Vastus pöördumisele
| Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Viit | 6-1/2001-2 |
| Registreeritud | 19.06.2026 |
| Sünkroonitud | 22.06.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 6 Rahvusvahelise koostöö korraldamine |
| Sari | 6-1 EL otsustusprotsessidega seotud dokumendid (eelnõud, seisukohad, töögruppide materjalid, kirjavahetus) |
| Toimik | 6-1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Riigikantselei, Kliimaministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Riigikantselei, Kliimaministeerium |
| Vastutaja | Külli Kapper (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Strateegia ja teenuste juhtimise valdkond, EL ja rahvusvahelise koostöö osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
SILVER TAMMIK
PNOEE-37906054227
2026-06-19 13:43:02
From: Külli Kapper - MKM
Sent: Fri, 19 Jun 2026 12:21:23 +0000
To: Rahel Kelus - KLIM <[email protected]>
Cc: Silver Tammik - MKM <[email protected]>; Viola Murd - EVK <[email protected]>; Kaspar Peek - MKM <[email protected]>; Maria Alajõe - MKM <[email protected]>; Joonas Pärenson - MKM <[email protected]>; Kadi Kõiv - MKM <[email protected]>; Kadi Avingo <[email protected]>; Ingrid Teinemaa - MKM <[email protected]>; Villem Vohu - EVK <[email protected]>; Ingel Pilviste - RK <[email protected]>; Raiko Puustusmaa - MKM <[email protected]>; Ando Leppiman - EVK <[email protected]>; [email protected] <[email protected]>; Kerli Kiili - KLIM <[email protected]>; Margus Raha - KLIM <[email protected]>
Subject: ARVAMUSE EDASTAMINE: Euroopa kriitiliste toormete keskuse avalik konsultatsioon
Tere!
Edastan Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi arvamuse Euroopa Komisjoni avaliku konsultatsiooni kohta, mis puudutab loodavat Euroopa kriitiliste toormete keskust.
Lisatud on ka vastused Euroopa Komisjoni küsimustikku.
Pöörasime eraldi tähelepanu küsimustiku kolmandale osale, mille täitmisesse olid kaasatud Eesti Varude Keskuse eksperdid.
Palun märgake kindlasti küsimustikku tõstetud ekspertide kommentaare.
Lugupidamisega
Külli Kapper |
Arvamuse andmine Euroopa kriitiliste toormete keskuse avaliku konsultatsiooni kohta
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitab Kliimaministeeriumile Euroopa kriitiliste toormete keskuse avaliku konsultatsiooni kohta järgmised ettepanekud.
Euroopa Komisjoni avaliku konsultatsiooni küsimustikku täites tuleks joonduda järgnevalt esile toodud vastuste variantide taha.
Üldised küsimused
Ühisostude tegemisel oleks kriisolukorras ELi juhtimistasandil tugevam läbirääkimispositsioon kui üksikutel liikmesriikidel, ent kui turg toimib, siis on riikide ja erasektori juhtimistasanditel suurem võimekus teha koostööd eraõiguslike üksustega.
ELi juhtimistasandi sekkumine võib võrdsustada kriisiolukorras liikmesriikide juurdepääsu kriitilistele toormetele, ent tuleb maandada riskid, mis on tingitud ELi otsustusprotsessi keerukusest ja ELi juhtimistasandi sekkumisega kaasnevast täiendavast halduskoormusest.
Esimene tähendab seda, et kriisiolukorras on valmisolek delegeerida Euroopa Komisjonile suurem otsustusõigus ja teine tähendab seda, et otsustusõiguse delegeerimisega ei kaasne riikidele ja ettevõtetele regulaarseid täiendavaid kohustusi (komiteesid, töögruppe, komisjone, formaalseid võrgustikke, aruandlust).
Teave kriitiliste toormete kohta
Euroopa Liidu tasandil on asjakohane koguda andmeid toormete tarneahelate, sealhulgas teiseseid toormeid käsitlevate andmete kohta ja nende andmete jälgimine ja koondamine, et parandada läbipaistvust ning tõenditel põhinevat poliitikakujundamist Euroopa Liidu tasandil.
Toormete, sealhulgas teiseste toormete tsentraliseeritud jälgimine ja teave nende kohta aitaks varakult kindlaks teha ja jälgida tarneriske ning tekkivaid kitsaskohti. Tööstusele seatud andmete jagamise nõude puhul on tähtis, et tagatud oleks ärisaladuse kaitse ja andmete konfidentsiaalsus.
Varude loomine
Euroopa Liidus tuleks luua struktuurne vahend kriisiolukorras kriitiliste toormete varude haldamiseks ja õiglase vabastamise tagamiseks. Tegemist oleks sel juhul julgeolekut ja majanduslikku stabiilsust loova instrumendiga, mida rakendavad juba USA, Jaapan ja Lõuna-Korea.
Kriitiliste toormete strateegiliste varude loomine suurendaks Euroopa Liidu valmisolekut tarnehäireteks või geopoliitilisteks kriisideks. Strateegiliste varude loomine parandaks Euroopa Liidu kaitsevalmidust ning vähendaks riske lennundus- ja kaitsevaldkonna väärtusahelates.
Euroopa Liidu tasandilt koordineeritavate varude loomise funktsooniks peaks olema Euroopa Liidu kaitsevalmiduse tugevdamine, kaitse tarnehäirete puhul kriisiolukorras ja heidutus turuga manipuleerimise takistamiseks või ennetamiseks.
Konkreetse liikmesriigi varu planeerimisel ei piisa aga ainult ELi üldise impordisõltuvuse mõistmisest. Varude loomise aluseks peab olema riskihinnang (vt näidis). Varu eesmärk ei saa olla tavapärane hinnastabiilsuse juhtimine, vaid kriitilise funktsiooni või strateegilise väärtusahela toimepidevus erandliku häire korral.
Tööstusel peaks olema varude haldamisel avaliku halduse raamistikus oluline roll. Varude loomine peaks hõlmama tihedat koostööd Euroopa Liidu, liikmesriikide ja tööstuse vahel.
Leiame, et strateegiline tellimus ja riskihinnang peavad tulema ELi või liikmesriigi poliitikatasandilt; tööstus peab andma nõudluse ja tehnilise sisendi; varuagentuur täidab arvepidamise, auditi, kontrolli ja vabastamistingimuste menetluse rolli.
Varude loomine peaks hõlmama ka tööstuse valduses olevaid varusid, ent tingimusel, et see varu on avaliku mandaadi alusel auditeeritav, kontrollitav ja vabastatav. Avaliku sektori varu hoiustamised peaksid olema täiendav, mitte esmane lahendus.
Tulevaste tarnete tagamiseks tuleks pakkuda ettemakseid ainult ettevaatlikult ja ELi tasandi reservation/offtake mudelina. Kui EL katab hoidmise või kapitalikulu, peab kasusaajatel olema siduv ostu- või reservatsioonikohustus. Vältida tuleb tasuta optsiooni ja Eesti bilansiriski.
Varude loomise kord peaks võimaldama paindlikkust, et reageerida geograafiliselt diferentseeritud turuhäiretele.
Varud tuleks vabastada üksnes erandjuhtudel, näiteks geopoliitiliste kriiside korral. Vabastamise otsused peaksid põhinema sõltumatul turujärelevalvel ja riskihindamisel. Ilma sõltumatu hinnanguta suureneb oht, et varu vabastatakse üksikettevõtte äririski või hinnasurve tõttu.
Kindlustada tuleb ka varude uuendamise põhimõtted, et ei tekiks strateegiliste varude lünki. Tähtis on, et luuakse kindel ja toimiv protsess, mille käigus strateegiline varu uueneb ja roteerub jooksvalt.
Ühisostud ja nõudluse koondamine
Kuivõrd Euroopa tööstuse juurdepääs toormele ei ole stabiilne, siis peab olema kriisiolukorras valmis, et Euroopa ettevõtetel tekib vajadus sooritada ühisoste. Strateegilise toorme ühisostude sooritamisel on esmane see, et kõigil ELi riikide ettevõtetel oleks vastavalt vajadusel toormele juurdepääs.
Euroopa Liidu tasandil ühisostude mehhanismi loomine on seega õigustatud vaid juhul, kui see toetab Euroopa Liidu ja NATO kaitsevalmidust. Ühisostud tuleksid kõne alla juhul, kui ohus on Euroopa sõja- või energiatööstuse toimimine.
Kriitiliste toormete puhul tuleks kriisolukorras rakendada ühisoste, eelkõige nende toormete puhul, millel on suur tarnerisk ja strateegiline tähtsus ELi väärtusahelate jaoks. Kui on kriisiolukord, siis peaks ühisostude sooritajal olema ka volitused rääkida äriühingute nimel ja teha oste äriühingute nimel.
Kriitilised toormed ja rahastus
Euroopa Liidu tasandilt saaks määrata kindlaks Euroopa Liidu eelarvelised rahastamisvood, kajastada kriitilise toorme mõõdet nende prioriteetides ja luua nendevaheline koostoime.
Loodav kriitiliste toormete keskus saaks koordineerida Euroopa Liidu erinevate rahastamisvahendite tööd ja tegutseda ühenduslülina nende jaoks, kes on huvitatud kriitiliste toormete projektide toetamisest.
Võimalusel tuleks toetada ka väljaspool ELi olevaid projekte, näiteks kandidaatriikides, nagu Ukraina või Euroopa Majanduspiirkonna riikides, nagu Island või Norra tingimusel, et need riigid on valmis ka ise rahaliselt panustama.
Euroopa Liidu rahaliste vormidena tuleks kõne alla laenud ja garantiid, sest kõige olulisem on kriitiliste toormetega seotud tööstuse omakapital. Teadus- ja arendustöö etapis tuleksid kõne alla ka toetused. Innovatsiooniprojekte saaks vaheetappidena rahastada ka tulemuste põhiselt.
Eestis on maavarauuringute rahastusele väga raske saada toetust. Näiteks soovis geoloogiateenistus selleks kümmet miljonit viieks aastaks, aga eraldatud on 0,8 miljonit eurot.
Seetõttu tuleks fookus panna ka kriitiliste toormete ringlussevõtule või asendamisele.
Uudse ELi vahendi väljatöötamine kriitiliste toormete valdkonna jaoks ei ole reaalne arvestades kui pingelised on järgmise eelarveraamistiku läbirääkimised.
