Pankrotiseaduse ja kohtutäituri seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus

1

Väljatöötamiskavatsus 16.06.2026

pankrotihalduri kutseala jätkusuutlikkuse ja professionaalse kompetentsi säilitamiseks

ja järelkasvu tagamiseks ning kohtutäituri ametiala jätkusuutlikkuse ja professionaalse

kompetentsi säilitamiseks

Sisukord

1. Lahendatav probleem ............................................................................................................. 2

1.1. Pankrotihalduri kutseala jätkusuutlikkuse ja professionaalse kompetentsi säilitamine

ning järelkasvu tagamine ........................................................................................................ 2

1.2. Kohtutäituri ametiala jätkusuutlikkuse ja professionaalse kompetentsi säilitamine ....... 6

2. Eesmärgid ............................................................................................................................... 7

2.1. Pankrotihalduri kutseala jätkusuutlikkusega seotud eesmärgid ...................................... 7

2.2. Kohtutäituri ametiala jätkusuutlikkusega seotud eesmärgid ........................................... 9

3. Võimalikud lahendused ........................................................................................................ 10

3.1. Võimalikud lahendused pankrotihalduri kutsealas ........................................................ 10

3.1.1. Võimalikud lahendused kutsestandardi muutmiseks, kutsesse sisenemiseks ja

halduri töö korraldamiseks ............................................................................................... 10

3.1.2. Võimalikud lahendused halduri tasusüsteemi muutmiseks .................................... 16

3.2. Võimalikud lahendused kohtutäiturite ametiala jätkusuutlikkuse tagamiseks .............. 22

4. Uuringud ja kaasatud osapooled .......................................................................................... 23

5. Mõju ..................................................................................................................................... 24

5.1. Mõjude hindamise lähtekohad ...................................................................................... 24

5.2. Mõju sihtrühmade kaupa ............................................................................................... 25

5.3. Mõjude hinnang lahenduste kaupa ................................................................................ 26

5.3.1. Pankrotihaldurite kutseala jätkusuutlikkuse ja professionaalse kompetentsi

säilitamine ja järelkasvu tagamine .................................................................................... 27

5.3.2. Kohtutäiturite ametiala jätkusuutlikkuse tagamine ................................................. 35

6. Edasine väljatöötamine......................................................................................................... 36

2

1. Lahendatav probleem

1.1. Pankrotihalduri kutseala jätkusuutlikkuse ja professionaalse kompetentsi säilitamine

ning järelkasvu tagamine

Eesti maksejõuetusõiguses ei ole pankrotihaldurite kui maksejõuetuspraktikute süsteem

tervikuna ühtlane ja kestlik. See puudutab ühelt poolt praktikute kutsesse sisenemist,

ettevalmistust ja järelkasvu, teiselt poolt aga pankrotihaldurite tasustamist. Pankrotihalduri roll

on kõrge vastutusega – halduri ülesandeks on viia pankrotimenetlus läbi seaduslikult, kiirelt ja

majanduslikult otstarbekalt. Halduri tegevus mõjutab otseselt võlausaldajate ja võlgnike,

avalikkuse ja riigi huve. Seni kehtinud maksejõuetusmenetlus ei soodusta haldurite järelkasvu

ega valmista kutsesse sisenejaid ette iseseisvaks tegutsemiseks. Ühtlasi ei ole halduri poolt

seadusest tulenevate ülesannete täitmine tasustatud viisil, mis toetaks menetluste kvaliteeti ja

valdkonna pikaajalist jätkusuutlikkust.

Arvestades, et kohtute menetlusstatistika kohaselt esitatakse aastast aastasse füüsiliste ja

juriidiliste isikute endi ja nende vastu esitatud pankrotiavaldusi üha rohkem - 2022.a 1451,

2023.a 1936, 2024.a 2058, 2025.a 1973, ning 2026.a mai seisuga 839 -, siis on kasvanud ka

pankrotimenetluste arv, mida (ajutisel) halduril tuleb läbi viia. Kuigi menetluste arv on

kasvanud, ei ole haldurite arv samaväärselt kasvanud. Lisaks on sekkumisvajadus tuvastatud

ka kehtiva regulatsiooni analüüsi, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja (edaspidi ka Koda)

poolt esitatud pöördumiste ja antud selgituste alusel ning kutsepraktika andmete, eksamite

tulemuste, haldurite tasustamise statistika ning menetluspraktikas ilmnenud probleemide

põhjal. Eeltoodud andmed koosmõjus viitavad sellele, et menetluste arv on suur, samas

praktikute ring on väike, järelkasv piiratud, kutsesse sisenemise ettevalmistus ebaühtlane ning

tasustamismudel ei arvesta piisavalt vältimatu töö tegelikku mahtu ega menetluste keerukust.

Kuna maksejõuetusõiguse ja maksejõuetusmenetluse läbiviimise tagamine on nii Eesti kui ka

Euroopa Liidu poolne ülesanne seda korraldada, tuleb tõusetunud probleemidele reageerida ja

ennetada maksejõuetussüsteemi kokku kukkumist. Selleks pakutakse käeolevas

väljatöötamiskavatsuses välja lahendusi pankrotihalduri kutseala jätkusuutlikkuse ja

professionaalse kompetentsi säilitamiseks ning järelkasvu suurendamiseks.

Maksejõuetusmenetluses on mitmeid osapooli (võlgnik, võlausaldajad, haldur, kohus,

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda, Maksejõuetuse teenistus) ja huvisid (võlgniku huvi,

võlausaldajate huvid ühiselt ja iga võlausaldaja üksik huvi, avalik huvi), mida riik peab

samaaegselt kaitsma ja tagama.

Kokkuvõttes ei ole tegemist üksnes pankrotihaldurite kutsekorralduse sisemise küsimusega.

Kui haldurite ettevalmistus, järelkasv, töökoormuse jaotus ja tasustamine ei taga

pankrotimenetluste kvaliteetset läbiviimist, kahjustab see otseselt võlausaldajate võimalust

saada oma nõuetele võimalikult suur rahuldus ning vähendab avalikkuse usaldust

maksejõuetussüsteemi vastu. Ühiskonna tasandil väljendub probleem selles, et menetlused

muutuvad aeglasemaks, on ebaühtlasema kvaliteediga ja vähem tulemuslikud. Samuti suureneb

risk, et maksejõuetuse põhjuseid, vara liikumist või võimalikke rikkumisi ei tuvastata piisava

3

põhjalikkusega. Selle tagajärjel kannatavad aus majanduskeskkond, õiguskindlus,

kohtusüsteemi toimimine ning üldine arusaam, et pankrotimenetlus on tõhus ja õiglane avalik

menetlus.

Väljatöötamiskavatsusega asutakse lahendama järgmisi omavahel seotud alaprobleeme:

1. Kutsesse sisenemine ja maksejõuetusspetsiifiline ettevalmistus. Pankrotihalduri

(PankrS § 56, § 57) tavapärasel kutsesse sisenemise teel on ette nähtud haridus- ja

kogemusnõuded, eksam ja väljaõpe. Samas saab osa isikuid (nt vandeadvokaadid,

vandeaudiitorid ja vastava haridustasemega kohtutäiturid) siseneda kutsesse

lihtsustatud korras, kellele ei ole kohustuseks läbida maksejõuetusspetsiifilist väljaõpet.

Ehk osadel isikutel on võimalik siseneda pankrotihalduri kutsesse lihtsustatud

korras, ilma et neil oleks kohustust läbida maksejõuetusmenetluse rollispetsiifiline

väljaõpe. Selline korraldus ei taga, et kõik kutsesse sisenejad oleksid iseseisvaks

tegutsemiseks ühtlaselt ette valmistatud. See võib aga viia menetluste ebaühtlase

kvaliteedini ning kahjustada menetlusosaliste huve, sest pankrotihalduril on

keskne roll võlgniku vara väljaselgitamisel ja müümisel, nõuete kontrollimisel ja

menetluse tulemuslikul juhtimisel.

2. Kutsesüsteemi haprus, kutsepidajate väike ring, menetluste jagamine.

Pankrotihaldur täidab kõrge usaldusega kutserolli, kuid kehtiv süsteem ei taga piisavalt,

et kutsesse siseneja valmisolekut hinnatakse ja arendatakse terviklikult enne iseseisvat

tegutsemist. Kui ettevalmistus ja järelhindamine puudub või on ebaühtlane,

suureneb risk, et menetlusi viiakse läbi erineva kvaliteediga. See kahjustab

võlgnikku, võlausaldajaid, kelle nõuete rahuldamine sõltub halduri pädevusest,

ning avalikku huvi, sest pankrotimenetlus peab tagama usaldusväärse ja

läbipaistva kontrolli võlgniku vara ja kohustuste üle.

Koja 2025. aasta aruande järgi oli aasta lõpus 60 pankrotihaldurina tegutsemise õigust

omavat isikut, 34 saneerimisnõustajana tegutsemise õigust omavat isikut ning

usaldusisikute nimekirjas 50 inimest. 24.04.2026 seisuga on Koja kutsekogus liikmeid

kokku 71, kellest 62 pankrotihaldurina tegutsemise õigust omavad isikud (neist 33

vandeadvokaadid), ning 34 saneerimisnõustajana tegutsemise õigust omavad isikud;

ühe halduri ja saneerimisnõustaja tegevus on peatatud. Koja liikmete arv ei näita

siiski, kui paljud neist tegelikult aktiivselt tegutsevad, milline on piirkondlik

katvus või kui suur osa keerukamatest menetlustest koondub väheste kogenud

praktikute kätte. Seetõttu ei seisne probleem ainult õigusnormides, vaid ka süsteemi

tegelikus läbilaskevõimes, järelkasvus ja kestlikkuses. Koja andmetel on liikmemaksu

aruande pinnalt alates 2011. aastast igal aastal vähenenud halduri tasu saamist

deklareerivate isikute arv (vt „pankrotihaldurite arvu muutus“).

Kuigi pankrotihaldureid on nimekirjas läbi aastate olnud ca 60 haldurit, siis 2024.a ja

2025.a pankrotimenetluste statistikast nähtuvalt jagatakse kohtu poolt menetlustest ca

4

60% 11 halduri vahel1. Ehkki pankrotihaldurite nimekirjas olevate isikute arv on ajas

muutuv, samuti igal aastal menetletavate pankrotimenetluste arv, siis näitab see siiski ca

1/5 haldurite teatavat kõrgemat (üle)koormust, keskmiselt 10 haldurit ei teeni

halduritegevuse tulu (lähtuvalt liikmemaksu aruannetest), mistõttu 3/5 halduritest (ca

39) nimetatakse halduriteks ühes kuni kuues menetluses ühe aasta jooksul.

3. Kutsesse sisenemisel maksejõuetusmenetluste läbiviimiseks piisava ja vajalike

oskuste ja teadmiste läbimõeldud ja süsteemne väljaõpe, koolitamine ja

järelhindamine. Pankrotiseadus käsitleb haldurit pankrotimenetluse keskse organina

ning näeb ette kutsetegevuse, põhikohustused, kutsekindlustuse, toimikute pidamise,

kohtu järelevalve, haldusjärelevalve ja distsiplinaarvastutuse.

2023-2025 on kutsesse sisenemine (Koja liikmeks astunud) ja väljumine olnud madal

(vt “kutsekogu liikmeskonna ja usaldusisikute arvu muutus”), enamikel juhtudel on

kutsekogu liikmeks astunud vandeadvokaat (22/31). Halduri kutseeksamit on

sooritanud viidatud perioodil seitse inimest ning saneerimisnõustaja eksamit kaks -

keegi neist ei ole eksamit edukalt sooritanud.

1 2024-2025.a jooksul on viidatud 11 isikut nimetatud halduriks keskmiselt 8-15 menetluses.

5

Seega on praktikute ring väike, kutsesse sisenemine on madal ning suur osa

pankrotimenetlustest koondub väheste aktiivsete haldurite kätte. Samal ajal ei

näita nimekirjas olevate haldurite arv seda, kui paljud neist tegelikult aktiivselt

tegutsevad või milline on menetluste piirkondlik ja sisuline katvus. See aga

muudab süsteemi haavatavaks. Kui keerukamad või suurem osa menetlustest

koondub väheste praktikute kätte, võib halveneda menetluste kättesaadavus, kiirus ja

kvaliteet. Ühiskonna tasandil tähendab see riski, et pankrotimenetluste läbiviimine ei

ole piisavalt stabiilne ega järjepidev ning võlgniku ja võlausaldajate huvide kaitse sõltub

liiga suurel määral väheste isikute töökoormusest.

4. Pankrotihalduri ülesanded ja tasustamise kord. Kehtiv tasustamissüsteem on

tugevalt seotud pankrotivara suurusega ega arvesta piisavalt menetluse vältimatu töö

tegelikku mahtu, asja keerukust ega menetluse kestust. Väikese või puuduva varaga

menetlustes peab haldur tegema kohustuslikud toimingud sõltumata sellest, kas varast

on võimalik tasu maksta. Kui vältimatu töö ei ole mõistlikult tasustatud, muutuvad

väikese varaga või keerukad menetlused majanduslikult väheatraktiivseks. See

vähendab kutseala järelkasvu, võib langetada menetluste kvaliteeti ning kahjustab

võlausaldajaid, sest halduri töö tulemuslikkus mõjutab otseselt pankrotivara

väljaselgitamist ja nõuete rahuldamist. Avaliku huvi seisukohalt süvendab see

usaldamatust maksejõuetussüsteemi vastu ja võib jätta riigi delegeeritud ülesande

sisuliselt ebapiisavalt rahastatuks.

Haldur peab aga tegema hulga tööd sõltumata sellest, kas varast laekub palju, vähe või

üldse mitte midagi. Aruanded, võlausaldajate koosolekud, nõuete läbivaatamine,

võlausaldajatega, võlgnikuga, kohtuga ja asutuste/ isikutega suhtlemine, vara ja

kohustuste väljaselgitamine ja kaardistamine ning menetluse lõpetamine on töö, mida

ei saa tegemata jätta. Kehtiv süsteem ei erista seda vältimatut tööd ega taga piisavalt ka

selle tasustamist. Seadus sätestab ka tunnitasu põhimõttel tasu küsimist, kuid seda

rakendatakse erandjuhtudel. Riigi poolt hüvitatakse pankrotihaldurile varatu

pankrotimenetluse korral ühe töötasu alammääras (946 eurot + käibemaks) nn vältimatu

töö, millele kulunud aeg võib olla 10 või 100 tundi. Ehk tasustamise loogikas ei ole

piisavalt hästi tasakaalustatud kolme elementi: vältimatu töö mahtu, konkreetse asja

keerukust ja halduri pankrotipesasse toodud lisandväärtust. Selle tulemusena jäävad

väikese varaga, kuid tegelikult töömahukad menetlused alatasustatuks, samas kui mõnes

suurema varaga asjas peab kohus tasu hiljem korrigeerima, et see ei muutuks

ebamõistlikult suureks.

Samuti nähakse süsteemipuudusena ka asjaolu, et halduri tasu määratakse

pankrotimenetluse lõppedes - samas ei ole ennustatav kaua pankrotimenetlus kestab ega

sõltu ainuüksi halduri tegevusest. Pankrotimenetluse kestust saavad mõjutada seejuures

nii võlgniku võimalikud vaidlustused, vaidlused võlausaldajatega või võlausaldajate

vahelised vaidlused ja tegevus, muude pankrotimenetlust puudutavate kohtuvaidluste

pidamise ajaline kestvus, kohtu poolt halduri esitatud lõpliku võlausaldajate nimekirja

ja lõpparuande kinnitamiseks kuluv aeg (tegemist ei ole ammendava loeteluga). Kehtiv

6

tasustamismudel ei seo halduri tasu piisavalt õiglaselt ega läbipaistvalt menetluse

tegeliku ajakulu ja töömahuga, sh vältimatu tööga. Samuti on halduri keskmine tasu

pankrotimenetluse kohta aastas tagasi 2011. aasta tasemel, kui muu keskkond (kulud,

keskmine brutopalk, töötasu alamäär, tarbijahinnaindeks) on oluliselt kasvanud (vt

„pankrotihalduri keskmine tasu pankrotimenetluse kohta aastas“ ja „muutused 2018.

aastaga võrreldes“).

