Vaie Eesti Geoloogiateenistuse 25.03.2026 korralduse nr 13-5/26-40 kehtetuks tunnistamiseks

LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS Maakri 19/1, pk 19, 10145 Tallinn, Eesti

Tel.+ 372 619 1630 [email protected]

leadell.com

LEADELL offices are among the leading law firms in Estonia, Latvia and Lithuania.

Eesti Geoloogiateenistus F. R. Kreutzwaldi tn 5 18. juuni 2026. a nr 1/105 44314 Rakvere linn Lääne-Viru maakond [email protected]

Vaide esitaja: Eesti Killustik OÜ registrikood: 10126848 Ro stla paekivikarja a r, Ro stla kü la 48022 Po ltsamaa vald Jo geva maakond e-post: info@eestikillüstik.ee

Vaide esitaja esindajad: vandeadvokaat Epp Lümiste advokaat Artür Viira LEADELL Pilv Advokaadibü roo Maakri 19/1 postkast 19, 10145 Tallinn tel: 6191 630 e-post: epp.lü[email protected] artü[email protected]

VAIE Eesti Geoloogiateenistuse 25.03.2026 korralduse nr 13-5/26-40 kehtetuks tunnistamiseks I TAOTLUSED

1) Rahuldada vaie.

2) Tunnistada kehtetuks Eesti Geoloogiateenistuse 25.03.2026 korraldus nr 13-

5/26-40 „Pärnu maakonna Kivimäe kruusamaardla registrikande muutmine“.

II MENETLUSE EELNEV KÄIK 1. OÜ Eesti Killüstik (edaspidi ka vaide esitaja) on maavarade kaevandamise ning

ehitüsmaterjalide tootmise ja mü ü giga tegelev Eesti kapitalil po hinev ettevo te. Eesti Killüstikü ajalügü ülatüb 35 aasta taha. Ettevo tte eelka ija Po ltsamaa Graniit alüstas killüstikü tootmisega 1990-ndate algüses Ro stla karja a ris, Po ltsamaa vallas. Firmale andis nime tegevüse algüsaastatel po llükividest toodetüd graniitkillüstik. Ta naseks on

2

Eesti Killüstik üks kõige laiema karjääride võrguga paekillustiku ja liiva pakküjaid Eestis.

2. 25.03.20261 otsüstas Eesti Geoloogiateenistüs (edaspidi ka haldusorgan) korraldüse nr 13-5/26-40 „Pa rnü maakonna Kivima e krüüsamaardla registrikande müütmine“ (edaspidi Korraldus) alüsel: „1. … muuta Maavarauuringud OÜ koostatud aruande alusel seisuga 01.02.2026 maavarade registris Kivimäe kruusamaardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides varu järgmiselt: 1.1. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 4,35 ha – 36 tuh m³ (aruandes 8 plokk), 1.2. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 4,35 ha – 100 tuh m³ (aruandes 9 plokk, asub 8 ploki lamamis), 1.3. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 1,54 ha – 14 tuh m³ (aruandes 10 plokk), 1.4. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 1,54 ha – 35 tuh m³ (aruandes 11 plokk, asub 10 ploki lamamis. 2. Viia registrisse (registrikaart nr 940) kande muudatus vastavalt korralduse punktile 1.“

3. Korraldüse tehti selle resolütsiooni p 3 alüsel teatavaks Dozerland OÜ -le, Maavara- üüringüd OÜ -le, Keskkonnaametile ja Pa rnü Linnavalitsüsele. Korraldüst ei ole tehtüd na htavaks Eesti Killüstik OÜ -le.

4. 30.03.2026 korraldüsega nr 13-5/26-47 parandas haldüsorgan Korraldüses ilmse ebata psüse ning müütis korraldüse küüpa eva 2025. aastalt 2026. aastaks.

5. 20.05.2026 sai vaide esitaja teada Korraldüsest ja selle andmise ajendiks olnüd Maavaraüüringüd OÜ 03.03.2026 arüandest „Kivima e krüüsamaardla ta iteliiva varü arvütüs (varü seisüga 01.02.2026)“ (edaspidi Aruanne).

