Vastus esitatud märkustele

Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduste asukohavaliku REP. Planeeringu seletuskiri ja mõjude hindamise aruanne

Keskkonnaameti ja Kliimaministeeriumi märkustega arvestamise ülevaate tabel

1

Seisukohad ja ettepanekud Ettepanekuga arvestamine

Kliimaministeeriumi (KLIM) 11.05.2026 kiri nr 7-15/26/1421-3

1. Mõju hindamise aruande ptk-s 5.5 on müra sihtväärtus defineeritud kui suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega

aladel. Juhime tähelepanu, et atmosfääriõhu kaitse seadust on müra sihtväärtuse osas muudetud ning alates 20.04.2026

kehtiva redaktsiooni § 56 lõike 2 punkti 2 kohaselt on müra sihtväärtus piirväärtusest rangem müra normtase müratundlike

alade elukeskkonna parendamiseks või säilitamiseks. Eeltoodust tulenevalt palume aruannet täpsustada.

Mõju hindamise aruande ptk-i 5.5 on vastavalt märkusele täiendatud.

2. Ptk 7.8 käsitleb merevee kvaliteeti. Palume Liivi lahe kirdeosa rannikuveekogumi seisundihindamise aluseks võtta

Keskkonnaagentuuri koostatud ajakohane pinnaveekogumite seisundiinfo1 ning märkida seisundihindamise kirjelduses Liivi lahe

kirdeosa rannikuveekogumi ökoloogilise seisundi hindamise tulemus (mitte ökoloogiline potentsiaal).

Mõju hindamise aruande ptk-i 7.8.1 ja projekteerimisetapi uuringute tabelit on vastavalt märkusele täiendatud.

Selgituseks lisame, et vastavalt KeA ja KliMga 18.05.2026 toimunud kohtumisel räägitule ei ole setete analüüsid

vajalikud REPi asukoha eelvaliku etapis, kuna need ei ole elektriühenduse asukohta määravad. Setete uuring tehakse

edasises protsessis täpsustamaks elektriühenduse asukohta valitud trassikoridori sees ja määramaks vajadusel

leevendusmeetmeid. Jääkreostuse hinnangu osas on mõju hindamise aruande ptk-i 7.8.2.1 koostamisel tuginetud EGT

eksperthinnangule2 ning märgitud, et arvestades planeeritavate merekaablite koridoride asukohta, piirkonna

setteproovide tulemusi, teiste kavandatavate meretuuleparkide geoloogiliste uuringute tulemusi ning Liivi lahe idaranniku

ajaloolist iseloomu, ei ole jääkreostuse esinemine trassikoridorides kuigi tõenäoline – kaablitrassid ei läbi ning lähedusse

ei jää suuri laevateid, kaadamisalasid ega sadamaid. Samuti on hinnangus välja toodud, et kui ehitusgeoloogilise uuringu

tulemusena ilmneb siiski trassikoridoris reostunud setteid, tuleb kindlaks teha reostuse ulatus ja ette näha edasised

meetmed olenevalt reostuse iseloomust (nt reostunud pinnas välja kaevata enne kaablite paigaldust ja väljakaevatud

pinnas nõuetele vastavalt käidelda). Kokkuvõtlikult saab öelda, et ehitusgeoloogilistest uuringutest ei saa tulla

konkreetset trassikoridori välistavaid leide, kuna reostust võimalik likvideerida või kaablite asukohti korrigeerida

arvestades REPis ette nähtud nihutamisruumi.

3. Ptk-s 7.8.4. kajastatud ehituseelse seire osasse tuleks veekvaliteedi asemel lisada põhjasetete proovivõtt saasteainete sisalduse

määramiseks. Liivi lahe veekvaliteeti seiratakse ka riikliku seire raames ning arvestades selle kiiret muutlikkust, ei annaks selle

täiendav ehituseelne seire olulist täiendavat infot. Samas rõhutame, et hüdroloogiliste ja -dünaamiliste tingimuste seire on

kindlasti ehituseelse seirena vajalik.

Ptk 7.8.2.1 on viidatud, et merekaabli trassikoridoride rannikulähedasest osast pole setteproove võetud, kuid arvatakse, et

jääkreostust ei esine.

Siiski on see analüüsidega kinnitamata ning leiame, et muutuva veekvaliteedi seiramise asemel oleks eeluuringus asjakohasem

läbi viia setteuuring (arvestades süvendustööde ja kaadamiste mahte), milles tuleks määrata nii HELCOMi süvendamise ja

kaadamise juhendis kui keskkonnaministri 24.07.2019 määruses nr 283 toodud nende saasteainete sisaldus, millele on

kehtestatud piirväärtus põhjasetetes. Seejuures keemilised analüüsid tuleks teha süvendatava settematerjali vertikaalsest

koguulatusest, mitte vaid ülemisest 0–5 cm kihist. Ühtlasi selguks selle raames ka setete tegelik granulomeetriline koostis,

millest omakorda oleneb süvendustööde käigus tekkiva heljumi hulk.

Samas ptk-s 7.8.2.1. on viidatud, et ekspert pole pidanud vajalikuks trassikoridorides teha täiendavaid geoloogilisi uuringuid

ning vajalikuks peetakse vaid ehitusgeoloogilisi uuringuid, mille käigus võib siiski selguda põhjasetete reostatus.

Leiame, et kulutõhusam ja otstarbekam oleks trassikoridoride setteuuring siiski juba eelnevalt ära teha, sest aruandes toodud

eelduslike arvutuste tõesust heljumi tekke ja leviku kohta ei saa täpsemate andmete puudumisel usaldusväärselt hinnata,

kuivõrd geoloogiline ehitus on meretuulepargi alal ja kaldalähedastes tingimustes (tuulepargist maismaale viivates

kaablitrassikoridorides) erinev.

Mõju hindamise aruande ptk-i 7.8.4 on korrigeeritud vastavalt 18.05.2026 KeA ja KLIMiga kohtumisel kokkulepitule –

lisatud on setteproovide võtmise lühikirjeldus ning veeseire osas viidatakse, et lähtuda tuleb Liivi lahe meretuulepargi

hoonestusloa KMH aruande (Skepast&Puhkim OÜ, 2026) koostamisel KeAga kokkulepitud meetmetest.

4. Ptk-s 7.9 soovitame rannikuprotsesside puhul pöörata tähelepanu ka jääoludele: kas ajalooliselt on trassikoridoride piirkonnas

esinenud nt rüsijää teket, mis võiks teatud oludes (merelt maismaale tuleku kohtades) kaablit ohustada või kahjustada.

Mõju hindamise aruande ptk-i 7.9 on vastavalt märkusele täiendatud.

5. Ptk-s 7.12.1 tuleks merepõhja elupaikade puhul käsitleda ka EL otsekohalduva looduse taastamise määruse4 (EL 2024/1991) II

lisas toodud asjakohaste mereelupaigatüüpide esinemist trassikoridorides ning nende kao ja häiringute võimalikku määra

ehitustöödest tulenevalt. Elupaikade kao ja häiringute läviväärtused on EL tasandil kokku lepitud merestrateegia raamdirektiivi

raames, vaadata täpsemalt Komisjoni teatise C/2024/20785 lisas toodud läviväärtusi D6C4 (elupaiga kadu) ja D6C5 (kahjulik

mõju elupaikadele). Neid läviväärtusi kasutatakse ka looduse taastamise määruse (LTM) elupaikade kadude ja häiringute

hindamise puhul, et tuvastada elupaikade taastamisvajadust, kui nende seisund on halvenenud või kaod lubatust suuremad.

Mõju hindamise aruande ptk-i 7.12 on vastavalt KLIMiga kokkuleppele täiendatud seoses LTM lisa II elupaigarühmade

levikupindaladega.

