Kiri

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni

istungi protokoll nr 167

Tallinn, Toompea Esmaspäev, 8. juuni 2026

Algus 13.30, lõpp 14.33

Juhataja: Peeter Tali (esimees)

Protokollija: Roosmarii Kukk (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Enn Eesmaa, Katrin Kuusemäe,

Tarmo Tamm, Urve Tiidus

Komisjoni ametnikud: Teele Vares (nõunik-sekretariaadijuhataja), Teele Taklaja (nõunik),

Getter Kristen Treumuth (nõunik)

Puudusid: Arvo Aller, Rain Epler, Tiit Maran, Anti Poolamets, Maido Ruusmann, Aivar

Sõerd, Kadri Tali, Kristo Enn Vaga ja Luisa Värk

Kutsutud: Euroopa Parlamendi liige Riho Terras ja meedianõunik Lennart Käämer (2.

päevakorrapunkt); Justiits- ja Digiministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja

menetluse talituse nõunik Steven Andrekson ning ELi asjade nõunik Reet Kase,

Siseministeeriumi nõunik Riita Proosa (3. päevakorrapunkt); Riigikantselei Euroopa Liidu

sekretariaadi nõunik Ülle Hanson (3. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Ülevaade Euroopa Parlamendi tööst

3. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb tulirelvadega

ebaseadusliku kauplemise ja muude tulirelvadega seotud kuritegude vastast võitlust ning

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1260 – COM(2026)

102

4. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni nädala (08.06–14.06.2026) töökava

Euroopa Liidu asjade komisjoni istung esmaspäev, 08.06.2026 kell 13.00

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Ülevaade Euroopa Parlamendi tööst

3. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb tulirelvadega

ebaseadusliku kauplemise ja muude tulirelvadega seotud kuritegude vastast võitlust ning

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1260 – COM(2026)

102

4. Info ja muud küsimused

2

Euroopa Liidu asjade komisjoni istung reede, 12.06.2026 kell 09.00

1. Eesti seisukohad 16. juunil 2026 toimuval Euroopa Liidu üldasjade nõukogu istungil

2. Eesti seisukohad 16. juunil 2026 toimuval Euroopa Liidu tööhõive, sotsiaalpoliitika,

tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu istungil

3. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa Liidu

Küberturvalisuse Ametit (ENISA), Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise raamistikku ja

IKT tarneahela turvalisust ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2019/881 –

COM(2026) 11, 13

4. Seisukoha andmine: Euroopa Komisjoni rakendusmäärus, millega kehtestatakse lubatud

heitkoguse ühikute tasuta eraldamise võrdlusaluste väärtused ajavahemikuks 2026–2030

vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikele 2

5. Info ja muud küsimused

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Enn

Eesmaa, Katrin Kuusemäe, Peeter Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus).

2. Ülevaade Euroopa Parlamendi tööst

Riho Terras andis ülevaate Euroopa Parlamendi tööst. Ta sõnas, et Euroopa Komisjon on

seadnud prioriteetideks julgeoleku, kaitse ja Ukrainaga seotud küsimused. Need teemad

kujundavad suurel määral nii Euroopa Parlamendis kaitse- kui ka väliskomisjoni tööd.

Kaitsekomisjoni keskmes on kaitsetööstuse arendamine, kaitseinvesteeringud ning Venemaa-

vastased sanktsioonid. Teise olulise prioriteedina käsitletakse konkurentsivõimet,

tööstuspoliitikat ja strateegilist toorainet, mille eesmärk on tugevdada Euroopa

vastupanuvõimet ja vähendada sõltuvusi. Läbivate teemadena on ka tehisintellekt ning

varasemast väiksemas mahus kliimapoliitika. Võrreldes eelmise Euroopa Komisjoni

koosseisuga on kaitsevaldkond nüüd suuremas fookuses. R. Terras sõnas, et julgeoleku- ja

kaitsekomisjon loodi veidi enam kui aasta tagasi. Alates 2009. aastast tegutses see

väliskomisjoni alakomisjonina. Kuigi julgeoleku- ja kaitsekoostöö raamistik loodi juba

Lissaboni lepinguga, on selle praktiline sisustamine jäänud seni tagasihoidlikuks, sealhulgas

artikli 42 lõike 7 osas, mis käsitleb vastastikuse kaitse kohustust. Selle sisu rakendamine on

üks komisjoni peamisi prioriteete. Euroopa Parlamendi kaitsekomisjoni loomisega kaasnesid

tavapärased vaidlused pädevuste üle väliskomisjoni ning tööstuse, teadusuuringute ja

energeetikakomisjoniga, kuid kaitsekomisjon on suutnud oma rolli järk-järgult kindlustada. R.

