ÜLDGEOLOOGILISE UURIMISTÖÖ LOA TAOTLUS
Jõgevamaa ehitusmaavarade üldgeoloogiline uurimistöö
SELETUSKIRI
RAKVERE 2026
Jõgevamaa ehitusmaavarade üldgeoloogiline uurimistöö
Üldgeoloogilise uurimistöö loa taotluse seletuskiri
Üldgeoloogilise uurimistöö eesmärk
Kliimaministeeriumi 15.04.2026 kirjaga nr 14-6/26/1504 edastati Eesti Geoloogiateenistusele lähteülesanne ehitusmaavarade leviku, kaevandamise ja kasutamise uurimiseks Jõgeva maakonnas.
Töö eesmärk on anda ülevaade Jõgeva maakonna ehitusmaavarade ressurssidest ja nende kaevandamisest, hinnates olukorda varustuskindluse seisukohast ning kirjeldades võimalusi põhjalikumalt kuni aastani 2040 ning pikema perspektiiviga kuni 2050.
Nimetatud uurimistöö eesmärkide täitmiseks ja maakonna geoloogilise ehituse täpsustamiseks on vajalik koguda täiendavat alusinfot Jõgeva maakonna kivimite ja setendite kohta. Selleks proovide kogumiseks viib Eesti Geoloogiateenistus (edaspidi EGT) läbi käesoleva üldgeoloogilise uurimistöö.
Käesoleva üldgeoloogilise uurimistöö eesmärk ei ole maavarade otsing, uute maardlate moodustamine ega maavaravarude arvele võtmine, vaid on maapõueseaduse § 4 lg 1 alusel käsitletav maapõue geoloogilise ehituse selgitamise eesmärgil teostatava teadusuuringuna.
Uurimistöö korraldab ja saadud tulemuste põhjal koostab aruande EGT.
Üldgeoloogilise uurimistöö kirjeldus, iseloom ja maht
Jõgeva maakonnas on Eesti maavarade registri järgi esindatud kõik ehitusmaavarade liigid. Arvele on võetud lubjakivi- ja dolokivimaardlad ning liiva-, kruusa- ja savimaardlad.
Üldgeoloogilise uurimistöö raames puuritakse taotletavas uuringuruumis valitud karbonaatkivimite aladele, kus maavara esinemine ja/või kvaliteet ei ole usaldusväärselt teada, kontrollpuuraugud. Saadud puursüdamikud kirjeldatakse ja nendest võetakse proovid, mida analüüsitakse kivimi kvaliteedinäitajate tuvastamiseks. Liiva ja kruusa esinemisaladel tehakse töid üldiselt ekskavaatoriga, vajaduse korral, EGT geoloogi otsusel, võib kasutada ka puurtöid. Üldgeoloogilise uurimistöö üldeesmärk on koguda määratud uuringupunktide asukohtades täiendavat infot kivimite ja setendite esinemise ja omaduste kohta. Infot kasutatakse Jõgevamaa ehitusmaavarade ülevaate koostamisel.
Uuringu raames võetakse kokku 21-st uuringupunktist kivimite ja setendite proovid.
Uuringupuuraugud puuritakse sügavuseni kuni 25 meetrit. Vaid Kursi 7 uuringupunkris rajatakse puurauk kuni 50 m sügavuseni. Puuraukude sügavus on valitud selliselt, et saaks uuringute eesmärgist lähtuvalt objektiivset infot kivimite ja setendite omaduste kohta.
Uuringuruumi kaeveõõntest võetakse kvaternaari setete esinduslikud proovid. Kaevõõnte sügavused võivad ulatuda kuni 7 meetrini.
