Keskkonnaameti arvamus riigitee 24180 Veelikse – Vana-Kariste tee km 7,193 asuva Kulli silla rekonstrueerimise ehitusloa ja KMH algatamise vajalikkuse kohta

Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee /

Registrikood 70008658

Jörgen Vanamõisa

Transpordiamet [email protected]

Teie 09.06.2026 nr 8-1/23-100/9991-1

Meie 19.06.2026 nr 6-3/26/11081-3

Arvamus riigitee 24180 Veelikse – Vana-Kariste

tee km 7,193 asuva Kulli silla rekonstrueerimise

ehitusloa ja KMH algatamise vajalikkuse

kohta

Esitasite Keskkonnaametile ehitusseadustiku § 42 lg 7 ning keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lg 10 alusel kooskõlastamiseks Transpordiameti korralduse eelnõu „Tee ehitusloa andmine riigitee 24180 Veelikse – Vana-Kariste tee km 7,193

asuva Kulli silla rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“. Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 24180 Veelikse – Vana-Kariste tee km 7,193 asuv

Kulli sild paikneb riigi transpordimaa kinnisasjal (katastritunnus 19201:002:0088) Viljandi maakonnas Mulgi vallas Vana-Kariste külas. Tee ehitustööd on kavandatud teostada 2027.

aastal vastavalt Safeway OÜ tööle nr SP2403 „Kulli silla ümberehituse põhiprojekti koostamine“. Projekti eesmärk on amortiseerunud Kulli silla lammutamine ning uue silla ehitamine, et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada silla kandevõimet.

Kavandatav tegevus ei jää Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmetel

kaitsealale, hoiualale, püsielupaika ega kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndisse. Kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut vaja ei ole, seega puudub vajadus ehitusloa Keskkonnaametiga kooskõlastamiseks.

Lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning teadaolevast informatsioonist,

on Keskkonnaamet seisukohal, et kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist

keskkonnamõju (KeHJS § 22 mõistes) ning KMH algatamine ehitusloa taotluse

menetluses ei ole eeldatavalt vajalik1.

Tutvunud esitatud materjalidega peab Keskkonnaamet vajalikuks juhtida tähelepanu

järgnevale. Veevaldkond

Keskkonnaministri 07.10.2022 käskkirjaga nr 357 „Veemajanduskavad ja meetmeprogramm

lisadega“ (2022-2027) on kinnitatud Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 (edaspidi VMK).

1 Seisukoht on antud Keskkonnaameti pädevusse jäävas osas.

2 (3)

Vee kaitse ja kasutamise abinõude planeerimiseks koostatakse iga vesikonna kohta

veemajanduskava2 ning nende juurde meetmeprogramm, mille põhieesmärgiks on kõigi vete hea ökoloogilise ja keemilise seisundi saavutamine või säilitamine.

Halliste jõel (EELIS kood VEE1136000) on moodustatud keskkonnaministri 16.04.2020 määruse nr 19 "Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere

seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused" (edaspidi määrus nr 19) lisas 1 kolm vooluveekogumid.

Kulli sild ületab Halliste jõge (täpsemalt vooluveekogumi Halliste Lüütre ojast Raudna jõeni,

1136000_2 ehk Halliste_2), mille seisund VMK-s on hinnatud „kesiseks“. Eesti pinnaveekogumite 2024.a seisundi vaheinfo andmetel3 on pinnaveekogumi Halliste_2 koondseisund „hea“. Peamisteks probleemkohtadeks on olemasolevad paisud ning suurenenud

toitainete ja baariumi sisaldus veekeskkonnas. Eelhinnangus on jõe seisund kajastamata.

Hendrikhansu oja (EELIS kood VEE1136900) samuti kuulub määruse nr 19 järgi pinnaveekogumite hulka (Hendrikhansu, 1136900_1), mille seisund VMK-s on hinnatud „kesiseks“. Aasta 2024 koondseisund on samuti „kesine“. Oja suureks koormuseks on paisud

ja põllumajandus. Eelhinnangus tuleb samuti käsitleda kavandatava tegevuse võimalikku mõju ojale.