Näidis
Riski hindamise raamistik
Sõltuvusanalüüs: milline tarneahela lüli on kriitiline: päritoluriik, tarnija, töötlemisetapp, transpordikoridor, tehniline kvaliteet või asendamatuse määr.
Stsenaariumianalüüs: kas planeeritakse 30-, 60-, 90- või 180-päevase katkestuse vastu või püsiva tarneallika kadumise vastu.
Nõudlusanalüüs: kas varu teenindab liikmesriigi toimepidevust, ELi strateegilist tööstust või ELi-välist eksporti.
Meetme valik: varu ei pruugi olla alati õige lahendus; alternatiiv võib olla ühisost, investeering, garantii, alternatiivne tarneprojekt, ringlussevõtt või asendamine.
Varu vorm: otsustada, kas maandatakse feedstock’i, standardiseeritud vahetoote või lõpptoodangu riski; EVK vaates on üldjuhul eelistatav standardiseeritud ja auditeeritav vahetoode.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitab Kliimaministeeriumile Euroopa kriitiliste toormete keskuse avaliku konsultatsiooni kohta järgmised ettepanekud.
Euroopa Komisjoni avaliku konsultatsiooni küsimustikku täites tuleks joonduda järgnevalt esile toodud vastuste variantide taha.
Üldised küsimused
Ühisostude tegemisel oleks kriisolukorras ELi juhtimistasandil tugevam läbirääkimispositsioon kui üksikutel liikmesriikidel, ent kui turg toimib, siis on riikide ja erasektori juhtimistasanditel suurem võimekus teha koostööd eraõiguslike üksustega.
ELi juhtimistasandi sekkumine võib võrdsustada kriisiolukorras liikmesriikide juurdepääsu kriitilistele toormetele, ent tuleb maandada riskid, mis on tingitud ELi otsustusprotsessi keerukusest ja ELi juhtimistasandi sekkumisega kaasnevast täiendavast halduskoormusest.
Esimene tähendab seda, et kriisiolukorras on valmisolek delegeerida Euroopa Komisjonile suurem otsustusõigus ja teine tähendab seda, et otsustusõiguse delegeerimisega ei kaasne riikidele ja ettevõtetele regulaarseid täiendavaid kohustusi (komiteesid, töögruppe, komisjone, formaalseid võrgustikke, aruandlust).
Teave kriitiliste toormete kohta
Euroopa Liidu tasandil on asjakohane koguda andmeid toormete tarneahelate, sealhulgas teiseseid toormeid käsitlevate andmete kohta ja nende andmete jälgimine ja koondamine, et parandada läbipaistvust ning tõenditel põhinevat poliitikakujundamist Euroopa Liidu tasandil.
Toormete, sealhulgas teiseste toormete tsentraliseeritud jälgimine ja teave nende kohta aitaks varakult kindlaks teha ja jälgida tarneriske ning tekkivaid kitsaskohti. Tööstusele seatud andmete jagamise nõude puhul on tähtis, et tagatud oleks ärisaladuse kaitse ja andmete konfidentsiaalsus.
Varude loomine
Euroopa Liidus tuleks luua struktuurne vahend kriisiolukorras kriitiliste toormete varude haldamiseks ja õiglase vabastamise tagamiseks. Tegemist oleks sel juhul julgeolekut ja majanduslikku stabiilsust loova instrumendiga, mida rakendavad juba USA, Jaapan ja Lõuna-Korea.
Kriitiliste toormete strateegiliste varude loomine suurendaks Euroopa Liidu valmisolekut tarnehäireteks või geopoliitilisteks kriisideks. Strateegiliste varude loomine parandaks Euroopa Liidu kaitsevalmidust ning vähendaks riske lennundus- ja kaitsevaldkonna väärtusahelates.
Euroopa Liidu tasandilt koordineeritavate varude loomise funktsooniks peaks olema Euroopa Liidu kaitsevalmiduse tugevdamine, kaitse tarnehäirete puhul kriisiolukorras ja heidutus turuga manipuleerimise takistamiseks või ennetamiseks.
Konkreetse liikmesriigi varu planeerimisel ei piisa aga ainult ELi üldise impordisõltuvuse mõistmisest. Varude loomise aluseks peab olema riskihinnang (vt näidis). Varu eesmärk ei saa olla tavapärane hinnastabiilsuse juhtimine, vaid kriitilise funktsiooni või strateegilise väärtusahela toimepidevus erandliku häire korral.
Tööstusel peaks olema varude haldamisel avaliku halduse raamistikus oluline roll. Varude loomine peaks hõlmama tihedat koostööd Euroopa Liidu, liikmesriikide ja tööstuse vahel.
Leiame, et strateegiline tellimus ja riskihinnang peavad tulema ELi või liikmesriigi poliitikatasandilt; tööstus peab andma nõudluse ja tehnilise sisendi; varuagentuur täidab arvepidamise, auditi, kontrolli ja vabastamistingimuste menetluse rolli.
Varude loomine peaks hõlmama ka tööstuse valduses olevaid varusid, ent tingimusel, et see varu on avaliku mandaadi alusel auditeeritav, kontrollitav ja vabastatav. Avaliku sektori varu hoiustamised peaksid olema täiendav, mitte esmane lahendus.
Tulevaste tarnete tagamiseks tuleks pakkuda ettemakseid ainult ettevaatlikult ja ELi tasandi reservation/offtake mudelina. Kui EL katab hoidmise või kapitalikulu, peab kasusaajatel olema siduv ostu- või reservatsioonikohustus. Vältida tuleb tasuta optsiooni ja Eesti bilansiriski.
Varude loomise kord peaks võimaldama paindlikkust, et reageerida geograafiliselt diferentseeritud turuhäiretele.
Varud tuleks vabastada üksnes erandjuhtudel, näiteks geopoliitiliste kriiside korral. Vabastamise otsused peaksid põhinema sõltumatul turujärelevalvel ja riskihindamisel. Ilma sõltumatu hinnanguta suureneb oht, et varu vabastatakse üksikettevõtte äririski või hinnasurve tõttu.
Kindlustada tuleb ka varude uuendamise põhimõtted, et ei tekiks strateegiliste varude lünki. Tähtis on, et luuakse kindel ja toimiv protsess, mille käigus strateegiline varu uueneb ja roteerub jooksvalt.
Ühisostud ja nõudluse koondamine
Kuivõrd Euroopa tööstuse juurdepääs toormele ei ole stabiilne, siis peab olema kriisiolukorras valmis, et Euroopa ettevõtetel tekib vajadus sooritada ühisoste. Strateegilise toorme ühisostude sooritamisel on esmane see, et kõigil ELi riikide ettevõtetel oleks vastavalt vajadusel toormele juurdepääs.
Euroopa Liidu tasandil ühisostude mehhanismi loomine on seega õigustatud vaid juhul, kui see toetab Euroopa Liidu ja NATO kaitsevalmidust. Ühisostud tuleksid kõne alla juhul, kui ohus on Euroopa sõja- või energiatööstuse toimimine.
Kriitiliste toormete puhul tuleks kriisolukorras rakendada ühisoste, eelkõige nende toormete puhul, millel on suur tarnerisk ja strateegiline tähtsus ELi väärtusahelate jaoks. Kui on kriisiolukord, siis peaks ühisostude sooritajal olema ka volitused rääkida äriühingute nimel ja teha oste äriühingute nimel.
Kriitilised toormed ja rahastus
Euroopa Liidu tasandilt saaks määrata kindlaks Euroopa Liidu eelarvelised rahastamisvood, kajastada kriitilise toorme mõõdet nende prioriteetides ja luua nendevaheline koostoime.
Loodav kriitiliste toormete keskus saaks koordineerida Euroopa Liidu erinevate rahastamisvahendite tööd ja tegutseda ühenduslülina nende jaoks, kes on huvitatud kriitiliste toormete projektide toetamisest.
Võimalusel tuleks toetada ka väljaspool ELi olevaid projekte, näiteks kandidaatriikides, nagu Ukraina või Euroopa Majanduspiirkonna riikides, nagu Island või Norra tingimusel, et need riigid on valmis ka ise rahaliselt panustama.
Euroopa Liidu rahaliste vormidena tuleks kõne alla laenud ja garantiid, sest kõige olulisem on kriitiliste toormetega seotud tööstuse omakapital. Teadus- ja arendustöö etapis tuleksid kõne alla ka toetused. Innovatsiooniprojekte saaks vaheetappidena rahastada ka tulemuste põhiselt.
Eestis on maavarauuringute rahastusele väga raske saada toetust. Näiteks soovis geoloogiateenistus selleks kümmet miljonit viieks aastaks, aga eraldatud on 0,8 miljonit eurot.
Seetõttu tuleks fookus panna ka kriitiliste toormete ringlussevõtule või asendamisele.
Uudse ELi vahendi väljatöötamine kriitiliste toormete valdkonna jaoks ei ole reaalne arvestades kui pingelised on järgmise eelarveraamistiku läbirääkimised.
Näidis
Riski hindamise raamistik
Sõltuvusanalüüs: milline tarneahela lüli on kriitiline: päritoluriik, tarnija, töötlemisetapp, transpordikoridor, tehniline kvaliteet või asendamatuse määr.
Stsenaariumianalüüs: kas planeeritakse 30-, 60-, 90- või 180-päevase katkestuse vastu või püsiva tarneallika kadumise vastu.
Nõudlusanalüüs: kas varu teenindab liikmesriigi toimepidevust, ELi strateegilist tööstust või ELi-välist eksporti.
Meetme valik: varu ei pruugi olla alati õige lahendus; alternatiiv võib olla ühisost, investeering, garantii, alternatiivne tarneprojekt, ringlussevõtt või asendamine.
Varu vorm: otsustada, kas maandatakse feedstock’i, standardiseeritud vahetoote või lõpptoodangu riski; EVK vaates on üldjuhul eelistatav standardiseeritud ja auditeeritav vahetoode.
Euroopa kriitiliste toormete keskus
Tärniga (*) märgitud väljad on kohustuslikud.
Sissejuhatus
Eesmärk
Euroopa Liit toetub suurel määral kriitiliste toormete impordile kontsentreeritud tarneallikatest. See tekitab märkimisväärse sõltuvuse, mida kasutatakse üha enam ära geopoliitilise kasu saamiseks. See omakorda ohustab ELi tööstussuutlikkust, majandusjulgeolekut ja strateegilist autonoomiat.
