MÄÄRUS

18.06.2026 nr 19

Taastuvenergia tasu vähendamise toetuse taotlemise ja

andmise tingimused

Määrus kehtestatakse elektrituruseaduse § 592 lõigete 415 ja 423 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrusega kehtestatakse elektrituruseaduse § 592 lõikes 41 nimetatud taastuvenergia tasu

vähendamise ja lõikes 416 nimetatud vähese tähtsusega abi rakendamise täpsemad tingimused,

arvutusmetoodika, taotlemise menetlusreeglid, tõendite loetelu, dokumentide säilitamise ja abi

kumuleerimise tingimused, nõuded esitatavatele andmetele ja tõenditele, abi ülekandumise

tõendamise kord ning aruandluse vorminõuded.

(2) Määruse alusel antav toetus on riigiabi Euroopa Komisjoni teatise „Kliima-, keskkonnakaitse-

ja energiaalase riigiabi suunised alates aastast 2022“ (ELT C 80, 18.02.2022, lk 1–89) mõistes ja

sellele kohaldatakse nimetatud suunistes ning konkurentsiseaduse §-s 341 sätestatut või vähese

tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu

toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L,

2023/2831, 15.12.2023) (edaspidi vähese tähtsusega abi määrus) tähenduses ning sellele

kohaldatakse vähese tähtsusega abi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

§ 2. Terminid

Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:

1) taotleja – elektrituruseaduse § 592 tähenduses toetuse taotleja;

2) mõõtepunkt – elektrituruseaduse § 3 punkti 151 tähenduses mõõtepunkt, mis paikneb

liitumispunktis ja mille kaudu mõõdetakse võrguteenuse tarbimist;

3) abikõlblik tarbimine – võrguteenuse tarbimise maht, mille puhul arvestatakse tasu

elektrituruseaduse § 592 lõikes 1 nimetatud kulu (edaspidi taastuvenergia tasu) eest;

4) minimaalne jääk – taastuvenergia tasu miinimumsumma 0,5 eurot tarbitud võrguteenuse

megavatt-tunni kohta pärast vähendamismäära rakendamist;

5) arvestusperiood – kalendrikuule vastav periood, mille tarbimisandmed loetakse lõplikuks

pärast kalendrikuu lõppu, kui võrguettevõtja on esitanud mõõteandmed

andmevahetusplatvormile;

2

6) andmevahetusplatvorm – elektrituruseaduse § 421 tähenduses andmevahetusplatvorm;

7) taastuvenergia tasu – elektrituruseaduse § 592 lõikes 4 nimetatud toetuste rahastamise kulu;

8) vähendamismäär – elektrituruseaduse § 592 lõikes 41 nimetatud vähendamismäär;

9) vähese tähtsusega abi – elektrituruseaduse § 592 lõikes 416 nimetatud abi;

10) tegevuskoht – filiaal, müügikoht või muu koht, kus tehakse elektrituruseaduse § 592 lõike 41

punktis 4 nimetatud tegevusalaga seotud tegevusi;

11) abi saaja – elektrituruseaduse § 592 tähenduses toetuse saaja;

12) NACE kood – majanduse tegevusalade klassifikaator Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EÜ) nr 1893/2006, 20. detsember 2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade

statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90

ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006,

lk 1–39) (edaspidi määrus nr 1893/2006), tähenduses;

13) EMTAK kood – justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide

esitamise kord“ lisa 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)“.

§ 3. Üldpõhimõtted

Meedet korraldab valdkonna eest vastutav ministeerium ning viib ellu põhivõrguettevõtja.

2. peatükk

Vähendamismäära rakendamine riigiabina

§ 4. Vähendamismäära rakendamise taotlus

(1) Taotlus esitatakse § 20 lõikes 2 nimetatud vormil sellel märgitud põhivõrguettevõtja e-posti

aadressile ja taotlus peab olema digitaalselt allkirjastatud taotleja allkirjaõigusliku isiku poolt.

(2) Taotluses esitatakse vähemalt järgmised andmed ja dokumendid:

1) taotleja ja abisaaja nimi, registrikood, e-posti aadress ja telefoni number;

2) majandus- ja taristuministri 05. veebruari 2019. a määruse nr 10 „Elektrituru toimimise

võrgueeskiri“ § 2 lõike 2 punktis 1 sätestatud EIC-koodid (edaspidi EIC-koodid) nende

mõõtepunktide osas, mille tarbimise suhtes vähendamismäära taotletakse, ning nende

mõõtepunktidega seotud võrguettevõtja nimi;

3) kui taotluse esitab elektrituruseaduse § 592 lõike 42 alusel kontserni emaettevõtja, siis

tütarettevõtja või grupi koosseis ja tütarettevõtja mõõtepunktide EIC-koodid ning kinnitus, et

rahaline eelis ehk vähendatud taastuvenergia tasu summa kandub täies ulatuses edasi tegelikult

energiat tarbivale tütarettevõtjale;

4) volitus põhivõrguettevõtjale andmevahetusplatvormil taotleja mõõteandmetega tutvumiseks

elektrituruseaduse § 592 lõike 47 kohaselt;

5) uue tarbija korral tarbimise prognoos elektrituruseaduse § 592 lõike 41 punkti 1 kohaselt;

6) kinnitus, et taotleja täidab taastuvenergia osakaalu nõuet elektrituruseaduse § 592 lõike 41 punkti

2 kohaselt;

7) kui taotleja on energiaauditi kohuslane Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL)

2023/1791, mis käsitleb energiatõhusust ja millega muudetakse määrust (EL) 2023/955 (ELT L

231, 20.09.2023, lk 1–111), artikli 11 mõistes, siis elektrituruseaduse § 592 lõike 41 punktile 3

vastav energiaauditi aruanne või sertifikaat ja kinnitus, et taotleja täidab vähemalt ühe

elektrituruseaduse § 592 lõikes 45 nimetatud kohustuse;

8) kui taotleja ei ole energiaauditi kohuslane Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL)

2023/1791 artikli 11 tähenduses, siis kinnitus selle kohta;

9) kinnitus, et abisaaja vastab elektrituruseaduse § 592 lõike 41 punktis 4 nimetatud

tegevusalanõudele, koos viitega EMTAK koodile ja sellele vastavale NACE koodile, ning kui

taotleja registreeritud tegevusala kood vastab komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2023/137,

3

millega muudetakse määrust nr 1893/2006 (ELT L 19, 20.01.2023, lk 5), sätestatud NACE

Revision 2.1. klassifikatsioonile, tuvastab taotleja vastava NACE koodi nimetatud delegeeritud

määruse alusel koostatud vastavustabeli abil;

10) kinnitus, et taotleja ei saa samal kalendriaastal ühe ja sama tegevuse eest toetust topelt;

11) kinnitus, et abisaaja ei ole raskustes olev ettevõtja elektrituruseaduse § 592 lõike 414

tähenduses;

12) kinnitus, et abisaajal ei ole täitmata kohustust tagasi maksta Euroopa Komisjoni otsuse alusel

ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud riigiabi;

13) volikiri, kui taotluse allkirjastanud isik tegutseb volituse alusel.

(3) Taotleja vastutab taotluses esitatud andmete õigsuse eest.

§ 5. Lisategevusala tarbimise arvestamine

(1) Kui vähendamismäära taotletakse lisategevusala suhtes, rakendatakse vähendamismäära nende

mõõtepunktide kogutarbimisele, mis asuvad taotleja kinnitatud tegevuskohtades, kus tehakse

valdavas osas lisategevusalaga seotud tegevusi.

(2) Taotleja esitab iga lisategevusalaga seotud mõõtepunkti kohta allkirjaõigusliku isiku

digitaalselt allkirjastatud kinnituse, milles märgitakse tegevuskoha aadress ja kinnitatakse, et

tegevuskohas tehakse valdavas osas elektrituruseaduse § 592 lõike 41 punktis 4 nimetatud

tegevusalaga seotud tegevusi ning lisategevusala kohta peetakse eraldi raamatupidamisarvestust.

(3) Abisaaja teavitab põhivõrguettevõtjat viivitamata, kui lõikes 1 nimetatud tegevuskohas toimuv

tegevus ei ole enam valdavas osas seotud lisategevusalaga või kui tegevus asjaomases

tegevuskohas lõpeb.

§ 6. Vähendamismäära rakendamine ja arvestus

(1) Mõõtepunktiga seotud võrguettevõtja rakendab vähendamismäära taotleja või abisaaja arvel

taastuvenergia tasu arvestamisel alates elektrituruseaduse § 592 lõikes 48 nimetatud

Kliimaministeeriumi otsusele järgnevast kuust.

(2) Vähendamismäära rakendades arvestatakse kehtivat taastuvenergia tasu megavatt-tunni kohta

ning kohaldatakse minimaalset jääki, mille kohaselt peab pärast vähendamismäära rakendamist

taastuvenergia tasu jääma vähemalt 0,5 eurot abikõlbliku tarbimise megavatt-tunni kohta.

(3) Arvestus tehakse arvestusperioodi lõplike tarbimisandmete alusel. Kui arve koostamise ajal ei

ole tarbimisandmed kontrollitud, rakendatakse vähendamismäära esialgsete tarbimisandmete

alusel ja tehakse järelarvestus pärast tarbimisandmete lõplikku selgumist, tasaarvestades sellest

tuleneva vahe järgmiste perioodide maksekohustusega.

§ 7. Arvutusmetoodika

(1) Vähendamismäära kohaldades arvutatakse tarbija taastuvenergia tasu arvestusperioodil

järgmiselt:

1) taastuvenergia tasu pärast vähendust = kehtiv taastuvenergia tasu × (1 − NACE-le kohaldatav

vähendamismäär), arvestades, et tulemus peab olema ≥ 0,5 eurot megavatt-tunni eest;

2) punktis 1 nimetatud NACE-le kohaldatav vähendamismäär on elektrituruseaduse § 592 kohaselt

ümberpaigutumise riski korral 0,75 ja märkimisväärse ümberpaigutumise riski korral 0,85;

3) taastuvenergia tasu arvutatakse täpsusega kaks kohta pärast koma.

4

(2) Kui vähendamismäära rakendatakse lisategevusala suhtes § 5 alusel, tehakse arvutus

mõõtepunkti kogutarbimise ulatuses mõõtepunktipõhiselt. § 8. Taotluse menetlemine

(1) Põhivõrguettevõtja kontrollib taotluse nõuetekohasust ja vajaduse korral määrab taotlejale

puuduste kõrvaldamiseks vähemalt kolme tööpäeva pikkuse tähtaja.

(2) Põhivõrguettevõtja kontrollib taotleja tarbimisandmeid andmevahetusplatvormil ning küsib

võrguettevõtjalt või taotlejalt selgitusi ja lisadokumente, kui see on tingimuste kontrollimiseks

vajalik.

