Riigi Tugiteenuste Keskuse lähetuste ja töösõitude korra kinnitamine

1

Kinnitatud

peadirektori käskkirjaga 19.06.2026 nr 1-1/26/36-1

Lähetuste ja töösõitude kord (K26)

Protsess: lähetustes osalemine

Protsessi omanik: PHO juhataja

Versioon: 6

Lähetuste ja töösõitude kord sisaldab:

1. Sisu ja eesmärk

2. Üldised põhimõtted

3. Koolituslähetused, projektirahastus ja erandlikud kulud

4. Siselähetus

5. Siselähetuse kulud

6. Muud töösõidud Eesti piires

7. Välislähetus

8. Välislähetuse kulud

9. Kuludokumentide esitamise nõuded

10. Lähetuskorralduse muutmine või tühistamine

11. Avansi tagasimakse

12. Viited

1. SISU JA EESMÄRK

Käesolev kord reguleerib RTK töötajate lähetuste ja töösõitude taotlemist, vormistamist, kulude

aruandlust ning hüvitamist. Kord kehtib kõigile RTK ametnikele ja töötajatele (edaspidi läbivalt

kasutatud töötajad).

Lähetuste vormistamise praktilised sammud RTIP-is, sh ekraanivaated ja töövood, on kirjeldatud

eraldi sise- ja välislähetuse vormistamise juhendites.

Korra eesmärk on tagada:

 lähetuste ja töösõitude ühtne ning õigusaktidele vastav taotlemine, kooskõlastamine ja

vormistamine RTIP-is;

 lähetuste ja töösõitudega seotud kulude põhjendatus, korrektne dokumenteerimine ning

õigeaegne aruandlus ja hüvitamine;

 eelarvevahendite säästlik ja keskkonnahoidlik kasutamine ning läbipaistev vastutuste

jaotus lähetuse planeerimisel, reisiteenuste tellimisel ja kulude kinnitamisel.

VASTUTUS

2

Käesoleva korra täitmise eest vastutavad kõik RTK töötajad. Personalipartner tagab korra ja

asjakohaste juhendite ajakohasuse ning nõustab töötajaid lähetuste vormistamisel.

 Töötaja algatab lähetuse, vastutab andmete õigsuse eest ning esitab RTIP-is kuluaruande

koos kuludokumentidega.

 Vahetu juht kinnitab lähetuse vajalikkuse.

 Kulujuht kontrollib eelarve olemasolu ja kulude abikõlblikkust.

 Peadirektor või peadirektori asetäitja kinnitab välislähetused vastavalt

vastutusvaldkonnale.

 Personalipartner täidab lähetuste halduri rolli.

 Finantsarvestuse osakonna Rahandusministeeriumi valitsemisala talitus tagab

lähetuskulude hüvitamise (teeb väljamakse).

 Personali- ja haldusosakonna juhataja koordineerib RTK koostööpartneri(te) pakutavate

rendiautode kasutamist.

MÕISTETE KASUTAMINE KÄESOLEVAS KORRAS

 Lähetustaotlus on dokument, mis on RTIP-is vormistatud ja esitatud, kuid veel kinnitamata

(kooskõlastamisel olev).

 Lähetuskorraldus on kinnitatud lähetustaotlus.

 (Sise)lähetuskorraldus-kuluaruanne on RTIP-is vormistatud dokument, milles

lähetuskorraldus ja kuluaruanne esitatakse ja menetletakse ühe tervikuna.

 Kuluaruanne on dokument, millega esitatakse RTIP-is lähetusega seotud tegelikud kulud

hüvitamiseks.

 Muu töösõit on tööülesande täitmiseks tehtav sõit Eesti piires, mis jääb alalise töö tegemise

asukoha maakonna piiresse ning ei kvalifitseeru käesoleva korra tähenduses sise- ega

välislähetuseks.

2. ÜLDISED PÕHIMÕTTED

2.1 Lähetuses käies ja muid töösõite tehes lähtutakse keskkonna säästmise ja rahaliste vahendite

mõistliku kasutamise põhimõtetest.

2.2 Lähetuse vajadus lepitakse eelnevalt kokku vahetu juhiga. Kokkulepe võib olla suuline või

kirjalik.