2024. aastal võttis EL kriitiliste toormete määrusega vastu ambitsioonikad meetmed, mis olid aluseks liidu tootmisvõimsuse suurendamisele ja kriitilise toorme väärtusahelate tugevdamisele. Kriitiliste toormete määruses seatakse ELi tarnekindlusele selged eesmärgid: 2030. aastaks peaks ELil olema suutlikkus kaevandada 10 %, töödelda 40 % ja võtta ringlusse 25 % ELis kasutatavatest strateegilistest toormetest.
Vastuseks tarneahelate üha sagedasemale relvana kasutamisele ekspordipiirangute kaudu võttis komisjon vastu tegevuskava „RESourceEU“, et kiirendada kriitiliste toormete määruse rakendamist ja tugevdada ELi vastupanuvõimet tarnehäiretele. Selle tegevuskava raames ja kooskõlas kriitiliste toormete määruse eesmärkidega kavatseb komisjon 2026. aastal luua Euroopa kriitiliste toormete keskuse. Keskus kuulutati välja puhta tööstuse kokkuleppes ja see on osa komisjoni üldisest strateegiast, mille eesmärk on tagada kriitiliste toormete tarnekindlus ELis. Keskuse loomisel võtab komisjon arvesse Jaapani metallide ja energiajulgeoleku organisatsiooni (JOGMEC) ning Korea geoteaduste ja maavarade instituudi (KIGAM) kogemusi.
Nagu on märgitud tegevuskavas „RESourceEU“ ja komisjoni 2026. aasta tööprogrammis, esitab komisjon õigusakti ettepaneku, et varustada keskus vajalike vahenditega kogu kavandatud tegevuse elluviimiseks teises etapis.
Seda arvesse võttes soovib Euroopa Komisjon saada tagasisidet algatuse ettevalmistamise kohta. Käesoleva konsultatsiooni kaudu soovib komisjon koguda eri sidusrühmade arvamusi toormepoliitika ja kriitiliste toormetega seotud olukorra kohta. Konsultatsioon annab sidusrühmadele võimaluse kujundada ELi toormepoliitika tulevikku. Kogutud tagasiside toetab Euroopa Komisjoni tööd selle algatuse väljatöötamisel, aidates kaasa mõjuhinnangu analüüsile.
Käesolev avalik konsultatsioon koosneb viiest osast.
1. osa. Üldised küsimused
2. osa. Teave kriitiliste toormete kohta
3. osa. Varude loomine
4. osa. Ühisostud ja nõudluse koondamine
5. osa. Kriitiliste toormete rahastamiskeskus
1. osa. Üldised küsimused
Millist juhtimistasandit (ELi, riiklik ja erasektor) seostaksite allpool esitatud väidetega? Palun valige iga väite puhul üks või mitu tasandit. *
Juhtimine ELi tasandil
Juhtimine liikmesriigi tasandil
Erasektor
Ei oska öelda
Tugev läbirääkimispositsioon ühisostude puhul
x
Suudab kiiresti reageerida toormete tarneahelate häiretele
x
Tegevuse suur tõhusus ja kiirus
x
Selge aruandekohustus
Saab teha tõhusamat koostööd eraõiguslike üksustega
x
x
Tulemuslikkust on lihtsam jälgida
x
Madal halduskoormus
x
Aeglaste või keerukate otsustusprotsesside risk
x
Huvide konflikti risk
x
Killustumise või liikmesriikide ebavõrdse juurdepääsu risk
x
Paindlikkus kiireloomulistele vajadustele reageerimiseks
x
Tõhusad investeerimisotsused kriitilise toorme projektide toetamiseks Euroopas
x
2. osa. Teave kriitiliste toormete kohta
Kriitiliste toormete seire ja teave nende kohta on olulised teadlike otsuste tegemiseks investeeringute, varude loomise ja ühisostude valdkonnas. Kriitiliste toormete määrus, mille EL võttis vastu 2024. aastal, on kriitiliste toormete tarneahelate järelevalve õiguslik alus. Kriitiliste toormete seire ELis on mitmetasandiline protsess, millesse on kaasatud nii komisjon kui ka riiklikud ametiasutused. Kriitiliste toormete määruse kohaselt on komisjon ja liikmesriikide ametiasutused kohustatud jälgima vähemalt järgmist: kaubavood ELi ja kolmandate riikide vahel ning siseturul; nõudlus ja pakkumine ning tarnete kontsentreeritus; ELi ja ülemaailmne toodang ning tootmisvõimsus toorme väärtusahela eri etappides; hinnavolatiilsus; kitsaskohad ELi tootmise ja lubade andmise kõigis etappides; strateegiliste projektidega seotud kitsaskohad ELis; võimalikud takistused siseturul kauplemisel kriitilise toormega või kaupadega, mille sisendina kasutatakse kriitilisi toormeid; korraldada tuleb strateegiliste toormete stressiteste. Lisaks aitab kriitiliste toormete määruse kohane ELi regulaarne kriitiliste ja strateegiliste toormete hindamine jälgida mõningaid eespool nimetatud parameetreid enam kui 80 kontrollitud toorme puhul, samuti majandusliku tähtsusega reserve, ringlussevõtu määrasid, asendusvõimalusi ja nende nõudluse prognoose.
1. Palun märkige, mil määral nõustute järgmiste väidetega toormete tarneahelate seire ja sellekohase teabe kohta ELi tasandil. *
Reageerimisskaala: ei nõustu üldse, ei nõustu, neutraalne, nõustun, nõustun täielikult, arvamus puudub. Vastamiseks sisestage X sobivasse lahtrisse.
Ei nõustu üldse
Ei nõustu
Neutraalne
Nõustun
Nõustun täielikult
Arvamus puudub
Toormete tarneahelaid, sealhulgas teiseseid toormeid käsitlevate andmete kogumine ja jälgimine ning teabe koondamine parandaks läbipaistvust ja tõenditel põhinevat poliitikakujundamist ELi tasandil.
x
Toormete, sealhulgas teiseste toormete tsentraliseeritud jälgimine ja teave nende kohta aitaks varakult kindlaks teha ja jälgida tarneriske ja tekkivaid kitsaskohti.
x
ELi ühine toormete jälgimine ja teave nende kohta parandaks liikmesriikide andmete järjepidevust ja võrreldavust.
x
Riiklikud järelevalveasutused peaksid tegema ELiga tihedat koostööd ja esitama talle vajalikud andmed.
x
Tööstus peaks jagama ELi ametiasutustega andmeid tarneahelate jälgimiseks, tagades andmete konfidentsiaalsuse austamise.
x
2. Kuidas hindaksite praeguseid seiresüsteeme, mida liikmesriigid kriitiliste toormete määruse alusel rakendavad? *
Reageerimisskaala: väga ebatõhus, ebatõhus, neutraalne, tõhus, väga tõhus, arvamus puudub. Vastamiseks sisestage X sobivasse lahtrisse.
Väga ebatõhus
Ebatõhus
Neutraalne
Tõhus
Väga tõhus
Arvamus puudub
Tööstuse varajane hoiatamine võimaliku nappuse eest
x
Teabe pakkumine kaubavoogude, hinnavolatiilsuse ja võimalike takistuste kohta siseturul kauplemisel kriitilise toormega või kaupadega, mille sisendina kasutatakse kriitilisi toormeid
x
Teabe pakkumine toormete tarnimise, tootmisvõimsuse ja tootmisprognooside kohta kaevandamis-, töötlemis- ja ringlussevõtuetapis
x
Teabe pakkumine kriitiliste toormete praeguse ja tulevase nõudluse kohta
x
Teabe andmine kitsaskohtade kohta tootmise ja lubade andmise kõigis etappides ELis ning strateegiliste projektidega seotud kitsaskohtade kohta ELis
x
Strateegiliste toormete stressitestide korraldamine
x
Kriitiliste ja strateegiliste toormete hindamine
x
Õigeaegse teabe andmine ELi majandusjulgeoleku vahendite kohta, nagu välismaised otseinvesteeringud, kaubanduse kaitsemeetmed jne.
x
Ressursirikaste riikidega sõlmitud kriitilisi toormeid käsitlevate lepingute rakendamise järelevalve
x
3. Mil määral nõustute järgmiste väidetega ELi tootmisharu osalemise kohta kriitiliste toormete alase teabe edastamisel ELile? *
Reageerimisskaala: ei nõustu üldse, ei nõustu, neutraalne, nõustun, nõustun täielikult, arvamus puudub. Vastamiseks sisestage X sobivasse lahtrisse.
Ei nõustu üldse
Ei nõustu
Neutraalne
Nõustun
Nõustun täielikult
Arvamus puudub
ELi tootmisharul peaks olema aktiivne roll andmete esitamisel tarneahelate, tootmisvõimsuse ja toormenõudluse kohta.
ELi tootmisharu peaks esitama ka andmed kriitiliste toormete kohta, mida nad praegu ei kaevanda ega töötle, kuid mida nad saaksid kaevandada või töödelda, kui turutingimused oleksid soodsad.
Tööstuse kaasamine on oluline, et tagada ELi tasandil kogutud andmete usaldusväärsus ja täpsus.
x
Tootmisharu poolt jagatava tundliku äriteabe kaitsmiseks on vaja tugevat turvaprotokolli.
x
Andmete esitamine peaks olema kohustuslik.
Tööstuse kaasamine peaks piirduma andmete esitamisega, samal ajal kui analüütilisi ja strateegilisi hindamisi tuleks teha peamiselt keskselt ELi tasandil.
x
4. Mil määral nõustute järgmiste väidetega võimalike lähenemisviiside kohta andmete kogumisele ELi tasandil? *
Reageerimisskaala: ei nõustu üldse, ei nõustu, neutraalne, nõustun, nõustun täielikult, arvamus puudub. Vastamiseks sisestage X sobivasse lahtrisse.
Ei nõustu üldse
Ei nõustu
Neutraalne
Nõustun
Nõustun täielikult
Arvamus puudub
Liikmesriikide seireteenuseid ja -tooteid tuleks kasutada süstemaatiliselt.
Korraldada tuleks vabatahtlikke sidusrühmade uuringuid, seminare ja intervjuusid.
Toetada tuleks avaliku teabe kogumist tehisintellekti abil.
x
Kaubandusaruandeid ja äriteavet tuleks koguda süstemaatiliselt.
Tööstusandmeid tuleks koguda kohustuslikke meetmeid kasutades.