1 https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pinnavesi/pinnaveekogumite-seisundiinfo 2 Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduste võimalike trassikoridoride alternatiivide eksperthinnang lähtuvalt mere ja maismaa trassikoridoride teadaolevast geoloogilisest taustast. Eesti Geoloogiateenistus, 2025. Leitav REPi kodulehelt:

https://riigiplaneering.ee/riigi-eriplaneeringud/liivi-lahe-meretuulepargi-elektriuhendus/dokumendid 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/131122021003?leiaKehtiv 4 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=OJ:L_202401991&qid=1723786599665 5 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=OJ:C_202402078

Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduste asukohavaliku REP. Planeeringu seletuskiri ja mõjude hindamise aruanne

Keskkonnaameti ja Kliimaministeeriumi märkustega arvestamise ülevaate tabel

2

Seisukohad ja ettepanekud Ettepanekuga arvestamine

Keskkonnaameti (KeA) 11.05.2026 kiri nr 6-5/26/6860-2

1. REP-i kaardirakendusele (ja ka REP-i seletuskirjale) lisada Liivi lahe meretuulepargi hoonestusloa keskkonnamõju hindamise

(KMH) aruandes (eelnõu) (nt joonis 66) markeeritud eksportkaabli trassid, et oleks võimalik selgelt aru saada, mis osas on

toimunud nihutamine. Et ka kaardirakenduses saaks sellise pildi nagu on mõju hindamise aruande joonisel 86.

REPi kodulehel olevas kaardirakenduses

(https://gis.skpk.ee/portal/apps/webappviewer/index.html?id=f5a2168ef0294382a6990aedc1352420) on taustinfona

Liivi lahe meretuulepargi (ei ole käesoleva REPi osa) infot täiendatud: lisatud on ka Liivi meretuulepargi merekaablite

hoonestusloa alad ning uuringutega kaetud trassikoridorid. REPi seletuskirjas ei pidanud me vajalikuks meretuulepargi ja

selle eksportkaablite taotletavat hoonestusala, sh KMH raames uuritud trassikoridore, kajastada, kuna see ei puuduta

REPi lahendust – REPi kohaste merekaablite koridoride maaletulekukohti on täpsustatud (ja need erinevad selles osas

hoonestusloa KMHs käsitletud trassidest) vastavalt maismaaosa ühenduste trasside kulgemisele.

Vt ka selgitusi märkusele nr 11 allpool.

2. REP-i seletuskirja ptk 3 (lk 13): Ei saa täielikult nõustuda, et 330 kV isolatsiooniklassiga maakaabelliine on Eestis seni

projekteeritud ja ka esmakordselt 2024. aastal paigaldatud vaid erandkorras spetsiifilistesse kohtadesse kogupikkusega 500-

1500 m lõikudena. Märgime, et projekteeritud Saare-Liivi meretuulepargi maakaabelliini üldpikkus on 28,8 km ja tuulepargi

koguvõimsus on maksimaalselt 1600 MW. Palume korrigeerida.

Selgitame, et KeA viidatud lause käib projekteeritud ja paigaldatud kaablite kohta. Teadaolevalt viidatud Saare-Liivi

meretuulepargi maakaabelliin ei ole veel paigaldatud ja ei ole kindel, kas ehitusluba on olemas.

Planeeringu seletuskirja ptk 3 sõnastust on korrigeeritud ja täiendatud järgmiselt: Senised 330 kV kaabelliini erandid on

olnud seotud eeskätt kohtadega, kus samaväärse õhuliini rajamine oleks olnud tehniliselt ebaotstarbekas või praktiliselt

võimatu ilma suuremamahuliste olemasoleva infrastruktuuri ümberehitusteta. Seejuures tuleb eristada Eestis seni

rajatud 330 kV maakaabelliine projektlahendustest, mida ei ole veel realiseeritud. Näiteks Saare-Liivi meretuulepargi

jaoks kavandatud ligi 28,8 km pikkuse 330 kV maakaabelliini ning kuni 1600 MW ühendusvõimsuse puhul on tegemist

projekteeritud lahendusega, mida teadaolevalt ei ole veel rajatud ega kasutusele võetud.

3. REP-i seletuskirja alaptk-s 5.2 (lk 29) on toodud: „Erosiooni vähendamiseks tuleb taastada või rajada tavaline ranniku

taimestik.“ Alaptk-s 6.9 „Taimestik“ ei ole seda meedet nimetatud, alaptk-s 6.9. on mere ranna osas markeeritud konkreetsed

meetmed seoses rannaniiduga. Seletuskirjas puuduvad meetmed muude veekogude osas. Palume üle vaadata ja ebakõla

korrigeerida. Sama märkus ja ettepanek mõju hindamise aruande kohta.

Selgitame, et REPi seletuskirja ptk-s 5.2 ja mõju hindamise aruandes ptk-s 5.1.2 on kajastatud eskiisprojekti seletuskirja

kohast kavandatava tegevuse üldist kirjeldust. Kuna antud juhul on planeeringulahenduse kohase merekaabli trassi

maaletulekukohas tegemist rannaniiduga, mille kohta on nii REPi seletuskirjas (ptk 6.9) kui mõju hindamise aruandes

(ptk 7.15.4) toodud konkreetsed meetmed, siis on nii REPi seletuskirja ptk-st 5.2 kui mõju hindamise aruande ptk-st

5.1.2 viidatud eksitav lause taimestiku istutamiseks/taastamiseks kustutatud. Muude veekogude puhul erosiooni

vähendamise meetmeid ei ole vaja rakendada, kuna õhuliini maste veekogude kallastele ei kavandata ning maakaablid

rajatakse veekogude alt ehk suundpuurimise teel – seega ehitustööde mõjualasse veekogude kaldaid ei jää.

4. REP-i seletuskirja alaptk-s 5.2 (lk 29) on toodud: „Merekaabli üleminekul maakaablile paigaldatakse kaablitele siirdemuhv (vt ka

tehniline kirjeldus, Lisa 2).“ Seega muutub merekaabel n.o maakaabliks siirdemuhvis. Sellest lähtuvalt peaks üle vaatama

joonised, nt seletuskirja joonisel 14 on merekaabel rannajooneni, edasi on juba maakaabel. Sama märkus mõju hindamise

aruande joonise 9 kohta.

Viidatud jooniseid on korrigeeritud nii REPi seletuskirjas (joonis 14) kui mõju hindamise aruandes (joonis 9) vastavalt

KeA märkusele.

5. REP-i seletuskirja alaptk-s 6.6 on toodud ehitusaegse seire all: „Vee erikasutustööde piirkonnas tuleb seirata heljumi

kontsentratsiooni ning vajadusel rakendada leevendusmeetmeid seoses heljumi levikuga.“ ja leevendusmeede: „Kui ehitusaegse

seire käigus tuvastatakse heljumi kontsentratsioonide oluline tõus võrreldes loodusliku fooniga (ligikaudu 6–7 mg/l) ning heljumi

levik Kabli linnu- ja loodusalale, Pärnu lahe linnualale või Luitemaa linnu- ja loodusalale, tuleb vee erikasutustööd ajutiselt

peatada kuni hoovuste ja levikutingimuste muutumiseni. Täiendavate leevendusmeetmetena võib rakendada tööde intensiivsuse

vähendamist või heljumi levikut piiravate tõkete kasutamist“.

Mõju hindamise aruande alaptk-s 7.8.4 on sama asi sõnastatud aga järgnevalt: „Vee erikasutuse piirkonnas tuleb teha heljumi

seiret. Vastavalt seire tulemustele tuleb rakendada leevendusmeetmeid seoses heljumi levikuga.“ ja leevendusmeede „Kui

heljumi seire näitab heljumi levimist (kontsentratsioonid eristuvad selgelt looduslikust foonist) Kabli linnu- ja loodusalale, Pärnu

lahe linnualale, Luitemaa linnu- ja loodusalale, tuleb vee erikasutustööd peatada kuni hoovuste situatsiooni muutumiseni.