Tabel 1. Rajatavate puuraukude ja kaeveõõnte kavandatavad asukohad ja üldandmed
Rajatav puurauk
X
Y
Katastriüksus
Asustus-
üksus (lähiaadress)
Haldusüksus
EGT0075
(Neanurme 1)
6500516
624007
61601:001:0130
Tiidumäe
Jõgevamaa, Põltsamaa vald, Neanurme küla
EGT0076
(Neanurme 2)
6498781
623625
61606:002:0183
Põltsamaa metskond 167
Jõgevamaa, Põltsamaa vald, Neanurme küla
EGT0077
(Kaave-Pedja 1)
6502702
636399
61102:001:1100
Pikknurme metskond 24
Jõgevamaa, Põltsamaa vald, Tammiku küla
EGT0078
(Kaave-Pedja 2)
6504795
636929
24701:001:1787
Kooli
Jõgevamaa, Jõgeva vald, Jõune küla
EGT0079
(Vägari 1)
6508270
635125
61101:001:0079
Kraavivahe
Jõgevamaa, Jõgeva vald, Härjanurme küla
EGT0080
(Vägari 2)
6512775
631189
57302:002:0014
Sooääre
Jõgevamaa, Jõgeva vald, Kaave küla
EGT0081
(Jõgeva 1)
6516366
637620
24802:001:0870
Seemnekasvatuse
Jõgevamaa, Jõgeva vald, Liivoja küla
EGT0082
(Jõgeva 2)
6516853
636826
24802:001:0118
Premiumi
Jõgevamaa, Jõgeva vald, Mõisamaa küla
EGT0083
(Saduküla)
6501534
630948
61101:002:0071
Pikknurme metskond 8
Jõgevamaa, Põltsamaa vald, Pikknurme küla
EGT0084
(Esku)
6508051
608833
61601:002:0117
Põltsamaa metskond 20
Jõgevamaa, Põltsamaa vald, Kalme küla
EGT0085
(Kursi 6)
6492868
636244
61102:002:0157
Kursi metskond 6
Jõgevamaa, Põltsamaa vald, Kirikuvalla küla
EGT0086
(Kursi 7)
6493333
639643
61102:002:0205
Kursi metskond 7
Jõgevamaa, Põltsamaa vald, Altnurga küla
EGT0087
(Pikknurme 13)
6496474
631752
61801:001:0211
Pikknurme metskond 13
Jõgevamaa, Põltsamaa vald, Laasme küla
EGT0088
(Pikknurme 14)
6495161
629145
61801:001:0190
Pikknurme metskond 14
Jõgevamaa, Põltsamaa vald, Pikknurme küla
Rajatav kaeveõõs
X
Y
Katastriüksus
Asustus-
üksus (lähiaadress)
Haldusüksus
EGT- K17
(Luige)
6527090
632819
24701:001:0169
Vaimastvere metskond 3
Jõgevamaa, Jõgeva vald, Kärde küla
EGT- K18
(Soomevere 1)
6513460
650523
24701:001:0107
Kaldapõllu
Jõgevamaa, Jõgeva vald, Lemuvere küla
EGT-K19
(Soomevere 2)
6513315
650762
24805:001:1890
Uuemaa
Jõgevamaa, Jõgeva vald, Lemuvere küla
EGT- K20
(Soomevere 3)
6513407
650643
24701:001:1815
Tõnisemetsa
Jõgevamaa, Jõgeva vald, Lemuvere küla
EGT- K21
(Kassinurme 1)
6508397
641489
24701:001:2185
Pikknurme metskond 28
Jõgevamaa, Jõgeva vald, Kassinurme küla
EGT-K22
(Kassinurme 2)
6507652
639860
24701:001:2185
Pikknurme metskond 28
Jõgevamaa, Jõgeva vald, Kassinurme küla
EGT-K23
(Kurista)
6516468
634192
24801:001:0341
Vaimastvere metskond 15
Jõgevamaa, Jõgeva vald, Vaimastvere küla
Uuringuruumi asukoha valiku põhjendus; teenindusala kirjeldus; andmed maakasutuse, taristu ning piirangute kohta
Uuringuruum on valitud Jõgevamaa piirides, arvestades uurimist vajavaid piirkondi. Üldnimetus loa taotlusel on Jõgevamaa ehitusmaavarade üldgeoloogiline uurimistöö – kokku taotletakse luba ühe uuringuruumi piires asuvale kahekümne ühele uuringupunktile, millest 14 punktis soovime läbi viia puurimistööd ja 7-s punktis rajada uuringukaeveõõned. Uurimistöö meetodid ja eesmärk on uuringupunktides samad ning seetõttu taotletakse teostatavate tööde jaoks ühtset luba. Uuringuruumi kogupindala on 47 000 ha. Uuringuruumi piir kattub teenindusala piiriga. Uuringuruumi teenindusala suure pindala tõttu on loa taotluse graafiline lisa esitatud mõõtkavas 1:250 000 ja asendiplaan mõõtkavas 1:1 000 000.