(3) Elektrituruseaduse § 592 lõike 41 punktis 3 nimetatud energiaauditi nõude täitmist kontrollib

põhivõrguettevõtja esitatud dokumentide alusel, veendudes auditiaruande või asjaomase

sertifikaadi olemasolus, kehtivuses ning väljaandja vastavuses direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 11

nõuetele. Auditiaruande või juhtimissüsteemi sisulist kvaliteeti põhivõrguettevõtja ei hinda.

§ 9. Kliimaministeeriumi otsus

(1) Kliimaministeeriumi vähendamismäära rakendamise otsuses märgitakse vähemalt:

1) abisaaja, registrikood ja mõõtepunktide EIC-koodid;

2) kohaldatav vähendamismäär (75 või 85 protsenti);

3) märge, et vähendamismäära võib elektrituruseaduse § 592 lõigetes 49, 411 ja 412 sätestatud alustel

muuta või selle rakendamise peatada või lõpetada ning et vähendamismäära muutmise või selle

rakendamise peatamise või lõpetamise otsus võib olla elektrituruseaduse § 592 lõikes 49 sätestatud

tingimustel tagasiulatuv;

4) vähendamismäära kehtivusaeg, mis ei tohi ületada elektrituruseaduse § 592 lõikes 46 nimetatud

Euroopa Komisjoni otsuses sätestatud riigiabi andmise lõpptähtaega;

5) direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 11 kohaselt energiaauditit tegema kohustatud abisaaja suhtes

kõrvaltingimus, mille kohaselt abisaaja peab täitma vähemalt ühe elektrituruseaduse § 592 lõikes

45 sätestatud tingimuse ja esitama selle kohta tõendid käesoleva määruse § 11 lõike 2 kohaselt.

(2) Kliimaministeerium teeb vähendamismäära rakendamise või sellest keeldumise otsuse 30

päeva jooksul põhivõrguettevõtja ettepaneku saamisest arvates.

(3) Kliimaministeerium teeb elektrituruseaduse § 592 lõigetes 49 ja 412 nimetatud ettepaneku alusel

vähendamismäära muutmise või selle rakendamise peatamise või lõpetamise otsuse 30 päeva

jooksul põhivõrguettevõtja ettepaneku saamisest arvates.

(4) Kliimaministeerium edastab otsuse põhivõrguettevõtjale, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile, taotlejale ja taotleja elektripaigaldisega ühendatud

võrguettevõtjale.

§ 10. Eelarvevahendite piisamatus ja järelarvestus

(1) Kui selgub elektrituruseaduse § 592 lõikes 49 nimetatud eelarvevahendite piisamatus, teeb

Kliimaministeerium põhivõrguettevõtja ettepanekul arveldusperioodi kohta vähendamismäära

muutmise või selle rakendamise peatamise või lõpetamise otsuse 30 päeva jooksul ning teavitab

sellest võrguettevõtjaid, põhivõrguettevõtjat, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning

isikuid, kelle suhtes vähendamismäära muudeti või selle rakendamine peatati või lõpetati.

(2) Lõikes 1 nimetatud otsuses märgitakse arveldusperiood, mille kohta otsust kohaldatakse, ning

5

vähendamismäära muutmise või selle rakendamise peatamise või lõpetamise ulatus.

(3) Võrguettevõtja teeb lõikes 1 nimetatud otsuses määratud arveldusperioodi kohta taastuvenergia

tasu järelarvestuse. Järelarvestuse kohaselt vähem laekunud tasu osa tasaarveldab võrguettevõtja

abisaajaga eraldi arvel või järgmise korrapärase arve osana. Arve tasumise tähtaeg on 14

kalendripäeva arve väljastamisest arvates.

(4) Kui abisaaja ei tasu järelarvestuse alusel esitatud arve summat tähtajal, võib võrguettevõtja

nõuda võlaõigusseaduse § 113 kohaselt arve maksetähtpäevast kuni arve tasumiseni jääva

ajavahemiku eest viivist.

§ 11. Järelevalve ja tagasinõudmine

(1) Elektrituruseaduse § 592 lõikes 410 nimetatud asjaolude tõendamiseks esitab abisaaja

põhivõrguettevõtjale iga aasta 1. veebruariks järgmised andmed ja dokumendid:

1) kinnitus eelmise kalendriaasta tarbimismahu kohta mõõtepunktide kaupa, tuginedes

andmevahetusplatvormi andmetele, või prognoosi täitumise aruanne, kui tegu on uue tarbijaga;

2) kinnitus, et abisaaja vastab endiselt elektrituruseaduse § 592 lõike 41 punktis 4 nimetatud

tegevusalanõudele vastavalt § 4 lõike 2 punktile 9;

3) elektrilepingu koopia ning vajalikud volitused ja andmed päritolutunnistuste kustutamise

kontrollimiseks päritolutunnistuste elektroonilises andmebaasis, et tõendada taastuvelektrienergia

tarbimist elektrituruseaduse § 592 lõike 41 punkti 2 kohaselt;

4) kui vähendamismäära rakendatakse grupi suhtes, siis abisaaja kinnitus ja raamatupidamislik

väljavõte, mis tõendab rahalise eelise ehk vähendatud taastuvenergia tasu summa täies ulatuses

edasikandmist tegelikult energiat tarbinud tütarettevõtjatele;

5) kui vähendamismäära rakendatakse lisategevusala suhtes, siis allkirjaõigusliku isiku digitaalselt

allkirjastatud kinnitus, et § 5 lõikes 2 nimetatud asjaolud on jätkuvalt täidetud, koos lisategevusala

kohta koostatud raamatupidamisliku väljavõttega eelmise kalendriaasta kohta.

(2) Kui Kliimaministeeriumi otsuses on § 9 lõike 1 punkti 5 kohaselt seatud kõrvaltingimus täita

vähemalt üks elektrituruseaduse § 592 lõikes 45 sätestatud nõue, esitab abisaaja koos lõikes 1

nimetatud dokumentidega ka kõrvaltingimuse täitmist tõendavad dokumendid vähemalt ühe

järgmise kohustuse kohta:

1) elektrituruseaduse § 592 lõike 45 punktis 1 nimetatud tingimuse täitmise korral energiaauditi

aruande või viite varem esitatud energiaauditi aruandele, auditiaruandes esitatud soovituste

rakendamise ülevaate ning soovituste rakendamist tõendavad dokumendid, milleks on lepingud,

arved, aktid või muud investeeringu tegemist tõendavad dokumendid, koos tasuvusaja arvutusega

või selle aluseks olevate andmetega;

2) elektrituruseaduse § 592 lõike 45 punktis 2 nimetatud tingimuse täitmise korral eelmise

kalendriaasta elektritarbimise CO2-heite arvutuse ning tõendid vähemalt 30 protsendi tarbimise

katmise kohta süsinikuheiteta allikatest, päritolutunnistuste elektroonilise andmebaasi väljavõtte

tunnistuste kustutamise kohta abisaaja kasuks ning kogutarbimise ja süsinikuheiteta energia

osakaalu võrdlusarvutuse;

3) elektrituruseaduse § 592 lõike 45 punktis 3 nimetatud tingimuse täitmise korral

raamatupidamisliku väljavõtte ja arvutuse vähendamismäära rakendamise tulemusel säästetud

summa kohta, loetelu projektidest, millesse investeeriti vähemalt 50 protsenti säästetud summast,

investeeringuid tõendavad dokumendid ning kirjelduse investeeringu mõjust kasvuhoonegaaside

heitkoguste vähendamisele ning asjakohasel juhul võrdluse Euroopa Liidu heitkogustega

kauplemise süsteemis tasuta eraldamisel kasutatava võrdlusalusega.

(3) Põhivõrguettevõtjal on õigus nõuda abisaajalt esitatud andmete kontrollimiseks lisadokumente

ja selgitusi ning määrata nende esitamiseks vähemalt kolme tööpäeva pikkune tähtaeg.

6

(4) Kui abisaaja ei vasta enam elektrituruseaduse § 592 lõike 41 punktides 2–4 või lõikes 414

sätestatud tingimustele või soovib abi saamisest loobuda, teavitab ta sellest põhivõrguettevõtjat

kümne päeva jooksul asjaoludest teadasaamisest.

(5) Kui põhivõrguettevõtja tuvastab mis tahes elektrituruseaduse § 592 lõikes 412 nimetatud

asjaolu, teeb ta Kliimaministeeriumile viivitamata elektrituruseaduse samas lõikes sätestatud

ettepaneku. Kui põhivõrguettevõtja saab lõike 4 alusel teate elektrituruseaduse § 592 lõikes 414

sätestatud tingimuse täitmata jätmise kohta, teeb ta Kliimaministeeriumile viivitamata ettepaneku

lõpetada vähendamismäära rakendamine ja nõuda tagasi alusetult saadud abi.

(6) Põhivõrguettevõtja hindab makstud abisumma vastavust vähendamismäärale ja

elektrituruseaduse § 592 lõikes 410 sätestatule ning käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 kohaselt

esitatud andmetele, samuti käesoleva määruse § 9 lõike 1 punktis 5 nimetatud kõrvaltingimuse

täitmist, ning esitab ülekompenseerimise või tingimustele mittevastavuse korral

Kliimaministeeriumile 60 päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtpäevast

arvates põhjendatud ettepaneku abi tagasi nõuda.

(7) Kliimaministeerium teeb lõikes 6 nimetatud ettepaneku alusel tagasinõudmise otsuse 20

tööpäeva jooksul ettepaneku saamisest arvates. Kui Kliimaministeerium teeb elektrituruseaduse §

592 lõike 410 alusel otsuse abi tagasi nõuda, tagastab abisaaja tagasimaksmisele kuuluva summa

põhivõrguettevõtjale koos konkurentsiseaduse § 42 lõike 6 alusel arvutatud viivisega otsuses

märgitud tähtajal, kuid hiljemalt sama aasta 1. juuliks.

(8) Ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi tagasinõudmise korral juhindutakse

konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatust.

(9) Riigiabi või vähese tähtsusega abi tagasinõudmise korral võib põhivõrguettevõtja tagasinõutud

summa anda uuesti riigiabina või vähese tähtsusega abina, järgides vastava abi andmisele

kohaldatavaid nõudeid.

3. peatükk

Vähese tähtsusega abi andmise kord

§ 12. Vähese tähtsusega abi

(1) Vähese tähtsusega abi andmise korral võetakse arvesse vähese tähtsusega abi määruse artiklis

1 sätestatud välistusi ning artiklis 5 sätestatud kumuleerimisreegleid.

(2) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes

on omavahel seotud vähese tähtsusega abi määruse artikli 2 punkti 2 kohaselt.

(3) Vähese tähtsusega abi määruse kohaselt antud abi ei tohi ületada sama määruse artikli 3 lõikes 2

sätestatud piirmäära.

§ 13. Vähese tähtsusega abi taotlus ja taotluse esitamise tähtaeg

(1) Taotleja esitab põhivõrguettevõtjale vähese tähtsusega abi taotluse eelneva kalendriaasta

tarbimise kohta järgneva kalendriaasta 15. jaanuariks.

