama individuaalsetele vajadustele (Asendushoolduse Roheline raamat, 2014).
Asendushooldusteenus – kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena (SHS, § 455 lg 1).
Perepõhine asendushooldus – lühi- või pikaajalise hoolduse korraldus, mille puhul laps on paigutatud peresse, mille vanem(ad) on valitud ja ette valmistatud asjakohast hooldust pakkuma. Perepõhise asendushoolduse vormid on asendushooldusteenus hooldusperes, eestkoste määramine ja lapsendamine.
• Asendushooldusteenus hooldusperes – lapse hooldamine peres, kelle liikmete hulka ta ei kuulu ning mis toimub kohaliku omavalitsuse ja hoolduspere (edaspidi HP) vahel sõlmitud kirjaliku lepingu alusel.
• Eestkoste määramine – lapsele, kelle kummalgi vanemal ei ole esindusõigust, määrab kohus eestkostja. Eestkostja ülesanne on eestkostetava lapse seaduslik esindamine ning eestkostetava isiku ja vara eest hoolitsemine oma ülesannete piirides.
• Lapsendamine – toimub perekonnaseaduse alusel kohtu otsusega. Lapsendamise tulemusel tekivad lapsendaja ja lapsendatu vahel samad õigused ja kohustused, mis bioloogilise lapse sünni korral.
Asutusepõhine asendushooldus – asendushooldusteenuse osutamine perekodus või asenduskodus.
• Asendushooldusteenus perekodus – teenuse osutamine kuni kolme perevanemaga peres, kus on samal ajal kuni kuus last.
• Asendushooldusteenus asenduskodus – teenuse osutamine kasvatajatega peres, kus on samal ajal kuni kuus last.
Käesoleva hanke raames osutatavad kriisihoolduspere teenus ja erihoolduspere teenus kuuluvad perepõhise asendushoolduse vormide hulka.
Pere ettevalmistusperiood – periood, mil pere osaleb hindamisprotsessis ja kohustuslikes ettevalmistustegevustes.
Valmisolekuperiood - periood, mil pere on Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA või tellija) poolt hinnatud sobivaks, on sõlminud koostöölepingu teenuse korraldajaga ning pere on valmis kriisihoolduspere (edaspidi KHP) või erihoolduspere (edaspidi EHP) teenust osutama, kuid ei osuta hetkel lapsele KHP või EHP teenust.
Teenuse osutamise periood - pere on sobivaks hinnatud, on sõlminud koostöölepingu teenuse korraldajaga ja osutab vastavalt KHP või EHP teenust.
Teenuse korraldaja –ettevõtja/isik, kes esitab käesolevas hankes pakkumuse ja kes asub eduka pakkujana hankelepingu alusel osutama teenust. Teenuse korraldaja korraldab kriisihoolduspere ja erihoolduspere teenuse osutamist.
2. Teenuste kirjeldus
2.1. Kriisihoolduspere teenuse eesmärk ja sihtrühm
2.1.1. Kriisihoolduspere teenuse eesmärgiks on tagada nii vanema nõusolekul kui ka kriisi- või muu ootamatusse olukorda sattunud, sh perekonnast eraldatud lapsele ajutine perepõhine hooldus, heaolu ja turvalisus võimalusel tema kodukoha lähedal. Vanema nõusoleku korral paigutades tuleb järgida SHS § 455 lg 3 p 2 ja lg 4. Kriisihoolduspere teenuse osutamise aeg on kuni 90 kalendripäeva, kuid juhtumipõhiselt ning lähtuvalt juhtumiplaanist ja lapse huvidest saab KHPs viibimise perioodi pikendada. Igal osapoolte võrgustikukohtumisel arutatakse lapse KHPs viibimise lõplik periood üle, lähtudes lapse ja tema pere kohta selgunud uutest asjaoludest, KOVi hinnangust lapse vanemate suutlikkusele ja motivatsioonile kasvatada last ise, tema huve ja arenguvajadusi silmas pidades, samuti lähtuvalt kohtumenetlusest ning kohtu ettepanekutest. KHP lepingu pikendamine toimub põhjaliku kaalutluse tulemusena, kui lapse osas ei ole võimalik edasi liikumise üle lõplikku otsust teha ning otsus on osapoolte ja SKAga kooskõlastatud.
2.1.2. Teenuse sihtrühmaks on laps, kes vastab kõigile järgnevatele tingimustele:
2.1.2.1. hädaohus olev laps - laps, kes on oma elu või tervist ohustavas olukorras, ja laps, kelle käitumine ohustab tema enda või teiste isikute elu või tervist (LasteKS § 30)
2.1.2.2. laps, kes ei saa ohuolukorra tõttu elada ja kasvada oma peres ning keda ei ole võimalik paigutada tema lähedaste juurde.
2.1.3. Teenust osutatakse korraga ühele lapsele või erandjuhtumil ja pere võimalustele ning valmisolekule vastavalt ühe pere õdedele-vendadele. Erandkorras võib teenust osutada erinevast perest pärit lastele, kui pere ressurss selleks on hinnatud ning peres juba kasvava lapse KOV annab selleks nõusoleku.
2.1.4. KOV ei tohi KHP teenusele paigutada last, kelle kohta on KOVi läbiviidud lapse vajaduste hindamine tuvastanud, et laps vajab teist asendushooldusteenuse vormi (eestkoste, lapsendamine, hoolduspere, pere-/asenduskodu teenus).
2.1.5. KHP teenusega samaaegselt ei saa samas peres osutada EHP teenust.
2.1.6. KHP saab oma tegevuse eest tasu.
2.2. Erihoolduspere teenuse eesmärk ja sihtrühm
2.2.1. Erihoolduspere teenuse eesmärgiks on tagada lühi- või pikaajaline perepõhine asendushooldus spetsiifilistest emotsionaalsetest vajadustest lähtuvalt individuaalset hooldust ja kasvatamist vajavale lapsele.
2.2.2. Teenuse sihtrühmaks on laps, kes:
2.2.2.1. on paigutatud lühi- või pikaajalisele asendushooldusteenusele SHS § 459 alusel;
2.2.2.2. on üle elanud traumeeriva sündmuse, mille tulemuseks on väljakujunenud liigne impulsiivsus ja/või muud tõsised käitumishäired (nt ära jooksmine, enese või teiste vigastamine jm), mis oluliselt raskendavad lapse igapäevast toimetulekut kollektiivis ning ta vajab püsivat ja järjepidevat individuaalset tähelepanu ja hooldust; ja/või
2.2.2.3. on erivajadusega, mille tõttu vajab ta oma eakohast suuremat ning järjepidevat tähelepanu ja hooldust; ja
2.2.2.4. KOV on lapse abivajaduse hindamisel tuvastanud lapse vajaduse spetsiifilisema ja individuaalse hoolduse järele; ja
2.2.2.5. KOV on lasknud hinnata (hindamine mitte vanem kui 6 kuud) lapse vaimset ja füüsilist tervist, kus võimalusel kajastub soovitus, kas lapsel on vajadust spetsiifilisema ja individuaalse hoolduse järele.
2.2.2.6. Erandina on sihtrühmaks väikelapsed 0-3 aastat, kellel raviarst on prognoosinud lapse kasvades tõsiste emotsionaalsete probleemide avaldumist, kuid mis lapse ea tõttu ei ole veel väljakujunenud. Samuti on KOV lapse abivajaduse hindamisel tuvastanud lapse vajaduse spetsiifilisema ja individuaalse hoolduse järele.
2.2.3. KOV lähtub lapse abivajaduse hindamisest ning lapse tervise osas hinnangu andnud spetsialistide (perearst, psühholoog, terapeut) soovitustest ning teeb koostöös Teenuse korraldaja ning SKAga otsuse lapse erihooldusperre sobivuse osas, seejärel planeerib lapse ja pere kokku viimiseks vajalikud tegevused.
2.2.4. EHP teenusega samaaegselt ei saa samas peres osutada KHP teenust.
2.2.5. EHP saab oma tegevuse eest tasu.
3. Seadusega sätestatud kohustused ja hankes lisanduvad kohustused
3.1. Asendushooldusteenuse osutamisega seotud seadustega sätestatud miinimumkohustustele lisanduvad KHP teenuse ja EHP teenuse osutamisel osapooltele hankelepingus ja selle lisades väljatoodud tingimused.
3.2. KHP ja EHP teenuse osutamisel lähtutakse muuhulgas järgmistest lastekaitse aluspõhimõtetest:
3.2.1. Lapse heaolu (LasteKS § 4 mõistes) tagamine on kõigi osapoolte tegevuste ja sekkumiste eesmärgiks;
3.2.2. Kõigis lapsi puudutavates ettevõtmistes tuleb esikohale seada lapse huvid (LasteKS § 5);
3.2.3. Igal lapsel on õigus võtta seisukoht kõigis teda puudutavates küsimustes ning õigus väljendada oma arvamust (LasteKS § 5);
3.2.4. KOV osutab abi teenusel olevale lapsele juhtumikorralduse põhimõttel (SHS § 9 ja 10); 3.2.5. Lapsega seotud osapooled teevad valdkondade ülest koostööd (LasteKS § 8 mõistes).