Kogu uuringuruumis on uurimisobjektiks eelkõige geoloogiliste kihistute karbonaatsed kivimid ja kvaternaarsed setendid (kruusad, liivad). Eesmärk on valitud asukohtades nimetatud potentsiaalsete maavarade omaduste (kvaliteedi) ning geoloogilise ehituse täpsustamine.
Uuringupunktid paiknevad kokku 20-l katastriüksusel, erakinnistul asub üks uuringuala (Soomevere 3). Punktide valikul on arvestatud asjaoluga, et need ei asuks kaitstavatel loodusobjektidel või nende mõjutsoonis; et ei oleks tehnovõrkudest tulenevaid piiranguid või muid uuringuid takistavaid tegureid.
Oluliseks parameetriks uuringupunkti valikul oli asukoha geoloogiline ehitus ja võimalik logistiline juurdepääs teenindusalale.
Looduskaitsest tulenevad piirangud ja andmed uuringuruumis asuvate maardlate kohta on toodud tabelitena lisades.
Geoloogiline iseloomustus
Geostruktuurselt kuulub ala Ida-Euroopa kraatoni loodeosa hõlmava Ida-Euroopa platvormi koosseisu. Platvormile omaselt eristuvad ala geoloogilises ehituses kaks eriilmelist struktuurset korrust: alumine – kurrutatud tard- ja moondekivimeist kristalne aluskord ja ülemine – settekivimiline pealiskord. Viimane lasub kristalsel aluskorral väikese (1–3 m km kohta) lõunasuunalise kallakusega. Lõuna suunas laskuva kristalse aluskorra pealispind on alal -250 m (kirdenurgas) kuni -370 m tasemel.
Settekivimilise pealiskorra formeerumine maakonna piires algas Neoproterosoikumis Ediacara ajastu teisel poolel ehk umbes 580 miljoni aasta eest, kui idast (tänapäevases mõistes) pealetungiv meri alani jõudis. Neoproterosoilistest ja Paleosoilistest settekivimeist pealiskord lasub kristalse aluskorra kivimitel suure (u 800 mln aastat) ajalise lünga ja põiksusega. Settekivimilise pealiskorra, karbonaatsete kivimite paksus suureneb ala põhjaosa u 150 meetrilt enam kui 300 meetrini selle lõunapiiril.
Kristalset aluskorda ja ka settekivimilist pealiskorda läbivad mitmed rikkevööndid. Kui settekivimites olevad rikked on kirde-edela sihilised siis aluskorras põhjapoolne on lääne-ida suunaline ja lõunapoolsem loode-kagu suunaline.
Valdava osa ala aluspõhja kivimite avamusest moodustavad Alam-Siluri ajastul tekkinud karbonaatsed kivimid, mille paksus suureneb lasundi põhjaosa kümnekonnalt meetrilt kuni enam kui 70 meetrini ala lõunapiiril. Paekivilasundist kõige suurema maavaralise potentsiaaliga on ala keskosas leviv kuni 70 m paksuse Raikküla kihistu lubja- ja dolokivi lasund.
Maakonna kirdeosas avanevad vähesel määral Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Ärina, Adila, Moe, Kõrgessaare ja Saunja kihistute lubjakivid. Mustveest lõunas, Jõgevamaa kaguosas avanevad Kesk-Devoni Aruküla, Narva ja Pärnu kihistute kivimid. Üldgeoloogilise uuringutöö raames puuritakse uuringupuuraugud Llandoveri ladestiku Raikküla kihistutu avamusel.
Pinnakatte paksus alal on varieeruv. Jõgevamaad iseloomustab loode-kagu suunaline glatsiaalse tekkega moreensete voorte süsteem. Kõrgemate voorte aladel võib pinnakatte paksus ulatuda 90 meetrini.
Keskmiselt jääb kvaternaarsete setete paksus Jõgeva maakonnas 10-40 meetrini.
Maakonna loodenurgas on Endla madaliku osas holotseenseid raba- ja madalsoo turbaid.