III SISULISED PÕHJENDUSED Vaide esitajal on vaide esitamise õigus 6. Haldüsmenetlüse seadüse (edaspidi HMS) 71 lg 1 sa testab, et isik, kes leiab, et

haldüsaktiga vo i haldüsmenetlüse ka igüs on rikütüd tema o igüsi vo i piiratüd tema vabadüsi, vo ib esitada vaide, küsjüüres vastavalt HMS § 72 lg 1 vo ib vaidemenetlüse korras taotleda haldüsakti kehtetüks tünnistamist.

7. Maapo üeseadüse (edaspidi MaaPS) 42 lg 1 sa testab, et kaevandamiseks peab olema kaevandamislüba, küi MaaPS ei sa testa teisiti. Viidatüd paragrahvi lg 2 kohaselt küi MaaPS ei sa testa teisiti, tohib kaevandada ainült maavara, mis on aktiivse tarbevarüna arvele vo etüd vo i aktiivse reservvarüna kaevandatavaks ja kasütatavaks tünnistatüd.

8. MaaPS § 11 lg-test 5 ja 6 tülenevalt küülüb loa alüsel kaevandamisel saadüd kaevis loa omajale ning loata saadüd kaevis riigile.

1 Korraldüs on digiallkirjastatüd 26.03.2026. Korraldüses on ekslikült ma rgitüd aastaks 2025, mitte 2026.

3

9. Tülenevalt eespooltoodüst on kaevandamislübade andmise na ol vaieldamatült tegemist riigi poolt piiratüd avalikü ressürsi jagamisega. Kaevandüslüba kohüstab selle taotlejat tegütsema kooskõlas konkurentsipiirangutega. Samaaegselt aga loob seadüs sübjektiivsed o igüsed teistele samas valdkonnas tegütsevatele isikütele. Nimelt on teistel samas valdkonnas teenüst pakküvatel isikutel subjektiivne õigus tegutseda seaduse piirangutega kooskõlas olevas konkurentsisituatsioonis, ilma et haldüsorgan riküks haldüse seadüslikküse po himo tet.

10. Vaide esitaja on seisükohal, et Korraldüse alüsel jagatakse avalikkü ressürssi vastüolüs ELTL art-tega 106 ja 102. ELTL-i konkürentsi kaitseks kehtestatüd sa tted ei kaitse ü ksnes avalikke hüve, vaid ka teiste türüosaliste hüve, mida to hüsale konkürentsile ohü loomine selgelt riivab. Eüroopa Kohüs on asünüd seisükohale, et ELTL art-l 102 on vahetü o igüsmo jü ü ksikisikütevahelistele sühetele ja nendest sa tetest tülenevad isikütele o igüsed, millele nad vo ivad riigisiseses kohtümenetlüses tügineda (vt nt Eüroopa Kohtü otsüsed kohtüasjades C-453/99: Coürage ja Crehan, p 23, ja C-282/95: Güe rin Aütomobiles, p 39).

11. Küi teised türüosalised peavad kaevandüsloa saamiseks vo i müütmiseks (sh laiendamiseks) la bi viima ülatüsliküd MaaPS-s 3. ptk no üetele vastavad üüringüd eesma rgiga to sikindlalt veendüda maavara olemasolüs ja kvaliteedis, siis Korraldüse alüseks olnüd Arüandes laiendati üüringüpünktide andmeid ilma igasügüse veenva po hjendüseta nii horisontaalselt küi ka vertikaalselt. Seela bi koheldakse vaide esitajat ja Kivima e krüüsamaardlal kaevandüsloa nr KL-513514 ja L.MK 329822 omajat Dozerland OÜ -d (registrikood 14195154) ebavõrdselt. Eüroopa Kohtü kohtüpraktika kohaselt (vt nt Eüroopa Kohtü otsüs kohtüasjas C-462/99: Connect Aüstria) küjütab riigi poolt ettevo tjate ebavo rdsesse olükorda seadmine ja selle la bi konkürentsi moonütamine ELTL artikli 106 pünkt 1 koostoimes artikliga 102 rikkümist.