5. Milliseid muid andmeid toormete kohta tuleks Teie arvates jälgida, et luua vastupidav Euroopa toormete infobaas, ja miks? Millised on peamised probleemid või riskid seoses andmete kogumisega ELi tasandil?
kuni 800 tähemärki
6. Palun esitage tõendid võimalike kulude kohta seoses andmete kogumise ja jagamisega eespool nimetatud teemadel:
kuni 800 tähemärki
3. osa. Varude loomine
Kriitiliste toormete määrusega antakse komisjonile piiratud volitused varude loomise osas; see hõlmab teabe kogumist riiklike varude taseme kohta, ELi varude turvalist taset väljendava sihttaseme kehtestamist, arvamuste esitamist liikmesriikidele ja ELi kohaloleku koordineerimist ülemaailmsetel foorumitel. ELis puudub struktuurne vahend kriitiliste toormete varude haldamiseks ning häirete korral nende korrakohase ja õiglase vabastamise tagamiseks kõigis liikmesriikides. Kolmandate riikide, näiteks Jaapani, Ameerika Ühendriikide ja Lõuna-Korea valitsused on teinud strateegilisi jõupingutusi, et tagada oma julgeolek ja majanduslik stabiilsus.
1. Palun märkige, mil määral nõustute järgmiste väidetega kriitiliste toormete strateegiliste varude loomise meetmete rakendamise kohta ja miks. *
Reageerimisskaala: ei nõustu üldse, ei nõustu, neutraalne, nõustun, nõustun täielikult, arvamus puudub. Vastamiseks sisestage X sobivasse lahtrisse.
Ei nõustu üldse
Ei nõustu
Neutraalne
Nõustun
Nõustun täielikult
Arvamus puudub
Kriitiliste toormete strateegiliste varude loomine suurendaks ELi valmisolekut tarnehäireteks või geopoliitilisteks kriisideks sarnaselt olemasolevate gaasi- ja naftareservi mehhanismidega.
x
Kriitiliste toormete strateegiliste varude loomine parandaks ELi kaitsevalmidust ning vähendaks riske ELi lennundus- ja kaitsevaldkonna väärtusahelates.
x
Strateegiliste varude loomist tuleks kaaluda ainult piiratud hulga kriitiliste toormete puhul, tuginedes riskile ja strateegilisele tähtsusele.
x
Palun selgitage oma vastust.
kuni 800 tähemärki
2. Milliseid neist eesmärkidest peaks ELi tasandil koordineeritavad varude loomise funktsioonid täitma? *
Reageerimisskaala: ei nõustu üldse, ei nõustu, neutraalne, nõustun, nõustun täielikult, arvamus puudub. Vastamiseks sisestage X sobivasse lahtrisse.
Ei nõustu üldse
Ei nõustu
Neutraalne
Nõustun
Nõustun täielikult
Arvamus puudub
Hoiatav mõju turuga manipuleerimise vastu
x
Kaitse tarnehäirete korral
x
Hinnastabiilsus
x
Tugevdada ELi kaitsevalmidust
x
Toetada ELi tööstust ostude tegemisel, pakkudes täiendavat ja tsentraliseeritud nõudlust
x
Muu
x
Kui vastasite „muu“:
kuni 400 tähemärki
3. Millisel tasandil tuleks varude loomist hallata? *
Sisestage X sobivasse lahtrisse.
X
Valik
x
Tööstusel peaks olema varude haldamisel avaliku halduse raamistikus oluline roll.
Varusid peaks haldama ja koordineerima eraõiguslik üksus avaliku võimu järelevalve all.
Varusid peaksid haldama ja koordineerima liikmesriikide avaliku sektori asutused ning nende üle tuleks teostada järelevalvet Euroopa tasandil.
x
Varude loomine peaks hõlmama tihedat koostööd ELi, liikmesriikide ja tööstuse vahel.
Palun selgitage oma vastust.
kuni 800 tähemärki
4. Kus peaksid toormete varud asuma? Palun märkige, mil määral nõustute järgmiste väidetega. *
Reageerimisskaala: ei nõustu üldse, ei nõustu, neutraalne, nõustun, nõustun täielikult, arvamus puudub. Vastamiseks sisestage X sobivasse lahtrisse.
Ei nõustu üldse
Ei nõustu
Neutraalne
Nõustun
Nõustun täielikult
Arvamus puudub
Varude loomist tuleks korraldada ELi tasandil tsentraliseeritud rajatiste kaudu, et tagada tõhusus ja koordineerimine.
x
Kõige tõhusam oleks hübriidmeetod, mille puhul ELi tasandi koordineerimine oleks ühendatud riiklike või piirkondlike hoidlatega.
x
Varude loomine peaks toimuma peamiselt liikmesriikide asutuste hoidlates, võttes arvesse riikide tööstusstruktuure ja riskiprofiile.
x
Varude loomine peaks hõlmama tööstuse valduses olevaid varusid.
x
Tulevaste tarnete tagamiseks tuleks pakkuda ettemakseid.
?
Varude asukoha määramisel tuleks arvesse võtta logistilist tõhusust, turvalisust ja lähedust tööstustarbijatele.
x
Varude loomise kord peaks võimaldama paindlikkust, et reageerida geograafiliselt diferentseeritud tarnehäiretele.
x
5. Millised on Teie arvates probleemid, kui varude loomist korraldavad avaliku sektori asutused (riigi ja/või ELi tasandil)?
kuni 800 tähemärki
Avaliku sektori korraldatud varude peamine risk on, et varu moodustatakse enne piisava riskihinnangu tegemist. Kriitiliste toormete varu peab põhinema ELi tasandil koordineeritud, kuid liikmesriigi tasandil valideeritud hinnangul: milline sõltuvussuhe on ohtlik, millise katkestusstsenaariumi vastu varu luuakse ja millist nõudlust varu teenindab. Need vastused määravad varu nomenklatuuri, mahu, asukoha, rahastuse ja vabastamistingimused. Avaliku sektori roll peaks olema raamistik, arvepidamine, audit ja kontroll; finantseerimine peab lähtuma ELi ühishuvist ja kasusaaja kulukandest.
6. Kuidas tuleks varutud toormed vabastada? Mil määral nõustute järgmiste väidetega. *
Reageerimisskaala: ei nõustu üldse, ei nõustu, neutraalne, nõustun, nõustun täielikult, arvamus puudub. Vastamiseks sisestage X sobivasse lahtrisse.
Ei nõustu üldse
Ei nõustu
Neutraalne
Nõustun
Nõustun täielikult
Arvamus puudub
Need tuleks vabastada üksnes erandjuhtudel, näiteks tarneahela häirete korral, mis on tingitud ettenägematutest asjaoludest, nagu ekspordipiirangud, geopoliitilised kriisid või spekulatiivne hinnatõus.
x
Vabastamise otsused peaksid põhinema sõltumatul turujärelevalvel ja riskihindamisel.
x
Vabastamise eesmärk peaks olema minimeerida turuhäireid ja ootamatuid hinnamuutusi.
x
7. Mida on vaja, et kaasata tööstus kriitiliste toormete varude loomise algatustesse, ja miks?
Tööstus peab andma nõudluse, kvaliteedinõuded, tehnilised spetsifikatsioonid ja roteerimisvõime. Kui EL või avalik sektor katab kapitali-/hoidmiskulu, peab tööstusel olema siduv reservatsiooni- või ostukohustus.
8. Milliseid kriitilisi/strateegilisi toormeid tuleks varude kogumisel arvesse võtta? *
X
Valik
antimon
arseen
barüüt
berüllium
boksiit/alumiiniumoksiid/alumiinium
boor
boor - metallurgiline
fluoriit
fosfor
fosforiit
gallium
germaanium
grafiit
grafiit - akudes kasutamiseks vajaliku puhtusastmega
hafnium
haruldased muldmetallid püsimagnetite jaoks (Nd, Pr, Tb, Dy, Gd, Sm ja Ce)
heelium
kerged haruldased muldmetallid
Kõik
koksisüsi
koobalt
liitium
liitium - akudes kasutamiseks vajaliku puhtusastmega
magneesium
magneesiummetall
mangaan
mangaan - akudes kasutamiseks vajaliku puhtusastmega
nikkel - akudes kasutamiseks vajaliku puhtusastmega
nioobium
päevakivi
plaatinarühma metallid
ränimetall
rasked haruldased muldmetallid
skandium
strontsium
tantaalkondensaatorid
titaanmetall
vanaadium
vask
vismut
volfram
4. osa. Ühisostud ja nõudluse koondamine
Euroopa tööstuse juurdepääs toormetele ei ole stabiilne ning Euroopa ettevõtted peavad läbirääkimisi ülemaailmsete osalejatega, kellel on palju suurem turuvõim. Kriitiliste toormete määruse alusel välja töötatud nõudluse koondamise ja kontaktide loomise platvorm on esimene samm turuvõimu tasakaalustamise suunas, koondades ELi tööstuse vajadused strateegiliste toormete järele. Kriitiliste toormete ühisostmine tähendaks aga valitud kriitiliste toormete pakkumise ja nõudluse aktiivset juhtimist ja koordineerimist, et luua väljaostusid, mis toetavad nii järgmise etapi tööstusharude vajadusi kui ka kriitilise toorme projektide arendamist.
1. Milline on Teie hinnangul ühisostude tõhusus kriitiliste toormete valdkonnas? *
Reageerimisskaala: 1 - väga madal kuni 5 - väga kõrge, arvamus puudub. Vastamiseks sisestage X sobivasse lahtrisse.
1
2
3
4
5
Arvamus puudub
Toormete tagamine ELi tööstusele
x
Teiseste kriitiliste toormete laiendamise võimaldamine
x
Esmaste kriitiliste toormete laiendamise võimaldamine
x
Väljaostjate leidmine uute projektide jaoks
x
Turgude stabiliseerimine
x
Euroopa nõudluse võimendamine, et saavutada maailmaturgudel konkurentsivõimelisemad hinnad
x
Strateegiliste varude tagamine avaliku sektori asutustele
x
2. Kas nõustute järgmiste väidetega kriitiliste toormete ühisostude mehhanismide loomise kohta ELis? *
Reageerimisskaala: ei nõustu üldse, ei nõustu, neutraalne, nõustun, nõustun täielikult, arvamus puudub. Vastamiseks sisestage X sobivasse lahtrisse.
