DP362 Riisika Dp algatamine seisukoha küsimine

Koostaja: planeeringute peaspetsialist Kaido Koppel

planeeringuala

Lisa 1. Riisika katastriüksuse detailplaneeringu algatamise asendiplaan

VILJANDI VALLAVALITSUS

Sakala 1, Viiratsi alevik 5303 5482 Registrikood 75038606

Viljandi vald [email protected] EE231010302005452008 SEB Pank

70101 Viljandi maakond www.viljandivald.ee EE062200221029282691 Swedbank

Kaasatavad ametid 19.06.2026 nr 7-2/24/19-7

Seisukoha küsimine Riisika detailplaneeringu

algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata jätmine eelnõu kohta

Edastame Teile seisukoha saamiseks Tobraselja külas Riisika detailplaneeringu algatamise ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise eelnõu.

Planeerimisseaduse (PlanS) § 81 lg 2 kohaselt esitab Viljandi Vallavalitsus detailplaneeringu

lähteseisukohad ettepanekute esitamiseks PlanS § 76 lg 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lg 6 kohaselt

keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel tuleb enne otsuse tegemist

küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt ja isikutelt, edastades neile seisukoha võtmiseks

käesoleva paragrahvi lg 3 p 1 ja 2 ning lg 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse

eelnõu.

Juhindudes PlanS § 81 lg 2 KeHJS § 33 lg 3 p 3 palume Teie ettepanekuid lähteseisukohtadele ja

seisukohta strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju

strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamiseks planeeringu algatamisel 30 päeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Evelin Orik

ehitusosakonna juht

Lisad: Riisika DP algatamise korraldus (eelnõu)

Lisa 1. Riisika DP algatamise asendiplaan

Lisa 2. Riisika DP lähteseisukohad

KSH eelhinnang

Kaido Koppel

[email protected], 5301 4621

Viljandi vallas Tobraselja külas Riisika (71501:001:0014)

kinnistu detailplaneeringu kava keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnang

KSH menetluse algatamise vajaduse üle otsustamise

protsessi korraldaja: Viljandi Vallavalitsus

Huvitatud isik: Riisika Kodud OÜ

Töö koostaja: Alkranel OÜ

Projektijuht: Elar Põldvere

Tartu 2026

2

Viljandi vallas Tobraselja külas Riisika (71501:001:0014) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

Publitseerimise üldandmed:

•Töö koostatud – 19.02.2026. a.

•Koostajad (Alkranel OÜ) - Elar Põldvere ja Diana Matejuk.

•Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) – keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999.

3 Viljandi vallas Tobraselja külas Riisika (71501:001:0014) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

Sisukord

Sisukord ..................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk kavandatava tegevuse ja selle paikkonna

lühikirjeldus ............................................................................................................................... 5 2. Tegevuspaiga ümbruskonna keskkonna ja olemasoleva olukorra lühikirjeldus ................. 7

2.1 Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste arengudokumentide järgselt ...................... 7 2.2 Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste

aspektide järgselt .................................................................................................................. 10 2.2.1. Pinnas ja põhjavesi ................................................................................................. 10 2.2.2. Pinnavesi ja maaparandussüsteemid ....................................................................... 11 2.2.3. Tehnovõrgud ja avalikud teenused ......................................................................... 11 2.2.4. Looduskaitse ja kultuurimälestised, pärandkultuur ................................................ 12

3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja ettepanekud edaspidiseks ning KSH

vajalikkuse määramine............................................................................................................. 13 3.1 Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavale

tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või

eraldatavatest vahenditest ..................................................................................................... 13 3.2 Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit ......................................... 15 3.3 Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse ............................................................................. 16 3.4 Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel ........................................................................................................................... 16 3.5 Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

(arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja

pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust) ............................. 16 3.5.1 Maa ja maakasutus ............................................................................................... 17 3.5.2 Maastik (sh pinnavormid) .................................................................................... 17 3.5.3 Maavarade kasutus ............................................................................................... 17 3.5.4 Muld ja pinnas, ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning

jäätmeteke ......................................................................................................................... 17 3.5.5 Märgalad, jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad ning veestik (sh

põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale ....................................... 17 3.5.6 Õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) ..................................................................... 20 3.5.7 Looduslik mitmekesisus (loomastik, taimestik, metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid .................................................................................................................. 20 3.5.8 Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline

ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused,

mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn ...................................................... 21 3.5.9 Piiriülene mõju ja katastroofid ............................................................................. 22

3.6 KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised ......................... 22 Kokkuvõte ................................................................................................................................ 24

4 Viljandi vallas Tobraselja külas Riisika (71501:001:0014) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

Sissejuhatus

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu (EH) objektiks on Viljandi

maakonnas Viljandi vallas Riisika (71501:001:0014) kinnistu detailplaneeringu (DP) kava.

Eesmärgiks on eelkõige jagada planeeringuala elamumaa kruntideks ning määrata kruntide

hoonestusala ja ehitusõigus. Lisaks antakse tulevase detailplaneeringuga lahendus

planeeringuala haljastusele, heakorrale, tehnovõrkude/-rajatistele jms.

Käesoleva töö tellijaks on planeeringust huvitatud isik OÜ Riisika Kodud. Käesolevat

eelhinnangut saab eelkõige kohalik omavalitsus kasutada täiendava töövahendina

detailplaneeringu algatamise üle otsustamisel ning algatamisel detailplaneeringuga

seonduvates ja sellele eeldatavalt järgnevates menetlusprotsessides.

KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse

eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt (KeHJS § 33 lg 6), kui vastavad asutused

(kavandatav tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve või kellel võib olla põhjendatud huvi

eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu) tuvastatakse.

Eelhinnangu koostamisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest ja

väljakujunenud praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on tegevus olulise

keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:

⚫ ületada mõjuala keskkonnataluvust;

⚫ põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;

⚫ seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Töö koostamisel lähtutakse samuti juhenditest „KMH eelhindamise juhend otsustaja tasandil,

sh Natura-eelhindamine“ (Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018) ning „KSH eelhindamise

juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ (Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018).

Koostatud dokumendis on paralleelselt analüüsi tekstiga esitatud olulisim materjalide loetelu,

st kasutatud materjalide loetelu ei dubleerita eraldi ptk „Kasutatud materjalid“ (vastav ptk

seega ei kuulu käesoleva töö koosseisu).

5 Viljandi vallas Tobraselja külas Riisika (71501:001:0014) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk kavandatava

tegevuse ja selle paikkonna lühikirjeldus

KSH eelhinnangu objektiks on Viljandi maakonnas Viljandi vallas Riisika (71501:001:0014;

maatulundusmaa 100%; pindala 20 929 m2) kinnistu detailplaneeringu (DP) kava. Eesmärgiks

on eelkõige jagada planeeringuala elamumaa kruntideks ning määrata kruntide hoonestusala ja

ehitusõigus. Lisaks antakse tulevase detailplaneeringuga lahendus planeeringuala haljastusele,

heakorrale, tehnovõrkude/-rajatistele jms.

Joonis 1. DP kava ala asukoht (alus: Maa- ja Ruumiamet, 2026).

Planeeringukava ala asub Viljandi linna piirist u 4,5-5 km kaugusel. Hetkel lagedat looduslikku

ala ümbritsevad valdavalt maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksused, põhja suunda jääb

tootmismaa sihtotstarbega katastriüksus (Viljari, 89901:001:1913). Planeeringuala piirneb

metsa- ja rohumaadega, ida suunas Tamme järvega (VEE2074840, paisjärv), kagu suunas

Uueveski ojaga (VEE1139200). Lähimad eluhoonega kinnistud asuvad Riisika kinnistu piirist

linnulennult 500 meetri kaugusel kagu ja lõuna suunas (vastavalt Mäe, 71501:002:0369 ja Oru,

71501:002:1320).

2023. aastal koostas Impeerium Projekt OÜ Riisika Kodud OÜ tellimusel Riisika kinnistule

detailplaneeringu (algatatud 29.11.2022), mille järgi sooviti jagada Riisika kinnistu elamu-,

transpordi- ja tootmismaa kinnistuteks. 19.11.2024. a lõpetati Viljandi Vallavalitsuse

korraldusega nr 473 Riisika DP menetlus. Arendaja sõnul ei olnud DP algatamise ja koostamise

ajal teada Tamme järvest tulenevatest veekaitse- ja ehitusvööndi piirangutest (ETAK-sse

seisuveekoguna kantud 11.08.2023). Käesoleva eelhinnangu raames käsitletakse 2023. a DP

raames valminud dokumentatsiooni tausta kirjeldamiseks ning võetakse arvesse ka toonasele

DP-le antud ametkondade seisukohti.

Käesolevas eelhinnangus käsitletud DP kavaga soovitakse jagada Riisika kinnistu kuueks

elamumaa- ja üheks transpordimaa kinnistuks. Arendaja sõnul on elamumaa kruntidel

6 Viljandi vallas Tobraselja külas Riisika (71501:001:0014) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

suurimaks lubatud hoonete arvuks kolm (1 üksikelamu, 2 abihoonet), hooned on kavandatud

valdavalt 1-2 korruselised, hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala on 360 m2.

