Kriminaalmenetluse seadustiku, väärteomenetluse seadustiku, elektroonilise side seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Justiits- ja Digiministeerium

Teie: 29.05.2026 nr JDM/26-0646/-1K

Meie: 19.06.2026 nr 1-7/173-4

Kriminaalmenetluse seadustiku,

väärteomenetluse seadustiku, elektroonilise

side seaduse ja teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu

kooskõlastamine

Austatud justiits- ja digiminister

Täname, et esitasite kooskõlastamiseks kriminaalmenetluse seadustiku, väärteomenetluse

seadustiku, elektroonilise side seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi

eelnõu).

Meie arusaam Eesti inimeste põhiõiguste kaitsest on, et otsused nii julgeoleku kui ka avaliku

korra tagamiseks peavad põhinema põhiseaduslikel väärtustel, sealhulgas õigusselgusel ja

proportsionaalsusel. Kui sideandmete säilitamine ja kasutamine on selgelt, täpselt ja

nõuetekohaselt reguleeritud, kujutavad need endast asendamatut vahendit raskete kuritegude

avastamisel, kurjategijate tabamisel ja riigi julgeoleku kaitsmisel. Samavõrd oluline on, et

andmete töötlemisel austatakse inimeste põhiõigusi ning tagatakse tõhusad kontrolli- ja

järelevalvemehhanismid.

Tutvunud eelnõuga leiame, et sellisel kujul ei ole võimalik seda kooskõlastada, kuna see ei

arvesta uurimisasutuste vajadustega neile pandud ülesannete täitmiseks. Organiseeritud ja

raskete peitekuritegude menetlemine eeldab sageli pikaajalist ning süsteemset tõendite

kogumist, mistõttu ei piisa sideettevõtjate poolt ärilisel eesmärgil lühiajaliselt säilitatavatest

andmetest, vaid vajalikud on ka pikema perioodi jooksul säilitatud ehk tagasiulatuvad andmed.

Peame vajalikuks, et seaduseelnõus nähakse kooskõlas Euroopa Kohtu suunistega ette:

• sideandmete sihistatud (s.o teatud kriitilistes piirkondades asuvate tugijaamade levialas

töödeldud andmete) säilitamine raske kuritegevuse vastase võitluse eesmärgil, lähtudes

tegelikust julgeoleku- ja õiguskaitsevajadusest;

• sideandmete säilitamise võimalus riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda

ähvardava ettearvatava, kõrgendatud ohu või vahetu julgeolekuohu korral kolme aasta

pikkuse perioodi jooksul, milles Eesti geograafilisest väiksusest ning agressiivsest

naaberriigist tingituna ei piiritleta andmete säilitamist piirkonniti või andmekategooriate

kaupa;

• selged tagatised, mis vastavad Euroopa Kohtu esitatud nõuetele, vähendavad

väärkasutuse riski ja suurendavad avalikkuse usaldust.

2 (7)

Siseministeerium esitab järgnevalt olulisemad märkused ja ettepanekud ning kooskõlastab

eelnõu nende märkuste ja ettepanekuga arvestamisel:

1. Teeme ettepaneku ühtlustada valdkonna terminite kasutust.

Nii elektroonilise side seaduses (edaspidi ESS), kriminaalmenetluse seadustikus (edaspidi

KrMS), väärteomenetluse seadustikus (edaspidi VTMS) kui ka valdkonda reguleerivates

muudes eriseadustes peaks samu andmeliike tähistama samad terminid.

Peame vajalikuks hinnata, kas mõistlik oleks lähtuda e-tõendite määrusest, milles sideandmete

kontekstis kasutatakse termineid:

1) abonendiandmed - teenuseosutaja valduses olevad, teenuste tellimisega seonduvad andmed,

mis on seotud: a) abonendi või kliendi identiteediga, näiteks esitatud nimi, sünniaeg, posti- või

geograafiline aadress, arveldus- ja makseandmed, telefoninumber või e-posti aadress;

b) teenuse liigi ja kestusega, sealhulgas tehnilised andmed ja andmed, mis määravad kindlaks

seotud tehnilised meetmed või liidesed, mida abonent või klient kasutab või mida abonendile

või kliendile pakutakse esialgse registreerimise või aktiveerimise ajal, ning teenuse kasutamise

kontrollimisega seotud andmed, välja arvatud salasõnad või muud salasõna asemel kasutatavad

autentimisandmed, mille kasutaja on esitanud või mis on kasutaja taotlusel loodud;