Ei nõustu üldse
Ei nõustu
Neutraalne
Nõustun
Nõustun täielikult
Arvamus puudub
Kriitiliste toormete puhul tuleks süstemaatiliselt rakendada ühisoste, eelkõige nende puhul, millel on suur tarnerisk ja strateegiline tähtsus ELi väärtusahelate jaoks.
x
Ühisostude eest vastutaval üksusel peaks olema võimalik pidada läbirääkimisi äriühingute nimel.
x
Ühisostude eest vastutaval üksusel peaks olema võimalik teha oste äriühingute nimel.
x
Vastutav üksus peaks tegutsema turutegijana ning sõlmima tarnijate ja väljaostjatega ärilepinguid.
x
Eraettevõtjate nõudlust ühisostude järele tuleks täiendada avaliku sektori asutuste nõudlusega, kui see on kasulik.
x
Tuleks võtta erimeetmeid, et julgustada VKEsid ühisostude mehhanismis osalema.
x
Tuleks võtta erimeetmeid, et edendada ringlussevõetud kriitiliste toormete kasutamist ühisostude mehhanismis.
x
Ühisoste tuleks toetada rahastamisvahenditest.
x
Ühisostud peaksid toetama ELi kaitsevalmidust.
x
Muu:
kuni 800 tähemärki
3. Millised parameetrid peaksid määrama sektori kaasamise kriitiliste toormete ühisostmisse ja miks? *
Reageerimisskaala: 1 - väga madal kuni 5 - väga kõrge, arvamus puudub. Vastamiseks sisestage X sobivasse lahtrisse.
1
2
3
4
5
Arvamus puudub
Panus SKPsse
x
Töötajate arv ELis
x
Tähtsus ELi strateegiliste eesmärkide jaoks (nt rohe- ja digipööre, majandusjulgeolek, kaitse ning lennundus- ja kosmosevaldkonna vajadused)
x
Sõltuvus kriitiliste toormete impordist
x
VKEde osakaal ja tähtsus
x
Ringlussevõetud kriitiliste toormete kasutamine
x
Muu:
kuni 800 tähemärki
4. Milliseid kriitilisi/strateegilisi toormeid tuleks ühisostude puhul arvesse võtta? *
X
Valik
antimon
arseen
barüüt
berüllium
boksiit/alumiiniumoksiid/alumiinium
boor
boor - metallurgiline
fluoriit
fosfor
fosforiit
gallium
germaanium
grafiit
grafiit - akudes kasutamiseks vajaliku puhtusastmega
hafnium
haruldased muldmetallid püsimagnetite jaoks (Nd, Pr, Tb, Dy, Gd, Sm ja Ce)
heelium
kerged haruldased muldmetallid
Kõik
koksisüsi
koobalt
liitium
liitium - akudes kasutamiseks vajaliku puhtusastmega
magneesium
magneesiummetall
mangaan
mangaan - akudes kasutamiseks vajaliku puhtusastmega
nikkel - akudes kasutamiseks vajaliku puhtusastmega
nioobium
päevakivi
plaatinarühma metallid
ränimetall
rasked haruldased muldmetallid
skandium
strontsium
tantaalkondensaatorid
titaanmetall
vanaadium
vask
vismut
volfram
5. osa. Kriitiliste toormete rahastamiskeskus
Viimastel aastatel on erasektor, EL ja liikmesriigid märkimisväärselt suurendanud oma rahalist toetust kriitiliste toormete projektidele. Näiteks on mitu liikmesriiki loonud sihtotstarbelised kriitiliste toormete fondid ja Euroopa Investeerimispank (EIP) kavatseb kulutada kriitiliste toormetega seotud tegevusele kuni 2 miljardit eurot aastas. Sellest hoolimata on paljudel kriitiliste toormete projektidel endiselt raskusi piisavate rahaliste vahendite leidmisega.
1. Kui olulised on järgmised rahastamisliigid, et kriitiliste toormete projektid jõuaksid finantsasjade sulgemiseni? *
Skaala: väga oluline, oluline, mõõdukalt oluline, piiratud tähtsusega, ebaoluline, arvamus puudub. Vastamiseks sisestage X sobivasse lahtrisse.
Väga oluline
Oluline
Mõõdukalt oluline
Piiratud tähtsusega
Ebaoluline
Arvamus puudub
Toetused (ELi või liikmesriikide poolt)
x
Avaliku sektori kapital
x
Erakapital
x
Avaliku sektori laenud
x
Erasektori laenud
x
Avaliku sektori garantiid
x
Rahastamisvahendite ühendamine
x
Palun selgitage oma vastust.
kuni 800 tähemärki
2. Kui raske on saada juurdepääsu järgmistele kriitiliste toormete projektide rahastamisvahenditele ELis? *
Skaala: väga hea juurdepääs, hea juurdepääs, neutraalne, halb juurdepääs, väga halb juurdepääs, arvamus puudub. Vastamiseks sisestage X sobivasse lahtrisse.
Väga hea juurdepääs
Hea juurdepääs
Neutraalne
Halb juurdepääs
Väga halb juurdepääs
Arvamus puudub
Toetused (ELi või liikmesriikide poolt)
x
Avaliku sektori kapital
x
Erakapital
x
Avaliku sektori laenud
Erasektori laenud
x
Avaliku sektori garantiid
?
Rahastamisvahendite ühendamine
x
Palun selgitage oma vastust.
kuni 800 tähemärki
3. Kui raske on saada juurdepääsu järgmistele kriitiliste toormete projektide rahastamisvahenditele väljaspool ELi? *
Skaala: väga hea juurdepääs, hea juurdepääs, neutraalne, halb juurdepääs, väga halb juurdepääs, arvamus puudub. Vastamiseks sisestage X sobivasse lahtrisse.
Väga hea juurdepääs
Hea juurdepääs
Neutraalne
Halb juurdepääs
Väga halb juurdepääs
Arvamus puudub
Toetused (ELi või liikmesriikide poolt)
x
Avaliku sektori kapital
x
Erakapital
x
Avaliku sektori laenud
x
Erasektori laenud
x
Avaliku sektori garantiid
x
Rahastamisvahendite ühendamine
x
Palun selgitage oma vastust.
kuni 800 tähemärki
4. Kui raske on saada rahastust kriitiliste toormete väärtusahela järgmistes etappides? *
Skaala: väga hea juurdepääs, hea juurdepääs, neutraalne, halb juurdepääs, väga halb juurdepääs, arvamus puudub. Vastamiseks sisestage X sobivasse lahtrisse.
Väga hea juurdepääs
Hea juurdepääs
Neutraalne
Halb juurdepääs
Väga halb juurdepääs
Arvamus puudub
Maavarauuringud
x
Kaevandamine
x
Töötlemine
x
Ringlussevõtt
x
Asendamine
x
Palun selgitage oma vastust.
kuni 800 tähemärki
5. Millised on peamised kriitiliste toormete projektide rahastamise kitsaskohad ELis? *
Palun seadke järgmised tõkked tähtsuse järjekorda. Sisestage järjekorranumber esimesse veergu.
Järjekord
Tõke
Projekti elluviimise risk (ehitamine, tehnoloogia, kättetoimetamine)
2
Tulud ja tururisk (hinnavolatiilsus, väljaostu ebakindlus)
1
Poliitiline ja regulatiivne risk
3
Ökosüsteemi ja koordineerimisega seotud piirangud (killustatud rahastamine, piiratud eksperditeadmised)
Projekti ajakava / projekti valmidus
Palun selgitage oma vastust.
kuni 800 tähemärki
6. Millised on peamised kriitiliste toormete projektide rahastamise kitsaskohad väljaspool ELi? *
Palun seadke järgmised tõkked tähtsuse järjekorda. Sisestage järjekorranumber esimesse veergu.
Järjekord
Tõke
Projekti elluviimise risk (ehitamine, tehnoloogia, kättetoimetamine)
2
Tulud ja tururisk (hinnavolatiilsus, väljaostu ebakindlus)
1
Poliitiline ja regulatiivne risk
3
Ökosüsteemi ja koordineerimisega seotud piirangud (killustatud rahastamine, piiratud eksperditeadmised)
Projekti ajakava / projekti valmidus
Palun selgitage oma vastust.
kuni 800 tähemärki
7. Millised ELi tasandi rahalise toetuse vormid sobivad Teie arvates kõige paremini, et tagada tõhusalt tarned toormeprojektidest ELis ja mujal? *
Skaala: 1 - väga väikese tähtsusega kuni 5 - väga suure tähtsusega. Vastamiseks sisestage X sobivasse lahtrisse.
1
2
3
4
5
Arvamus puudub
Toetused
x
Omakapital
x
Eelisaktsiad
x
Vahefinantseerimine/kvaasiomakapital
x
Laenud
x
Allutatud laen
x
Projektivõlakirjad
x
Garantiid
x
Hinnavahelepingud
x
Hindade stabiliseerimise vahendid
x
Litsentsitasud/voogedastus
x
Ettemaksed
x
Hübriid- ja segastruktuurid
x
Tulemuspõhine rahastamine
x
Hinna alampiir tegevuskulude toetuse andmise kaudu
x
Palun selgitage oma vastust.
kuni 800 tähemärki
8. Milliseid tegevusi tuleks korraldada ELi tasandil? *
Reageerimisskaala: ei nõustu üldse, ei nõustu, neutraalne, nõustun, nõustun täielikult, arvamus puudub. Vastamiseks sisestage X sobivasse lahtrisse.
Ei nõustu üldse
Ei nõustu
Neutraalne
Nõustun
Nõustun täielikult
Arvamus puudub
Asjakohaste ELi tasandi rahastamisvoogude kindlaksmääramine, kriitilise toorme mõõtme kajastamine nende prioriteetides ja nendevahelise koostoime loomine
x
ELi eri rahastamisvahendite koordineerimine
x
ELi eri rahastamisvahendite haldamine
x
Tegutsemine ühenduslülina nende jaoks, kes on huvitatud kriitiliste toormete projekti toetamisest
x
Uudsete ELi rahastamisvahendite väljatöötamine
x
Projektide toetamine väljaspool ELi
x
Muud põhitegevused
x
Kui valisite muud põhitegevused:
kuni 400 tähemärki
Lõppelemendid
Kui Te soovite esitada muid märkusi, tehke seda allolevas tekstikastis.
kuni 800 tähemärki
Tärniga (*) märgitud väljad on kohustuslikud.
Sissejuhatus
Eesmärk
Euroopa Liit toetub suurel määral kriitiliste toormete impordile kontsentreeritud tarneallikatest. See tekitab märkimisväärse sõltuvuse, mida kasutatakse üha enam ära geopoliitilise kasu saamiseks. See omakorda ohustab ELi tööstussuutlikkust, majandusjulgeolekut ja strateegilist autonoomiat.