Planeeringualale on kavandatud rajada lokaalne ühisveevärk planeeritavast puurkaevust.

Reoveekäitlussüsteemina on kavandatud imbväljaku rajamine (vt ka joonist Tõrge! Ei leia

viiteallikat.). DP kava alale ulatuvad Tamme järve veekaitse- ja ehituskeeluvöönd ning

Uueveski oja veekaitse- ja ehituskeeluvöönd. DP kava on kohaliku omavalitsuse

üldplaneeringut muutev (elamumaa kruntide suurused). Sellest johtuvalt on esmases kavas

soov kaalutleda ka Tamme järve ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemist (vt ptk 3.5.5).

Joonis 2. DP kava asendiplaan (alus: Impeerium Projekt OÜ, 2025), Tamme järve kalda ja Uueveski

oja kalda ehitus- ja veekaitsevööndi ulatus (alus: Maa- ja Ruumiamet, 2026).

7 Viljandi vallas Tobraselja külas Riisika (71501:001:0014) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

2. Tegevuspaiga ümbruskonna keskkonna ja olemasoleva

olukorra lühikirjeldus

Peatüki koostamisel on arvestatud esimeses peatükis, juhendmaterjalides ning avalikult ja

erialaselt kasutatavates andmebaasides sisalduvat teavet. Andmeallikatena kasutatakse

peamiselt EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur (18.02.2026)) infosüsteemi

ja Maa-ameti kaardirakendusi (2026).

DP kava ala asub Viljandi maakonnas Viljandi vallas Tobraselja külas, kus valla kodulehe1

andmetel elas 01.01.2025 seisuga 56 elanikku. Enne 2017. a haldusreformi oli tegemist

Saarepeedi valla aladega.

2.1 Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste arengudokumentide järgselt

Viljandimaa maakonnaplaneering 2030+ (2018) – Tobraselja küla asub Viljandi linna

lähivööndis. Viljandi linna lähivööndi alade arendamise üheks põhimõtteks on tõsta keskuste

kompaktsust, vältida linna ja keskuste lähialadele uute kompaktsete hoonestusalade

kavandamist.

Viljandi maakonnaplaneeringu järgi paikneb DP kava ala maakondliku tasandi rohevõrgustiku

tugialal (Kookla Võistre; Joonis 3). Maakonnaplaneeringu järgi tuleb rohelise võrgustiku aladel

kavandatavate planeeringute, kavade jne puhul arvestada, et roheline võrgustik jääks toimima,

st tuleb tagada võrgustiku sidusus. Võrgustiku funktsioneerimiseks tuleb tagada, et rohelise

võrgustiku tuumaladel looduslike alade osatähtsus ei langeks alla 90%. DP kava ala moodustab

maakonnaplaneeringuga määratud rohevõrgustiku tugialast alla 1%.

Rohelise võrgustiku käsitluses võeti aluseks varem koostatud maakonnaplaneeringut

täpsustanud teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“

(kehtestatud 2005) alateemas „Roheline võrgustik“ kehtestatud piirid, st rohevõrgustiku

määramisel ei võetud arvesse kehtiva üldplaneeringu (Saarepeedi vala üldplaneering, 2008)

alusel kehtestatud piire.

Joonis 3. Väljavõte kehtivast Viljandi maakonnaplaneeringust (2018). Sinise piirjoonena on märgitud

Riisika kinnistu.

1 Viljandi vald. (2025). Viljandi valla haldusjaotus, külad ja rahvastik. Link (19.01.2026)

8 Viljandi vallas Tobraselja külas Riisika (71501:001:0014) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

Saarepeedi valla üldplaneering (kehtiv ÜP; 2008) – ÜP järgi on detailplaneeringu

koostamine kohustuslik väljaspool kompaktse asustusega ala, kui kinnistu jagamisel

moodustatakse kaks või rohkem elamumaa krunti. DP kava ala paikneb väljaspool kompaktse

asustusega ala hajaasustusega alal, kus kehtivad järgmised ehituslikud piirangud elamutele:

• elamumaa (krundi) minimaalne suurus väljaspool ÜP elamualasid, on 1,2 ha;

• elamumaa (krundi) minimaalne suurus ÜP elamualal, on 1500 m2;

• krundi minimaalne laius kitsamas kohas, mis tagab ehitusõiguse on 50 m;

• hoonete maksimaalne kõrgus on 8 m, korruselisus 1-2 korrust;

• valdavaks katuseliigiks on viilkatus (ühes hoonete kompleksis hoonete põhimahud

sarnaste katustega);

• kahe hoone vaheline minimaalne kaugus on 8 m;

• tingimused fassaadile: materjalidena kasutada naturaalset materjali;

• ehitusprojektidega näha ette hoonete fassaadide ja piirdeaedade värvilahendused.

DP kava alale on määratud kehtiva ÜP järgi tootmisala ja täpsustatud maakondliku tähtsusega

rohelise võrgustiku tugiala (Kookla Võistre tugiala; vt ka joonist 4). DP kava alani kulgev

Riisika tee on määratud avalikuks kasutuseks. Rohelise võrgustiku funktsioneerimiseks tuleb

ÜP kohaselt tagada, et rohelise võrgustiku tugialadel looduslike alade osatähtsus ei langeks alla

80%. Asustuse planeerimisel tuleb jälgida, et ei lõigataks läbi rohelisi koridore ja seataks ohtu

rohelise võrgustiku toimimist. DP kava ala moodustab ÜP järgi määratud rohevõrgustiku

tugialast alla 1%.

ÜP-ga sätestatakse, et põhisihtotstarbega alal ei või kõrvalkasutus ületada 40% kogu kaardil

piiritletud ühe kasutusala mahust. ÜP-ga reserveeriti Tobraselja külas Riisika kinnistu

naaberkinnistule Kile kinnistule maa-ala kalakasvatustiikide rajamiseks. DP kava ala

moodustab ÜP järgi määratud tootmisalast u 6 % (vt ka järgnevad lõigud).

Joonis 4. Väljavõte kehtivast Saarepeedi valla üldplaneeringust (2008). Sinise piirjoonena on märgitud

Riisika kinnistu.

Strateegilisteks dokumentideks saab lugeda ka detailplaneeringuid (eelkõige kui need on olnud

ÜP-d muutvad). Käesoleva eelhinnangu objektiks olevale katastriüksusele on kehtestatud

Saarepeedi Vallavolikogu 27.06.2011 otsusega nr 82 Kase ja Viljari kinnistu

9 Viljandi vallas Tobraselja külas Riisika (71501:001:0014) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

detailplaneering (Taevane OÜ, DP 2311) (intensiiv)kalakasvatuse kompleksi rajamiseks, sh

kalakasvatushoone ehitamiseks ja maa sihtotstarbe muutmiseks. Riisika kinnistule oli

detailplaneeringu raames projekteeritud abihoone rajamine.

2023. aastal koostas Impeerium Projekt OÜ Riisika Kodud OÜ tellimusel Riisika kinnistule

detailplaneeringu dokumentatsioonis kirjeldatakse Kase ja Viljari detailplaneeringuga seotud

olukorda järgmiselt: „Riisika kinnistul kehtiva detailplaneeringu koostamise eel oli kinnistule

planeeritud püstitada abi-majandushoone (kasutamise otstarve 12719 – muu põllu-, metsa-,

jahi- või kalamajandushoone) millele oli väljastatud 29.01.2009 ehitusluba nr 598. Kehtivas

detailplaneeringus on käsitletud abihoonet projekteeritud staadiumis ning Riisika kinnistule

hoonestusala määratud ei ole. Abihoonet ei ole asutud püstitama. Kinnistu uuel omanikul ei ole

soovi abihoonet püstitada ning Viljandi vallavalitsuse poolt on väljastatud 12.09.2023

korraldus nr 418 „Ehitusloa kehtetuks tunnistamine“ millega tunnistati kehtetuks Saarepeedi

Vallavalitsuse 29.01.2009 korraldus nr 27 „Ehitusloa väljastamine“ ja selle alusel 29.01.2009

väljastatud ehitusluba nr 598. Käesoleva detailplaneeringu kehtestamine ei piira alal varem

kehtestatud detailplaneeringu „Viljandimaa Saarepeedi vald Tobraselja küla Kase ja Viljari

kinnistute detailplaneering“ elluviimist. Vastavuses Planeerimisseaduse § 140 lõikele 8 muutub

käesoleva detailplaneeringu kehtestamisega sama planeeringuala kohta varem kehtestatud

detailplaneering Riisika kinnistu osas kehtetuks.“.

Käesoleva eelhinnangu koostajad leiavad, et Riisika kinnistule DP kavandamine ei piira Kase

ja Viljari detailplaneeringu elluviimist. Siiski tuleb Riisika kinnistu DP menetlemisel arvestada,

et juhul kui Kase ja Viljari detailplaneering viiakse ellu algse visiooni kohaselt, st rajatakse

planeeringualale (intensiiv)kalakasvatuse (CFF ehk Clean Fish Factory tehnoloogial toimiv)

kompleks, võib ebasoodsate tingimuste kokkulangemisel tekkida oht häiringuteks Riisika

kinnistu elanikele.