Terras märkis, et tema töö on praegu tihedalt seotud Euroopa Konkurentsivõime Fondiga.

Järgmiseks eelarveperioodiks on kavandatud 234 miljardit eurot Euroopa Liidu

konkurentsivõime tugevdamiseks, millest 125 miljardit on plaanitud suunata kaitse- ja

kosmosetööstusele. Kuigi tegemist on märkimisväärse summaga, ei ole see kõneleja

hinnangul piisav, arvestades varasemaid Euroopa Liidu kriisimeetmeid COVID-19 ja

energiakriisi ajal. Täiendavaks probleemiks on asjaolu, et liikmesriikide investeeringud

koonduvad valdavalt riigisisestele tootjatele, mistõttu jäävad väiksemad riigid ning väikesed

ja keskmise suurusega ettevõtted ebasoodsamasse olukorda. Euroopa Konkurentsivõime

Fondi kaitsekomisjoni raportöörina vastutab R. Terras kaitsekomisjoni arvamuse koostamise

eest tööstuskomisjonile. Kaitsekomisjoni raport võeti ühehäälselt vastu ning sisaldab mitmeid

ettepanekuid, mida ei ole veel lõppteksti lisatud. Nende hulka kuulub kõneleja algatatud

sõjaaja reservi mehhanism, mis võimaldaks artikli 42 lõike 7 alusel rünnaku alla sattunud

liikmesriigile suunata Euroopa Liidu eelarvest täiendavaid vahendeid ka teistest

poliitikavaldkondadest. Ettepanek on kaitsekomisjonis heaks kiidetud ning selle edasise

toetuse nimel jätkuvad läbirääkimised tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonis.

3

Olulise teemana tõi R. Terras välja ka sõjalise liikuvuse määruse (inglise keeles Military

Mobility Framework), mille eesmärk on vähendada bürokraatiat sõjalise liikuvuse

korraldamisel liikmesriikide vahel ning kohandada selleks vajalikku taristut. Kui eelmisel

perioodil eraldati selleks 1 miljard eurot, siis praeguseks perioodiks on kavandatud 10

miljardit eurot, sealhulgas ligikaudu 500 sõlmpunkti arendamiseks. Oluline on ka

kaitsevalmiduse omnibuss (inglise keeles Defence Omnibus), mille keskmes on eelkõige

Euroopa kaitsefondi rahastusega seotud bürokraatia vähendamine. Praegu on fondi vahendite

kasutamine väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ning iduettevõtetele liigselt

koormav, kuna nõutavad eeltingimused ei vasta sageli nende tegelikule arengutasemele.

Lisaks juhib kõneleja Euroopa Parlamendi kaitsevaldkonna väikeste ja keskmise suurusega

ettevõtete töögruppi ja esindab seda kõneisikuna. Väliskomisjonis koostab R. Terras iga-

aastase raporti Kosovo Euroopa Liidu suunalise edenemise kohta. Kosovo ei ole endiselt viie

Euroopa Liidu liikmesriigi poolt tunnustatud, mis piirab tema liitumisväljavaateid. Samal ajal

on laienemine üks Euroopa Komisjoni prioriteete, eelkõige Lääne-Balkani riikide, nagu

Montenegro ja Põhja-Makedoonia, suunal. Montenegro liitumist peetakse üldiselt

realistlikuks ja geopoliitiliselt oluliseks sammuks. R. Terras sõnas, et tegeleb jätkuvalt ka

põllumajandusküsimustega. Koos Soome ja Balti riikide Euroopa Parlamendi liikmetega ning

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja toetusel korraldas ta kohtumise, mille eesmärk oli

kujundada ühised seisukohad järgmise finantsperspektiivi põllumajandusrahastuse kohta.