3.2.6. Enamaarvulise paigutuse korral (rohkem, kui nelja alla 14-aastase lapse peres hooldamine) lähtutakse enamaarvulise paigutuse põhimõttest (SHS § 456 punktid 2 ja 3).
Tegeliku peresse paigutatavate laste maksimumarvu hindab ja otsustab SKA spetsialist tulenevalt pere hindamise käigus tuvastatud pere ressurssidest ja paigutatud lapse (laste) vajadustest.
Täpsemad teenuste osutamise tingimused on kirjeldatud allpool.
4. Nõuded teenust vahetult osutavale isikule
4.1. KHP teenust või EHP teenust vahetult osutav isik peab vastama järgmistele nõuetele:
4.1.1 ta on teovõimeline, iseseisvalt toimetulev isik, kes elab püsivalt Eestis;
4.1.2 KHP ja EHP teenust osutav isik on vähemalt 25-aastane;
4.1.3 tal on lapse kasvatamiseks vajalikud isikuomadused;
4.1.4 temalt ei ole perekonnaseaduses sätestatud alustel hooldusõigust ära võetud või seda ei ole piiratud;
4.1.5 teda ei ole kõrvaldatud eestkostja kohustuste täitmiselt;
4.1.6 ta vastab LasteKS §-s 20 sätestatud nõuetele;
4.1.7 tal ei ole sõltuvust alkoholist ega narkootilistest ega psühhotroopsetest ainetest;
4.1.8 tal on vähemalt keskharidus;
4.1.9 ta esitab vastavalt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 13 lõike 1 punktile 3 nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta tervisetõendi ning läbib edaspidi tervisekontrolli perioodiliselt vastavalt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 13 lõikele 6;
4.1.10 ta on Sotsiaalkindlustusameti poolt sobivaks hoolduspereks hinnatud SHS § 456 lõigete 4 ja 5 alusel;
4.1.11 ta on läbinud SHS § 4513 lõike 5 alusel kehtestatud täienduskoolituse (PRIDE eel-koolitus) ja läbinud lisamoodulina Tellija korraldatud traumateemalise lisakoolituse mahuga orienteeruvalt 24 akadeemilist tundi; (vt 5.6)
4.1.12 last vahetult kasvatava isikuga ühist eluruumi kasutav täisealine isik peab esitama vastavalt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 13 lõike 1 punktile 3 nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta tervisetõendi ning läbima edaspidi tervisekontrolli perioodiliselt vastavalt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 13 lõikele 6;
4.1.13 last vahetult kasvatava isikuga sama eluruumi kasutav täisealine isik peab vastama SHS § 4513 lõike 1 punktides 4–7 sätestatud nõuetele. Last vahetult kasvatav isik ja temaga samas eluruumis koos elav täisealine isik kinnitavad oma nõuetekohasust allkirjaga;
4.1.14 last vahetult kasvatava isikuna võib töötada ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Sotsiaalministeerium;
4.1.15 ta ei tohi olla kohaliku omavalitsuse ametnik, kes täidab oma tööülesannetest ja volitusest lähtuvalt sama lapse eestkostja ülesandeid;
4.1.16 ta valdab eesti keelt ning suhtlustasandil vene keelt;
4.1.17 perel võib endal olla lapsi (bioloogilised lapsed, eestkostel, lapsendatud või peres asendushooldusteenusel olevad lapsed), kuid ta peab tagama, et teise lapse eest hoolitsemise kohustused ei sea piiranguid teenusele paigutatava lapse eest hoolitsemisel;
4.1.18 pere, kellel juba on laps hooldusperes teenusel, kuid, kes soovib hakata pakkuma ka KHP või EHP teenust, vajab teenuse osutamiseks peres elava lapse eestkostjaks olevalt KOVilt eelnevalt nõusolekut koos põhjendusega, mis esitatakse koos avaldusega. EHP puhul annab KOV uue kooskõlastuse iga uue EHP teenusele paigutatud lapse osas. KHP puhul uuendab KOV nõusolekut vähemalt kord aastas.;
4.1.19 ta ei tohi teenuse osutamise ajal teha sellist tööd, mis seab piiranguid teenusele paigutatava lapse eest hoolitsemisel;
4.1.20 ta ei saa olla samal ajal teise KHP või EHP peretoetaja.
4.2. KHP ja EHP teenust osutatakse eluruumides6, mille omanik, valdaja või kasutaja teenust osutav pere on.
4.3. KHP ja EHP teenust osutaval isikul peab lisaks olema lastega töötamise või laste kasvatamise kogemus7.
4.4. Kui pere soovib muuta lepinguperioodi jooksul osutatavat teenust:
4.4.1. KHP või EHP teenust osutama sobivaks hinnatud pere võib hakata teist teenust (vastavalt KHP või EHP teenust) osutama vaid Sotsiaalkindlustusameti lisahindamise alusel.
5. Perede ettevalmistamine teenuse osutamiseks
5.1. Perede ettevalmistamise periood.
5.2. Varem samasisulise „Kriisihoolduspere teenuse ja erihoolduspere teenuse“ hanke raames SKA poolt sobivaks hinnatud pere loetakse käesoleva hanke raames sobivaks osutama vastavalt KHP või EHP teenust.
5.3. Tellija viib uute peredega, kes on Teenuse korraldajale esitanud avalduse ja Tellija on kontrollinud pere vastavust nõuetele avalduse alusel, läbi hindamise vastavalt SHS § 456 punktidele 4 ja 5. Hoolduspere sobivuse hindamise eesmärgil kogutava terviseteabe esitamisega kaasnevad võimalikud kulud kannab pere.
6 Korter või maja, milles teenust osutav isik teenuse osutamise ajal pidevalt elab.
7 Siinkohal loetakse laste kasvatamise kogemuseks kas bioloogilise lapse või teistest vanematest pärit lapse eest igapäevast hoolitsemist vähemalt 2 aasta jooksul või vähemalt veerand ajast (nt 1 nädal iga 4 nädalal jooksul) 4 aasta jooksul.


5.4. Tellija korraldab peredele, kes on läbinud hindamise vastavalt SHS § 456 punktidele 4 ja 5, PRIDE eelkoolituse ja punktis 4.1.11 kirjeldatud lisakoolituse.
5.5. Perede ettevalmistamisega seotud koolitustel osalemisega seotud võimalikud transpordikulud kannab pere.
5.6. Pere osas, kes on varem läbinud Sotsiaalkindlustusameti poolse hindamise ning PRIDE eelkoolituse, teeb Sotsiaalkindlustusameti spetsialist uue kodukülastuse ning koostab pereuuringu täienduse. Lisaks peab pere läbima traumateemalise lisakoolituse. Kahe vanemaga pere puhul läbivad traumateemalise koolituse mõlemad vanemad. Kui pere on läbinud Tellija hinnangul punktis 4.1.11. kirjeldatud lisakoolitusega sisult ja mahult sarnase koolituse, ei ole perel kohustust lisakoolituse moodulit läbida.
5.7. Pere, kes hinnatakse sobivaks vastavalt KHP või EHP teenust osutama, kantakse STAR hooldusperede registrisse ja ta osaleb pärast koostöölepingu sõlmimist Teenuse korraldajaga hankelepingu käigus KHP või EHP teenuse osutamises.
5.8. Kui pere ei osutu hindamise tulemusel sobivaks KHP või EHP teenust osutama, ei osale pere hankelepingu täitmises.
5.9. Tellija tagab koolitusega seonduva info jõudmise ettevalmistuse perioodis olevatele peredele.
5.10. Teenuse korraldaja on perega kontaktis vajadusel jagamaks hankega seotud infot ja vastamaks võimalikele tõstatunud pere küsimustele.
6. Kriisihoolduspere teenuse korraldus ja protsess
Valmisolekuperiood
6.1. Teenuse korraldaja kohustused KHP valmisolekuperioodil:
6.1.1. Valmisolekuperioodil maksab Teenuse korraldaja KHPle valmisolekutasu iga päeva eest, mil pere ei osuta lapsele KHP teenust, sh tehnilise kirjelduse punktides 9.2.1 – 9.2.3 sätestatud erandid. Kui pere kokkuleppel Teenuse korraldajaga ei ole valmis last teenusele võtma rohkematel päevadel kui punktides 9.2.1-9.2.3 sätestatud erandid, siis nende lisapäevade eest perele tasu ei maksta;
6.1.2. on KHPga kontaktis vähemalt 1 kord iga 14 päeva jooksul eesmärgiga jälgida pere olukorda ja motivatsiooni ning pakkuda vajaduspõhiselt tuge ja nõustamist;
6.1.3. tagab teenuse osutamiseks vajaliku varustuse juhul, kui KHPl seda ei ole (lapsele voodi, turvatool jms, mis ei kuulu lapse isiklike asjade hulka ning lapse teenuselt lahkumisel temaga kaasa ei lähe).