(2) Taotlus, mille on digitaalselt allkirjastanud taotleja allkirjaõiguslik isik, edastatakse § 20 lõikes

7

2 nimetatud vormil sellel märgitud põhivõrguettevõtja e-posti aadressile.

(3) Taotluses esitatakse vähemalt:

1) taotleja ja abisaaja nimi, registrikood, e-posti aadress ja telefoni number;

2) nende mõõtepunktide EIC-koodid, mille tarbimise suhtes vähese tähtsusega abi taotletakse;

3) volitus põhivõrguettevõtjale andmevahetusplatvormil mõõteandmetega tutvumiseks;

4) elektrilepingu koopia ning vajalikud volitused ja andmed päritolutunnistuste kustutamise

kontrollimiseks päritolutunnistuste elektroonilises andmebaasis, et tõendada taastuvelektrienergia

tarbimist elektrituruseaduse § 592 lõike 41 punkti 2 kohaselt;

5) kinnitus, et abisaaja vastab elektrituruseaduse § 592 lõike 41 punktis 4 nimetatud

tegevusalanõudele, koos viitega EMTAK koodile ja sellele vastavale NACE koodile käesoleva

määruse § 4 lõike 2 punktis 9 sätestatud korras;

6) kinnitus, et tegemist on põhi- või lisategevusalaga, ning seda tõendav väljavõte äriregistrist;

7) paragrahv 5 lõikes 2 nimetatud kinnitus, kui toetust taotletakse lisategevusala suhtes;

8) kinnitus taotleja valiku kohta elektrituruseaduse § 592 lõike 422 tähenduses;

9) andmed taotlejale viimase kolme aasta jooksul antud vähese tähtsusega abi kohta ja teave ühe

ettevõtja koosseisu kohta § 12 lõike 2 tähenduses,

19) volikiri, kui taotluse allkirjastanud isik tegutseb volituse alusel.

(4) Taotleja vastutab taotluses esitatud andmete õigsuse eest.

§ 14. Taotluse menetlemine, arvutamine ja vähendamiskoefitsient

(1) Põhivõrguettevõtja kontrollib taotluse nõuetekohasust ning võib määrata puuduste

kõrvaldamiseks vähemalt kolme tööpäeva pikkuse tähtaja.

(2) Põhivõrguettevõtja kontrollib tingimusi ning arvutab vähese tähtsusega abi summa abisaaja

eelmise kalendriaasta abikõlbliku tarbimise alusel mõõtepunktipõhiselt, lähtudes

elektrituruseaduse § 592 lõikes 41 nimetatud vähendamismäärast ja alammäärast 0,5 eurot

megavatt-tunni kohta.

(3) Kui nõuetekohaste taotluste kogusumma ületab vähese tähtsusega abi maksmiseks eraldatud

vahendeid, arvutab põhivõrguettevõtja vähendamiskoefitsiendi järgmiselt:

vähendamiskoefitsient = eelarvevahendid / nõuetekohaste taotluste kogusumma lõike 2 kohaselt.

Vähendamiskoefitsient ei või olla suurem kui üks.

(4) Vähendamiskoefitsienti kohaldades korrutatakse iga abisaaja arvutatud abi summa

vähendamiskoefitsiendiga.

§ 15. Otsus, abi andmise aeg ja väljamakse

(1) Põhivõrguettevõtja esitab Kliimaministeeriumile ettepaneku vähese tähtsusega abi andmise

otsuse tegemiseks 45 päeva jooksul taotluste esitamise tähtpäevast arvates.

(2) Kliimaministeerium teeb vähese tähtsusega abi andmise või sellest keeldumise otsuse 15 päeva

jooksul põhivõrguettevõtja nõuetekohase ettepaneku saamisest arvates ja märgib otsuses vähemalt

vähese tähtsusega abi suuruse iga abisaaja kohta, abi andmise õigusliku aluse ning viite, et abi on

vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 tähenduses.

(3) Põhivõrguettevõtja maksab abisaajale vähese tähtsusega abi ühekordse tagasimaksena 14

tööpäeva jooksul otsuse kättesaamisest arvates.

8

§ 16. Kumuleerimine ja välistus

(1) Abisaaja ei või sama kalendriaasta sama mõõtepunkti tarbimise eest kasutada samal ajal

vähendamismäära ja vähese tähtsusega abi.

(2) Vähese tähtsusega abi ei anta tarbimismahu eest, mille kohta on tehtud riigiabi tagasinõude

otsus.

§ 17. Ekslikult antud vähese tähtsusega abi tagasinõudmine

(1) Kui vähese tähtsusega abi andmise aluseks olnud andmed osutuvad valeks või kui taotleja on

jätnud esitamata vähese tähtsusega abi kumuleerimiseks vajalikud andmed, teeb

põhivõrguettevõtja Kliimaministeeriumile põhjendatud ettepaneku abi tagasi nõuda.

(2) Tagasinõutavalt summalt arvutatakse intressi konkurentsiseaduse § 42 lõike 6 alusel, kui

tegemist on ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi tagasinõudega. Muudel juhtudel

kohaldatakse võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivist alates tagasinõudeotsuses märgitud

tähtpäevast.

4. peatükk

Andmevahetus ja dokumentide säilitamine

§ 18. Andmevahetus

(1) Võrguettevõtja edastab põhivõrguettevõtjale vähemalt kord kuus eelmise kuu kohta abisaajate

kaupa koondandmed, mis sisaldavad vähemalt abisaaja nime, registrikoodi, mõõtepunkte,

tarbimismahtu ja vähendamismäära rakendamise tulemusel vähendatud taastuvenergia tasu

summat ning järelarvestuse kohaselt tehtud korrigeerimisi.

(2) Põhivõrguettevõtja tagab riigiabi andmise läbipaistvuse konkurentsiseaduse §-s 492 sätestatud

korras.

§ 19. Dokumentide säilitamine

(1) Põhivõrguettevõtja säilitab taotluste, otsuste, arvutuste ja kontrollide aluseks olevaid

dokumente vähemalt kümme aastat viimasest abi andmise päevast arvates.

(2) Taotleja või abisaaja säilitab abi saamisega seotud dokumente vähemalt kümme aastat abi

saamise päevast arvates.

5. peatükk

Rakendussätted

§ 20. Rakendussätted

(1) Isikule, kelle suhtes tehakse vähendamismäära rakendamise otsus 2026. aastal, hüvitab

põhivõrguettevõtja 1. jaanuarist kuni otsuse tegemise kalendrikuu viimase päevani vähem

laekunud soodustuse osa ühekordse tagasimaksena, lähtudes §-s 7 sätestatud

arvestusperioodipõhisest arvutusmetoodikast. Tagasimaksesumma arvutab põhivõrguettevõtja.

(2) Põhivõrguettevõtja avaldab oma veebilehel taotluse esitamise tehnilise korra, taotlusvormid ja

9

teabe taotluste vastuvõtmise alustamise kohta määruse jõustumise päeval.

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

kantsler

Majandus- ja tööstusministri määruse „Taastuvenergia tasu vähendamise toetuse taotlemise ja

andmise tingimused“ eelnõu seletuskiri

Lisa

Märkustega arvestamise tabel

Kooskõlastaja või

arvamuse esitaja

Märkuse või ettepaneku

sisu

Arvestamise või mittearvestamise

põhjus

Kliimaministeerium Eelnõu § 4 lõike 2 punktis

9 asendada peale „kood

vastab“ kirjas olev

tekstiosa järgmise

tekstiosaga: „komisjoni

delegeeritud määruses (EL)

2023/137, millega

muudetakse määrust nr

1893/2006 (ELT L 19,

20.01.2023, lk 5),

sätestatud NACE Revision

2.1. klassifikatsioonile,

tuvastab taotleja vastava

NACE koodi nimetatud

delegeeritud määruse alusel

koostatud vastavustabeli

abil“.

Põhjendus: määruse nimi

on ebatäpne.

Eelnõu § 9 lõikes 3 muuta

„kümne tööpäeva“ ja

asendada sõnastusega

„kolmekümne päeva

jooksul“

Põhjendus: Ministri

korralduse andmiseks ei

pruugi 10 tööpäeva olla

piisav, sest korralduse

koostamine ja

kooskõlastamine kuni

allkirjastamiseni võib võtta

rohkem aega.

Eelnõu § 10 lõiget 1

täiendada pärast sõna

„Kliimaministeerium“

lauseosaga

„põhivõrguettevõtja

ettepanekul“ ning täiendada

Arvestatud.

otsuse tegemise tähtaeg,

milleks oleks 30 päeva.

Pärast sõna „ning“

kustutada sõna

„viivitamata“, sest antud

täienduse mõiste ei ole

sisustatud.

Põhjendus: Ehk küll ELTS

§ 592 lõige 49 sätestab, et

Kliimaministeerium teeb

otsuse põhivõrgu

ettepanekul, siis määruse

lugejale tagatakse

õigusselgus selliselt, et ei

pea alati seadusest eraldi

seda välja lugema.

Eelnõu § 11 lõikes 4

asendada tekstiosa

„Abisaaja teavitab

põhivõrguettevõtjat

viivitamata, kui ta“ ja

lisada peale sõna „loobuda“

tekstiosa „teavitab ta sellest

põhivõrguettevõtjat 10

päeva jooksul asjaoludest

teadasaamisest“.

tekstiosaga „Kui abisaaja“

„viivitamata“ konkreetse

tähtajaga või siis täiendada

pärast sõna „viivitamata“

täpsustusega „kuid mitte

rohkem kui … päeva

jooksul“.

Põhjendus: Mõiste

„viivitamata“ ei ole

sisustatud ja võib kaasa

tuua õigusakti väära

tõlgendamise ning seetõttu

tuleks „viivitamata“

asendada eelnevalt pakutud

tekstiosaga.

Eelnõu § 11 lõikes 5 täpsustada, et silmas on

peetud ELTS § 592 lõikes

412 nimetatud ettepanekut.

Põhjendus: õigusselguse

suurendamine.

Eelnõu § 11 lõikele 7 lisada esimene lause: „Kliimaministeerium teeb

lõikes 6 nimetatud

ettepaneku alusel

tagasinõudmise otsuse 20

tööpäeva jooksul

ettepaneku saamisest

arvates.“

Põhjendus: reguleerida

olulised tähtajad määruses.

Lisada eelnõule § 11 lõige

9 järgmises sõnastuses:

„(9) Riigiabi või vähese

tähtsusega abi

tagasinõudmise korral võib

põhivõrguettevõtja

tagasinõutud summa anda

uuesti riigiabina või vähese

tähtsusega abina, järgides

vastava abi andmisele

kohaldatavaid nõudeid.“

Põhjendus: eelnõu ei

reguleeri tagasinõutud raha

uuesti kasutamist.

Eelnõu § 13 lõikes 1 asendada tekstiosa „31.

jaanuariks“ tekstiosaga

„15. jaanuariks“.

Eelnõu § 15 lõikes 1 asendada tekstiosa „60

päeva“ tekstiosaga 45

päeva“.