Peamine probleem on Balti riikide põllumeeste jätkuvalt ebavõrdne kohtlemine võrreldes

Euroopa Liidu keskmisega. Olukorras, kus põllumajandustoetusi kavandatakse vähendada, on

võrdsemate tingimuste saavutamine jätkuvalt oluline küsimus. Samuti on arutelu all Eesti

põllumajanduse konkurentsivõime toetamiseks kavandatud 500 miljoni euro kasutamine,

mille jaotuse üle otsustab valitsus. Viimasena tõi R. Terras välja, et tegeleb lisaks ka hüljeste,

kormoranide ja pliilaskemoona küsimustega loodusliku mitmekesisuse, jahinduse ja

elupaikade toetusgrupi aseesimehena. Läänemere piirkonnas on hüljeste ja kormoranide

arvukuse kasv muutunud kalandussektori jaoks tõsiseks probleemiks, kuna see piirab

kalavarude kasutamist. Samuti on probleemiks asjaolu, et kuigi hüljeste küttimine on teatud

tingimustel lubatud, ei ole lubatud kasutada saadud saadusi. Pliilaskemoona küsimuses peab

kõneleja oluliseks saavutuseks seda, et on suudetud põhjendada vintrelvade pliilaskemoona

täieliku keelustamise negatiivset mõju sõjalisele võimele, eriti olukorras, kus suur osa

laskekoolitusest toimub tsiviiltiirudes. Praegune lahendus võimaldab kõneleja hinnangul

tasakaalustada looduskaitselisi eesmärke ning riigikaitse ja laskespordi vajadusi.

Tarmo Tamm sõnas, et Euroopa konkurentsivõime tugevdamine on positiivne eesmärk, kuid

sama oluline on arvestada Eesti majanduslike ja strateegiliste huvidega. Probleem seisneb

selles, et riigihangetes ja investeerimisotsustes eelistatakse sageli lühiajalise hinnavõidu alusel

välismaiseid lahendusi, olgu selleks parvlaevad, soomukid, energiasalvestid või

elektritootmisvõimsused. Seejuures ei hinnata piisavalt, kas tooraine, tootmine ja loodav

lisandväärtus jäävad Eestisse või suunduvad välismaale. Selline lähenemine võib lühiajaliselt

vähendada kulusid, kuid pikemas vaates nõrgestada kohaliku tööstuse arengut,

energiajulgeolekut ja majanduslikku vastupanuvõimet. T. Tamm küsis, millistest allikatest

nähakse ette rahastuse teenimine Euroopasse ning milline on Euroopa rahastamisloogika.

Riho Terras vastas, et mitmes liikmesriigis, sealhulgas Prantsusmaal ja Saksamaal,

eelistatakse kaitsehangetes selgelt riigisisest tööstust. See suunab investeeringud

kodumaisesse tootmisvõimekusse ning toetab innovatsiooni, varustuskindlust ja kriisiaegset

tootmisvalmidust. Kõneleja hinnangul tuleks samalaadset lähenemist võimaluste piires

rakendada ka Eestis, eelistades kaitsehangetes Eesti kaitsetööstuse võimekust. See aitaks

4

tugevdada nii kohaliku tööstuse arengut kui ka riigi suutlikkust vajaduse korral tootmist

kiiresti ümber korraldada.

Urve Tiidus küsis, millal praktikas aruandluskoormus väheneb. Lisaks küsis U. Tiidus kui

palju on R. Terrasel olnud kokkupuudet Euroopa Liidu elanike hoiustega seotud algatustega,

võttes arvesse, et väidetavalt paikneb ligikaudu 11 triljonit eurot, mis kuulub umbes 70%-le

elanikkonnast, hoiuarvetel ning Euroopa Liidus on arutatud nende vahendite suuremat

suunamist investeeringutesse majanduse rahastamise toetamiseks.

Riho Terras vastas, et reeglite lihtsustamist käsitlev määrus on praegu triloogimenetluses

pärast Euroopa Parlamendi seisukoha vastuvõtmist. Menetluse edenemist on aeglustanud

liikmesriikide erimeelsused, eelkõige kaitsehangete geograafilise piiramise küsimuses. R.