2.3 Lähetustaotlus vormistatakse RTIP-is juhul, kui lähetusega kaasnevad hüvitatavad kulud või

muud RTIP-is menetletavad toimingud (nt avansi taotlemine või reisiteenuste tellimine).

2.4 Lähetusega seotud kulud peavad olema tööülesande täitmiseks vajalikud ja põhjendatud.

Kulud hüvitatakse kuludokumentide alusel.

2.5 Ühis- ja grupilähetus

Kui samal ajal suundub lähetusse mitu töötajat samal eesmärgil ja samasse sihtkohta, võib lähetuse

vormistada ühis- või grupilähetusena.

2.5.1 Ühislähetus

3

Ühislähetus on lähetus, kus osaleb mitu isikut ning lähetuse üldised andmed on ühised

(lähetusse minnakse samal ajal, samal eesmärgil ja samasse sihtpunkti), kuid iga lähetatav

täidab lähetuskorralduse kulude ploki eraldi.

 Ühislähetuse korral saadab iga lähetatav oma lähetuskorralduse menetlusse eraldi.

 Ühislähetuse liikmetele võib küsida ühist reisipakkumist.

 Ühislähetuses käinud töötajad võivad esitada ühise sisuaruande.

 Ühislähetuse vormistaja peab olema lähetusse suunduv töötaja.

2.5.2 Grupilähetus

Grupilähetus on lähetuskorraldus, kuhu saab lisada mitu lähetatavat, kes reisivad grupina

ning jagavad ühiselt lähetuse kulusid. Grupilähetust kasutatakse eelkõige juhul, kui

osalejatel tekivad ühised kulud (nt osakonna ühiskoolitus või seminar).

 Grupilähetuse koostab lähetuse organiseerija, kes lisab lähetuskorraldusele kõik

lähetatavad; organiseerija võib olla ka töötaja, kes ise lähetusse ei lähe.

 Ühiskulud esitatakse grupilähetuse kuluaruandega.

 Kui töötajal tekivad lisaks ühiskuludele ka isiklikud kulud, esitab iga osaleja need

eraldi kuluaruandena.

 Grupilähetuse vormistamisel lähetatavatele asendajaid ei määrata.

2.6 Tähtajad

2.6.1 Välislähetuse puhul on soovitatav esitada lähetustaotlus RTIP-is vähemalt 14

kalendripäeva enne lähetuse algust, et tagada reisiteenuste õigeaegne korraldamine.

2.6.2 Juhul, kui töötaja taotleb lähetuskulude katteks avanssi, peab lähetustaotlus olema

RTIP-is kinnitatud vähemalt kolm tööpäeva enne lähetuse algust.

2.6.3 Töötaja esitab lähetusega seotud kulude hüvitamiseks RTIP-is kuluaruande hiljemalt

kolme tööpäeva jooksul pärast lähetuse lõppemist, välja arvatud juhul, kui vahetu juhiga

on kokku lepitud teisiti.

2.6.4 Lähetuskulud makstakse välja 10 tööpäeva jooksul pärast vahetu juhi poolt kinnitatud

kuluaruande jõudmist raamatupidamisse.

2.6.5 Kui tegelikud välislähetuskulud on väiksemad saadud avansist, kannab töötaja

kasutamata jäänud vahendid tagasi hiljemalt 10 tööpäeva jooksul.

3. KOOLITUSLÄHETUSED, PROJEKTIRAHASTUS JA ERANDLIKUD KULUD

3.1 Koolituslähetused

3.1.1 Koolituslähetuste korral lähtutakse dokumendis RTK töötajate arendamise ja

koolitustel osalemise kord (K13) sätestatud arendus- ja koolituspõhimõtetest. Lähetuse

taotlemisel ja kulude hüvitamisel lähtutakse käesolevast korrast.

3.1.2 Koolitusega kaasneva lähetuse puhul tuleb enne lähetusse minemist esitada

koolitustaotlus koos lähetuskorraldusega, lähtudes koolitustel osalemise protsessist.

3.1.3 Nii sise- kui väliskoolituslähetuse korral vormistatakse lähetustaotlus RTIP-i

koolituste mooduli kaudu, valides koolitustaotluse koos lähetuskorraldusega.