Kokkuvõtvalt, kehtiv raamistik ei taga piisavalt, et kutsesse sisenejad oleksid ühtlaselt ja

maksejõuetusspetsiifiliselt ette valmistatud, juhendatud ning süsteemi kestlikkuse tagamiseks

piisavas arvus olemas. Samuti ei ole tagatud töökoormuse ühtlane jaotus ega õiglane

tasustamine, mis arvestaks menetluse tegelikku töömahtu, keerukust ja tulemuslikkust. Kui

vältimatu töö ei ole mõistlikult tasustatud, muutuvad väikese varaga ja keerukad menetlused

majanduslikult väheatraktiivseks, mis takistab järelkasvu, halvendab menetluste kvaliteeti ning

kahjustab võlausaldajate, riigi ja avalikku huvi. Seetõttu tuleb ühtlustada kutsesse sisenemist,

tugevdada väljaõpet ja järelkasvu, parandada töökoormuse jaotust ning kujundada õiglasem

tasustamismudel.

1.2. Kohtutäituri ametiala jätkusuutlikkuse ja professionaalse kompetentsi säilitamine

Lisaks käsitletakse käesolevas väljatöötamiskavatsuses probleemina ka kohtutäituri ameti

jätkusuutlikkuse küsimust. Lähiaastatel võib märkimisväärne osa ametis olevatest

kohtutäituritest (neist ligikaudu 15 kohtutäiturit) jõuda pensioniikka või ametist lahkuda. See

tähendab, et mitme kohtutäituri büroo tegevus võib lähiaastatel lõppeda või vajada

ümberkorraldamist. Arvestades kohtutäituri büroode olulist rolli kohtulahendite ja muude

täitedokumentide sundtäitmisel, on nende töö järjepidevus õigussüsteemi toimimise seisukohalt

väga oluline. Büroode tegevuse jätkusuutlikkus mõjutab ka täitemenetluse teenuse

piirkondlikku kättesaadavust.

Kohtutäituri bürood on aastate jooksul kujunenud toimivateks organisatsioonideks, kus on välja

kujunenud kindel töökorraldus, menetluspraktika ja professionaalne kompetents. Paljudes

büroodes töötavad kohtutäituri abid, kellel on pikaajaline kogemus täitemenetluse praktilises

läbiviimises ning büroo töö korraldamises.

7

Kehtiv kord ei võimalda aga selgelt lahendada olukorda, kus pensioneeruva või ametist lahkuva

kohtutäituri büroo tegevust võiks jätkata samas büroos töötanud pädev kohtutäituri abi, isegi

juhul, kui ta vastab kohtutäituri ametisse nimetamise üldistele nõuetele. Selle tulemusel võib

toimiva büroo tegevus katkeda ning selle menetlused ja tööülesanded jagatakse ümber teiste

kohtutäiturite vahel.

Selline olukord võib katkestada büroode töökorraldusliku järjepidevuse, suurendada ajutiselt

teiste kohtutäiturite töökoormust ning viia süsteemis kujunenud praktilise kompetentsi

kadumiseni. Samuti võib see vähendada kompetentsete kohtutäituri abide motivatsiooni

kutsealal pikemalt tegutseda.

Olukorras, kus lähiaastatel võib ametist lahkuda märkimisväärne hulk kohtutäitureid, on oluline

leida lahendusi, mis aitaksid säilitada olemasolevat kompetentsi ning tagada kohtutäituri

büroode tegevuse võimalikult sujuva jätkumise.

2. Eesmärgid

2.1. Pankrotihalduri kutseala jätkusuutlikkusega seotud eesmärgid

Kavandatavate muudatuste eesmärgid ja hindamise aluseks olevad võimalikud mõõdikud:

1. Ühtlase ettevalmistuse saavutamiseks on eesmärk tagada, et kõik uued

pankrotihaldurid omandavad enne iseseisvat tegutsemist kutsespetsiifilised

teadmised ja oskused. See suurendab menetluste kvaliteeti, prognoositavust ja

usaldusväärsust võlausaldajate, võlgnike, kohtute ja avalikkuse jaoks.

Pankrotihaldurite roll ei ole üksnes tehniline menetlusülesanne, vaid oluline osa

toimivast ettevõtluskeskkonnast ja õiguskindlusest. Seetõttu peab kutsesse sisenemine

ja tööle asumine tagama, et pankrotihaldurid oleksid võrreldavatel alustel ette

valmistatud ning valmis tegutsema sõltumatult, professionaalselt ja avaliku usalduse

vääriliselt.

Mõõdik: uute praktikute osakaal, kes on läbinud maksejõuetusspetsiifilise väljaõppe.

2. Järelkasvu suurendamiseks on eesmärk kehtestada pankrotihaldurite kutsesse

sisenemisel selged ettevalmistus- ja väljaõppe põhimõtted. Kutsesüsteem peab

olema pädevuspõhine, juhendatud ja kestlik. Selle eesmärk ei ole üksnes suurendada

praktikute arvu ega muuta kutsesse pääsu rangemaks, vaid luua tasakaalustatud

süsteem, kus uued praktikud saavad vajaliku väljaõppe, sisseelamiskoolituse ja

vajaduse korral juhendamise või mentorluse. See aitab tagada, et kutsealale sisenemine

ja seal püsimine oleks professionaalselt ning majanduslikult realistlik.

Mõõdikud: uute kutsealale sisenejate arv aastas; eksami sooritanute arv; aktiivsete

praktikute arv.

8

3. Maksejõuetusmenetluste läbiviijate ja töö jaotamise tagamiseks on eesmärk

tugevdada järelkasvu ja vähendada süsteemi sõltuvust väikesest aktiivsete

praktikute ringist. Maksejõuetusmenetluste kvaliteet ja kättesaadavus eeldavad, et

praktikuid on piisavalt, nende töökoormus on mõistlikult jaotatud ning riigil, kohtutel

ja kutseorganisatsioonil on ülevaade praktikute arvust, aktiivsusest, piirkondlikust

kättesaadavusest ja võimekusest. Ühtlasem tööjaotus aitab vältida olukorda, kus

menetlused koonduvad väheste praktikute kätte ning süsteemi kestlikkus sõltub liigselt

väikesest isikute ringist.

Mõõdikud: aktiivsete haldurite arvu kasv; piirkondlik katvus; ühtlasem menetluste

jaotus praktikute vahel.

4. Õiglase tasustamismudeli eesmärk on kujundada pankrotihaldurite

tasustamismudel, mis arvestab vältimatut tööd, menetluse keerukust ja

tulemuslikkust. See suurendab menetluse kvaliteeti, prognoositavust ja

usaldusväärsust võlausaldajate, võlgnike, kohtute ja avalikkuse jaoks.

Tasustamismudel peab tagama, et haldur saab mõistliku tasu ka väikese või puuduva

pankrotivaraga menetlustes, sest osa tööst on vältimatu sõltumata menetluse

majanduslikust tulemist. Samal ajal peab süsteem vältima menetluse venitamist,

põhjendamatuid kulusid ja väikeste menetluste alatasustamise kompenseerimist

suuremate menetluste arvelt.

Tasustamine peab väärtustama tegelikku töömahtu, asja keerukust ja halduri loodud

lisandväärtust, kaitstes samal ajal võlausaldajate, võlgnike ja avalikku huvi. Sellega

seonduvalt võib olla põhjendatud ka ajutise halduri ja halduri ülesannete ning muu

töökorralduslike muudatuste tegemine. Kuna kutsealale sisenemine ja seal püsimine

sõltub ka töö majanduslikust jätkusuutlikkusest, on tasustamismudel otseselt seotud

kogu maksejõuetuspraktikute süsteemi järelkasvu ja kestlikkusega.

Mõõdikud: väikese või puuduva varaga menetlustes tasustatud vältimatu töö osakaal;

keskmise tasu suhe töötasu alammäära, keskmise palga või tarbijahinnaindeksiga;

menetluste kestus; kohtute poolt tasu korrigeerimise sagedus; kaebuste ja

distsiplinaarasjade arv; võlausaldajatele jaotise alusel väljamakstavate maksete suuruse

kasv.

Kirjeldatud probleemide lahendamiseks pakutakse välja alternatiivsed lahendused (1-5, 6A),

mille üldine eesmärk on tugevdada Eesti maksejõuetussüsteemi tervikuna, võimestades

kehtivat pankrotihaldurite kutsesüsteemi ning leida võimalusi õiglasemaks tasustamiseks.

Kutsesse sisenemise nõuded, väljaõpe, tööjaotus ja tasustamine peavad moodustama toimiva

terviku, mis toetab menetluste kvaliteeti, võlausaldajate ja võlgnike kaitset, avalikku huvi,

valdkonna järelkasvu ning Eesti ettevõtluskeskkonna usaldusväärsust. Alternatiivse

võimalusena esitatakse ka lahendus 6B, mille alusel kujundataks halduri kutsesüsteemi ümber

selliselt, et haldurid tegutsevad kui ametiisikud (riigiametnikud).

9

Eesmärkide seadmisel tuginetakse strateegiale „Eesti 2035“, mille üks keskseid sihte on Eesti

heaolu, konkurentsivõime ja hea valitsemise toetamine. Maksejõuetussüsteemi tõhusus on

seotud eelkõige ettevõtluskeskkonna, õiguskindluse, riigivalitsemise kvaliteedi ja majanduse

usaldusväärsusega. „Eesti 2035“ annab maksejõuetusõiguse kaasajastamiseks ja

pankrotihalduri kutse jätkusuutlikkuse tagamiseks riigi pikaajalise poliitikakujundamise suuna

ning on aluseks ka käesoleva väljatöötamiskavatsusele. „Eesti 2035“ strateegia kohaselt

vajavad Eesti ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime parandamiseks tõhustamist muu hulgas

maksejõuetusega seotud lahendused. Samuti toetab VTK „Eesti 2035“ sihte kujundada Eesti

tugevaks, uuendusmeelseks ja vastutustundlikuks majanduseks ning uuendusmeelseks,

usaldusväärseks ja inimesekeskseks riigiks. Maksejõuetuspraktikute pädevus, sõltumatus,

piisav järelkasv ja õiglane tasustamine mõjutavad otseselt võlausaldajate ja võlgnike õiguste

kaitset, kohtumenetluste tõhusust, ettevõtluskeskkonna prognoositavust ning investeerimis-

kindlust.

Käesolev VTK on seotud ka Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ja koalitsioonileppe

eesmärkidega tugevdada õigusriiki, muuta õiguse ja õigluse saavutamine kiiremaks ja

efektiivsemaks, vähendada halduskoormust ning tagada stabiilne ja õiguskindel

ettevõtluskeskkond. Täpsemalt haakub algatus koalitsioonileppe punktidega 178, 188, 224 ja

225, mis käsitlevad halduskoormuse juurdekasvu peatamist, kohtumenetluste ökonoomsemaks

muutmist, regulatsioonide lihtsustamist ning EL-i õiguse rakendamisel Eesti konkurentsivõime

eest seismist.

Kavandatavad muudatused on seotud ka Justiits- ja Digiministeeriumi Õigusriigi programmiga

aastateks 2026-2029, kuna aitab kujundada selget, terviklikku ja usaldusväärset õigusruumi,

kus võlgniku ja võlausaldaja põhiõigused on kaitstud ning riik toimib läbipaistvalt ja tõhusalt.

Usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi programm keskendub selge ja tervikliku õigusruumi

kujundamisele, kus põhiõigused on kaitstud ning riik toimib läbipaistvalt ja tõhusalt.

Maksejõuetusmenetlused on selle eesmärgiga otseselt seotud, sest pankrotihaldurid

(saneerimisnõustajad ja usaldusisikud) täidavad avaliku usaldusega rolli ning nende

pädevusest, sõltumatusest ja motiveeritusest sõltub, kas võlausaldajate ja võlgnike õigused on

tegelikult kaitstud ning kas kohtumenetlused toimivad tõhusalt. Seega mõjutab

maksejõuetussüsteemi ja -menetluste kvaliteet otseselt võlausaldajate ja võlgnike õiguste

kaitset, kohtumenetluste tõhusust, ettevõtluskeskkonna atraktiivsust ja Eesti õiguskeskkonna

rahvusvahelist konkurentsivõimet.

2.2. Kohtutäituri ametiala jätkusuutlikkusega seotud eesmärgid

Kohtutäiturite ametialaga seonduvate kavandatavate muudatuste eesmärgid:

 luua selgemad ja paindlikumad võimalused kohtutäituri büroode tegevuse jätkamiseks

olukorras, kus ametis olev kohtutäitur lõpetab tegevuse;

 tagada kohtutäituri büroode töökorralduslik järjepidevus büroo siseselt ka kohtutäituri

ametist lahkumise korral;

 säilitada büroodes aastate jooksul kujunenud töökorraldus, menetluspraktika ja

professionaalne kompetents;

10

 suurendada kohtutäituri abide rolli ameti arengus ning luua neile selgem

karjääriperspektiiv;

 toetada kvalifitseeritud spetsialistide püsimist ametialal ja seeläbi kohtutäituri ametiala

jätkusuutlikkust;

 tagada täitemenetluse süsteemi järjepidev toimimine ning täitemenetluse teenuse

ühtlane ja piirkondlikult kättesaadav osutamine.

Kavandatavad muudatused on seotud Justiits- ja Digiministeeriumi Õigusriigi programmiga

aastateks 2026-2029, mille kohaselt tegeleb ministeerium täitemenetluse- ja

maksejõuetusvaldkonna korrastamisega. Tsiviiltäite- ja maksejõuetusvaldkonnas tegeletakse

valdkonna õigusaktides (täitemenetluse seadustik, kohtutäituri seadus, kohtutäiturimäärustik)

suuremate kitsaskohtade kõrvaldamisega ning aktide kaasajastamisega.

3. Võimalikud lahendused

Eelnõu VTK ettevalmistamisel kaaluti tavapäraselt lisaks õiguslikele muudatustele ka

mitteregulatiivseid meetmeid, nagu avalikkuse teavitamine, rahastuse suurendamine,

olemasoleva olukorra säilitamine (ehk muudatustest loobumine), kehtivate sätete parem

rakendamine ning muud alternatiivsed lahendused. Käesoleval juhul ei võimalda alternatiivsed

meetmed tuvastatud probleeme siiski piisavalt lahendada ja soovitud eesmärke saavutada.

Kuigi teoreetiliselt oleks võimalik püüda kehtivaid sätteid praktikas ühtsemalt kohaldada,

eeldaks see märkimisväärset aega ning ühtse praktika kujunemine kõigi haldurite, kohtute ja

kohtutäiturite seas ei ole tagatud. Seetõttu on probleemide lahendamiseks vajalik üle vaadata

kehtiv õiguslik kord ning kujundada selgem raamistik ka nende olukordade jaoks, mis ei ole

praegu piisavalt reguleeritud.

Võimalikud lahendused on esitatud kahes osas. Esimeses osas (p 3.1.) esitatakse

pankrotihalduri kutsealast puudutavad võimalikud lahendused (lahendused 1-6): kutsestandardi

muutmine, kutsesse sisenemine, halduri töö korraldamine (p 3.1.1.); ning halduri tasusüsteemi

muutmine (p 3.1.2.). Lahendused on esitatud kitsaskohtade kaupa. Teises osas (p 3.2.) esitatakse

kohtutäituri ametiala puudutav võimalik lahendus (lahendus 7).