Terrase hinnangul on siiski realistlik, et määrus võetakse vastu käesoleva ametiaja jooksul,

võimalusel juba selle aasta jooksul. Euroopa Liidu elanike hoiustega seotud algatuste osas R.

Terrasel täpsem ülevaade puudub. Võimaliku rahastuslahendusena peab ta mõistlikuks

Euroopa võlakirjade, sealhulgas kaitseotstarbeliste Euroopa võlakirjade kasutamist, mis

võiksid anda täiendava panuse kaitsevaldkonna rahastamisse.

Vladimir Arhipov küsis, kas on kujunenud ka selgem nägemus, kuidas kavandatavad

lahendused praktikas toimima hakkavad hüljeste ja kormoranide küsimuses.

Riho Terras vastas, et hüljeste puhul peab oluliseks, et pärast lubatud küttimist oleks

võimalik kasutada ka saadud saadusi. See looks jahimeestele sisulise motivatsiooni teemaga

tegelemiseks ning oleks kooskõlas jahinduse tavapäraste põhimõtetega. Praegune olukord, kus

looma küttimine võib olla lubatud, kuid saaduste kasutamine mitte, ei ole tema hinnangul

jätkusuutlik. Kormoranide osas võiks kaaluda nende kaitsestaatuse muutmist piiratud kaitsega

liigiks, et liikmesriikidel oleks võimalik ise otsustada sobivate reguleerimismeetmete üle.

Selline lahendus puudutab eelkõige Läänemere-äärseid riike, kelle jaoks probleem on kõige

teravam.

Peeter Tali lisas, et umbes kaks aastat tagasi kinnitati Eesti seisukohad läbirääkimisteks

Euroopa Nõukogus, et hülgetooteid saaks müüa.

Tarmo Tamm sõnas, et näiteks Soomes, on lubatud valmistada tooteid hülgenahast ning kui

selline praktika on olemas, võib see olla pretsedent ka Eesti jaoks. T. Tamm soovis täpsustust,

kas hüljeste jahiaeg vastab tegelikele püügi- ja kasutusvõimalustele või tuleks selle ajastust

üle vaadata.

Riho Terras vastas, et tema hinnangul kuulub teema eeskätt Eesti Vabariigi Valitsuse

pädevusse. Kõneleja on selles küsimuses esitanud kirjalikke pöördumisi. Plii- ja laskemoona

küsimuses on see lähenemine andnud tulemusi, kuid kliimavolinikult saadud vastused on seni

jäänud üldsõnaliseks ega ole andnud sisulist selgust.

Urve Tiidus küsis, milline on kokkupuude looduskaitseorganisatsioonidega ning kuivõrd on

selles küsimuses olnud võimalik dialoogi pidada.

Riho Terras vastas, et on Eestis suhelnud erinevate esindusorganisatsioonidega, sealhulgas

Eestimaa Looduse Fondiga, kellega on arutatud peamiselt metsandusküsimusi. Senine

kogemus näitab, et sisuline dialoog eeldab mõlema poole valmisolekut otsida ühisosa. Kui

selline valmidus puudub, jäävad ka edasised väljavaated piiratuks.

Peeter Tali küsis kuidas hindab R. Terras Kosovo raportöörina Lääne-Balkani olukorda

tervikuna. P. Tali sõnas, et Euroopa Liidu laienemine on liidu usaldusväärsuse seisukohalt

oluline, kuna see võimaldab projitseerida Euroopa väärtusi ja tugevdada stabiilsust liidu

5

naabruses. Samuti küsis P. Tali, kuidas hindab R. Terras Kosovo edasisi väljavaateid ning

Bosnia ja Hertsegoviina olukorda, mida peetakse sageli Euroopa Liidu jaoks haavatavaks

piirkonnaks.