Kase ja Viljari detailplaneeringu seletuskirjast (Taevane OÜ, 2011) nähtub, et

intensiivkalakasvatuse CFF tehnoloogia kohaselt kasutatakse vee süvapuhastusmoodulit, kus

osa orgaanilisest jäägist kasutatakse energiaallikana lämmastiku ja fosfori ärastusel. Protsessi

lõpus ärastatakse sete ja heljum ning desinfitseeritakse süvapuhastatud vesi. Seejärel saab

süvapuhastatud vett taaskasutada kalakasvatusprotsessis või juhtida heitveena (vastates

Vabariigi Valitsuse 31.07.01 määruse nr 269 „Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise

kord“ lisa 2 toodud vee puhastusastmete ja/või saasteainete piirkontsentratsiooni näitajatele)

Uueveski/Köstri ojasse. Seletuskirjas kirjeldati, et ettevaatlusabinõuna on kavandatud

väikepuhasti reostuskoormusele kuni 2000 ie, millega tagatakse keskkonnaohutus

tootmistegevuse muutumisel/lisandumisel. Võimalik veetarve jääb seletuskirja kohaselt alla

500 m3/ööp, ehk jääb alla määra, mis võiks indikeerida, et ümbruskonnas veevarustusega

probleeme saaks tekkida ja seega nõuaks eelnevaid ülduuringuid ning kasutamispotentsiaaliga

varude kinnitamist.

Orgaanilise aine tahke osa (sõnnik ja biomuda juurdekasv) sooviti eraldada mehhaaniliselt,

tihendada ja pumbata vedelsõnnikuhoidlasse (kavandatav asukoht jääb Riisika kinnistust

põhjasuunda, linnulennult u 350 m kaugusele Riisika kinnistu piirilt). Vedelsõnnikuhoidla

kasutamisel võib tekkida lõhnahäiring piirkonna elanikele, mille avaldumine sõltub mh ka

tuule suunast ning vahemaast. Viljandi meteoroloogiajaama valdavateks tuulesuundadeks

1990-2020. a on olnud eelkõige edela-, lääne ja lõunatuul.

Viljandi valla üldplaneering (vastu võetud 30.12.2020, ei ole kehtestatud) – ÜP järgi jääb

DP kava ala väljapoole tiheasustusega ala ehk jääb hajaasustusega alale. DP kava alal ei ole

määratud maakasutuse juhtotstarvet, st ei ole maakasutustingimusi seatud ja/või

10 Viljandi vallas Tobraselja külas Riisika (71501:001:0014) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

kaitsetingimusi määratud või seatud tingimused kehtivad üldistena kogu planeeringualal.

Koostatavas ÜP-s täpsustati maakonnaplaneeringut, sh maakonnaplaneeringuga määratud

rohevõrgustiku piire. Koostatava ÜP järgi jääb DP kava ala väljapoole rohevõrgustiku ala (vt

ka joonist 5). DP kava alani kulgeb avalikuks kasutuseks planeeritud eratee. Lähimad

elamumaa alad jäävad u 500 m kaugusele kavandatavat tegevusest.

Joonis 5. Väljavõte koostamisel olevast Viljandi valla üldplaneeringust (2020. a vastu võetud, senini

kehtestamata). Sinise piirjoonena on märgitud Riisika kinnistu.

2.2 Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas kontekstis

asjakohaste aspektide järgselt

Käesolevas ptk-s antakse paikkonna kohta muud (sh teavet, mida juba ptk 2.1-s ei käsitletud)

ja käesoleva tegevuse kontekstis asjakohast teavet. Lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust

ja mastaabist, pole eeldatav mõjuala selle elluviimisel väga ulatuslik. Seetõttu määrati mõjuala

piiriks 50 meetrit DP kava ala välispiirist. Üldise taustteabe tagamiseks on vajadusel kirjeldatud

ka sellest tsoonist kaugemale jäävaid objekte/asjaolusid.

2.2.1. Pinnas ja põhjavesi

Maa- ja Ruumiameti mullastiku kaardirakenduse (2026) kohaselt esineb vaadeldaval alal

valdavalt väga õhuke ja õhuke madalsoomuld (M’, M’’) ning kahkjas leetunud muld (LP (1)2).

Maa- ja Ruumiameti 1:400 000 geoloogilise baaskaardi alusel (2026) moodustab DP kava alal

ülemise pinnakatte kihi peamiselt soosetted (turvas). Aluskihi moodustab Kesk-Devoni

ladestiku Narva lademe domeriit, aleuroliit, liivakivi ja Aruküla lademe liivakivi, aleuroliit.

Maa- ja Ruumiameti Veemajanduskavasid (2022-2027) visualiseeriva kaardirakenduse (2026)

järgi jääb kinnistu heas seisundis põhjaveekogumite (Ordoviitsiumi-Kambriumi

põhjaveekogum; Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogum; Kesk-Devoni põhjaveekogum; Siluri-

2 Sulgudes olev number tähistab erosiooniohtu skaalal 1-4. LP(1) – nõrgalt erodeeritud ja erosiooniohtlik (3-5o

kallakutel) muld.

11 Viljandi vallas Tobraselja külas Riisika (71501:001:0014) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

Ordoviitsiumi põhjaveekogum Devoni kihtide all) alale. Maa- ja Ruumiameti 1:400 000

geoloogilise baaskaardi alusel (2026) on põhjavesi kogu kinnistu piires kaitstud, esineb

poorsete kivimitega põhjaveekihte. Lähim puurkaev (PRK0052392, puurkaev

põllumajandustootmise tarbeks) asub naaberkinnistul Kase (89901:001:1911).

Eesti pinnase radooniriski kaardi (Eesti Geoloogiateenistus, andmed 2023. a seisuga) järgi asub

DP kava ala kõrge või väga kõrge radooniriski tasemega omavalitsuses (Viljandi vald).

Lähimate mõõtmispunktide andmetel (2017) on kavandatava tegevuse piirkonnas radooniriski

väärtuseks 50-100 kBq/m³. Seejuures loetakse radoonisisalduse vahemikku 50-250 kBq/m³

kõrgeks.

2.2.2. Pinnavesi ja maaparandussüsteemid

Planeeringuala piirneb ida suunas Tamme järvega (VEE2074840, paisjärv, seotud Riisika

paisuga (PAIS022850)), kagu suunas Uueveski ojaga (VEE1139200, kuulub osaliste lõikudena

riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu). DP kava alale ulatuvad Tamme järve

veekaitse- ja ehituskeeluvöönd ning Uueveski oja veekaitse- ja ehituskeeluvöönd (vt ka ptk 1

joonist 2).

Keskkonnaagentuuri poolt viidi läbi Tamme järve (nimetu järv, VEE2074840) vaatlus

04.07.2024. a. Vaatluse aruandes kirjeldatakse, et Riisika pais liigitati 2013. aasta inventuuris

künnisülevooluks ning samasugune lauge kividest ülevool oli ka vaatluse ajal. Vaatluse

aruandes tõdetakse, et Uueveski oja läbivoolu järvest ei tundu olevat, kuid selgusetuks jääb,

millist rolli täidavad järve põhja poolt suubuvad kraavid. Tõenäoliselt on tegemist kohaliku

toitega järvega (allikatoiteline), kuid täpse määratlemise jaoks oleks vajalik teostada

sissevoolukraavide vaatlus suurvee perioodil. Lisaks mainitakse aruandes, et järve ümbruses,

eelkõige põhja- ja läänekaldal leidus soo-neiuvaiba ja pääsusilmade leiualasid.

Uueveski oja on määratud Lääne-Eesti Veemajanduskava (2022-2027) järgi tugevasti

muudetud veekogumina (TVM). Lääne-Eesti Veemajanduskava (2022-2027) järgi oli

Uueveski oja ökoloogiline seisund aastal 2019 hea, keemiline seisund hea (hindamata),

koondseisund hea. Keskkonnaagentuuri pinna- ja põhjavee seisundi interaktiivse kaardi (2024)

andmetel oli veekogumi ökoloogiline seisund hea, keemiline seisund hindamata ning

koondseisund hea.

Uueveski oja kuulub osaliselt riigi poolt korrashoitavate eesvoolude hulka, sh kavandatava

tegevuse vahetusse lähedusse jäävas lõigus (Imavere–Viljandi–Karksi-Nuia mnt truubist 1,36

km vastuvoolu - Võistre järv). DP kava ala piirneb, sh vähesel määral ulatub DP kava alale

maaparandussüsteemi maa-ala Tobra (6113920020040).

2.2.3. Tehnovõrgud ja avalikud teenused

Maa- ja Ruumiameti kitsenduste kaardirakenduse andmetel (2026) ei jää DP kava alale

tehnovõrkusid, sh puuduvad elektri- ja veevarustusega seotud kitsendused. Lähim

elektrimaakaabelliin jääb naaberkinnistule u 300 m kaugusele DP kava ala piirist.