Eelnõu § 15 lõikes 2

asendada tekstiosa „30

päeva“ tekstiosaga „15

päeva“.

Põhjendus eelnõu § 13

lõike 1, § 15 lõike 1 ja 2

kohta:

VTA-ga seonduvate

menetlustähtaegade

lühendamine on vajalik, et

tagada vähese tähtsusega

abi summade varasem

selgumine. See on

omakorda vajalik

riigieelarve vahendite

planeerimise, kasutamise

ning võimaliku

ümberjaotamise

seisukohalt, võimaldades

teha õigeaegseid otsuseid

eelarvevahendite piisavuse

ja jaotuse kohta.

Eelnõu §-s 20 Muuta eelnõu kahe

lõikeliseks.

Lõikes 1 kustutada

„kohaldumiseni“ ja lisada

selle asemele tekstiosa

„tegemise kalendrikuu

viimase päevani“.

Põhjendus: Muudatuse

eesmärk on tagada selgus

hüvitise arvestamise

perioodi osas.

Lisada lõige 2, mis

sätestab, et:

„Põhivõrguettevõtja

avaldab oma veebilehel

taotluse esitamise tehnilise

korra, taotlusvormid ja

teabe taotluste

vastuvõtmise alustamise

kohta käesoleva määruse

jõustumise päeval.“

Põhjendus: selguse huvides

tuua välja, et

põhivõrguettevõtja avaldab

oma veebilehel taotluse

esitamise tehnilise korra,

taotlusvormid ja teabe

taotluste vastuvõtmise

alustamise kohta käesoleva

määruse jõustumise päeval

Oleme seisukohal, et

määruse jõustumise ajaks

peavad rahalised vahendid

toetuse maksmiseks olema

põhivõrguettevõtjale üle

kantud. Vastasel juhul võib

tekkida olukord, kus

ettevõtjad (toetuse

sihtrühm) hakkavad

esitama taotlusi toetuste

saamiseks, aga toetuse

maksjal ei ole veel

kindlustunnet maksete

sooritamiseks.

Samuti on oluline, et

määruse jõustumise ajaks

oleks kolmepoolne

rahastamisleping saanud

kõikide osapoolte allkirjad.

Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda

Järgnevalt esitame oma

kommentaarid ja

ettepanekud eelnõu kohta.

1. Ettevõtjate ootus on, et

taastuvenergia tasu

vähendamise toetuse

taotlemine avaneks

võimalikult kiiresti,

mitte näiteks kolme või

kuue kuu pärast.

Seetõttu peame

oluliseks, et ka selle

eelnõu menetlus ei

jääks venima ning

eelnõu jõustuks

võimalikult kiiresti.

2. Kaubanduskoda on

saanud mitmelt

ettevõtjalt tagasisidet,

et taastuvenergia tasu

vähendamise toetuse

tingimused on väga

Arvestatud osaliselt.

Ettepanek 1: Arvestame esitatud

ettepanekuga. Toetuse taotlemise

võimalus avaneb esimesel võimalusel,

pärast käesoleva määruse jõustumist.

Ettepanek 2: Suur osa taastuvenergia

tasu vähendamise toetuse tingimustest

tuleneb toetuse aluseks olevatest

riigiabi suunistest (Komisjoni teatise

– kliima-, keskkonnakaitse- ja

energiaalase riigiabi suunised alates

aastast 2022), millest ei saa mööda

minna. Toetuse tingimused on püütud

koostada võimalikult lihtsalt, kuid

samas piisavalt detailselt, et oleks

tagatud kooskõla riigiabi ja vähese

tähtsusega abi reeglitega.

Pärast määruse jõustumist avaldab

Elering juhendid, täpsema teabe ja

taotlusvormid oma veebilehel, mis

tagab toetuse taotlemise suuremat

keerulised. Seetõttu on

ettevõtjatel keeruline

aru saada, kas nad

vastavad toetuse

tingimustele ning

milliseid nõudeid ja

kuidas nad peavad

täitma, et toetust saada.

Saime sellist

tagasisidet, kui

kooskõlastusringil oli

elektrituruseaduse,

alkoholi-, tubaka-,

kütuse- ja elektriaktsiisi

seaduse ning

tulumaksuseaduse

muutmise seaduse

eelnõu. Ettevõtjad

toovad sama kitsaskoha

välja ka praegu

kooskõlastusringil

oleva eelnõu puhul.

Peame oluliseks, et

Eesti ei kehtestaks

täiendavaid nõudeid

ega seaks ettevõtjatele

halduskoormust

suurendavaid kohustusi,

mis ei tulene otseselt

Euroopa Liidu õigusest.

Seetõttu peab eesmärk

olema see, et toetuse

taotlemine, selle

menetlemine ning

järelevalve oleksid

võimalikult väikese

koormusega nii

taotlejatele kui ka

toetuse andjale.

Palume eelnõu ja

seletuskirja üle vaadata

ning võimaluse korral

neid lihtsustada. Lisaks

teeme ettepaneku tuua

eelnõu seletuskirjas

põhjalikumalt välja

eelnõus sisalduvate

tingimuste selgitused.

Seletuskirjas võiks olla

ka rohkem näiteid.

selgust:

https://www.elextra.ee/taastuvenergia-

tasu-vahendamine.

Ettepanek 3. Mittearvestatud.

Taastuvenergia tasu vähendamise

toetuse loomise üheks eesmärgiks on

muuhulgas olnud suunata

suurtarbijaid järk-järgult suurendama

taastuvenergia kasutust oma

elektritarbimises, et toetada riiklikke

kliimaeesmärke, vähendada sõltuvust

fossiilkütustest ning edendada

keskkonnasäästlikku

majandustegevust. Samal ajal toimib

see mehhanismina, mis soodustab

taastuvelektrienergia tootmise kasvu

kas uute tootjate turule tuleku kaudu

või olemasolevate tootmisvõimsuste

laiendamise teel. Selline lähenemine

aitab kaasa taastuvenergia turu

arengule ja varustuskindluse

tagamisele pikemas perspektiivis.

Seatud eesmärki aitab tagada ELTS

592 lg 41 punktis 2 sätestatud

tingimus, mis seob

taastuvelektrienergia tarbimise

tõendamisel omavahel

taastuvelektrienergia tootjaga (või

tema toodangut vahendava

elektrimüüja), toodetud elektrienergia

ja selle kohta väljastatud

päritolutunnistused. Lahendus, kus

taastuvelektrienergia tarbimine

toimub üksnes päritolutunnistuste

finantstehingute kaudu, ei taga

piisavat seost tegeliku tootmise ja

tarbimise vahel ning vähendab

eesmärki taastuvelektrienergia turu

arendamisel. Sama

tõendamisstruktuur on kirjas ka

Euroopa Komisjoni heaks kiidetu

riigiabi otsuses SA.121622 (p 21(a)).

Ka kliima-, keskkonnakaitse- ja

energiaalase riigiabi suunised

(CEEAG) annavad liikmesriigile

õiguse seada riigiabile objektiivseid

abikõlblikkuse tingimusi (CEEAG p

407), ja abil peab olema ergutav mõju

(riigiabi otsus SA.121622, p 57). See

Siinkohal toome

positiivse näitena välja

seletuskirjas (lk 4)

toodud näiteid

lisategevusala tarbimise

arvestamise kohta.

3. Oleme saanud

ettevõtjalt ettepaneku

täpsustada

taastuvenergia tasu

vähendamise toetuse

tingimusi selliselt, et

toetuse saajal oleks

lubatud tõendada

taastuvelektrienergia

tarbimist ka juhul, kui

elektrienergia ostetakse

ühest allikast

(elektrimüüjalt) ning

päritolutunnistused

ostetakse eraldi teisest

allikast. See peaks

olema lubatud

tingimusel, et

päritolutunnistused on

abisaaja kasuks

nõuetekohaselt

kustutatud

päritolutunnistuste

elektroonilises

andmebaasis,

päritolutunnistuste

maht vastab nõutud

osakaalule abisaaja

elektritarbimisest ning

abisaaja suudab esitada

selle kohta kontrollitava

tõendi.

Praeguse sõnastuse

tõlgendamine võib

tekitada ebakindlust

ning piirata

põhjendamatult

ettevõtjate võimalusi

toetuse saamiseks.

Seega on ettepaneku

eesmärk tagada õiguslik

selgus ja ühtne

tõlgendus, viia

tähendab, et toetus peab tegelikult

aitama kaasa taastuvtootmise

arengule, mitte subsideerima

tootmisest lahutatud finantstehinguid.

regulatsioon kooskõlla

turupraktika ja Euroopa

Liidu energiaturu

toimimise

põhimõtetega ning

vältida põhjendamatuid

piiranguid ettevõtjatele,

kes kasutavad

päritolutunnistusepõhist

taastuvelektri

tõendamist.

15.06.2026

Majandus- ja tööstusministri määruse „Taastuvenergia tasu vähendamise toetuse

taotlemise ja andmise tingimused“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte Eelnõukohase määrusega kehtestatakse elektrituruseaduses (ELTS) sätestatud taastuvenergia

tasu vähendamise ja vähese tähtsusega abi andmise täpsemad tingimused ning menetluskord.

Määruses täpsustatakse taotluses esitatavaid andmeid ja dokumente, lisategevusala arvestamise

korda, vähendamismäära ja vähese tähtsusega abi (edaspidi ka VTA) arvutamise metoodikat,

taotluste kontrollimise ja otsuste tegemise korda, abi rakendamise ja väljamaksmise tingimusi,

järelevalve ja tagasinõudmise aluseid ning andmevahetuse ja dokumentide säilitamise nõudeid.

Riigiabina rakendatava vähendamismäära puhul reguleerib määrus taotluste esitamist,

põhivõrguettevõtja tehtavat kontrolli, Kliimaministeeriumi otsuste tegemist, võrguettevõtja

arveldust, iga-aastast järelkontrolli ning eelarvepiirangu korral järelarvestuse tegemist.

VTA puhul sätestatakse taotluste esitamise tähtaeg, abi suuruse arvutamise kord,

vähendamiskoefitsiendi kohaldamine eelarvevahendite puudumise korral ning otsuste

tegemise ja abi väljamaksmise kord.

Samuti sätestatakse määruses abi kumuleerimise piirangud, läbipaistvusnõuded ning

dokumentide säilitamise tähtajad.

Halduskoormuse kasv soodustust soovivale ettevõtjale on eelduslikult väike, see langeb

Kliimaministeeriumile (edaspidi KLIM) ja põhivõrguettevõtjale. Soodustust sooviv suurtarbija

peab esitama taotluse soodusmäära rakendamiseks.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna õigusnõunik Maris Ots ([email protected]).

Õiguslikke ettepanekuid tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna

õigusnõunik Ragnar Kass ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud

Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Inge Mehide

([email protected]).