Riho Terras vastas, et Kosovot võib hinnata riigina suhteliselt edukaks. Viimase aasta

raskused valitsuse moodustamisel ja presidendi valimisel, ei ole parlamentaarsetes

demokraatiates erandlik nähtus. Samas on Kosovo peamine probleem jätkuvalt asjaolu, et viis

Euroopa Liidu liikmesriiki ei ole teda tunnustanud ning selles küsimuses ei ole märgata olulist

edenemist. Kõneleja hinnangul ei ole ka Euroopa Komisjon sellele piisavalt tähelepanu

pööranud. Kosovo puhul vajavad jätkuvalt tähelepanu ka pressivabaduse ja läbipaistvuse

küsimused, eelkõige meediakanalite omandistruktuuri osas. Korruptsioonivastases võitluses

on küll nähtav poliitiline tahe, kuid probleem ei ole seni täielikult taandunud. Kosovo

edasised väljavaated sõltuvad ka sellest, kas pärast valimisi suudetakse moodustada toimiv

koalitsioon, mis kinnitaks poliitilise süsteemi toimivust. Euroopa Liidu laienemise kontekstis

peab ta liikmelisusele kõige lähemal olevaks kandidaadiks Montenegrot. Bosnia ja

Hertsegoviina on seevastu jätkuvalt piirkonna kõige haavatavam riik ning selle stabiilsus on

oluline kogu Lääne-Balkani tasakaalu seisukohalt.

Enn Eesmaa küsis, kuidas hindab R. Terras Euroopa Parlamendi kaitsevaldkonna aruteludes

militaarasjatundlikkust.

Riho Terras vastas, et militaarasjatundlikkust on käesolevas Euroopa Parlamendis enam kui

eelmises koosseisus.

Peeter Tali küsis, kuidas hindab R. Terras Euroopa Liidu kaitsevalmiduse valges raamatus ja

sellega seotud teekaardis esitatud võimelünki ja nende katmise realistlikkust, eriti olukorras,

kus Ameerika Ühendriikide roll Euroopa julgeolekus peaks vähenema.

Riho Terras vastas, et kaitsevalmiduse valge raamat on Kaja Kallase pädevuses.

Peeter Tali tegi ettepaneku võtta info teadmiseks.

Otsustati:

2.1. Võtta info teadmiseks (konsensus: Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Enn Eesmaa,

Katrin Kuusemäe, Peeter Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus).

3. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb

tulirelvadega ebaseadusliku kauplemise ja muude tulirelvadega seotud kuritegude

vastast võitlust ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

(EL) 2024/1260 – COM(2026) 102

Steven Andrekson andis ülevaate Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist, mis käsitleb

tulirelvadega ebaseadusliku kauplemise ja muude tulirelvadega seotud kuritegude vastast

võitlust ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1260 –

COM(2026) 102. Justiits- ja Digiministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja

menetluse talituse nõunik sõnas, et on valmimas direktiiv, mille eesmärk on tugevdada

Euroopa Liidus võitlust ebaseadusliku tulirelvakaubanduse ja muude tulirelvadega seotud

kuritegude vastu. Eelnõuga ühtlustatakse tulirelvadega seotud kuriteokoosseisud ja

karistusmeetmed, et vähendada relvastatud kuritegevust ning parandada sisejulgeolekut nii

liikmesriikides kui ka Euroopa Liidu tasandil laiemalt. Euroopa Komisjoni hinnangul tuleneb

sekkumisvajadus eelkõige kolmest asjaolust. Esiteks on ebaseaduslike tulirelvade levik

kasvanud ning see soodustab raskeid kuritegusid, sealhulgas organiseeritud kuritegevust,

uimastiäri ja inimkaubandust. Riski suurendavad omakorda tehnoloogilised arengud, näiteks

6

3D-printimine, ning geopoliitilised tegurid, sealhulgas Venemaa agressioonisõda Ukrainas.

Teiseks puudub Euroopa Liidu tasandil eraldiseisev õigusraamistik, mis käsitleks konkreetselt

tulirelvadega seotud kuritegusid. Lähimaks aluseks on seni ÜRO tulirelvade protokoll.

Kolmandaks on liikmesriikide kriminaalõiguslikud regulatsioonid killustunud, mistõttu

erinevad nii kuritegude määratlused kui ka karistusmäärad, mis raskendab piiriülest koostööd

ja menetlusi. Eelnõu kohaselt kriminaliseeritakse muu hulgas tulirelvade oluliste osade ja

laskemoona ebaseaduslik valmistamine, ebaseaduslik kaubandus, import ja eksport,

märgistuste võltsimine või eemaldamine ning tulirelvade, nende osade või laskemoona loata

omamine. Uue elemendina hõlmatakse ka relvade või laskemoona valmistamist võimaldava

digitaalse tehnilise dokumentatsiooni koostamine, omandamine, levitamine ja jagamine.