Maa- ja Ruumiameti huvipunktide kaardi järgi jääb DP kava alale lähim bussipeatus (Aindu

küla, Kile peatus) linnulennult u 500 m kaugusele. Lähimad teenused (toidupood, haigla,

haridusasutused) jäävad Viljandi linna territooriumile ehk linnulennult u 5 km kaugusele.

12 Viljandi vallas Tobraselja külas Riisika (71501:001:0014) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

2.2.4. Looduskaitse ja kultuurimälestised, pärandkultuur

Vaadeldavale alale pole registreeritud ühtegi siseriiklikult ega rahvusvaheliselt kaitstavat

objekti ega ka vääriselupaikasid, samuti pole siseriiklikke kaitse- või hoiualasid piirkonda

projekteeritud. EELIS (18.02.2026) andmetel ei ole kavandatava tegevuse piirkonnas ega ka

300 m vööndis registreeritud I, II ega III kaitsekategooria taime-, looma- või seene-

/samblikuliiki. Keskkonnaagentuuri poolt viidud läbi Tamme järve vaatlustulemuste

(04.07.2024) aruandes mainitakse, et järve ümbruses, eelkõige põhja- ja läänekaldal, leidus

soo-neiuvaiba (III kaitsekategooria taimeliik) ja pääsusilmade (ei ole kaitsealune liik)

leiualasid. Soo-neiuvaip on 2017. aasta seisuga IUCN ohustatuse hindamise kriteeriumite

kohaselt soodsas seisundis. Soo-neiuvaiba kasvukohaks on lubjarikkad madalsood, allikasood,

lammi- ja rannaniidud, puisniidud, rabastuvad metsad ja lodud. Liigi peamisteks ohuteguriteks

on veerežiimi muutused ja võsastumine.

Kultuurimälestisi ega pärandkultuuri objekte vaadeldaval alal ega selle lähipiirkonnas ei asu.

13 Viljandi vallas Tobraselja külas Riisika (71501:001:0014) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja ettepanekud

edaspidiseks ning KSH vajalikkuse määramine

Ptk on jaotatud erinevateks alamosadeks lihtsustamaks info menetlemist. Alljärgnevad ptk-d

näitavad, kas ja millised faktorid võivad oluliseks kujuneda KSH algatamisel või mitte

algatamisel. Eelhinnangu koostamisel ehk planeerimisdokumendi kava mõjude kaalutlemisel

arvestatakse (alus: KeHJS § 33 lg 3-5 ning Kutsar, 2018) järgnevaid aspekte:

1. missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele

tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või

eraldatavatest vahenditest;

2. missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit;

3. strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse;

4. strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel;

5. strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seonduda võivad

keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust,

kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise

võimalikkust);

Alljärgnevates peatükkides (3.1-3.5) on eelnevalt esitatud loetelu täpsemalt lahti kirjutatud.

Hinnangud on antud, arvestades nii otsese kui ka kaudse mõju suurust ja ruumilist ulatust (nt

geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning võimalikkust, tugevust, kestvust,

sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja koosmõju, samuti ka õnnetuste esinemise

võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse

ületada). Tegevuse kava elluviimisega seotud olulised keskkonnaprobleemid ehk

ebasoodsad mõjud (koos muude mõjualas toimuvate ja/või planeeritavate tegevustega) ja

mõjude (ebasoodne olustik) tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

täiendavad võimalused (nende tuvastamisel) ongi nende fikseerimisel esitatud ptk-des 3.1-

3.5 (katab ka KeHJS § 33 lg 2 nimetatut, sh p 4). Ptk 3.6 võtab kokku KSH vajalikkuse

lõpphinnangu (käesoleva töö põhjal) ja annab suuniseid lõpliku KSH otsuse (algatada või

mitte) eelnõu osas seisukohtade küsimiseks.

3.1 Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse

kavandatavale tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja

elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest

DP kava ala asub Viljandi maakonnas Viljandi vallas Riisika (71501:001:0014;

maatulundusmaa 100%; pindala 20 929 m2) kinnistul. Maakonnaplaneeringu (vt ptk 2.1) järgi

kuulub Tobraselja küla Viljandi linna lähivööndisse, kus alade arendamise üheks põhimõtteks

on tõsta keskuste kompaktsust. DP kava ala ei paikne maakonnaplaneeringu järgi keskuses.

Lähimaks keskuseks (teenustega külakeskuseks) on maakonnaplaneeringu järgi Pärsti küla

(paikneb u 3 km kaugusel DP kava alast), kuid tõenäoliselt kasutavad tulevikus DP kava

elanikud teenuskeskusena Viljandi linna (paikneb u 4,5 km kaugusel DP kava alast).

Piirkonnas on valdavaks elamutüübiks üksikelamud kõrvalhoonetega, kus üksikelamute

omavaheline kaugus on piisavalt suur, et säiliks hajaasustusele iseloomulik asustusmuster.

14 Viljandi vallas Tobraselja külas Riisika (71501:001:0014) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

Kavandatava tegevuse elluviimine, sh krundi jagamine kuueks elamumaaks, muudab piirkonna

asustus- ja hoonestustihedust. Samas on piirkonnas (Viljandi linna lähiümbruses) algatatud

viimastel aastatel detailplaneeringuid elamuarenduste kavandamiseks (lähim kehtestatud DP

kavandatava tegevuse asukohale on nt Kingumetsa kinnistu detailplaneering (2022)). Taolisi

elamuarendusi ja/või -kogumeid veekogude vahetus läheduses on piirkonnas veelgi. Näiteks

jääb kavandatava tegevuse lähedusse Võistre järve ümber paiknev üksikelamutega kompaktne

asustusala, eemale jääb Karula järve ümber paiknev asustusala.

DP kava ala ei paikne Viljandi valla keskuste alal ega piirne keskuse alaga. Seetõttu on

loogiline, et planeeringu algatamise järgsetes etappides kaalutakse, kas taoline

üldplaneeringut muutev elamuarendus sobib kavandavasse keskkonda, kuna tegevuse

elluviimine DP kava alal ei lähtu hetkel kehtivast ja hetkel koostamisel olevast üldplaneeringu

maakasutusest ega maakonnaplaneeringus välja toodud eesmärgist tõsta keskuste kompaktsust

ja vältida keskuste lähialadele uute kompaktsete hoonestusalade kavandamist. Siiski võttes

arvesse kavandatava tegevuse mahtu (kuni kuus üksikelamut) ning ümbritseva keskkonna

maakasutust ei ole hetkel kavandatava mahu juures ette näha valglinnastumisega kaasnevate

probleemide (sh mastaapne pendelränne) avaldumist skaalal, mis ületaks eelduste kohaselt ka

valla teenuste toimivuse piire. Juhul kui tulevikus kavandatakse DP kava ala vahetusse

lähedusse täiendavalt elamualasid, tuleb arvestada täiendavalt valglinnastumisega

kaasnevate riskidega (sh keskusaladest välja suunatud nõudlus lasteaiakohtade ja

tehnovõrkude järele).

DP kava ala asub kehtiva Saarepeedi valla üldplaneeringuga sätestatud hajaasustusega alal, kus

elamumaa (krundi) minimaalne suurus väljaspool ÜP elamuala, on 1,2 ha ning minimaalne

suurus elamualal on 1500 m2 (vt ka ptk 2.1). DP kava eskiislahenduse järgi jäädakse kohati ka

1500 m2 piirist väiksemaks elamukinnistute puhul. Nüüdseks ajaloolisele 2023. a koostatud

Impeerium Projekt OÜ detailplaneeringu tööprojektile andis Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium 17.04.2024 kirjaga nr 14-3/384-1 seisukoha Riisika

detailplaneeringu menetluse osas, milles käsitleti ka krundi minimaalsuuruste nõuet:

„Planeeringuala paikneb Saarepeedi valla üldplaneeringu kohaselt hajaasustusega alal ning

ulatub osaliselt tootmismaa juhtfunktsiooniga alale. Üldplaneeringu seletuskirja peatükk 2.2

„Hajaasustusega ala ehitustingimused“ sätestab tingimused hajaasustusega alal ehitamisele.

Peatükis on eristatud krundi minimaalsuuruste nõue üldplaneeringuga määratud elamualadel

1500 m2, mis on üldplaneeringu joonisele märgitud kollase värviga ja tähisega EV või EK, ja

väljaspool elamuala 1,2 ha. Riisika kinnistu ei asu üldplaneeringuga määratud

hajaasustuses paikneval elamualal, mistõttu rakendub selles asukohas krundi

minimaalsuurus 1,2 ha. Samas on antud peatükis märgitud, et arvestades asukohta ja

maastikku ning olemasolevate hoonete eripära, maakorralduse nõudeid jms, võib omavalitsus

elamumaa arendamisel seada moodustavatele maaüksustele suuruse miinimumnõude 1500 m2.