1.3. Märkused Eelnõu on seotud elektrituruseaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse

muutmise seadusega (787 SE), mis jõustus 9. mail 2026. Eelnõu on seotud ka Euroopa

Komisjoni riigiabi otsusega SA.121622 (2025/N)(edaspidi riigiabi otsus). Lisaks rakendatakse

eelnõukohases määruses Euroopa Liidu õigust, täites eelkõige Euroopa Komisjoni teatise

„Kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suunised alates aastast 2022“ (edaspidi

CEEAG) jao 4.11 (energia suurtarbijatele elektrimaksude vähendamise vormis antav abi)

nõudeid.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb viiest peatükist ja 20 paragrahvist.

1. peatükk. Üldsätted Paragrahvis 1 sätestatakse määruse reguleerimisala.

Lõikes 1 sätestatakse määruse reguleerimisalaks ELTSi § 592 lõigetes 415 ja 423 sisalduvate

volitusnormide kohaselt taastuvenergia tasu vähendamise ja VTA rakendamise täpsemad

tingimused. Nende hulka kuuluvad taotlemise ja menetlemise kord, arvutusmetoodika, tõendite

loetelu, andmete ja tõendite nõuded, abi kumuleerimise tingimused, abi ülekandumise

tõendamise kord, aruandluse vorminõuded ning dokumentide säilitamise nõuded.

Lõikes 2 reguleeritakse riigiabiga seonduvat. Määruse alusel antav toetus on riigiabi Euroopa

Komisjoni teatise „Kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suunised alates aastast

2022“ (ELT C 80, 18.02.2022, lk 1–89) mõistes või vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni

määruse (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107

ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023)

(edaspidi VTA määrus) tähenduses. Riigiabi andmiseks on Euroopa Komisjoni teinud riigiabi

lubava otsuse SA.121622 (2025/N).

Paragrahvis 2 defineeritakse määruses kasutatavad terminid. Need lähtuvad ELTSi

terminoloogiast ning täpsustavad seda ulatuses, mis on vajalik määruse rakendamiseks.

Punktis 1 defineeritakse „taotleja“, kelleks on ELTS § 592 tähenduses toetuse taotleja;

Punktis 2 defineeritakse „mõõtepunkt“ ELTS (§ 3 p 151) tähenduses mõõtepunktina, mis

paikneb liitumispunktis ja mille kaudu mõõdetakse võrguteenuse tarbimist. Täpsustus on

vajalik, sest ühel liitumispunktil võib olla mitu mõõtepunkti (nt eraldi tootmise ja tarbimise

mõõtmiseks) ning abikõlblikkuse hindamisel on oluline eristada just võrguteenuse tarbimise

mõõtepunkti.

Punktis 3 defineeritakse „abikõlblik tarbimine“ võrguteenuse tarbimise mahuna

elektrituruseaduse § 592 lõike 41 tähenduses, mille suhtes kohaldatakse taastuvenergia tasu

vähendamist. Otseliini kaudu tarbitud elektrienergia abikõlbliku tarbimise hulka ei arvata,

kuna otseliin ei ole võrguteenus. See tuleneb elektrituruseaduse § 592 lõike 47 viimasest

lausest, mille kohaselt otseliini kaudu tarbitud elektrienergia koguse eest arvestatavat

taastuvenergia tasu ei vähendata.

Punktis 4 defineeritakse „minimaalne jääk“, milleks on taastuvenergia tasu miinimumsumma

0,5 eurot tarbitud võrguteenuse megavatt-tunni kohta pärast vähendamismäära rakendamist;

Punktis 5 defineeritakse „arvestusperiood“ – kalendrikuule vastav periood, mille

tarbimisandmed loetakse lõplikuks pärast kalendrikuu lõppu, kui võrguettevõtja on esitanud

mõõteandmed andmevahetusplatvormile.

Punkt 6 järgi „andmevahetusplatvorm“ on ELTS § 421 tähenduses platvorm.

Punkti 7 järgi „taastuvenergia tasu“ on ELTS § 592 lõikes 4 nimetatud toetuste rahastamise

kulu.

Punktis 8 defineeritakse „vähendamismäär“, milleks on ELTS § 592 lõikes 41 nimetatud

vähendamismäär.

Punkti 9 järgi on vähese tähtsusega abi ELTS § 592 lõikes 416 nimetatud abi;

Punktis 10 määratletakse „tegevuskoht“. Selle termini kasutamine on vajalik eelkõige

lisategevusala regulatsioonis, et siduda mõõtepunkt konkreetse kohaga, kus toimub ELTSis (§

592 lg 41 p 4) nimetatud tegevus. See aitab vältida sama loetelu kordamist määruse tekstis.

Mõiste on kooskõlas riigiabi otsuse punktis 24 kasutatud terminoloogiaga (secondary

branches, points of sale, or both) ning Rumeenia analoogse riigiabi skeemi (SA.102294)

otsuses aktsepteeritud tegevuskohapõhise lähenemisega.

Punkt 11 kohaselt on „abi saaja“ – ELTS § 592 tähenduses toetuse saaja;

Punktis 12 defineeritakse „NACE“, milleks on majanduse tegevusalade klassifikaator Euroopa

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2023/137, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrust (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline

klassifikaator NACE Revision 2 (ELT L 19, 20.01.2023, lk 5–42), lisas 1 esitatud

vastavustabeli alusel.

Punktis 13 defineeritakse „EMTAK“, milleks on justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse

nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ lisa 16 „Eesti majanduse tegevusalade

klassifikaator (EMTAK)“.

Paragrahvis 3 sätestatakse skeemi rakendamise üldpõhimõtted. Sätte kohaselt korraldab

meedet valdkonna eest vastutav ministeerium ning viib ellu põhivõrguettevõtja (AS Elering).

Põhivõrguettevõtja menetleb taotlusi, kontrollib tingimuste täitmist, teeb

Kliimaministeeriumile ettepanekuid otsuste tegemiseks ning täidab muid seadusest ja

määrusest tulenevaid rakendusülesandeid. Kliimaministeerium teeb nii vähendamismäära

rakendamise kui ka VTA andmise otsused.

2. peatükk. Vähendamismäära rakendamine riigiabina Paragrahvi 4 lõikes 1 on sätestatud, et taotluse allkirjastab taotleja allkirjaõiguslik isik ja

taotlus edastatakse § 20 lõikes 2 nimetatud vormil sellel märgitud põhivõrguettevõtja e-posti

aadressile.

Lõike 2 punktides 1–13 sätestatakse riigiabi taotluses esitatavad andmed ja dokumendid.

Taotluse andmete loetelu eesmärk on võimaldada põhivõrguettevõtjal kontrollida, kas taotleja

vastab ELTSis sätestatud tingimustele, ning teha Kliimaministeeriumile ettepanek otsuse

tegemiseks. Taotluses esitatakse põhivõrguettevõtja avaldatud taotlusvormil muu hulgas

andmed taotleja ja abisaaja, mõõtepunktide, tarbimise, tegevusala, taastuvelektrienergia

kasutamise, energiaauditi või juhtimissüsteemi ning lisategevusala kohta.

Alljärgnevalt on täpsemalt selgitatud punktides 3, 4 ja 5 ja 9 toodut.

Punkti 3 kohaselt, mis reguleerib kontsernisisest taotlemist, tuleb taotluses esitada

tütarettevõtja või grupi koosseis ja asjaomaste mõõtepunktide EIC-koodid. Lisaks tuleb esitada

kinnitus, et rahaline eelis ehk vähendatud taastuvenergia tasu summa kandub täies ulatuses

edasi tegelikult energiat tarbivale tütarettevõtjale. ELTSi § 592 lõike 43 kohaselt liidetakse

ühise taotluse korral gruppi kuuluvate abikõlblike tütarettevõtjate näitajad üksnes ELTSis

nimetatud tingimustele vastavuse hindamisel ning iga tütarettevõtja peab tegevusala

tingimusele vastama eraldi. Seega on ühine taotlemine ette nähtud ainult kontserni

emaettevõtja kaudu esitatava taotluse korral tema tütarettevõtjate suhtes. Rahalise eelise

edasiandmise nõue tuleneb ELTSi § 592 lõikest 44 ja riigiabi otsuse punktist 19. Nõue on vajalik

selleks, et vähendamismäärast tulenev soodustus jõuaks tegelikult selle tütarettevõtjani, kes

elektrienergiat tarbib ja kelle suhtes abi kohaldatakse.

Punktis 4 ette nähtud volitus on vajalik selleks, et põhivõrguettevõtja saaks

andmevahetusplatvormil kontrollida taotluse aluseks olevaid mõõteandmeid ja tarbimismahte.

Volitus on sõnastatud üldisena, sest põhivõrguettevõtja peab kontrollima ka ettevõtja

kogutarbimist (kas see ületab 1 GWh), mitte ainult taotlusaluste mõõtepunktide tarbimist.

Punkt 5 reguleerib uue tarbija tarbimise prognoosi. ELTSi § 592 lõike 41 punkt 1 lubab uutel

tarbijatel, kellel puudub eelmise kolme aasta tarbimisajalugu, esitada 12 kuu prognoosi.

Prognoosi alused peavad olema kontrollitavad, näiteks liitumisleping, seadmete

nimivõimsused või võrreldavate käitiste andmed.

Punktis 9 nõutav kinnitus hõlmab viidet EMTAK koodile ja sellele vastavale NACE koodile.

Kuna määruse § 2 punktis 12 on „NACE“ defineeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EÜ) nr 1893/2006 tähenduses, tähendab „NACE kood“ käesolevas määruses alati

NACE Rev. 2 koodi. Seda versiooni kasutab ka CEEAG lisa 1 abikõlblike sektorite loetelu.

Erijuhuna nähakse ette olukord, kus taotleja registreeritud tegevusala on ettevõtteregistris

väljendatud uuema NACE Rev. 2.1 klassifikaatori järgi, sel juhul tuleb leida vastav NACE

Rev. 2 kood Eurostati avaldatud ametliku vastavustabeli alusel, mis on kättesaadav aadressil

https://ec.europa.eu/eurostat/web/nace/correspondence-tables.

Lõike 3 kohaselt vastutab taotluses esitatud andmete õigsuse eest taotleja.

Paragrahv 5 reguleerib lisategevusala tarbimise arvestamist. Kui vähendamismäära

taotletakse üksnes tarbija lisategevusala suhtes, rakendatakse seda nende mõõtepunktide

kogutarbimisele, mis asuvad taotleja kinnitatud tegevuskohtades, kus tehakse valdavas osas

lisategevusalaga seotud tegevusi. Nõue tuleneb komisjoni varasemast praktikast ja on

kooskõlas riigiabi otsuse punktiga 24, mille kohaselt antakse abi üksnes abikõlbliku

lisategevusalaga seotud tarbimisele, mitte ettevõtja kogutarbimisele.