2) andmed, mida taotletakse üksnes kasutaja tuvastamiseks - IP-aadressid ning vajaduse

korral asjakohased allikapordid ja ajatempel, nimelt kuupäev ja kellaaeg, või nende

identifikaatoritega samaväärsed tehnilised lahendused ning seotud teave, kui seda taotlevad

õiguskaitseasutused või õigusasutused üksnes kasutaja tuvastamiseks üksikus

kriminaaluurimises;

3) andmeliiklusandmed - teenuseosutaja pakutava teenuse osutamisega seotud andmed, mille

eesmärk on anda teenuse kohta taustaandmeid või lisateavet ning mis luuakse või mida

töödeldakse teenuseosutaja infosüsteemis, näiteks sõnumi või muud liiki suhtluse allikas ja

sihtkoht, seadme asukoha andmed, kuupäev, kellaaeg, kestus, suurus, marsruut, formaat,

kasutatav protokoll ja tihenduse liik, ning muud elektroonilise side metaandmed ning andmed,

mis ei ole abonendiandmed ning mis on seotud kasutaja teenusele juurdepääsu seansi alguse ja

lõpetamisega, kasutamise kuupäev ja kellaaeg, teenusesse sisselogimine ja teenusest

väljalogimine.

Või oleks sobivam lähtuda e-privaatsuse direktiivist, milles sideandmete kontekstis kasutatakse

termineid:

1) liiklusandmed - andmed, mida töödeldakse side edastamiseks elektroonilises sidevõrgus või

sellise edastamisega seotud arveldamiseks;

2) asukohaandmed - elektroonilises sidevõrgus või elektrooniliste sideteenuste poolt

töödeldavad andmed, mis näitavad üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste kasutaja

lõppseadme geograafilist asukohta.

Arvestada tuleb muu hulgas, et e-tõendite määrus on otsekohalduv ja selles kasutatavad

terminid ei tohiks olla vastuolus kriminaalmenetluse seadustikus ja elektroonilise side seaduses

kasutatavate terminitega.

Siseministeeriumi ettepanek on kasutada e-privaatsuse direktiivist tulenevaid termineid

„liiklusandmed“ ja „asukohaandmed“ koos „liiklus- ja asukohaandmed“, seda eelkõige

põhjusel, et inglise keeles tähistab termin „traffic data“ e-privaatsuse direktiivis ja e-tõendite

määruses erinevaid andmeliike („traffic data“ e-privaatsuse direktiivis ei hõlma

asukohaandmeid, kuid e-tõendite määruses tähistab see termin muu hulgas seadme asukoha

andmeid). Seetõttu oleks õigusselguse eesmärgil vajalik juba terminis endas kasutada sõnu

3 (7)

„liiklus- ja asukohaandmed“. Kuna e-tõendite määrus on otsekohalduv, siis selguse huvides

näeme vajadust seda ka seletuskirjas selgitada.

Kehtivas KrMS § 901 lõikes 1 ja eelnõus (KrMS § 901 pealkirjas) kasutatakse terminit

„identifitseerimistunnustega seotud andmed“. Samas kavandatakse ESS muudatustega

kasutada terminit „lõppkasutaja tuvastamiseks vajalikud andmed“. Olukorras, kus tähistatakse

samu andmeliike, tuleb kasutada samu termineid. Lisaks juhime tähelepanu, et termini

„lõppkasutaja tuvastamiseks vajalikud andmed“ mille kasutamine võib olla otsekohalduvas e-

tõendite määruses kasutatava termini "andmed, mida taotletakse üksnes kasutaja

tuvastamiseks" tõttu vastuoluline. Nimelt tähistab see termin e-tõendite määruses IP-aadresse

ning vajaduse korral asjakohaseid allikaporte ja ajatemplit, nimelt kuupäeva ja kellaaega, või

nende identifikaatoritega samaväärseid tehnilisi lahendusi ning seotud teavet, kui seda taotlevad

õiguskaitseasutused või õigusasutused üksnes kasutaja tuvastamiseks üksikus

kriminaaluurimises.

Siseministeeriumi ettepanek on Euroopa Liidu õiguse rakendamisega tekkinud ebaselgust

eelnõuga vähendada.