4

3.2 Projektist või toetuse eelarvest (tehnilisest abist) rahastatud lähetused

3.2.1 Projekti või toetuse eelarvest (tehnilisest abist) rahastatud sise- ja välislähetuse korral

valitakse lähetustaotluse ja/või lähetuskorraldus–kuluaruande esitamisel vastav projekt,

mille tulemusena lisatakse projekti kulujuht automaatselt kooskõlastusringi.

3.2.2 Siselähetustaotluse ja/või selle kuluaruande kinnitamise õigus on osakonnajuhatajal.

Välislähetustaotluse kinnitamisõigus on vastavalt valdkonnale peadirektoril või

peadirektori asetäitjal.

3.3 Erandlikud kulud ja hinnapiiridest kõrgemad broneeringud

3.3.1 Kui majutuse või muu reisiteenuse maksumus ületab kehtivaid hinnapiire,

konsulteerib lähetuse taotleja enne broneeringu tegemist kulujuhiga, et leida sobiv

lahendus.

3.4 Osalemine teiste juriidiliste isikute töös

3.4.1 Osalemisel teiste juriidiliste isikute töös kui see on seotud RTK poolt antud

tööülesandega (nõukogu liikmed) lähtutakse põhimõttest, et esimese valikuna katab

lähetusega kaasnevad kulud vastav juriidiline isik. Juhul, kui juriidiline isik kulusid ei kata,

saab seda taotleda RTK-lt.

4. SISELÄHETUS

4.1 Siselähetus on tööülesande täitmine Eestis väljaspool alalise töö tegemise asukohta.

4.2 Transpordiviis ja vajadusel majutus lepitakse eelnevalt kokku vahetu juhiga.

4.3 Siselähetuse (v.a koolituslähetuse) puhul ei ole kohustuslik vormistada lähetustaotlust enne

lähetusse minemist, välja arvatud juhul, kui soovitakse avanssi, teenusepakkuja arve tasumist või

tegemist on koolituslähetusega.

4.4 Kui siselähetusega ei kaasne hüvitatavaid kulusid, ei ole vaja RTIP-is esitada

siselähetustaotlust.

4.5 Kui siselähetusega kaasnevad hüvitatavad kulud, esitab töötaja nende hüvitamiseks RTIP-is

siselähetuskorraldus-kuluaruande.

4.6 Püsivalt kaugtööd tegevatele töötajatele hüvitatakse eelneval kokkuleppel vahetu juhiga

transpordikulud kodukontori ja RTK kontori vahel, kui töö tegemise koht ja kontor asuvad

erinevates maakondades.

4.7 Siselähetuse korral ei ole kohustuslik kasutada reisiteenuse pakkuja teenust, kuna reeglina on

omal käel ühistranspordipiletite ostmine ja majutuse broneerimine soodsam.

4.8 Siselähetuse majutuse maksumus ühe inimese kohta võib olla kuni 75 eurot öö kohta, välja

arvatud juhtudel, kui antud piires ei ole lähetuse sihtkohas võimalik majutust saada.

4.9 Transpordi valikul eelistatakse võimalusel ühistransporti (buss või rong).

4.10 Autotranspordi kasutamine lähetustes käies on põhjendatud järgmistel juhtudel:

4.10.1 Lähetuse sihtkohta ei ole võimalik sõita ühistranspordiga;

5

4.10.2 Ühistranspordi kasutamisel lähetuse sihtkohta ja sealt tagasi jõudmiseks kaasneb

oluline ajakulu (vajalikud on ümberistumised, pikad ühistranspordi ooteajad vms);

4.10.3 Autotranspordi kasutamise kulu on sama suur või väiksem kui ühistranspordi

kasutamisel (näiteks lähetuses viibib mitu töötajat, kelle ühistranspordi kulu kokku on

võrdne või suurem kui auto kasutamise kulu).

4.11 Autotranspordi kasutamiseks on järgmised võimalused:

4.11.1 Isikliku sõiduauto kasutamine;

4.11.2 Lühiajaline autorent (kasutamisjuhend).

5. SISELÄHETUSE KULUD

5.1 Siselähetusega seotud kulud hüvitatakse kuludokumentide alusel RTIP-is esitatud

siselähetuskorraldus-kuluaruande alusel.