Looduslikust foonist oluliselt kõrgemaks loetakse heljumi kontsentratsiooni tõusu u 6-7 mg/l. Leevendavate meetmetena võib

rakendada näiteks tööde intensiivsuse vähendamist või heljumi levikut takistava tõkke kasutamist.“

REP-i seletuskirjas ja mõju hindamise aruandes on meetme sõnastus pisut erinev ja seega erinevalt mõistetav. Palume sõnastus

üle vaadata. Meetme sõnastusest peaks selgelt välja tulema:

o Kas mõeldud on heljumi kontsentratsiooni tõusu 6–7 mg/l-ni, või 6–7 mg/l üle loodusliku fooni;

o Kas tööd tuleb peatada, kui tuvastatakse heljumi kontsentratsioonide oluline tõus võrreldes loodusliku fooniga või tuleb

tööd peatada vaid siis, kui sellised kontsentratsioonid jõuavad Kabli linnu- ja loodusalale, Pärnu lahe linnualale või

Luitemaa linnu- ja loodusalale.

Lisaks juhime tähelepanu, et heljumi operatiivseire eksportkaablite osas oli Liivi lahe meretuulepargi hoonestusloa KMH aruande

(eelnõu) tabelite 69 ja 72 kohaselt lahendatud erinevalt. Liivi lahe meretuulepargi hoonestusloa KMH aruandes (eelnõu) ja

käesolevas REP-i seletuskirjas (sh mõju hindamise aruandes) toodu peaks olema kooskõlas. Vastasel juhul jääb ebaselgeks,

millistest keskkonnameetmetest loastamisel lähtuda.

LNG terminali rajamise ja Balticconectori paigaldamise järgne merepõhjaelupaikade seire ja linnustiku seire6 on näidanud, et

elupaikade seisund ning seeläbi põhjatoiduliste lindude seisund on halvenenud vee erikasutuse järgselt vaatamata sellele, et töid

korraldati lähtuvalt heljumi operatiivseirest (pidi järgima, et heljumipilv (10 mg/l üle loodusliku fooni) ei läheks kaugemale kui

700 m tööde piirkonnast).

Mõju hindamise aruande ptk-i 7.8.4 on korrigeeritud vastavalt 18.05.2026 KeA ja KLIMiga kohtumisel kokkulepitule –

lisatud on setteproovide võtmise lühikirjeldus ning veeseire osas viidatakse, et lähtuda tuleb Liivi lahe meretuulepargi

hoonestusloa KMH aruande (Skepast&Puhkim OÜ, 2026) koostamisel KeAga kokkulepitud meetmetest.

REPi seletuskirja on vastavalt mõju hindamise aruandele korrigeeritud.

6 https://kotkas.envir.ee/permits/public_permit_assignments_view?permit_assignment_submission_id=70966&represented_id=&permit_id=139740

Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduste asukohavaliku REP. Planeeringu seletuskiri ja mõjude hindamise aruanne

Keskkonnaameti ja Kliimaministeeriumi märkustega arvestamise ülevaate tabel

3

Seisukohad ja ettepanekud Ettepanekuga arvestamine

Seega peab tööde korraldamisel lähtuma põhimõttest, et häiring peaks olema võimalikult lokaalne. Põhjapoolne trass on

lähtuvalt mere elustikust (sh peatuvad linnud) mitte - eelistatud. Eksportkaabeltrass läbib kavandatavat IBA ala. Seega, on

oluline ettevaatusprintsiibi järgimine – rakendada heljumi seiret, et häiring oleks võimalikult lokaalne.

Heljumi seires lähtuda järgmisest põhimõttest: Vee erikasutusel eksportkaablite paigaldamise ajal peab jälgima heljumi levikut

reaalajas, kui eksportkaablid rajatakse lähemale kui 1 km loodusdirektiivi elupaigatüüpidest karid 1170 ja liivamadalad 1110 (vt

ka Liivi lahe meretuulepargi hoonestusloa KMH aruande (eelnõu) alaptk 4.3.1.3 joonist 71). Kuna heljumi sisaldusel on ka

arvestatav looduslik varieeruvus, siis peab seiret teostama vähemalt kahes asukohas: tööde eeldatavas mõjupiirkonnas ning

analoogsel (sügavus, settetüüp) alal lähipiirkonnas, tööde eeldatavast mõjupiirkonnast väljaspool. Seire käigus tuleb jälgida

eksportkaablite paigaldamise ajal heljumipilve levikul väljaspoole kaabli puhvertsooni sügavusvööndisse madalamale kui 6 m.

Nimetatud heljumipilve kontsentratsioon ja puhvertsooni ulatus tuleb täpsustada seirekava koostamisel. Seirest lähtutakse

tööde korraldamisel (tööde peatamine, tööde intensiivsuse vähendamine või heljumi levikut takistava tõkke kasutamine).

Palume heljumi operatiivseire osa läbivalt üle vaadata ja täiendada.

6. REP-i seletuskirja alaptk-s 6.6 (lk 51) on toodud ehituseelne seire vee kvaliteedi osas. Juhime tähelepanu, et Liivi lahe

meretuulepargi hoonestusloa KMH aruande (eelnõu) tabelis 72 eksportkaablite alal sellist seiret ette ei nähtud. Palume selguse

huvides välja tuua, miks on leitud, et seire nüüd on vajalik ja vajadusel korrigeerida. Sama märkus mõju hindamise aruande

kohta.

Mõju hindamise aruande ptk-i 7.8.4 on korrigeeritud vastavalt 18.05.2026 KeA ja KLIMiga kohtumisel kokkulepitule –

lisatud on setteproovide võtmise lühikirjeldus ning veeseire osas viidatakse, et lähtuda tuleb Liivi lahe meretuulepargi

hoonestusloa KMH aruande (Skepast&Puhkim OÜ, 2026) koostamisel KeAga kokkulepitud meetmetest.

Vastavad korrektuurid on sisse viidud ka REPi seletuskirja p.6.6.

7. REP-i seletuskirja alaptk-des 6.7 ja 7.3.1 on toodud: „Eksportkaablite rajamisel tuleb kasutada keskkonda kõige vähem

kahjustavaid tehnoloogiaid, mis võimaldavad rajada võimalikult kitsaid kaevandeid ja minimiseerida heljumi levikut.“ Sama on

toodud ka mõju hindamise aruandes (nt alaptk 7.12.3). Palume täiendada, millised on vähem kahjustavad tehnoloogiad.

REPi seletuskirja ptk-i 6.7 ja 7.3.1 ning mõju hindamise aruande ptk-i 7.12.3 on vastavalt märkusele täiendatud – viidud

kooskõlla viidatud KMH aruandes käsitletuga.

8. Meetmetena arvestada Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi aruande7 ptk-des 4 ja 5 toodut. Palume üle kontrollida, et need oleksid

tingimustena kantud REP-i seletuskirja ja mõju hindamise aruandesse. Nt REP-i seletuskirja alaptk-s 7.3.1 on tingimusena välja

toodud: „Kaabli süvis tuleb täita süvise rajamisel väljakaevatud materjaliga“, kuid puudub tingimus, et tahket pinnasejääki mitte

kaadata karide elupaigatüübile. Kuna alternatiivide võrdluse tulemusena osutus merel eelistatuks põhjapoolne trassilahendus

(1A), siis seal on mereelupaigatüübina liivamadalad, mille leevendusmeetmena on asjakohane REP-i lisada ka taimestiku

taastamise vajadus, kui selgub juurdunud kõrgemate taimede ulatuslik levik kaabli maabumispiirkonna rannikumeres. Palume

üle vaadata ja täiendada.