Seega on üldplaneeringu kohaselt lubatud kohaliku omavalitsuse kaalutletud otsuse alusel

hajaasustuses väljaspool määratud elamuala krundi minimaalsuuruse vähendamine 1,2-lt

hektarilt 1500 m2-ni … Seega kuigi Saarepeedi valla üldplaneeringus on sätestatud võimalus

kohalikul omavalitsusel lubada määratud krundi minimaalsuurusest vähendada, tuleb selle

võimaluse rakendamisel lähtuda siiski kehtivast seadusandlusest ning antud detailplaneeringut

tuleks ministeeriumi hinnangul menetleda üldplaneeringut muutva detailplaneeringuna.“

Käesoleva DP kavaga soovitakse muuta üldplaneeringut, mistõttu võib omavalitsus seada

miinimumnõudeks 1500 m2. Järgmistes planeerimisetappides tuleb vaadata üle

planeeringuga jaotavate kruntide pindalad ja piirid ning vajadusel loobuda ühest

elamumaa krundist, selleks, et moodustuksid elamumaa krundid pindalaga vähemalt

1500 m2 (kui ei võimaldata omavalitsuse poolt täiendavat erandit selles osas).

15 Viljandi vallas Tobraselja külas Riisika (71501:001:0014) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

DP kava alaga kattub kehtiva maakonnaplaneeringu järgi rohevõrgustiku tugiala. Tavapäraselt

tuleb rohevõrgustiku piiridega arvestamisel lähtuda hilisemalt kehtestatud

planeeringulahendusest. Samas on kehtivas maakonnaplaneeringus (kehtestatud 2018. a)

võetud rohelise võrgustiku aluseks varem koostatud maakonnaplaneeringut täpsustava

teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ (kehtestatud

2005) kihid. Hetkel kehtivas üldplaneeringus (kehtestatud 2008. a) on rohevõrgustiku piire

muudetud nii, et DP kava ala jääb vaid osaliselt rohelise võrgustiku tugialale ning suures osas

on DP kava alale määratud kehtiva ÜP järgi tootmisala. Koostamisel olev ÜP on rohevõrgustiku

piire samuti täpsustanud ja jätnud välja ka tootmismaa maakasutuse otsese eelduse.

Kavandatava tegevuse elluviimine ei ole vastuolus kehtiva/koostamisel oleva üldplaneeringuga

määratud sihtotstarvete suunistega ega ka rohevõrgustiku eesmärkidega (vt ka ptk 2.1).

Tuginedes ümbritsevale maakasutuslikule situatsioonile, ptk-s 2.1 toodud strateegilistele

planeerimis- ja arengudokumentidele ning DP kava (vt ptk 1) ja selle paikkonna kirjeldustele,

ei saa järeldada, et tegemist oleks arendusega, mis ei sobiks oma iseloomult vastavasse

piirkonda või vajaks ebaproportsionaalseid vahendeid planeeritava elluviimiseks või

haldamiseks. Naabruses asuva ajaloolise Kase ja Viljari detailplaneeringu (vt ka ptk 2.1) osas

samuti välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. Kuna koostatavas ÜP-s ka tööstusala ei ole

reserveeritud, siis võib üldise suunisena soovitada ka vastava planeeringu kehtestuks

tunnistamist, mis looks aktuaalsetest maakasutusvõimalustest ja soovidest ühesema pildi

tulevastele võimalikele maakasutajatele.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust, kuid käsitletud ptk-s esitatu tõttu järgida projekti realiseerimisel järgnevat:

• Peale planeeringu algatamist, planeerimisetappides tuleb vaadata üle planeeringuga

jaotavate kruntide pindalad ja piirid ning vajadusel loobuda ühest elamumaa krundist,

selleks, et moodustuksid elamumaa krundid pindalaga vähemalt 1500 m2 (kui ei

võimaldata omavalitsuse poolt täiendavat erandit selles osas).

• Peale planeeringu algatamist, DP menetluse järgmistes planeeringuetappides tuleb

kohalikul omavalitsusel kaaluda ehk põhjendada, kas taoline üldplaneeringut muutev

elamuarendus sobib vastavasse asupaika. Planeeringu vastuvõtmisel ja kehtestamisel

tuleb arvestada, et DP elluviimisel ei saaks kahjustada valla keskuste arendus, sh tuleb

arvestada võimalike riskidega, mis kaasnevad valglinnastumisega (nt lasteaiakohtade

puudumine, suurel skaalal pendelränne, tehnovõrkude arendamine). Üldise ja laiema

töökorraldusliku suunisena saab soovitada järgmist - juhul kui tulevikus kavandatakse

DP kava ala vahetusse lähedusse täiendavalt elamualasid, tuleb arvestada eelpool

väljatoodud valglinnastumisega kaasnevate riskidega.

• DP kava naabruses asuva ajaloolise Kase ja Viljari detailplaneeringu (vt ka ptk 2.1) osas

üksteist välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. Kuna koostatavas ÜP-s ka tööstusala ei ole

reserveeritud, siis võib üldise suunisena soovitada (sõltumatult käesoleva DP kava

edasisest menetlusprotsessist) ka vastava planeeringu kehtestuks tunnistamist, mis

looks aktuaalsetest maakasutusvõimalustest ja soovidest ühesema pildi tulevastele

võimalikele maakasutajatele.

3.2 Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi

strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise

tasandit

DP kava eesmärgid järgivad ptk-s 2.1 esile toodud planeerimis- ja arengudokumentide

põhimõttelisi arengusuundi. Kavandatav tegevus ei takista teiste ümbruskonna kinnistute senist

16 Viljandi vallas Tobraselja külas Riisika (71501:001:0014) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

maakasutust ega loo eeldusi negatiivse olustiku tekkeks. Teadaolevalt puuduvad sellised

kõrgemad strateegilised kavad, mille elluviimist kavandatav tegevus võiks eelkõige

negatiivselt mõjutada. DP kava loob selle edasisel võimalikul menetlusel (DP menetlusena)

juriidiliselt korrektsed seosed ka kõrgemate strateegiliste

dokumentidega/arengudokumentidega (mh nende korraliseks üle vaatamiseks või tulevaseks

ajakohastamiseks (asjakohane sisend)) ning võimaldab menetleda tegevuste elluviimiseks

vajalikke tegevuslubasid piisava täpsusastmega. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise

negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.

3.3 Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus

keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse

Detailplaneeringu kava edasine menetlus (DP algatamise järgselt) on eelnevate alampeatükkide

alusel asjakohane vastavas kohas. DP menetlustasandi puhul puuduvad olulised seosed

keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. DP protsessi tasandit

arvestades ei ole DP kava või sellele järgneda võiv DP menetlus otseseks vahendiks nt riiklike

keskkonnakaalutluste muutmisel. Samas arvestaks planeerimise protsess (DP menetluse

algatamisel) riiklike normatiividega, mis tulenevad keskkonnakaalutlustest. DP edasise

menetluse käik võimaldab mh tulevikus vastavaid teisi kavasid või dokumente ajakohastada

teemakohase (tegevuse toimimine vastavas asupaigas) teabega (nt vastavate kavade korraliste

ülevaatuste perioodidel). See tähendab, et näiteks kõrgemates strateegilistes dokumentides on

võimalik lähtuda tulevaste otsuste tegemisel (sh keskkonnakaalutluste edasisel integreerimisel)

aktuaalsest teabest ja/või situatsioonist. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju

eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.

3.4 Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega

seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste

õigusaktide nõuete ülevõtmisel

Alampeatüki pealkirjast lähtuvalt – vastava võimaliku DP menetlus ei ole otseselt seotud

jäätmekäitluse või veekaitsega ega Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisega. Küll aga peab arvestama ja ka arvestab (läbi õiguslikult paika pandud DP

koostamisprotsessi) käesolev DP protsess (DP menetluse algatamisel) riiklike normatiividega

(kujundatud tulenevalt EL nõuetest), toetudes sh ptk 1, 2 ja 3 (ptk-d suunistega (nende

tuvastamisel) DP menetluse protsessi) ning Eesti riigi õigusaktide regulatsioonile ja

raamistikule. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH

protsessi algatamise vajadust.

3.5 Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud

keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning

võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ning

õnnetuste esinemise võimalikkust)

Käesolev peatükk jaotub omakorda üheksaks alampeatükiks. Vastavad ptk-d hõlmavad mh

järgnevaid teemasid (eraldiseisvalt või läbivalt):

• mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning kliimale

(sh oht keskkonnale);

• mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav

elanikkond);

17 Viljandi vallas Tobraselja külas Riisika (71501:001:0014) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

• mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja

intensiivne maakasutus;

• mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale;

• piiriülene mõju ja katastroofid.

3.5.1 Maa ja maakasutus

Kavandatava tegevuse tulemusel muutuks senine maakasutus ning maastikuilme. Käesoleval

hetkel on alal (maatulundusmaa) looduslik rohumaa, piirkonda iseloomustab hajaasustus.

Kavandatav tegevus ei paikne väärtuslikul põllumajandusmaal ega väärtuslikul maastikul.

Võttes arvesse kavandatava tegevuse mahtu ei ole maastikuilme muutust pidada paikkonda

mitte sobivaks (vt ka ptk 3.1). Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid

ja KSH protsessi algatamise vajadust.