6.2. Pere kohustused KHP valmisolekuperioodil:
6.2.1. on KOVile, Teenuse korraldajale ja Lasteabile telefoni teel kättesaadav ööpäevaringselt, sh telefonikõnele mittevastamise korral helistab tagasi hiljemalt 2 tunni jooksul;
6.2.2. on valmis KOVi, Teenuse korraldaja või Lasteabi poolt vastava teate saamisest 2 tunni jooksul lapse KHP teenusele vastu võtma;
6.2.3. Kui pere ootamatu olukorra tõttu (nt haigused, õnnetused vms) ei saa last teenusele võtta, annab pere erakorralisest valmisolekust loobumisest esimesel võimalusel Teenuse korraldajale teada ning teatab eeldatava perioodi, mil pere ei saa last teenusele võtta. Nende päevade eest perele valmisolekutasu ei maksta.
Kriisihoolduspere teenuse osutamise periood
6.3. Lapse paigutab kriisihoolduspere teenusele KOV või töövälisel ajal, juhul kui KOV ei ole kättesaadav, Lasteabi kaudu politsei.
6.3.1. Laps paigutatakse KHP teenusele, kui tema elu, tervis või areng on sattunud hädaohtu ning ta tuleb toimetada ohututesse tingimustesse. Lapse teenusele paigutamisel järgitakse LasteKS § 32 ja § 33 põhimõtteid.
6.3.2. Lapse paigutamise vajaduse ilmnedes võtab KOV ühendust Teenuse korraldajaga või Tellija kontaktisikuga jagades infot lapse vajaduste kohta. Teenuse korraldaja annab KOVile infot lapse paigutamise võimalikkuse kohta.
6.3.3. Kui Teenuse korraldaja saab telefoni teel teate KOVilt, et laps on vaja paigutada KHP teenusele, võtab ta ühendust pere(de)ga, selgitamaks välja pere(de) valmidust võtta laps teenusele. Pere valmisoleku puhul teatab Teenuse korraldaja KOVile, kuhu laps tuleb viia.
6.3.4. Töövälisel ajal, kui Lasteabi saab teate, et laps on vaja paigutada KHP teenusele, võtab Lasteabi ühendust vaba KHPga (Lasteabile edastatakse Tellija poolt jooksvalt infot vabade KHPde kohta) selgitamaks välja pere valmidust võtta laps teenusele. Pere valmisoleku puhul teatab Lasteabi politseile, kuhu laps tuleb viia.
6.4. Lapse kriisihoolduspere teenusele paigutamine:
6.4.1. KOV viib lapse KHPsse; KOV ja KHP allkirjastavad lapse üleandmise-vastuvõtmise vormi (hankelepingu Lisa 2, 1 koopia jääb KHPle ja 1 KOVile); koos infoga lapse tervise, senise elukäigu ning perest eraldamise põhjuste kohta;
6.4.2. KOV selgitab lapsele eakohaselt põhjuse(d), miks laps KHPsse paigutatakse, mis on KHP roll ja kui kauaks laps KHPsse jääb (kui on võimalik vastavat infot anda);
6.4.3. Kui lapse viib KHPsse politsei (töövälisel ajal juhul, kui KOV ei ole kättesaadav), allkirjastavad politsei ja KHP lapse üleandmise-vastuvõtmise vormi (hankelepingu Lisa 2, 1 koopia jääb KHPle, 1 politseile);
6.4.4. KHP võtab lapse lahkelt ja toetavalt vastu, tervitab last eakohaselt ja tutvustab ennast ja oma pereliikmeid, selgitab KHP rolli, tutvustab lapsele KHP eluruume ja näitab lapse kasutuses olevaid eluruume ja esemeid;
6.4.5. KHP teavitab Teenuse korraldajat lapse KHP teenusele tulemisest esimesel võimalusel, hiljemalt järgmisel tööpäeval lapse teenusele tulemisest, kui Teenuse korraldaja ei ole sellest teadlik;
6.4.6. Teenuse korraldaja teavitab lapse paigutamisest hiljemalt järgmisel tööpäeval KOVi (juhul kui paigutajaks ei olnud KOV) ning arutab läbi lapse jaoks vajamineva soetamiseks seonduva;
6.4.7. Teenuse korraldaja teavitab lapse paigutamisest hiljemalt järgmisel tööpäeval Tellijat, edastades pere ja KOVi poolt allkirjastatud lapse üleandmise-vastuvõtmise vormi;
6.4.8. Lapse teenusele paigutamiseks sõlmivad KOV, KHP ja Teenuse korraldaja kolmepoolse lepingu (edaspidi KHP leping) lapsele asendushooldusteenuse osutamiseks ja teenuse korraldamiseks (alates lapse KHP teenusele paigutamise kuupäevast) vastavalt lepingu punktile 4.2.
6.5. KOVi kohustused kriisihoolduspere teenuse osutamise ajal:
6.5.1. hindab lapse abivajadust ning vajadusel pöördub kohtusse hooldusõiguse ja vajaduse korral suhtlusõiguse piiramiseks perekonnaseaduses sätestatud alustel (LasteKS § 33 lg 3 ja § 28);
6.5.2. lapse KHP teenuselt edasi liikumiseks selgitab välja, planeerib ja korraldab lapse pikemaajalise elukorralduse esimesel võimalusel;
6.5.3. korraldab võrgustikukohtumise hiljemalt 5 tööpäeva jooksul lapse paigutamisest KHP-sse. Kohtumise eesmärk on arutada lapse arenguvajadusi (tervis, haridus, tundeelu ja käitumine, peresuhted – kontakt pereliikmetega, identiteet) ja eestkostega seotud olukorda ning koostada/muuta lapse juhtumiplaani. Lisaks vaadatakse üle lapsega igapäevaste vajaduste katmine KHPs – reaalsed kulud lapsele esmavajaliku soetamisel, teenuste tagamisel ja bioloogiliste vanematega kohtumiste korraldamisel (transport vms). Esimesel võrgustikukohtumisel planeeritakse ka lapse KHPs viibimise eeldatav aeg.
Seejärel toimuvad kohtumised lapse vajaduste ja juhtumiplaani ülevaatamiseks vähemalt 1 kord iga 30 kalendripäeva jooksul. Kohtumistel vaadatakse üle lapse ja bioloogiliste vanematega kohtumised - kas need on toimunud, kas need toetavad lapse huve ja vajadusi ning kas kohtumiste sagedus on piisav. KOV kaasab vajadusel arutellu lapse ja lapse vanema(d), kui see on lähtuv lapse huvidest ja tema eakohasusest. Igal kohtumisel vaadatakse üle, kas planeeritud lapse KHPs viibimise aeg vastab lapse vajadustele;
6.5.4. külastab last ja kohtub lapsega (võimalusel privaatselt) lapse õiguste tagamise ja lapse heaolu hindamise eesmärgil 5 tööpäeva jooksul lapse KHP teenusele paigutamisest ja seejärel vähemalt 1 kord iga 30 kalendripäeva jooksul;
6.5.5. vastavalt lapse eale ja arengule hindab lapse vajadusi, kuulab last ja räägib lapsega ning vastab lapse küsimustele;
6.5.6. annab lapsele eakohaselt teavet tema perekonnast eraldamise põhjuste ja teda puudutava edasise elukorralduse, sh hooldusküsimuste kohta;
6.5.7. lapse või KHP soovil, või muu vajaduse korral külastab last sagedamini kui 1 kord 30 päeva jooksul;
6.5.8. hindab lapsevanemate olukorda ja vanemlikke oskusi, et planeerida lapse tagasipöördumist koju või lapse paigutamist teisele asendushoolduse vormile pikaajaliselt, lähtudes SHS § 459 lg 4 p 2;
6.5.9. tagab võimaluse korral perekonnast eemal viibiva lapse ja tema vanema(te) või teiste lähedaste vaheliste suhete säilimise ning toetab lapse ja tema vanema(te) või teiste lähedaste vahelisi suhteid, sh korraldab nende kohtumisi selleks sobivas kohas. KOV tagab lapse ja pere suhtlemise last toetaval moel. KOV viibib pärast lapse KHP teenusele paigutamist esimese kohtumise juures, vajadusel ka järgmiste kohtumiste juures. KOV korraldab edasiste suhtlemiskordade tingimused sh suhtlemise järelevalve;
6.5.10. viib lapse ja lapsevanema(te) olukorra hindamise lõpuni niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 90 päeva jooksul lapse KHP teenusele saabumisest;
6.5.11. annab KHPle ja Teenuse korraldajale lapse heaolust lähtuvat olulist informatsiooni lapse kohta;
6.5.12. on lapse vanema(te) jt lähedaste kontaktisikuks kõigis lapsega seonduvates küsimustes.