3.1. Võimalikud lahendused pankrotihalduri kutsealas

3.1.1. Võimalikud lahendused kutsestandardi muutmiseks, kutsesse sisenemiseks ja halduri

töö korraldamiseks

Lahendus 1. Pankrotihalduri haridustaseme muutmine

Kehtiva õiguse järgi võib pankrotihaldurina tegutsemise õiguse saada isik, kellel on riiklikult

tunnustatud bakalaureusekraad ja vähemalt kaheaastane töökogemus rahanduse, õiguse,

juhtimise või raamatupidamise valdkonnas, või isik, kellel on magistrikraad sõltumata erialast.

11

Seega ei ole kehtiv haridusnõue otseselt seotud pankrotimenetluse sisuks vajalike õigus- ja

majandusalaste teadmistega.

Pankrotihalduri roll erineb saneerimisnõustaja ja usaldusisiku rollist muuhulgas sellega, et

pankroti väljakuulutamisel läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise ja käsutamise õigus.

Haldur teeb võlgniku eest ja nimel tehinguid, juhib menetlust, selgitab välja vara ja kohustused,

hindab nõudeid ning kaitseb nii võlausaldajate kui ka võlgniku huve. Seetõttu eeldab halduri

töö tugevat arusaamist nii pankrotiõigusest kui ka majandustegevuse ja finantsarvestuse

põhimõtetest.

Praktikas on pankrotimenetlused muutunud õiguslikult ja majanduslikult keerukamaks. Seda

kinnitab ka asjaolu, et märkimisväärne osa haldurite nimekirjas olevatest isikutest on

vandeadvokaadid. Samas ei taga üksnes mistahes valdkonna magistrikraad ega

bakalaureusekraad koos üldise töökogemusega piisavalt ühtlast ettevalmistust pankroti-

menetluste juhtimiseks.

Seetõttu on põhjendatud asendada senine haridusnõue nõudega, et pankrotihalduriks saamise

eelduseks oleks õigusteaduse või majanduse magistrikraad. Õigusteaduse taustaga isikule

tuleks tagada majandusalane täiendõpe ning majandustaustaga isikule maksejõuetusõiguse ja

menetlusõiguse täiendõpe. Täpsem väljaõppekorraldus on käsitletud lahenduses 2.

Selline muudatus aitab ühtlustada pankrotihaldurite ettevalmistust, suurendada kohtute ja

võlausaldajate usaldust haldurite pädevuse vastu ning toetada pankrotimenetluste kvaliteetset

ja professionaalset läbiviimist. Samal ajal tuleb edasises väljatöötamises hinnata

üleminekumeetmeid, et kõrgem haridusnõue ei kitsendaks põhjendamatult kutseala järelkasvu.

Lahendus 2. Kutsesse sisenemine, väljaõpe (A) ja töövoo tagamine (B)

A. Kutsesse sisenemine ja väljaõpe

Kehtiva õiguse järgi saab pankrotihalduri kutsealale siseneda kahel viisil:

i) kutseeksami kaudu või

ii) lihtsustatud korras liikmeks astumisega ehk eksamierandi alusel.

Kui pankrotihaldurile kehtestatakse kõrgem haridusnõue, on järelkasvu ja kutse kvaliteedi

tagamiseks põhjendatud täpsustada ka kutsesse sisenemise ja väljaõppe korda.

Esiteks on põhjendatud laiendada eksamierandit kohtutäituri abidele, kellel on

pankrotihalduri kutsele vastav haridustase ja kohtutäituri asendamisõigus. Kohtutäituri

abidel on täitemenetluse ja büroo töökorralduse praktiline kogemus, mida saab

maksejõuetusmenetluses kasutada. See avardaks võimalikku järelkasvu, säilitades samal ajal

nõude, et kutsesse sisenejal peab olema piisav hariduslik ja kutsealane ettevalmistus.

Teiseks tuleks kaotada väljaõppeerand. See tähendab, et vandeadvokaadid, vandeaudiitorid,

vastava haridustasemega kohtutäiturid ja asendamisõigusega kohtutäituri abid võiksid jätkuvalt

12

olla vabastatud täismahus kutseeksamist, kuid nad peaksid enne iseseisvat tegutsemist läbima

kohustusliku sissejuhatava koolituse. Koolitus peaks hõlmama vähemalt pankrotimenetluse

praktilist juhtimist, vara valitsemist, dokumentide koostamist ja pidamist, võlausaldajate

koosoleku läbiviimist, nõuete kontrollimist, kutse-eetikat ning huvide konflikti vältimist.

Selline lahendus arvestab varasemat kutsekogemust, kuid ei eelda, et õigus-, auditi-, täite- või

finantsvaldkonna kogemus annab automaatselt piisava ettevalmistuse pankrotimenetluse

praktiliseks juhtimiseks. Eksamierand ei peaks asendama rollispetsiifilist ettevalmistust, sest

pankrotihalduri töö eeldab eriteadmisi nii menetluse juhtimisest, pankrotivara moodustamisest,

võlausaldajate nõuete käsitlemisest kui ka menetlusosaliste ja kohtuga suhtlemisest.

Lisaks võiks kaaluda uutele halduritele juhendatud algusperioodi või mentorlust. Mentorlus

võiks olla suunatud eelkõige neile, kes sisenevad kutsealale eksami kaudu ja kellel puudub

varasem maksejõuetusmenetluse kogemus. Mentori töö peaks olema tasustatud või seotud muu

hüvega, näiteks koolituspunktide või Koja koolitustel osalemise soodustusega. Samuti võib

kaaluda järelhindamist pärast esimest tegutsemisperioodi, et hinnata uue halduri praktilist

valmisolekut ja vajaduse korral suunata teda täiendavale koolitusele.

Kutse atraktiivsuse suurendamiseks võib ette näha toetavaid meetmeid, näiteks esimese aasta

liikmemaksu soodustuse, tasuta sissejuhatava koolituse või mentorluskulude osalise katmise.

Samuti võiks mitte-regulatiivse muudatusena luua Koda kutset tutvustava programmi

juristidele, audiitoritele, finantsnõustajatele ja teistele potentsiaalsetele sisenejatele, et anda

enne eksamit selgem ülevaade pankrotihalduri (saneerimisnõustaja ja usaldusisiku) töö sisust.

Kokkuvõttes aitaksid need muudatused ühtlustada kutsesse sisenejate ettevalmistust,

vähendada kvaliteediriske ja toetada pankrotihaldurite järelkasvu.

B. Töövoo tagamine - menetluste automatiseeritud ja läbipaistev jagamine

Pankrotihalduri kutse pidamisega kaasnevad regulaarsed kulud, sealhulgas büroo pidamise,

kutsekindlustuse, töötajate ja töövahenditega seotud kulud. Seetõttu ei piisa kutseala järelkasvu

toetamiseks üksnes kutsesse sisenemise lihtsustamisest ja väljaõppe tugevdamisest. Uutel ja

tegutsevatel halduritel peab olema ka mõistlik ja prognoositav võimalus saada menetlusi ja tasu

tehtud töö eest.

Kehtiva korra järgi teeb kohus haldurile ettepaneku konkreetses menetluses ajutise haldurina

või pankrotihaldurina tegutsemiseks üldjuhul e-kirja teel. Praktikas võivad kujuneda kohtunike

ja haldurite püsivad töögrupid. Kuigi kohtuniku ja halduri vaheline usaldus on oluline, ei pruugi

selline korraldus tagada süsteemivälist läbipaistvust, ühtlast tööjaotust ega uutele halduritele

piisavat töövoogu.

Samuti ei ole praegu piisavalt selget ülevaadet sellest, kui paljudes menetlustes konkreetne

haldur tegutseb, milline on tema tegelik koormus, piirkondlik kättesaadavus, spetsialiseerumine

13

või senine menetluspraktika. Kuigi menetluste arv ei näita üksi halduri töökoormust ega

suutlikkust, on see oluline näitaja süsteemi juhtimiseks ja arendamiseks.

Seetõttu on põhjendatud kaaluda automatiseeritud menetluste pakkumise või jaotamise mudelit.

Selline süsteem võiks arvestada halduri piirkonda, töökoormust, kogemust, spetsialiseerumist

ja menetluse keerukust. Võimalik lahendus oleks luua kohtute infosüsteemis täiendav

võimekus, mille kaudu pakutakse või jaotatakse pankrotiasju haldurite vahel läbipaistvate

kriteeriumide alusel ning võimalikult ühtlaselt. Samas peab säilima võimalus teha põhjendatud

erandeid. Näiteks ei pruugi olla otstarbekas määrata värskelt kutsealale sisenenud haldurit kohe

väga suure või keeruka pankrotimenetluse juurde, kus on palju vara, võlausaldajaid, töötajaid

või kohtuvaidlusi. Sellisel juhul peab kohtul olema võimalik valida menetlusse sobiva

kogemuse ja pädevusega haldur, kuid erand peaks olema põhjendatud ja läbipaistev.

Automatiseeritud või poolautomatiseeritud töövoo mudel ei vähendaks kohtu rolli halduri

nimetamisel, vaid toetaks kohtu otsustamist parema teabe ja ühtsemate kriteeriumidega. Selleks

võib olla vajalik Koja peetava haldurite nimekirja liidestamine kohtute infosüsteemiga või

nimekirja pidamise korralduse täpsustamine.

Muudatuse eesmärk on muuta menetluste jagamine läbipaistvamaks, vähendada menetluste

koondumist väheste praktikute kätte, toetada uute haldurite kutsealal püsimist ning tagada

haldurite töökoormuse ühtlasem jaotus. See tugevdaks pankrotihalduri kutseala kestlikkust ja

suurendaks usaldust haldurite nimetamise süsteemi vastu.

Lahendus 3. Halduri töökorralduse paindlikumaks muutmine - halduri ülesannete

delegeerimine (A); lühiajaline asendamine (B); halduribüroo organisatsiooniline

võimekus (C) ja halduribüroo teenuste kasutamise tingimused (D)

A. Halduri ülesannete delegeerimine

Kehtiva õiguse järgi peab pankrotihaldur täitma oma kohustusi isiklikult. Selline sõnastus on

praktikas liiga jäik, sest pankrotimenetluse läbiviimine eeldab sageli büroo, abiliste, juristide,

raamatupidajate või teiste teenuseosutajate kasutamist. Halduri põhiülesanne on tagada

seaduslik, kiire ja majanduslikult otstarbekas pankrotimenetlus, kuid see ei tähenda, et kõik

tehnilised või ettevalmistavad toimingud peaks tegema haldur ise.

Seetõttu tuleks seaduses selgemalt eristada toimingud, mida haldur peab tegema

isiklikult, ja toimingud, mida võib teha abilise, esindaja, büroo töötaja või teenuseosutaja

kaudu. Isiklikult täidetavateks ülesanneteks võiksid jääda näiteks võlausaldajate üldkoosoleku

juhatamine, häälte arvu määramine, nõuetele vastuväidete esitamine, olulisemate

menetlusdokumentide allkirjastamine ning muud otsustava tähendusega toimingud. Tehnilised

ja korralduslikud tegevused, nagu teadete saatmine, dokumentide ettevalmistamine, koosoleku

protokollimine, vara müügikuulutuse sisestamine, raamatupidamise korraldamine või muu

abistav tegevus, võiksid olla delegeeritavad.

14

Delegeerimise lubamine ei vähenda halduri vastutust. Haldur vastutab jätkuvalt selle eest, et

tema abilised, esindajad ja teenuseosutajad tegutseksid seaduse, kohtu korralduste ja menetluse

huvide kohaselt. Delegeerimine peab olema sisuliselt põhjendatud ega tohi kujuneda

olukorraks, kus menetlust juhib tegelikult keegi teine kui ametisse nimetatud haldur.

B. Lühiajaline asendamine

Lisaks tuleks lihtsustada halduri lühiajalist asendamist. Pankrotimenetlus ei saa peatuda

põhjusel, et haldur on puhkusel, haige või ajutiselt eemal. Seetõttu võiks lühiajaline asendamine

toimuda lihtsustatud korras, näiteks halduri teavituse alusel kohtule ja vajaduse korral

pankrotitoimkonnale. Teates tuleks märkida eemaloleku aeg, asendaja või kontaktisik ning

asendaja volituste ulatus.

Asendaja kasutamine peaks olema lubatud üksnes kindla sündmuse, toimingu või

piiratud ajavahemiku jaoks. Kui asendamine kestab pikemat aega, näiteks üle 28 päeva,

peaks kohus hindama, kas haldur tuleks vabastada ja nimetada uus. Selline lahendus võimaldab

tagada menetluse jätkuvuse, kuid säilitab kohtu kontrolli olukordades, kus asendamine ei ole

enam üksnes ajutine.

C. Halduribüroo organisatsiooniline võimekus

Samuti tuleks täpsustada halduribüroo minimaalse organisatsioonilise võimekuse nõudeid.

Halduril peab olema tegelik võimekus menetlust läbi viia, sealhulgas tagada turvaline

dokumendihaldus, andmekaitse, eraldi maksekonto kasutamine, kutsekindlustus ning vajaduse

korral abilise, esindaja või teenuseosutaja kaasamine. See ei pea tähendama kohustuslikku

büroovormi, kuid peab tagama, et halduril on menetluste läbiviimiseks piisav töökorralduslik

tugi. Organisatsioonilise võimekus tagamine saab toimuda ka läbi Koja kaudu kasutavate

platvormide, teenuste jms.

Teenuste sisseostmise ja abiliste kasutamise kulude kandmine vajab samuti selgemat

regulatsiooni. Kui abilise, esindaja, raamatupidamisteenuse või muu vajaliku teenuse

kasutamine toob kaasa kulu pankrotivarale, peaks üldreeglina säilima pankrotitoimkonna või

võlausaldajate kontroll. Samas tuleks lubada põhjendatud juhtudel teenuse kasutamist ka

eelneva kooskõlastuseta, kui kooskõlastuse ootamine kahjustaks menetluse kiirust, vara

säilimist või võimalike nõuete maksmapanekut.

Sellisel juhul peaks pankrotitoimkonna või võlausaldajate ja kohtu kontroll toimuma hiljem

kulude põhjendatuse hindamisel. Kohus või pankrotitoimkond saaks vajaduse korral jätta

põhjendamata kulud pankrotivara arvelt hüvitamata või nõuda need tagasi pankrotivarasse.

Erandina võib olla vajalik hoida teatud kulude tegemine ajutiselt konfidentsiaalsena, näiteks

juhul, kui õigusteenust kasutatakse juhtorgani liikme vastu nõude esitamiseks või kuriteoteate

koostamiseks ning teabe avaldamine võiks kahjustada nõude maksmapanekut või vara säilimist.

15

D. Halduribüroo teenuste kasutamise tingimused

Kehtivas õiguses puudub piisav õigusselgus selles, kas ja millistel tingimustel võib

pankrotihaldur kasutada pankrotimenetluses selle büroo teenuseid, mille kaudu ta ise tegutseb.

Korruptsioonivastane seadus näeb ette erandi, mille kohaselt ei kohaldata pankrotihaldurile

toimingupiiranguid tema enda büroo teenuste kasutamisel pankrotimenetluse läbiviimisel.

Samas keelab PankrS § 125 halduril teha pankrotivara arvel tehinguid iseenda või endaga

seotud isikuga ning taotleda sellise tehinguga kaasnevate kulude hüvitamist.

Selline vastuolu tekitab praktikas ebaselgust eelkõige advokaadist pankrotihaldurite puhul.

Näiteks võib vandeadvokaadist halduril olla menetluse huvides otstarbekas kasutada oma

advokaadibüroo õigusteenust, sest menetlusega seotud teave, töökorraldus ja strateegia on

samas büroos paremini hallatavad. See võib olla kiirem, tõhusam ja mõnel juhul ka

majanduslikult soodsam kui õigusteenuse ostmine teisest büroost. Samas ei ole kehtiva

regulatsiooni järgi piisavalt selge, kas sellise teenuse kulu võib tasuda pankrotivara arvelt.