REPi seletuskirja ptk-i 6.7 ja 7.3.1 ning mõju hindamise aruande ptk-i 7.12.3 on vastavalt märkusele täiendatud – viidud

kooskõlla viidatud TÜ EMI koostatud aruandega.

9. REP-i seletuskirja alaptk-s 6.7. on vajalik vaadata üle kasutusaegsed seiremeetmed. Liivi lahe meretuulepargi hoonestusloa KMH

aruande (eelnõu) tabeli 72 kohaselt eristatakse kaablitrassidel merepõhja elupaikadel erinevat metoodikat kõval ja pehmel

põhjal. Liivi lahe meretuulepargi hoonestusloa KMH aruandes (eelnõus) ja REP-i seletuskirjas (sh mõju hindamise aruandes)

toodu peaks olema kooskõlas, erinevused (sh nende põhjused) tuleb selgelt markeerida. Vastasel juhul jääb ebaselgeks,

millistest keskkonnameetmetest loastamisel lähtuda.

REPi seletuskirja ptk-i 6.7 ning mõju hindamise aruande ptk-i 7.12.3 on vastavalt märkusele täiendatud – viidud

kooskõlla viidatud KMH aruandes käsitletuga.

10. Liivi lahe meretuulepargi hoonestusloa KMH aruande (eelnõu) tabelis 69 oli toodud veel kohustuslik meede: „Mõlema

kaablikoridori puhul: Ajastada kaablipaigaldustööd väljapool väikeluige (II kaitse kategooria) kevad- (aprill-mai) ja sügisrände

(oktoober-november) perioodi.“

REP-i seletuskirja alaptk-s 6.8 (lk 54) on see sõnastatud soovitusliku meetmena. Palume REP-i seletuskiri üle vaadata ja

ühtlustada või anda selgitus.

REPi seletuskirja ptk-i 6.8 ning mõju hindamise aruande ptk-i 7.18.6.3 on vastavalt märkusele täiendatud – meede on

sõnastatud kohustuslikuna.

11. Liivi lahe meretuulepargi hoonestusloa KMH aruande (eelnõu) tabelis 69 olid toodud veel meede: „Põhjapoolse kaablikoridori

valikul: Soovitav on rajada maakaabli kaablikoridor väljaspoole III kaitsekategooria taimeliikide (kahkjaspunane sõrmkäpp,

ahtalehine ängelhein, kahelehine käokeel) registreeritud elupaiku. Kui see ei ole võimalik ja elupaikade inventeerimise tulemusel

selgub, et avatud kaeviku meetodil ei ole võimalik olulist negatiivset mõju liigi elupaigale leevendada (sh isendite

ümberasustamise teel), siis läbida ala suundpuurimise teel. Elupaiga kiiremaks taastumiseks eemaldada kasvumullakiht koos

taimestikuga, kaevik kaevata kihtidena ja vahetult peale kaabli paigaldamist kihid tagasi asetada /…/“. REP-i seletuskirja ei ole

neid meetmeid/tingimusi lisatud, mistõttu jääb arusaamatuks, kas need meetmed ei ole REP-i korral vajalikud?

Selgitame, et Liivi lahe meretuulepargi KMH (algatatud 2019. a) käsitleb merekaablite koridore laiemalt kui REPi KSH,

kuna KMH aluseks olev taotletav hoonestusala on laiem – meri-maismaa kontaktvööndis ca 4 km. REPi (algatatud

2022. a) mõju hindamise aruande aluseks on eskiisprojekti kohased trassialternatiivid, kus trassikoridori laius koos

nihutamisruumiga meri-maismaa kontaktvööndis on u 50 m, sisemaa suunas väheneb see kuni 30 meetrini. Seega on

KMHs käsitletud ka võimalikku mõjuala rannikul ning seonduvaid võimalikke mõjusid ja sellest tulenevalt ka vajalikke

leevendusmeetmeid palju laiemalt kui REPis. Viidatud kaitsealuste taimede elupaigad REPi mõjualasse ei jää ning seega

ei ole neid ka REPi mõju hindamise aruandes vajalik käsitleda. Eeltoodud põhjendusi selgitati ka 18.05.2026 KeA ja

KLMiga toimunud kohtumisel.

Saamaks parema ülevaate hoonestusloa KMH ja REPi KSH mõjuala ulatustest on REPi kodulehel olevas kaardirakenduses

nüüd võimalik kuvada ka KMH kohaseid merekaablite hoonestusloa taotluse alasid (vt ka vastus KeA märkusele nr 1).

12. Mõju hindamise aruande alaptk-s 5.1.7. on toodud mõned ehitusaegse mõju vähendamise meetmed, kuid siiski ei ole toodud

kõiki meetmeid, mis on toodud Liivi lahe meretuulepargi hoonestusloa KMH aruande (eelnõu) tabelis 69 (näiteks: „Savikate

pinnaste puhul eelistada adraga või saagimisel kaeviku süvistamist (tehnoloogia arengul kasutada väiksema mõjuga

tehnoloogiat)“; „Operatiivseire läbiviimine juhul, kui eksportkaablid rajatakse lähemale kui 1 km loodusdirektiivi

elupaigatüüpidest karid 1170 ja liivamadalad 1110 ...“ jne).

Liivi lahe meretuulepargi hoonestusloa KMH aruandes (eelnõu) ja käesolevas REP-i mõju hindamise aruandes (sh REP-i

seletuskirjas) toodu peaks olema kooskõlas, erinevused (sh nende põhjused) tuleb selgelt markeerida. Vastasel juhul jääb

ebaselgeks, millistest keskkonnameetmetest loastamisel lähtuda.

REPi seletuskirja ptk-i 6.7 ja 7.3.1 ning mõju hindamise aruande ptk-i 7.12.3 on vastavalt märkusele täiendatud – viidud

kooskõlla viidatud KMH aruandes käsitletuga.

7 https://riigiplaneering.ee/sites/default/files/documents/2026-04/Merep%C3%B5hja%20l%C3%B5pparuanne.pdf

Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduste asukohavaliku REP. Planeeringu seletuskiri ja mõjude hindamise aruanne

Keskkonnaameti ja Kliimaministeeriumi märkustega arvestamise ülevaate tabel

4

Seisukohad ja ettepanekud Ettepanekuga arvestamine

13. Mõju hindamise aruande ptk-s 7 on antud mõju hinnang keskkonnale. Aruandes peab selgelt välja tooma ka selle, kas tegevus

seab ohtu veekogumi hea seisundi saavutamise (sh veemajanduskava ja merestrateegia eesmärkide saavutamise). Palume

täiendada.

Mõju hindamise aruande ptk-i 7.8.2.4 on täiendatud vastavalt märkusele.

14. Mõju hindamise aruande alaptk-s 7.5.1.2 (lk 136) on märgitud, et õhuliini nihutamisruumiga kattuvale alale on NIIDU LADU OÜ

esitanud kaevandamisloa taotluse Urissaare V liivakarjäärist ehitusliiva kaevandamiseks. Täpsustame, et Urissaare V

liivakarjääri kaevandamisluba nr KL-516293 on antud 20.02.2026. Palume korrigeerida.

Lk 136 on ka märgitud: „Väljavedu hakkaks toimuma peamiselt läbi taotletava Urissaare IV ja olemasoleva Urissaare II

karjääride Jaagupi-Urissaare teele (tee nr 19335). See on lühim marsruut nii Rail Baltic trassile kui Via Baltica kaudu Pärnu

suunale. Lisaks on planeeritud väljapääs Merenäki kinnistul (KÜ 21302:002:0132) Laiksaare-Massiaru-Teaste teele (nr 19334),

et teostada vedusid põhja suunas.“ Täpsustame, et loale seati väljasõiduteega seonduvalt järgmine kõrvaltingimus: Urissaare V

liivakarjäärist toimub väljavedu ainult 19335 Jaagupi–Urissaare tee kaudu suunaga Via Balticale (Tallinna-Pärnu-Ikla tee).