5.2 Kui siselähetus vormistatakse enne lähetuse toimumist punktis 4.3 nimetatud juhtudel (nt

avansi taotlemine, teenusepakkuja arve tasumine või koolituslähetus), esitatakse RTIP-is esmalt

siselähetustaotlusega eeldatavad kulud ning pärast lähetuse toimumist täiendatakse dokument

tegelike kuludega.

5.3 Majutus- ja transpordikulude hüvitamiseks sisestab töötaja siselähetuskorraldus-

kuluaruandesse tegeliku kulu ning lisab kuludokumendi koopiad. Transpordikulu korral lisatakse

marsruudi kirjeldus.

5.4 Isikliku sõiduauto kasutamise kulude hüvitamine:

5.4.1 Kui isikliku sõiduauto kasutamine ei vasta punktis 4.11 sätestatud tingimustele, vaid

on seotud lähetuse mugavama korraldamisega, hüvitatakse kulu ühistranspordi pileti

maksumuse ulatuses.

5.4.2 Isikliku sõiduauto kasutamise hüvitis makstakse üksnes juhul, kui isikliku sõiduauto

kasutamine on enne sõidu toimumist vahetu juhiga kokku lepitud ja vastab punktis 4.11

toodud nõuetele.

5.4.3 Isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise suurus on 0,25 eurot kilomeetri kohta, kui on

täidetud punktis 4.11 välja toodud tingimus(ed).

5.4.4 Remondi-, hooldus- ja muid isikliku sõiduauto kasutamisega seotud kulusid ei

hüvitata.

5.5 Kuluaruande koostamise põhimõtted

5.5.1 Isikliku sõiduauto kasutamisel peavad kuluaruandes olema kajastatud

läbisõidumõõdiku alg- ja lõppnäit, lähetuse jooksul läbitud kilomeetrid ja marsruut.

5.5.2 Kui töötaja kasutab isiklikku sõiduautot esmakordselt, tuleb kuluaruandele lisada

sõiduki registreerimistunnistuse koopia.

5.5.3 Kui töötaja ei ole sõiduki omanik ega registreerimistunnistusele kantud kasutaja,

tuleb lisada ka sõiduki omaniku allkirjastatud volikiri või leping, mis tõendab sõiduki

kasutamise õigust.

5.5.4 Kui hüvitamisele kuuluvad erinevad kulud (nt majutus ja transport), esitatakse need

eraldi kuluridadena.

6

6. MUUD TÖÖSÕIDUD EESTI PIIRES

6.1 Töötajal on õigus taotleda sõidukulude hüvitamist, kui transpordi kasutamine on vajalik

tööülesannete täitmiseks alalise töö tegemise asukoha maakonna piires (nt kauba transportimine,

paikvaatlus maakonna piires teises asulas vms).

6.2 Hüvitamisele kuuluvad:

6.2.1 Parkimiskulud, kui külastatava objekti juures on tasuline parkimine. Kulude

hüvitamiseks esitatakse majanduskulu aruanne, valides kululiigiks maismaasõidukite

parkimiskulu.

6.2.2 Ühistranspordi piletid. Kulude hüvitamiseks esitatakse majanduskulu aruanne,

valides kululiigiks ühistranspordi kasutamise kulu.

6.2.3 Taksotšekid, kui objekti külastamine ei ole teisiti võimalik. Kulude hüvitamiseks

esitatakse majanduskulu aruanne, valides kululiigiks taksokulud.

6.2.4 Isikliku sõiduauto kasutamise kulu läbitud kilometraaži alusel vastavalt punktis 5.3

toodud põhimõtetele, kui on täidetud punktis 4.11 toodud tingimus(ed). Kulude

hüvitamiseks esitatakse isikliku sõiduauto kulude aruande.

6.3 Peadirektoril on õigus saada isikliku sõiduauto tööülesanneteks kasutamise hüvitist vastavalt

Vabariigi Valitsuse määrusele „Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto

kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord“ ning asutuses kehtestatud

hüvitise piirmäärale.

7. VÄLISLÄHETUS

7.1 Välislähetus on tööülesande täitmine välisriigis.

7.2 Välislähetuse puhul tuleb enne reisiteenuste tellimist vormistada ja kooskõlastada

lähetustaotlus RTIP-is.