Seetõttu on põhjendatud täpsustada seaduses, et pankrotihaldur võib pankrotimenetluse

huvides kasutada selle büroo teenuseid, mille kaudu ta tegutseb, kui teenus on menetluse

jaoks vajalik, majanduslikult põhjendatud ja läbipaistvalt kontrollitav. Selline võimalus

võiks hõlmata eelkõige õigusalast nõustamist, audiitor- ja raamatupidamisteenust või muid

menetluse läbiviimiseks vajalikke tugiteenuseid.

Riskide maandamiseks peab haldur teenuse kasutamise kavatsusest varakult teavitama

kohut, pankrotitoimkonda ja võlausaldajaid. Vastav teave võiks sisalduda halduri tasu ja

menetluskulude kalkulatsioonis, mis esitatakse enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut.

Kalkulatsioonis tuleks märkida, millist teenust soovitakse kasutada, miks on see vajalik, milline

on eeldatav kulu ning miks on teenuse kasutamine halduri enda büroo kaudu menetluse huvides.

Samuti peab säilima võlausaldajate, pankrotitoimkonna ja kohtu kontroll kulude põhjendatuse

üle. Võlausaldajatel ja kohtul peaks olema võimalik esitada vastuväiteid, kui teenuse

kasutamine halduri enda büroo kaudu ei ole vajalik või võib kaasa tuua ebamõistliku kulu.

Sellisel juhul peab haldur kaaluma teenuse ostmist sõltumatult teenuseosutajalt.

Eraldi tuleb vältida halduri töö topelttasustamist. Halduri enda ülesannete täitmist ei tohi

esitada eraldi õigusteenuse või muu bürooteenusena, kui selle eest makstakse haldurile tasu

pankrotimenetluse tasu regulatsiooni alusel. Büroo teenuse eest võib pankrotivara arvelt tasuda

üksnes ulatuses, milles tegemist on eraldi vajaliku teenusega, mida ei saa mõistlikult pidada

halduri enda tavapäraseks tööks.

Kokkuvõttes muudaks lahendus halduri töökorralduse paindlikumaks ja tegelikule

praktikale vastavamaks ning annaks pankrotihalduritele selgemad reeglid oma büroo

teenuste kasutamiseks. Samal ajal säiliks põhimõte, et haldur juhib menetlust isiklikult,

vastutab kaasatud isikute tegevuse eest ning menetluse kulud peavad olema vajalikud,

põhjendatud ja kontrollitavad. Nii oleksid kaitstud pankrotivara, võlgniku ja

võlausaldajate huvid ning menetluse läbipaistvus.

16

3.1.2. Võimalikud lahendused halduri tasusüsteemi muutmiseks

Kehtiva õiguse alusel läbiviidavas pankrotimenetluses püüab halduri tasusüsteem korraga

kaitsta võlausaldajaid, võlgnikku ja avalikku huvi ning motiveerida haldurit tulemuslikkusele,

kuid kehtiva süsteemi telg on tugevalt seotud pankrotivara suurusega. Samas tuleb halduril viia

läbi menetlust ja teha menetlustoiminguid sõltumata pankrotivara olemasolust ja suurusest (nn

vältimatu töö). Ühtlasi tuleb silmas pidada, et halduri tasu määratakse üldreeglina menetluse

lõpus (pankrotivara olemasolul tasu arvestuse alusel alam- ja ülemmäär, nn tabelisüsteem),

samal ajal peab haldur esitama tasu ja kulutuste kalkulatsiooni ning pidama tööaja arvestust.

Riigikohus on rõhutanud, et alammäär on pigem orienteeruv, mitte absoluutne. See näitab, et

maksejõuetusmenetluse läbiviimine eeldab kapitali, mida ei saa aga eeldada ei süsteemi uuelt

sisenejalt, samuti ei peaks käimasolevaid menetlusi rahastama haldur isiklikult või tegema

aastaid (sõltuvalt menetluse pikkusest) tasuta tööd. Kuigi halduri tasu määramise süsteem on

juba täna hübriid, on see osaliselt vastuoluline ega anna võimalust ennustada võlausaldajal,

kohtul ega halduril selle võimalikku kulu/ tasu, samuti ei ole halduril võimalik saada tasu

tegelikult tehtud töö eest menetluse ajal jooksvalt. Halduri töö (büroopidamine) eeldab

jooksvate teenuste kasutamist, mille eest tuleb haldurina tegutseval isikul ka igakuiselt tasuda.

Eestis teist sellist ametit/ kutset ei ole, kus tööd tehakse teadmata aja teadmata tasu eest oma

vahendite arvelt.

Lahendusi eristab see, kas, kes ja kui palju soovib muuta stiimuleid, jagada rahastamisriski ja

kujundada ümber halduri rolli majanduslikku alust - kas selleks peaks olema riik või

pankrotivara või võlgnik, võlausaldajad.

Kõige lihtsam lahendus oleks jätta kehtiv loogika alles, kuid tõsta alam- ja ülemmäärasid,

toimingutasu ja riigi hüvitatavat miinimumi. See ei muudaks süsteemi filosoofiat, vaid

tunnistaks, et vältimatu töö tegelik maksumus on kõrgem kui kehtiv määr. Samas oleks see

kõige ebaefektiivsem viis probleemi lahendada, kuna vaatamata suuremale tasule ei ole tasu

garanteeritud kutsesse sisenejale, tasu määrataks jätkuvalt menetluse lõpus ning väike või

varatu menetlus jääb jätkuvalt alatasustatud. Kehtiv seadus juba eristab tavatasu, piirmäärasid,

kulude hüvitamist, kalkulatsiooni ja mõnes olukorras riiklikku hüvitamist, seega oleks määrade

tõstmine tehniliselt kõige lihtsam sekkumine, kuid kulukam tasu allikale (pankrotivara/

võlgnik, võlausaldajad/ riigieelarve). Seetõttu tuleks halduri tasusüsteemi muudatusi teha

ettenägelikult viisil, mis toetaks ühteaegu uute isikute sisenemist kutsesse ilma eelduseta omada

selleks isiklikku omakapitali - pankrotimenetlus on õigusriigi, kohtumenetluse ja

majandustsükli (ettevõtluskeskkonna) loomupärane osa ehk tegu ei ole eraldiseisva erasektori

ettevõtlusega oma tavapärases vormis - seetõttu on ka riigil lahenduste leidmiseks siin kandev

roll.

Lahendus 4. Hüvitada varatutes või väikese varaga menetlustes halduri tasu riigieelarvest

Varatutes või vähese varaga menetlustes tuleb riigil tagada halduri poolt tehtud vältimatu töö

tegemise eest tasu, selleks on võimalik muuta riiklikku hüvitamise määra ja/või korda,

rahastusallikat. See sobiks loogikaga, et probleem ei ole niivõrd kõigis asjades, vaid just nendes

17

menetlustes, kus vältimatu töö tuleb ära teha ka ilma reaalse rahalise tagatiseta. Rahatute

menetluste puhul saaks hüvitise määrata üldisemalt riigieelarvest või eraldi maksejõuetuse

teenistusele (MJT) kasutada antud vahenditest (kehtiva õiguse alusel tegeleb MJT varatute

menetlustega läbi avaliku uurimise, kuid varatute või väikese varaga menetluse läbiviimise tasu

saaks hüvitada MJT). Halduri tasusüsteem vajaks küll tasusüsteemi sätete muutmist

pankrotiseaduses, kuid eeldab ka haldusesiseste reeglite ja korra muutmist selliselt, et

riigieelarve vahendeid on võimalik sellisel viisil kasutada.

Kehtiva õiguse alusel on võimalik määrata pankrotimenetluses menetlusabi halduri tasu

katteks. Samas on need võimalused piiratud ega ole kohaldatavad igas pankrotimenetluses.

Seetõttu hõlmaks sellisel moel tasusüsteemi muutmine tsiviilkohtumenetluse seadustiku

täiendamist selliselt, et kohtul oleks võimalik määrata pankrotivara puudumise või vähesuse

tõttu halduri tasu hüvitamisele riigivahenditest. Samuti on võimalik sellise lahenduse korral

määrata ka, et halduri tasu hüvitamisel riigi vahenditest, on võimalik seda hiljem (nt

pankrotivara tekkimisel) määrata hüvitamisele pankrotivarast tagasi riigile. Tegemist ei oleks

igakuise tasu väljamaksmise või hüvitamisega, kuid see annaks pankrotihaldurile kindluse, et

tema menetluses tehtav vältimatu töö saab tasustatud sõltumata sellest, kas ja kui kiirelt

pankrotivara tagasi võidetakse (kohtuvaidlused võivad kesta aastaid), realiseeritakse või tagasi

saadakse. Vältimatuks tööks on siinkohal kõik seadusest tulenevad halduri ülesanded,

aruandlus-kohustuse täitmine, koosolekute läbiviimine jm vältimatu osa menetlustoimingutest

ilma milleta ei ole võimalik pankrotimenetlust läbi viia.

Käesolev muudatusettepanek võib tuua kaasa vajaduse hinnata ning korrigeerida üleüldiselt

pankrotimenetluse etappe ja halduri poolt neis etappides menetluse läbiviimiseks tehtavaid

toiminguid. Võib olla põhjendatud halduri ülesannete või toimingute vähendamine või

suurendamine, toimingu tegemise järjekorra ja prioriteetide või tähtaegade muutmine.

Lahendus 5. Halduri tasusüsteemi muutmine

Muudatuste eesmärk on lahendada varaga menetlustes üheaegselt halduri tasusüsteemi hetkel

nn nõrgad kohad, et muuta halduri kutse pidamine efektiivseks, otstarbekaks ja ennustatavaks

nii võlgniku, võlausaldajate ja riigi vaatest kui ka halduri kui kutsepidaja jaoks. Selleks tuleks

samaaegselt:

1. Muuta tasu määramine menetluse lõpus vähem dominantseks

Kehtiva õiguse alusel määratakse halduri tasu üldreeglina menetluse lõppemisel. Üks reformi

osa oleks laiendada esialgse tasu kasutamist (hetkel kuue kuu möödudes) või luua vahetasude

(kindla toimingu järel saadav summa/ intervalliga toimuvad maksed) süsteem. Kuna menetluse

läbiviimisel ja kutse pidamisel kaasnevad regulaarsed kulud, mida ei saa tasumata jätta, siis on

oluline saavutada teatav suurem tasude väljamaksmise tihedus, kui täna on võimaldatud. See

leevendaks jooksva rahavoo probleemi, eriti uute haldurite jaoks, kuid ei looks veel

kestuspreemiat. Riigikohus on kinnitanud, et pankrotimenetluses määratakse tasu menetluse

18

lõpus - just seetõttu oleks ka tasude määramise ja väljamaksmise osaline nihutamine menetluse

jooksul oluline muudatus (menetlusabi süsteem).

Samuti tuleks arvestada, et regulaarse(ma) tasu süsteemi korral tuleks tagada võimalus saada

tasu nn vältimatu töö eest ka sellistes menetlustes, kus pesas vahendid puuduvad, kuid on nt

tõenäoliselt laekumas. Selleks võiks rakendada tasu määramist riigivahendite (sh nt MJT-le

eraldatud vahenditest) arvelt kohustusega see tagasi maksta, kui pankrotipessa selleks rahalisi

vahendeid tekib.

2. Uue tasumudeli loomine - baastasu + tulemustasu + lisatasu mudel

Kehtiva tasusüsteemi asemele loodaks kolmeastmeline tasusüsteem (rakenduks varaga

menetlustes). Tasu jaguneks kolmeks:

- baastasu vältimatu töö eest,

- tulemustasu pankrotivara tagasitoomise/ võlausaldaja kasu suurendamise eest ning

- lisatasu objektiivselt raskemate/ suuremate menetluste eest.

Baastasu kataks vältimatu nn kohustusliku töö: vara ja kohustuste kaardistus, koosolekud,

aruanded, nõuete läbivaatamine, vaidlustamine, menetluse lõpetamine. Baastasu kehtestamisel

saab lähtuda kahest põhimõttest - sarnaselt kohtutäituritele ja notaritele luuakse halduri

toimingutele standardne hinnakiri, millest lähtutakse baastasu määramisel nn vältimatu töö eest.

Viidatud toimingute ja menetluse juhtimise baastasu on võimalik määrata varatu menetluse

korral riigi vahenditest; varaga menetluses pankrotivara arvelt ega oleks sõltuv

menetluseetapist. Kui toiming on tehtud, on halduril võimalik taotleda kohtult tasu määramist

nende toimingute eest, mis on tehtud. Selleks, et halduri töö ei kujuneks tasu taotlemiseks,

tuleks kehtestada kas ajaline piirang (sarnaselt kehtivale seadusele kuue kuu möödudes) või

menetlustoimingud, mille järel on võimalik baastasu saada. Kehtivate menetlusnormide järgi

tuleb halduril teha esimese nelja kuni kuue kuu jooksul suurem osa aruandlusest, samuti

korraldada võlausaldajate nimekirja koostamine ja kohtule kinnitamiseks esitamine. Seega võib

olla põhjendatud kuuekuulise perioodi säilitamine baastasu määramiseks.

Siinkohal on ka oluline kehtestada garantii, et menetluse jooksul tehtud töö eest määratud tasu

ei ole võimalik menetluse lõpus tühistada, tagasi nõuda või muuta. Vastasel juhul säiliks

ebamäärasus halduri tehtud töö ja saadava tasu osas nagu kehtiva õiguse alusel täna.

Baastasule lisanduks tulemustasu ainult sellelt väärtuselt, mille haldur reaalselt pankrotivarana

tagasi toob - näiteks vaidlustades võlausaldajate nõudeid, mille arvelt rahuldatakse teiste

võlausaldajate nõudeid suuremas ulatuses, või võidab tagasivõitmise korras tagasi vara, või

nõuab sisse võlgniku poolt sisse nõudmata kohustused ehk suurendab oma töö tulemusel

pankrotivara mahtu. See mudel sarnaneks osalt kohtutäiturite tasustamisega, kus teatud

toimingute eest on kindlaks määratud tasu suurus, ning täiendavate toimingute eest on täituril

võimalik saada lisatasu. Baas- ja tulemustasu süsteemi kombinatsioon lahendaks peamise

praeguse puuduse - vältimatu töö ei sõltuks enam liigselt pankrotivara suurusest, kuid vara

kasvatamise stiimul jääks alles. See sobib kokku Riigikohtu rõhutatud mõttega, et tasu ei peaks

19

sõltuma üksnes varast, vaid ka töö mahust ja keerukusest. Tulemustasu määramine ei tohiks

olla võimalik ainult menetluse lõpus, vaid ka teatud tulemuste saavutamise järel - nt

pankrotivara müügist, kohtuvaidluse tulemusel laekunud, debitoorsete nõuete sissenõudmise

järel raha laekumisel. Samuti peaks olema tagatud, et menetluse jooksul määratud tasu ei oleks

tühistatav või muudetav tagantjärele menetluse lõpus. Võlausaldajatel ja kohtul tuleb jääda oma

otsustele kindlaks, samal ajal ei saa haldur ega halduri tasu sõltuda temast sõltumatutest

välistest oludest (nt kohtuvaidluste kestusest). Tulemustasu saaks olla määratav protsendina

pankrotivara ja vaidlustatud nõuete suurusest.

Lisaks baas- ja tulemustasule saaks seadusandja näha ette võimaluse eriti suurtes, keerulistes

menetlustes määrata haldurile ka eraldi lisatasu. Menetluse suurus või keerukus peaks olema

seotud mõõdetavate tunnustega, näiteks võlgniku töötajate arv, teadaolevate võlausaldajate arv

või nõuete suurus, vara maht, piiriülene element - aluseks saab võtta ka raamatupidamisliku

mõõtme ja keerulisemateks menetlusteks kvalifitseeruvad suurettevõtjad ja/või auditeerimis-

kohustusega ettevõtted. Lisatasu määramine peaks toimuma pankrotimenetluse lõppedes, kui

on kogu menetluse tulemuslikkus üheselt selge.