2. Leiame, et KrMS §-ga 901 ei tohiks piirata andmete nõudmist sideettevõtjalt

selliselt, et lubatud on vaid identifitseerimistunnustega seotud andmete ning

ärilisel eesmärgil säilitatavate andmete päringud.

Leiame, et KrMS § 901 pealkiri tuleks jätta muutmata. Kuna Siseministeerium peab vajalikuks

liiklus- ja asukohaandmete säilitamise reguleerimist erinevatel eesmärkidel (riigi julgeoleku

tagamise ja raske kuritegevuse vastase võitluse eesmärgil), siis sellest tulenevalt peab jääma

võimalus pärida ka neil alustel säilitatud andmeid.

Siseministeeriumi ettepanek on sõnastada KrMS § 901 lg 2 järgmiselt: „Käesoleva paragrahvi

lõikes 1 nimetamata elektroonilise side teenuse osutamisega seotud andmete kohta võib

elektroonilise side ettevõtjale teha päringu kohtueelses menetluses prokuratuuri taotlusel ja

eeluurimiskohtuniku loal. Kohtumenetluses võib vastava päringu teha kohus.“.

3. Palume vältida VTMS § 312 lõike 3 muutmisel ebaselgust / mitmeti tõlgendatavust.

Märgime, et VTMS-i muutmisel tuleks kasutada samu termineid, mida kasutatakse ESS-is ja

KrMS-is.

VTMS § 312 lõike 3 muutmisel on Justiits- ja Digiministeeriumi ettepanek kitsendada võrreldes

kehtiva õigusega päringu tegemise aluseid ning eelnõu kohaselt on sideandmete päring

võimalik vaid raskemate väärtegude puhul, s.t väärtegude puhul, mille eest võib füüsilisele

isikule karistusena mõista rahatrahvi vähemalt 300 trahviühikut ning juriidilisele isikule

rahatrahvi vähemalt 200 000 eurot, samuti juhul kui juriidilise isiku rahatrahv määratakse

protsendina tema eelmise majandusaasta kogukäibest.

Siseministeeriumi hinnangul võib antud sõnastust kaheti tõlgendada, st „kui see on vältimatult

vajalik ning väärtegude puhul, mille eest võib karistusena mõista /…/“ Kui eesmärk ja

karistuse määrad tuleb kokku lugeda, siis tuleb sõna „ning“ vahelt välja jätta. Karistusi mõistab

kohus ja määrab kohtuväline menetleja (vt nt KarS § 56 lg 1). Puudub põhjendus, miks

rahatrahvi määraks on 200 000 eurot. KarS-is ei ole koosseise, mis näevad ette 200 000,

300 000 või 400 000 euro suuruse rahatrahvi. Käesolevaga on selgusetu, kas on tehtud analüüs

eriseaduste osas, millest tulenevalt on aluseks võetud 200 000 euro suurune piirmäär.

4 (7)

Siseministeeriumi ettepanek on sõnastada päringu tegemise tingimus järgnevalt: „üksnes juhul,

kui see on vältimatult vajalik väärteomenetluse eesmärgi saavutamiseks väärtegudes, mis on

toime pandud sidevahendi abil või selle vastu“.

4. (Abonendiandmete ja) Lõppkasutaja tuvastamiseks vajalike andmete /

identifitseerimistunnustega seotud andmete säilitamise regulatsioonis

(kavandatav ESS § 1112) palume hõlmata ka sõnumi või kõne vastuvõtja andmed.

Sõnumi edastaja või helistaja ning sõnumi või kõne vastuvõtja identifitseerimistunnustega

seotud andmed ei sisalda liiklus- ja asukohaandmeid. Menetlemisel on sageli oluline ka teave,

kes on konkreetne isik, kellele helistati. Näiteks kui menetluses on küsitud isiku A kohta

kõneeristust, siis võib olla oluline ka teave, kes on isik B, kellele helistati (selle isiku B

kõneeristust menetluses vaja ei ole). Isiku B nime teadasaamiseks pole vaja kohtu luba, st

isikunime päring ei ole asukoha- ja liiklusandmete päring. Siseministeeriumi hinnangul ei tohi

tekkida olukorda, kus pädev asutus saab õiguslikult tuvastada vaid helistaja telefoninumbri

omanikku, kuid ei saa teavet selle kohta, kellele kuulub kõnet või sõnumit vastuvõttev number.