2024. aastal võttis EL kriitiliste toormete määrusega vastu ambitsioonikad meetmed, mis olid aluseks liidu tootmisvõimsuse suurendamisele ja kriitilise toorme väärtusahelate tugevdamisele. Kriitiliste toormete määruses seatakse ELi tarnekindlusele selged eesmärgid: 2030. aastaks peaks ELil olema suutlikkus kaevandada 10 %, töödelda 40 % ja võtta ringlusse 25 % ELis kasutatavatest strateegilistest toormetest.
Vastuseks tarneahelate üha sagedasemale relvana kasutamisele ekspordipiirangute kaudu võttis komisjon vastu tegevuskava „RESourceEU“, et kiirendada kriitiliste toormete määruse rakendamist ja tugevdada ELi vastupanuvõimet tarnehäiretele. Selle tegevuskava raames ja kooskõlas kriitiliste toormete määruse eesmärkidega kavatseb komisjon 2026. aastal luua Euroopa kriitiliste toormete keskuse. Keskus kuulutati välja puhta tööstuse kokkuleppes ja see on osa komisjoni üldisest strateegiast, mille eesmärk on tagada kriitiliste toormete tarnekindlus ELis. Keskuse loomisel võtab komisjon arvesse Jaapani metallide ja energiajulgeoleku organisatsiooni (JOGMEC) ning Korea geoteaduste ja maavarade instituudi (KIGAM) kogemusi.
Nagu on märgitud tegevuskavas „RESourceEU“ ja komisjoni 2026. aasta tööprogrammis, esitab komisjon õigusakti ettepaneku, et varustada keskus vajalike vahenditega kogu kavandatud tegevuse elluviimiseks teises etapis.
Seda arvesse võttes soovib Euroopa Komisjon saada tagasisidet algatuse ettevalmistamise kohta. Käesoleva konsultatsiooni kaudu soovib komisjon koguda eri sidusrühmade arvamusi toormepoliitika ja kriitiliste toormetega seotud olukorra kohta. Konsultatsioon annab sidusrühmadele võimaluse kujundada ELi toormepoliitika tulevikku. Kogutud tagasiside toetab Euroopa Komisjoni tööd selle algatuse väljatöötamisel, aidates kaasa mõjuhinnangu analüüsile.
Käesolev avalik konsultatsioon koosneb viiest osast.
1. osa. Üldised küsimused
2. osa. Teave kriitiliste toormete kohta
3. osa. Varude loomine
4. osa. Ühisostud ja nõudluse koondamine
5. osa. Kriitiliste toormete rahastamiskeskus
1. osa. Üldised küsimused
Millist juhtimistasandit (ELi, riiklik ja erasektor) seostaksite allpool esitatud väidetega? Palun valige iga väite puhul üks või mitu tasandit. *
Juhtimine ELi tasandil
Juhtimine liikmesriigi tasandil
Erasektor
Ei oska öelda
Tugev läbirääkimispositsioon ühisostude puhul
x
Suudab kiiresti reageerida toormete tarneahelate häiretele
x
Tegevuse suur tõhusus ja kiirus
x
Selge aruandekohustus
Saab teha tõhusamat koostööd eraõiguslike üksustega
x
x
Tulemuslikkust on lihtsam jälgida
x
Madal halduskoormus
x
Aeglaste või keerukate otsustusprotsesside risk
x
Huvide konflikti risk
x
Killustumise või liikmesriikide ebavõrdse juurdepääsu risk
x
Paindlikkus kiireloomulistele vajadustele reageerimiseks
x
Tõhusad investeerimisotsused kriitilise toorme projektide toetamiseks Euroopas
x
2. osa. Teave kriitiliste toormete kohta
Kriitiliste toormete seire ja teave nende kohta on olulised teadlike otsuste tegemiseks investeeringute, varude loomise ja ühisostude valdkonnas. Kriitiliste toormete määrus, mille EL võttis vastu 2024. aastal, on kriitiliste toormete tarneahelate järelevalve õiguslik alus. Kriitiliste toormete seire ELis on mitmetasandiline protsess, millesse on kaasatud nii komisjon kui ka riiklikud ametiasutused. Kriitiliste toormete määruse kohaselt on komisjon ja liikmesriikide ametiasutused kohustatud jälgima vähemalt järgmist: kaubavood ELi ja kolmandate riikide vahel ning siseturul; nõudlus ja pakkumine ning tarnete kontsentreeritus; ELi ja ülemaailmne toodang ning tootmisvõimsus toorme väärtusahela eri etappides; hinnavolatiilsus; kitsaskohad ELi tootmise ja lubade andmise kõigis etappides; strateegiliste projektidega seotud kitsaskohad ELis; võimalikud takistused siseturul kauplemisel kriitilise toormega või kaupadega, mille sisendina kasutatakse kriitilisi toormeid; korraldada tuleb strateegiliste toormete stressiteste. Lisaks aitab kriitiliste toormete määruse kohane ELi regulaarne kriitiliste ja strateegiliste toormete hindamine jälgida mõningaid eespool nimetatud parameetreid enam kui 80 kontrollitud toorme puhul, samuti majandusliku tähtsusega reserve, ringlussevõtu määrasid, asendusvõimalusi ja nende nõudluse prognoose.
1. Palun märkige, mil määral nõustute järgmiste väidetega toormete tarneahelate seire ja sellekohase teabe kohta ELi tasandil. *
Reageerimisskaala: ei nõustu üldse, ei nõustu, neutraalne, nõustun, nõustun täielikult, arvamus puudub. Vastamiseks sisestage X sobivasse lahtrisse.
Ei nõustu üldse
Ei nõustu
Neutraalne
Nõustun
Nõustun täielikult
Arvamus puudub
Toormete tarneahelaid, sealhulgas teiseseid toormeid käsitlevate andmete kogumine ja jälgimine ning teabe koondamine parandaks läbipaistvust ja tõenditel põhinevat poliitikakujundamist ELi tasandil.
x
Toormete, sealhulgas teiseste toormete tsentraliseeritud jälgimine ja teave nende kohta aitaks varakult kindlaks teha ja jälgida tarneriske ja tekkivaid kitsaskohti.
x
ELi ühine toormete jälgimine ja teave nende kohta parandaks liikmesriikide andmete järjepidevust ja võrreldavust.
x
Riiklikud järelevalveasutused peaksid tegema ELiga tihedat koostööd ja esitama talle vajalikud andmed.
x
Tööstus peaks jagama ELi ametiasutustega andmeid tarneahelate jälgimiseks, tagades andmete konfidentsiaalsuse austamise.
x
2. Kuidas hindaksite praeguseid seiresüsteeme, mida liikmesriigid kriitiliste toormete määruse alusel rakendavad? *
Reageerimisskaala: väga ebatõhus, ebatõhus, neutraalne, tõhus, väga tõhus, arvamus puudub. Vastamiseks sisestage X sobivasse lahtrisse.
Väga ebatõhus
Ebatõhus
Neutraalne
Tõhus
Väga tõhus
Arvamus puudub
Tööstuse varajane hoiatamine võimaliku nappuse eest
x
Teabe pakkumine kaubavoogude, hinnavolatiilsuse ja võimalike takistuste kohta siseturul kauplemisel kriitilise toormega või kaupadega, mille sisendina kasutatakse kriitilisi toormeid
x
Teabe pakkumine toormete tarnimise, tootmisvõimsuse ja tootmisprognooside kohta kaevandamis-, töötlemis- ja ringlussevõtuetapis
x
Teabe pakkumine kriitiliste toormete praeguse ja tulevase nõudluse kohta
x
Teabe andmine kitsaskohtade kohta tootmise ja lubade andmise kõigis etappides ELis ning strateegiliste projektidega seotud kitsaskohtade kohta ELis
x
Strateegiliste toormete stressitestide korraldamine
x
Kriitiliste ja strateegiliste toormete hindamine
x
Õigeaegse teabe andmine ELi majandusjulgeoleku vahendite kohta, nagu välismaised otseinvesteeringud, kaubanduse kaitsemeetmed jne.
x
Ressursirikaste riikidega sõlmitud kriitilisi toormeid käsitlevate lepingute rakendamise järelevalve
x
3. Mil määral nõustute järgmiste väidetega ELi tootmisharu osalemise kohta kriitiliste toormete alase teabe edastamisel ELile? *
Reageerimisskaala: ei nõustu üldse, ei nõustu, neutraalne, nõustun, nõustun täielikult, arvamus puudub. Vastamiseks sisestage X sobivasse lahtrisse.
Ei nõustu üldse
Ei nõustu
Neutraalne
Nõustun
Nõustun täielikult
Arvamus puudub
ELi tootmisharul peaks olema aktiivne roll andmete esitamisel tarneahelate, tootmisvõimsuse ja toormenõudluse kohta.
ELi tootmisharu peaks esitama ka andmed kriitiliste toormete kohta, mida nad praegu ei kaevanda ega töötle, kuid mida nad saaksid kaevandada või töödelda, kui turutingimused oleksid soodsad.
Tööstuse kaasamine on oluline, et tagada ELi tasandil kogutud andmete usaldusväärsus ja täpsus.
x
Tootmisharu poolt jagatava tundliku äriteabe kaitsmiseks on vaja tugevat turvaprotokolli.
x
Andmete esitamine peaks olema kohustuslik.
Tööstuse kaasamine peaks piirduma andmete esitamisega, samal ajal kui analüütilisi ja strateegilisi hindamisi tuleks teha peamiselt keskselt ELi tasandil.
x
4. Mil määral nõustute järgmiste väidetega võimalike lähenemisviiside kohta andmete kogumisele ELi tasandil? *
Reageerimisskaala: ei nõustu üldse, ei nõustu, neutraalne, nõustun, nõustun täielikult, arvamus puudub. Vastamiseks sisestage X sobivasse lahtrisse.
Ei nõustu üldse
Ei nõustu
Neutraalne
Nõustun
Nõustun täielikult
Arvamus puudub
Liikmesriikide seireteenuseid ja -tooteid tuleks kasutada süstemaatiliselt.
Korraldada tuleks vabatahtlikke sidusrühmade uuringuid, seminare ja intervjuusid.
Toetada tuleks avaliku teabe kogumist tehisintellekti abil.
x
Kaubandusaruandeid ja äriteavet tuleks koguda süstemaatiliselt.