3. Menetluse alguses “rahastusotsus”

Et võlgnikul, võlausaldajatel, halduril ja riigil tekiks kohe menetluse alguses võimalik arusaam,

millisel moel ja kes menetlusse rahaliselt panustavad, tuleks selleks teha nn rahastusotsus -

esmalt esitleb haldur oma nägemust koos tasu ja kulutuste kalkulatsiooniga kohtule ja

võlausaldajate üldkoosolekule, mille osas teeksid võlausaldajad esimesel üldkoosolekul otsuse,

ning mille kinnitab kohus kohtumäärusega (sarnaselt ühingu likvideerimise/ kustutamise

otsusega). Rahastusotsus sõltub pankrotivara olemasolust, suurusest pankroti väljakuulutamise

hetkel, ning saaks olla, kas:

a) täielikult deposiidi (võlausaldajate rahastus) põhine;

b) täielikult pankrotivara põhine;

c) täielikult riigi hüvitiste põhine;

d) osaliselt riigi toetatud hüvitise, deposiidi ja pankrotivara põhine – eelmiste variantide

kombinatsioon, pankrotivara tekkimise korral hüvitatakse riigi vahenditest tasutud tasu.

Kui halduri tasu on hüvitatud riigivahenditest ning pankrotimenetluses selgub, et võlgniku

juhtorgani liige on olnud pahatahtlik, põhjustanud ühingu maksejõuetuse või pannud toime

kuriteotunnusega teo või tuvastatakse muul moel võlgniku juhtorgani liikme poolt kahju

tekitamine ühingule, siis tuleb säilitada ka võimalus nõuda vastutavalt juhtorgani liikmelt tagasi

pankrotimenetlusega seotud kulud (sh halduri tasu) riigi tuludesse. Muudatuse eesmärk on viia

hetkel halduril lasuv juhtorgani liikme kohustuste rikkumisest tingitud tasu kättesaamise riisiko

riigile, et tagada haldurile tehtud töö eest raha kättesaamine ilma täiendavate vaidluste või

viivitusteta.

See muudaks rahastamise läbipaistvaks kohe algusest peale, mitte alles lõpus, tagades

etteennustatavuse nii haldurile kui ka võlgnikule ja võlausaldajale ning lõppastmes ka riigile.

Kui pankrotimenetluse jooksul selgub, et esimesel üldkoosolekul otsustatud rahastusotsus ei

20

kehti ega lähe kokku menetluse tegeliku olukorraga, tuleb halduril sellest lisaks kohtule (PankrS

§ 158) teavitada ka võlausaldajaid (üldkoosolekut) või pankrotitoimkonda, et seejärel teha

viivitamatult uus rahastusotsus või suunata pankroti väljakuulutamise järgselt menetlus

raugemisele (sh tekiks MJT-l võimalus otsustada, kas pankrotimenetlus jätkuks avalikus

uurimisena ja riigi rahastusega).

Lahendus 6. Avalike huvide kaitsmine riigi poolt

Üks viis vähendada halduri töö tulemusel tekkivaid menetluse kulusid võlausaldajatele ja

võlgnikule, on suurendada riigipoolseid kulusid, andes teatud osa ülesandeid (ajutise halduri

ülesanded) riigile (maksejõuetuse teenistusele), kelle ülesandeks oleks pankrotiavalduste

(pankotivõlgnike) esmase analüüsi tegemine ja hinnangu andmine, võimalike rikkumiste

kaardistamine - selle pinnalt saab kohus hinnata, kas tegu on varatu või varaga menetlusega

ning otsustada, kas pankrotimenetlus viiakse läbi tavapärases korras või avaliku uurimisena.

Kaotades ajutise halduri rolli ja ülesanded ning nende täitmise haldurite poolt, väheneb sellega

kaasnev kulu ajutise halduri tasule, kuid see eeldab maksejõuetuse teenistuselt ressurssi ning

pädeva ja õiguslikult selgete ja kindlate seisukohtade ja sisendi andmist kohtutele pankroti

väljakuulutamise või raugemise otsustamiseks ning halduritele pankroti väljakuulutamise järel.

Varatute menetluste (avalikud uurimised) jätkumisel ei ole enam põhjendatud paralleelselt

halduri nimetamine koos maksejõuetuse teenistusega menetlust läbi viima - avalikku uurimist

võiks juhtida vaid maksejõuetuse teenistuse ametnik. Seeläbi ei teki ka võlausaldajatele ja

võlgnikule topelt kulu menetlejate rohkuse tõttu.

A. Avalikes huvides tehtava ajutise halduri töö üleviimine maksejõuetuse teenistusele

(riiklikult rahastatud)

Riik (nt läbi MJT) tunnistaks osa pankrotihalduri tööst (ajutise halduri ülesanded) avaliku huvi

teenimiseks ja selle kaitseks tehtavaks tööks ning teostaks ja rahastaks selle ise. Ajutise halduri

asemel teostaks MJT näiteks järgmisi ülesandeid: menetluse algne audit (ajutise halduri

arvamus), vara olemasolu kontroll, maksejõuetuse põhjuste esmane analüüs, juhatuse

võimalike rikkumiste sõelumine, esmaste aruannete koostamine. Ehk sisuliselt eraldatakse

halduri tegevusest ajutise halduri ülesanded – haldur kaitseks jätkuvalt võlgniku ja

võlausaldajate kollektiivseid huve, valitseks vara, kaitseks nõudeid jmt peale pankroti

väljakuulutamist. Ajutise halduri ülesannete üleviimisega maksejõuetuse teenistusele kaotataks

ajutise halduri roll pankrotiavalduse läbivaatamise etapil, ning riik (maksejõuetuse teenistuse

ja kohtute koostöös) selgitab välja ettevõtja tegeliku majandusliku seisu jm, misjärel

hinnatakse, kas tegemist on varaga või varatu menetlusega, ning kas on põhjendatud määrata

pankrotihaldur pankrotimenetlust läbi viima või jätkab menetlust MJT avalikus uurimises.

Samuti kaotataks avaliku uurimisena läbiviidava pankrotimenetluse korral halduri roll.

Avalikku uurimist viiks läbi MJT ja kohus. Ehk tegutsema jäävad nö erahaldurid, kes viivad

läbi neid pankrotimenetlusi, mida kohus peab põhjendatuks. Avalikke uurimisi (raugevaid

menetlusi) viivad läbi MJT koosseisu kuuluvad ametnikud.

21

Süsteemne muudatus annab ühtaegu võimaluse halduril tegeleda menetluse juhtimisega (mitte

andmekogumise ja analüüsiga) ning tugineda pädeva ametniku ja spetsialisti analüüsile

(eriauditile), millel on õiguslik jõud ja tõendiväärtus, ning millest lähtuvalt on halduril koostöös

võlausaldajatega võimalik võlgniku eest ja nimelt hageda kohustatud ja vastutavaid isikuid (nt

juhtorgani liikmeid), esitada kuriteoteateid jne. Kehtiv õigus küll võimaldab halduril pöörduda

teenistuse poole ja „tellida“ eriauditeid, nn spetsialisti analüüsi võlgnikust lähtuvalt, kuid neid

ei ole praktikas kasutatud. Muutes seaduses MJT ülesandeid selliselt, et need toetaks ühteaegu

pankrotimenetluse läbiviimist ja halduri töö tõhusust, on võimalik saavutada ka kõrgem

tulemuslikkus pankrotimenetlustes võlausaldajate nõuete rahuldamisel.

Tegemist on menetluslikult segamudeliga, kus riik ei võta kogu maksejõuetuspraktikat üle, vaid

tagab menetluse toimimise seal, kus eraturumudel üksi ei tööta - varatud menetlused, avaliku

huvi uurimised, väikesed pankrotivarad, järelevalve ja menetluse algfaas.

B. Täielik üleminek riiklikule mudelile

Maksejõuetuse teenistuse hinnangul on haldurite tase ebaühtlane, haldurite koormus erinev,

muu töö takistab halduri tööd ja spetsialiseerumist. Halduri ülesannete täitmine eeldab

spetsiifilisi analüüse, milleks halduritel puudub tihti vajalik (tehniline) võimekus. Seetõttu võib

olla üheks lahenduseks koondada kompetentsi ja spetsialiseeruda ühtseks riiklikuks

kompetentsikeskuses. Riik saab planeerida personalivajadust ja järelkasvu sõltumatult

turudünaamikast. Mahukate ja keerukate menetluste lahendamiseks on võimalik moodustada

erinevaid valdkondlikke uurimisgruppe (IT, finants, lepinguõiguse eksperdid), tagades

menetluste kiiruse, kvaliteedi ja tulemuslikkuse. Kui hetkel korraldab iga haldur iseseisvalt

raamatupidamise, personalijuhtimise, arhiivinduse, kutsekindlustuse, advokaatide kaasamise,

büroo toimimine jne, siis riikliku asutuse korral on võimalik luua üks raamatupidamis- ja

personaliosakond, IT-osakond, arhiiv, andmekaitseametnik ja kommunikatsiooniosakond.

Tugiteenused 30-50 ametniku jaoks ühes asutuses on odavamad kui iga kutsepidaja eraldiseisva

üksuse tugiteenused. Ametnik ei pea tegelema büroohaldusega ja saab täielikult pühenduda

menetlusele. Sarnane maksejõuetuse menetlussüsteem kehtib Lätis, Rootsis, Inglismaal ja

Wales’s ning Iirimaal.

Läbi riikliku asutuse on võimalik arendada välja ühtne IT-süsteem, mille abil on võimalik

vähendada riske ja lõppastmes saavutada suurem kokkuhoid. Hetkel haldab iga haldur oma

dokumendihaldussüsteemi, andmekaitsepraktikat, menetlustarkvara, pangasuhteid jne, mis

tähendab mitmeid paralleelseid lahendusi, korduvaid arendustest tingitud kulusid ja hajutatud

küberturberiske. Riikliku asutuse puhul luuakse üks tsentraliseeritud menetluste

haldamise süsteem. Ühekordse kuluna arendatakse vajalikud andmevahetuse liidestused ja

infosüsteem - selliselt on IT-investeeringud kulutõhusad ja planeeritavad - üks riigieelarve

sisendkulu asendab arvukaid, kuid kokkuvõttes suuremaid hajutatud kulutusi.

Riiklik mudel:

- võimaldab kaitsta avalikku huvi ja sekkuda ettevõtluskeskkonnas esinevatele

anomaaliatele, tankistidele, pahatahtlike ettevõtjate tegevusele operatiivsemalt, mille

22

läbi paraneks majanduskeskkond tervikuna, eemaldades süsteemist ettevõtjad, kelle

tegevuse tulemusel saavad kahju koostööpartnerid, töötajad, kuid ka riik.

- sisaldab spetsialiseerunud ametnikke, kes täidavad halduri ülesandeid ning kes

suudavad katta praegusega võrreldava menetlusmahu;

- tagab, et kõik (ka varatud ja raugevad) menetlused viiakse alati läbi, misläbi on avaliku

huvi kaitse garanteeritud;

Ehk pankrotihalduri ülesanded antakse üle riigile ning pankrotihaldurid sellises vormis kui täna

lõpetavad tegevuse. Riikliku mudeli korral täidab pankrotihalduri ülesandeid ametnik. Justiits-

ja Digiministeeriumi haldusalas tegutsev riiklik asutus hõlmaks järgmisi spetsialiseerumisi ja

struktuuriüksusi:

- Menetlusosakond: pankrottide (võimalik ka viia üle saneerimiste ja füüsilise isiku

maksejõuetuse) menetlejad - valdkonna spetsialistid (ametnikud), kellel on ühine IT-

süsteem, ühine dokumendihaldus ja ühine aruandlus kohtutele;

- Uurimis- ja jõustamisosakond: võlgniku juhatuse liikmete ja lähikondsete vastutuse

uurimine, tagasivõitmise menetlused, avaliku huviga juhtumid;

- Ekspertiisi- ja analüütiline osakond: kohtuekspert-raamatupidajad, tõendite

kogumise spetsialistid, pankrotieelsete tehingute analüüs;

- Töötajate nõuete osakond: tööandjate maksejõuetuse korral töötajate nõuete

rahuldamine garantiifondi kaudu - Töötukassalt ülesannete ülevõtmine analoogselt

Lätiga;

- IT-osakond: ühtse menetlussüsteemi arendus ja haldus, liidestused äriregistri, kohtute,

pankade ja maksuhalduriga jm;

- Tugiteenused: üks raamatupidamine, üks personaliosakond, üks kommunikatsioon, üks

arhiiv kõigi osakondade jaoks.

3.2. Võimalikud lahendused kohtutäituri ametiala jätkusuutlikkuse tagamiseks

Lahendus 7. Kohtutäituri büroo üleandmine kohtutäituri abile

Antud valdkonna probleemide puhul ei võimalda alternatiivsed meetmed tuvastatud probleeme

lahendada. Avalikkuse teavitamine, rahastuse suurendamine, olemasoleva olukorra säilitamine

(ehk muudatustest loobumine), kehtivate sätete parem rakendamine ning muud alternatiivsed

lahendused ei ole asjakohased meetmed täitemenetluse süsteemis ametialase kompetentsi

säilitamiseks.

Seetõttu on vajalik üle vaadata kehtiv õiguslik kord. Kavandamisel on kohtutäituri seaduse

(KTS) § 15 muutmine ja täiendamine selliselt, et kohtutäiturid saaksid ametist

vabastamisel (võimaluse korral ka tagandamisel ning surma korral) anda oma büroo üle

kohtutäituri abile, kes vastab kohtutäituri ametisse nimetamise nõuetele.

Kavandatava lahenduse kohaselt toimuks büroo üleandmine järgmiste põhimõtete alusel:

Büroo üleandmine. Kohtutäituri büroo saab anda üle kohtutäituri abile ministri

nõusolekul kohtutäituri avalduse alusel. Üleandmise eelduseks on, et abi vastab kohtutäituri

23

ametisse nimetamise nõuetele2, tal on asendamise õigus ning tema suhtes ei esine kohtutäituriks

saamist välistavaid asjaolusid. Kohtutäituri surma korral antakse büroopidamine kohtutäituri

abile üle üksnes juhul, kui kohtutäitur ja kohtutäituri abi on selles eelnevalt kirjalikult kokku

leppinud.

Üleantav büroo. Abi võib üle võtta nii sama büroo, kus ta on töötanud, kui ka teise kohtutäituri

büroo.

Koja arvamus. Enne nõusoleku andmist küsitakse koja arvamust. Koja arvamus ei ole siduv,

kuid seda võib arvestada nõusoleku andmisel või mitte andmisel.

Katseaeg. Büroo antakse üle katseajaga (nt 2-3 aastat), mille eesmärk on hinnata abi suutlikkust

büroo juhtimisel ja täitemenetluse läbiviimisel.

Korraline ja erakorraline kontroll. Katseaja möödumisel viiakse läbi korraline kontroll, mille

käigus hinnatakse büroo tegevuse vastavust seadusest tulenevatele nõuetele ning ametialase

tegevuse kvaliteeti. Kontroll võib toimuda vajadusel ka erakorraliselt katseaja vältel.

Ametisse nimetamine. Kui kontrolli tulemused on positiivsed ning puuduvad kohtutäituriks

saamist välistavad asjaolud, nimetatakse abi ministri käskkirjaga kohtutäituriks.

Negatiivse tulemuse korral. Juhul kui korralise kontrolli tulemused ei ole rahuldavad, tuleb

ette näha täiendavad meetmed, sealhulgas võimalus katseaega pikendada või korraldada büroo

üleandmine ümber teisele kohtutäiturile. Juhul kui katseaja jooksul avastatakse tõsised

puudused ametitegevuses ka erakorralise kontrolli käigus, annab see aluse katseaja

katkestamiseks ja büroo üleandmiseks teisele kohtutäiturile.