Kasutatavad uuringumeetodid, uuritava maa korrastamise kirjeldus
Üldgeoloogilise uurimistöö käigus rajatakse kokku 14-s uuringupunktis kuni 28 uuringupuurauku ja 7-s uuringupunktis kuni 24 kaeveõõnt.
Puurimistöödega ette nähtud kohtades karbonaatkivimite aladele, kus maavara esinemine ja/või kvaliteet vajab täpsustamist, puuritakse kontrollpuuraugud südamikpuurimisega. Saadud puursüdamikud kirjeldatakse ja nendest võetakse proovid, mida analüüsitakse maavara kvaliteedinäitajate tuvastamiseks. Lisaks mõõdetakse puuraukudest veetaset.
Liiva ja kruusa esinemisaladel võetakse proovid reeglina ekskavaatoriga, vajaduse korral rakendatakse puurimist. Kaeveõõntes fikseeritakse selle olemasolul põhjaveetase.
Puuritud puursüdamikud toimetatakse Arbavere uurimiskeskusesse, kus kontrollitakse üle puursüdamike kvaliteet, kõikide puursüdamikukastide olemasolu ning võimalikud transpordi käigus tekkinud vigastused. Seejärel tuleb puursüdamikukastid pildistada ja koostada puursüdamike geoloogiline kirjeldus.
Puursüdamikest võetakse proovid füüsikalis-mehaaniliste katsete ning keemiliste laborianalüüside tarbeks. Igast puursüdamikust võetakse 1-3 proovi, sõltuvalt puursüdamike geoloogilise kirjeldamise käigus määratud litoloogilistest üksustest ning puursüdamiku pikkusest. Karbonaatsete kivimite proovimiseks kasutatakse võimalusel mitte üle poole südamikust.
Puursüdamike lõikamine ja proovide võtmine toimub Arbaveres EGT geoloogide poolt. Laborianalüüsideks saadetakse purustamata proovid. Karbonaatkivimite maavaraliste omaduste määramiseks puuritud puursüdamike karbonaatkivimi intervall proovitakse kivimitüüpide kaupa. Maavaralasundi sees olevad õhemad kihid, mis silmnähtavalt ei vasta kvaliteedinõuetele ning mille eraldi väljamine on välistatud, tuleb võtta proovide koosseisu.
Proovimise metoodika määratakse lähtuvalt paekivilasundi ehituse ning maavara omaduste eelduslikust muutlikkusest, arvestades maavara eri kasutusvõimalusi. Seejuures lähtutakse järgmistest nõuetest:
1) füüsikalis-mehaanilisteks katsetusteks võetakse ühe proovi koosseisu kuni pool, vajadusel veel suurem kogus puursüdamikku. Samast proovist tehakse purunemiskindluse ja külmakindluse katse. Purunemiskindluse määrang tehakse killustikust fraktsiooni suurusega 10–14 millimeetrit purunemiskindluse määramise standardi EVS-EN 1097-2 järgi ja külmakindluse määrang tehakse killustikust fraktsiooni suurusega 8–16 millimeetrit külmakindluse määramise standardi EVS-EN 1367-1 järgi.
2) karbonaatkivimi lühendatud keemiliseks analüüsiks võetakse füüsikalis-mehaanilised katsetused läbinud proovist homogeniseeritud ja peenestatud nõuetele vastav proov, milles määratakse CaO ja MgO sisaldus ning 10% soolhappes lahustumatu jääk.
Purdsetete puhul proovitakse kvaliteedi põhinäitajate määramiseks need kogu ulatuses. Õhukesed erineva koostisega vahekihid, mida ei ole võimalik eraldi kaevandada, lülitatakse üldproovi koosseisu. Kõik proovipunktide kaeveõõntes kogutud proovid pakendatakse, nummerdatakse ja toimetatakse edasisteks tegevusteks Arbavere uurimiskeskusesse.
Võetud proovid kahandatakse kvarteerimise meetodil või muul esinduslikkust säilitaval meetodil labori nõutava kaaluni.
Proovidest määratakse:
1) lõimis;
2) kruusa puhul ka purunemiskindluse kategooria Los Angelese katsel standardi EVS-EN 1097-2 järgi.