Mõju hindamise aruande ptk-s 7.5.1.2 on Urissaare IV ja V liivakarjääride hetkeseisu uuendatud vastavalt KeA

märkustele.

15. Mõju hindamise aruande alaptk-s 7.5.1.2 (lk 136) on märgitud: „Lisaks on õhuliini nihutamisruumist 210 m kaugusel asuvale

Urissaare IV liivakarjäärile OÜ Grossi Puit esitanud kaevandamisloa taotluse ehitusliiva kaevandamiseks.“ Täpsustame, et

Urissaare IV liivakarjääri kaevandamisluba nr KL-522778 on antud 20.02.2026. Palume korrigeerida.

16. REP-i seletuskirja alaptk 6.5 (lk 49). Palume sarnaselt Nepste liivamaardlaga ka Urissaare liivamaardla osas tingimusena

märkida, et tuleb teha koostööd loa omanikuga. Sama mõju hindamise aruande alaptk 7.5.3 (lk 141) kohta.

REPi seletuskirja ptk-i 6.5 ja mõju hindamise aruande ptk-i 7.5.3 on vastavalt märkusele täiendatud.

17. REP-i seletuskirja alaptk-des 6.8 (lk 54) ja 6.10 (lk 56) on nimetatud erinev lindude pesitsusperiood. Palume korrigeerida.

Pesitsuse kõrgperioodiks loetakse vahemikku 15. aprill kuni 15. juuli.

REPi seletuskirja ptk-e 6.8 ja 6.10 on vastavalt märkusele täpsustatud (pesitsusperioodid on ühtlustatud).

18. Mõju hindamise aruande alaptk-s 7.13.3.2 (lk 198) on kirjutatud: „Potentsiaalsete elupaikade tegeliku kasutatavuse

väljaselgitamiseks ning EELIS-sse kantud andmete täpsustamiseks viidi käesoleva projekti raames läbi täiendav tedre inventuur.

Inventuuril loendati mänge mängualadena teada olevatel ja mängualadeks potentsiaalselt sobivatel aladel liinitrassi 1000 m

puhvris. Lisaks registreeriti välitööde käigus ka teiste kaitse aluste liikide vaatlusi. Välitööde tulemuste põhjal korrigeeriti algseid

tedre elupaikade piire. “

Palume esitada uued liikide leiukohad ja korrigeeritud elupaigad ka EELISesse kandmiseks, kui seda pole juba tehtud.

EOÜ esitas 28.05.2026 KeA-le ([email protected]) vastavad andmed EELISesse kandmiseks.

19. REP-i seletuskirja alaptk-s 5.3.3.1 (lk 34) on toodud metsise ökoduktide kavandamise põhimõtted, metsise ökoduktide üldised

tingimused on nimetatud ka mõju hindamise aruande alaptk-s 7.13.4.4 (lk 209). Palume lisada metsise ökoduktide üldiste

tingimuste loetellu (nii REP-i seletuskirja kui mõju hindamise aruandesse) ka metsa puurinde katvuse nõue (0,4-0,5), mis

tuleneb liigi tegevuskava eelnõust, millele on mõju hindamise aruande alaptk-s 7.13.4.4 ka viidatud.

REPi seletuskirja ptk-i 5.3.3.1 ja 6.8 ning mõju hindamise aruande ptk-i 7.13.4.4 on vastavalt märkusele täiendatud.

20. REP-i seletuskirja alaptk-s 5.3.3.1 (lk 34) ja mõju hindamise aruande lisa 3.2 lk 4 on toodud metsise ökodukti üheks

tingimuseks, et kui ökoduktide asukohad on välja valitud, piiratakse lageraieid ökodukti mõlema suudme juures vähemalt 100 m

raadiuses (aluseks võtta metsaeraldised). Need alad piiritletakse ka REP-s. Märgime, et Nepste-Massiaru ökodukti suudmealal

(Uuetoa kinnistul) on mõned aastad tagasi lageraie tehtud. Eelduslikult on puistu uuenenud, kuid siiski palume selgitada, kas

juba tehtud lageraie suudmealal, kus puistu taastumine võtab aega, võiks mõjutada ökodukti toimivust.

Mõju hindamise aruande ptk-i 7.13.4.4 ja 7.13.6.2 on vastavalt märkusele täiendatud – arvestades Uuetoa kinnistul

kavandatava kaevandustegevusega (Urissaare IV liivakarjäär, luba antud 20.02.2026, vt KeA märkus nr 15) on Nepste ja

Massiaru ökodukti asukohta nihutatud lääne poole ning aruande ptk-i 7.13.4.4 on lisatud selgitus raadamise võimaliku

mõju kohta ökodukti toimivusele. Ökodukti asukohta on korrigeeritud ka planeeringulahenduses ja kaardirakenduses,

samuti on täpsustatud laieraie piirangualasid.

21. Mõju hindamise aruande tabelis 58 (lk 219) ja lisa 3.2 tabelis 1 on välja toodud lindude kokkupõrkeid vähendavate markeritega

märgistatavad liinilõigud.

- Palume võimalusel märgistatava lõigu ID 12 pikendamist umbes 600 m jagu, et vähendada hukkumisriski.

- Leevendusmeetmena on ette nähtud ka lõigus ID 7 ja ID 8 märgistada kahekordse skeemi alusel. Kahe lõigu vahel on

jäetud umbes 400 m pikkune lõik märgisteta. Palume võimalusel vastavad märgistatavad lõigud ühendada, eeskätt

seetõttu, et liin jääb Pihke väike-konnakotka pesa ja peamiste toitumisalade lennuteele ja aitaks vähendada

hukkumisriski.

- Lindude kokkupõrkeriskide minimeerimiseks märgistatavate õhuliinilõikude 9 ja 10 vahel on u 300 m pikkune lõik, kuhu

märgistust pole kavandatud. Palume võimalusel ka sinna märgistus ette näha, kuna antud piirkonnas trassiga ristuva

Reiu jõe ülemjooks on must-toonekurele oluline toitumisveekogu ning teadaolevalt on liigi isendid käinud ka laiemalt

Jurga oja Reiu jõkke suubumisala piirkonnas toitumas.

Mõju hindamise aruande ptk-i 7.13.6.2 Joonist 108 ja Tabelit 58 (sh EOÜ koostatud leevendusmeetmete ja ehitusjärgse

seire aruannet ehk mõju hindamise aruande Lisa 3.2), planeeringulahendust ja kaardirakendust on täiendatud vastavalt

KeA ettepanekule – märgistatavaid liinilõike on pikendatud.

22. Mõju hindamise aruande alaptk-i 7.13.7.2 ja lisa 3.2 ptk-s 3 toodud linnustiku järelseire metoodika näeb ette tegevusjälgede

kaardistamisega alates esimesest aastast peale elektriühenduse ehitamist. Selleks, et ökodukti toimivust hinnata, oleks

asjakohane teha tegevusjälgede kaardistamist ka vähemalt ühel aastal enne ehitamist ja liinikoridori raadamist. Sel juhul on

olemas võrdlusmaterjal ja on võimalik analüüsida, kas ja kuidas metsised oma liikumisteid muudavad. Ühtlasi palume ka üle

kontrollida, et meede oleks kantud ka REPi seletuskirja.

Mõju hindamise aruande ptk-i 7.13.7.2 (sh EOÜ koostatud leevendusmeetmete ja ehitusjärgse seire aruannet ehk mõju

hindamise aruande Lisa 3.2) ja REPi seletuskirja ptk-i 6.8 on täiendatud vastavalt KeA ettepanekule.