3.5.2 Maastik (sh pinnavormid)

Kavandatava tegevuse elluviimine ei muudaks maastikku ja sellega seotud pinnavorme,

arvestades mh selle (ptk 1) mastaapi ja asukohta (ptk 1 - 2), mistõttu puudub ka negatiivse

mõju eeldus antud teemavaldkonnale.

3.5.3 Maavarade kasutus

DP kava ala arendamisel kasutatakse maavarasid eelkõige ehitustegevuse käigus. Teadaolevalt

ei kasutata maavarasid mahus, mis võiks lähipiirkonna või regiooni maavarade kasutamise

võimalusi (nt muude objektide arendamisel) laiemalt negatiivselt mõjutada. Kokkuvõtvalt ei

tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.

3.5.4 Muld ja pinnas, ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning

jäätmeteke

Planeeringuga soovitakse jagada Riisika kinnistu kuni kuueks elamumaa- ja üheks

transpordimaa kinnistuks. Senine maakasutus muutuks planeeringu elluviimisel, sh

intensiivistuks maakasutus. Planeeringualale on kavandatud lokaalne ühisveevärk

planeeritavast puurkaevust ning reoveekäitlussüsteemina on kavandatud imbväljaku rajamine.

Lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust ja mastaabist, ei oma planeeritava elluviimine

pinnasele ja mullaomadustele oluliselt ebasoodsat mõju, võttes arvesse ka piirkonna eripärasid.

Pinnasega seonduvaid radooni teemasid vt ptk 3.5.8. Kavandatav tegevus ei mõjuta

ressursikasutuse (sh energiakasutuse), jääkide, heite (vt ka ptk 3.5.8) ning jäätmetekke

teemavaldkondadega seotud aspekte negatiivselt. Tegevuse käigus ei teki jäätmeid, mille

reeglitepäraseks käitlemiseks ei oleks ressursse või toimivaid lahendusi. Kokkuvõtvalt ei

tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.

3.5.5 Märgalad, jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad ning veestik

(sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale

Maa- ja Ruumiameti 1:400 000 geoloogilise baaskaardi alusel (2026) on põhjavesi kogu

kinnistu piires kaitstud. Märgalasid ning rannaga seostatavaid alasid DP kava alal ei asu.

Vaadeldav ala asub Tamme järve (VEE2074840), mida riiklikult ei seirata, kaldal.

Keskkonnaagentuuri poolt läbiviidud vaatluse põhjal järeldati, et Uueveski oja (VEE1139200,

kuulub osaliselt riigi poolt korrashoitavate eesvoolude hulka) ei läbi Tamme järve.

18 Viljandi vallas Tobraselja külas Riisika (71501:001:0014) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

Keskkonnaagentuuri pinna- ja põhjavee seisundi interaktiivse kaardi (2024) andmetel oli

veekogumi ökoloogiline seisund hea, keemiline seisund hindamata ning koondseisund hea.

DP kava alale ulatuvad Tamme järve veekaitse- ja ehituskeeluvöönd ning Uueveski oja

veekaitse- ja ehituskeeluvöönd (vt ka ptk 1 joonist 2). Impeerium Projekt OÜ

detailplaneeringule andis Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 17.04.2024 kirjaga nr 14-

3/384-1 seisukoha Riisika detailplaneeringu menetluse osas, milles käsitleti ka

ehituskeeluvööndi kitsenduste teemat: „LKS § 38 lõike 3 kohaselt on ranna või kalda

ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. LKS § 40 lõigete 3 ja 4

kohaselt võib kalda ehituskeeluvööndi vähendamine toimuda Keskkonnaameti nõusolekul ning

ehituskeeluvööndi vähendamiseks esitab kohalik omavalitsus Keskkonnaametile taotluse ja

planeerimisseaduse kohaselt kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava

vastuvõetud detailplaneeringu. Seega antud detailplaneeringu menetluse jätkamiseks

soovitud kujul, tuleb seda menetleda üldplaneeringut muutvana ja selles kavandada

kalda ehituskeeluvööndi vähendamist ning saada nõusolek Keskkonnaametilt.“.

Looduskaitseseaduse § 40 lg 1 kohaselt võib kalda ehituskeeluvööndit vähendada arvestades

kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest,

olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Sama seaduse § 34

kohaselt on kalda kaitse eesmärgiks kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest

lähtuva kahjuliku mõju piiramine, kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba

liikumise ja juurdepääsu tagamine.

Arendaja sõnul on DP kavaga kavandatud uute hoonete rajamist Tamme järve

ehituskeeluvööndisse, mistõttu on vaja analüüsida ehituskeeluvööndi vähendamise 10 m

ulatuses kehtivast vööndist (hetkel 25 m, st säiliks 15 m vöönd) võimalusi (lähtudes

Looduskaitseseaduse (LKS) § 40 lg 3 ja 4). Siiski tuleb rõhutada, et LKS erandi

(ehituskeeluvööndi vähendamine) rakendamise võimalus saab toimuda vaid Keskkonnaameti

nõusolekul ning tegemist on erandiga, mida võidakse rakendada ainult väga põhjendatud

juhtudel (nt oluline lisandväärtus arendusalale ja/või sisuline maa-ala puudus, arenduste

elluviimiseks ilma ehituskeeluvööndit vähendamata). Uusi hooneid ei ole kavandatud

Uueveski oja ehituskeeluvööndisse, mistõttu ei ole vajadust Uueveski oja ehituskeeluvööndi

vähendamiseks.

Järgnevalt on esitatud LKS § 40 lg 1 ja § 34 teemade (kalda kaitse eesmärkide

suhestumine kaldal asuvate looduskoosluste säilitamise, inimtegevusest lähtuva

kahjuliku mõju piiramise, kalda eripära arvestava asustuse suunamise ning seal vaba

liikumise ja juurdepääsu tagamise) eelanalüüs Tamme järve ehituskeeluvööndi

vähendamise osas (säiliv ehituskeeluvööndi ulatus 15 m). Eelanalüüsitud teemavaldkondade

järgselt on toodud ka koondjäreldus (tegevuse kaalutavuse osas LKS § 40 lg 1 mõistes).

Kaldal asuvate looduskoosluste säilimine – vaadeldaval alal, Tamme järve kaldal, puuduvad

EELIS andmetel (18.02.2026) kaitseväärtusega looduskooslused. Keskkonnaagentuuri

vaatlustulemuste aruandes mainitakse, et järve ümbruses, eelkõige põhja- ja läänekaldal, leidus

soo-neiuvaiba (III kaitsekategooria taimeliik) ja pääsusilmade leiualasid. Planeerimisprotsessi

läbiviimisel (protsessi algatamisel) täpsustuvad ehitusalade mahud ja tingimused, mille alusel

on asjakohase taotluse esitamisel (kohaliku omavalitsuse poolt) Keskkonnaametil võimalik

hinnata lõplikult looduskoosluste säilimise eelduste asjakohasust.

Reljeef – ala reljeef on valdavalt tasane, kaldega Tamme järve suunas. Maapinna reljeefi ei ole

aga kavandatava tegevusega kavas muuta määral, mis seaks ohtu kalda kaitse eesmärkide

19 Viljandi vallas Tobraselja külas Riisika (71501:001:0014) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

järgimist (mh ei suurendataks ohtu erosiooni tegurite esinemisele). Planeerimisprotsessi

läbiviimisel (protsessi algatamisel) täpsustuvad ehitusalade mahud ja tingimused, mille alusel

on asjakohase taotluse esitamisel (kohaliku omavalitsuse poolt) Keskkonnaametil võimalik

hinnata lõplikult reljeefi mõjutamise eelduste asjakohasust.

Kõlvikute ja kinnisasjade piirid – DP kava alal asub rohumaa kõlvik. Peamine kõlvikute

võimalik muutus on haljastuse asendumine hoonestusega. Kinnisasjade piirid ei ole

kavandatava tegevuse elluviimise eelduseid takistavateks asjaoludeks. Planeerimisprotsessi

läbiviimisel (protsessi algatamisel) täpsustuvad ehitusalade mahud ja tingimused, mille alusel

on asjakohase taotluse esitamisel (kohaliku omavalitsuse poolt) Keskkonnaametil võimalik

hinnata lõplikult kõlvikute ja kinnisasjade piiridega seotud aspektide mõjutamise eelduste

asjakohasust.

Olemasolevad teed ja tehnovõrgud – juurdepääs Riisika kinnistule on lahendatud läbi

kohaliku Riisika tee (kruuskate). DP kava alaga soovitakse rajada juurdepääsuteed Riisika teelt

kinnistutele. Maa- ja Ruumiameti kitsenduste kaardirakenduse andmetel (2026) ei jää DP kava

alale tehnovõrkusid, sh puuduvad elektri- ja veevarustusega seotud kitsendused.

Planeerimisprotsessi läbiviimisel (protsessi algatamisel) täpsustuvad arendustingimused, mille

alusel on asjakohase taotluse esitamisel (kohaliku omavalitsuse poolt) Keskkonnaametil

võimalik hinnata lõplikult olemasolevate teede ja tehnovõrkudega seotud aspektide

mõjutamise eelduste asjakohasust.