12. 08.06.2026 teatas Keskkonnaamet kirjaga nr DM-136377-5 Dozerland OÜ Kivima e krüüsakarja a ri keskkonnaloa nr L.MK/329822 müütmise taotlüse menetlüsse vo tmisest (Menetlüs M-136377).2 Menetlüsse vo tmist ootab ka Dozerland OÜ kesk- konnakaitseloa nr KL-513514 müütmistaotlüs T-KL/1033230-2 (Menetlüs M- 136561).3 Mo lemad taotlüsed po hinevad Eesti Geoloogiateenistüse Korraldüsel ja Arüandel. Vaieldamatült on kaevandüslübade laiendamine konkürentsisitüatsiooni mo jütav ning seeto ttü on vaide esitajal o igüstatüd hüvi, et tema konkürenti soodüstav Korraldüs oleks seadüslik. Seda ta kindlasti ei ole.

13. Vaide esitaja on seisükohal, et Korraldüs ei vasta o igüspa rase haldüsakti no üetele (vt pikemad po hjendüsed allpool). Seda esiteks po hjüsel, et sellest ei selgü, millisel kaalütlüstel on haldüsorgan vaidlüstatüd Korraldüst andnüd ja kas selle andmisel on tüvastatüd ko igi Korraldüse andmise eeldüste ta itmine. Korraldüse o igüsvastasüsest tülenevalt ei saa olla o igüspa rased ka Keskkonnaameti tülevased Dozerland OÜ kaevandüslübade nr L.MK/329822 ja KL-513514 laiendamise otsüstüsed. Õigusvastase haldusakti alusel kaevanduslubade laiendamise otsustused rikuvad kaebaja õigust õiglasele konkurentsile.

2 https://kotkas.envir.ee/permits/püblic_application_view?represented_id=&proceeding_id=36999 3 https://kotkas.envir.ee/permits/püblic_application_view?search=1&applicant=Dozerland&proceeding_p üblic_statüs=YM&proceeding_id=37183

4

14. Vaide esitaja leiab, et sisüliselt on Korraldüse andmisel lisaks konkürentsi moonütamisele rikütüd Eesti Vabariigi po hiseadüse (edaspidi PS) §-st 14 tülenevat igaü he sübjektiivset o igüst heale haldüsele, o igüspa rasele menetlüsele ja o igüsnormide ja rgmisele ta idesaatva vo imü poolt. Riigikohtü selgitüsest tüleneb, et küigi PS § 14 on so nastatüd objektiivselt, tülenevad ko nesolevast sa ttest ka isiküte sübjektiivsed o igüsed, sealhülgas ü ldine po hio igüs korraldüsele ja menetlüsele (vt RKPJKo 3-4-1-1-03, p 12). Ü ldise po hio igüse korraldüsele ja menetlüsele esemeline kaitseala jagüneb menetlüs- ja korraldüspo hio igüseks, mille adressaat on seadüsandja, ning haldüso igüse valdkonnas o igüst korraldüsele ja menetlüsele konkretiseerivaks po hio igüseks heale haldüsele (vt RKPJKo 3-4-1-1-03, p 16; RKPJKo 3-4-1-14-09, p 43), mille adressaat on ta itevvo im (RKÜ Ko 3-4-1-4-12, p 62). Riigikohüs on ro hütanüd, et PS §-st 14 tüleneb müühülgas isikü sübjektiivne o igüs kohasele haldüsmenetlüsele (RKHKo 3-3-1-4-10, p 12). Kohase haldüsmenetlüse la biviimisel tüleb ta itevvo imül jühindüda menetlüso igüse ü ldpo himo tetest, mille hülka küülüb ka po hjendamiskohüstüs. Riigikohtü ka sitüse kohaselt vo ib ko nealüne kohüstüs tekkida ka sellisel jühül, küi seadüs po hjendamist so naselgelt ette ei na e, ning po hjendada tüleb mitte ü ksnes lo ppotsüseid, vaid ka menetlüse ka igüs tehtavaid otsüstüsi (vt RKPJKo 3-4-1-9-09, p 31; RKHKo 3-3-1-62-08, p 10).