23. Mõju hindamise aruande alaptk-s 7.14 on võrreldud erinevate trassialternatiivide (1A, 1B, 3A, 3B ja nende alamalternatiivid)

mõju nahkhiirtele, kuid hindamata on lõikude 2 ja 4 (kus trassialternatiive pole) mõju – kui palju jääb nendele trassilõikudele

nahkhiirtele potentsiaalselt olulisi elupaiku (klass 1 metsad). Piirdutud on üksnes hinnanguga „Üldiselt võib pidada mõjusid

käsitiivalistele lokaalseks. Ei ole põhjust arvata, et trassi rajamine mõjutaks laiemat populatsiooni või omaks piiriülest mõju.“,

millega võib üldjoontes nõustuda, kuid aruandes on vajalik pikemalt selgitada, kuidas sellise järelduseni jõuti.

Mõju hindamise aruande ptk-i 7.14.2 on täiendatud vastavalt KeA märkusele – mõju hinnang lõikudele 2 (lisatud

ptk 7.14.2.2) ja 4 (lisatud ptk 7.14.2.4) ning kokkuvõtlik mõju hinnang (lisatud ptk 7.14.2.5).

Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduste asukohavaliku REP. Planeeringu seletuskiri ja mõjude hindamise aruanne

Keskkonnaameti ja Kliimaministeeriumi märkustega arvestamise ülevaate tabel

5

Seisukohad ja ettepanekud Ettepanekuga arvestamine

24. Mõju hindamise aruande alaptk-s 7.18.1.8 (lk 266) on märgitud: „Kuna liik on seotud kaitsealal ja Lätis paiknevate suurte

rabaaladega, siis ei põhjusta elektriühendus kaljukotkale olulist kokkupõrkeriski.“ Uuemate teadmiste (peamiselt

telemeetriaandmed) kohaselt kasutab liik seni arvatust oluliselt rohkem teisi avamaastikke peale rabade ning liigub ka väga

aktiivselt erinevate rabade vahet ja kasutab ka põlde ning niite toitumisaladena (sh läbirändavate luikede, hanede ja

sookurgede peatusaladel). Samas tuleb nõustuda mõju hinnanguga, et kaugemal kui 5 km elupaiga tuumalast kaljukotka

liikumisaktiivsus (ja koos sellega ka kokkupõrkerisk elektriliinidega) langeb oluliselt. Palume aruannet parandada.

Mõju hindamise aruande ptk-i 7.18.1.8 on täiendatud vastavalt KeA märkusele.

25. Mõju hindamise aruande alaptk-s 7.18.2.1 (lk 278) on Kabli merikotka püsielupaigale avalduvaid mõjusid hinnates väidetud:

„Kuna püsielupaik paikneb liinikoridorist lääne poole ehk mere suunas, siis ei jää õhuliin merikotka toitumislendude teele ning

hukkumisrisk seoses kotkaste liiniga kokku põrkamisega puudub.“ Märgime, et kotkad liiguvad pesa ümbruses siiski ka teistes

suundades, mitte üksnes peamiste toitumisalade poole ning 660 m liinikoridorist on merikotka jaoks üsna lühike distants. Seega

ei saa nõustuda väitega, et hukkumisrisk puudub. Küll aga tuleb tunnistada, et hukkumisrisk on väike ega põhjusta tõenäoliselt

olulist mõju. Palume parandada.

Mõju hindamise aruande ptk-i 7.18.2.1 on täiendatud vastavalt KeA märkusele.

26. Mõju hindamise aruande alaptk-s 7.18.2.2 (lk 278-279) on Viisireiu väike-konnakotka püsielupaigas (KLO3000587) peetud

vajalikuks kõrget mürataset põhjustavaid ehitustöid vältida pesapaigale lähemal kui 500 m pesitsusperioodi esimesel poolel

(aprilli keskpaigast mai lõpuni), samas Jäärja-Alliku väike-konnakotka püsielupaigas (KLO3002420, KLO3001305) on sama

meedet peetud vajalikuks aprillist augusti keskpaigani. Jääb arusaamatuks, miks leevendusmeetmete periood eri

püsielupaikades erineb – palume aruandes põhjendada või perioodid ühtlustada (vt ka REP-i seletuskirja alaptk-s 6.8 (lk 54)

toodud meedet-tingimust).

Mõju hindamise aruande ptk-i 7.18.2.2 on täiendatud vastavalt KeA märkusele (pesitsusperioodid ühtlustati, sh REPi

seletuskirjas.

27. Seoses projekteeritava Liivi lahe idaosa looduskaitsealaga tuleb töötada välja merekaabli paigaldamiseks erinevaid

kaitseväärtusi arvestav sobivaim ajaperiood, käesoleval ajal on esitatud vastukäivaid hinnanguid. Nt mõju hindamise aruande

alaptk-s 7.18.6.3 (lk 286) on märgitud, et linnustikule avalduvate häiringute minimeerimiseks on soovitatav merekaabli

paigaldustööd viia läbi suvekuudel (juunist augustini). Seevastu aruande lk 190 on merepõhjakooslustega seonduvaks

võimalikuks leevendusmeetmeks ajastada merepõhja häiringutega seotud tööd vegetatsiooniperioodi välisele ajale, kusjuures

merepõhja kooslused on kahjustamisele/häirimisele hinnatud eriti tundlikuks perioodil varakevadest kesksuveni.

Selgitame, et viidatud mõju hindamise ptk-des on toodud konkreetse valdkonna meetmed selle valdkonna negatiivse

mõju vähendamiseks, nt ptk-s 7.10.4 kalastiku leevendusmeetmed, ptk-s 7.12.3 merepõhja elustiku ja elupaikade

meetmed, ptk-s 7.13.6 linnustiku meetmed jne. Kõikide valdkondade meetmed, mis puudutavad planeeringulahendust,

on koondatud REPi seletuskirja ptk-i 6 ning ülevaate võimalikust realistlikust tööde tegemise ajast annab planeeringu

Lisas 5 esitatud tabel.

Teemat arutati ka 18.05.2026 KeAga toimunud kohtumisel, kus lepiti kokku, et planeeringu seletuskirja täiendatakse

vastavasisulise selgitusega: Lisa 5 „Piirangute ülevaade“, mis annab kuude lõikes indikatiivse ülevaate tööakendest, millal

on erinevaid piiranguid koosmõjus arvestades võimalik kavandada merekaablite, maakaablite või õhuliinide paigaldamist.

Merekaabli paigaldamisel on kalastiku kaitseks vajalik ehitustöid vältida sügavamatel aladel kevadel (märts-aprill) ja

sügisel (sept-okt) ning ranniku lähistel (madalamal kui 15 m) kevadel (aprill-mai); samuti on nii kevadel, sügisel, kui

talvel oluline ehitustöid vältida merelinnustiku häiringute minimeerimiseks ehk merekaablite paigaldamine tuleks

teostada perioodil, kus linde ei ole või nende arvukus on minimaalne. Kuna merepõhja elustiku vajalik leevendusmeede

hõlmab vaid väikest ala (footilist tsooni ranniku lähistel) ning merekaablite paigaldamine toimub piki trassikoridori ühes

asukohas suhteliselt lühikese aja jooksul, siis merekaablite paigaldamist vegetatsiooniperioodil täielikult vältida ei ole

võimalik. Seetõttu on ajaliste piirangute ülevaate tabelis arvestatud realistlikuks merekaabli paigaldamise ajaks juuni-

juuli sügavamas vees ja augustis madalamas vees, ehk välistatud on footilises tsoonis merekaablite paigaldamine aprill-

juuli. Merepõhja elustikule negatiivsete mõjude vältimiseks või vähendamiseks on ka ettenähtud järgmine

meedekaablitrassi rannalähedases osas võimalusel vältida projekteerimisel kaablite paigaldamist HELCOM-i punase

raamatu elupaikadele, või kui see ei ole võimalik, siis teostada võimalikult kitsas kaabli kaevand, mis täita sama,

kaevandist välja kaevatud materjaliga.

Vastav selgitus on lisatud REPi ptk-i 7.3.