7.3 Reisiteenuste (transport, majutus, kindlustus jms) tellimine toimub üldjuhul RTIP-i kaudu

lepinguliselt reisiteenuse pakkujalt.

7.4 Reisiteenuste pakkumisi võib küsida enne lähetuse kinnitamist, kuid siduvaid broneeringuid ei

tohi teha enne lähetuse kinnitamist. Reisiteenuse pakkumise kinnitamine RTIP-is loetakse

siduvaks broneeringuks.

7.5 Kui lähetuse taotleja soovib kasutada ühekordset sooduspakkumist mõnelt teiselt reisiteenuse

pakkujalt või tellida otse majutus- või transporditeenust, teavitab ta sellest eelnevalt lähetuste

haldurit, järgides seejuures reisikorraldusteenuse hankelepingu tingimusi. Lisaks tuleb arvestada,

et võimalike reisitõrgete korral tuleb lähetuse taotlejal endal tegeleda olukorra lahendamisega.

8. VÄLISLÄHETUSE KULUD

8.1 Välislähetusega seotud kulude kooskõlastamine ja hüvitamine toimub kooskõlas RTK

„Eelarvestamise ja kulude juhtimise korraga“ (K30). Välislähetuse kulud esitatakse RTIP-i kaudu

kooskõlastamiseks. Kulud kooskõlastavad vastav kulujuht (kui on tegemist projektist või toetusest

7

rahastatava lähetusega), lähetatava töötaja vahetu juht ning vastavalt töötaja vastutusvaldkonnale

peadirektori või peadirektori asetäitja.

8.2 Välislähetusega seonduvate kulude hüvitamise põhimõtted

8.2.1 Välislähetuse majutuse maksumus võib olla kuni 200 eurot ühe öö kohta. Kui selle

hinnapiiri piires ei ole sihtkohas võimalik majutust leida, on lubatud teha põhjendatud

erand.

8.2.2 Lennutranspordi puhul tuleb võimalusel eelistada otselende, vältida äri- ja esimest

klassi ning valida mittevahetatavad nn economy saver piletid. Kui sõidukulud hüvitatakse

kolmanda isiku poolt (nt Euroopa Komisjon või muu organisatsioon), võib kasutada

vahetatavaid pileteid.

8.2.3 Välislähetuse päevaraha määr on 60 eurot päevas lähetuse esimese 15 päeva kohta,

kuid mitte rohkem kui 15 päeva kalendrikuus, ning 40 eurot iga järgneva päeva kohta.

Päevaraha makstakse sõltumata toitlustamisest.

8.2.4 Päevaraha arvestus lähetuse algus- ja lõpupäeval

 Väljasõidu päeva eest makstakse päevaraha, kui välisriiki suunduv sõiduk väljub

hiljemalt kell 21.00.

 Välislähetuselt saabumise päeva eest makstakse päevaraha, kui sõiduk saabub pärast

kella 3.00.

Päevaraha maksmisel lähtutakse väljasõidu ja saabumise kellaaegadest vastavalt Vabariigi

Valitsuse määrusele.

8.2.5 Kui töötaja soovib viibida lähetuses kauem, kui on vajalik lähetuse eesmärgi

täitmiseks, ning see ei ole seotud soodsama piletihinna kasutamisega, tasub töötaja ise ühe

suuna sõidupileti maksumuse.

8.2.6 Täiendava välismaal viibimise aja eest ei maksta päevaraha ega hüvitata majutus- ja

transpordikulusid.

8.2.7 Kui töötaja saabub lähetuskohta enne lähetuse ametlikku algust või lahkub pärast

selle lõppu, tuleb vastavad kuupäevad ja asjaolud selgelt kajastada lähetuskorralduses. See

on vajalik hüvitiste korrektseks arvestamiseks.

8.2.8 Kui lähetuse taotlejal on eeldatavalt vähemalt viis välislähetust aastas ja see on

kulude kokkuhoiu seisukohalt põhjendatud, on lähetuse taotlejal õigus taotleda aastast

reisikindlustust.

8.3 Välislähetuse järgselt esitab töötaja RTIP-is kuluaruande ning kulud hüvitatakse vastavalt

käesoleva korra punktis 2.6 sätestatud tähtaegadele.

9. KULUDOKUMENTIDE ESITAMISE NÕUDED

9.1 Kuluaruandele tuleb lisada kõik kulusid tõendavad dokumendid (nt piletid, arved,

maksekinnitused).