6.6. Pere kohustused kriisihoolduspere teenuse osutamise ajal:
6.6.1. tagab lapse eakohase põhivajaduste rahuldamise (turvalisus; jook ja toit; eale, soole ja ilmastikule vastavad riided; magamisase; arendavad tegevused ja mänguasjad jm);
6.6.2. tagab lapsele emotsionaalse toetuse;
6.6.3. toetab lapse tervisega seotud vajaduste rahuldamist;
6.6.4. toetab lapse hariduslike vajaduste rahuldamist (vastavalt kokkuleppele KOViga viib lapse lasteaeda või kooli ja toetab vajadusel õppetöös);
6.6.5. teeb koostööd KOViga:
6.6.6. tagab lapse jõudmise KOViga kokkulepitud teenustele;
6.6.7. toetab lapse kontakti vanema(te)ga vastavalt KOVi ja lapse vanema(te)ga tehtud kokkuleppele lapsele turvalisel viisil;
6.6.8. osaleb lapse võrgustiku kohtumistel ja aitab lapse juhtumiplaani koostada või vajadusel muuta;
6.6.9. täidab lapse juhtumiplaanis kokku lepitud ülesandeid;
6.6.10. annab KOVile olulist informatsiooni lapse kohta aegsasti;
6.6.11. võimaldab KOVil last külastada ja lapsega privaatselt rääkida;
6.6.12. vajadusel teeb KOVile ettepaneku last külastada sagedamini kui 1 kord 30 päeva jooksul;
6.6.13. teeb koostööd Teenuse korraldajaga, sh:
6.6.13.1. annab Teenuse korraldajale teada oma vajadusest toe, nõustamise ja teenuste jm (nt psühholoogiline nõustamine, supervisioon, koolitus) järele;
6.6.13.2. võtab vastu Teenuse korraldaja pakutud või korraldatud abi/tegevused eesmärgiga osutada lapse vajadustele vastavat KHP teenust;
6.6.13.3. suhtlemises Teenuse korraldajaga on avatud ja hoiab Teenuse korraldajat kursis lapsele teenuse osutamisega seonduvaga ja võimalike probleemidega;
6.6.13.4. teeb Teenuse korraldaja toel koostööd lapse võrgustikuga vastavalt eelnevatele kokkulepetele;
6.6.14. kuulab last, räägib ja suhtleb lapsega rahustaval ja last toetaval viisil ning on empaatiline lapse emotsionaalse seisundi suhtes;
6.6.15. selgitab vajadusel lapsele KHP rolli;
6.6.16. võimaldab lapsel ühendust võtta KOVga (samuti lasteabitelefoni või lasteombudsmani jt lapse õiguste eest seisvate isikute/organisatsioonidega) ning eelneval kokkuleppel KOVga tema vanema(te) vt lähedastega;
6.6.17. vajadusel ja/või Teenuse korraldaja soovitusel kasutab SKA poolt korraldatud tugiteenuseid perepõhise asendushoolduse pakkujatele.
6.7. Teenuse korraldaja kohustused kriisihoolduspere teenuse osutamise ajal:
6.7.1.1. annab perele kindla kontaktinimese nime ja telefoninumbri, kelle poole 24/7 toe ja abi saamiseks pöörduda;
6.7.1.2. helistab perele hiljemalt järgmise kalendripäeva jooksul lapse teenusele paigutamisest eesmärgiga saada informatsiooni lapse ja pere olukorra ja toimetuleku kohta, pakkuda perele emotsionaalset tuge ja nõustada peret lapse käitumisega seotud küsimustes ning seoses lapse põhivajaduste rahuldamisega seotud küsimustega, sh kaardistab, mida esmalt on lapsele vaja soetada ning arutab vajadused läbi ka KOViga. Teenuse korraldaja lepib perega kokku kohtumise nõustamise eesmärgil;
6.7.1.3. pakub perele emotsionaalset tuge ja nõustab peret teenusel oleva lapse emotsionaalsete ja põhivajaduste rahuldamisega seotud küsimustes, sh;
6.7.1.3.1. Annab perele infot õigusraamistiku, pere õiguste ja kohustuste kohta, toetuste ja teenuste kohta;
6.7.1.3.2. Jälgib kogu pere edusamme ja tagasilööke, nõustab peret, kuidas toetada lapse kohanemist ning hoida paari- ja peresuhteid muutunud pereringis;
6.7.1.3.3. Jälgib pere toimetulekut lapse arengu ja heaolu tagamisel ja pere ning lapse omavahelisi suhteid ja suhtlemist, märkab vastavaid arenguvajadusi. Vajadusel nõustab peret lapse arenguetappide, positiivse vanemluse, traumakogemuse ning traumateadliku vanemluse osas;
6.7.1.3.4. Vajadusel nõustab ja juhendab peret, kuidas toetada last erinevates olukordades, sh enne ja pärast kohtumisi bioloogiliste vanemate või teiste lähedastega;
6.7.1.3.5. Julgustab peret osalema riigi poolt korraldatavatel peredele mõeldud koolitustel, tugigruppides või kasutama muid teenuseid vastavalt pere vajadusele.
6.7.1.4. võtab perega ühendust vähemalt 1 kord nädalas;
6.7.1.5. külastab peret vähemalt 1 kord iga 30 päeva jooksul lisaks võrgustikukohtumistele;
6.7.1.6. toetab peret läbirääkimistel KOViga lähtuvalt lapse huvidest ja heaolust (nt vanematega suhtlemise teemal jne);
6.7.1.7. võimaldab perele vajadusel osalemise täiendkoolitustel (korraldades ise vajaduspõhiseid koolitusi või leides võimalusi peredel osaleda sobivatel koolitustel) või osalemise eksperdi konsultatsioonil;
6.7.1.8. võimaldab perele vajadusel psühholoogilist nõustamist või supervisiooni lisaks SKA poolt korraldatavatele tugiteenustele perepõhise asendushooldusteenuse pakkujatele;
6.7.2. teeb koostööd KOViga sh:
6.7.2.1. osaleb 5 tööpäeva jooksul aset leidval pere, KOVi ja eakohaselt kaasatud lapse võrgustikukohtumisel arutamaks lapse arenguvajadusi ja juhtumiplaani ning seejärel vähemalt 1 kord iga 30 kalendripäeva jooksul toimuvatel võrgustikukohtumistel lapse arenguvajaduste ja juhtumiplaani ülevaatamiseks;
6.7.2.2. vajadusel suhtleb pere esindajana KOViga lapse ja vanema(te) vaheliste kohtumiste korraldamisega seoses;
6.7.2.3. tagab lapsega seotud olulise informatsiooni kohese jõudmise KOVni, sh lapsega seotud vajaduste suurenemisel ning sellega kaasnevate planeerimata kulutuste või tegevustega seoses;
6.7.2.4. pere esindajana suhtleb KOViga muudes paigutusega seotud küsimustes (nt seoses KHP lepingu sõlmimise, pikendamise või lõpetamisega; teise asendushoolduse vormi leidmise vajadusel).
6.8. KHP teenus lõpetatakse, kui langeb ära vajadus KHP teenuse järele ja laps saab pöörduda tagasi koju või läheb edasi teisele asendushooldusteenusele.
6.9. KOVi kohustused kriisihoolduspere teenuse lõpetamisel:
6.9.1. teavitab esimesel võimalusel Teenuse korraldajat ja KHPd lapse KHP teenuselt lahkumise otsusest ja eeldatavast teenuse lahkumise ajast;
6.9.2. lepib KHP ja Teenuse korraldajaga kokku lapse teenuselt lahkumiseks tehtavad ettevalmistavad tegevused;
6.9.3. selgitab lapsele, miks laps KHP teenuselt lahkub, mis edasi saab, kuhu KOV ta viib ja kes lapse eest hoolitsema hakkab;
6.9.4. kuulab last ja annab lapsele võimaluse küsimusi esitada ja vastab lapsele eakohasel ja arusaadaval viisil;
6.9.5. lõpetab KHP lepingu lapse KHP teenuselt lahkumise kuupäeva seisuga;
6.9.6. vajadusel annab Teenuse korraldajale tagasisidet lapsele osutatud teenuse kohta ning sisendi teenuse edasiseks arendamiseks.
6.10. Pere kohustused kriisihoolduspere teenuse lõpetamisel:
6.10.1. valmistab last ette KHP teenuselt lahkumiseks vastavalt kokkuleppele KOVi ja teenuse korraldajaga;
6.10.2. pakub lapsele emotsionaalset tuge ja suhtleb lapsega mõistval ja toetaval viisil;
6.10.3. tagab, et lapse lahkumisel KHPst saaks laps kaasa võtta temale kuuluvad esemed;
6.10.4. KHP puhkab pärast lapse teenuselt lahkumist, mille ajal perele makstakse valmisolekutasu, vt punkt 9.2.;
6.10.5. Pärast lapse lahkumist KHPst kohtub ja vestleb teenuse korraldajaga teenuse pakkumisega seotud edusammudest ja tagasilöökidest;
6.10.6. osaleb supervisioonis või psühholoogilisel nõustamisel pärast lapse lahkumist KHP teenuselt.