Lõike 1 kohaselt rakendatakse vähendamismäära nende mõõtepunktide kogutarbimisele, mis

asuvad taotleja kinnitatud tegevuskohtades, kus valdavas osas tehakse lisategevusalaga seotud

tegevusi. Tingimus „valdavas osas“ on vajalik, et tagada kooskõla riigiabi reeglitega ja

välistada vähendamismäära rakendamine mõõtepunkti tarbimisele olukorras, kus abikõlblik

tegevus moodustab tegevuskoha tegevusest üksnes väikese osa.

Tingimus „valdavas osas” on kujundatud kvalitatiivse kriteeriumina, sest ühe mõõtepunkti taga

toimuva tarbimise täpne eristamine tegevusalade kaupa ei ole üldjuhul praktiliselt tehtav ega

usaldusväärselt kontrollitav. Mõõtepunkti andmed näitavad tavaliselt tegevuskoha

koondtarbimist, mitte seda, millist osa elektrienergiast on kasutatud ühe või teise tegevusala

tarbeks. Erinevad tegevused kasutavad sageli sama elektritaristut ja tugifunktsioone, sealhulgas

ventilatsiooni, valgustust, surveseadmeid, jahutust, IT- ja juhtimissüsteeme ning muid

ühiskasutatavaid seadmeid. Samuti võib sama mõõtepunkt teenindada mitut tootmisliini või

ruumi, mille tarbimist ei ole võimalik tagantjärele objektiivselt tegevusalade lõikes jaotada.

Sellise jaotuse nõudmine eeldaks enamasti hinnanguliste jaotusmudelite kasutamist, mis

suurendaks märkimisväärselt halduskoormust, looks vaidlusriski ega tagaks ettevõtjate võrdset

kohtlemist. Seetõttu lähtub määrus tegevuskohapõhisest lahendusest, kus hinnatakse, kas

tegevuskohas tehakse valdavas osas abikõlbliku lisategevusalaga seotud tegevust, ning selle

tõendamisel tuginetakse taotleja kinnitusele ja lisategevusala kohta peetavale eraldi

raamatupidamisarvestusele.

Näited tingimuse kohaldamisest:

Näide 1 (tingimus täidetud). Ettevõtja põhitegevusala on logistika (NACE 52.10, ei kuulu

CEEAG lisa 1 alla). Ettevõtjal on eraldi tootmishoone, kus toimub alumiiniumi sulatus

(NACE 24.42 – kuulub lisa 1 alla). Tootmishoones on ka väike kontoriruum ja laoala, mis

teenindavad tootmisprotsessi. Kuna tootmishoone on valdavas osas kasutusel alumiiniumi

sulatamiseks, on tingimus täidetud ja kogu tootmishoone mõõtepunkti tarbimine on

abikõlblik.

Näide 2 (tingimus ei ole täidetud). Ettevõtja põhitegevusala on kaubandus. Ettevõtjal on

suur kaubanduskeskus, mille ühes nurgas asub väike töökoda, kus tehakse

keraamikatooteid (NACE 23.41 – kuulub lisa 1 alla). Töökoda hõlmab ligikaudu 10%

hoone pinnast ja tarbib hinnanguliselt veel väiksemat osa kogu mõõtepunkti tarbimisest.

Kuna kaubanduskeskuse tegevus ei ole valdavas osas seotud keraamikatootmisega, ei ole

tingimus täidetud.

Näide 3 (piiripealne, nõuab hindamist). Ettevõtjal on tootmiskompleks, kus umbes pooled

tootmisliinid toodavad NACE-koodi järgi abikõlblikke tooteid ja pooled mitteabikõlblikke

tooteid. Kõiki tootmisliine teenindab üks mõõtepunkt. Sellisel juhul hindab

põhivõrguettevõtja juhatuse liikme kinnitust ja raamatupidamislikku väljavõtet koosmõjus.

Kui abikõlbliku tegevuse tulud, kulud, seadmete võimsus või tootmismahud moodustavad

suurema osa tegevuskoha majandustegevusest, on tingimus täidetud. Kui tegevused on

võrdsed või mitteabikõlblik tegevus ülekaalus, ei ole tingimus täidetud.

Tegevuskohapõhine lähenemine vastab komisjoni aktsepteeritud praktikale Rumeenia skeemis

(SA.102294): kui tegevuskohas tehakse valdavas osas NACE-koodi järgi abikõlblikku

tegevust, loetakse kogu selle tegevuskoha mõõtepunkti tarbimine abikõlblikuks.

Lõike 2 kohaselt esitab taotleja allkirjaõigusliku isiku digitaalselt allkirjastatud kinnituse,

milles märgitakse tegevuskoha aadress ning kinnitatakse tegevuse vastavus ja eraldi

raamatupidamisarvestuse pidamine.

Lõike 3 kohane viivitamatu teavitamiskohustus tagab, et põhivõrguettevõtjat teavitatakse

olukorrast, kus lisategevusala tingimused ei ole enam täidetud või tegevus tegevuskohas lõpeb.

Paragrahv 6 reguleerib vähendamismäära rakendamise korda ja arvestust.

Lõike 1 kohaselt rakendab vähendamismäära mõõtepunktiga seotud võrguettevõtja. See

toimub sarnaselt kehtiva taastuvenergia tasu kogumise mudeliga, kus tasu arvestab ja kogub

võrguettevõtja võrguteenuse arve raames.

Lõige 2 täpsustab, et vähendamismäära rakendamisel tuleb arvestada minimaalset jääki, mille

kohaselt peab taastuvenergia tasu olema vähemalt 0,5 eurot abikõlbliku tarbimise megavatt-

tunni kohta.

Lõige 3 võimaldab kasutada esialgseid tarbimisandmeid ja teha hiljem järelarvestuse, kui

lõplikud andmed ei ole arve koostamise ajaks kättesaadavad. Kehtiva elektrituru toimimise

võrgueeskirja § 6 lõike 3 kohaselt esitatakse kontrollitud mõõteandmed eelmise kalendrikuu

kohta iga kalendrikuu viiendaks kuupäevaks, kuid mõnel juhul (andmeside häired, väiksemad

võrguettevõtjad) ei pruugi kontrollitud andmed arve koostamise ajal kättesaadavad olla.

Näiteks Elektrilevi tüüptingimuste kohaselt esitatakse võrguteenuse arved hiljemalt

arveldusperioodile järgneva kuu 12. kuupäeval ja seega on üldjuhul kontrollitud andmed arve

koostamise ajaks olemas. Lõige 3 annab aga tagavaralahenduse erandjuhtudeks.

Paragrahv 7 sätestab arvutusmetoodika. Vähendamismäär on ELTSi alusel ümberpaigutumise

riskiga sektoris 75% ja märkimisväärse ümberpaigutumise riskiga sektoris 85%. Arvutamisel

lähtutakse kehtivast taastuvenergia tasust ning kontrollitakse, et tulemus ei langeks alla

minimaalse jäägi. Valem on järgmine: taastuvenergia tasu pärast vähendust = kehtiv

taastuvenergia tasu × (1 − vähendamismäär), arvestades, et tulemus peab olema vähemalt

0,5 €/MWh. Näiteks on kehtiv taastuvenergia tasu 8,40 €/MWh ja vähendamismäär 85%. Kuna

8,40 × (1 − 0,85) = 1,26 €/MWh, mis ületab miinimumjääki (0,5 €/MWh), kohaldatakse tasu

1,26 €/MWh. Kui kehtiv tasu oleks 3,00 €/MWh ja vähendamismäär 85%, oleks tulemuseks

3,00 × (1 − 0,85) = 0,45 €/MWh, mis jääb alla miinimumjäägi. Sellisel juhul kohaldatakse tasu

0,50 €/MWh. Punkt 3 sätestab reegli, et taastuvenergia tasu arvutatakse täpsusega kaks kohta

pärast koma.

Lõike 2 kohaselt tehakse lisategevusala puhul arvutus mõõtepunkti kogutarbimise ulatuses. See

tähendab, et kui tegevuskoht kvalifitseerub määruse § 5 alusel, siis arvestatakse kogu selle

mõõtepunkti tarbimist.

Paragrahv 8 reguleerib taotluse menetlemist ja kontrolli. Põhivõrguettevõtja kontrollib

taotluse nõuetekohasust, võib määrata puuduste kõrvaldamiseks tähtaja ning kontrollib taotleja

tarbimisandmeid andmevahetusplatvormil. Vajaduse korral võib ta nõuda selgitusi ja

lisadokumente. Lõikes 3 on täpsustatud energiaauditi või keskkonnajuhtimissüsteemi kontrolli

ulatus. Põhivõrguettevõtja kontrollib esitatud dokumentide alusel auditiaruande või asjaomase

sertifikaadi olemasolu, kehtivust ning väljaandja vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi (EL) 2023/1791 energiatõhususe kohta (edaspidi direktiiv 2023/1791) artikli 11

nõuetele. Auditiaruande, juhtimissüsteemi või keskkonnajuhtimissüsteemi sisulist kvaliteeti

põhivõrguettevõtja ei hinda, sest põhivõrguettevõtja ei ole energiaauditi pädevusasutus ja

kontrolli dubleerimine tekitaks vastuolulisi hinnanguid. Energiaauditi sisuline

kvaliteedikontroll on energiamajanduse korralduse seaduse § 33 lõike 3 punkti 2 alusel

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti pädevuses.

Paragrahv 9 reguleerib Kliimaministeeriumi otsust.

Lõike 1 kohaselt märgitakse positiivses otsuses muu hulgas vähendamismäära kehtivusaeg,

mis ei tohi ületada Euroopa Komisjoni otsuses sätestatud riigiabi andmise lõpptähtaega

(31. detsember 2029). See tagab, et üksikabi ei anta pärast skeemi kehtivuse lõppu. Samuti

seatakse energiaauditit tegema kohustatud abisaajale kõrvaltingimus täita ELTSi § 592 lõikes 45

sätestatud nõudeid. Lõige 1 sätestab otsuses märgitavad andmed ainult positiivse otsuse kohta.

Keeldumisotsuse sisunõuded tulenevad haldusmenetluse seaduse §-st 56 (haldusakti

põhjendamine).

Lõike 2 kohaselt teeb Kliimaministeerium positiivse või negatiivse otsuse 30 päeva jooksul

põhivõrguettevõtja nõuetekohase ettepaneku saamisest.

Lõike 3 kohaselt teeb Kliimaministeerium ELTSi § 592 lõigetes 49 (eelarvepuudujääk) ja 412

(tingimustele mittevastavus) nimetatud ettepaneku alusel otsuse 30 päeva jooksul. Lühike

tähtaeg on põhjendatud, sest eelarvepuudujäägi ja tingimustele mittevastavuse korral jätkub abi

andmine iga kuu kuni otsuse tegemiseni, mis suurendab tagasinõutavat summat.

Lõike 4 kohaselt edastab Kliimaministeerium otsuse põhivõrguettevõtjale, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile, taotlejale ja taotleja elektripaigaldisega ühendatud

võrguettevõtjale.