Samuti ühtlustatakse peamised mõisted, sealhulgas tulirelv, oluline osa, laskemoon ja

tehniline dokumentatsioon, tuginedes suuresti 2021. aasta tulirelvadirektiivile. Lisaks näeb

eelnõu ette karistused füüsilistele ja juriidilistele isikutele, raskendavad asjaolud,

uurimisvahendite kasutamise võimalused ning riiklike tulirelvade kontaktpunktide loomise

piiriülese koostöö ja statistika kogumise toetamiseks. S. Andrekson rõhutas, et eelnõu

keskendub üksnes ebaseaduslikule tegevusele ega muuda seadusliku relvaomandi, relvakäibe

ega õiguspärase ettevõtluse reegleid. Eesti hinnangul on direktiivi eesmärk legitiimne ja

põhjendatud, kuid osa kavandatud meetmetest on ebaproportsionaalsed, liiga jäigad ega

arvesta piisavalt liikmesriikide õigussüsteemide eripära. Seetõttu lähtub Eesti läbirääkimistel

põhimõttest, et direktiiv peab tugevdama sisejulgeolekut, jäädes samal ajal kooskõlla

karistusõiguse, proportsionaalsuse ja õigusselguse nõuetega. S. Andrekson lisas, et

läbirääkimiste käigus on peamiselt teiste liikmesriikide ettepanekute põhjal valminud

direktiivi uus versioon, mis on valdavas osas kooskõlas Eesti seisukohtadega. Muudatused

annavad liikmesriikidele suurema paindlikkuse karistusmäärade ja lisakaristuste kujundamisel

nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute puhul. Samuti on loobutud aegumistähtaegade detailsest

reguleerimisest. Direktiivi esialgses versioonis sisaldunud hooletusest toimepandud tehnilise

dokumentatsiooni teadliku ja kuritegeliku levitamise käsitlus osutus vastuoluliseks nii Eesti

kui ka mitme teise liikmesriigi hinnangul ning on seetõttu uuest versioonist välja jäetud.

Lea Danilson-Järg andis ülevaate õiguskomisjoni arvamusest ja arutelust ning märkis, et

komisjon otsustas toetada Vabariigi Valitsuse esitatud Eesti seisukohti. Komisjoni otsus oli

konsensuslik.

Urve Tiidus küsis, kas direktiiv käsitleb ka piirikontrolli ning koostööd Euroopa Piiri- ja

Rannikuvalve Ametiga (edaspidi Frontex), arvestades relvade suhteliselt lihtsat piiriülest

liikumist. Lisaks küsis U. Tiidus, millises ulatuses käsitletakse direktiivis relvakaubanduse

seoseid narkoäriga, arvestades nende tihedat põimumist.

Steven Andrekson vastas, et piirikontrolli ja Frontexiga tehtava koostöö osas ei sisalda

direktiiv eriregulatsiooni, vaid lähtub üldistest liikmesriikide ja Euroopa Liidu institutsioonide

vahelise koostöö põhimõtetest. Tulirelvade seoseid narkoäriga käsitletakse organiseeritud

kuritegevuse raamistikus. Lisaks on kavandatud eraldi andmebaas ebaseaduslikult

konfiskeeritud tulirelvade kohta, et parandada teabevahetust ja toetada Euroopa Liidu

õiguskaitseasutuste võimekust ohupildi seirel ja analüüsimisel.

Riita Proosa lisas, et on eraldi direktiiv, mis käsitleb sanktsioneerimist ja vastavaid

kuriteoliike. Impordi ja ekspordi küsimusi reguleerib eraldi Euroopa Liidu õigusakt ehk

impordi ja ekspordi määrus. Seega võimaldab regulatsioon määratleda ka ebaseadusliku

käitlemisega seotud sanktsioonid.

7

Peeter Tali tegi ettepaneku toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti kooskõlas

õiguskomisjoni arvamusega.

Otsustati:

3.1. Toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti kooskõlas õiguskomisjoni arvamusega

(konsensus: Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Enn Eesmaa, Katrin Kuusemäe, Peeter

Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus).