6.10.7. annab Teenuse korraldajale tagasisidet osutatud teenuse kohta ning sisendi teenuse edasiseks arendamiseks. Annab tagasisidet ja sisendit ka Tellijale teenuse arendamiseks vähemalt korra aastas Tellija poolt korraldatud kohtumistel või pere lepingu lõppemisel;
6.11. Teenuse korraldaja kohustused kriisihoolduspere teenuse lõpetamisel:
6.11.1. võtab peale KOVilt lapse KHP teenuselt lahkumise teate saamist KHPga ühendust, vajadusel lepib kokku kohtumise, eesmärgiga toetada ja valmistada peret ette lapse teenuselt lahkumiseks ning arutab KHPga supervisiooni või psühholoogilise nõustamise vajadust enne lapse perest lahkumist;
6.11.2. edastab Tellijale andmed lapse asendushooldusteenuse lõppemise kohta ja KHP lepingu lõpetamise dokumendi lapse KHP teenuselt lahkumise kuupäevaga;
6.11.3. hakkab maksma KHPle valmisolekutasu lapse KHP teenuselt lahkumise järgmisest kalendripäevast;
6.11.4. peale lapse KHP teenuselt lahkumist kohtub ja vestleb KHPga teenuse pakkumisega seotud edusammudest ja tagasilöökidest ning nende mõjudest KHPle, eesmärgiga märgata võimalikke probleeme ning neid ennetada või otsida lahendusi tekkinud probleemidele.
6.11.5. Teenuse korraldaja võimaldab KHPle psühholoogilist nõustamist või supervisiooni pere elukoha piirkonnas. Vajadusel korraldab supervisiooni või psühholoogilise nõustamise enne lapse teenuselt lahkumist.
6.11.6. küsib KOVlt ja perelt tagasisidet osutatud teenuse kohta ja teeb vastavad märkmed teenuse edasiseks arendamiseks.
7. Erihoolduspere teenuse korraldus ja protsess
7.1. Teenuse korraldaja kohustused kui EHPs ei ole last teenusel:
7.1.1. on EHPga kontaktis vähemalt 1 kord iga 30 päeva jooksul eesmärgiga jälgida pere
olukorda ja motivatsiooni ning pakkuda vajaduspõhiselt tuge ja nõustamist;
7.1.2. Teenuse korraldaja tagab teenuse osutamiseks vajaliku varustuse (lapsele voodi jms).
7.2. Lapse paigutab erihoolduspere teenusele KOV.
7.3. Lapse teenusele paigutamise lepingu sõlmimine:
7.3.1. Lapse teenusele paigutamiseks sõlmivad teenuse korraldaja, KOV ja EHP kolmepoolse lepingu (edaspidi EHP leping) lapsele asendushooldusteenuse osutamiseks ja teenuse korraldamiseks (alates lapse EHP teenusele paigutamise kuupäevast) vastavalt lepingu punktile 4.2.
7.3.2. KOV annab EHPle vajaliku info lapse senise elukorralduse, erivajaduste, terviseseisundi ning tugiteenuste vajaduse kohta;
7.3.3. KOV valmistab ette ja selgitab lapsele eakohaselt EHP teenuse sisu, rolli ja põhjuseid;
7.3.4. EHP toetab last selgitades tema arengule sobival viisil teenuse sisu ja rolli;
7.3.5. Lastele, kes on EHP teenusele tulnud enne 2023. aastal sõlmitud hankelepingut, ei kohandu tingimus 2.2.2.4. ja 2.2.3 ning neile jätkub EHP teenuse osutamine.
7.4. KOVi kohustused erihoolduspere teenuse osutamise ajal:
7.4.1. hindab lapse abivajadust, planeerib ja korraldab lapsele vajaliku abi, jälgib pidevalt vajaduse muutusi jm;
7.4.2. korraldab 5 tööpäeva jooksul alates lapse paigutamisest EHPsse võrgustikukohtumise. Kohtumise eesmärk on arutada lapse arenguvajadusi (tervis, haridus, tundeelu ja käitumine, peresuhted – kontakt pereliikmetega, identiteet) ja täiendada lapse juhtumiplaani. EHP saab põhjalikuma ülevaate lapse senisest elukäigust ning peresuhetest, lisaks arutatakse üle lapse tugiteenuste vajadus ja selle täitmine ning vaadatakse üle, kas lapsele esmavajaliku soetamiseks või teenuste tagamiseks on vaja teha lisakulutusi, millest lähtuvalt on vaja suurendada lapse eest makstavat toetust. Seejärel toimuvad võrgustikukohtumised lapse arenguvajaduste ja juhtumiplaani ülevaatamiseks vähemalt 1 kord 12 kuu jooksul, vajadusel sagedamini;
7.4.3. külastab last ja kohtub lapsega (võimalusel privaatselt) lapse õiguste tagamise ja lapse heaolu hindamise eesmärgil 5 tööpäeva jooksul lapse EHP teenusele paigutamisest ja seejärel vähemalt 2 korda aastas (tulenevalt SHS § 459 lg 4 p 4), et hinnata lapse vajadusi (kuulab last ja vestleb lapsega, vastab lapse küsimustele ning annab talle eakohaselt teavet teda puudutavate elukorralduse, sh hooldusküsimuste kohta), teha muudatusi juhtumiplaanis ning kuulata ära EHP tähelepanekud lapse osas ning leppida kokku lapse vajadusi toetavad sammud. Lisaks vaadatakse EHPga üle lapse isiklike kulude katteks ning teenuste tagamiseks vajamineva toetuse suuruse vastavuse reaalsete kulutustega. Lapse või EHP soovil või muu vajaduse korral külastab last sagedamini;
7.4.4. annab EHPle ja Teenuse korraldajale lapse heaolust lähtuvat olulist informatsiooni lapse kohta;
7.4.5. tagab võimaluse korral lapse ja tema vanema(te) jt lähedaste vaheliste suhete säilimise ning toetab lapse ja tema perekonna vahelisi suhteid, sh korraldab nende kohtumisi selleks sobivas kohas. KOV tagab lapse ja tema vanema(te) jt lähedaste suhtlemise last toetaval moel. KOV korraldab edasiste suhtlemiskordade tingimused sh suhtlemise järelevalve.
7.4.6. on lapse vanema(te) jt lähedaste kontaktisikuks kõigis lapsega seonduvates küsimustes;
7.4.7. tagab lapsele tema vajadustest lähtuvalt vajalike teenuste kättesaadavuse ning lapse isiklike kulude katteks vajamineva toetuse vastavuse reaalsete kuludega.
7.5. Pere kohustused erihoolduspere teenuse osutamise ajal:
7.5.1. tagab pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õigused, lapsele tema eakohaste põhivajaduste rahuldamiseks peresarnased elutingimused (sh jook ja toit; eale, soole ja ilmastikule vastavad riided; magamisase; arendavad tegevused ja mänguasjad jm), loob lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna ning valmistab ette võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena;
7.5.2. tagab lapsele emotsionaalse toetuse;
7.5.3. toetab lapse tervisega seotud vajaduste rahuldamist;
7.5.4. toetab lapse hariduslike vajaduste rahuldamist (vastavalt kokkuleppele KOViga korraldab lapse jõudmist kooli ja toetab vajadusel last õppetöös);
7.5.5. teeb koostööd KOViga, sh:
7.5.5.1. tagab lapse jõudmise KOViga kokkulepitud teenustele;
7.5.5.2. toetab lapse kontakti vanema(te)ga vt lähedastega vastavalt KOVi ja lapse vanema(te)ga vt lähedastega tehtud kokkuleppele lapsele turvalisel viisil;
7.5.5.3. osaleb Teenuse korraldaja toel lapse võrgustikukohtumistel ja vajadusel teeb ettepanekuid juhtumiplaani koostamisel või muutmisel;
7.5.5.4. täidab lapse juhtumiplaanis kokkulepitud ülesandeid;
7.5.5.5. annab Teenuse korraldajale ja KOVile olulist informatsiooni lapse kohta aegsasti;
7.5.5.6. võimaldab KOVil last külastada ja lapsega privaatselt rääkida;
7.5.5.7. vajadusel teeb KOVile ettepaneku KOVil last külastada sagedamini kui 2 korda aastas;
7.5.6. Teeb koostööd Teenuse korraldajaga, sh:
7.5.6.1. vähemalt 1 kord kuus annab Teenuse korraldajale tagasisidet oma vajadustest toe, nõustamise ja tugiteenuste jm (nt psühholoogiline nõustamine, supervisioon, koolitus) järele;
7.5.6.2. võtab vastu Teenuse korraldaja poolt pakutud või korraldatud lisa abi/tegevused eesmärgiga osutada lapse vajadustele vastavat EHP teenust;
7.5.6.3. suhtlemises Teenuse korraldajaga on avatud ja hoiab teda kursis lapsele teenuse osutamisega seonduvaga ja võimalike küsimuste või probleemidega;
7.5.6.4. pöördub Teenuse korraldaja poole asjakohase abi ja nõu saamiseks;
7.5.6.5. teeb Teenuse korraldaja toetusel koostööd lapse lähi- ja laiema võrgustikuga;
7.5.6.6. annab Teenuse korraldajale tagasisidet teenuse osutamise kohta ning sisendi teenuse edasiseks arendamiseks;
7.5.7. kohtleb last mõistval ja toetaval viisil ning on empaatiline lapse emotsionaalse seisundi suhtes;
7.5.8. selgitab vajadusel lapsele EHP rolli;
7.5.9. võimaldab lapsel ühendust võtta KOVga (samuti lasteabitelefoni või lasteombudsmani jt lapse õiguste eest seisvate isikute/organisatsioonidega) ning eelnevalt kokkuleppel KOVga vanema(te) vt lähedastega;
7.5.10. vajadusel ja/või Teenuse korraldaja soovitusel kasutab SKA poolt korraldatavaid tugiteenuseid perepõhise asendushooldusteenuse pakkujatele ning vähemalt korra aastas kasutab supervisiooni või psühholoogilise nõustaja teenust.