4. Uuringud ja kaasatud osapooled

Väljatöötamiskavatsuse probleemi kaardistamisel ja eesmärkide seadmisel on tuginetud

Riigikohtu praktikale (halduri tasu), Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojaga peetud

kohtumistele ja edastatud pöördumisele, suhtlusele Maksejõuetuse teenistusega ning viimastele

tegevusaruannetele ja pöördumistele, suhtlusele maksejõuetuskohtunikega.

Käesoleva VTK koostamisel on võetud arvesse ka maksejõuetuse teenistuse 06.05.2026

seisukohta nr 12-1/2026-012-1 ning Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja 08.05.2026

kirjas nr 3-1/17 toodud ettepanekuid. Samuti on lähtutud 29.04.2026 toimunud kohtumisel

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja, Advokatuuri ja kohtutega ning maksejõuetuse

teenistuse esindajate esitatud arvamuste ja seisukohtadega.

2 Kohtutäituri seadus § 17 lg 1 p 1 sätestab, et kohtutäituriks võib nimetada Euroopa Liidu liikmesriigi kodaniku,

kes valdab kõnes ja kirjas eesti keelt, on aus ja kõlbeline ning on omandanud riiklikult tunnustatud

bakalaureusekraadi või läbinud riiklikult tunnustatud rakenduskõrgharidusõppe õiguse õppesuunal või omandanud

vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või vastava välisriigi

kvalifikatsiooni ning kes on tegutsenud kohtutäituri abina vähemalt ühe aasta.

24

Samuti on võetud arvesse mais 2025 läbiviidud küsitlust3, mis tõi esile süsteemi

põhiprobleemid: vananenud kvalifikatsiooninõuded, järelkasvu puudumine, subjektiivne

määramiskord ning prognoosimatu tasustamine. Vastajad toetasid objektiivset

määramissüsteemi ja tasustamismudelit, mis võimaldaks tasu maksmist menetluse käigus ja

keerukama töö eest eraldi hüvitist.

Maksejõuetuse teenistuse tegevusaruanded 2023, 2024, 2025 aastate kohta rõhutavad, et

järelevalve ressursid on ebapiisavad ning puudub IT-lahendus, mis võimaldaks menetluste

reaalajas jälgimist ja analüüsi. Samuti rõhutatakse vajadust ühtlustada haldurite tööpõhimõtteid

ja tagada usaldusväärne statistika töömahu ja tasustamise kohta.

Innosprindi 2025 intervjuud4 võlausaldajatega näitavad, et pankrotimenetluse killustatus,

vähene läbipaistvus ja nõrgad vastutusmehhanismid kahjustavad otseselt võlausaldajate õiguste

kaitset ning muudavad menetluse ebaühtlaseks ja ebatõhusaks. See kinnitab vajadust viia sisse

olulised süsteemimuudatused - eelkõige automatiseerida halduri määramine, ühtlustada info

liikumise põhimõtted ning kujundada ümber halduri roll ja tasustamismudel.

2024. aasta statistiline analüüs5 Ametlikes Teadaannetes avaldatud määramiste põhjal näitab

pankrotihaldurite tööjaotuse suurt ebavõrdsust - enamik menetlusi koondub väheste haldurite

kätte, samas kui osa haldureid ei saa menetlusi üldse. See viitab töökoormuse

tasakaalustamatusele ning läbipaistva, andmepõhise rotatsioonisüsteemi puudumisele.

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja 17.09.2024 pöördumine osutab, et

pankrotihaldurite tasumäärad ei ole alates 2004. aastast muutunud, mistõttu ei kata need enam

tegelikke töö- ega püsikulusid. Lisaks juhitakse tähelepanu sellele, et kehtiv kord ei võimalda

tasu maksmist menetluse kestel, mis takistab elukutselise halduri töö jätkusuutlikkust ja peletab

uusi tegijaid valdkonda tulemast.

5. Mõju

5.1. Mõjude hindamise lähtekohad

Kavandatavate muudatuste eesmärk on tugevdada maksejõuetuspraktikute süsteemi

kestlikkust, tagada pankrotihaldurite ühtlane ettevalmistus ning kujundada tasustamise mudel

selliselt, et see arvestaks menetluse tegelikku töömahtu, keerukust ja tulemuslikkust. Lisaks

käsitletakse kohtutäiturite ametkonna jätkusuutlikkust ning kohtutäituri büroode

töökorraldusliku järjepidevuse tagamist.

3 Küsitlus edastati vastamiseks Eesti Advokatuuri, Eesti Kaubandus-Tööstuskotta, Eesti Võlausaldajate Liitu,

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kotta, kohtutele, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile,

Maksejõuetuse teenistusele, Maksu- ja Tolliametile, Prokuratuurile, Rahandusministeeriumile, Õiguskantsleri

Kantseleile, Eesti Juristide Liidule, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale. 4 Tegemist ei ole avalikult kättesaadava teabega, intervjuud viis läbi Justiits- ja Digiministeeriumi nõunik Ilona

Põld (teenistusest lahkunud). 5 Tegemist ei ole avalikult kättesaadava analüüsiga, analüüsi viis läbi Justiits- ja Digiministeeriumi nõunik Ilona

Põld (teenistusest lahkunud).

25

Mõjude hindamisel on lähtutud sellest, millistes valdkondades mõju avaldub, millised

sihtrühmad on mõjutatud, kui suur on mõjutatud sihtrühm, kui sageli mõju avaldub, kui

ulatuslik on mõju sihtrühma jaoks ning millised on ebasoovitavate mõjude riskid. Eraldi on

hinnatud mõju haldus- ja/või töökoormusele ja riigieelarvele.

Kavandatavate muudatuste peamised mõjuvaldkonnad on:

 majanduslik mõju;

 mõju riigivalitsemisele ja asutuste töökorraldusele;

 sotsiaalne mõju;

 mõju siseturvalisusele ja õiguskorrale;

 mõju regionaalarengule;

 mõju infotehnoloogiale ja infoühiskonnale.

Eelnõul puudub otsene ja oluline mõju keskkonnale, kultuurile, spordile, riigikaitsele ja

välissuhetele. Need valdkonnad ei ole kavandatavate maksejõuetus- ja täitemenetluse

praktikute kutsetegevuse, väljaõppe, töökorralduse ega tasustamise muudatustega otseselt

seotud.

Otsene kutsealane sihtrühm on arvuliselt väike, kuid süsteemi toimimise seisukohalt kriitiline.

Maksejõuetuspraktikute pädevusest, sõltumatusest, motiveeritusest ja piisavast arvust sõltub

pankrotimenetluste tegelik kvaliteet. Kaudne sihtrühm on oluliselt laiem, hõlmates

võlausaldajaid, võlgnikke, ettevõtjaid, töötajaid, kohtuid, riiki ja avalikkust.

5.2. Mõju sihtrühmade kaupa

Pankrotihalduritele (62 isikut)avaldub mõju peamiselt kutsealale sisenemise, ettevalmistuse,

töökorralduse ja tasustamise kaudu. Positiivne mõju seisneb selgemas karjäärimudelis, paremas

ettevalmistuses, õiglasemas tasustamises ja väiksemas isiklikus finantsriskis. Negatiivne mõju

võib avalduda kõrgemate sisenemisnõuete, koolituskoormuse ja suurema aruandlus-

kohustusena.

Võlausaldajatele (võlausaldajaks saavad olla kõik juriidilised (üle 360 000) ja füüsilised (1

360 745 seisuga 1. jaanuar 2026) isikud) avaldub positiivne mõju eelkõige menetluste

kvaliteedi, läbipaistvuse ja tulemuslikkuse paranemises. Pädevam ja motiveeritum haldurkond

võib suurendada pankrotivara leidmise ja võlausaldajate nõuete rahuldamise võimalusi. Risk

seisneb selles, et uued tasu- ja rahastusmudelid võivad suurendada menetluskulusid

pankrotivara arvelt.

Võlgnikele (võlgnikuks saavad olla kõik juriidilised (üle 360 000) ja füüsilised (1 360 745

seisuga 1. jaanuar 2026) isikud)avaldub mõju menetluse õiglasema, professionaalsema ja

läbipaistvama läbiviimise kaudu. Füüsilisest isikust võlgnike jaoks on oluline, et menetlus oleks

korrektne ja võimaldaks seaduses ette nähtud uut algust. Juriidiliste isikute juhtorganite liikmete

jaoks võib tugevam uurimisvõimekus tähendada suuremat vastutusele võtmise riski süülise või

ebaausa tegevuse korral; seda tuleb pidada eesmärgipäraseks, mitte ebasoovitavaks mõjuks.

26

Kohtutele (maakohtute maksejõuetuskohtunikud 31, ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

kohtunikud 20, Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtunikud 6)avaldub mõju eelkõige uute tasu-

ja rahastusotsuste kontrolli, haldurite töö kvaliteedi ja menetluste digitaalse toe kaudu.

Lühiajaliselt võib töökoormus suureneda, kuid pikemas perspektiivis võib professionaalsem

haldurkond ja parem andmekvaliteet vähendada järelevalve- ja vaidluskoormust.

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale avaldub oluline mõju, sest suureneb roll

koolituste, mentorluse, järelhindamise, büroode võimekuse kontrolli ja kohtutäituri büroo

üleandmise menetluses. Vajalik võib olla Koja rahastusmudeli ja haldusvõimekuse

ülevaatamine. Advokatuurile lisandub advokaadibüroode kontrolli ülesannete hulka ka

haldurina tegutsevate advokaatide advokaadibüroode vastavuskontroll halduri kutsetegevuse

osas.

Riigile ja riigieelarvele avaldub mõju eelkõige lahenduste 4, 5, 6A ja 6B kaudu. Need võivad

kaasa tuua IT-arenduse kulud, riikliku hüvitise varatutes menetlustes, MJT ülesannete

laienemise või täieliku riikliku mudeli korral kasvab oluliselt riigi püsikulu.

Kohtutäituritele (35) ja kohtutäituri abidele (23) avaldub mõju lahenduse 7 kaudu. Büroo

üleandmise võimalus toetab ametiala järjepidevust ja annab kohtutäituri abidele selgema

karjääriperspektiivi.

5.3. Mõjude hinnang lahenduste kaupa

Kõik käsitletud lahendused on mõjude hindamise seisukohalt vähemalt olulise mõjuga, sest

need puudutavad kõrge usaldusega kutse- ja ametiala ja õigussüsteemi toimimiseks vajalikke

menetlusi. Kuigi otsene kutsealane sihtrühm on arvuliselt väike, sõltub nende isikute

pädevusest ja majanduslikust jätkusuutlikkusest maksejõuetus- ja täitemenetluste tegelik

toimimine.

Kõige suurema mõjuga lahendused on halduri tasusüsteemi terviklik muutmine ja täielik

riiklik mudel. Need vajavad põhjalikku lisaanalüüsi, sealhulgas eelarvemõju, halduskoormuse,

andmekaitse, IT-kulude, töökoormuse ja personalivajaduse hindamist.

Olulise, kuid kitsama mõjuga lahendused on haridusnõuete muutmine, kutsesse sisenemise ja

väljaõppe ühtlustamine, halduri töökorralduse paindlikumaks muutmine, oma advokaadibüroo

õigusteenuse kasutamise reguleerimine, varatute menetluste tasu riiklik hüvitamine, avaliku

huvi töö osaline üleviimine MJT-le ning kohtutäituri büroo üleandmine kohtutäituri abile.

Kavandatavate muudatuste kogumõju on positiivne, kui muudatused rakendatakse

tasakaalustatult ja koos vajalike leevendusmeetmetega. Reform peab tagama, et

maksejõuetuspraktikud oleksid ühtlaselt ette valmistatud, juhendatud ja piisavas arvus, ning et

pankrotihaldurite tasustamine peegeldaks menetluse tegelikku töömahtu, keerukust ja

tulemuslikkust. Samal ajal tuleb kaitsta võlausaldajate ja võlgnike huve, vältida põhjendamatut

27

halduskoormuse ja riigieelarve kulude kasvu ning tagada menetluste usaldusväärsus ja

läbipaistvus.

5.3.1. Pankrotihaldurite kutseala jätkusuutlikkuse ja professionaalse kompetentsi

säilitamine ja järelkasvu tagamine

Lahendus 1. Pankrotihalduri haridustaseme muutmine

Lahenduse kohaselt muudetakse pankrotihalduriks saamise haridusnõudeid selliselt, et

kutsealale sisenemise eeldus oleks senisest selgemalt seotud õigusteaduse või majanduse

valdkonna ettevalmistusega. Kehtiva õigusega võrreldes tähendaks see, et pankrotihalduriks ei

oleks enam võimalik saada üksnes bakalaureusekraadi ja töökogemuse või mistahes valdkonna

magistrikraadi alusel, vaid nõutav oleks maksejõuetusmenetluse sisuga paremini seotud

hariduslik ettevalmistus.

Peamised mõjutatud sihtrühmad on tulevased pankrotihaldurid, olemasolevad kutseala vastu

huvi tundvad isikud, Koda, kohtud, võlausaldajad ja võlgnikud. Mõju sihtrühm on arvuliselt

väike, kuid süsteemi jaoks oluline, sest pankrotihaldur täidab kõrge usaldusega ülesandeid ning

tema pädevusest sõltub otseselt menetluse kvaliteet.

Majanduslik mõju avaldub eelkõige selles, et kõrgem või täpsem haridusnõue võib parandada

menetluste kvaliteeti ja vähendada vigadest või ebapiisavast ettevalmistusest tulenevaid

kulusid. Samas võib nõude karmistamine vähendada potentsiaalsete kandidaatide ringi ja

seeläbi süvendada järelkasvuprobleemi, kui ei nähta ette paindlikke üleminekumeetmeid või

täiendkoolituse võimalusi.

Sotsiaalne mõju seisneb kutse usaldusväärsuse suurenemises. Võlausaldajate ja võlgnike jaoks

võib olla positiivne, kui pankrotihalduri ametisse siseneb isik, kellel on selgem õiguslik või

majanduslik ettevalmistus. Negatiivne mõju võib avalduda juhul, kui süsteem muutub liiga

suletuks ning praktilise kogemusega, kuid formaalselt nõudele mittevastavad isikud jäävad

kutsealalt kõrvale.

Mõju riigivalitsemisele on seotud Koja ja kohtute tööga. Koda peab kontrollima uute

haridusnõuete täitmist ning vajaduse korral korraldama täiendkoolitusi. Kohtute jaoks võib

pikemas perspektiivis paraneda menetlusdokumentide kvaliteet ja väheneda

järelevalvekoormus.

Mõju ulatus on suur, sest muudatus puudutab kutsesse sisenemise põhitingimusi. Mõju

sagedus on keskmine, sest see avaldub eelkõige uute kutsealale sisenejate puhul.

Ebasoovitavate mõjude risk on keskmine, sest liiga kitsas haridusnõue võib vähendada

järelkasvu.

28

Lahendusega ei kaasne eelduslikult olulist otsest riigieelarve mõju, välja arvatud juhul, kui riik

otsustab toetada täiendkoolitusi või üleminekumeetmeid. Koormus suureneb eelkõige Kojal,

kes peab nõude täitmist kontrollima.

Leevendusmeetmed: ette näha mõistlik üleminekuaeg, võimalus arvestada samaväärset

pädevust, ning kohustuslik täiendkoolitus juhul, kui isikul on tugev ettevalmistus ühes

valdkonnas, kuid puudulik ettevalmistus teises.

Järeldus: lahendusel on oluline mõju, sest see muudab kutsealale sisenemise põhitingimusi ja

mõjutab otseselt süsteemi järelkasvu.