Väljakujunenud asustus – maakonnaplaneeringu (vt ptk 2.1) järgi kuulub Tobraselja küla

Viljandi linna lähivööndisse, kus alade arendamise üheks põhimõtteks on tõsta keskuste

kompaktsust. Väljakujunenud asustus ei toeta hetkel kavandatava tegevuse alale

elamuarenduse elluviimist (vt ka ptk 3.1). Siiski võttes arvesse kavandatava tegevuse mahtu

(kuni kuus üksikelamut) ning ümbritseva keskkonna maakasutust ei ole hetkel kavandatava

mahu juures ette näha ulatusliku asustusala muutmisega, sh võimaliku valglinnastumisega

kaasnevate probleemide avaldumist skaalal, mis ületaks eelduste kohaselt valla teenuste

toimivuse piire. Taolisi elamuarendusi veekogude vahetus läheduses on piirkonnas veelgi.

Näiteks jääb kavandatava tegevuse lähedusse Võistre järve ümber paiknev üksikelamutega

kompaktne asustusala, eemale jääb DP kava alast Karula järve ümber asuv asustusala.

Planeerimisprotsessi läbiviimisel (protsessi algatamisel) täpsustuvad arendustingimused, mille

alusel on asjakohase taotluse esitamisel (kohaliku omavalitsuse poolt) Keskkonnaametil

võimalik hinnata lõplikult väljakujunenud asustusega seotud aspektide mõjutamise eelduste

asjakohasust.

Vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine – Tamme järv ei ole avalikult kasutatav veekogu,

millele tuleks vaba liikumist ja juurdepääsu tagada kallasrajalt. Planeerimisprotsessi

läbiviimisel (protsessi algatamisel) täpsustuvad arendustingimused, mille alusel on asjakohase

taotluse esitamisel (kohaliku omavalitsuse poolt) Keskkonnaametil võimalik hinnata lõplikult

vaba liikumise ja juurdepääsu tagamisega seotud aspektide mõjutamise eelduste asjakohasust.

Koondkokkuvõte – looduskaitseseaduse § 40 lg 1 järgselt eelanalüüsitud teemavaldkonnad ei

andnud ühelgi juhul tegevusi välistavat vastet. Samas juba ehituskeeluvööndi vähendamise

taotlemine peab olema planeerimisprotsessis (selle algatamisel) kohaliku omavalitsuse poolt

(LKS § 40 lg 4) põhjendatud. Eelhinnangu koostamise ajal (veebruar, 2026) kujundab

kehtiva õiguskorra alusel EKV vähendamise osas lõpliku seisukoha planeerimisprotsessi

algatamise järgselt planeerimisprotsessis juba kohalik omavalitsus (EKV vähendamise

taotluse esitamise osas) ning Keskkonnaamet (asjakohase taotluse läbivaatamisel;

20 Viljandi vallas Tobraselja külas Riisika (71501:001:0014) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

lähtuvalt LKS seatud parameetritest), kelle pädevuses on lõplikult hinnata EKV

vähendamise potentsiaalsust.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust.

3.5.6 Õhk ja kliima (sh oht keskkonnale)

Analüüsitud kavandataval tegevusel (ptk 1), lähtuvalt selle iseloomust ja mahust ning alast (ptk

1 - 2), puuduvad olulise negatiivse mõju eeldused õhule ja kliimale. Seetõttu puudub ka

negatiivse mõju eeldus antud teemavaldkonnale.

3.5.7 Looduslik mitmekesisus (loomastik, taimestik, metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid

Vaadeldavale alale ega selle ümbrusesse (vt ka ptk 2.2) pole registreeritud ühtegi siseriiklikult

ega rahvusvaheliselt kaitstavat objekti. Keskkonnaagentuuri poolt viidud läbi Tamme järve

vaatlustulemuste (04.07.2024) aruandes mainitakse, et järve ümbruses, eelkõige põhja- ja

läänekaldal, leidus soo-neiuvaiba (III kaitsekategooria taimeliik) ja pääsusilmade (ei ole

kaitsealune liik) leiualasid.

Selleks, et vältida kaitsealuse taimeliigi soo-neiuvaiba soodsa seisundi mõjutamist, tuleb DP

algatamise järgsetes järgmistes planeeringuetappides tellida vajadusel taimestiku inventuur.

Enne inventuuri tellimist tuleb viimase uuringu koostajalt (Keskkonnaagentuurilt) täpsustada

viimasel vaatlusel tuvastatud soo-neiuvaiba leiualade täpsustatud asukohad. Juhul kui

planeeritakse ehitustöid, mis hävitavad või kahjustavad kaitsealuste taimeliikide

kasvukohtasid, tuleb muuta planeeringulahendust nii, et ehitustegevuse käigus isendid säiliks.

Kui ehitustegevust ei ole võimalik kaitsealuse taimeliigi kasvukohas vältida, tuleb teostada

taimede ümberasustamine lähtudes Vabariigi Valitsuse 15.07.2004 määruse nr 248

„Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord“ nõuetest. Ümberasustamise avaldus on vajalik

esitada Keskkonnaametile enne ehitustööde algust.

Kuna kavandatava tegevuse käigus võib tekkida vajadus puid eemalda, siis praegusel

kavandatava tegevuse alal pesitseda võivate lindude lühiajaliste mõjutuseelduste

vähendamiseks tuleb vältida puude raiet raierahu perioodil. Looduskaitseseaduse § 55 lg 61 p

1 ja 2 alusel on looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja

kahjustamine või pesade kõrvaldamine ning tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade

üleskasvatamise ajal, keelatud. Tuleb arvestada, et kui avastatakse pesitsev lind väljaspool

pesitsusperioodi (tundlikum periood 15. aprillist kuni 15. juulini), siis ei ole lubatud teda

häirida.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust, kuid käsitletud ptk-s esitatu tõttu järgida projekti realiseerimisel järgnevat:

• Peale planeeringu algatamist, järgmistes planeeringuetappides tuleb tellida vajadusel

taimestiku inventuur. Enne inventuuri tellimist tuleb viimase uuringu koostajalt

(Keskkonnaagentuurilt) täpsustada viimasel vaatlusel tuvastatud soo-neiuvaiba

leiualade täpsustatud asukohad.

• Juhul kui planeeritakse ehitustöid, mis hävitavad või kahjustavad kaitsealuste

taimeliikide kasvukohtasid, tuleb muuta planeeringulahendust nii, et ehitustegevuse

käigus isendid säiliks. Kui ehitustegevust ei ole võimalik kaitsealuse taimeliigi

kasvukohas vältida, tuleb teostada taimede ümberasustamine lähtudes Vabariigi

21 Viljandi vallas Tobraselja külas Riisika (71501:001:0014) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

Valitsuse 15.07.2004 määruse nr 248 „Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord“

nõuetest. Ümberasustamise avaldus on vajalik esitada Keskkonnaametile enne

ehitustööde algust.

• Raietegevuse vajadusel tuleb seda läbi viia väljaspool lindude pesitsusperioodi

(tundlikum periood 15. aprillist kuni 15. juulini). Raie teostamisele eelnevalt veenduda

pesitsevate lindude puudumises ka väljaspool eelnevalt nimetatud perioodi.

3.5.8 Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh

geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand

ja arheoloogilised väärtused, mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus

ja lõhn

Kavandatava tegevuse ala asub hajaasustusega alal, mistõttu kavandatava tegevuse elluviimine

suurendab piirkonna kompaktsust. Võttes arvesse kavandatava tegevuse mahtu (kuus

üksikelamut), ei ole tegemist olulisel määral piirkonna kompaktsuse suurendamisega, mis

olulisel määral suurendaks valglinnastumise määra. Seega sobib kavandatava tegevuse asetus

piirkonna maakasutusega.

Kuigi DP kava lahendusega ei ole kavandatud Tamme järve kasutamist avaliku supluskohana,

võib eeldada, et DP kava elamuarenduse elanikud võivad soovida seisuveekogu sellisena

kasutada. Seetõttu kaaluda järgmistes planeerimisetappides imbväljaku rajamist DP kava

esialgse eskiislahendusega võrreldes alternatiivsesse asukohta, Uueveski oja vahetusse

lähedusse, kuhu saaks juhtida ka puhastatud heitvett. Imbväljaku alternatiivse asukoha

valimisel ja skeemidele kandmisel rakenduks Looduskaitseseaduses § 38 lg 5 p 8 nimetatud

erand, mille korral ehituskeeld ei laiene (planeeringu kehtestamisel) tehnovõrgule ja -rajatisele.

Looduskaitseseaduse erandi kohaldumise või mittekohaldumise osas tuleb otsus langetada

kohalikul omavalitsusel koostöös Keskkonnaametiga (tavapäraselt algatatud

planeeringulahenduse valmimise järgses kooskõlastamismenetluses).

Uueveski oja kuulub osaliste lõikudena riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu,

mistõttu heitvee juhtimisel suublasse ja/või Uueveski ojasse tuleb, lähtudes

Maaparandusseaduse § 53 lg 1, tegevus kooskõlastada Maa- ja Ruumiametiga. St DP

algatamise korral tagada DP edasiste lahenduste kooskõlastamine ka Maa- ja Ruumiametiga.