5. Teeme ettepaneku täiendada ESS-i paragrahviga, mis reguleerib andmete

säilitamist raske kuritegevuse vastase võitluse eesmärgil.

Palume sõnastada see paragrahv järgmiselt:

„§ 1113. Andmete säilitamine raske kuritegevuse vastase võitluse eesmärgil (1) Lisaks käesoleva seaduse §-s 1112 sätestatud andmete säilitamise kohustusele on

sideettevõtja kohustatud säilitama sideteenuse liiklus- ja asukohaandmeid kriminaalmenetluse

seadustiku § 1262 lõikes 2 nimetatud kuriteo tõkestamise, avastamise ja menetlemise ning

karistuse täideviimise eesmärgil.

(2) Lisaks käesoleva seaduse §-s 1112 ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud andmete

säilitamise kohustusele võib sideettevõtja säilitada sideteenuse liiklus- ja asukohaandmeid

elektroonilise sidesüsteemi volitamata kasutamise ennetamise, tõkestamise, avastamise,

menetlemise ning karistuse täideviimise eesmärgil.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud eesmärkidel säilitatakse liiklus- ja

asukohaandmeid, lähtudes sõnumi edastaja või helistaja kõneside alustamise ajast ja kohast:

1) Eesti riigipiirist kuni kümne kilomeetri laiusel vööndil asuvate tugijaamade levialas

töödeldud andmed;

2) riigikaitseobjektist kuni kümne kilomeetri kaugusel asuvate tugijaamade levialas töödeldud

andmed;

3) anonüümse ettemakstud kõnekaardi mobiiltelefoniteenuse andmed;

4) välisriigi abonendi rändlusteenuse kasutaja mobiiltelefoniteenuse andmed.

(4) Valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul ning käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud

eesmärkidel võib Vabariigi Valitsus korraldusega kohustada sideettevõtjaid säilitama liiklus- ja

asukohaandmeid, lähtudes sõnumi edastaja või helistaja kõneside alustamise ajast ja kohast:

1) Politsei- ja Piirivalveameti kuritegevuse ohuhinnangu alusel põhjendatud geograafilises

piirkonnas asuvate tugijaamade levialas töödeldud andmed;

2) põhjendatud juhtudel elutähtsa teenuse osutajast kuni kümne kilomeetri kaugusel asuvate

tugijaamade levialas töödeldud andmed;

3) põhjendatud juhtudel saartel asuvate tugijaamade levialas töödeldud andmed.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud Vabariigi Valitsuse korraldus antakse kuni kaheks

aastaks ja seda võib pikendada kuni kahe aasta kaupa. Vabariigi Valitsuse korralduse

kehtestamise aluseks olnud asjaolude äralangemisel tunnistatakse korraldus valdkonna eest

vastutava ministri ettepanekul kehtetuks.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud Vabariigi Valitsuse korralduses märgitakse:

1) andmete säilitamise eesmärk ja põhjendused;

5 (7)

2) säilitatavate andmete ulatus, sealhulgas andmeliigid, piirkonnad ja objektid;

3) andmete kogumise periood ja säilitamise tähtaeg;

4) vajaduse korral muud andmed.

(7) Käesolevas paragrahvis nimetatud säilitamiskohustuse täitmiseks vajalike liiklus- ja

asukohaandmete loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(8) Käesolevas paragrahvis nimetatud säilitamiskohustus kehtib ka ebaõnnestunud kõnede

puhul, kui telefoni- ja mobiiltelefoniteenuse ning telefonivõrgu ja mobiiltelefonivõrgu teenuse

osutamise korral vastavad andmed luuakse või neid töödeldakse. Nimetatud andmete

säilitamise kohustust ei kohaldata kõnekatsele.

(9) Käesoleva paragrahvi alusel säilitatakse andmeid 12 kuud, alates side toimumise ajast, kui

need sideteenuse osutamise käigus on loodud või neid on töödeldud.“.