9.2 Kui kuludokumendid on esitatud välisvaluutas, toimub kulude arvestus eurodes vastavalt

RTIP-i arvestusloogikale ja kehtivatele õigusaktidele.

9.3 EL Nõukogu töös osalevad Eesti delegaadid peavad lisama kuluaruandele pardakaartide

koopiad ning võimaluse korral ka EL Nõukogu koosolekul osalejate nimekirja koopia.

8

9.4 Pardakaardi puudumisel esitab delegaat kinnituskirja selle kohta, et kohtumisel osaleti ning

sama kulu hüvitamist ei ole muudest allikatest taotletud.

10. LÄHETUSKORRALDUSE MUUTMINE VÕI TÜHISTAMINE

10.1 Lähetuskorralduse muutmise tingimused kehtivad kõigile lähetusliikidele sõltumata sellest,

kas tegemist on sise- või välislähetusega. Muudatused tehakse RTIP-is, algatades vajadusel uue

kooskõlastusringi.

10.2 Lähetuskorraldust tuleb muuta, kui muutuvad lähetuse kuupäevad, sihtkoht, osalejad või

lisanduvad uued kululiigid või eeldatav kogukulu muutub oluliselt.

10.3 Juhul, kui lähetuskorralduse alusel on enne muutmise algatamist võetud kohustused, mida ei

ole võimalik tühistada, jäävad vastavad kulud kuluüksuse kanda.

10.4 Menetluse käigus aegunud broneeringute või hinnatõusu korral:

10.4.1 Kui hinnatõus jääb kuni 15 protsendi piiresse lähetuse planeeritud kogukuludest, ei

ole täiendavaid toiminguid vaja;

10.4.2 Kui hinnatõus ületab 15 protsenti lähetuse planeeritud kogukuludest, tuleb algatada

lähetuskorralduse muutmine uue hinnapakkumise kinnitamiseks.

10.5 Välislähetuse tühistamiseks pöördub lähetuse taotleja reisiteenuse pakkuja poole ning teeb

vastava muudatuse RTIP-is. Tingimused sõltuvad kas reisiteenuse või kindlustuse pakkujast.

11. AVANSI TAGASIMAKSE

Avansi tagasimakse tähtaeg on toodud käesoleva korra punktis 2.6.5. Tagasimakse tehakse ühele

Rahandusministeeriumi pangakontodest:

 SEB pank – EE891010220034796011

 Swedbank – EE932200221023778606

 Luminor Bank – EE701700017001577198

Ülekandel kasutatakse viitenumbrit 2800045768 ning selgitusse märgitakse lähetuskorralduse

number. Viitenumber on alati sama ja seda tuleb kasutada kõigil tagastusmaksetel.

12. VIITED:

 „Tulumaksuseadus“;

 Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2012. a määrus nr 112 „Ametniku teenistuslähetusse

saatmise, lähetuskulude hüvitamise ning päevaraha maksmise tingimused ja kord ning

päevaraha määr“;

 Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2009. a määrus nr 110 „Töölähetuse kulude hüvitise maksmise

kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord“;

 Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2006. a määrus nr 164 „Teenistus-, töö- või ametiülesannete

täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise

kord“;

9

 Eelarvestamise ja kulude juhtimise kord (K30);

RTK töötajate arendamise ja koolitustel osalemise kord (K13)

KÄSKKIRI

19.06.2026 nr 1-1/26/36-1

Riigi Tugiteenuste Keskuse lähetuste ja

töösõitude korra kinnitamine

Riigihalduse ministri 14.11.2017. a määruse nr 84 „Riigi Tugiteenuste Keskuse põhimäärus“ §

20 lg 1 p 7 alusel:

1. kinnitan Riigi Tugiteenuste Keskuse lähetuste ja töösõitude korra.

2. tunnistan kehtetuks Riigi Tugiteenuste Keskuse peadirektori 03.02.2025. a. käskkirja nr 1-

1/25/8-1" Riigi Tugiteenuste Keskuse lähetuste ja töösõitude korra kinnitamine“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Pärt-Eo Rannap

peadirektor

Teatavaks teha: RTK töötajad

Koostaja: Maarja Käis