Tööstusandmeid tuleks koguda kohustuslikke meetmeid kasutades.
5. Milliseid muid andmeid toormete kohta tuleks Teie arvates jälgida, et luua vastupidav Euroopa toormete infobaas, ja miks? Millised on peamised probleemid või riskid seoses andmete kogumisega ELi tasandil?
kuni 800 tähemärki
6. Palun esitage tõendid võimalike kulude kohta seoses andmete kogumise ja jagamisega eespool nimetatud teemadel:
kuni 800 tähemärki
3. osa. Varude loomine
Kriitiliste toormete määrusega antakse komisjonile piiratud volitused varude loomise osas; see hõlmab teabe kogumist riiklike varude taseme kohta, ELi varude turvalist taset väljendava sihttaseme kehtestamist, arvamuste esitamist liikmesriikidele ja ELi kohaloleku koordineerimist ülemaailmsetel foorumitel. ELis puudub struktuurne vahend kriitiliste toormete varude haldamiseks ning häirete korral nende korrakohase ja õiglase vabastamise tagamiseks kõigis liikmesriikides. Kolmandate riikide, näiteks Jaapani, Ameerika Ühendriikide ja Lõuna-Korea valitsused on teinud strateegilisi jõupingutusi, et tagada oma julgeolek ja majanduslik stabiilsus.
1. Palun märkige, mil määral nõustute järgmiste väidetega kriitiliste toormete strateegiliste varude loomise meetmete rakendamise kohta ja miks. *
Reageerimisskaala: ei nõustu üldse, ei nõustu, neutraalne, nõustun, nõustun täielikult, arvamus puudub. Vastamiseks sisestage X sobivasse lahtrisse.
Ei nõustu üldse
Ei nõustu
Neutraalne
Nõustun
Nõustun täielikult
Arvamus puudub
Kriitiliste toormete strateegiliste varude loomine suurendaks ELi valmisolekut tarnehäireteks või geopoliitilisteks kriisideks sarnaselt olemasolevate gaasi- ja naftareservi mehhanismidega.
x
Kriitiliste toormete strateegiliste varude loomine parandaks ELi kaitsevalmidust ning vähendaks riske ELi lennundus- ja kaitsevaldkonna väärtusahelates.
x
Strateegiliste varude loomist tuleks kaaluda ainult piiratud hulga kriitiliste toormete puhul, tuginedes riskile ja strateegilisele tähtsusele.
x
Palun selgitage oma vastust.
kuni 800 tähemärki
2. Milliseid neist eesmärkidest peaks ELi tasandil koordineeritavad varude loomise funktsioonid täitma? *
Reageerimisskaala: ei nõustu üldse, ei nõustu, neutraalne, nõustun, nõustun täielikult, arvamus puudub. Vastamiseks sisestage X sobivasse lahtrisse.
Ei nõustu üldse
Ei nõustu
Neutraalne
Nõustun
Nõustun täielikult
Arvamus puudub
Hoiatav mõju turuga manipuleerimise vastu
x
Kaitse tarnehäirete korral
x
Hinnastabiilsus
x
Tugevdada ELi kaitsevalmidust
x
Toetada ELi tööstust ostude tegemisel, pakkudes täiendavat ja tsentraliseeritud nõudlust
x
Muu
x
Kui vastasite „muu“:
kuni 400 tähemärki
3. Millisel tasandil tuleks varude loomist hallata? *
Sisestage X sobivasse lahtrisse.
X
Valik
x
Tööstusel peaks olema varude haldamisel avaliku halduse raamistikus oluline roll.
Varusid peaks haldama ja koordineerima eraõiguslik üksus avaliku võimu järelevalve all.
Varusid peaksid haldama ja koordineerima liikmesriikide avaliku sektori asutused ning nende üle tuleks teostada järelevalvet Euroopa tasandil.
x
Varude loomine peaks hõlmama tihedat koostööd ELi, liikmesriikide ja tööstuse vahel.
Palun selgitage oma vastust.
kuni 800 tähemärki
4. Kus peaksid toormete varud asuma? Palun märkige, mil määral nõustute järgmiste väidetega. *
Reageerimisskaala: ei nõustu üldse, ei nõustu, neutraalne, nõustun, nõustun täielikult, arvamus puudub. Vastamiseks sisestage X sobivasse lahtrisse.
Ei nõustu üldse
Ei nõustu
Neutraalne
Nõustun
Nõustun täielikult
Arvamus puudub
Varude loomist tuleks korraldada ELi tasandil tsentraliseeritud rajatiste kaudu, et tagada tõhusus ja koordineerimine.
x
Kõige tõhusam oleks hübriidmeetod, mille puhul ELi tasandi koordineerimine oleks ühendatud riiklike või piirkondlike hoidlatega.
x
Varude loomine peaks toimuma peamiselt liikmesriikide asutuste hoidlates, võttes arvesse riikide tööstusstruktuure ja riskiprofiile.
x
Varude loomine peaks hõlmama tööstuse valduses olevaid varusid.
x
Tulevaste tarnete tagamiseks tuleks pakkuda ettemakseid.
?
Varude asukoha määramisel tuleks arvesse võtta logistilist tõhusust, turvalisust ja lähedust tööstustarbijatele.
x
Varude loomise kord peaks võimaldama paindlikkust, et reageerida geograafiliselt diferentseeritud tarnehäiretele.
x
5. Millised on Teie arvates probleemid, kui varude loomist korraldavad avaliku sektori asutused (riigi ja/või ELi tasandil)?
kuni 800 tähemärki
Avaliku sektori korraldatud varude peamine risk on, et varu moodustatakse enne piisava riskihinnangu tegemist. Kriitiliste toormete varu peab põhinema ELi tasandil koordineeritud, kuid liikmesriigi tasandil valideeritud hinnangul: milline sõltuvussuhe on ohtlik, millise katkestusstsenaariumi vastu varu luuakse ja millist nõudlust varu teenindab. Need vastused määravad varu nomenklatuuri, mahu, asukoha, rahastuse ja vabastamistingimused. Avaliku sektori roll peaks olema raamistik, arvepidamine, audit ja kontroll; finantseerimine peab lähtuma ELi ühishuvist ja kasusaaja kulukandest.
6. Kuidas tuleks varutud toormed vabastada? Mil määral nõustute järgmiste väidetega. *
Reageerimisskaala: ei nõustu üldse, ei nõustu, neutraalne, nõustun, nõustun täielikult, arvamus puudub. Vastamiseks sisestage X sobivasse lahtrisse.
Ei nõustu üldse
Ei nõustu
Neutraalne
Nõustun
Nõustun täielikult
Arvamus puudub
Need tuleks vabastada üksnes erandjuhtudel, näiteks tarneahela häirete korral, mis on tingitud ettenägematutest asjaoludest, nagu ekspordipiirangud, geopoliitilised kriisid või spekulatiivne hinnatõus.
x
Vabastamise otsused peaksid põhinema sõltumatul turujärelevalvel ja riskihindamisel.
x
Vabastamise eesmärk peaks olema minimeerida turuhäireid ja ootamatuid hinnamuutusi.
x
7. Mida on vaja, et kaasata tööstus kriitiliste toormete varude loomise algatustesse, ja miks?
Tööstus peab andma nõudluse, kvaliteedinõuded, tehnilised spetsifikatsioonid ja roteerimisvõime. Kui EL või avalik sektor katab kapitali-/hoidmiskulu, peab tööstusel olema siduv reservatsiooni- või ostukohustus.
8. Milliseid kriitilisi/strateegilisi toormeid tuleks varude kogumisel arvesse võtta? *
X
Valik
antimon
arseen
barüüt
berüllium
boksiit/alumiiniumoksiid/alumiinium
boor
boor - metallurgiline
fluoriit
fosfor
fosforiit
gallium
germaanium
grafiit
grafiit - akudes kasutamiseks vajaliku puhtusastmega
hafnium
haruldased muldmetallid püsimagnetite jaoks (Nd, Pr, Tb, Dy, Gd, Sm ja Ce)
heelium
kerged haruldased muldmetallid
Kõik
koksisüsi
koobalt
liitium
liitium - akudes kasutamiseks vajaliku puhtusastmega
magneesium
magneesiummetall
mangaan
mangaan - akudes kasutamiseks vajaliku puhtusastmega
nikkel - akudes kasutamiseks vajaliku puhtusastmega
nioobium
päevakivi
plaatinarühma metallid
ränimetall
rasked haruldased muldmetallid
skandium
strontsium
tantaalkondensaatorid
titaanmetall
vanaadium
vask
vismut
volfram
4. osa. Ühisostud ja nõudluse koondamine
Euroopa tööstuse juurdepääs toormetele ei ole stabiilne ning Euroopa ettevõtted peavad läbirääkimisi ülemaailmsete osalejatega, kellel on palju suurem turuvõim. Kriitiliste toormete määruse alusel välja töötatud nõudluse koondamise ja kontaktide loomise platvorm on esimene samm turuvõimu tasakaalustamise suunas, koondades ELi tööstuse vajadused strateegiliste toormete järele. Kriitiliste toormete ühisostmine tähendaks aga valitud kriitiliste toormete pakkumise ja nõudluse aktiivset juhtimist ja koordineerimist, et luua väljaostusid, mis toetavad nii järgmise etapi tööstusharude vajadusi kui ka kriitilise toorme projektide arendamist.
1. Milline on Teie hinnangul ühisostude tõhusus kriitiliste toormete valdkonnas? *
Reageerimisskaala: 1 - väga madal kuni 5 - väga kõrge, arvamus puudub. Vastamiseks sisestage X sobivasse lahtrisse.
1
2
3
4
5
Arvamus puudub
Toormete tagamine ELi tööstusele
x
Teiseste kriitiliste toormete laiendamise võimaldamine
x
Esmaste kriitiliste toormete laiendamise võimaldamine
x
Väljaostjate leidmine uute projektide jaoks
x
Turgude stabiliseerimine
x
Euroopa nõudluse võimendamine, et saavutada maailmaturgudel konkurentsivõimelisemad hinnad
x
Strateegiliste varude tagamine avaliku sektori asutustele
x
2. Kas nõustute järgmiste väidetega kriitiliste toormete ühisostude mehhanismide loomise kohta ELis? *
Reageerimisskaala: ei nõustu üldse, ei nõustu, neutraalne, nõustun, nõustun täielikult, arvamus puudub. Vastamiseks sisestage X sobivasse lahtrisse.