7.6. Teenuse korraldaja kohustused erihoolduspere teenuse osutamise ajal:
7.6.1.1. annab perele kontaktinimese nime ja telefoninumbri, kelle poole 24/7 toe ja abi saamiseks pöörduda;
7.6.1.2. helistab perele hiljemalt järgmise kalendripäeva jooksul lapse teenusele paigutamisest eesmärgiga saada informatsioon lapse ja pere olukorra ja toimetuleku kohta, pakkuda tuge ja nõustada peret lapse käitumisega seotud küsimustega ning seoses lapse põhivajaduste rahuldamisega seotud küsimustega, sh kaardistab, mida esmalt on lapsele vaja soetada ning arutab selle vajadused läbi ka KOViga. Teenuse korraldaja lepib perega kokku kohtumise nõustamise eesmärgil;
7.6.1.3. pakub perele emotsionaalset tuge ja nõustab peret teenusel oleva lapse emotsionaalsete ja põhivajaduste rahuldamisega seotud küsimustes, sh;
7.6.1.3.1. Annab perele infot õigusraamistiku, pere õiguste ja kohustuste kohta, toetuste ja teenuste kohta;
7.6.1.3.2. Jälgib pere edusamme ja tagasilööke kohanemisel, nõustab peret, kuidas toetada lapse kohanemist ning hoida paari- ja peresuhteid muutunud pereringis;
7.6.1.3.3. Jälgib kogu pere toimetulekut lapse arengu ja heaolu tagamisel ja pere ning lapse omavahelisi suhteid ja suhtlemist, märkab vastavaid arenguvajadusi. Vajadusel nõustab peret lapse arenguetappide, positiivse vanemluse, traumakogemuse ning traumateadliku vanemluse osas, identiteedi tähtsuse ja elulootöö osas ning soovitab sobivat abi (info, nõustaja, koolitus, kirjandus jms);
7.6.1.3.4. Vajadusel nõustab ja juhendab peret, kuidas toetada last erinevates olukordades, sh enne ja pärast kohtumisi bioloogiliste vanemate või teiste lähedastega;
7.6.1.3.5. Julgustab peret osalema riigi poolt korraldatavatel peredele mõeldud koolitustel, tugigruppides või kasutama muid teenuseid vastavalt pere vajadusele. Korraldab vähemalt korra aastas EHPle supervisiooni või psühholoogilise nõustamise pere elukoha piirkonnas.
7.6.1.3.6. Nõustab muudes asjakohastes küsimustes oma kompetentsi piires või aitab leida vajalikku infot teistest valdkondadest (nt erivajadused, tervishoid, haridus jms).
7.6.1.4. võtab perega ühendust telefoni teel vähemalt 1 kord nädalas;
7.6.1.5. kohtub perega vähemalt 1 kord iga 30 päeva jooksul ning vajadusel tihedamini;
7.6.1.6. kohtub lapsega vähemalt 1 kord 3 kuu jooksul lapse ja pere vahelise kontakti ja suhtluse jälgimiseks;
7.6.1.7. toetab peret läbirääkimistel KOViga lähtuvalt lapse huvidest ja heaolust (nt vanema(te)ga või teiste lähedastega suhtlemise, lapsele vajalike teenuste teemal jne);
7.6.1.8. võimaldab perele vajadusel osalemise täiendkoolitustel (korraldades ise vajaduspõhiseid koolitusi või leides võimalusi peredel osaleda sobivatel koolitustel) või osalemise eksperdi konsultatsioonil;
7.6.1.9. võimaldab perele vajadusel psühholoogilist nõustamist või supervisiooni lisaks SKA poolt korraldatavatele tugiteenustele perepõhise asendushooldusteenuse pakkujatele;
7.6.2. teeb koostööd KOViga sh;
7.6.2.1. osaleb vähemalt 1 kord aastas toimuvatel võrgustikukohtumistel lapse arenguvajaduste ja juhtumiplaani ülevaatamiseks;
7.6.2.2. suhtleb pere esindajana KOViga lapse ja vanema(te) või teiste lähedaste jt võrgustikuliikmete vaheliste kohtumiste korraldamisega seoses;
7.6.2.3. tagab lapsega seotud olulise informatsiooni kohese jõudmise KOVni;
7.6.2.4. pere esindajana suhtleb KOViga muudes paigutusega seotud küsimustes, arutab lapse hooldamiseks vajaliku lisa toe leidmise või suurenenud lapse isiklike kulude hüvitamise (lapsele vajalike asjade või ravimite ostmiseks, transpordikulude ja ka lapsehoiu teenuse leidmisel ja toetamisel, kui pere vajab seda enda tugiteenustel osalemiseks);
7.6.3. küsib KOVlt ja perelt tagasisidet teenuse osutamise kohta ja teeb vastavad märkmed teenuse edasiseks arendamiseks.
7.7. EHP teenus lõpetatakse, kui lapse juhtumiplaanist lähtuvalt langeb ära vajadus EHP teenuse järele või erihooldusperel puudub vajalik ressurss lapse edasiseks hooldamiseks või laps läheb edasi teisele asendushooldusteenusele.
7.8. KOVi kohustused erihoolduspere teenuse lõpetamisel:
7.8.1. teavitab esimesel võimalusel Teenuse korraldajat lapse EHP teenuselt lahkumise otsusest;
7.8.2. teavitab esimesel võimalusel EHPd lapse teenuselt lahkumise otsusest;
7.8.3. KOV, EHP ja Teenuse korraldaja lepivad kokku osapoolte poolt tehtavad ettevalmistavad tegevused seoses lapse teenuselt lahkumisega;
7.8.4. selgitab lapsele, miks laps EHP teenuselt lahkub, mis edasi saab, kuhu KOV ta viib ja kes lapse eest hoolitsema hakkab;
7.8.5. kuulab last ja annab lapsele võimaluse küsimusi esitada ja vastab lapsele eakohasel ja arusaadaval viisil;
7.8.6. lõpetab EHP lepingu lapse EHP teenuselt lahkumise kuupäeva seisuga;
7.8.7. vajadusel annab Teenuse korraldajale tagasisidet osutatud teenuse kohta ning sisendi teenuse edasiseks arendamiseks.
7.9. Pere kohustused erihoolduspere teenuse lõpetamisel:
7.9.1. valmistab last ette EHP teenuselt lahkumiseks vastavalt eelnevale kokkuleppele KOVi ja Teenuse korraldajaga;
7.9.2. pakub lapsele emotsionaalset tuge ja suhtleb lapsega mõistval ja toetaval viisil;
7.9.3. tagab, et lapse lahkumisel EHPst saaks laps kaasa võtta temale kuuluvad esemed;
7.9.4. osaleb supervisioonis või psühholoogilisel nõustamisel pärast lapse lahkumist EHP teenuselt, vajadusel juba enne lapse EHPst lahkumist;
7.9.5. annab Teenuse korraldajale tagasisidet osutatud teenuse kohta ning sisendi teenuse edasiseks arendamiseks. Annab tagasisidet ja sisendit ka Tellijale teenuse arendamiseks vähemalt korra aastas Tellija poolt korraldatud kohtumistel või pere lepingu lõppemisel.
7.10. Teenuse korraldaja kohustused erihoolduspere teenuse lõpetamisel:
7.10.1. võtab pärast KOVilt lapse EHP teenuselt lahkumise teate saamist EHPga ühendust, korraldab kohtumise, eesmärgiga toetada ja valmistada peret ette lapse teenuselt lahkumiseks;
7.10.2. edastab Tellijale andmed lapse asendushooldusteenuse lõppemise kohta ja EHP lepingu lõpetamise dokumendi lapse EHP teenuselt lahkumise kuupäevaga;
7.10.3. pärast lapse EHP teenuselt lahkumist kohtub ja vestleb EHPga teenuse pakkumisega seotud edusammudest ja tagasilöökidest ning nende mõjudest EHPle, eesmärgiga märgata võimalikke probleeme ning neid ennetada või otsida lahendusi tekkinud probleemidele;
7.10.4. tagab EHPle supervisiooni või psühholoogilise nõustamise pärast lapse EHP teenuselt lahkumist esimesel võimalusel, hiljemalt 2 nädala jooksul pärast lapse perest lahkumist, vajadusel tagab EHPle supervisiooni või psühholoogilise nõustamise enne lapse EHPst lahkumist;
7.10.5. küsib KOVlt ja perelt tagasisidet osutatud teenuse kohta ja teeb vastavad märkmed teenuse edasiseks arendamiseks.
8. Pärast lapse EHPst lahkumist viivad Sotsiaalkindlustusameti spetsialistid perega läbi vahehindamise. Vahehindamise ajal ei saa peresse uut last paigutada.