15. Viidatüd kohtüpraktika seega toetab ja reldüst, et igal haldüse sübjektil on o igüspa rane o o tsüs hea haldüse po himo ttele ning sellele, et haldüsorgan korraldaks menetlüse o igüspa raselt ja koosko las o igüsaktidest tülenevate normidega. Ja relikült on ka Eesti Killüstik OÜ -l sübjektiivne o igüs oodata, et ko igi kaevandüslübade omanikele kohaldüb ü hetaoline haldüsmenetlüs ja antakse vaid o igüspa raseid haldüsakte. Ülaltoodust tulenevalt seisneb vaide esitaja subjektiivsete õiguste rikkumine lisaks eespool esitatule ka hea halduse põhimõtte rikkumises. Vaidlustatud otsustus ei ole õiguspärane haldusakt

16. Püüdüb vaidlüs selles, et Korraldüs on haldüsakt. MaaPS-s ettena htüd haldüsmenetlüsele kohaldatakse haldüsmenetlüse seadüse (edaspidi HMS) sa tteid, arvestades MaaPS-i erisüsi (MaaPS § 1 lg 3). HMS §-d 54 ja 56 koostoimest tülenevalt on haldüsakt o igüspa rane küi ta on antüd pa deva haldüsorgani poolt andmise hetkel kehtiva o igüse alüsel ja sellega koosko las, proportsionaalne, kaalütlüsvigadeta, no üetekohaselt po hjendatüd ning vastab vormino üetele.

17. Haldüsakti motiveerimine on haldüsakti o igüspa rasüse olüliseks eeldüseks (RKHKo 3-3-1-39-07, p 9; RKHKo 3-3-1-54-11, p 12 jt) ning see peab tagama PS §-s 15 sa testatüd kaebeo igüse reaalse teostamise vo imalüse (RKHKo 3-3-1-14-00, p 5; RKHKo 3-3-1-54-11, p 12 jt). Küi isik ei tea haldüsakti andmise tegelikke po hjüseid selle andmise hetkel, siis ei ole neil efektiivselt ja argümenteeritült vo imalik vaidlüstada haldüsakti andmise asjaolüsid. La bi haldüsakti o igüslikü ja faktilise alüse saab isiküle selgeks, miks jüst selline haldüsakt tema sühtes anti. Vastasel korral vo ib haldüsakti o igüslikü ja faktilise alüse otsimine kandüda ü le kohtümenetlüsse. Sellisel jühül ei kontrollita aga enam haldüsorgani tegevüst, vaid otsitakse po hjendüsi haldüsakti kehtima ja a miseks (RKHKo 3-3-1-49-08, p 11; RKHKo 3-3-1-54-11, p 12). Eesti Geoloogiateenistüse Korraldüs nr 13-5/26-40 eelnimetatüd po himo tetele ei vasta. Sisülisi po hjendüsi selle kohta küidas haldüsorgan kaalüs koosko las volitüse piiride, kaalütlüso igüse eesma rgi ning o igüse ü ldpo himo tetega, arvestades olülisi asjaolüsid ning kaalüdes po hjendatüd hüve (HMS § 4 lg 2) ja teisi menetlüse seisükohalt olülisi asjaolüsid ning jo üdis ja relmini, et ei esine Pa rnü maakonna Kivima e krüüsamaardla registrikande müütmisest keeldümise alüseid, ei leidü ei

5

Korraldüsest endast ega vaide esitajale 20.05.2026 ja 27.05.2026 antüd selgitüstest (vt lisa 1).

18. Vaide esitaja viitab, et Pa rnü maakonna Kivima e krüüsamaardla registrikande müütmine on olülise po hjendamispüüdüsega. 27.05.2026 kirjas on paljaso naliselt viidatüd, et haldüsorgan tegi kaalütlüsotsüse varüd taotletüd küjül arvele vo tta. Ometi ei na htü Korraldüsest vastavasisülisi kaalütlüsi.

19. Vaidlüstatüd haldüsaktis püüdüvad mistahes selgitüsed, miks haldüsorgan ei ole kaalünüd sü gavamate kaevandite rajamise no üdmist ja ja ttis ligikaüdü 1,5m paksüse maavaralasündi no üetekohaselt üürimata. Haldüsorgani va ide selles kohta, et kogü ala tüleb ka sitleda lihtsa ehitüsega maardlana vo i ma a rata kogü materjal ü heselt ta iteliivana on oletüslik ega po hine menetlüses esitatüd to enditel. Vaide esitaja ma rgib, et HMS § 38 lg 3 na eb ette menetlüsosalise kohüstüst esitada haldüsorganile menetlüses ta htsüst omavad asjaolüd ja to endid. Selle kohüstüse ta itmata ja tmise korral vo ib haldüsorgan soodüstava haldüsakti andmisel ja tta taotlüse la bi vaatamata. Maavaraüüringüd OÜ ei ole Korraldüse andmisele süünatüd menetlüses oma kohüstüsi ta itnüd.