Laboriteenused tuleb hankida akrediteeritud laborist
Puurimis- ja kaevetööd korraldab EGT. Puurimistööd, kaevetööd ja uuringualade korrastamine viiakse läbi EGT geoloogi pideva järelevalve all ja osalusel.
Puuraukude puurimisel ja kaeveõõnte rajamisel ei ole maade kvaliteedi rikkumist ette näha. Tööala piiratakse nõuetekohaselt ning mäetööde lõppedes korrastatakse tööde platsid. Puuraugud likvideeritakse seaduses ettenähtud korras esimesel võimalusel ja tekitatud kaeved täidetakse ja silutakse pinnas koheselt.
Tulemused vormistatakse üldgeoloogilise uurimistöö aruandena, milles on ülevaade tehtud töödest ja tulemustest ning kivimite ja setendite omaduste analüüs. Valminud aruanne on sisendiks aruandele „Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Jõgeva maakonnas“.
Planeeritavad puurimiste välitööd sisaldavad:
• puuragregaatide transporti;
• agregaadi montaaži ja demontaaži;
• kvaliteetset südamikpuurimist;
• põhjaveetaseme määramist;
• puuraukude likvideerimist ettenähtud korra alusel.
Planeeritavad kaeveõõnte rajamise välitööd sisaldavad:
• ekskavaatori transporti;
• korrektset ja võimalikult vähe pinnast rikkuvat kaeveõõne kaevamist;
• proovide võtmist väljatud materjalist:
• võimalusel (selle olemasolul) põhjaveetaseme määramist;
• kaeveõõnte likvideerimist ja pinnase tasandamist võimalikult algsele seisundile sarnasele kujule.
Üldgeoloogilise uurimistööga ei kaasne olulisi keskkonnahäiringuid ega negatiivset mõju kaitstavatele loodusobjektidele
Üldgeoloogilise uurimistöö tegemisel järgitakse kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid ning keskkonnale olulist negatiivset mõju ei tekitata. Ümbritsevaid loodusressursse nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja ökosüsteemid oluliselt ei mõjutata. Kasutatav tehnika tarbib energiat ettenähtud koguses ja on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse ning ei põhjusta avariiohtlike olukordi. Uurimistöö käigus keskkonnaohtu, pikaajalist müra ega pikaajalist vibratsiooni ei tekitata.
Uuringuruumis ja selle läheduses olevaid kaitsealuseid loomaliike, loodusalasid, vääriselupaikasid ega püsielupaikasid uuringuga ei kahjustata ning nendele ei avaldata negatiivset mõju. Üldgeoloogilise uurimistöö teostamine ei mõjuta looduslikku mitmekesisust, lähipiirkonnas olevate loodusvarade kättesaadavust, kvaliteeti ega taastumisvõimet. Samuti ei halvendata keskkonda, kuna ei ületata õigusaktidega kehtestatud piirnorme. Uuringu käigus võetud kivimmaterjali proovid hoiustatakse Arbavere uurimiskeskuses. Seega ei teki uuringu käigus jäätmeseaduse mõistes kaevandamisjäätmeid ja kaevandamisjäätmekava esitamine ei ole vajalik. Uurimistöö teostamine ei muuda piirkonnas elava elanikkonna tervist ega heaolu.
Üldgeoloogilise uurimistöö ajakava
Esitatud tööde ajakava on prognoosne ja võib ettenägematutel põhjustel muutuda.
Tööde ajakava alates üldgeoloogilise uurimistöö loa saamisest:
• ettevalmistustööd (puurimis- ja kaevetööde hanke korraldamine) – 2 kuud;
• välitööd: puuraukude rajamine ja likvideerimine, südamike transport ja hoiustamine,
• proovide võtmine; kaeveõõnte rajamine ja sulgemine, proovide võtmine ning transport – 4 kuud;
• laboratoorsed tööd algavad proovide võtmisega üheaegselt ning kestavad kuni 6 kuud;
• uuringuaruande koostamine – 6 kuud.
Loa taotletav kehtivus: 3 aastat.
Seletuskirja koostaja:
Kaido Kansi,
[email protected]
Vanemgeoloog
Eesti Geoloogiateenistus
Maavarade osakond
Palume üldgeoloogilise uurimistöö luba saata elektrooniliselt aadressile:
[email protected]