Ei nõustu üldse
Ei nõustu
Neutraalne
Nõustun
Nõustun täielikult
Arvamus puudub
Kriitiliste toormete puhul tuleks süstemaatiliselt rakendada ühisoste, eelkõige nende puhul, millel on suur tarnerisk ja strateegiline tähtsus ELi väärtusahelate jaoks.
x
Ühisostude eest vastutaval üksusel peaks olema võimalik pidada läbirääkimisi äriühingute nimel.
x
Ühisostude eest vastutaval üksusel peaks olema võimalik teha oste äriühingute nimel.
x
Vastutav üksus peaks tegutsema turutegijana ning sõlmima tarnijate ja väljaostjatega ärilepinguid.
x
Eraettevõtjate nõudlust ühisostude järele tuleks täiendada avaliku sektori asutuste nõudlusega, kui see on kasulik.
x
Tuleks võtta erimeetmeid, et julgustada VKEsid ühisostude mehhanismis osalema.
x
Tuleks võtta erimeetmeid, et edendada ringlussevõetud kriitiliste toormete kasutamist ühisostude mehhanismis.
x
Ühisoste tuleks toetada rahastamisvahenditest.
x
Ühisostud peaksid toetama ELi kaitsevalmidust.
x
Muu:
kuni 800 tähemärki
3. Millised parameetrid peaksid määrama sektori kaasamise kriitiliste toormete ühisostmisse ja miks? *
Reageerimisskaala: 1 - väga madal kuni 5 - väga kõrge, arvamus puudub. Vastamiseks sisestage X sobivasse lahtrisse.
1
2
3
4
5
Arvamus puudub
Panus SKPsse
x
Töötajate arv ELis
x
Tähtsus ELi strateegiliste eesmärkide jaoks (nt rohe- ja digipööre, majandusjulgeolek, kaitse ning lennundus- ja kosmosevaldkonna vajadused)
x
Sõltuvus kriitiliste toormete impordist
x
VKEde osakaal ja tähtsus
x
Ringlussevõetud kriitiliste toormete kasutamine
x
Muu:
kuni 800 tähemärki
4. Milliseid kriitilisi/strateegilisi toormeid tuleks ühisostude puhul arvesse võtta? *
X
Valik
antimon
arseen
barüüt
berüllium
boksiit/alumiiniumoksiid/alumiinium
boor
boor - metallurgiline
fluoriit
fosfor
fosforiit
gallium
germaanium
grafiit
grafiit - akudes kasutamiseks vajaliku puhtusastmega
hafnium
haruldased muldmetallid püsimagnetite jaoks (Nd, Pr, Tb, Dy, Gd, Sm ja Ce)
heelium
kerged haruldased muldmetallid
Kõik
koksisüsi
koobalt
liitium
liitium - akudes kasutamiseks vajaliku puhtusastmega
magneesium
magneesiummetall
mangaan
mangaan - akudes kasutamiseks vajaliku puhtusastmega
nikkel - akudes kasutamiseks vajaliku puhtusastmega
nioobium
päevakivi
plaatinarühma metallid
ränimetall
rasked haruldased muldmetallid
skandium
strontsium
tantaalkondensaatorid
titaanmetall
vanaadium
vask
vismut
volfram
5. osa. Kriitiliste toormete rahastamiskeskus
Viimastel aastatel on erasektor, EL ja liikmesriigid märkimisväärselt suurendanud oma rahalist toetust kriitiliste toormete projektidele. Näiteks on mitu liikmesriiki loonud sihtotstarbelised kriitiliste toormete fondid ja Euroopa Investeerimispank (EIP) kavatseb kulutada kriitiliste toormetega seotud tegevusele kuni 2 miljardit eurot aastas. Sellest hoolimata on paljudel kriitiliste toormete projektidel endiselt raskusi piisavate rahaliste vahendite leidmisega.
1. Kui olulised on järgmised rahastamisliigid, et kriitiliste toormete projektid jõuaksid finantsasjade sulgemiseni? *
Skaala: väga oluline, oluline, mõõdukalt oluline, piiratud tähtsusega, ebaoluline, arvamus puudub. Vastamiseks sisestage X sobivasse lahtrisse.
Väga oluline
Oluline
Mõõdukalt oluline
Piiratud tähtsusega
Ebaoluline
Arvamus puudub
Toetused (ELi või liikmesriikide poolt)
x
Avaliku sektori kapital
x
Erakapital
x
Avaliku sektori laenud
x
Erasektori laenud
x
Avaliku sektori garantiid
x
Rahastamisvahendite ühendamine
x
Palun selgitage oma vastust.
kuni 800 tähemärki
2. Kui raske on saada juurdepääsu järgmistele kriitiliste toormete projektide rahastamisvahenditele ELis? *
Skaala: väga hea juurdepääs, hea juurdepääs, neutraalne, halb juurdepääs, väga halb juurdepääs, arvamus puudub. Vastamiseks sisestage X sobivasse lahtrisse.
Väga hea juurdepääs
Hea juurdepääs
Neutraalne
Halb juurdepääs
Väga halb juurdepääs
Arvamus puudub
Toetused (ELi või liikmesriikide poolt)
x
Avaliku sektori kapital
x
Erakapital
x
Avaliku sektori laenud
Erasektori laenud
x
Avaliku sektori garantiid
?
Rahastamisvahendite ühendamine
x
Palun selgitage oma vastust.
kuni 800 tähemärki
3. Kui raske on saada juurdepääsu järgmistele kriitiliste toormete projektide rahastamisvahenditele väljaspool ELi? *
Skaala: väga hea juurdepääs, hea juurdepääs, neutraalne, halb juurdepääs, väga halb juurdepääs, arvamus puudub. Vastamiseks sisestage X sobivasse lahtrisse.
Väga hea juurdepääs
Hea juurdepääs
Neutraalne
Halb juurdepääs
Väga halb juurdepääs
Arvamus puudub
Toetused (ELi või liikmesriikide poolt)
x
Avaliku sektori kapital
x
Erakapital
x
Avaliku sektori laenud
x
Erasektori laenud
x
Avaliku sektori garantiid
x
Rahastamisvahendite ühendamine
x
Palun selgitage oma vastust.
kuni 800 tähemärki
4. Kui raske on saada rahastust kriitiliste toormete väärtusahela järgmistes etappides? *
Skaala: väga hea juurdepääs, hea juurdepääs, neutraalne, halb juurdepääs, väga halb juurdepääs, arvamus puudub. Vastamiseks sisestage X sobivasse lahtrisse.
Väga hea juurdepääs
Hea juurdepääs
Neutraalne
Halb juurdepääs
Väga halb juurdepääs
Arvamus puudub
Maavarauuringud
x
Kaevandamine
x
Töötlemine
x
Ringlussevõtt
x
Asendamine
x
Palun selgitage oma vastust.
kuni 800 tähemärki
5. Millised on peamised kriitiliste toormete projektide rahastamise kitsaskohad ELis? *
Palun seadke järgmised tõkked tähtsuse järjekorda. Sisestage järjekorranumber esimesse veergu.
Järjekord
Tõke
Projekti elluviimise risk (ehitamine, tehnoloogia, kättetoimetamine)
2
Tulud ja tururisk (hinnavolatiilsus, väljaostu ebakindlus)
1
Poliitiline ja regulatiivne risk
3
Ökosüsteemi ja koordineerimisega seotud piirangud (killustatud rahastamine, piiratud eksperditeadmised)
Projekti ajakava / projekti valmidus
Palun selgitage oma vastust.
kuni 800 tähemärki
6. Millised on peamised kriitiliste toormete projektide rahastamise kitsaskohad väljaspool ELi? *
Palun seadke järgmised tõkked tähtsuse järjekorda. Sisestage järjekorranumber esimesse veergu.
Järjekord
Tõke
Projekti elluviimise risk (ehitamine, tehnoloogia, kättetoimetamine)
2
Tulud ja tururisk (hinnavolatiilsus, väljaostu ebakindlus)
1
Poliitiline ja regulatiivne risk
3
Ökosüsteemi ja koordineerimisega seotud piirangud (killustatud rahastamine, piiratud eksperditeadmised)
Projekti ajakava / projekti valmidus
Palun selgitage oma vastust.
kuni 800 tähemärki
7. Millised ELi tasandi rahalise toetuse vormid sobivad Teie arvates kõige paremini, et tagada tõhusalt tarned toormeprojektidest ELis ja mujal? *
Skaala: 1 - väga väikese tähtsusega kuni 5 - väga suure tähtsusega. Vastamiseks sisestage X sobivasse lahtrisse.
1
2
3
4
5
Arvamus puudub
Toetused
x
Omakapital
x
Eelisaktsiad
x
Vahefinantseerimine/kvaasiomakapital
x
Laenud
x
Allutatud laen
x
Projektivõlakirjad
x
Garantiid
x
Hinnavahelepingud
x
Hindade stabiliseerimise vahendid
x
Litsentsitasud/voogedastus
x
Ettemaksed
x
Hübriid- ja segastruktuurid
x
Tulemuspõhine rahastamine
x
Hinna alampiir tegevuskulude toetuse andmise kaudu
x
Palun selgitage oma vastust.
kuni 800 tähemärki
8. Milliseid tegevusi tuleks korraldada ELi tasandil? *
Reageerimisskaala: ei nõustu üldse, ei nõustu, neutraalne, nõustun, nõustun täielikult, arvamus puudub. Vastamiseks sisestage X sobivasse lahtrisse.
Ei nõustu üldse
Ei nõustu
Neutraalne
Nõustun
Nõustun täielikult
Arvamus puudub
Asjakohaste ELi tasandi rahastamisvoogude kindlaksmääramine, kriitilise toorme mõõtme kajastamine nende prioriteetides ja nendevahelise koostoime loomine
x
ELi eri rahastamisvahendite koordineerimine
x
ELi eri rahastamisvahendite haldamine
x
Tegutsemine ühenduslülina nende jaoks, kes on huvitatud kriitiliste toormete projekti toetamisest
x
Uudsete ELi rahastamisvahendite väljatöötamine
x
Projektide toetamine väljaspool ELi
x
Muud põhitegevused
x
Kui valisite muud põhitegevused:
kuni 400 tähemärki
Lõppelemendid
Kui Te soovite esitada muid märkusi, tehke seda allolevas tekstikastis.
kuni 800 tähemärki
Seosed
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|