20. Vaide esitaja ro hütab, et Arüande ja olemasolevate analü ü siandmete po hjal varieerüb alla 0,063 mm osakeste sisaldüs po hjapoolsetes plokkides vahemiküs 2,98–17,75% ja lo ünapoolsetes plokkides vahemiküs 3,24–7,28%. Keskkonnaministri 17.12.2018 ma a rüse nr 52 „Ü ldgeoloogilise üürimisto o ning maavara geoloogilise üüringü kord ja no üded ning no üded fosforiidi, metallitoorme, po levkivi, alüskorra ehitüskivi, ja rvelübja, ja rvemüda, meremüda, krüüsa, liiva, lübjakivi, dolokivi, savi ja türba omadüste kohta maavarana arvelevo tmiseks“ (edaspidi Määrus nr 52) no üete ja rgi ei saa o elda, et tegü on ta itepinnasega kogü ülatüses, vaid siin on ka ehitüsliivale vastavat materjali. Sellest tülenevalt ei saa üüringüala ka sitleda meelevaldselt lihtsa ehitüsega maardlana, küs levib valdavalt moreen.

21. Vaide esitaja ma rgib, et keskmiste na itajate alüsel ei kvalifitseerü Kivima e krüüsamaardla materjal to epoolest ehitüsliivaks, küid jühib ta helepanü, et plokkide keskmised kvaliteedina itajad on arvütatüd vaid 5 ja 6 proovi po hjal. Sealjüüres ülatüvad lamamini ainült kaks kaevandit – K-1-19 ja K-2-19. Nende kaevandite vahekaügüs on ligikaüdü 21 m ning alla 0,063 mm osakeste sisaldüs on kaevandis K- 1-19 vahemiküs 3,24 – 4,93% ja kaevandis K-2-19 5,78%. Seega peab kaevandi K-1- 19 materjal vastama Ma a rüse nr 52 ja rgi ehitüsliivale kehtestatüd no üetele. Ka seda tahkü ei ole haldüsorgan vaaginüd.

22. Tülenevalt eespooltoodüst ei saa vaide esitaja nõustuda haldusorgani tagantjärele esitatud järeldusega, et tegemist on moreeniga kogü ploki ülatüses. Ko ige ilmekamalt na itab haldüsakti andnüd organi ja reldüse ebao igüst to siasi, et tehtüd analü ü side po hjal vastab 36% proovidest ehitüsliivale kehtestatüd no üetele (11 proovist 4 proovi).

23. Kirjavahetüses to i haldüsorgan va lja, et jüriidiliselt lübab Ma a rüs nr 52 § 29 lg 8 tellijal esitada ta iteliiva ja ta itekrüüsa po hino üetest erinevaid ta iendavaid arvele vo tmise no üdeid. Haldüsorgan ma rgib iseenesest o igesti, et Ma a rüs nr 52 § 29 „Liiva ja krüüsa kasütüsalad ning kasütüsalade ma a ramise no üded“ vo imaldab tellijal esitada ta iendavad no üded liiva ja krüüsa kvaliteedina itajatele. Samas püüdüb tellijal o igüs esitada ta iendavaid no üdeid üüringümetoodikale. Vaide esitaja viitab, et Ma a rüse nr

6

52 § 30 regüleerib üüringümetoodikat ning selles sa ttes puudub tellija õigus esitada ta iendavaid no üdeid üüringümetoodikale.

24. Isegi küi liiva ja krüüsa üüringü pühül on vo imalik üüringümetoodikat tellija poolt ette ma a rata (ja mida vaide esitaja ei mo o na), siis ei ole seda Arüandes siiski selgeso naliselt va lja toodüd. Vastüpidiselt, Arüandes on kordüvalt ma rgitüd, et üüringü tegemisel la htütakse kehtivast ma a rüsest, küid ta iendav metoodiline kirjeldüs püüdüb. Arüandes esitatüd kinnitüste kohaselt saab teha ainüvo imalikü ja reldüse, mille kohaselt ei ole tellija andnüd mingeid ta iendavaid no üdeid üüringümetoodikale. Ja relikült on Arüande andmed kas moonütatüd vo i ebapiisavad ning Arüandele tügineb Korraldüs on igal jühül o igüsvastane.