9. Pere õigused
9.1. Perel on õigus:
9.1.1. pöörduda Teenuse korraldaja poole, kui pere vajab nõustamist seoses lapsele teenuse osutamisega, suhtlemises KOViga, lapse ja tema vanema(te) või teiste lähedaste kohtumisi puudutavates küsimustes vms teenusega seotud küsimustes. Perel on õigus pöörduda Teenuse korraldaja poole ka töövälisel ajal (sh öösel ja nädalavahetusel) kui kerkinud probleem vajab kohest lahendamist.
9.1.2. saada teenuse osutamise eest kokkulepitud tasu;
9.1.3. saada Sotsiaalkindlustusameti poolt hooldusperedele pakutavaid tugiteenuseid;
9.1.4. saada kuni 12 korda psühholoogilise nõustamise (sh nt pereteraapia, paariteraapia vms) või supervisiooni teenust aasta jooksul. Teenuse korraldaja korraldab perele psühholoogilise nõustamise või supervisiooni teenuse arvestades pere soove teenuse osutaja osas;
9.1.5. saada vajaduspõhist eksperdi konsultatsiooni (nt laste psühhiaater) kuni 2 korda aasta jooksul. Teenuse korraldaja korraldab vajaliku kohtumise eksperdiga;
9.1.6. saada vajaduspõhiseid koolitusi vastavalt konkreetsele lapsele hoolduse pakkumisel tekkivatele vajadustele kuni 6 päeva aasta jooksul. Teenuse korraldaja korraldab ise vajaliku koolituse või korraldab pere osalemise sobivas koolitusgrupis.
9.1.7. Taotleda hooldusperedele mõeldud hüvitisi ja puhkuseid vastavalt Perehüvitiste seadusele8 ja Töölepingu seadusele (§ 65)9. Lapsendajapuhkus (vastavalt Töölepingu seaduse § 61 on silmas peetud lapsendajapuhkust hooldusperele) on ühekordne meede; seetõttu lähtutakse lapsele ajutise teenuse osutamisel lapse parimast huvist lapsendajapuhkuse ning sellega seotud puhkusehüvitise taotlemise kaalumisel.
9.2. Pere õigus puhkusele teenuse osutamise perioodil:
9.2.1. kui laps on olnud KHP teenusel 30 päeva, siis pärast lapse lahkumist teenuselt on perel õigus puhata kuni 7 kalendripäeva, enne kui järgmine laps teenusele paigutatakse. Kui laps on teenusel üle 30 päeva, on perel õigus lisaks 7 kalendripäevale saada juurde 2 kalendripäeva puhkust iga järgneva 30 päeva eest. Selle aja jooksul saab pere valmisolekutasu;
9.2.2. kui laps on olnud KHP teenusel vähem kui 30 päeva, siis pärast lapse lahkumist teenuselt on perel õigus puhata kuni 3 kalendripäeva, enne kui järgmine laps teenusele paigutatakse. Selle aja jooksul saab pere valmisolekutasu;
9.2.3. KHPl on õigus valmisolekuajal kahel päeval kalendrikuus ja lisaks ühel nädalal 12 kuu kohta planeeritult loobuda valmisolekust. Kui pere soovib ettenähtud puhkusepäevi kasutada, teavitab ta sellest Teenuse korraldajat koheselt valmisolekuperioodile jäädes. Nende päevade eest makstakse perele valmisolekutasu.
9.2.4. kui laps on paigutatud EHP teenusele, on perel lapse seisundist lähtuvalt ning KOVi ja Teenuse korraldajaga kokkuleppel võimalus puhata aasta jooksul vähemalt 14 päeva, mida pere võib kasutada ühes või mitmes osas. Puhkus tuleb vähemalt 14 kalendripäeva enne puhkuse kasutamise soovi KOVi ja Teenuse korraldajaga kooskõlastada. Selle aja eest makstakse perele tasu. KOV ja/või Teenuse korraldaja pakuvad lapse huvidest ja erivajadusest lähtuvalt välja lahendused lapse hoiuks EHP puhkuse ajal. Kui puhkuse võtmine lapsest eraldi siiski võimalik ei ole ning pere puhkab lapsega koos, kannab lapsega seotud kulud KOV, eeldades, et puhkus on KOViga eelnevalt kooskõlastatud.


8 Perehüvitiste seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/108042025002
9 https://www.riigiteataja.ee/akt/122122012030?leiaKehtiv
10. Perede suhtlus meediaga
10.1. Kui meedia pöördub pere poole või tekib muu vajadus meediaga suhtlemiseks KHP või EHP teenuse osas, võtab pere ühendust ja teeb koostööd Teenuse korraldajaga. Teenuse korraldaja nõustab peret ja meediaväljaannet eesmärgiga tagada lapse anonüümsus ja huvide kaitse ning ennetada negatiivset mõju lapsele ja tema lähivõrgustikule.
10.2. Suhtluses meediaga järgitakse Sotsiaalkindlustusameti juhendit „Laps ja kasupere meedias“10.
11. Eelmisest hankeperioodist perede ja KOVide ületulemine
11.1. Eelmise hankelepingu raames KHP või EHP teenust osutanud pere sõlmib Teenuse korraldajaga uue koostööleppe vastavalt käesoleva tehnilise kirjelduse tingimustele. Kui pere on kaasatud juba pakkumuses, siis esitatakse pere kinnituskiri.
11.2. Eelmise hankelepingu perioodil KHP või EHP teenusele paigutatud lapse teenusel jätkamiseks sõlmivad KOV, teenuse korraldaja ja pere vastavalt KHP või EHP lepingu vastavalt käesoleva tehnilise kirjelduse tingimustele.
12. Uute perede leidmine ja KOVide teavitus
12.1. KHPde ja EHPde maksimaalne arv kokku on 18. Antud teenuse eelarve rahaliste vahendite võimalusel on maksimaalset hankelepingu täitmises osalevate perede arvu võimalik suurendada rahaliste vahendite ulatuses.
12.2. Erinevad tegevused uute perede leidmiseks ja KOVide teavituseks KHP ja EHP teenuse kohta planeerib Teenuse korraldaja koostöös Tellijaga. Teenuse korraldaja mh võtab ühendust KOVidega ja viib läbi vajalikke teavitustegevusi.
12.3. Teenuse korraldaja viib läbi vajalikke teavitustegevusi vastavalt pakkumuses esitatud plaanile hanketingimustele vastavate uute perede leidmiseks hankes lubatud maksimaalse perede arvu piires. Perede leidmiseks kasutatavad meetodid ja tegevuste sisu peab olema kooskõlas lastekaitse valdkonna hea tava ja eetikaga. Kui Teenuse korraldaja kasutab avalikke üleskutseid hakata KHPks või EHPks, peab olema lisatud vähemalt järgmine info: peresid otsitakse KHPna või EHPna osalemiseks; pered peavad läbima hindamise ja ettevalmistuse; teenuse korraldaja seotus projektiga ja roll (et kõigile osapooltele oleks arusaadav, miks teenuse korraldaja poolt vastav üleskutse esitatakse). Kui on vaja pere leida konkreetsele lapsele, kooskõlastatakse teavitustegevused ja nende sisu Tellijaga.
13. Teenuse korraldajal peab olema teenuse osutamiseks:
13.1. Kodulehekülg. Koduleheküljel peab olema vähemalt: organisatsiooni nimi ja kontaktandmed; info teenuste kohta, mida organisatsioon peredele pakub, sh teenuseid osutavate isikute andmed (vähemalt nimi, asjakohase kvalifikatsiooni kirjeldus, soovitavalt ka pilt); lingid olulisele asendushooldust puudutavale infole (SKA ja www.hoolduspere.ee koduleht);
13.2. Kontakttelefon. Kontakttelefonile peab olema võimalik helistada vähemalt tööpäeviti, nii hommikustel kui õhtustel aegadel. Konkreetsed kellaajad lisatakse lepingu sõlmimisel ja avaldatakse teenuse osutaja koduleheküljel. Kontakttelefoni kaudu peavad helistajad saama infot KHP ja EHP protsessi ja osutatavate teenuste kohta ning üldist valdkondlikku avalikult kättesaadavat infot ja juhendamist selle leidmiseks või edasisteks pöördumisteks;
10 Laps ja kasupere meedias. Kuidas anda ajakirjanikule intervjuud lapse õigusi riivamata? https://sotsiaalkindlustusamet.ee/laps-ja-kasupere-meedias-kuidas-anda-ajakirjanikule-intervjuud-lapse-oigusi-riivamata
13.3. E-posti aadress. E-posti aadressile saabunud päringule tuleb esmane vastus anda hiljemalt järgmisel tööpäeval päringu saamisest. E-posti aadressi kaudu peavad pöördujad saama infot KHP ja EHP protsessi ja osutatavate teenuste kohta ning üldist valdkondlikku avalikult kättesaadavat infot ja juhendamist selle leidmiseks või edasisteks pöördumisteks;
13.4. Projektijuht; Projektijuht peab vastutama kõikide hankelepingu täitmisega seotud toimingute eest, täpsete arvete, graafikute ja aruannete tähtaegse ja nõuetekohase esitamise eest. Projektijuhi vahetumisel või ajutisel eemal olemisel peab olema tagatud teise vastutaja olemasolu, kes vastab hanke alusdokumentides ja hankelepingus toodud nõuetele.
