Eesti lapsed vajavad selgemat toidumärgistust
Eesti Lastearstide Seltsi, Eesti Kaaluravi Seltsi ja Eesti Endokrinoloogide Seltsi avalik pöördumine Eesti Vabariigi sotsiaalministri, regionaal- ja põllumajandusministri ja Riigikogu sotsiaalkomisjoni poole
Täna on Eestis liigse kehakaaluga juba iga kolmas koolilaps.
Tervise Arengu Instituudi uuringute kohaselt on esimese, neljanda ja seitsmenda klassi õpilastest 31% ülekaalulised või rasvunud ning neljanda klassi õpilaste seas ulatus see näitaja juba 34 protsendini. Eriti murettekitav on rasvunud laste osakaalu kasv. Need arvud ei ole üksnes tervisestatistika, vaid peegeldavad rahvatervise probleemi, mille mõju ulatub kaugele tulevikku.
Laste ülekaalulisus suurendab riski haigestuda 2. tüüpi diabeeti, südame-ja veresoonkonnahaigustesse, kõrgvererõhutõppe ning mitmetesse teistesse kroonilistesse haigustesse. Samuti mõjutab see laste vaimset tervist, enesehinnangut, õpitulemusi ja elukvaliteeti. Ülekaaluline laps jääb sageli ülekaaluliseks ka täiskasvanuna.
Lastearstid näevad rasvumise tagajärgi oma töös iga päev. Samal ajal seisavad Eesti pered silmitsi järjest keerulisema toidukeskkonnaga. Toidupakenditel olev kohustuslik toitumisalane teave on vajalik, kuid sageli raskesti mõistetav. Igapäevaste ostuotsuste tegemisel ei ole enamikul inimestel võimalik võrrelda kümnete toodete suhkru-, soola-, rasva- ja energiasisaldust. Tervislikuma valiku tegemine peaks olema tarbijatele lihtsam.
Seetõttu kutsuvad Eesti Lastearstide Selts, Eesti Kaaluravi Selts ja Eesti Endokrinoloogide Selts Vabariigi Valitsust üles toetama Nutri-Score'i süsteemi vabatahtlikku kasutuselevõttu Eesti toidutootjate seas ning looma selleks soodsa ja selge tegevusraamistiku.
Nutri-Score on praegu Euroopas kõige laiemalt kasutatav ja üks põhjalikumalt uuritud esikülje toitumismärgistuse süsteeme. See kasutab viieastmelist värvide ja tähtede skaalat A-st E-ni, mis võimaldab tarbijal hinnata toote üldist toitumisalast kvaliteeti mõne sekundiga. Süsteemi eesmärk ei ole keelata ühtegi toitu ega asendada riiklikke toitumissoovitusi. Selle eesmärk on aidata inimestel võrrelda sarnaseid tooteid ja teha teadlikumaid valikuid. Nutri-Score'i kasutuselevõtt aitab parandada toiduvalikuid eeskätt madalama sotsiaal-majandusliku staatusega elanikkonnarühmades. Eesti kontekstis on see eriti oluline, kuna ülekaalu ja rasvumise levimus on suurem just madalama sissetulekuga perede laste seas.
Nutri-Score'i suurim tugevus on selle lihtsus. Uuringud on näidanud, et tarbijad mõistavad seda süsteemi paremini kui paljusid teisi esikülje märgistusi, samuti, et süsteem mõjutab positiivselt ka toidutootjate käitumist. Mitmed Euroopa tootjad on vähendanud toodetes suhkrut, soola ja küllastunud rasvu, et parandada oma toodete toitumisalast profiili.
Nutri-Score ei ole pelgalt teoreetiline kontseptsioon, vaid praktikas rakendatav toitumisalase teabe esitamise süsteem. Seda kasutatakse või toetatakse ametlikult mitmes Euroopa riigis, sealhulgas Prantsusmaal, Saksamaal, Belgias, Hollandis, Luksemburgis, Hispaanias ja Šveitsis. Nende riikide koostöös tegutseb ühine teaduslik ja halduslik juhtimissüsteem, mis uuendab märgistuse algoritmi vastavalt uutele teadusandmetele. See tähendab, et Nutri-Score ei ole staatiline süsteem, vaid areneb koos teadusega.
Kui Eesti soovib kasutada rahvusvaheliselt tunnustatud ja teaduspõhiselt hinnatud lahendust, ei ole mõistlik hakata välja töötama omaenda märgistussüsteemi. Nutri-Score on olemas, selle mõju on uuritud ning selle rakendamise kogemus hõlmab sadu miljoneid Euroopa tarbijaid. Eesti saab kasutada juba olemasolevat teadmist, kogemust ja metoodikat.
Oluline on rõhutada, et allakirjutanud seltsid ei tee ettepanekut kehtestada ettevõtjatele uusi kohustusi. Vastupidi – peame oluliseks koostööd riigi, teadlaste, terviseorganisatsioonide ja toidutootjate vahel. Vabatahtlik kasutuselevõtt võimaldaks tootjatel näidata oma valmisolekut panustada rahvatervise parandamisse ning annaks tarbijatele täiendava võimaluse teha teadlikke valikuid.
Tervislikuma toidukeskkonna kujundamine on eriti oluline laste ja noorte puhul. Paljud tooted, mida turustatakse lastele või mida pered igapäevaselt tarbivad, sisaldavad märkimisväärses koguses lisatud suhkruid, soola või küllastunud rasvu. Lapsevanematel peab olema võimalikult lihtne aru saada, millised valikud toetavad lapse tervislikku arengut.
Nutri-Score üksi ei ole piisav lahendust laste ülekaalu ja rasvumise probleemile. Siiski on tegemist ühe lihtsama, kulutõhusama ja teaduspõhisema meetmega, mis aitab muuta tervislike valikute tegemise lihtsamaks. Rahvatervises saavutatakse suurim mõju sageli just siis, kui väikesed muudatused puudutavad korraga kogu elanikkonda.
Leiame, et tervislikumate toiduvalikute toetamine ei ole ainult tervishoiuküsimus. See on investeering Eesti inimeste tervena elatud aastatesse, töövõimesse, haridustulemustesse ja riigi majanduslikku tulevikku.
Me ei saa ravida välja ülekaalulisuse epideemiat üksnes arstikabinetis. Tõhusaks ennetuseks peame muutma keskkonda, milles Eesti lapsed ja pered oma igapäevaseid toiduvalikuid teevad.
Kutsume Vabariigi Valitsust algatama koostöös terviseekspertide, teadlaste, tarbijakaitseorganisatsioonide ja toidutootjatega tegevuskava Nutri-Score'i vabatahtliku kasutuselevõtu toetamiseks Eestis ning hindama selle mõju Eesti tingimustes.
Arvestades, et Eestis on liigse kehakaaluga juba iga kolmas laps, ei seisne peamine küsimus enam selles, kas probleemi leevendamiseks tuleks meetmeid rakendada, vaid selles, kui kiiresti ja tõhusalt seda tehakse.
Eesti Lastearstide Selts, president Chris Pruunsild
Eesti Kaaluravi Selts, president Kristel Ehala-Aleksejev
Eesti Endokrinoloogide Selts, president Kristina Isand