DP kava ala asub omavalitsuse tasandil kõrge radooniriskiga alal, kuid DP kava vahetus

läheduses pole mõõtmisi läbi viidud. Siiski on oluline edasiste etappide käigus radooniriskiga

arvestada. Kavandatava tegevuse planeerimisel ja elluviimisel tuleb lähtuda asjakohastest ja

ajakohastest standarditest, mis reguleerivad radoonikaitse meetmete suuniseid uutes ja

tulevikus renoveeritavates hoonetes.

Võttes arvesse võimalikke arendus- ja ehitusmahtusid, puudub kavandatava tegevuse

elluviimisel seos müra, vibratsiooni, valguse, soojuse, kiirguse ja lõhnaga. Vaadeldaval alal ei

leidu kultuuripärandit ega pärandkultuuriobjekte, mistõttu puuduvad ka negatiivse mõju

eeldused neile.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust, kuid käsitletud ptk-s esitatu tõttu järgida projekti realiseerimisel järgnevat:

• Peale planeeringu algatamist, on soovitatav kaaluda järgmistes planeerimisetappides

imbväljaku rajamist DP kava esialgse eskiislahendusega võrreldes alternatiivsesse

asukohta, Uueveski oja vahetusse lähedusse, kuhu saaks juhtida ka puhastatud heitvett.

22 Viljandi vallas Tobraselja külas Riisika (71501:001:0014) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

• Uueveski oja kuulub osaliste lõikudena riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude

loetellu, mistõttu heitvee juhtimisel Uueveski ojasse tuleb, lähtudes

Maaparandusseaduse § 53 lg 1, tegevus kooskõlastada Maa- ja Ruumiametiga. St DP

algatamise korral tagada DP edasiste lahenduste kooskõlastamine ka Maa- ja

Ruumiametiga.

• DP menetluse algatamise järgselt tagada, et arvesse võetaks piirkonna pinnase kõrget

radooniriski. Kavandatava tegevuse edasisel planeerimisel ja elluviimisel lähtuda

asjakohastest ja ajakohastest standarditest, mis reguleerivad radoonikaitse meetmete

suuniseid uutes ja tulevikus renoveeritavates hoonetes.

3.5.9 Piiriülene mõju ja katastroofid

Analüüsitud kavandatava tegevusega ei kaasne ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe).

Seega ei lisa kavandatav tegevus täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda. Planeeringu

kava võimaliku elluviimisega ei kaasne ka eeldusi negatiivse riigipiiriülese mõju osas.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust.

3.6 KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised

Lähtudes ptk-des 3.1 – 3.5 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse keskkonnamõju

avaldumist strateegilise dokumendi algatamisel, koostamisel ja rakendamisel ette näha.

Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ tööga seotud kollektiiv seisukohale, et kohalikul

omavalitsusel ei ole vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel

on võimalik rakendada ptk 3.1, 3.5.7 ja 3.5.8 välja toodud tingimusi/suuniseid (eeskätt riskide

ilmnemise tõenäosuste maandamiseks) ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside

efektiivsemat korraldust. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal

asjakohaseks.

KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35

alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjakohastelt asutustelt

(KeHJS § 33 lg 6), kui vastavad asutused tuvastatakse. Ptk 3.1 – 3.5 esitatu osas on kõige

suurem kokkupuutekoht planeeritaval veekogu kaldaga seonduvalt Keskkonnaametiga. Samas

juba ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemine peab olema planeerimisprotsessis (selle

algatamisel) kohaliku omavalitsuse poolt (LKS § 40 lg 4) põhjendatud (nt ülejäänud tegevuse

terviklikkuse tagamiseks hädavajalikkuse korral). Lõpliku seisukoha kujundab

planeerimisprotsessi algatamisel planeerimisprotsessis juba kohalik omavalitsus (EKV

vähendamise taotluse esitamise osas) ning Keskkonnaamet (asjakohase taotluse

läbivaatamisel; lähtuvalt LKS seatud parameetritest). Seega LKS reguleerib juba vägagi

selgelt, et vastavas teemavaldkonnas lõpliku seisukoha kujundab planeerimisprotsessi

algatamisel planeerimisprotsessis juba kohalik omavalitsus ja Keskkonnaamet (lähtuvalt LKS

seatud parameetritest). Seega Alkranel OÜ ei tuvastanud üheselt kaasatavaid asjaomaseid

ametkondi või osapooli, kellelt täiendavalt seisukohti tuleks (KSH vajalikkuse üle otsustamise

kontekstis) tingimata küsida. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine)

lõplik korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse vastava menetluse juhtorgani

(kohaliku omavalitsuse) pädevuses. Seisukohtade küsimisel, laekuva tagasiside tulemusi saab

otsustaja kajastada vähemalt lõpliku otsuse teksti formuleerimisel, enne otsuse vastuvõtmist.

KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus kaalutluse alusel.

Käesolev dokument on otsustajatele vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks

23 Viljandi vallas Tobraselja külas Riisika (71501:001:0014) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

ehk kujundamiseks. Lõpetuseks – otsustusprotsessi (mh seisukohtade küsimine KSH-ga

seonduva otsuse eelnõule) täpsem suunamine ja korraldamine on kohaliku omavalitsuse

pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka käesolevas töös esitatud tingimuste/suuniste

parameetrite ehk suuniste rakendamise sõnastuste üle, va juhtudel, kus õigusruum ei sätesta

teisiti (nt looduskaitselised aspektid (kui need on seatud), seonduvalt liikide ja nende

elupaikade soodsuse tagamisega).

24 Viljandi vallas Tobraselja külas Riisika (71501:001:0014) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

Kokkuvõte

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu objektiks oli Viljandi maakonnas

Viljandi vallas Riisika (71501:001:0014) kinnistu detailplaneeringu (DP) kava. DP eesmärk on

jagada planeeringuala elamumaa kruntideks ning määrata kruntide hoonestusala ja ehitusõigus.

Lisaks antakse tulevase detailplaneeringuga lahendus planeeringuala haljastusele, heakorrale,

tehnovõrkude/-rajatistele jms (vt ka ptk 1).

Tulemused – lähtuvalt ptk-s 3.7 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse

keskkonnamõju avaldumist strateegilise dokumendi algatamisel, koostamisel ja rakendamisel

ette näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ tööga seotud kollektiiv seisukohale, et

kohalikul omavalitsusel ei ole vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse

elluviimisel on võimalik rakendada ptk-s ptk 3.1, 3.5.7 ja 3.5.8 välja toodud

tingimusi/suuniseid (eeskätt riskide ilmnemise tõenäosuste maandamiseks) ning tagamaks

jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete

määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.

KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35

alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjakohastelt asutustelt

(KeHJS § 33 lg 6), kui vastavad asutused tuvastatakse. Ptk 3.1 – 3.5 esitatu osas on kõige

suurem kokkupuutekoht planeeritaval veekogu kaldaga seonduvalt Keskkonnaametiga. Samas

juba ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemine peab olema planeerimisprotsessis (selle

algatamisel) kohaliku omavalitsuse poolt (LKS § 40 lg 4) põhjendatud (nt ülejäänud tegevuse

terviklikkuse tagamiseks hädavajalikkuse korral). Lõpliku seisukoha kujundab

planeerimisprotsessi algatamisel planeerimisprotsessis juba kohalik omavalitsus (EKV

vähendamise taotluse esitamise osas) ning Keskkonnaamet (asjakohase taotluse

läbivaatamisel; lähtuvalt LKS seatud parameetritest). Seega LKS reguleerib juba vägagi

selgelt, et vastavas teemavaldkonnas lõpliku seisukoha kujundab planeerimisprotsessi

algatamisel planeerimisprotsessis juba kohalik omavalitsus ja Keskkonnaamet (lähtuvalt LKS

seatud parameetritest). Seega Alkranel OÜ ei tuvastanud üheselt kaasatavaid asjaomaseid

ametkondi või osapooli, kellelt täiendavalt seisukohti tuleks (KSH vajalikkuse üle otsustamise

kontekstis) tingimata küsida. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine)

lõplik korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse vastava menetluse juhtorgani

(kohaliku omavalitsuse) pädevuses. Seisukohtade küsimisel, laekuva tagasiside tulemusi saab

otsustaja kajastada vähemalt lõpliku otsuse teksti formuleerimisel, enne otsuse vastuvõtmist.

KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus kaalutluse alusel.

Käesolev dokument on otsustajatele vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks

ehk kujundamiseks. Lõpetuseks – otsustusprotsessi (mh seisukohtade küsimine KSH-ga

seonduva otsuse eelnõule) täpsem suunamine ja korraldamine on kohaliku omavalitsuse

pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka käesolevas töös esitatud tingimuste/suuniste

parameetrite ehk suuniste rakendamise sõnastuste üle, va juhtudel, kus õigusruum ei sätesta

teisiti (nt looduskaitselised aspektid (kui need on seatud), seonduvalt liikide ja nende

elupaikade soodsuse tagamisega).