Lahendus 2. Kutsesse sisenemine, väljaõpe ja töövoo tagamine

Lahenduse eesmärk on ühtlustada pankrotihaldurite kutsesse sisenemist ning tagada, et kõik

uued praktikud läbiksid maksejõuetusspetsiifilise ettevalmistuse. Kehtiva õigusega võrreldes

tähendaks see, et ka lihtsustatud korras kutsealale sisenejad ei saaks tegutsema asuda ilma

rollispetsiifilise sissejuhatava koolituseta. Lisaks kaalutakse mentorlust, juhendamist,

järelhindamist, kutset tutvustavat programmi ja töövoo läbipaistvamat jaotamist.

Peamised mõjutatud sihtrühmad on uued kutsealale sisenejad, vandeadvokaadid,

vandeaudiitorid, kohtutäiturid, kohtutäituri abid, Koda, kohtud, mentorid, võlausaldajad ja

võlgnikud. Mõju avaldub ka kutseala vastu huvi tundvatele õigusteaduse, majanduse, auditi ja

finantsvaldkonna spetsialistidele.

Positiivne mõju seisneb selles, et kõik uued praktikud omandavad enne iseseisvat tegutsemist

vähemalt esmased praktilised teadmised maksejõuetusmenetluste läbiviimisest. See vähendab

kvaliteediriski ja parandab menetluste ühetaolisust. Mentorlus ja järelhindamine võimaldavad

tuvastada probleemid varakult ning toetada uue praktiku kujunemist enne, kui

menetluskvaliteedi puudused kahjustavad võlausaldajate või võlgnike huve.

Majanduslik mõju on seotud kutse atraktiivsuse ja järelkasvuga. Juhendatud sisenemistee võib

muuta kutse uutele spetsialistidele atraktiivsemaks, sest vähendab riski, et isik peab iseseisvalt

alustama ilma praktilise toe ja töövoota. Samas võivad koolitus, mentorlus ja järelhindamine

suurendada kutsealale sisenemise kulusid, kui nende rahastamine jäetakse täielikult siseneja

kanda.

Mõju riigivalitsemisele avaldub eelkõige Koja ja kohtute töökorralduses. Koda peab

korraldama või koordineerima koolitust, mentorlust, järelhindamist ja võimalikke kutset

tutvustavaid programme. Kohtute roll võib suureneda tagasiside andmisel ning töövoo

läbipaistvama jaotuse kujundamisel.

Mõju ulatus on suur, sest lahendus muudab kutsesse sisenemise ja ettevalmistuse põhimõtteid.

Mõju sagedus on püsiv, kuna see avaldub iga uue siseneja puhul. Ebasoovitavate mõjude risk

29

on keskmine: koolitus ja mentorlus võivad muutuda formaalseks, mentorite arv võib olla

piiratud ning uute sisenejate kulud võivad suureneda.

Lahendusega kaasneb mõõdukas töökoormuse kasv Kojale ja vajaduse korral kohtutele.

Riigieelarve mõju sõltub sellest, kas koolitus- ja mentorlusprogrammi rahastab riik, Koda või

kutsealale siseneja.

Leevendusmeetmed: sätestada koolituse sisu ja õpiväljundid, mentorite valikukriteeriumid,

järelhindamise alused ning rahastamismudel. Uute sisenejate koormuse vähendamiseks võib

kaaluda koolituste osalist riiklikku või Koja poolset rahastamist.

Järeldus: lahendusel on oluline mõju, sest see tugevdab maksejõuetuspraktikute

ettevalmistust ja süsteemi kestlikkust.

Lahendus 3. Halduri töökorralduse paindlikumaks muutmine - halduri ülesannete

delegeerimine; lühiajaline asendamine; halduribüroo organisatsiooniline võimekus ning

halduribüroo teenuste kasutamise tingimused

Lahenduse eesmärk on muuta pankrotihalduri töökorraldus paindlikumaks ja tegelikule

menetluspraktikale vastavamaks. Selleks täpsustatakse, milliseid ülesandeid peab

pankrotihaldur täitma isiklikult ning milliseid võib ta delegeerida esindajale, abilisele, büroo

töötajale või välisele teenuseosutajale. Samuti nähakse ette halduri lühiajalise asendamise

paindlikum kord, halduribüroo minimaalse organisatsioonilise võimekuse nõuded ning seotud

büroo teenuste kasutamise ja pankrotivara arvelt kulude hüvitamise tingimused.

Kehtiva õigusega võrreldes seisneb muudatus selles, et isikliku täitmise põhimõte muutuks

täpsemaks ja paindlikumaks. Haldur ei peaks kõiki tehnilisi, administratiivseid või tugitegevusi

tegema isiklikult, kuid tema lõppvastutus menetluse õiguspärase ja otstarbeka läbiviimise eest

säiliks. Samuti antaks selgem regulatsioon olukordadeks, kus haldur soovib pankrotimenetluses

kasutada selle büroo teenuseid, mille kaudu ta ise tegutseb, ning taotleda selliste kulude

hüvitamist pankrotivara arvelt.

Peamised mõjutatud sihtrühmad on pankrotihaldurid, halduribürood ja nende töötajad, abilised,

esindajad, raamatupidajad, juristid, advokaadibürood ja muud teenuseosutajad, kohtud,

pankrotitoimkonnad, võlausaldajad, võlgnikud ja Koda. Seotud büroo teenuste kasutamise

regulatsioon mõjutab eelkõige neid haldureid, kes tegutsevad büroo kaudu ning kelle büroos on

olemas menetluse läbiviimiseks vajalik õigus-, raamatupidamis-, auditi- või muu tugiteenus.

Positiivne mõju seisneb menetluste paindlikumas ja kiiremas läbiviimises. Haldur saab

keskenduda sisulistele otsustele, vara valitsemisele, nõuete hindamisele, võlausaldajatega

suhtlemisele ja strateegilistele menetlustoimingutele, samal ajal kui tehnilised,

administratiivsed ja tugitegevused saab teha büroo, abilise, esindaja või teenuseosutaja kaudu.

Lühiajaline asendamine võimaldab tagada menetluse järjepidevuse halduri puhkuse, haiguse

30

või muu ajutise takistuse korral. Täiendav positiivne mõju seisneb õigusselguse suurenemises.

Kui halduril on võimalik kasutada seotud büroo teenuseid selgetel tingimustel, võib see olla

menetluse seisukohalt kiirem, ökonoomsem ja otstarbekam kui teenuse ostmine sõltumatult

väliselt teenuseosutajalt. See võib vähendada dubleerivat infovahetust, kiirendada

menetlusstrateegia elluviimist ning võimaldada menetluse jaoks vajalikke tugiteenuseid

kasutada paremini koordineeritult.

Negatiivne mõju ja riskid on seotud vastutuse hajumise, kulude suurenemise, huvide konflikti

ja menetlusosaliste usalduse vähenemisega. Kui ei ole selgelt määratud, milliseid toiminguid

peab haldur tegema isiklikult, võib tekkida olukord, kus menetlust juhib tegelikult keegi muu

kui ametisse nimetatud haldur. Abiliste, esindajate ja teenuseosutajate kasutamine võib

suurendada pankrotivara kulusid. Seotud büroo teenuse kasutamisel võib lisaks tekkida kahtlus,

et teenuse vajadus, maht või hind ei ole objektiivselt põhjendatud. Eraldi risk on halduri töö

topelttasustamine. Halduri enda ülesannete täitmist ei tohi esitada eraldi õigusteenuse,

raamatupidamisteenuse või muu bürooteenusena, kui selle eest makstakse haldurile tasu

pankrotimenetluse tasu regulatsiooni alusel. Büroo teenuse eest võib pankrotivara arvelt tasuda

üksnes ulatuses, milles tegemist on eraldi vajaliku teenusega, mida ei saa mõistlikult pidada

halduri enda tavapäraseks tööks.

Mõju ulatus on suur, sest lahendus muudab halduri töökorralduse põhimõtteid ning puudutab

potentsiaalselt suurt osa pankrotimenetlustest. Mõju sagedus on suur, kuna delegeerimine,

abiliste ja esindajate kasutamine, lühiajaline asendamine ning büroo töökorraldus võivad

esineda paljudes menetlustes. Seotud büroo teenuste kasutamise mõju sagedus on väiksem, kuid

selle ebasoovitavate mõjude risk on suurem, sest huvide konflikt ja põhjendamata kulud võivad

kahjustada menetluse usaldusväärsust.

Haldurite igapäevane töökoormus võib väheneda, sest tehnilisi ja tugitegevusi saab paremini

jaotada. Samal ajal suureneb vajadus dokumenteerida volitused, tööjaotus, asendamise ulatus,

teenuse kasutamise vajadus ja kulude põhjendatus. Seotud büroo teenuse kasutamisel suureneb

halduri põhjendamiskoormus, sest teenuse kasutamine peab olema läbipaistev, menetluse

huvides vajalik ja majanduslikult põhjendatud.

Koja järelevalvekoormus võib suureneda, kui halduribüroo minimaalse organisatsioonilise

võimekuse nõuete täitmist tuleb kontrollida. Kohtute koormus võib osaliselt väheneda, kui

lühiajaline asendamine ei vaja igal juhul kohtumäärust. Samas võib kohtute,

pankrotitoimkondade ja võlausaldajate koormus suureneda juhul, kui tekivad vaidlused

vastutuse, seotud büroo teenuse kasutamise, huvide konflikti või kulude põhjendatuse üle.

Otsene mõju riigieelarvele on väike. Mõju avaldub eelkõige pankrotivara, võlgniku ja

võlausaldajate huvide, Koja järelevalve ja kohtute töökorralduse kaudu. Koja ja kohtute

lisakoormus võib eeldada töökorralduslikke muudatusi, kuid lahendus ei loo iseenesest uut

riigieelarvelist rahastamiskohustust.

31

Leevendusmeetmetena tuleb sätestada halduri isiklikult tehtavate toimingute loetelu,

delegeeritavate toimingute piirid, asendamise maksimaalne kestus, kohtu või

pankrotitoimkonna teavitamise kohustus, halduri lõppvastutus ning kulude kontrolli kord.

Seotud büroo teenuse kasutamisel tuleb lisaks ette näha teenuse kasutamise avalikustamine

halduri tasu ja kulude kalkulatsioonis, pankrotitoimkonna või võlausaldajate kontroll, kohtu

lõppkontroll, turutingimustele vastava hinnastamise nõue ning sama töö topelttasustamise

keeld.

Järeldus: lahendusel on oluline mõju, sest see muudab pankrotimenetluse praktilist

töökorraldust, vastutuse jaotust ning teenuste kasutamise tingimusi. Mõju on valdavalt

positiivne, kui paindlikuma töökorraldusega kaasnevad selged vastutusreeglid, kulude kontroll

ja huvide konflikti maandamise mehhanismid.

Lahendus 4. Varatutes või väikese varaga menetlustes halduri tasu hüvitamine

riigieelarvest

Lahenduse kohaselt jääks üldine halduri tasusüsteem põhimõtteliselt muutmata, kuid varatutes

või vähese varaga pankrotimenetlustes hüvitataks halduri vältimatu töö riigieelarvest või

maksejõuetuse teenistuse kaudu. Kehtiva olukorraga võrreldes nihkuks varatu menetluse

rahastamisrisk haldurilt osaliselt riigile, kuid riigil tekiks õigus nõuda kulu sisse põhjendatud

juhtudel pahatahtlikelt juhatuse liikmetelt, osanikelt. Ehk halduri kanda olev raha kättesaamise

risk antakse tagasi riigile, kelle ülesandel haldur tegutseb.

Peamised sihtrühmad on pankrotihaldurid, kohtud, maksejõuetuse teenistus, riik,

võlausaldajad ja võlgnikud.

Positiivne mõju seisneb selles, et haldur ei pea tegema vältimatut seadusest tulenevat tööd

teadmata aja jooksul ilma mõistliku tasu saamise kindluseta. See parandab kutse majanduslikku

jätkusuutlikkust ning võib toetada uute haldurite sisenemist kutsealale. Võlausaldajate ja

võlgnike jaoks võib suureneda menetluste sisuline kvaliteet ka olukorras, kus pankrotivara

puudub või on väga vähe.

Negatiivne mõju seisneb riigieelarve kulude kasvus. Kui hüvitamise alused ei ole selged, võib

riigi rahastamiskohustus muutuda raskesti prognoositavaks. Samuti võib tekkida risk, et riiklik

hüvitis soodustab menetluste jätkamist ka olukorras, kus menetlusel puudub tegelik

majanduslik perspektiiv.

Mõju ulatus on keskmine kuni suur, sest lahendus ei muuda kogu tasusüsteemi, kuid mõjutab

oluliselt varatute menetluste rahastamist. Mõju sagedus on korduv, avaldudes igas varatus või

vähese varaga menetluses. Ebasoovitavate mõjude risk on keskmine kuni suur.

32

Töökoormus suureneb kohtutel või maksejõuetuse teenistusel, kes peavad hindama, kas

menetlus vastab riikliku hüvitamise tingimustele ja kas tasu on põhjendatud. Samuti tuleb riigil

korraldada võimalik tagasinõue pankrotivara tekkimisel või vastutava isiku suhtes.

Riigieelarve mõju on otsene ja võib olla keskmine kuni suur, sõltudes varatute menetluste

arvust, hüvitise suurusest ja tagasinõuete toimivusest.

Leevendusmeetmed: määratleda varatu ja vähese varaga menetluse kriteeriumid, kehtestada

hüvitise ülempiir, sätestada hüvitatavate toimingute loetelu, luua tagasinõude mehhanism ning

näha ette regulaarne eelarvemõju hindamine.

Järeldus: lahendusel on oluline mõju, sest see loob riigile uue rahalise kohustuse ja mõjutab

varatute menetluste tegelikku läbiviimist.

Lahendus 5. Halduri tasusüsteemi terviklik muutmine

Lahendus hõlmab kolme omavahel seotud muudatust varaga menetlustes: tasu määramine ei

sõltuks enam valdavalt menetluse lõpust; luuakse baastasu, tulemustasu ja lisatasu mudel; ning

menetluse alguses tehakse rahastusotsus, mis määrab, kes ja kuidas menetlust rahastab.

Kehtiva korraga võrreldes oleks tegemist olulise muudatusega, sest praegu määratakse halduri

tasu valdavalt menetluse lõpus ning tasustamise loogika on tugevalt seotud pankrotivara

suurusega. Uus mudel seoks tasu selgemalt vältimatu töö, menetluse keerukuse ja halduri

loodud lisandväärtusega.

Peamised sihtrühmad on kõik pankrotihaldurid, võlausaldajad, võlgnikud, kohtud, Koda,

maksejõuetuse teenistus ja riik.

Positiivne mõju seisneb halduri finantsriski vähenemises, kutse atraktiivsuse kasvus ja

tasustamise läbipaistvuse paranemises. Baastasu tagaks tasu vältimatu töö eest, tulemustasu

säilitaks motivatsiooni pankrotivara suurendada ning lisatasu võimaldaks arvestada

objektiivselt keerukamate menetlustega. Rahastusotsus menetluse alguses suurendaks

võlausaldajate, võlgniku, halduri ja riigi jaoks menetluse rahastamise prognoositavust.

Negatiivne mõju seisneb tasusüsteemi keerukuse suurenemises. Võivad tekkida vaidlused selle

üle kuidas arvutada tulemustasu, millal on põhjendatud lisatasu. Võlausaldajate jaoks võib

suureneda risk, et pankrotivara väheneb menetluskulude tõttu.

Mõju ulatus on suur, sest lahendus muudab halduri tasustamise põhiloogikat. Mõju sagedus

on püsiv, kuna tasu ja rahastus puudutavad kõiki pankrotimenetlusi. Ebasoovitavate mõjude

risk on suur.