28. Projekteerimisetapi uuringute8 nimistus (lk 3) on loetletud kaitsealuste taimeliikide inventuuri vajadus. Eeldame, et taimeliikide

all on peetud ka silmas seeni, samblaid ja samblikke, keda võib samuti trassile jäävates kooslustes esineda. Lisaks täpsustame,

et kaitsealuste taimeliikide inventuur ei ole tingimata vajalik kogu trassi alal, vaid siiski kõrgema looduskaitselise väärtustega

kooslustes, kus esineb suurem tõenäosus kaitstavate liikide isendite esinemiseks ja ehitustegevuse (kas ettevalmistav

raadamine või reaalne ehitustegevus) raames kahjustamiseks. Kaitsealuste seente, samblate ja samblike inventuurid on

põhjendatud erandjuhtudel, kui raadatakse väga kõrge ökoloogilise väärtusega kooslusi (näiteks vääriselupaigad ning

varasemalt ei ole nende liigirühmade uuringuid teostatud). Palume täiendada.

Uuringute nimekirja ja sisu on täiendatud vastavalt KeA märkustele.

29. REP-i seletuskirja alaptk-s 5.3.3.2. on öeldud, et õhuliini trassikoridori alal esineb kattuvus vääriselupaikadega VEP208180,

VEP206159 ja VEP209851. Kuna nende vääriselupaikade täielik vältimine trassi asukoha valikul ei ole tehniliselt võimalik,

täpsustatakse trassi asukoht edasises projekteerimisetapis selliselt, et vähendada raadatava ala ulatust ja piirata servamõjude

levikut vääriselupaikadesse.

Samuti on REP-i seletuskirja lk 38 toodud: „Juhul, kui vääriselupaikade hävimine või pindala vähenemine on vältimatu, nähakse

ette vääriselupaikade kompenseerimine, määrates lähipiirkonnas vähemalt samaväärse ökoloogilise väärtusega asendus-

vääriselupaigad. Asendus-vääriselupaikade määramisega tagatakse, et vääriselupaikade kogupindala planeeringuala mõjualas ei

vähene ning säilib looduslike või looduslähedaste metsakoosluste osakaal. Asendusalad leitakse koostöös Keskkonnaameti ja

RMKga. “

REPi seletuskirja ptk-i 6.9 on täiendatud vastavalt 18.05.2026 Keskkonnaametiga kokkulepitule – lisati vajalike asendus

VEPide info ning viide, et asendusVEPid leitakse projekteerimisel, infot kajastatakse projekti seletuskirjas, mis saadetakse

KeAle.

8 „Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduste riigi eriplaneeringu asukoha eelvalik. Projekteerimise etapi uuringud“ (Skepast&Puhkim OÜ, töö nr 2024_0070, versioon 2.04.2026)

Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduste asukohavaliku REP. Planeeringu seletuskiri ja mõjude hindamise aruanne

Keskkonnaameti ja Kliimaministeeriumi märkustega arvestamise ülevaate tabel

6

Seisukohad ja ettepanekud Ettepanekuga arvestamine

Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduste REP-i taimestiku ekspertarvamuses9 on käsitletud REP-i elluviimise mõju taimestikule,

sh trassikoridoride raadamisega kaasnevat metsakoosluste kadu, vääriselupaikade ja Natura elupaigatüüpide kadu ja

mõjutamist ning kaitstavate taimeliikide elupaikade kadu ja mõjutamist.

Keskkonnaministri 04.01.2007 määruse nr 2 „Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, kaitse korraldamine ning

vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine ja kasutusõiguse tasu arvutamise täpsustatud alused“§ 261 järgi on Keskkonnaametil

vääriselupaikade üle otsustamisel (raie, likvideerimine) kaalutlusõigus. Kaalutlusotsuse tegemisel peab Keskkonnaamet

igakordselt kaaluma avalike huvide, raie tulemuse ja mõju vääriselupaigale vahel ning otsustama, milline (avalik) huvi peale

jääb. Keskkonnaameti hinnangul on ka Liivi lahe meretuulepargi elektriühendus eeldatavalt suure riikliku ja avaliku huviga

projekt, mida saab vääriselupaiga säilitamise üle otsustamisel kaaluda.

Kuna REP-s on veel raadamisele minevate pindalade osas lahtisi otsi ja võimalikke nihutamise kaalumise kohti, siis juhib

Keskkonnaamet tähelepanu, et vääriselupaikade puhul tuleb ehitiste kavandamisel võtta esmaseks eesmärgiks mõjusid vältida

(valides asukohti, kus mõju vääriselupaikadele puudub). Kui see ei ole võimalik (nt raudteetrassi vms ehitiste nihutamine ei ole

tehnilistel põhjustel võimalik), on võimalik kaaluda vääriselupaiga ala raadamist. Leevendusmeetmena tuleb kahjustada saanud

vääriselupaikade kahjude kompenseerimiseks leida uued samaväärsed vääriselupaigad lähipiirkonnas, et vääriselupaikade

pindala ei väheneks registris (võimalusel 20 km raadiuses hävinenud vääriselupaigast).

Raadamise käigus hävinevatele vääriselupaikadele tuleks leida enne tööde alustamist asendus-vääriselupaigad, mida tuleks

kirjeldada REP-i materjalides. Vääriselupaikadest täpse raadatava ala selgudes tuleks pöörduda asendus-vääriselupaikade

leidmiseks Riigimetsa Majandamise Keskuse poole, kes lähiümbrusest võimalusel leiab uued samaväärsed vääriselupaigad,

edastades need märkega „liiniprojekti asendus-vääriselupaigad“ Keskkonnaagentuuri (registripidajale). Vääriselupaiku saavad

välja valida selleks vastavat tunnistust omavad isikud, Riigimetsa Majandamise Keskuses on nendeks metsakorraldajad.

Seejärel edastada asendus-vääriselupaikade nimekiri ka teadmiseks Keskkonnaametile, kes raadamise teatiseid menetledes

omaks infot, et vääriselupaigad on asendatud.

30. Mõju hindamise aruande ptk-s 7 on eeldatavaid mõjusid hinnatud lähtuvalt planeeritavate elektriühenduste rajamisega

kaasnevatest võimalikest muutustest (nii positiivsed kui negatiivsed) võrreldes olemasoleva olukorraga. Palume selgitada

kumulatiivsete mõjude hindamise asjaolusid – mõnedel juhtudel on vormistatud kumulatiivne mõju eraldi alapeatükina

(nt rohevõrgustiku või loomastiku puhul) teiste puhul aga mitte (nt linnustik).

Mõju hindamise aruandesse on lisatud ptk 7.13.4.5, mis käsitleb kumulatiivse mõju hinnangut linnustikule.

31. Mõju hindamise aruande alaptk-ides 7.17.2.1.1 ja 7.17.2.2.1 (lk 247, lk 248, kumulatiivne mõju rohevõrgustikule) on käsitletud

lõunapoolse alternatiivi 1B koosmõju Rail Baltic trassiga, Krundiküla-Viisireiu lõigu koosmõju Rail Baltic trassi ja Nepste

karjääridega, kuid käsitlemata on jäetud võimalik koosmõju taotletava Arumetsa II savikarjääriga. Arumetsa alajaam ja

Arumetsa II savikarjäär asuvad tugialal, kuid ühtlasi koridori suudmealal. Palume täiendada.

Mõju hindamise aruande ptk-s 7.5.1.1 on uuendatud teavet seoses Arumetsa II liivakarjääriga. Samuti on täiendatud

rohevõrgu hinnanguid ptk-des 7.17.2.1.1 ja 7.17.3.

32. Mõju hindamise aruande lk 297 on Natura asjakohase hindamise raames käsitletud kumulatiivseid mõjusid Põhja-Liivimaa

linnualale. Palume täpsustada väljatöötatud leevendusmeetme Nepste-Massiaru metsise ökodukti toimimist seoses Urissaare II

ja eriti kavandatavate Urissaare IV ja V liivakarjääridega.