4. Info ja muud küsimused

Peeter Tali andis teada, et järgmine ELAKi istung toimub reedel, 12. juunil kell 9.00 MS

Teamsis.

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Tali

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Roosmarii Kukk

protokollija

VÄLJAVÕTE

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni

istungi protokoll nr 167

Tallinn, Toompea Esmaspäev, 8. juuni 2026

Algus 13.30, lõpp 14.33

Juhataja: Peeter Tali (esimees)

Protokollija: Roosmarii Kukk (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Enn Eesmaa, Katrin Kuusemäe,

Tarmo Tamm, Urve Tiidus

Komisjoni ametnikud: Teele Vares (nõunik-sekretariaadijuhataja), Teele Taklaja (nõunik),

Getter Kristen Treumuth (nõunik)

Puudusid: Arvo Aller, Rain Epler, Tiit Maran, Anti Poolamets, Maido Ruusmann, Aivar

Sõerd, Kadri Tali, Kristo Enn Vaga ja Luisa Värk

Kutsutud: Euroopa Parlamendi liige Riho Terras ja meedianõunik Lennart Käämer (2.

päevakorrapunkt); Justiits- ja Digiministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja

menetluse talituse nõunik Steven Andrekson ning ELi asjade nõunik Reet Kase,

Siseministeeriumi nõunik Riita Proosa (3. päevakorrapunkt); Riigikantselei Euroopa Liidu

sekretariaadi nõunik Ülle Hanson (3. päevakorrapunkt)

Päevakord:

3. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb tulirelvadega

ebaseadusliku kauplemise ja muude tulirelvadega seotud kuritegude vastast võitlust ning

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1260 – COM(2026)

102

3. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb

tulirelvadega ebaseadusliku kauplemise ja muude tulirelvadega seotud kuritegude

vastast võitlust ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL)

2024/1260 – COM(2026) 102

Steven Andrekson andis ülevaate Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist, mis käsitleb

tulirelvadega ebaseadusliku kauplemise ja muude tulirelvadega seotud kuritegude vastast

võitlust ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1260 –

COM(2026) 102. Justiits- ja Digiministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja

menetluse talituse nõunik sõnas, et on valmimas direktiiv, mille eesmärk on tugevdada Euroopa

Liidus võitlust ebaseadusliku tulirelvakaubanduse ja muude tulirelvadega seotud kuritegude

vastu. Eelnõuga ühtlustatakse tulirelvadega seotud kuriteokoosseisud ja karistusmeetmed, et

vähendada relvastatud kuritegevust ning parandada sisejulgeolekut nii liikmesriikides kui ka

VÄLJAVÕTE

Euroopa Liidu tasandil laiemalt. Euroopa Komisjoni hinnangul tuleneb sekkumisvajadus

eelkõige kolmest asjaolust. Esiteks on ebaseaduslike tulirelvade levik kasvanud ning see

soodustab raskeid kuritegusid, sealhulgas organiseeritud kuritegevust, uimastiäri ja

inimkaubandust. Riski suurendavad omakorda tehnoloogilised arengud, näiteks 3D-printimine,

ning geopoliitilised tegurid, sealhulgas Venemaa agressioonisõda Ukrainas. Teiseks puudub

Euroopa Liidu tasandil eraldiseisev õigusraamistik, mis käsitleks konkreetselt tulirelvadega

seotud kuritegusid. Lähimaks aluseks on seni ÜRO tulirelvade protokoll. Kolmandaks on

liikmesriikide kriminaalõiguslikud regulatsioonid killustunud, mistõttu erinevad nii kuritegude

määratlused kui ka karistusmäärad, mis raskendab piiriülest koostööd ja menetlusi. Eelnõu

kohaselt kriminaliseeritakse muu hulgas tulirelvade oluliste osade ja laskemoona ebaseaduslik

valmistamine, ebaseaduslik kaubandus, import ja eksport, märgistuste võltsimine või

eemaldamine ning tulirelvade, nende osade või laskemoona loata omamine. Uue elemendina

hõlmatakse ka relvade või laskemoona valmistamist võimaldava digitaalse tehnilise

dokumentatsiooni koostamine, omandamine, levitamine ja jagamine. Samuti ühtlustatakse