33

Haldus- ja töökoormus suureneb halduritel, kohtutel ja võlausaldajatel. Haldurid peavad

esitama detailsemaid kalkulatsioone, kohtud peavad neid kontrollima ning võlausaldajad

peavad osalema rahastusotsuste tegemisel. Samas võib pikemas perspektiivis väheneda

vaidluste arv, kui tasumudel on läbipaistev ja standardiseeritud.

Riigieelarve mõju sõltub sellest, kui sageli kasutatakse riigivahendeid baastasu või vahetasu

maksmiseks, ning kas tagasinõuded pankrotivarale või vastutavatele isikutele toimivad. Mõju

võib olla keskmine kuni suur.

Leevendusmeetmed: kehtestada standardiseeritud toimingute loetelu, selged baastasu määrad,

läbipaistev tulemustasu valem, objektiivsed lisatasu kriteeriumid, rahastusotsuse menetluskord

ning kohtu kontrolli juhised. Enne rakendamist tuleb modelleerida mõju eri suuruse ja

varakusega pankrotipesadele.

Järeldus: lahendusel on väga oluline mõju, sest see mõjutab pankrotimenetluse rahastamise

ja halduri tasustamise süsteemi tervikuna.

Lahendus 6A. Avalikes huvides tehtava ajutise halduri töö üleviimine maksejõuetuse

teenistusele (riiklikult rahastatud)

Lahenduse kohaselt tunnistaks riik osa pankrotihalduri tööst avaliku huvi teenimiseks tehtavaks

tööks ning teostaks ja rahastaks selle ise, eelkõige maksejõuetuse teenistuse kaudu. Sellised

ülesanded võivad olla menetluse algne audit (ajutise halduri arvamus), vara olemasolu kontroll,

maksejõuetuse põhjuste esmane analüüs, juhatuse võimalike rikkumiste sõelumine ja esmased

aruanded. Tehniliselt oleks tegemist ajutise halduri ülesannete üleviimisega maksejõuetuse

teenistusel, kaotataks ajutise halduri roll juriidilise isiku pankrotiavalduse läbivaatamise etapil,

ning riik (maksejõuetuse teenistus koostöös kohtuga) selgitab välja ettevõtja tegeliku

majandusliku seisu jm, misjärel hinnatakse, kas tegemist on varaga või varatu menetlusega,

ning kas on põhjendatud määrata pankrotihaldur pankrotimenetlust läbi viima.

Kehtiva korraga võrreldes muudaks lahendus ajutise halduri ja riigi rollijaotust. Osa seni ajutise

halduri tehtud tööst liiguks riiklikult rahastatud avaliku huvi funktsiooniks, samal ajal kui

haldur keskenduks peale pankroti väljakuulutamist pankrotivara valitsemisele, võlausaldajate

kollektiivsete huvide kaitsele, vara tagasivõitmisele ja menetluse juhtimisele.

Peamised sihtrühmad on pankrotihaldurid, maksejõuetuse teenistus, kohtud, võlausaldajad,

võlgnikud, juhatuse liikmed, võimalikud vastutavad isikud ja riik.

Positiivne mõju seisneb avaliku huvi paremas kaitses. Maksejõuetuse põhjuste, vara olemasolu

ja juhtorgani võimalike rikkumiste süsteemsem analüüs võib parandada vastutusnõuete ja

kuriteoteadete kvaliteeti. Halduri töökoormus väheneks nende toimingute osas, mis on pigem

avaliku huvi kui üksnes võlausaldajate kollektiivse huvi teenistuses.

34

Negatiivne mõju seisneb rollide dubleerimise ja vastutuse hajumise riskis. Kui ei ole selge,

mida teeb haldur ja mida teeb maksejõuetuse teenistus, võib menetlus aeglustuda. Samuti tekib

riigieelarve püsikulu ja vajadus tagada teenistusele piisav pädevus, ligipääs andmetele ja

töökorraldus.

Mõju ulatus on suur, sest lahendus muudab halduri ja riigi rollijaotust pankrotimenetluses.

Mõju sagedus on püsiv, kuna avaliku huvi analüüs võib olla asjakohane paljudes menetlustes.

Ebasoovitavate mõjude risk on keskmine kuni suur.

Töökoormus väheneb osaliselt halduril, kuid suureneb maksejõuetuse teenistusel. Kohtute

koormus võib väheneda, kui MJT analüüs on kvaliteetne ja kasutatav menetluse sisendina, kuid

suureneda juhul, kui tekivad vaidlused analüüsi tähenduse või vastutuse üle.

Riigieelarve mõju on suur, sest osa seni halduri tehtud tööst rahastataks riigi vahenditest.

Leevendusmeetmed: määratleda MJT ülesanded, halduri ülesanded, vastutuse piirid,

andmevahetuse kord, analüüside õiguslik tähendus ja rahastamise mudel. Vajalik on hinnata,

kas MJT analüüs on kohtumenetluses tõend, halduri töö sisend või halduslik hinnang.

Järeldus: lahendusel on oluline mõju, sest see tugevdab avaliku huvi kaitset, kuid muudab

oluliselt riigi ja halduri rollijaotust.

Lahendus 6B. Täielik üleminek riiklikule mudelile

Lahenduse kohaselt antaks pankrotihalduri ülesanded üle riigile, eelkõige maksejõuetuse

teenistusele. Pankrotihaldurid senisel kujul lõpetaksid tegevuse ning pankrotimenetlusi viiksid

läbi riigi palgalised ametnikud. Teenistus hõlmaks menetlusosakonda, uurimis- ja

jõustamisosakonda, ekspertiisi- ja analüütilist osakonda, töötajate nõuete osakonda, IT-

struktuuri ning tugiteenuseid.

Kehtiva korraga võrreldes oleks tegemist kõige ulatuslikuma muudatusega. Senine kutsepõhine

mudel asenduks riikliku ametnikumudeliga.

Peamised sihtrühmad on kõik pankrotihaldurid (saneerimisnõustajad, usaldusisikud),

maksejõuetuse teenistus, kohtud, võlausaldajad, võlgnikud, töötajad ja riik.

Positiivne mõju võib seisneda menetluste suuremas ühetaolisuses, riikliku uurimisvõimekuse

tugevdamises, ühise IT- ja dokumendihalduse kasutamises, paremas andmekvaliteedis ning

avaliku huvi süsteemsemas kaitses. Riigil oleks võimalik koondada menetlus-, uurimis-,

analüüsi- ja tugifunktsioonid ühtsesse struktuuri.

Negatiivne mõju ja riskid on väga suured. Lahendus kaotaks või muudaks põhjalikult senise

vabakutselise pankrotihalduri mudeli, tekitaks suure üleminekukulu, nõuaks uut

35

personalimudelit, suurendaks riigieelarve püsikulu ja võib vähendada halduri isiklikku

tulemusstiimulit pankrotivara suurendamiseks. Samuti tuleb lahendada ametnike sõltumatuse,

riigivastutuse, kohtute ja teenistuse suhte ning menetlusosaliste usalduse küsimused.

Mõju ulatus on väga suur, mõju sagedus püsiv ja ebasoovitavate mõjude risk suur. Lahendus

mõjutaks kogu maksejõuetussüsteemi institutsionaalset korraldust.

Töökoormus kaoks halduritel ja Kojal, kuid riigi töökoormus suureneks väga oluliselt. Riik

peaks tagama personali, palgad, koolitused, ruumid, IT-süsteemid, tugiteenused, sisekontrolli

ja aruandluse.

Riigieelarve mõju on väga suur. Kaasnevad ametnike palgakulud, IT-arendused, ruumi- ja

tugiteenuste kulud, koolituskulud ning üleminekukulud.

Leevendusmeetmed: enne lahenduse rakendamist tuleb teha eraldi põhjalik institutsionaalne

reformianalüüs, kulu-tulu analüüs, personalianalüüs, sõltumatuse ja riigivastutuse analüüs ning

kaaluda pilootprojekti või etapiviisilist üleminekut.

Järeldus: lahendusel on väga oluline mõju. Tegemist ei ole üksiku regulatiivse muudatusega,

vaid kogu maksejõuetussüsteemi institutsionaalse ümberkujundamisega.

5.3.2. Kohtutäiturite ametiala jätkusuutlikkuse tagamine

Lahendus 7. Kohtutäituri büroo üleandmine kohtutäituri abile

Lahenduse eesmärk on tagada kohtutäituri ametkonna jätkusuutlikkus ja büroode

töökorralduslik järjepidevus olukorras, kus kohtutäitur lõpetab tegevuse, vabastatakse ametist,

tagandatakse või sureb. Kavandatava muudatuse kohaselt võiks kohtutäituri büroo ministri

nõusolekul üle anda kohtutäituri abile, kes vastab kohtutäituri ametisse nimetamise nõuetele,

kellel on asendamise õigus ja kelle suhtes ei esine välistavaid asjaolusid.

Kehtiva korraga võrreldes luuakse selgem võimalus säilitada toimiv büroo, selle töökorraldus,

menetluspraktika ja kompetents büroo sees. Praegu võib ametist lahkuva kohtutäituri büroo

tegevus katkeda ning menetlused tuleb ümber jagada teiste kohtutäiturite vahel.

Peamised sihtrühmad on kohtutäiturid, kohtutäituri abid, Koda, Justiits- ja Digiministeerium,

sissenõudjad, võlgnikud, büroo töötajad ning piirkondlikud teenuse kasutajad.

Positiivne mõju seisneb büroo töökorraldusliku järjepidevuse säilimises. Kohtutäituri abile

tekib selgem karjääriperspektiiv, mis võib suurendada motivatsiooni jääda ametialale.

Sissenõudjate ja võlgnike jaoks väheneb risk, et täiteasjade ümberjagamine põhjustab viivitusi

või segadust. Teiste kohtutäiturite töökoormus ei suurene järsult ametist lahkuva kohtutäituri

menetluste ümberjagamise tõttu.

36

Regionaalne mõju on oluline eelkõige piirkondades, kus kohtutäiturite arv on väike. Büroo

järjepidevuse säilitamine võib aidata tagada täitemenetluse teenuse piirkondlikku

kättesaadavust.

Negatiivsed mõjud ja riskid on seotud sellega, kas kohtutäituri abi on valmis bürood

iseseisvalt juhtima. Abi võib olla kogenud täitemenetluse läbiviimises, kuid büroo pidamine

eeldab ka juhtimis-, finants-, personalijuhtimise ja vastutuse kandmise võimekust. Samuti võib

tekkida küsimus võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse kohta, kui büroo antakse üle abile ilma

avaliku konkursita.

Mõju ulatus on suur, sest lahendus võimaldab säilitada toimiva büroo tegevuse. Mõju sagedus

on korduv, avaldudes iga kord, kui kohtutäitur ametist lahkub ja büroo üleandmine on võimalik.

Sihtrühm on arvuliselt väike (kohtutäitureid 38 ja kohtutäituri abisid 23), kuid süsteemi

toimimiseks oluline. Risk on madal kuni keskmine, kui kehtestatakse selged

kontrollimehhanismid.

Koormus suureneb ministeeriumil ja Kojal, sest tuleb hinnata abi nõuetele vastavust, küsida

Koja arvamust, anda ministri nõusolek, korraldada katseaeg ja teha korraline või erakorraline

kontroll. Samas võib süsteemi kogukoormus väheneda, sest täiteasju ei pea automaatselt ümber

jagama.

Riigieelarve mõju on väike kuni keskmine. Suurt püsikulu ei kaasne, kuid tekivad kulud seoses

otsustusmenetluse, kontrollide ja võimalike vaidlustega.

Leevendusmeetmed: sätestada büroo üleandmise tingimused, Koja arvamuse andmise kord,

katseaja pikkus, kontrollikriteeriumid, negatiivse tulemuse tagajärjed ja büroo üleandmise kord.

Eraldi tuleb reguleerida vastutus enne ja pärast üleandmist tehtud toimingute eest.

Järeldus: lahendusel on oluline mõju, sest see toetab kohtutäituri ametiala järelkasvu,

täitemenetluse teenuse järjepidevust ja regionaalset kättesaadavust.

6. Edasine väljatöötamine

Väljatöötamiskavatsuse eesmärk on kaasata sellest mõjutatud isikuid kaasa mõtlema ja toetama

või pakkuma välja alternatiivseid lahendusi kõnealuste probleemide igakülgseks

lahendamiseks.

Väljatöötamiskavatsus saadetakse tutvumiseks ja tagasiside andmiseks ministeeriumitele,

huvirühmadele, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale (kohtutäituritele ja

pankrotihalduritele), Eesti Advokatuurile, kohtutele, Maksejõuetuse teenistusele,

Õiguskantslerile, Prokuratuurile, Maksu- ja Tolliametile, Töötukassale, Eesti Võlanõustajate

Liidule, MTÜ-le Eesti Võlausaldajate Liit, Eesti Juristide Liidule, Eesti Kaubandus-

Tööstuskojale. Väljatöötamiskavatsus saadetakse teadmiseks Riigikogu Kantseleile.

37

Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks huvirühmadele eelduslikult 2027. aasta II poolaastal.

Eelnõu saadetakse Vabariigi Valitsuse istungile eelduslikult 2028. aasta I kvartalis.

Sõltuvalt muudatustest on nende eeldatav jõustumisaeg 2028-2029 aasta. Osad muudatused

võivad eeldada täiendava üleminekuperioodi kehtestamist.

Küsimused, millele oodatakse tagasisidet:

1. Justiits- ja Digiministeerium ootab tagasisidet kõigile kavandatavatele

muudatustele ja pakutud alternatiividele ning oodatud on ka muud alternatiivsed

lahendused, mida pakutud ei ole.

2. Pankrotihalduri kutsealaga seonduvalt oodatakse tagasisidet lahenduste 1-6 kohta

vastavalt esitatud lahendustele ja alternatiividele.

3. Kohtutäituri ametiala jätkusuutlikkuse tagamisega seonduvalt oodatakse

tagasisidet pakutud lahendusele 7.

Kooskõlastusringil saadud tagasisidest sõltuvalt korraldab Justiits- ja Digiministeerium

vajaduse korral täiendavaid arutelusid huvirühmadega.

Vastutav ministeerium

Justiits- ja Digiministeerium

Vastutavate ametnike nimed ja kontaktandmed

Maarja Roht [email protected] (pankrotihaldurite kutseala)

Aleksandr Logussov [email protected] (kohtutäiturite ametiala)

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Ministeeriumid

Meie 18.06.2026 nr 8-3/4802-1

Pankrotiseaduse ja kohtutäituri seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus (pankrotihalduri kutse- ja kohtutäituri ametiala jätkusuutlikkuse, järelkasvu ja kompetentsi tagamine) Saadame ministeeriumitele kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Riigikohtule, Harju Maakohtule, Tartu Maakohtule, Pärnu Maakohtule, Viru Maakohtule, Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu Ringkonnakohtule, Eesti Advokatuurile, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, Konkurentsiametile (maksejõuetuse teenistus), Riigiprokuratuurile, Eesti Töötukassale, Õiguskantsleri Kantseleile, Maksu- ja Tolliametile, MTÜ-le Eesti Võlausaldajate Liit, Eesti Võlanõustajate Liidule, Eesti Juristide Liidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale pankrotiseaduse ja kohtutäituri seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse. Riigikogu kantseleile saadetakse väljatöötamiskavatsus teadmiseks. Palume tagasisidet 30 tööpäeva jooksul alates väljatöötamiskavatsuse avaldamisest eelnõude infosüsteemis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisa: Väljatöötamiskavatsus Lisaadressaadid: Riigikohus

Harju Maakohus Pärnu Maakohus Tartu Maakohus Viru Maakohus Tallinna Ringkonnakohus Tartu Ringkonnakohus Eesti Advokatuur Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda Konkurentsiamet

2

Riigiprokuratuur Õiguskantsleri Kantselei Maksu- ja Tolliamet Eesti Võlausaldajate Liit Eesti Võlanõustajate Liit Eesti Juristide Liit Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Töötukassa Riigikogu kantselei