Esmalt oleks väga tervitatav, kui nende objektide omavaheline paiknemine oleks vastaval joonisel visualiseeritud.

Teiseks palume täpsustada viidatud liivakarjääride avamise ja töötamise asjaolusid, tagamaks veendumus, et mõjud ökodukti

toimele lühemas või pikemas ajaraamis puuduvad. Kas viidatud leevendusmeetme väljatöötamisel olemasolevate ja avatavate

karjääridega arvestati? EOÜ vastavas eksperthinnangus info selle kohta puudub.

Arvestades, et KeA on 20.02.2026 väljastanud Urissaare IV ja V liivakarjääridele kaevandamisload, on Nepste-Massiaru

metsise ökodukti asukohta nihutatud lääne poole (vt mõju hindamise aruande ptk 7.13.6.2 ja aruande Lisa 3.2).

Eeltoodust lähtuvalt on mõju hindamise aruande ptk-s 7.5.1.2 uuendatud teavet seoses Urissaare IV ja V liivakarjääride

kaevandamislubadega. Samuti on aruandesse lisatud ptk 7.13.4.5, mis käsitleb kumulatiivse mõju hinnangut, sh on

lisatud joonis, kus on näha nii kavandatav Nepste-Massiaru metsise ökodukt kui kavandatav RB raudteetrass ning

seonduvad Urissaare liivakarjäärid (II, IV ja V). Aruande ptk-is 7.13.4.4 on täpsustatud metsise ökodukti suudmetes

lageraiega seotud piiranguid ja raadamise võimalikke mõjusid. Samuti on täiendatud ptk-is 7.19.5.3 Natura hindamise

kumulatiivse mõju hinnangut seoses metsise ning Urissaare liivakarjääridega. Natura hindamise täiendamisel peeti

15.06.2026 nõu EOÜ-st Veljo Volkega.

Ka REPi seletuskirja, joonist ja kaardirakendust on vastavalt täiendatud.

33. Mõju hindamise aruande alaptk-s 5.5.4 on nimetatud (lk 67), et planeeritava Kärsuveski alajaamale lähim elamu asub u 170 m

kaugusel Närepi kinnistul ja trafosid sellesse põhivõrguga liitumise alajaama ei kavandata. Samas on dokumendis

„Projekteerimistingimuste aluseks olevad tingimused“10 toodud, et Kärsuveski alajaama seadmete hulka kuuluvad ka

omatarbetrafod (ja diiselgeneraator). Palume eeltoodud vastuolu kõrvaldada ja tulenevalt tehtavast muudatusest vajadusel

muuta ka mürahinnangut.

Vastuolu ei ole – müra tekitav trafo on jõutrafo ja seda Kärsuveski alajaama planeeritud ei ole. Omatarbetrafo müra ei

tekita. Diiselgeneraatori müra on võrreldav auto müraga.

Kuna Kärsuveski alajaam kavandatakse riigi põhimaantee nr 92 Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme tee äärde, mis ristub

riigi põhimaanteega nr 6 Valga-Uulu, kus asub ka tankla, siis Närepi kinnistu piirkonnas on juba maanteemüra näol

tegemist tavapärasest kõrgema mürafooniga ning diiselgeneraatori müra lisandumisel ei ole eksperdi hinnangul tegemist

olulist mõju tekitava müraallikaga. Projekteerimise käigus tuleb tagada, et alajaama kinnistu välispiiril on tagatud

kehtivad müranormid. Sellisel juhul müra olukord alajaama naabruses olevatel elamualade kinnistutel ei muutu.

Eeltoodud selgitus on lisatud ka mõju hindamise aruande ptk-i 5.5.4.

34. REP-i seletuskirja ptk-st 6 peab tulema välja, millised on kohustuslikud meetmed, mida tuleb REP-i elluviimisel rakendada.

Kohustuslike meetmete juures mitte kasutada tingivat kõneviisi (nt lk 53: „Sügisel (septembris ja oktoobris) tuleks ehitustöid

teha ainult sügavamatel aladel ning mitte lähemal kui 1 km ja 20 m samasügavusjoonest, et vältida võimalikku ebasoovitavat

mõju sügisräime taastootmisele.“; „Võimalusel vältida merepõhja kahjustamist/häirimist karide elupaigatüübi leviku

piirkondades.“ jne).

REPi seletuskirja ptk-i 6 on vastavalt märkusele korrigeeritud.

9 „Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduste riigi eriplaneeringu taimestiku ekspertarvamus. Aruanne“ (Skepast&Puhkim OÜ, töö nr 2024-0070, versioon 16.04.2025). Leitav: Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduste riigi eriplaneeringu taimestiku

ekspertarvamus 10 „Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduste riigi eriplaneeringu asukoha eelvalik. Projekteerimistingimuste aluseks olevad tingimused“ (Skepast&Puhkim OÜ, töö nr 2024-0070, versioon 7.04.2026)

Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduste asukohavaliku REP. Planeeringu seletuskiri ja mõjude hindamise aruanne

Keskkonnaameti ja Kliimaministeeriumi märkustega arvestamise ülevaate tabel

7

Seisukohad ja ettepanekud Ettepanekuga arvestamine

Lisaks on erisusi Liivi lahe meretuulepargi hoonestusloa KMH aruande (eelnõu) tabelites 69 ja 70 tooduga. Kui erinevused on

tingitud trasside muutusest, peaks see olema selgelt välja toodud. Liivi lahe meretuulepargi hoonestusloa KMH aruandes

(eelnõu) ja REP-i seletuskirjas (sh mõju hindamise aruandes) toodu peaks olema kooskõlas, erinevused (sh nende põhjused)

tuleb selgelt markeerida. Vastasel juhul jääb ebaselgeks, millistest keskkonnameetmetest loastamisel lähtuda.

35. REP-i seletuskirja ptk-s 7 on esitatud REP-i elluviimise tingimused. Märgime, et REP-i seletuskirja alaptk-s 7.3.1 on markeeritud

vaid osaliselt ptk-s 6 toodud merega seotud meetmed ja seire. Jääb arusaamatuks, miks ei ole toodud kõiki

keskkonnameetmeid, millest lähtuvalt on tehtud valik. Kas on nimetatud üksnes kohustuslikud või olulisemad. Palume lisada

selgitused ja/või täiendada REP-i seletuskirja ptk 7.

REPi seletuskirja ptk-i 7.3.1 on täiendatud vastavalt ptk-ile 6.

36. REP-i seletuskirja ptk-s 7 ei ole markeeritud keskkonnaluba. Merekaablite puhul on asjakohane ka keskkonnaluba (või siis

meretuulepargi hoonestusluba). Palume see selguse huvides lisada REP-i seletuskirja.

REPi seletuskirja ptk-i 7 on vastavalt märkusele täiendatud.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Keskkonnaamet

[email protected]

Meie 19.06.2026 nr 13-3/2196-1

Vastus esitatud märkustele

Esitasime 09.04.2026 kirjaga nr 13-3/1288-1 Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduse riigi

eriplaneeringu Kliimaministeeriumile ja Keskkonnaametile kooskõlastamiseks. Teavitame, et

oleme vastavalt teilt saadud märkustele planeeringu dokumente täiendanud (täpsem ülevaade

lisas). Täiendatud materjalid on avalikul väljapanekul ning kooskõlastamiseks ja arvamuse

andmiseks kättesaadavad planeeringu kodulehel perioodil 19.06-26.07.2026.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ivari Rannama

maa- ja ruumipoliitika osakonna juhataja

Lisa: Märkustega arvestamise ülevaatetabel

Anne Martin +372 5802 3933

[email protected]

Lisaadressaadid: Kliimaministeerium

2