Kiri

Tere!

 

Teie kirjeldatud veo iseloomu ja tausta arvestades on alust asuda seisukohale, et sellisele veole kohaldub määruse (EÜ) nr 561/2006 artikli 3 punktis ha sätestatud erand. Sellisel juhul ei rakendu konkreetse veo puhul ka sõidumeeriku kasutamise kohustus.

 

Nimetatud erandi fookuses on ettevõtte põhitegevust abistav transport, eeldusel et sõiduki juhtimine ei ole juhi põhitegevus. Valdkonna selgitavates materjalides on seejuures viidatud, et sõiduki juhtimine peaks jääma alla 30% juhi muudest tööülesannetest ühe kuu lõikes.

 

Ettevõtte oma kulul korraldatava veoseveo hindamisel tuleb lähtuda määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 1 lõike 5 punktis d sätestatud tingimustest, mis peavad olema täidetud üheaegselt, ning autoveoseaduse asjakohastest sätetest. Autoveoseaduse kohaselt on tasuline autovedu veose või sõitja kohaletoimetamine tasu eest ning oma kulul korraldatav autovedu veose või sõitja kohaletoimetamine veo eest tasu saamata.

 

Seega ei muutu ettevõtte enda vara, töövahendite, seadmete või varuosade vedu tasuliseks veoseveoks üksnes põhjusel, et see toimub ettevõtte majandustegevuse raames. Samas peab ettevõtja olema valmis vajaduse korral tõendama, et vedu vastab oma kulul korraldatava veoseveo tingimustele. Autoveoseaduse § 11 lõike 4 kohaselt loetakse vedu tasuliseks autoveoks, kui nendele nõuetele vastavust ei tõendata.

 

Praktikas ongi kõige keerulisem küsimus sageli veo tegeliku iseloomu tõendamine. Regulatsioon ei näe selleks ette ühte kindlat dokumendi vormi, kuid tõendatav sisu peab võimaldama kontrollida, et vedu toimub ettevõtte enda kulul ja enda vajadusteks, mitte tasulise veoteenusena kolmandale isikule. Autoveoseaduse § 29 lõike 1 punkt 4 näeb samuti ette, et oma kulul korraldataval veoseveol peavad autojuhil kaasas olema dokumendid, mis tõendavad oma kulul korraldatava veoseveo nõuetele vastavust, kui need dokumendid on nõutavad.

 

Maanteekontrolli lihtsustamiseks on seetõttu soovitatav teha veo iseloom võimalikult läbipaistvaks. Juhil võiks olla kaasas või elektrooniliselt kättesaadav töökäsk, saateleht, ostu- või remonditellimus, arve, üleandmise-vastuvõtmise dokument, sõiduki kasutusleping või muu samaväärne dokument, millest nähtuvad veo eesmärk, veetav vara, lähte- ja sihtkoht ning seos ettevõtte enda tegevusega.

 

Samuti on soovitatav juhte enne selliste vedude tegemist instrueerida, et nad oskaksid kontrolli käigus selgitada veo eesmärki ja oma kulul korraldatava veo iseloomu. Eesmärk ei ole kehtestada täiendavat formaalset dokumendikohustust, vaid vähendada kontrolliolukorras ebaselgust ja võimaldada veo tegelikku iseloomu usaldusväärselt hinnata.

 

Kokkuvõttes ei saa üksnes asjaolu tõttu, et 2,5–3,5-tonnise N1-kategooria sõidukiga tehakse rahvusvaheline sõit ja sõiduki veoruumis on ettevõtte vara, järeldada automaatselt sõidumeeriku kasutamise kohustust. Kui vedu toimub ettevõtte enda kulul ja enda vajadusteks, veoteenust kolmandatele isikutele ei osutata, veo eest tasu ei saada ning sõiduki juhtimine ei ole juhi põhitegevus, on alust käsitada vedu määruse (EÜ) nr 561/2006 artikli 3 punktis ha sätestatud erandi alla kuuluvana.

 

Parimate soovidega

 

 

		Priit Tuuna peaspetsialist | Teede- ja raudteeosakond +372 625 6449 | [email protected] Kliimaministeerium | Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, Eesti www.kliimaministeerium.ee
Koostöö. Vastutus. Austus. Areng. Tulemuslikkus.

 

 

 

 

From: [email protected] <[email protected]>
Sent: Monday, June 8, 2026 9:51 PM
To: [email protected]
Cc: Kliimaministeerium info <[email protected]>
Subject: Teema: Selgitustaotlus määruse (EÜ) nr 561/2006 artikli 3(ha) kohaldumise kohta

 

 

Tere

Soovin saada selgitust alates 01.07.2026 rakenduvate sõidumeeriku nõuete kohta olukorras, kus ettevõte ei osuta transporditeenuseid ning kasutab sõidukit üksnes oma majandustegevusega seotud vara, töövahendite ja seadmete transpordiks.

OÜ Inkara tegeleb kasutatud sõidukite varuosade müügiga. Ettevõtte kasutuses on Mercedes-Benz Sprinter W907 (N1 kategooria, täismass 3500 kg), millega tehakse vajaduspõhiseid sõite teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse.

Sõitude eesmärgiks võib olla: - ettevõttele kuuluvate parandust vajavate varuosade viimine remonti; - remonditud varuosade tagasitoomine; - ettevõtte tegevuseks vajalike varuosade ostmine; - ettevõtte töövahendite, seadmete ja diagnostikavahendite transportimine.

Kirjeldatud juhtudel: - veetav vara kuulub ettevõttele; - omand ei muutu remondi käigus; - veoteenust kolmandatele isikutele ei osutata; - veo eest tasu ei saada; - ettevõtte põhitegevus ei ole maanteetransport ega kaubavedu; - sõiduki juhtimine ei ole juhi põhiline tööülesanne ega elukutse.

Euroopa Komisjoni ja Euroopa Tööjõuameti (ELA) materjalides kasutatakse 2,5–3,5-tonniste sõidukite puhul sõnastust „international transport for hire or reward“. Samuti on erinevates käsitlustes viidatud määruse (EÜ) nr 561/2006 artikli 3(ha) võimalikule kohaldumisele olukorras, kus veetakse ettevõtte enda vara, veoteenust ei osutata ning juhtimine ei ole juhi põhitegevus.

Palun selgitada järgmisi küsimusi.

1. Kuidas eristatakse sõidumeeriku nõuete tähenduses rahvusvahelist kaubavedu ettevõtte enda vara, töövahendite, seadmete ja laovaru transportimisest? Kas hindamisel lähtutakse veetava eseme olemusest, selle kasutamise eesmärgist või üksnes asjaolust, et ese asub sõiduki veoruumis?

2. Kas määruse (EÜ) nr 561/2006 artiklis 3(ha) sätestatud erand võib olla kohaldatav olukorras, kus: - veetav vara kuulub ettevõttele; - veoteenust kolmandatele isikutele ei osutata; - veo eest tasu ei saada; - ettevõtte põhitegevus ei ole maanteetransport ega kaubavedu; - juhtimine ei ole juhi põhiline tööülesanne ega elukutse?

3. Millisele Euroopa Liidu õigusnormile või ametlikule tõlgendusele tugineb Eesti riigi seisukoht käesolevas küsimuses?

 

Lugupidamisega Indrek Saluveer

OÜ Inkara +372 5833 9944