25. Ainüü ksi moonütatüd andmete esitamine Arüande koostaja Maavaraüüringüd OÜ poolt loob ebao ige etteküjütüse asjas olülise ta hendüsega asjaolüdest, mis vo is mo jütada asja sisülist otsüstamist. Tegemist on haldüsakti tü histamise alüsega (vt nt RKHKo nr 3-3-1-29-12, p 20).

26. HMS § 4 lg 2 kohaselt tüleb kaalütlüso igüse teostamisel kaalüda po hjendatüd hüve. Ko igi Korraldüsega seotüd hüvide kaalümata ja tmine (mh avalikü hüvi, Dozerland OÜ konkürentide hüvide kaalümine, jne) küjütab endast loamenetlüse olülist rikkümist, küivo rd ilmselgelt mo jütaks see haldüsorgani poolt 25.03.2026 haldüsakti nr 13- 5/26-40 andmist. Eespool kirjeldatud põhjustel, ei ole kõnesoleva Eesti Geoloogiateenistuse otsustuse näol tegemist õiguspärase haldusaktiga HMS § 54 tähenduses. Eesti Geoloogiateenistus on rikkunud uurimispõhimõtet

27. HMS § 6 sa testab üürimispo himo tte, mille kohaselt on haldüsorgan kohüstatüd va lja selgitama ko ik menetletavas asjas olülise ta htsüsega asjaolüd. Eesti Geoloogia- teenistüs saab oma ja reldüsed rajada ü ksnes to enditele, mida ta on eelnevalt piisavalt kogünüd ja po hjalikült üürinüd (vt RKHKo 3-3-1-62-14, p 20.4). Sealjüüres on haldüsorgan kohüstatüd olülised asjaolüd va lja selgitama enne oma otsüse tegemist ning vastüstaja ei tohi la htüda ü ksnes oletüstest (vt nt RKHKo 3-19-569, p 11).

28. Antüd jühül on ilmne, et 25.03.2026 korraldüse nr 13-5/26-40 menetlüses on asja lahendamisel olülised asjaolüd ja a nüd Eesti Geoloogiateenistüse ta helepanüta (vt ka p-dest 18-23 eespool).

29. Küivo rd Pa rnü maakonna Kivima e krüüsamaardla registrikande müütmine ei vasta

maavara arvele vo tmise no üetel MaaPS § 22 ta hendüses ning vastüpidist to endavaid kaalütlüsi ei na htü ei 25.03.2026 korraldüsest nr 13-5/26-40 ega 27.05.2026 vaide esitaja antüd selgitüsest, siis on Korraldüs nii formaalselt küi ka sisüliselt o igüsvastane.

IV MENETLUSLIKUD AVALDUSED

30. Tähtaegsus. Vaide esitaja ei ole olnüd Korraldüse adressaat ning Eesti Geoloogiateenistüs ei ole Korraldüst vaide esitajale ka tte toimetanüd. Vaide esitaja sai Eesti Geoloogiateenistüse korraldüsest nr 13-5/26-40 teada 20.05.2026. HMS § 75 ja rgi saab vaide esitada 30 pa eva jooksül, arvates pa evast, mil isik vaidlüstatavast

7

haldüsaktist teada sai vo i oleks pidanüd teada saama. Seega saabüb vaide esitamise ta htaeg 19.06.2026. Järelikult on käesolev vaie esitatud tähtaegselt.

31. Kinnitus. Koosko las HMS § 76 lg-ga 2 kinnitab vaide esitaja, et vaieldavas asjas ei ole jo üstünüd kohtüotsüst ega toimü kohtümenetlüst.

32. Esindusõigus. Allakirjütanüd kinnitavad, et on vaide esitaja lepingülised esindajad ka esoleva vaide esitamisel ja selle edasisel menetlemisel. Vaide esitaja palüb adresseerida vaidega seondüv kirjavahetüs esindajate e-posti aadressile.

33. Vaide esitamise viis. Ka esolev vaie on esitatüd digitaalselt allkirjastatüna e-posti teel dokümendi algüses.

Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Lümiste Artur Viira

Lisad: 1) Vaide esitaja ja haldüsorgani kirjavahetüs; 2) Volikiri.