Paragrahv 10 reguleerib olukorda, kus eelarveaastaks riigieelarvest eraldatud vahenditest ei

piisa vähendamismäära rakendamiseks algses ulatuses. Regulatsioon lähtub ELTSi § 592

lõikest 49, mille kohaselt antakse abi üksnes eraldatud vahendite piires ning vahendite

puudujäägi korral võidakse vähendamismäära muuta või selle rakendamine peatada või

lõpetada kõigi abisaajate suhtes.

Lõige 1 sätestab teavitamiskohustuse. Kui Kliimaministeerium teeb põhivõrguettevõtja

ettepanekul eelarvevahendite piisamatuse tõttu 30 päeva jooksul otsuse vähendamismäära

muuta või selle rakendamine peatada või lõpetada, tuleb tal sellest teavitada võrguettevõtjaid,

põhivõrguettevõtjat, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning asjaomaseid

abisaajaid.

Lõige 2 täpsustab otsuse minimaalse sisu. Otsuses tuleb märkida arveldusperiood, mille kohta

otsust kohaldatakse, ning vähendamismäära muutmise või selle rakendamise peatamise või

lõpetamise ulatus. See on vajalik õigusselguse tagamiseks, sest järelarvestust saab teha üksnes

siis, kui on selge, millist perioodi ja millises ulatuses otsus puudutab.

Lõige 3 reguleerib võrguettevõtja tehtavat järelarvestust. Kui vähendamismäära rakendati

arveldusperioodil suuremas ulatuses, kui eelarvevahendid võimaldasid, teeb võrguettevõtja

selle perioodi kohta taastuvenergia tasu järelarvestuse. Järelarvestuse eesmärk on tasaarveldada

abisaajaga vähendamismäära rakendamise tõttu vähem laekunud tasu osa. Säte võimaldab

esitada selle summa kas eraldi arvel või järgmise korrapärase arve osana ning näeb ette

vähemalt 14 kalendripäeva pikkuse tasumistähtaja, et abisaajal oleks mõistlik aeg lisandunud

maksekohustuse täitmiseks.

Lõige 4 sätestab viivise nõudmise võimaluse juhul, kui abisaaja ei tasu järelarvestuse alusel

esitatud summat etteantud tähtajaks. Viivise nõudmise võimalus on vajalik selleks, et tagada

järelarvestuse tõttu tekkinud maksekohustuse õigeaegne täitmine ja vältida olukorda, kus

võrguettevõtja peaks kandma abisaaja viivitusest tulenevat finantsriski.

Paragrahv 11 reguleerib vähendamismäära rakendamise iga-aastast järelkontrolli ning abi

lõpetamise ja tagasinõudmise korda. Paragrahvi eesmärk on tagada, et vähendamismäära

rakendataks üksnes tingimustele vastavate abisaajate suhtes, abi suurus ei ületaks lubatud

määra ning tingimuste rikkumise või ülekompensatsiooni korral oleks olemas selge

menetluskord abi lõpetamiseks või tagasinõudmiseks.

Lõige 1 sätestab andmed ja dokumendid, mille abisaaja peab igal aastal 1. veebruariks

põhivõrguettevõtjale esitama. Nende andmete eesmärk on võimaldada kontrollida, kas abisaaja

vastab jätkuvalt vähendamismäära rakendamise tingimustele, vastavalt CEEAG punktile 413.

Seetõttu hõlmab lõige tarbimismahtu, tegevusalanõuet, taastuvelektrienergia kasutamist,

grupisisese rahalise eelise edasiandmist ning lisategevusala korral endiselt määruse § 5

tingimustele vastamist. Tähtaeg on vajalik selleks, et põhivõrguettevõtja saaks teha iga-aastase

kontrolli aegsasti enne võimalike lõpetamis- või tagasinõudeotsuste tegemist, arvestades, et

CEEAG punkti 413 ja riigiabi otsuse punkti 14 kohaselt peab enam makstud abi olema tagasi

makstud enne 1. juulit.

Lõige 2 reguleerib kõrvaltingimuse täitmise tõendamist. Kooskõlas riigiabi otsuse punktiga 26

paneb ELTSi § 592 lõige 45 energiaauditi aruande esitanud elektrienergia tarbijale kohustuse

täita vähemalt üks samas lõikes nimetatud tingimustest. Kliimaministeeriumi otsusega

märgitakse see seadusest ja riigiabi otsusest tulenev kohustus kõrvaltingimusena konkreetse

abisaaja suhtes.

Lõige 3 annab põhivõrguettevõtjale õiguse nõuda esitatud andmete kontrollimiseks

lisadokumente ja selgitusi. Lisadokumentide küsimise õigus võimaldab selgitada asjaolusid,

mis on olulised tingimustele vastavust, grupisisese eelise edasiandmist ja lisategevusalanõude

või kõrvaltingimuste täitmist kontrollides.

Lõige 4 sätestab abisaaja teavitamiskohustuse juhul, kui ta ei vasta enam ELTSis sätestatud

tingimustele (sh raskustes ettevõtja tingimus) või soovib abi saamisest loobuda.

Teavitamiskohustuse eesmärk on vältida vähendamismäära alusetut rakendamist pärast

eelduste äralangemist. Kui abisaajale saab teadlikuks, et ta ei vasta enam ELTSis sätestatud abi

saamise tingimustele, siis teavitab ta sellest põhivõrguettevõtjat 10 päeva jooksul asjaoludest

teadasaamisest.

Lõige 5 sätestab põhivõrguettevõtja kohustuse esitada Kliimaministeeriumile viivitamata

ettepanek vähendamismäära rakendamise lõpetamiseks või muutmiseks pärast ELTSi § 592

lõikes 412 nimetatud asjaolu tuvastamist. Soodustus lõpetatakse, kui ettevõte teatab ise

loobumisest, tema aastane elektritarbimine jääb alla ühe gigavatt-tunni või kui selgub, et ta ei

vasta enam seadusega määratud tingimustele (ELTSi § 592 lg 412). Lõike teises lauses on eraldi

esile toodud olukord, kus põhivõrguettevõtja saab määruse § 11 lõike 4 alusel teate

elektrituruseaduse § 592 lõikes 414 sätestatud tingimuse täitmata jätmise kohta. Sel juhul peab

põhivõrguettevõtja viivitamata tegema Kliimaministeeriumile ettepaneku vähendamismäära

rakendamise lõpetamiseks ja alusetult saadud abi tagasinõudmiseks. Kui ettevõtja muutub

raskustes olevaks ettevõtjaks, ei vasta ta enam elektrituruseaduse § 592 lõikes 414 sätestatud abi

andmise tingimusele. Kuna CEEAG punkt 14 välistab kliima-, keskkonnakaitse- ja

energiaalase abi andmise raskustes olevale ettevõtjale, puudub sellest hetkest

vähendamismäära edasiseks rakendamiseks õiguslik alus. Seetõttu tuleb vähendamismäära

rakendamine lõpetada ning pärast seda hetke saadud abi nõuda tagasi elektrituruseaduse § 592

lõikes 412 sätestatud korras.

Lõike 6 kohaselt hindab põhivõrguettevõtja aastaaruande raames makstud abisumma vastavust

vähendamismäärale, ELTSi § 592 lõikes 410 sätestatud tingimustele ning määruse § 11 lõigete

1 ja 2 kohaselt esitatud andmetele. Hindamine hõlmab ka määruse § 9 lõike 1 punktis 5

nimetatud kõrvaltingimuse täitmise kontrolli, st kas energiaauditit tegema kohustatud abisaaja

on täitnud vähemalt ühe ELTSi § 592 lõikes 45 sätestatud alternatiivse kohustuse ja esitanud

selle kohta lõike 2 kohased tõendid. Kui põhivõrguettevõtja tuvastab ülekompenseerimise või

tingimustele mittevastavuse, esitab ta Kliimaministeeriumile põhjendatud ettepaneku

vähendamismäära lõpetamiseks ja abi tagasinõudmiseks hiljemalt 60 päeva jooksul paragrahvi

lõikes 1 sätestatud tähtpäevast arvates. Ülekompenseerimine võib aset leida näiteks siis, kui on

rakendatud vale suurusega vähendamismäära, vähendamismäära on rakendatud liiga suurele

tarbimismahule (nt ei ole arvestatud minimaalset jääki (0,5 €) või arvutusvalem on valesti

rakendatud) või kui rahaline eelis ei kandunud täies ulatuses tütarettevõtjale edasi.

Lõige 7 sätestab, et Kliimaministeeriumil tuleb teha tagasinõudmise otsus 20 tööpäeva jooksul

põhivõrguettevõtja ettepaneku saamisest arvates. Abisaajal on kohustus tagastada tagasinõutav

summa põhivõrguettevõtjale koos konkurentsiseaduse § 42 lõikes 6 alusel arvutatud viivisega

Kliimaministeeriumi otsuses märgitud tähtajaks, kuid hiljemalt sama aasta 1. juuliks. Tähtaeg

tuleneb CEEAG punktist 413 ja riigiabi otsuse punktist 14, mille kohaselt peab ex ante

vähendamismäära skeemis olema tagatud, et ülemäära makstud abi makstakse tagasi enne

järgneva aasta 1. juulit.

Lõige 8 täpsustab, et ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi tagasinõudmise korral

juhindutakse konkurentsiseaduse §-st 42.

Lõige 9 sätestab reegli riigiabi või vähese tähtsusega abi tagasinõutava raha kasutamise kohta.

Sätte kohaselt võib põhivõrguettevõtja tagasinõutud summa anda uuesti riigiabina või vähese

tähtsusega abina, järgides vastava abi andmisele kohaldatavaid nõudeid.

3. peatükk. Vähese tähtsusega abi andmise kord Paragrahv 12 sätestab VTA andmise üldtingimused kooskõlas VTA määrusega. Lõike 1

kohaselt võetakse VTA andmisel arvesse ka VTA määruse artiklis 1 sätestatud välistusi, mis

piiritlevad määruse kohaldamisala. Artikkel 1 sätestab, et VTA määrust ei kohaldata muu

hulgas kalandus- ja vesiviljelussektori ettevõtjatele antava abi, põllumajandustoodete

esmatootmisega tegelevate ettevõtjate abi ning ekspordiga seotud tegevuse toetamise suhtes.

Viide artikli 1 välistustele on vajalik tagamaks, et enne abi andmist kontrollitakse, kas

konkreetne abisaaja ja abi liik üldse mahuvad VTA määruse kohaldamisalasse.

VTA piirmäär on 300 000 eurot ettevõtja kohta kolme aasta jooksul. „Üks ettevõtja“

määratletakse VTA määruse artikli 2 punkti 2 kohaselt.

Erinevalt riigiabi korrast ei kohaldata kooskõlas VTA määrusega VTA puhul raskustes

ettevõtja välistust.

Paragrahv 13 reguleerib VTA taotlust ja taotluse esitamise tähtaega.

Lõike 1 kohaselt esitatakse VTA taotlus kalendriaasta tarbimise kohta järgneva kalendriaasta

1.–15. jaanuarini. Selline lahendus on vajalik, sest VTA summa arvutatakse eelmise

kalendriaasta tegeliku tarbimise alusel ja eelarvepiirangu korral tuleb rakendada

vähendamiskoefitsienti kõigile taotlejatele ühetaoliselt.