Turvalise ühiskonna toimimine ei saa jääda lootma üksnes andmetele, mida sideettevõtjad

säilitavad ärilistel eesmärkidel. Tuleb arvestada, et sideettevõtjate äriks ei ole andmete

säilitamine, mistõttu seadusest tuleneva kohustuse puudumisel ei pruugita enam andmeid

säilitada või säilitatakse oluliselt vähem andmeid ja lühema tähtaja jooksul. Ärilisel eesmärgil

andmete säilitamise kestus on sideettevõtjate otsustada ning sõltub eelkõige majanduslikest

kaalutlustest ja riskihinnangutest. Justiits- ja Digiministeeriumi eelnõus on aga välistatud

võimalus sideandmete säilitamiseks raske kuritegevuse vastase võitluse eesmärgil, kuigi üksi

Euroopa Kohtu ega Riigikohtu lahend ei keela eesmärgipärase ja nõuetekohaste

kaitsemeetmetega andmete säilitamise regulatsiooni kehtestamist. Eelnõu kohaselt on võimalik

rakendada üksnes tulevikku suunatud andmete säilitamise kohustust, mis ei aita kaasa juba

toime pandud kuritegude uurimisel.

Toodud ESS § 1113 lõikes 2 nimetatud andmete säilitamise võimalus võib olla sätestatud ka

muus ESS paragrahvis. Elektroonilise sidesüsteemi volitamata kasutamise ennetamise,

tõkestamise, avastamise, menetlemise ning karistuse täideviimise eesmärgil liiklus- ja

asukohaandmete säilitamise võimalus tuleneb e-privaatsuse direktiivi artiklist 15. Ettepanek on

sätestada see sideettevõtjate võimalusena, mitte kohustusena, ning see tuleneb eelkõige

asjaolust, et sideettevõtja on elutähtsa teenuse osutaja, kellel lasub kohustus tagada sideteenuste

pidev ja nõuetekohane toimimine.

6. Teeme ettepaneku muuta eelnõus andmete säilitamise regulatsiooni riigi

julgeoleku tagamise eesmärgil.

Palume sõnastada see paragrahv järgmiselt:

„§ 1114. Andmete säilitamine riigi julgeoleku tagamise eesmärgil

(1) Lisaks käesoleva seaduse §-des 1112–1113 sätestatud andmete säilitamise kohustusele võib

Vabariigi Valitsus korraldusega kohustada sideettevõtjaid säilitama sideteenuse liiklus- ja

asukohaandmeid riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardava ohu ennetamiseks,

väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks.

(2) Ettepaneku käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud Vabariigi Valitsuse korralduse

andmiseks teeb valdkonna eest vastutav minister, kes lähtub ettepaneku tegemisel

julgeolekuasutuse ohuhinnangust. Valdkonna eest vastutav minister kuulab enne ettepaneku

tegemist ära Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni seisukoha korralduse

ettepaneku ulatuse, kestuse ja põhjenduste kohta. Vabariigi Valitsus kuulab enne korralduse

andmist ära õiguskantsleri arvamuse korralduse ettepaneku ulatuse, kestuse ja põhjenduste

kohta.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud Vabariigi Valitsuse korraldus antakse kuni kolmeks

aastaks ja seda võib pikendada kuni kolme aasta kaupa. Vabariigi Valitsuse korralduse

kehtestamise aluseks olnud asjaolude äralangemisel tunnistatakse korraldus julgeolekuasutuse

ja vastava valdkonna ministri ettepanekul kehtetuks.

6 (7)

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud Vabariigi Valitsuse korralduses märgitakse:

1) ohu kirjeldus ja korralduse põhjendatus või vajadusel viide selle aluseks olnud dokumendile;

2) andmete säilitamise eesmärk ja põhjendused;

4) andmete kogumise periood ja säilitamise tähtaeg;

5) vajaduse korral muud andmed.

(5) Käesolevas paragrahvis nimetatud säilitamiskohustuse täitmiseks vajalike andmete täpsema

loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(6) Käesolevas paragrahvis nimetatud säilitamiskohustus kehtib ka ebaõnnestunud kõnede

puhul, kui telefoni- ja mobiiltelefoniteenuse ning telefonivõrgu ja mobiiltelefonivõrgu teenuse

osutamise korral vastavad andmed luuakse või neid töödeldakse. Nimetatud andmete säilitamise

kohustust ei kohaldata kõnekatsele.

(7) Käesoleva paragrahvi alusel säilitatakse andmeid kuni 12 kuud alates side toimumise ajast,

kui need sideteenuse osutamise käigus on loodud või neid on töödeldud.“.