Projektis tuleb selgelt välja tuua, kas kavandatava lahenduse tulemusel muutub võrreldes

olemasoleva olukorraga Halliste jõe ristlõike pindala. Juhul, kui ristlõige muutub, tuleb

eelhinnangus kajastada sellega kaasneda võivad võimalikud mõjud.

Halliste jõel tuleb tagada võimalikult looduslik voolurežiim. Rajatis ei tohi veevoolu aeglustada

ega kiirendada. Sild ei tohi tekitada paisutust ega vee-elustikule rändetõket, st rajatis ei tohi muuta jõe põhja kõrgust. Elustikule on parim looduslik põhi. Projektis tuleb arvestada

konkreetse jõe vooluhulkadega. Juhime tähelepanu, et hetkel kehtiva veeseaduse järgi silla rajamiseks (sh ka

rekonstrueerimiseks) ei ole vaja ei keskkonnaluba ega veekeskkonnariskiga registreeringut (veeseadus (edaspidi VeeS) § 196 lg 21 p 2 ning § 188 lg 1 p 12). Seetõttu on

vajalik eelhinnangu ja projekti vastav korrigeerimine. Kui aga muudetakse pinnaveekogumiga hõlmatud veekogu, pinnaveekogumiga

hõlmamata loodusliku järve või üle ühe hektari suuruse veepeegli pindalaga tehisjärve

kaldajoont, on vajalik veeluba (VeeS § 187 p 17).

Looduskaitse

Tööala külgneb idast Natura elupaigaga niiskuslembesed kõrgrohustud (6430). Euroopa Liidu

loodusdirektiivi (92/43/EMÜ) artikkel 17 Eesti perioodi 2019-2024 aruande kohaselt on elupaiga niiskuslembesed kõrgrohustud (6430) koondseisundi hinnang soodne. Keskkonnaameti hinnangu ei ohusta olemasoleva silla rekonstrueerimine elupaiga, mille

pindala on 8,65 ha, esinemist asukohas.

Kulli silla rekonstrueerimine toimub Halliste jõe ning Hendrikhansu oja/Sarja oja 100 m

2 https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad-2022-2027. 3 Pinnaveekogumite seisundiinfo | Keskkonnaportaal .

3 (3)

piiranguvööndis4 ja 50 m ehituskeeluvööndis5. Looduskaitseseadus ei keela olemasoleva

seaduslikult rajatud ehitise rekonstrueerimist ehituskeeluvööndis.

Ehitusloa andmisel palume lisaks arvestada järgnevaga:

1. Palume asendiplaanile kanda ka veekaitsevööndi ja elupaiga niiskuslembesed kõrgrohustud piirid.

2. Palume elupaigatüübile niiskuslembesed kõrgrohustud ehitusmaterjale mitte ladustada.

3. Keskkonnareostuse tekkimisel tuleb sellest teavitada Keskkonnaametit riigiinfo telefonil 1247.

4. Looduskaitseseaduse § 55 lõike 61 punktide 1 ja 2 alusel on looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ning tahtlik

häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, keelatud. Juhime tähelepanu, et täpsustatud lindude pesitsusperiood, kus pesitseb valdav osa metsalindudest, on 15. aprill kuni 15. juuli. Kui aga avastatakse pesitsev lind perioodi väliselt, ei ole teda lubatud siiski

häirida ja tööd tuleb pesitsuse lõpuni peatada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Ester Pindmaa

peaspetsialist juhataja ülesannetes keskkonnakorralduse büroo

Kadri Tamm 5307 8913 (keskkonnakorraldus)

[email protected]

Stella Miil 5694 9023 (looduskasutus) [email protected]

Valerija Svätskaja 5193 3976 (vesi) [email protected]

4 Looduskaitseseaduse § 37 lg 1 p 2. 5 Looduskaitseseaduse § 38 lg 1 p 4.