Lõige 2 näeb ette, et taotleja allkirjaõigusliku isiku digitaalse allkirjaga taotlus peab olema

edastatud põhivõrguettevõtja avaldatud taotlusvormil sellel märgitud põhivõrguettevõtja e-

posti aadressile.

Lõige 3 sätestab taotluses esitatavate andmete ja dokumentide miinimumkoosseisu. Lõike

eesmärk on võimaldada põhivõrguettevõtjal kontrollida, kas taotleja vastab ELTSi § 592

lõigetes 416 ja 417 viidatud tingimustele, arvutada abi suurus ning teha Kliimaministeeriumile

otsuse tegemise ettepanek. Seetõttu tuleb taotluses esitada põhivõrguettevõtjale volitus

andmevahetusplatvormil mõõteandmetega tutvumiseks ning andmed taotleja ja abisaaja kohta,

mõõtepunktide EIC-koodid, taastuvelektrienergia kasutamist tõendavad dokumendid,

tegevusalanõuet tõendavad andmed, vajaduse korral lisategevusala kinnitus ning teave

varasema VTA ja ühe ettevõtja koosseisu kohta.

Lõike 4 kohaselt vastutab taotleja taotluses ja lisades esitatud andmete õigsuse eest.

Paragrahv 14 reguleerib VTA taotluse menetlemist ja vähendamiskoefitsiendi arvutamist. Kui

nõuetekohaste taotluste kogusumma ületab eraldatud vahendeid, arvutatakse

vähendamiskoefitsient jagatisena: eelarvevahendid / taotluste kogusumma. See tagab, et kõiki

nõuetekohaseid taotlusi koheldakse eelarvevahendite piisamatuse korral ühetaoliselt.

Paragrahv 15 reguleerib VTA andmise otsust ja väljamakset. Põhivõrguettevõtja esitab

Kliimaministeeriumile otsuse tegemise ettepaneku 45 päeva jooksul pärast taotluste esitamise

tähtpäeva. Kliimaministeerium teeb otsuse 15 päeva jooksul nõuetekohase ettepaneku

saamisest arvates ning põhivõrguettevõtja maksab abi välja 14 tööpäeva jooksul otsuse

kättesaamisest arvates.

Paragrahv 16 sätestab kumuleerimise välistuse. Määruse kohaselt ei või abisaaja sama

kalendriaasta sama mõõtepunkti tarbimise eest kasutada samal ajal vähendamismäära ja VTAd.

Sätte eesmärk on vältida sama tarbimise topelt soodustamist kahe erineva abiliigi kaudu.

Lõige 2 täpsustab, et VTAd ei anta tarbimismahu eest, mille kohta on tehtud riigiabi

tagasinõude otsus.

Paragrahv 17 reguleerib alusetult antud VTA tagasinõudmist. Kui abi andmise aluseks olnud

andmed osutuvad valeks või kui taotleja on jätnud esitamata VTA kumuleerimiseks vajalikud

andmed, teeb põhivõrguettevõtja Kliimaministeeriumile põhjendatud ettepaneku abi tagasi

nõuda. Lõige 2 eristab kahte olukorda: kui tagasinõude alus toob kaasa riigiabi eeskirjade

kohase tagasinõude, arvutatakse intress riigiabi tagasinõudmise intressimäärade alusel; muudel

juhtudel kohaldatakse viivist võlaõigusseaduse § 113 alusel.

4. peatükk. Andmevahetus ja dokumentide säilitamine Paragrahv 18 reguleerib andmevahetust.

Lõike 1 kohaselt edastab võrguettevõtja põhivõrguettevõtjale vähemalt kord kuus andmed

mõõtepunktide tarbimise, rakendatud vähendamismäära ja järelarvestuse kohta. Andmed on

vajalikud põhivõrguettevõtjale nii eelarvest ülevaate saamiseks kui ka riigiabi registrisse

kandmiseks. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi registri põhimääruse § 14 lõike 6 kohaselt tuleb

riigiabi andmed registrisse kanda 15 tööpäeva jooksul ja VTA andmed viie tööpäeva jooksul

abisumma kindlakstegemisest.

Lõike 2 kohaselt tagab põhivõrguettevõtja riigiabi andmise läbipaistvuse konkurentsiseaduse

§ 492 kohaselt.

Paragrahv 19 reguleerib dokumentide säilitamise nõudeid. Lõike 1 kohaselt säilitab

põhivõrguettevõtja taotluste, otsuste, arvutuste ja kontrollide aluseks olevaid dokumente

vähemalt kümme aastat viimasest abi andmise päevast arvates. Lõike 2 kohaselt säilitab taotleja

või abisaaja abi saamisega seotud dokumente vähemalt kümme aastat abi saamise päevast

arvates. Säilitamistähtaeg on vajalik, et tagada andmete kontrollitavus kogu abi andmise

perioodil ja selle järel, sealhulgas järelevalve, tagasinõude ja riigiabi nõuete täitmise kontrolli

jaoks.

5. peatükk. Rakendussätted Paragrahv 20 reguleerib üleminekut vähendamismäära rakendamisele 2026. aastal ning

põhivõrguettevõtja teavitamiskohustust enne taotluste vastuvõtmise alustamist.

Sätte kohaselt hüvitatakse kooskõlas riigiabi otsuse punktiga 15 isikule, kelle suhtes tehakse

vähendamismäära rakendamise otsus, 2026. aastal 1. jaanuarist kuni otsuse tegemise

kalendrikuu viimase päevani vähem laekunud soodustuse osa ühekordse tagasimaksena, mis

koosneb konkreetsete kuude (arvestusperioodide) eest ette nähtud soodustuse summast. See on

vajalik, sest menetlustähtaegade tõttu (taotluse menetlemine kaks kuud pluss

Kliimaministeeriumi otsus 30 päeva pluss arvel vähenduse rakendamine järgnevast kuust) ei

jõua esimesed otsused jõustuda enne 2026. aasta suve. Ilma üleminekusätteta jääksid abisaajad

esimese poolaasta eest soodustusest ilma, kuigi ELTSi § 1113 lõike 31 kohaselt rakendatakse

vähendamismäära tagasiulatuvalt 2026. aasta 1. jaanuarist. Tagasimakse suuruse arvutab ja

ülekande teeb põhivõrguettevõtja.

Lõike 2 kohaselt avaldab põhivõrguettevõtja oma veebilehel taotluse esitamise tehnilise korra,

taotlusvormid ja teabe taotluste vastuvõtmise alustamise kohta käesoleva määruse jõustumise

päeval. Säte tagab, et §-des 4 ja 13 nimetatud taotlusvormid on taotlejatele kättesaadavad alates

menetluse avamise hetkest.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määruse eelnõu on seotud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:

 CEEAG, eelkõige selle jagu 4.11, mis käsitleb energia suurtarbijatele elektrimaksude

vähendamise vormis antavat abi;

 määrus (EL) 2023/2831;

 direktiiv (EL) 2023/1791;

 määruse nr 1893/2006, eelnõus kasutatakse viidatud määruse lisas esitatud

vastavustabelit NACE Rev. 2.1 ja NACE Rev. 2 koodide vastavuse tuvastamiseks.

Riigiabina kohaldatava vähendamismäära rakendamine eeldab Euroopa Komisjoni lubavat

otsust (riigiabi luba).

4. Määruse mõjud

Mõju majandusele

Määruse mõju on seotud ELTSis kehtestatud taastuvenergia tasu vähendamise ja VTA

rakendamisega. Määrus täpsustab nende meetmete taotlemise, arvutamise, kontrolli ja

rakendamise korda. Meetmel on positiivne mõju energiamahukate ettevõtjate

konkurentsivõimele, kuna see võimaldab taastuvenergia tasu 75–85% võrra vähendada ning

seeläbi vähendada ka elektrikulu osakaalu tootmiskuludes. Riigikogu menetluse materjalide

kohaselt puudutab muudatus praegu umbes 90 ettevõtjat.

Mõju keskkonnale Määruse otsene keskkonnamõju on väike, kuid määrus toetab seaduses sätestatud

keskkonnaeesmärkide saavutamist, sest täpsustab taastuvelektrienergia kasutamise,

energiaauditi ja keskkonnakohustuste tõendamise ning kontrollimise korda. Seega aitab määrus

kaasa sellele, et soodustus oleks seotud energiatõhususe parandamise, süsinikuheiteta elektri

kasutamise või heidet vähendavate investeeringutega.

Mõju riigi ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Määrus ei too kohaliku omavalitsuse üksustele kaasa uusi ülesandeid. Riigi tasandil täpsustab

määrus Kliimaministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi,

põhivõrguettevõtja ning võrguettevõtjate ülesannete jaotust meetme rakendamisel.

Kliimaministeerium teeb abi andmise, muutmise, peatamise, lõpetamise ja tagasinõudmise

otsused, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tagab meetme rahastamise,

põhivõrguettevõtja menetleb taotlusi, kontrollib tingimuste täitmist, teeb ettepanekuid

otsusteks, korraldab arvestust ja väljamakseid ja teeb järelevalvet ning võrguettevõtja rakendab

taastuvenergia tasu arvestades arvel vähendamismäära, teeb vajaduse korral järelarvestuse ning

esitab põhivõrguettevõtjale meetme rakendamiseks vajalikud andmed. Põhivõrguettevõtja

halduskulu kaetakse taastuvenergia tasust ELTSi § 592 lõike 1 kohaselt.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja eeldatavad tulud Määruse rakendamisega kaasnevad riigieelarvele järgmised kulud:

• 2026. aasta eraldis: 8,13 miljonit eurot;

• 2027. aasta eraldis: 8,65 miljonit eurot;

• 2028. aasta eraldis: 9,27 miljonit eurot;

• 2029. aasta eraldis: 9,80 miljonit eurot;

• kokku: 35,85 miljonit eurot.

Vahendid eraldatakse riigieelarvest ning kantakse eraldise lepingu alusel üle ASile Elering.

Nende vahenditega kompenseeritakse Eleringile puudujääv taastuvenergia tasu, mis tekib

ettevõtjatele taastuvenergia tasu vähendamise (riigiabi) ja juba makstud taastuvenergia tasu

hüvitamise (ühekordne riigiabi tagasimakse ja VTA) tagajärjel.

Määruse rakendamine eeldab, et AS Elering töötab välja taotlusvormid, juhendmaterjalid ja

infotehnoloogilised lahendused ning seab sisse vajalikud menetlusprotsessid.

6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, kuna muudatused ei vaja pikemat üleminekuaega.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Rahandusministeeriumile

ja Kliimaministeeriumile ning ettepanekute esitamiseks võrguettevõtjatele, Eesti Kaubandus-

Tööstuskojale, Eesti Tööandjate Keskliidule. Kooskõlastamisel esitatud märkustega

arvestamise tabel on lisatud seletuskirjale.