peamised mõisted, sealhulgas tulirelv, oluline osa, laskemoon ja tehniline dokumentatsioon,

tuginedes suuresti 2021. aasta tulirelvadirektiivile. Lisaks näeb eelnõu ette karistused

füüsilistele ja juriidilistele isikutele, raskendavad asjaolud, uurimisvahendite kasutamise

võimalused ning riiklike tulirelvade kontaktpunktide loomise piiriülese koostöö ja statistika

kogumise toetamiseks. S. Andrekson rõhutas, et eelnõu keskendub üksnes ebaseaduslikule

tegevusele ega muuda seadusliku relvaomandi, relvakäibe ega õiguspärase ettevõtluse reegleid.

Eesti hinnangul on direktiivi eesmärk legitiimne ja põhjendatud, kuid osa kavandatud

meetmetest on ebaproportsionaalsed, liiga jäigad ega arvesta piisavalt liikmesriikide

õigussüsteemide eripära. Seetõttu lähtub Eesti läbirääkimistel põhimõttest, et direktiiv peab

tugevdama sisejulgeolekut, jäädes samal ajal kooskõlla karistusõiguse, proportsionaalsuse ja

õigusselguse nõuetega. S. Andrekson lisas, et läbirääkimiste käigus on peamiselt teiste

liikmesriikide ettepanekute põhjal valminud direktiivi uus versioon, mis on valdavas osas

kooskõlas Eesti seisukohtadega. Muudatused annavad liikmesriikidele suurema paindlikkuse

karistusmäärade ja lisakaristuste kujundamisel nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute puhul.

Samuti on loobutud aegumistähtaegade detailsest reguleerimisest. Direktiivi esialgses

versioonis sisaldunud hooletusest toimepandud tehnilise dokumentatsiooni teadliku ja

kuritegeliku levitamise käsitlus osutus vastuoluliseks nii Eesti kui ka mitme teise liikmesriigi

hinnangul ning on seetõttu uuest versioonist välja jäetud.

Lea Danilson-Järg andis ülevaate õiguskomisjoni arvamusest ja arutelust ning märkis, et

komisjon otsustas toetada Vabariigi Valitsuse esitatud Eesti seisukohti. Komisjoni otsus oli

konsensuslik.

Urve Tiidus küsis, kas direktiiv käsitleb ka piirikontrolli ning koostööd Euroopa Piiri- ja

Rannikuvalve Ametiga (edaspidi Frontex), arvestades relvade suhteliselt lihtsat piiriülest

liikumist. Lisaks küsis U. Tiidus, millises ulatuses käsitletakse direktiivis relvakaubanduse

seoseid narkoäriga, arvestades nende tihedat põimumist.

Steven Andrekson vastas, et piirikontrolli ja Frontexiga tehtava koostöö osas ei sisalda

direktiiv eriregulatsiooni, vaid lähtub üldistest liikmesriikide ja Euroopa Liidu institutsioonide

vahelise koostöö põhimõtetest. Tulirelvade seoseid narkoäriga käsitletakse organiseeritud

kuritegevuse raamistikus. Lisaks on kavandatud eraldi andmebaas ebaseaduslikult

konfiskeeritud tulirelvade kohta, et parandada teabevahetust ja toetada Euroopa Liidu

õiguskaitseasutuste võimekust ohupildi seirel ja analüüsimisel.

VÄLJAVÕTE

Riita Proosa lisas, et on eraldi direktiiv, mis käsitleb sanktsioneerimist ja vastavaid

kuriteoliike. Impordi ja ekspordi küsimusi reguleerib eraldi Euroopa Liidu õigusakt ehk

impordi ja ekspordi määrus. Seega võimaldab regulatsioon määratleda ka ebaseadusliku

käitlemisega seotud sanktsioonid.

Peeter Tali tegi ettepaneku toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti kooskõlas

õiguskomisjoni arvamusega.

Otsustati:

3.1. Toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti kooskõlas õiguskomisjoni arvamusega

(konsensus: Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Enn Eesmaa, Katrin Kuusemäe, Peeter Tali,

Tarmo Tamm, Urve Tiidus).

(…)

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Tali

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Roosmarii Kukk

protokollija

Väljavõte õige

Roosmarii Kukk

Euroopa Liidu asjade komisjoni konsultant