Märgime, et Eesti julgeolekukeskkonda hindab kõige kõrgemal tasemel Riigikogus heaks

kiidetav dokument „Eesti julgeolekupoliitika alused“. Dokumendi julgeolekukeskkonna

kirjeldus tugineb muu hulgas julgeolekuasutuste ohuhinnangutele, mida on viimastel aastatel

koostatud iga kahe-kolme aasta järel. Siseministeeriumi hinnangul annab 3-aastane tähtaeg ka

sideettevõtetele kindluse, et nad ei pea tegema sagedasti arendusi, mis on seotud andmete

säilitamise ja mittesäilitamise sisse-välja lülitamisega.

7. Teeme ettepaneku täiendada ESS-i §-i 112 sätetega, mis reguleerivad teabe

andmise kohustust asutustele.

Palume täiendada ESS §-i 112 järgmiselt:

„(5) Käesoleva seaduse §-s 1112 nimetatud andmeid peab sideettevõtja avaldama:

1) kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt uurimisasutusele, jälitusasutusele, prokuratuurile ja

kohtule;

2) julgeolekuasutuste seaduse kohaselt julgeolekuasutusele;

3) väärteomenetluse seadustiku kohaselt Andmekaitse Inspektsioonile, Finantsinspektsioonile,

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Keskkonnaametile, Politsei- ja

Piirivalveametile, Kaitsepolitseiametile ning Maksu- ja Tolliametile;

4) väärtpaberituru seaduse kohaselt Finantsinspektsioonile;

5) tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt kohtule;

6) jälitusasutusele kaitseväe korralduse seaduses, maksukorralduse seaduses, politsei ja

piirivalve seaduses, relvaseaduses, strateegilise kauba seaduses, tolliseaduses, tunnistajakaitse

seaduses, vangistusseaduses ja välismaalaste seaduses sätestatud juhtudel;

7) korrakaitseseaduse kohaselt Politsei- ja Piirivalveametile.

(6) Käesoleva seaduse §-s 1113 nimetatud andmeid peab sideettevõtja avaldama:

1) kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt uurimisasutusele, jälitusasutusele, prokuratuurile ja

kohtule;

2) jälitusasutusele politsei ja piirivalve seaduse § 749 lõikes 1, tolliseaduse § 12 lõikes 1,

tunnistajakaitse seaduse § 181 lõikes 1 ja vangistusseaduse § 331 lõikes 1 sätestatud juhtudel;

3) julgeolekuasutusele julgeolekuasutuste seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks ning

riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses nimetatud julgeolekukontrolli teostamiseks.

(7) Käesoleva seaduse §-s 1114 nimetatud andmeid peab sideettevõtja avaldama

julgeolekuasutusele julgeolekuasutuste seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks ning

riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses nimetatud julgeolekukontrolli teostamiseks.“

Kuigi päringute õiguspärasuse eest vastutab päringu tegija, on õigusselguse huvides

põhjendatud sätestada ESS-s asutused, kellele sideettevõtja peab andmeid avaldama. Pädevate

7 (7)

asutuste välja toomine ESS-s annab sideettevõtjale selguse, kes ja mis seaduse kohaselt võivad

andmeid pärida.

Lisaks võib olla vajalik sätestada ESS §-is 112 ka ärilisel eesmärgil säilitatud andmete

avaldamise kohustus.

8. Siseministeerium ei toeta kavandatavat ESS § 114 lõike 3 muudatust.

Siseministeerium kavandatud muudatust ei toeta, kuna see muudaks senist otsustusloogikat

viisil, mis koondaks riist- ja tarkvara soetamise ning kulude põhjendatuse hindamise

Siseministeeriumi pädevusse, kuigi kehtiva regulatsiooni eesmärk oli tagada selliste otsuste

tegemine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (praegu Justiits- ja

Digiministeeriumi) juures tegutseva erapooletu asjatundjate komisjoni kaudu. Kehtiv lahendus

loob sõltumatu kontrollimehhanismi, mis aitab tagada kulude põhjendatuse ning tehnilise

vajaduse objektiivse hindamise. Kavandatav muudatus aga vähendaks otsustusprotsessi

sõltumatust ning ei oleks kuidagi kooskõlas senise sätte eesmärgiga.

Lisaks näeme vajadust muuta ja parandada eelnõu erinevates sätetes viitamist. Muud väiksemad

märkused, sealhulgas normitehnilised, oleme edastanud e-posti teel. Palume ka nendega

arvestada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Monika Silvet 6125056

[email protected]