13.5. Teenuste korraldamiseks vajalik meeskond peab vastama perede arvule, elukohale, keeleoskusele jt eripäradele ning sellest tulenevatele vajadustele lepingutingimuste täitmiseks.
14. Rahastamine
14.1. Tellija maksab Teenuse korraldajale vastavalt lepingu punktile 3.1.
14.1.1. Valmisolekuperioodil (pere on valmis teenust osutama, aga last ei ole hetkel peres teenusel) maksab Tellija Teenuse korraldajale iga päeva kohta tasu järgnevalt:
14.1.1.1. KHP eest 49,52 eurot11
14.1.1.2. EHP eest 11 eurot.
14.1.2. Teenuse osutamise perioodil (laps/lapsed on peres teenusel) maksab Tellija Teenuse korraldajale iga päeva kohta iga KHP ja EHP eest 22 eurot.
14.2. Kui pere on Sotsiaalkindlustusameti spetsialistide poolt läbiviidavas vahehindamises, ei saa vahehindamise vältel peresse last paigutada. Sel perioodil ei maksa Tellija Teenuse korraldajale tasu.
14.3. Tellija poolt makstud vahenditest maksab Teenuse korraldaja perele vähemalt punktis 14.4 määratud summa, pere ja Teenuse korraldaja võivad kokku leppida suuremas summas. Ülejäänud vahendite eest täidab Teenuse korraldaja käesolevas lepingus sätestatud kohustusi KHP ja EHP teenuse korraldamisel.
14.4. Teenuse korraldaja peab Tellija poolt talle makstud vahenditest perele tasuma vähemalt järgmiselt:
14.4.1. KHPle valmisolekuperioodil vähemalt 29,26 eurot12 (bruto) valmisolekutasuna iga päeva eest (sh kui pere kasutab õigust puhkusele punktides 9.2.1-9.2.3 kirjeldatud juhtudel). Kui KHP erakorraliselt loobub valmisolekust vastavalt punktile 6.2.3, siis talle valmisolekutasu ei maksta.
14.4.2. EHPle Tellija vahenditest tasu ei maksta.


11 Summa on seotud punktis 14.4.1.1 kirjeldatud valmisolekutasuga ja seeläbi Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammääraga (kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral). Kui kuutasu alammäär ning vastavalt valmisolekutasu muutuvad, muutub sama summa võrra ka käesolev summa.
12 Summa on seotud Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammääraga (kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral). Valmisolekutasu ühe päeva kohta on 1/30 kuutasu alammäärast. Kui vastav määr muutub, muutub ka valmisolekutasu.

14.5. Lapse teenusele paigutanud KOV kohustub maksma perele teenuse osutamise eest vähemalt järgmiselt:
14.5.1. Teenuse osutamise perioodil:
14.5.1.1. Iga päeva eest, mil KHPs on laps/lapsed teenusel, maksab KOV perele tasuna 44 eurot (bruto), lisanduvad tööjõumaksud. Kui perre paigutatakse mitu sama pere last, maksab KOV alates teisest lapsest iga järgneva sama pere lapse eest vähemalt koefitsendiga 0,75.
14.5.1.2. Iga päeva eest, mil EHPs on laps teenusel (sh kui pere kasutab õigust puhkusele punktis 9.2.4 kirjeldatud juhul), maksab KOV perele tasuna 55 eurot (bruto), lisanduvad tööjõumaksud13.
14.5.1.3. Kui KHPs või EHPs on laps teenusel, maksab KOV perele lisaks eelpool nimetatud tasule lapse isiklikeks kuludeks vähemalt 8 eurot päevas14. Kuna KHPs ja EHPs teenusel olev laps on suurema hooldusvajadusega, tuleb lähtuvalt lapse tegelikest vajadustest ning kuludest kehtestatud miinimumtasu üle vaadata ning tasu maksmine viia reaalsete lapse vajadustega kooskõlla. Lapse tegelike kulude suurus tuleb üle vaadata ja kooskõlastada KOVi, pere ja Teenuse korraldaja vahel kohe, kui suuremad kulud ilmnevad (lapse eritoit, spetsiifilised lutid ja lutipudelid, ravimid vms.).
14.5.1.4. KOV võib perele maksta nimetatud summadest kõrgemat tasu.
14.5.2. Valmisolekuperioodil ei ole KOV kohustatud KHPle ega EHPle tasu maksma.
14.6. Tulenevalt lepingus kirjeldatud rahastamise tingimustest saab pere KHP või EHP teenuse osutamise raames tasu kokku vähemalt järgmiselt:
14.6.1. Valmisolekuperioodil:
14.6.1.1. Kui KHPs ei ole last teenusel, saab pere valmisolekutasu 29,26 eurot (bruto) iga päeva eest, sh kui pere kasutab õigust puhkusele punktides 9.2.1-9.2.3. kirjeldatud juhtudel (makstakse Teenuse korraldaja poolt).
14.6.1.2. Kui EHPs ei ole last teenusel, siis perele tasu ei maksta.
14.6.2. Teenuse osutamise perioodil:
14.6.2.1. Kui KHPs on laps/lapsed teenusel, saab pere tasuna 44 eurot päevas (bruto). Kui perre paigutatakse mitu sama pere last, saab pere tasu alates teisest lapsest iga järgneva sama pere lapse eest koefitsendiga 0,75. Lisaks saab pere lapse isiklikeks kuludeks vähemalt 8 eurot päevas. Nimetatud summad maksab KOV.
14.6.2.2. Kui EHPs on laps teenusel, saab pere tasuna 55 eurot päevas (bruto), ning lisaks lapse isiklikeks kuludeks vähemalt 8 eurot päevas (sh päevade eest, mil pere kasutab ettenähtud puhkust punktis 9.2.4 kirjeldatud juhul). Nimetatud summad maksab KOV.

13 Tasu brutosummale maksab tasu maksja juurde sotsiaalmaksud (sotsiaalmaks 33% ja tööandja töötuskindlustusmaks 0,8 %). Bruto tasust arvestatakse maha bruto summast tulumaks 22%, töötuskindlustusmaks 1,6% pensionikindlustusmaks. Tasu saaja saab kätte selle võrra väiksema summa (netosumma).
14Tulenevalt SHSi § 4511 lg 3, mille kohaselt lapse isiklike kulude katteks peab iga kuu tegema kulutusi keskmiselt 240 eurot ulatuses ja vähemalt 2880 eurot aastas.
14.7. Vajaduspõhised lisateenused.
14.7.1. Teenuse korraldaja võimaldab peredele vastavalt nende vajadustele lisateenuseid: koolitus, individuaalne eksperdi konsultatsioon, psühholoogiline nõustamine või supervisioon. Teenuse korraldaja kooskõlastab lisateenuse korraldamise eelevalt Tellijaga. Tellija maksab lisateenuste eest maksimaalselt vastavalt järgnevatele määradele:
14.7.1.1. Vajaduspõhise koolituse korraldamise eest perele maksab Tellija teenuse korraldajale tasu kuni 6 päeva eest pere kohta aasta jooksul:
14.7.1.1.1. kui Teenuse korraldaja korraldab hankes osalevatele peredele grupikoolituse, maksab Tellija iga koolituspäeva15 eest maksimaalselt 2000 eurot grupi kohta.
14.7.1.1.2. kui Teenuse korraldaja korraldab pere osalemise sobivas koolitusgrupis, milles osalemise kulutusi perele muudest vahenditest ei kaeta, maksab tellija teenuse korraldajale maksimaalselt 200 eurot päevas isiku kohta.
14.7.1.1.3. Vajaduspõhise individuaalse eksperdi konsultatsiooni (nt lastepsühhiaater) eest maksab Tellija Teenuse korraldajale kuni 2 korda aasta jooksul pere kohta maksumusega kuni 100 eurot ak/tund.
14.7.1.2. Koolitustel, psühholoogilisel nõustamisel, supervisioonil või eksperdi konsultatsioonidel osalemine, mille eest Tellija Teenuse korraldajale tasub, peab perele olema tasuta.

14.7.1.3. Vajaduspõhise psühholoogilise nõustamise (sh nt pereteraapia, paariteraapia vms) või supervisiooni eest maksab Tellija Teenuse korraldajale kuni 12 korda aasta jooksul pere kohta maksumusega kuni 100 eurot ak/tund.

14.8 Tellija jätab endale õiguse tõsta alates 01.01.2027 Teenuse korraldajale ja KOV poolt perele makstavaid tasusid, mis ei olene Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast. Lisaks jätab Tellija endale õiguse tõsta alates 01.01.2027 vajaduspõhiste lisateenuste maksimaalseid hindasid.


LISAD:
Lisa 1. Koostööleping perega







15 Koolituspäeva pikkuseks loetakse 8 ak tundi.